Targa Äri ajakiri

ÜLEMISTE CITY A JAKIRI I SÜGIS 2008 (5)

TALLINNA SUURIM ERAPARK:

Õhus on internetti

JOHANNES KÄIS:

Eesti kooli uuendaja

SANTA MONICA NETWORKS:

Globaliseeruv tööstusspionaaž

ML ARVUTITE TEHAS:

Mehaaniline ja elektrooniline evolutsioon

DVIGATELI AJALUGU:

Kus valmis Eesti esimene lennuk?

MAINORI JUHT ÜLO PÄRNITS

Euroopa Liit on meie siseturg

LCD-EKRAANIGA KREDIITKAART I DRESSEERITUD BAKTERID

si sukor d

31 12 3

Juhtkiri Ülemiste City arendusjuht Andre Veskimeister räägib perspektiividest ja e-teenuste ekspordist.

4

Kas Eesti oma Silicon Valley? Ülo Pärnits arvab, Eesti ettevõtjad peaksid omaks võtma mõtte, et rääkides siseturust, mõeldakse Euroopa Liitu.

Samuti soovitab ta sarnase tegevusega ettevõtetel koonduda ühise kaubamärgi alla.

8

Uudised 4. septembril avasid linnapea Edgar Savisaar ja Ülemiste City juhatuse esimees Gunnar Kobin Targa Äri Linna südames Tallinna suurima erapargi. Ülemiste Citys asuvate ettevõtete arv läheneb sel aastal 100le, suvega on Ülemiste Citysse lisandunud 22 firmat.

12 Album Vast avatud Ülemiste City park on oma roheluses ja värskuses ideaalne lõõgastumiseks. Loodus töökeskkonnas aitab mõtetel kasvada ja ideedel kergemini tulla.

17 ruum Valmis 10-korruseline maja Lõõtsa ja Valukoja tänava ristil, mis kannab infotehnoloogia teerajaja Ustus Aguri nime ning kuhu muuhulgas kolis ka Eesti suurim IT-firma MicroLink.

20 tehas Ülemiste City nutikate büroohoonete vahel paikneb Eesti ühe suurima arvutitootja – ML Arvutite – kõrgtehnoloogiline tehas.

22 inspiratsioon Eestis asuva maailmatasemel kõlaritootja Audese kõlaridisainer Alfred Vassilkov räägib helide taasesitamise müstikast.

2 targa äri ajakiri Ἴ 3/2008

26 24 Turvalisus Baltimaade ühe suurima IT-firma Santa Monica Networksi juht Margus Vaino räägib kasvavast äriturvalisuse vajadusest.

26 Innovaator Johannes Käis – Eesti kooli uuendaja.

28 Ajalugu Ülemiste City territooriumil paiknenud Dvigateli tehase, nagu iga omaaegse veidi salapärase hõnguga objekti kohta, käivad igasugused legendid.

30 innovatsioon Apple pole enam üksikute fanaatikute pärusmaa – suuruselt teiseks arvutitootjaks kerkinud Apple on saamas mainstreamiks ka Eestis.

31 Tehnoloogia Jaapani disainer Mac Funamizu disainis tuleviku arvuti ideemudeli – õhuke klaasplaat, mis on pidevalt ühenduses internetiga ning on “võimeline” ümbrust jälgima. Ehk tõstad plaadi silmade ette ning suunad selle mingile ehitisele, kuvab seade selle ehitise kohta kõik vajalikud andmed.

34 summary Ajakirja kokkuvõte inglise keeles.

Targa Äri Ajakiri nr 3/ 2008 Targa Äri Ajakiri on Ülemiste City mõtteviisi ja tegemisi kajastav väljaanne.

Väljaandja: Ülemiste City AS, Lõõtsa 6, telefon: +372 610 1109, faks: +372 610 1120, e-post: info@ulemistecity.ee Tootja: AS Ajakirjade Kirjastus Toimetaja: Meelis Piller, meelis.piller@kirjastus.ee

juht ki r i

Mugavustsoonist välja

N

üüd, kui valitsus on kokku pannud järgmise aasta tasakaalus eelarve, on õige hetk mõelda järgmise sammu peale. Oleme ostnud endale vaid aega selleks, et teha otsustavaid samme tuleviku kasvu tagamiseks. Üks edulugu ei saa jätkuda pidevalt ilma selgelt määratletud prioriteetide ja eesmärkideta. Meie eelmise perioodi konkurentsieelised ‒ madalamad tootmiskulud ja soodsad krediidivõimalused on ammendunud ega kordu sellisel kujul enam kunagi.

Milline on siis meie tuleviku konkurentsieelis? Tuleviku edukad ettevõtted ajavad Tarka Äri — teadmistel põhinevat. Meil on juba praegu edukaid ITvaldkonna ettevõtteid, kellele rahvusvaheline toimetamine on saanud igapäevaseks tegevuseks. Millegipärast on see tekkinud riigi “meetmetest” sõltumatult.

Lisaks on meil maailmalaiuselt tunnustatud e-riigi lahendused, kuid me ei ole suutnud neid ekspordiks vormistada. Ja paraku peame tõdema siin riigipoolse initsiatiivi igasugust puudumist vastava valdkonna arendamisele kaasa aidata. Samas pole selleks palju vaja — ainult tahtmist. Seda aga pole me veel tuvastanud.

Tõde on seegi, et ka IT-ettevõtted vajavad koostööd. Selles osas on meil erakordselt hea meel, et mitmed edukad IT-ettevõtted on otsustanud luua Eesti IT-edulugude Demokeskuse, mida saaks kasutada ka Eesti IT-ettevõtluse tutvustamisel. Paraku on riigi panus taas sama hästi kui olematu.

Sel aastal valmivad E-Tervise Sihtasutuse vedamisel mitmed suured arendused tervishoiuteenuste digitaliseerimise valdkonnas — digitaalse terviseloo infosüsteem (digilugu), digiregistratuur, digiretsept ning suuremahuliste uuringutulemuste arhiveerimiseks mõeldud digipilt. Need arendused on unikaalsed kogu maailmas. Need lahendused muudavad kõigi eestlaste suhtumist oma tervisesse ja loovad võimaluse terviseandmete pidevaks jälgimiseks. See muudab inimeste ja meditsiinivaldkonna suhtlemise kvaliteeti samamoodi nagu muutis

Andre Veskimeister, Ülemiste City arendusjuht

Meie teame, mida teeme viie ja kümne aasta pärast. Kas ka Eesti riik? internetipank igapäevast rahahaldust.

Siin on järjekordselt unikaalne võimalus riigile rahvusvaheliselt kasu lõigata väljatöötatud lahenduste ekspordi näol.

On veel mitmeid valdkondi, mille ettevõtted oleksid tulevikus rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. Üheks selliseks on kindlasti ka disain ja multimeedia. Paraku kuuleme ainult seda, et Eesti Kunstiakadeemia püüab tulutult juba aastaid Tallinna kesklinna kallist pilvelõhkujat ehitada. Mul on isegi hea meel, et riik ei ole selle finantseerimisel eriti innukas. Lugupeetud rektor Signe Kivi, kui Te soovite panna alust ühe rahvusvaheliselt tunnustatud valdkonna arengule, võtke eeskuju Tallinna Tehnika-

ülikoolist, mille campuse ümber on koos Tehnopoliga tekkinud ettevõtluse ja akadeemia koostöö keskkond. Kõrghoone ehitamisega Tallinna kesklinna võib tekkida küll üks ilus maja, aga mitte edulugu.

Selliseid valdkondi, kus Eestil oleks võimalik tekitada ekspordile suunatud edukaid ettevõtteid, on veel palju. Riik peab julgema välja öelda prioriteedid ja nende arengut toetama. Ülemiste Citys oleme õppinud seda, et ei ole lihtsaid lahendusi: kõik, mis on tegemist väärt, vajab tähelepanu ja süvenemist. Kui seda ei tee, kaob fookus ja tulemusi ei teki. Meie teame, mida teeme viie ja kümne aasta pärast. Kas ka Eesti riik? f

3/2008 Ἴ targa äri ajakiri 3

kaanet eema

“Euroopa oma Liit on meie siseturg” Ülo Pärnits on püstitanud omamoodi rekordi – ta on tegutsenud 29 aastat Mainori juhina. Täna räägib ta Ülemiste City kontseptsiooni tekkeloost ning ettevõtluse globaliseerimisest.

Tekst: Meelis Piller Fotod: Rene Velli

“E

esti suurim probleem on see, et noored ja andekad inimesed lähevad välismaale ning tavaliselt sealt tagasi ei tule,” räägib Ülemiste City suurinitsiaator Ülo Pärnits. “Nad ei tule sealt tagasi, sest neil on head positsioonid – mul on omalgi tutvusringkonnas inimesi, kes ütlevad, et siin pole midagi teha.”

Teise probleemina rõhutab Pärnits, et Eestisse ei tule ka helgeid päid välismaalt, nii nagu neid läheb näiteks pidevalt Ameerikasse. “Ja see tähendab seda, et ükskõik mida me ka ei teeks – Eesti kol-

4 targa äri ajakiri Ἴ 3/2008

gastub,” selgitab Pärnits. “Mul on psühholoogia kõrgharidus, ma julgen seda väita.”

VAIMSUS Nii hakkas Pärnits mõtlema, mida Eestimaal teha, et need probleemid lahendada.

Tuli idee luua keskkond, linnak, kuhu oleks kohalikel andekatel noortel tulla.

Koht, mis oleks nii materiaalses kui ka vaimses osas rahvusvaheliselt kõrgel ning uuel tasemel. Uued majad, soodne teenindus ja teenused, mida saab kohapeal tarbida, ilma et peaks kuhugi mujale minema.

Väga tähtsa aspektina rõhutab Pärnits

just vaimsust. Et selles linnakus, mis protsessi käigus sai nimetatud Targa Äri Linnaks, kujuneks vaimselt kõrgel tasemel suhtluskeskkond.

Vaimsus on midagi sellist, mis kas on või seda pole, seda ei saa vaadata ega käega katsuda. “Me võime palju asju rääkida, aga kui vaimsust ei ole, siis jäävad paljud asjad sündimata,” räägib Pärnits.

