Kasahstan – Eesti majanduspartner Kesk-Aasias

Mais toimunud Kasahstani äriseminari lõpetamise ühispilt. Keskel seisab Almatõ ettevõtjate koja Atameken asedirektor Akerkin Eraliyeva (mustas) ja temast paremal Eesti vabariigi suursaadik Kasahstanis Toomas Tirs. Fotod: kaubanduskoda

Kaugusest hoolimata on Kasahstan praegu Eesti peamine kaubanduspartner Kesk-Aasias. Seda soodustab koostöö stabiilne areng – selle aasta 27. mail tähistasid riigid diplomaatiliste suhete loomise 30. aastapäeva.

NURLAN SEITIMOV Kasahstani vabariigi suursaadik Eesti Vabariigis

Kasahstani andmetel ulatus Kasahstani ja Eesti kahepoolne kaubavahetus 2021. aastal 18,8 miljoni USA dollarini (sellest Eesti eksport 14,2 miljonit USA dollarit), mis on ligi 30% suurem kui 2020. aastal. Peamised kaubandusartiklid on keemiatooted, mineraalsed tooted, põllumajanduskaubad ja mehaanilised seadmed. Kasahstanis on registreeritud 73 Eesti osalusega juriidilist isikut, filiaali ja esindust.

Loomulikult ei ole majandussidemete arendamise potentsiaal ammendatud. Näiteks 2021. aastal kasvas Kasahstani ja Euroopa Liidu vaheline kaubandus 21,4% ja ulatus 28,9 miljardi dollarini. Kasahstani majandus jätkab kasvukursil. Näiteks 2021. aastal kasvas riigi SKP 4% ja väliskaubanduse käive kosus 11,4% võrra 101,5 miljardi dollarini.

Samuti tuleb märkida, et Kasahstanil on tohutud loodusvarad: maailmas 1. koht uraani poolest, 2. koht kroomi, tsingi ja plii poolest ning 5. koht vase poolest. Ka kivisöe-, raua- ja kullavarudelt kuulub Kasahstan maailmas esikümnesse. Kui sellele lisada riigi transiidivõimekus (Kasahstani arvele langeb kuni 70% Hiina ja Euroopa vahelisest kaubatransiidist) ja head tingimused investoritele (tulumaksuvabastus ettevõtetele ja maamaksuvabastus kuni kümneks aastaks, kinnisvaramaksust vabastamine kuni kaheksaks aastaks, ehitustööde ja seadmete ostmise kulude hüvitamine kuni 30% ulatuses), siis ei ole üllatav, et Kasahstan on kõigi Kesk-Aasia piirkonna välisinvesteeringute peamine sihtkoht (370 miljardit dollarit). Majandus korraldatakse ümber

21. jaanuaril 2022 teatas Kasahstani president Kassõm-Žomart Tokajev uuest majanduse ümberkorraldami-

sest, mis näeb ette meetmeid sotsiaalkindlustuse, maksuhalduse ja kogu riigihaldussüsteemi läbipaistvuse parandamiseks. Prioriteetide hulgas on aus konkurents ja otsuste läbipaistvus ning riigi poliitika prognoositavus. Samuti on kavas vähendada riigi liigset kohalolekut majanduses, selleks erastatakse 2025. aastaks 721 riigiettevõtet, misjärel vähendatakse riigi osalust majanduses 14,6%-ni. Kavas on maksustamise edasine parandamine.

Erilist tähelepanu pööratakse IT-sektorile. Riikliku digitaliseerimise projekti raames on kavas koolitada vähemalt 100 000 kõrgetasemelist IT-spetsialisti. Kasahstani digitööstuse teenuste ja kaupade eksport peaks 2025. aastaks ulatuma vähemalt 500 miljoni dollarini. Samuti on vaja ehitada põhimõtteliselt uus nn digivalitsuse arhitektuur. Kõik avaliku sektori IT-algatused põhinevad üksnes uuel digitaalsel platvormil. Sellega kaotatakse dubleerimine, ebatõhusad kulud ja bürokraatia ning kõik avalikud teenused on kodanikele kättesaadavad nutitelefonide kaudu. Kavas on käivitada digipöörde keskus, kus vaadatakse üle ja digiteeritakse kõik riigiasutuste äriprotsessid.

