Ühisrahastus: alternatiiv börsile ja pangalaenule

ÜHISRAHASTUS KOGUB PÄRAST KEVADIST KRIISI TAAS HOOGU

JELENA ŽOVNIKOVA äri- ja finantsnõustaja

Olen viimaste aastate jooksul teinud koostööd Fundwise’i ja Hooandjaga ning eriolukorra alguses tundsime selgelt, et nii projektide autorite kui ka toetajate ja investorite aktiivsus langes märkimisväärselt.

Nende trendide tagamaad olid kahe platvormi puhul aga erinevad.

Hooandja mitme projekti autorid panid oma kampaaniad ootele või katkestasid, sest projektid olid seotud ürituste korraldamisega või reisimisega projektide toimumise sihtkohta. Nagu teame, olid tol ajal mõlemad tegevused keelatud. Toetajad aga olid väheaktiivsed peamiselt üldise ebakindluse tõttu – märtsis polnud veel teada, kui pikalt kestab eriolukord ja milliseid majanduslikke mõjusid see võib tuua.

Fundwise’i kampaaniate autorid olid ettevaatlikumad, sest paljude Eestis on alternatiivsed finantsturud üsna populaarsed ja oleme ainus Balti riik, kus tegutsevad osaluspõhised ühisrahastusplatvormid (nt Fundwise, Funderbeam). Kuidas aga mõjutas koroonakriis osaluspõhise platvormi Fundwise ja kingituspõhise platvormi Hooandja tegevust?

valdkondade arengut oli COVID-19 kriisi valguses raske ennustada. Fundwise’i platvormil registreerunud investorid muutusid konservatiivsemaks, sest esiteks polnud paljud nn fänninvestorid (st väikeinvestorid, kes soovivad toetada oma lemmikbrändi) kindlad, kas nende töökohad säilivad ja kas jääb vaba raha investeerimiseks. Professionaalsed investorid valisid hoolikamalt, kas panustada ühisrahastusse või muudesse instrumentidesse (nt järsult odavnenud aktsiatesse). Professionaalsed investorid muutusid ka palju kriitilisemaks firmade väärtuse suhtes.

Aprillis hakati tardumusest ärkama Aprilli keskel hakkas olukord järk-järgult positiivsemaks muutuma. Inimesed harjusid uue rutiiniga ja nende finantskäitumine muutus tavapärasemaks. Hooandja kasutajate panused suurenesid. Lisaks oli väga meeldiv, et toetajad panustasid mitte ainult projektidesse, vaid ka Hooandja enda arengusse (iga panuse tegemisel saab valida, kas panustada väike summa ka Hooandjale). Samuti hakkas kasvama projektide arv. Loovinimesed kasutasid äkki saabunud vaheaega oma ootel projektide elluviimiseks: mõned lõpetasid ammu alustatud plaate, teised raamatuid jne. Oli ka selliseid projekte, mis kutsusid inimesi toetama kohalike väiketootjate organisatsioone.

Kuigi Fundwise’i projektide koguarv ei kasvanud märkimisväärselt, oli rõõm näha, et mitu autorit otsustas alustada oma kampaaniaid vaatamata kriisile. Investorid, nagu varem mainitud, olid üsna kriitilised. Võrreldes varasemate perioodidega pidid kampaaniad olema palju atraktiivsemad ja läbipaistvamad,

et investoreid kaasata. Samas aga jäi mõni kampaania üldse ära, sest firmade läbirääkimised teiste investoritega tühistati ja autorid ei olnud kindlad, kas ainult ühisrahastusest piisab firma eesmärkide saavutamiseks. Teine levinum põhjus kampaaniate edasilükkamiseks või tühistamiseks oli äride tegevuse peatamine eriolukorra piirangute tõttu. Kuna Fundwise on üsna aktiivne toidu- ja joogitööstuse ning horeca segmentides, kuid nendes sektorites tegutsevad ettevõtted said eriolukorra ajal töötada piiratud režiimis, panid mitme potentsiaalse kampaania autorid oma ettevalmistused pausile.

