tundRuudus nr.7 by Märt Lillesiim

Superstaari Anna-Liisa on klubituuril

Kus on ägedad kohvikud?

LK 8

LK 11

tundRuudus käis strippaeroobikas

LK 12

tundRuudus

Nr.7 2008 22. september

Kui ennast sõbranna ID-kaardiga klubisse pääsemiseks vanemaks valetada, võib diskosaali asemel sattuda hoopis politseijaoskonda. LK 4

FOTO:RENE PRINGI, FOTO ON ILLUSTRATIIVNE

Ööklubimaailm ahvatleb ka alaealisi

Tasuta

ARVAMUS

Toimetuse veerg Ahvatlev täiskasvanute maailm

tundRuudus Peatoimetaja:

Piret Eero

Toimetajad:

Liis Linn

Koolivormi kohustuslik kandmine ei tekita veel koolivaimu.

on vaja olla suur ja riietuda täiskasvanulikult. Kui teismeline tahab oma meelsust väljendada ühtlasi ka oma riietusega, siis ei tohiks see olla talle keelatud. Täiskasvanuna on ju aega küllalt viisakaid konservatiivseid riideid kanda. Tekib küsimus, kas täiskasvanuna on inimene endale võimeline asjakohaseid riideid valima, arvestades seda, et ta kooliajal, oma arenemise peamisel ajal on sunnitud kandma üht ja sama särki ning kampsunit.

Koolivaim või konveierlint?

Laura Linsi Tallinna Inglise Kolledži abiturient „Miks meie pidime koolivormi kandma ja nemad ei pea?” küsib üks ema lastevanemate koosolekul, kus tööst väsinud vanemad ning klassijuhataja taaskord isekeskis oma laste välimuse ja riietuse üle arutada saavad. Miks meie ei pea taluma helesiniseid triiksärke, kus higilaigud piinlikult välja paistavad? Miks meie ei või ise õppida otsustama, mis meile sobib ja mis mitte? Miks tehakse juttu koolivaimust, kui meie näeme selles vaid endale selgasurutud bleisereid ja veste?

Koolivormi nähakse kui koolivaimu tekitajana. Kui aga õpilastel puudub koolivaim, siis välise survega olukorda ei paranda. Süsteemi tuleb parandada seestpoolt, kui sellega sisemiselt midagi mäda on. Mina ei ole oma kooli üle piisavalt uhke, et õnnelikult viis korda nädalas kaheksast seitsmeni ühes ja samas kampsunis istuda, rinnal kooli logo. Selline olukord oleks

Tahaks rõõmsat demokraatiat Ma ei taha, et minu kooli juhtkond näeks minus rumalukest, kes ise aru ei saa, kust jookseb piir eetilise ja ebaeetilise riietuse vahel. Ma mõistan väga hästi, et nabani dekoltee ja poolt tagumikku paljastav seelik kooliriietuseks ei sobi. Samas jääb minu jaoks täiesti ebaselgeks, miks peetakse minu koolis segavateks elementideks ka rohelisi, roosasid või graaﬁliste piltidega riideid. Miks ei võiks koolis valitseda rõõmus demokraatia, kus soovijatele jääb võimalus väljendada enda tundeid ka oma välimuse kaudu? Pealegi on lapsed ikkagi lapsed. Neid peaksid ümbritsema värvid ja rõõmsameelsus. Kool pakub juba niisamagi küllalt survet, nii et oleks normaalne, kui inimese nägemismeel saaks erksamaid ja lõbusamaid toone nautida. Erinevused välimuses ei ole ju halvad, need mõjuvad lausa värskendavalt. Pärast kooli lõpetamist pole enam aega olla punk rock, siis

Aastal 2024 astutakse järgmine samm koolivormist - õpilased asendatakse tunduvalt viisakamate ja paremini õppivate androididega.

piret@tundruudus.ee liis@tundruudus.ee

Taavi Libe sport@tundruudus.ee

Robert Lang robert@tundruudus.ee

Keeletoimetaja: Küljendaja: Reklaam:

Helen Uldrich Märt Lillesiim

Väljaandja:

OÜ Realister Media Tulika 19, 10613, Tallinn Registrikood 11520043

Tiraaž:

20 000 eksemplari

reklaam@tundruudus.ee

tundRuudus on tasuta noorteleht www.tundruudus.ee

vastuvõetav vaid juhul kui tunnen uhkust oma kooli üle, kui näen tema juures midagi nii erakordset, et vormi kandmisest tekiks hea tunne. Kuna mu kool minus sellist tunnet ei tekita, siis näen ma koolivormi kehtestamises hoopis strateegilist sammu mingisuguse imeliku sõjaväe ülesehitamise poole. Ma ei soovi olla mitte ühegi eliitkooli armee liige. Ma ei taha pärast lõpuaktust väljuda koolimajast konveierlindil inimtehase järjekordse tootena. Ja siis üks päev tuleb minu klassiõde kooli ning ilmneb, et tema ruuduline triiksärk pruuni V-kaelusega sviitri all on lihtsalt täiesti sobimatu meie kooli jaoks. Kõik, see tuleb ära võtta ja päeva jätkata tunduvalt suurema dekolteega, kuid peaasi, et tumeda ühevärvilise riideesemega. Ning mina mõtlen, et mille nimel ja kes tegelikult kogu selle kooliriietuse teemaga ühe suure sammu üle mõistlikkuse piiri on astunud. kARIKATUUR: HARDI KÕVAMEES

Sinakas valgus, MTV’st kuuldud muusikahitid, värvilised kokteilid, üleslöödud inimesed – ahvatlev? Jep. Alaealistele mõeldud? Mkm. Käesolevas numbris on juttu ööklubidest ning alaealistest. Nagu selgus, ei ole just iga meelelahutusasutuse uksed noorematele kui 18 suletud. Paljud alaealised seda võimalust ka kasutavad. Mõni saab sisse kena naeratuse eest, mõni vanema sõbranna dokumendiga. Kuid süütuna tunduval peoleminekul võivad olla kurvad tagajärjed. Diskosaali asemel võib sattuda hoopis politseijaoskonda seletuskirja kirjutama. Millise karistuse võib saada alaealisena ööklubis viibimise eest, loe leheküljelt 5. Ja kuigi keelatud vili on kõige magusam, maitseb see isegi veel magusamana, kui see küps on. Hiljuti oli telekast üks suhteliselt juustune Hollywoodi mängukas („Raising Helen“), mis üllatas ilusa ja meie ööklubi loosse sobiva moraalipähkliga. Peaosa mängiv Kate Hudson võtab oma alaealiselt õetütrelt ära võltsitud dokumendi, millega too pidudel käis, ja selgitab siis: „Sa oled veel laps, sa väärid lapsepõlve ning sa peaksid selle eest võitlema.“ Kuigi tänapäeval pole enam kohane 15-aastasele inimesele laps öelda, rääkimata noorematestki, on siinkohal võtmesõnaks just LAPSEPÕLV. See on aeg, mida peaks nautima täiel rinnal, sest kui kukub see kauaoodatud 18, kaasnevad sellega ka täiskasvanute maailma kohustused ja vastustus ning siis pole enam ühtegi valemit, millega ennast tagasi lapsepõlve saaks kerida. Aga mida siis noored oma vaba ajaga ette peaksid võtma? Kodus lõikakleebi näputööd tegema? tundRuudus ei väida, et noored ei peaks pidutsema. Peaksid küll! Selleks noorus ju ongi. Kuid peod peavad olema eakohased.

Mis värvi see pluus su seljas nüüd ongi?!

Saada meile oma klassikaaslasest pilt ja võida auhind! Kas Sina oled vahel oma klassikaaslasest pilti teinud, sest olukord lihtsalt vajab jäädvustamist? Kui jah, siis jaga seda meie-ga! Saada oma foto märgusõnaga „klassikaaslane“ hiljemalt 28.09.2008 aadressile tundruudus@tundruudus.ee. Parimad fomodiam, sumsanSusci tis nullan tod avaldatakse Ugiatumsandre 6. oktoobril ilmuvas erirub-riigis. Toimetuse lemmik saab auhinna. Ära unusta, et pildistamiseks on vaja küsida ka luba!

UUDISED FOTO: RENE PRINGI

Nüüd on siis kindel, et tahvli ees ei mängi sugu rolli

Tüdrukud ja poisid on matemaatikas võrdsed USA koolides läbi viidud uuring lükkas ümber väite, et su klassivend või -õde on matemaatikas sinust soo tõttu parem. USAs läbiviidud uuring näitas, et matemaatika ei tee sool vahet. Läbiviidud uuring tõestas, et naised on matemaatilistel aladel täpselt sama võimekad kui mehed. Uuringu käigus testiti 2.-11. klassi noori ameeriklasi. “Paljud vanemad ja isegi mõned

õpilased väidavad, et poiste matemaatikavõime on parem,” ütleb WisconsinMarison’i Ülikooli uuringute läbiviija Janet Hyde eSchoolNews vahendusel, lisades, et see on väär. “See, et vanemad ja mõned õpetajad nii arvavad, on naissoo esindajad paljudest töökohtadest ilma jätnud. Just ametitest, mis seotud teaduse ja tehnoloogiaga.” ütleb Hyde. Naistel on praegu Ameerikas võimalik õppida 48 eri matemaatikakraadi, aga nad ei ole siiani ühtegi kõrgemat füüsika või insenerikraadi saanud. (TR)

Jää puhtaks uimastitest! Tervise Arengu Instituudi (TAI) korraldatud narkokampaania „Jää puhtaks!“ eesmärk on vähendada 14-24-aastaste noorte huvi uimastite vastu. Kampaania kannab endas ühte neist sõnumitest, mida ka 12. septembril esilinastunud noorteﬁlm „Mina olin siin“: uimastid on kiire ja lihtne viis oma elu põhjalikult ära rikkuda. TAI nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna juhataja Aljona Kurbatova sõnul on uimastid Eesti noorte hulgas levinud ja kergesti kättesaadavad. ESPAD 2007 (Euroopa kooliõpilaste alkoholi ja narkootikumide tarvitamise küsitlusuuring) andmete põhjal on narkootikumi tarvitamine Eesti 1516-aastaste noorte seas järjest tõusnud. Kui 2003. aastal korraldatud uuringus tunnistas 24% noortest, et nad on tarvitanud erinevaid narkoaineid, siis 2007. aastal kinnitas seda juba 30% küsitletutest. Kolmandik 15-16-aastastest noortest (34%) leiab, et kanepitooted on kergesti kättesaadavad. Ecstasy-t peab kergesti või väga kergesti kättesaadavaks 26%. Võrreldes 2003. aasta sama uuringu andmetega on mõlemad näitajad hüppeliselt tõusnud. 60% noortest väidab, et nende sõbrad

on tarvitanud või tarvitavad regulaarselt marihuaanat, 34% ütleb sedasama ecstasy kohta. Enam tunnistavad uimastite tarvitamist oma sõprade seas tüdrukud. Mõnuaineid tarvitab enam rahuldava õppeedukusega ja sageli koolist puuduvad noored. Samas on võrreldes varasemate aastatega märgatavalt tõusnud hästi õppivate noorte osakaal. 2007. aasta andmete põhjal katsetavad eestikeelsed 15-16-aastased noored uimastitega rohkem kui vene noored. 81% noortest saab oma esimese narkodoosi sõprade kaudu. (TR)

