Aastaks välismaale koolipinki nühkima
LK 4
Tantsusaate uus nägu Mairold Millert LK 6
Turnime mööda Tartu LK 12 seinu
tundRuudus TASUTA
Mängi tundRuudus lauamängu Lk 8
ILLUSTRATSIOON: MÄRT LILLESIIM
Mida koolivaheajal ette võtta?
Nr.9 2008 20. oktoober
2
ARVAMUS
Toimetuse veerg Õpikud nädalaks nurka
E-ühiskond on tänapäeva noortele nii iseenesestmõistetav, et ajad, mil Arno isaga koolimajja jõudis tundub justkui mõistmatu.
Liis Linn liis@tundruudus.ee Kui ma koolis käisin (mis tegelikult ei olnud üldse ammu), meeldis mulle kõige rohkem suve lõpule kohaselt päevikuotsimine. Erinevad kirjastused ja trükikojad on välja töötanud nii palju erinevate piltide ja sisuga õpilaspäevikuid, et lausa nukraks tegi, kui ülikooli eel seda põnevat valimist polnud. Alles päris hiljuti kuulsin, et praegustel kooli“lastel“ ei olegi enam päeviku omamine kohustuslik. Koolides, kus kasutatakse e-kooli teenuseid, saavad õpilased õhtul kella kuueks täpselt teada, mis järgmiseks päevaks õppida on. See aga süvendab noortes arvuti ja interneti „hullust“ ning muudab arvuti olemasolu kodus kohustuslikuks.
Kui kirjas pole, siis ei tee
tundRuudus Peatoimetaja:
Piret Eero piret@tundruudus.ee
Toimetajad:
Liis Linn liis@tundruudus.ee
Taavi Libe sport@tundruudus.ee
Robert Lang robert@tundruudus.ee
Keeletoimetaja: Küljendaja: Reklaam:
Helen Uldrich Märt Lillesiim
Väljaandja:
OÜ Realister Media Tulika 19, 10613, Tallinn Registrikood 11520043
Tiraaž:
20 000 eksemplari
reklaam@tundruudus.ee
tundRuudus on tasuta noorteleht www.tundruudus.ee
E-kooli ja online-koduülesannete poolel on (ilmselgelt) nii plusse kui miinuseid. Ja neid nii õpetajate kui ka koolilaste poolt vaadatuna. Ühe Tartu gümnaasiumi noore õpetaja sõnul on ta pigem pahane, et selline range kellakuue-reegel sisse on viidud. On olukordi, kus õpetaja ei jõua selleks ajaks kojugi ning erinevate klasside õpetamise vahel koolimajas on jäänud ülesanded märkimata. Nii jääb õpilastele palju õigust ja süvenev arusaamine, et õpitakse hinnete pärast. Kui vastavat harjutust õigeks ajaks e-koolis kirjas pole, õpilane seda tegema ei pea, hoolimata sellest, kas tunni lõpus vastav juhend tahvlile kirjutati või mitte. Kõlab nagu päeviku kasutamine oleks keelatud? Seda mitte, ent muude reeglite olemasolul on see kaotanud oma mõtte. Seda enam, et õpilastele on jäetud õigus peale kuut ülesantud harjutusi eirata.
Kahjuks ei saa mitte kõik aru, et harjutuse Gümnasistid, kes mulle e-kooli võludest ja tegematajätmine ei ole otseselt kahjulik õpe- valudest üritasid rääkida ohkasid, et ma olen tajale, vaid iseendale. Gümnaasiumis mõtlesin vanur. Just sel põhjusel, et avaldasin posiisegi päris tihti, et „laseks üle“. Kellele neid tiivset arvamust õpilaspäevikute kohta ning harjutusi ikka vaja on, meenutasin härdalt, kuikui mitte pedagoogile. das õpetaja tunni lõpus Paraku jõuab vastupi“...õpilastele on koduülesandeid jagas ja dine teadmine protestisiis kõike küsida võis. Aga jäetud õigus vaadates asja positiivse vaimuliste teismeliste peale kuut antud pilguga – mida vähem ajju alles siis, kui on juba hilja. ülesandeid päevikuid, seda vähem Kui ma arvasin, et on nende valmis-tamiseks harjutusu eirata” puid maha võetud. vanainimene on minu 80-aastane vanaema, Teeme kõik kirjandid ja siis ma eksisin (tegelikult isegi tema teab, et matemaatikaülesanded ka arvutis ja saadata köögis on wifi ja muretseb mu koolitööde me õpetajatele meiliga – veel rohkem puid pärast, kui juhtun mainima, et nett läks ära). jääb metsa. kARIKATUUR: HARDI KÕVAMEES
Reedel võib koju jõudes õpikud nurka ja jalad seinale visata. Terve järgneva nädala saab hommikuti pikalt magada ja tavapärase koolipingi nühkimise asemel võib käia kinos-teatris, kontserdil, õues jalkat mängida või kodus telekat passida. Ühesõnaga, teha seda, mida hing ihkab. Ja teha kohe kindlasti, sest koolivaheaega niisama kodus maha magada oleks horror! Kui endal ideid napib, siis otsi sahtlipõhjast välja täringud ja mängi lk 8-9 asuvat tundRuudus sügisvaheaja lauamängu. Mäng on spetsiaalselt koostatud aitamaks Sinu koolivaheaega sisustada. Mängulaualt leiad hulganisti tunRuudus poolt väljapakutud ideid, mida igavuse korral rakendada. Kui vaheaja lõppedes tundub, et kooli tahaks tagasi minna hoopis mõnda teise riiki, siis uuri lk 4-5, mida räägivad juba välismaal vahetusõpilasteks olnud noored. Muuhulgas saab teada, kuidas võõrsile õppima saab minna ning mismoodi näeb välja koolisüsteem mujal. Ja kui tekib isu millegi esktreemsema järgi, siis hopsti tänavale turnima ja ronima. Lk 12-13 saab lugeda parkourist – spordialast, mis seisneb takistuste läbimises. Veidi harjutamist ning saabki seinad ja müürid vallutatud. Lisaks on selles numbris hulganisti erinevate esseede, konverentside ja konkurssite tutvustusi. Miks mitte veeta vaheajal mõni päev ka kasulikult ja vihuda valmis mõni võistlustöö või käia end koolitusel harimas.
Kolmanda kursuse tudeng ehk e-kooli jaoks vanainimene
3
UUDISED Eesti õpilased võitsid ülemaailmsel konkursil kolmanda koha Narva Kreenholmi Gümnaasiumi 10. klassi õpilased Artjom Gorboy ja Olga Konetšnõh, võistkonnaga Kiki, saavutasid rahvusvahelisel ärikonkursil HP Global Business Challenge Ameerikas Colorado Springsis kolmanda koha. Veebruaris alanud konkursil alustas 238 võistkonda üle maailma, kellest finaali
jõudis kaheksa. Võistluse võitsid leedulased Klaipedast, teise koha saavutas Argentiina võistkond, millele järgnesid Kanada, Hong Kongi, Poola, Aserbaidžaani ja Ameerika Ühendriikide meeskonnad. HP Eesti kontori juhi, Tõnis Mäe sõnul, on sedalaadi koostöö eesmärk edendada ettevõtlikku ellusuhtumist ning aidata korraldada noortele põnevaid mõõduvõtmisi. Junior Achievementiga koos-töös juba 12 aastat korraldatud võistlus edendab leidlike ärilahenduste loomist ja koostööd erinevate riikide noorte vahel. Konkursi eesmärk oli noorte ettevõtlusalaste oskuste proovilepanek. (TR)
Võistkonna juhendaja (TTÜ üliõpilane) Anton Dmitrijev, võistkonna liikmed Artjom Gorboy ja Olga Konetšnõh ning teine juhendaja Narva Kreenholmi Gümnaasiumi õpetaja Veera Kuzmina. Eelmises numbris kirjutasime, et tundRuudus toimetus on saanud uue liikme, väikese hiire. Nüüd sai loomakesele ka nimi pandud - Tupsi. Nime pakkus välja meie küljendaja Märt, kes ka hiirega kõige paremini läbi saab. Kuigi Tupsi ühtegi inimest endale veel päris ligi ei lase, on ta juba päris julgeks muutunud. Tšillib meiega koos kontoris ringi ja kuulab mussi. Kõige paremini lähevad talle peale R2 õhtuse vööndi saadete kordused. (TR)
Pärast koolitust saab nautida sauna- ja basseinimõnusid
ENL kutsub noori sügiskoolitusele 25. oktoobril toimub Eesti Noorteühenduste Liidu sügiskoolitus.
