Mooncascade\u00B4i t\u00F6\u00F6tajate pidev arend edendab ka ettev\u00F5tet

Mooncascade’iga liitudes tulid sa täiesti teisest valdkonnast – psühholoogiast. Kuidas need kaks kokku sobivad?

Väga hästi sobivad. Psühholoogiat õppima asudes huvitas mind eksperimentaalpsühholoogia (käitumise ja selle aluseks olevate protsesside uurimine eksperimentide teel – toim), mis on tihedalt seotud kvantitatiivsete tulemustega. Sellega seoses tuleb osata analüütiliselt mõelda, teha statistikat, aga ka programmeerida. Näiteks tuleb tihti ise programmeerida eksperimendi tegemiseks vajalikud tark varalahendused, sest enamasti ei ole uurimisgrupis kedagi, kes selle sinu eest ära teeks. Minu IT­karjääri alguseks oligi tarkvara testimine ning testijale vajalikud põhioskused omandasin teadusliku töö tulemusena. Testimine ei olegi muud kui eksperimendi planeerimine, läbiviimine ja tulemuste analüüsimine. Piisab teaduslikust mõtlemisest! Juhirollis on psühholoogiataustast kasu hoopis teistmoodi. Kindlasti on kergem mõista motivatsioonisüsteeme, organisatsioonikultuuri eripärasid, aga ka paljusid teisi aspekte, mida tehnilistes tööülesannetes ei ole nii palju vaja.

Oled juhiks kasvanud organisatsiooni seest. Kuidas organisatsioon seda toetanud on?

Organisatsiooni seest juhiks kasvamisel on alati kaks poolt. Üks on see, mida võimaldab organisatsiooni, ning teine pool tuleb sinust endast. Mooncascade’i organisatsioonikultuur soosib arengut ja õppimist. Võimaldame eri valdkondade inimestel rääkida kaasa ka oma valdkonnast kaugemal olevatel teemadel. Näiteks kui töötad arendajana, on sul soovi korral võimalik kaasa rääkida ka personalijuhtimise protsesside loomisel. Selline kaasamine annab uusi teadmisi ja võimalusi ning aitab kaasa ka karjääri arengule, võimaldades inimestel areneda nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt. Samuti on meie juhid vastu võtlikud uutele ideedele ning küsivad alati meeskondadelt, kuidas saaksime asju paremini teha. Väga palju kaasame inimesi üle terve organisatsiooni. Väga tähtis on olla ise aktiivne. Ma mõtlesin oma eri rollides alati kaasa suuremat pilti silmas pidades ning üritasin aru saada, kuidas see mõjutab minu praegu tehtavat tööd. Tuleb olla ise aktiivne ning edasine kasv toimub juba orgaaniliselt.

Mainisid organisatsioonikultuuri. Kuidas on teil õnnestunud hoida seda kiire kasvu ajal?

Kui mina liitusin Mooncascade’iga, oli meil umbes 30 inimest. Protsessid ei olnud veel paigas, kuid kultuuriliselt oli kõik hästi, esindatud olid kõik vajalikud väärtused. Lisaks tehti tööd innuga ning oli olemas n­ö perekonnatunne. Muutus tuli, kui olime jõudnud umbes 50 töötajani. Siis hakkasid protsessid paika loksuma ja tekkisid selgemad piirid, kes mille eest vastutab. Praeguseks on meil 85 töötajat, protsessid on paigas ja oleme just nagu iga teine organisatsioon. Meid eristab aga see, et oleme suutnud alles hoida perekonnatunde. See võimaldab vabalt suhelda ning hoiab alles sõbralikkuse. Lisaks väärtustan väga seda, et meil toimub palju spontaanseid üritusi. Tihti jäädakse õhtul edasi kontorisse, mitte tööd tegema, vaid koos olema ja suhtlema. See näitab, et on olemas julgus ning usaldus üksteise ja ka ettevõtte vastu.

Tihti öeldakse, et IT oleks justkui meeste ala. Kas sellel arvamusel on tänapäeval alust?

Ei, kindlasti mitte. Naistel ei ole kunagi olnud paremat aega töötada IT-s kui praegu. See arvamus on pigem ajalooline jäänuk, sest kui vaatame programmeerimise algusaegadesse, siis sellist arvamust ei esinenud ja naisi oli programmeerimises rohkem kui mehi. Näiteks Apollo kosmoseprogrammi üks kuulsamaid programmeerijaid oli naine. Pärast seda tuli personaalarvutite ajastu ning neid turustati meestele rohkem. See soodustas meeste suurema huvi tekkimist ning ka oskuste arengut. Kuna IT-s on vaja loovust ning intelligentsust, mida on meil kõigil võrdselt, siis on raske mõista, miks selline stereotüüp on üldse tekkinud. Tänapäeval ei ole mingit vahet, kas IT-s töötavad mehed või naised.

Millised on sinu soovitused IT-d õppima minevatele noortele?

Esmalt tuleb välja mõelda, mida oma karjääriga teha soovitakse. Kuna IT on väga mitmekesine valdkond – on olemas disainerid, toote- ja teenuste juhid, insenerid, andmeteadlased, arendajad ja paljud teised –, siis tuleb teha suunavalik. Positiivne on see, et õppides üht IT-ga seotud eriala, saab edaspidi kombineerida oma haridust ja oskusi vastavalt huvidele. Lisaks on kõigil võimalus ka iseseisvalt õppida – on palju programme ja võimalusi. Selle juures on tähtis teada, et panus, mis pannakse õppimisse, on väga suur. Seega on hea, kui olemasolev haridus annab tugeva põhja, millele uusi oskusi ja teadmisi rajada.