Konkurss tervislikuma koolilõuna huvides

Konkursi eesmärk on pöörata suuremat tähelepanu koolitoidu tervislikkusele ja innustada koolitoitlustajaid muutma koolisööklate toitu mitmekesisemaks, arvestades laste soovitusi. Samas tekitada kooliõpilaste seas positiivset diskussiooni, milline peaks olema tervislik koolitoit. Konkursile oodatakse 24. oktoobriks 1.-12. klasside võistlustöid (nooremas vanuserüh-

FOTO: RENE PRINGI

Tervise Arengu Instituut (TAI) korraldab ka sel aastal õpilaste loovtööde konkursi “Söögivahetund”, teemaks „Mis on minu jaoks koolilõuna juures oluline?“.

mas plakat, keskmises ajaleht ja vanemates klassides video). Võitjate nimed avalikustatakse koduleheküljel www.terviseinfo.ee hiljemalt 1. detsembril ning võitjaid teavitatakse isiklikult meili teel. Parimate töödega konkursil osalenud õpilased saavad hinnalised auhinnad. Õpilaste töid kasutatakse võimalusel Toidumessil, Teeviidal, virtuaalnäitusena kodulehel www.terviseinfo.ee ja trükiste valmistamisel. 2007. aastal alustanud projekt on kogunud hulgaliselt populaarsust. Eelmisel aastal laekus TAI-le konkursi raames 196 joonistust ning 37 videot või PowerPoint esitlust. Paralleelselt “Söögivahetunniga” toimub ka koolide sööklate kooliperedele mõeldud võistlus „Parim koolisöökla 2008“. (TR)

Kas pitsa ja rummipallid peaks asendama kapsa ja kaalikaga?

PROBLEEM

Sa oled liiga noor! Nii mõnedki meist on südame põksudes seisnud ööklubijärjekorras, ilma, et endal piisavalt vanust oleks. Sisse üritatakse saada nii võltsdokumente kasutades kui ka lihtsalt hea õnne peale. Õnnelikud võivad olla need, kellel kõik ladusalt läheb. Kuid need, kelle lõbuotsingud vilja ei kanna, võivad end järgmisel hetkel isegi politseijaoskonnast leida. Maris Saar, Piret Eero tundruudus@tundruudus.ee Nii juhtus ka Tallinnast pärit Triinuga* (17), kes augustis sõbranna ID-kaarti kasutades proovis Club Hollywood’i sisse saada. „Me oleme mõlemad brünetid ja minu arvates ka näost veidi sarnased. Ma õppisin sünnikuupäeva ja isikukoodi pähe. Kuna turvamehele tundusin ma kahtlane, siis ta minult neid andmeid ka küsis. Pidin isegi allkirja järgi tegema, sellega sain samuti õnneks hakkama. Lõpuks aga küsis ta tähtkuju ning see oli koht, kus ma ennast vahele lasin tõmmata,“ rääkis Triin.

Jaoskonda aru andma „Seejärel viidi mind kuskile taha ruumi politseid ootama,“ kirjeldas neiu. Jaoskonnas pidi ta enda päris isikuandmed andma, kuna oma dokumenti tal kaasas polnud. Lisaks tuli kirjutada seletus. „Seletuskirja panin, et võtsin ise salaja sõbranna ID-kaardi, sest ei tahtnud talle

jamasid. ID-kaardi pidin jätma politsei kätte. Mulle anti veel mingi telefoninumber, millele helistades sõbranna selle kätte pidi saama,“ rääkis Triin. Küsimuse peale, kas ta kunagi veel niimoodi klubisse üritaks saada, raputab Triin pead: „Ma saan nagunii varsti 18, pole mõtet riskida. Politsei ütles mulle veel, et samahästi oleksin ma ka oma dokumenti kasutades võinud sisse saada, sest sünniaastaks on mul 1990 ja seda põhiliselt vaadataksegi.“ Trahvi suuruse kohta ei osanud Triin veel midagi öelda: „Väike lootus on, et ehk ei tehta

“Lõpuks aga küsis ta tähtkuju ning see oli koht, kus ma ennast vahele lasin tõmmata” Triin

üldse trahvi, kuna jaoskonnast lasti mind suhteliselt vabalt minema ja mingeid edasisi korraldusi ka ei antud.“

„Saan varsti 18“ Tartu neiu Julia (17) alustas klubitamist 15aastaselt. Esimese elamuse ööklubist sai ta Club Illusionis. Sisse saamiseks võttis ta sõbranna dokumendi. „Läksin uksepeale, öeldi, et vale dokument. Mina ütlesin, et ei ole vale, et ma lihtsalt värvisin juuksed vahepeal ära,“ rääkis Julia. Turvamehed aga tüdrukut ei uskunud. Lõpuks valetas Julia, et ta on 17aastane ja saab poole aasta pärast 18 täis. „Kuna oli suvine aeg ja klubi suht tühi, siis mind lastigi sisse,“ rääkis Julia. Järgnevatel kordadel on Julia klubisse sisse saanud enamasti rahva tunglemise käigus. „Kui on palju rahvast, turvamehed alati ei pane tähelegi ja saabki sisse,“ rääkis Julia. Dokumenti on temalt viimase kahe aasta jooksul küsitud vaid korra ja siis oli tal ette näidata sõbranna, kellele Julia väga sarnaneb, IDkaart. Julia vanemad on tema pidudel käimisest teadlikud. „Alguses nad küll muretsesid aga nüüd ma saan poole aasta pärast 18 täis ja siis on kõik minu omal vastustusel,“ rääkis Julia.

ealisi aina rohkem näha olnud. Julia ise käib enda sõnul klubides pigem seltskonna ja tantsimise pärast. Alkoholi ei tarbi ta kunagi ja peolt lahkub varakult, et õigeks ajaks koju jõuda. Praegused alaealised on tema sõnul aga jube vaatepilt. „Nad käivad klubis, et juua ja pidu panna ja show off’i teha. Loobivad näiteks II korruse rõdult kõrsi alla, et poiste tähelepanu saada. Iga inimene peaks ikkagi oma piire tundma,“ kirjeldas Julia. Julia ei häbene ega kahetse, et on alaealisena ööklubis käinud, kuid kui varem käis ta keskmiselt kord kuus peol tantsimas, siis nüüd otsustas ta teha pausi ja oodata, kuni 18nes sünnipäev kätte jõuab. „Peod ei paku enam pinget. Ma ei tea, mul lihtsalt pole klubipalavikku,“ põhjendas tüdruk.

Show off ja kõrte loopimine Ent Julia sõnul on viimasel ajal klubides ala-

*nimi muudetud

PROBLEEM FOTOD: RENE PRINGI, FOTO ON ILLUSTRATIIVNE

Eraldi tuleb vaadata seda, kas oldi võõra Kui turvamees avastab ööklubi uksel dokumente kontrollides sellise rikkumise, siis ta dokumendiga või purjus. Selle eest, et alaeakutsub kohale politsei, kes täidab vajalikud line oli purjus, karistatakse teda eraldi. dokumendid ja toimetab alaealise politseijaoskonda, kus siis võetakse temalt seletus ja Kas ööklubi võib alaealiste sisselaskKas alaealised võivad ööklubides ja alustatakse menetlust. mise eest trahvi saada? baarides käia? Karistused tehtud teo eest võib olla: Kui Politsei korraldab operatsiooni ööklubisse Baarides võib käima hakata alates 18.ndast 1. Rahaline karistus ja seal on sees alaealised, siis saab karistada eluaastast, ööklubidesse sissepääsemiseks on 2. Vangistus kuni 5 aastat ka ööklubi. üldjuhul vaja olla 21 aastane. Paljuski on need 3 . Po l i t s e i kolm aastat klubide enda otsustada, kas nad a m e t n i k Millist stalubavad sisse 18- või 21-aastased. võib otsustistikat on tada ka, politseil seoMiks ei või alaealised ööklubides et lõpetab ses alaealiste käia? menetluse ööklubides VÕÕRA DOKUMENDI KASUTAMINE, Need on kohad, kus müüakse tavaliselt ka ja saadab käimisega? DOKUMENDI VÕLTSIMINE JA ENDA DOKUMENDI alkoholi ja seaduse järgi võib alkohoolseid m a t e r j a l i d Saan teile vasTEISELE KASUTADA ANDMINE ON jooke tarbima hakata 18 aastaselt. otsustamitata statistika KRIMINAALKORRAS KARISTATAV! Alaealised on kergemini mõjutatavad ja seks alaeakohta mis puukergemini haavatavad. Oma väheste koge- liste komisdutab Tallinnat Selle tulemusel võidakse sind kanda karistusregistrisse: » sa võid saada rahalise karistuse! muste tõttu võivad nad sattuda ebameeldiva- jonile. ja Harjumaad. » sa võid saada kuni 5-aastase vangistuse! tesse olukordadesse. Nende organism talub » sul on raskendatud pääs viisat nõudvatesse riikidesse! K u i d Hetkel on » tahtlikult toime pandud kuriteo eest ei ole sul enam võimalik töötada riigisektoris! oluliselt halvemini alkoholi kui seda täiskasmenetluses üle vanud inimesel. 50 materjali, mis Kõik need miiNOORTEKOHVIKUS TEE/KOHV KAARDIGA 10% SOODSAMALT! probleemid seotud võõra isikliku dokumendi kuritarvita[nk] noortekohvik avatud iga päev 16.00–21.00 nused kokku ongi võivad ilm- misega. Pärnu mnt 9, Tallinn, www.ave.ee/kohvik põhjenduseks miks neda ka NOORTEKESKUSED TALLINNAS Aga siinkohal tuletan meelde, et ega (avatud E-R 13.00–20.00, L 12.00–19.00) alaealised ei peaks a a s t a t e probleem ei ole ainult ööklubides. Noored » Kesklinna noortekeskus, Videviku 31 » Kopli noortekeskus, Kopli 98 veetma vaba aega pärast, sest inimesed riskivad oma tulevikuga ja üritavad » Kristiine noortekeskus, Sõpruse pst 4a » Mähe avatud noortekeskus, Aianduse tee 64 » Lasnamäe noortekeskus, Kahu tn 4 » Kose Vaba Aja Keskus, Puhkekodu tee 55b koos endast kordi dokumendi võõrast dokumenti kasutades teha pangate» Mahtra noortekeskus, Mahtra 48 » Haabersti avatud noortekeskus, Õismäe tee 88a vanemate inimeste» Pääsküla noortekeskus, Rännaku pst 1 » Mustamäe avatud noortekeskus, võltsimise hinguid ja osta poest tubaka ja alkoholitoo» Männiku noortekeskus, Männiku tee 96 Ehitajate tee 82 ga. või võõra teid. Ka need teod on karistatavad. Rohkem infot vaba aja sisustuse ja keskuste kohta: See, et aladokumendi www.taninfo.ee ealised püüavad kasutamise Kas politsei korraldab reide ja ennesiiski ööklubidesse e e s t tuskampaaniaid alaealistele, kes pääseda ja kasutas a a d u d ööklubides pidutsevad? vad selleks võõrast k a r i s t u s Põhja Politseiprefektuur alustas juba kevadel isiklikku dokumenti jääb kirja karistusregistrisse ja tulevikus võib aktiivset teavituskampaaniat sel teemal. Meile ,on politsei jaoks probleem. olla raskendatud pääs viisat nõudvatesse on oluline, et noored inimesed ei riskiks oma riikidesse, näiteks USA’sse. Ka võib samal tulevikuga ja ühe mõtlematu teo pärast ei Millise karistuse võib saada alaealine, põhjusel olla raskendatud tööle asumine rii- oleks kriips peal usaldusel, sõprusel, tulevasel kes viibib ööklubis? gisektorisse. töökohal või õppimisvõimalustel teises riigis. Küsimustele vastab Kristel-Liis Kaunismaa Põhja Politseiprefektuuri komissar

