Kaubanduskoja Teataja 2020/4 by Eesti Kaubandus-Tööstuskoda / Estonian Chamber of Commerce and Industry

TEATAJA IGA LIIGE LOEB! ILMUB AASTAST 1926. 4 / 2020

ETTEVÕTJAD: KOROONA SUURENDAB ÜMBRIKUPALGA OHTU OLED SA BRÄND VÕI TARBEKAUP? LUNAVARARÜNNAKUD AINA JÕHKRAMAD TARMO VIRKI: INVESTORID USKUSID LAHHENTAGGESSE KA KRIISI AJAL

Kolonel Vahur Karus: tee nii, et pärast sind tulevad inimesed on sinust paremad!

NOOR E T T E VÕ TJA 2020 O T S IME N O O R T, E D U K AT J A V I S I O O NI G A E E S T I E T T E V Õ TJ AT, K E D A P R E ME E R ID A 5 0 0 0 E U R O J A K U U L S U S EG A . K ANDIDEERI W W W. K O D A . E E / E T/ M E I S T/ N O O R E T T E V O TJ A

JUHTKIRI

Sisukord 4 Vahur Karus: ajateenistuse läbinud noor on

tööturul hinnas 9 Lühidalt 10 Koroonakriis suurendab survet ümbrikupalga maksmiseks 13 Kuidas on reisipiirangud äri mõjutanud? 15 Mil moel toetada meeskonda muutlikes oludes? 16 Osa võib müüa notari juures käimata 18 Koda kutsub osalema 20 Trinidad Wiseman teeb IT lihtsalt arusaadavaks 22 Ühisrahastus: alternatiiv börsile ja pangalaenule 25 Klient ja tema teekond sinuni 26 Galerii: Lõuna-Eesti võlud 28 Pastaka kohta pole varsti ohutusjuhendit vaja 30 Oled sa bränd või tarbekaup? 32 Riik hakkab välisinvesteeringuid kontrollima 34 Empower teel õppiva organisatsiooni poole 36 Team Estonia tugevdab välismajandust 38 Mis abi saab arbitraažikohtust? 41 Kõrgkooli ja ettevõtete koostöösse tasub panustada 42 Küberturvalisus ettevõttes – nii oluline ja lihtne 44 Kust tuleb Euroopa rahalaevadele raha? 46 Palju õnne! 47 Enterprise Europe Network

TEATAJA

Uus ärihooaeg tuleb raske, kuid koos saame hakkama

äpselt aasta tagasi olime rõõmsad, et kaubanduskoja liikmete arv ületas 3300 ettevõtte piiri. Praeguseks oleme jõudnud juba ligi 3400 liikmeni, mis teeb meist jätkuvalt suurima ja mõjukaima ettevõtjate esindusorganisatsiooni Eestis. Usume, et just keerulistes olukordades on meie mõju ja kasu liikmele kõige suurem – tagame kiire ja täpse infovoo, seisame tugevalt selle eest, et kriisikaoses tehtav seadusloome ei oleks ettevõtjavaenulik, ning pakume igakülgset tuge olukordades, kuhu enamik ettevõtjatest ei ole kunagi sattunud. Suur tänu usalduse ja soovi eest aidata kaasa ettevõtluskeskkonna arendamisele! Viimane poolaasta on olnud täis ootamatusi, raskeid otsuseid ja ebakindlust. Ka uus ärihooaeg tõotab tulla tavalisest pingelisem. Jätkuvalt peame olema valmis uueks viiruselaineks ja sellega kaasnevateks piiranguteks, mis võivad taas majandusele pidurit tõmmata. Seetõttu on äärmiselt tähtis, et hindaksime oma ettevõtete jätkusuutlikkust ja teeksime

IGA LIIGE LOEB! ILMUB AASTAST 1926. 4 / 2020

ETTEVÕTJAD: KOROONA SUURENDAB ÜMBRIKUPALGA OHTU OLED SA BRÄND VÕI TARBEKAUP? LUNAVARARÜNNAKUD AINA JÕHKRAMAD TARMO VIRKI: INVESTORID USKUSID LAHHENTAGGESSE KA KRIISI AJAL

Kolonel Vahur Karus: tee nii, et pärast sind tulevad inimesed on sinust paremad!

KAANEFOTO Kaitsevägi

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 Faks: 604 0061 E-post ja veeb: koda@koda.ee, www.koda.ee TEATAJA TOIMETUS Kaur Orgusaar Tel: 604 0065 E-post: kaur.orgusaar@koda.ee MAKETT JA KUJUNDUS Menu Meedia Reklaam: Kristiina Rauts-Nõmmik Tel: 511 3302 E-post: kristiina@menuk.ee TRÜKK Kroonpress

Suur tänu usalduse ja soovi eest aidata kaasa ettevõtluskeskkonna arendamisele! kiireid muutuseid selleks, et olla tulevikus edukad ning tagada ellujäämine ka muutlikes oludes. Nagu nägime, loob üleöö muutuv keskkond eeliseid eelkõige neile, kes suudavad muutunud olukorraga kiiresti kaasa minna ja seda ära kasutada. Kui muutustega ei suudeta kaasa minna, on ka see väga väärtuslik kogemus. Koda seisab jätkuvalt mõtteviisi eest, kus ettevõtte ebaõnnestumine ei tohiks tähendada häbiposti, vaid kogemusi, mis aitavad tulevikus olla edukamad. Oleme ka algaval ärihooajal valmis oma liikmeid igakülgselt aitama. Samuti ei ole me ennatlikult loobunud ei koolituste ega ka liikmeürituste korraldamisest – jälgime olukorda iga päev ja vastavalt sellele otsustame ka tegutseda. Hoolime üksteisest ja püsime terved!

MAIT PALTS Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor

Kolonel Vahur Karus arvab, et Eesti ettevõtjad panustavad riigikaitsesse palju - näiteks õppusel osaleva töötaja palka säilitades või riigimaksude maksmise kaudu Eesti arengut toetades.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2020

Fotod: Kaitsevägi

PERSOON

Sihikindluse ja praktiliste oskuste kasvulava Ajateenistuse kohta on erinevaid arvamusi, kuid tihti jääb tähelepanuta asjaolu, et väärtused, millega noor pärast ajateenistust reservi astub, on väärtuslikud mitte ainult kaitseväele, vaid kogu ühiskonnale. Ettevõtjatel on ajateenistuse läbinud noori värvates seega võimalus saada töötajad, kel on unikaalsed oskused ja kogemused, mida õigesti rakendades saab tagada ettevõtte pikaajalise edu.

estis on vaid üks organisatsioon, millega liitub igal aastal 3200 uut inimest ning kus noored mehed ja naised pärast väljaõpet enam iga päev kohal ei käi, kuid kui tekib vajadus, oodatakse neid oma oskusi rakendama üleöö. Millised on juhtimisalased proovikivid, kuidas seostuvad ettevõtlus ja riigikaitse ning miks eelistada värbamisel ajateenistuse läbinud noort, rääkis kaitseväe 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Vahur Karus.

Millised on teie kõige suuremad proovikivid juhina? Kõige suurem proovikivi on järelkasvu tagamine nii, et inimesed, kes jätkavad organisatsioonis pärast sind, on tunduvalt paremad või vähemalt sama head, et tagada organisatsiooni areng ja püsimajäämine. Sellega on seotud ka oma meeskonna eest hoolitsemine. Ei ole vahet, kas sul on organisatsioonis üks töötaja või 4000, sa pead tagama selle, et inimeste eest oleks hoolt kantud – neil on vastav väljaõpe, nad teavad oma tööülesandeid, neile pakutakse erialast arengut jne. Selles suhtes oleme tsiviilettevõtetega väga sarnased. Mis eristab kaitseväge tsiviilettevõttest või -organisatsioonist? Meie järelkasvu väljaõppesüsteem kaitseväeakadeemias, mis tagab selle, et me ei pea minema avatud tööturule inimesi otsima ja iga päev muretsema, kas ja kuidas saame sobiva spetsialisti. Veelgi enam, me teame väga täpselt, millised on meie inimeste oskused, teadmised ja võimekus ning meil on võimalus neid kiiresti ajakohastada või muuta vastavalt vajadusele.

KAUR ORGUSAAR kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

Kui räägime värbamise esimesest etapist, siis igal aastal on piltlikult öeldes hoovi peal võimalus valida 3200 väga andeka ja motiveeritud noore seast just need inimesed, kes tulevikus organisatsiooni ja riigikaitset kõige paremini edasi viiksid. Kas on ka hirm selle ees, et nüüd tulebki keegi targem ja jätab teid varju? Seda absoluutselt ei ole! See teeb pigem rõõmu ja ma olen sihilikult panustanud oma noortesse kolleegidesse, sest ma tean, et nendest kasva-

vad paremad juhid ja spetsialistid, kui mina praegu üldse olla saaksin. See on loomulik areng ja kui mõtleme näiteks ühiskonna tunnetusele, tehnoloogilistele oskustele ning noorematele põlvkondadele, on selge, et teisiti ei ole võimalik. Mida arvate arvamusest, et ajateenistus on ajaraiskamine? See teema on tõenäoliselt igavesti üleval ning alati on mingi hulk inimesi, kes ajateenistuse väärtust ei mõista ja tõenäoliselt ka ei hakka mõistma. Aga see on mitmetahuline probleem. Näiteks miks soovime suurendada ajateenijate arvu lähiajal 4000 nooreni? Selleks, et ligi pool vastava aastakäigu meestest läbiks ajateenistuse – seeläbi saame tagada suurema õigluse ajateenistuse läbinutele.

1. jalaväebrigaadi ülem Vahur Karus tunnustamas Taani kontingendi liitlassõdureid.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2020

PERSOON Neid tunnetuslikke aspekte on veelgi, näiteks sõduri baaskursusel või spetsialisti väljaõppes tegeleme noortega iga päev ja personaalselt, kuid kui jõuab kätte ajateenistuse teine pool, siis keskendume rohkem juhtidele ja nende väljaõppele. Nii jääbki osale tunne, et ühel hetkel on tegu ajaraiskamisega. Kuid tegelikult on see nende asi astuda üles ja aidata kaasa oma juhi (nt jaoülema) õppele ning toetada neid oma teadmiste ja oskustega, mis said just omandatud. Kui istuda ja oodata käsku, siis ongi tegu ajaraiskamisega. Ütleme neile alati, et ajateenistuse saavad nad ainult ise metsa keerata ja see on üks võimalus – istuda ja mitte midagi teha. Kui ettevõttel on võimalus valida ajateenistuse läbinud ja mitteläbinud noore vahel, siis kumb võtta? Noorel, kes ei ole ajateenistuses käinud, võib olla üks eelis – see on ajateenistuse perioodil kasutatud võimalus käia tööl ja saada otseselt tööga seotud kogemusi. Sellest aspektist on ajateenistuse läbinud noor pärast väravast väljaastumist halvemas seisus. Kuid tal on palju muid oskusi, mida ajateenistust mitteläbinud noorel ei ole, ja sellele peaks ka tööandjad mõtlema. Kui vaatame pikemat perspektiivi, siis uuringute põhjal saame öelda, et ajateenistuse läbinud noor on juba paari aastaga tööturul rohkem hinnas, ning seda õigustatult.

Vahur Karus inspekteerimas väljaõpet. Millised need oskused on? Kindlasti juhtimiskogemused ja -oskused, sest me koolitame suurest osast noortest juhte. Me anname neile planeerimisoskuse, grupidünaamikast arusaamise ja veel väga palju teoreetilisi teadmisi. Veel tähtsam on aga see, et jaoülemad ja rühmaülemad saavad praktilised juhtimisoskused. Nende juhtimise all on ajateenistuse ajal rohkem inimesi kui keskmises Eesti ettevõttes – jaoülemad juhivad üheksat inimest, rühmaülemad aga juba 30

inimest. Paljudel tekib nüüd kohe tunne, et see juhtimine põhineb distsipliinil ja käskudel, mis on kaitseväes a ja o, ning seda ettevõtluses kasutada ei saa. Tegelikult on meie töö ikkagi suures osas seotud läbirääkimiste ja koostööga ning seda me ka õpetame. Aga ka käsu koostamise ja andmise oskus on tsiviilelus kasulik, sest tegu on konkreetse juhisega ülesande lahendamiseks ning selle andmisega kaasneb ka enesekindlus ja usk sellesse, et ülesanne saab lahendatud. Teine oluline tegur on praktika. Pole

Ma olen sihilikult panustanud oma noortesse kolleegidesse, sest ma tean, et nendest kasvavad paremad juhid ja spetsialistid, kui mina praegu üldse olla saaksin.

Tapa valla ja 1. jalaväebrigaadi koostöökohtumine, pildil on Vahur Karus koos Tapa vallavanema Riho Telliga.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2020

tähtis, mis eriala sõduriga tegu on – ta on reaalselt asju ellu viinud. Pioneerid on ehitanud sildu, tagalapataljoni võitlejad on juhtinud logistikaprotsesse, autojuhid on saanud lihvida oma oskusi ekstreemsetes oludes sõites, meedikud saavad päriselt inimesi aidata jne. Nad on ka õppinud, et pärast läbikukkumist ei tohi anda alla, vaid tuleb ülesanne lahendada uuesti ja paremini. Kolmandaks oskavad nad kollektiivis toime tulla ja on orienteeritud meeskon-

PERSOON natööle, et täita ühist eesmärki. Meie noored oskavad üksteisega paremini arvestada ja stressirohketes olukordades toime tulla nii, et meeskond jätkab efektiivset tegutsemist. Need on ainult kolm pidepunkti, kuid meie noored on väga nutikad, ettevõtlikud, iseseisvad ja valmis võtma vastutust ning see teeb neist tööandjale suurepärase valiku. Kas vastab tõele, et paljud noored on nn lumehelbekesed? Sel aastal olen kuulnud noorte kohta ainult kiidusõnu ja lollimängijaid ei ole. Minu brigaadiülemaks olemise aja jooksul on siit läbi käinud üle 4000 noore ja nad on kõik olnud motiveeritud, nutikad, osavõtlikud, ja mis kõige tähtsam – nad on tahtnud, et nende arvamusega arvestatakse. Kuna ühiskond muutub, peame ka meie muutuma – näiteks oleme siiani harjunud, et ülem läheb rivi ette ja ütleb, kuidas asjad on. Praegused noored tahavad aga saada ka personaalset tagasisidet ja võimalust avaldada oma arvamust. Vähe sellest, et nad ei lepi millegi vähemaga – nad julgevad selle ka välja öelda, mis on väga positiivne muutus ning sunnib ka meid muutuma paremaks organisatsiooniks. Lumehelbekeste puhul tuleb alati ka küsida, kes on nad üles kasvatanud?

Millised on koostöökohad ettevõtjate ja kaitseväe vahel? Üks külg on kindlasti hanketegevused. Eesti ettevõtjad tagavad meile suure osa vajalikust materjalist, alates toidust sööklas kuni kasarmute ehituseni. Kõige suurem ja tähtsam osa on koostöö seoses reservväega, sest me tahame ettevõtjatelt erinevates olukordades saada inimressurssi. Ma olen väga tänulik ettevõtetele, kes katavad õppusel osaleva töötaja palga ja õppekogunemise toetuse vahe või säilitavad muul viisil töötaja töötasu õppuse perioodil. See on otsene abi ja koostöö, mis võimaldab inimestel elatist kaotamata osaleda riigikaitses. Praegu on meile endast teada andnud üle 250 ettevõtte, kes nii teevad, kuid neid on väga palju veel ja me ootame, et nad endast ka meile märku annaksid. Kuidas saab ettevõtja, kellel on huvi riigikaitsesse panustada, seda teha? Ettevõtja teeb juba praegu väga palju! Riigikaitse rahastamine on otseselt seotud meie majanduse hea käekäiguga ja ettevõtjal on selles väga suur roll. Seega on väga tähtis, et ettevõtjad teeksid seda, mida nad oskavad hästi, ja jätkaksid sellega, sest edukas ja aus ettevõtja tagab maksulaekumised ning see panustab mitte ainult riigikaitsesse, vaid ka kogu ühiskonna turvalisusesse.

Kuidas võiks koostöö ettevõtjatega tulevikus parem olla? Kindlasti võiks olla rohkem dialoogi ühiste murede lahendamisel. Näiteks kui toimuvad välkõppused, kus noored kutsutakse õppusele 24 tunni jooksul, kuuleme meediast pahaste ettevõtjate reaktsioone, et me oleme võtnud ära nende tööjõu. See on koht, kus kaitsevägi, riik ja ettevõtja saavad omavahel suhelda ja leida võimalikke lahendusi tühimike täitmiseks. Seda enam, et kui peaks tekkima reaalne olukord, kus reservvägi tuleb kokku kutsuda üleöö ja teadmata perioodiks, siis normaalne elu ning ka äritegevus saavad tugevalt häiritud, kuid selle vältimiseks me saame juba praegu plaani pidada ja võimalikke riske maandada. Koostöökohti on kindlasti ka otse ettevõtlusega, näiteks võiksime tulevikus saata oma nutikamaid spetsialiste erasektorisse uusi kogemusi omandama. Meie inimesed tutvuksid teistsuguse organisatsioonikultuuriga, näeksid protsesside toimimist algusest lõpuni ning saaksid tulla tagasi visiooniga, mida saame tulevikus paremini teha. Vastu saame anda sisendit kaitseväe vajaduste kohta, et ettevõtetel oleks võimalik luua paremaid tooteid ja teenuseid. Seda mitte ainult meile, vaid tervele maailmale. Seda ei saa kahjuks teha igas valdkonnas, kuid näiteks kaitsetööstuses oleks selline koostöö väga väärtuslik.

Kas teadsid?

1. jalaväebrigaadi ülema infotund teenistust alustanud sõduritele.

1. jalaväebrigaad on kaitseväe peamine manööverüksus, kuhu kuulub enamik ajateenistuse jooksul väljaõpetatavatest üksustest. Brigaadi allüksused õpetatakse välja kaitseväe eri väeosades ja arvatakse pärast väljaõppe läbimist reservi brigaadi koosseisus. Brigaadi koosseisu kuulub ka kiirreageerimisvõimega jalaväepataljon Scoutspataljon. h Tegevväelasi 1200 h Töötajaid 120 h Ajateenijaid 1770 h Liitlasi 1200 h Allüksusi 10 (Scoutspataljon, Kalevi jalaväepataljon, Viru jalaväepataljon, tagalapataljon, suurtükiväepataljon, õhutõrjepataljon, pioneeripataljon, luurekompanii, staabi- ja sidekompanii ning tankitõrjekompanii).

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2020

RAHVUSVAHELISE EKSPERDIGA KIIREMINI SIHTTURULE Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus koostöös Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga pakub teenust „Rahvusvaheliste ekspertide kaasamine“, mille abil on eksportööril võimalik leida vajalik ekspert viielt sihtturult: Rootsi, Norra, Saksamaa, Hiina ja Araabia Ühendemiraadid. Kaubanduskoda on üheks partneriks Rootsi, Norra ja Hiina turgudel. Uus programm teeb spetsiifiliste teadmistega eksperdi kaasamise ettevõtte jaoks lihtsamaks ning võimaldab säästa eksperdi otsimisele ja kaasamisele kuluvat aega ning raha. Eksperdi kulud hüvitatakse 80% ulatuses ning kuni 10 000 eurot (ilma km-ta) ühe eksperdi kohta. Teenuse kasutamiseks on vajalik piisav vähese tähtsusega abi (VTA) jäägi olemasolu. TEENUST SAAB KASUTADA TOOTEARENDUSE JA EKSPORDI VALDKONNAS. Võimalikud teemad eksperdi kasutamisel tootearenduse valdkonnas: • toote- või teenusearenduse lähteülesande loomine ja sihtturu spetsiifika arvestamine tootearenduses; • toote või teenuse kohandamine sihtturu jaoks; • simuleerimise ja prototüüpimise alane nõustamine; • muud tootearenduse valdkonna teemad. Võimalikud teemad eksperdi kasutamisel ekspordivaldkonnas: • • • • • •

sektoriülevaate koostamine sihtriigi kohta; toote või teenuse positsioneerimine sihtriigis, kliendisegmendi valik; vajalike sertifikaatide ning standardite alane nõustamine; turule sisenemise ärimudeli nõustamine; tarneahela ülesehitamise nõustamine; turundusalane nõustamine (turunduskanalid, sõnumid, väärtuspakkumine, olulised messid jms); • kliendikontaktide (distribuutorid, agendid, hulgimüüjad, koostööpartnerid jm) vahendamine, ettevalmistus kliendikohtumisteks; • sihtriigis laienemine; • muud ekspordivaldkonna teemad, v.a. kliendi esindamine müügikohtumistel sihtriigis. Sihtgrupp: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted. Eksperdi teenust on võimalik kasutada kuni 12 kuud. Teenust saab kasutada ka oma eksperdiga. Nõuded eksperdile, lisainfo muude tingimuste kohta ja rahvusvahelise eksperdi kaasamise avalduse leiad EAS-i veebilehelt www.eas.ee. Lisainfo kaubanduskojast +372 604 0060, koda@koda.ee, www.koda.ee.

LÜHIDALT

Ettevõtetel on KredExi toetusmeetmete suhtes riigile mitu ettepanekut Kaubanduskoda tegi 3400 ettevõtte seas veebiküsitluse, et saada tagasisidet KredExi kriisimeetmete kohta ja koguda ettepanekuid meetmete muutmiseks. Tagasiside on oluline sisend riigi kriisimeetmete nõuandvale kogule, et koroonakriisi võimalikul jätkumisel saaksid kõik ettevõtted ja sektorid soovitud abi võrdselt. Küsitlus näitas, et suurem osa vastanutest ei ole väga rahul KredExi toetusmeetmetega. Ettevõtetelt laekus ka ettepanekuid toetusmeetmete tingimuste muutmiseks. Ettepanekutega on võimalik tutvuda kaubanduskoja kodulehel www.koda.ee.

