Töötajate reaalajas jälgimine toob ehitusfirmadele tööd juurde

tahetakse KOHUSTUSLIKUKS MUUTA TÖÖTAJATE REGISTREERIMINE Ehitustel

Maksu- ja tolliameti hinnangul on ehitussektori probleem ümbrikupalkade maksmine ja käibe varjamine. Probleemi lahendamiseks soovib rahandusministeerium kehtestada täiendava meetme, mis näeb ette ehitusobjektil nii pea- kui ka alltöövõtjate töötajate elektroonilise registreerimise.

MERIKE KOPPEL kaubanduskoja jurist

Muudatus aitaks võidelda ümbrikupalga maksmise ja võõrtööjõu ebaseadusliku kasutamise vastu ning suurendaks maksutulu hinnanguliselt 5,7 miljonit eurot aastas. Kaubanduskoda toetab registreerimissüsteemi rakendamist, kuid mitte ministeeriumi väljapakutud viisil.

Eelnõu eesmärk on järelevalve tõhustamine Rahandusministeerium on välja töötanud seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse, mis kohustaks peatöövõtjaid alates 2021. aastast ehitusobjektidel kasutusele võtma töötajate elektroonilised registreerimisseadmed, mis kellaaja täpsusega jälgiksid, kes objektil viibib. Elektroonilise registreerimissüsteemi loomine aitaks tõhustada

tööjõumaksude, tööjõu kasutamisega seotud nõuete ja välistööjõu alast järelevalvet. Andmete koondamine ühte keskkonda vähendaks ka kõikide asjasse puutuvate järelevalveasutuste töökoormust ja dubleerivaid tegevusi. Samuti tekib registri rakendumisel reaalajas ülevaade ehitusobjekti töövõtuahelast, tööd võimaldavatest ja tööd tegevatest inimestest ning nende tegelikust tööajast.

Seega tekiks peatöövõtjatel kohustus seada suurematele ehitusobjektidele üles pääslad, kus iga objektile sisenev töötaja ennast elektrooniliselt registreerib. Samuti tekiks peatöövõtjal kohustus juba eelnevalt registrisse kanda kõik oma töötajad ja alltöövõtjad. Alltöövõtjatel tekiks omakorda kohustus registreerida oma töötajad ning alltöövõtjad jne. Inimesi saaks ka ehitusprotsessi käigus lisada.

Koda toetab Eesti Ehitusettevõtjate Liidu ettepanekut

Koda pooldab Eesti Ehitusettevõtjate Liidu ettepanekut nn töötaja kaardi nõude rakendamise kohta, millega töötamise registri (TÖR) ja töötaja kaardi sidumine võimaldaks loobuda objektipõhisest töötajate registree rimisest. Seega vähendaks töötaja kaart oluliselt ettevõtjate halduskoormust.

Peatöövõtja fikseerib eelnevalt üksnes alltöövõtjate (ettevõtjate) andmed ja objektil võivad viibida üksnes töötajad, kes on TÖR-is vas tava ettevõttega (peatöövõtjaga või deklareeritud alltöövõtjaga) seotud. Kui läbipääsusüsteem tuvastab, et töötajaga seotud ettevõte ei ole objektile deklareeritud ettevõtete nimekirjas, siis töötaja objektile ei pääse.

Maksukorralduse seaduse muutmise seaduseelnõu plaanitakse kooskõlastamiseks esitada 2020. aasta esimeses kvartalis. Seadusena soovitakse muudatused jõustada 2021. aasta alguses. Foto: Andras Kralla / Scanpix

Elektrooniline registreerimissüsteem võimaldaks tööinspektsioonil hõlpsamini jälgida töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmist ning politsei- ja piirivalveamet saaks paremini jälgida välismaalaste Eestis viibimist. Samuti oleks maksu- ja tolliametil võimalik andmeid kasutada riskianalüüsides ja vastuolude puhul alustada maksukontrolli.

Elektroonilise registreerimise tulemusel suureneks oodatav maksutulu maksuameti hinnangul ligikaudu 5,7 miljonit eurot aastas. Oodatav mõju põhineb eeldusel, et väheneb registreerimata tööjõu kasutamise osakaal ning suureneb töötajate arv, kellele makstud töötasu ja maksud deklareeritakse ning kellele makstakse vähemalt ehitussektori keskmist töötasu.

Ettevõtjate halduskoormus suureneb oluliselt Ehitusettevõtjate koormamine kohustusega töötajaid ehitusobjektidel registreerida suurendab nende halduskoormust ja piirab põhiseaduse paragrahvis 31 sätestatud ettevõtlusvabadust.

Seadusemuudatuse jõustudes peaks peatöövõtja organiseerima ehitusobjektil registreerimissüsteemi, mis võimaldaks ehitusobjektile sisenevate ja sealt väljuvate inimeste elektroonilist registreerimist. See muudaks järelevalve riigiasutuste jaoks mugavamaks, reaalajas jälgimist võimaldav süsteem on kooskõlas põhiseadusega.

Lähinaabrite praktika arvestab objekti hinnaga Süsteemi muutmise eesmärgil on analüüsitud sarnaseid protsesse lähiriikides, kus on kehtestatud nõue registreerida suurematel ehitusobjektidel viibivad töötajad ja nende tööaeg. Soomes, Lätis ja Rootsis on ehitusobjektil viibivate töötajate registreerimise kohustus üldjuhul seotud ehitatava objekti maksumusega.

