Kodukiri Online 1 by Ajakirjade Kirjastus

Loe Kodukirjast

Eesti sisukaimast koduajakirjast ammutad ideid nii tuppa, kööki kui ka koduaeda! SISUSTUS OMA KODU

Neist pildirohketest lugudest leiad sisustamiskogemusi, tähelepanekuid ja praktilisi, järgimisväärseid lahendusi stiilsetest eesti kodudest.

KÜLASKÄIK KODUANKEET ELUSTIIL

Kutsume Sind külla nii Eestis kui ka mujal maailmas elavate põnevate inimeste isikupärastesse kodudesse.

KUU LEMMIKUD DISAIN TALLE MEELDIB ANTIIK

Siin esitlevad asjatundjad oma disainieelistusi. Samuti valikuid stiilseist asjust, mis kodu veelgi hubasemaks muudavad.

REMONT KODU KORDA EHITUS RENOVEERIMINE

Tutvustame Sulle häid ja lihtsaid remondi-, ehitus-, renoveerimis- ning kodukorrastamisvõtteid, ökoloogilist lähenemist ja säästlikku suhtumist.

AED

Piilume koos Sinuga põnevatesse koduaedadesse, õpetame aiakujundust ning taimede ravi, tutvustame uusi toa-, terrassi- ja aiataimi.

RETSEPTID TUNNE TOITU KÖÖGITARVIKUD

Köögirubriik sisaldab igas numbris vähemalt kümmet uut retsepti Pille Endenilt (koos hinna- ja kaloriarvestusega!), samuti tema köögitarvikute valikut. Maitsetaimi tutvustab Maire Suitsu.

KÄSITÖÖ TEE ISE

Kodukirja käsitööosast leiad uusi ideid, mustreid ning juhiseid meisterdamiseks ja näputööks.

LEMMIKLOOM

Asjalikud nõuanded igale loomasõbrale.

Järgnevatelt lehekülgedelt leiad lühiülevaate meie sisukast ajakirjast. >>

si s us t us

Konkursi Kaunis Kodu 2007 finalistipreemia 8

Väike ja väga punane Käty ja Jüri Tarkpea kodu on teatraalselt kulla-, hõbeda- ja punasekarva ning peensusteni läbi mõeldud. Kõik kokku väga pererahva – hakkajate ja loominguliste noorte inimeste – nägu. Tekst: Eva Toome Fotod: Priit Grepp, Käty Tarkpea, Eva Toome

si s us t us Töötool on tehtud kahest vanast toolist, alumiseks kontoritooli ratastega jalg.

Elutoa kaminasse tuld teha ei saanud juba eelmise omaniku ajal. Aga sellest pole midagi, see on hea koht, kus küünlaid hoida – kass ja laps ei pääse ligi.

Vanakraamipoest ostetud peeglit töötlesid Käty ja Jüri vastavalt antiigikaupmehe õpetusele, kelle sõnul tuleb vanad peeglid hoolikalt küünlaleegiga üle valgustada.

orter Puiestee tänavas Tartus on paari esimene ühine kodu. “Enne 2001. aastat elasime mõlemad veel vanemate juures ja oli hull soov kokku kolida,” nagu Käty ise ütleb. Nii juhtuski, et ehkki neil mõlemal oli oma hea pehme voodi vanematekodus, valisid noored märksa ebamugava võimaluse ja kolisid kokku korterisse, mis veel pikka aega meenutas pigem ehitusobjekti. Käty on õppinud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis arvutigraafikat ja fotograafiat, Jüri tegeleb programmeerimisega ja laulab-mängib pilli, põhiliselt bändis Finish Me Off. Remonti tegid noored koos. Nuputasid ja katsetasid peamiselt ise ja said aegamööda päris osavaks, ehk-

ki esialgu, kui oskusi veel nappis, olid suureks abiks ka vanemad.

Inglisepärane vahepala “Igal juhul oli meil mitu head aastat rohkem asja ehitus- kui toidupoodi,” meenutab Käty remondiaegu. Ja mõte, et see möödas, paneb Jüri kergendatult ohkama. Remondi käigus võttis Käty ja Jüri elu sellise pöörde, et mõneks ajaks kolisid noored hoopistükkis Londonisse. Jüril olid seal sõbrad ja erialane töö ootamas, Käty läks Jüriga lihtsalt kaasa. Päriselt sinna jääda polnud plaaniski, seda enam, et kohapeal selgus, et Inglise talv on meie omast veel tunduvalt räbalam. Jüri: “Kodus on

ikka kõige parem. Et sellest aru saada, tulebki vahel ära käia. Suveks tahtsime juba igal juhul Eestisse tagasi.” Kui mõõt täis sai, pakkisid nad Inglismaal ostetud kraami punasesse prügikasti, panid selle Eesti poole teele ja sõitsid ise järele. Siiski on London neile senimaani lähedaseks jäänud, vähemalt korra aastas katsuvad nad sinna ikka jõuda. Ja teisigi eestlasi on seal palju. Koguni nii palju, et vana sõpra võid kohata ka toidupoes, teavad nad omast kogemusest rääkida.

Köök nagu vagun Käty ja Jüri korteri põhiplaan oli keeruline: köök on aknata ja pikk nagu vagun,

Selliseid pilte, kus ka Käty peal on, polegi nii palju – enamasti juhtub ikka, et pildil on Jüri ja väike Johan Lukas, ning fotograafist ema jääb kaadri taha.

Kui teie kodu ei oleks Tartus, siis oleks see...? ...suurlinnas. Aga ideaal on ikka elada natuke siin ja siis jälle vahelduseks natuke eemal. Mis tahaksite oma koduaknast näha? No ehk oleks ideaalne vaade kolmandalt korruselt kesklinnasaginale. Või siis rohelisele pargile. Tegelikult vaikust ja linnulaulu me linnakodult ei oota – seda käime nautimas metsas, päris maal me elada ei tahaks. Lemmikasi kodus? Meie mõlema suur lemmik on Inglismaalt

Raamatukogus äraviskamisele määratud kartoteegikapp leidis noorte kodus uue elu telekaaluse ja panipaigana.

Habitatist ostetud punane mahukas prügikast köögis. Ja Kätyl lisaks veel vana Boschi külmkapp. Ideaalne puhkus on… …midagi seoses hea söögi ja vees loksumisega. Ja vaheldusrikas. Mida reisidelt toote? Külmkapimagneteid, fotosid ja fotoraamatuid. Mida pakute ootamatule külalisele? Väga ootamatuid külalisi meil pole. Kui vähemalt kümme minutit ette teada, jõuab poest tuua taina ja

küpsetada väikesi, väga lihtsaid ja väga häid viineripirukaid. Mida teeksite nüüd teisiti? Vannitoa – praktilist tööpinda oleks juurde vaja. Parim sisustusost? Johan Lukasele ostetud lapsevoodi ja söögitool. Mõlemad Saksa eBayst. Saksamaal on lihtsalt kõige suurem valik disaintooteid ja hinnad on seal väga odavad. Näiteks Inglismaalt ostmine on kõige keerulisem, pakki tuleb väga kaua oodata ja saatekuludki on suured.

si s us t us Lehtvõrguga kaetud köögilagi – Käty idee ja Jüri teostus.

Korteri endine kunstnikust omanik oli ostnud külmiku 300 krooniga ja värvinud kollaseks. Käty puhastas selle vanast värvist, võõpas hõbedaseks ja lakkis üle. “Tõsi küll, aastast 1952 pärinev kapp võtab elektrit meeletult, ometi on see üks neid asju, mille me kindlasti kolides endaga kaasa võtame,” ütleb Käty.

korter on üsna väike: pinda vaid 40 m2 . Et kõik vajalik ära mahutada, polnud siin poemööbliga suurt midagi peale hakata. Suur osa sisustusest on oma kavandi ja jooniste järgi teha lastud, kõik millimeetri pealt paika mõõdetud. Isegi köögi kraanikauss on tellitud metallimeestelt Põltsamaalt. Põhjalikult läbitimmitud ruumides kargavad kohe silma julged värvid ja läikivad materjalid, mis kõik omavahel oskuslikult ühendatud, nii et üldmulje pole odav – pigem võiks seda nimetada hoopis pidulikboheemlikuks. Miks nii punane? “Üldpilt oleks lihtsalt liiga halliks läinud,” põhjendab Käty. “Tahtsime tumedamat ja konkreetsemat tooni ja mõlema sümpaatia kaldus punase värvi poole. Ja nüüd oleme väga rahul.”

Kass Lola.

Kui Inglismaal mõõt täis sai, pakkisid noored sealt ostetud kraami punasesse prügikasti, panid selle Eesti poole teele ja sõitsid ise järele. Kirglikpunast üldmuljet täiendavad nupukad disainesemed, millest suur osa ostetud internetist. Ja esimene koht, kust noored sisustuskaupade otsinguid alustavad, on alati Saksa eBay. “See on lihtsalt kõige odavam. Ja seal on olemas nii Habitati kui ka Ikea kaupu,” põhjendab Käty. Kuid nad jälgivad ka teisi netipoode, mõnikord aga valivad asjad netis välja ja paluvad siis sõpradel need Eestisse tuua.

Nähtamatud uksed Lisaks netist leitud põnevatele asjadele hakkavad siin silma uue elu leidnud vanad mööbliesemed. Näiteks telerialusena kasutuses olev kartoteegikapp, mis saadud Jüri ema töö juurest raamatukogust, kui vanu kappe uute vastu vahetama hakati. Kapiga peab hoolas olema – selle paljusid sahtleid tuleb asju otsides avada ja sulgeda tähelepanelikult – igaüks neist on unikaalne ja sobib korralikult vaid oma pessa. Kapiga umbes samal kombel saabus

Köök on pikk kitsas ruum nagu vagun, pikast efektsest valgusriiulist valgustatud ruumis ei märkagi esmapilgul, et tegelikult siin aken puudub. Kõikjal on näha läbimõeldud kujundust – kuivainepurgid ja õlipudelid, efektne haruline kuumaalus ja ilusa lihtsa joonega kahe auguga keraamiline pliit. Korstnajala küljes on magnetiga kinni IKEA maitseainepurgid.

si s us t us

Vannitoa peegli tagune lamp valgustab välja rohmaka joonega tellisseina. Peegliga kaetud pind muudab magamistuba ja esikut eraldavad lükanduksed peaaegu nähtamatuks. Kitsas ruumis oli see ebatavaline valik loogiline – lükanduksed võtavad vähem ruumi ning peeglit on vaja nii esikus kui ka magamistoa riidekapi juures. Uksi saab kokku ja lahku tõmmata mustade paelte abil.

nende koju ka magamistoa mannekeen, mis seni oli teeninud ausalt Käty ema töökohas rõivaäris. Kui teda seal enam ei vajatud, leidsid noored talle koha omas kodus. Käty värvis mannekeeni hõbedaseks ja kattis uue riidega. Magamistuba ja esikut eraldavad peegeluksed, käepideme asemel küljes mustad paelad, millest neid tõmmata ja vajadusel ka kokku sõlmida saab. Miks peegeluksed? Esiteks oli kohe selge, et sellesse kitsasse kohta sobivad vaid lükanduksed. Teiseks tahavad nii magamistoas asuv riidekapp kui ka esik enda kõrvale peeglit. Siit sündiski loogiline valik – mõlemalt poolt peegliga kaetud lükanduksed, mis lisaks kõigele ruumi optiliselt suuremana lasevad paista. Magamistoa lambi nöörlüliti aga on idee, mille nad Inglismaalt kaasa tõid: seal on sellised kõikjal. “See tundus väga lahe ja hästi mugav. Mõtlesin kohe, et kui vähegi võimalik, kasutan seda ka kodus – hea voodist tõmmata.” Nööri ja tuti selle otsa leidis Käty

Abakhanist. Dramaatilisust lisab magamistuppa veelgi suurtest litritest koosnev lambikuppel, mis seintele uinutavat diskolikku kuma heidab.

Verine nädalavahetus Teatraalsetele tubadele vastukaaluks on Käty ja Jüri köök vägagi modernne, sirgete selgete joontega. Hall ja punane. Pikk valgusriiul valgustab ruumi nõnda hästi, et esialgu unustad, et tegelikult köögis akent polegi. Köögilagi aga on värvitud punaseks ja võrguga kaetud. Jälle üks Käty idee, mille Jüri teostas. “Verine nädalavahetus,” ütleb Jüri napilt, meenutades, kuidas ta teravaservalist võrku lakke paigaldas. Nende peres ongi Käty tavaliselt initsiaator ja Jüri see, kes siis naist tagasi hoiab. “Tema pidurdab ja mina torgin tagant,” nagu Käty ise ütleb. Igal juhul tundub, et see valem töötab hästi: kõik selles kodus on hästi läbi mõeldud ja vajadusel põhjalikult läbi vaieldud. Kuni mõlemad tulemusega rahule jäävad. �

Riia Oja

konkursi Kaunis Kodu žürii esinaine

Väike korter on lahendatud ääretult funktsionaalselt ja samal ajal väga mänguliselt, kartmata kontraste ei värvis ega vormis. Kuna pererahva näol on tegemist keskkonnasõbralike maailmaränduritega, siis on ka loomulik asjaolu, et sisustuses on nii maailmadisain kui ka mitmenda ringi mööbliesemed. Iga asi kõneleb iseenda eest ning eelmise sajandi keskpaik lisab aktsendi praegusaegsele lihtsusele. Siin on tähtsad detailid, mis panevad ruumi elama. Ruumis kasutatud aktiivsed värvid vahelduvad rahulike pindadega, nii ei teki tasakaalustamatust. Kodu mõjub loomingulise ja kõnekana, esindades visiitkaardina pererahvast.

