Ettevõtlusõpe, kasulik mitmel moel

Mis kasu on ettevõtlusõppest?

Ettevõtlusõppe eesmärk on kujundada noori, kes tahavad ja oskavad oma ideid teoks teha igal alal. Kõigist muidugi ei pea saama ettevõtjat, kuid teadmine, kuidas ettevõtted toimivad ja milline on ettevõtliku inimese mõtteviis, on tähtis hoolimata valdkonnast. Kuidas õpetada noori ettevõtlikuks ning kuidas kool ja ettevõtjad võiksid ühise eesmärgi nimel koostööd teha, rääkisime kaubanduskoja peadirektori Mait Paltsiga.

KAUR ORGUSAAR kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

LIINA PISSAREV Edu & Tegu programmi kommunikatsioonijuht

Kaubanduskoda kutsus aastaid tagasi ellu ettevõtlusõppe mõttekoja ja oli ka eestvedaja ettevõtlusõppe kava „Olen ettevõtlik!“ koostamisel. Miks seda tehti?

Ettevõtlusõppe edendamise kava „Olen ettevõtlik!“ võib pidada üheks teerajajaks praegustele programmidele ja tegevustele, mis ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppega süsteemselt tegelevad. Kava ettevalmistused algasid juba 2006. aastal, kui kaubanduskoja eestvõttel tuli kokku laiapõhjaline töörühm, et mõelda läbi, mida ettevõtlikkus täpselt tähendab ja mida tuleks teha, et meie noored oleksid ettevõtlikumad.

Kõigist ei pea saama ettevõtjat, kuid ettevõtlikkus on isikuomadusena vajalik kindlasti kõikjal ja alati. Seda võib pidada ka eduka riigi alustalaks ning seetõttu on ettevõtlikku mõtteviisi ja ettevõtlikkust toetava haridussüsteemi arendamine kaubanduskoja jaoks olnud alati väga tähtis. Ilma ettevõtlike inimesteta arenevat ja edukat riiki ei ehita.

Viie aastaga on ettevõtlusõpe levinud kolmveerandisse koolidesse – täpsemalt 342 kooli ehk 78% koolidest. Kuidas võiks julgustada koole, kes veel võrgustikus ei ole, ettevõtlusõpet rakendama?

Kooli eesmärk on valmistada ette tulevikus iseseisvalt hakkamasaavad elluastujad. Ettevõtlusõpe ei tähenda seda, et kõik peaksid ettevõtjaks hakkama, kuid see aitab noortel paremini aru saada, mida tähendab töö, vastutus, iseseisvus ja ka koostöö. Seega on suures osas kooli vastutada, milliseks sealt ühel hetkel lahkuvad noored kujunevad – kas ja kui hästi nad endaga hakkama saavad. Silberauto õppepäev Silberauto Järve esinduses. Foto: erakogu

Omniva laste joonistusvõistlus loomaaias. Foto: erakogu

Laagri kooli õpilased Tallinna Sadamas matemaatikaülesandeid lahendamas. Foto: Terje Koll

Loomulikult ei saa kogu vastutust vaid koolile panna, kuid vaieldamatult on seal toimuval väga suur mõju noore arengule. Mina koolijuhina püüaksin kasutada kõiki võimalusi, et lastele tuleviku jaoks parimat teadmist ja kogemust pakkuda, sest see on koolijuhi vastutada, ning ettevõtlusõpe ja õpilasfirmad või muud ettevõtliku kooli programmid aitavad seda saavutada. Tulemus, 78% koolidest, on kindlasti väga suure töö tulemus ning kõik koolijuhid ja ettevõtlusõpetajad, kes seda on aidanud saavutada, väärivad tunnustamist.

Tabasalu gümnaasiumi direktor on öelnud, et koolijuht peab lähenema koolile kui ärile, et olla edukas. Kas koolidel on ettevõtlusest midagi õppida?

Nii kool, raamatukogu, arstikeskus kui ka ettevõte on organisatsioonid ning teatud tegevus- ja toimimispõhimõtted on alati sarnased. Igal edukal ja areneval organisatsioonil on eesmärgid, mida juht peab püüdma saavutada. Nii on see ettevõtetes ja ka koolis.

