Fit for 55“

Euroopa Komisjon (EK) on sel aastal silma paistnud lausa erakordse produktiivsusega. Algatusi ja õigusaktide ettepanekuid tuleb juba mitte kui Vändrast saelaudu, vaid kui Graanul Investist pelleteid.

REET TEDER kaubanduskoja esindaja Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitees

Suures hulgas pakettides sisaldub samuti palju. Üks selline pakett, millega EK on asunud tõsiselt muutma Euroopa Liidu (EL) kliima-, energia-, transpordi- ja maksupoliitikat, kannab nimetust „Fit for 55.“ 14. juulil välja käidud ettepanekutega (kokku üle 3500 lehekülje ja paarikümne õigusakti) tutvustabki EK seadusandlikke vahendeid, mille abil EK plaanib saavutada

Euroopa roheleppe eesmärgid ning kujundada põhjalikult ümber EL-i riikide majanduse ja ühiskonna. Aastaks 2050 peaks Euroopast saama esimene kliimaneutraalne maailmajagu – teisisõnu peaksime aastaks 2055 olema täiesti fit.

Komisjoni ettepanekud puudutavad meid kõiki.

EK ütleb, et järgmise kümne aasta jooksul tuleb kasvuhoonegaaside heite vähendamist kiirendada ja need ettepanekud võimaldavad seda teha. Järgnevalt tutvustan EK kodulehel avaldatule tuginedes mõningaid EK ettepanekuid.

Transpordis kaovad sisepõlemismootorid

Tõenäoliselt üks laiema mõjuga ettepanekutest on formaalse liigituse „vähese heitega transpordiliikide ning neid toetava taristu ja kütuste kiirem kasutuselevõtt“ all. Sisuliselt tähendab see otsust teha lõpp sisepõlemismootoritele transpordis. Nagu ütleb EK, on maanteetranspordi suurenevate heitkoguste vähendamiseks vaja sõiduautodele ja kaubikutele rangemaid CO2 heite norme. Nõutakse, et uute autode keskmine heide väheneks 2030. aastaks 55% ja 2035. aastaks 100% võrreldes 2021. aasta tasemega.

Selle tulemusena peavad olema kõik alates 2035. aastast registreeritavad uued autod CO2 heiteta. Sellistele sõidukitele kogu Euroopas usaldusväärse laadimis- ja tankimisvõrgustiku tagamiseks peavad liikmesriigid suurendama laadimisvõimalusi vastavalt heiteta autode müüginäitajatele ning paigaldama suurtele maanteedele korrapäraste vahemaade järel laadimis- ja tankimispunktid: iga 60 km järel elektrisõidukite laadimiseks ja iga 150 km järel vesiniku tankimiseks.

Muutub heitkogustega kauplemine

Osa plaanist on laiendada praegust heitkogustega kauplemise süsteemi, haarates ka laevanduse, ning karmistada nõudeid lennundusele. Lisaks on välja käidud

Kliimaneutraalsuse saavutamisel on roll ka EL-i metsastrateegial. Selle kohaselt on plaanis arendada välja maksesüsteemid, et tasuda metsaomanikele ja -majandajatele selle eest, et nad hoiaksid osa oma metsast puutumata. Foto: Shutterstock

Euroopa Komisjoni „Fit for 55“ ettepanekud hõlmavad järgmist: h heitkogustega kauplemise kohaldamine uutes sektorites ja praeguse EL-i heitkogustega kauplemise süsteemi karmistamine; h taastuvate energiaallikate ulatuslikum kasutus; h energiatõhususe suurendamine; h vähese heitega transpordiliikide ning neid toetava taristu ja kütuste kiirem kasutuselevõtt; h maksupoliitika kooskõlastamine Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega; h meetmed kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vältimiseks; h vahendid looduslike kasvuhoonegaaside sidujate säilitamiseks ja suurendamiseks.

ettepanek luua teine heitkogustega kauplemise süsteem, mis hõlmab maanteetranspordis ja hoonete kütmiseks kasutatavaid kütuseid. See mõjutaks aga otseselt tarbija rahakotti. Selle hoobi leevendamiseks kavandab EK nn kliima sotsiaalfondi loomist, kuhu suunatakse 25% heitkogustega kauplemise süsteemi tuludest ja EL-i eelarvest

2035

on aasta, millest alates peavad kõik EL-is registreeritavad uued autod olema CO2 heiteta.

saadavatest vahenditest, et aidata inimestel fondi kaudu osta heitgaasita sõidukeid või majaomanikel oma kodu soojustada.