Kas IT-s saab olla edukas ka siis, kui pole formaalset haridust omandatud?

Võimalik, et formaalharidusest saadavad teadmised ei olegi nii tähtsad. Kuid väga tähtis on õppimise käigus omandatud oskus mõelda. Kui omandad oskused suurt pilti mõistmata, siis need oskused on homme vananenud ja uuesti õppimine on aja mahukas. Aga kui õppida nii, et saad teemast laiema arusaama ning ka süsteemse mõtlemise oskuse, siis on hiljem palju kergem uusi oskusi omandada ning ajaga kaasas käia. Seega on õppimise käigus tähtis saavutada süstemaatiline mõtlemisoskus või veelgi parem – teaduslik mõtlemine, mis aitab läbi lüüa kõikides valdkondades.

Kuidas praegu IT-sektoris tööjõuga lood on?

Eestis on väga suur nõudlus IT-oskustega spetsialistide järele, sest meil on palju IT-ettevõtteid, kellel läheb väga hästi ning kes otsivad uusi inimesi. Samal ajal on Eestis ka väga häid spetsialiste, kuid aina rohkem näeme, et koduturul pakutavast enam ei piisa, ning otsime teatud rollidesse inimesi ka välisriikidest. Välistööjõu kaasamine on kindlasti aja jooksul kasvav trend.

Tihedas konkurentsis tuleb oma inimesi hoida, aga ka eristuda. Kuidas te seda teete?

Kuna me loome oma klientidele uusi tooteid, siis meie arendajatel on võimalus teha midagi algusest peale ning see on miski, mida paljud ettevõtted oma arendajatele pakkuda ei saa. Samuti kasutame uusi tehnoloogiaid, mis arendajaid kõnetab ja motiveerib. Nendest kahest faktorist moodustub võimalus ennast arendada ja ka saavutada suuri asju, mis on tihti tähtsamad kui palganumber või mõnu muu väline motivaator. Kui võrrelda meid suurkorporatsioonidega, siis eristume sellega, et hoiame personaalset õhkkonda, mis võimaldab sõbralikku suhtlust ning n-ö perekonnatunnet. Seda on kasvavas organisatsioonis raske hoida, kuid pingutame aktiivselt selle nimel. Teine tähtis põhjus on see, et meie esimesed suured edulood, näiteks Skype, andsid meile palju julgust ning ka teadmisi, millele toetudes seal töötanud inimesed lõid uusi ettevõtteid, millel läks hästi. Tänaseks oleme jõudnud juba sammukese kaugemale. Enam ei öelda, et keegi on Skype’i taustaga, vaid öeldakse, et Pipedrive’i või Transferwise’i taustaga inimene tegi ettevõtte.

Kuidas Mooncascade’il välisturgudel läheb?

Hästi läheb! Oleme esindatud nii lähiriikides kui ka Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Järgnevate aastate jooksul planeerime kasvatada turuosa Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides. Natuke üllatuslik on suur edu lähiriikides, kus näiteks Lätiga võrreldes on meie hinnad palju kõrgemad, mis on tingitud tööjõukulude kiirest kasvust. Natuke üllatuslik on suur edu lähiriikides, kus näiteks Lätiga võrreldes on meie hinnad palju kõrgemad, mis on tingitud tööjõukulude kiirest kasvust. Kuna Eesti turg on väike, keskendume välisturgude arendamisele, kuid on hea öelda, et ka Eesti turu maht on viimastel aastatel hoogsalt kasvanud.

Ise leiame ja teame, et Eesti on välisturgudel IT-valdkonnas hästi tuntud, kas ka tegelikult on nii?

Teatud ringkondades teatakse Eestit väga hästi. Saksamaa on hea näide, Põhja-Ameerikas teatakse meid veidi vähem, kuid siiski. Aga alati, kui ennast tutvustame, räägime ka Eestist. Ameeriklastel on näiteks komme võrrelda meid Iisraeliga. Neil on teadmine, et mõlemas riigis on IT-tase väga kõrge, ja kui ollakse nendega koostööd teinud ning on läinud hästi, siis nad laiendavad seda usaldust ka kohe meile.

Millised on Mooncascade´i eelised välisturgudel võrreldes teiste riikide ettevõtetega?

Kui Ameerika Ühendriikidega võrrelda, siis see, et meie meeskonnad on kiired ja efektiivsed. Meie arendajad küsivad palju küsimusi ning julgevad alati öelda, et miski ei toimi või oleks parem hoopis teistmoodi. Sellist tagasisidet väärtustatakse väga. Igasugune arendustöö on tegelikult usalduse müümine ning eestlaste ausus ja otsekohesus on selles valdkonnas väga väärtuslik omadus.

Milline on sinu arvates üks tähtsamaid digitaalsete toodete arengusuundi lähitulevikus?

Siiani on eri rakenduste peamine eesmärk olnud hoida kasutajate tähelepanu võimalikult pikalt. Mentaliteet on see, et mida kauem on nad minu tootes, seda rohkem saab neile näiteks näidata reklaame. Praegu näeme selle mõtteviisi kiiret muutumist, aina tähtsam on see, et klient saaks vajalikud toimingud kiiresti tehtud ning seejärel keskenduda tegevustele, mis on talle veelgi olulisemad. Näiteks pankade äppide puhul on tähtis see, et klient saaks teha pangatoiminguid lihtsalt ja kiirelt. See on otseselt seotud ka kliendi rahuloluga.