Sel laupäeval toimub Tallinnas Tallink Spa Conference Hotellis ENL-i poolt korraldatud koolitus koolinoortele. Paralleelset peetakse kahte loengut: poliitika kujundamise, mõjutamise ja hindamise protsess noorteorganisatsioonides, mida viivad läbi oma ala spetsialistid; ja simulatsioonimängude väljatöötamine ja läbiviimine. Samuti on võimalus pärast koolituse lõppu ühiselt samas hoones asuva spa mõnusaid saunu ja basseine külastada. Koolituse hind ühele osalejale on ENLi liikmesorganisatsioonide liikmetele 100 krooni, mitteliikmetele 250 krooni. Täpsemat infot registreerimise ja osa-võtutingimistega leiab ENLi kodulehelt http://www.enl.ee. (TR)
Inglise koolid ühinevad OnLine revolutsiooniga Revolutsioon on Inglismaa koolide õppeprogrammides järjest populaarsust kogumas. Inglismaa koolides on kiirelt levima hakanud Revolutioni-nimeline programm, mis aitab õpilastel interneti kaudu õppematerjale leida. See programm õpetab lastele, kuidas netist asju leida, kodutöösid edastada, e-posti kasutada ja internetis suhelda. Nõukogu liige David Elkin ütles, et ajad, kui lapsed istusid laudade taga ja vahtisid päevad läbi tahvlit, on ammu kadunud. „Meie klassiruumides
Eesti Reformierakonna Noortekogul on igas Eesti maakonnas oma noorteklubi ning 4000 liikmega oleme Põhjamaade suurim poliitiline noorteorganisatsioon. Meie liikmeskond ja aktiivsus kasvavad iga päevaga. Miks peaks saama Sinust reforminoor? Poliitika avardab mõttemaailma. Poliitika avab uksi. Poliitika on kirg, mis haarab Sind täielikult. Klassikud on öelnud: „You can check out every time you like, but you can never leave…” Meie kaudu on Sul võimalus: • saada suur hulk uusi tutvusi ning kohtuda noortega, kes eelistavad positiivsust virisemisele • olla otsuste tegemise juures ning rääkida kaasa • näha „suure mängu” telgitaguseid • ennast teostada ja proovile panna
on käimas revolutsioon”, vahendab BBC News. Selline programm on kasutusel juba 58 koolis Sussex’i maakonnas. Kevadeks peaks kõik maakonna koolid endale vastava programmi ja spetsiaalsaidi saama. Maakond ja Inglismaa valitsus toetavad koole, et viimased saaksid muretseda arvuteid. (TR)
Mis iseloomustab Reformierakonna Noortekogu? • sõbrad üle Eesti • kohtumised poliitikute ja ühiskonnategelastega • koolitused ja seminarid kasulikel teemadel • sportlikud ja meeleolukad vabaajaüritused Igal Noortekogu liikmel on võimalus olla täpselt nii aktiivne kui on tahtmist.
Humana
Noored korraldavad suure osa Reformierakonna valimiskampaaniatest. See oluline ja käegakatsutav panus Eesti poliitikasse on nauditav väljakutse igale noorele.
Meiega liituda saad kodulehelt www.reforminoored.ee Astu liikmeks!
4
ÕPILASVAHETUS
Maarja sai vahetusõpilasena prantsuse keele päris selgeks
Anneli (kõige parempoolne) sai klassikaaslastega hästi läbi, kuid katkestas vahetusaasta kod
Esimene õppeveerand on samahästi kui läbi ja ka koolivaheaeg pole kaugel. Ootame kõiki kooliõpilasi, kellel vanust rohkem kui 10 aastat, võistlema erinevate koolide võidukihutajatega. Sõpradega kardirajal võidukihutamine pakub adrenaliini , teravaid elamusi ja salvestab teisse positiivse süsti terveks õppeaastaks.
Viimsi Sisekardirada korraldab kõikidele õpilastele võistluse
IDLUES LST O O K KARDIVÕI
2008
test koolidest ees! Registreeri oma klass ja ole teis ada Viimsi Sisekardirada! Registreerimiseks on vaja külast hel www.sisekardirada.ee Lisainformatsioon meie kodule
Viimsi Sisekardirada Rohuneeme tee 1/1, Tel. 601 4522 Avatud: E-R 14.00-22.00 L-P 11.00-22.00
Kodus ja võõr aastaks välism Väga lahe oleks ju aastaks kuskile kaugele sõita ja sealt uusi kogemusi ning tuttavaid saada. Alljärgnevas jagavad kaks noort oma vahetusaasta kogemusi ning räägivad kuidas ikkagi see vahetusõpilaseks olemine välja näeb.
käisid nad ise mu tuba koristamas, kuigi ütlesin et võin seda ise teha,“ põhjendab Maarja. „Esimese nädala lõpus vihastas pereisa ja hakMaarja (17) oli eelmisel aastal vahe- kas ette loetlema asju, mida ma valesti olin tusõpilaseks Prantsusmaal. Ajal, kui Maarja teinud, kuigi mingeid reegleid ega juhiseid Prantsusmaa kasuks otsustas, ei osanud ta veel kuidas ma käituma peaksin, mulle eelnevalt ei tegelikult sõnagi prantsuse keelt. „Pärast riigi antud.“ Ettevalmistuslaagris oli Maarjale öeldud, et valikut hakkasin keelt õppima. Käisin nii YFU’s kui ka EF’is (vahetusõpilaste organisatsioonid – kui mingi konflikt tekib, ei tohi vaielda, vaid toim.) rääkimas, et mul oleks huvi minna. Sealt õpilane peab ennast muutma, sest vahetusöeldi aga, et mu keeletase on liiga nõrk, vaja pere on sind vabatahtlikult enda juurde võtnud ja nad ei saa selle eest mingit lisaraha. oleks keelediplomit. Teine pere, kuhu Lõpuks leidis Maarja Maarja saadeti elas organisatsiooni Evenor, „... ja kui ma selle Prantsusmaa kõige kes pärast mõningaid kama lõpuks valmis p õ h j a p o o l - s e m a s, kahtlusi siiski erinevaid umbes Pärnu suuruses võimalusi otsima hak- keerasin krimpsutati linnas – kas. „Alustuseks osalesin nina ja keegi ei kuu aega kestvas keeleDunkerque’s. julgenud seda isegi laagris Niccas,“ jutustab tüdruk. Sõpru tuleb ise mitte maitsta.“ Maris Saar tundruudus@tundruudus.ee
Keeleoskuseta on alguses keeruline Kui minna täiesti keeleoskuseta, on väga raske. Maarja peres ei rääkinud näiteks keegi inglise keelt ja see on sealkandis enamikes peredes nii. „Prantsusmaale minnes olin võimeline veerides vestlema. Grammatilisi reegleid ja asesõnu õppisin rääkimise käigus, klassikaaslased või asendusvanemad parandasid mind ja niimoodi ma tasapisi õppisingi,“ meenutab ta. Maarja ei jäänud pidama esimesse perre Bourgogne’sse, kuhu ta algselt saadeti, vaid avaldas pärast kuuajalist seal viibimist soovi endale uus asenduspere saada. Maarja sõnul puudus neil omavaheline usaldus. „Näiteks
Maarja
otsida
Maarjal polnud kindlat sõpruskonda, kellega pidevalt suhelda, väljaarvatud teised vahetusõpilased. „Esimeses kohas oli see positiivsem, et kaasõpilased olid minust huvitatud ja tulid ise rääkima, kuid Dunkerque’s pidin ennast ise kõigile peale pressima,“ rääkis Maarja. Tüdruk käis enda sõnul kuu aega klassikaaslastel järgi, et “kas võin teiega sööma tulla ja nii edasi“. Hiljem tunnistasid nad Maarjale, et hoidsid eemale, kuna olid kadedad, et tuleb blond tüdruk kuskilt Eestist ja oskab nii mitut keelt. „Ühe Austraalia tüdruku olukord oli päris hull, ta rääkis nimelt väga halvasti prantsuse
ÕPILASVAHETUS „Eestla tele meeldib sp idut
seda“
Käesolevaks on Eestisse õppeaastaks õppima tulnud ka mitmeid va kõikvõimalik hetusõpilasi est erinevat riikidest. Sa est Luis Felipe age tuttavaks Bu (16) Brasiili eno Carreira’ga õpib Haapsalu ast. Noormees Gümnaasiumis Wiedemanni .
duigatsuse tõttu
rsil ehk maale
keelt ja ise ka ennast nii tugevalt pähe ei määrinud nagu mina ja mitte keegi ei läinudki temaga rääkima, teda ignoreeriti täielikult,“ meenutab Maarja. Klassikaaslased ei läinud tüdrukuga rääkima, kuna nad kas ei osanud või häbenesid oma inglise keelt.