Rõivaärist välja visatud mannekeen sai uue värvikorra ja kattekanga ning kaunistab nüüd magamistuba.

Litritega lamp heidab magamistoa seintele ja lakke diskolikku kuma ning salongilikkust lisab valgusti pikk must nöörlüliti. Tüsedad ribiradiaatorid on siin värvitud hõbedaseks, elutoas on punastele radiaatoritele kantud kuldset kuma.

Konkursi kodusid näitab ka "Nurgakivi" laupäeviti kell 11.30 TV3-s. 15

o m a ko d u

Maailmast maakoju

Kui ilmas avasilmi ringi kĂ¤ia, kogeb kĂźllaga impulsse, mida kodus lennukalt rakendada. Kaja M. Kuris on seesuguste elamuste varal uueks teinud oma isamaja Saaremaal Turjal â&#x20AC;&#x201C; selle eest parima maakodu preemia mulluselt Kauni Kodu konkursilt. Tekst: Helen Arak

Fotod: Priit Grepp, erakogu

Isa ehitatud ahjud-kaminad on kodu süda, valguslisaks mitmed-setmed küünlad ja lambid. Kardinad on Kajal enamasti mitmes kihis – mängivad valgusega rohkem kui ühekordselt, eriti kui tumedam riie on heleda taga.

o m a ko d u

Üks kodulooja lemmikkohti on madalal ahjuvommil.

ervamata püstlaudisega elamu pole Eestis väga võõras, aga mitte ka väga levinud nähtus. Niisama lihtsalt sellisest mööda ei sõida. Sellegipoolest peab maja märkamiseks silmad eriti pärani hoidma, sest sügisudu hall kasukas ulatub maani välja. Õnneks on poolraagus puud täis punapõsiseid õunu kui udulaternaid – märku andmas, et on maja ja on uibuaed ümber. Ja kolmandaks, päris väravas juba, näeb viilkatusega postkasti-talutähist, “Kuuse” sisse söövitatud. Niisiis oleme päral, õiges kohas.

Elamustest tuunitud eluase Perenaine on kohal ja kütab elamist soojaks. Mitte küll kõiki viit kollet, mis majja ehitatud, aga köögis suure pliidi all tuli pragiseb ning soojal on prii pääs otse edasi tuppa ja teisegi… Ust “kui niisugust” vahel ei ole. Soojas hakkab jutt libedamalt liikuma. Kaja on taas oma isa ehitatud kodumajas. Vahepealsed pikad aastad veetis aga ilmas rännates, emigrandina Austrias ja Itaalias

ning pikalt Rootsis elades. Võib-olla just võõrsil olek tegi eriti tundlikuks… andis avarama pilgu ja võime vaadata sügavikku. “Ah sellepärast sa seda kodusooja nii väga kujundadki, et emigrandina Itaalias aasta jagu keldris elasid,” märkis üks sõber alles hiljuti. Veel sai hing tuge idamaa salapärast ja meeled püüdsid tabada prantslasliku õrna erootika pinda… Tekkis soov oma kodus seda kõike väljendada. Julgus oma tundeimpulsse usaldada on Kaja elureisidel õpitud trump ja rikkus. Kõige selle mõjutusel valmiski kutsuvalt hubane eluase. “Ema teeb ka hotellitoast või üüriurkast kohe kodu,” on lapsed öelnud. Talu ümbersünd oli alanud kõigest poolteise aasta eest. Esialgse rahavõimaluse andis vahepealse elupaiga, samuti Kaja enda sisustatud ja Äripäeva-leheski tutvustatud linnakorteri müük.

õmbluskunstniku, ettevõtja ja disainerini – ning osa tööpõllust ju linnas. Seega pole Kuusel lehma ega seapõrsast, koduloomaks vaid koerad-kassid ning kalakuur ja kelder õue peal alles taastamist ootamas. Küll on see oma suguvõsa sisse elatud kodu, mille nüüd „laste kisa eest metsa” kolinud vanemad tütrele pärandasid ja selle taastamisel kaasa löövad, nii oma töö kui hingega. Naabriks on oma vennas ning oma pere metsad-põllud ümberringi. Õe “suveonn”, samuti isa ehitatud, lähikonnas mere ääres.

Ilma kuke ja kanata

Uuenduseks kooriti Kuuse elamu esiotsa raamini paljaks. Aga ümberehitus tähendas ka uut katust ja katusealuse tubasid, allkorruse laiendamist, uusi ruudulisi aknaid,

Kaja maja pole maaelamine klassikalises mõistes. Perenaise tööväli on olnud lai – aeroobikatreenerist moeshowde korraldaja,

Linna müra ja võltsvalgus ei lase vaimul peale tulla, pigem ärkab taju sügistalve vaikses pimeduses, kus hing ja keha kokku saavad.

Kahte ruumi ühendavat avaust valgustab ripplamp ja varjutavad luugid.

Kaalukausid on ülendatud küünlalühtriks ja hoiavad kodu tasakaalus.

Kleit kui sisekujunduselement.

o m a ko d u

Uibuaed õue- ja sisevalguse paistel.

Laiskliisust pesuvahendiriiul ja teine käepärane riputusabinõu nuustikule ja pudrunuiale. Ehteks vanakraamipoest pärit Pärsia vaibake.

uusi lagesid-põrandaid… Palju polnudki säilitada – vaid maja hing ja kodu soojus.

Sooja viiest koldesuust

Seinaunkasse lükatud külmik on maskeeritud uhkete ustega.

Kaja valab kohalikust laudast toodud piima nii kööginurka kassikaussi kui ka suurel pliidil podiseva kaerapudru hulka. Hiiglaslik pliit ei kütkesta mitte üksi oma soojaga, vaid ka välimusega: soemüüri kappidesse mahuvad suured „amforad” ära, edasi „voolates” muutub pliit juba paksust plangust tööpinna ja tellisjalgadega töölauaks. Savitellised ise oma sissepressitud reljeefiga pole meie maalt, vaid Belgiast pärit käsitöötoodang. Suur muutus oligi korraliku sooja majja saamine: kõik selle maja viis ahju, sealhulgas kamin ja saunaahi, on tervenisti isa Kalevi kätetöö. On, mida kütta, aga on ka soojust ja… mugavat lisaväärtust: madalamale ahjuvommile saab end istuma sättida. See kõrge „leso” truubi juures riidekirstu kõrval on perenaise üks lemmikkohti, lambanahk käib asja juurde ja küünlad-lambid muidugi ka. Soojus ja valgus on talle olulised… nagu ka külm ja pimedus, mis neil esile tõusta la-

sevad. “On näiv ja on objektiivne pimedus,” arutleb Kaja, “linna müra ning nii öösel kui päeval paistev kare võltsvalgus ei lase vaimul peale tulla, pigem ärkab taju vaikses pimeduses, kus hing ja keha kokku saavad…”

Kodu sai kokku käepärasest heast ja paremast − nagu paella. Sooja kollase valguse vastu pole Kajal aga midagi ja selle allikaid on ta kodus külluses: idamaised õlilambid, lauakesega buduaarilambid, helmeripatsitega nišilambid, erinevad elektrivalguse levitajad ja mitut moodi küünlakandjad. Suure toa laest ripuvad alla kaalukausid – siin kodus on need küünlalühtriks ülendatud. “Juba kaalud iseenesest on majapidamises vajalikud, lisaks,” leiab Kaja, “hoiavad nad elu tasakaalus.”

Laatadelt taritud vanavara Sisustuses on kodu autor lennukalt liitnud olemasolevat ja juurdesoetatut, eesti- ja võõramaist, kõrvuti pannud uut ja vana ja uus-

Suur ja lahke orvadega pliit on juurde saanud rohmakast puidust valguskatuse ja töölauapinna. Reljeefsust loovad põrandamosaiik, seintel ehismüüritis ja muidugi luuakrohv.

o m a ko d u

Buduaarilaud ei saa läbi ilma lambikeste ja kolmeküljelise peeglita.

Margot Ots, konkursi Kaunis Kodu 2007 žürii liige, Kesko Agro Eesti AS turundusjuht: Esimest korda üle Kaja ukseläve astudes oli minu jaoks kohe selge, et oleme leidnud tõeliselt haruldase maakodu. Kui sageli püütakse vana maja taastada ja sisustada eestlasele omasel tagasihoidlikul kombel, siis siin on kõik risti vastupidi. Eksootiline, julge, igal sammul üllatusi pakkuv ja samas koduselt hubane. Kajal on selline maakodu, mida paljud meist ihkaks omada. Kui meil ainult jätkuks julgust samamoodi oma mõtted ja tunded kodukujunduse vormi valada ja mitte lasta end reeglitel kammitseda.

Rõõmus ja nati lohakas… Kõiki neid tekke ja patju ei annagi ornungi sättida!

vana. Rohkem ikka vanaaegset kraami, mida on Rootsi ja Soome antiigipoode, vanavara ladusid ja väljamüüke, kõiksugu „urkaid läbi kammides kokku kahmanud”. „Kui meil on säilinud vanavara kasinalt, siis sajandeid rahus elanud Põhjamaades ringleb arvukalt ilusat pruugitud kodumööblit,” teab nüüdki sageli nii Eesti kui Rootsi mööblilaatu külastav naine. Mere tagant pidavat saama isegi soodsamalt. Nii leiab Kaja köögist 250 krooni maksnud Pärsia vaibakese ja toast, akende eest Abakhani jäänuk-kangad; Mustri poes mitusada krooni maksva tapeedirulli asemel on ta ära tarvitanud odavmüügi 25-se ja mõne asja saanud sõprade kodust väljaviskamisele määratud koli hulgast.

Kleidid mööbliks, seksikalt pealegi Kaja sobitab julgelt mööblit ja mööbli kaaslasi: lampe, peegleid, ilu- ja mälestusasju. Mööbliks saab asju, mis mööbel ei olegi: kette kulub lampide ja voodite riputamiseks, köisi liistude vahele. Üks pooleks lõi-

gatud lakaredel hoiab vanni kõrval käterätikuid ja teine magalas riideid. Isegi Kaja oma õmbluslooming – kleit või hõlst või lennuka peo kostüümid – on seinal rippudes saanud ruumikujunduselemendiks. Rääkimata vanatädi vanast korsetist magamistoa kummutil.

Selline voodituba võiks olla kasvõi mõnel idamaa šahhil. “Kodu peab seksikas olema,” leiab vallatu koosluse autor. Ja lükkab lahti pesu moodi rippuvad kardinad, mille tagant avaneb pilgule hiiglaslik voodi: täis tekke ja patju ja reelingu külge seotud seina- või seljapehmenduspatju… millest jätkuks tervele pere- või seltskonnale. Selline voodituba võiks olla kasvõi mõnel idamaa šahhil… Kaja disainiretsept reedab ta hingele omast idamaad ja nüansse on lisanud Pariisi vanade hotellide lohakalt rõõmus soojus… Nii ta oma Saaremaa ruumikujundusliku paella kokku keetis: käepärasest

Mõni kardin ripub kui pesu nööril, teine on otsast sõlme keeratud, kolmandat hoiab kivike aknalaual paigal… Kuivatuslinu kannab aga kunagine lakaredel.

heast ja paremast. Võib-olla sai seda paremat liigagi heldelt, lisab kodudisainer enesekriitiliselt – õues piirduks ta vähemaga.

Vutid pähklipuusalus Kaminast-ahjust-istumisplatsist koosnev kivine õueehitis on meile Kauni Kodu võistlusele saadetud fotode kaudu juba teada asi. Aga õueala arendus veel kestab. Lihtsaid talulilli tahab perenaine siia rohkesti tuua – flokse ja pojenge, nagu oli kord vanaemal.

Mitte liigirohkusega aeda kirjuks ajada, vaid paari-kolme liigiga ühtlasi mõjuvaid suuri lillelaike moodustada. Kits või kaks väärtustaks muru ja kuskile peaks mõni kanalinegi ära mahtuma – maja taga pähklipuusalus võiks siblida vutid – vutimunad on pealegi tervislikud. Kalakuur on ammusest olemas – särjed juba kuivavad laia räästa all. Aga kuskile siia peaks tulema kelder – ühtaegu ka “varjend”, kuhu Itaaliast tulev veiniauto otse paraadtreppi saaks sõita. “Sest võib-olla ku-

Moodsa magamistoa sisustab ��

Plastist võluhobukesed viivad soove täide.

o m a ko d u

Kodused lemmikud: • Egiptuse-reisilt kaasa toodud kujukesed voodi ees kummutil. • Vana korsett, vanatädi peegel. • Nukk, mille isa kunagi koju tulles kingiks tõi ja Žigulist välja võttis. • Vanad, vahepeal juba mulla all olnud võluhobused, kes täidavad kõik soovid. • Raamatud: eeskätt Remarque, Mika Waltari. • Allatõmmatav lamp-küünlaalus. • Siidist-villast vaibakesed. • Isa kätega tehtud ahjud. • Isa bajaan kapi otsas: tuletab meelde lapsepõlveõhtute tantsu ja tralli. • Vanaaegse hingega lemmikkleidid, toas nagu mööbliesemed. • Antiigipoest pärit peegel, ränga pahtelduse ja jubeda värvkatte alt päästetud raamiga ikoonimaal. 1001 öö voodi: tusameelt trotsiv, suursugune ja justkui müüte täis.

juneb Kuusest kord külalismaja ja seal peab ju olema head-paremat pakkuda,” nii mõtles Kaja juba talukoha arendamise hakul.

