Osa võib müüa notari juures käimata

Osa müük on lubatud ilma NOTARI JUURES KÄIMATA

MARKO UDRAS kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

Tänavu 1. augustil jõustus äriseadustiku muudatus, mis lubab osaühingu osa teatud juhtudel müüa näiteks e-kirja või Facebookis saadetud sõnumi kaudu. Seega on osa müümine nüüd lihtsam, odavam ja kiirem, sest enam ei pea tehingu tegemiseks minema notari juurde.

Kui varem sai ilma notari juures käimata müüa osasid, mis olid registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris, siis alates 1. augustist on võimalik ka väärtpaberite keskregistris registreerimata osadega teha tehinguid ilma notarita. See on lubatud siiski vaid juhul, kui on täidetud kolm kriteeriumit.

Osakapital peab olema vähemalt 10 000 eurot Esiteks peab osaühingu osakapital olema vähemalt 10 000 eurot. Lisaks peab osakapital olema täielikult sisse makstud. Seega kui osakapital on 2500 eurot või osaühing on asutatud sissemakset tegemata, siis tuleb osa müümiseks endiselt notari juurde minna.

Põhikiri peab lubama osa müümist ilma notarita Teiseks tuleb notariaalsest vormist loobumine näha ette põhikirjas. Juba tegutseva osaühingu puhul tähendab see põhikirja muutmist. Kui muudel juhtudel on põhikirja muutmiseks vaja üldjuhul vähemalt kahte kolmandikku koosolekul osalenud osanike häältest, siis osa müümise vorminõude leevendamiseks näeb seadus ette märksa rangema nõude.

Nimelt peavad äriseadustiku kohaselt sellise põhikirja muutmise või kinnitamise otsuse poolt olema kõik osaühingu osanikud. Näiteks kui osaühingul on sada osanikku ning neist üks ei ole nõus põhikirja muutma selliselt, et lubatud on osa müümine ilma notarita, siis sellisel juhul ei luba seadus põhikirja muuta.

2500 euro suuruse osakapitaliga osaühingu osa müügitehingu peab endiselt tegema notari juures.

Osa müügileping peab võimaldama kirjalikku taasesitamist Kolmandaks näeb äriseadustik ette minimaalse vorminõude osa müügilepingule. Osa võõrandamise käsutustehing tuleb teha vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Selleks on näiteks e-kiri või sõnum. Soovitatav on müügileping vormistada siiski kirjalikult ehk allkirjastada nii ostja kui ka müüja poolt. Poolte soovil võib osa müük toimuda jätkuvalt ka notari juures. Osa müümine ei ole lubatud suulise lepinguga.

Kui on täidetud kolm eelnimetatud kriteeriumit, siis on lisaks osa müümisele lubatud kasutada leebemat vorminõuet ka muude osadega seotud tehingute puhul. Näiteks on nüüd lubatud e-kirja teel sõlmida osanike lepingut, mis sisaldab kokkuleppeid osade müümise kohta. Samuti ei pea osa pantimiseks minema notari juurde. Leebemat vorminõuet saab edaspidi kasutada ka osalusoptsioonide puhul.

Soovitatav on müügileping vormistada siiski kirjalikult ehk allkirjastada nii ostja kui ka müüja poolt.

Osanike andmete muudatusest tuleb teada anda Seoses osa müümise vorminõude leevendamisega jõustus 1. augustil äriseadustikus ka muudatus, mille kohaselt peab osaühingu juhatus teavitama osanike andmetes toimuvatest muudatustest viivitamata äriregistrit. Juhatus ei pea äriregistrit teavitama muudatustest, kui samad andmed jõuavad äriregistrisse muul viisil, näiteks kui osa müük toimub notari juures või kui osad on registreeritud Eesti väärtpaberite registris. Seega mõjutab uus kohustus eelkõige neid osaühinguid, mille osasid on lubatud müüa ilma notarita.

Lisaks jõustus äriseadustikus ka muudatus, mille kohaselt peab osanik viivitamatult teavitama juhatust muudatustest osanike andmetes. Varem ei olnud seaduses sellist osaniku kohustust selgelt välja toodud.

Kui Sul tekib täiendavaid küsimusi osade müügi kohta, siis võta ühendust kaubanduskoja juristidega e-posti aadressil juristid@koda.ee.

KOLLEKTIIVLEPINGUT EI SAA LAIENDADA IGALE TÖÖANDJALE

Riigikohus tegi 15. mail otsuse, mille kohaselt ei saa kollektiivlepingut laiendada tööandjale, kes ei ole kollektiivlepingut sõlminud ega ole ka kollektiivlepingu sõlminud tööandjate liidu liige.

Bussijuhina töötanud tööhinnangul on kollektiivlepingut lubataja nõudis kohtu kaudu tud laiendada eelnevalt nimetatud oma tööandjalt töötasu, tööandjale vaid juhul, kui tööandja on mis oli kokku lepitud andnud selleks oma nõusoleku. Autoettevõtete Liidu ning Riigikohus selgitas, et kui kollekEesti Transpordi- ja Teetöötajate tiivlepingut oleks lubatud laiendada Ametiühingu vahelises kollektiivletööandjale, kes ei ole kollektiivlepingus. Kollektiivlepinguga ette nähpingu pooleks ega kuulu ka kollektud töötasu oli suurem kui bussijuhi tiivlepingu sõlminud tööandjate liitu, ja tema tööandja vahel kokku lepitud siis võib see kaasa tuua ettevõtlustöötasu. Tööandja vaidles bussijuhi vabaduse ja omandipõhiõiguse ebanõudele vastu, sest tööandja ei ole proportsionaalse riive. Põhjus peitub kollektiivlepingut sõlminud ning ta selles, et tööandja ei saa sellisel juhul ei ole ka Autoettevõtete Liidu liige. osaleda kollektiivlepingu sõlmimiMaakohus ja ringkonnakohus rahulsel ega mõjutada kollektiivlepingu dasid töötaja nõude, kuid riigikohtu tingimuste kujunemist. hinnangul on madalama astme Sisuliselt tähendab riigikohtu kohtud eksinud. otsus seda, et kui tööandja tege

Riigikohus leidis oma otsuses vusvaldkonnas sõlmitakse kol2-18-7821, et kollektiivlepingu lektiivleping, kuid tööandja ei ole seadus ei anna kollektiivlepingu sõlkollektiivlepingu osapool ega kuulu minud osapooltele õigust laiendada ka tööandjate liitu, kes on kollektiivkollektiivlepingu kohustusi töölepingu osapool, siis sellisel juhul ei andjale, kes ei ole kollektiivlepingu pea tööandja täitma kollektiivlepinpool ega kuulu ka kollektiivlepingu gust tulenevaid palgatingimusi ning sõlminud tööandjate liitu. Riigikohtu töö- ja puhkeaja tingimusi.

Foto: Shutterstock

Bussijuht, kes nõudis tööandjalt töötasu, mis oli kokku lepitud kollektiivlepingus, mida tema tööandja polnud sõlminud, jäi riigikohtus kaotajaks.