Kui kasutada kõlavaid nimesid, siis võiks see olla Eesti Silicon Valley,” muigab Pärnits. “Me ei käsitle Ülemiste Cityt Eesti-kesksena – see on üks Põhja-Euroopa arenduskeskus, kuhu noored kogunevad. Ja me loodame, et õnnestub saavutada selline

r ubr i i k

tase, et siia on huvitav tulla tööle inimestel ka väljastpoolt Eestit.” Ülemiste City projekti on nüüdseks arendatud ligi kaks ja pool aastat ning tulemused on Pärnitsa sõnul üllatavalt head. Ülemiste Citysse on kogunenud Eesti tipptegijad: Fontes – Eesti parim personalifirma, ML Arvutid – Eesti suurim arvutitootja, Mainori kõrgkool – Eesti suurim erakool, Webmedia, Helmes, Microlink ja paljud teised. Ülemiste Citys on Tallinna linna inkubaator, mis töötab hea stardilavana alustavatele ettevõtetele.

Nüüd peab Pärnitsa sõnul hakkama liikuma selles suunas, et sama protsess toimuks ka välisfirmadega – keskkond peab muutuma atraktiivseks ettevõtetele väljastpoolt Eestit.

Tänase seisuga on suurem osa Ülemiste City ruumidest välja renditud ning kohe-kohe hakkab uute hoonete rajamine, et järgmisel aastal oma uksed uutele tulijatele avada.

“Meil on ajalooliselt juhtunud nii, et meie käes on 33 hektarit praktiliselt kesklinnas asuvat maad – see on küllaltki unikaalne juhus,” räägib Pärnits, “ja siin on vabad käed – võib buldooseriga kõik ebavajaliku siledaks lükata, mida me siin ka teinud oleme.”

INSPIREERIV KESKKOND Suur samm Ülemiste City rahvusvaheliseks muutmise teel on konverentsikeskuse loomine. Just selle eesmärgiga, et siin hakkaks käima rahvusvaheline tarkade inimeste seltskond.

Eestis on pikka aega olnud populaarseks teemaks globaliseerumine. Targa Äri

Me ei käsitle Ülemiste Cityt Eesti-kesksena – see on üks

Põhja-Euroopa arenduskeskus, kuhu noored kogunevad.

3/2008 Ἴ targa äri ajakiri 5

kaanet eema Linna kontseptsioon võikski olla üks hea näide globaalsest projektist. Juba praegu on Pärnitsa sõnul kosta linnakus liikudes üha enam ja enam inglise keelt – rahvusvaheliste projektidega tegelevate ettevõtete spetsialistid tulevad tihti väljastpoolt.

“Kõik see näitab, et idu kasvab,” ütleb Pärnits.

“Maju ehitada pole keeruline,” räägib ta, “seda oskavad Eestis väga paljud ja võibolla paremini kui meie. Aga luua selline keskkond, mis inspireerib inimesi, toob nende intellektuaalsed võimed välja – vaat see on üpris keeruline ülesanne.” Ülo Pärnits on külastanud sarnaseid ettevõtmisi maailma erinevais paigus.

Näiteks Oulus on soomlastel sarnane keskus. See on kujunenud Soomes peaaegu rahvuslikuks uhkuseks, sest seda näidatakse alati kõrgetele väliskülalistele.

See keskus on kujundanud tugevalt piirkonna majanduselu – sealsed näitajad on kõrgemad kui mujal.

Stockholmi lähistel on teaduslinnak Kista ja sarnaseid ettevõtmisi on teisigi.

Tõsi küll, eelpoolnimetatud on teaduskesksed, klassikalised tehnoloogiapargid, Ülemiste City aga teadmistekeskne.

“Meie tugev orientatsioon on ideoloogial. Ma ei taha küll väga kiidelda, aga mul on tunne, et meis on midagi olemas,” on Pärnits tagasihoidlik.

KONKURENTS VÕI SÜNERGIA? Ühe katuse alla kolivad sarnase tegevusega firmad tekitavad eestlase kummalist iseloomu arvestades kindlasti mõtte, kuidas konkurendid omavahel läbi saavad.

Kas naaber ei hakka minu firma spetsialiste üle hoovi enda juurde meelitama?

Jne. Aga targad pead konkureerivatest ettevõtetest Ülemiste Citys avastasid, et tegelikkuses võib konkurentsi asemel kujuneda hoopis sünergia.

Nii polegi siiani keegi kurtnud, et peaks ära kolima, sest konkurent seadis kõrvaltuppa oma kontori püsti. “Eesti on niivõrd väike – meie turg on Euroopa Liit –, pange poisid pihta ja ärge rääkige omavahelisest konkurentsist,” ütleb Pärnits.

Võtame näiteks mööblitööstuse. Eesti mõistes suur firma läheb näitusele. Tuleb potentsiaalne klient või koostööpartner ja

6 targa äri ajakiri Ἴ 3/2008

Ülo Pärnits: “Maju ehitada pole keeruline, aga luua keskkond, mis toob välja inimeste intellektuaalsed võimed – vaat see on üpris keeruline ülesanne.”

küsib, et teil on väga ilusad tooted, kui suure firmaga on tegemist? Ütled, et käive on meil 10 miljonit eurot. “Siis patsutatakse sulle õlale – oi, sa oled tubli poiss, et veel elus oled,” räägib ta. Ning sellega huvi ettevõtte vastu pahatihti piirdubki.

Pärnits soovitab Eestis kõik mööblitööstused ühe kaubamärgi alla viia. “Ja kui ma siis tulen ja ütlen, et meie käive on 100 miljonit eurot, siis on asi hoopis tõsisem.” Ühtse kaubamärgi alla minemine ei tähenda omandite liitmist. “Ma olen sakslaste puhul sellist asja näinud,” selgitab Ülo Pärnits. “Tulevad ja räägivad, et nende käi-

ve on miljard eurot. Pärast hakkad vaatama, et tegelikult on see üks väike firmakene, mis on aga struktuuris sees ning ei käi mitte oma lipuga, vaid selle ühtse lipuga.”

Sellistest ideedest ajendatuna on Pärnitsal soov, et kujuneks välja Ülemiste City identiteet. “Et saaks öelda, et ma olen selles suures firmas, kus töötab 3000 ja lõpuks 30 000 inimest. Me kuulume sellesse firmasse. Ja siis võetakse sind igal pool suurtes firmades jutule.”

Aga selline asi ei juhtu hetkega. Kuigi paljud firmad juba räägivad, et me oleme Ülemiste Citys – ja seda pole piinlik öel-

kaanet eema da. “Mida enam hakkavad ettevõtted rahvusvaheliseks muutuma, seda enam nad tunnetavad seda mastaapi,” selgitab suurärimees. “Kui öelda, et ettevõtte käive on miljard eurot, kutsub see esile juba suure austuse.”

Kõige olulisem ongi Pärnitsa sõnul see, et Eesti ettevõtjad võtaksid omaks mõtte, et rääkides siseturust, mõeldakse Euroopa Liitu. “Ei ole mõtet rääkida Eesti siseturust – see oleks sama hea kui Hiiumaa mehed räägiksid, et meie siseturg on Hiiumaa,” toob ta piltliku näite.

Eesti ettevõtja pole seda tunnet veel omaks võtnud, see aga kujundaks hoopis teise mõttemalli – ettevõtja hakkab mõtlema, miks me tegutseme nii turu serval.

“Tänapäeval pole ju mingit vahet, kas müüa Tartus või Prahas,” teab Pärnits.

Välja arvatud kultuurilised erinevused ja mastaabid. “Me põrkame kokku mõttelaadiga “naabrimehele ma ei näita”, selle asemel et mõelda, kuidas selle naabrimehega Tšehhi minna ja kuidas me saaksime üksteist täiendada.” Ülemiste City ettevõtjad näitavad aga juba märke uuest mõtlemisest. IT-ettevõtted, mis alguses paistsid konkurendid, panevad oma jõud kokku, kui keegi saab ülesande, mis ühele ettevõttele ei ole jõukohane. ÜLEMISTE CITY TULEVIK “Meil on detailplaneeringu järgi lubatud ehitada sadu tuhandeid ruutmeetreid pinda. See läheb praeguste ehitushindade järgi maksma miljardeid kroone ning sellises mahus võiks siin töötada 30 000 inimest,”

Gunnar Kobin, Ülemiste City juht: “Kohtusin Ülo Pärnitsaga 90ndate alguses, kui läksin tööle Äripäeva. Ülo Pärnits oli seal nõukogu liige. Nendest aegadest on nii palju möödas, et tollaseid emotsioone eriti ei mäletagi,” räägib Kobin. “Uuesti kohtusime 2004. aasta sügisel ühel konverentsil, kus Ülo küsis, kas ma ei tahaks tulla aidata tal

kasiinoskäijaid pole rohkem kui kohalikud tammiehitajad. Aga mis sellest tänaseks saanud on – see on uskumatu,” unistab ta ning küsib, miks ei võiks meil midagi sarnast olla.

Kohaliku linnaku arendamine on aga asja üks mõõde. Pärnits usub, et kui Targa Linna Ideoloogia hakkab sügavamalt juurduma, hakkab see huvi pakkuma ka teistele. Ülemiste Cityt külastas näiteks Makedoonia IT-minister – Harvardi ülikooli lõpetanud 35aastane mees, lahtise mõistuse ja laia silmaringiga. “Ta taipas kohe, et neil on sellist ideoloogiat tarvis. Neil toimib veelgi tugevamalt see protsess, et andekad inimesed lahkuvad riigist. Ta sai aru, et midagi sarnast tuleb teha neilgi.”

Oma pikaajalisele juhtimiskogemusele toetudes ütleb Pärnits, et tegelikult sõltub kõik inimestest. “Ei saa öelda, et need mehed tegid – alati on üks mees, kelle ümber teised kogunevad ja ideega kaasa

“Eesti on väike – meie turg on Euroopa Liit –, pange poisid pihta ja ärge rääkige omavahelisest konkurentsist. avaldab Pärnits oma visiooni. “Selge see, et need ei saa olla kõik eestlased.” Ülemiste City arenduse kohta võibki aeg-ajalt kuulda sellist kriitikat, et Eestis pole nii palju inimesi. Ülo Pärnits toob võrdluseks Las Vegase. “Kui seda linna hakati ehitama, oleks võinud ka öelda, et

lähevad, aga teostaja on üks.” Pärnitsa sõnul on Ülemiste City puhul see mees Gunnar Kobin.