Koolisüsteem Prantsusmaal Üks tund kestis 55 minutit. Kuna Maarja kool oli kultuurisugemetega, said õpilased nii kinokui teatripileteid tänu sellele odavamalt. Geograafias õpivad prantslased ainult naaberriike, nii et pole imestada, et suurem osa kaasõpilastest Eesti asukohta ei teadnud. „Suur osa prantslasi on eelarvamustes kinni. Minult pinniti näiteks tükk aega, mis on Eesti rahvustoit ja kui ma selle kama lõpuks valmis keerasin krimpsutati nina ja keegi ei julgenud seda isegi maitsta mitte,“ naerab Maarja. Maarja arvab, et täielik kohanemine võttis tal aega umbes 7 kuud, aga oma vahetusaastaga jäi ta siiski väga rahule: „See oli paras elukool ja ma sain selle aasta jooksul nii paljude kogemuste, nii positiivsete kui ka vähem positiivsete võrra rikkamaks. Eestisse jäädes poleks ma küll nii palju uut õppinud. Pealegi sain ma prantsuse keele päris selgeks.“
Vahetusõpilaseks Inglismaal Anneli (18) oli üle-eelmisel õppeaastal vahetusõpilaseks Inglismaal. Anneli jättis oma vahetusaasta suure koduigatsuse tõttu veebruaris pooleli ning nagu eelmiseski loos, oli ta sunnitud perekonda vahetama. „Alguses elasin Oxfordis, väga kahtlases linnaosas, geto poleks selle kohta vale öelda. Minu kool asus pooleteise tunni bussisõidu kaugusel, seega väga kaugel, tunnistas Anneli. „Naine, kelle juures ma elasin, oli medõde, kes oli päevad-ööd tööl. Ühel päeval, täiesti teadmata põhjustel, palus ta mul asjad pakkida ja ära kolida.“
sul on klassi õpilast, on s aga 150 see paraku pä raske. ris Paljudega Sa tegelikult su neist 150st Ma tean põhi htled? klassist. Kl lisi inimesi moodustavad assi tuumiku inimest, kes umbes 70 semalt suhtle omavahel aktiivon rohkem se vad, ülejäänud llised nohiklikud. Nendeg a me eriti ei suhtle.
Miks otsustas tusõpilaseks id tulla vaheMul oli vali just Eestisse? Kuidas Sa si võimaluse va da nelja hel: USA, Ta hakkama saad in tundides Eesti ja veel i, ? ma ei mäleta ühe, mille nime Ma käin kõigis tund . ides aga Ük s ja mu h, ega ma õp sõber oli vahetusõ etajat ütles, et se pilane Soomes. Ta jutust praegu eriti e aru ei saa. Matemaat ning kuna Ee e oli kena koht sti asub Soom aine, kus ma ika on selline lähedal, siis e ro Tundides ürit hkem püüan. Eestis ilus. ilmselt on ka keelt selgek an ikkagi eesti Eestisse tull Ta soovitas mul a. igasuguseid s saada. Kirjutan lauseid üles ni ja i edasi. Milline oli es ma mu lj e Eestist? Stereotüüpne Kohe esimesel õhtul viis eestlane on arvamus on, et vahetusvend mida Sina ar külma iseloomuga, kus oli väga mind ööklubisse, va la he . Ei Eestlased , ma arvan, d? on sõbralikud ja teile normaalne. Te et see on meeldib palj u pidutseda. avatumaks si muutute tarbite alko is, kui Mis oli Sinu holi, Br as ii ag li a see on ilms a koolis teistmoodi, ku i si enamus inimes elt in Eest Minu klassis te oli 150 õpil is? ol enemata rahv ga nii, ast. usest. Ühes klassiru um is Ka ko s rraga 150 koolipea õpilast? Sinuga palju l tullakse Jah, ning õp et aj a räägib ja suhtlema? rääkima mikrofoniga. Mi na Si ee insed inimes li st rohkem väikse an ed on kui sul on mi mat klassi, sest dad, ma räägin nend toreega ng i küsimus, palju. saab vabalt Kuigi teatak õpetaja sull küsida ning e vastata. Ku len inglise se, et ma suhti keeles, tull akse Anneli vanemad võtsid EF’iga ühendust, et tekkinud probleemist sotti saada. Kuigi viga polnud Annelis, ei täpsustatud neile täpseid tüdruku väljakolimise põhjusi. Öeldi vaid, et asi on naisterahvas endas. Uus vahetuspere leiti Annelile Oxfordis. „Kolisin Isle of Wightile ehk Wight’i saarele. Seal meeldis mulle palju rohkem. Saar ise on umbes Hiiumaa suurune. Sain kõigi klassikaaslastega hästi läbi, aga õhtuti väljas käisin ikkagi teiste vahetusõpilastega. Klassikaaslased olid minust aasta nooremad.“
Õpi, mida tahad Inglismaal saab pärast IX klassi lõppu endale õppeained ise valida. Enne seda õpiti umbes sama programmi järgi, mis Eestis. „Leian, et kõige mõistlikum taoline valikuvabadus pole, kuna sellisel eas noored ei mõtle veel nii palju oma tulevikule kui hetke heaolule. Valitakse ikka kergemad ja vähem perspektiivsed ained, nagu kunst, kehaline kasvatud jms, et lihtsalt koolis läbi saada,“ tõdeb Maarja. Maarja sõnul õpivad inglased keeli ja reaalaineid vähe. Tüüpiline inglane õppis kehalist kasvatust, teatrikunsti ja veel mingit ainet, mis eriti suurt pingutust ei nõudnud. Maarja meenutab üht seika matemaatikatunnist: „Lahendasin ülesannet, kus oli midagi tegemist ruutjuurega. Klassiõde oli mul kõrval ja tegi järsku suured silmad ning küsis, et mis konks see on. Ma üritasin talle selgeks teha, et see on ruutjuur ja mida see endast kujutab, aga ta ei saanud ikkagi aru.“ Koolivormi tema koolis ei olnud, küll aga ei tohtinud kanda teksaseid, pusasid ega tosse. Riietuda tuli korralikult, mille kohta inglased ise kasutasid sõna businesslike. Jaanuaris käis Anneli vanematega Itaalias suusareisil ja see keeras olukorra peapeale. „Sain aru, kui väga ma oma peret igatsen ja otsutasin vahetusaasta veebruaris pooleli jätta,“ meenutab tüdruk.
5
ka eesti keel es rääkima. on See veider. Milline on kõ eesti nimi, ige kummalisem mis sa kuulnu oled? d Vastuseks sa an mi da gi taolist nagu“jghbvke “. Murrame tü aega pead, mi kk s nime Felipe silmas peab, ei saa. Selg aga aru ikkagi see, et tegu eks saab ainult nimega. Nime olevat tüdruku ma ka enne ku „Getter“ pole „Margus“ on ulnud ning nimi samuti natuke imelik.
Mis keeli Si koolis üldse nu Brasiilia Ainult portug õppida saab? emakeelt ja ali ehk siis inglise keel Kui sa aga ta t. näiteks saks had õppida a võ i prantsuse või ükskõik keelt, siis millist muud se eraldi keelek lle jaoks peab ma. Koolides ursustele mineneid ei õpet ata. Mida Sa kind la oleku ajal ta sti oma Eestis Eesti keele had teha? saunas käia selgeks saada, jääauku hüpa ja pärast seda ta.
Luis Felipe vennaga enne Eestisse tulekut
6
PERSOON
Mairold Millert (22) on selle hooaja „Tantsud tähtedega“ saate üks uutest osalejatest. Ühtlasi üks nooremaid. Noormehe tantsupartneriks on MTV VJ Piret Järvis.
FOTOD: ERAKOGU
Uus nägu tantsutähtede põrandal läks, ei jäänud ma ootama kuni ta minu eest ära võetakse, vaid rabasin kohe endale. Tantsisime koos neli aastat.
Kuidas Sa „Tantsud tähedega“ saatesse sattusid? Eesti tantsijate ring on nii väike. Kõik tunnevad üksteist. Heili Klandorf, kes on Kanal 2 avalike suhete juht ja tantsusaate konsultant, on ka Revalias treeneriks ja tema kutsus mind osalema. Loomulikult olin kohe nõus.
Piret Eero piret@tundruudus.ee Algklassidest saati tantsuga tegelenud Mairoldit näeb üldjuhul alati särava naeratusega, mille juurde käib ka mõõdukas kogus huumorit. Lisaks tantsusaates osalemisele on Mairold Revalia tantsukooli abitreener, teeb baaritööd, käib koolis ja elas vahepeal neli aastat Inglismaal.
Kas varasemalt oled ise ka teleka ees tantsutähtedele kaasa elanud?
Kuidas Sa üldse tantsima hakkasid?
Kuidas Sa endale Piret Järvise partneriks said ja kas oled rahul?