Otsime noort ja visiooniga Eesti ettevõtjat Konkursiga otsitakse noort ja tegusat firmaomanikku või -juhti, kelle tegevus on olnud silmapaistev ja innovaatiline. Aasta nooreks ettevõtjaks valitu saab kuhjaga au ja kuulsust ning kõige tipuks Swedbankilt 5000 eurot preemiat. Konkurssi toetab president Kersti Kaljulaid. Oma kandidatuuri võivad esitada ettevõtjad ise, nende töötajad, kliendid, erialaorganisatsioonid ja kõik teised, kes teavad mõnda ettevõtlikku noort juhti, kes on preemiat väärt!

Pakendiaruande esitamise tähtaeg võib nihkuda märksa varasemaks

Mullu sai aasta noore ettevõtja tiitli Ardo Kaurit, Ampler Bikes OÜ üks asutajatest.

Müügipakendile pole mõistlik kehtestada ringlussevõtu sihtarvu Kaubanduskoda pöördus koos seitsme organisatsiooniga Riigikogu keskkonnakomisjoni poole ettepanekuga mitte lisada pakendiseadusesse müügipakendi ringlussevõtu sihtarvu. Praegu on riik seadnud pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvu summaarselt kõikidele pakenditele (veo-, rühma- ja müügipakend). Üks Riigikogu keskkonnakomisjoni liige tegi ettepaneku kehtestada eraldi sihtarv ka müügipakendile, et suurendada olmejäätmete ringlussevõttu. Kaubanduskoda on selle ettepaneku vastu mitmel põhjusel. Esiteks suurendab muudatuse elluviimine kuni 4000 pakendiettevõtte kulusid. Pakendiseaduse kohaselt on pakendiettevõte iga ettevõte, kes pakendab kaupa ja müüb seda Eesti turul, veab Eestisse pakendatud kaupa või müüb pakendatud kaupa Eestis. Kulude kasv on seotud sellega, et müügipakendi ringlussevõtt on üldjuhul kulukam kui muude pakendite ringlussevõtt. Müügipakendile ringlussevõtu sihtarvu kehtestamise üks kitsaskohti on ka see, et üldisest pakendijäätmete voost pole võimalik eristada, millised pakendid on müügipakendid ja millised mitte.

Keskkonnaministeerium on tulnud välja ideega lühendada pakendiaruannete esitamise tähtaega praegu kehtivalt 1. septembrilt hoopis 31. jaanuarile. Kaubanduskoda tegi ministeeriumile ettepaneku anda pakendiaruande esitamiseks aega rohkem kui üks kuu. Keskkonnaministeerium saatis augusti alguses kooskõlastusringile pakendiregistri põhimääruse muutmise eelnõu. Ühe olulise muudatusena näeb eelnõu ette, et pakendiettevõtjad, kes ei ole oma kohustusi üle andnud taaskasutusorganisatsioonile, ning taaskasutusorganisatsioonid peavad pakendiregistrile esitama vajalikud andmed hiljemalt 31. jaanuariks. Praegu on nende andmete esitamise tähtaeg 1. september. Muudatus ei puuduta siiski auditeeritud pakendiaruandeid. Nimelt näeb eelnõu ette, et auditiga seotud andmed võib pakendiregistrisse esitada endiselt hiljemalt 1. septembriks. Kaubanduskoda sai ettevõtetelt tagasisidet, et kõigil ei ole võimalik vajalikke andmeid esitada juba 31. jaanuariks. Seetõttu pakkusime ministeeriumile välja kompromisslahenduse, mille kohaselt oleks andmete esitamise tähtaeg jaanuari lõpu asemel mai lõpp ehk 31. mai. Eelnõu kohaselt tuleb andmeid uue korra järgi esitada alates 2021. aastast, see tähendab 2020. aasta kohta.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2020

FOOKUSES

Majanduslikult keerulisemad ajad

50%

47% 45% 49% 48% 51%

60%

56% 53%

SUURENDAVAD SURVET ÜMBRIKUPALGA MAKSMISEKS 40%

 2016

kuni 5%

6-10%

 2017 kevad

 2017 sügis

11-15%

2% 1% 3% 5% 2% 2% 1%

10%

6% 5% 5% 7% 4% 7% 5%

20%

6% 7% 10% 9% 8% 8% 7%

17% 17% 14% 16% 19% 17% 12%

30%

21-25%

 2018 kevad  2018 sügis  2019 kevad

üle 50%

 2020 kevad

Joonis 1. Ettevõtjate hinnang ümbrikupalga osakaalule oma sektori ettevõtete tehtud palga väljamaksetest.

Igal aastal uurime koos maksu- ja tolliametiga ettevõtjate käest nende hoiakuid ümbrikupalkade suhtes. Selle aasta kevadel tehtud küsitlus oli järjekorras seitsmes ja näitas, et ettevõtjad tajuvad ümbrikupalga maksmise probleemi võrreldes aastatagusega sarnaselt, kuid märgata on kartust „mustalt“ tasu maksmise suurenemise suhtes.

KAUR ORGUSAAR kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

ositiivse muutuse saavutamiseks on tehtud pikaajalist teavitus- ja ennetustööd, kuid ka ettevõtjad hindavad aina rohkem läbipaistvat ettevõtlust.

Probleemseimaks sektoriks peetakse jätkuvalt ehitust

Traditsiooniliselt pidasid vastajad ümbrikupalga maksmise seisukohast kõige probleemsemaks sektoriks ehitust, millele järgnesid majutus ja toitlustus. Ehitust pidas 205-st vastanud ettevõttest suisa 86% kõige problemaatilisemaks, kuid võrdluses eelmise aastaga on ehituse osakaal langenud 7%, mis on positiivne areng. Majutust ja toitlustust hindas problemaatiliseks

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2020

78% vastanutest. Suurimaks tõusjaks oli aga põllumajandus ja kalapüük, mida mullu pidas probleemseks 10%, tänavu aga 22% vastajatest. Ligikaudu 10 protsendipunkti võrra on vähenenud vastanute osakaal, kelle hinnangul puuduvad nende sektoris täiesti „mustalt“ töötasu saavad töötajad. Võrreldes eelmise küsitlusega võib märgata ettevõtjate hinnangute põhjal teatud muutusi ja seda halvemuse suunas – vaid ligikaudu pooled ettevõtted arvavad, et nende sektoris ei esine täiesti „mustalt“ töötasu saavaid töötajaid. Suurematest sektoritest hindavad täiesti „musta“ tööjõu osakaalu jätkuvalt kõrgeimaks ehitusettevõtted – 42% vastanutest hindab täiesti „musta“ tööjõu osakaaluks vähemalt 20% ja enam. Ümbrikupalkade probleemi süvenemist nähakse läbi hinnangute, mis on antud oma sektoris osaliselt ja täiesti „mustalt“ töötasu saavate töötajate osakaaludele – siin võib täheldada tendentsi, et hinnanguliselt on nii täiesti

kui ka osaliselt „mustalt“ töötavate inimeste osakaal suurenenud.

„Musta“ raha vähendamiseks tuleb andmed avalikustada Ümbrikupalga vähendamise meetmete seas ei ole võrreldes viimase küsitlusega olulisi muutusi toimunud, kuid vaadates aastate võrdlusi, siis järjest vähem toetatakse tihedamat koostööd ettevõtjate esindusorganisatsioonidega ja kontrolltegevuste suurendamist. Kõige rohkem eelistatakse rohkemate andmete avalikustamist, mida toetas 43% vastanutest. Vastajad usuvad, et parim võimalik meede ümbrikupalkade maksmise vähendamiseks on maksu- ja tolliameti poolt ettevõtte teavitamine, kui on alust arvata, et ettevõte maksab ümbrikupalka. Samaväärse tõhususega meetmeks hinnatakse riigihangetel pakkuja palgataseme kontrollimise nõude laiendamist kõikidesse sektoritesse. Jätkuvalt kasvab ettevõtjate arv, kes arvavad, et tasutud maksude summa avalikustamine kord kvartalis aitab

FOOKUSES Joonis 2. Tõhusaimad meetmed ümbrikupalkade maksmise vähendamiseks.

70% 60%

68% 66% 69%

50%

49% 50% 43%

40%

46%

45% 36%

34%

30%

26%

29%

20% 10% 0% töötaja vastutuse laiendamine ümbrikupalgaga nõustumisel

 2018 kevad

peatöövõtja vastutus alltöövõtjate maksukäitumise eest

 2018 sügis

 2019 kevad

töötajate elektrooniline registreerimine ja tööajaarvestus ehitusobjektidele sissepääsul

 2020 kevad

Joonis 3. Võimalikud uued meetmed ümbrikupalga maksmise vähendamiseks. maksu- ja tolliamet annab ettevõttele e-teeninduse kaudu teada, kui tal on alust arvata, et ettevõte maksab ümbrikupalka

59%

riigihangetel pakkuja palgataseme kontrollimise nõue kõikides sektorites

55%

töötajate elektrooniline registreerimine ehitusobjektidel

45%

karmimad sanktsioonid töötajale ümbrikupalga vastuvõtmisel

43%

tellija (osaline) vastutus oma tehingupartneri (töövõtja) maksukäitumise eest

26%

muu

12%

Joonis 4. Kuidas hindate koroonaviiruse mõju ümbrikupalkadele?

6% 58% 24%

12%

 2020 kevad

kaasa ümbrikupalgavastases võitluses. Kokkuvõtvalt usub ligikaudu 70% vastanutest, et maksu- ja tolliameti poolt andmete avaldamine on kindlasti või pigem kasulik meede ümbrikupalkade vastu võitlemisel. Ettevõtjate arv, kes on valmis loobuma ümbrikupalka maksvast koostööpartnerist, on veidi suurenenud ning vähenenud on ettevõtjate hulk, kes ei oska selles asjas seisukohta võtta. Ettevõtjad, kes ei ole valmis koostööpartnerist loobuma (4%), toovad peamiseks põhjuseks ajakulu suurenemise

seoses uue koostööpartneri leidmisega. Lisaks tuuakse välja tehingupartneri taustaandmete võimalikust analüüsist tekkiv ajakulu – seda võiks aidata leevendada maksu- ja tolliameti avalikustatud ettevõtjate maksukäitumise hinnangu e-teenuse täiendamine nii, et ettevõtjad saaksid hinnanguid omavahel jagada. Seekordses küsitluses küsisime ka seda, kas seoses koroonaviiruse tekitatud kriisiga muutub ettevõtjate hinnangul ümbrikupalkade maksmise osakaal. See andis võimaluse uurida

 Ümbrikupalka maksvate ettevõtete arv kasvab  Ümbrikupalka maksvate ettevõtete arv väheneb  Mõju puudub  Ei oska hinnata

ettevõtjate seisukohti olukorras, kus majanduslik olukord muutub kiiresti halvemaks. Üllatusena ei tulnud, et üle poole vastanutest (58%) leidis, et ümbrikupalku maksvate ettevõtete arv kasvab. Samas 12% vastajatest leidis, et ümbrikupalka maksvate ettevõtjate arv kahaneb, ning 6% arvates mõju puudub.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2020

FOOKUSES

MUSTALT MAKSTAKSE PEAMISELT VÄIKSEMATES FIRMADES JA VÄHEM HARITUD MEESTELE

AET VANAMÖLDER Eesti konjunktuuriinstituudi ökonomist

Mullu tehtud uuringu põhjal ütles 5−8% töötajatest, et saavad ümbrikupalka. Regulaarse ümbrikupalga saaja on enamasti madalamapalgaline põhi- või keskharidusega mees.

onjunktuuriinstituudi 2019. aasta ümbrikupalkade maksmise leviku uuring1 näitas, et ümbrikupalka sai 5−8% töötajatest, samasugune oli tulemus ka 2018. aastal. Arvestuslik hinnanguline maksutulukaotus suurenes sellele vaatamata mõnevõrra, sest tööga hõivatuid oli 2019. aastal rohkem ja palgatase tõusis (vt tabelit). Keskmisest palgast lähtuvalt arvestatud hinnanguline maksukaotus koosnes saamata jäänud sotsiaalmaksust (98 mln eurot) ja laekumata jäänud üksikisiku tulumaksust (58 mln eurot)2. Kui oletada, et ümbrikupalga saajad võisid tüüpiliselt saada pigem aritmeetilisest keskmisest madalamat mediaankeskmist palka, võis summaarne maksukaotus olla mõnevõrra väiksem (keskmiselt 127 mln eurot). Pikema perioodi võrdluses oli ümbrikupalkade maksmine langustrendis, seda esines harvemini kui aastatel 2009−2017, rääkimata 2000ndate algusaastaist, mil ümbrikupalka sai 15−16% töötajaist.

Ümbrikupalga saajaist 23% sai kogu töötasu „mustalt“

Ümbrikupalka makstakse sageli sularahas, mistõttu on töötasu maksmine sularahas riskifaktor. Ümbrikupalga saajatest ligi kolm neljandikku oli saanud töötasu osaliselt või täielikult sularahas. Enamasti saadakse varjatud töötasu lisaks legaalsele töötasule (77% juhtudel). Legaalne palk moodustas neil puhkudel sissetulekust üldjuhul suurema osa ja ümbrikupalk lisasissetuleku. Osa ümbrikupalga saajaist aga sai kogu töötasu mitteametlikult (2019. aastal oli neid 23% ümbrikupalga saajatest) – seega ei olnud nad registreeritud töötajate registris ja nende töötasult ei laekunud üldse riigimakse. Ümbrikupalk moodustas vastajate hinnangul keskmiselt 43% kõigi selle saajate sissetulekust, mediaankeskmine oli 30% töötasust. Suurem osa ümbrikupalga saajaist (58%) sai seda vahetevahel. Regulaarselt

ümbrikupalga saajate osakaal on viimastel aastatel järk-järgult vähenenud: 66%-lt 2016. aastal 42%-le 2019. aastal. Regulaarse ümbrikupalga saaja on enamasti madalamapalgaline töötaja (netotulu alla 500 euro pereliikme kohta kuus), põhi- või keskharidusega mees. Ebaregulaarsed, vahetevahel ümbrikupalga saajad olid sagedamini noored, alla 30-aastased, põhi- või keskharidusega mehed. Ümbrikupalk on peaaegu pooltel juhtudel seotud lisatöökohaga, põhitöökohal ümbrikupalga maksmine on pigem vähenenud. 2019. aastal märkis alla poole küsitletud ümbrikupalga saajaist (46%), et nad said seda põhitöökohal, lisatöökohal saajaid oli 39%. Väike osa (15%) sai ümbrikupalka nii põhi- kui ka lisatöökohal.

ei olnud, ning 45% ei osanud vastata. Suurenes nende ümbrikupalga saajate osakaal, kes ei olnud mittelegaalse töötasuga rahul: neid oli eelmise aasta 17% asemel tänavu 25%. Rahul olijate hulk vähenes 38%-lt 36%-le ja endiselt oli suhteliselt palju ükskõikseid (39%).

Ümbrikupalga suhtes muututakse taunivamaks

2019. aasta uuring näitas, et hoiakud ümbrikupalkade maksmise suhtes on muutunud taunivamaks. 74% töötajaist ei poolda ümbrikupalkade maksmist (eelmisel aastal oli neid 69%), pooldajate ring piirdus vaid 9% ga eelmise küsitluse 13% asemel (17% töötajatel seisukoht puudus). Väikese tuluga töötajate pooldav suhtumine ümbrikupalkadesse ei vähenenud, ligi viiendik neist pidas ümbrikupalka mõeldavaks, mis näitab, et toimetulekuraskused võivad mõjutada inimeste hoiakuid. Majandussituatsioon mõjutab ka ettevõtete seaduskuulekust ja eelmistel aastatel see heades majandusoludes paranes. 2019. aastal oli töösuhe valdaval osal töötajail seaduslik. Ilmnes, et enamik töötajaid (92%) ka teadis, et nad on tööandja poolt nõuetekohaselt registreeritud töötamise registris. Kirjalik tööleping oli olemas 91% töötajatel, kuid 6%-l ei olnud, 2%-l mõnes töökohas oli, mõnes mitte ja 1% ei teadnud, kas leping on olemas. Ümbrikupalga saajatel puudus kirjalik tööleping ja registreering töötajate registris keskmisest sagedamini.

Väikefirmades on ümbrikupalk levinum kui suurtes

Ümbrikupalga saajate töö oli 2019. aastal sagedamini seotud toitlustuse, transpordi ja tootmisega. Varjatud töötasu maksmist esines sagedamini väikeettevõtetes (alla 20 töötajaga), eriti neis, kus oli majandusprobleeme. Enamiku (71%) ümbrikupalga saajate väitel oli ümbrikupalga saamise algatanud tööandja, 29% olid aga ise algatajaks (2018. aastal oli neid 38%). Peamiseks motiiviks oli soov saada suuremat tasu, kõrgemapalgalised märkisid põhjusena, et maksukoormus on liiga suur. Ümbrikupalga saajaist 22% kinnitas, et mittenõustumisel jäänuks nad tööst ilma, kuid kolmandik arvas, et töökoha kaotamise riski

Tabel 1. Ümbrikupalga saamine 2009–2019 (% töötajatest) ja arvestuslik maksutulukaotus (mln eurot) 2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

2019

On saanud ümbrikupalka

8–11

11–16

6–10

9–15

9–14

5–10

9–14

6–9

10–15

5–8

Hinnanguline maksukaotus

141

142

100

146

154

158

109

149

119

156

Illegaalse alkoholi ja sigarettide tarbimine ja kaubandus ning ümbrikupalkade maksmine Eestis 2019 (elanike hinnangute alusel). Eesti Konjunktuuriinstituut, Tallinn, mai 2020. Statistikaameti andmeil oli 2019. aasta Eesti keskmine brutokuupalk 1407 eurot, keskmine mediaanväljamakse oli 1100 eurot kuus (maksu- ja tolliameti andmed).

1 2

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2020

KÜSIME ETTEVÕTJALT

KUIDAS ON MITTEREISIMINE EHK KOROONA TÕTTU SEATUD REISIPIIRANGUD MÕJUTANUD TEIE ÄRI?  o:

Fo t

bandusko o: kau da Fot

lleväli, Põhjaran r Li nik ete Pe

AVE PAAVO

OLIVER VÄÄRTNÕU

AS-i Eesti Vanglatööstus juhataja

Cybernetica AS-i juhatuse liige

eie ettevõttel on neli põhilist tegevusala: metalli-, puidu- ja õmblustööd ning pakendamine. Inimesed panustasid reisipiirangute ajal rohkem aega kodudesse ja suvilatesse ning tõusis saunaahjude ja grillide tellimuste arv nii Eestist kui ka lähiriikidest. Saime palju telefonikõnesid, kus küsiti nõuandeid saunaahju valikul, kuigi sauna ehitusega ei oldud veel alustatud. Kui kõnet alustati sõnadega „sõber soovitas…“, siis küsiti enamasti ainult tarneaja kohta. Samuti suurenes nõudlus ehitusdetailide pakendamise vastu. Meie ettevõte ei saanud eriolukorra ajal üle kahe kuu töötada ja juuniks tellimused kuhjusid. Korraldasime töö pisut ümber ja saame hakkama. Majutusasutused töötavad ja ka pesupesemisteenuse vastu on huvi järjest suurem. Õmblemisteenust reisipiirangud ei mõjutanud.

gu erako to: Fo

MARTIN LOKK Swedol AB (publ) Eesti filiaali juhataja

una Cybernetical tuleb sõltuvalt aastast umbes pool tuludest ekspordist, siis mittereisimine on jätnud meie ärile märgatava jälje. Tarneprojektid oleme saanud suures osas ümber korraldada nii, et neid saame teha kaugelt, aga müük ja äriarendus, kus kohalolek on tihti ülivajalik, on koroona perioodil oluliselt kannatanud. Mõjud avalduvad ilmselt järgmisel aastal või ka hiljem.

wedol AB (publ) Eesti filiaal kuulub kontserni, mille ettevõtted tegutsevad Rootsis, Norras, Soomes ja Eestis. Eesti filiaal tegeleb tööriiete ja isikukaitsevahendite müügiga nii otse äriklientidele kui ka Grollsi kauplustes. Pandeemiaaegsed reisimispiirangud ei ole meie äri oluliselt mõjutanud. Kohandusime muudatustega kiiresti ja väliskolleegidega koosolekute pidamiseks oleme kasutanud MS Teamsi suhtlusrakendust. Kontserniväliste partneritega oleme saanud tööasjad aetud e-posti ja telefoni teel. Küll aga mõjutasid reisimispiirangud kodumaiseid ärikliente, kes tegutsevad ka välisriikides ja kelle töötajate liikumine oli raskendatud. Loodame, et viirus saadakse kontrolli alla, kevadega sarnaseid piiranguid ei kehtestata ja Eesti majandus saab taastuda.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2020

Estraveli ärikliendi e-poest saad ise mugavalt ja turvaliselt tööreise broneerida! • Kõikide lennuﬁrmade piletite ja hotellimajutuse broneerimine ühel lehel • Kõik vajalikud reisijaandmed broneeringuks alati olemas • Soovitud istekohtade, lisapagasi ja muude lisateenuste kohese broneerimise võimalus • Reiside kinnitamise süsteem vastavalt Sinu ettevõtte vajadustele • Võimalus broneeringut muuta ja vormistada piletid hiljem • Sisseehitatud aruandesüsteem • Mobiilirakendus – broneerimine ja kinnitamine ühes kohas

TABELID

• Arveldamine kokkulepitud tingimustel

• 24/7 eestikeelne reisiabi ja e-poe tehniline tugi

Küsi lisainfot: ariklientuur@estravel.ee või telefonil 626 6260

KOGEMUS

VÕTET, KUIDAS TOETADA MEESKONDA MUUTLIKES OLUDES

TIINA-KATRINA KABER EnterTraining OÜ | Catalyst Estonia osaluse looja

iimased kuud on andnud meile märkimisväärse õppetunni selle kohta, kui järsku võib elu muutuda. Kuidas toetada meeskonda, kus proovikive on nii ühiseid kui ka individuaalseid? EnterTraining OÜ-s oleme nii enne koroonakriisi kui ka kriisi ajal töötanud väga erinevate meeskondadega ning saanud kinnitust mitmele põhimõttele. Toon neist siinkohal välja viis.

