tundRuudus nr.6 by Märt Lillesiim

aSuTa

Lauri Pedaja kommenteerib õpside sonkse

LK 9

Kool, kus pole raamatuid ega hindeid LK 10

Kuidas leida õige trenn LK 12

tundRuudus

Nr.6 2008 8. september

„Mina olin siin“ jõuab kinolinale Uus kodumaine film esilinastub sellel reedel. Mängukas jutustab noorte elust tänapäeval. Ekraanil näeb unistusi, armastust, narkootikume ja vägivalda läbi 17-aastase Rassi elamuste. Loe lk 4 FOTO:TRIIN TENSO

ArVAmUs

Kas filmid päästavad maailma?

tundRuudus Peatoimetaja:

Liis Linn liis@tundruudus.ee

Koolivägivalla uuringute järgi on koolis levinuim kiusamisviis solvamine, karjumine ja alandavad märkused. Seda on kogenud või märganud vähemalt kolmandik õpilasi. Füüsilist vägivalda või sellega ähvardamist on pidanud taluma veidi vähem kui veerand koolilastest, kirjutab Agnes Kuus Postimehes. Paraku on just vaimne vägivald tihti märkamatu ja võimalus nii õpetajatel kui ka teistel täiskasvanutel probleemi lihtsalt eirata. Koolirahu tseremoonia on ilus rituaal, mille eesmärk on meenutada, et meie ühiskond hoolib turvalisest ja loovast kooliruumist nii füüsilise, vaimse kui ka sotsiaalse keskkonna kujul. Aga kas ainult hoolimisest on kasu õpilasele, keda mõnitatakse ja kiusatakse? Tihti ei julge selline nooruk kodus ega koolis õpeajale midagi öeldagi, sest vastasel juhul ootaks teda veel suurem norimine ja “kituka” tiitel.

LÖÖ LÄRMI

Taavi Libe sport@tundruudus.ee

Robert Lang robert@tundruudus.ee

Keeletoimetaja: Küljendaja: Reklaam:

Helen Uldrich Märt Lillesiim

Väljaandja:

OÜ Realister Media Tulika 19, 10613, Tallinn Registrikood 11520043

Tiraaž:

20 000 eksemplari

reklaam@tundruudus.ee

tundRuudus on tasuta noorteleht www.tundruudus.ee

Koolid salgavad probleeme Lasnamäe Üldgümnaasiumi direktor Merike Vaarandi soovitab (TV3 vahendusel) koolirahu tõsiselt rikkuvaid õpilasi karistada ühiskondliku kasuliku tööga. Leian, et sellist mõtteviisi võiksid kasutada ka teiste koolide juhid. Ei ole õige, et inimesed kuskilt kõrgemalt ja kaugemalt mõtlevad välja abistavaid plaane ja ideid ning inimesed, kes on oma õpilastele kõige lähemal, ei tee neist väljagi. Või kui, siis ainult stiilis “tore üritus ja on millest meedias kirjutada”. Tundub, et koolid ei tunnista endale “koduõuel” toimuvaid probleeme ja on altid arvustama vaid kaugemal asuvaid õppeasutusi. Nii nagu koolid, ei tunnista ka seal tarkust omandavad õpilased probleemi. Selliste teiste-elu-mitteelamisväärseks tegevate nagamanide jaoks on märkus või karm direktori

sõna lihtsalt ütlus, mida ei tasu tõsiselt võtta. Õpilased on nii teadlikud oma õigustest, unustades seejures ise inimõiguste raames käituda. Tänu Eestis valitsevale jõmmikultuurile on ka koolides ägedam tegelane see, kelle vanemad rohkem raha annavad ja kes vanemate jeepide või BMW-dega peale tunde sõita saavad. Ja selle poole püüeldaksegi. Haridus ja emotsionaalsel tasandil positiivne suhtlemine on see, mida ei väärtustata. Edu pandiks on kergelt tulev raha ja suurem maja/auto. Seda enam nõustun Lasnamäe Ühisgümnaasiumi direktoriga, kes käis välja hiilgava idee – ühiskondlik töö. Kahjuks on aga teada, et kool ei või oma õpilasi füüsiliselt karistada ja nii jääbki ilus mõte vaid sõnadeks. Nii nagu kipub jääma koolirahu väljakuulutamine vaid ilusaks traditsioonik, mille tähendust endale väga selgeks teha ei viitsitagi.

Liis Linn liis@tundruudus.ee

Piret Eero piret@tundruudus.ee

Toimetajad:

“Rahutused panid noorte mainele paraja põntsu”, “Vanematel mureks koolivägivald ja liiklusohutus” – need on vaid mõned meedias esinenud pealkirjad, mis annavad mõista, et koolirahuga seotud probleeme tuleks lähemalt käsitleda. Ja mitte ainult käsitleda, vaid saavutada ka mõjuvaid ja soovitud tagajärgi.

kARIKATUUR: HARDI KÕVAMEES

Peagi linastub kinodes uus kodumaine film „Mina olin siin“, mis põhineb Sass Henno 2004. aastal roomanivõistluse kinni pannud teosel „Mina olin siin. Esimene arest“. Film räägib tänapäeva noorte elust. Seda ilustamata ja ausal viisil. „Mina olin siin“ sisaldab lisaks unistustele ka vägivalda, narkootikume, hoolimatust. Kindlasti leidub paljusid, kes kinosaalis filmi vaadates tunnevad end ära. Avastavad, et on isegi sarnastes olukordades olnud või teavad oma tutvuskonnast inimesi, kes elavad samasugust elu. Režissöör René Vilbre sooviks on, et noored võtaksid kinno minnes oma emad ja isad ühes, et ka vanem põlvkond võtaks klapid silme eest ja näeks, milline noorte elu tänapäeval on. Nagu Rasmus Kaljujärv käesoleva lehe intervjuus ütleb, on noorus aeg, kus võib ja ehk peabki kõik järele proovima, ent enne tuleb oma otsuseid hoolikalt kaaluda ning hiljem nendest ka omad järeldused teha. Kuid kas just kõik noored on kui ühe puuga löödud ja elavad elu nagu Rass filmis „Mina olin siin“? On loogiline, et ühe poisi valikute põhjal ei tasu üldistusi teha ning kõik Eesti noored ei ela diileritena raha kogudes. Uskuge või mitte, aga leidub ka neid, kellest see teema on suure kaarega mööda läinud ja kelle elu on selle filmiga võrreldes nagu öö ja päev. Kui „Klass“ kinodesse jõudis, sai koolivägivald võimsa kajastuse. Selle üle arutleti lõpuks ometi nii koolides kui ka meedias. Loodetavasti ka kodudes. Võib vast väita küll, et tänu Ilmar Raagi filmile sai koolivägivald Eestis leevendust. Võib arvata, et pärast „Mina olin siin“ esilinastust hakatakse laiemalt arutama koolist puudumist ja narkootikumide tarbimist. Kuid kas selleks, et vanemad näeksid oma laste põlvkonna elu, peavad nad käima kinos? Me ei peaks ootama järjekordset kodumaal toodetud mängukat, et saada tähelepanu noorte elus esinevatele probleemidele, vaid peaksime neile ise rohkem tähelepanu pöörama. Võtmesõnad on siinkohal hoolivus ja tegutsemine.

Koolirahu kui pelgalt tseremoonia?

Kui tahad, et ka Sinu koolis ilmuks tundRuudus info@tundruudus.ee

Enne kontrolltööle minekut jäta püss ukse taha

UUDIseD Legendaarne Records ja R2 hip-hop saade “Programm” otsivad noori talente! Plaadifirma Legendaarne Records ja Raadio2 iganädalane hip-hop saade “Programm” otsivad koos uusi talente Eesti muusikamaastikult. Septembri esimestel päevadel ilmunud Metsakutsu ühiskonnakriitiline singel “Sõjaolukord” räägib tänapäeva maailmast ja inimeste omavahelistes suhetest. Kui tunned, et sul oleks sellele loole midagi lisada – olgu see siis laulujupp, räpisalm või hoopis kitarrisoolo – siin on sinu võimalus! Osalemiseks lae alla loo instrumen-

taalversioon Legendaarse koduleheküljelt www.legendaarne.ee ning salvesta sellele oma riim, salm, laulujupp või instrumentaalsoolo. Toimeta demo kas Raadio2-te või Legendaarne Records’i esindajate kätte. Parim pääseb külalisartistina Metsakutsu debüütalbumile “Testament”. Aega on 6. oktoobrini! Täpsem info www.legendaarne.ee ja www.r2.ee. (TR) Esiplaanil Metsakutsu Club Hollywoodis esinemas

Nägemine võib mõjutada Sinu õppimisvõimet COVD ehk Nägemise Optilise Arenduse Kolledz viis ameerika koolinoorte seas läbi uuring-projekti “August is Children’s Vision and Learning Month (ehk August on Laste Nägemise ja Õppimise kuu) kust selgus seos hea nägemise ja õppimistulemuste vahel. Nimelt ilmnes, et nägemisprobleemid mõjutavad miljonite laste ja noorte õppimisvõimet: American Foundation in Vision Awareness uuringute põhjal on ühel neljast Ameerika kooliealisel probleeme nägemisega. 18 miljonil kooliealisel ameeriklasel pole peale koolis olnud ühtki professionaalset silmakontolli. 60% õpilastest, kellel läheb koolis halvasti, on nägemisprobleemidega.

