Riik hakkab välisinvesteeringuid kontrollima

MERIKE KOPPEL kaubanduskoja jurist

Kaubanduskoda leiab, et väljapakutud mehhanismi ei ole tõenäoliselt võimalik luua ilma põhiseaduses väljendatud ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse põhimõtteid ebaproportsionaalselt riivamata ning kahjustamata ka soovitud investeeringute saabumise tõenäosust.

Miks välisinvesteeringuid kontrollida? Strateegilistes valdkondades, nagu energia, transport, meditsiinivahendid, side ja infotehnoloogia, peab riik tagama, et uus kapital ei ohustaks rahvuslikku julgeolekut ja elutähtsaid teenuseid.

Eestil puudub õiguslik regulatsioon, mis võimaldaks välisinvestorilt või välisinvesteeringut saavalt ettevõtjalt küsida teavet, mis aitaks analüüsida investeeringute mõju Eesti majandusjulgeolekule, avalikule korrale ja välispoliitikale laiemalt. Seaduseelnõu eesmärk on luua korrastatud süsteem, et investoritele oleks arusaadav, millistes valdkondades, millise informatsiooni alusel, millises ajaraamis, kelle poolt ning milliste tegevustega võidakse taustauuringuid teha.

Välisinvesteeringute taustakontroll on paljudes Euroopa Liidu riikides toiminud aastaid (nt Saksamaal, Soomes, Lätis, Leedus) ja sarnaselt Eestiga on välisinvesteeringute taustakontrolli meetmeid asunud rakendama enamik Euroopa Liidu riike.

Väljatöötamiskavatsus on ebaselge VTK-s ei ole kavandatavat regulatsiooni selgelt kirjeldatud ja samuti ei ole võimalik aru saada, milles kavandatud muudatused täpselt seisnevad ning kuidas hakkab taustakontroll toimuma. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis on valminud välisinvesteeringute taustakontrolli seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK), et hoida ära potentsiaalselt soovimatu väliskapitali jõudmine Eestile strateegiliselt olulistesse ettevõtetesse.

Seetõttu ei ole praegu võimalik hinnata pakutud lahenduste sobivust piisavalt põhjalikult, kuid oluline on jälgida järgmist: 1. Muudatustega ei tohiks piirata välisinvesteeringute tegemist Eestisse. 2. Tagada tuleb ettevõtete võrdne kohtlemine nii, et naaberriikides lubatud investeeringud oleksid lubatud ka Eestis. See on vajalik ettevõtete ausa konkurentsi tagamiseks. Täpsemad protseduurid ja seonduvad detailid (investeeringu suurus, osalusMõjusid ja riske tuleb analüüsida Väljatöötamiskavatsuses kirjeldatud mõjude analüüs on väga üldine ja sisuliselt põhjendamata. Analüüsis ei ole hinnatud võimalust, et ettevõtjad jäävad ilma vajalikest investeeringutest, samuti pole toodud lahendusi selle riski maandamiseks. Lisaks võib väheneda teatud ettevõtete ja nende varade (nt maa ja hoonete) väärtus, kuna neisse on raske suunata välisinvesteeringuid.

Tagada tuleb ettevõtete võrdne kohtlemine nii, et naaberriikides lubatud investeeringud oleksid lubatud ka Eestis.

protsent, aeg jne) töötatakse välja eelnõu koostamise käigus. Eelnõu esitatakse valitsusele selle aasta lõpus.

Taustakontroll on proovikivi Taustakontrolli tegemine saab olema väga keeruline, eriti seoses võimalike varjatud seoste tuvastamisega. Samuti on ebaselge, millise tausta ja millise pädevusega isikud saavad välisinvesteeringuid puudutavate otsuste teostajateks. VTK-st ei selgu ka seda, kuidas on võimalik kontrollida taustakontrolli läbinud investori tausta muutumist – näiteks kui omanik vahetub pärast kolmandas riigis osaluse omandamist paari kuu või aasta pärast.