Keelatud vili on kõige magusam tundRuudus proovis ka ise, kui hõlpsasti on võimalik alaealisel klubi sse pääseda. Otsustasime seda teha Haaps alus. Katsejäneseks oli Mari-Liis (15) ja meie eesmärgiks saada ööklu bisse Africa. Pärast mitmete riidekompl ektide selga proovimist, juuste sirge ndamist ja erinevaid meigikatsetusi jõuds ime otsusele, et vähem on rohkem ja tagasihoidlik välimus ning massi sulandumine on õige tee klubisse pääsemiseks.

Tuppa sai probleemivabalt

Põdemist ja närvitsemist oli palju, aga turvamehe veidi kahtleva pilgu alt saime mööda ilma probleemideta. Ainus asi, mida kontrolliti, oli käeko ti sisu. Konfiskeeriti meie digikas, mis oli sügavale kotip õhja topitud ja millega loots ime Africas ka mõned pildid teha. Meie katsejänes oli aga nii suures pabinas, et lahku s sellest lõbustusasutusest poole tunni möödudes ja ka seal olles ei olnud ta eriti aldis mööda klubi ringi jalutama. Kõige rohkem kartis Mari-Liis enda sõnul vahelejäämist ja kogu seda „mendiooperit“, mis sellega kaasneks.

Vabatahtlikult kluppi ei läheks

Küsimuse peale, kas ta välja spool sellist ajakirjand uslikku eksperimenti ka ise alaea lisena klubisse prooviks saada, vastas ta: „Tahtmine minna on küll päris suur. Kujut an ette, et oma sõpradega koos olles oleks seal väga lahe olnud ja ma poleks nii palju põdenud ja esimesel võimalusel klubi st minema tõmmanud. Samas ma ei julgeks jamada eriti.“ Eks keelatud vili ole ikka kõige magusam ning see on ilmselt ka peamine põhjus, miks noori ööelu tõmbab. Tuleb aga mõista, et järelikult on nendel seadustel ja piira ngutel ka mingi põhjus. Lisaks veel asjaolu, et vanusegrupp, kes muidu klubides käib, tunneb ennas t alaealiste seas olles nagu lasteaeda sattunu. Maagiline ja kauaoodatud number 18 jõuab nii märkamatult kätte, et arugi ei saa. Seega pole mõtet alaealisena klubisse minnes riski da, vaid pigem õiget aega oodata.

KOOLIELU

Ilusad nagu eripedagoogid, abivalmid nagu Ema Theresad Artiklit toeta

FOTO: KERSTI KUKK

tundRuudus kohtus kuue tänavu Tartu Ülikoolis õpinguid alustanud noorega, kes tahavad saada eripedagoogideks. Miks üldse peaks tahtma üks noor inimene saada õpetajaks? Kersti Kukk tundruudus@tundruudus.ee Tänapäeva lastele poogitakse külge kõiksugu eesliiteid. Küll on nad vabakasvatusega, indigo-, õppimis- ja kohanemisraskuste ja erivajadustega noored. Nad on kõikjal ja neid jagub igasse kooli. Kes on aga lisaks tavaõpetajatele inimesed, kes neil lastel koolis kohaneda ja edasi jõuda aitavad?

Eriala on südamele lähedane Riin Veskioja, Kätlin Ilves, Moonika Palmik, Kadi Ird, Maarja-Liisa Rants ja Dea Oidekivi on osa sellest seltskonnast, kes erialavalikut tehes leidsid, et just erivajadustega inimestega tegelemine on neile südamele. Värskelt kooli lõpetanud teavad nad, kuidas on lood tänapäeva noortega – suur hulk neist on vabakasvatusega. Nende vanematel on kiire ning lapsed ei saa piisavalt tähelepanu. Kõik see kokku tekitab lastes käitumisprobleeme, kõnehäireid, õpiraskusi jms. Kuigi ülikoolis on käidud vaid kolm nädalat, on tulevased eripedagoogid indu täis. Tööpõld on lai ja eriala huvitav. Mis tõi aga noored eripedagoogika juurde? Räägitakse ju, et õpetajaamet pole popp. Kadi sõnas, et enamik tuttavaid, kes kuulsid, et ta asub eripedagoogikat õppima, kirtsutas seepeale nina. Ikka minnakse ju majandust või õigust õppima. Neiud räägivad aga läbisegi, et tegu ametiga, mis aitab niiöelda maailma päästa. Moonika täpsustas, et nad saavad olukorda küll paremaks muuta, kuid ei suuda siiski kõiki aidata.

Eestis arenemisruumi jätkub Suureks abiks on kindlasti aga seegi, kuna Eestil olevat võrredes Põhjamaadega Moonika sõnul eripedagoogika vallas arenemisruumi küll. Moonika, kes aasta pärast keskkooli lõpetamist Norras elas, leidis, et sarnaselt Norraga oleks ka meil vaja rohkem spetsialiste,

Tagareas Kätlin Ilves, Dea Oidekivi, Kadi Ird, esireas Maarja-Liisa Rants, Riin Veskioja ja Moonika Palmik kes erivajadustega inimestega tegeleksid. Kuigi neidude õppetee on veel nii algusjärgus, teavad juba nii mõnedki neist, et sooviksid tulevikus tegeleda just lastega. „Ükskõik keda sa aitad, see on niivõrd tänuvääne töö“, lisas Kadi. Kuigi enamikes suuremates koolides on neidude arvates eripedagoogid ja logopeedid olemas, on palju just väiksemaid koole, kus sellist spetsialisti vaja oleks. Kuna õppetöö ülikoolis on alles nii alguses, ei oska neiud veel öelda, kus nad täpselt töötada tahaksid. Kuna pärit ollakse üle Eesti erinevatest paikadest – Tallinnast, Haapsalust, Muhust, Tõrvast – jätkub neid kindlasti üle riigi.

„Noored soovivad olla õpetajad, keda lapsed usaldavad ja kelle juurde soovitakse tulla.“

Näiteks Muhu saarelt pärit Dea arvaski, et kui võimalik, sooviks ta kodusaarele tagasi minna ja seal midagi korda saata. Kindel on aga see, et noored sooviksid olla õpetajad, keda lapsed usaldavad ja kelle juurde soovitakse tulla. Lisaks kuuele noorele, kes tundRuuduga kohtusid, asus tänavu eripedagoogikat õppima veel 43 inimest, nende hulgas ka üks poiss. Noorte sõnul rääkisid õppejõud neile legende, kuidas eripedagoogide ringkonnas on väga levinud ütlus „ilus nagu eripedagoog“. Nimelt olevat eripedagoogid alati väga ilusad. Tehke pildi järgi oma otsus!

3D arvutimängud õpetavad ladusalt lugema Põhja Carolina õpilased kasutavad lugemisoskuse täiustamiseks ja parandamiseks kolmemõõtmelisi arvutimänge. Viimane poolteist aastat on Põhja Carolina õpilased kasutanud virtuaalseid 3D mänge, et

arendada enda lugemisoskust, teatas eSchoolNews. Indiana Ülikooli professor Sasha Barab lõi Quest Atlantise, mis kasutab kolmemõõtmelist virtuaalkeskkonda ja mänge, mille lugu selgitatakse subtiitritega, et lapsed saaksid kooliks vajaliku lugemisoskuse. Kasutajate lugemisoskus on tõusnud märgatavalt. “Meil oli õpilasi, kes oskasid lugeda 1. klassi tasemel, kuid pärast Quest Atlantise

kasutama hakkamist on nende lugemistase tõusnud juba 6. klassi tasemele. Ühe õpilase lugemisskoor tõusis lausa 2,5 korda 6.1ni. Me näeme lugemisoskuse uskumatut kasvu. Usume, et see programm on andnud eesmärgi koolis hästi õppida,” ütles Broad Creek’i direktor Cathy Tomon. Tänaseks levib Quest Atlantis üle terve osariigi, et parandada noorte õppimistulemusi. “Isegi suhtlusraskustega lapsed on programmi

pärast motiveeritud ja erutatud. Lapsed, kes enne koolis käia ei tahtnud, on nüüd täiesti muutunud ja naudivad kooliskäimist,” lisas Cathy Tomon. 2007. aasta kevades testiti Quest Atlantist kaheksanda klassi õpilaste peal 11 eri Põhja Carolina koolis ja rohkem kui 26 riigis üle maailma. Selgus, et isegi kaheksandike lugemisoskus paranes pooleteise aasta jooksul nähtavalt. (TR)

! S K A J H LADU TÜ ATV Kazuma 3 Dingo, 150 cm

Hind

21 990.645.- kuus

Hind

Vana hind 24 990.-

17 990.546.- kuus

243.- kuus

Hind

13 990.425.- kuus

Vana hind 12 990.-

303.- kuus

Midsize TMS AGB-29 3

125 cm Kollane

Hind

182.- kuus

Hind

9990.-

50 cm Punane

5990.-

50 cm Oranž

TMS Via Sprint

110 cm Sinine

Vana hind 7790.-

TMS Speed

Vana hind 15 990.-

TMS Dirt Bike

Hind

303.- kuus

Vana hind 11 990.-

3 125 cm

Vana hind 9990.-

9990.-

TMS Adventure

50 cm

7990.-

Hind

Vana hind 19 990.-

TMS Classic

Hind

ATV Kazuma 3 Falcon, 90 cm

ATV Kazuma 3 Falcon 150 cm

10 990.334.- kuus

Hind

Vana hind 13 990.-

50 100, 6650 102 tee 24, Tallinn, 66 e mä sta Mu , OÜ TRENDIMPORT

Vana hind 12 990.-

9990.-

303.- kuus

rt.ee

www.trendimpo

PERSOON

Anna-Liisa hüppas pea ees muusikasse ja meediasse Anna - Liisa leidis enda jaoks house - muusika tänu DJ Widenskile