[¹] Too meeskond kokku

Kui muutused on kiired või suured, on hea tunda, et kolleegid on kõrval ja astume ühte sammu. Võta aega teha asju koos. Loo ruum ja aeg kokku tulemiseks: ka mõtestatud online-kohtumised aitavad. Oluline on see, et tegevustes oleks järjekindlust. Kindlus selles, et midagi on jääv, aitab nautida seda, mis on muutumises. Ideid meeskonnategevusteks leiad siit: www.catalystteambuilding.ee.

[2] Planeeri tulevikuks

Muutuste keerises tundub tulevikuks planeerimine pea võimatu. Kui me ei tea, mis toimub meie ümber, siis kuidas saame planeerida oma tegevust? Esiteks tasub meenutada meeskonna olemasolu põhjust – mis on meie „miks“, millest Simon Sinek räägib kui kõige alusest. Ühine „miks“ aitab hoida suunda ka siis, kui olud muutuvad. Teiseks on planeerimisel abi stsenaariumite läbimõtlemisest. Me ei pruugi teada, mida tulevik toob, aga me näeme tendentse. Nendeks plaanide loomine annab meile kindlustunde, et oleme tulevikuks valmis. Kolmandaks on hea endale meenutada, et tulevik on kõik see, mis ei ole möödas või mis toimub just praegu. Ehk ka tänaseks päevaks plaanide tegemine on tulevikuks planeerimine, mis tagab suurema kontrollitunde.

Nii murede mõistmiseks kui ka lahenduste leidmiseks on hea kasutada esmalt kõrvu ja alles seejärel suud. [3] Loo raamid

Raamidega on mul vastakad suhted. „Nii on alati tehtud“-lähenemine mind ei paelu. Seevastu selged „teeme nii, et jõuda nende tulemusteni“-raamid on muutunud igapäevaseks nii tööl kui ka eraelus. Kui olud ümber pidevalt muutuvad, on hea hoida lihtsate asjadega rutiini. Millal päeva alustan, millal teen fookustööd, millal teen pause. Isegi lihtsad ajaraamid lisavad turvatunnet ja julgust muutustega mängida.

[4] Ole avatud

Küsi ja kuula. Nii murede mõistmiseks kui ka lahenduste leidmiseks on hea kasutada esmalt kõrvu ja alles seejärel suud. Meeskonnast võivad esile kerkida väga unikaalsed lood, aga joonistuvad

ka läbivad teemad. Räägi oma lugu. Kui sul on raske, jaga ka seda – see võib olla toeks teistele, kes samuti hädas. Jaga teavet, mis on su käsutuses. Kui oled ise infosulus, ütle oma inimestele, millal uut teavet tuleb. See aitab luua turvatunnet, et teadmatus ei kesta lõpmatult.

[5] Arenda kasvumõtteviisi

Oleme harjunud väärtustama püsivust, aga areng eeldab alati muutust. Kuigi lihtsam on mõelda positiivsest arengust muutuse tekitajana, tasub harjutada ka vastupidist lähenemist: iga muutus loob võimaluse arenguks. Loodan, et leidsid siit vihjeid, kuidas oma meeskonda toetada ja uuele arengutasandile juhtida! Pikemalt saad mõtetest lugeda www.entertraining.ee blogis.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2020

Foto: Shutterstock

KASULIKKU

Osa müük on lubatud ilma

NOTARI JUURES KÄIMATA MARKO UDRAS kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

Tänavu 1. augustil jõustus äriseadustiku muudatus, mis lubab osaühingu osa teatud juhtudel müüa näiteks e-kirja või Facebookis saadetud sõnumi kaudu. Seega on osa müümine nüüd lihtsam, odavam ja kiirem, sest enam ei pea tehingu tegemiseks minema notari juurde.

ui varem sai ilma notari juures käimata müüa osasid, mis olid registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris, siis alates 1. augustist on võimalik ka väärtpaberite keskregistris registreerimata osadega teha tehinguid ilma notarita. See on lubatud siiski vaid juhul, kui on täidetud kolm kriteeriumit.

Osakapital peab olema vähemalt 10 000 eurot

Esiteks peab osaühingu osakapital olema vähemalt 10 000 eurot. Lisaks peab osakapital olema täielikult sisse makstud. Seega kui osakapital on 2500 eurot või osaühing on asutatud sissemakset tegemata, siis tuleb osa müümiseks endiselt notari juurde minna.

Põhikiri peab lubama osa müümist ilma notarita

Teiseks tuleb notariaalsest vormist loobumine näha ette põhikirjas. Juba tegutseva osaühingu puhul tähendab see põhikirja muutmist. Kui muudel juhtudel on põhikirja muutmiseks vaja

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2020

üldjuhul vähemalt kahte kolmandikku koosolekul osalenud osanike häältest, siis osa müümise vorminõude leevendamiseks näeb seadus ette märksa rangema nõude. Nimelt peavad äriseadustiku kohaselt sellise põhikirja muutmise või kinnitamise otsuse poolt olema kõik osaühingu osanikud. Näiteks kui osaühingul on sada osanikku ning neist üks ei ole nõus põhikirja muutma selliselt, et lubatud on osa müümine ilma notarita, siis sellisel juhul ei luba seadus põhikirja muuta.

2500 euro suuruse

osakapitaliga osaühingu osa müügitehingu peab endiselt tegema notari juures.

KASULIKKU

Kolmandaks näeb äriseadustik ette minimaalse vorminõude osa müügilepingule. Osa võõrandamise käsutustehing tuleb teha vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Selleks on näiteks e-kiri või sõnum. Soovitatav on müügileping vormistada siiski kirjalikult ehk allkirjastada nii ostja kui ka müüja poolt. Poolte soovil võib osa müük toimuda jätkuvalt ka notari juures. Osa müümine ei ole lubatud suulise lepinguga. Kui on täidetud kolm eelnimetatud kriteeriumit, siis on lisaks osa müümisele lubatud kasutada leebemat vorminõuet ka muude osadega seotud tehingute puhul. Näiteks on nüüd lubatud e-kirja teel sõlmida osanike lepingut, mis sisaldab kokkuleppeid osade müümise kohta. Samuti ei pea osa pantimiseks minema notari juurde. Leebemat vorminõuet saab edaspidi kasutada ka osalusoptsioonide puhul.

Soovitatav on müügileping vormistada siiski kirjalikult ehk allkirjastada nii ostja kui ka müüja poolt. Osanike andmete muudatusest tuleb teada anda

Seoses osa müümise vorminõude leevendamisega jõustus 1. augustil äriseadustikus ka muudatus, mille kohaselt peab osaühingu juhatus teavitama osanike andmetes toimuvatest muudatustest viivitamata äriregistrit. Juhatus ei pea äriregistrit teavitama muudatustest, kui samad andmed jõuavad äriregistrisse muul viisil, näiteks kui osa müük toimub notari juures või kui osad on registreeritud Eesti väärtpaberite registris. Seega mõjutab uus kohustus eelkõige neid osaühinguid, mille osasid on lubatud müüa ilma notarita. Lisaks jõustus äriseadustikus ka muudatus, mille kohaselt peab osanik viivitamatult teavitama juhatust muudatustest osanike andmetes. Varem ei olnud seaduses sellist osaniku kohustust selgelt välja toodud. Kui Sul tekib täiendavaid küsimusi osade müügi kohta, siis võta ühendust kaubanduskoja juristidega e-posti aadressil juristid@koda.ee.

KOLLEKTIIVLEPINGUT EI SAA LAIENDADA IGALE TÖÖANDJALE Riigikohus tegi 15. mail otsuse, mille kohaselt ei saa kollektiivlepingut laiendada tööandjale, kes ei ole kollektiivlepingut sõlminud ega ole ka kollektiivlepingu sõlminud tööandjate liidu liige.

ussijuhina töötanud töötaja nõudis kohtu kaudu oma tööandjalt töötasu, mis oli kokku lepitud Autoettevõtete Liidu ning Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu vahelises kollektiivlepingus. Kollektiivlepinguga ette nähtud töötasu oli suurem kui bussijuhi ja tema tööandja vahel kokku lepitud töötasu. Tööandja vaidles bussijuhi nõudele vastu, sest tööandja ei ole kollektiivlepingut sõlminud ning ta ei ole ka Autoettevõtete Liidu liige. Maakohus ja ringkonnakohus rahuldasid töötaja nõude, kuid riigikohtu hinnangul on madalama astme kohtud eksinud. Riigikohus leidis oma otsuses 2-18-7821, et kollektiivlepingu seadus ei anna kollektiivlepingu sõlminud osapooltele õigust laiendada kollektiivlepingu kohustusi tööandjale, kes ei ole kollektiivlepingu pool ega kuulu ka kollektiivlepingu sõlminud tööandjate liitu. Riigikohtu

hinnangul on kollektiivlepingut lubatud laiendada eelnevalt nimetatud tööandjale vaid juhul, kui tööandja on andnud selleks oma nõusoleku. Riigikohus selgitas, et kui kollektiivlepingut oleks lubatud laiendada tööandjale, kes ei ole kollektiivlepingu pooleks ega kuulu ka kollektiivlepingu sõlminud tööandjate liitu, siis võib see kaasa tuua ettevõtlusvabaduse ja omandipõhiõiguse ebaproportsionaalse riive. Põhjus peitub selles, et tööandja ei saa sellisel juhul osaleda kollektiivlepingu sõlmimisel ega mõjutada kollektiivlepingu tingimuste kujunemist. Sisuliselt tähendab riigikohtu otsus seda, et kui tööandja tegevusvaldkonnas sõlmitakse kollektiivleping, kuid tööandja ei ole kollektiivlepingu osapool ega kuulu ka tööandjate liitu, kes on kollektiivlepingu osapool, siis sellisel juhul ei pea tööandja täitma kollektiivlepingust tulenevaid palgatingimusi ning töö- ja puhkeaja tingimusi.

Foto: Shutterstock

Osa müügileping peab võimaldama kirjalikku taasesitamist

Bussijuht, kes nõudis tööandjalt töötasu, mis oli kokku lepitud kollektiivlepingus, mida tema tööandja polnud sõlminud, jäi riigikohtus kaotajaks.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2020

KODA KUTSUB OSALEMA Kõikidele üritustele tuleb eelnevalt registreeruda! Vaata kõiki järgmisi sündmuseid www.koda.ee/sundmused.

Digitaalne dokumendihaldus ja arhiivindus – väljakutsed ja võimalused 3. september 2020 Digitaaldokumentide käsitlemisel tuleb arvestada teistsuguste põhimõtetega kui paberdokumentide puhul. Seminaril anname ülevaate ja jagame soovitusi, kuidas leida ettevõttele sobiv lahendus digitaaldokumentide arhiveerimiseks ja säilitamiseks nii, et oleks tagatud nende autentsus ja tõendusväärtuse säilimine. Räägime paberdokumentide digitaliseerimise korraldamisest ja olulise väärtusega e-kirjade säilitamisest. Seminarile on oodatud ettevõtete sekretärid, juhiabid, arhivaarid ja bürootöötajad.

Koht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Toom-Kooli 17, Tallinn Hind: liikmele 75 € + km, mitteliikmele 150 € + km Info: Kati Krass, kati@koda.ee, 443 0989

Juhtide Klubi: eetiline toode, teenus ja turundus 8. september 2020 Rahvusvahelise uuringu kohaselt muretsevad Eesti inimesed keskkonna- ja kliimaküsimuste pärast vähem kui meie naabrid põhjas ja lõunas. Kui globaalne kliimasoojenemine ja süsinikdioksiidi emissioonid lähevad eestlastele vähe korda, siis sellest, et plast ei satuks ookeani, puud jääks metsa alles, jäätmemajandus oleks eeskujulik ja kaupa ei pakendataks liigselt, hoolivad Eesti inimesed küll. COVID-19 lõi aga segamini nii tavapärase äriloogika kui ka viisi, kuidas müüki ja turundust teha. Kas ja kuidas uue toote/teenuse loomisel haarata ohjest, s.o eetilisest ja jätkusuutlikust vaatenurgast? Veelgi olulisem – kuidas oma toode/teenuse tõhusalt potentsiaalsete klientideni viia? Just sellele seekordses Juhtide Klubis keskendumegi.

Koht: veebiseminar Zoomi keskkonnas Hind: liikmele 29 € + km, mitteliikmele 59 € + km Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

Klienditeekonna kaardistamise töötuba 10. september 2020 Oma klientide teekonna mõistmine on kliendikogemuse juhtimise alus. Selle kaudu saate paremini aru, millised kokkupuutepunktid võivad omada tervikkogemusele kõige suuremat mõju ja mil moel mõjutavad ettevõttesisesed protsessid klientide kogemust. Seda teades on võimalik leida sobivaid viise klientide teekonna parandamiseks – tulemuseks on parem kliendikogemus ja optimaalsem ettevõtte toimimine. Töötoas antakse konkreetseid näpunäiteid, millele keskenduda oma ettevõtte klienditeekonna kaardistamist planeerides, ja tehakse läbi ka näidiskaardistus.

Koht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Toom-Kooli 17, Tallinn Hind: liikmele 99 € + km, mitteliikmele 189 € + km Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

Uuenenud maksukäsitlused ja aktuaalsed maksuküsimused 11. september 2020 Tule aktuaalsele veebiseminarile, kus saad kõige uuemat teavet 2020. a jõustunud ja palju küsimusi tekitanud maksumuudatustest. Anname lisaks asjakohase ülevaate uuenenud maksukäsitlustest. Seminarile on oodatud eelkõige ettevõtete juhid, finantsjuhid või raamatupidajad.

Koht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Toom-Kooli 17, Tallinn Hind: liikmele 39 € + km, mitteliikmele 69 € + km Info: Kati Krass, kati@koda.ee, 443 0989

Hommikuseminar: vabavara andmebaasid – mis, miks ja kellele? 15. september 2020 Suurandmetest ja tehisintellektist on saanud viimaste aastate moekaimad sõnad. Mis aga peitub nende sõnade taga? Kui soovid teada saada ja oma praegu ehk veidi pinnapealseid teadmisi süvendada, tule ja saa osa paeluvast hommikuseminarist.

Koht: veebiseminar Zoomi keskkonnas Hind: liikmele tasuta, mitteliikmele 19 € + km Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

Hommikuseminar: turundamine TikTokis – kuidas ja kellele? 17. september 2020 TikTok on üks kiiremini kasvavaid sotsiaalmeediaplatvorme alla 25-aastaste seas. Kui see vanusesegment on ka sinu sihtrühm, siis on praegu õige aeg TikToki turundamisega algust teha.  Seminaril räägime, millised on TikTokis turundamise võimalused ja kuidas platvorm töötab.

Koht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Toom-Kooli 17, Tallinn Hind: liikmele 29 € + km, mitteliikmele 59 € + km Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

Töötuba: eduka müügi ABC 17. september 2020 Edukas müük on oluline igal ajal, kuid möödapääsmatu kriisiaegadel. Töötuba on mõeldud kõigile, kes soovivad oma toodet või teenust tulemuslikult müüa. Koolituse eesmärk on olla parem müügiinimene. Eduka müügi ABC keskendub sellele, et anda häid näpunäiteid ja praktilisi taktikaid, kuidas tulemuslikult müügitööd teha.

Koht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Toom-Kooli 17, Tallinn Hind: liikmele 109 € + km, mitteliikmele 219 € + km Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

Puidusektori ettevõtete kogemused Hiina turul 22. september 2020 Oma õnnestumisi ja eksimusi jagavad nelja Euroopa ettevõtte esindajad, kel on kogemus Hiina turule sisenemisel ja seal tegutsemisel. Koht: veebiseminar Zoomi keskkonnas Hind: kõigile tasuta Info: Kaie Tropp, kaie.tropp@koda.ee, 604 0093

Kuidas ettevõtet edukalt saneerida? 29. september 2020 Seoses majanduslangusega muutub ettevõtete saneerimine järjest aktuaalsemaks. Paljudele ettevõtetele on saneerimine selle aasta sügisel alternatiiviks maksejõuetuse vältimisel, kuna ettevõtete müügikäive on oluliselt langenud ja riigi toetusmeetmed ning pankade pakutavad maksepuhkused saavad läbi. Valitseb teadmatus tuleviku suhtes. Ainult omal jõul ei pruugita enam hakkama saada. On aeg õppida senisest saneerimise praktikast.

Koht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Toom-Kooli 17, Tallinn Hind: kõigile tasuta Info: Marju Männik, marju.mannik@koda.ee, 604 0077

Kuidas toetada oma töötajat karjääri kujundamisel? 6. oktoober 2020 Milline on 21. sajandi karjäär ja erisugused karjäärimustrid? Mis mõjutab inimese karjäärivalikuid? Millised on tänapäeval ootused oma karjäärile ja tööelule? Tänapäevane karjäärikäsitlus seab keskmesse indiviidi ning tema suutlikkuse mõtestada ja juhtida oma karjääri, et kohaneda kiirelt muutuvas töömaailmas. Kuidas toetada oma töötaja karjääri kujundamist nii organisatsiooni sees kui ka laiemalt? Milliseid teadmisi ja praktikaid saab rakendada karjäärinõustamise valdkonnast? Mis on karjääri kujundamisel muutunud pärast COVID-19 lainet ning kevadist eriolukorda? Erinevad kogemuslood, heade praktikate jagamine, näiteid karjäärinõustaja tööriistakastist.

Koht: SPARK Demo, Narva mnt 3, Tartu Hind: kõigile tasuta Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

UUS LIIGE Veebilehe, e-poe või mobiilirakenduse kasutamist võib segada nii lehe keeruline ülesehitus kui ka tõik, et kasutaja peab vajaliku infoni jõudmiseks läbi klõpsima liiga palju alammenüüsid. Kasutatavuse testimine ja teenusekasutajate vajaduste väljaselgitamine aitab selliseid ebaõnnestumisi vältida.

Muudame tehnoloogia inimestele mõistetavaks Foto ja illustratsioonid: Trinidad Wiseman

Trinidad Wisemani veebidisainerid tööhoos.

Ärianalüüs

Teenuste dis ain

rinidad Wiseman on kasutajakogemuse disaini, ärianalüüsi ja tarkvaraarenduse ettevõte, kes tegeleb nii suurte ja keerukate kui ka väikeste ja innovatiivsete veebipõhiste süsteemide loomisega. Süsteemina vaatleme mitte ainult infosüsteeme, vaid laiemat tervikut, mille üks osa on IT.

Meie kliendid ja projektid

Meie kogemusteportfelli rikastavad eritüübilised projektid mobiili- ja veebirakendustest süsteemide liidestamiste, arhitektuuride ja avaliku sektori infosüsteemide serveriteni välja. Arenduses on meie trumbiks eritellimusel

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2020

E-poed, ise teenindused, infosüsteemid ja veebid

Mobiilirakendused, infokioskid

HEGLE SARAPUUJOHANSON Trinidad Wisemani partner, kasutajakogemuse valdkonnajuht

Kasutatavus ja ligipääsetavus

50% Trinidadi töömahust läheb erasektori ja 50% avaliku sektori projektidele. Oleme aidanud kaasa e-riigi sündimisele ja andnud panuse riigiteenuste kasutajasõbralikumaks muutmisse.

Mida pakume? tehtud lahendused: e-äride, mobiiliäppide, infokioskite, siseveebide, infosüsteemide, veebirakenduste, kodulehtede jms loomine. Meie spetsialistid on ühest küljest võimelised toimetama suuremahuliste uuringudokumentidega, teisest küljest oleme rõõmsad, kui saame nuputada uusi unikaalseid e-teenuseid või lahendusi start-up-ettevõtetele.

Koolitused

Ärianalüüs: selgitame välja kliendi kõige olulisemad ärihuvid ning kirjeldame, kuidas organisatsioon äriprotsessi tasandil töötab. Äriprotsesside kaardistamiseks kasutame levinud UML- ja BPMN-standardeid, mistõttu säilib selgus ja loetavus ka tulevikus ning tulemused on arusaadavad ärikorralduse ja infosüsteemide arenduse spetsialistidele.

UUED LIIKMED Teenuste ümberkujundamine: teenusedisain on meie igapäevatöö oluline osa. Teenuste ümberkujundamist oleme teinud nii eraettevõtetele kui ka avalikule sektorile. E-poed ja iseteenindused, infosüsteemid ja veebid: arendame tänapäevaseid ja kasutajasõbralikke klient-süsteem-lahendusi, mis vastavad WCAG 2.1 standardile. Pakume veebiarendust WordPressile ja Drupalile, erilahendusi NodeJSi/PHP Laraveli peal. Lisaks kodulehe liidestamist või automatiseerimist lao- ja/või raamatupidamisprogrammidega, näiteks IDS-i Buum, Microsoft Dynamics 365 Business Central (NAV), Microsoft Dynamics AX, iScala jpt. Mobiilirakendused, infokioskid: loome kasutaja jaoks mugavaid, eesmärgipõhiseid ja tänapäevaseid mobiiliäppe ning infokioskeid nii Androidi kui ka Apple’i seadmetele, tuginedes kasutajakeskse disaini (UX) põhimõtetele. Kasutatavus ja ligipääsetavus: WCAG (Web Content Accessibility Guidelines) direktiivide järgimine on aastaid olnud Trinidad Wisemani südameasi. Oskame muuta veebilehed ligipääsetavaks ka erivajadustega kasutajatele. Koolitused: Eesti esimese kasutajakogemusele orienteeritud firmana oleme koostanud koolitusprogrammi, kus keskendume kasutajakogemuse teoreetiliste tahkude õpetamisele praktilistes töötubades. Lisaks kasutatavuse koolitustele pakume ka prototüüpimise, äri- ja süsteemianalüüsi ning arendusalaseid koolitusi, näiteks Azure, Drupali, Bizagi, agiilsete arendusmetoodikate jt õpetust. Atlassiani tooted ja koolitused: aastast 2008 oleme Atlassiani ametlik partner, kes aitab maksimaalselt ära kasutada Atlassiani toodete võimalusi. Pakume nõustamist, arendusi ja koolitusi.

