Juhtkiri - Toomas Luman

Tegelike probleemide eiramine ja otsitud probleemide lahendamine meid ei aita.

Iga ettevõtja teab, et muutused on paratamatus.

Kuid miks näeme aina enam muutusi, mis ei lahenda ühtegi olemasolevat probleemi, vaid loovad ebakindlust ning uusi murekohti? Selle asemel, et tegeleda reaalses elus tekkinud probleemidele lahenduste otsimisega, näeme üha sagedamini, kuidas tekitatakse asendusprobleeme ja alustatakse siis asendustegevusi nende lahenda miseks. Ettevõtjate selge sõnum poliitikutele on olnud ja on, et loobutaks asendusprobleemidega tegelemisest ja võetaks fookusesse tegelikud probleemid hariduses, õigusloomes, liigses bürokraatias ja tööturul.

Tänases maailmas on iga riik bränd, millega tulevad kaasa kindlad ootused ja kuvand. Kuid selleks, et riigi nime teadmisest maailmas kaugemale jõuda, peaksid tööd tegema kõik Eestiga seotud organisatsioonid ja institutsioonid. Riigi välisesindajatel ei tohi olla mingit hirmu ja valehäbi oma riigi ja ettevõtete majandushuvide kaitsmisel ja esindamisel. Ning meie välisesindajad peaksid olema riiklikult ühtselt juhitud.

Aastaid on räägitud, et haridus ja teadus on tähtsad ning ettevõtjad mõistavad seda poolelt sõnalt. Õpetajate leidmine kooli on aga kohati üle jõu käiv katsumus. Motiveeriva palga ja toetussüsteemi loomiseks on astutud samme, kuid need pole olnud piisavad. Eesti üks suurimaid konkurentsieeliseid ongi meie haritud inimesed ning nende ideed, mis tagavad ühiskonna jätkusuutliku arengu.

Haridusega on seotud ka tööturg ning praegu ei tule kellelegi üllatusena, et tööturg on ammendunud, ning seda nägime ette juba aastaid tagasi. Samal ajal on olnud ka võimalikud lahendused selged ning teostatavad. Kui enne ei julgenud, ehk on nüüd aeg lõpetada võõrtööjõuga hirmutamine ja teha vahet pagulaste, ettevõtjate ja välisriigist pärit töötajate vahel. Ei tundu mõistlik loobuda kontrollist tööjõu liikumise üle ja maksutulust lihtsalt sellepärast, et ei julgeta teemaga tegeleda.