Geopoliitiliste riskide mõju suurenes

Kasahstani presidendi uus pöördumine rahva poole, mis kuulutati välja 16. märtsil 2022 poliitiliste reformide paketi osana nn uue Kasahstani loomisest (parteisüsteemi liberaliseerimine, presidendi ülesannete nõrgenemine ja parlamendi tugevdamine, riigipea sugulaste seadusandlik väljajätmine poliitilisest juhtimisest, meediaseaduse liberaliseerimine jne), peaks tagama riigi sotsiaalpoliitilise stabiilsuse ja parandama riiki investeerimise atraktiivsust.

Olukord Ukrainas ja vastastikused sanktsioonid avaldavad negatiivset majanduslikku mõju kogu Euraasiale. Vaatamata kuulumisele Euraasia Majandusliitu ei ole Kasahstan konflikti osaline ja tema suhtes ei kohaldata sanktsioonipiiranguid – vabariigi mitmesuunaline välispoliitika võimaldab tal luua tihedaid sidemeid nii Euraasia Majandusliidu liikmesriikidega kui ka partneritega EL-is, USA-s, Hiinas ja teistes piirkondades (Kasahstani kümme peamist kaubanduspartnerit on Venemaa, Hiina, Itaalia, Holland, Türgi, USA, Prantsusmaa, Hispaania, LõunaKorea ja Šveits). Rahvusvaluuta jääb konverteeritavaks, riigi rahvusvahelised kohustused on täielikult täidetud. Ka pangahoiused on tagatud eriseadusega ja tarbijaturg toimib piiranguteta.

Kasahstani toorainet kasutava kaablitehase Eurasiancable’i juht Andrey Prihodko tutvustas Eesti ettevõtjatele tootmise eripärasid ja ettevõtte arenguplaane. Huvitava nüansina selgus, et rühm tehase rajamisse investeerinud inimesi otsib asukohta väikelennukite tootmisele ja ühe võimalusena tulid jutuks Ida-Virumaal asuvad tööstusalad.

Koda vahendab kasahhide ja eestlaste ärisuhteid

Venemaa alustatud sõja tõttu otsivad ettevõtted praegu aktiivselt uusi hankijaid, tarneahelad muutuvad ja väärtusi jaotatakse ümber. Sellega seoses on ettevõtjate fookusesse tõusmas Kasahstan, mis on praegu Eesti peamine kaubanduspartner Kesk-Aasias.

Ettevõtjate huvidest lähtuvalt on kaubanduskoda korraldanud mitmeid üritusi, mis aitavad meie ettevõtjatel Kasahstanis toimuvat paremini mõista ja sealt uusi ärivõimalusi leida.

25. aprillil korraldasime virtuaalse koostööseminari, kus osalejatele tutvustati Kasahstani ettevõtluskeskkonda ja sealseid investeerimisvõimalusi. 2.–6. mail toimus õppereis Almatõsse, kus osalenud Ida-Virumaa ettevõtjad said ülevaate selle olulise piirkonna ärivõimalustest ning kontakte sealsele turule sisenemiseks või koostööpartnerite leidmiseks. Õppereisi korraldamist toetas rahandusministeerium Ida-Virumaa programmist „Ettevõtjate arengu, ekspordialase võimekuse ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga seotud nõustamine ja koolitus“.

Nüüd oleme alustanud ettevalmistusi selle aasta oktoobris toimuva ettevõtjate reisi korraldamiseks Almatõsse ja Taškenti.

MARGUS ILMJÄRV kaubanduskoja Jõhvi esinduse juhataja