Veteneitsi ootel

Kütkestav küünlasoe tualettruumis.

Nagu iseenesest tekkis Turjale kaasalööjaid ja huvilisi, kes Kaja tundlikult salapärase, kutsuva ja kaisutava, erootilise ja müstilise stiili võrku kinni jäid… Tänavu suveks, seega siis kahe ja poole aasta pärast, on külaliste kutsumise mõte juba peaaegu teostunud: eriti koduselt on Kuusel tundnud end pulmalised ja armunud, on Kajale silma jäänud, ning loodetavasti tuleb sõpru ja teelisi siia küünalde vahele ka sügist ja talve trotsima… Sest Kaja õmblussalongist ülakorrusel on vahepeal saanud just süngust ja tusameelt trotsiv, justkui müüte täis tuba… pealegi suursuguse, ühelt Saare taadilt saadud ehtsate vanaaegsete kettide küljes kiikuva kutsuva voodiga. Aga ikkagi jääb veel unistusi, mis täide viia: ükskord peaks õue tekkima pikkade juustega veteneitsi veesilma keskele juukseid pesema, nagu Kaja seda Marbellas nägi… Ilma sellise graatsilise ehteta siin Saaremaa õues lihtsalt ei saaks.

■

Secret sign: sepismuster välisuksel on selle kodu salamärk. Kaja idee ja ta klassivendade, nüüdsete Valjala seppade teostus.

lahendus

Madle Mühlbach sisekujundaja

Väikesed köögid Väike köök on kui üks ellujäämise õpetus. Keerad vasakule − kõrvetad käe, keerad paremale − kukub klaas, lähed otse − kaotad pea. Fotod: Priit Grepp

Joonised: Madle Mühlbach

lahe nd us

a need asjad – kuhu panna kõik potsikud, nätsikud, kuivained ja kööginõud? Rääkimata sellest, et toidu ettevalmistamiseks ei ole pliidi ja valamu vahel terakestki ruumi ja suurest söögilauast on jäänud vaid unistus. Kõigepealt – asjad. Neid on alati liiga palju ja ruumi on ikka liiga vähe. Alustagem seekord laest. Kui siiani on teie köögikappide ja lae vahel olnud vahe, mis kogub tolmu ja asju, mida ei kasutata enam kunagi, siis hävitage see otsustava liigutusega. Laeni välja viidud ülakapid toovad kööki juurde olulisel määral vajalikku säilitusruumi. Edasi, akende ja uste kohal on alati surnud tsoon – esimesel juhul on seal tavaliselt kardinapuu ja uste kohal suurt ei midagi. Aga kui ruumi vähe, tehke sinna avariiulid. Kuhu saate paigutada oma dekoratiivsed köögividinad, taimed, pudinad, mida eriti ei kasuta, aga ära ka ei raatsi visata. Kardina saate ka riiuli külge kinnitada, kui seda üldse vaja on. Kardina asemel võite akna ettejameisterdada Õiged proportsioonid mugavad ka klaasriiuomaloovad klaaspurkide, siledad lid pinnad avaramavaaside ja klaaside miljöö. jaoks. Valgus tuleb läbi, aga pilk jääb asjaKöök, kus kõikkinni. kappides peidus ja desse üleliigseid asju näha pole, tundub suurem.

riiulid.

Tavalised kapiuksed peaks ehk kohati rulooustega asendama, et mitte pidevalt omaenda köögilt kõrvalopsu saada. Omal kohal on siin nelja külge projekteeritud köögid, kõikvõimalikud saareja nurgalahendused. Süüa saab ka kõrgema leti ääres, mille elutoa poole avanev külg varjab sinna peituvat pliiti või valamut. Nii on lahendatud ka söögilaua mure. Perenaine on köögi keskpunkt, tiireldes selle tsentris ümber oma telje – kui lubate nii väljenduda –, kuid samas pole eraldatud muust maailmast. Nurgalahenduste mehaanika ja funktsioonid on aga juba omaette kosmoseteadus – et see kõik toimima hakkaks ja uksed-sahtlid üksteisele jalgu ei jääks, on vaja abiks üht hääd ja kogenud köögispetsialisti. Tavalised kapiuksed peaks ehk kohati rulooustega asendama, et mitte pidevalt omaenda köögilt kõrvalopsu saada.

Vähe detaile KappiVäikeste peidetud köök. Väljatõmmatavad köökidega on muidugi kasügavad nii, et riiulid.

mida ühtlasem ja heledam värv, silmatorkamatumad detailid ja siledad pinnad, seHästi tuleb läbi mõelda alumised kapid, sa- bineerida ka väljatõmmatava söögilaua ke, kus kõik asjad nagu seida –kenam ja avaram köökilmuvad tundub.just Ning geli on kappide asemel taibukam kasutada sel juhul tuleb ka lauajala konstrueerimise (või vähemalt nii tundub), kui siinnakaseest pisiasjade paigutamiseks koh- kaasügavaid sahtleid, mis annavad neis oleva- ja peitmisega pisut vaeva näha. arvatud siis kraan, kraanikauss, ti välja sa mõtlesin, tegelikult kaldunpliit ise ja mis test esemetest parema ülevaate ja mille Üleüldse on väikeses köögis teretulveel. Siiski üht asja meeles pipigem kõik versiooni poole,tuleks kus kõik kenasavamine on lihtsam. Tööpinna juurdesaa- nud igasugused sisse-välja sõitvad, tipeidadapeidus ja tähele millised asja uksed kuikappides ja panna ühtegi –üleliigset miseks kasutame sahtlina väljatõmmata- tuvad ja taas ilmuvad lahendused. Välja ja pole. kuhuJällegi avanevad? Kuikõik nõudepesumakusagildas näha tundub suuvat lisapinda. Samal moel annab ehk kom- on mõeldud ka kõiksugu hulle ideeköösina ukshelgem on lahti, peab takistuseta rem, avaram, ja siis selgem. Lihtsam avapuhastada ka. Päris vahva oleks teha köök, kus uksed avanevad puute peale ning käepidemeid polegi vaja. Ehk siis köök näeb välja nagu üks suur seina osa, liigendatud vaid tehnikaga. Lisage siia veel märkamatud tööpinnavalgustid ja saate väikese ruumi ühte ossa skulpturaalse valgustussüsteemi. Et aga kalduda varjamiselt taas mittenema ka selle vastas oleva nõudekapi uks. et need laua tasapinnast allapoole lasku- varjamise poolele, tuleks väikeste köökiKui aga ruumi on vaid ühe poole uste ava- sid. Et siis ootel toiduained kaussi ning de omanikel järele uurida ka tööpinnatamiseks, peab too teine kapp sisaldama mi- lõikelaud peale uute hakkimiseks. Muul guste seinte ärakasutamise võimalused. dagi muud peale nõude. ajal võib avadesse kasvõi potitaimed aseta- On ju tänapäeval välja mõeldud kõikvõida. Või kogu tasapinna ühe suure plaadiga malikke siinisüsteeme mis tahes asjakeste sulgeda. Kas ta just väga praktiline oleks, hoidmiseks. Maitseaineriiulid, kulbikonkNutikad köögid nagu aga naljakas kindlasti. sud, kausihoidjad, retseptiraamatute alukosmoseteadus Kuna väike köök eraldi ruumina ei ole sed – mida kõike ei saa tööpinna taha seiKord nägin ühte naljakat tööpinda, ku- kuigi otstarbekas, tuleks vist too muude nale kinnitada! Kõike. Küsige hästivarusvõimaldab tekitada lisapinda. hu olidVäljatõmmatav süvistatud avadtööpind/saar kausside jaoks nii, eluruumidega ühte kavandada. tatud kauplustest.

Mugavamad sahtlid

gu sei, kaaja mis les pid kuisumaa ava-

■

33 34

la h e n d u s

lahe Tavalised kapiuksed peaks ehk kohati rulooustega asendama, et mitte pidevalt omaenda köögilt kõrvalopsu saada. Omal kohal on siin nelja külge projekteeritud köögid, kõikvõimalikud saareja nurgalahendused. Süüa saab ka kõrgema leti ääres, mille elutoa poole avanev külg varjab sinna peituvat pliiti või valamut. Nii on lahendatud ka söögilaua mure. Perenaine on köögi keskpunkt, tiireldes selle tsentris ümber oma telje – kui lubate nii väljenduda –, kuid samas pole eraldatud muust maailmast. Nurgalahenduste mehaanika ja funktsioonid on aga juba omaette kosmoseteadus – et see kõik toimima hakkaks ja uksed-sahtlid üksteisele jalgu ei jääks, on vaja abiks üht hääd ja kogenud köögispetsialisti. Tavalised kapiuksed peaks ehk kohati rulooustega asendama, et mitte pidevalt omaenda köögilt kõrvalopsu saada.

Õiged proportsioonid ja mugavad siledad pinnad loovad avarama miljöö. Köök, kus kõik kappides peidus ja üleliigseid asju näha pole, tundub suurem.

nema ka selle vastas oleva nõudekapi uks. Kui aga ruumi on vaid ühe poole uste avamiseks, peab too teine kapp sisaldama midagi muud peale nõude.

Nutikad köögid nagu kosmoseteadus Kord nägin ühte naljakat tööpinda, kuhu olid süvistatud avad kausside jaoks nii,

Õiged p siledad miljöö. Köök, k üleliigs suurem

Vähe detaile

et need laua tasapinnast allapoole laskusid. Et siis ootel toiduained kaussi ning lõikelaud peale uute hakkimiseks. Muul ajal võib avadesse kasvõi potitaimed asetada. Või kogu tasapinna ühe suure plaadiga sulgeda. Kas ta just väga praktiline oleks, aga naljakas kindlasti. Kuna väike köök eraldi ruumina ei ole kuigi otstarbekas, tuleks vist too muude eluruumidega ühte kavandada.

Väikeste köökidega on muidugi ka nii, et mida ühtlasem ja heledam värv, silmatorkamatumad detailid ja siledad pinnad, seda kenam ja avaram köök tundub. Ning kui siin ka pisiasjade paigutamiseks kohti välja mõtlesin, siis tegelikult kaldun ise pigem versiooni poole, kus kõik kenasti kappides peidus ja ühtegi üleliigset asja kusagil näha pole. Jällegi tundub kõik suurem, avaram, helgem ja selgem. Lihtsam puhastada ka. Päris vahva oleks teha köök, kus uksed avanevad puute peale ning käepidemeid polegi vaja. Ehk siis köök näeb välja nagu üks suur seina osa, liigendatud vaid tehnikaga. Lisage siia veel märkamatud tööpinnavalgustid ja saate väikese ruumi ühte ossa skulpturaalse valgustussüsteemi. Et aga kalduda varjamiselt taas mittevarjamise poolele, tuleks väikeste köökide omanikel järele uurida ka tööpinnataguste seinte ärakasutamise võimalused. On ju tänapäeval välja mõeldud kõikvõimalikke siinisüsteeme mis tahes asjakeste hoidmiseks. Maitseaineriiulid, kulbikonksud, kausihoidjad, retseptiraamatute alused – mida kõike ei saa tööpinna taha seinale kinnitada! Kõike. Küsige hästivarustatud kauplustest.

nema k Kui aga miseks dagi m

Nutik kosm

Kord n hu olid

■

remont Millise mustriga tapeete eelistada maaja suvekodude seinte katmiseks? Kas aastaid võimutsenud lillemustrile lisaks soovitavad asjatundjad midagi hoopis uut? Laseme kõnelda sisearhitektidel. Tekst: Helen Arak Fotod: Scandinavia Tapeedisalong, ECO/Boråstapeter, Eijﬃnger

Kas TAPEET jääbki lilleliseks?

Janneli Kurvits sisearhitekt Tapeedivalik meie salongides on üpriski rikkalik. Suvekoju tapeete valides soovitaks silmas pidada konkreetset hoonet, seda ümbritsevat miljööd ja antud maja lugu: kas on tegemist näiteks vana paadikuuriga, vana talumaja või hoopis uusehitisega. Suvekodu kujundades soovitaks kindlasti läbi astuda Scandinavia Tapeedisalongist, kes pakub lisaks kaunitele pabertapeetidele ka roo-, korktapeete ja käsitöötapeete. Endiselt on trendikad hiigelsuurte kontrastsete mustritega ja pilttapeedid, ootamatuid leide pakub Hollandi tootja Eijﬃnger (nt Tallinnas salong Muster, Tartus Mustvalge). Vanema stiili austajatel maksaks kindlasti läbi astuda ka Multiprojektist. Enamik neist asub küll Tallinnas, aga edasimüüjad tegutsevad ka meie teistes suuremates linnades. Kuna paljusid erilisi tapeete tuleb niikuinii tellida, siis on mugav teha esimene valik internetis vastaval koduleheküljel. Keskeltläbi kulub tapeedi tellimisest kättesaamiseni paar nädalat.

