Pastaka kohta pole varsti ohutusjuhendit vaja

Kaubanduskoja töövõit: VARSTI EI PEA ENAM PASTAPLIIATSI KOHTA OHUTUSJUHENDIT KOOSTAMA

KRISTINA JERJOMINA kaubanduskoja jurist

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutumise seaduse eelnõu kohaselt on juhendit edaspidi vaja vaid juhul, kui seda nõuab töökeskkonna riskianalüüs. Lisaks on koda juhtinud riigi tähelepanu ka muudele töökeskkonda puudutavatele probleemidele ja palunud leevendada ettevõtjate kohustusi.

Praegu peab olema iga töövahendi kohta juhend Kehtiv töötervishoiu ja tööohutuse seadus ütleb üsna üldsõnaliselt, et tööandja peab koostama tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta ohutusjuhendi ning peab juhendit töötajale tutvustama. Töövahend võib olla näiteks masin, seade, transpordivahend, tööriist või ükskõik mis muu vahend, mida töötaja oma tööks kasutab. Kaubanduskoja ettepanekul jõudis seaduseelnõusse muudatus, mille kohaselt ei pea tööandja tulevikus koostama kõikide kasutatavate töövahendite kohta ohutusjuhendit, sh näiteks pastapliiatsi või redeli kasutamise kohta.

Edaspidi on ohutusjuhendi koostamine seotud töökeskkonna riskianalüüsi tulemustega.

Sellest võib järeldada, et tööandja peab koostama ohutusjuhendi (ja seda talle tutvustama) sisuliselt igasuguse töövahendi kohta, mida töötaja kasutab, muu hulgas ka pastapliiatsi, klammerdaja ja reha kasutamise kohta, töösõite tehes auto kasutamise ja kütuse tankimise kohta. Selline regulatsioon on ilmselgelt ebamõistlik ja nii tööandjat kui ka töötajat koormav.

Ohutusjuhendi koostamise mõte – ennetada töötaja tervisekahjustusi – on arusaadav ja teatud töövahendite puhul väga tähtis, eriti juhul, kui töövahend võib olla töötajale ohtlik ja selle kasutamine vajab erioskuseid. Samuti ka juhtudel, kui töövahendi tavapärane kasutamine, arvestades kasutamise kestust ja sagedust, võib kaasa tuua kahjuliku mõju tervisele. Küll aga on kaheldav ohutusjuhendi koostamise vajadus ja asjakohasus absoluutselt igasuguste töövahendite puhul ning igasuguse kasutusaja ja -sageduse juures.

Seetõttu pöördus koda sotsiaalministeeriumi poole, juhtides tähelepanu sellele, et tööandjate kohustus on sätestatud liiga laialt ja võib praktikas tekitada olukordi, kus ettevõtjale ei ole selge, kas läheneda asjale mõistlikult või tõlgendada seadust sõna-sõnalt

ja luua ohutusjuhend kõikide töövahendite kasutamise kohta, sõltumata nende kasutusajast ja -sagedusest.

Koja ettepanekul plaanib riik muuta seadust selgemaks Praeguseks ongi vastav muudatus jõudnud seaduseelnõusse. Muudatuse kohaselt on ohutusjuhendi koostamine edaspidi seotud töökeskkonna riskianalüüsi tulemustega. Riskianalüüsi peavad kehtiva korra kohaselt tegema kõik tööandjad. Riskianalüüsi käigus selgub, milliseid tegevusi peab tööandja korraldama selleks, et vältida või vähendada riske töötaja tervisele. Eelnõukohase muudatuse tulemusel peab tööandja seega kõigepealt analüüsima, milline on kasutatav töövahend ja kui suur on sellest tulenev oht töötajale tervisekahjustuse tekkimiseks. Seejärel saab tööandja otsustada, kas sellise töövahendi kasutamiseks on vaja töötajale koostada ja tutvustada ohutusjuhendit või mitte. Eelnõu on läbinud kooskõlastusringi ja ministeerium plaanib muudatuse jõustada 2021. aasta 1. märtsil.

Küsi meilt!

Täiendavate tööohutust ja töötervishoidu puudutavate küsimuste korral pöördu kaubanduskoja juristide poole e-posti aadressil juristid@koda.ee.

Foto: Scanpix / Madis Sinivee, Eesti Meedia

Koda soovib ka ohutuskaartidega seotud kohustuse leevendamist

Kehtiva regulatsiooni kohaselt peab tööandja hankima ohutuskaardi, kui töötaja puutub kokku ohtliku kemikaaliga. Kohustus on sätestatud nii, et sisuliselt peab tööandja hankima ja tutvustama töötajale ohutuskaarti ükskõik millise ohtliku kemikaali kasutamise puhul, kusjuures sõltumata selle kasutamise sagedusest või kestusest. Näiteks on paljudele tavapoest ostetavatele nõudepesuvahenditele märgitud, et tegemist on ohtliku kemikaaliga. Seega olukorras, kus näiteks sekretär peseb ühe tööülesan dena aeg-ajalt nõudepesuvahendiga kohvitasse, klaase jms, tuleb tööandjal hankida nõudepesuvahendi kohta ohutuskaart ning juhendada sekretäri nõudepesuvahendi kasutamise suhtes.

h

h

Koda tegi riigile ettepaneku täpsustada, millal tuleb hankida kemikaali ohutuskaart

Arvestades sellega, et mõned kemikaalid on inimeste kasutuses ka tavapärases majapidamises töövälisel ajal, siis ei ole mõistlik, et tööandja peab nende elementaarsete ja igapäevaselt mujal kasutata vate vahenditega seoses täiendavaid toiminguid tegema. Seetõttu tegi koda aasta alguses ministeeriumile ettepaneku täpsustada, millal peab tööandja hankima töötajale ohutuskaardi või korraldama juhendamist kokkupuutel ohtliku kemikaaliga. Peaks piisama sellest, kui tootja on pannud kaasa ohutus- või kasutusjuhendid või piktogrammid.

Ministeerium selgitas, et ohutuskaarti ei ole vaja hankida, kui pakendil on piisavalt teavet

Sotsiaalministeerium vastas koja pöördumisele ja selgitas, millal ei ole ohutuskaardi hankimine vajalik. Tööandjal ei ole vaja hankida oht likku kemikaali sisaldava aine kohta ohutuskaarti ja seda töötajatele tutvustada, kui pakendil on piisavalt teavet, mille alusel on võimalik rakendada asjakohaseid meetmeid tervise, ohutuse ja keskkonna kaitseks. Kuigi regulatsiooni ei ole muudetud, on tänu kaubanduskoja pöördumisele täiendatud Tööelu portaali (www.tooelu.ee), et ettevõtjad saaksid selgemalt aru, kas ja millal tuleb ohutuskaart hankida.

Praeguse seaduse kohaselt ei saa ehitustöid tegev töötaja niisama lihtsalt redelit kasutada, vaid tööandja peab redeli kasutamiseks koostama ohutusjuhendi ja seda töötajale tutvustama. Fotol Sõle Spordikeskuse ehitustööd.