Uus hoolsuskohustus ettevõtjatele

Euroopa Komisjoni algatus VÕIB ETTEVÕTETELE TUUA LISAKOHUSTUSI

Euroopa Komisjon on tulnud välja direktiivi ettepanekuga, mis paneb ettevõtetele uusi kohustusi seoses äriühingute kestliku juhtimise ning inimõiguste ja keskkonnaalase hoolsuskohustuse täitmisega. Kuigi koda toetab direktiivi ettepaneku eesmärki, näeme selle sõnastuses mitut probleemi.

MARKO UDRAS kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja E ttepanek paneb äriühingutele inimõiguste ja keskkonnaalase hoolsuskohustuse, mis koosneb kuuest meetmest. Esiteks peavad äriühingud lõimima hoolsuskohustuse kõikidesse äripõhimõtetesse ning ettevõtetel tuleb välja töötada hoolsuskohustuse poliitika. Teise meetmena tuleb äriühingutel nii oma kui ka tütarettevõtete tegevuses ning oma väljakujunenud otseste või kaudsete ärisuhete tasandil kindlaks teha tegelik või võimalik kahjulik mõju inimõigus-

tele ja keskkonnale. Kolmandaks tuleb äriühingutel ennetada või leevendada kindlaks tehtud kahjulikku mõju inimõigustele ja keskkonnale, lõpetada tegelik kahjulik mõju või vähendada selle ulatust. Äriühingutel tuleb luua ka kaebuste esitamise kord ja seda hallata. Lisaks peavad äriühingud jälgima oma hoolsuskohustuse põhimõtete ja meetmete tulemuslikkust. Kuuenda meetmena on äriühingud kohustatud esitama hoolsuskohustuse täitmise kohta avalikult teavet.

Kohustuste täitmine pole alati võimalik

Koja hinnangul ei ole äriühingutel praktikas alati võimalik kõiki direktiivi ettepanekuga lisanduvaid kohustusi täita või ei ole seda võimalik teha mõistlike kuludega. Näiteks jääb ebaselgeks, kuidas on võimalik Eesti äriühingul kontrollida, kas tema Aasias, Aafrikas või mõnes muus piirkonnas tegutsev äripartner täidab inimõiguste ja keskkonnaalaseid hoolsuskohustusi. Ilmselt on ka Eestis asuval järelevalveasutusel keeruline seda kontrollida.

Kuna direktiivi ettepanek ei ole piisavalt konkreetselt sõnastatud, siis võib juhtuda, et teatud sätete puhul ei piirdu äriühingu kohustused ja vastutus üksnes äripartneriga, vaid äriühing vastutab ka teiste ettevõtete suhtes, kes osalevad samas tarne- või

Direktiivi ettepanekus on juhtide hoolsuskohustusega seotud artiklid ebaselged ning hakkaksid praktikas tekitama arusaamatusi ja kohtuvaidlusi.

Eestis puudutaks plaanitav hoolsuskohustuse direktiiv muu hulgas kaubanduskette, sest ettepaneku kohaselt tuleb uusi nõudeid hakata täitma äriühingutel, kus töötab üle 500 töötaja ja mille netokäive on üle 150 miljoni euro. Foto: Toomas Huik / Postimees väärtusahelas. Sellisel juhul on äriühingu vastutus ja kohustused veelgi hägusamad.

Koja hinnangul peab direktiivi ettepanekus olema selgelt kirjas, et uued nõuded kohalduvad üksnes äriühingule endale või siis üksnes äriühingu otsesele lepingupartnerile, mitte kogu tarne- või väärtusahelale. Selline lahendus tagab, et äriühingutele ei lisandu ebamõistlikke kohustusi ja vastutus ei ole ebamõistlikult lai.

Nõuded mõjutavad ka väiksemaid firmasid

Direktiivi ettepaneku kohaselt tuleb uusi nõudeid hakata täitma äriühingutel, kus töötab üle 500 töötaja ja mille netokäive on üle 150 miljoni euro. Teatud juhtudel lisanduvad uued nõuded ka äriühingutele, kus on üle 250 töötaja.

Koja hinnangul avaldab ettepanek märkimisväärset mõju ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele. Põhjus peitub selles, et suurettevõtted kannavad ettepanekuga lisanduvad hoolsuskohustused suure tõenäosusega üle nendega samas tarne- või väärtusahelas tegutsevatele ettevõtetele. Seetõttu võib direktiivi ettepanek tuua kaasa märkimisväärse halduskoormuse ning kulude kasvu ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Sellise negatiivse mõju leevendamiseks tegime ettepaneku muuta direktiivi kohaldamisala kitsamaks, et see kohalduks üksnes nendele ettevõtetele, kus on üle 1000 töötaja.

Suureneb äriühingu juhtide vastutus

Direktiivi ettepaneku kohaselt peavad äriühingu juhid võtma arvesse oma otsuste tagajärgi kestlikkuse aspektist, sealhulgas, kui see on asjakohane, mõju inimõigustele, kliimamuutustele ja keskkonnale nii lühikeses, keskpikas kui ka pikas perspektiivis. Lisaks peavad äriühingute juhid hakkama vastutama hoolsuskohustuse meetmete ja eelkõige hoolsuskohustuse põhimõtete kehtestamise ja järelevalve eest.

Koja hinnangul on juhtide hoolsuskohustusega seotud artiklid direktiivi ettepanekus ebaselged ning hakkaksid praktikas tekitama arusaamatusi ja kohtuvaidlusi. Ilmselt ei ole ka järelevalveasutustel lihtne teha järelevalvet selle üle, kas äriühingu juht on täitnud oma hoolsuskohustust või mitte. Nende artiklite puhul on tegemist ülereguleerimisega ning lisaks on reaalne oht, et ettepanek paneb äriühingu juhtidele ebaproportsionaalse vastutuse. Seetõttu tegi koda ettepaneku jätta direktiivist välja äriühingute juhtide vastutusega seotud artiklid.

Ettepanek vajab põhimõttelisi muudatusi

Koda peab oluliseks ja toetab direktiivi ettepaneku eesmärki integreerida kestlikkus äriühingute juhtimispõhimõtetesse ning suunata äriühinguid tegema äriotsuseid, mis arvestavad nii inimõigustega kui ka kliima- ja keskkonnamõjudega.

Samas näeme direktiivi ettepanekus problemaatilisi kohti, mille tõttu võib direktiivi rakendamine osutuda praktikas väga keeruliseks, kui mitte võimatuks, ning tuua kaasa kulude ja koormuse kasvu nii äriühingutele kui ka järelevalveasutustele. Lisaks on oht, et direktiiv vähendab märgatavalt äriühingute paindlikkust soovitud eesmärkide saavutamisel.

Seetõttu on koja esimene eelistus direktiivi ettepanekuga mitte edasi liikuda. Kui selline lahendus ei leia toetust, siis tuleb direktiivi ettepanek kriitiliselt üle vaadata, selles tuleb teha mitu põhimõttelist muudatust, et direktiivi sõnastus oleks selge ja üheselt arusaadav ning lisanduv koormus oleks võimalikult madal ja proportsionaalne saadava kasuga.

Praegu käivad direktiivi ettepaneku üle Euroopa Liidus läbirääkimised ning seega ei ole praegu teada, kas, millal ja millisel kujul peab Eesti selle direktiivi oma õigusesse üle võtma.