Etnomustrilised tapeedid firma Eijffinger kollektsioonist Mambo Djambo.

ko d ua n kee t

Paljude teatri- ja telelemmik armastab aega veeta kodumaal ja koduses Kalamajas, on tubli korraldaja ja korraarmastaja, kuid püüab läbi saada ka krimpsukuivanud sokkidega. Risustamisega ei lepi iial. Küsis: Helen Arak

Foto: Priit Grepp

ELISABET TAMM õpib muhedat segadust

Milline pilt koduga seoses silme ette tuleb? On öeldud, et elul on põhiväärtused ja on lisaväärtused. Kodu ja pere on kindlasti põhiväärtused. Tore, kui elus on nii palju õnne, et saab tegelda ka lisaväärtustega, aga kodu on turvapadi, kus sind mure korral kinni püütakse. Ja õnnelikul ajajärgul, kui tahad rõõmu jagada, seda vastu võetakse. Kohe meenub lapsepõlv Mustamäel, küll üheksakordses elamus, aga Tipi vastas mändide all, kust nõlva pidi üles Nõmmele ronida. Igal kevadel ja sügisel vedas ema meid “kohustuslikult” üles oma lapsepõlveradadele, neil jalutuskäikudel sai nagu iseeneslikult kõik südamel olev välja rääkida. Kus praegu elate? Kalamajas, 20. aastatel ehitatud ja nüüd renoveeritud puumajas. Kõrval on vahva torniga maja, praegu natuke lääpa vajunud, aga restaureerituna oleks see uhke küll. Usun, et Kalamajast saab kunagi tõeline pärl, pealegi südalinna lähedal. Kui ma kümme enne ühteteist, kui teatris proov algab, kodust välja torman, jõuan veel alt baarist kohvi ka võtta! Kesklinnal on oma võlu ja väärtused, mida linn võiks soosida ja mis valglinnastumise üles kaaluvad. Olen kuulnud Viimsis elavast perest, kes aja kokkuhoiuks hommikusöögivõileivad autosse kaasa teevad – see on siis pere koosolemise hetk… Kodule mõeldes – kas olete hoidja või muutja? Pigem hoidja. Kuigi hetked, kui mingi otsus on juba vastu võetud, toovad pöörde ja löövad värskust ka omavahelistesse suhetesse. Nüüd, kui meid ootab ees maakodu vahetus, tunnen uut energiat. Kartsin, et mind valdab suurem kurbus, aga valdas suurem kergendus. Kelle sõna kodu sisustamisel maksab? Minu peal on rohkem kodu kaunistamine, kööginõude soetamine, ühe asja teise kohta sättimine… Rakenduslikum, funktsionaalsem osa on mehe kanda. Tütar, kui küsida, ütleb samuti oma arvamuse. Poes käies soovitab: “Emme, ostame lilli ka!” Mu isalt on Nora õppinud lillenimesid ja ka tal endal on suur lillehuvi. Aga ühel õhtul, kui mees talle muinasjuttu luges, andis teada: “Papa, kallis, palun paranda need pirnid ära, muidu läheb meil elekter täitsa ära!” Käbi ei kuku kännust kaugele – mina

olen ka suur korralduste jagaja, ei tahaks öelda, et kamandaja, aga see on Lille naiste ühine viga. Kas kodu sisustades järgite kindlaid reegleid? Pole eriline vooludega kaasajooksja. Pigem valitseb meil kodus elegantne lohakus või muhe segadus… Sinnamaani jõudmiseks on tulnud mul pikk maa ära käia, kuna loomult olen korraarmastaja. Vahel olen mõelnud: kas tahan, et kõik ümberringi oleks korras, aga meie omavahelised suhted katki, või et oleks vastupidi? Olen end meelega lohakamaks sundinud. Pesu kuivamas nähes võin ju kiruda, kui kõik on känkra jäetud ja kuivab krimpsuks, aga on ju ometi hea, kui mees siin käed külge paneb. Millist sisustuspoodi oskate soovitada? Helsingis õel külas käies olen leidnud sellise vahva poe nagu Pentik, kust saab keraamilisi ja puust taldrikuid-kausse-köögiasjandusi, klaase – seal tahaks vahel aja maha võtta. Tallinnas tõmbab Pärnu maantee kant, sealt Mustri lähedalt mööblipoest leidsime viie aasta eest pärast pikka otsimist toreda punase diivani. Mida viimati juurde ostsite? Seda polegi nii lihtne öelda. Kõik asjad tunduvad niigi üsna uued, kogu me elu tundub alles üsna uus olevat, kuigi oleme kaksteist aastat koos elanud. Mõnusaim koht kodus? Punane diivan ongi lemmik. Teine tore asi on vintskap ja suur tugitool, mida sinna nihutada: näeb rõdule ning õues kasvavat saarepuud ja vahtrapuud. Pean endale meelde tuletama, et seda teleka eest rohkem sinna lükata. Kuigi ka televiisor pole enda mahalaadimiseks ja info saamiseks paha asi – suurest osast elust jääd ilma, kui jõuga ei ütled. Kas pärast 3. mai suurt koristuspäeva on teie silmale midagi muutunud? Teema on mulle oluline lapsest saadik, juba siis, kui suvekodu ümbruses kommipabereid maast üles korjasin. Prahiloopimisest on piinlik rääkidagi. Mõistetamatu, et kõik, mis ostetud, lendab autoaknast välja… Risustaja ei armasta maad, kus ta elab, ei armasta ka iseennast, tal ongi kõigest suva. Öeldakse, et oli raske nõukogude aeg, aga kes keelas sel ajal lapsi kasvatamast?

Millist pilti näeme kevadel aasta pärast? Püüan olla optimist ja arvan, et tänu koristuskampaaniale tekib avalik häbitunne. Et kui teised pole prahti maha pannud, siis ei pandagi. Isegi pärast tavalist kodust triikimist või korrastust tundub, et oled ka ise korrastatum.

Hetked, kui otsus midagi muuta on juba vastu võetud, löövad värskust ka omavahelistesse suhetesse. Kas meie igapäevane prahimajandus on pannud kaasa mõtlema? Pesumajas pahandati, kui ühekordselt kasutatavad riidepuud sinna tagasi viisin – aga kuidagi vastutustundetu on neid prügikasti visata… Vähe on infot konteinerite asukohtadest, puudu on ka prügikaste. Londonis, kus kord kaks kuud elasin, oli iga kaubakeskuse taga kogumispunktid, kuhu saime tüdrukutega kõik oma ühikaelust jäänud purgid ka karbid ja muu ära panna. Kust eeskuju võtta? Keskkonnale mõeldes võiksime püüelda rohkem Põhjamaade konteksti. Seal on raudteejaamades suured rattaparklad, on isegi superarhitektide loodud rattakapid. Meil on häid ideid, aga igapäevased asjad pole tehniliselt läbi mõeldud või ei leia rakendust. Isegi kui inimene tahab midagi muuta, leidub mingi takerdus... Külg külje kõrval on raske elada, kui ei järgi lihtsaid asju: kui tahad mööduda, pead teed andma jne. Kui sellega ära ei harju, mine ela metsas ja mediteeri. Mida reisidelt koduellu kaasa toote? Meie perele meeldib rohkem kodus olla. Mul on nii elav fantaasia, et suudan ette kujutada, kuidas mujal elatakse… Eesti on elamiseks nii mõnus koht, nii sidemete poolest – mujal eriti ei juhtu, et satud seltskonnas kasvõi mõne tipp-poliitikuga kokku – kui ka kliimalt. Aastaid Egiptuses elanud tuttav oli hakanud lõpuks seal iga pilvetupsu väärtustama. See päike, mida me siin tuules ja vihmas nii ootame, võib ka tappev olla. Kuidas näitlejanna suve veedab? Sel teatrisuvel saan rohkem olla vaataja seisuses, otse teatrimaratonile ei lähe, aga lähen vaatan “Vargamäe vabariiki”.

■

si s us t us

KARDINATE

tuhat ja üks võimalust

Kardinad ja teised aknakatted pakuvad tänuväärset võimalust nii kodule viimast lihvi anda kui ka kahvatut või ilmetut tuba kaunistada. Tekst: Eva Toome

Fotod: Priit Grepp, Hemtex, Eijﬃnger

Tagasihoidlikud Rooma kardinad lasevad aukoha hõivata suurest diivanist ja pehmetest patjadest ümbritsetud lühtril. �Efektse nöörkardina pehmendaja ja saatja on lihtne valge vuaalkardin.

ageli kipub nii olema, et selleks ajaks, kui uues kodus kardinaid valima hakatakse, on eelarve lõhki ja jaks otsas ning aknakateteni jõudes katsutakse läbi ajada nii vähesega kui võimalik. Sellegipoolest on sisustuskangad suhteliselt odav võimalus kodu värskendada või vaheldust otsides talle uus nägu anda. Kauplusesse minnes tasub lisaks akna mõõtudele kaasa võtta oma kodu värvikaart: seinavärvi näidis, tapeediriba, mööbliriide- või vaipkattetükk.

Katsetused omas kodus Ise kangast valides pole sageli aega kõike korralikult läbi mõelda. Halvemal juhul võib kümnete meetrite kaupa ostetud kangas kodus mittesobivaks osutuda. Mõnest salongist, näiteks Unistuste Kardinatest on võimalik kangapaane lunaraha eest kaasa laenutada, et neid siis kodus proovida. Kui laenutada ei saa, tasub valitud kangast kasvõi mõned sentimeetrid proovimiseks kaasa osta, et oma otsuses kindel olla. Muidugi peab arvestama, et suurtes ko-

gustes mõjuvad kangamustrid ja toonid veidi teisiti. Tähtis on kangaid kodus akna ees proovida. Nii nagu vaipa tuleb vaadata põrandal, mööbliriiet mööblil, tasub kardinat katsetada akna ees vastu valgust. Tagantvalgusega võib kangas sootuks teistsugusena mõjuda kui poeriiulil. On palju tegureid, mis seda mõjutavad, valged kardinad näiteks võivad värviliste seintega ruumis sootuks teise tooni omandada.

Rohkem julgust katsetamisel Mille järgi kardinaid valida? Kui otsustada raske, võiks alustada näiteks vormist või kangast. Häid soovitusi oskab anda õppinud kardinadisainer. Mõnikord pelgavad inimesed kodus ribakardinaid kasutada. Asjata – need pole ammu enam igavad ilmetud aknakatted, mis toovad kohe meelde kontoriruumid. Võimalused on tänapäeval väga erinevad – alates materjalist ja lõpetades värvidega, kui vaja, võib tellida kasvõi ultramoodsad kõrgläikega ribakardinad. Lahenduse

Õrn vanninurka eraldav kardin on siin pigem kujunduselement, lisades minimalistliku joonega vannitoale naiselikkust.

Tellida või ise teha? � Korralikult läbi mõeldud kardinaprojekt tähendab ka seda, et tulevikus pole vaja kardinaid nii sageli vahetada.

� Kindlasti on võimalus kanganäidiseid oma kodus katsetada, et veenduda kanga sobivuses. Saab proovida valitud kangaid õiges, just selle kodu valguses nii päeval kui ka õhtul.

� Firmas tehtud kardinad on korralikult õmmeldud, ka kardinaõmblemisel on omad nipid, mida head meistrid alati reeta ei taha.

� Proﬁd tunnevad ka kangaste hingeelu: kindlat tüüpi kardinaid ei pruugi igast materjalist saadagi, pealegi eeldab iga kangas omamoodi käsitsemist.

� Juba valmis kardinaga saab salongist kaasa ka hooldusnõuanded, kardinal on hooldusmärgid küljes.

si s us t us

Milleks teile KARDINAD? Aknakatetel on mitu funktsiooni, lisaks ruumi kaunistamisele saab nendega elu hubasemaks ja mugavamaks teha.

Jahe? Või koguni liiga soe? Kui aknad peavad halvasti tuult või on muidu suured soojuskaod, on abi paksudest tekstiilkardinatest. Samaks otstarbeks on head ka puitribakardinad. Eriti terava päikesevalguse korral on parim valik termomaterjalist ruloo-, lamell- või voldikkardinad, mille aluminiseeritud tagakülg peegeldab tagasi päikesevalgust ning reguleerib seeläbi ruumi temperatuuri.

Mõnikord piisab vaid detailist nagu see suur pannal, et lihtne kardin muutuks omanäoliseks. � Tänu õnnestunud aknakattele võib aknast saada kunstiteos: efektne Rooma kardin sobib ideaalselt patjade ja lambikupliga.

Valgus Sissepääsevat valgust on kõige kergem reguleerida ükskõik mis materjalist ribadest või lamellidest kardinatega. Lisaks loob puidust Rooma kardinate ja puitruloode tekstuur toredaid valgusefekte. Kui aga mingil põhjusel (olgu siis magamiseks või ﬁlmi vaatamiseks) on vaja tuba täiesti pimedaks saada, tasub appi võtta spetsiaalsed pimendusmaterjalid. Vähem ekstreemsetes olukordades sobivad suurepäraselt ka alumiiniumist ribakardinad, mille spetsiaalne värvkate samuti päikesekiirgust tagasi peegeldab.

Ruloo võib sõita ka alla.

Kangad kujunduses

Privaatsus Paremini varjavad toasolijaid aknaavast väljapoole paigaldatud kardinad, aga valida võib ka avasse paigaldatud ribakardinad, mis katavad aknaava maksimaalselt ning mida on kerge soovikohaselt reguleerida. Veelgi täpsemaid juhiseid ja soovitusi leiab lehelt www.sunorek.ee

leiab nii suurtele, väikestele, kui ka erikujulistele akendele, samuti ülalt avanevate akendega kodudesse. Julgemalt tasub katsetada erinevate kangastega, kasutada efektseid mustreid. Silmatorkavat kangast võib kasutada ka ainult kitsa siiluna ühel-kahel paneelil, aktsendina tagasihoidlikumate kangaste kõrval. Kasutada võiks ka ebatraditsioonilisi lahendusi. Mõnikord ei vajagi me niivõrd kaitset päikese või võõraste pilkude eest, kuivõrd kardinat kui dekoratsiooni, raamistust ja meeleoluloojat. Kangaga on kaetud ka lihtsalt seinapinda, et ruumile pehmust ja ilu lisada. Võib juhtuda, et see on kogu toa kauneim sisustuselement.