Dr. Drusilla Grant, COVD eelmine direktor, lisas, et hea nägemine on eduka õppimise aluseks. Paljusid nägemisprobleeme ei tuvastata, sest lastel on koolis lihtsa “kata-ükssilm-kinni” testiga pealtnäha terved silmad. Tegelikult ei näita see test, kas silm suudab asju jälgida, mõlemad silmad koostööd teha ja lisaks kõigele veel fokuseerida, vahendab TeenagerToday.com. Koolis tehtav test ei näita veel, kas laps või noor suudab lähedal asuvat objekti, näiteks õpikus olevat teksti, fokuseerida ja kas silmad suudavad kõiki värve eraldada ning veel paljusid omadusi.

Koolis tehtav test võiks näidata järgmiseid andmeid: Kas silm fokuseerib lähedal ja kaugel asuva objekti. Kas silmad suudavad end koordineerida. …suudavad koos töötada (ehk kas toimib binokulaarne nägemine). . ..suudavad täielikult liikuda. ...suudavad tajuda kõiki värve ja liikumisi. (TR)

Parimad keelpillimängijad on Muusikakeskkoolist Tallinna Muusikakeskkooli kammerorkester saavutas rahvusvahelisel noorteorkestrite konkursil ühe esikoha ning tunnistati konkursi parimaks esinejaks. 12.-15. juulil osales Tallinna Muusikakeskkooli kammerorkester rahvusvahelisel konkursil„Youth & Music in Vienna 2008“, kus saavutas esikoha keelpilliorkestrite kategoorias. Ühtlasi tunnistati orkester kogu konkursi parimaks esinejaks. Konkursil tuli esitamisele W. A. Mozarti “Divertimento” ning E.-S. Tüüri “Passion” ja “Illusion.” Viiesajast võimalikust punktist anti

Tallinna Muusikakeskkoli kammerorkestrile 496, kusjuures viiest žüriiliikmest neli hindasid orkestri esinemist maksimumpunktidega. Konkurs „Youth & Music Vienna 2008“ oli järjekorras 37. Selleaastast konkurssi hinnati kõige kõrgema esinejate tasemega ürituseks konkursi ajaloos. Osalejate seas olid noortekollektiivid kogu maailmast. Tallinna Muusikakeskkooli kammerorkester loodi kooli sümfooniaorkestri keelpillikoosseisu baasil, et osaleda keelpilliorkestrite kategoorias Viinis toimunud konkursil. (TR)

Kas sinul esinevad järgmised sümptomid: Lugemisel tihti järje kaotamine. Halb arusaamine loetavast tekstist. Väga halb ja lohakas käekiri. Sarnased sõnad lähevad segi. Sama sõna eri lausetes mitte ära tundmine. Pea- ja silmavalu pärast lugemist. Lugemise ja kirjutamise vältimine. Tähelepanuprobleemid. Siis tuleks igaks-juhuks silmaarsti külastada Suuremas osas lahenevad need probleemid prillide või kontaktläät-

Sihtasutus Archimedes jagas 50 tuhande krooniseid stipendiume

Iga-aastase Noore õpetlase stipendiumikonkursi tulemusena said tänavu välisõpinguteks raha viis noort, kes kõik jätkavad haridusteed mainekates Suurbritannia ülikoolides. Tallinna Reaalkooli lõpetanud Ave Lauren läheb Cambridge’i geograafiat õppima, Tallinna Inglise Kolledži endine õpilane Juhan Matthias Kahk Oxfordi keemiat. Füüsikat lähevad tudeerima Tallinna 21. kooli lõpetanud Marek Sirendi Edinburgi ülikooli ja Pärnu Koidula Gümnaasiumi vilistlane Kristjan Põder Bristoli ülikooli. Martin

Kruusimägi, kes seni õppis Lord Wandsworth College’is, suundub Leedsi ülikooli tootedisaini erialale. Stipendiumiprogrammi juht Katrin Kiisler sõnas, et igal aastal jääb rahapuuduse tõttu maailma tippülikoolidesse minemata kümnetel Eesti tudengitel. „Just esmakursuslastel on kõige raskem leida toetust, sest nendesse ei usu veel keegi, isegi siis, kui on läbitud juba ülitihe valikusõel Inglismaa Oxbridge’i või Ameerika Ivy League’i ülikooli”, lisas ta. (TR)

FOTO: LEGENDAARNE RECORDS

FIlm

iin“ „Mina olin s o 2004.

FOTOD:TRIIN TENSO

Henn Põhineb Sass „Mina olin il aasta romaan e arest“ siin. Esimen René Vilbre r: Režissöö Ilmar Raag Stsenarist: smus Näiteljad: Ra Kõre, le He v, är Kaljuj , Tambet Doris Tislar n Jurman, ly ri Tuisk, Ma l, Märt Avan Margus Prange or, Lembit di, Jaan Rekk Ulfsak

Ühe poisi lugu jõuab reedel kinolinale

astele Alla 14 aast keelatud Kestus: 1:27 Esilinastus: il Coca 12. Septembr as Cola Plaz

Piret Eero piret@tundruudus.ee Film jutustab, kuidas üks eliitkooli õpilane, kes elab omapäi, tahab armastust ning unistab arstiks saamisest, kuid hakkab toiduraha nimel pättustega tegelema. Need, kes Sass Henno romaani on lugenud, teavad filmis juhtuva ette, kuna käsikiri jälgib raamatu sisu väga hästi. Ent ikkagi on filmi huvitav vaadata, kuna see on täis stseene, mis ette teada sisu põnevaks teevad. Kuigi filmi autorid ise ei kipu “Mina olin siin” eelmisel aastal linastunud “Klassiga” võrdlema, on need kaks filmi mõnes mõttes sarnased.

Mõlemad kajastavad tänapäeva noorte probleeme. Mõlemas on hästi välja mängitud vägivallastseenid, kuid filmis “Mina olin siin” mängivad suhted ja armastus suuremat rolli kui “Klassis”. Teos üllatab ausa ja ilusa sekstseeniga, kus Rass (Rasmus Kaljujärv) ja Renita (Hele Kõre) üheskoos öö veedavad. Näitlejad on tasemel, kaamera- ja režissööri töö hea, filmi muusika okei, stsenaarium hea aga kohati ehk liialt romaanipõhine.

Hetked ﬁlm

ist “Mina olin

siin”

Kindel on aga see, et “Mina olin siin” pakub nii elamusi kui ka mõtlemis- ja kõneainet. tundRuudus hinnangul on tegemist soovituslikult kohustusliku filmiga.

“See on lugu poisist, kes on otsustanud arestikambris kirjutada kõigest. Mitte ainult sellest, mida ta on teinud, vaid peamiselt segadusest, milles ta on oma elu elanud. Ainult nii võib sellest kellelgi kasu olla,” võtab Ilmar Raag paari lausega Sass Henno teose kokku.

René Vilbre: See on aus ja jõhker film tänapäeva noorte elust

Miks valisite ﬁlmi tegemiseks just „Mina olin siin”? Tegemist on ausa, siira, otsekohese ehk ka jõhkra ja ilustamata sissevaatega tänapäeva noorte (hinge)ellu. Kindlasti ei ole tegemist üldistusega, et kõik noored elavadki sellist elu nagu me filmis kirjeldame. Aga et ka selline elu on olemas ja seda ei ela mitte väike grupp eesti noori, ei saa keegi eitada. Samas tean, et probleemid-küsimused, mida filmis esitame on aktuaalsed igas Euroopa suurlinna agulis. Millise emotsiooniga Te tahaksite, et noored kinosaalist lahkuvad? Mida see ﬁlm neile öelda võiks? Selle filmi kohta vist ei saa öelda, et lahkusin saalist hea tundega. Kuna filmi lõpus jääb siiski peategelasele helklema lootusekiir, võiks jääda tunne, et nägin midagi olulist, et ka oma elu üle järele mõelda. Teha ehk oma elus korrektiive või olla õnnelik, et kõik see jama minust suure kaarega siiani on mööda käinud.

FOTO: TRIIN TENSO

„Mina olin siin“ rezissöör René Vilbre tahaks, et noored võtaksid filmi vaatama minnes kaasa ka oma emad-isad, et ka nemad tänapäeva noorte probleemidega silmitsi seisaksid.

Filmis kõige pätima päti Olari poolõde Hannat mänginud 13-aastane Doris Tislar ütles, et pärast filmi vaatamist oli tal paar päeva mõtteainet. Oleks ideaalne, kui iga nooruk pärast filmi pisut enesega aru peab. Ma usun, et keegi vaatajaist ei tahaks läbi elada seda, mida meie peategelane Rass läbi elab. Otsesest näpuga näitamisest ja moraailugemisest oleme meelega hoidunud. Arvasime, et filmi vaatav noor on juba nii tark küll, et heal ja kurjal ise vahet teha. Tegelikult võiks noor ka oma ema-isa kinno vedada, et nemadki päris noorte probleemidega silmitsi seisaksid. See võib olla vanematele pisut ehmatav aga paraku on see elu, mida elatakse siin, nüüd ja praegu. Miks on ﬁlm alla 14-aastastele keelatud ? Kuna filmis on mitmeid päris jõhkraid, avameelseid ja raskeid episoode, mille mõistmiseks peab omama pisutki elukogemust ja analüüsivõimet, siis arvasime et noorimad, kes veel suudaks filmis esitatud probleemidest läbi hammustada on vähemalt 14-aastased. Teie käe all on valiminud väga palju ﬁlme. Mille poolest „Mina olin siin” Teie jaoks eelnevatest erinev või erilisem on? Tõsi, olen teinud filme alates Arthouse tanstufilmidest, dokumentaal-, lastefilmide ja Kreisiraadioni välja. “Mina olin siin” on minu jaoks eriline ehk seetõttu, et olen nooruses kokku puutunud sarnaste probleemide ja inimestega.