Kuidas töötame?

Oma klientide äritegevuse või organisatsiooni arendamisel kasutame inimkeskset lähenemist ehk kasutame töövõtteid ja -vahendeid, et mõõta inimeste käitumist ja emotsioone. Seeläbi on meil võimalik analüüsida, kuidas meie loodud lahendusi vastu võetakse. Argielus seisame tihti silmitsi olukordadega, kus inimestel on keeruline tehnoloogiat mõista, Trinidad Wisemani suund on sellist olukorda muuta. Meie poole võib klient pöörduda lihtsas keeles ja kasvõi ainult mõtte või eesmärgiga – me ei oota valmissõnastatud projekti ega plaani, me liigume edasi koos kliendiga, teda aidates ja toetades, kuni soovitud tulemus on käes. Arendustegevuses juhindume tulevikukindlusest ja töötame selle nimel, et pidevalt leida innovaatilisi ja üha tõhusamaid arendusviise ja meetodeid. Automatiseerime nii palju kui võimalik, et vähendada inimeste töökoormust ja vigade tekkimise võimalust.

HARJUMAA ADRETEC ESTONIA OÜ Masinate ja seadmete detailide taastamine ja remont.

A-TOLLIAGENTUUR OÜ

RODOOR OÜ Mööblitootmine.

ROWERCO OÜ Autoveoteenuse pakkumine Lätti, Leetu, Skandinaaviasse ja SRÜ-sse.

Kaubavahetusega seotud dokumentide vormistamise teenus Eestis ja Euroopas.

SMART TOUCH SYSTEMS OÜ

BEAUTY PARTNERS OÜ Keha- ja juuksehooldustoodete müük Eestis ja Euroopas.

SRP GRUPP OÜ Hoonete üldpuhastus.

BECKHOFF AUTOMATION OÜ

Automaatikakomponentide müük.

CLEANHAND OÜ Kätepuhastusjaamade tootmine, arendamine ja täisteenuse pakkumine, tervisetehnoloogia arendamine.  DESIGNOLINE OÜ

Desinfitseerimisvahendid ja -masinad

Tarkvaraarenduse tooted ja teenused.

STALKMET OÜ Metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine. SÄNTIS OÜ

Ärinõustamine jm juhtimisnõustamine.

TP KINNISVARAHOOLDUS OÜ Kinnisvara hooldus ja haldus.

WARRANTY INSURANCE OÜ

ELME TRANS OÜ

Kindlustusagentuur, tootekindlustuslahenduste pakkumine.

ESTO AS

VEHO BALTICS OÜ Mootorsõidukite müük.

Kaubavedu maanteel

Uuenduslike makse- ja ostlemislahenduste pakkumine tarbijatele ja kaupmeestele nii veebis kui ka kauplustes.

FINANTS JA MARKETING OÜ

IDA-VIRUMAA PURTSE VINEERIKODA OÜ

CNC-freesimine, vineeri, plasti, akrüüli laserlõikus ja lasergraveerimine

Raamatupidamine, maksu-, turundusja müügialane nõustamine.

JÕGEVAMAA

FINREGISTER GRUPP OÜ Ärijuhtimine, juhtimisnõustamine. Raamatupidamine, maksunõustamine.

Maagaasi müük. Teede hooldus. Kaeve- ja planeerimistööd.

FITUP SERVICES OÜ

Ajutise tööjõu rent (põhiliselt laevaehituses).

GLOBAL PIPE OÜ

Vett ja energiat säästvate sanitaarseadmete müük.

KUREMAA ENVEKO OÜ

LÄÄNE-VIRUMAA REBECCA LIIS ARMUS OÜ

Raamatupidamisteenuse osutamine Eesti, Läti, Soome, Rootsi ja Norra  ettevõtetele.

PÕLVAMAA

INGMAR VIIMISTLUS OÜ

WIERA NATURAL OÜ

JUNIMPERIUM DISTILLERY OÜ

PÄRNUMAA

Mööblidetailide viimistlemine.

Käsitöödžinni tootmine, turundus ja müük.

KLIIMAKODA OÜ

Kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete paigaldus.

KOOLITUSVEEB OÜ Koolitusteenused.

KS KOOLITUS OÜ

Koolitus- ja reisiteenused, õppematerjalide ja reklaami müük.

MARTESON OÜ Katuste ja fassaadide ehitus. OLAMER OÜ

Spordi- ja meelelahutusüritustele inventari rent, lava ja telgikatete tootmine, lava põrandate tootmine.

PLEXTEQ OÜ IT-teenused.

POSITIVE LIGHT OÜ Lavakunsti abitegevused.

PREMCOAL BALTIC OÜ Kivisöe vahendamine, hulgimüük. RENT EMPLOYEE OÜ Metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine.

Koduparfüümide tootmine.

DIPPERFOX OÜ

Ekskavaatoritele lisaseadmete valmistamine.

RAPLAMAA PROJEKTIAGENTUUR OÜ

Turundus- ja assistenditeenused, äriplaanid ja koolitused.

TARTUMAA HEPTA GROUP AIRBORNE OÜ Võrguoperaatorite õhuliinide ülevaatuse automatiseerimine droonide ja tarkvara abil.

NORKLIM OÜ

Kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete paigaldus.

VEERA OÜ

Finants- ja majandustarkvara rent SaaS-teenusena.

Täielikku loetelu suve jooksul lisandunud uutest liikmetest näeb www.koda.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2020

KOGEMUS

ÜHISRAHASTUS KOGUB PÄRAST KEVADIST KRIISI TAAS HOOGU JELENA ŽOVNIKOVA äri- ja finantsnõustaja

len viimaste aastate jooksul teinud koostööd Fundwise’i ja Hooandjaga ning eriolukorra alguses tundsime selgelt, et nii projektide autorite kui ka toetajate ja investorite aktiivsus langes märkimisväärselt. Nende trendide tagamaad olid kahe platvormi puhul aga erinevad. Hooandja mitme projekti autorid panid oma kampaaniad ootele või katkestasid, sest projektid olid seotud ürituste korraldamisega või reisimisega projektide toimumise sihtkohta. Nagu teame, olid tol ajal mõlemad tegevused keelatud. Toetajad aga olid väheaktiivsed peamiselt üldise ebakindluse tõttu – märtsis polnud veel teada, kui pikalt kestab eriolukord ja milliseid majanduslikke mõjusid see võib tuua. Fundwise’i kampaaniate autorid olid ettevaatlikumad, sest paljude

Eestis on alternatiivsed finantsturud üsna populaarsed ja oleme ainus Balti riik, kus tegutsevad osaluspõhised ühisrahastusplatvormid (nt Fundwise, Funderbeam). Kuidas aga mõjutas koroonakriis osaluspõhise platvormi Fundwise ja kingituspõhise platvormi Hooandja tegevust? valdkondade arengut oli COVID-19 kriisi valguses raske ennustada. Fundwise’i platvormil registreerunud investorid muutusid konservatiivsemaks, sest esiteks polnud paljud nn fänninvestorid (st väikeinvestorid, kes soovivad toetada oma lemmikbrändi) kindlad, kas nende töökohad säilivad ja kas jääb vaba raha investeerimiseks. Professionaalsed investorid valisid hoolikamalt, kas panustada ühisrahastusse või muudesse instrumentidesse (nt järsult odavnenud aktsiatesse). Professionaalsed investorid muutusid ka palju kriitilisemaks firmade väärtuse suhtes.

Aprillis hakati tardumusest ärkama

Aprilli keskel hakkas olukord järk-järgult positiivsemaks muutuma. Inimesed harjusid uue rutiiniga ja nende finantskäitumine muutus tavapärasemaks.

Näited Fundwise'i vahendusel edukalt rahastatud ettevõtetest.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2020

Hooandja kasutajate panused suurenesid. Lisaks oli väga meeldiv, et toetajad panustasid mitte ainult projektidesse, vaid ka Hooandja enda arengusse (iga panuse tegemisel saab valida, kas panustada väike summa ka Hooandjale). Samuti hakkas kasvama projektide arv. Loovinimesed kasutasid äkki saabunud vaheaega oma ootel projektide elluviimiseks: mõned lõpetasid ammu alustatud plaate, teised raamatuid jne. Oli ka selliseid projekte, mis kutsusid inimesi toetama kohalike väiketootjate organisatsioone. Kuigi Fundwise’i projektide koguarv ei kasvanud märkimisväärselt, oli rõõm näha, et mitu autorit otsustas alustada oma kampaaniaid vaatamata kriisile. Investorid, nagu varem mainitud, olid üsna kriitilised. Võrreldes varasemate perioodidega pidid kampaaniad olema palju atraktiivsemad ja läbipaistvamad,

KOGEMUS et investoreid kaasata. Samas aga jäi mõni kampaania üldse ära, sest firmade läbirääkimised teiste investoritega tühistati ja autorid ei olnud kindlad, kas ainult ühisrahastusest piisab firma eesmärkide saavutamiseks. Teine levinum põhjus kampaaniate edasilükkamiseks või tühistamiseks oli äride tegevuse peatamine eriolukorra piirangute tõttu. Kuna Fundwise on üsna aktiivne toidu- ja joogitööstuse ning horeca segmentides, kuid nendes sektorites tegutsevad ettevõtted said eriolukorra ajal töötada piiratud režiimis, panid mitme potentsiaalse kampaania autorid oma ettevalmistused pausile. Täiendav proovikivi oli nii Fundwise’i kui ka Hooandja kampaaniate turunda-

mine, eriti eriolukorra alguses. Lõviosa meediakajastustest oli seotud viiruseteemaga ja teised uudised ei saanud tähelepanu. Lisaks küsisid meediaväljaanded tihti tasu ka nende kajastuste eest, mis enne kriisi avaldati üldjuhul tasuta.

Suurem rõhk raha kinkimisele

Tahaks mainida veel ühte huvitavat trendi. Näeme, et turul tekib nõudlus suuremate kingitus- ja annetuspõhiste ühisrahastusprojektide järele. Need projektid oleks eelkõige kasulikud väikeettevõtjatele, kes said kriisi ajal kannatada, kuid kellele ei sobi osaluspõhine ühisrahastus. Osaluspõhiste projektide

puhul peab määrama ettevõtte väärtuse, mida on väga raske teha, kui firma kriisijärgne ärimudel ja prognoosid pole 100% selged. Kui firmal on lojaalne kogukond, kes tahab aidata, siis saaks seda teha kingituspõhiste ühisrahastuse algatuste raames. Vastutasuks saaks ettevõtted pakkuda sooduskuponge, tooteid, osalemist töötubades jm hüvesid. Erinevalt Hooandja traditsioonilistest projektidest võiks sellised projektid olla lõpptähtajata ja kesta pikemalt. Praeguseks on olukord enam-vähem normaliseerunud. Nii Hooandja kui ka Fundwise’i nn müügitorud on praegu üsna täis ning eeldame, et ka toetajate ja investorite aktiivsus jõuab kriisieelsele tasemele või ületab selle.

NELI ÜHISRAHASTUSE LIIKI Ühisrahastus on alternatiivrahastuse liik. Maailmas tegutseb väga palju ühisrahastusplatvorme ja need võib jagada neljaks põhikategooriaks.

Osaluspõhine: investorid investeerivad ettevõttesse ja saavad vastu osaluse ettevõttes.

Kingituspõhine: annetajad toetavad rahaga idee elluviimist ja saavad ühekordseid kingitusi.

Näiteks: Eesti platvorm Fundwise Välismaine platvorm FundedByMe

Näiteks: Eesti platvorm Hooandja Välismaine platvorm Kickstarter

Annetuspõhine: annetajad annetavad raha mingi eesmärgi jaoks ega oota midagi vastu. Näiteks: Eesti platvorm Ma armastan aidata Välismaine platvorm gofundme

Laenupõhine: investorid annavad laenu, ettevõte või eraisik peab laenu koos intressidega tagastama. Näiteks: Eesti platvorm Crowdestate Välismaine platvorm Funding Circle

Kas teadsid? h Fundwise on osaluspõhine ühisrahastusplatvorm,

h Hooandja on kingituspõhine ühisrahastusplatvorm,

kus firmad saavad kaasata uusi investoreid, kellele pakutakse vastutasuks firmades osalust. Viie tegutsemisaasta jooksul on Fundwise aidanud üle 20 firma. Platvormil on ligi 26 000 kasutajat ja kokku on investeeritud peaaegu kolm miljonit eurot. Platvormi peamine sihtrühm on tegutsevad ettevõtted, kelle bränd on lõppkasutajate seas juba üsna tuntud ja kes soovivad teha arengus järgmise sammu. Fundwise’i kaudu on rahastust kogunud mitu tuntud Eesti ettevõtet, näiteks Matsimoka, Siidrikoda, Ampler Bikes, Pühaste Pruulikoda, Marmara Sterling, Lahhentagge jt. Minimaalne investeering ühe investori kohta on tavaliselt 100–200 eurot. Individuaalne investor panustab (aritmeetiliselt) keskmiselt 1000 eurot kampaania kohta.

kus saavad toetust koguda loomingulised ja kodanikualgatuslikud ideed. Toetuste vastutasuks pakutakse kingitusi, ennekõike loodavaid teoseid ja tooteid. Kaheksa tegutsemisaasta jooksul on Hooandja aidanud enam kui 1200 projekti autorit. Ligi 130 000 inimest on toetanud projekte kokku rohkem kui 4 050 000 euroga. Platvorm on eriti populaarne loovinimeste seas, kes otsivad oma ideedele heakskiitu ja vajavad raha nende elluviimiseks. Kõige sagedamini kogutakse toetust muusika, trükiste, disaini, ürituste korraldamise ja kodanikualgatuste valdkondades. Iga hooandja panustab keskmiselt 10–20 eurot projekti kohta, minimaalne võimalik panus on 1 euro.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2020

KOGEMUS

Tarmo Virki Lahhentagge üks asutajatest

Käsitöödžinni tootja Lahhentagge tegi eduka ühisrahastuskampaania tänavu veebruaris-märtsis. Kaasasime 219 600 eurot ajal, kui koroonauudised raputasid maailma finantsturgusid. Valisime platvormi kaua, aga samas õppisin palju sellest, kuidas kampaania üles ehitada. Lõpuks olid kaalukausil kolm platvormi: Fundwise, Seedrs ja Funderbeam. Fundwise’i kasuks pöörasid selle eelkõige kolm argumenti: osanikud saavad päris osaluse ettevõttes, Fundwise’i turundustiimil oli valmisolek kampaaniat toetada ning nad olid läbi viinud mitu edukat joogiettevõtete kampaaniat. Eduka ühisrahastuskampaania alus on ilmselgelt põhjalik ettevalmistus ja järjekindel töö valitud strateegiaga. Kõige suurem ohukoht on ilmselgelt liiga vara kampaania avaldamine – sellel peab olema paljude investorite toetus juba enne avaldamist. Meie jaoks oli ilmselt kõige keerulisem veebifoorumites kampaania levitamine ja ettevõtte väärtuse määramine, sest majanduskooli mudelite kasutamine tänapäeval, eriti algfaasis ettevõtete väärtuse hindamiseks, ei sobi ettevõtja vaatevinklist mitte kuidagi. Kulutasime möödunud kevadtalvel palju energiat tööle ajakirjandusega, et levitada Lahhentagge keskkonnateadlikku sõnumit võimalikult paljude inimesteni Eestimaal ja kaugemalgi.

Raha ei pea kaasama börsilt või pangast

astavalt viimasele Cambridge’i ülikooli koostatud globaalsele alternatiivrahastusturgude ülevaatele olid Eesti, Läti ja Leedu 2018. aasta alternatiivrahastusturgude keskmised panused inimese kohta vahemikus 49–132 eurot (vt tabelit). Eesti on ainuke Balti riik, kus tegutsevad osaluspõhised ühisrahastusplatvormid (Fundwise, Funderbeam). Baltikumi suurimad platvormid on laenupõhised platvormid (nt Mintos, Bondora, Estate Guru, Crowdestate jt). Hiina on maailma suurim alternatiivrahastuse turg (2018. aasta kogumaht u 215 miljardit USA dollarit). Euroopa suurim turg on Suurbritannia (2018. aasta kogumaht u 10 miljardit dollarit). Need arvud hõlmavad põhiliselt ühisrahastust. Väikese osa moodustavad ka faktooring ja teised instrumendid.

Foto: Ilmar Saabas/Ekspress Meedia

Investoreid otsi juba enne kampaania algust

Matsimoka lihatööstus kaasas Fundwise'i ühisrahastuskampaaniaga 282 550 eurot, millega plaanitakse ehitada innovaatiline salaamitootmiskompleks ja suurendada tootmispinda kolm korda. Pildil Matsimoka juhid Sten ja Jan Inno. Tabel. Kaks aastat tagasi oli Balti riikide suurim alternatiivne finantsturg Lätis

Alternatiivfinantsturgude kogumaht (USD), 2018. a*

Foto: Tiina Pitk

Eesti

Lahhentagge eestvedajad Maarit Pöör ja Tarmo Virki.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2020

Keskmine panus inimese kohta (USD), 2018. a*

159 526 080

120,77

Läti

254 535 808

132,12

Leedu

136 458 928

48,92

* Krüptovaluutade põhised instrumendid pole arvesse võetud.

Allikas: The Global Alternative Finance Benchmarking Report for 2018 (Judge Business School, University of Cambridge, 2020.

TA LENDAB LILLEST LILLESSE JA LENDAB MESIPUU POOLE…

KOGEMUS

Ilus ja pühalik laul, mis ei jäta külmaks vist kedagi, kes selle laulu sisusse on süüvinud. Laul räägib eesmärgist ja liikumisest selle poole – teekonnast kodu poole.

Tule töötuppa! Soovid klienditeekonna kohta täpsemalt teada? Tule 10. septembril kaubanduskotta ja mõtle meiega koos klienditeekonna kaardistamise töötoas. Täpsem info www.koda.ee/et/sundmused.

liendid on suhetes meie ettevõtetega samuti pidevalt teekonnal. Neil on selge eesmärk, milleni nad soovivad meie abiga, meie toodete ja teenustega jõuda. Selleks võetaksegi ette teekond meiega. Enamasti ei lähe meile klientide teekond samavõrd korda kui see imeline laul. Ilmselgelt ei suuda me tihti mõista ka eesmärki või teekonna olulisust kliendi jaoks. Püüdes aga mõista, mida klient soovib meie teenuste ja toodete abil saavutada ning saades aimu, millise teekonna ja millise kogemusega oleme talle loonud, saab ettevõte väärtuslikku teadmist.

Milline on sinu kliendi teekond?

Seega – iga ettevõte peaks olema teadlik oma ettevõtte klienditeekonnast. Läbi teekonna ja kõikide kokkupuutepunktide kujunebki kliendikogemus ja kliendisuhe ettevõttega. Kliendi jaoks saab seeläbi selgeks, h kas ja kui hästi suudab ettevõte tema vajadustele vastata, h mis on ettevõtte tajutud väärtus kliendi jaoks. Klienditeekonna kaardistus on oluline tööriist nii kliendikogemuse mõistmiseks kui ka kliendikogemuse teadlikuks juhtimiseks. Klienditeekonna kaardistus on protsess, mille käigus kaardistatakse ettevõtte klientide teekonnad või

KATRI ROHESALU Kliendikesksuse arendus OÜ asutaja ja konsultant

teekondade osad, tuues esile paremad ja halvemad kokkupuuted ning kogemused läbi kliendi silmade.

Palju võimalusi teeb asja keerukamaks

Tänapäeva digitaalne maailm on loonud omnikanali võimalused, kus klientidega suhtlemiseks on väga palju eri võimalusi. Klient võib alustada oma teekonda ühes kanalis ja lõpetada selle hoopiski teises. Mõnesse kokkupuutepunkti võib olla kaasatud mitu eri kanalit jne. See teeb klientide tegeliku kogemuse ja täpse teekonna mõistmise keerulisemaks. Klienditeekonda saab ettevõte teadlikult ka ise (ümber) kujundada, suunates kliente kasutama kas ühte või teist kanalit. Ka selle jaoks on vaja esmalt mõista, mil moel kliendid käituvad ja milliseks on nende teekonnad kujunenud. Siin tulebki appi klienditeekonna kaardistus, mille tulemusena on ettevõttel olemas klienditeekonna visualiseeritud kaart, kus on kirjas, mida klient teeb, mõtleb ja tunneb igas teekonna etapis. Ka kliendikogemuse mõõtmissüsteemi loomiseks on vajalik esmalt läbi viia kirjeldatud kaardistus ning mõista, millised kokkupuutepunktid omavad suuremat mõju kliendikogemusele ja -suhtele. Nii loob ettevõte võimalused selleks, et disainida paremaid protsesse ning kujundada teadlikult kliendi kokkupuutepunkte ja seeläbi ka kogemust.

Tulles tagasi mesipuu-laulu juurde, võib teha üleskutse: õpime tundma oma klientide eesmärke ja teekonda ning teeme neile teekonna võimalikult lihtsaks. Seeläbi kasvame organisatsioonina ja tugevdame kliendisuhet.