Kardinapaneelid lasevad esile tõusta kangamustril ja -värvil.

Kardinaid ja ruloosid tasub katsetada ka eri rollides: paneelkardinatega võib teha ka ruumijaotusi, katta nendega kinni osa toast või kasutada neid kapiustena. Samaks otstarbeks sobivad ka rulood või ribakardinad. Näiteks magamisnurga eraldamiseks. Kanga ilul lasevad kõige paremini esile tõusta lihtsad sirged kardinad ehk draperiid. Omanäolisemaks annab neid teha ülaääre töötlustega: tekstiilist või köiest trippide, metallist ööside, omalaadse vol-

Kuhu ja kuidas? � Ribakardin aknaavas rõhutab aknaava ja la-

�

distiku või erisuguste lisanditega. Rooma, Austria ja Londoni kardinad on kõik tõstetavad-langetatavad. Riputamiseks võib kasutada mugavamat, ketist juhitavat süsteemi või pisut algelisemat, soodsama hinnaga nöörsüsteemi. On ka mitte üles, vaid hoopis alla lastavaid aknakatteid – sobiv lahendus maast laeni akende puhul, kus välja tahaks näha, kuid ise tahaks veidi varju jääda. Lakoonilised paneelkardinad sobivad ühtmoodi hästi nii koju kui ka büroosse.

seb esile tõusta aknaraamil, ava kattev kardin seevastu laseb aknaaval paista suuremana, võimaldab paremat väljavaadet. Viimasega saab varjata ka lihtsalt inetut akent. Siine või kardinapuid kinnitades arvestage, et kardin langeks hiljem vähemalt 5 cm kaugusele lähimast takistavast objektist: aknalauast, radiaatorist vms. Kardinapuu peaks ulatuma vähemalt 15 cm kummaltki poolt üle aknaserva – siis ei hakka külgedelt valgust sisse paistma. Aknad on majal ennekõike valguse saamiseks. Seega võiks kardinapuu olla piisavalt pikk, et aknakatted saaks täiesti kõrvale lükata – ei saa ju kurta, et Eestis aasta ringi liiga valge oleks. Kui interjööris on juba kirjumustrilisi kangaid, tasub akna ette valida sobivas toonis, kuid ühevärvilised tekstiilid. Teisalt – ühe-

Looduslikud materjalid Neile, kes tahavad looduslikust materjalist aknakatteid, on samuti hulk võimalusi. Lisaks puitribakardinatele on näiteks naturaalsed bambuskardinad. Kristjan Koplimaa firmast Avaeksperdid toob näite, et bambuskardinate valik on aina laienenud: saadaval on mitmesuguse värvi ja koemustriga aknakatteid. Bambuskardin võib olla ka ploomilillaks peitsitud. Ehkki traditsiooniliselt kujutame bambuskardinat ette ruloona, on selle kasu-

�

toonilise kattega mööbli juurde võib kasutada ka mööbliga kontrastsetes toonides mustreid. Külgkardinatega on lihtne katta kogu akent, muuta see visuaalselt suuremaks, kõrgemaks või soovi korral vähem meelepäraseid kohti varjata. Populaarseid kangapaneele võib kasutada aknakattena, ruumijagajana või lihtsalt dekoratiivse elemendina, aga nendega võib katta ka seinapindu. Kardinale kangast valides tasub arvestada, et eri valguses mõjuvad värvid erinevalt. Kõige parem, kui teil on võimalus valitud kangast vaadata nii tehis- kui ka päevavalguses. Heledad toonid mõjuvad suurel pinnal sageli pisut tumedamana, tumedad aga vastupidi – heledama ja pastelsemana. Allikas: Sunorek

tusvõimalused sootuks laiemad: neid võib panna liuguste sisse, teha neist paneelkardinaid, Rooma kardinaid ja kasutada isegi niisketes ruumides. Vast ainult otsene vesi ei mõju hästi. Kõige laiem bambuskardin on 2,4 m lai, kõrgus ei ole piiratud ning neidki võib teha erikujulisena, kasvõi ümmarguse akna jaoks. �

Allikad: Sunorek, I.D. Kangas, Unistuste Kardinad, www.avaeksperdid.ee

Mõõdame, valmistame, paigaldame RULOOKARDINAID KASSETTRULOOSID BAMBUSKARDINAID PÜSTLAMELLE RIBAKARDINAID PANEELKARDINAID TEKSTIILIST KARDINAID SIINE KARDINAPUID PUTUKAVÕRKE LIUGUKSI VOLDIKUKSI GARDEROOBISISUSTUST

www.avaeksperdid.ee

Mustamäe kauplus: Kadaka tee 44 Tel 658 8105; 526 8703 kadaka@avaeksperdid.ee

Nõmme kauplus: Pärnu mnt 326 Tootmine/kontor: Kalda 9a Tel 655 0228; 5620 0027 Tel 652 0250; 525 5775 pood@avaeksperdid.ee info@avaeksperdid.ee

ae d

AED NAGU HUNNITU PEOSAAL Tallinna piirest võib avastada võõra pilgu eest varjatud müstilisi aedu. Siinsed usinad aednikud valvavad oma valdusi ning üksnes õnnelik juhus võib kõrvalise inimese, rääkimata piltnikust, siia tuua. Tekst: Ene Vool

Fotod: Priit Grepp

ae d

Betoonkividest riistakuur, lähedal maitsetaimed.

Privaatne paik ja jõe suunas laskuv reljeefne krunt – mistõttu ehitati terrassid ja kalatiigid.

“T

ahate näha üht viimse detailini hoolitsetud iluaeda, mille kohta võib julgelt öelda: täiusel ei ole piire,” ahvatles mind kord üks aiaomanik, kel külas olin. Minu jah-sõna peale sõidutas ta meid fotograafiga Pirita kandis ringi, et saaksime üldmulje ümbruskonna aedadest, ning keeras siis ajaloolisest asustatud piirkonnast metsateele jõe äärde. Ta ei andnud küll lootust, et tagasihoidlikkuse poolest silma paistev pere võiks meid jutule võtta. Aga meil veab!

Vahemerelisus meie metsas Veab ka, et vihma ei tule. Loomakujulisest pilvest vabaks lastud õhtupäike värvib roosa villa aiapoolset külge, kirvendab viina-

marjalehtedel, muudab need läbipaistvaks. Kiirgus väreleb pärlroosadel, elevandiluukarva ja kahkjalt lavendlisinistel terrassikividel, paneb sillerdama vesiroosides tiigivee. Toidu peale lööb siin lupsu erk punasekirju ja kullakarvaline kalaparv – koid. Iga valgusevõbin kordistub vees. Iga sulpsatus tekitab üksteise kannul rulluvaid sõõre, tõstes üles hõbedasi mullikette. Nagu valgusest sündinud imelised kalad sillerdaval kivifoonil, tunduvad õhuvirvenduses ujuvat ka hortensiad, hostad, roosid, päevaliiliad ja leeklilled. Kes on siis kaunimad, lilled aias või kalad vees? Ülimas korrastuses märkad siin iga lepatriinut ning vesiroosilehel tantsivat kiili. Kullatud roheline mardikas tallab hoo-

lega niidetud muru libledel, et siis põrinal punaste roosiõite tolmukaid nosima lennata. Kõik siin on suursuguselt pidulik, nii et metsvindi juhuslik viisijupp katuseantenni otsast tundub kohatult mõttelage. Vaatepilt vääriks jõekaldalt helisevat ööbikulaulu – kui mitte Händeli veemuusikat.

Maastikuga raamitud aed Lähedusest kostab jõevulinat. Piiriäärne puudealune kallas on niidetud. Vastaskaldal lokkab ürgne, metsiku kaldataimestikuga loodus. Tüved kummarduvad vee lähedale. Ka siinses metsas valitseb kord ja korrapära. Aia poolt vaadatuna näib puudevaheline valgus rütmiliselt sisse-välja hingavat.

Ümara kiviplatsi ladus peremees ise oskustöölistelt õpitu põhjal.

Kõik on üksainus lavastatud paraad: õieilu, muru, kujundatud okaspuuvormid, kvartsiidist terrassid, vesiroosides tiigid, puitpaviljon keset looklevat tiiki. Pindmised, valkjaks kulunud reljeefsed puujuured kujundavad sissekõnnitud radadel oma korrapäraseid luustikke. Ilmnevad hoopis teist laadi dimensioonid, luues lummava kontrasti ülihoolitsetud aiaga. Veab inimestel, kel õnnestub haarata aia vaatevälja tükk kaunist maastikku. Kui varem lihtsas tellismajas elanud pererahva unistuseks oli vahemerelises stiilis villa, muutuski kohavalik eriliselt tähtsaks. Privaatne paik ja laskuv jõekallas inspireeris arhitekti projekteerima “lossi mäe otsa”.

Loominguline lähenemine aiale võttis loomuldasa vertikaalse suuna, kutsus esile kunstlikud terrassid ja tiigid, luues lossi ümber muinasjutu. Kõigest 1800 m2 suurusel kallakuga krundil ei kehti sama aiakunsti põhitõde, mis tasasemal maal, kus ei soovitata kogu ilu korraga eksponeerida, vaid avada vaateid ikka salamisi, paigast paika kõnnil, pakkudes põnevust jaokaupa. Ja nii, nagu mõnda erilisse elamisse sisenedes paistab kogu toredus ukselävelt nagu teatrilavalt, avaneb ka siinses aias igast vaa-

tevinklist rabav üldpilt. Kõik on üksainus lavastatud paraad: õieilu, muru, kujundatud okaspuuvormid, kvartsiidist terrassid, vesiroosides tiigid, puitpaviljon keset looklevat tiiki. Ansamblisse kuuluv roosast kivist ehitis meenutab pigem tillukest mausoleumi kui praktilist riistakuuri aiapiiril. Esmapilgul ei märkagi, et ehitise juurde kuulub veel ümmargune kunstiline kiviplats, ääristuseks mustrisse istutatud koriander, till, petersell, mitut värvi salatit ja basiilikut ning paar maasika- ja mustikapuhmikut. Siin on perenaise meelispaik. Koos mehega armastavad nad istuda aiapaviljonis keset vett, grillida ja süüa muusika või purskkaevuvulina saatel.

ae d

Aed on jaotatud kvartsiidist puhketsoonideks nagu saarteks tiikide vahel.

Siin on perenaise meelispaik.

Kiviäärise taga paistab kaldataimestik eriliselt lopsakas.

“Kangesti meeldivad meile eksootilistelt reisidelt kaasa toodud kujukesed. Ju nad siis soojendavad aias meie hingi.” Omatahtsi tehti teisiti Nähes meie vaimustust ja kuuldes siirast soovi, et taolist aiailu võiks kas või saladuskatte all pildistada suurema publiku rõõmuks, ei olnud bütsantslikku nime kandev peremees sugugi tõrjuv. Mehe küsiva pilgu peale noogutas ka koduhaldjat meenutav kaasa nõusolevalt. Kokkulepitud järgmise külaskäigu ajaks pidi perenaine küll lahkuma, ees ootas üritus sugulaste ringis. Kui nad kõik koos äkitselt aeda ilmusid, hakkas selgelt silma, et tegu on elust ja ilust rõõmu

tundva vene keelt kõneleva suguseltsiga. Äritegelasest peremees tunnistas, et idee ja aia ehituslik projekt on andeka aiaarhitekti Ülle Grišakovi panus ja valmis koos majaprojektiga. Maastikuarhitekt valis ka enamiku taimedest, paigutades need kindlatesse kohtadesse nii, et igal aastaajal oleks tagatud permanentne õie- ja vormiküllus. Perenaine jälle kujundas põõsaste vahele varajased krookuselaigud, komponeeris nartsissi- ja tulbisülemid ning hiljem õit-

sevad iirised, liiliad ja roosid. Omanikud valisid aga sootuks teist laadi ehitusmaterjalid, kui projektis ette nähtud. Nad toimisid puhtpraktilisel kaalutlusel, kangest tahtmisest ise aias tööd teha. See muutis aiapilti kardinaalselt! Ülle oleks siin meeleldi näinud talle omases stiilis modernset sõelmeaeda, ent pererahvas teadis tuttavate kogemuse põhjal, mis juhtub, kui umbrohi kasvab läbi kunstkatte või hakkab aja jooksul pealispinnal idanema. Nad läksid kindla peale välja ja valisid loodusliku kvartsiidi, mille puhul saab kindlustada kõikvõimalikud kavalad kivipraod ning mis on kergesti pestavad. Kokkuvõttes kerkis kallakule aed kui peosaal.

uudised

Elus võtmehoidja Firma Nodi internetipoest on võimalik soetada endale elus võtmehoidja või mobiiliripats, milleks on kuldne siilkaktus, kalanhoe või jaapani mägitähk. Need taimed on seotud idamaiste amulettidega. Näsakaktus (Mammillaria) tähistab jõudu (liang) ja meenutab ühtlasi, et lootust ei tohi kunagi kaotada. Kalanhoe tähistab õnnestumist, vedamist (fu). Targa ütluse kohaselt tulevad õnnestumised harva mitmekaupa, aga ebaõnn ei jaluta kunagi üksi. Jaapani mägitähk (Orostachys japonicus) tähistab aga õnne (xing). Kui taim saab vanemaks, usutakse ta omanikule õnne toovat. Kasvades tahab taim kärpimist. Kõik kolm taime taluvad hästi kuivust ja hukkuvad pigem ülekastmise tagajärjel. Hooldusõpetuses öeldakse: “Hoia taime nii tihti kui võimalik päikesevalguse käes ja kuivas kohas, sest niiskus paneb ta kiiremini kasvama, ning kasta iga nelja nädala tagant või vajaduse korral sagedamini.” Info: www.nodi.ee

Eestlased eelistavad endiselt ‘Liivi Kuldrenetti’ Hansaplanti neljandal õunapäeval valiti parimaks õunaks ‘Liivi Kuldrenett’. 300 degusteerijat valis oma lemmikuid 9 õunasordi ning 4 pirni- ja ploomisordi seast. Tekst: Victoria Parmas

Fotod: tootjad

�

Pirnidest võitis juba neljandat korda ülekaalukalt Eestis aretatud sort ‘Pepi’ ja ploomidest sai enim hääli sort ‘Märjamaa’. Tõsi küll, viimastest sai degusteerida vaid kõige hilisemaid sorte. Üllatuslikult võitis maitsevõistluse väheldaste viljadega Eesti kohalik sort ‘Märjamaa’. Üldiselt oli ploomide maitse sel aastal võrdlemisi vesine, milles oli süüdi vihmane suvi. Esmakordselt oli degusteerimisel meie poelettide kõige populaarsem importõun ’Golden Delicious’, mis vahetus konkurentsis kaheksa Eesti sordiga ei teeninud hindamisel mitte ühtegi häält!