Ka mina olen pidanud tegelema nooruses ellu (eneseks)jäämisega vastandades end teatud gruppidele. Olen pidanud tegema otsuseid, mis mind teatud sotsiaalsest grupist välja murraksid, et minna kooli, ülikooli, saada kellekski!

Rass teeb filmis küll pealtnäha valesid otsuseid aga teeb seda kõike üllaste eesmärkide nimel - õnne, armastuse, perekonna, hariduse nimel. Ta tahab ära sealt, kuhu ta ei tunne end kuuluvat.

persoon

Rasmus Kaljujärv sai Rassiga ruttu sinasõbraks FOTO: VIRGE VIERTEK, JOY

mõelda. Ma lugesin kuskilt mingit statistikat, et 61% kõikidest noortest proovivad kõik narootikumid ära. Alates kanepist kuni ecstasy ja kokani välja. Iga on selline, et loomulikult, proovi, aga sa pead mõtlema, et miks sa seda teed ja kas sul on seda vaja. Ja kui sa seda teed, siis võta sellest oma kogemus. Tee sellest omad järeldused. Oled Sa mõelnud, et mis saab nendest tegelastest edasi? Eks nad saavad oma esimese šoki kätte. Hakkavad oma elu rööpasse seadma. See on tegelikult see, mida Rass kogu aeg üritabki. Ta tahab ju head. Ta tahab, et tema elus oleks need asjad, mida kõik inimesed tahavad – armastus, hoolivus ja usaldus. Ja tal on oma unistused, mida ta üritab täide viia aga ta lihtsalt valib valed vahendid. Esmapilgul tundub, et „oh teen selle ära ja siis pärast enam ei tee“. Aga üks asi viib teiseni ja nii edasi.

Rasmus Kalj

Teatri NO99 näitleja Rasmus Kaljujärv (27) mängib peagi esilinastuvas Eesti mängufilmis „Mina olin siin“ 17-aastast eliitkooli õpilast Rassi, kellel on küll üllad unistused, ent kes müüb olude sunnil narkot. Kas ise oled juba ﬁlmi näinud ja mis mulje see jättis? Jah, positiivse mulje jättis. See on hea film, häbi ei pea tundma. Kas enne võtteid olid lugenud Sass Henno raamatut „Mina olin siin. Esimene arest“? Ei olnud. Ma lugesin selle läbi kiiresti enne castingule minekut, et ma teaks, millest seal juttu on. Aga väga hea raamat on. Mille poolest see ﬁlm sinu eelnevatest töödest erinev oli ? See oli suur töö. 33 võttepäevast olin kõikidel päevad kohal. Kas Rassi oli keeruline kehastada? See on otsast lõpuni üks päris keeruline film ja keeruline roll. Seal oli emotsionaalselt keerulisi kohti. Näiteks üks stseen, kus poisid metsa viiakse koos selle vastiku Olariga. Aga ma sain selle Rassiga üsna kiiresti sina-peale. See film räägib asjadest, mis ei olnud mulle võõrad. Ma arvan, et ma tean, milest ma seal räägin.

Sündinud 28. ujärv märtsil 1981 Lõpetanud Mi ina Härma Gümnaasiumi 2004. aastal lõpetas Tea triakadeemia Kõrgema La vakunstikool i Töötab teatri 21. Lennu s NO99 2002. aastal omista ti talle Vold emar Panso preemia Lavastusi, mi lles Rasmus mängind on: „Hulkur Ras mus“, „ГЭП eh k Garjatšije estonskije pa rni”, „Ju lia”, „Kevad e” Filmidest: „K õr „Mina olin si ini”, in”

Mille järgi Sa arvad, et publik Sind tunneb? Tead, ausalt öeldes mulle tundub, et kõige rohkem teatakse mind selle järgi, et ma kunagi, ma ei mäleta isegi mitu aasta tagasi paar kuud seriaalis „Kodu keset linna“ üles astusin. ui paljud noored mind teatri järgi ikka teavad? Meil NO’s (teatris NO99 – toim.) käib muidugi noori, mille üle on väga hea meel. Ma arvan, et me suudame pakkuda ka teatrit noortele inimesele. Et üldjuhul kui öelda nooree sõna „teater“, siis see on tema jaoks midagi papist, igavat ja vana.

Tahaksid, et noored käiksid rohkem teatris? „Ma tahan, et noored teaksid, mida teatris tehakse ja teaksid, missugused võiksid olla teatri võimalused. Et teater ei pruugi olla mingi tobe uksekomöödia või muinasjutt käpikutega. On Sul lugejatele ﬁlmisoovitusi? Ma ei arva, et ma peaks inimestele mingeid retsepte jagama. Aga mida laiem silmaring sul on, seda parem, kasulikum ja haritum sa oled. Sa võid vaadata ükskõik mida, Hollywoodi filme näiteks. Aga kui sa sinna kõrvale suudad midagi muud vaadata, midagi, mida Sõpruses või ETV’s õhtuti näidatakse, samal ajal kui Kanal 2 näitab „Politseiakadeemia“ kaheksat osa juba 10 korda, on hea. Millistes uutes rollides Sind peagi näha saab? Praegu käivad „Rambo“ proovid. Äkki keegi mäletab seda filmi. Tõenäoliselt on väga paljude jaoks teadmata fakt see, et esimene film on üldse ühe romaani põhjal tehtud. Film oli mis ta oli. Kõva taplemine ja tulistamine. Aga seal romaanis on oluliselt rohkem. Ja mina mängin selles tükis paha politseinikku, kes Rambot kimbutama hakkab. Kas uusi ﬁlmirolle on ka pakutud? Ei ole. Palju neid filme siin Eestis ikka tehakse.

Noored löövad hinnad uppi! Allahindlusprotsent = 100 - sinu vanus Mida noorem oled, seda soodsamad prillid saad.

Milline Sa ise gümnaasiumis olid? Üsna laisk ja kraade. Gümnaasiumis ma väga õppetööga ei tegelenud. Tagantjärele on seda nii paha öelda, et ma ei käinud tol ajal koolis mitte õppimise või hariduse, vaid seltskonna pärast. Ma olin paras loru, ütleme nii. Aga kuidas eksamid tehtud said? Arvestades seda, et ma ei õppinud lõpueksamiteks praktiliselt üldse, siis jäin tulemustega rahule. Kuidas oli teha seksstseeni Hele Kõrega? See on väga armas ja ilus stseen. Me pusisime päris kaua selle kallal. Filmimise ajal oli hästi rahulik ja vabameelne õhkkond. Enne sai räägitud ja kokku lepitud režissööriga, et kui palju ja mida ja nii. Tagant järele pigem hakkad vaatama ja mõtlema, et oli siis vaja. Oli siis nii palju vaja? Milline võiks olla selle ﬁlmi õppetund? Võib-olla on see natuke vanainimese jutt, aga noored võiksid enne tegutsemist hoolikalt

Allahindlusprotsent raamidele = 100 - ostja vanus. Soodustused kehtivad raamide ja klaaside koosostul kõigis Instrumentariumi kauplustes kuni 30.09.2008. Erinevaid soodustusi ei saa koos kasutada.

Tallinn: Viru Keskus tel 610 1361, Ülemiste Center tel 603 4727, Stockmanni kaubamaja V korrus tel 668 0460, Kristiine kaubanduskeskus tel 665 0317, Magistrali Keskus tel 677 4190, Lasnamäe Centrum tel 600 8923, Sikupilli Keskus tel 600 6775. Tartu: Tartu Kaubamaja tel 731 4849, Kompanii 2 tel 744 7844, Eeden, Kalda tee 1c tel 740 4025, Lõunakeskus tel 730 3818. Pärnu: Port Arturi Kaubamaja tel 447 8606. Haapsalu: Tallinna mnt 1 tel 473 3899. Viljandi: Centrum tel 435 1163. Narva: Tallinna mnt 19c tel 35 66 466. Rakvere: Vilde 14 tel 322 3830. Nüüd ka Kuressaare Kaubamajas! Tel. 45 30 510 www.instru.ee

probleem FOTO: RENE PRINGI

valemitega

füüsika kaustik

F M K E I V S B A G

M valemitega

matemaatika kaustik

Kui tuupimine liialt pingeid tekitab, tuleks füüsiliselt aktiivsem olla F M K E I V S B A G

keemia

kaustik

valemitega matemaat ka v h k

reeglitega

reeg itega

ALGKLASSIDELE

M E I

valemitega

ingl se kee e v h k

eesti keele vihik ALGKLASSIDELE

ALGKLASS DELE

M E I

M E

G F M K E I V S B A

reeglitega

eesti keele kaustik

Millest tekib koolistress ja kuidas seda vältida? Koolistressi vältimiseks tuleb paremini aega planeerida, puhata ja rohkem liikuda. Annes Aus tundruudus@tundruudus.ee

F M K E I V S B A G

reeglitega

inglise keele kaustik

F M K E I V S B A G

“Öeldakse, et terves kehas on terve vaim. Kahjuks ei järgi paljud noored öeldut ning tegelevad liigselt vähe kehaliste harjutustega,“ märkis tuntud psühhiaater Jüri Ennet. „Stressi tekitab ka ebasobiv keskkond, vastuolu võib tekkida õpetajate, koolikaaslaste, aga ka vanemate ja kooliväliste tuttavatega, mis kõik võivad olla stressiallikaks,” lisas Ennet. Psühholoog Margit Tamm märkis, et stress kuulub elu juurde ja täielikult vältida ei ole seda võimalik. „Kui aga stress süveneb, võib see igapäevaelu ja tegevust takistada ning tervisehädadena väljenduda,” ütles ta. Ka Tamme kinnitusel on stressi põhjuseid nii koolis kui ka kodus. ”Erinevalt poolt tulevad