Meil tuli kooli (Tallinna Kuristiku Gümnaasium – toim.) üks tantsuõpetaja, kes pidi IV klassidele kuruse tegema. Alguses ma ei tahtnud minna, aga siis klassivennaga vaatasime, et kõik tüdrukud lähevad. Mulle väga meeldis üks paralleelklassiõde, kes tantsima läks. Kui tantsupartneri valimiseks
Neid Eesti hooaegu olen näind väga põgusalt. Olen jälginud Inglismaa varianti ja see on minu arust kordades igavam. Eestis on asi vürtsikam ja sellel aastal on saates väga tugev seltskond - ühtegi puujalga pole.
Ma ütlesin naljaga, et ma tahan noort partnerit. See, et ma sain Pireti, oli kõige parem variant üldse. Mina olen 22, Piret 24 - oleme enam-vähem ühevanused. Trennid on väga lõbusad, võiks tegelikult isegi rohkem tantsida ja vähem lobiseda. Üldiselt on kõik okei.
Vil 9. n jandi Sp ov ü r i embril odriha tus ll k o n ell 11 - is 16 tas
uta
Esinevad
Tanel Padar & The Sun Hu? Zetod � Eesti Kaitseväe Orkester � Kaitseliidu Tartu maleva orkester
� Politseiorkester � Piirivalveorkester
Eesti Kaitsevägi, Kaitseliit, Eesti Piirivalve, Eesti Politsei ja Päästeamet tutvustavad Teile oma varustust ja tehnikat. Palju erinevaid ja haaravaid võistlusi. Osalejate vahel loositakse välja mitmesuguseid toredaid auhindu.
Mairoldi päevad on tantsuga sisustatud hommikust õhtuni ema toetas mu otsust. Kool ja haridus ei jookse Milline on hetkel Su päevaplaan? Ärkan kusagil kella 8 ajal ja lähen Piretiga trenni. Meile mõlemale sobivad hommikused ajad. Trenni teeme 2-4 tundi, oleneb kuidas aega on. Siis on mul kas muud trennid või lähen Stereosse tööle (Mairold töötab ka Lounge Stereos baarmenina – toim.). Esmaspäeviti käin Pärnus ja kolmapäeviti Rakveres trennidega abistamas. Iga päev on nii sisustatud, et praegusel eluperioodil magan 4-5 tundi öö jooksul.
eest ära. Nüüd on lihtsalt natuke keerulisem kui tavaliselt.
Sa olid siis X klassis. Kuidas kooliga asjad jäid? Koolis sai räägitud, et saan kaugõppes asjad ära teha... interneti teel ja suvetöödega. Aga see ei istunud mulle ja kõik jäi pooleli. Ma olen rohkem selline õpilane, kes käib tunnis, kuulab ja jätab meelde. Ma ei ole iseõppija. Ma ei suuda süveneda, kui ma istun kodus üksi raamatu taga.
Kas baaritöö meeldib Sulle? Baaritöö meeldib, sest siis olen kogu aeg melu keskel. Näen oma sõpru, ehk töö ja lõbu üheskoos. Aga natukene režiimi peale hakkab see öösel töötamine küll.
Kellele Sa peale Piret Järvise veel trenne annad? Olen treeneri assistent Revalia tantsukoolis. Kui saan kooliasjad ühelepoole, kavatsen kindlasti ka tantsuõpetaja eksamid sooritada, et siis juba diplomeeritud õpetajana tegutseda. Aga teiste treenerite pilkude all annan juba päris palju trenne. Tantsijaid on meil tantsukoolis erinevaid, 5-aasta vanusest 75-aastaseni välja.
Olid vahepeal neli aastat Inglismaal (2003 – 2007). Kuidas Sa sinna sattusid ja mida seal tegid? Pubekaeas oli mul pooleteiseaastane tantsupaus. Viskasin kõik nurka, ei tahtnud enam tantsida. Tahtsin väljas käia ja sõpradega koos olla. Kui uuesti tantsima hakkasin ja meistrivõistlustel n-ö põrusin, kutsus treener mind Inglismaale. Tal oli mulle seal üks partner pakkuda. Mõtlesin, et kui võimalus on, siis miks mitte. Kahe nädala pärast oli minek. Kaks aastat tantsisin ühe partneriga Bournemouthis ja kaks aastat teise partneriga Manchesteris. Mõlemaga tulin nii Inglismaa kui ka Briti meistriks.
Kuidas vanemad Inglismaale minekusse suhtusid? Vanematelt ma otseselt ei küsinud, et kas ma võin minna. Olin otsustanud ega konkreetselt luba küsinud, pigem arvamust. Ja isa ütleb alati konkreetselt, et sinu elu, tee mis tahad. Ka
Sul on nüüd keskkooli lõpetamine käsil. Kuidas koolis läheb? Kooli, Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumisse, läksin just oktoobri alguses. Hindeid pole veel saanud. Aga 4,5 aastat pole koolis käinud ja matemaatikavalemid kohe esimese hooga meelde ei tule küll. Tahan siiski keskkooli võimalikult ruttu lõpetada, sest selleks, et sooritada tantsuõpetaja eksam on keskkooliharidust vaja. Olen ka edasi õppimise peale mõelnud. Kuid mida, seda veel ei tea.
Mida Sa Inglismaal enda jaoks õppisid? Pere, sõpru ja rahulolu väärtustama. Karjäär ei ole see kõige tähtsam. Ma ei väärtusta nii palju materiaalset heaolu kuivõrd on tähtsam isiklik õnn, suhted ja lähedased.
Oled mõelnud uuesti Eestist lahkumise peale? Esialgu arvan, et jään Eestisse. Aga kunagi ei tea... Kui tahan ära, siis lähen. Ja kui ma läheks, siis ma tahaks ikkagi tantsuga tegeleda. Tõenäoliselt siis Ameerikasse või Aasi asse, kus seltskonna- ja võistlustantsukultuur on alles arenemisjärgus.
Kuidas Sul õrnema soo esindajatega läheb? Naiste jaoks pole praegu aega. Aga mulle meeldivad sellised... inglise keeles on väljend outgoing. Eesti keeles siis „väljaminejad“, kellega ei hakka igav, kellega saab nalja, kuid saab ka tõsistel teemadel rääkida. Tüdruk tantsuga kindlasti tegelema ei pea aga võiks olla natukene sportlikum küll.
VABA AEG FOTOD: PIRET EERO
7
Põnevaid lauamänge, mida vihmastel õhtutel kodus mängida Mexican Train Üks maailma populaarseimaid doominomänge. Iga mängija laob oma doominorivi, mida kutsutakse rongiks, või paneb klotsi ühisesse rivvi, mida nimetatakse Mehhiko rongiks. Eesmärk on saada esimesena oma klotsidest lahti ja hoida oma rong lõpuni liikumises. Mängu käigus tuleb rongile erinevaid takistusi, mis toovad mängu põnevust.
Joonista & arva Tegemist on Aliasega sama tüüpi mänguga, ainult seletamise asemel tuleb joonistada. Mängukaartidel on 18 000 sõnalist ülesannet, mida mängija joonistades püüab väljendada. Vastavalt täringu näidule liigutatakse mängunuppu, mis näitab joonistamise teema. Liivakell annab aja, mille jooksul mängija joonistab etteantud teemal, teised mängijad püüavad sel ajal arvata, mida pilt kujutab.
Anna oma hinnang mängule! Norman (vasakul) ja Jaan pidasid maha tasavägise lauamängumatši
Mõõduvõtt laua taga tundRuudus istus maha Superstaari finaalist tuntuks saanud Norman Salumäega, et pidada maha üks mehine lauamänguvõitlus
punane plastmassist alus. Loeme juhendit. Nagu alati, on juhend keerulisem kui mäng ise. Siiski suudame kahepeale selgeks saada, et võidab see, kes viis enda kuuli ritta saab ning pärast igat käiku tuleb alust ükskõik mis suunas 90 kraadi keerata. Ja hakkamegi pihta. Lepime kokku, et mängime kolm mängu. „Kumb sa olla tahad, must Jaan Kontkar või valge?“ küsin vastaselt. Norman valib mustundruudus@tundruudus.ee tad kuulid. Oleme teinud kõigest kaks käiku, kui Norman juba uurib, et kas mul on strateeÕhtupoolikul, mil Normaniga kokku saama gia ka välja mõeldud. Minul pole, selgub, et peame , sajab nagu oavarrest. Toimetusest tal endal ka mitte. Laomegi siis kordamööda leitud lauamängud kaenlas, sammun Tallinna alusele oma kuule, keerutame alust ja proovanalinna pubisse Hell Hunt. Samal ajal püüan vime enda rea täis saada. Alguses mõttetuna meenutada, millal ma viimati lauamängu tundunud aluste keeramine mänguväljakul on mängisin. Algklassidest meenub häguselt mingi nüüd hea abimees takistamaks vastasel võitu täringuveeretamise mäng, aga täpset aega võtmast. Minu tähelepanu hajudes annan Norega mängu nime ei suuda ajurakud genereemanile hea rida. võimaluse Kohale mustade jõudes ootab kuulide rida mind lõbutäis saada salt naeratav ja SuperNorman, staari finakes teatab, list võtab et tellis enesimese dale juba võidu. Seis pastat. „Ma on 1:0 olen täielik Te i s t pastafriik. mängu alusAinult seda tan agressöökski,“ siivselt ja ka t e a t a b p l a a n i ga . noormees. Pärast mängu suruti kätt ja mindi sõbralikult lahku Ma vajan Tellin siis võitu! Kuigi Norman üritab mu käike murda, samuti keha-kinnituseks seda Itaalia rooga. Normanil on lisaks kooliskäimisele (Gustav olen eelisseisus seekord mina ja esimese viie Adolfi 11. klass – toim.) käsil veel WAF laulu- minutiga saan kerglevate keerutuste ja kuulide koolis õppimine ja esinemised. „Aeg-ajalt käin paigutamisega oma rea täis ning võtan võidu. Viigistan seisu 1:1. jõusaalis ka,“ lisab Norman. Nüüd ongi kord kolmandaks mänguks, et saaks selgeks, kas võitja on Superstaari NorLet’s go! Aga ega siis midagi. Kolmest kaasavõetud man või tundRuudus reporter. Oleme mõlemad juba viis käiku teinud, kuid mängust, „Joonista & arva“, „Mexican Train“ kaalukauss pole veel kummagi poolel. Avastan ja „Pentago“, otsustame viimase kasuks. Eemaldame karbilt kaane ja uurime mängu käigu, millega arvan, et teen Normanile lõdkoostisosi – valged ja mustad kuulid ning valt tuule alla. Üritan hoida võimalikult külma
nägu ja ootan oma korda kuuli lauale tõsta.