Egle Loit egle@tundruudus.ee Miks valisid enda jaoks just house-muusika? Pärast Superstaari saadet oli mul teisigi pakkumisi, kuid ükski ei tundunud see õige. Ühel peol kohtusin aga DJ Widenskiga, kes tegi mulle ettepaneku teha house-muusikat. Pakkumine tundus huvitav, kuna ma polnud kunagi sellise muusikastiili peale mõelnud ega seda praktiseerinud. Ma olengi vist veidi selline inimene, kes hüppab pea ees külma vette ja siis jälgib huviga, kas tal õnnestub pinnale ujuda või mitte. Mulle meeldib see, et saan oma mõtteid nii sõnade kui ka viisiga vabalt väljendada. House-muusika ei ole end minu jaoks veel ammendanud, sinna saab piisavalt palju kiikse sisse punuda. Ja kiikse ma armastan! Kui just house-muusikast rääkida, siis olen ma musitseerinud koos DJ Widenski, DJ Jp (Kyka) & Chris Mil, DJ Dave Storm, Fingerfunk-iga. Räägi oma klubimuusika projektist veidi lähemalt! Selle tuuri raames anname 8 kontserti Eesti klubides. Projekt on uudne selle poolest, et lisaks minule ja DJ Widenskile on laval ka Katariin Raska, kes mängib torupilli ja vilepilli ning Daana Ots, kes mängib viiulit. Kooslus on sensatsioonile, vähemalt Eesti klubimaastikul. Eestis ei ole sulle selle muusikastiili juures just palju vastaseid. Kuidas sulle tundub, kas noored tahavad saada pigem popp-lauljateks või otsivad aina enam alternatiivsemaid võimalusi musitseerimiseks? Ma tahaksin väga, et Eesti noored hakkaksid rohkem tegelema alternatiivsema muusikaga, samas sidudes seda pop-muusikaga. Pop-muusikal on oluline roll. Tahtmata kedagi solvata, pean siiski ütlema, et mida rohkem on kvaliteetsemat muusikat, seda paremaks muutub ka tavakuulaja muusikamaitse. Inimesed kuulavad seda, mida nad kuulevad. Tahan, et nad kuuleksid head asja. Milline on järgmine suurem plaan, mis on seotud muusikaga? Detsembri esimesed kaks nädalat on sisustatud kontsertidega Eestimaa kaunites kirikutes. Minuga koos on laval ka Soﬁa Rubina ning teised tunnustatud muusikud. Kontserdid ise saavad olema pisut jazzilikus võtmes.

FOTOD: TRIIN KOKK

Anna-Liisa Supp on Tartu neiu, kes osales esimeses „Eesti otsib superstaari“ finaalis. Tänu saates osalemisele märkas AnnaLiisa head häält housemuusikaga tegelev DJ Widenski, kellega koos on hetkel käimas klubituur „Macadam Madness“.

Mõned Anna-Liisa lemmikud: Lemmikraamat Sellist päris-päris lemmikut on mul keeruline välja tuua. Häid raamatuid on palju, kahjuks pole mul viimasel ajal piisavalt aega, et lugeda kõike, mis meeltmööda. Muidu meeldivad mulle näiteks tõsielulised raamatud, mis räägivad naiste elustolust islamimaades. Eesti kirjanikest lugesin kunagi hästi palju Raimond Kaugvere t ning välismaistest sai nii mõnigi Remarque´raamat läbi loetud. Hetkel on mul pooleli Naomi Klein i No Logo – sihikule on võetud brändihiiglased.“ Lemmiklaul Ühte laulu ja isegi ühte artisti on väga raske välja tuua. Viimasel ajal olen väga palju kuulanud noort plikat nimega Laura Marling.

aga ei teadvustanud endale, mis see on. Ka vestlusel ütlesin komisjonile, et tahan teada, mis see suhtekorraldus on. Nimedest ei teadnud ma vist ühtegi suhtekorraldusbürood ega ühtegi suhtekorraldajat peale Eero Rauni, kes oli tol ajal presidendi suhtekorraldaja. Vist meeldis komisjonile minu iseloom või mõtteviis, et mind vastu võeti. Mul on hea meel, et seda tehti.

Kuidas kõige selle kõrvalt aega koolitöödeks jääb? (Anna-Liisa õpib Tartu Ülikoolis ajakirjandust ja suhtekorraldust.) Ära parem küsi. Siin sulle vastates on mul vaja teha veel praktikaaruanne, valmistuda seminariks, harjutada muusikat. Ma olen veendunud, et mul on vast rohkem energiat ja jaksu kui mõnel teisel. Maailm ja selles toimuv on minu jaoks

DJ-del on ütlus: „I sleap when I’m dead,“ ma vist võin seda ka enda kohta öelda. nii paeluv, et mul oleks raske sellest kõigest kõrvale jääda – see annabki mulle energiat ja tegutsemisrõõmu. Loomulikult olen ma kui mitte päeva või nädala, siis kuu lõpus üpriski väsinud, aga hea uni ravib kõik haigused. DJdel on ütlus: „I sleap when I’m dead,“ ma vist võin seda ka enda kohta öelda. Oled kolmanda kursuse ridades. Kui rahul oled oma eriala valikuga? Ma olen väga rahul, eriti arvestades tõsiasja, et mul polnud erilist arusaamist, mida ma õppima lähen.Teadsin küll gümnaasiumi lõppedes, et suhtekorraldus on see, mida tahan õppida,

Kuidas sulle koolis meeldis? Olid sa pigem tubli tüdruk, kes kõik alati ära õppisis või natukene viilisid ka? Kuni üheksanda klassini olin väga tubli ja tragi õpilane, kes tegi ära kõik, mis temalt oodati. Siis aga harjutasin rohkem kitarri kui tegin kooliasju. Ka mõned puudumised tulid just seetõttu, et õues oli ilus ilm ja hommikul sai kitarr kooli kaasa võetud. Gümnaasiumis avastasin enda jaoks ka peod, mistõttu sai kool pisut kannatada. Üldjoontes olen olnud selline õpilane, kes õpib seda ainet, mis meeldib. Kuna keemia pole kunagi mu lemmik olnud, siis sellega ma ei tegelenud, aga prantsuse kirjanduses lugesin vist pea kõik kohustuslikud raamatud läbi ning jutustasin neid siis enne tunni algust klassivendadele ümber. Kuidas on lood sinu ideedelennu ja spontaansusega? Kui ma mingi mõttega välja tulen, siis mu isa alati muigab, et näeme-näeme, mis sa järgmine nädal juba teha tahad. Ja eks see nii ongi. Illustreeriva näitena võin tuua, et kui täna tahan saada suhtekorraldajaks, siis homme registreerin ennast langevarjuhüpetele, kuna instruktori töö tundub mulle see õige. Siin pean jällegi ütlema, et elu vaimustab mind, aga

Lemmikinimene Mind on õnnistatud paljude väga heade sõpradega ning suurepärase perekonna ja suguvõsaga. Kedagi eraldi välja tuua oleks võimatu ning ebaaus. Lemmikpäev Sõltub, mis päeval ees on ning milline on enesetunne. Oma elukorralduse tõttu puudub mul mõnikord selline nädalavahetus nagu inimesed üldjuhul harjunud on. Samas pole miskit paremat, kui juhtub mõni selline pühapäev, kus ei pea end terve päev voodist välja veeretama. Lemmiklinn Eestis on Viljandi mulle alati kõige südamelähedasem olnud. Niipalju kui ma reisinud ja näinud olen, siis Marseilles on ka minu südame võitnud. Lemmikkoht iga paik on hea, kui lähedal on kallid inimesed Lemmikfilm

Crash

aega jääb puudu, et kõike teha. Spontaansus ja ideedelend ongi teinud minust selle, kes ma täna olen. Mind pole keeruline uute ideedega kaasa haarata. Oled sa pigem omaette nokitseja või sõltud palju kaaslastest? See kõik sõltub jälle päevast ja meeleolust. Aga üldiselt mulle meeldib, kui minu ümber on inimesed. Mõnikord vajan ma vaikust ja üksindust, aga seda vajavad kõik. Vestlused inimestega ning nende lugude kuulamine inspireerib mind ning üldiselt annab ka energiat. Kuidas sa oma vaba aega sisustad? Klubid vist ei ole prioriteet... Sel suvel olen hästi palju mööda Eestimaad sõitnud ja külastanud kohti, kus varem käinud pole. Käisin palju väga headel kontserditel. Ja eks niimoodi sisustangi. Viimasel ajal on mulle hakanud meeldima õhtuti rahulikult kodus olemine – eks see vist ole seetõttu, et päeval saab energia kulutatud ning soojas kodus on hea end uueks päevaks laadida. Klubides tõesti väga enam käia ei viitsi, kuna esinemiste tõttu viibin seal niigi palju. Lihtsalt mingi hetk tuleb üledoos, kus tunned et enam ei taha.

PERSOON

Tartu tüdruk Suure Lombi taga 18-aastane ujuja Anna-Liisa Põld oli sel suvel noorim olümpiamängudel osalenud Eesti sportlane. Anna-Liisa debüüt olümpiaujulas lõppes 35. kohaga 400 meetri kompleksujumises. Taavi Libe sport@tundruudus.ee Anna-Liisa lahkus 1,5-aastaselt vanematega Tartust Ameerika Ühendriikidesse ja on pärast seda Eestit külastanud vaid mõne korra.

Lõpetasid kevadel keskkooli ja astusid kolledžisse. Tutvusta veidi USA keskkoolielu Kool on Ameerikas lihtsam kui Eestis. Meil on vähem aineid ja enamus õpetajaid ei nõua meilt eriti palju. Minu keskkoolielu ei olnud tegelikult päris tavaline, sest ma ujusin palju.

Sa oled varem maininud, et kuna Su enda isa on tihti pikka aega kaugel tööl, siis on treenerid sulle peaaegu isa eest. Räägi neist lähemalt Mul ongi ülikoolis

Huvitav teada KOMPLEKSUJUMINE Kompleksujumine on ujumisdistsipliin, mis nõuab sportlaselt suurimat mitmekülgusust. Anna-Liisa põhiala – 400 meetri distants – algab 100 meetri liblikujumisega ning seejärel tuleb sama pikk distants läbida selili, rinnuli ning lõpuks kroolis. Kompleksujumises võisteldakse ka 200 meetri distantsil, kus igas stiilis läbitakse 50 meetrit. Naiste 400 meetri distantsi maailmarekord on austraallanna Stephanie Rice’i käes, kes võitis Pekingi olümpiakulla ajaga 4:29,45. Anna-Liisa rekord on 25 sekundit aeglasem.

