KASULIKKU
Kaubanduskoja töövõit:
VARSTI EI PEA ENAM PASTAPLIIATSI KOHTA OHUTUSJUHENDIT KOOSTAMA KRISTINA JERJOMINA kaubanduskoja jurist
T
öötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutumise seaduse eelnõu kohaselt on juhendit edaspidi vaja vaid juhul, kui seda nõuab töökeskkonna riskianalüüs. Lisaks on koda juhtinud riigi tähelepanu ka muudele töökeskkonda puudutavatele probleemidele ja palunud leevendada ettevõtjate kohustusi.
Praegu peab olema iga töövahendi kohta juhend
Kehtiv töötervishoiu ja tööohutuse seadus ütleb üsna üldsõnaliselt, et tööandja peab koostama tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta ohutusjuhendi ning peab juhendit töötajale tutvustama. Töövahend võib olla näiteks masin, seade, transpordivahend, tööriist või ükskõik mis muu vahend, mida töötaja oma tööks kasutab.
28
EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2020
Kaubanduskoja ettepanekul jõudis seaduseelnõusse muudatus, mille kohaselt ei pea tööandja tulevikus koostama kõikide kasutatavate töövahendite kohta ohutusjuhendit, sh näiteks pastapliiatsi või redeli kasutamise kohta.
Edaspidi on ohutusjuhendi koostamine seotud töökeskkonna riskianalüüsi tulemustega. Sellest võib järeldada, et tööandja peab koostama ohutusjuhendi (ja seda talle tutvustama) sisuliselt igasuguse töövahendi kohta, mida töötaja kasutab, muu hulgas ka pastapliiatsi, klammerdaja ja reha kasutamise kohta, töösõite tehes auto kasutamise ja kütuse tankimise kohta. Selline regulatsioon on ilmselgelt ebamõistlik ja nii tööandjat kui ka töötajat koormav.
Ohutusjuhendi koostamise mõte – ennetada töötaja tervisekahjustusi – on arusaadav ja teatud töövahendite puhul väga tähtis, eriti juhul, kui töövahend võib olla töötajale ohtlik ja selle kasutamine vajab erioskuseid. Samuti ka juhtudel, kui töövahendi tavapärane kasutamine, arvestades kasutamise kestust ja sagedust, võib kaasa tuua kahjuliku mõju tervisele. Küll aga on kaheldav ohutusjuhendi koostamise vajadus ja asjakohasus absoluutselt igasuguste töövahendite puhul ning igasuguse kasutusaja ja -sageduse juures. Seetõttu pöördus koda sotsiaalministeeriumi poole, juhtides tähelepanu sellele, et tööandjate kohustus on sätestatud liiga laialt ja võib praktikas tekitada olukordi, kus ettevõtjale ei ole selge, kas läheneda asjale mõistlikult või tõlgendada seadust sõna-sõnalt