“Igal juhul on meil plaanis minna selle ideega väljapoole. Kes seda vedama hakkab või mis kanaleid pidi see sünnib – see kõik on tuleviku küsimus,” lõpetab ta. f

Dvigatelis midagi korda saata.

Inimesena on tegu väga vitaalse vanahärraga, kes endiselt tahaks maailma muuta ja on selle nimel valmis pea ees vette hüppama, kui vaja. Ilma Ülo sellise natuke kauboiliku ellusuhtumiseta ei oleks Ülemiste Cityt olemas. Paljud asjad, mida me teeme, on sellised, mida tavapärases konservatiivses kinnisvaraarenduses ei tehtaks ja milleks pidi algusaegadel kõvasti julgust olema – ja sellest Ülol puudust ei tule.”

CV f Ülo Pärnits on sündinud 28. juunil 1936, ta on abielus ning tal on kaks last. f Pärnits on õppinud Kohtla-Järve Põlevkivi Ümbertöötlemise Tehnikumis tehnik-tehnoloogiks. Seejärel Tallinna Polütehnilises Ülikoolis tehnoloogiainseneriks. f 1970. aastal lõpetas Ülo Pärnits Tartu Ülikooli psühholoogina. f Oma töökarjääri alustas ta KohtlaJärve Põlevkivikeemia Kombinaadis vahetuse meistrina. Ta on töötanud veel Maardu Keemiakombinaadis meistri, oskonnajuhataja ja tšehhijuhatajana, Ehitusmaterjalide Tehases “Männiku” tšehhijuhatajana ning Kergetööstuse Ministeeriumi Töö ja Juhtimise Teadusliku Organiseerimise Keskuses osakonnajuhatajana. f Aastast 1979 kuni tänaseni on Ülo Pärnits AS Mainori direktor, president ja nõukogu esimees. f Muuhulgas on ta nõukogu esimees veel 8 ettevõttes: AS Ülemiste City, AS Smart City Group, AS Raunistal, AS Raunisaar, AS Rekman, AS Paloma Papp, AS Maskello ja OÜ Keava Liimpuit. Ta kuulub ka järgmistesse nõukogudesse:Tallinna Maailmakaubanduskeskuse AS, AS Tarmel, AS Puumel, AS Dvigatel Energeetika, AS Dvigatel Regital ja AS Erahariduskeskus. f Ülo Pärnits on olnud ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoja jm liitude juhatuse liige. Alates 1999. aastast kuulub ta Tallinna Direktorite Klubisse.

3/2008 Ἴ targa äri ajakiri 7

uudi sed

Ülemiste Citys uus nõukogu liige Juunis alustas Smart Business City Groupi nõukogu liikmena teenekas ärimees Heldur Meerits.

Esimese suvekuu teises pooles valiti Ülemiste City suuromaniku Smart City Groupi nõukogu liikmeks üks Hansapanga asutajatest ning kunagine Eesti Panga asepresident Heldur Meerits. „Smart City Groupil on suur arengupotentsiaal, selline äriloogika on mulle südamelähedane ning ma näen Targa Äri Linna kontseptsioonil suurt tulevikku,“ ütles uus nõukogu liige Heldur Meerits. „Edukad ettevõtted vajavad inspireerivat keskkonda ning Targa Äri Linn just seda pakubki,“ arvas Meerits. „Heldur Meerits on väärikas ärimees ning Eesti majanduses kahtlemata oluline tegija. Tema valimine Ülemiste City nõukogusse oli õige samm kasvõi kogemustepagasit ning teadmisi arvestades,“ sõnas Smart City Groupi nõukogu esimees Ülo Pärnits.

Ka Ülemiste City juhatuse esimees Gunnar Kobin usaldab Meeritsa teadmisi: „Tegemist on üksjagu kogenud ärimehega, nõukogus on nii mitmekesised kogemused kasuks. Rahvusvahelises kontekstis annab asjalik nõukogu Smart City Groupile head eelused ning sellest võidab ju ka Ülemiste City.“ Lisaks Heldur Meeritsale kuuluvad Smart City Groupi nõukogusse Ülo Pärnits, Guido Pärnits ja Raivo Vare.

AS Smart City Group on ettevõte, mis loob uut tüüpi ärikeskkondi Targa Äri Linna kontseptsiooni järgi. Firma tuumomanikuks on enamusosalusega AS Mainor. Smart City Group on Tallinnas paikneva Ülemiste City suuromanik, ühtlasi on linnak ka ettevõtte esimene arendus. f

8 targa äri ajakiri Ἴ 3/2008

Projekteerimisel viis uut büroohoonet Tänavu kevadel ja suvel alustas Ülemiste City viie uue maja projekteerimist.

Kaks uut naabrit saab endale infotehnoloogia alustala, Ustus Aguri nimeline hoone aadressil Lõõtsa 8. Uute majade puhul on tegemist 10korruseliste büroohoonetega, mis mõlemad pea 10 000 m².

Hooned on esimese korruse kaudu ühendatud, kus on ruumi erinevatele teeninduspindadele.

Kolmandana on projekteerimisel büroo-

maja, mis hakkab asuma Ülemiste City pargis, Zappi majaga paralleelselt aadressil Keevise 3.

Neljanda hoonena on kevadest projekteerimisel Teenuste maja, kus leiavad koha mitmed teenindusasutused alates spordiklubist ja lõpetades meditsiiniasutustega. Viiendana on töös keset parki asuv veetorn.

Esimeste uute majade ehitamisega alustab Ülemiste City juba sel aastal. f

ÜC kliendikaardiga nüüd üle 40 soodustuse Ülemiste City kliendikaardi omanikel on sel sügisel põhjust rõõmustada – suvega on lisandunud 13 soodustust, mis kokku teeb parema hinna 43 teenindusasutuses!

Kui suve algul küündis kliendikaardi soodustuste arv pea 30ni, siis sügisest on see uue hoo saanud ning Ülemiste City kaardi ette näitamisel saab parema hinna juba 43 teenindusasutuses. Seejuures on lisandunud ka kaks partnerit Targa Äri Linna seest – restoranis Mercado on päevapraad 10 krooni soodsam ning kõikidelt ostudelt saab alla 10%. Teiseks partneriks on Ülemiste Citys asuv CityFit ilukeskus, kus iluprotseduurid kliendikaardiga 10% odavamad. Ülemiste Keskuses on aga mõnusam šopata, kuna uuteks partneriteks on sellised

kauplused nagu Saaremaa Sepad, Koduextra, RUF Raketibaas, Bata, A&G, Vila, EDC, SeXso, Mööbel.ZIP, KNOPKA ning keskuse suurim söögikoht Time Stop. Lisaks kehtib Ülemiste hotellis 20% soodustus.

Vaata kliendikaardisoodustusi lähemalt meie kodulehelt www.ulemistecity.ee. f

uudi sed

Miniclip tuleb Ülemiste citysse Maailma suurim mängude portaal miniclip.com kolib oktoobris Ülemiste Citysse.

Tegemist on online-mängude portaaliga, kus käib iga kuu 43 miljonit unikaalset külastajat 222 riigist. Muuhulgas on selle kodulehe mängud maailmas ka kõige populaarsemad online-mängud.

Miniclipi haldav Tallinna Tehnoloogiakeskus loob endale kontori Ludvig Puusepa nimelisse B-torni. f

Smartlink uuendab ID-kaardi tarkvara Ülemiste Citys paiknev terminallahenduste firma Smartlink võitis suvel Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse hanke ja hakkab uuendama ID-kaardi tarkvara, ühtlasi loob Smartlink tarkvara ka Macile ja Linuxile ning vähemlevinud veebilehitsejatele nagu Mozilla Firefox ja Safari.

Juulis kuulutas Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus (RIA) ID-kaardi baastarkvara hanke parimaks pakkujaks OÜ Smartlink, kaheksa kuud pärast lepingu sõlmimist peaks näha olema ka juba esimesed tulemused. ID-kaardi kasutamine on olnud probleemiks kaartide väljastamisest, 2002. aastast peale. Mure on kummitanud neid, kes ei kasuta Microsoft Windowsi ja Internet Explorerit. Ent kaartide arv on kasvanud juba üle miljoni. f

Tallinna suurim erapark asub Targa Äri Linnas 4. septembril avasid linnapea Edgar Savisaar ja Ülemiste City juhatuse esimees Gunnar Kobin Targa Äri Linna südames Tallinna suurima erapargi.

“Oleme Ülemiste Citys keskendunud inimestes loovuse ja inspiratsiooni toetamisele ning ehitame linna nii, et see poleks lihtsalt kuiv büroopindade tootmine, vaid annaks ka võimaluse ideede kogumiseks,” tutvustas Ülemiste City juhatuse esimees Gunnar Kobin.

“Värskelt valminud pargil on oluline osa inspiratsiooni toetamisel, kuna loodus töökeskkonnas võimaldab ka keset tööpäeva lõõgastuda ja koguda mõtteid näiteks tiigi ääres või põlispuude vahel jalutades. Inspiratsioon ja kogemuste vahetamine on meie

jaoks võtmesõnad!” kinnitas ta.

Pargi avas koos Gunnar Kobinaga Tallinna linnapea Edgar Savisaar, koos kallati tiiki ka viimased veetilgad. Linnapea sõnul on tegemist pealinnas suisa ainulaadse pargiga. Tallinnas on praegu 31 parki ja Ülemiste Citys asuv on seejuures esimene omataoline erapark. Edgar Savisaar ütles ka, et avatud park vastab hästi Tallinna kui rohelise linna ideoloogiale. Ülemiste City pargi projekteeris OÜ Kivisilla ning teostas AS Terrat. Pargis on voolujoonelised vormid, oma veesilm, lopsakas muru, põllulilled ja põlispuud. Kuivade ilmadega on väljas ka lamamistoolid ja pingid.

Pargi pindala on kokku ca 12 500 m². f

Igas büroohoones infoekraanid Eduka lõpuni on jõudnud infoekraanide projekt, kus igas büroohoones on ekraan huvitava päevainfoga. LCD-monitorid edastavad Ülemiste City kodulehelt rubriiki “Ülemiste City täna” ning asuvad majade fuajeedes või sissekäikude juures, kuvades uudiseid ja sündmuseid. Kokku paigaldati kaheksa infoekraani kuude majja. f

3/2008 Ἴ targa äri ajakiri 9

uudi sed

Suvega lisandus Targa Äri Linna 22 ettevõtet Ülemiste Citys asuvate ettevõtete arv läheneb sel aastal sajale, suvega on Ülemiste Citysse lisandunud 22 firmat. Seejuures on Targa Äri Linna oma uueks koduks valinud mitmed nii kodus kui ka välismaal tunnustatud ettevõtted.