Psühholoog Margit Tamm:

„Kui aga stress muutub liiga suureks, võib see igapäevaelu ja tegevust takistada ja ka tervisehädadena väljenduda.” kohustused võivad kuhjuda ja noores inimeses pingeid tekitada. Kui ei saa aga korralikult välja puhata, on koolis raske keskenduda, rääkimata sellest, kui kõht on tühi ja ei jõua koolitoitu ära oodata.” Teiseks äärmuseks on kodud, kus lapsele esitatakse liiga kõrgeid nõudmisi. Keskpäraste

tulemustega ei lepita, vaid pidevalt kritiseeritakse ja nõutakse aina rohkem, ning igaks juhuks, et mitte last ära rikkuda, ei tunnustata ega kiideta. Nii kasvab lapses rahulolematus iseendaga ja ebakindlus. Lõpuks kaob ka motivatsioon üldse pingutada,” selgitas Tamm. Lisaks õppekoormusele mõjub tema sõnul õpilasele negatiivselt ka koolis ja klassis valitsev vaenulik õhkkond. ” Tülid kaaslastega, mis ei jõua lahenduseni, ka arusaamatused õpetajatega on üks suur stressiallikas. Põhjusena ei saa mainimata jätta ka koolikiusamist, mis on viimaste aastatega muutunud, ja järjest uusi vorme võtab. Näiteks interneti vahendusel, mistõttu see õpetajatele tihti märkamata jääb.” Psühholoog Margit Tamm soovitas, et probleemide tekkimisel tuleks neile võimalikult kiiresti lahendusi otsida ja võimaluse korral kellegagi rääkida. Koolitöödest tingitud stressi vältimiseks aitab tema kinnitusel kõige paremini aja planeerimine, et liiga palju töid ühte kokku ei kuhjuks.

KOOLIELU

Aastal 2011 hakatakse uutmoodi õppima Õppekava peavad nii mõnedki haridusinimesed Eesti haridussüsteemi mustaks lambaks ja kirstunaelaks. Selle üle, kas tegu on ajast ja arust pärit paksu raamatuga, mis on loova õppeprotsessi seisupidur või on tegu tähtsa dokumendiga, mis tagab kindlat ja klassikalist haridust, võib iga õpilane ise otsustada. Järgnevalt proovib tundRuudus selgitada, mis värk selle õppekava uuendamisega ikkagi on. Robert Lang, Piret Eero tundruudus@tundruudus.ee

1987. aastal kogunes revolutsiooniline

õpetajate kongress, mis asus koostama uut õppekava. 1989. aastal valmibki Nõukogude ideoloogiast põhimõtteliselt puhastatud õppekava, mida võib pidada Eesti esimeseks üldhariduskoolide õppekavaks.

1996. aastal asusime Euroopas liikuvate üldiste suunadega kaasa liikuma ning käiku läks II õppekava.

2002. aastal jõustus praegu kehtiv „Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava”, mis on järjekorras kolmas. Tegemist on ’96ndal aastal ilmunud õppekava täiendatud versiooniga. 2006. aastal koosati järgmine õppekava, mis planeeriti vastu võtta 2007. aastal, kuid see ei jõudnud valitsuseni. Mõned toovad põhjuseks valitsuse vahetumist, osad heidavad ette õppekava liigset konservatiivsust ja arengus tagasikäiku.

2011/2012 õppeaastast peaks kehtima hakkama IV „Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava”, mille väljatöötamise kallal haridustegelased praegu ränka vaeva näevad.

7 V

reeglitega

vene keele kaustik

Mis vajab praeguses õppekavas muutmist? Viive-Riina Ruus Tallinna Ülikooli emeriitprofessor, riikliku õppekava koostamise eksperkomisjoni liige Esiteks on uues õppekavas vaja rohkem innovatsiooni ning teha ruumi loovusele ja ettevõtlikusele. Teiseks, ei oska inimesed omavahel koostööd teha. Ei oska luua sildasid, kus üks ei pane teisele jalga taha, vaid mõlemad saavad kasu ja kehtib usalduse põhimõte. Tähtis pole mitte see, kas keegi isiklikult saab hinde „viis“, „neli“ või „kolm“, vaid see, kuidas ta suudab koostööd teha. Seda on vaja arendada. Kolmandaks on tähtis luua võrgustiksuhteid teiste koolidega. Eesti koolid suhtlevad ääretult vähe vene koolidega. Kui mõelda praegustele välispoliitilistele suhetele, siis on tähtis, et me omavahel suhtleksime. Ei pea olema deklaratiivsed rahvariietega peod, vaid ühised tegevused ja projektid. Ja suhtlema peaks ka Euroopa koolidega. Et ei oleks ainult oma küla ja oma kogukond. Neljandaks on tähtis, et koolis toimuks tunniväline tegevus ning et kool oleks koht, kuhu õpilane tuleb hea meelega ning kus ta tunneb, et tal on seal sõbrad ja õpilased moodustavad ühise pere.

F M K E I V S B A G

reeglitega

saksa keele kaustik

S B A G F M K E I V

e lass d

põhimaterjaliga

bioloogia kaustik

VIHIKUD KOGU PERELE! algklasside.valemivihik.ee

www.valemivihik.ee

www.tudengivihik.ee

Kätriin-Eliis Jaaniste (17) Haapsalu Gümnaasium

Ausalt öelda ma ei tea sellest mitte midagi. Ei teagi kohe mitte midagi! Koolis pole ka arutatud. Pole kuulnudki. Aga praeguse õppekava kohta arvan, et sellel pole midagi viga. Kui, siis võib-olla on natuke üle koormatud. Liiga palju ained on kuhjatud.

Toomas Raudsepp (18) Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkool

Suhteliselt vähe olen sellest kuulnud. Enamus jutte käib ikka selles stiilis, et kurjad keeled saunas rääkisid ja nii. Ehk et midagi väga pole kuulnud. Ja ei oska sellest õieti midagi arvata ka, sest minu jaoks on aasta pärast kool läbi ja siis mind see uus õppekava nagunii ei puuduta. Aga ma arvan, et praegu on ka suhteliselt okei õppekava. Ainult keeletunde on vähe ja riigikaitse kui aine võiks kavva lisada. Siis ikka õpiks distsipliini, mida on kõigile vaja. Ka tüdrukutele.

Riikliku õppekava koostamine toimub Haridusja Teadusministeeriumi ja Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse juhtimisel Praeguses õppekavas on ei rohkem ega vähem kui 62 703 sõna.

Helen Linn (17) Suure-Jaani Gümnaasium

Madis Birk (14) Haapsalu Gümnaasium

Ma ei ole sellest tegelikult väga kuulnud. Kui, siis hästi vähe ja koolist küll mitte. Pigem uudistest, telekast ja lehest. Ma arvan, et selle õppekavaga jamatakse üldse liiga palju. Seda on nii mitu korda muudetud ka. Aga praegu ma arvan, et näiteks kehalises kasvatuses ma ei ole aru saanud, miks peab kergejõustikku just tegema. Teistes maades ei tehta ainult kergejõustikku, aga meil on see põhiasi. Okei, jooksmisest ma saan aru, aga just kõrgushüpe ja muu selline. Milleks. Teoreetilist poolt võiks rohkem olla. Arvan, et õppekavade muudatused puudutavad rohkem õpetajaid. Olen nende jutust kuulnud, et järjest rohkem infot tuleb meile veel lühema ajaga selgeks õpetada. Mõnikord tahaksin mõnd teemat küll pikemalt ja põhjalikumalt uurida, kuid juba peame uut peatükki õppima. Samuti lisanduvad valikained, mida jõuame vaid pealiskaudselt uurida. Aga need ained ehk ongi ainult tutvustuseks edasiste valikute tegemiseks.

FOTOD: GERDA LIIV JA ERAKOGU

Mida oled kuulnud uue õppekava koostamisest?

F M K E I V S B A G

kronoloogiaga

ajaloo kaustik

A G F M K E I V S B

põhimaterjaliga

geograaﬁa kaustik

F M K E I V S B A G

pInGInAAbrID us d“ on tundRuud ri ab na gi in “P a! Who ub igas numbris ilm uus rubriik, kus lia intervjuu ning kahe pinginaabrig d. si to selt ägedaid fo saks veel hulgali est s tehakse kõikid II veerandi lõpu aõte ja toimub av paaridest kokkuv ad tulemuse na selguv lik hääletus, mille s -pinginaab rid, ke ik m m le us d uu R tund d, auhindu. Kui arva saavad hulgaliselt kaaslasega olete ua la a om A N SI et just märbrid, saada meil aa in ng pi ad m ri pa nab rid“ ja oma ko gusõnaga “pingina @ ssile tundruudus taktandmed aare tundruudus.ee.

Pinginaabrid

Inna Brozdina (15) ja Kristin Pääsuke (16) on Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi humanitaarkallakuga 10. klassi neiud, kes on juba kolm aastat pinginaabrid olnud. Kuigi tüdrukutel esineb vahel ka tülisid, on nad enda sõnul siiski ideaalsed pinginaabrid.