Otsustav hetk Kuid Norman jõuab minust ette ja saab lihtsa lauakeerutusega ise viis kuuli ritta. Võitja on selgunud. Arutame veel põgusalt võidutaktikat ja leiame, et kui kolm oma kuuli ühel mänguväljakul ritta saada, siis tõenäoliselt ongi juba võit
Kirjuta, mida arvad Sina toodud kolmest lauamängust ning millist tahaksid endale võita. Kõigi kirjutajate vahel loosime välja kolm Tactic’u lauamängu. Vastus saada 28. oktoobriks aadressile info@tundruudus.ee. Lisa ka oma kontaktandmed. taskus. Norman võidab kokkuvõttes 2:1 „Muidu ma lauamängudega suur sõber pole, ent seda isegi mängiks veel,“ arvab Norman. Karikat mul vastasele kaasa pole võetud, kuid surume sõbralikult kätt ning teeme võidufoto. Hiljem koduteel meenub, et oleks võinud autogrammi ka küsida.
8
KOOLIVAHEAEG 43
LEGEND 14ndast 28ndasse
Tallinna Ülikool Lähed 24. oktoobril Tallinna Ülikooli avatud uste päevale tarkust koguma. Hüppad kergel sammul kaks sammu ülespoole.
38. pesa
RevalSport Läksid trenni head emotsiooni saama, jääd lõõgastudes 1 ringi vahele.
42
21st 36ndasse
Boostjuicebar Said smuutit juues super energia, liigu 3 sammu edasi! Boost Juice täringu mäng Tunned, et täna veab? Tule mängi õnnega ja tee meile ära ! Kui veeretad rohkem kui meie saad 50% alla oma mahlalt ja smuutilt. Pakkumine kehtib esmaspäevast reedeni kl 10.00-12.00, 20 okt kuni 02 nov 2008 Boost Juice baarides Kristiines ja Rotermannis. www.boostjuicebars.ee
29
46ndast 25ndasse
Metro Squash Lõid pallist mööda, teise mängija serv, kukud kolme astme võrra alla. Vaheajal vormi! Koolivaheaja eripakkumine Metro Squashis! Terve nädal trenni vaid 100.- krooni! Noortetreeningud iga päev 14.00 kuni 17.00. Kuu trenn vaid 450.- Info 6556392 Asume Tondi 17 Tallinnas www.metrosquash.ee
45ndast 31sse
Desknote Lähed Desknote’i uut vinget arvutit ostma. Kõige vingemad sülekad Desknotest! Tule tšeki järgi Tallinnas,Tartus ja Pärnus. www.desknote.ee
28
42st 15ndasse
SA Archimedes Võtad aja maha ja lähed välismaale keelt õppima, hüppad kolm astet allapoole. Osale noorte leiutajate konkurssil „Pisiasjad, mis muudavad elu paremaks” Tähtaeg: 31. oktoober 2008 Auhinnafond: 150 000 krooni Lisainfo: www.archimedes.ee/teadpop
6ndast 23ndasse
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tule töövarjuks haiglatesse, astu kolm sammu üles. Kontaktid: www.nooruse.ee www.nooruse.ee 7381642, Ruth Pihle
35ndast pesast 4ndasse
Estonia Mine Estonia teatri kassasse. Kui oled väike teatrisõber, osta pilet etendusele „Pipi!Nuki!Puhh!“ 25.10 või 2.11. Suurematele teatrisõpradele soovitame etendusi „Tosca“ 25.10, „Wallenberg“ 30. ja 31.10“ ning „Romeo ja Julia“ 1.11.
15
˚
17. pesa
Cinamon Käisite sõpradega kinokeskuses CINAMON vaatamas filmi Max Payne ja jäite pärast seda CINAMON Playzone mängudesaalis mängima. Jääd ringi vahele.
HI G F E D C B
14
A
27ndast pesast 44ndasse
Microsoft Office Väga hea! Said uue Office 2007-ga vaheajaks jäetud kodutöö palju kiiremini tehtud ja saad kolm sammu üles minna.
24. pesa
NO99 Jääd teatrisse etendust nautima ja jääd ühe ringi vahele. 28.,29. ja 30.oktoobril on teatris N099 etendus Kommunisti surm.
1
18ndast pesast 32se
Rajaleidja Võtsid osa Rajaleidja nännipäevast ning võitsid meeleolukaid auhindu – hüppad rõõmust kaks sammu ülespoole! www.rajaleidja.ee/noor Tulevik on minu enda teha!
34ndast 48ndasse
MÄNGUNUPUD
START
1 3 2 4 6 5
RMK Saad RMK looduskeskusest endale kaardi ja lähed mööda õpperada kaks sammu ülespoole. Vaata lisa www.rmk.ee/metsapuhkus ja leia üles lähim looduskeskus.
TÄRING
9
KOOLIVAHEAEG 44
45
46
47
48
49
TERE !
FINIŠ 41
40
30
31 32
39 38
33
37
36
34
35
Euroopa Liit
27
16
∑
13
2
MÄNGUNUPUD
26
25
24 23
22
17
18
19 20
21
12 11
3
10
4
MÄNGUNUPUD
9
5 6
8
7
MÄNGUNUPUD
10 TOIMUMAS
Kasutatud riided viivad Aafrikasse koole ehitama „Kasutatud riided on meie vahend heategevusega tegelemiseks. Kogume Euroopas riided kokku, mingi osa müüme maha, mingi osa annetame Aafrikasse, raha eest teeme
projekte,“ selgitas Humana Eesti esinduse infojuht Mari-Helene Kaber. Projektide eesmärk on Aafrika õpetajatele koole ehitada ja neid ka käigus hoida. „Selleks, et 20-30 sealset õpilast saaks elada, süüa ning õppida. Õpetajatele palka maksta,“ selgitas Mari-Helene Kaber heategevuse eesmärki. Vabatahtlikuna saab näiteks Mosambiigis, Malawis või Zambias lisaks koolide ehitamisele ka tänavalapsi ja orbusid aidata, teha HIV’i ennetustööd ja lasteabistamisprojektide juures teavitustööd. Grupi suurus sõltub otseselt projektist. Harilikult on Kaberi sõnul ühes grupis 5 – 20 inimest.