Juunis kolis Ülemiste Citysse juhtiv hulgimüügiettevõte Tridens. Lisandus ka Eesti suurim IT-firma MicroLink ning Baltimaade suurim kliimaseadmete salong CityKliima. Samal kuul leidsid tee Targa Äri Linna veel FM Partners, Pointhree ja Amaks.

Kõige tihedamaks kolimiskuuks osutu-

sid aga juuli ja august. Juulis lisandusid ilukeskus CityFit, Nikoni fototehnika esinduskontor ja Rahva Raamatu kauplus.

Lisaks ka reklaamifirma ProLab, ravimifirma Axellus, projekteerimisettevõte T-Model ning tehnikafirma Semel.

Augustist asuvad Ülemiste Citys Wimaxi tehnoloogiat levitav Baltic Broadband, Eesti Suusaliit, advokaadibüroo Lentsius ja Talts, maailmamastaabis IT-firma Santa Monica Networks, energiakompanii BEN Energy, konsultatsioonifirma BPW Consulting, elementmajade spetsialist Q-haus Baltic, Peugeot maaletooja K.W. Bruun Estonia ning lillepood. f

Ülemiste City sõlmis lepingu IT-legendi Sybase’iga Oktoobris on oodata kolme nimeka ettevõtte lisandumist Targa Äri Linnas asuvate firmade nimistusse. Üks neist on USAst pärit legendaarne ettevõte nimega Sybase. Firma on olnud üle 20 aasta innovatiivsete andmebaasitehnoloogiate arendamise liider. Sybase on suurim tarkvaraettevõte, mis keskendub täielikult informatsiooni haldamisele ja mobiliseerimisele andmekeskusest tegevuspunkti. 95 Fortune 100 ettevõtet kasutab Sybase’i tehnoloogiat.

Firma kolib Ustus Aguri nimelisse majja. f

DnB Nord ja Colliers International kolivad Ülemiste Citysse Oktoobris lisanduvad Targa Äri Linna ka kaks nimekat firmat – DnB Nord Liising ja Colliers International.

Põhjamaade suurimasse pangandusgruppi kuuluv DnB Nord Pank on väike pank suurte rahvusvaheliste võimalustega. Panga üks allosa DnB Nord Liising pakub sõiduautode, kommertssõidukite ja seadmete liisingu finantseerimist ettevõtetele ning autoliisingut eraisikutele.

Rahvusvaheline kinnisvarateenuseid osutav konsultatsioonifirma Colliers International on tegutsenud turul aastakümneid.

Mõlemad firmad kolivad Ludvig Puusepa nimelisse B-torni. f

10 targa äri ajakiri Ἴ 3/2008

Too oma idee MicroLinki inkubaatorisse!

MicroLinki IT-Inkubaator on loodud neile, kes soovivad alustada uusi ettevõtmisi ja kelle ideede teostamiseks on vaja IT-lahendusi.

Enamasti pakutakse ettevõtlusinkubaatorites valmis büroopinda ja konsultatsioone äriplaani koostamisel. MicroLink keskendub eelkõige IT-toe pakkumisele, kuigi mitte ainult. Lisaks on MicroLink toeks müümisel ja reklaamimisel,

aitab vajadusel riske vähendada, annab algkapitali tarkvara arenduseks, serverite või tarkvara litsentside ostmiseks ja kasutamiseks ning pakub kontoriseadmete ja riistvara kasutamise võimalust. Eelistatud on ideed, millega võiks hiljem minna rahvusvahelisele turule.

Tutvu MicroLinki inkubaatoris olevate projektidega inkubaator.microlink.ee f

r ubr i i k

3/2008 ៟ targa äri ajakiri 11

r ubr i i k

Tekst: Aale Kask Fotod: Andre Veskimeister

Innovatsioon SÜNNIB ÕUES!

Kus tulevad Teile head ideed? Kas kontorilaua taga kohvi rüübates? Ülemiste City alternatiiv on minna parki. Haarad sülearvuti ja sead end mugavalt pargipingile istuma. Või koguni lamamistooli. Eesti kalleim erapark pakub rekreatsioonivõimalusi linnakust lahkumata.

12 targa äri ajakiri Ἴ 3/2008

al bum

3Vana park kohtub uuega. Viiekümnendatel istutatud puude alla said valitud varjutaimed ja nende vahel looklevad rajad. Miks ei ole teed sirged? Ikka selleks, et oleks rohkem mõnusaid omaette olemise kohti.

0Idee keskse veesilmaga pargist on sama vana kui linnaku planeering.

Visioon pärineb AETi arhitektidelt ja pargilahenduse autoriteks on Ülle Grishakov ja Triin Järve (Kivisilla OÜ).

Rohkem kui üheski teises büroolinnakus on siin tähelepanu pööratud majadevahelisele ruumile haljastuse ja puhkenurkadega.

3 Külma betoonpõhja asemel on kasutatud merekive.

Maastikuarhitekt soovis anda kohale looduslähedasemat muljet, vastandina tehislikule-arhitektuursele pargile.

0 Puit ruulib. Tänavamööbli (pingid, toolid, valgustid) puhul on oluline puidune üldmulje. Suureks sirgunud paplid ja pärnad kuuluvad nõukaaegse regulaarpargi pärandi juurde. Tänapäeval mõeldakse sirgete alleede ja telgede asemel hoopis looklevatele radadele ja vahelduvatele vaateväljadele, nagu märkab ka uhiuues pargis.

3/2008 Ἴ targa äri ajakiri 13

al bum

3 Veesilma keskele jääval saarekesel on säilitatud ajalooline veetorn. Ülemiste City muudavad unikaalseks kihistused erinevatest perioodidest: tsaariaeg, esimene Eesti aeg ja nõukogude aeg.

7 Kukesaba lisab värvinüanssi pargiservadesse. Parki taimi valides arvestati sellega, et midagi õitseks igal aastaajal.

3 Õhtuti lülitatakse sisse pargivalgustus, mis pakub päevast erinevat emotsiooni. Mahajäetud tööstusalade probleemiks on inimeste tagasitoomine, Ülemiste Citys õnnestub see peaaegu 24 tundi. Iseäranis õnnestunud on veesilma valgustus. Meeleolu loomisel on kombineeritud erinevaid valgusteid.

0 Ei saa läbi moeta. Kõrreliste sissetoomine pargikujundusse on üleeuroopaline hetkemood.

14 targa äri ajakiri Ἴ 3/2008

r ubr i i k

3 Pinkide nappuse üle pargis kurta ei saa.

0 Pargil puuduvad piirid. Park ei piirdu ühe alaga, vaid valgub majade vahele, intiimsematesse sisehoovidesse.

3/2008 Ἴ targa äri ajakiri 15

r uum

Eesti arvutite grand old man’i Ustus Aguri järgi nime saanud ja MicroLinki peakorteriks valitud maja näeb ka ise välja nagu arvutifantaasia. Vähemalt väljast.

Tekst: Aale Kask Foto: Rene Velli

L

ihtsa kastja vormiga maja muudab pilkupüüdvaks punaste täppide jada. MicroLinki punane paneb “I”-le täpi. Lintaknad ja punased vahejaotused on arhitektide sõnul inspireeritud kunagistest ulmefilmidest.

“Need arvutid oli punased ja rääkisid oma keelt, luues varase tehisintellekti kuvandi,” kirjeldab Mattias Agabus AETi arhitektide loomingut.

Monotoonne punaste täppide jada ei meenuta muud kui binaarkoodi ja kogu struktuur midagi vähemat kui serverit. “Kui maja projekteerima hakkasime, oli kohe teada, et sinna kolib MicroLink,” räägib arhitekt Mattias Agabus.

“Nii sai arhitektuur markeeritud ühe firmaga.”

Maja Ülemiste City pargi lõpus peaks lähiajal saama kaks uut naabrit – Lõõtsa ja Sepapaja tänavate nurgale. Üks tuleb sinine ja teine purpurne, mõlemad sekundeerivad olemasolevale MicroLinki majale. Ala planeering ja uushooned on samuti AETi arhitektibüroost.

Bürootorn on seestpoolt “tüüpiline tüvelahendus”. Keskel on liftid-šahtid ja kontorid koonduvad ümber tüve. “Nii saavad kõik kontorid vaateid ja valgust,” selgitab Agabus.

Kontoriruumides ulme lõpeb. TüüneKristin ja Urmo Vaikla (Vaikla stuudiost) räägivad, et tellija soovil püüti luua lahedat ja optimistlikku keskkonda.

Firmavärvidele lisandusid siseruumides soe oranž ja kontrasti loov must.

Selline ta on, Ustus Aguri maja.

Maja nagu arvutifantaasia 16 targa äri ajakiri Ἴ 3/2008

r uum

3 Kes firmas piisavalt kaua töötanud, saab puupakku oma naela.

7 Kõige futum siseruum. Heleda ja tumeda kontrast mõjub alati modernselt.

3 Nõupidamisruume markeerivad erinevad toonid. Punane värv innustab energilisele vestlusele ning hoiab meeled ärksad. Samas on aknast võimalik ülejäänud kontoriruumi piiluda. Ring oma olemuselt sümboliseerib täiuslikkust, ehk aitab see ka aruteludes.

0 Lõnga sasipuntra mustriga sein ja põrand peaksid soodustama mõttetööd koosolekute ruumis. Must ja valge rõhutavad asjalikkust, punane aktsendina mõjub aga vürtsitavalt.

3/2008 Ἴ targa äri ajakiri 17

r ubr i i k

3 Firmavärvide punase ja sinise kõrval on interjööri toodud sooja oranži ja kontrastset musta. Minimalistlik sisustus toob esile seinal oleva energilise kritselduse.

0 Seintele on suurendatud bürootöötajate laste joonistused.

18 targa äri ajakiri Ἴ 3/2008

r uum

3 Lõõgastuda saab ka kookon-kiiges. Või tõusta püsti ja minna Ülemiste City uude parki.

Selliseid puhkeruume tavapärastes kontorites enamasti ei leidu — seda erilisemalt võivad Microlinki töötajad end tunda.

