Lühidalt

BREXIT – aasta lõpuni toimub kõik vanamoodi Fotod: Shutterstock

31. jaanuaril 2020 oli Ühendkuningriik viimast päeva Euroopa Liidu liige. Vastavalt väljaastumislepingule hakkas alates 1. veebruarist 2020 kehtima üleminekuperiood, mis kestab käesoleva aasta lõpuni.

Üleminekuperioodi jooksul kehtib Ühendkuningriigis jätkuvalt Euroopa Liidu õigus, mis tähendab, et igapäevases elus ei muutu sel ajal mitte midagi. Samaks jäävad reisimise tingimused, kaupade ja postipakkide liikumine EL-i ja Ühendkuningriigi vahel toimub nagu praegu, tolliformaalsustes ei teki mingeid muudatusi, teenuste osutamine jätkub endistviisi.

Ainukesed nähtavad muutused toimuvad Brüsselis: näiteks lahkuvad Euroopa Parlamendist Briti saadikud ning asemele tulevad teiste liikmesriikide esindajad.

Täpsema info saamiseks üleminekuperioodi kohta vaata välisministeeriumi kodulehelt: http://brexit.mfa.ee.

Välistudengite tööaja piiramine on arusaamatu ja vastuvõetamatu

Jaanuari keskel andis koda siseministeeriumile tagasisidet seoses välismaalaste seaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse eelnõuga. Eelnõuga soovitakse piirata kolmandate riikide välisüliõpilaste Eestis töötamist 16 tunnini nädalas ja soovitakse muuta nende võimalusi tulla Eestisse õppima tunduvalt keerulisemaks.

Piiratud tööaeg vähendab tööandjate huvi ja võimalusi pakkuda välisüliõpilastele tööd. Selle tulemusena võib välisüliõpilastel väheneda võimalus praktiseerida eesti keelt, õppida tundma Eesti töökultuuri, laiendada oma kontaktvõrgustikku kohalike inimestega ja saada Eestis töötamise kogemust.

Riik soovib välismaalaste seaduse muudatused jõustada 2020. aasta 31. juulil.

Pensionifondide investeeringud Eestisse on aeglustumas

2019. aasta viimases kvartalis tõusis pensionifondide Eestisse investeeritud varade maht tagasihoidliku 0,26 protsendipunkti võrra. Fondide koguväärtus kasvas 217 miljonit eurot, jõudes 4,7 miljardi euroni. Fondid on Eestisse investeerinud 630 miljonit eurot, mis moodustab 13,27% koguinvesteeringutest ja 2019. aastal suurenes Eestisse investeeritud varade maht 87 miljonit eurot. 2019. aasta viimases kvartalis kasvas Eestisse investeeritud varade maht 0,26 protsendipunkti, kuid neljanda kvartali tõus tuleb pärast III kvartali 1,12 protsendipunktilist langust ning viitab investeeringute stabiliseerumisele.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda jälgib ja analüüsib pensionifondide varade investeeringuid Eesti majandusse juba 2016. aasta algusest.

Tööandja ei peaks tegema kohtutäituri tööd tasuta

Töötaja töötasu arestimisakti täitmine on keeruline ja kulukas. Kui kohtutäitur saadab tööandjale töötaja palga arestimise akti, peab tööandja hakkama arvutama, kui suur osa töötaja töötasust tuleb kinni pidada, ja tegema ülekande kohtutäituri arvelduskontole. Sisuliselt võib öelda, et tööandja osutab kohtutäiturile arestimisakti alusel võla sissenõudmise tasuta teenust. See on ettevõtja jaoks keeruline ja kulukas, mistõttu tuleks kohustust muuta.

Ettevõtjad on seisukohal, et juhul, kui kohtutäiturile on võlgniku pangakontodelt või töötasult laekunud ettenähtust rohkem raha, siis selle tagasisaamine peaks olema praegusest lihtsam ja kiirem. Näiteks kui ettevõtjal arestitakse täitemenetluse alguses korraga kõik pangakontod ja selle tulemusena kantakse kohtutäituri arvele võlgnevusest oluliselt suurem summa, siis selle summa tagasisaamine on praegu ettevõtjale tülikas ja aeganõudev. Enamlaekunud summa tagasisaamiseks tuleb ettevõtjal koostada ja esitada täiturile eraldi avaldus, millele täitur teatud aja jooksul reageerima peab.