Kommentaar Lola Tehver Konekesko turundusjuht

Oleme alustanud ettevõttes klienditeekonna kaardistamisega. Ettevõte on turul tegutsenud üle kahekümne aasta ja selle aja jooksul on eri aegadel tegeletud kliendikogemuse teemadega. Teeninduse ja teenuste pakkumise valdkonnad on selle aja jooksul märgatavalt muutunud. Mitte kunagi varem ei ole olnud ettevõttel nii palju puutepunkte kliendiga kui praegu. Kliendikogemus ning suhe ettevõtte ja kliendi vahel on kõikjal, mistõttu me ei räägi enam mitmest müügikanalist, vaid ühendatud kliendikogemusest. Tahame oma kliente paremini tunda ja teada, mis on neile tegelikult oluline.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2020

GALERII

Lõuna-Eesti võlud

Augusti keskpaigas külastas koja meeskond traditsioonilise väljasõidu raames oma liikmeid. Sellel aastal viis tee Paidesse ja Lõuna-Eestisse, kus tutvusime Sakreti, eAgronomi, Tehvandi Spordikeskuse, Pühajärve SPA ja Puhkekeskuse, Tarfurgo ja Estiko tegemistega. Külastuste eesmärk on ära kuulata liikmete mured ja rõõmud, et seeläbi osata paremini kaitsta sealsete ettevõtete huve ning pakkuda oma teenuseid. Lisaks toimus meeskondlik laskevõistlus Tehvandi Spordikeskuse lasketiirus, mis pani koja meeskonna stardijoonele ja nüüd oleme algavaks hooajaks igati valmis!

Koja juhatuse liige Neinar Seli tutvustas Estiko tegevusi ja näitas automuuseumi.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2020

GALERII eAgronomi juht Robin Saluoks rääkis firma käekäigust ja näitas kontorit.

Lasketiirus laskmas.

Mait Palts pani Sakretis seinale liikmetunnistuse.

Autode värvimiskamber Tarfurgos. Külas Kambja vallas tegutsevas Tarfurgos: saime aimu veoautode furgoonide tootmisega tegeleva ettevõtte tulevikuplaanidest.

Koja meeskond uutes kõrgustes ehk Tehvandi hüppetorni vaateplatvormil.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2020

KASULIKKU

Kaubanduskoja töövõit:

VARSTI EI PEA ENAM PASTAPLIIATSI KOHTA OHUTUSJUHENDIT KOOSTAMA KRISTINA JERJOMINA kaubanduskoja jurist

öötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutumise seaduse eelnõu kohaselt on juhendit edaspidi vaja vaid juhul, kui seda nõuab töökeskkonna riskianalüüs. Lisaks on koda juhtinud riigi tähelepanu ka muudele töökeskkonda puudutavatele probleemidele ja palunud leevendada ettevõtjate kohustusi.

Praegu peab olema iga töövahendi kohta juhend

Kehtiv töötervishoiu ja tööohutuse seadus ütleb üsna üldsõnaliselt, et tööandja peab koostama tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta ohutusjuhendi ning peab juhendit töötajale tutvustama. Töövahend võib olla näiteks masin, seade, transpordivahend, tööriist või ükskõik mis muu vahend, mida töötaja oma tööks kasutab.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2020

Kaubanduskoja ettepanekul jõudis seaduseelnõusse muudatus, mille kohaselt ei pea tööandja tulevikus koostama kõikide kasutatavate töövahendite kohta ohutusjuhendit, sh näiteks pastapliiatsi või redeli kasutamise kohta.

Edaspidi on ohutusjuhendi koostamine seotud töökeskkonna riskianalüüsi tulemustega. Sellest võib järeldada, et tööandja peab koostama ohutusjuhendi (ja seda talle tutvustama) sisuliselt igasuguse töövahendi kohta, mida töötaja kasutab, muu hulgas ka pastapliiatsi, klammerdaja ja reha kasutamise kohta, töösõite tehes auto kasutamise ja kütuse tankimise kohta. Selline regulatsioon on ilmselgelt ebamõistlik ja nii tööandjat kui ka töötajat koormav.

Ohutusjuhendi koostamise mõte – ennetada töötaja tervisekahjustusi – on arusaadav ja teatud töövahendite puhul väga tähtis, eriti juhul, kui töövahend võib olla töötajale ohtlik ja selle kasutamine vajab erioskuseid. Samuti ka juhtudel, kui töövahendi tavapärane kasutamine, arvestades kasutamise kestust ja sagedust, võib kaasa tuua kahjuliku mõju tervisele. Küll aga on kaheldav ohutusjuhendi koostamise vajadus ja asjakohasus absoluutselt igasuguste töövahendite puhul ning igasuguse kasutusaja ja -sageduse juures. Seetõttu pöördus koda sotsiaalministeeriumi poole, juhtides tähelepanu sellele, et tööandjate kohustus on sätestatud liiga laialt ja võib praktikas tekitada olukordi, kus ettevõtjale ei ole selge, kas läheneda asjale mõistlikult või tõlgendada seadust sõna-sõnalt

KASULIKKU ja luua ohutusjuhend kõikide töövahendite kasutamise kohta, sõltumata nende kasutusajast ja -sagedusest.

Koja ettepanekul plaanib riik muuta seadust selgemaks

Praeguseks ongi vastav muudatus jõudnud seaduseelnõusse. Muudatuse kohaselt on ohutusjuhendi koostamine edaspidi seotud töökeskkonna riskianalüüsi tulemustega. Riskianalüüsi peavad kehtiva korra kohaselt tegema kõik tööandjad. Riskianalüüsi käigus selgub, milliseid tegevusi peab tööandja korraldama selleks, et vältida või vähendada riske töötaja tervisele. Eelnõukohase muudatuse tulemusel peab tööandja seega kõigepealt analüüsima, milline on kasutatav töövahend ja kui suur on sellest tulenev oht töötajale tervisekahjustuse tekkimiseks. Seejärel saab tööandja otsustada, kas sellise töövahendi kasutamiseks on vaja töötajale koostada ja tutvustada ohutusjuhendit või mitte. Eelnõu on läbinud kooskõlastusringi ja ministeerium plaanib muudatuse jõustada 2021. aasta 1. märtsil.

Küsi meilt!

Kehtiva regulatsiooni kohaselt peab tööandja hankima ohutuskaardi, kui töötaja puutub kokku ohtliku kemikaaliga. Kohustus on sätestatud nii, et sisuliselt peab tööandja hankima ja tutvustama töötajale ohutuskaarti ükskõik millise ohtliku kemikaali kasutamise puhul, kusjuures sõltumata selle kasutamise sagedusest või kestusest. Näiteks on paljudele tavapoest ostetavatele nõudepesuvahenditele märgitud, et tegemist on ohtliku kemikaaliga. Seega olukorras, kus näiteks sekretär peseb ühe tööülesandena aeg-ajalt nõudepesuvahendiga kohvitasse, klaase jms, tuleb tööandjal hankida nõudepesuvahendi kohta ohutuskaart ning juhendada sekretäri nõudepesuvahendi kasutamise suhtes.

h Koda tegi riigile ettepaneku täpsustada, millal tuleb hankida kemikaali ohutuskaart Arvestades sellega, et mõned kemikaalid on inimeste kasutuses ka tavapärases majapidamises töövälisel ajal, siis ei ole mõistlik, et tööandja peab nende elementaarsete ja igapäevaselt mujal kasutatavate vahenditega seoses täiendavaid toiminguid tegema. Seetõttu tegi koda aasta alguses ministeeriumile ettepaneku täpsustada, millal peab tööandja hankima töötajale ohutuskaardi või korraldama juhendamist kokkupuutel ohtliku kemikaaliga. Peaks piisama sellest, kui tootja on pannud kaasa ohutus- või kasutusjuhendid või piktogrammid. h Ministeerium selgitas, et ohutuskaarti ei ole vaja hankida, kui pakendil on piisavalt teavet Sotsiaalministeerium vastas koja pöördumisele ja selgitas, millal ei ole ohutuskaardi hankimine vajalik. Tööandjal ei ole vaja hankida ohtlikku kemikaali sisaldava aine kohta ohutuskaarti ja seda töötajatele tutvustada, kui pakendil on piisavalt teavet, mille alusel on võimalik rakendada asjakohaseid meetmeid tervise, ohutuse ja keskkonna kaitseks. Kuigi regulatsiooni ei ole muudetud, on tänu kaubanduskoja pöördumisele täiendatud Tööelu portaali (www.tooelu.ee), et ettevõtjad saaksid selgemalt aru, kas ja millal tuleb ohutuskaart hankida.

Foto: Scanpix / Madis Sinivee, Eesti Meedia

Täiendavate tööohutust ja töötervishoidu puudutavate küsimuste korral pöördu kaubanduskoja juristide poole e-posti aadressil juristid@koda.ee.

Koda soovib ka ohutuskaartidega seotud kohustuse leevendamist

Praeguse seaduse kohaselt ei saa ehitustöid tegev töötaja niisama lihtsalt redelit kasutada, vaid tööandja peab redeli kasutamiseks koostama ohutusjuhendi ja seda töötajale tutvustama. Fotol Sõle Spordikeskuse ehitustööd.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2020

TURUNDUS

Oled sa bränd või tarbekaup? „Kui sa ei ole bränd, oled sa tarbekaup. Sellisel juhul on klientide jaoks kõige olulisem faktor ostuotsuse tegemisel hind ja võitjad on need, kes kõige soodsamat hinda pakuvad. Kunst end turundada kujutab endast kunsti ehitada oma bränd.“ Need kuldsed sõnad on öelnud Philip Kotler.

SIGNE VENTSEL Brandmoon OÜ, meeskondade arengupartner

sun, et me kõik oleme kuulnud lauset – iga ettevõte on oma juhi nägu. Tarbija- ja tootebrändide arendamine tugevaks brändiks loob finantsilise väärtuse, kuid inimesed tahavad näha ettevõtete eesotsas reaalseid inimesi ja samastada end nende väärtustega. Teen iga päev meeskondadega tööd ja kuulen järgnevaid lauseid: ma olen liiga häbelik, mulle ei meeldi endast rääkida jne. Inimestega vesteldes on veel kosta mõtteviisi, et persoonibrändi arendamisega peavad tegelema eelkõige poliitikud, lauljad, näitlejad, kunstnikud. Lisaks aetakse segamini agressiivne müük ja loo abil oma väärtuspakkumise näitamine. Siit tekibki tihti valearusaam isikuturundusest. Võin kinnitada, et kui sa oma saavutusi peidad, jäävad need kindla peale varju. Kui sa ise end ei reklaami, siis ei tee seda mitte keegi teine. Edu sõltub nii töö kvaliteedist kui ka tuntusest. Julgen siiski väita, et oma persoonibrändi arendamisega võiksid kõik inimesed teadlikumalt tegeleda. Soovituslikult kohustuslik on persoonibrändi arendamine ettevõtete tegevjuhtidel, keskastme juhtidel ja ettevõtjatel, sest nemad müüvad tihti eelkõige iseennast.

Miks?

Persoonibränd (personal branding) puudutab igat inimest ja just selle põhjal otsustatakse, kui usaldusväärne ettevõtte juht tundub, kas teda teatakse kui valdkonna kirglikku eestvedajat, kas tema meeskonnas soovitakse töötada ning kas teda usaldatakse. Tunnistan, et

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2020

Nähes A. Le Coqi õlut, tuleb kohe meelde ka Tarmo Noop – ja vastupidi. Aastaid A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noopist on kujunenud nii oma ettevõtte brändi saadik kui ka õlletööstuse eestkõneleja.

TURUNDUS persoonibrändi idee on idealistlik, kuid sellele võiksid kõik teadlikumalt läheneda. Persoonibrändingule pani 1997. aastal aluse Tom Peters oma artikliga „Bränd nimega sina“, kus ta rõhutab, et inimene peaks teadma, mis teeb ta eriliseks, mida ta oskab ja kuidas see kõik nähtavaks teha. See, kui hästi ettevõtte juht oma isikubrändi teadlikult kontrollib ja kujundab, aitab tal ärimaailmas edukamalt läbi lüüa. Need, kes oskavad isikubrändi võimalusi strateegiliselt kasutada, on konkurentidest edukamad. Rahvusvaheline kommunikatsiooniettevõte Weber Shandwik on juhtide persoonibrändi teemat uurinud ja ütleb, et inimestena kujundame kõik oma persoonibrändiga teadlikult või alateadlikult arvamust ettevõttest või organisatsioonist, kus me töötame. Mitmest rahvusvahelisest uuringust on tulnud välja kõnekad faktid, et 45% töötajatest seostab ettevõtte mainet tegevjuhi mainega ja 48% ettevõtte mainest kujundab ettevõtte tegevjuht. Edukas persoonibränding aitab ettevõttel turunduskulusid kokku hoida ning firma käivet, kasumit ja väärtust väga lihtsate tegevustega kasvatada. Kui ettevõtte juht investeerib endasse kui brändi, siis ta ei investeeri ainult endasse, vaid ka töötajatesse või ettevõttesse, mida ta parasjagu esindab. Nii et kõik edasine sõltub sinust kui juhist – kas sa juhina ütled, et oled valmis julgelt ja teadlikumalt sellel teekonnal samme astuma, või sind piirab uskumus, et see pole sinu jaoks. Valik on sinu!

Foto: Scanpix Baltic / Rauno Volmar, Ekspress Meedia

Kuidas?

Isikubrändi loomiseks peab olema plaan. Stephen Covey on öelnud: „Alustage lõppu silmas pidades.“ Sinu eesmärk on ainulaadne ja sõltub sellest, millised on su isiklikud või tööalased püüdlused. Eesmärgid muutuvad ja see on täiesti normaalne. Alustada tulekski sellest, et teha audit iseendaga ja küsida – kuidas ma tahan, et mind tuntakse ja teatakse? Seejärel peaks selguma, kes sa oled, milles sa oled ekspert, milline on sinu spetsialiseerumine ja millist väärtust sa lood ehk mida sa pakud? Seejärel tuleks mõelda, kellele sa oma loo jagamise suunad ehk kes on sinu sihtrühm – kes sinust teadma peaks ja kuidas teada saab? Persoonibrändi arendamine on maraton, mitte sprint, ning kui sa sellesse aega ja energiat investeerid, siis ei jää ka tulemused saavutamata.

Mida?

Eneseturundusvõtted sõltuvad alati konkreetsest isikubrändist. Seega ei ole võimalik välja tuua ühtset loetelu

eneseturunduslikest tegevustest ega võtetest. Seega ei sõltu edu mitte üksikisiku oskustest, huvidest ja motivatsioonist, vaid sellest, kui edukalt ta sellekohast infot teistele edastada suudab. Chris Anderson on öelnud raamatus „TED Talks: The Official TED Guide to Public Speaking“, et iga tähendusrikas etapp inimese arengus on teoks saanud tänu sellele, et inimesed on üksteisega ideid jaganud ja nende elluviimise nimel koostööd teinud. Aga millal jagasid sina ettevõtte juhina töövõitu, edulugu edukast projektist oma töökollektiivis mõnel avalikul seminaril või hoopis kirjutasid mõnele meediaväljaandele, et teil on lugu, mis väärib jagamist? Kui oled ettevõtte juhina hea ja julge lugude rääkija, näitab see sind oma ala kirgliku eksperdina, kellele läheb korda valdkonnas toimuv. Lugude jagami-

Kui oled ettevõtte juhina hea ja julge lugude rääkija, näitab see sind oma ala kirgliku eksperdina, kellele läheb korda valdkonnas toimuv. sega eri kanalites tuleb välja sinu kui juhi kuvand, isikupära, mõttejulgus ja soov olla oma meeskonnaliikmetele eeskujuks. Usu mind, sinu meeskond on sinu üle uhke!

Virtuaalne konverents 24/7

Sotsiaalmeedia on platvorm, kus eri ametite esindajad näitavad oma professionaalset identiteeti. Positiivne kuvand algab väärtustest, mille eest inimene seisab. Sotsiaalmeedia annab lihtsa võimaluse oma ettevõtte õnnestumisest ja kordaminekutest rääkida. Samas tean, et suur osa Eesti tegevjuhtidest ja omanikest eelistab sotsiaalmeedias hoida tagaplaanile ja pigem üldse sotsiaalmeediat vältida. Sotsiaalmeedia on sotsiaalse müügi kanal, kus fookuses on teadlikkuse suurendamine, klientide hoidmine ja nende muutmine sinu brändi fännideks. Sotsiaalmeedia on kui virtuaalne konverents, mis on avatud 24/7 ja kus saab kontakti astuda paljude potentsiaalsete klientidega. Ettevõtluses ei ole võimalik sotsiaalmeediast mööda vaadata – võidavad need juhid, kelle bränd on selgem, meeldejäävam, eristuvam ja tugevam.

Meedia kui koostööpartner Osast ettevõtetest ja ettevõtete juhtidest võib iga päev lugeda veebis, kuulda televisioonis ja näha ajakirjades. Tegelikult ei ole asi selles, et nende ettevõtmised oleksid rohkem väärt kui sinu või minu omad. See on hoopis hästi planeeritud strateegilise avaliku suhtluse tulemus. Väiksemad ettevõtted ja üksikisikud peavad seda ise tegema ning kui kasutada natuke julgust ja panna paika strateegia, siis pole ligipääs meediale üldsegi nii raske. Üks artikkel teeb teid nähtavaks teistele ajakirjanikele, mis loob omakorda uusi võimalusi koostööks ja toob nähtavust.

Küsi endalt mõni küsimus

Soovitan oma isikubrändi nähtavamaks tegemisel mõelda järgmistele küsimustele: h Meil kõigil on oma sõnum ja lugu, mida soovime jagada. Kuidas kavatsed oma sõnumi kuuldavaks teha? Kuidas teha seda nii, et kuuldaks seda, mida sa öelda soovid? h Kindlasti alusta oma võrgustikust. Kõik, keda kohtad ja kellega räägid, peaksid teadma, mida sa teed, miks sa seda teed ning kuidas seda nende heaks teha saad. Pea meeles, et su sõpruskond, meeskond ja kliendid on su parimad brändisaadikud, kes aitavad levitada su lugu ja tegemisi. See, mida nemad sinu kohta räägivad, määrab lõpuks ka sinu persoonibrändi väärtuse. Kuid selleks, et nemad saaksid olla sinu kui juhi brändisaadikud, tuleb sul endal selgeks teha, kes sa oled, millist lugu räägid, ning teha seda ikka suure kire ja autentsusega.

Alusta väikestest sihipärastest muutustest

Usun, et mugavustsoonis on igav olla. Selleks, et oma unistusi täita, midagi muuta ja inimesena kasvada, tuleb astuda teadlikke samme. Tee oma kaubamärgi loomiseks väikeseid sihipäraseid muutusi, mis aitavad sul eristuda, ning lõpuks saavutadki seatud eesmärgi. Persoonibrändi arendamine tähendab iga inimese jaoks erinevaid tegevusi ja samme. See võib olla kirjutamine, rääkimine, oskuslik sotsiaalmeediakanalite kasutamine, vabatahtlik tegevus või hoopis töö coach’iga, et jõuda oma tugevustes ja kires selgusele.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2020

KASULIKKU

Riik hakkab

VÄLISINVESTEERINGUID KONTROLLIMA MERIKE KOPPEL kaubanduskoja jurist

aubanduskoda leiab, et väljapakutud mehhanismi ei ole tõenäoliselt võimalik luua ilma põhiseaduses väljendatud ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse põhimõtteid ebaproportsionaalselt riivamata ning kahjustamata ka soovitud investeeringute saabumise tõenäosust.

Miks välisinvesteeringuid kontrollida?

Strateegilistes valdkondades, nagu energia, transport, meditsiinivahendid, side ja infotehnoloogia, peab riik tagama, et uus kapital ei ohustaks rahvuslikku julgeolekut ja elutähtsaid teenuseid. Eestil puudub õiguslik regulatsioon, mis võimaldaks välisinvestorilt või välisinvesteeringut saavalt ettevõtjalt küsida teavet, mis aitaks analüüsida investeeringute mõju Eesti majandusjulgeolekule, avalikule korrale ja välispoliitikale laiemalt. Seaduseelnõu eesmärk on luua korrastatud süsteem, et investoritele oleks arusaadav, millistes valdkondades, millise informatsiooni alusel, millises ajaraamis, kelle poolt ning milliste tegevustega võidakse taustauuringuid teha. Välisinvesteeringute taustakontroll on paljudes Euroopa Liidu riikides toiminud aastaid (nt Saksamaal, Soomes, Lätis, Leedus) ja sarnaselt Eestiga on välisinvesteeringute taustakontrolli meetmeid asunud rakendama enamik Euroopa Liidu riike.

Väljatöötamiskavatsus on ebaselge

VTK-s ei ole kavandatavat regulatsiooni selgelt kirjeldatud ja samuti ei ole võimalik aru saada, milles kavandatud muudatused täpselt seisnevad ning kuidas hakkab taustakontroll toimuma.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2020

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis on valminud välisinvesteeringute taustakontrolli seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK), et hoida ära potentsiaalselt soovimatu väliskapitali jõudmine Eestile strateegiliselt olulistesse ettevõtetesse. Seetõttu ei ole praegu võimalik hinnata pakutud lahenduste sobivust piisavalt põhjalikult, kuid oluline on jälgida järgmist: 1. Muudatustega ei tohiks piirata välisinvesteeringute tegemist Eestisse. 2. Tagada tuleb ettevõtete võrdne kohtlemine nii, et naaberriikides lubatud investeeringud oleksid lubatud ka Eestis. See on vajalik ettevõtete ausa konkurentsi tagamiseks. Täpsemad protseduurid ja seonduvad detailid (investeeringu suurus, osalus-

Tagada tuleb ettevõtete võrdne kohtlemine nii, et naaberriikides lubatud investeeringud oleksid lubatud ka Eestis. protsent, aeg jne) töötatakse välja eelnõu koostamise käigus. Eelnõu esitatakse valitsusele selle aasta lõpus.

Taustakontroll on proovikivi Taustakontrolli tegemine saab olema väga keeruline, eriti seoses võimalike varjatud seoste tuvastamisega. Samuti on ebaselge, millise tausta ja millise pädevusega isikud saavad välisinvesteeringuid puudutavate otsuste teostajateks. VTK-st ei selgu ka seda, kuidas on võimalik kontrollida taustakontrolli läbinud investori tausta muutumist – näiteks kui omanik vahetub pärast kolmandas riigis osaluse omandamist paari kuu või aasta pärast.