Naljakaim asi pinginaabritena? K: „Meil on koguaeg naljakas, eriti, kui mingi kreisi tuju peale tuleb.“ I: „Kõige naljakam asi on Kristini suud tunnis põlema panna. Haha!“

Kuidas te teineteist leidsite? K: „Noh, Inna oli enne mind Kuristikus ja nii see läks.“ I: „Kristin leidis minu.“ K: „Aga siis, kui me Soome-Rootsi laevareisil käisime, saime enam-vähem bestikateks. Lahe reis oli.“ I: „Jah. Ja varsti läheme Egiptusesse.“

Miks just teie olete ideaalsed pinginaabrid? K: „Sest me oleme meie. Me oleme siiamaani vastu pidanud ning peame edaspidigi. Muidugi on olnud palju-palju tülisid, kuid naljakaid hetki on tuhat korda rohkem olnud.“ Kas vahetunnis olete ka ninapidi koos? I: „Mhm.“

Mis ainetes te koos istute? K: „Kõikides, isegi kehkas.“

Kas te olete teineteist kunagi närvi ka ajanud? I: „Kristin ajab mind koguaeg närvi.“

Miks on Kristin hea pinginaaber? I: „Kristin on hea pinginaaber sellepärast et ta oskab hästi inglise keelt ja on ka alati valmis aitama. Ta oskab igat tundi üle terve klassi karjudes õbusamaks teha.”

Kui tülis olete, siis istute ka koos? I: „Ikka. Tavaliselt lepime ära paberitüki peale kirjutatud kirjakestega.” K: “Tülid tekivad tavaliselt mingite tühiste asjade pärast. Tavaliselt on nii, et kui juba üle kuu aja oleme koos istund ja pärast kooli ka koos olnud, siis tüdineme üksteisest ning iga asi ajab närvi.” I: „Tülid lahenevad kiiresti. Palume andeks või lihstalt hakkame uuesti rääkima.” FOTO: ANDRES

Aga Kristin, miks Inna hea pinginaaber on? K: „Inna on selle pärast hea pinginaaber, et ta oskab vene keelt hästi. Ja kuigi õpetaja ei luba kunag aidata, sosistabta ikka ette. Ja peale selle võib ta iga õpetajaga vaielda, et mind kaitsta!”

Kristin ja Inna on pi

nginaabrid ka läbi tu

le ja vee

PIRET EERO

Mis on teie jaoks nõmedaim asi pinginaabritena? K: „Vene keel, kus ma midagi ei oska, ja siis vahel kui Innal on paha tuju, siis ta ei ütle mulle midagi ette.“ I: „Kui mul on paha tuju, siis käib Kristin tõsiselt pinda oma vene keelega!“

BROZDINA, KÜSIS

Kui te ei saaks koos istuda, siis mida teeksite? I: „Ma istuks Dianaga!“ K: „Noh, klassis on palju inimesi ju.“

KommentAAr

Moemutt kannab korralikku lokki!

Öeldakse, et müts meest ei riku. Aga soeng? tundRuudus otsis üles ﬁlmist “Klass” tuntud Lauri Pedaja, kes peab juuksuriametit, et saada teada, mida tüüpilised pedagoogide soengud nende kohta reedavad.

Vanakooli küljele kammitud tukk

See mees on oma aega kinni jäänud. Seljas on kindlasti tumesinine 85. aastast pärit ülikond. Aga muidu selline muhe vuntsiga vend. Võiks vabalt olla kooli majandusdirektor või hoopis keemiaõps. Reeglina ta leebe pole aga kaks või kolm oma lemmikut laseb alati läbi ja tüdrukutele viskab silma.

Trendikas naisterahvas

Sellisel on noored lapsed kodus raudselt. Väga trenditeadlik naisterahvas. Ta peab enda eest hoolitsema, sest vanus nõuab hallile juuksele hooldust. Peab tihti juuksuris värvimas käima. Tüüpiliselt värib pea punaseks, sest see teeb nooruslikumaks ja sobib kõigega. Võiks anda ajalugu, geograafiat või bioloogiat. Iseloomult on mõistev aga konse (konservatiivne – toim.) Läbu ei salli.

Korralik lokk

Selline korralik moekas lühike lokk ja võib-olla isegi värvitud. Ehted ja värgid, moemutt, noh. Vanakooli tibi. Selline, kes keerab õhtul rullid pähe ja siis magama. Kaheksa rulli vähemalt ja üks neist kindlasti tukas. Üks variant, et sellise soenguga õpetaja on vabameelne ja tšill, teine variant, et just konse matemaatika õpetaja, kelle tunnis peab alati tagapingis vaikus olema. Aga see esimene on eesti keele või kirjanduse õps ja tema tunnis saab pulli teha.

Keemiline volüümilokk

Ta teeb omale keemilise volüümiloki pähe ja siis käib sellega ringi kuni see välja kasvab. Värvida ta ei julge, kuna see kahjustab tema arvates juukseid. Aga keemiline nii palju ei kahjusta. Aineks on kindlasti füss. Ise on selline range ja konse. Nalja ta tunnis kindlasti ei tee. Konkreetne naine, noh. Selline, et lööb rusikaga lauale. Ja kui talle meeldida tahad, pead eespingis istuma ja hinded viied olema, käsi pidevalt üleval.

„Pärjasoeng“

Siin on see, et üks külg peab olema pikem kui teine, et saaks juukseid üle pea visata. Siis tundub, et juuksed on olemas. Väga šeff paps uidu. Ja kui prillid ka on, siis ta on kindlasti koolis tähtis nina. Konkreetne vanakooli mees. Võib-olla poiste tööõpetuse õpetaja. Kehalise jaoks on liiga vana.

Hommikune fönka

Tüdrukute käsitöö õpetajad on sellised tavaliselt. Armastab kõvasti föönisoenguid. Ja on ikka viitsimist vaja, et hommikul selline fönka pähe teha. Ta on korralik ja püüdlik. Näo järgi võib ta väga malbe ja leebe paista aga tegelikult pole selline.

Lühike poisipea

Üle pea kammitud ja õrnalt värvitud „väga ei viitsi vaeva näha“ soeng. Tal on vähemalt viimased 30 aastat see üks ja sama soeng olnud. Ja selline tüüpiline siidsall on ka alati kaelas. Või siis teine variant, et on blondeeritud pea ja väljaskasvamistriip on pea keskel. Ameti poolest võiks olla algklasside õpetaja. Selline nunnutaja, kelle tunnis peab püüdlik ja armas olema ja siis ta kirjutab punase pastakaga sulle päevikusse: „Tubli!“.

KARIKATUURID: KRISTEL MARTSAR

Pikad juuksed

Tüüpiline kunstiajaloo õpetaja soeng. Selline sorgus ja kergelt rasvased juuksed. Kunstiinimene ei pööra välimusele tähelepanu, elab omas mullis. Aga kindlasti on ta poiste lemmik, sest ta on noor. Iseloomult on ta selline vaikne hall hiireke. Kui temaga hästi läbi tahad saada, võiks väike ﬂirt juurde käia.

Tallinna Vaba Waldorfkool

Keila Erakool Läte

Narva Juhkentali kool, Waldorfpedagoogika osakond

Aruküla Vaba Waldorfkool

Uus

Viljandi Vaba Waldorfkool

Tartu Waldorfgümnaasium

Johannese Kool Rosmal

Kool, kus pole õpikuid ega hindeid Kujutate ette kooli, kus põhikooli osas ei jagata hindeid? Või kus õpilased ja õpetajad sinatavad justkui oleksid vanad sõbrad? Ardo Aednik tundruudus@tundruudus.ee Selliseks tavapärasest teistsuguseks kooliks on Waldorfkool, mille nime kannab Eestis kuus kooli, neli põhiharidust ning üks Tartus asuv põhi-ja keskharidust andvat erakooli. tundRuudus käis selles viimases, et vaadata miline näeb välja päev teistsuguses koolis. Vaatamata sellele, et Eestis pakutakse põhija keskharidust täiesti tasuta ning heal tasemel nii õppetöölt kui ka valdavalt õppekeskkonnalt, ei ole erakoolidki kuhugi kadunud. Ligi 7000 kroonise aasta õppemaksuga Tartu Waldorgümnaasiumis käib 186 õpilast. Küll aga puudub koolil oma koolimaja ning praegu jagatakse maja lasteaiaga. Seegi maja on

juba küllatki kehvas seisus. Minule, kes ma olen harjunud juba esimesest klassist alates õpikut käes hoidma, tundus juba õpikute puudumine harjumatu.

Vaimne hommikuvõimlemine Tundidega alustatakse hommikul kell 8.15. Enne tunni juurde asumist surutakse käsi õpetajaga ning loetakse kooris Waldorfkoolile traditsioonilist hommikusalmi. Hommikusalmiks on neil rahvusvahelised Waldorfkooli luuleread tõlgituna emakeelde. Tartu Vaba Waldorfkooli direktori Meelis Sügise sõnul loob see vastava meeleolu ning aitab päeva alustada. Pärast hommikusi ettevalmistusi alustatakse 90 minutilise põhiainega (nt keemia, matemaatika, ajalugu), mis kestavad neli nädalat ning seejärel põhiaine vahetub. Põhiaine tunnile järgnevad üksikud, 45 minutilised ainetunnid, mis on orienteeritud loomingulisele lähenemisele ja praktikale.

Tundides igavlemiseks aega ei jätku Õppekavast leiab nii mõnegi huvitava aine. Lisaks draamatundidele leiab õppekavast

näiteks rütmika, õmblemise ning isegi vase-ja nahatööde tunnid. Üksluisetest tundidest siinkohal rääkida juba ei saa. Kui tavaliselt oleme harjunud, et matemaatikas annab õpetaja kätte ülesanded ning kirjutab tahvlile mõned valemid, siis näiteks muusikaajaloo põhiaine tunnis tõustakse püsti ning tehakse ka natukene liikumisharjutusi, kus moodustatakse ring ning harjutatakse kreeklastelt tuntud 7/8 taktimõõdus rütmikat.