Erinevus võib välja paista vaid selles, et kui keskpärane ettevõte tõenäoliselt pikalt ei püsi ja omanikud asuvad varem või hiljem juhti välja vahetama, siis koolipidamine on keerukam, edukuse mõõdikuid on rohkem ja sageli on need ka keerukamad. Eks kohati jõuab kohalik poliitikagi kooli, mis muidugi ei peaks nii olema. Kui midagi õppida, siis võikski ka koolide juhtimises püüda senisest rohkem kasutada juhtimis- ja tulemusmõõdikuid. Elus on ikka nii, et mida mõõdad, seda ka saad. Juba mõõdikute ja eesmärkide väljatöötamine on alati arendav protsess.

Kuidas on majandus ja tööturg muutunud, et ettevõtlusteadmised on nüüd igale inimesele vajalikud?

Ega aluspõhimõtted palju muutunud ei olegi. Avatud, turumajanduslikus ja demokraatlikus ühiskonnas on oluline, et inimesed saaksid aru, kuidas protsessid toimuvad ning mida on vaja teha, et endaga hakkama saada ja olla edukam. Igaüks vastutab enamasti ikka ise selle eest, kui hästi või halvasti ta hakkama saab. Oma nõudmised on seadnud töö iseloomu muutumine. Üksluist liinitööd, kus inimene teeb ühte kindlat operatsiooni päevast päeva, jääb järjest vähemaks ning asemele tulevad tööd, kus on oluline igaühe initsiatiivikus, loovus ja laiema pildi nägemine. Vähemaks jääb ka traditsioonilist tööandja ja töötaja alluvussuhet. Edukas töötaja on alati ka omamoodi tööandja ja ettevõtja. Üha rohkem on hinnatud need töötajad, kes ise enda arengu eest seisavad ja aitavad aktiivselt kaasa mõelda, kuidas nad saaksid ettevõtte arengule kaasa aidata.

Usun, et koolijuhi üks roll võiks olla piirkonna ettevõtjatega suhtlemine ja kontakti hoidmine.

Kas ja kuidas tugev ettevõtlus- ja karjääriõpe töötajat aitab?

Kindlasti tõstab tööandja jaoks tulevase töötaja väärtust mistahes kogemus, millest saab lugeda välja ettevõtlikkust ja vastutusvõimet. Ka vabatahtlik töö või kogukonnapraktika annavad väärtusliku kogemuse ning tööandjad väärtustavad seda üha sagedamini.

Mida loodate, et kriis õpetas õppeasutustele ja seeläbi ka noortele?

Kindlasti seda, et vajaduse korral peame olema võimelised õppetööd kiiresti ümber korraldama ning kasutama kõiki tänapäevaseid suhtlus- ja õppevõimalusi. Dünaamilisus on selliste olukordadega hakkamasaamiseks võtmetähtsusega. Kindlasti on koolide jaoks olnud suur proovikivi leida üles ka need õpilased, kes nii hästi uue olukorraga kohaneda ei suutnud, ning pakkuda neile individuaalselt lähenemist. See on aga midagi, mis on oluline ka normaaloludes, et kool ei ühtlustaks, vaid arendaks noori maksimaalselt ning vastavalt igaühe võimetele ja potentsiaalile.

Ettevõtlus- ja karjääriõpe peaks osaliselt olema praktiline. Siiski leidub ikka ettevõtjaid, kes ei näe ettevõttel rolli haridussüsteemi panustamisel, samas aga oodatakse koolidelt eluliste teadmiste ja oskustega noori. Millised on peamised soovitused, et koostöö oleks järjepidev, mõjus ja mõlemale poolele kasulik?

Esmalt on vaja arusaama, et koostööks on vaja alati vähemalt kahte sellest huvitatud poolt, kuid nende kokkusaamiseks peab keegi tegema esimese sammu ja võtma initsiatiivi. Paljud ettevõtjad on võtnud ise kooliga ühendust ja pakkunud abi. Siiski võiks sellist koostööd olla alati rohkem.

Olen veendunud, et enamik ettevõtjaid leiavad aja ja võimaluse, et noortele oma kogemusi edasi anda, kui keegi nendega ühendust võtab ja selgitab, mida neilt oodatakse, ning aitab vajaduse korral kogu protsessi läbi mõelda. Ettevõtja ei ole pedagoog ning kõik ei ole sündinud loengut pidama ja esinema. Sageli saab just sellest koostöös esmane takistus, sest koolis justkui eeldatakse, et ettevõtja saab etteantud kuupäeval ja kellaajal alati tulla ja särava esitluse teha. Ja kui sellise kutse peale ütleb ettevõtja, et kahjuks ei saa, siis öeldaksegi, et näe, ei taha koostööd teha. Väikese selgituse, toetamise või esitluseks vajalike suunavate küsimuste abil saaks selle tõrke enamasti eemaldada ja küllap leiab ka mõlemale sobiva aja, kui piisavalt ette planeerida. Usun, et koolijuhi üks roll võiks olla piirkonna ettevõtjatega suhtlemine ja kontakti hoidmine.