Mõjusid ja riske tuleb analüüsida

Väljatöötamiskavatsuses kirjeldatud mõjude analüüs on väga üldine ja sisuliselt põhjendamata. Analüüsis ei ole hinnatud võimalust, et ettevõtjad jäävad ilma vajalikest investeeringutest, samuti pole toodud lahendusi selle riski maandamiseks. Lisaks võib väheneda teatud ettevõtete ja nende varade (nt maa ja hoonete) väärtus, kuna neisse on raske suunata välisinvesteeringuid.

KASULIKKU

Plaanitav välisinvesteeringute taustakontroll tekitab palju küsimusi

h h

ettevõttest, kui ta tahab Eestis laieneda (või kui emaettevõte laieneb oma asukohariigis)? Milline saab olema loa andmise protseduur ja sellega kaasnev halduskoormus? Kas nähakse ette kiire ja tõhus otsuste vaidlustamise mehhanism? Välisinvestoritel ja asjaomastel ettevõtjatel peab olema võimalik liikmesriigi ametiasutuste poolt taustauuringumenetluses tehtud otsused vaidlustada. Kuidas tagatakse menetluse kiirus, millised on prognoositavad tähtajad? Turusituatsioon ja investorite huvid võivad kiiresti muutuda. Kui investorite võimalused saavad pika menetluse tõttu takistatud, võivad investorite huvid muutuda ja ettevõtte huvid seeläbi kahjustatud saada. Milline on menetluse mehhanism? Kui ette nähakse ettevõtete ja investorite poolne enda üles andmine, kuidas välistatakse sellest möödaminek? Ettevõtted ei pruugi olla nõuetest teadlikud või nad võivad ise teisiti hinnata oma toodete ja teenuste mõju riiklikule julgeolekule

ja avalikule korrale ning menetlust mitte algatada. Milliste andmete põhjal hinnatakse investoreid? Mis on aktsepteeritav, mis ei ole? VTK toob mõned andmed, mille põhjal hindamist läbi viia, kuid selgeid piire ei ole seatud. Kas tagatakse võimalikult selge ja põhjendatud kohaldamisala? Praegu ei ole täielikult arusaadav, kas riigiasutustele ja elutähtsaid teenuseid osutavatele ettevõtetele tugiteenuseid (nt arendust ja hooldust) pakkuvad ettevõtted langevad samuti seaduseelnõu vaatevälja või on seal vaid asutused ja ettevõtted, kellele nad teenust osutavad. Kas näiteks ettevõtted, kes Eestisse oma toodet ei müü, kuid seda siin toodavad, on kohaldamisalas? Kas on teada, millistest riikidest üritatakse investeeringuid vältida? Diskrimineerimine ei ole küll lubatud, kuid tõenäoliselt on fookus teatud riikidest tulevatel investeeringutel. Hea oleks sellist infot omada ja lähtuvalt sellest teatud algatustest hoiduda. Kui ettevõttes osaluse omandamine või ettevõtte müük teisele ettevõttele blokeeritakse, kas on ette nähtud

kompensatsioon riigilt?

h Kas arvestatakse ettevõtte turuosa asjakohase liikmesriigi territooriumil? Näiteks kui ettevõte osutab mõnele asutusele või eraettevõttest elutähtsa teenuse osutajale riigi julgeoleku seisukohast olulist teenust, kuid see moodustab vaid 1% kogu tema tegevuse mahust – st 99% teenustest osutab ta mujale (teistele liikmesriikidele või kolmandatele riikidele) –, siis kas temapoolne ettevõtte omandamise piiramine liikmesriigi (antud juhul Eesti) poolt on õigustatud? Kas ettevõttele nähakse ette võimalus sel juhul näiteks asjakohasele liikmesriigile teenuse osutamisest loobuda, et tal säiliks ettevõtlusvabadus ja omandamise võimaldamise õigus? Ei tohiks olla võimalik ettevõtte sundimine seotuks ühe liikmesriigiga ning takistada tegevust mujal investorite kaasamise võimaldamise kaudu. h Kuidas välistatakse otsuste subjektiivsus ja poliitilise kontrolli alla sattumine? h Miks kavandatakse menetluskulude katteks riigilõivu? Kogu protseduur on vajalik pigem riigile, mitte ettevõtjatele.

Välisinvesteeringute taustakontrolli seaduseelnõust ei selgu, kas 100% välisomanikega ettevõte, näiteks ABB, peaks Eestis laienemise soovi korral läbima taustakontrolli.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2020

Foto: Scanpix Baltic / Karin Kaljuläte, Ekspress Meedia

h Mis saab 100% välisomanikega

KOGEMUS

Teel ÕPPIVA

ORGANISATSIOONI KUJUNDAMISE POOLE Foto: Empower

Energeetikavaldkond areneb väga kiiresti: kasutusele tulevad uued töövõtted ja lahendused ning seepärast peab pidevalt ennast ja töötajaid arendama. Kiiresti vananev töötajaskond tingib tööjõu planeerimise ja ametikohtade kohandamise vajaduse ning muidki ümberkorraldusi.

JELENA LAUDVER Empoweri personalipartner

mpoweris on avatud ja usalduslik organisatsioonikultuur. Juhtimises lähtutakse põhimõttest, et töötajal on vabadus ja vastutus tööülesannete täitmisel. Selline kultuur põhineb usaldusel ja selle hoidmiseks teevad juhid oma töötajatega järjepidevat tööd: toetavad, julgustavad, annavad tagasisidet ja tunnustavad.

Fookuses on töötajad ja järelkasv

Empoweri personali arendamise sisend on ettevõtte äri- ja personalistrateegia. Personalistrateegia fookuses on oma töötajate ja järelkasvu arendamine. See tähendab, et planeerime olemasolevate ja potentsiaalsete töötajate arendamist ettevõtte ärilisi eesmärke silmas pidades. Näiteks oleme hinnanud meie juhtide arenguvajadusi ning koostöös koolituspartneriga koostanud pikaajalise arenguprogrammi, mis käivitub sügisel. Arenguprogrammi peamine õppimisviis on üksteisega kogemuste jagamine ja uute oskuste rakendamine igapäevases töös. Jälgime pidevalt, et meie spetsialistid saaksid oma oskusi täiendada. Tagame arengu koolitustel ja projektides kaasalöömise kaudu. Kuna Empower tegutseb eri riikides ja grupis töötab kokku 1700 inimest, siis on meie spetsialistidel võimalik töötada ja ennast täiendada lähiriikides, osaledes mitmesugustes projektides. Panustame ka töötajate järelkasvu – teeme tihedat koostööd õppeasutustega, näiteks Pärnumaa Kutsehariduskeskusega, motiveerime oma praktikajuhen-

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2020

Empoweris töötab ligi 300 inimest. Ettevõtte eesmärk on luua selline organisatsioonikultuur, kus kõik töötajad jagavad oma teadmisi ja kogemusi ning on paindlikud uute teadmiste vastuvõtmisel ja rakendamisel. dajaid ja koolitame tudengeid. Suurim tunnustus on meile see, kui tudengid soovivad pärast kooli lõpetamist meile tööle tulla.

Eesmärgiks õppiv organisatsioon

Viimasel aastal oleme kohandanud ka ametikohti. Vananev töötajaskond ning tööjõupuudus tingib vajaduse hinnata ümber inimeste oskusi ja ametikohti. Näiteks oleme ühitanud mõned ametikohad ning seeläbi kasvatanud

töötajate oskusi ja kvalifikatsiooni. Tänu sellele saame teha mõningaid töid efektiivsemalt ja väiksema ressursikuluga. Arendamine ei tähenda ainult koolitustel ja seminaridel käimist. Arendamine tähendab ka oma kogemuste ja teadmiste jagamist. Meie eesmärk on luua Empoweris õppiv organisatsioonikultuur ehk kultuur, kus kõik inimesed jagavad oma teadmisi ja kogemusi ning on paindlikud uute teadmiste vastuvõtmisel ja rakendamisel.

ÄRISUHTED

TUGEV VÄLISMAJANDUS ühtse Team Estonia abiga Seda, milliseks proovikiviks kujuneb 2020. aasta, ei osanud ilmselt keegi ennustada. Praeguses olukorras on võtmesõnad kiire kohanemisvõime ja uued lähenemised. See kehtib ka majanduse elavdamise ning kriisist väljumise seisukohast.

uulis kinnitatud välispoliitika arengukava kolmest alussambast üks on välismajandus. Välisministeeriumi tegevused välismajandussuuna tugevdamisel on suunatud äri- ja majandusdiplomaatide võrgustiku suurendamisele ning veelgi efektiivsemaks arendamisele. Samuti on olulisel kohal ettevõtete tagasiside kogumine ministeeriumi väärtuspakkumisele. Nii saame ka Eesti ettevõtetele ekspordis ja rahvusvahelistes tegevustes paremat tuge pakkuda.

Fookuses välismajanduse tugevdamine

Eelmises kaubanduskoja Teatajas kirjutasime sellest, kuidas äridiplomaatia on sisuliselt riigi heakskiit ettevõtjate tegutsemisele välisturgudel – selle abil

MARI KRUSTEN välisministeeriumi äridiplomaatia meedianõunik

saame aidata avada uksi, mis muidu võivad jääda suletuks. Äridiplomaatia omakorda toetub välisesinduste kohalikele kontaktvõrgustikele ning äri- ja majandusdiplomaatide tööle. Tugevdame kohapealseid äridiplomaatia meeskondi ning koolitame ka saadikuid majanduse ja äridiplomaatia vallas. 2020. aastal on Eesti välisesindustega Riias, Genfis, Abu Dhabis ja Tokyos liitunud äri- ja investeeringute nõunikud, kelle töö kaudu saame nendes piirkondades leida uusi ja

Tänavu 5. juunil kogunes umbes 200 Eesti aukonsulit ja aukonsuli kandidaati välisministeeriumi virtuaalsele konverentsile, kus tutvustati Eesti digiriiki, digilahendusi loovaid Eesti ettevõtteid ja e-residentsust.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2020

huvitavaid võimalusi meie ettevõtetele. Tallinnas alustab augustis tööd ka Aafrika majandussaadik, kes hakkab selles piirkonnas meie ettevõtete majandushuvide eest seisma. Valmimas on Aafrika strateegia ning majandusstrateegiad Jaapani ja Pärsia lahe riikide, samuti Kagu-Aasia riikide jaoks. Fookuses on ka äridiplomaatia sidustamine järjest rohkem arengukoostööga ning piirkondades, kus see vähegi võimalik on, seome erinevad huvid. Ettevõtete jaoks prioriteetsed riigid on ka meie jaoks tähtsad. Riigi töö on hoolitseda, et prioriteetsed piirkonnad on kaetud välismajanduse lepingutega.

Team Estonia loob riigile ühtse näo

Välismajanduse arendamiseks on oluline koostöö kõikide organisatsioonide

ÄRISUHTED

2020. aastal liitusid Eesti

välisesindustega Riias, Genfis, Abu Dhabis ja Tokyos ärija investeeringute nõunikud. Juunis välisministeeriumi korraldatud virtuaalsel aukonsulite konverentsil tutvustas Eesti välismajanduse ja äridiplomaatia arenguplaane välisministeeriumi äridiplomaatia büroo nõunik Marti Mätas.

Võta ühendust! Välisministeeriumi äridiplomaatia bürooga on oodatud ühendust võtma kõik ettevõtted kas kodulehe vm.ee/et/aridiplomaatia kaudu või e-posti aadressil aridiplomaatia@mfa.ee.

vahel, kes sama valdkonna arendamisega tegelevad. Oluline on, et riigil oleks üks nägu ja koostöö oleks mugav nii ettevõtja kui ka potentsiaalse välise koostööpartneri vaatepunktist. Ühtne välismajanduse Team Estonia on justkui niinimetatud once-only-põhimõtte rakendamine äriarenduse valdkonnas – et oleks ühtne suhtlusprotsess ja ühtlustatud viis andmete kogumiseks, mis oleks ettevõtja seisukohast võimalikult mugav ega vajaks korduvaid tegevusi. Välismajanduse Team Estonia koosnebki välisministeeriumi äridiplomaatia ja välismajanduse suunast, Eesti aukonsulitest, aga ka väliseestlaste diasporaast üle maailma, kelle seas leidub ka väga kasulikke ärikontakte. Eraldi strateegilise partnerina tuleb esile tõsta Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) välisesindajaid, kellega on

pikaajaline hea koostöö ja kes on tugevad professionaalid. EAS-i välisesindajate tugevus on näiteks B2B-suhete arendamine, mida välisministeerium omakorda saab täiendada rahvusvaheliste suhetega valitsussektoris. Edasi peame liikuma selles suunas, et ettevõtjatele pakutav teenus ja tugi oleks ühtlaselt kõrge kvaliteediga kõikjal, kus meie välisteenistus kohal on.

Aukonsulid tegelevad ka äridiplomaatiaga

Eestil on muljetavaldavalt suur aukonsulite võrgustik – ligi 200 üle maailma. Kuigi aukonsulite põhifunktsioon on seni olnud konsulaarteenuste ja abi osutamine Eesti kodanikele välismaal, siis üha rohkem saavad nad ülesandeid ka äridiplomaatia valdkonnast ning tegutsevad sarnaselt saatkondade ja majandusdiplomaatidega. Nende abiga on ettevõtjatel võimalik kanda kinnitada ka piirkondades, kus Eestil esindust ei ole. Samuti oleme alati valmis laiendama oma aukonsulite ringi ja ootame ettevõtjate tagasisidet selle kohta, millistes piirkondades oleks vaja uusi aukonsuleid, ning soovitusi ka väärt kandidaatide kohta.

Järgmised sammud viivad Aasiasse ja Aafrikasse Välismajandussuuna tugevdamiseks on sügisest plaanis käima panna konkreetselt e-riigi ekspordiks kaks-kolm pop-up-ärimissiooni, et tutvustada e-Eestit ja ka neid võimalusi, mida koroonakriis on loonud ühiskondades digimuutuste elluviimiseks. Ärimissioonide meeskonnad hakkavad koosnema riigi, era- ja ka kolmanda sektori esindajatest ning need saavad olema pikemad kui tavavisiidid. Piirkondadest on sihil Põhja-Ameerika, Jaapan, Kagu-Aasia ja Aafrika. Sihtriikide asjus kavatseme kindlasti ka ettevõtetega konsulteerida. Peatselt on plaanis käivitada inimeste vahetus erasektoriga, mille raames saavad ametnikud paar kuud praktiseerida mõne ettevõtte juures ja erasektori inimesed tutvuda välisministeeriumi äridiplomaatia protsessidega. On äärmiselt hea meel, et oleme tööjõuvahetuse ideele saanud ettevõtetelt positiivset vastukaja. Loomulikult ootame pikisilmi ka tavapäraste äridelegatsioonide ja kõrgetasemeliste visiitide taastumist. Juuli alguses toimus presidendi ärivisiit Saksamaale, kus ettevõtted olid kaasas video vahendusel, kuid loodame, et peatselt on juba võimalik pidada kohtumisi ka ühes ruumis.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2020

TEENUS

Kaubanduskoja arbitraažikohtus toimub vaidlusasjade arutamine kinnisel istungil koja Toompeal asuva maja nõukogu saalis.

Vaidlusi saab efektiivselt lahendada arbitraažikohtus

ANASTASIA NEZGOVOROVA kaubanduskoja arbitraažikohtu sekretär

Ärisuhetes tuleb aeg-ajalt ette erimeelsusi, mille lahendamiseni omavahelise suhtluse käigus paraku ei jõuta. Kuna kohtumenetlus võtab palju aega ja raha, võiks proovida lahenduseni jõuda kohtuväliselt. Üks võimalus selleks on arbitraažikohus. 38

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2020

esti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtus on võimalik sooritada lepitusmenetlus, kui lepingupooled ei ole ühe või teise küsimuse suhtes suutnud üksmeelt saavutada. Näiteks on ettevõtted sõlminud tarnelepingu, aga lepingu täitmisel selgub, et lepinguga ettenähtud tarnekoht on ajutiselt suletud ja tarnet pole võimalik sooritada lepingus ettenähtud korras. Ostja pakub välja tarnekoha

muutmise, välismaa äripartner, s.o tarnija, on aga seisukohal, et ta jätkab tarnimist määratud kohta, kust ostja võib tellitud kauba ise ära viia. Tarnija jaoks on tarnekoha muutmine oluline lepingu muutmine, mis tooks kaasa täiendavad kulud, kuna uus tarnekoht asub 250 km kaugusel. Selle olukorra lahendamiseks pöörduvad partnerid koja poole lepitusmenetluse algatamiseks. Nende ühiselt valitud lepitaja pakub välja uue tarnekoha, mis sobib

Fotod: kaubanduskoda

TEENUS mõlemale. Pooled sõlmivad kokkuleppe ja jätkavad partnerlust. Teine näide. Kaubaveo käigus on toimunud liiklusõnnetus ja kaup on osaliselt hävinud. Saatja on seisukohal, et tekitatud kahju on 35 000 eurot. Vedaja ei ole selle kahjunõude summaga nõus, kuna lepingus on kogu kauba maksumuseks märgitud 35 000 eurot ja praegusel juhul on tegemist kauba osalise hävimisega. Pooled otsustavad alustada lepitusmenetlust. Lepitusmenetluse käigus tellitakse ekspertiis, mis tuvastab, et kauba hävimisest saadud reaalne kahju on 28 500 eurot. Pooled lepivad kokku, et vedaja hüvitab saatjale 29 000 eurot osade kaupa, ja pooled sõlmivad uue tarnelepingu pikemaks perioodiks. Lepitusmenetlusega seotud kulud jagavad pooled omavahel võrdselt.

Vaidlust asub lahendama lepitaja

Kas teadsid? h Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohus tegutseb alates 1992. aastast, keskmiselt laekub aastas 15–20 hagiavaldust. h Koja arbitraažikohtusse pöördumiseks ei pea hageja olema kaubanduskoja liige, vaidlusi saavad lahendada kõik juriidilised ja füüsilised isikud. h Koja arbitraažikohtus lahendatakse lepingu- ja teistest tsiviilõiguslikest suhetest, sh väliskaubandus- ja muudest rahvusvahelistest majandussuhetest tulenevaid vaidlusi h Arbitraažimenetlus on tavakohtumenetlusest üldjuhul odavam ja kiirem, arbitraažikohus peab tegema otsuse hiljemalt kuue kuu jooksul pärast hagiasja materjalide laekumist.

Kaubanduskoja poolt korraldavad lepitusmenetluse koja arbitraažikohus ja arbitraažikohtu nõukogu. Lepingupool kas valib ise või määrab koda neutraalse kolmanda isiku, lepitaja, kes peab aitama lepingupooltel lahendada nende vahel tekkinud vaidluse. Tähtis on teada, et lepitamisprotseduuri rakendatakse sel juhul, kui lepingupooled on selles enne või pärast lepitaja valimist või määramist kokku leppinud. See tähendab, et mõlemad lepingupooled peavad avaldama soovi korraldada lepitusmenetlus. Selleks saadab lepingupool või lepingupooled arbitraažikohtule vastavasisulise kirjaliku teate lepitusmenetluse algatamise kohta. Lepingupooled võivad vastastikusel kokkuleppel valida rohkem kui ühe lepitaja või taotleda, et koja arbitraažikohtu nõukogu nimetaks vastavalt reglemendile ametisse rohkem kui ühe lepitaja. Lepitaja võidakse valida koja arbitraažikohtu arbiitrite nimekirjast, kusjuures lepitaja ei saa olla see arbiiter, kes oli arbiitriks vaidluses, milles vähemalt üks lepingupooltest oli lepitusmenetluse osapool.

Lepitusmaksu võivad vaidlejad pooleks teha

Lepitusmenetluse tasu koosneb registreerimismaksust ja lepitusmaksust. Lepitusmenetluse registreerimismaks on 250 eurot. Lepitusmaksu suurus sõltub vaidluse maksumusest (vaidluse aluseks oleva asjaolu rahalisest väärtusest / vaidluseseme väärtusest). Pärast lepitusmenetluse algatamise kohta teate saamist teeb arbitraažikohtu nõukogu, lähtudes lepitusmenetluse reglemendile lisatud instruktsioonis ette nähtud tariifidest, lepingupooltele

ettepaneku maksta lepitusmaksu võrdsetes osades koja arbitraažikohtu nõukogu poolt määratud tähtajaks, kui üks pool ei ole avaldanud soovi tasuda kogu määratud lepitusmaksu. Lepitaja ja lepingupooled arutavad viivitamatult läbi lepitusmenetluse korra ning lepivad selle suhtes kokku. Kui kokkulepet ei saavutata, kohaldab lepitaja lepitusmenetluse üldtunnustatud põhimõtteid ning korraldab menetluse nii, nagu peab vajalikuks. Lepitusmenetluses juhindub lepitaja poolte soovidest ning kohtleb neid õiglaselt ja erapooletult.

Lepingupool kas valib ise või määrab koda neutraalse kolmanda isiku, lepitaja, kes peab aitama lepingupooltel lahendada nende vahel tekkinud vaidluse. Lepitusmenetluse koht ja keel määratakse lepingupoolte kokkuleppel. Kui nad nende suhtes üksmeelt ei saavuta, määrab lepitusmenetluse toimumiskoha ja keele lepitaja. Kui lepingupooled ei jõua lepituskohtumise käigus üksmeelele, võib lepitaja teha lepingupooltele ettepaneku leppimiseks, kui tema hinnangu kohaselt on see mõistlik, pidades silmas vaidluse asjaolusid.