Personaalne lähenemine Waldorfkooli gümnasistid leiavad, et valisid kooli just mõnusa õhkkonna pärast. „Näiteks kui vanas koolis tuli õpetajaid viisakalt teietada, siis praegu saame üksteist sinatada,“ muljetas 11. klassi tüdruk Evelin. Personaalselt jälgitakse iga õpilase arengut. Neile näib loomulik, et õpetaja ei täida pelgalt õpetaja rolli, vaid on midagi enamat. Vaatamata räämas koolimajale, loovad ilusad värvitoonid klassiruumi seintel mõnusa miljöö. Tähelepanu äratab ka õpetaja laud, mis on kaunistatud värske lillekimbu ja põleva küünlaga.

Kas teadsid, et... Waldorf on rahvusvaheline ligi 800 kooliga erakool 46 riigis Igal klassil on oma koduklass, kus toimuvad kõik tunnid Põhikoolis õpikuid enamasti ei kasutata. Gümnaasiumi osas minimaalselt Esimesed 9 klassi õpilastele hindeid ei panda

FOTOD: ARDO AEDNIK, JOHANNESE KOOL ROSMAL

eksperiment

Sport

Taavi Libe sport@tundruudus.ee

Kooli kõrvalt trenni! Kuigi koolipingi nühkimises ja vaimu harimises peitub tõde, ei tohiks enda tervisest hooliv noor ka keha arendamist unustada. tundRuudus palus Arctic Sport Club’i personaaltreeneril Ave Laol kommenteerida, kui palju füüsilist aktiivsust noor inimene vajab ning millised spordialad on selleks kõige sobilikumad.

„Rääkides 15–18-aastasest noorest, on selge, et kahest 45-minutilisest kehalise kasvatuse tunnist terveks nädalaks ei piisa. Veelgi hullem variant, kus kaks 45-minutilist tundi on tunniplaanis kokku lükatud, on samuti mitmes koolis kasutusel. Kui noor muul ajal trenni ei tee ja siis kord nädalas poolteist tundi näiteks palli mängib, on see kehale pigem šokiteraapia,“ märgib treener Ave Laol. Lao sõnul tuleks lisaks kahele kehalise kasvatuse tunnile nädalas hobi korras veel kaks korda iseseisvalt midagi juurde teha. „Siinkohal sobivad väga hästi pallimängud, sest need arendavad hapnikutarbimist ning tugevdavad südant. Ka päris algajad võiksid alustada just pallimängudest, sest seltskonnas palli kõksides või põrgatades ei tundu treening nii väsitav ja eemaletõukav, kui üksi treenides.“ Tüdrukutele sobib väga hästi ka võimlemine ja aeroobika, kuid seda vaid väga teadliku treeneri käe all, sest treenijate tasemed on niivõrd erinevad. Liiga raske kava võib taas mõjuda šokiteraapiana. „Treenimine peab ikka liikuma kergemalt raskemale, kuid kuhugi aeroobikarühma minemine eeldab tavaliselt, et inimene peab kohe kõigega hakkama saama ja

järje peale teda ei aidata,“ tõdeb Laol.

Enesetunde järgi treenimine Laol rõhutab, et tähtis on vältida ületreeningut. Selleks tuleb pidevalt jälgida enesetunnet. „Näiteks jooksmas käies peab alati pisut pingutama, kuid kui väga raske hakkab, tuleb tempot maha võtta. Jooksutreeningut võiks esialgu teha intervallides, mida alustatakse kiirkõnniga, seejärel joosta paar minutit ning siis uuesti kõndida. Kindlasti ei tähenda jooksmas käimine seda, et astutakse toa uksest välja ja jookstakse tund aega nii, et vere maitse on suus,“ räägib treener Ave Laol. Noorema lapse jaoks on ülioluline vanema eeskuju. „Lapsele tuleb seletada, et treenimine on vajalik, sest meie keha jääb muidu jänni ja ei suuda korralikult funktsioneerida. Seejärel tuleks koos valida ala, mis lapsele meeldib. Vastu tahtmist pole mõtet spordiga tegeleda.“ Mugavaim variant on muidugi kooli kaudu mingis trennis käia, kuid kui elukoht seda võimaldab, tasuks külastada ka spordiklubi. Klubi eelis tavatrennide ees on see, et lisaks reaalsele sporditegemisele määratakse seal erinevate koormustestidega ka füüsilise vormi hetkeseis ning nõustatakse, kuidas konkreetne indiviid ilma endale

liiga tegemata vormi parandada saaks. Kui saata laps lihtsalt kuhugi jõusaali, siis võib ta endale kasu asemel väga vabalt kahju teha. Alati võib iseseisvalt minna kuhugi ujuma või suplema, aga muu treeningu juures võiks olla keegi, kes juhendab või vähemalt esialgu annab oma kavad ja soovitused.”

Noored teevad aina rohkem sporti Kuigi noorte füüsiline vorm võiks veel parem olla, liigub kogu aeg paremuse poole. Seda eriti tüdrukute osas. Samas on alati ka teise

äärmusse kuulujaid, keda sport lihtsalt ei huvita. “Selleks, et noorte treenitust ning huvi spordi vastu laiemalt tõsta, peab ühiskonnas tekkima teadlikkus, et sportimine on täiesti loomulik asi. Treenimine peab olema nii sisse harjutatud, et ei teki küsimustki, kas minna või mitte.” Treener Ave Laol:”Treenimist nõuab elutempo. Vanemad on pidevalt tööl ja nii ei jää aega kodus korralikku toitu teha ning ostetakse poolfabrikaate. Kui lisada siia ka kiirtoit ning arvutiajastu, siis ongi kaaluprobleemid käes. Teadlikkus peab tulema kodust ja algama kas või sellest, et vanemad käivad lastega nädalavahetustel ujumas.”

Loo kooli õpilased said uue staadioni Jõelähtme vallavanem Ardo Lassi sõnul on staadioni puudumine 2500 elanikuga Loo alevikus seni olnud takistuseks noortele kergejõustiku- ja pallimängutreeningute korraldamisel. „Loodetavasti parandab sportimisvõimaluste lisandumine nii meie noorte tervist kui ka atleetlikke tulemusi,” ütles Lass. Lisaks õpilastele on staadion avatud ka kohalikele elanikele ja teistele spordisõpradele.

FOTO: SIIM ANTON

Jõelähtme vallas asuva Loo aleviku kooli õpilased said uue õppeaastaga koos ka uue staadioni. See hõlmab enda alla nii Eestisisesteks võistlusteks sobivat jalgpalliväljakut, jooksuringi, kaugus- ja kolmikhüppekasti, kuulitõukesektorit, korv- ja võrkpalliväljakut kui ka võimlemiseks mõeldud alasid. Staadioni jooksuring on kolme rajaga, ringi pikkus on 333 meetrit. Sellest aga 130meetrine sirge on neljarajaline. Kogu staadion on n-ö viimase malli järgi ehitatud, mida ilmestavad ka kunstkattega jooksurajad, võimlemisalad ning korv- ja võrkpalliplatsid. Jalgpallihuvilisi rõõmustab aga 90 meetri pikkune ja 55 meetri laiune kunstmurukattega jalgpalliväljak. Staadioni kasutajatele on paigaldatud istekohad.

SPORT

Eesti parim trikirattur elab päev korraga Tartu noormees Andres Lainevool näitas juuli lõpus, mida oskab teha trikirattaga. Hiljuti napsas noormees esikohad rahvusvahelises konkurentsis. 21.–24. augustil toimus Tartu kesklinnas järjekorras juba neljas ekstreemspordifestival Extreme BATTLE. Rulatajate, uisutajate ja BMXratturite keskel oli vastastega mõõtu võtmas ka just viimati nimetatuga tegelev Andres „Andu” Lainevool (17), kes juulis Saksamaal peetud BMXMasters võistlusel amatööride seas koguni kaks esikohta võitis ning oli parim ka Extreme BATTLE’il. Kui tundRuudus intervjuupaika, Tartu Kaubamaja esisesse parki jõuab, on Andu sõpradega juba kohal. BMX-i mehed on kõik ja enamikul on ka rattad kaasas. „See ratas maksis rohkem kui kümme ossi autot,” osutab Andu esmapilgul täiesti tavalist lasteratast meenutavale sõiduvahendile. Hiljem täpsustab ta siiski, et alustajast harrastaja saab ratta kätte ka kuue tuhande krooniga. Andu enda ratas on lastud spetsiaalselt

valmistada ja maksab seetõttu viis korda rohkem. Andu ise alustas freestyle BMX-iga tegelemist ehk maakeeli rattaga rulakausis trikitamist kolm aastat tagasi. „Alguses uisutasin, aga uisutajaid oli vähe ja nii otsustasingi ratta peale üle minna,” meenutab Andres ise hobi algust. Ratta selga hüppamises oli oma osa sellelgi, et paremad sõbrad BMX-i sõitsid. Tulemata pole jäänud ka vigastused. Hüppeliigese on Andres välja väänanud kuus-seitse korda. Murdunud on rangluu, küünarnukk ja lõualuu. „See oli julm. Kaks nädalat sai jogurtit imeda ainult.” Nooruki hirmulugusid kinnitavad sinikad nii tema kui ka sõprade põlvedel ja kätel.