Täiendav proovikivi oli nii Fundwise’i kui ka Hooandja kampaaniate turundamine, eriti eriolukorra alguses. Lõviosa meediakajastustest oli seotud viiruseteemaga ja teised uudised ei saanud tähelepanu. Lisaks küsisid meediaväljaanded tihti tasu ka nende kajastuste eest, mis enne kriisi avaldati üldjuhul tasuta.

Suurem rõhk raha kinkimisele Tahaks mainida veel ühte huvitavat trendi. Näeme, et turul tekib nõudlus suuremate kingitus- ja annetuspõhiste ühisrahastusprojektide järele. Need projektid oleks eelkõige kasulikud väikeettevõtjatele, kes said kriisi ajal kannatada, kuid kellele ei sobi osaluspõhine ühisrahastus. Osaluspõhiste projektide puhul peab määrama ettevõtte väärtuse, mida on väga raske teha, kui firma kriisijärgne ärimudel ja prognoosid pole 100% selged. Kui firmal on lojaalne kogukond, kes tahab aidata, siis saaks seda teha kingituspõhiste ühisrahastuse algatuste raames. Vastutasuks saaks ettevõtted pakkuda sooduskuponge, tooteid, osalemist töötubades jm hüvesid. Erinevalt Hooandja traditsioonilistest projektidest võiks sellised projektid olla lõpptähtajata ja kesta pikemalt.

Praeguseks on olukord enam-vähem normaliseerunud. Nii Hooandja kui ka Fundwise’i nn müügitorud on praegu üsna täis ning eeldame, et ka toetajate ja investorite aktiivsus jõuab kriisieelsele tasemele või ületab selle.

NELI ÜHISRAHASTUSE LIIKI Ühisrahastus on alternatiivrahastuse liik. Maailmas tegutseb väga palju ühisrahastusplatvorme ja need võib jagada neljaks põhikategooriaks.

Osaluspõhine: investorid investeerivad ettevõttesse ja saavad vastu osaluse ettevõttes.

Näiteks: Eesti platvorm Fundwise Välismaine platvorm FundedByMe Kingituspõhine: annetajad toetavad rahaga idee elluviimist ja saavad ühekordseid kingitusi.

Näiteks: Eesti platvorm Hooandja Välismaine platvorm Kickstarter

Annetuspõhine:

annetajad annetavad raha mingi eesmärgi jaoks ega oota midagi vastu.

Näiteks: Eesti platvorm Ma armastan aidata Välismaine platvorm gofundme

Laenupõhine: investorid annavad laenu, ettevõte või eraisik peab laenu koos intressidega tagastama.

Näiteks: Eesti platvorm Crowdestate Välismaine platvorm Funding Circle

Kas teadsid?

h Fundwise on osaluspõhine ühisrahastusplatvorm, kus firmad saavad kaasata uusi investoreid, kellele pakutakse vastutasuks firmades osalust. Viie tegut semisaasta jooksul on Fundwise aidanud üle 20 firma. Platvormil on ligi 26 000 kasutajat ja kokku on investeeritud peaaegu kolm miljonit eurot. Platvormi peamine sihtrühm on tegutsevad ettevõtted, kelle bränd on lõppkasutajate seas juba üsna tuntud ja kes soovivad teha arengus järgmise sammu. Fundwise’i kaudu on rahastust kogunud mitu tuntud Eesti ettevõtet, näiteks Matsimoka, Siidrikoda, Ampler Bikes, Pühaste Pruulikoda, Marmara Sterling, Lahhen tagge jt. Minimaalne investeering ühe investori kohta on tavaliselt 100–200 eurot. Individuaalne investor panustab (aritmeetiliselt) keskmiselt 1000 eurot kampaania kohta. h Hooandja on kingituspõhine ühisrahastusplatvorm, kus saavad toetust koguda loomingulised ja kodanikualgatuslikud ideed. Toetuste vastutasuks pakutakse kingitusi, ennekõike loodavaid teoseid ja tooteid.