Arbitraažikohtu otsus on täitmiseks

Lepitaja kinnitatud kokkulepe on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ning see tuleb täita 30 päeva jooksul pärast lepingupoolele kättetoimetamist. Kokkuleppe mittetäitmise korral võib pool esitada kohtule avalduse lepitaja vahendusel sõlmitud kokkuleppe täidetavaks tunnistamiseks vastavalt seadusele. Kokkuleppe täidetavaks tunnistamisega omandab see täitedokumendi staatuse. Eestis tehtud arbitraažikohtu otsust on kerge täita ka välisriikides, sest Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtu otsus on täidetav kõikides riikides, kes on ühinenud 1958. aasta New Yorgi konventsiooniga – neid riike on üle 140. Juhul kui lepitusmenetluse lõppedes kokkulepet ei saavutatud, on lepingupoolel õigus pöörduda oma õiguste kaitsmiseks kohtu või mõne teise arbitraažikohtu poole.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2020

„Ettevõtlusteataja“ on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja taskuhäälingute sari, kus räägime ettevõtjatele tähtsatel teemadel. Puutumata ei jää probleemid, mis vajavad kiiret lahendust, ega ka igapäevane võitlus ebamõistliku seadusloomega. Oma kogemustest räägivad ettevõtjad ja praktilisi teadmisi jagavad eksperdid – alates finantsteemadest ning lõpetades juriidikaga. Otsi taskuhäälingute sarja Google’ist märksõnaga „Ettevõtlusteataja“.

EEK MAINOR

MEIE SUUDAME MÕJUTADA NOORTE JUHTIDE TULEVIKUOTSUSEID „Jäta universumisse oma jälg,“ on üks Steve Jobsile edu toonud seitsmest äripõhimõttest. Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor (EEK Mainor) usub, et tudengite ja ettevõtete koostööst sünnivad tulevikutegijad. Meie kätes on võimalus mõjutada noorte juhtide tulevikuotsuseid. Ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu koolides tehtud uuring näitas, et kõigil haridustasemetel õppivad noored soovivad praktilisemat õpet ja selle suuremat seotust päris töömaailmaga. Tänapäevaseid ja rahvusvaheliselt tunnustatud kõrgkoole nähakse ühiskonnas üha enam koostööpartneritena, mitte pelgalt haridusasutustena. Akadeemiline kogukond on huvitatud, et nende uurimistööde tulemused oleksid ettevõtjatele ja ühiskonnale vajalikud. IT-hariduse töökohapõhise õppe teerajaja

EEK Mainori missioon on ettevõtliku eluhoiaku kujundamine. Asudes Ülemiste City Targa Linna ettevõtluskeskkonnas, oleme aastaid proaktiivselt arendanud ettevõtetega partnerlussuhteid. Suurepärane näide on koostöö AS-iga Cleveron, kellega käivitasime Cleveroni Akadeemia ja 2019. aasta sügisest pakume tehnoloogiakõrgharidust Eestis ainulaadsel robootikatarkvara arenduse õppekaval. Selles õppeprogrammis kasutame tudengite jaoks esimest korda Eesti IT-hariduses integreeritud töökohapõhist õppemeetodit, kus paralleelselt akadeemilise õppega toimub kohe ka oskuste reaalne rakendamine Cleveroni tiimides.  Tulemusliku koostöö eeldus on vastastikune huvi ja motivatsioon ning valmisolek üksteist ära kuulata. Koostöö raames võivad ilmneda uued probleemkohad või lahendused, milleni üksi tegutsedes ei pruugita jõuda. Koostöö võib kanda nii pehmeid väärtuseid kui ka tuua otsest majanduslikku kasu. Kindlasti on eelduseks vastastikune usaldus, mis sageli põhineb isiklikel kontaktidel ja varasemal koostöökogemusel. Üksteise tundmine, sh põhjalik arusaamine mõlema poole ärimudelist, tegutsemisloogikast, vajadustest, tugevustest ja nõrkustest tagab üksteise tõsiseltvõetavuse.

Tasemeõpe rikastab nii töötajat kui ka tööandjat

Öeldakse, et oluline ei ole see, mida sa tead, vaid keda sa tead, sest äri teevad siiski inimesed. Kui ettevõte pakub töötajale arenemisvõimalust kahe-kolmeaastastes

MAIT RUNGI Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektor

KRISTEL OITMAA Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor arendus- ja partnerlussuhete juht

tasemeõppe programmides osalemises koos teiste professionaalidega, on see rikastav kõigile. EEK Mainori erialad on tööturul kontrollitud, olemuselt terviklikud ja riiklikult akrediteeritud. Töötaja saab kaugõppes õppides paar päeva sisukat vaheldust kuus ja uusi erialaseid kontakte. Ettevõte saab õppiva töötaja poolt ettevõtte baasil tehtud uuringute kaudu süsteemseid ja praktilisi lahendusi oma kitsaskohtadele. Investeering õppesse on kasulik ka maksusoodustuse pärast ning vajalik motivatsioonipaketi osa arenemishuvilise meeskonnaliikme hoidmiseks ja loovpuhangute tekkimises. Hea on tõdeda, et järjest enam on ettevõtted hakanud kasutama Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) andmebaasi kui suhtlusvahendit, et leida konkreetset teemat süvitsi uurinud teadlast või eksperti. Ekspertide tehtavate uuringute toel astute juhuslikkusest andmepõhise otsustamise maailma, saate maailma läbimurdelised parimad praktikad kohalikesse oludesse sobival kujul. Praktikakohtadega tegelev akadeemiline personal on üha enam isiklikes suhetes ettevõtetes praktikakohtadega tegelevate töötajatega, mille tulemusel kasutatakse ära kogu praktika potentsiaal ja selle võimalused.

Mitmekesised koostöövõimalused Mainoriga Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor näeb koostööd ettevõtete ja avaliku sektori vahel kahesuunalisena, seetõttu julgustame ettevõtteid meiega ühendust võtma. Mõni näide koostöövõimalustest: » rakendusuuringud (kliendiandmete ja klienditagasiside uuringud, töötajate rahulolu-uuringud, turu-uuringud, tootearendus, ärimudel jmt), » praktika- ja töökohtade pakkumine tudengitele, » ettevõttespetsiifiliste õppekavade loomine ja/või õppekavade väljatöötamises osalemine, et tagada vastavus tööturu nõuetele, » praktikute kaasamine õppesse, » tudengitele uurimistööde teemade väljapakkumine, » stipendiumiprogrammide pakkumine.

KÜBERTURVE

MÄRT HIIETAMM RIA küberturvalisuse teenistuse analüüsi- ja ennetusosakonna juhataja

Küberturvalisus

ETTEVÕTTES – VÄGA OLULINE JA OOTAMATULT LIHTNE Elutähtsate teenuste osutajatele – riigiasutustele, sadamatele, energiaettevõtetele, sideoperaatoritele jt – on küberturvalisuse seadusega sätestatud erinevad nõuded. Küberruumi turvalisena hoidmine on aga meie kõigi ühine eesmärk ja sellesse peaks panustama iga Eesti ettevõte. Selline käitumine pole mitte ainult vastutustundlik, vaid aitab kokku hoida ka ettevõtte aega, raha ja hingerahu.

nne selle aasta alguses alanud COVID-pandeemiat nägi Eesti avalikkus mitu aastat järjest kõige tõenäolisema Eesti-vastase ohuna just rünnakut riiklike infosüsteemide vastu ehk nn küberrünnakut. See tähendab, et mõned teadmised ja ka õigustatud ohutunne küberruumis toimuva kohta on eestimaalastel juba aastaid olemas. Siit on hea edasi liikuda ennetustegevustega, mille abil viib RIA asjakohaseid teadmisi eri ühiskonnagruppideni.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2020

Viimastel kuudel oleme näinud lunavararünnakute jõhkramaks muutumist. Nüüd on järg ettevõtete käes. Oktoobris korraldame väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele suunatud ennetuskampaania, mille eesmärk on

suurendada Eesti ettevõtjate teadlikkust arvepettustest ja lunavararünnakutest ning sellest, kuidas ettevõtet nende rünnakute vastu kõige paremini kaitsta. RIA küberintsidentide käsitlemise osakonnale CERT-EE saadetud info järgi on aastatel 2018–2019 ettevõtted saanud arvepettustega ligikaudu miljon eurot kahju, kusjuures enamasti on kaotatud summad vahemikus 10 000 kuni 30 000 eurot. Lunavararünnakud on aga mõjutanud Eesti ettevõtete ja asutuste (poed, kohvikud, rehvivahetustöökojad, aga ka meditsiinisektor) igapäevaelu.

KÜBERTURVE

Kuigi oht on reaalne ja riskid küllaltki suured, ei kasuta paljud ettevõtted siiani küberohte tõkestavaid meetmeid, mille rakendamine pole keeruline. Samuti puuduvad enamikus Eesti ettevõtetes ka küberturvalisust reguleerivad eeskirjad, mis vähendaks küberintsidentide negatiivset mõju.

Kaks levinud petuskeemi

Arvepetuskeemid jagunevad suures plaanis kaheks: tegevjuhi petuskeem ning meilikontode kaaperdamise abil toime pandud finantspettused (BEC ehk business email compromise). Esimene on finantspettus, kus ettevõtte tippjuhi nimel saadetakse raamatupidajale lühike ja lakooniline palve saata kiiresti teatud summa võõrale arvelduskontole. Enamasti on kirja edastamiseks kasutatud suvalist meiliaadressi (nt xxxfilesafe@nordic.com), mille omanikuks lisatud kõnealuse ettevõtte juhi nimi. Sellise kelmuse vastu aitab teadlikkus skeemi olemasolust ning kahtlaste kirjade puhul saatja meiliaadressi kontrollimine. BEC-pettuse puhul kasutatakse ära varem kaaperdatud meilikontode ja meilivestluste sisu. Sel teel kätte saadud andmeid pruukides suhtlevad kurjategijad häkitud ettevõtte enamasti välismaise äripartneriga, paludes tal muuta ettevõtete omavahelise ülekande jaoks pangakonto andmeid. Selle ajal ei tea tegelikult kumbki ettevõte, et meilivestlus on kaaperdatud. Kui raamatupidajad midagi kahtlast ei märka, võibki makse valele kontole tehtud saada. BEC-skeemid ei vali ohvreid ja kontoandmete õngitsemise tagajärjel võib andmetest ja seejärel rahast ilma jääda ükskõik milline välisriigi partneriga koostööd tegev Eesti ettevõte. Lisaks teadlikkusele skeemi olemasolust ning õngitsuskirjades sisalduvate linkide klõpsamise vältimisele aitavad siinkohal mitmeastmeline autentimine kõigil tööalastel meilikontodel, tähelepanelikkus kirja saatja nime ja meiliaadressi kontrollimisel ning kokku lepitud protseduuri olemasolu juhuks, kui partner soovib ootamatult vahetada pangakonto andmeid, millele raha saadetakse. Lunavara on pahavara, mis käivitades krüpteerib seadmete sisu ja nõuab raha selle eest, et failid lahti krüpteerida. Viimastel kuudel oleme näinud lunavararünnakute jõhkramaks muutumist. Lisaks andmete krüpteerimisele need ka varastatakse ja ähvardatakse avalikustada. See

10 000 kuni 30 000 eurot

on enamasti olnud arvepettuse ohvriks langenud Eesti ettevõtete kaotussumma. tähendab lisaks võimalikule rahalisele kahjule ka potentsiaalseid probleeme andmekaitsereeglitega. Lunavara levib nii meilide kaudu, kus see manuste avamisel aktiveerub, aga ka uuendamata jäetud ja haavatavate võrguprotokollide, näiteks Windowsi kaugtöölauahalduse (Remote Desktop Protocol) kaudu. Seega – olulised ja tundlikud andmed tuleb alati varundada ja krüpteerida ning jälgida, et varukoopiad ei asuks samal andmekandjal kui algsed andmed. Samuti tuleks kindlasti kasutada igasuguse tarkvara värskeimat versiooni ja koolitada kogu personali, et nad oleksid ohtudest teadlikud ja oskaksid end küberrünnakute eest kaitsta.

Kust enda kaitsmist alustada?

Ettevõtte turvalisuse suurendamisega saab alustada juba praegu. RIA tegi 8. aprillil eesti keeles kättesaadavaks rahvusvaheliselt tunnustatud küberturvalisuse meetmete kogumi „CIS 20 Controls“. See on tunnustatud küberturbeekspertide koostöös valminud tööriist, mida saavad kasutada IT-juhid ja kõik teised, kes vastutavad oma ettevõtte IT eest, et tagada asutuses küberturvalisus. CIS 20 meetmete viimane versioon eristab ka meetmeid, mis on mõeldud rakendamiseks nii suurtele kui ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Eestikeelne meetmekogum ja vastavad lühijuhendid ning õpivideod eesti ja vene keeles on leitavad RIA koduleheküljel (www.ria.ee/et/kuberturvalisus/ ennetus-ja-nouanded/nouanded.html). Tahan siinkohal rõhutada, et iga Eesti ettevõte võiks need meetmed kasutusele võtta! Sajaprotsendiliselt eeltoodu rakendamine küberintsidenti ei välista, aga selle toimumise tõenäosust vähendab see siiski umbes 98%. Ja kui midagi ikkagi juhtub, palume kindlasti teavitada CERT-EE-d (cert@cert.ee, 663 0299). Mida teadlikum on RIA

Eesti küberruumis toimuvast, seda edukamalt saame avalikkust ohtudest teavitada ning uute edukate rünnakute riski vähendada. CERT-EE on valves 24/7, nii et ka öisel ajal ei ole abivajajad oma murega üksi. Kuna iga ettevõte on küberruumis vaid nii teadlik ja kaitstud, kui teadlik ja kaitstud on tema kõige nõrgem lüli, soovitan kindlasti tutvuda ka küberturvalisuse ABC-ga üksikisikule meie ennetusveebis IT-vaatlik (https://itvaatlik.ee). Küberruum on piirideta ja kõiki uusi trende pole kahjuks füüsiliselt võimalik analüüsida, lahendada ega ette näha. Seega on parim vahend inimeste kaitsmiseks ohtude ennetamine teadlikkuse suurendamisega. Vahet pole, kui palju on tuletõrjujaid, kõige säästlikum viis põlengu tagajärgedest pääsemiseks on selle ärahoidmine. Seega, hea firmajuht, omanik ja kõik teised lugejad – just praegu on õige aeg saada küberteadlikuks ja vastavad riskid miinimumini viia!

Mida teha, kui ettevõttes toimub küberintsident? h Püüa võimalikult kiiresti

h h h h

aru saada intsidendi põhjustest ja allikast, et intsident peatada ning kahjusid vähendada. Teavita töötajaid intsidendi toimumisest. Teata intsidendist klientidele või koostööpartneritele, keda see mõjutab. Teavita RIA intsidentide käsitlemise osakonda CERT-EE (cert@cert.ee). Kaalu, kas sul on vaja intsidendi kohta koostada raport politseile (https://cyber.politsei.ee) ja/või andmekaitseinspektsioonile. Teavita jooksvalt töötajaid, kliente ja vajaduse korral avalikkust sellest, kuidas intsidendist taastumine läheb.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2020

EUROOPA UUDISED

KUST TULEB EUROOPA

rahalaevadele raha? 21. juuliks jõudsid Euroopa Liidu liikmesriigid ülemkogul kokkuleppele nii Euroopa Liidu taastekavas (NextGenerationEU, NGEU) kui ka järgmise mitmeaastase finantsperioodi (MFF) summades. Sellel medalil on aga ka teine külg ehk milline on NextGenerationEU ja MFF-i tulude pool?

REET TEDER kaubanduskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees

elle kokkuleppe esimene osa – välja lubatud EL-i raha (NGEU on 750 miljardit eurot 2018. a hindades, sellest läheb laenudeks kuni 360 miljardit eurot ja kulutusteks kuni 390 miljardit eurot; MFF on 1074,3 miljardit eurot) on juba kõvasti kajastamist leidnud. Kuid kust see raha tuleb?

Kolm omavahendite allikat

Tollimaksud jt traditsioonilised omavahendid on EL-i eelarve otsene tuluallikas ja seega käsitletakse neid nn tõeliste EL-i omavahenditena, samas kui kaks ülejäänud kategooriat on liikmesriikide sissemaksed EL-i eelarvesse. Aja jooksul on nende omavaheline osakaal mõnevõrra muutunud. Kui esialgu olid üheks suuremaks tuluallikaks tollimaksud ja liikmesriikide sissemaksed olid täiendav allikas, siis praeguseks on need muutunud süsteemi peamiseks komponendiks. Liikmesriikide sissemaksud annavad üle 70% EL-i tuludest. Järgnevalt toongi välja selle, kuidas ja mis allikatest nähti 21. juulil sõlmitud kokkuleppes ette tulevane raha laekumine liikmesriikidelt EL-i eelarvesse ja mis järeldusi me saame sellest teha.

Uus omavahendite süsteem

Omavahendite kogumise kord peaks põhinema üldistel lihtsuse, läbipaistvuse ja võrdsuse põhimõtetel, sealhulgas

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2020

Foto: Scanpix, Elmo Riig, Sakala

EL-i eelarves nimetatakse tulude poolt omavahenditeks. Kehtiv omavahendite süsteem põhineb kolmel peamisel omavahendite tulukategoorial: 1) nn traditsioonilised (peamiselt kolmandatest riikidest imporditavate kaupade tollimaksud), 2) käibemaksupõhised, 3) kogurahvatulul põhinevad.

koormuse õiglasel jagamisel. Omavahendite kogusumma, mis eraldatakse liidu eelarvesse, et katta iga-aastased liikmesriikidele määratud maksed, ei ületa 1,40% kõikide liikmesriikide summaarsest kogurahvatulust. Iga-aastaste kulude kogusumma ei ületa 1,46% kõikide liikmesriikide summaarsest kogurahvatulust. Säilitatakse kulukohustuste ja väljamaksete tegemise nõuetekohane suhe.

Uus Euroopa Liidu omavahendite süsteem jõustub viimaselt liikmesriigilt süsteemi vastuvõtmismenetluste lõpuleviimise teate kättesaamisele järgneva kuu esimesel päeval. Uue süsteemi kõiki elemente kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021. Liikmesriigid kiidavad uue omavahendite otsuse heaks niipea kui võimalik, vastavalt oma põhiseadusest tulenevatele nõuetele. Mis puudutab nõukogu määrust meetodite ja menetluste kohta, millega

EUROOPA UUDISED

Viie riigi osamakseid korrigeeritakse Ajavahemikul 2021–2027 vähendatakse Taani, Madalmaade, Austria ja Rootsi ning taaste ja vastupidavuse toetuse kontekstis ka Saksamaa kogurahvatulul põhinevaid iga-aastaseid osamakseid. Nende riikide kogurahvatulul põhinevaid iga-aastaseid brutomakseid vähendatakse 2020. aasta hindades järgmiselt (mln eurot):

h h h h h

Taani: 377 Saksamaa: 3671 Madalmaad: 1921 Austria: 565 Rootsi: 1069 Seega panustavad need viis riiki edaspidi mõnevõrra vähem, kui esialgses kavas plaanis oli ja vastavalt suureneb teiste liikmesriikide osa.

Kas tulevad uued Euroopa Liidu maksud? Praegu saab öelda, et uutes EL-i ülestes maksudes liikmesriigid kokku ei leppinud. Tõsi, kokku lepiti liikmesriikide osamakseid suurendavas „plastikomponendis“ (80 senti kokkukogumata plastpakendi kilogrammi kohta), mis formaalselt ei ole maks, küll aga suurendab liikmesriigi makstavat osa EL-i eelarvesse. Paraku ei tähenda see, et uute maksude tulekus kokku ei lepitud, et puuduks initsiatiiv nende kehtestamiseks. Järgmisel aastal tuleb Euroopa Komisjon välja uute ettepanekutega digimaksu ja liiga suure CO2 emissiooniga riikidest imporditud toodete süsinikdioksiidi piirimaksu kohta. Millised need saavad olema, on praegu veel vara öelda, kuid suure tõenäosusega võtab komisjon digimaksu puhul aluseks praegu OECD-s selles vallas tehtava. Meie saame lubada, et hoiame asjade arengul silma peal, panustame meie ettevõtjate huvides ettepanekutega ja anname koja infokanalites tagasisidet.

h Käibemaksupõhised omavahendid. Nende puhul kehtestatakse ühtne 0,3% määr, mida kohaldatakse kõigi liikmesriikide käibemaksubaaside suhtes, mis määratakse kindlaks vastavalt komisjoni väljapakutud täiustatud metoodikale. h Uued omavahendid. EL teeb lähiaastatel tööd omavahendite süsteemi reformimiseks ja uute omavahendite kasutuselevõtuks. Järgmise aasta jaanuarist hakkab kehtima nn plastpakendite maks: 800 eurot igalt turule lastud plastpakendi tonnilt, mida ei ole uuesti materjalina ringlusse võetud. tehakse kättesaadavaks omavahendid, siis palutakse komisjonil kaaluda ettepaneku esitamist selle määruse muutmiseks, et käsitleda omavahendite kättesaadavaks tegemisega seotud proovikive. h Traditsioonilised omavahendid. Alates 1. jaanuarist 2021 jätavad liikmesriigid endale tollimaksude sissenõudmiskulude katteks 25% enda kogutud summadest.

Tulu plastpakendimaksust

Esimese sammuna võetakse kasutusele uus omavahend, mida hakatakse kohaldama alates 1. jaanuarist 2021 ja mis koosneb riikide osamaksetest, mis arvutatakse ringlusse võtmata plastpakendijäätmete kaalu põhjal, kohaldades sissenõudmismäära 0,80 eurot kilogrammi kohta. Samas kasutatakse mehhanismi, mille eesmärk on vältida liigselt pärssivat mõju riikide osamaksetele. Täiendavate omavahenditena esitab komisjon 2021. aasta esimesel poolaastal ettepanekud digimaksu ja süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi (hakataks koguma importkaupadelt, mis toodetakse liigselt CO2 emiteerivates riikides), eesmärgiga

võtta need kasutusele hiljemalt 1. jaanuariks 2023. Komisjonil palutakse esitada muudetud ettepanek heitkogustega kauplemise süsteemi kohta, laiendades seda võimaluse korral lennundus- ja merendussektorile. Lisaks teeb liit järgmise mitmeaastase finantsraamistiku jooksul tööd selle nimel, et võtta kasutusele muid omavahendeid, mille seas võib olla ka finantstehingute maks. Pärast 2021. aastat kasutusele võetud uutest omavahenditest saadavat tulu kasutatakse taasterahastu „Next Generation EU“ laenude ennetähtaegseks tagasimaksmiseks. Komisjoni kutsutakse üles esitama sel eesmärgil ettepanek mitmeaastase finantsraamistiku muutmiseks.