3 Saunakogemusele lisab vunki avanev vaade. Just siin saab rahulikult tarkust välja higistada ja kolleegidega lõõgastuda.

0 Kööginurk asub n-ö pimedas osas. Et eri korrustele ei eksiks, on iga köök ise tooni.

Oranžikas-punane toob esile hea söögiisu, õnneks võimaldab köök ka korralikult kokata.

3/2008 Ἴ targa äri ajakiri 19

t ehas

MEHAANILINE JA ELEKTROONILINE

Tekst: Meelis Piller Foto: Rene Velli

evolutsioon

Ülemiste City nutikate büroohoonete vahel, kauni puiestikuga ümbritsetud, paikneb Eesti ühe suurima arvutitootja ML Arvutite tehas.

H

iigelsuur, pea ruudukujuline hall on üllatavalt vaikne. Õhus on kosta vaid kerget surinat ning keskkonna tolmuvabaduse eest vastutavate konditsioneeride summutatud müra. Siin komplekteeritakse ML Arvutite (MLA) arvuteid.

Piltlikult öeldes on tegemist tööga,

20 targa äri ajakiri Ἴ 3/2008

mida võib teha ka kodus diivanil, kuid et seda hästi teha – tegemist on ikkagi peenelektroonikaga – selleks on tarvis spetsiifilisi tingimusi.

Põhiline probleem sellise töö juures on staatiline elekter – inimene suudab genereerida staatilisi laenguid, mis ulatuvad millivoltidesse. Ent kivikestele, mis arvuti

sisemuses paiknevad, on aga juba viis volti katastroof. Nii on kogu tehase sisustus – alates inimeste riietusest ja töölaudadest ning lõpetades põrandakattega – disainitud nii, et staatika riski minimeerida.

Tolmuvabadust hoitakse kerge ülerõhuga – ruumi tuleb puhas õhk sisse ning “tolmune” pressitakse välja.

t ehas

Kuidas sünnib arvuti

MLA tehas on ergonoomiline, asjad liiguvad optimaalseid radu pidi ja töötegemine on tehtud maksimaalselt mugavaks.

Tegevus peab toimuma inimeste jaoks mõistlikes tingimustes – vastuvõetav temperatuur, õhuniiskus jne.

LOGISTIKA MLA tehas on kujundatud vägagi kompaktsena – komplekteeritav seade liigub mööda ruudukujulist ruumi nii, et kui uus detail küljes, viiakse see järgmise laua juurde. MLA vanas tehases, mille ruumid olid pikad ja kitsad, pidi arvuti liikuma oluliselt pikemaid radu mööda.

Tootmispinda on tehases 400 ruutmeetri ringis ning ladu võtab enda alla pea 700 ruutmeetrit.

Uute ruumide maksimumvõimsust pole MLA veel proovinud. Üks konkurent, kes MLA tehast nägi, arvas, et seal võiks kuus toota umbes 6000 arvutit.

KINDLAD PROTSEDUURIREEGLID Kogu tootmine MLA tehases vastab ISO9001:2000 kvaliteedijuhtimissüsteemi nõuetele. Selle standardi protseduurireeglite järgi tulevad kõigepealt komponendid laborisse, kus need läbi testitakse ning

proovitakse, kas kõik kooslused töötavad.

Kui kõik töötab, tehakse tootmise jaoks tööjuhendid ning proovitootmine. Kui viimane õnnestub, läheb see massitootmisse.

EVOLUTSIOONILINE PROTSESS Arvutitootmine on evolutsiooniline.

Kliendi- ja kasutusmudelipõhised seeriad on aja jooksul välja kujunenud, kuid tooteuuendused on töös pidevalt. Tulevad uued protsessoripõlvkonnad, uue kiibistikuga emaplaadid jne – see on paratamatus, et ühte asja, kui hea see ka ei tunduks, ei saa teha lõpmatuseni. Nii suunavadki arvutitootmise protsessi suures osas just uued komponendid. Tõsi – päris uusi tooteid luuakse harva.

Lauaarvuti maksab tänapäeval kaupluses keskmiselt 5000–7000 krooni, kuid on entusiaste, kes tellivad endale komplekti, mille hind ületab kaugelt 20 000 krooni.

Selliseid arvuteid kasutatakse enamasti mängimiseks või videotöötluseks.

Kullatud arvuteid MLA seni teinud ei ole, kuid nagu ütlesid asjaomased – läbirääkimised on alati võimalikud. f

f Kogu protseduur näeb välja nii, et müügiosakonnast saadetakse lattu tellimus, laos komplekteeritakse vastavalt sellele komponendid ning tuuakse kärudega tootmissaali. f Arvutitootmine on kaheosaline protsess – kõigepealt tehakse pooltoode, mis koosneb põhikorpusest ja toiteplokist. Sellele lisab põhimonteerija kõik muud komponendid. f Kokku pandud arvuti läheb mõneks tunniks testimisele ning pärast testimist veel kord kontrolli, kus vaadatakse, kas kõik töötab – et kaablid ja tarkvara oleks korras. Seejärel arvuti pakitakse. f Et MLA töötab ISO9001:2000 kvaliteedijuhtimissüsteemi alusel, kuulub kõikide protseduuride juurde hulk tööjuhendeid. Need sätestavad täpselt, kuidas kaableid paigaldada, kuhu panna kleepsud jne. See garanteerib, et kuu aega hiljem toodetud sama marki arvuti oleks sisuliselt täpselt samasugune. f Kõik arvutid varustatakse pooltoote valmimise hetkest seerianumbriga. Selle järgi on võimalik arvutit jälgida tootmise ja garantii käigus ning vaadata täpselt, kes mingit protseduuri läbi viis. Seerianumbriga on varustatud ka kõik komponendid, nii et arvuti seerianumbri abil saab teada ka, mis komponendid seal sees on ning näiteks, millisest tootepartiist arvuti pärineb. f Riiulitel seisvatesse arvutitesse laetakse tarkvara ning neist lastakse läbi erinevaid testprogramme. f Kui toote uue partiiga on toimunud muudatus, on võimalik sellele kohe reageerida – kui näiteks vaja teha mingi draiveri muudatus, et arvuti laitmatult töötaks või kui tagantjärele ilmneb mingi probleem. f Tehast külastanud allhankijad tegid MLA töökorralduse kohta komplimendi – selline süsteem võimaldaks toota ka autode turvapatjade juhtsüsteeme, sest tootmise jälgimise aste on täpselt nii kõrge.

3/2008 Ἴ targa äri ajakiri 21

i nspi r at si oon

Loodusest INSPIREERITUD KÕLARID Tekst: Meelis Piller Fotod: Audes

Eestis asuva maailmatasemel kõlaritootja Audese kõlaridisainer Alfred Vassilkov räägib helide taasesitamise müstikast.

K

õlaridisaineri ülesanne on väga keeruline – ta peab välja mõtlema, kuidas taasesitada salvestatud heli võimalikult loomutruult ja looduslähedaselt.

Erinevad kodukinosüsteemid ning odavamad audiolahendused rõhuvad peamiselt efektidele – midagi on üle keeratud, midagi vähemaks võetud, kuid loomutruudusega pole neil helidel midagi pistmist.

STEREO ON TAGASI Mitmetest kõlaritest koostatud audiosüsteemid loovad kunstlikult illusiooni, nagu oleks kuulaja helimaailma keskel. Lavintoni stuudios Audese kõlaritehasele “heli-

22 targa äri ajakiri Ἴ 3/2008

kaste” disainiv Alfred Vassilkov räägib, et kaks korralikku kõlarit on palju tõsisem ja emotsionaalsem kui keerukas audiosüsteem. “Seepärast on tendents, et tullakse tagasi stereosüsteemide juurde,” räägib ta.

“Mis on muusika?” küsib Alfred Vassilkov. “Ühele kerge meelelahutus, teisele tõsine asi – ükskõik, kas see kõlab köögis, elutoas või kontserdisaalis – kaks kanalit on täiesti piisav selleks, et head elamust saada.”

Tõepoolest, muusikaelamuse saamiseks pole tarvis tuba kõlareid täis laduda. Efekt jääb efektiks – nende eesmärk on kas üllatada või hirmutada. Need sobivad suurepäraselt teatud kinofilmidega, kuid korraliku heliteose kuulamisel hakkavad efektikanalid toimima pigem vastupidiselt.

“Kui sa istud siin ja orkester on seal eemal – see on ju normaalne,” räägib Alfred Vassilkov. “Mina vähemalt ei mäleta, millal ma viimati istusin orkestri keskel.”

Kõlaridisainer toob näiteks mõned kontsertvideod, kus heli on jaotatud efektkõlarite vahel ning jääb mulje, nagu oleks terve tuba pillimängijaid täis – ja sina istud klaveri sees, või näed seda enda ees, kuid heli kostab selja tagant.

Korralikult konstrueeritud ning hästi läbi mõeldud stereosüsteemiga on võimalik taasesitada vägagi ruumiline ja loomulik heli. Et Audesel on õnnestunud selles väga spetsiifilises ammu välja kujunenud maailmas ellu jääda ning tunnustust võita, räägib enda eest.

i nspi r at si oon Alfred Vassilkovi disainitud kõlarid on võitnud tunnustust nii kasutajate kui ka spetsialistide seas. Maailma juhtiv audioajakiri Stereophile on kaks aastat valinud Audese kõlarid tipp 500 soovitatava audiokomponendi hulka. Audese kõlarid on kasutusel nii Itaalia helistuudiotes kui ka Hollywoodi näitlejate kodudes-kontorites.

Huvitava näite võib tuua nelja aasta tagusest ajast, kus ajakirja Stereophile toimetaja avastas Audese Bravo kõlareid mõõtes

oskusi, erinevaid referentse-sidemeid ja sa pead suutma võita usaldust. Endisest RETI tehasest ning Estonia audiosüsteemidest välja kasvanud Audes pidi tegema läbi karmi katsumuse, et ellu jääda ja tähelepanu võitmiseks millegi originaalsega silma paista. See õnnestus. Ja see õnnestus tänu visale tööle ning oma eesmärki uskumisele.