Kuidas saada vabatahtlikuks? Projektiga liitudes peab vanust olema vähemalt 17,5 aastat, kuid ülemist vanusepiiri pole. Mari-Helene sõnul on vabatahtlikud siiski valdavadlt keskkooli lõpetanud noored. Vabatahtlikuks minnes ei ole vaja mingit eriharidust ega spetsiaalselt ettevalmistust, selle saab projekti käigus. Et aga Aafrikasse heategusid tegema minna, tuleb enne läbida 6-kuuline koolitus Euroopa vabatahtlikke välja õpetavas koolis. Sellised koolid on Taanis, Inglismaal ja Norras. „Vajadusel õpitakse keeli. Näiteks Mosambiigis on riigikeeleks portugali keel,“ rääkis
Humana infojuht Mari-Helene Kaber osutab kaardil Mosambiigile Mari-Helene. Kuna kool on tasuline, saavad noored selleks raha teenida kõigepealt neli kuud Inglismaal vabatahtlikuna kasutatud riideid kogudes ning seejärel koolis õppida. Seejärel pool aastat Aafrikas töötada, kus elamine ja toit on tagatud. 30. oktoobril toimub Tallinnas Noortekohvikus (Pärnu mnt 9) Humana infopäev. Täpsem informatsioon www.humanae.ee
Aafrikasse vabatahtlikuks: (raha kogumiseks võib 4 kuud Inglismaal töötada) 6 kuud Euroopas koolis vabatahtliku tööks õppimine (Taani, Norra, Inglismaa) 6 kuud Aafrikas vabatahtlikutööd tegemist 2 kuud Euroopas jätkukursust
Osale koolidevahelisel esseekonkursil “Doonor on elupäästja” Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus ootab X-XII klasside ja kutsekooli õpilasi kirjutama esseesid doonorluse teemal. Võistlustöö maksimaalseks pikkuseks on 2 lehekülge. Soovituslikud teemad on: 1. Andmine on rõõm 2. Suurim kink – elu 3. Võid anda võimaluse näha uut päeva ka kellelegi teisele 4. Doonorid – igapäevased kangelased 5. Ka doonor on riigikaitsja *Iga õpilane võib pealkirjastada töö ka ise. Töö tuleb esitada oma emakeele õpetajale ning igast klassist valib õpetaja välja 1 – 3 esseed, mis saadetakse edasi võistlusele. Esseed tuleb Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskusele esitada hiljemalt 15. detsembril.
FOTO: PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA
FOTO: PIRET EERO
Kasutatud riiete müügiga tuntud ülemaailmne organisatsioon Humana viib Aafrikas läbi projekte, milles saavad osaleda ka Eesti noored.
Ka olümpiavõitja Erki Nool on veredoonor Üldvõitjale on peaauhinnaks sülearvuti. Lisaks jagatakse auhinnad ka esikolmikule, antakse üle lohutusauhinnad, tänukirjad ja eripreemiad.
Teravat sulge kõigile kirjutajatele! Täpsem informatsioon: www.verekeskus.ee (TR)
Kirjuta kirjand oma tulevikust SA Innove Karjäärinõustamise Teabekeskus kuulutab välja järjekordse noorte kirjandivõistluse teemal: „Tulevik ja karjäär“. Korraldajate eesmärk on suunata noorte tähelepanu oma elutee planeerimise olulisusele tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas.
Kuuendat korda toimuvast konkursist on oodatud osa võtma kõik gümnaasiumi- ja kutseõppeasutuste õpilased ning 2007/2008. õ.-a. kooli lõpetanud noored. Võistlustöö täpsema pealkirja saab autor sõnastada vabal valikul või valida Euroopa Sotsiaalfondi toetatud kirjandivõistluse koduleheküljelt aadressil: www.rajaleidja.ee/kirjand, samast saab täpsemalt lugeda ka võistluse tingimustest. Võistlustööks sobib arutlev kirjand, kuid
välistatud pole ka muus vormis proosakirjutised. Hinnatakse eelkõige kirjandi sisukust, loogilist arutluskäiku, isikupärast lähenemist ja ladusat keelekasutust, samuti võimet oma ideid selgelt ning veenvalt esitada. Võistlustöö tuleb esitada eesti keeles. Kirjandivõistluse žüriisse kuuluvad Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi liikmed. Tööde esitamise lõpptähtaeg on 9. november 2008. (TR)
11
1
12
Sport 2
2
1
i r u ko r a e P t a k i n h te
C B A 3
See tehnika nõuab head kehavalitsemist. Jõul on veidi väiksem roll. Arendab kätejõudu, sest tõmbehetkel on just käsi vaja rakendada.
Tehnika nimetus on tic tac. Ühe jalaga tuleb seinast tõugata ning maanduda mingi objekti peale. See tehnika tahab lihtsalt palju harjutamist.
Parkour: jõud ja adrenaliin müür Parkour on vahva sportlik harrastus, mis seisneb kiires takistuste ületamises, ronimises ning liikumises mistahes maastikul. Taavi Libe sport@tundruudus.ee tundRuudus ühines ühel kenal õhtupoolikul Tartu Tamme gümnaasiumi 10. klassi õpilase Reimo Kivisega ning koos parkouriti otse Tartu kesklinnas. Reimo ise on väga aktiivne. Lisaks parkourile tegeleb ta akrobaatikaga ning mängib vahetevahel kitarrigi. Parkouri nägi ta esimest korda videotest ning tärganud huvi kasvas harrastuseks 2006. aasta suvel. Hetkel parkourib Reimo kahe seltskonnaga. Ühe sõbraga tehakse aktiivselt trenni, teise pundiga aetakse rohkem juttu ning karatakse vahepeal niisama. Reimo sõnul peaks trenni tegema ülepäeviti, kuid viimasel ajal on ta ise parkourinud paar korda nädalas.
Üle müüri nagu sulg Vähene treening poisi liigutustest küll silma ei hakka. Esimese tehnikana (Reimo teeb kiiresti selgeks, et parkouris pole trikke, vaid tehnikad) hüppab ta sulgkergelt üle kahe müüri, mis on pea pooleteise meetri kõrgused. Külmalt palju karata ei saa. Mõjub rand metele. Reimo räägib, et soojendus on sellel alal vahest tähtsaimgi kui teistel spordialadel. Võimudele ja korrakaitsjatele pole linna pildis turnijad silma hakanud. Reimole meenub, et vaid korra on korrakaitsjad tulnud trenni lisi laiali ajama, kuid asja selgitades jõuti siiski sõbraliku kokkuleppeni. Reimo sõnul on põhiprobleem selles, et turnivaid parkourijaid
peetakse tavalisteks huligaanideks.
Kes treenimise, kes oma lõbuks Tegelikult jagunevad parkourijad Reimo sõnul kaheks: need, kes ennast arendada tahavad ning need, kes tahavad lihtsalt lahedad olla ning naisi sebida. Küsimuse peale, et kummasse kategooriasse Reimo ennast paigutab, kõlab naer ning kindel vastus, et ikka treenimise gruppi. Siiski on Reimo pidanud sõpradest huvilistele ka väikseid etteasteid tegema. Peamiselt tahetakse tema sõnul näha saltosid. Ka meie treeningu tehnikad lähevad järjest keerulisemaks. Nagu tilluke ämblik ronib Reimo seina kiviseina mööda üles, kuid sugugi mitte selleks, et Charlotte’i kombel võrku kududa. Kõrgemale jõudes teeb ta hüppe ning ongi järsku hoopis kiviseina vastas seisval kivimüüril. Reporteri treenimata silm ei mõistagi Reimo liigutuste kaskaadi osadeks lahti harutada. Alles hiljem fotode pealt saab täpsemalt aru, kus see käsi või jalg teatud hetkel ikka oli. Reimo pakub mõnede tehnikatega siinkirjutajale ning möödakõndijatele veel veidi silmailu ning ongi reporteri kord alaga tutvuks teha. Soojendusharjutusena pakub Reimo välja midagi esmapilgul ülilihtsat. Paigalthüppega tuleb saada tollesama müürikese peale, kust Reimo enne kerge vaevaga üle lendas.
Katkine põlv ja muhk See polegi nii kerge, kui tundub. Tööle hakkab alalhoiuinstinkt ja kuigi hüppevõime isegi lubaks Reimo ettenäidatuga hakkama saada, tõrguvad jalad nii kõrgele tõusmast. Reimo julgustamisel saan endast lõpuks võitu ning sooritan hüppe. Poolel teel sihtmärgini taipan siiski, et roomajad pole loodud lendama ja löön sääred vastu müüriäärt päris korralikult
SPORT METS FOTOD: KARL HALJAS
1
13
2 Dr Ruta Kruuda fond kuulutab välja esseekonkursi 4-12 klassi õpilastele. SA Dr Ruta Kruuda fond on asutatud mälestamaks meditsiinidoktor Ruta Kruudat ning tema panust Eesti rahvatervise arengusse. Heategevuslik fond, mille rajamisel on toeks olnud Ruta Kruuda lähedased, tuttavad ja kolleegid, põhineb vabatahtlikel annetustel ja toetab rahvatervise edendamist Eestis. Fond annab välja Ruta Kruuda nimelisi stipendiumeid, korraldab mälestusloenguid ja teavitusüritusi erinevatel rahvatervisega seotud teemadel. Esseekonkursi teemad haakuvad fondi 2008. aasta põhiteemaga, milleks on „Alkoholitarbimise mõju Eesti ühiskonnale - kas vajame uut lähenemist?“
3 Selle tehnika puhul on palju julgust vaja. Kätes peab ka jõudu olema, sest mitte mingil juhul ei tohi käsi lõdvaks lasta. Selle tehnikani jõudsin ma sel suvel, sest ma tahtsin olla täiesti kindel, et ma hakkama saan.
ridel turnimisest ära. Vigastuste saldo: poole tunniga marraskil põlv ning muhk säärel, mis veel nädalapäevad ennast tunda annab. Pole paha! Reimo ise on pääsenud küllaltki terve nahaga. Ta on kaks korda jala katki kukkunud ning saanud väiksemaid marrastusi. Pikemaid vigastuspause pole siiski ette tulnud. Hüpete vahel juttu puhudes mainib Reimo, et Eestis hakkab parkour vaikselt välja surema. Näiteks toob parkourijate seas tavalised ühistreeningud. 2006. aasta suvel Tallinnas toimunud treeningul osales 98 inimest. Viimasel treeningul Tartus oli vaid 30 kaasalööjat.