Ma käisin koolis ainult neli tundi päevas. Enne kooli ja pärast kooli oli trenn. Viimane keskkooliaasta oli päris rahulik. Ma muretsesin ainult olümpianormi täitmise pärast. Nädalavahetustel ma puhkasin kodus ja käisin rannas või sõpradel külas. Millisesse ülikooli Sa astusid ja mis su peaaine on? Ma õpin Florida ülikoolis ja mu peaaine on psühholoogia. Ma õppisin keskkoolis ka natuke psühholoogiat ja see meeldis mulle väga.

AnnaLiisa Põld

august 1990 Sünniaeg: 24. rDiego, Califo Elukoht: San USA nia osariik, ema Mehis, Perekond: Isa ja õde Eva-Lotta Anu, noorem ru-Peeter Pea noorem vend aPekingi olümpi Saavutused: t 400 meetri koh 35. e mängud ises, Eesti kompleksujum meister Ananass Lemmiksöök: Jõhvikamahl Lemmikjook: The Princess m: fil mik Lem Bride i : P.H. Mullen Lemmikraamat Water Gold in the ke kõi Kuulan Lemmikbänd:

siivne suhtumine sobib, sest kui treenerid on liiga kenad, siis ei võta ma trenni tõsiselt. Nad on mõlemad inimestena ka väga meeldivad. Mul on treeneritega ikka väga vedanud. Pekingi olümpiamängud olid Sinu esimesed tiitlivõistlused ja vaatamata sellele, et oled pea kogu elu elanud USA-s otsustasid hakata Eestit esindama. Kuidas see juhtus? Ausalt öeldes ma täpselt ei teagi, kuidas see idee tuli. Aga mul on ju Eesti kodakondsus ja ma arvan, et isa ilmselt ükspäev lihtsalt soovitas seda varianti proovida ja saatis Tõnu Meijelile (Eesti ujumiskoondise peatreener – T.L.) minu eest kirja. Meijel uuris natuke asja ning selguski, et ma saan Eestit esindada küll. FOTO: ERAKOGU

Kellega Sa praegu üleüldse veel eesti keeles rääkida saad? Kõige rohkem räägin vanematega, aga vahepeal helistavad meile ka sugulased. Kuna ma sain Pekingis võistelda ja tutvusin teiste Eesti ujujatega, siis saan mõnikord nendega ka interneti teel suhelda.

Kuidas Sa ujumise juurde sattusid? Vesi on mulle terve elu meeldinud. Los Angeleses elasime ujula lähedal. Nii juhtuski, et ükspäev viis ema mu sinna, et ma kodus ei rahmeldaks ja nii see kõik algaski. Aga mingi muu spordialaga võiksid ka tegeleda? Rannavõrkpall oleks ka täitsa lahe olnud!

Kui raske Sinu jaoks USA eluga harjuda oli? Ma olin ainult poolteist aastat vana kui me kolisime, nii et minu jaoks see ei olnud raske. Vanemate jaoks oli harjumine palju raskem. Mitu korda Sa hiljem Eestis käinud oled? Umbes 5-6 korda. Viimati sellel suvel, kui ma käisin Eestis meistrivõistlustel. Eesti on palju muutunud. Tallinn on ilusasti korda tehtud ja linn näeb väga hea välja. Vähem inimesi elab maal ja bussid-rongid ei sõida enam nii tihti. Tundub, et elu on Eestis paremaks läinud ja ma loodan et see läheb samamoodi ka edaspidi.

Mul endal poiss-sõpra pole. Mul pole selle jaoks aega ja ma pole kedagi leidnud, kes mulle nii õudselt meeldiks, et ma kogu aeg ainult temaga koos olla tahaks. Paljude noorte jaoks on see värk väga tähtis. Minu jaoks pole. Ma olen õnnelik ilma poisita. Mul on iseendagagi palju tegemist. Olen iseseisev tüdruk ja mulle meeldib, kui ma ei pea kellelegi vastust andma.

FOTO: ERAKOGU

Millal ja miks Sinu pere USA-sse kolis? Ma kolisin vanematega USA-sse 1992. aasta veebruaris. Isa leidis Los Angelesest tööd ja kohe kui viisad ja tööloa saime kolisimegi Los Angelesesse. Plaan oli USA-sse jääda üheks aastaks, aga siis pakuti isale San Diegos tööd ja nii me sinna jäimegiÕde Eva-Lotta ja vend Pearu-Peeter sündisid juba Ameerikas.

Oled saanud jälgida nii Eesti kui ka USA ühiskonda. Mis on Eesti suurimad erinevused USA-ga? Ameeriklased on eestlastega võrreldes kogu aeg väga postitiivsed. Inimesed ütlevad siin kogu aeg ``Ma armastan sind!´´ ja ``Sa oled mu kõige parem sõber!´´. Eestis on sõnadel armastus ja sõprus palju suurem väärtus. Eestlased on viisakad ja kenad, aga ameeriklased on tunduvalt avameelsemad.

Millise mulje olümpiamängud Sulle jätsid? Jäid 35. kohale. Pärast oma starti olin väga kurb, et mul nii kehvasti läks. Need olid mu senised kõige suuremad võistlused ja ma tahtsin hästi ujuda. Aga siis rääkisin ma paari sõbra ja Gregg Troyga, kes seal USA koondisega oli ning sain aru, et tegelikult õppisin ma sellest palju.

Mida Sa vabal ajal teed Millised on Su eesmärgid ja kus sa oma sõpradega spordis? käid? Ma tahan jõuda Londoni Mul palju vaba aega ei olumpiamängudele ja olegi. Kui ma saan, siis ma võistelda ka vahepealsetel magan natuke või käin Euroopa ja maailmameistsõpradega kinos, rannas rivõistlustel. Tahan saada Anna - Liisa (keskel) naudib iseseisvust ja sõpradega lõbutsemist või šoppamas. Kui ma kiiremaks ja jõuda neil pärast trenni liiga väsinud olen, siis ma lihtsalt nüüd uus treener – Gregg Troy. Aga ta tuletab võistlustel poolfinaali ning miks mitte ka finaali. loen või vaatan õe-vennaga filmi. mulle meelde treenerit San Diegost – Jeff Ja loomulikult tahan ma püstitada 400 meetri Pease’i. Nad mõlemad jälgivad õpilast väga kompleksujumises Eesti rekordi. Kas Sul poiss-sõber ka on ja kui tähtsad tähelepanelikult ja annavad kohe teada, kui Ameerika noorte jaoks lähisuhted üldse on? keegi midagi valesti teeb. Mulle selline inten-

10 KOOLIELU

Digitaalajastu spikerdamises

Hugo Treffneri Gümnaasium Kui sa õppinud ei ole, siis on ikka kasulik, kui sul spikker olemas on. Või teine variant, et on pinginaaber, kes asjad hästi selgeks õppinud on. Üldiselt oleks siiski kindlam õppimise peale välja minna. Ma ise igatahes ei ole eriline spikrimeister.

Mari Mets (17) Miina Härma Gümnaasium

Julged õpilased ei spikerda, ent alati pole pea prügikast, mis kõike meeles suudaks pidada

Teistest julgemad õpilased spikerdavad vähem, näitavad USA uuringud. Oliver Hainsalu tundruudus@tundruudus.ee Kahest uuringust, kus küsitleti rohkem kui 400 õpilasest, selgus, et need õpilased, kes ei olnud spikerdanud, said julguse ja empaatia testides teistest kõrgema skoori. Nad said suurema punktisumma ka aususetestis, teatab BBC news. Küsitluses uuriti õpilastelt, kas nad on viimase 30 päeva ja aasta jooksul spikerdanud ning kas nad teeksid seda ka tulevikus. Õpilased läbisid ka testid, mis näitasid nende empaatiavõimet, julgust ja ausust. Õpilased, kes said testides vähim punkte olid spikerdanud viimase 30 päeva jooksul ning teevad seda arvatavasti ka tulevikus. Nad mainisid ka, et tunnevad end spikerdamise tõttu süüdi. Tugeva iseloomuga ei vaata maha Ausatel õpilastel läks testi tegemine ladusamalt ning nad olid ka palju positiivsemalt meelestatud, ütles uuringu läbiviija professor Sara Staats. Briti Psühholoogia Seltsi ja University of Central Launcashire direktor Dr. Paul Seagar lisas, et inimesed, kes ei spikerda, on tugevama iseloomuga ja annavad raskemini järele. Uuringust selgus tõsiasi, et Ohio State University’s olid 400 õpilasest rohkem kui 80% spikerdanud. Kuid siiski, kui spikerdada... Tänase päeva spikrid ei laiuta kätel ega paberitükil. Kasutusel on hoopis peenemad nipid. Julged õpilased ei spikerda, kuid ometi on neid, kes alati kontrolltöödeks kõike pähe õp-

pida ei suuda ja vajavad abimeest – spikrit. Tavalised, käe peale kirjutatud valemid on pigem vanakooli teema. tundRuudus teeb ülevaate digitaalajastu parimatest spikerdamisnippidest. Nõrgemad, pange nüüd tähele!

MP3-mängija Eriti hea on siinkohal mp3-mängija, mis sisaldab endas diktofoni. Nii saad sõnadetööde ajal vajalikud sõnad pulgale lugeda ja töö ajal seda kuulata. Kasuks tulevad pikemad juuksed ja kõrge kaelusega riided, nii et õpetaja ei märkaks sinu kõrvas olevat kõrvaklappi.

Mobla Tegelikult kuulub seegi trikk juba vanakooli spikerdamise alla. Tee telefoniga vajalikest valemitest pilt ja vaata töö ajal lihtsalt telefonist järele. Jama on muidugi siis, kui õpetaja ei luba telefone laual hoida. Sõnumitena saab ka erinevaid tähtsaid asju enne valmis trükkida.

SPIKERDAMISÕPETU

Tindiprinter Laserprinter siinkohal ei aita. Kui lased tindiprinterist spikri välja ja sul on kleepuvat kilet, mida kontoritarvete poes müüakse, siis toimeta järgmiselt: 1. kleebi kile väljaprinditud spikrile. 2. sikuta vaikselt kile paberi küljest ära – trükk peaks jääma kile külge. Kui ei jää, siis järelikult sinu printeri puhul see ei tööta. 3. kleebi kile tahaküljele uus kile. Nii saadki endale läbipaistva spikri. Spikrite juures on aga kõige tähtsam, et sa teed need endale ise. Nii on lootust, et vähemalt midagi on läbikirjutamise käigus meelde jäänud. Selge on aga see, et kõige targem ja kindlam on kontrolltöödeks alati ära õppida. Nii võib töö ajal oma teadmisi kontrollida ja rahulikult küsimustele-vastustele mõelda, selle asemel et pingsalt õpetaja liikumist jälgida ja spikritega susserdada.