Kust saab kõlaridisainer inspiratsiooni uute mudelite loomiseks? Alfred Vassilkov

Uute mudelite loomise taga peab olema filosoofia, mitte lihtsalt elektroonika. graafikus 1000 Hz juures jõnksu – ta oli kindel, et see avaldub ka helipildis, kuid ennäe imet – testija ei märganud mitte mingit kõrvalekallet. Siin tulebki mängu kõlaridisaineri meistrioskus – elementide harmooniline kokkuõmblemine. “See on kunst,” muheleb Alfred Vassilkov.

Kvaliteetse audiotehnika maailm on väga spetsiifiline ja sinna jalga ukse vahele saada vägagi keeruline – sul on tarvis

Alfred Vassilkovi arvates on kõlarite arendamise juures oluline mõista, mis on heli juures kõige tähtsam.

nimetab oma inspiratsiooniallikaks meditatsiooni – tuleb kuulata ümbritsevaid helisid millelegi mõtlemata. “Loodus on see, mis inspireerib,” räägib ta. “Loodus oma häältega loob unikaalseid helikombinatsioone – merelainete kohin, puulehed, langevad vihmapiisad.”

KESET ORKESTRIT Nii võtab Alfred Vassilkov vahel aja maha ning läheb loodusesse inspiratsiooni koguma. “Aga kuidas ma ütlen direktorile, et see on osa minu tööst?” küsib disainer. “Et olen metsas ja maksa palka?” naerab ta. Aga nii see on. “Siis ärkad ühel hommikul üles ja tead täpselt, mida pead tegema,” räägib kõlaridisainer.

Ka muusikariistad on loodud loodusest inspiratsiooni saades – naturaalsetest materjalidest vahendid, mis tekitavad uusi harmoonilisi helisid. Muusika ongi inimese püüd taasluua looduse hääli, kuid uuel kujul. Loodus on inspireerinud heliloojaid ja pillimeistreid. “Kõlarite arendamise juures on oluline mõista, mis on heli juures kõige tähtsam,” teab Alfred Vassilkov.

“Uute mudelite loomise taga peab olema filosoofia, mitte lihtsalt elektroonika. Tuleb mõista, mida inimene võiks mõelda mingit heli kuuldes, millised emotsioonid temas tekivad, milliseid mälestusi helid loovad.” Kõlaridisainer peab oskama säilitada heli olemuse, selle kvaliteedi – tema loodud instrument peab olema suuteline taasesitama heli iga peenemagi nüansi.

“Iga aastaga võime jälgida, kuidas kva-

Audiolabor Lavinton 1998 asutati Lavinton Audiolabor, mille peamiseks tegevusalaks sai akustiliste süsteemide ja valjuhääldite väljatöötamine firmale Audes. Laboris on spetsiaalne akustiline kuulamistuba (kahekordne põrand, astmeline lagi, seintel deflektorpaneelid). Samuti on seal kõrge kvaliteediga seadmed muusika kuulamiseks, kõlarite testimiseks ja akustiliste mõõtmiste jaoks.

Aastate jooksul on koostöös Audese tehasega töötatud välja üle 50 erineva akustilise süsteemi ja mitu erinevat valjuhääldit. Ajakiri Stereophile (USA) valis Audes Bravo 500 soovitusliku komponendi hulka. Audes Blues on korduvalt saanud spetsialistidelt kõrgeid hinnanguid ja seda võib jätkuvalt pidada ettevõtte visiitkaardiks.

Lavintoni Audiolabor osaleb regulaarselt koos Audesega suurimatel rahvusvahelistel audionäitustel ja messidel, nende hulgas CES (Las Vegas) ja Münhen High-End Show.

liteetaudiohuviliste ringkondades väheneb CDde ning suureneb vinüülplaatide osakaal,” räägib kõlarimeister. Siiski toob uus tehnoloogia alati ka uusi lahendusi – viimane trend on iPodiga töötavad lampvõimendid. “Heli pole paha,” märgib ta.

“Kui sellega veel edasi töötatakse, siis võib-olla sealt isegi tuleb midagi – põhiprobleem on salvestatud materjali kvaliteedis – kui helid on liialt kokku surutud, kaotab heli väga palju.” Sama probleem on tegelikult ka uute vinüülidega – kui nende tegemiseks kasutatakse samasugust tihendatud materjali nagu CD jaoks, siis pole olulist vahet, mida kuulata. Esimeste vinüülplaatide loomise aegu oli tehnoloogia veel nii algelisel tasemel, et töötlemisega seotud helikaod olid väikesed. “Praegu on osaliselt see vanaaegne tehnoloogia taas kasutusele võetud,” räägib Alfred Vassilkov. Väljend “lihtsuses peitub ilu” kehtib nii kunstis kui ka tehnoloogias. f

3/2008 Ἴ targa äri ajakiri 23

t ur val i sus

Salasilmade

võrgus

Globaliseeruva maailma üheks levivaks trendiks on tööstusspionaaž.

Eestis seda veel märgata ei ole. Ent meilgi on maailmakaaluga ettevõtteid ja need trendid ei pruugi meist kaugele jääda.

Tekst: Meelis Piller Foto: Corbis

B

altimaade üks suurimaid IT-ettevõtteid, Ülemiste Citys resideeriv Santa Monica Networks, võttis äriturvalisuse teema üles, korraldades konverentsi “Security Day”.

Tööstusspionaažist ja äriturvalisusest me väga palju ei kuule. Ent iga vähegi edukas ettevõte võib selle ohvriks langeda.

BONDI MAAILM Tööstusspionaaž — “Keda võiks huvitada, mida meie firma teeb?” või “Meie ettevõttel pole mingeid saladusi,” arvab laias laastus keskmine Eesti ettevõtja. Tavakasutajale seostub aga tööstusspionaaž millegi kauge ja utoopilisega, mis sobib pigem Bondi-maailma.

Tegelikkuses on asjad teisiti. Oletame, et sul on edukas ettevõte, mis toodab turvavööde plastmassdetaile. Ettevõttes töötab kümmekond inimest, kasum on Eesti mõistes väga hea. Lihtne on mõelda, et keda need plastvidinad ikka huvitavad, kõik teavad ju, kuidas neid tehakse. Aga — kuidagi oled saavutanud positsiooni ja teatud turuosa, sinu toodangut ostetakse, sest see on kvaliteetne. Sinu edu on aga märganud plastmassitööstur naaberriigist. Ta teeb sulle kõigepealt viisakusvisiidi, võib-olla pakub mingit koostööd. Sina lahke inimesena näitad talle oma vabrikut ning räägid täp-

24 targa äri ajakiri Ἴ 3/2008

selt, mida teed. Ühel heal päeval kerkib kusagile lähedusse uus plastmasstoodete tehas, võimsam kui sinu oma.

Või lähed õhtul õlut jooma. Keegi poeb sulle külje alla ning hakkab juttu ajama. Sina räägid, et toodad plastmassdetaile turvavöödele jne. Või klubisse, kus sa tennist käid mängimas, saabub uus liige, kes sinuga varsti sõbraks saab, räägite jälle tööst ja lõpp jälle sama. Selliseid stsenaariume leiab üksjagu. ÕHUS LIIGUB INFOT Sel aastal toimus Eestis neljas “Security Day”, mille korraldajaks Baltimaade üks suurimaid IT-ettevõtteid — Santa Monica Networks. Üritus on kaheksal korral toimunud Leedus ja järgmisel aastal on plaan “Security Day” ka Soome laiendada.

Konverentsil räägitakse nii strateegiast kui ka tehnilistest lahendustest. “Tahame, et meie kliendid oleksid kursis viimase tehnoloogiaga,” selgitab Santa Monica Networksi juhataja Margus Vaino. “Kutsume vendorid (edasimüüjad — toim): suurima võrguseadmete tootja Cisco, suurima võrgulahendusi pakkuva Juniperi ja teised ning nemad räägivad oma viimastest lahendustest, panevad välja demod.”

Turvalisuse peale kulutatakse aina rohkem raha, seejuures pole kaitstud ka

kaitsjad ise. “Eestis pole seda veel märgata, aga maailmas suureneb tööstusspionaaž. Leedus on näiteks üritatud Santa Monica Networksi endagi andmeid kätte saada, eriti neid, mis puudutavad riigihankeid,” mäletab Vaino.

“Security Day” üheks “atraktsiooniks” oligi “Tehnokratist” tuntud Peeter Marveti ja IT-eksperdi Tõnu Samueli demonstratsioon sellest, kui lihtne on õhust infot kätte saada. Muuhulgas liiguvad traadita interneti võrgus lahtiselt salasõnad, kasutajanimed ja e-kirjad. “90% inimestest saadab krüpteerimata e-kirju — see on aga võrdne postkaardiga,” selgitab Vaino. “Ma ei kirjuta ju postkaardile, et minu pakkumine teile on 15 miljonit, aga e-kirja puhul me teeme seda.”

NUTITELEFONIST SISEVÕRKU Lisaks internetiühendusele on meil ka mobiiliühendus, mis kasvavate võimaluste ja uuemate telefonidega võimaldab koguda aina olulisemat infot.

“Uueks teemaks on kindlasti sülearvutite, iPhone’ide ja erinevate nutitelefonides sisalduvate andmete krüpteerimine.

Nendes seadmetes säilitatakse väga palju infot ning kui mõni selline kaduma peaks, on lihtne sealt infot kätte saada. Reeglina avab selline asi ka tee ettevõtte sisevõrku

t ur val i sus

Santa Monica Networks

Info varastamiseks ei pea enam vanaviisi ringi luurama, seda saab teha ka interneti kaudu.

ja kahju võib olla väga suur.” Paraku tuntakse krüpteerimise vastu Vaino hinnangul huvi veel harva.

Laias laastus võib öelda, et olgu sinu seadmed ükskõik kui kõrge turvalisuseastmega kaitstud — kõige nõrgemaks lüliks jääb ikkagi inimene. Kas sa tead, kellega sinu laps jututubades suhtleb ja kellega ta msn’is räägib? Ma ei pea siin silmas ahistajaid, vaid ootamatult tekkinud veebituttavaid, kellega on huvitav vestelda ning kes tunnevad ühtlasi ka sügavat huvi isa töö vastu.

