Kust tuleb Euroopa rahalaevadele raha?

21. juuliks jõudsid Euroopa Liidu liikmesriigid ülemkogul kokkuleppele nii Euroopa Liidu taastekavas (NextGenerationEU, NGEU) kui ka järgmise mitmeaastase finantsperioodi (MFF) summades. Sellel medalil on aga ka teine külg ehk milline on NextGenerationEU ja MFF-i tulude pool?

REET TEDER kaubanduskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees

Selle kokkuleppe esimene osa – välja lubatud EL-i raha (NGEU on 750 miljardit eurot 2018. a hindades, sellest läheb laenudeks kuni 360 miljardit eurot ja kulutusteks kuni 390 miljardit eurot; MFF on 1074,3 miljardit eurot) on juba kõvasti kajastamist leidnud. Kuid kust see raha tuleb?

Kolm omavahendite allikat EL-i eelarves nimetatakse tulude poolt omavahenditeks. Kehtiv omavahendite süsteem põhineb kolmel peamisel omavahendite tulukategoorial: 1) nn traditsioonilised (peamiselt kolmandatest riikidest imporditavate kaupade tollimaksud), 2) käibemaksupõhised, 3) kogurahvatulul põhinevad.

Tollimaksud jt traditsioonilised omavahendid on EL-i eelarve otsene tuluallikas ja seega käsitletakse neid nn tõeliste EL-i omavahenditena, samas kui kaks ülejäänud kategooriat on liikmesriikide sissemaksed EL-i eelarvesse. Aja jooksul on nende omavaheline osakaal mõnevõrra muutunud. Kui esialgu olid üheks suuremaks tuluallikaks tollimaksud ja liikmesriikide sissemaksed olid täiendav allikas, siis praeguseks on need muutunud süsteemi peamiseks komponendiks. Liikmesriikide sissemaksud annavad üle 70% EL-i tuludest.

Järgnevalt toongi välja selle, kuidas ja mis allikatest nähti 21. juulil sõlmitud kokkuleppes ette tulevane raha laekumine liikmesriikidelt EL-i eelarvesse ja mis järeldusi me saame sellest teha.

Uus omavahendite süsteem Omavahendite kogumise kord peaks põhinema üldistel lihtsuse, läbipaistvuse ja võrdsuse põhimõtetel, sealhulgas

Foto: Scanpix, Elmo Riig, Sakala

koormuse õiglasel jagamisel. Omavahendite kogusumma, mis eraldatakse liidu eelarvesse, et katta iga-aastased liikmesriikidele määratud maksed, ei ületa 1,40% kõikide liikmesriikide summaarsest kogurahvatulust. Iga-aastaste kulude kogusumma ei ületa 1,46% kõikide liikmesriikide summaarsest kogurahvatulust. Säilitatakse kulukohustuste ja väljamaksete tegemise nõuetekohane suhe.

Uus Euroopa Liidu omavahendite süsteem jõustub viimaselt liikmesriigilt süsteemi vastuvõtmismenetluste lõpuleviimise teate kättesaamisele järgneva kuu esimesel päeval. Uue süsteemi kõiki elemente kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021. Liikmesriigid kiidavad uue omavahendite otsuse heaks niipea kui võimalik, vastavalt oma põhiseadusest tulenevatele nõuetele.

Mis puudutab nõukogu määrust meetodite ja menetluste kohta, millega

Järgmise aasta jaanuarist hakkab kehtima nn plastpakendite maks: 800 eurot igalt turule lastud plastpakendi tonnilt, mida ei ole uuesti materjalina ringlusse võetud.

tehakse kättesaadavaks omavahendid, siis palutakse komisjonil kaaluda ettepaneku esitamist selle määruse muutmiseks, et käsitleda omavahendite kättesaadavaks tegemisega seotud proovikive. h Traditsioonilised omavahendid.

Alates 1. jaanuarist 2021 jätavad liikmesriigid endale tollimaksude sissenõudmiskulude katteks 25% enda kogutud summadest.