SI (Järva Teatajas Järva Teataja noorte meediaklubi liikmed kogu t) sid kaasõpilastelt spik • Kirjuta pee ne kirjaga erdamisviise. märkmepaberile ja klee bi sõida töö alt ära. Miin us on suur vahelejäämise lauale. Pluss on, et spikker ei • Kirjuta võimalikult väik oht. ese käekirjaga ruudulise vihiku vahele. Hea on töö alt piiluda ning õpet le paberile ja aseta see kiletatud ajal on raske märgata. • Kirjuta spikker vihik ule, aseta see lauanurga le, pane pinal peale, nii, näha ei oleks. Või tee hästi väike spikker ja et pane see pinali alla. Pina spikrit oma pingile õpetajalaua poolsele küljele. l aseta • Kui laua all on mingi raudtoru või sein, suru spikker laua ja oma põlv hele. e(de) va• Peida spikker kinga siss asendis jalanõu talla alla. e või talla alla. Vahetunnis kirjuta spikker loetavas Töö ajal toeta jalg teis veidi. e jala põlvele ja painuta kanda • Peida spikker reiele sukkpükste alla, seal on on parem istuda ping see enam -väh em paig is, kuhu keegi eriti ei al. näe, näiteks klassi taga Töö ajal sas. - või eesot• Pane selga umbes põlv ede ni ulatuv veidi laiem sissepoole kas teibi või seelik ja kinnita spikker haak nõeltega. Töö ajal seeliku spikker on hästi näha keera seeliku äär teis . tpidi ja (Õpetusi kogusid Dori s Tihu, Miret Raadik, Liina Laanemets, Mirja Kask ja Kristiine Kure m Suve, Triinu ma.) NB! tundRuudus ei

propageeri spiker damist

Nahhaalne õpiku lappamine töö ajal laua all on üsna nõme, aga samas pole pea ka prügikast kuhu valimatult ebapraktilisi andmeid ammutada. Selle koha pealt jagunevad ka õpetajad kaheks: osad ütlevad, et kirjutage maha, aga vahele ei tohi jääda, teised jälle on valmis klassis ringi roomama, et ainult patustajaid tabada. Organiseeritud spikerdamine on siiski üsna tulutoov, sest kõrgklassilise spikri koostamisega õpib ikkagi üsna palju. Kultuurne spikerdaja õpib pähe nii palju, kui vajalikuks peab ja kirjutab maha enda jaoks ebaolulise, ning on pärast ikkagi edukas.

Leelo Murumägi (16) Mart Reiniku Gümnaasium Klassivennaga juhtus 3 aastat tagasi naljakas lugu. Meil oli geograaﬁa tunni lõpp ja siis ütles õpetaja, et teeks nüüd tunnikontrolli. Kõik kirjutasid, kui õpetaja vaatas järsku kassivenna poole ja ütles:“Hans, sa vaatad sahtlist maha!“ Hans oli segaduses, kuna ta oli tegelikult käega hoopis laua all lebavat kotti kohendanud. Õpetaja aga keeldus seda uskumast ning ütles Hansule, et tal pole mõtet tööd enam kirjutadagi nagunii saab ühe. Läks nagu ta läks siis... Järgmine tund jagab õpetaja tööd kätte, annab Hansule töö, millel seisab hinne 1 ja ütleb siis:“No näed, said ühe, kuna sa polnud midagi kirjutanud.“ Hans üritas selgitada, et õpetaja ise ei lubanud tal kirjutada, aga õps keeldus seda tunnistamast. Pärast seda intsidenti ei saanud Hans põhikooli lõpuni geograaﬁa õpetajaga läbi- teda kutsuti koguaeg vastama, ja ta sai koguaeg märkusi tühiste asjade eest.

FOTOD: ERAKOGU, KÜSITLES: LIIS LINN

FOTO: PIRET EERO

Hans Raukas (16)

VABA AEG

Noortekohvikus peab olema hubane ja meeleolukas

FOTOD: KAIRIIN RUUVEN JA ERAKOGUD

tundRuudus tegi valiku Eesti kõige lahedamatest noortele suunatud kohvikutest, kus aega veeta ning keha kinnitada. Mark Šandali tundruudus@tundruudus.ee

Noortekohvik Tallinn, Pärnu mnt 9 http://nkkohvik.blogspot.com Esimene kohvik Eestis, mis tabas ära, et alkoholi ja tubakat saab asendada näiteks lauamängudega, mis on tervislikum, odavam ja lõbusam. Kuna suitsuta keskkonnas levib heli ning lõhn paremini, lastakse seal ka mõnusat muusikat ja valmistatakse kohapeal kergemat kehakinnitust. Ja muidugi liigub suitsu- ja alkoholivabas keskkonnas ka rohkem toredaid inimesi ja toimub lahedamaid üritusi. Kohe pärast kooli saab sõpradega jutustada või koduseid ülesandeid teha ning mahlakokteili mekkida.

Ühes õiges Noortekohvikus saab peale söömise-joomise ka “jalad seinale visata”

Sushi baar Narva, Tallinna mnt. 41 (Astri keskus) Astri keskuses piirab Sushi baari ühelt poolt bowling, teiselt kino. Ja see on täiesti põhjendatav: Sushi baar on lihtsalt Narva lahedaim söögikoht. Ainult, et baari nimest ei tasu järeldada, et söögikoht ka sushit pakub. Siiski on kaasaegse sisekujunduse ja eksootiliste toitudega baar pidevalt klientidest tulvil. Kõiges annab tunda mingi idamaist, isegi pisut vigane eesti keel menüüs. Aga nii ongi põnevam.

Kohv 10.Soojad vahvlid jäätisega 20.Wiﬁ: jah Avatud: E-R 16-20, L-P 14 -19

Kohv 15.Kanasalat 30.Wiﬁ: jah Avatud: E-P 10-24

Kalevite Kodu Paide, Vee 1 http://www.kalev.eu/26898 Paide kesklinnas oranžis puumajas on kommivabrik Kalevi kommikaupluskohvik. Söönuks seal ei saa, kuid hea tuju küll. Võimalik on ükskõik mis ajal astuda kohvikusse, lülitada sisse televiisor ja vaadata diivanil lesides lemmikseebikaid, süüa seejuures komme ja kooke või näiteks fetajuustupirukat.

Pärnu, Keskväljak 1 http://www.endla.ee

Kohv 15.Fetajuustu pirukas 12.Wiﬁ: ei Avatud: E-R 8-18, L 9-15

Ei vaja seletamistki, miks bussijaam Endla teatri(kohviku)le nii lähedale ronis. See on üks vähestest kohtadest, kus võib veel kuulda elavat muusikat. Iga kuu ühel reedel toimub jazziõhtu. Võluv miljöö on saavutatud kaunite dekoratsioonidega. Väidetakse, et sealne lõunapraad on väga koduse maitsega.

Müüriääre kohvik

Kohv 18.Meremehepasta 45.- / 65.Wiﬁ: jah Avatud. E-N 8-22, R 8 -24, L 11-24, P 11-22

Haapsalu, Karja 7 http://www.muuriaare.ee Ilu läbib siin kõike. Suurtel diivanitel ja tugitoolidel on mõnusad mustrilised padjad ning seinu kaunistavad erinevad maalid. Isegi WC on niivõrd ilus, et sealt ei tahaksi väljudagi. Imeline kohvik romantiliste kohtamiste jaoks. Kohv 25.Suitsukana - gorgonzalapirukas rohelise salatiga 45.Wiﬁ: jah Avatud: E-R 10-20, L-P 10-22

Teater Endla teatrikohvik

Sinu pubi Jõgeva, Pargi 5 http://www.sinupubi.ee Kui mujal öeldakse „lähme sinu pubisse” vaid ärimeestele, siis Jõgeval võib nii öelda ükskõik kellele, sest Sinu pubi on Jõgeva vingeim söögikoht. Hämaras, pinkide ja mõne diivani vahel seisva piljardilaua kasutamiseks tekivad lausa järjekorrad. Sinu pubis on olemas privaatruum, kus võib näiteks kodutöid teha või sünnipäeva pidada. Seni, kuni piljardilaud on hõivatud. Kohv 12.Tom ja Jerry (friikartulid viinerite ja juustuga, lastele) 32.Piljard 20.Wiﬁ: jah Avatud: P-N 11-20, R-L 11-01

Tartu Noortekohvik

Flauerpauer Tartu, Lille 9 (Lille maja) http://fpkohvik.blogspot.com Kuna suvel tööd alustanud alkoholi- ning tubakavaba noortekohvik Flauerpauer ei olnud noorte seas eriti populaarne, otsutati kohta muuta. Jaanuarist alustab Tartu Noortekohvik tegevust uues kohas - Lille majas. Linna üks odavaimaid söögikohti pakub hulganisti meelelahutust, s.h lauamängude, lauajalgpalli, koroona ja twisteri mängimisvõimalust. Ilusate ilmadega saab mõnesid mänge ka väljas mängida. Kohv 8.Kuumad võileivad 10.Wiﬁ: jah Avatud: jaanuarist

SPORT

tundRuudus spordireporter Taavi Libe oli esimene mees Eestis, kes käis strippaeroobikas

„Niivõrd nõtkelt liikusid nende kehad muusika taktis, samal ajal kui mina väänlesin maas nagu vilets kreeka-rooma maadleja.“ Vaatamata aeroobikastiilile jäävad riided siiski trenni lõpuks selga

Kukk kanakarjas – mees strip Agu Sihvka tavatses oma pajatusi alustada sõnadega: „Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, kuidas...” Nii alustan ka mina, et rääkida, kuidas tundRuudus sporditoimetajast sai esimene eesti mees, kes osales strippaeroobika tunnis. Taavi Libe sport@tundruudus.ee

latiinotreeningute. Üleüldse oli mu jutukaaslasel all korralik tantsutaust. Kuna karu on minu tantsujalad päris korralikult sodiks trampinud, ei lisanud viimane fakt minusse kuigivõrd entusiasmi. Samuti ei lisanud eriti entusiasmi ka see, et trennisaali minnes tuli näppu võtta tool, mis ainsaks abivahendiks jäigi. Lisaks minule oli trennis seitse kahe- ja kolmekümnendates daami. Kobisin tooliga vaikselt tagaritta ning sattusin kõrvuti Monikaga, kes samuti esimest korda strippaeroobikas viibis. Tema trennisattumise taga oli tõeline saatuse sõrmeviibutus. Nimelt oli ta oma õigesse trenni tulles dressid maha unustanud ja vahepeal kodus käinuna

Kaunil pühapäeva õhtul Tartu Tropic spordiklubi uksest sisse astudes oli mul sees päris korralik sabin ja peas vasardamas palju küsimusi. „Kas ma olen ikka õiges kohas?” „Kas ei oleks õigem pageda, enne kui on liiga hilja, ning teha midagi üdini mehelikku nagu näiteks karburaatori vahetamine?”

