KASULIKKU
Riik hakkab
VÄLISINVESTEERINGUID KONTROLLIMA MERIKE KOPPEL kaubanduskoja jurist
K
aubanduskoda leiab, et väljapakutud mehhanismi ei ole tõenäoliselt võimalik luua ilma põhiseaduses väljendatud ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse põhimõtteid ebaproportsionaalselt riivamata ning kahjustamata ka soovitud investeeringute saabumise tõenäosust.
Miks välisinvesteeringuid kontrollida?
Strateegilistes valdkondades, nagu energia, transport, meditsiinivahendid, side ja infotehnoloogia, peab riik tagama, et uus kapital ei ohustaks rahvuslikku julgeolekut ja elutähtsaid teenuseid. Eestil puudub õiguslik regulatsioon, mis võimaldaks välisinvestorilt või välisinvesteeringut saavalt ettevõtjalt küsida teavet, mis aitaks analüüsida investeeringute mõju Eesti majandusjulgeolekule, avalikule korrale ja välispoliitikale laiemalt. Seaduseelnõu eesmärk on luua korrastatud süsteem, et investoritele oleks arusaadav, millistes valdkondades, millise informatsiooni alusel, millises ajaraamis, kelle poolt ning milliste tegevustega võidakse taustauuringuid teha. Välisinvesteeringute taustakontroll on paljudes Euroopa Liidu riikides toiminud aastaid (nt Saksamaal, Soomes, Lätis, Leedus) ja sarnaselt Eestiga on välisinvesteeringute taustakontrolli meetmeid asunud rakendama enamik Euroopa Liidu riike.
Väljatöötamiskavatsus on ebaselge
VTK-s ei ole kavandatavat regulatsiooni selgelt kirjeldatud ja samuti ei ole võimalik aru saada, milles kavandatud muudatused täpselt seisnevad ning kuidas hakkab taustakontroll toimuma.
32
EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2020
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis on valminud välisinvesteeringute taustakontrolli seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK), et hoida ära potentsiaalselt soovimatu väliskapitali jõudmine Eestile strateegiliselt olulistesse ettevõtetesse. Seetõttu ei ole praegu võimalik hinnata pakutud lahenduste sobivust piisavalt põhjalikult, kuid oluline on jälgida järgmist: 1. Muudatustega ei tohiks piirata välisinvesteeringute tegemist Eestisse. 2. Tagada tuleb ettevõtete võrdne kohtlemine nii, et naaberriikides lubatud investeeringud oleksid lubatud ka Eestis. See on vajalik ettevõtete ausa konkurentsi tagamiseks. Täpsemad protseduurid ja seonduvad detailid (investeeringu suurus, osalus-
Tagada tuleb ettevõtete võrdne kohtlemine nii, et naaberriikides lubatud investeeringud oleksid lubatud ka Eestis. protsent, aeg jne) töötatakse välja eelnõu koostamise käigus. Eelnõu esitatakse valitsusele selle aasta lõpus.
Taustakontroll on proovikivi Taustakontrolli tegemine saab olema väga keeruline, eriti seoses võimalike varjatud seoste tuvastamisega. Samuti on ebaselge, millise tausta ja millise pädevusega isikud saavad välisinvesteeringuid puudutavate otsuste teostajateks. VTK-st ei selgu ka seda, kuidas on võimalik kontrollida taustakontrolli läbinud investori tausta muutumist – näiteks kui omanik vahetub pärast kolmandas riigis osaluse omandamist paari kuu või aasta pärast.
Mõjusid ja riske tuleb analüüsida
Väljatöötamiskavatsuses kirjeldatud mõjude analüüs on väga üldine ja sisuliselt põhjendamata. Analüüsis ei ole hinnatud võimalust, et ettevõtjad jäävad ilma vajalikest investeeringutest, samuti pole toodud lahendusi selle riski maandamiseks. Lisaks võib väheneda teatud ettevõtete ja nende varade (nt maa ja hoonete) väärtus, kuna neisse on raske suunata välisinvesteeringuid.