Viie riigi osamakseid korrigeeritakse

Ajavahemikul 2021–2027 vähendatakse Taani, Madalmaade, Austria ja Rootsi ning taaste ja vastupidavuse toetuse kontekstis ka Saksamaa kogurahvatulul põhinevaid iga-aastaseid osamakseid. Nende riikide kogurahvatulul põhi nevaid iga-aastaseid brutomakseid vähendatakse 2020. aasta hindades järgmiselt (mln eurot): h Taani: 377 h Saksamaa: 3671 h Madalmaad: 1921 h Austria: 565 h Rootsi: 1069

Seega panustavad need viis riiki edaspidi mõnevõrra vähem, kui esialgses kavas plaanis oli ja vastavalt suureneb teiste liikmes riikide osa.

Kas tulevad uued Euroopa Liidu maksud?

Praegu saab öelda, et uutes EL-i ülestes maksudes liikmesriigid kokku ei leppinud. Tõsi, kokku lepiti liikmesriikide osamakseid suurendavas „plastikomponendis“ (80 senti kokkukogumata plastpakendi kilogrammi kohta), mis formaalselt ei ole maks, küll aga suurendab liikmesriigi makstavat osa EL-i eelarvesse.

Paraku ei tähenda see, et uute maksude tulekus kokku ei lepitud, et puuduks initsiatiiv nende kehtestamiseks. Järgmisel aastal tuleb Euroopa Komisjon välja uute ettepanekutega digimaksu ja liiga suure CO2 emissiooniga riikidest imporditud toodete süsinikdioksiidi piirimaksu kohta. Millised need saavad olema, on praegu veel vara öelda, kuid suure tõenäosusega võtab komisjon digimaksu puhul aluseks praegu OECD-s selles vallas tehtava.

Meie saame lubada, et hoiame asjade arengul silma peal, panustame meie ettevõtjate huvides ettepanekutega ja anname koja infokanalites tagasisidet.

h Käibemaksupõhised omavahendid.

Nende puhul kehtestatakse ühtne 0,3% määr, mida kohaldatakse kõigi liikmesriikide käibemaksubaaside suhtes, mis määratakse kindlaks vastavalt komisjoni väljapakutud täiustatud metoodikale. h Uued omavahendid. EL teeb lähiaastatel tööd omavahendite süsteemi reformimiseks ja uute omavahendite kasutuselevõtuks.

Tulu plastpakendimaksust Esimese sammuna võetakse kasutusele uus omavahend, mida hakatakse kohaldama alates 1. jaanuarist 2021 ja mis koosneb riikide osamaksetest, mis arvutatakse ringlusse võtmata plastpakendijäätmete kaalu põhjal, kohaldades sissenõudmismäära 0,80 eurot kilogrammi kohta. Samas kasutatakse mehhanismi, mille eesmärk on vältida liigselt pärssivat mõju riikide osamaksetele. Täiendavate omavahenditena esitab komisjon 2021. aasta esimesel poolaastal ettepanekud digimaksu ja süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi (hakataks koguma importkaupadelt, mis toodetakse liigselt CO 2 emiteerivates riikides), eesmärgiga võtta need kasutusele hiljemalt 1. jaanuariks 2023.

Komisjonil palutakse esitada muudetud ettepanek heitkogustega kauplemise süsteemi kohta, laiendades seda võimaluse korral lennundus- ja merendussektorile.

Lisaks teeb liit järgmise mitmeaastase finantsraamistiku jooksul tööd selle nimel, et võtta kasutusele muid omavahendeid, mille seas võib olla ka finantstehingute maks.

Pärast 2021. aastat kasutusele võetud uutest omavahenditest saadavat tulu kasutatakse taasterahastu „Next Generation EU“ laenude ennetähtaegseks tagasimaksmiseks. Komisjoni kutsutakse üles esitama sel eesmärgil ettepanek mitmeaastase finantsraamistiku muutmiseks.