Sportimine lõbu pärast Kuigi nii Andu kui ka ta kamraadid käivad võistlustel, on BMX siiski ajaviide. „Teen seda rohkem ikka lõbu pärast. Lähme, millal tahame ja teeme, mida tahame,” räägib Andu ja lisab, et sporti on treeningutes tegelikult küllaltki vähe. Põhiliselt istutakse sõpradega ja jutustatakse niisama, kui külm hakkab, tehakse rattaga väike tiir. Eestis pea kõigil võistlustel esikohti nop-

Neljas Extreme BATTLE peeti vihma kiuste vevõistlusi,” ütles Naaber. Erakordseks teeb festivali ka selle asukoht. „Me üritame ekstreemspordi tuua tavaliste inimesteni, kes lihtsalt linna peale jalutama on tulnud,” selgitas Naaber, miks võistlusi mõne skatepark’i asemel Raekoja platsil peetakse. Extreme BATTLE 2009 peetakse tuleva aasta 20.–23. augustil. Korraldajad loodavad lisa nii võistlusalade nimistusse kui ka osavõtjaskonnale, keda seekord kogunes kaheksast riigist kokku 350 inimese jagu.

Vastasseis rulatajate ja politseiga Andu sõpruskond koosnebki BMX-i meestest. Erinevate sõiduvahendite harrastajate vahel on tunda rivaliteeti. „Rulatamine pole minu ala, ja ega me suurt klapi. Rullitajad jäävad meile tihti ette ja nende rulad lendavad trikkide ajal vastu meie rattaid.” Samuti esineb trikiratturitel aeg-ajalt pingeid politseiga. „Meie ratastel pole ju pidureid ega helkureid ja kui vales kohas teed ületad, siis võib ikka trahvi saada,” räägib Andres, keda ennast pole rattaga sõitmise eest siiski karistatud. „Mulle on hoiatus tehtud.”

Mis on BMX? BMX (Bicycle Motocross) on jalgrattatüüp, mis on kohandatud trikkide sooritamiseks. Tavaliselt on neil ratastel 20-tollised veljed. Spordiala alla kuulub nii rajal sõitmine, mida nimetatakse BMX racinguks, kui ka ratastel trikkide sooritamine, mida nimetatakse freestyle BMX-iks. BMX racing oli sel aastal Pekingis esimest korda olümpiaala. Olümpiavõitjaks krooniti lätlane Maris Stombergs. Allikas: Vikipeedia

Väike vastasseis on õhus ka Tartu linnavalitsusega. „Nemad ehitavad meil pargi kõrvale kümnemiljonilisi mänguväljakuid, kus käib kolm last mängimas. Meie park tehti küll kah korda, aga seal on nii igavad asjad,” kirub Andu ja mainib, et Tallinnas olevat asi veel hullem. Eesti parim park on seltskonna sõnul hoopis Valgas. Vastassoole kipuvad spordipoisid aga tihedamini silma jääma. „Tüdrukud ikka piiravad vahel, aga las nad olla,” räägib Andu ja lisab, et tal endal on kindel tüdruk, kellega ta kohtus juba enne, kui BMX-i harrastama hakkas. Mõned tüdrukud pidavat isegi rattaga sõitma, aga neid on Andu hinnangul väga vähe. Enda elufilosoofia võtab Andu kokku lühidalt: „Üks päev korraga.” Sõpruskond jõuab Andu mõtet veel noogutusega tunnustustada ja läbi meie jutuajamine ongi. FOTO: ERAKOGU

Tartu kesklinnas peetud ekstreemspordifestivali ainsaks segajaks oli ilm, sest vihm muutis rambid võistlejate jaoks ohtlikult libedaks. Festivali peakorraldaja Jaan Naaberi sõnul pidid korraldajad siiski piirduma vaid mõnede alade edasilükkamise ning väiksemas mahus läbiviimisega. 2005. aastal Tartu Lõunakeskuse ees viie võistlusalaga alustanud Extreme BATTLE on äärelinnast jõudnud kesklinna ning suurendanud võistlusdistsipliinide arvu koguni kahekümne kaheni. „Me oleme Baltikumi üks suuremaid su-

piv Andu meenutab ka kaks esikohta toonud Masters sarja võistlust Kölnis, kus tase oli väga kõva. Võistlusnärvi noormees ei tunne ja kaotusi üle ei ela. „Pettumine on mõttetu. Ise oled ju süüdi, kui ei võida,“ arvab ta. Rattasõidust üle jäävat aega ei soovi Andu kommenteerida. Pobiseb vaid mokaotsast, et käib aeg-ajalt tööl, ja üleüldse ongi rattasõit juba peaaegu ta töö. „Vahel sekka ka mõned ilma alkoholita peod, et lõbusam oleks,” lõpetab Andu mõttekäigu lausega, mis kaaskonna muigama paneb.

koolirahu

Capoeira – taustamuusikaga võitluskunst Ladina-Ameerika tantsuline võitluskunst capoeira on vägivallatu ja graatsiline ala, kus kehaline kokkupuude on minimaalne.

Võitluskunstidest rääkides kerkib ilmselt enamikul inimestest silme ette idamaine kultuur või Jet Li märulifilmid. Capoeira näol on tegemist võitluskunstiga, mis pärineb hoopis Ladina-Ameerikast ning milles on väga tähtis koht muusikal. Eestis veab ala brasiillane Lauro Cesar Lins. Capoeira sünnilugu on küllaltki sünge. Nimelt viidi Aafrikast Brasiiliasse tööle musti orje, kes kettidesse aheldatuina siiski vabadusest unistasid. Et end põgenemiseks ette valmistada, hakkasid orjad harjutama võitlust, mis

ühel päeval aitaks neil enda eest seista. Valvurite petmiseks maskeeriti võitlus tantsu, muusika ja lauluga. Tänaseks on capoeirast treener Lauro Cesar Linsi sõnul saanud lõbus võitluskunst ilma agressiivsuseta. Muusika ja tants on capoeira algus ja lõpp ning füüsilist kontakti sisuliselt ei eksisteeri. „Kontakti võib ette tulla vaid algajatel ja neil edasijõudnutel, kes tahavad üksteist testida,” räägib Lins. Ta lisab, et palju sõltub ka sellest, millist rütmi berimbaul, vibu meenutaval capoeira pillil mängitakse.Lins ise jõudis Eestisse tänu eestlannast abikaasale. Siia elama asudes soovis ta Brasiilia kultuuri ka kohalikku ühiskonda tuua ning nii asutaski ta MTÜ Ginga Brasil Capoeira. Hetkel tegeleb ühingu kaudu capoeiraga umbes 50 inimest. „Kogu Eesti peale on tegelejaid umbes sadakond,”

hindab Lins ala populaarsust. Ginga Brasil Capoeira treeningud toimuvad Tallinnas, Pärnus ja Ida-Virumaal. Linsi sõnul sobib ala pea kõigile. „Treeningutega võib liituda

alates kuuendast eluaastast. Füüsiline vorm ei pea samuti eriti hea olema, sest pühendumine on asja juures olulisem,” julgustab Lins huvilisi.

Seda, et liiga hilja pole võimalik alustada, tõestab ta ka ise. Nimelt alustas Lins capoeira mängimist – just nii nimetatakse capoeiraga tegelemist – brasiillase kohta tavatult hilja, 18-aastaselt. Alal on harrastaja jaoks palju pakkuda, kuna ala pole kunagi võimalik täiesti selgeks saada. Capoeira põhiliigutuse ginga peaks harrastaja omandama paari kuuga. Sealt edasi algab löökide ja kombinatsioonide õppimine ja vastase tunnetamine, sealt omakorda juba muusikainstrumentide õppimine ning capoeira filosoofia omandamine. „Capoeira on ring (portugali keeles roda – T.L.), mis ei lõpe kunagi,” ütleb treener Lins.

toImUmAs Kasutud faktid Sigaretisüütaja leiutati enne tuletikke. Ameerikas süüakse päevas ära umbes 7,3 hektarit pitsat.

Saada meile oma klassikaaslasest pilt ja võida auhind!

Tigu võib magada kolm aastat järjest. Indiana ülikooli pearaamatukogu vajub igal aastal üle tolli, sest insenerid, kes selle projekteerisid, ei arvestanud majja pandavate raamatute massi. Elevant on ainus loom, kes ei suuda hüpata. 25% inimestest pole kunagi kasutanud telefoni.

Kas Sina oled vahel tunnis olles mobla või digikaga oma klassikaaslasest pilti teinud, sest olukord lihtsalt vajab jäädvustamist? Kui jah, siis jaga seda meiega! Saada oma foto märgusõnaga „klassikaaslane“ hiljemalt 28.09.2008 aadressile tundruudus@tundruudus.ee. Parimad fotod avaldatakse 6. oktoobril ilmuvas erirubriigis. Toimetuse lemmik saab auhinna.

11% kõikidest koopiamasinatest lähevad rivist välja seetõttu, et inimesed istuvad neile oma kehaosade kopeerimiseks.