KUIDAS ÜHE TÕSTUKI OSTUST

sündis üleriigiline tõste- ja laotehnikaga varustaja

Liis Niitra I Forklift OÜ turundusjuht

Nagu ikka, oli ka selle firma algus

keeruline. Nii tõdeb juhatuse liige Simo Teesalu, osutades kaasomanik Andrus Tiiriku peale, kes algul oma tarbeks esimese tõstuki ostis ja selle varsti maha müüs. Kuna huvi taolise kauba vastu tundus olevat suur, ostis Tiirik peagi veel kaks ja siis juba järgmised neli, mis kõik kärmelt kaubaks läksid.

Aasta oli siis 2003, kui loodi veebileht forklift.ee ja toodete fotod koos hindadega välja pandi. „Konkurendid mängisid toona peitust ja oma hindu ei avalikustanud,“ meenutab juhatuse liige Simo Teesalu. Eks see andis uustulnukale ka väikese eelise.

Kunagine julgus tasus ära

Praegu esindab firma Eestis kümmet tootemarki ja poole aasta käive ulatub üle viie miljoni euro. Kunagine julgus alustada Hiina tõstukite Eestisse toomisega on ära tasunud. Kõige suuremad proovikivid firma arengus on seotud kasvuga. Firma areneb kiiresti ja nõnda tuleb olla pidevalt valmis muutusteks. Klientide teenindamisel ollakse hästi paindlikud ja kiired, olgu sooviks masina ümberehitamine või selle konkreetse töö jaoks seadistamine. Vajadusel aidatakse klienti talle sobiva tehnika valimisel uute või kasutatud masinate seast, samuti ollakse abiks rahastuse leidmisel Euroopast.

Juba 18-aastaseks saanud Forklift OÜ tarnib masinaid ka teistesse riikidesse, millest kõige eksootilisem on Egiptus, kuid kliente leidub ka Kanadas, Gruusias, Slovakkias, Hollandis ja loomulikult meie naaberriikides. Lisaks on Forklift valmis täitma sortimendiväliselt ka erilisemaid tõstetehnikasoove, näiteks invalifti leidmine või lennukile laadimistrapi tarnimine. Seda kinnitab ka ettevõtte missioon: pakkuda tõstetehnika kasutajatele alternatiivseid ja uuenduslikke lahendusi.

Järelteenindust saab kogu Eestis

Teistest eristumiseks on Forklift välja ehitanud kogu Eestit katva teenindusvõrgu, mis võimaldab pakkuda kiiret ja kvaliteetset järelteenindust. Vajadusel antakse kliendile laost ka asendusmasin, et töö saaks jätkuda. Ettevõttel on suutlikkus hooldada ja remontida enamikku marke, aga ka võimekus osaleda suurtes eriprojektides, nagu näiteks Rail Baltic, kus ollakse partner tehnika tarnimisel, ümberehitusel ja hooldamisel. „Meilt on tellitud ja suudame pakkuda keerulisi erilahendusi, näiteks pöörava kerega teleskooplaaduri raudteel sõitmiseks kohandamine,” räägib tegevjuht Margus Taada.

Uus esindus pealinna külje all

Aasta tagasi tähistas Forklift piduliku lindilõikamisega uue Jüri esinduse avamist. Tegelikult oli tegu kolimisega, sest vana Tallinna esindus Kadaka teel jäi kitsaks ega rahuldanud enam üha kasvavaid vajadusi. Uue esinduse puhul on tegu neljast esindusest suurimaga, kus asub remonditöökoda, värvitöökoda, pesula, näidistesaal ja kontoriruumid. Kokku on pinda 2800 ruutmeetrit. Uus ja suurem esindus võimaldab luua juurde uusi töökohti ning kasvatada käivet vähemalt poole võrra.

Forklifti tooted (müük/rent):

» tõstukid » teleskooplaadurid » virnastajad » kahvelkärud » pinnasetihendajad » lisaseadmed » varuosad » tööruumide sisustus, laoriiulid

Forklifti teenused:

» hooldus » remont » rehvivahetus » komisjonimüük » oksjonite vahendus