Väiksema mahuga ehitusobjektid on neis riikides registreerimissüsteemi kasutamise nõudest vabastatud. Piirmäär, millest alates tuleb töötajad ehitusobjektil registreerida, erineb riigiti palju ja on tavaliselt seotud ehitatava objekti maksumusega. Soomes tuleb töötajad ehitusobjektil registreerida, kui ehitatava objekti ehituslepingu maksumus on suurem kui 15 000 eurot, Rootsis suurem kui 180 000 Rootsi krooni (umbes 17 000 eurot) ja Lätis suurem kui 1 000 000 eurot, mida on plaanis vähendada 350 000 euroni.

Nagu öeldud, on Soomes, Rootsis ja Lätis kehtestatud nõue registreerida suurematel ehitusobjektidel töötajad ja nende tööaeg. Soome sellekohane regulatsioon ei sätesta, et ehitusobjektil kasutatav registreerimissüsteem

1000 euroni kuus pluss 3 eurot iga töötaja pealt võib ulatuda ehitusfirma kulu seoses töötajate elektroonilise registreerimisega objektil.

kuid sellega suureneks oluliselt ettevõtjate halduskoormus, kasvaksid kulud ning riivataks põhjendamatult töötajate privaatsusõigust.

Süsteemi kasutamine tooks peatöövõtjale kaasa kulud, mida peaks kandma ettevõte ise. Maksu- ja tolliameti hinnangul oleks see kuni 1000 eurot kuus, millele lisanduks kolm eurot inimese kohta. Lisaks peaksid riigiasutused uue süsteemi rakendamisel tegema IT-investeeringuid, et andmed oma süsteemidega siduda. Esialgse hinnangu kohaselt võiks nende maksumus olla kuni 1,2 miljonit eurot.

Koja hinnangul on kontroll vajalik ja paljudes ehitusettevõtetes see praegu toimib. Kuid kirjeldatud, reaalajas jälgimist võimaldav registreerimissüsteem ei ole sellisel kujul mõistlik, sest taotletud eesmärke on võimalik saavutada ka inimesi vähem koormaval viisil. Lisaks tuleb analüüsida, kas inimeste peab olema elektrooniline, kuid muul viisil nõutud info kogumine ning edastamine on praktikas niivõrd aeganõudev ja tülikas, et valdavalt kasutatakse elektroonilisi süsteeme. Andmete edastamiseks on jäetud ettevõtjatele erinevaid võimalusi ja kanaleid. Seetõttu on andmete automatiseeritud kontroll raskendatud ja järelevalve vajab rohkem inimressurssi. Ka andmete kvaliteet ei ole samal põhjusel kõige parem, vabateksti väljadele kantud teavet on eri andmebaaside vahel raske kokku viia.

Lätis kogutakse ehitusettevõtjate ja nende töötajate andmed elektrooniliselt, kuid puudub standardiseeritud isikutuvastuse nõue. Igal ehitusobjektil võib olla oma kaart, nutirakendus või muu vahend. Lätis puudub ka keskne register, kuhu andmeid koondada. See on plaanis kasutusele võtta järgmisel aastal.

Kas teadsid?

Olulisemad registreerimiskohustusega ehitusobjektide kriteeriumid h Elektrooniline läbipääsusüsteem tuleks paigaldada ehitusobjektile enne ehitus tööde alustamist juhul, kui tööde eeldatav kestus ületab 30 tööpäeva ja ehitusobjektil töötab samal ajal vähemalt 20 inimest või eeldatav töömaht ületab 500 inimtööpäeva. h Kohustatud isikuks oleks Eesti residendist ja mitteresidendist juriidiline ja füüsiline isik, samuti FIE, kes pakub ehitusel vajaminevaid teenuseid. h Register loodaks maksu- ja tolliameti peetava maksukohustuslaste registri alamregistrina. h Ühtse kaardistandardi kasutamine võimaldab ettevõtjatel kasutada läbipääsukaarte sõltumata teenusepakkujast ja läbipääsusüsteemist. h Lisaks kaardile võib läbipääsuvõtmena täiendavalt kasutada nt Eesti ID-kaarti, koodi, mobiiltelefonirakendust, mobiilinumbrit (helistamine), sõrmejälge või mõnda muud tehnilist lahendust, mis või maldab inimeste sisenemise ja väljumise elektroonselt registreerida. h Ehitusnõuete määruses sätestatud tingimustele vastavatel ehitusobjektidel, mida ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik piirestada (nt teede- ja trassiehitus jne), registreeritaks inimesi sama del alustel nagu piirestatud ehitusobjektidel. h Iga ettevõtja peaks ise kandma andmed oma töötajate ja alltöövõtjate kohta registrisse. h Registreerimiskohustuse täitmata jätmisel või selle mittenõuetekohasel täitmisel oleks täidetud ka maksukor ralduse seaduse paragrahvis 154 sätestatud väärteo koos seis ning maksuhalduril on võimalus alustada registreeri miskohustust eiranud või selle oluliste puudustega täitnud juriidilise või füüsilise isiku suhtes väärteomenetlust.