Ei tahaks siinkohal hakata sõnu peale lugema, mida on sadu ja tuhandeid kordi rõhutatud — tulemüür peab olema sisse lülitatud ning viirusetõrje kogu aeg uuendatud. Kõige olulisem on olla tähelepanelik ja hoida pilk peal kõigel, mis meie ümber toimub. f

Balti regiooni üks suurimaid IT-ettevõtteid — Santa Monica Networks (SMN) — sai maailma suurima võrguseadmete tootja Cisco Systemsi kuldpartneri staatuse.

SMNi kontorist õhkub vastu idamaine rahu ja tõelise üllatusena näed korraga, et kõik töötajad on sokkides! Kingad peab jätma ukse kõrvale ka külastaja. Tõeline zen-elamus.

Cisco kuldpartneriks Baltikumi regioonis on ainult Santa Monica Networks. Suurettevõtetel, nagu näiteks IBM jt on tavaliselt ülemaailmsed lepingud, Santa Monica Networks aga on selle taseme teinud puhtalt oma ressurssidega. Cisco kuldpartneri staatuse jaoks on vajalik hulk spetsialiseerumisi.

Lisaks veel vähemalt neli CCIE-tasemel sertifitseeritud inimest ning täidetud klienditoe nõudmised — demoseadmete olemasolu, 24/7 klienditeenindus ja auditeeritud klienditeeninduse protseduurid.

CCIE – kõrgeim standard IT-tööstuses CCIE on kogu maailmas tunnustatud ja kõige kõrgem kutsestandard IT-tööstuses. Sertifikaadi saamise eksam koosneb kirjalikust osast ja testist. Kui kirjalik osa on väga keeruline, siis test on juba inimvõimete piiril — antakse keerukas ülesanne ja kui pärast pikka tööd avastad, et oled alguses teinud ühe lihtsa vea, on kogu töö nurjas. Kuigi ühe inimese CCIE-sertifikaadi tasemele viimine maksab ettevõttele 2–3 miljonit krooni, võib testi läbinute kohta kindlalt öelda, et tegemist on maailma tippspetsialistidega võrgutehnoloogias.

Et eksamilt läbisaamise protsent on kuni 25%, on maailmas hetkel 17 840 CCIE-sertifikaadiga inimest, neist Euroopas

veidi üle 4000. Santa Monica Networksis on neid kuus, ainuke Eesti CCIE-spetsialist töötab ka just Santa Monicas.

“Sisuliselt on see verstapostiks Baltikumi IT-maastikul,” räägib SMNi juhataja Margus Vaino (pildil). “Esimest korda kinnitas Cisco-sugune maailmafirma (80% kõikidest võrguseadmetest terves maailmas on Cisco toodetud — toim), et ühel siinsel IT-firmal on olemas kogu vajalik kõrgtasemel väljaõppinud ja spetsialiseerunud personal, tehniline baas ja kogemused müümaks, installeerimaks ja hooldamaks ka kõige kõrgema raskuskategooriaga Cisco võrgulahendusi.”

3/2008 Ἴ targa äri ajakiri 25

i nnovaat or

Eesti hariduse misjonär Eesti kooli ajaloo üks silmapaistvamaid tegelasi oli kahtlemata Johannes Käis. Hariduse innovaatorina ehk kooliuuendajana on tema auks nimetatud ka üks Ülemiste City büroohoonetest.

Tekst: Meelis Piller Foto: Pedakoogikamuuseum

K

ooliuuenduslike ideede – võiks öelda – misjonäri Johannes Käisi elulugu kubiseb faktidest ning aastaarvudest ning temast võiks kirjutada väga paksu raamatu. Käis rakendas kooliuuenduslikke põhimõtteid ka õpetajate koolitamisel ning pea 80 aastat tagasi lõi ta rohkem kui 400 õpetajast koosneva kooliuuendustega tegeleva grupi.

Johannes Käis sündis Võrumaal 26. detsembril 1885. Tema isa oli Rosma külakooli õpetaja, kelle käe all noor Johannes oma haridusteed alustaski. Rosmalt suundus ta edasi Põlva kihelkonnakooli ning sealt Võru linnakooli. Erinevalt oma koolivendadest, kes läksid enamuses Pihkva maamõõtjate kooli, tegi Johannes 1903. aastal Pihkva gümnaasiumis kreiskooliõpetaja eksami ning hakkas isa eeskujul õpetajaks – tema esimeseks töökohaks sai Limbazi linnakool Lätis.

26 targa äri ajakiri Ἴ 3/2008

Pärast Peterburi Õpetajate Instituuti jätkas ta jälle Lätimaal õpetajana – Valmiera linnakool ja tütarlastegümnaasium, Riia Peeter-Pauli linnakool ning Aleksander I gümnaasium.

Johannes organiseeris õpilastele erinevaid ekskursioone, mille käigus koguti taimi ja valmistati herbaariume ning toimetati fenoloogilisi ja meteoroloogilisi vaatlusi. Õieti jõudis Käis Riiga tänu oma õpilastega tehtud töödele, mis pandi välja 1911. aastal toimunud koolinäitusel Riias.

Olles õpetanud mõned aastad loodusõpetust, tuli ta tagasi Eestisse ning pani siin aluse loodusõpetuse metoodikale ja koolifenoloogiale. Ühtlasi õhutas ta kooliaedade kujundamist.

Samas jätkas Käis oma õpingutega – nimelt tegi ta edukalt läbi Petrogradi ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna õpingud. Pärast diplomi saamist siirdus

ta Vologda Õpetajate Instituuti, kus õpetas geograafiat ning loodusõpetust.

Kui Vologdas kehtestati Nõukogude võim, nõudis õpilaskomitee ümberkorraldusi juhatuses. Nii sai Johannes instituudi direktoriks. Tema eestvedamisel hakati Õpetajate Instituuti reorganiseerima üheks esimeseks Põhja-Venemaa kõrgkooliks – Vologda Pedagoogiliseks Instituudiks.

Töötanud veel üle aasta Pihkva Rahvahariduse Instituudis ning kubermangu haridusosakonna instruktorina, tuli Käis jälle Eestisse. Siin lõi ta haridusministeeriumi riigikoolinõunikuna aktiivselt kaasa avalike algkoolide seaduse elluviimisele ja aitas koostada õppekavasid algkoolidele.

Olles oma 36. sünnipäevaks suutnud tegutseda juba uskumatult paljudes koolides, siirdus ta tagasi oma sünnimaile ning töötas üheksa aastat Võru Õpetajate

i nnovaat or eelseid kirjatükke. See pani aluse aga tema süüdistamisele kodanlik-natsionaalsete vaadete propageerimise eest. Selle süüdistuse alusel “vabastati” innovaator aasta pärast raamatu ilmumist haridusministeeriumi metoodikaosakonna juhataja kohalt. Käisi edasiseks ametiks kuni tema surmani 29. juunil 1950 sai koolide inspektor.

Kuigi Nõukogude ajal sattus Johannes Käisi nimi põlu alla, võib omapärase faktina tuua tema eluloost seiga, et 1945. aastal pärjati Käis Eesti NSV teenelise õpetaja tiitliga ning ta töötas mõnda aega ajakirja Nõukogude Kool tegevtoimetajana. Pärast valitud tööde avaldamist keelustati aga Käisi teosed. Siiski – umbes 15 aastat pärast koolireformaatori surma alustas Ferdinand Eisen Käisi rehabiliteerimisega.

Johannes Käis merereisil.

Seminari direktorina. Sellest kujunes kooliuuenduste omaaegne keskus.

Algusest peale Käisi poolt välja töötatud õppekavad olid oma aja kohta vägagi uudsed – nende kasvatuslikuks eesmärgiks oli arendada pedagoogides sihipärast mõtlemist, äratada armastust lapse vastu, kasvatada lugupidamist ja huvi õpetajatöö vastu, süvendada kohuse- ning vastutustunnet.

Direktorina korraldas Käis õppetöö nii, et see toimuks õpilase vabal tahtel ja “sisemisel sunnil”. Et Käis rõhutas õpilase isetegevust, tuli ka tööprotsess sooritada õpilastel iseseisvalt. Võrus hakkas Käis välja töötama ka algõpetuse metoodika aluseid.

On huvitav märkida, et Käisi varasemad tööd on vastavalt tema erialale puhtalt loodusteaduslikud. Nii saab Käisi hinnata ka Eesti looduskaitse suunajana, kusjuures selliste mõistete seletused nagu “rahvuspark” ja “loodusmälestis’”on Käisi sõnastatud.

NÕUKOGUDE IROONIA Oma kooliuuendusi käsitlevas teoses “Valitud tööd”, mis ilmus aastal 1946, avaldas Käis põhiliselt Teise maailmasõja

KÄIS JA DVIGATEL Et meil aga tänases numbris on juttu ka Dvigateli territooriumi ajaloost, oleks siinkohal paslik teha natuke juttu ka ajaloo hämaramatest nurkadest.

Nimelt hukati 1920. aastatel Dvigateli töölisvanem Julius Schüts, hiljem jäi tema 15aastane tütar Lilly salapärasel kombel kadunuks. Kuna Schütsid elasid Ülemiste järve lähedal, oletati, et tüdruk uputas end järve.

Toonane haridusminister Annusson määras kadumise juurdluse läbiviijaks Johannes Käisi. Viimane esitas aruande, milles väitis, et noorele tüdrukule mõjus saatuslikult isa vägivaldne surm. Täna-

rõhutamist ning traditsiooniliste surveabinõude – näiteks vanemate kooli kutsumine – lõpetamist. See ringkiri kutsus aga ajakirjanduses esile laimu nii haridusministri kui ka Käisi suhtes. Veidral kombel süüdistati Käisi Venemaale omaste võtete propageerimises.

SADA RAAMATUT Johannes Käisi sulest on ilmunud enam kui sada õppe- ja käsiraamatut ning sadu erialaseid artikleid. Üks tema peateoseid – 1935. aastal välja antud “Isetegevus ja individuaalne tööviis” avaldati kaks aastat hiljem ka Soomes. Pärast raamatu ilmumist kirjutas “Helsingin Sanomat”, et “töökooli meetod” on üldtuntud faktina tulnud Soome just Eestist. Kusjuures mõnede allikate järgi oli Käis omal ajal Soomes tunnustatum kui Eestis.