Esimesena ukse taga Otsustasin siiski paigalejäämise kasuks ja seisin peagi saali ukse taga, kus oma üllatuseks märkasin, et olen esimesena kohal. Peagi sain endale seltsiliseks Sereni, kes oli strip dance’is vahelduva eduga osalenud juba paar kuud. Serenilt sain teada, et tund aega kestva treeningu jooksul õpitakse osade kaupa selgeks kaheminutiline kava. Sereni sõnul on trennis osalejate kontingent üldjoontes sama ja uusi nägusid kohtab vähe. Neiu ise oli strippaeroobikani jõudnud läbi

jõudis kohale siis, kui algas strip dance. Vähemalt polnud ma ainus, kes pabistas.

Kolm, neli ja... Trenn algas vägagi sensuaalse muusika saatel ja mahehäälse treeneri Elise juhatusel pandi kohe proovile mu puusanõksutamise oskus. Naha sai märjaks veerand tunniga ja eneselegi üllatuseks märkasin, et kava polegi väga keeruline. Põhiprobleemiks kippus olema see, et jäin oma liigutustega pidevalt kolleegidest sammukese jagu maha. Vara hõiskasin. Kohe, kui elu mugavaks läks, võeti mängu kogu kurja juur – tool. Aju ei suutnud kuidagi jalgadele selgeks teha, kuidas

näoga tooli poole olles on võimalik kaks liigutust hiljem juba sama tooli peal istudes jalga üle põlve kõlgutada. Vähemalt sai istudes hetkeks hinge tõmmata. Pool tundi striptiisi võtab ühe mehemüraka ikka päris võhmale. Kui elemente juba omajagu selgeks õpitud oli, tekkis hinges väike lootus, et äkki ma tõepoolest polegi väga koba. Enda tempos liikudes sain tegelikult ju kõik liigutused sooritatud. Mis sest, et väikese ajalise nihkega. Peagi pani Elis muusika kinni ja tegi joogipausi. Meenus Sereni öeldu, et lõpus tehakse eelnevalt harjutatud kava mitu korda läbi ja nii arvasingi, et liigutuste õppimise raske töö on tehtud ja algab niinimetatud järellihv. Minu üllatuseks koukis Elis selle peale kapist välja hoopis võimlemismatid ja laotas need iga trennilise ette põrandale. Ja just nimelt põrandat me kava järgmises faasis avastama asusimegi. Raske öelda, mis mõtted mu peast läbi lendlesid, kui ma võimlemismatil tuharaid pingutasin. Ilmselt kulus kogu vaimujõud kolleegide imetlemisele. Niivõrd nõtkelt liikusid nende kehad muusika taktis, samal ajal kui mina väänlesin maas nagu vilets kreeka-rooma maadleja, kes meeleheitlikult rapsides vastase haardest vabaneda üritab.

Riided jäävad selga

Trenn sobib ka gümnaasiumiealistele

Vaikselt kogunema hakanud väsimuse pühkis peoga Elise sõnum, et nüüd võtame särgid seljast. Mis sa mehehing veel oskad tahta, kui kaheksa kena daamiga ühes ruumis viibid? Õhin vaibus veidi, kui selgus, et trennis jääb

SPORT LFOTOD: TIINA HÄRM

Strippaeroobika sobib kõigile 2004. aastal Eesti aeroobikakuningannaks valitud Elis Naumanis on Tartus MyFitnessi spordiklubis strippaeroobika trenne teinud juba aasta. Üldse on strip dance’i nime kandvat aeroobikastiili Eestis harrastatud kaks aastat.

Naumanise sõnul on strip dance kerge tantsuline treening, mis annab piisava koormuse ning rakendab keha suure liikumisulatusega töösse. Stiil on pärit USA-st ning selle loojaks on Baywatch’i staar Carmen Electra. Elis ise hakkas stiili viljelema rahva suure huvi tõttu. „Käisin ühel koolitusel Moskvas,” selgitas Elis oma esimest kokkupuudet strippaeroobikaga. Treener Elis Naumanis

Konti ei murra Kuna trennis käib erineva kehalise vormi ja tantsuoskusega huvilisi, ei ole kavasid ülearu keeruliseks võimalik ajada. Treeningu ainus abivahend on tool. Imiteeritakse striptiisiklubides tehtavaid liigutusi, kuid sama tõsiseks kui striptiisilaval trennis muidugi ei minda. „Meil pole ju saalis poste ja kuigi me imiteerime pluusi seljastvõtmist, jääb tegelikult pluus ikka selga,” rääkis Elis.

ppaeroobikas

Huvi stiili vastu on Elise sõnul suur. Trennid toimuvad kaks korda nädalas ja kesknädalal aset leidval treeningul on saal rahvast puupüsti täis ning toolidest jääb puudu.

Sobib ka gümnaasiumineidudele särk siiski selga ja piirdutakse „kuiva trenniga”. Vähemalt oli tegemist liigutusega, mis ka mul küllaltki korralikult välja tuli. Viimane veerandtund möödus kuidagi kiirelt. Õppisime selgeks paar elementi toolil, mida sooritades tuli vägisi meelde algklassiõpetaja manitsus, et tooliga kiikuda ei tohi. Tollal ma küll tooliga ümberkukkumisele nii lähedal polnud kui nüüd. Lõpetuseks tegime kava veel paar korda algusest lõpuni läbi. Tüdrukud tegutsesid sünk-

roonis nagu rühmvõimlejad, vaid mina piidlesin pidevalt Monikat, kes esimese korra kohta küll kadestamisväärselt tubli oli. Kui trenn lõppes, küsisin Eliselt, et kuidas mul siis läks. „Superhea,” vastas ta. Ja mida muud olekski ta saanud vastata, äkki ilmun muidu mõnikord uuesti kohale. Samas, ega tea, äkki lähengi.

Trennis käivad erinevas vanuses naisterahvad. Väga hästi sobib see ka gümnaasiumiealistele neidudele. „Noorte liikumisulatus muutub selles trennis. Noor saab puusad ja rindkere lahti. Ta tunneb ennast hästi ning midagi nii hullu me ei tee, et keegi vigastada saaks,” julgustas Elis kõiki huvilisi. Samuti lubas Elis, et kuigi kavad on mõeldud pigem naistele, ei saadeta ukse pealt ka ühtki meest tagasi.

Tee enda ja sõprade elu tervislikumaks

Kas Sina oled kunagi mõelnud, et koolinoored pole sugugi tervislike eluviisidega? Kui jah, siis tee valmis üks originaalne tervislikule eluviisile suunatud projekt. Idee võib puudutada ükskõik missugust tervisega seotud valdkonda, olgu see siis sport, söömine või lihtsalt hea tuju. Teemadele ega konkursile ei ole seatud piiranguid. Konkursile oodatakse osalema gümnaasiuminoori kahes vanuserühmas: 12-15aastased ja 16-18-aastased. 2009. aastal viiakse TAI abiga mõlemas vanusegrupis ellu

FOTOD: JAAN KONTKAR

Tervise Arengu Instituudi (TAI) poolt korraldatav konkurss “Tervist edendava idee projekt” ehk TEIP ärgitab koolinoori tervislikumale eluviisile mõtlema.

kolm parimat projekti. Kasuta oma kujutlusvõimet ja ole aktiivne projektimeister. Täpsemalt loe www.terviseinfo.ee

Kas sinul on tervislikke ideid, mida projektiks kirjutada?

TOIMUMAS

TORE teeb kooli toredaks! FOTO: ERAKOGU

TORE-kad kannavad ja levitavad inimsõbralikku mõtteviisi! Marju Laanimäe MTÜ NÜ TORE tegevjuht TORE on lühend pikast noorteorganisatsiooni nimest: Tugiõpilaste Oma Ring Eestis. TORE eesmärgiks on suurendada koolides nende inimeste hulka, kes kannavad ja levitavad inimsõbralikku, õppimist ja õpetamist soodustavat, suhtlusjulgust ja -oskust arendavat, vaimset ja füüsilist vägivalda taunivat, üksteist toetavat ja erinevusi sallivat ning koostööle orienteeritud mõtteviisi. Tugiõpilastegevus on Eestis aastast 1996 ja tänaseks tegutseb üle 70-s Eesti koolis. TORE eesmärk on koolikeskkonna parendamine läbi tugiõpilastegevuse. TORE-kad arendavad põhiliselt kolme suunda koolis: • tugiõpilaste endi toimetulek; • abi eakaaslastele; • õpilaste ja täiskasvanute vaheline koostöö.

Kasutud faktid TYPEWRITER on pikim teada olev sõna, mida on võimalik kirjutada kasutades vaid ühte tähemärkide rida klaviatuuril. Kõik jääkarud kukäelised.

vasa-

Krokodill ei suuda keelt suust välja pista. Siga pole suuteline taevasse vaatama. Jaanalinnu silm on suurem kui tema aju. Tavaline inimene kardab ämblikke rohkem kui surma. Suvekoolis “Annan endast parima” osalenud tugiõpilased ja juhendajad

Positiivne mõju Tugiõpilane on õpilane, kes on end koolitanud järgmistel teemadel: enese tundmaõppimine, suhete loomine teistega, märkamine, empaatia, koostöö, meeskonnatöö, suhtlemisoskused, kuulamisoskus, tunnetega toimetulek ja palju teisi teemasid. Ta on noor teiste noorte seas, kes oma oleku, hoiaku ja väärtustega saab mõjutada grupi õhkkonda (näiteks klassis). Mida rohkem on klassis, koolis ja ühiskonnas selliseid noori, seda suurem on positiivne mõju

kogu koolikeskkonnale, ühiskonnale! Tugiõpilasel on eeliseid märgata täiskasvanutele varjatuks jäävaid probleeme. Endaga toimetuleval õpilasel, kelles on piisav valmisolek ja ka oskused, on vajadusel võimalik ka kergemini eakaaslasele toetust pakkuda. Tugiõpilastegevuse järjepidevuse ja jätkusuutlikkuse tagamisel koolis on oluline roll tugiõpilaste juhenda-

Tugiõpilased Võib öelda, et tugiõpilastegevus on igas koolis oma nägu. Kuid mõned peamised tegutsemisvormid saab välja tuua: eeskujuks olemine: tugiõpilasliku suhtumise, väärtuste, hoiakute selge näitamine koolielus; individuaalne lähenemine: sõbraksolemine eakaaslaste seas (märkamine, aitamine); vahendamine ja koostöö täiskasvanutega: tugiõpilane saab konﬂiktide ja professionaalset abi vajavate olukordade puhul leida vastava täiskasvanud olukorraga tegelema; grupiga tegelemine: TORE-tegevused mõnele klassile, kooliastmele või kogu koolile (TORE-nädalad, mängudepäevad, koolirahu-temaatilised tegevused jne); tugiõpilaste ringi pidev laiendamine oma koolis.

jal. Juhendajal peab olema aega ja tahtmist põhitöö kõrvalt süstemaatiliseks tegutsemiseks oma tugiõpilastega, pedagoogilist loovust ja otsivat vaimu, tahtmist end oma juhendaja töös täiendada ja oma professionaalsust sellel alal arendada.