Maksupoliitikat ootavad muudatused

EK on välja hõiganud, et energiatoodete maksustamine tuleb viia kooskõlla EL-i energia- ja kliimapoliitikaga. Selleks vaadatakse läbi energia maksustamise direktiiv. Eesmärk on edendada puhtaid tehnoloogiaid ning kaotada aegunud maksuvabastused ja vähendatud maksumäärad, mis praegu soodustavad fossiilkütuste kasutamist. Uute eeskirjade eesmärk on vähendada energiaga seotud maksukonkurentsi kahjustavat mõju ning aidata kindlustada liikmesriikidele tulu keskkonnamaksudest, mis on majanduskasvu seisukohast vähem kahjulikud kui tööjõumaksud.

Lisaks kehtestatakse uue piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismiga CO2 hind teatavate toodete impordi suhtes, et Euroopa kliimameetmed ei põhjustaks kasvuhoonegaaside heite ülekandumist. Teisisõnu soovib EK tagada, et heite vähendamine Euroopas aitaks kaasa ka üleilmsele heite vähenemisele ning et EL-i tegevus heite vähendamiseks ei hoogustaks CO2 heidet tekitavat tootmist väljaspool Euroopat.

EK tahab maksustada raua, terase, tsemendi, alumiiniumi, väetiste ja elektri impordi, määrates neile tariifid, mis on samaväärsed sellega, mida EL-i tootjad kodumaise süsinikuturu raames maksavad. Riikide ettevõtetele, kus on EL-iga sarnased meetmed, tariife ei kohaldataks. Seda maksu hakataks järkjärgult kehtestama alates 2026. aastast. Aastateks 2023–2025 on ette nähtud nn prooviperiood.

Metsad heitkoguste vähendamise teenistuses

EK soovib kasutada EL-i metsi ja turbaalasid, et neelata umbes 7% praegusest aastasest heitkogusest, seda põllumajandus- ja metsandussektori tegevuse kaudu. EL-i üldine eesmärk on kõrvaldada 2030. aastaks 310 miljonit tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti looduslike sidujate abil. Selleks kehtestatakse maakasutuse, maakasutuse muutmise ja metsanduse määruse (LULUCF) läbivaatamisel siduvad riiklikud eesmärgid süsinikdioksiidi eemaldamiseks.

Riiklikud eesmärgid kohustavad liikmesriike hoolitsema oma süsinikusidujate eest ja neid laiendama, et saavutada EL-i eesmärk: 2035. aastaks muutub maakasutus-, metsandus- ja põllumajandussektor kliimaneutraalseks. Liikmesriikidel on ka ühine vastutus eemaldada CO2 atmosfäärist. Põllumajanduses hõlmab see näiteks väetiste kasutamisest ja loomakasvatusest tulenevat heidet.

EL-i metsastrateegia eesmärk on parandada EL-i metsade kvaliteeti, kvantiteeti ja vastupanuvõimet. Sellega toetatakse metsamajandajaid ja metsapõhist biomajandust ning hoitakse samal ajal metsa ülestöötamine ja biomassi kasutamine kestlikul tasemel, säilitades elurikkust. Samuti esitatakse kava kolme miljardi puu istutamiseks Euroopas aastaks 2030.

Olgu öeldud, et see ja palju muudki on EK esitatud kava. Arutelud nii liikmesriikidega kui ka Euroopa Parlamendis seisavad alles ees. See tähendab, et EK väljapakutu võib muutuda nii ühes kui ka teises suunas. Kindel on aga see, et nende teemadega tegelemine on päevakorras.