“Novaata 2008” toimub juba sel nädalal 10. septembril toimub on kaetud infokärude ja -jagajatega. Et vajalikku infot oleks lihtsam leida, on info jagatud vanusegruppide kaupa alates 7 – 11, 12 – 15 ja lõpetades 16 – 26 eluaastaga. Eraldi on spordiinfo. „Tegevuste alal saab terve päeva vältel külastada erinevaid töötubasid, muu hulgas proovida ehete ja märkide meisterdamist ning valmistada nukufilmi. Oma tegemisi tutvustab JO Street Dance, väljas on rahvusvahelise kunstiprojekti „Alter Ego“ ja Aafrika tantsu töötuba. Erinevaid tegevusi pakuvad Mustamäe Laste Loomingu Maja ning Eesti Noorteühenduste Liit,“ märkis Tallinna noorte infokeskuse esindaja Kristi Rammus. Lavaalal näitavad oma oskusi erinevate

Tallinnas Tammsaare pargis teabepäev Novaata 2008 ehk NOorte VAba Aeg TAllinnas. 10. septembril toimub Tallinnas Tammsaare pargis teabepäev Novaata 2008 ehk NOorte VAba Aeg TAllinnas. Novaata on suunatud kõigile – noortele, lapsevanematele, noorsootöötajatele õpetajatele, juhendajatele ja teistele, kes noortega kokku puutuvad. Traditsiooniks on saanud, et Novaatal leiavad külastajad kolm eri ala: info -, tegevuste – ja lavaala. Nii ka sel aastal, kuid väikeste erinevustega. Infoala kui sellist sel aastal tegelikult ei eksisteeri, sest kogu Tammsaare park

Purk dieet-Colat hõljub veepinnal, kuid purk tavalise Colaga vajub põhja. Sinu pöial on sama pikk kui su nina. Sinu kehas sureb ja asendatakse umbes 50 000 rakku selle ajaga, mis sul kulus selle lause lugemiseks.

Pedagoogide paugutused tantsustuudiote ja huvikoolide noored lauljad ja tantsijad. Vahepause täidavad DJ Klubi Mixstop noored diskorid. Lisaks esinevad noortebändid Speed King ja Bedwetters. Teabepäev on kõigile tasuta. Täpsemat infot leiab kodulehelt www.taninfo.ee

SINA kutsub noori kaasa lööma

Suured Ideed Noorte Algatusel, lühidalt SINA, kutsub koolinoori üles leiutama viise, kuidas ümbritsevat paremaks muuta ning pakub võimalust ideid ka ellu viia. Avalöök toimub 17. oktoobril Tallinnas (Nordic Hotel Forumis) ning 17. oktoobril Viljandis (Pärimusmuusika

Inimese keelejälg on sama individuaalne kui sõrmejälg.

Keskuses). Sealt edasi saab SINAst mitmesugust vajalikku tuge, et suured ideed kooliaasta jooksul teoks saaksid – kuidas oma algatust läbi viia, õpetavad erinevate koolituste käigus oma ala tuntud tegijad. Näiteks toimub novembris kolmepäevane koolitus Peep Vainu, Aivar Halleri ja Artur Taevere juhtimisel. Eelmisel aastal sai SINAst alguse Päike Kuuti liikumine, mille üks eestvedaja on MariLiis Poolak. Artur Fass korraldas üritusi teemadel, mida koolitundides ei käsitleta, Annika Vokksepp oli üks ökomoeklubi asutajatest. Vaata lähemalt www.sinanoored.ee.

“Minul on kama kaks mis tulemuse te lõpueksamil saate, kõik niikuinii teavad kui hea õpetaja ma olen.” “Te olete üks hunnik orgaanilist õnnetust.” “See siin ei ole mingi erootikakabinet.” “Teie töö, Olivia... Ma pidin unerohtu võtma, et magama jääda!” “Õpetajad käivad talvel tööl, et siis suvel raha teenida.“ Õpilane: “Õpetaja, kas me teeme täna töö?” Keemik: “Ei, teie teete täna töö.” Õpilane: “Mille peale töö tuleb?” Keemik vaatab käes olevat paberipatakat ja vastab: “Joonelise paberi.”

FOTO: ERAKOGU

15 ve neaegset MÜÜN pea 200 orimuko ja se klassikali kasutükk. MÜÜN väga vähe he tundRuudus le vinüülplaati. 10.- õik te a or ik no us on n öö üksk i. Blingo f Võimalik kasutadaks kleetatud elektriroller a üü m ab ite sa nä o us (n k ks k, lle km ii mi nti teed oma Energiakulu 2 se uus kuulutusterubr bid seinale või aned või , d ka 22 öi päevikule uued uid või koolit kohta, max kiirus Tallinnas näiteks vanu õpik ks le s siis kuulad neid).est-kätte, oli ko ks te äi N . u, kä km/h võimalik osta iga saatma di jalgratta vast päris tuus käia. MÜÜ vahetada lõpuklei mujale pean poststikulud. ga lle se i N Pan ag ason id ic m RN202 a d ta ta ja lisanduvad po ainsalu@mail. kuulu K. Helis i EE võ 00 ru dikt 60 õp ofo ni. as nd Siss rj Hi eeh ki itat ud ntakt: oliver.h otsida mikrofon ja kõlar, salvestab Ko . . . ta su 98 ta 96 ee 5564 seda kõike mikrokassettile, 2 lindikiimuud olulist. Ja rust , fas t play režiim, üks ja 3,5 mm väljundpesa (line ingo fööni teksti Bl a om ri ki MÜÜN Seba a ad Sa out). Töötab 2 AA patareirulluiske. @ fo in ile T ss äiesti uued re ga, võimalusel saab kasutada aad ga te e m . nd Sobivad ta ak kont ka 3V adapterit. Hind: 100 ideaalselt t in Bl a id v gl al e iseks re krooni. Asub Tartus. Info: äpsemad tänavasõid uk tundruudus.ee. T 534 s 218 , 24 või mortanity@ trikitalaua. Ja miseks ja sl gmail.com. w.tundruudus. OSTAN lohesurfi üh w w aa a: fi lo ht ur m is ko iks. Konloh e e is m takt: andre go fööni samas müün ise s ni @ oo ru kr .llu 00 isud.ee laua Gaastra 20 i üp tü cr, hi ee/blingofoon ga ja RRD, type rit, vähe lohe, 13 ruutmeet kevad .a 7 kasutatud (200 , ba m pu IBM ostetud) koos MÜÜN Sülearvuti .- tel00 42 z, liinidega hind gh ,2 ja 1 I II m iu Carlo T23. Pe nt efon 5099556

kõ768mb ram, 80gb bes pool vaketas. Aku um le. Hind tundi. Laadijat po on: kokkuleppel. Telef 55638661

MÜÜN rattakiivrit Bell. Kasutatud umbes pool aastat, heas korras. Hind pakkuge ise. Kiiver näeb muidu selline välja : http://spindoctorcyclewerks.com/images/library/site/bell_bellistic_07_p.jpg Kontaktandmed : 52 47 333, aim4@hot.ee

VAHETAN m õne vastu ära om laheda asja Sisaldab ca a spikrikogu. 2 Kõik on väl 50 spikrit. ja prinditud väikesesse ja m Sellest kog õõtu lõigatud. us vajalikku mat t võib leida e 7 ndast kun rjali alates i 12 nda kla Kõigil huvit ssini. at oma laheda utel palun saata sedaani asja pakkum VAHETAN Audi B4 ine aadressile: eaglesiim@ elg, hotmail.com (85 kw, 16 valuv

ANNAN ÄR A Pokemon i tasosid. Ig suguseid kol lektsioone le idub, e nam us olemas. Sam uti pakkuda ka Sõrmuste Is anda kaarte .

tume) Audi B4 ku kw) pee (vähemalt 85 Allan, vastu. Kontakt: 56642174

kassi OSTAN korraliku akt: ronimispuu. Kont 57 Kristo, 583702

hele ndaOSTAN pimedas Helista vaid Chupa käpse. 56 24 17 14

pingi OSTAN kõhulihaste telefoni (taburet) ja uue Allan, 5140i. Kontakt: 56642174

OSTAN Eesti – Hispaania jalg pallimängule 2 piletit. Kontakt: 55 69 14 03

Reedel on öö no orte päralt! 12.

septembril leiab aset juba neljas Tallinna Noorteöö ist on üritusega, . Tegemkus üle terve lin na toimub üheaeg erinevat noortele selt umbes 20 mõeldud üritust. Ja kogu programm on TASUTA. Näiteks algab ke ll 19 Tammsaare pargis Eesti Beat kus mikrofonide box Battle ´08, taga võtavad om avahel mõõtu su gijad. Võistluse vo ug a muusika teorude vahel lahut avad publiku meel 7N ja OkYm Riim t Gorq Lana, . Enne finaali as tub laval üles Pr pärit maailmas he antsusmaalt tkel parim beatbo xer Eklips. Musumäel imiteer ikase aga alates kella 17st Lond Speakers Corner oni Hyde Parki it, kus igal soov ijal on võimalus madel sõna võtt üh iskondlikel teea. Kui sulle ei me eldi kehaline kasv nad või ühistran atus, poehinsport, siis see on sinu võimalus arutada. seda avalikult Lasnamäel muutub kell 19 Jeti jääh all diskosaaliks ni saab parima tant ng uisutada sumuusika saatel . Lisaks korraldav võistlusmänge. ad õhtujuhid ka Kavas on aga pal ju teisigi üritusi . Tšeki programm i www.noorteoo.ee

VAHVEL

Värvige pinginaabriga kordamööda kartuleid seest ära. Kui üks kartulitest rida ükskõik mis pidi värvitud saab, tuleb see joonega maha tõmmata. Maha tõmmatud kartulid annavad igaüks ühe punkti. Võidab see, kellel mängu lõppedes rohkem punkte on.

Üks pinginaabritest valib mustad, teine valged täpid. Vaheldumisi ühendatakse omavahel enda värvi punkte. Ühendada saab ainult horisontaalselt või vertikaalselt. Ühtegi käiku ei tohi teha üle teise joone. Võidab see, kelle joon on püsivalt ühest mänguväljaku küljest teiseni.

Saada ristsõna lahendus koos oma kontaktandmetega aadressile info@tundruudus.ee ja võida tund aega viie sõbraga tasuta bowlingut. Loosimine toimub 19. septembril.