Plaanitav välisinvesteeringute taustakontroll tekitab palju küsimusi

Mis saab 100% välisomanikega ettevõttest, kui ta tahab Eestis laieneda (või kui emaettevõte laieneb oma asukohariigis)? Milline saab olema loa andmise protseduur ja sellega kaasnev halduskoormus? Kas nähakse ette kiire ja tõhus otsuste vaidlustamise mehhanism? Välisinvestoritel ja asjaomastel ettevõtjatel peab olema võimalik liikmesriigi ametiasutuste poolt taustauuringumenetluses tehtud otsused vaidlustada. Kuidas tagatakse menetluse kiirus, millised on prognoositavad täht ajad? Turusituatsioon ja investorite huvid võivad kiiresti muutuda. Kui investorite võimalused saavad pika menetluse tõttu takistatud, võivad investorite huvid muutuda ja ettevõtte huvid seeläbi kahjustatud saada. Milline on menetluse mehhanism? Kui ette nähakse ettevõtete ja investorite poolne enda üles and mine, kuidas välistatakse sellest möödaminek? Ettevõtted ei pruugi olla nõuetest teadlikud või nad võivad ise teisiti hinnata oma toodete ja teenuste mõju riiklikule julgeolekule h

h

h

h

ja avalikule korrale ning menetlust mitte algatada. Milliste andmete põhjal hinnatakse investoreid? Mis on aktsepteeritav, mis ei ole? VTK toob mõned andmed, mille põhjal hindamist läbi viia, kuid selgeid piire ei ole seatud. Kas tagatakse võimalikult selge ja põhjendatud kohaldamisala? Praegu ei ole täielikult arusaadav, kas riigiasutustele ja elutähtsaid teenu seid osutavatele ettevõtetele tugiteenuseid (nt arendust ja hooldust) pakkuvad ettevõtted langevad samuti seaduseelnõu vaatevälja või on seal vaid asutused ja ettevõtted, kellele nad teenust osutavad. Kas näiteks ettevõtted, kes Eestisse oma toodet ei müü, kuid seda siin toodavad, on kohaldamisalas? Kas on teada, millistest riikidest üritatakse investeeringuid vältida? Diskrimineerimine ei ole küll lubatud, kuid tõenäoliselt on fookus teatud rii kidest tulevatel investeeringutel. Hea oleks sellist infot omada ja lähtuvalt sellest teatud algatustest hoiduda. Kui ettevõttes osaluse omandamine või ettevõtte müük teisele ettevõttele blokeeritakse, kas on ette nähtud h

h

h

kompensatsioon riigilt? Kas arvestatakse ettevõtte turuosa asjakohase liikmesriigi territooriumil? Näiteks kui ettevõte osutab mõnele asutusele või eraettevõttest elutähtsa teenuse osutajale riigi julgeoleku seisukohast olulist teenust, kuid see moodustab vaid 1% kogu tema tegevuse mahust – st 99% teenustest osutab ta mujale (teistele liikmesriiki dele või kolmandatele riikidele) –, siis kas temapoolne ettevõtte omanda mise piiramine liikmesriigi (antud juhul Eesti) poolt on õigustatud? Kas ettevõttele nähakse ette võimalus sel juhul näiteks asjakohasele liikmes riigile teenuse osutamisest loobuda, et tal säiliks ettevõtlusvabadus ja omandamise võimaldamise õigus? Ei tohiks olla võimalik ettevõtte sundi mine seotuks ühe liikmesriigiga ning takistada tegevust mujal investorite kaasamise võimaldamise kaudu. Kuidas välistatakse otsuste subjektiivsus ja poliitilise kontrolli alla sattumine? Miks kavandatakse menetluskulude katteks riigilõivu? Kogu protseduur on vajalik pigem riigile, mitte ettevõtjatele.

Välisinvesteeringute taustakontrolli seaduseelnõust ei selgu, kas 100% välisomanikega ettevõte, näiteks ABB, peaks Eestis laienemise soovi korral läbima taustakontrolli.