Kaheksa tegutsemisaasta jooksul on Hooandja aidanud enam kui 1200 projekti autorit. Ligi 130 000 inimest on toetanud projekte kokku rohkem kui 4 050 000 euroga. Platvorm on eriti populaarne loovinimeste seas, kes otsivad oma ideedele heakskiitu ja vajavad raha nende elluviimiseks. Kõige sagedamini kogutakse toetust muusika, trükiste, disaini, ürituste korraldamise ja kodanikualgatuste valdkondades. Iga hooandja panustab keskmiselt 10–20 eurot projekti kohta, minimaalne võimalik panus on 1 euro.

Investoreid otsi juba enne kampaania algust

Tarmo Virki Lahhentagge üks asutajatest Käsitöödžinni tootja Lahhentagge tegi eduka ühisrahastuskampaania tänavu veebruaris-märtsis. Kaasasime 219 600 eurot ajal, kui koroonauudised raputa sid maailma finantsturgusid. Valisime platvormi kaua, aga samas õppisin palju sellest, kuidas kampaania üles ehitada. Lõpuks olid kaalukausil kolm platvormi: Fundwise, Seedrs ja Funderbeam.

Fundwise’i kasuks pöörasid selle eel kõige kolm argumenti: osanikud saavad päris osaluse ettevõttes, Fundwise’i turundustiimil oli valmisolek kampaa niat toetada ning nad olid läbi viinud mitu edukat joogiettevõtete kampaaniat.

Eduka ühisrahastuskampaania alus on ilmselgelt põhjalik ettevalmistus ja järjekindel töö valitud strateegiaga. Kõige suurem ohukoht on ilmselgelt liiga vara kampaania avaldamine – sellel peab olema paljude investorite toetus juba enne avaldamist.

Meie jaoks oli ilmselt kõige keerulisem veebifoorumites kampaania levitamine ja ettevõtte väärtuse määramine, sest majanduskooli mudelite kasutamine tänapäeval, eriti algfaasis ettevõtete väärtuse hindamiseks, ei sobi ettevõtja vaatevinklist mitte kuidagi. Kulutasime möödunud kevadtalvel palju energiat tööle ajakirjandusega, et levitada Lah hentagge keskkonnateadlikku sõnumit võimalikult paljude inimesteni Eestimaal ja kaugemalgi.

Foto: Tiina Pitk

Lahhentagge eestvedajad Maarit Pöör ja Tarmo Virki.

Raha ei pea kaasama börsilt või pangast

Vastavalt viimasele Cambridge’i ülikooli koostatud globaalsele alternatiivrahastusturgude ülevaatele olid Eesti, Läti ja Leedu 2018. aasta alternatiivrahastusturgude keskmised panused inimese kohta vahemikus 49–132 eurot (vt tabelit). Eesti on ainuke Balti riik, kus tegutsevad osaluspõhised ühisrahastusplatvormid (Fundwise, Funderbeam). Baltikumi suurimad platvormid on laenupõhised platvormid (nt Mintos, Bondora, Estate Guru, Crowdestate jt).

Hiina on maailma suurim alternatiivrahastuse turg (2018. aasta kogumaht u 215 miljardit USA dollarit). Euroopa suurim turg on Suurbritannia (2018. aasta kogumaht u 10 miljardit dollarit). Need arvud hõlmavad põhiliselt ühisrahastust. Väikese osa moodustavad ka faktooring ja teised instrumendid.

Foto: Ilmar Saabas/Ekspress Meedia

Matsimoka lihatööstus kaasas Fundwise'i ühisrahastuskampaaniaga 282 550 eurot, millega plaanitakse ehitada innovaatiline salaamitootmiskompleks ja suurendada tootmispinda kolm korda. Pildil Matsimoka juhid Sten ja Jan Inno.

Tabel. Kaks aastat tagasi oli Balti riikide suurim alternatiivne finantsturg Lätis

Eesti Läti Leedu

Alternatiivfinantsturgude kogumaht (USD), 2018. a* 159 526 080 254 535 808 136 458 928 Keskmine panus inimese kohta (USD), 2018. a* 120,77 132,12 48,92

* Krüptovaluutade põhised instrumendid pole arvesse võetud.

Allikas: The Global Alternative Finance Benchmarking Report for 2018 (Judge Business School, University of Cambridge, 2020.