Õunasortide edetabel:

Pirnisortide edetabel:

1. ‘Liivi Kuldrenett’ 2. ‘Sügisdessert’ 3. ‘Melba’ 4. ‘Lembitu’ 5.–6. ‘Tiina’, ‘Sõstraroosa’ 7. ‘Pärnu Tuviõun’ 8. ‘Sügisjoonik’ 9. ‘Golden Delicious’

1. ‘Pepi’ 2. ‘Tjutševskaja’ 3. ‘Lutsu Võipirn’ 4. ‘Pamjatnaja’

Ploomisortide edetabel: 1. ‘Märjamaa’ 2. ‘Victoria’ 3. ‘Pedrigon’ 4. ‘Noarootsi Punane’

Taimed talveks lõbusaks! Talvekatet vajavad taimed ei pea aias välja nägema nagu kaltsukubud, vaid võivad pererahvast oma lustaka moega lõbustada. Aianduskeskusest Hortes saab osta mitmesuguseid Videxi tooteid nii taimede kui ka istutusnõude kaitseks. Need ilusad ja erksad looduslikust materjalist talvekatted võimaldavad kaitsta taimi, kuid teevad samal ajal aia või rõdu väljanägemise lõbusamaks. Dekoratiivsed tooted kaitsevad pakase, tuule, intensiivse päikesevalguse ja lume eest. Valikus on nii lõbusaid ja dekoratiivseid kui ka lihtsamaid looduslikke tooteid. Müügil on ﬂiisist, kookosest ja õlest matt, džuu-

dikiust kott või riie, kvaliteetne looduslik vaip või džuutvaip. Lustakamaks saab katted muuta kleepmotiividega, mis koosnevad riidest mütsist ja isekleepuvast vahtkummist näost ning on saadaval kahes suuruses. Info: www.hortes.ee

te e i s e

AIATEE

oma k채tega 92

Pimedatel sügis- ja talveõhtutel, kui aiaigatsus peale kipub tulema, võib valmis meisterdada jalgteeplaate, aiavaase või skulptuure. Just seda teebki oma kodus köögilaua taga Talvi Vilikivi, aiakonkursi Kaunis Kodu 2007 üks finaliste.

• Pane hunnik segu lauale kile peale ja vormi kätega sobiva suurusega neljakandiliseks 1,5 cm paksuseks plaadiks.

Idee ja teostus: Talvi Vilikivi Tekst: Victoria Parmas Fotod: Priit Grepp

Kui teised käivad metsas seenel, siis Talvi tuleb loodusest, korv täis pisikesi kive, mis näotutele plastmassanumatele ja betoonplaatidele kinnitatuna muutuvad osaks kunstist. Nii on naine kõik oma koduaia jalgteed ise teinud. Lisaks on ta kiviklibuga katnud ka näiteks vanad silikaadist aiapostid ja tellistest aianurga. Talvi sõnul on kivide ladumine hea talvine töö – paras kodus köögilaua nurgal teha, sest suuremat prahti sellega ei kaasne. Kõrvalt vaadates meenutabki kõnniteeplaadi tegemine õunakattega plaadikoogi valmistamist. Kui kõnniteeplaadid tehakse segu abil, siis skulptuuride ja vaaside tarvis on Talvi leidnud kergema ja mugavama materjali – silikooni Benosal Neutral. See liimiv materjal ei tilgu, on ilmastikukindel, vastupidav ja kuivab pea kohe. Kui betoonseguga kinnitamise järel on suuremad skulptuurid nii rasked, et neid on tülikas liigutada, siis silikooniga seda probleemi ei teki. Vahend peab vastu nii tuule, päikese, külma kui vihma korral – seda kinnitab aianurga piirdeks olev tellissein, mille Talvi neli aastat tagasi silikooni abil kiviklibuga kattis ja mis on siiani ilus.

VAJA LÄHEB:

• Suru segusse traadijuppe, naelu või muid metallesemeid, mis moodustaksid plaati tugevdava armatuuri. Lase öö otsa kuivada.

• • • •

Tsemendipulbrit Liiva Vett Traadijuppe, naelu, konkse jms armatuuriks • Väikesi kive • Sadolini Nuretani-nimelist krunti boorsele pinnale • Kilet lauakatteks

TEE NII:

• Sega ämbris kaks osa tsemendipulbrit ja üks osa liiva ning lisa tunde järgi vett, et segu tuleks parajalt paks, plastiliini konsistentsiga. Segu ei tohi hakata voolama ega laiali valguma.

• Pööra kivistunud plaadi alumine, siledam külg ülespoole ja kata see 1,5 cm paksuse segukihiga. Suru ja sobita segusse kivid. Lase öö läbi kuivada. • Kata kivid kaitsva krundikihiga.

te e i s e

Silikaattellistest aiapostid said sel suvel silikooni ja kiviklibu abil uue väljanägemise.

Skulptuur lindudega.

Elupuukeradele on Talvi Vilikivi seltsiks meisterdanud kivikera.

Teod, päkapikud, konnad, siilid ja teised Talvile kingitud aiaasukad on saanud endale kivist kodud – vanad, apteegireklaamides kasutatud plasttopsid.

Kiviklibuga kaetud plastpotid on hinnalistele okaspuudele piisavalt väärikad istutuspotid.

Kividega kaetud müürijupp ja disainitud plastmasskuul.

tee ise VAJA LÄHEB:

• Akrüülgeeli (Nerchau Art Gel)

• Keera kuivanud akrüülgeeliga külg allapoole, joonista ornamendid kilepoolele ning lõika välja.

• Efektvärvi (Glitter Liner) • Klaaspudeleid, klaase • Kiletaskuid • Spaatlit • Markerit • Kääre

TÖÖ KÄIK

• Aseta ornamendid klaasile, geeliga pool vastu klaasi. Eemalda ornamendilt kile. • Lõika kiletaskud lahti, nii saab kasutada mõlemat kilet.

Siiruviirulised PUDELID Geeliga klaasile kantud ornamente saab soovi korral hiljem teise kohta asetada. Kui töö eriti hästi välja kukub, võib mustri koduahjus igaveseks klaasile kinni küpsetada. Tekst: Merit Tarjus Fotod: Art Saluut

• Pigista Art Geli akrüülgeel tuubist kilele ja aja spaatliga ühtlaselt (u 2–3 mm paksuselt) laiali. Lase u 12 tundi kuivada.

• Soovi korral saab ornamente hiljem klaasilt uuesti eemaldada või teise kohta asetada. Et muster lõplikult klaasile kinnitada, kuumuta dekoreeritud klaase pool tundi koduahjus 140 ºC juures ning jäta siis ahju jahtuma. • Sära saab lisada Glitter Lineri efektvärviga. Värv kanna ornamendile otse tuubist. Vedela akrüülgeeli sisse saab lükkida veel kivikesi, pärleid ja litreid. • Kõik töövahendid pese kohe veega puhtaks. • Art Geli akrüülgeeliga kaunistatud esemed kannatavad kerget käsipesu, nõudepesumasinas neid pesta ei tohi. Täpsem info: www.saluut.ee

107

Pidulik perelõuna Meie riigi peatselt saabuv juubel on tähistamist väärt. Seda sobib teha ühise pidusöögiga, kus kogu pere kohal. Pidupäevale kohaselt võiks toidud olla lihtsatest Eesti toorainetest, sobivate lisanditega saab neist valmistada rikkaliku maitsva lõunalaua. Retseptid: Pille Enden Fotod: Jaan Heinmaa / Foro Nõud Lifestyle’i sisustussalongist

Veisepraad

Suitsumaitselised köögiviljad

Neljale

Marinaadis seisnud veiseliha on hästi maitsestunud ning pehme.

Kerge suitsumaitsega köögiviljad sobivad ideaalselt veiseprae lisandiks. Soovi korral lisa roale ka kartuleid.

Ettevalmistuseks 45 min + marineerimisaeg vähemalt 8 tundi + küpseb 90 minutit 800 g – 1 kg veisepraadi (või välisﬁleed) Marinaad: 1 porgand 1 sibul 1 küüslauk 1 loorberileht sellerijuurt tüümiani 3 dl punast veini Kaste: 1 sl võid 1 sl jahu 2 dl puljongit 2 dl marinaadi 1 sl tomatipüreed soola, musta pipart tüümiani

8 kr Maksumus: 13 al / Kalorsus: 390 kc portsjon

Kuivata praetükk majapidamispaberiga. Marinaadiks sega kokku tükeldatud köögiviljad, maitsetaimed ja vein. Pane liha kaussi, vala peale marinaad ja lase 8 tundi seista, pärast väljavõtmist kuivata korralikult. Maitsesta soola ja pipraga ning lase maitseainetega 10–15 minutit seista. Pane ahjuvormi ja küpseta 30 minutit 225-kraadises ahjus.

Ettevalmistusaeg 25 min + hautamiseks 35 min 1 sibul 2 porgandit 1 pastinaak juurseller 1–2 sl võid 3–4 dl vett 0,5 lihapuljongikuubikut 2 sl suitsumaitselist grillkastet 1 tl suhkrut

Koori ja haki sibul. Koori juurviljad ja lõika väikesteks kuubikuteks. Kuumuta või pannil ja pruunista selles köögiviljad. Lisa vesi, murenda puljongikuubik, lisa kaste ja suhkur. Hauta kaaneta, aeg-ajalt segades, kuni köögiviljad on pehmed ja vesi aurustunud.

kr Maksumus: 36 al / kc 7 12 : Kalorsus on sj port

Valmista samal ajal kaste. Selleks kuumuta või, pruunista selles jahu, lisa kuum puljong, marinaad, tomatipüree ja maitseained. Võta praad ahjust, vala peale kaste ning pane ahju tagasi. Kui kaste hakkab keema, siis keera kuumus 175 kraadile. Kasta küpsetamise ajal aeg-ajalt kastmega. Küpseta 1 tund. Lase 15 min enne serveerimist seista.

95 93

re t s e p t i d

Peedisalat

Suitsuräimesuflee

Neljale

Kuuele

Kerge salat piduliku söömaaja alustuseks. Kreeka pähkli õli annab mõnusa maitselisandi, kuid sobib ka ainult oliiviõli.

Lihtne soolane suutäis valmista portsjonitena ramekiinidesse (portsjonivormidesse).

Valmistusaeg 20 min

Ettevalmistuseks 20 min + küpsetamiseks 15 min

500 g keedetud peeti soola musta pipart rohelist sibulat 100 g rohelisi salatilehti (jääsalat, rukola, rooma salat jms) 2 sl valge veini äädikat 1 tl mett 2 sl kreeka pähkli õli 2 sl oliiviõli 30 g mädarõigast 2 sl hakitud metsapähkleid 40 g riivitud juustu

kr Maksumus: 68 al / Kalorsus: 254 kc portsjon

Kooritud peedid lõika õhukesteks viiludeks ja jaga neljale taldrikule või ühele suuremale vaagnale. Maitsesta soola ja pipraga. Haki sibulavarred ja raputa peedile. Rebi salatilehed väiksemateks ribadeks. Sega veiniäädikas soola ja pipraga, seejärel ka meega. Lisa õlid ja sega hulka mädarõigas. Sega salatilehtedega ja tõsta peedile. Raputa peale hakkpähklit ja riivjuustu.

0,5 kg kuumsuitsuräimi (või muud kuumsuitsukala) 200 g küüslaugumaitselist toorjuustu 3 muna 2,5 dl hapukoort tilli, murulauku sidrunpipart võid vormide määrimiseks

kr Maksumus: 68 al / kc 3 35 : us Kalors portsjon

Puhasta räimed. Haki till ja murulauk. Määri vormid võiga ja jaota neisse puhastatud suitsuräimed. Raputa peale tilli ja murulauku. Sega toorjuust vähese hapukoorega vedelamaks. Klopi munad lahti ja sega toorjuustuga, sega hulka ka ülejäänud hapukoor. Maitsesta sidrunpipraga. Küpseta 225-kraadise ahju allosas 10–15 minutit, kuni toidu pind on helepruun.