70% ja rohkemgi EL-i

tuludest laekub liikmesriikide sissemaksudest. EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2020

JUUBILARID

PALJU ÕNNE! 110

ATRIA EESTI AS E-PIIM TOOTMINE AS

TALLINNA KAUBAMAJA GRUPP AS

BENEFIT AS EMOR AS EMROS OÜ FAVOR AS JUHANI OÜ KIVIRAND OÜ LAOMAAILM AS LOSSIKIVI OÜ MALMERK AS PKF ESTONIA OÜ RESTOR AS VIPEX AS ÜLE OÜ

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2020

ADVOKAADIBÜROO SORAINEN AS BALTI EKSPRESSREISIDE OÜ BASSEINITEHNIKA OÜ BESTMARKI SUURKÖÖKIDE AS CARRING AS CRAMO ESTONIA AS DOLD PUIDUTÖÖSTUS OÜ ESTMARINE OÜ HORIZON TSELLULOOSI JA PABERI AS ITHAL NÕUKOJA AS ITW CONSTRUCTION PRODUCTS OÜ NEMPE OÜ ORIENT KONTORIKAUBAD AS PAJUNES PUUTÖÖ OÜ SANDMANI GRUPI AS SEVE EHITUSE AS SKIVERS HIDES AS SNT-GROUP EESTI OÜ SOLIS BIODYNE OÜ STAFIT OÜ TAAVI TARKVARA OÜ TEVO KAUP AS TÖÖRIISTA & TEHNIKA OÜ VIPODEKLARANT OÜ VÕRU HALLID AS

Ennetame koos luu- ja lihaskonna vaevusi

KRISTEL PLANGI tööinspektsiooni teabe ja välissuhete osakonna juhataja

Luu- ja lihaskonna vaevustest enamasti mõjutatud kehaosad.

ktoobris algab kolm aastat kestev üleeuroopaline Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti kampaania „Tervislikud töökohad vähendavad koormust“, mis keskendub tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevustele. Luu- ja lihaskonna vaevused on Euroopas üks kõige tavalisemaid tööga seotud terviseprobleeme, mis mõjutab miljoneid töötajaid ja läheb tööandjatele maksma miljardeid eurosid aastas.

ja mingil hetkel tuleb töötamisest tervise tõttu loobuda. Enamik tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevusi tekib aja jooksul. Sundasendid, korduvad liigutused, raskuste käsitsi tõstmine, pikaajaline istumine – kõik need tavalised igapäevased riskitegurid võivad põhjustada luu- ja lihaskonna vaevusi. Me puutume nendega iga päev kokku ja neid on võimalik väga lihtsate meetoditega ennetada, kuid ometi ei pööra me nendele piisavalt tähelepanu.

Kui töö teeb haigeks

Tehke töökoht sobivaks

Tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevused mõjutavad enamasti selga, kaela, õlgu ning üla- ja alajäsemeid (vt joonist). Need on näiteks liigeste või muude kudede kahjustused ja sellega seonduvad vaevused. Terviseprobleeme võib olla mitmesuguseid, alates kergest valust kuni raskete haigusteni, mille tõttu on vaja olla töölt eemal või isegi vajada haiglaravi. Kui vaevused on kroonilised, võib tekkida ka töövõimetus

Oluline on, et töökoht oleks töötaja jaoks kohandatud võimalikult sobivaks, st töötaja peab saama tööd teha minimaalse pingutusega. Töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel tuleb arvestada töötaja kehalisi, vaimseid, soolisi ja ealisi iseärasusi ning tema töövõime muutumist tööpäeva või vahetuse jooksul. Ära ei tohi unustada ka puhkepause ja korralikku väljaõpet ehk mida ja kuidas tuleb teha. Tervislikke töökohti kõigile!

een.ec.europa.eu enterprise-europe.ee

Ole aktiivne ja uuri, kuidas saad oma tervist hoida Sügisel algava kampaaniaga juhitakse Euroopa riikides ühel ajal tähelepanu luu- ja lihaskonna vaevuste ennetamisele – mida saab ära teha töötaja ise ja mida tööandja, et neid vaevusi oleks vähem ning inimesed töötaksid tervist säästvalt kõrge vanuseni. Eestis algavad kampaania tegevused augusti lõpus raskuste käsitsi teisaldamise seminaridega Tartus ja Tallinnas. Novembris toimub traditsiooniline töötervishoiupäev ning kasulikke artikleid ja nõuandeid jagatakse Tööelu portaalis www.tööelu.ee. Eestis veab kampaaniat tööinspektsioon, kes lisaks teadlikkuse suurendamisele pöörab sel ja ka järgnevatel aastatel enam tähelepanu luu- ja lihaskonna probleemidele töökohtadel.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2020

RIIGIHANKED IKT-lahendused ja -tarned h Norras hangitakse põhjasaami keele digitaalsete õppevahendite tarne (õppevahendite väljatöötamine, tootmine, turustamine, hooldus). Tähtaeg 14.09.2020. KOOD 384572 h Leedus hangitakse integreeritud ressursiplaneerimise ja operatiivjuhtimise süsteemi (IRPOVS) rentimine, paigaldus, koolitus. Tähtaeg 15.09.2020. KOOD 384215 h Eesti õppeasutus hangib lauaarvuteid, kaasaskantavaid arvuteid, kuvareid, arvutiporte. Tähtaeg 14.09.2020. KOOD 385387 h Taanis hangitakse valla ujumisbasseinide jaoks digitaalne päästesüsteem, mis hoiatab päästjat õnnetustest. Tähtaeg 14.09.2020. KOOD 385260 h Leedus hangitakse suurarvuti riistvara (töökoha riist- ja tarkvara). Tähtaeg 14.09.2020. KOOD 385317 h Leedus hangitakse diagnostikasüsteem (takistuse mõõtmine). Tähtaeg 14.09.2020. KOOD 385127 h Lätis hangitakse valijate elektroo-

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2020

nilise registreerimise infosüsteemi väljatöötamine ja käitamine. Tähtaeg 10.09.2020. KOOD 382747

Muud teenused h Rootsis hangitakse sadamaalal arhitektuuri-, ehitus-, inseneri- ja ehitusjärelevalveteenuseid. Maht 20 miljonit Rootsi krooni. Tähtaeg 16.09.2020. KOOD 384318 h Eestis hangitakse reisikorraldusteenuseid ministeeriumile ja valitsemisala asutustele. Tähtaeg 18.09.2020. KOOD 385995 h Eestis hangitakse tööharjutuse tööturuteenust Narvas. Tähtaeg 28.08.2020. KOOD 386506 h Eestis hangitakse kirjalikku ja suulist tõlketeenust eri keelesuundadel (EL-i liikmesriikide keeled) ja kõigis Eesti suuremates linnades. Tähtaeg 14.09.2020. KOOD 385994 h Soomes hangitakse toidu laialivedamise teenust Viitasaare linnas (üksikud toiduportsjonid). Tähtaeg 29.09.2020. KOOD 382657

Muud tarned h Leedus ostetakse tänavatele seitset tüüpi LED-valgusteid (u 588 ühikut). Tähtaeg 15.09.2020. KOOD 384203 h Rootsis hangitakse hulgimüüjalt erinevaid toiduained. Tähtaeg 13.10.2020. KOOD 385214 h Liiklusmärkide, märkide ja muude liiklusohutusvahendite paigaldamine ja hooldus. Tähtaeg 15.09.2020. KOOD 384853 h Leedus hangitakse eri suurustes kirurgilisi ja mittesteriilseid diagnostikakindaid. Tähtaeg 31.08.2020. KOOD 381479 h Leedus hangitakse hapnikugeneraatoreid. Tähtaeg 14.09.2020. KOOD 381493 h Rootsis hangitakse kodumajapidamiste bioloogiliste jäätmete (toidujäätmete) kogumiseks jäätmekotte. Tähtaeg 07.09.2020. KOOD 381436 h Rootsis hangitakse meditsiiniliste voodite madratseid. Tähtaeg 21.09.2020. KOOD 381428

KOOSTÖÖPAKKUMISED TOIDUAINETÖÖSTUS Hiina rahvusvaheline kaubandusettevõte pakub Euroopa metallpurke kasutavatele õlletootjatele koostööd turustusteenuste lepingu alusel.

Taanis asuv IT-turustaja otsib tootmislepingu alusel Euroopast sülearvutite laadijate tootjat. KOOD: BRDK20200622001

KOOD: BRGR20200619001

KOOD: BRCN20200722001

MASINATÖÖSTUS

Poola veinimüüja ja turustaja otsib pikaajaliseks koostööks alkoholivaba veini tootjat.

Taani ehitus- ja ehitustööstusele suunatud ettevõte, mis tegutseb ka rahvusvaheliste tarnijate kohaliku müügiesindajana / turustusplatvormina, otsib uusi kvaliteetsete ja CE-märgisega puidugraanuliga köetavate ahjude ning bioetanoolil töötavate ahjude tootjaid.

KOOD: BRPL20200526001 Horvaatia taimetee ja supertoitude tootmisele ning turustamisele spetsialiseerunud idufirma otsib mahepõllundustoodete tootmisele ja levitamisele spetsialiseerunud ettevõtteid. Ettevõte on huvitatud järgmistest toodetest: spirulina, pruunvetikas, maca, hernevalk, riisivalk, kõrvitsavalk, kanepiseemned jne. Toodetel peavad olema spetsifikatsioonid ja üksikasjalikud analüüsid, mis tõendavad toodete vastavust EL-i eeskirjadele. KOOD: BRHR20200803001

TEKSTIILI- JA RÕIVATÖÖSTUS Armeenia rõivapood, mis on spetsialiseerunud naiste-, meeste-, laste- ja noorterõivaste, aksessuaaride ja aluspesu müümisele, otsib usaldusväärseid partnereid tekstiili- ja moetööstusest, näiteks rõivaste, aluspesu ja aksessuaaride tootjaid. KOOD: BRAM20200602001 Hollandi ettevõte, mis töötas välja veekindla pakiraamikoti jalgrattale, otsib veekindlate kottide tootmiseks vastava kogemusega tekstiilitööstusettevõtet Euroopast. KOOD: BRNL20200625001 Hispaania disainifirma otsib tekstiiliettevõtet veekindla väikese koti (auto ja/või majavõtmete kott/ümbris) tootmiseks. KOOD: BRES20200608001

Kreeka farmaatsiaettevõte otsib geneeriliste ravimite Leuprorelin ja Triptorelin tootjaid, kelle tooted vastavad EL-i standarditele.

KOOD: BRDK20200219002 Saksamaa põllutöömasinate tootja otsib tootmislepinguid Kesk- ja Ida-Euroopa metallitööstusettevõtetega, kes on võimelised tootma konkreetseid masinaosi (valandid ja sepised) etteantud jooniste järgi. Osade tootmine sisaldab mehaanilist töötlemist (treimine, freesimine, puurimine), pinna katoodilist kattekihti (KTL), galvaniseerimist ja kruntimist.

PAKEND Hispaania VKE töötas välja uuenduslikud kohvikapslid, mida saab kasutada tuntud kohvimasinates. Ettevõte otsib partnerit, kes suudaks selliseid kapsleid litsentsi või tootmislepingu alusel toota. KOOD: BRES20200624001 Taani ettevõte otsib nanoteibi tootjat/ tarnijat. Tugev teip peab olema kahepoolse kleeplindiga, erineva läbimõõdu ja laiusega. Oodatava tellimuse suurus on ligi 200 000 tk aastas. Ideaalis soovitakse leida tootjat. KOOD: BRDK20200811001

Türgi inseneri- ja kaubandusettevõte otsib 3D-printimis-/skaneerimisesüsteemide ja meresõidukite seadmete tootjaid/tarnijaid turustuslepingu alusel.

Suurbritannia toidulisandite tootja otsib pakenditootjat, kes saaks pakkuda kindla suurusega kapslite tootmist ja vastavalt ettevõtte antud mõõtudele blisterpakendamise teenust. Tulevasel partneril peab olema varasem töökogemus nt toidulisandite või sarnaste toodete segamise, kapseldamise ja pakendamise alal.

KOOD: BRTR20200723001

KOOD: BRUK20200724001

KOOD: BRDE20200715001

Hispaania põllumajandusmasinate parandamisele ja tootmisele spetsialiseerunud ettevõte pakub kaubandusagendi teenuseid tootjatele, kes on huvitatud varustuse või masinate vahendamisest ja turustamisest Hispaanias. KOOD: BRES20200512002

KEEMIATÖÖSTUS JA FARMAATSIA

MUU Rumeenias käsitsi valmistatud jäätise tootmisega tegelev VKE otsib tooraine ja seadmete tarnijaid. Huvitub orgaanilisest ja PGI-tähisega toorainest (kaitstud geograafiline tähis) või kontrollitud päritoluga toorainetest: sh piim, 35% rasv, värsked või külmutatud puuviljad, naturaalne pistaatsiapasta, maapähklipasta, vanilliekstrakt. Ettevõte on huvitatud paisutamisseadmete leidmisest ning jäätise serveerimiseks vajalike pakendite ja tarvikute arendamisest.

Saksamaa spaatoodete tootja on välja töötanud ringmajanduse nõuetele vastavad looduslikust kiust komposteeritavad ning mitmeotstarbelised spaasussid ja otsib tekstiiliettevõtet spaa-/hotellisusside tootmiseks (tootmis- või allhankelepingu alusel).

Saksamaa eakate hoolduse valdkonnas tegutsev VKE otsib pikaajalist partnerit, kes saaks tarnida naha desinfitseerimisvahendeid (peamiselt kätele). Tooted peavad olema pakendatud pudelisse, mida ei saa uuesti kasutada. Desinfektsioonivahend ei tohiks sisaldada lõhnaaineid, värvaineid ja formaldehüüdi.

KOOD: BRDE20200723001

KOOD: BRDE20200714001

INFOTEHNOLOOGIA Geneetiliste andmete analüüsi ja tõlgendamise valdkonnas tegutsev Saksamaa idufirma otsib allhankelepingute alusel pilvetehnoloogial põhinevaid infrastruktuuri- ja arendusteenuseid.

Biotsiidide eksportimisele spetsialiseerunud Türgi ettevõte otsib tarnijaid ja/või partnereid, kes impordiks nn tehnilisi materjale, nagu tsüpermetriin, tsüflutriin, permetriin jne, mida saab kasutada toimeainetena biotsiidides.

Suurbritannia ettevõte otsib tootmispartnerit olemasolevate linnateemaliste luksuslike malekomplektide tootmiseks. Partneril peaks olema tootmisvõimsus keskmiste või suurte tooteühikute tootmiseks, tal peab olema kvaliteedi tagamise süsteem ning toodetud tükid peaksid olema 115–230 mm pikkused. Otsitakse spetsialiste tootmislepingu alusel.

KOOD: BRDE20200630001

KOOD: BRTR20200612001

KOOD: BRUK20200617001

KOOD: BRRO20191127001

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2020

MESSID MEDICA: VIRTUAALNE TERVISHOIUVALDKONNA KOHTUMISÜRITUS 22. oktoobril ja 3. novembril ning 16.–19. novembril 2020 virtuaalsel platvormil https://medica2020.b2match.io/ 16.–19. novembril toimuva MEDICA 2020 messi ajal ning enne ja pärast messi toimuvad tervishoiuvaldkonna kohtumisüritused seekord virtuaalsetena. Meditsiinivaldkonna number üks kohtumispaik MEDICA võimaldab nii ettevõtetel kui ka teadusasutustel leida uusi partnereid kogu maailmas. Kõne all on partnerlus näiteks tootearenduses ja tootmises, samuti turustuse, teaduskoostöö, investeeringute jpm valdkondades. Osalemistasu: edasimüüjatele, importijatele, investoritele tasuta, idufirmadele 50 eurot, teistele osalejatele 100 eurot Registreerimine: kuni 19. novembrini 2020

STOM 2020: METALLI- JA MASINATÖÖSTUSE VALDKONNA VIRTUAALSED KOHTUMISED 23. septembril 2020 virtuaalsel platvormil https://stom2020.b2match.io Olete oodatud uusi kasulikke ärikontakte looma virtuaalsel B2B-kohtumisüritusel metallide töötlemise, tööriistade, tööpinkide, lehtmetalli töötlemise, keevitamistehnoloogiate ja -seadmete ning tööstusliku laser- ja lasertehnoloogiate valdkonnas. Osalemistasu: tasuta Registreerimine: kuni 18. septembrini 2020

INNOVATION VILLAGE: SÄÄSTVA ARENGU, RINGMAJANDUSE JA ARUKA ENERGIA TEEMALINE KOHTUMISÜRITUS 7. ja 8. oktoobril 2020 virtuaalsel platvormil https://vbe-iv2020.b2match.io/ Märksõnad: h Energia, alternatiivne energia, transpordi energia h Tööstuslikud seadmed ja masinad h Reostus ja ringlussevõtt h Keemiliste ja tahkete materjalide ringlussevõtt h Veepuhastusseadmed ja jäätmete kõrvaldamise süsteemid h Tööstusteenused Osalemistasu: tasuta Registreerimine: kuni 2. oktoobrini 2020

SIAL 2020: TOIDUAINETÖÖSTUSE SISSEOSTJATE JA TARNIJATE KOHTUMISED 18.–21. oktoobril 2020 Pariisis https://een.ec.europa.eu/tools/EVE/Event/ Detail/b5d3ea35-9cdb-4289-8cea-790bdd711635

SIAL 2020 on maailma juhtiv toiduainetööstuse üritus, mis toimub üle aasta Pariisis. Tänavu pakuvad toiduainetööstuse näitusel inspiratsiooni ja tutvustavad tooteid 7000 ettevõtet umbes 100 riigist, alates toiduainete koostisosadest kuni seadmete ja lõpptoodeteni. Kutsume uusi kontakte looma SIAL 2020 raames toimuvale kohtumisüritusele, mille eesmärk on ühendada toidusektori sisseostjaid ja tarnijad/tootjaid. Osalemistasu: ostjatele tasuta, tarnijatele tasuline (täpsustamisel) Registreerimine: kuni 4. oktoobrini 2020 Lisainfo: https://een.ec.europa.eu/events/sial-2020-meet-buyers

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2020

CO2-emissioon sõltuvalt tüübist 38-212 g/km ja keskmine kütusekulu 1,6-9,3 l/100 km.

Metsik maastikul. Elegantne linnas. Uus GLA. Uus GLA on kasvanud suuremaks, küpsemaks ja põnevamaks, jäädes truuks oma linnaauto positsioonile. GLA oma kompaktsuse ja šiki olekuga on ühendavaks lüliks paljude erinevate maailmade vahel. Kogege funktsioone, mis muudavad GLA tõeliseks linnakaaslaseks: moodne disain, tipptasemel kasutajakogemus MBUX, 64 värvitooniga meeleoluvalgustus, Mercedes-Benz Intelligent Drive juhiabisüsteemid jpm. Metsik ja elegantne GLA on loodud väärtuslike hetkede nautimiseks. GLA 180 Progressive Edition erihind: 36 708 €, kuumakse 318 €* Vaata www.mercedes-benz.ee/gla_edition

Veho AS esindused: Tallinn, Järvevana tee 11, tel 626 6000 Tartu, Ringtee 61, tel 730 0720 Pärnu, Riia mnt 231a, tel 445 1990 Rakvere, Haljala tee 1, tel 660 0152. Mercedes-Benz peaesindus Eestis Veho Baltics OÜ: Tallinn, Järvevana tee 11 • www.mercedes-benz.ee * Ärikliendi pakkumine, uue Mercedez-Benz GLA 180 hinnaga 36 708 eurot koos käibemaksuga summas soetamisel kasutusrendi tüüpi liisinguga kuumakseks kujuneb 318,30 eurot koos käibemaksuga järgmistel näidis tingimustel: sissemakse 20%; periood 60 kuud; intress 2,85% + 6 kuu euribor ( 4. mail 2020 oli 6 kuu euribor -0,1360); jääk perioodi lõpus 35% ja lepingutasu 225 eurot. Finantsteenuse pakkuja on AS SEB Liising. Kampaania kehtib kuni 30.09.2020.

Isteratas 495.Ilma km-ta

Evolutsioon Fenomen #118. Söö, maga ja hangi toitu. Inimeste põhivajadused ei ole aastatuhandete jooksul muutunud. Õnneks on evolutsioon teinud oma töö teistes valdkondades. Näiteks andnud meile võimalused, mille abil saab igaüks püsida aktiivsena ka kontorilaua taga. Parem enesetunne igasse tööpäeva - vaata lisaks ajtooted.ee

Kaubanduskoja Teataja 2020/4

Articles inside

Enterprise Europe Network

Kust tuleb Euroopa rahalaevadele raha?

Palju õnne

Kõrgkooli ja ettevõtete koostöösse tasub panustada

Mis abi saab arbitraažikohtust?

Team Estonia tugevdab välismajandust

Riik hakkab välisinvesteeringuid kontrollima

Oled sa bränd või tarbekaup?

Galerii: Lõuna-Eesti võlud

Pastaka kohta pole varsti ohutusjuhendit vaja

Empower teel õppiva organisatsiooni poole

Klient ja tema teekond sinuni

Ühisrahastus: alternatiiv börsile ja pangalaenule

Trinidad Wiseman teeb IT lihtsalt arusaadavaks

Vahur Karus: ajateenistuse läbinud noor on tööturul hinnas

Osa võib müüa notari juures käimata

Koda kutsub osalema

Lühidalt

Kuidas on reisipiirangud äri mõjutanud?

Mil moel toetada meeskonda muutlikes oludes?