Igal aastal suvekool Ühing pakub juhendajate tegevuse toetamiseks täiendkoolitusi (tegevuse planeerimine, stressijuhtimine, eksistentsiaalne psühholoogia, Ühise Mure meetod jne) ja supervisiooni (töönõustamist). Ka tugiõpilastele on erinevaid täiendkoolitusi – foorumteater, koolirahu, meeskonnatöö, loovteraapiad, naerukoolitus jne. Need toimuvad igaaastases TORE suvekoolis “Annan endast parima!”. Tugiõpilastegevuse mõju on pikaajalisem – tugiõpilased võtavad nooruses omandatud hoiakud kaasa täiskasvanu ellu. See mõju on aeglane, kuid seda kindlam. TORE teeb koostööd Soome tugiõpilasorganisatiooniga, erinevate Eesti noorteorganisatsioonidega, Eesti Lastekaitse Liiduga ja on oluline Koolirahu Programmi partner ning elluviija koolikeskkonnas. TORE-organisatsiooni tegevust toetab Haridus-ja Teadusministeerium ja Hasartmängumaksu Nõukogu.

Café Grand õpetab noortele lauakombeid Hotell Victoria restoran Café Grand korraldab õpilastele tasuta etiketikoolitusi, mille eesmärk on õpetada lauakombeid ja restoranikultuuri. Koolituse käigus räägitakse erinevate toitude serveerimisest, rahvusvaheliselt tunnustatud tavadest lauanõude paigutamisel ja muust olulisest. Lapsed saavad teada, mida teha salvrätikuga, kuidas panna nuge-kahvleid ja mida teha kõigi nende erinevate klaasidega. Restoran Café Grand on korraldanud sarnaseid koolitusi ka varem ja restoranis kuuldu-

nähtu on noortele suurt huvi pakkunud. Eriti palju elevust on tekitanud tigude ja konnakoibade demonstreerimine, mille söömist pole paljud varem kogenud. Koolitusel, mida viivad läbi pikaaegse kogemusega restoranispetsialistid, jagatakse infot lihtsas ja arusaadavas keeles. Tasuta koolitus kestab ligikaudu pool tundi ja koolitusele on oodatud nii klassid kui ka sõpruskonnad. Soovitav grupi suurus alates 10 õpilast. Selleks, et omandatud teadmised paremini kinnistuksid võib endale soovi korral eelnevalt tellida ka koolitusele järgneva koogisöömise või lõunasöögi. (TR)

Info tel 44 43 412 või info@victoriahotel.ee

Tornaado vabastab kümne minutiga rohkem energiat kui kõik maailma tuumarelvad kokku. Keskmiselt 100 inimest lämbub igal aastal pastapliiatsi tõttu. Liblikad tunnevad maitset jalgadega. Meie silmad on sündides sama suured kui täiskasvanuna, aga meie ninad ja kõrvad kasvavad elu lõpuni. Ükski ingliskeelne sõna ei riimu sõnaga “month”.

Pedagoogide paugutused „Nii, nüüd on töö alanud. Ärme enam endaga juttu räägi.” Õpetaja: „Sellega tuleb õige vastus?” Keegi: „Jah.” Õpetaja: „No vot! See on väga hea valem! Kirjutage see üles!” „Kas te tõesti peate nendest pudelitest imema niimoodi enne söögivahetundi?” „Mendelejevi tabeli aluseks on kanamuna.” „Tunnis tehke ülesandeid, hiljem võite kuskil mujal tühja panna!” „Üks tund õppimist on kõigest matemaatiline nuusutamine.” „Mis sa naerad nagu pannkook!” „Soomlased on elavad sakslased.”

Ahvenamaal

15 3 vahvat tu de ngit otsi vad koduab ilist Tallinna s. Kui oled rõ õmus, sõbr alik ja vahva, an na meile en dast märku ning võidki saada oma unistuste tö ö. 5657722 2 Marko

sõiduMüüa BMX ratas, kõpitkorras, aga vajab . semist Toomas Hind kokkuleppel. 53418478

Tule kodupe ole! Täpsem in fo helista des. Jaan 5556127 1

S seade Müüa Pioneeri GP rti kaa sti (ee autole lt saab pole, aga ilmselge uti sam ja t) kil kus selle ade ka bluetoothi se Sander auto kasutuseks. 53418478

Müüa väga hea hinnaga Makita, Leica, Metabo, Laserliner tööriistu. Asjad on tuttuued ja kaasa ka täisväärtuslik garantii! 52 65 761

me elust Tule deitile! Räägi a klapi he g nin st olu ja da korkorral võime se . kus evi tul ka rata 55 561 271

ortelehe Blingoföön on no kuuta su ta us tundRuud kiri a ad Sa k. rii rub lutuste ks te ti ja oma Blingofööni aadresga kontaktandmete s.ee. du ruu nd sile in fo@tu

Algab üleriigiline noorte ettevõtlu skonkurss

Pinginaabrid Kelly Pobbul (17) ja Laura Indus (19) on Kunda Ühisgümnaasiumi abituriendid. Neiud on kindlad, et tüdrukutel on pinginaabritena lõbusam kui poistel.

Kas väljaspool kooli teete ka asju koos? K: „Kahjuks ei, sest Laura ei ela Kundas.” L: „Muidu paneksime koguaeg möllu.”

keel.” L: „Matemaatika, saksa keel.”

Miks tüdrukud tavaliselt tüdrukutega istuvad ja poisid poistega? K: „Sest see on nii välja kujunenud, aga kindlasti võib olla ka tüdrukuid, kes istuvad poisiga.” L: „Tavaliselt istuvad tüdrukud koos, sest neil on rohkem, millest rääkida, nii öelda tüdrukute jutud, millest poisid tavaliselt aru ei saa. Kuid on ka selliseid poisse-tüdrukuid, kes istuvad koos ning neil on, millest rääkida ja tihti saavad nad ka väljaspool kooli hästi läbi.”

Miks just teie pinginaabrid olete? K: „Sest me oleme vägevad ja vägevad hoiavad kokku.” L: „Me oleme pinginaabriteks kokku loodud.”

Laura (vasak ul) ja

Kelly on tein eteise vastu head

Mõni lõbus seik,mis teil on pinginaabritena juhtunud. K: „Ükskord talvel, kui me koos koju läksime, hakkasime mäest alla kõndima ning mägi oli libe ja me mõlemad

SIS PIRET EE

Mis ained teil lemmikud on? K: „Mulle meeldib soome

Kas vahel kaklete ka? L: „Ei kakle,sest kui me kakleksime, poleks me pinginaabrid.” K: „Me oleme üksteise vastu head ja aitame üksteist.”

FOTOD: LA URA ANOK , KÜ

Kas istute kõikides ainetes koos? K: „Ei.” L: „Enamikes, näiteks eesti keeles, kirjanduses, soome keeles jne.”

järsku kukkusime, see oli valus aga ka nii naljakas, et me ei suutnud isegi püsti tõusta.”

Millised ühed õiged pinginaabrid üldse on? L: „Sellised, kes aitavad üksteist, teevad koos nalja, millest nad mõlemad aru saavad, sallivad üksteist. K: „Olen Lauraga nõus.”

Mitu aastat olete pinginaabrid olnud? L: „Kolm aastat.” Kuidas on koos istuda? K: „Väga lahe, sest tavaliselt on meil koos väga lõbus. Vahel teeme ka lollusi.” L: „Naljakas, vägev ja suhteliselt lõbus, naerame palju, sodime üksteise vihikuid ning sinna tuleb vahel väga naljakaid asju.”

Ajujaht

22. septembrist algab üleriigiline noorte ettevõtlus Ettevõtluse Are konkurss Ajujaht ndamise Sihtasutu . se poolt algatatud kutakse noortele konkursi käigus tuge ideede gen paereerimisel ja are kirjutamisel ja ellu ndamisel, äriplaan viimisel, ettevõ ide tte loomisel nin g investori leid mis el. Ajujaht pakub kes kkonda, mis inn ust ab heade ideede Need, kes suudav viimist teostusen ad Ajujahi tee läbi i. käia, saavad kog are ndamisel kriitili emuse, mis on äri se tähtsusega,“ ütles Ajujahi suurto duse divisjoni dir etaja SEB äriaren ektor Mart Maasik . Ideede registree rimine konkursile kestab 17. novem saab registreerud brini. Konkursile a 22. septembrist käivituvas noorte www.ajujaht.ee. ettevõtlusportaa lis Laekunud ideede hulgast valib žür ii välja 25 parima läbivad kolme kuu t ning nende aut jooksul tasuta ide orid ede are ndamise tusprogrammi, mill ja rakendamise e käigus koostavad koolinad me ntori toe tusel oma äriplaan id. Parimate äriplaan ide autorid jagava d omavahel ühe auhinnafondi. Lis miljoni krooni suu aks valitakse väl rus e ja suurema potent autorid osalevad siaaliga ideed, mill järelprogrammis, e mille käigus toetat moodustamisel ja akse neid ettevõ investorite leidmis tte el. Auhinnafondi pan evad välja SEB, Ülemiste City, Elio Eesti Are ngufon n, EMT, MicroLink d, Tehnopol, Delfi, , Kalev Chocolate tevõtlusamet ja Factory, Tallinna Tartu linn. EtAjujahi konkursi infot jagab Ajujahi buss, mis sõidab selle kolledžit Tallin läbi 12 kõrgkooli nas, Pärnus, Türil, ja Kohtla-Järvel, Võr võtab osa ka Tallin us ja Tartus ning na ja Tartu tudeng ipäevadest.

pinginaabrid

VAHVEL KOOSTAS: EVELIN JÜRISSON, JOONISTAS: NELE INGLIST

Tõnu, Villem ja Aivar

(klubimuusika festival)

Värvige pinginaabriga kordamööda kartuleid seest ära. Kui üks kartulitest rida ükskõik mis pidi värvitud saab, tuleb see joonega maha tõmmata. Maha tõmmatud kartulid annavad igaüks ühe punkti. Võidab see, kellel mängu lõppedes rohkem punkte on.

Üks pinginaabritest valib mustad, teine valged täpid. Vaheldumisi ühendatakse omavahel enda värvi punkte. Ühendada saab ainult horisontaalselt või vertikaalselt. Ühtegi käiku ei tohi teha üle teise joone. Võidab see, kelle joon on püsivalt ühest mänguväljaku küljest teiseni.

Saada ristsõna lahendus koos oma kontaktandmetega aadressile info@tundruudus.ee ja võida tund aega viie sõbraga tasuta bowlingut. Loosimine toimub 02.10.2008. Eelmise ristsõna lahendus oli: “vist liiga palju õudukaid vaadanud”