Vahune hernesupp

Juustu-tüümianitäidisega sai

Neljale

12–14 tk

Külmutatud hernestest saab suurepärase supi, vahukoor annab sellele veel pehmuse ja kohevuse.

Soe tüümiani ja juustu maitsega sai sobib hästi hernesupi lisandiks. Juustuks vali mõni tugevamaitseline sort.

Valmistusaeg 40 min

Ettevalmistuseks 15 min + kerkimiseks 1,5 tundi + küpsetamiseks 25– 30 min

2 pakki (à 400 g) külmutatud herneid 0,75–1 l vett 1 lihapuljongikuubik soola 1 küüslauguküüs 0,5 dl šerrit 1 dl 35% rõõska koort Peale: 4 viilu peekonit hernevõrseid

kr Maksumus: 43 al / kc Kalorsus: 291 portsjon

Keeda herneid ja purustatud küüslauguküünt puljongis 20 minutit. Püreeri, pane tagasi pliidile ja lase keema. Vahusta koor. Prae peekon pannil krõbedaks. Tõsta pott tulelt, lisa šerri, vajadusel maitsesta soolaga. Sega vahukoor supisse vahetult enne serveerimist. Tõsta peale krõbedad peekoniviilud. Kaunista hernevõrsete, tüümiani või muuga.

25 g pärmi 1 tl suhkrut 2 dl pilsnerit 1 dl vett 2 tl soola 0,5 dl sulatatud võid 4 dl täisterajahu 3 dl nisujahu 1 dl kaerakliisid Täidis: 2 dl riivitud juustu (nt emmentali) 3 sl hakitud tüümiani 1 dl pilsneri õlut määrimiseks 1 dl riivjuustu

Hõõru pärm suhkruga vedelaks, lisa õlu, vesi, sool ja või. Sõtku hulka jahud ja kliid. Lase tainal tund aega rätiku all kerkida. Rulli kaheks umbes 35 x 20 cm ristkülikuks. Raputa tainale riivjuustu ja tüümiani. Keera tihedalt rulli ja keera rull sõlmeks. Tõsta tainas ahjuplaadi küpsetuspaberile ja lase veel pool tundi rätiku all kerkida. Määri kerkinud saiad pealt õllega ja raputa peale riivitud juustu. Pane ahju põhja nõu kuuma veega. Küpseta 225-kraadises ahjus 25– 30 min.

kr Maksumus: 45 al / kc 8 21 : us Kalors portsjon

kö ö g i t a r vi k u d

Soola- ja pipratoosid Sagaformi roostevabast terasest disainkomplekt koosneb stiilsest soolaja pipratoosist. Lapik kuju võimaldab neid ka ülestikku hoida. Kiika Kööki, 165 kr

Soola- ja pipratops Must-valge elegantne keraamiline komplekt Sagaformilt. Kiika Kööki, 155 kr

SOOLAPIPART PEALE!

Sool ja pipar on toidulaul igapäevased lisandid. Kuidas ja milles neid hoida? Kas sobitada soolaja pipratoos interjööriga või lähtuda funktsionaalsusest, on juba maitseküsimus. Võimalusi on palju ja igaüks leiab oma. Tekst: Pille Enden

Fotod: Priit Grepp

Pipra- ja soolaveski Soola- ja pipraveski Massiivne veski on kvaliteetterasest ja kahe jahvatusvõimalusega – nii pipra kui soola tarvis. Tallinna Kaubamaja, 1199 kr

Soola- ja pipratoosid

Elegantsed must-valged linnud sobivad ka pidulikule lauale. Tallinna Kaubamaja, 149 kr

Kroomkattega terasveskil on kuus jahvatusastet. Pipraveskiga saab jahvatada mitut sorti pipart. Tallinna Kaubamaja, 599 kr

Pipraveski + soolatoos

Ülal soolatoos ja all keraamilise peenestajaga pipraveski. Tallinna Kaubamaja, 189 kr

Elektriline veski Sool ja pipar saavad jahvatatud vaid nupulevajutamisega. Töötab nelja AAA-patareiga. Kiika Kööki, 607 kr

Moulinexi soolaveski

Rõõmsavärviline praktiline veski: plastist korpus, keraamiline peenestaja ja muudetav tera suurus. Tallinna Kaubamaja, 179 kr

Kaks ühes

Bodumi veskis on ühendatud nii soola- kui ka piprajahvatus: ühtpidi keerates jahvatab veski soola, teistpidi keerates pipart. Home Decor Baltics, 569 kr

Ball Boy soolaja pipraveskid “Kaks ühes” soolaja pipratoos

Bodumi vahvad soolaja pipraveskid kujutavad endast eri suurusega palle, küljes mugavad käepidemed. Home Decor Baltics, hind alates 345 kr

Omapärase disainiga ja vähe ruumi võttev soolaja pipratoos WMF-ilt: kvaliteetterasest nagu ikka. Home Decor Baltics, 455 kr

t u n n e to i t u

Ürdid & vürtsid Uues rubriigis teeme ringi peale tuntumatele maitseainetele. Seekord tuleb juttu vürtside ajaloost. Tekst: Maire Suitsu

Foto: Bulls

äbi inimkonna ajaloo tunnustatuimad maitseandjad on olnud aga vaieldamatult vürtsid ja maitseürdid – meie kõnekeeles maitseained. Aromaatsed eeterlikud õlid moodustavad maitseainete võluväe, mille oskuslikul kasutamisel pakub ka kõige igapäevasem roog hõrgutavat maitse- ja lõhnaelamust. Uuel aastatuhandel hinnatakse kõrgelt sedagi, et maitseainete, eriti värskete ürtidega on võimalik vähendada soola liigtarbimist.

Ürtide ja vürtside ajaloost Inimene on toitu maitsestanud juba mäletamata ajast alates. Võiks arvata, et esimesena võttis inimkond kasutusele soola. Hiina, India ja Egiptuse enam kui 7000 aasta vanused muinasleiud aga viitavad hoopis kohalikele maitsetaimedele kui kõige kättesaadavamale võimalusele. Antiikajal hakkasid kaamelikaravanide ja laevadega Lähis-Idast ja Lõuna-Aasiast vähehaaval Euroopasse jõudma eksootilised vürtsid. Rooma riigi hiilgeajal sai maitseainetest vaid ülikutele kättesaadav luksus. Hiljem olid vürtsid mitme sajandi vältel kulla asendajaks maksude ja kontributsioonide tasumisel. Väidetavalt võeti nii mõnedki 15.–16. sajandi suurekspeditsioonid, sealhulgas Vasco da Gama merereis Indiasse, ette sihiga leida uusi võimalusi maitseainete hankimiseks. Olukord muutus põhjalikult alles 18.–19. sajandil, kui tööstuse ja teaduse areng suunas nõudluse vürtsidelt naftale ja teistele vajalikumatele kaupadele.

Maitseainete põline populaarsus

Ajal, mil polnud külmkappe, peeti tähtsaks maitseainete võimet hävitada toidubaktereid ja pikendada toidu säilimist. 98

Miks ikkagi olid maitseained kõrgest hinnast hoolimata nii nõutud? Üheks põhjuseks oli kahtlemata võimalus mitmekesistada ühekülgset toidusedelit, vajadusel aga peita riknenud toidu halba maitset ja lõhna. Küllap aga peeti aegadel, mil polnud külmkappe ega tuntud konserveerimist, veelgi tähtsamaks maitseainete võimet hävitada

toidubaktereid ja pikendada sellega toiduainete säilimist. Just sellele rajaneb ka Lõuna- ja KaguAasia rahvaste põletavamaitseline toidulaud. Kõne all on sooja ja niiske kliimaga alad, kus valdaval osal elanikel puudub tänapäevalgi elekter ja veevärk ning toiduhügieen on olematu. Toiduaineid ründavad lugematud bakterid, millest mitmed põhjustavad raskeid seedehäireid ja isegi surma. Vägagi tõenäoliselt on Kagu-Aasia põlisrahvad säilinud eluvõimelisena tänu toidubaktereid hävitada suutvatele taimedele. Grupp USA teadlasi on pannud tuntumad maitseandjad nende antibakteriaalsete omaduste järgi pingeritta. Esikohal seisavad küüslauk, sibul, vürtspipar (piment) ja pune (oregano), mis kõik suudavad hävitada 100% toidubakteritest. Neile järgnevad tüümian (aedliivatee), kaneel, estragon, vürtsköömen, nelk, sidrunrohi, loorberileht ja tšillipiprad tulemusega 80–90%. Edasi tulevad rosmariin, majoraan, sinep, köömen ja münt (60–78%). Salvei, fenkol, koriander, till, muskaatpähel, basiilik ja petersell jäävad vahemikku 50–56%. Nimekirja lõpus on kardemon (48%), must ja valge pipar (38%), ingver ja aniis (36%), selleriseemned (30%) ja sidrun (24%).

Vürtsid või ürdid? Nii ühed kui teised pärinevad taimemaailmast ja vahel isegi samalt taimelt. Noori õrnu aedtillivõrseid peetakse ürdiks, puitunud tillivarre küljest korjatud seemneid aga vürtsiks. Ka ühendab vürtse ja ürte rikkalik eeterlike ehk lenduvate õlide sisaldus ning kaloritega mõõdetava toiteväärtuse

MAITSESTA TARGALT! ·

Kuivatatud maitseainete aroom ja maitse säilivad kõige paremini jahedas ja õhukindla kaane all. Klaaspurgikesed peaksid valguse mõju vähendamiseks olema üleni etiketiga kaetud. Äsjajahvatatud vürtside aroom ja maitse on võrratult intensiivsemad kui mitu kuud purgis seisnul. Pikka hautamist vajavates roogades kasuta terveid või jämedalt purustatud maitseaineid. Lisa need alles 15–20 minutit enne kuumtöötlemise lõppu, vältimaks mõru maitsenüanssi. Värsked ürdid lisa hautistele või suppidele vahetult enne serveerimist või otse taldrikus. Praetavale lihale lisa maitseained alles pärast pinna pruunistumist, vältimaks kõrbemist ja sellega kaasnevat ebameel-

puudumine. Euroopas loetakse kulinaarseteks ürtideks põhiliselt parasvöötmes kasvavate lehttaimede rohtseid osi, mida kasutatakse kas värskelt või kuivatatult. Lehttaimed on taimeriigi madalakasvulised esindajad, millel puudub keskne, selgesti eristuv puitunud vars. Nii võib ürtideks kindlalt pidada basiilikut, petersellilehti, noori tillivõrseid, majoraani, tüümiani jm. Mitmes USA regioonis aga loetakse ürtideks vaid värskelt pruugitavaid taimelehti, kuivatatud aga

· ·

divat maitset. Väga peeneks jahvatatud maitseaineid kasuta näiteks hakklihasegudes, aga ka valmisroogade lõplikuks maitsestamiseks 5– 10 minutit enne serveerimist või ka nn lauamaitseainena. Külmroogade õige maitse kujuneb välja alles tunni-paari jooksul külmkapis hoidmisel. Põletavatel maitseainetel kulub maitse väljendumiseks ka kuumroogades vähemalt 5 minutit. Karripulber ja jahvatatud paprika tuleb õige maitse ja aroomi saamiseks väheses õlis läbi kuumutada. Otse purgist roale lisatuna toimivad need vürtsid peamiselt värvainena.

Alates järgmisest numbrist hakkame tähestikulises järjekorras tutvustama nii traditsioonilisi kui ka eksootilisematest köökidest pärinevaid maitseaineid ja nende kasutusvõimalusi.

kuuluvad juba vürtside hulka. Vürtsid pärinevad peaaegu eranditult troopilises või subtroopilises vööndis kasvavatelt, eelmise rühma omadest kõrgematelt, puitunud varrega taimedelt. Vürtsideks võivad olla marjad (pipar), viljad (tšillikaunad), õied või pungad (vürtsnelk, safran), seemned (seesam), maa-alune risoom või juur (ingver, kurkum), mõnikord harva ka lehed (loorber) või koor (kaneel). Vürtse turustatakse ja kasutatakse alati kuivatatult. �

lemmikloom

Mõni MIISU

Briti lühikarvaline kass on Eestis üks populaarseimad.

Sametine ufolane

“Kummikiisu” Ninja.

Eksootik Eddy.

Kas tuua koju kohev karvakera või lausa karvutu olend, vaba looduslaps või pika aretuslooga aristokraat? Ilmselt loeb äratundmine ja igaüks leiab sellise kassi, kes ta iseloomu ja harjumustega sobib. Tekst: Helen Arak

Fotod: Priit Grepp

adade kassitõugude seast seda õiget leida pole kerge. Käi näitustel, küsi kasvatajatelt, uuri internetist ja kindlasti mitmest allikast, soovitavad asjatundjad. Tõukassi ostes maksad üksjagu raha, aga saad kindlate omadustega looma – kuigi igal isendil on oma konkreetne iseloom. “Koer,” ütlevad kassipidajad, “vaatab inimese kui jumala poole. Kass mõtleb teisiti: kui inimene mu eest hoolitseb, ju ma olen siis jumal!” Ja raske on leida kassipidajat, kes oma lemmiku plussidest ja puudustest vaimustunult ei räägiks. Siin mõni viide paarile kassitõule.

Briti kuninglik Nii nagu inglaste vaoshoitus ja huumorisoon on eestlasele meele järgi, on seda nende kassidki. Briti lühikarvaline on meil üks soositumaid kassitõuge. Arusaadavail põhjustel: lühikese plüüskarvaga, mis probleem ei tekita, parajalt seltsiv, iseseisev ja väärikas loom.