Toonust saab terve keha Reimo loodab siiski, et ajapikku tuleb alale
populaarsust uuesti juurde. Koormus on igatahes võimas. Reimo sõnul kestab korralik trenn poolteist tundi ning saadav koormus on tõeliselt suur ning jaotub kehale küllaltki ühtlaselt. Töös on nii jalad kui käed. Reimo sõnu kinnitab ka siinkirjutaja, kelle käed isegi veerandtunnise madistamise peale järgmisel hommikul mõnusalt tunda andsid. Kellele parkourimine huvi pakub, sellel soovitab Reimo foorumite kaudu ala harrastajatega ühendust võtta. Ise videote järgi pusida pole mõtet. Tehnikaid on niimoodi raske omandada ning vigastuste oht suurem. Tartu noored võivad julgelt ka Reimo üles otsida. Kui kesklinnas jalutades üht suusamütsiga poissi müüridel turnimas näete, astuge aga ligi!
Esseekonkursi eesmärk on innustada noori mõtlema ja kirjutama tänapäeva Eesti ühiskonda teravalt puudutaval teemal ning anda ideid olukorra muutmiseks. Osalema ootame kõiki aktiivseid noori, kes tunnevad huvi ühiskonnas toimuva vastu ning kellel on julgeid ja uuenduslikke ideid tervisliku elu ja tuleviku kujundamiseks. Konkursi tulemusel antakse välja esseede kogumik, kuhu koondatakse kõik parimad esseed. Teemad 10-12 klass Kuidas vähendada alkoholitarbimist? Mida saab teha riik, mida inimesed ise? Piirid meie ümber ja meie sees – kuidas seada piir alkoholile? Tervislikkus on trend – ise valin ja ise vastutan Ela kiirelt, sure noorelt „Elu on mäng. Mäng, mida tuleb mängida reeglite kohaselt“ (Salinger, Kuristik rukkis.) „Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub“ (Mati Unt) 4-9 klass Mina, sõbrad, koolikaaslased ja alkohol? Mis juhtub, kui liiga palju alkoholi tarbida? Õnnelik perekond- kas alkohol mõjutab seda? Eesti rahva mure – liiga palju alkoholi tarbimist. Mida ma ise teha saan, et elaksin kaua ja õnnelikult? Osavõtutingimused *Osalema on oodatud kõik 4.-12. klassi õpilased/noored *Töid hinnatakse kolmes vanusegrupis: 4-6 klass, 7-9 klass, 10-12 klass *Essee pikkus kuni kaks A4, soovitav font Times New Roman 12, reavahe 1.5 *Osavõtja annab loa avaldada oma töö konkursi tulemusel väljaantavas esseede kogumikus *Essee lõppu palume märkida autori ees- ja perekonnanime, address, kool ja telefon *Essee saata koos vajaliku infoga hiljemalt 1. detsembriks e-postil info@rutakruudafond.ee või posti teel aadressile Tornimäe 5 Tallinn 10145 Fondi nõukogu valib igast vanusegrupist 3 parimat ja premeerib neid auhindadega. Peaauhindadeks on 3 Apple Mac’i sülearvutit ja 3 moodsat I-phone mobiiltelefoni. Konkursi tulemused ja auhindade saajad tehakse teatavaks 15. detsembril 2008 Ruta Kruuda fondi kodulehel. Auhinnasaajatega võetakse ühendust.
Täiendav info e-postil info@rutakruudafond.ee Telefonil 688 6603
See on üks põhitehnikaid ehk cat leap. Ühel seinal rippudes tuleb hüpata teisele seinale. Kindlasti läheb vaja käte plahvatusliku jõudu, sest tuleb ennast seinast üles tõmmata. Tehnilise poole pealt on keeruline ka see, et jalaga tuleb seinale astuda ning siis end üles tõugata.
14 TOIMUMAS
Kõik robotitega workshoppima! Rahvusvahelise robotivõistluse Robotex raames toimuvad robootika töötoad, kuhu oodatakse kõiki gümnasiste. 5. detsembril toimub Tallinna Tehnikaülikooli spordihoones Robotex . Töötoad üritavad huvitatutele tõestada, et robootika ei ole miski ulmevaldkonda kuuluv. Robotite valmistamine on reaalne teadusharu, mida saab pärast gümnaasiumi lõpetamist õppida tehnilist haridust andvates kõrgkoolides. Robotexi töötubades keskendutakse ühtmoodi nii robotite monteerimisele kui ka nende
Kasutud faktid Võimatu on puudutada keelega omaenese küünarnukki.
programmeerimisele. Kuna eeldatakse, et töötubadesse ei registreeru kõige vilunumad robootikaspetsialistid, siis antud ürituse raames võetakse kasutusele lihtsamad programmeerimiskeeled. Töötubadesse registreerumiseks külastage kodulehte www.robotex.ee ning täitke ära töötubade vorm. Kuna kohti on piiratud hulgal, siis tasub kiirustada. Registreerumine lõppeb päeval, mil ameeriklased tarbivad üüratu hulga kõrvitsaid, 31. oktoobril. (TR)
35% inimestest, kes otsivad ajalehe vahendusel paarilist, on juba abielus. Ainult üks inimene kahest miljardist elab vähemalt 116 aastaseks. Lehm on võimeline minema trepist üles, aga alla tulla on tal võimatu. Naised pilgutavad silmi peaaegu kaks korda rohkem kui mehed.
„SUURED TEOD“ ootavad tegusid Tunnustusauhindade kategooriad on: 1)Tallinna noorte suured teod – kõige enam silma paistnud Tallinna tublid noored; 2)Suured teod Tallinna noortele – enim Tallinna noori toetanud inimesed, asutused või organisatsioonid; Nominente tunnustusauhindadele saab esitada kuni 15. novembrini 2008 postiaadressil Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Vabaduse väljak 10b, 10146 Tallinn
FOTO: TSNA
15. novembrini saab esitada nominente Tallinna Spordi- ja Noorsooameti poolt välja kuulutatud tunnustusauhindade konkursile „Suured teod“. Tänaseks juba traditsiooniks muutunud konkursi eesmärgiks on tunnustada pealinna aktiivseid noori ja nende tegevusi toetavaid täiskasvanuid. Kui märkad pealinnas mõnda põnevat, atraktiivset, uudset tegevust, mida korraldavad nii noored ise kui ka erinevad eraisikud, asutused või organisatsioonid noortele, pane see hea ettevõtmine kirja ja saada Tallinna Spordi- ja Noorsooametisse. Lisa kindlasti ka põhjendus, miks just see üritus ja tegija.
90% New York’i taksojuhtidest on äsja USA’sse saabunud immigrandid. Elevant on ainus loom, kes ei suuda hüpata. Keskmiselt sööb inimene oma elu jooksul juhuslikult ära 70 putukat.
või elektronposti teel aadressile marko.ool@ tallinnlv.ee. Täpsem informatsioon: www.tallinn. ee (otsingusse sisesta „suured teod“) (TR)
Konverents „Tööl ja õnnelik?“ Mitte, et Sa ei võiks hüüda – „Kõrgkoolis ja õnnelik?!“, sest 23. oktoobril Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis toimuval konverentsil saab aimu sellest, miks näiteks Sinu paljastav suvelook vastuvõtuvestluse komisjoni nina kirtsutama paneb või miks sinu cool enesekirjeldus komisjonile hiina keelena tundub. :) Kuidas CV-d koostades tuua esile oma parem mina ja vastuvõtuvestlusel käituda
enesekindlalt ning rõhutada just seda, mida tahaksid endast kui parimast kandidaadist rääkida?
Kavas on: Kaire Kroos - kuidas ja mida kirjutada CV-sse? (Eesti Europassi Keskus) Kadri Raudsepp - kuidas end uues olukorras hästi tunda? (Tartu KHKK)
Piret Tegova - väike etiketikool (Rahvaülikool) Tatjana Oolo - pärlid ja ämbrid tööintervjuul ja vastuvõtuvestlustel (SA TÜ Kliinikum & Tartu Tervishoiu Kõrgkool) Surfa www.nooruse.ee , astu läbi Nooruse 9 (Tartu) ja oledki teinud sammu õnnelikuma mina poole! Kohtume Tartu Tervishoiu Kõrgkooli konverentsil! (TR)
“Okei, lapsed, tund on läbi! Mul on vaja puhvi narkosaia ostma minna.”