112

Tõul on soliidne ajalugu, mille algus ulatub Rooma aega. Ja kui roomlased lõpuks Albionile jõudsid, jõudsid sinna nende kassidki. Moodne ajalugu algab aga 1871. aastal Londonis peetud kassinäitusest, kus see tõug palju plusspunkte teenis: kogukas, aga mitte üleliia; tugev, kuid mitte metsik; pruntispõskne, kuid mitte liiga nunnu. Heas proportsioonis keskkaalu atleet kõikvõimalikes värvitoonides. Avala pilguga kiisu, kes ise endaga hakkama saab, aga ei ütle ära ka sõbrasuhtest suure looma – inimesega. Lemmikloomapoes töötav Rita, kes kõikvõimalike kassidega harjunud ja neid kõiki armastab, räägib oma kodus elavast britlasest eriti soojalt: kuidas ta sind koju ootab ja vastu võtab ja kõigest aru saab ja oma soodsa bioväljaga sind ravitseb. “Eile,” räägib Rita, “lähen siis koju ja hakkan oma sukkpükse otsima. Aga mida pole – seda pole. Nahka oli pannud!” Ja Rita silmad löövad seda lausudes eriti särama.

Sfinks-kassid olevat olemas olnud juba vaaraode ja asteekide ajal… Mälestus tollest kaugest ajast on avaldunud hiljemgi mõne loodusliku mutandina, kelle baasil kaasaegsed sfinksitõud välja aretati. Siiski ei pruugi kõik sfinksid üleni karvutud olla: on ka osalise karvkattega sfinkse ning veluurseid, õrna pehme karvaga. Umbes aastaselt selgub, kui palju karva kassile peale jääb. “Kõik nad on väga ilusad: harmoonilise keha, suurte kõrvade ja mandlisilmadega,” rõhutab Natalja. Tema oma doni sfinks Ninja on aga tõesti üleni paljasnahkne – nagu kummist või sametist olend. Ufolane, tulnukas teiselt planeedilt, on perenaine kuulnud oma lemmiku kohta öeldavat.

Kass mõtleb teisiti: kui inimene mu eest hoolitseb, ju ma olen siis jumal! Mandlisilmne siresäär pole sugugi hellik – ei vaja erihooldust ega eritoitu. Sfinksile pai tehes hakkab käel soe, sest need kassid on soojad nii kehalt kui iseloomult ja ka armastavad sooja: päikesepaistet, ahju, radiaatorit, voodit… Tuuletõmbest tuleb küll hoiduda ja 30-kraadine pakane teeb ka liiga – aga sama probleem on ju ka inimestel. Veel on sfinkskassid head sõbrad ja seltsilised: tulevad põlvele, siis sülle, siis juba õlale… “Istub mul õlal nagu papagoi!” naerab Natalja, aga usaldab oma “papagoi” siiski abikaasa kanda – koos kassiga oleks neli kilo juures. Sfinksiga ei ole karvamuret. Paljasnahkne sobib ka karvaallergiat põdevale inimesele,

Pärsia kassid: lumivalge ja šokolaad. Fiona – kanada sfinks, veidi vanem ja seega justkui pisut aristokraatsem tõug. Eri värvi silmad teevad Fiona imeliseks, aga see on tõustandardis lubatud.

kuid nahaallergia oht pole ka tema puhul välistatud. Higistamise tõttu vajab kord nädalas pesemist sooja vee ja spetsiaalse kassišampooniga, ka beebisalvrätid võiksid sellise kassi pidajal käepärast olla. Esimest korda soojas vees olles tahtnud Ninja suurest mõnust pead vastu kausi põhja hõõruda – ootamatult näkku sattunud vesi küll ehmatas, aga mitte igaveseks. Ninja ootab pesemist siiamaani mõnuga. Mõnd sfinksi on süüdistatud suures näugumises. Peterboldi sfinks, arvab Natalja, ongi üsna jutukas. Üht sfinkskassi aga tuli pool aastat õpetada, et ta üldse häält teeks.

Diivani ilu On ta nüüd daami siidine aksessuaar, ekstravagandi hingeloom või muinasjuttude kuninglik kiisu, kes elab padjamäge-

Lustlik?

Põhjamaa viiking − norra metskass.

de otsas? Igal juhul kass, kelle puhul inimene saab oma hoolitsemisvajadust välja elada: silitada, kammida, harjata, uuesti kammida… Kolmeaastase Dracula omanik Helena kinnitab, et iga päev kulub sellele kümme minutit – kellel siis nii natukest aega ei leidu! Teist sama palju kulub audientsile, kui kass sind ja su hellitusi õhtul vastu võtab… “Päevapinge jääb kaugele, tekib lähisuhe – midagi sarnast nagu ka lapse või teise inimesega.” Kassile on need kümme minutit karvapusade vältimiseks hädavajalikud. Pärsia kassi omanikule on aga hädavajalik korralik tolmuimeja. “Kord nädalas töötab meile Kirby koduhooldussüsteem. Karvatupsu eemaldid on mul kaasas kõikjal, nii toas kui ka autos.” Pärslane veetvat 20 tundi päevas magades, räägib legend. Ega see tõest väga palju

Hõrgutis vastavalt Sinu kassi meeleolule teab, mis Su lemmiku õnnelikuks teeb – mis iganes meeleolu tal on www.whiskas.ee

erinegi. “Minu tähelepanekute järgi veedavad lemmikloomad, kui omanikud kodust ära on, aega põhiliselt magades,” lisab perenaine. Isegi viiepäevaselt reisilt naasvaid majalisi võtab koju jäänud pärslane vastu haigutusega: “Ah juba oletegi tagasi, ma alles suigatasin…” Pere reisil olles on kassil veevaru ja kopsakam toidutaldrik muidugi lähedal. Mingi ahnitseja Helena pärslasest kiisu ei olevat: mekib just nii palju, kui meeldib. Laiskvorst on punakas Dracula tõesti: kui hiir just vägisi suhu trügib, ehk siis püüab kinni, arvab omanik. Isegi mängima tuli Draculat virgutada lelule määritud palderjanipulbri abil. “Flegmaatilisele inimesele on pärslane parim,” kinnitab malbe sülekassi omanik, kellele rabelejad loomad ei istu. “Dracula teab, millal sul migreen algab ja tuleb ligi ning soojendab.”

■

elamus

Merelt vaadates näib Santorini nagu kõrge pruun kook, mida ülevalt ehib kitsuke valge vaabariba – pimestavvalged majad beseetükkidena šokolaadiglasuuril. Tumedad kaljud laskuvad pea püstjalt vetesügavusse rohelusse. Tekst: Aita Kivi

Fotod: Katre Lember

Beseetükid šokolaadikoogil 96

õidan Santorini saarele vaid üheks päevaks oma Kreetal puhkamise ajal. Laev, mis turiste saarele viib, on suur ega saa oma süvise tõttu iga kord kai äärde sõita – seisame juba üle poole tunni paigal, oodates pisemaid paate. Ehkki sadam asub kaarja lahe – hiiglasliku augu ääres, mis tekkis tuhat viissada aastat enne Kristust kohutavale vulkaanipurskele järgnenud maavaringust. Senisest saarest jäi siis järele üks suur poolkuukujuline ning paar päris pisikest; merre varisenud saareosa põhjustatud hiigeltsunami aga pühkinud hooga üle Kreetastki. Kui esimene paat laevani jõuab, algab omalaadne šõu, mida ülemiselt reelingult huvitav jälgida: turistid peavad laskuma pi-

ki laeva külge kinnitatud treppredelit, mil õnneks küll ka käetugi on, alla – ja redelil turnides hiigelsammuga kõrval loksuvasse paati astuma. Paraku viib lainetus paadi aeg-ajalt laevast ligi kahe meetri kaugusele, nii et astumiseks tuleb tabada õige hetk. Kirju seltskonna üleveoks kulub ligi poolteist tundi – see aeg läheb meie saarel viibimise arvelt…

Pimestav valge ja sillerdav sinine Ia külas kaljusaare põhjatipus tahaksin pikemalt peatuda. Lasta endast mööduda pideval turistidevool ja kõrvetaval keskpäevakuumusel ning keskenduda iga nurga ta-

elamus

gant avanevatele hunnitutele vaadetele, et need endale igaveseks mälupõhja jäädvustada. Pimestavvalged majakuubikud kaljunukkidel ja järsakutel, sekka mõni sidrunkollane detail ja taevasinine katus või basseinilaiguke – nii ikka alla ja allapoole, kuni kaljupind muutub liiga järsuks. Taamal meri – fantastiliselt sinine, lasuurjas. Mis tunne võiks olla elada mõnes neist miniatuursetest majakestest tillukese õuega täis punaseõielisi pelargoonipotte, juua tulikuumas päikeses jaheda basseini serval kihisevat külma šampanjat? Igal kohvikuterrassil on isu maha istuda, ajal minna lasta, mitte pidevalt kella vaadata hirmus laevast maha jääda.

Eeslid trepil Kaljuservale rajatud suurim linn Thira ei jäta Ia külaga võrreldavat muljet – turiste on siin veelgi tihedamalt, vaated ei tundu enam nii vapustavad – või olen nendega lihtsalt ära harjunud? – ja suveniirilette on ka häirivalt palju. Nagu giid meile bussis rääkis, saab siit alla sadamasse kolmel moel: funikulööriga, treppe pidi või eesli seljas. Mina otsustan minna jala – laeva väljumiseni on veel aega ja liikuda võiks ju alati rohkem. Miljonitest jalgadest libedaks kulutatud viltused ja ebaühtlased munakiviastmed on kohati pikitud eeslisitaga, kohati neid katva saepurukihiga. Jalgsi minejal peab olema eeslikannatus, et tõrjuda mitmekümne eesliomaniku pakkumisi sõita alla eesli seljas

REKLAAMIUUDISED

EESTIMAISED VÄLISVALGUSTID NÜÜD HANSAPLANTIST Enne sügispimeda saabumist täienes Hansaplanti tootevalik kvaliteetsete ja stiilsete Alppiluxi välisvalgustitega. Aiavalgustite sarja AVERIA posti-, seina- ja laevalgustid on saadaval eri toonides. Paide �rma Alppilux välisvalgustid eristuvad disaini ja kõrge kvaliteedi poolest. Valgustid pannakse tehases kokku käsitsi ning iga toode läbib põhjaliku kvaliteedikontrolli. Tooted peavad vastu põhjamaistes karmides ilmastikutingimustes. Neid iseloomustab töökindlus, korrosiooni- ja niiskuskindlus ning UV-kindlus (kuplid on kaetud UV-kindlate värvide ja lakkidega). Välisvalgusteid on lihtne paigaldada ja hooldada. Ka on valgusallika vahetamine muudetud senisest lihtsamaks ja mugavamaks. Detailne info mudelite, värvivaliku, võimsuste ja kinnitustarvikute kohta - www.alppilux.ee. Läbimõeldud aiavalgustus tagab turvatunde, muutes pimedas nähtavaks koduõuel ja ukselävel toimuva. Maitsekas valgusti on ühtlasi dekoratsioonielement, mis pakub päeval silmailu ning toob hämaras esile haljastuse.

– loomi endid tungleb trepil vist küll sadade kaupa. Loomulikult on nad lahti, uudishimulikud ja tunduvad väga lähedalt möödudes ka üsna suured… Sõnnikukuhilatest hoidudes ja alla kiirustades möödun mitmest eesli üürinud õnnetust turistist, kelle kangekaelne ratsu on otsustanud trepil neljakümnekraadises leitsakus aja maha võtta ega hakka liikuma ühegi keelitamis- ega meelitamisviisi peale… Ja tunnen kaasa üksikutele hulljulgetele, kes kuumusest hoolimata on alustanud neist taevatreppidest ü l e s ronimist. Alla paadikai äärde, elustava tuule kätte jõudes on siiski valdav kahjutunne, et minu reisipakett ei võimalda pikemat saarel viibimist. Aga alati jääb ju lootus imelisse paika ükskord veel tagasi tulla.

■

CASA STUDIO Casa Studio avas Tallinnas, Kentmanni 10, 0, uue esindusalongi kahel korrusel. Salongis esitletakse �rmasid Andrew Martin, n, Eichholtz, Bonacina/Pierantonio, Dan-Form, m, EMECO disaintoolid, MBM Outdoor Furniture, Manutti – Outdoor furniture, Hemelaer, Passe Partout, Lam Lee mani. Europa, Spiridon, Leclerq & Bouwman, Lemani. Lisaks müüme eksootilist India antiikmööblit blit ning kvaliteetseid käsitöövaipu. Mitmekülgne valik elutuppa, magamistuppa, kööki ning terrassile ja aeda. Salong pakub sisekujunduslahendusi, projekte ja konsultatsiooni. www.casastudio.ee, tel 683 3681

Värske leiva lõhna terve tuba täis!! Telli Kodukiri ja osale leivaküpsetusmasina loosimises! �� 5 leivaküpsetusmasinat �� vormistavad tellimuse novembris, �� pajakinnast Tellides Kodukirja, saad: �� – ainsa omalaadse Eestis �� kokaraamatu “Kodukirja parimad palad 2009”

Otsekorraldusega vaid

aastahind 369 krooni

krooni kuus

Sinu võit 48%

ehk 375 krooni aastas!

Kampaania kestab 1.-30.11.2008.a. Kui Sa ei soovi ajakirja AED, on Kodukirja 12 kuu tellimus 339 krooni Telli www.kodukiri.ee, tel 666 2233 või tellimine@kirjastus.ee