Saada foto oma spordipäevast!
Kas Sinu koolis oli spordipäev, kus sai päris hea kõhutäie nalja? Siis läkita parimad digitaalselt jäädvustatud hetked sellest päevast tundRuudus noortelehele ja võida nänni. Saada oma pilt märgusõnaga “spordipäev” hiljemalt 26.10.2008 aadressile tundruudus@tundruudus.ee, juurde märgi oma kontaktandmed.
“See Mona Lisa naeratus sind kontrolltöö ajal ei päästa.”
Parimad fotod avaldatakse 3. novembril ilmuvas spordipäeva erirubriigis. *Ära unusta, et pildi avaldamiseks on vaja küsida ka luba.
? Oska otsida! ? ? ?
?
?
?
Sõbralik soovitus: kui oled leidnud vajaliku artikli ja teinud sellest koopia, siis märgi koopia servale või tagaküljele kindlasti ka täpsed artikli ilmumisandmed: väljaande nimetus, ilmimisaasta ja ajakirja/ajalehe number. Raamatute puhul märgi kindlasti ka ilmumiskoht.
?
Näiteks küsiti hiljuti: „Tegin kunagi koopia Heino Gustavsoni artiklist „Leib – võimu, väärikuse ja rikkuse mõõdupuu”. Nüüd on vaja viidata allikale, kus artikkel ilmus, kuid ei leia seda enam kuidagi üles. Kas saate aidata?” Teatmesaali konsultant kasutas andmebaasi ISE (http://ise.nlib.ee/) allandmebaasi Varia kompleksotsingut, kuhu sisestas artikli autori nime ja artikli pealkirja. Vastus: Gustavson, Heino. Leib - võimu, väärikuse ja rikkuse mõõdupuu. // Toiduäri. - (1998), nr. 5 - Lk. 49.
?
Selles rubriigis avaldavad Rahvusraamatukogu infospetsialistid, kuidas nemad küsimusi lahendavad. Selleks: - saada näiteks koolitööd puudutav küsimus aadressilt https://www.nlib. ee/823 ja lisa märgusõna TUNDRUUDUS - sulle vastatakse jäetud kontaktandmetel - kõige põnevam otsingukäik avaldatakse järgmises lehes - avaldatud küsimuse esitaja võidab RRi auhinna!
?
Pedagoogide paugutused
?
Õnne Mets Eesti Rahvusraamatukogu
“Ole vait või muidu ma küüditan su klassist välja.” “Liis, 0.7 punkti selle tatrapudru eest, mis sa tahvlile tegid.” “Ma olen su verbaalse kõhulahtisuse jutust väsinud.’’ “Pane silmad kinni, ma tahan sind tutistada.” “Suurepärane vastus, aga ma pean sulle siiski kolme panema. Istu.” “Kes veel aru ei saanud, siis tund on alanud. Lõpetame selle loomaaia mängimise ära nüüd.”
15 Eesti esimene hiphopi portaal saab 7aastaseks. Juhhei! Hurra! Palju õnne, hiphop.ee! Seda, millega idee autorid DJ Paul Oja, DJ Quest ja DJ Critical portaali sünnipäeva puhul lagedale tulevad, tšeki www.hiphop.ee ja myspace.com/ illinsanitydjs.
Nädala b
logi:
Lagle sa
koosnev
iling team 7,62 mee
Koostöös Saarem aa dab Saaremaa Noo Tervise nõukoguga korralrte nõustamiske skus projekti “HIV/AID
on kooli
noortest
trise Pola ris tüüpi hi “Lagle ” meesko nd. Meie teg emistest saab lug e d a blogist laglesail ingteam .blogspo t.com võistlusja
S-kas Sina tead sellest piisavalt”
raames in fotund e kogu oktoob rik uu jooksul.
Teemadeks:
• Aidsi ja Hiv na kk • Kuidas hoiduda use levimise viisid na • Hiv ja Aidsi te katumisest stimise ja nõusta malused mise võiIn fotunnid toim uv tamiskeskuses, Ka ad Saaremaa Noorte nõusuba 19, Erakliini majas. k Hanvari Toimumise ajad: Neljapäeviti 02.10.2008, kell 1 09.10.2008, kell 6,00-17,00 16,00-17,00 16.10.2008, kell 1 23.10.2008, kell 6,00-17,00 16,00-17,00 30.10.2008, kell 16,00-17,00 Oodatud on kõik Sa In fotunnid on ta are maakonna elanikud! suta!!! Täpsem in fo: te l: 45 33 380; 45 5241751 33 382;
MÜÜA korr alik Philipsi mp3-män gija. 1 GB ruumi.Hind kokkuleppel ja kui k eegi soovib , siis helistag e numb ril 59043227 .
Pinginaabrid
Rasmus Rajando (17) ja Evert Rööpson (17) on Hugo Treffneri kooli väga lõbusad koolivennad. Nemad juba teinekord raskena tunduvast õppetööst ennast heidutada ei lase ega end tundides igavlemas leia.
Millega te tavaliselt tunnis tegelete? E: „Olen kuku-nunnu-pai ja kuulan tunnis hoolega. Keegi peab midagi üles ka midagi märkima.“ R:“ Kuidas
Nimetage üks asi, mida tee mitte mingil juhul koos ei teeks. E: „Hmm... me ei läheks koos Treffneri ballile.“ R:“ Sest sa ei taha kleiti kanda?“ E: „Mh... Kleit on sinu selga alati paremini sobinud. Ma arvan, et kutsutud ballikaaslased pettuksid väga. Eriti minu Liisu.“
DO AEDNIK
S, KÜSIS AR
Kas te vahepeal üksteisel üle ei viska? R: „Evert käib päris palju pinda.“ E: „Ei käi!“ R:“ Aga meie huumor korvab
kõik lahkhelid. Oleme kui sukk ja saabas.“
HALJASMET
Kuidas juhtusite kokku istuma? R: „Täiesti juhuslikult.“ E: „Kuna ma alguses nii või naa kedagi ei teadnud väga, siis juhtus nii, et hakkasin suhtlema Rasmusega.“
Kas ja milliseid kommentaare või pilkeid saavad teilt õpetajad? R: „Nooremad naisõpetajad saavad pigem meelitusi ja komplimente.“ E: „Ma hindan õpetajaid, kellega saab normaalselt suhelda ja koostööd teha. Aga eks välimust annab kommenteerida ikka küll ja küll.“
FOTOD: KA RL
Kui kaua olete ühes pingis aega veetnud? E: „Oleme koos istunud eelmise õppeaasta algusest.“ R: „See aeg on tundunud isegi pikem...“
valikuid ei ole või mis!?“
kunagi. Seda juhtub harva, et mõlemad samas aines konspekti peavad.“ Kumb teist on see pai laps, korralik ja kohusetundlik? R: „Ilmselgelt Evert!“ E: „Ega siin just palju
Rasmus ja E vert naudiva
d XI klassi tä
iel rinnal
VAHVEL KOOSTAS: EVELIN JÜRISSON, JOONISTAS: NELE INGLIST
16
Värvige pinginaabriga kordamööda kartuleid seest ära. Kui üks kartulitest rida ükskõik mis pidi värvitud saab, tuleb see joonega maha tõmmata. Maha tõmmatud kartulid annavad igaüks ühe punkti. Võidab see, kellel mängu lõppedes rohkem punkte on.
Üks pinginaabritest valib mustad, teine valged täpid. Vaheldumisi ühendatakse omavahel enda värvi punkte. Ühendada saab ainult horisontaalselt või vertikaalselt. Ühtegi käiku ei tohi teha üle teise joone. Võidab see, kelle joon on püsivalt ühest mänguväljaku küljest teiseni.
Kommentaar
Saada ristsõna lahendus koos oma kontaktandmetega aadressile info@tundruudus.ee ja võida tasuta bowlingumäng 6-le inimesele. Loosimine toimub 30.10.2008. Eelmise ristsõna lahendus oli: “peavad ainult õpsid kooli tulema”. Võitjaks loositi Merilin Toming.
Uudised Arvamus Raadio Persoon Vahvel Parim Blingoföön Tunniväline Noortest Põnev Koolielu Positiivne Telli Vaba aeg Kuhu minna? noorteleht koju! Noortele Pinginaabrid Sport Energiline Mida teha? Kino Konkurss Haarav Probleem Eksperiment
Muusika
Televisioon
Män g
tundRuudus
Telli leht oktoobris ja saad lisaks Eesti parimale noortelehele vahva üllatuse osaliseks. Ole kiire, sest kingituste arv on piiratud! Rohkem infot ja tellimine:
www.tundruudus.ee/tellimine