Kui Käis sisustas oma loodusõpetuse kabinetti, “disainis” ta muuhulgas kabineti seinale ekraani filmide ja slaidide näitamiseks. Tema kabinetis oli aukartust äratav aparatuur – epidiaprojektor, projektsioonilatern, mikropreparaatide projektor, kinoaparaat jne. Arvatavasti oli Käis üks esimesi koolikino initsieerijaid ja praktilisi kasutajaid.

Johannes Käis avaldas kõikide õppereiside kirjeldused oma kirjastatud raamatuna.

Johannes Käisis oli see, mida ei ole võimalik õppida – huvi maailma vastu, oskus näha ümbritsevat ning võime anda edasi oma kogemusi. See on see, mis õpilasi nakatab ise maailma vastu huvi tund-

Direktorina korraldas Käis õppetöö esimesena Eestis nii, et see toimuks õpilase

vabal tahtel ja “sisemisel sunnil”. päevaselt kirjeldatuna oli tüdruk tugevas stressis, mida aga kool ei mõistnud ning pidas laiskuseks. Kool survestas Lillyt liigselt ning kasutas Käisi arvates valesid pedagoogilisi võtteid.

Seda arvamust aluseks võttes saatis haridusministeerium kõikidele Eesti koolidega seotud võimuorganitele teatise, milles nõuti individuaalse kasvatusviisi

ma, see müstiline jõud, mis peaks olema igas õpetajas – see, mida nimetatakse isiksuseks.

Minu hea õppejõud Lembit Andresen ütles kunagi, et tänapäeval pole enam koolmeistreid, vaid on õpetajad – ehk pole meistreid omal alal. Johannes Käis oli kahtlemata meister – kooliuuenduste meister. f

3/2008 Ἴ targa äri ajakiri 27

ajal ugu

Seep, rongid, lennukid

Dvigateli, omaaegse salapärase hõnguga objekti kohta käivad igasugused legendid – radioaktiivsed jäätmed, salajased katakombid jne.

Tekst: Meelis Piller Foto: Arhiiv

K

ui hakkasin Dvigateli ajaloo kohta materjali otsima, sattusin ühele Venemaa koopahuviliste foorumile. Muuhulgas oli keegi “Eesti Kaevurite Grupi tiimiliider” tõstatanud seal küsimuse, kas keegi evib Dvigateli all olevate maa-aluste ruumide ning radioaktiivsete jäätmete hoidla kohta mingit infot. Paistab, et seda infot kellelgi ei olnud.

19. sajandi alguses, kui Eestis hakkasid levima valgustuslikud ideed, kujunes tähtsaks tööstuspiirkonnaks Ülemiste mäe piirkond. Friedrich Wilhelm Wistinghausen rajas Ülemiste järve kaldale moodsa paberivabriku, millest hiljem kujunes hiiglaslik tselluloositööstus. Seal mühises tööd teha ka Tallinna esimene aurumasin.

28 targa äri ajakiri Ἴ 3/2008

Kus on, sinna tuleb – tselluloosivabrikust linnulennu kaugusele rajati teinegi gigant – Dvigatel. Et Venemaa ehitas hoogsalt raudteid Siberisse ja Hiinasse, oli pidevalt tarvis uusi vaguneid. Nii panid Riia ja Tallinna töösturid oma jõud kokku ning 1899. aastal sai püsti tehas, mis 20 aasta jooksul tootis Hiina raudteele 19 673 kaubavagunit ning 2042 reisivagunit. (Hm, tänapäeval võiks asi vastupidi olla – hiinlased toodavad odavaid vaguneid kõikjale üle maailma.)

LANGUS On huvitav märkida, et 1900. aastaks oli Dvigatelis peaaegu sama palju töötajaid kui praeguses Ülemiste Citys – nimelt tippkoormuse ajal koguni kuni 4000 ini-

mest. Tõsi, 10 aastat hiljem, Venemaa majanduskriisi tõttu, oli töötajate number ainult 700, vabrik töötas neli päeva nädalas ning aastatoodang kahanenud poole võrra.

Küll aga tekkis 1911. aastal tehase sortimenti uus tootegrupp – sisepõlemismootorid Atlant ja Orjol.

Sõja ajal hakkas tehas tootma suurtükimürske.

Esimese Eesti Vabariigi loomisel aga majandussidemed Venemaaga katkesid ning tellimused vedurite remondiks muutusid pea olematuks. Seda näitab ka teha-

ajal ugu

sesse jäänud töötajate arv 1921. aastal – 427. Tehas lähenes pankrotile.

1926. aastal oli Dvigateli võlg Eesti Pangale 90 miljonit Eesti marka. Aktsionäride erakorraline koosolek otsustas anda pangale 70 miljoni väärtuses tehase seadmetega tagatud obligatsioone, ülejäänud võlaosa katteks panditi valmis- ja pooltoodang.

Kas mitte nüüd ei pandud tegelikult alus Ülemiste Cityle? Nimelt hakkas Dvigatel rentima ruume teistele ettevõtetele.

1931. aastal ilmus teade Dvigateli haamri alla mineku kohta. Majandusminister Pung andis aga loa asutada aktsiaselts Eesti Dvigatel. Muuhulgas kuulus asutajate hulka riigivanem Konstantin Pätsi poeg Viktor. Põhikirja järgi oli uue ettevõtte eesmärgiks “igasuguste maismaa-, vee- ja õhuliiklusvahendite tootmine ning mitmesuguste masinate ja mootorite valmistamine.”

Aga tellimusi tõesti eriti ei olnud ning Dvigateli ruumides resideerivad ettevõtted tootsid peamiselt tarbekaupu. 1940. aastal oli ettevõtte peamiseks investoriks riik.

ESIMESED EESTI LENNUKID Kuid huvitavaid sündmusi siiski juhtus.

1933. aasta 29. aprilli Postimees kirjutab kahest Dvigatelis valmivast lennukist.

“Eesti lennukid ehitatakse piinliku hoolega,” märgib Postimees artikli alapealkirjas. Ajakirjanikele korraldati tutvumisretk Dvigatelis paikneva õhuasjanduse ühingu töökotta.

Lennukiehitus sai alguse sellest, et aastake varem koolitati kuus esimest Eesti eralendurit, kuid õhuasjanduse ühingul polnud paraku neile praktiseerimiseks lennukit anda, sest “ühingu waranduse nimestikus kuni praeguseni puudub ese, mille nimi lennuk”. Tekib muidugi küsimus, kuidas nad siis lendama õppisid.

Et lennukeid ehitada, anti ühingule 10 000 krooni hädaabirahadest. Kahe lennuki ehitus läks kokku maksma 14 000 krooni, mis tähendas, et ühing pidi 4000 omalt poolt lisama.

Kõik lennukite osad – välja arvatud Saksamaalt toodud mootorid – on valmistatud kohapealses töökojas. Lennukid on ehitatud litsentsi alusel Raab-

Kolm aastat hiljem hakkasid taastamistööd, mida korraldas NSVLi Siseministeeriumi 7. komitee. Taastamistöid viisid läbi vangid ja sõjaväelased. Tehas hakkas jälle kasvama. Kuigi osa selle territooriumist oli läinud lennuvälja ja elamubarakkide alla, kujunes ettevõte nii suureks, et kohapeal ei olnud piisavalt spetsialiste. Neid hakati värbama Leningradi ja Gorki tehastest ning kutsekoolidest. Tallinna 49. koolis hakati koolitama kohalikke spetsialiste.

Töötingimused ülesehitatud tehases olid võrdlemisi karmid. Puudus keskküte ja veevarustus. Vett toodi vaatides hobuveokitel ning sooja toodeti trofeeveduritega. Ülemiste järve äärde otsustati rajada pumbajaam ning katlamaja koos soojusvõrguga.

Uus Dvigatel oli rajatud eelkõige Nõukogude Liidu areneva tuumatööstuse varustamiseks erinevate seadmetega.

Siit ka tuumajäätmete legendi juured, mis aga pole kinnitust leidnud.

Dvigatel tegi laialdast koostööd teiste Tallinna suurtehastega – Balti Laevaremonditehase, Ilmarise, Masinatehase, ETKVLiga jne.

Schwalbe II tüüpi. Seda tüüpi lennukiga püstitati omal ajal selililendamise rekord.

Lennukid said valmis enne jaanipäeva ning nendega sooritati laulupeo ajal platsi kohal surmasõlmi. Saksa insener Raab aga räägib 2. juuli Postimehele, et ta saanud lennukite ehitamisest 4000 krooni kahju. Nimelt selgus, et 7000 krooni, mis ta kummagi lennuki ehitamise eest võttis, oli tegelikult valearvestus. Lennukid läksid 2000 krooni kallimaks. Oma arvestuse teinud Raab saksa õppinud tööliste järgi, eesti töölised aga töötanud aeglasemalt, kuigi sama kvaliteetselt kui sakslased. Raab pidi võtma töölisi juurde, et tellimus õigeks ajaks valmis saada. Nii et tegelikult täitus tänavu 75 aastat esimeste lennukite ehitamisest Eestis.

SEEBIVABRIK Nõukogude ajal hakati Dvigateli ruumides tootma tarbekaupu – seepi, kingaviksi, nööpe, naiste käekotte jms. Päris kuum võiks olla tänapäeval nahast käekott kuldse Dvigateli logoga.

1944. aastal õhkisid Saksa väed suure osa tehasest. Aasta hiljem otsustas ENSV Plaanikomitee tehase taastada.

SEINAST SEINA TOODANG 1951. aastaks oli kogu tehas täielikult töökorras ja taastatud ning hakkas valmistuma reaktorite ja geoloogilise luure seadmete tootmiseks. Tootmise keerulisemaks muutumise tõttu suurenesid nõudmised ka personalile.

Et nimekiri, mida Dvigatelis toodeti, kujunes väga pikaks, nimetaks siinkohal vaid mõned huvitavamad – seitsmetonnise tõstevõimega MAZ-500 raamil autokraanad; seadmed lõikeriistade ioonplasmakõvendamiseks ning nende katmiseks õhukese tugevduskihiga; piimapulbri valmistamise seadmed; metallvormid paneelmajade detailide tootmiseks jne. Muu hulgas valmistati Dvigatelis ka Viru hotelli sammaste metallsüdamikud.

18 aastat tagasi alustati tuumaenergeetika ning kosmosetööstuse seadmete tootmisega – kokku rohkem kui 850 nimetust mittestandardseid tooteid.

Selle 18 aasta sisse mahub nii interrinde liikumine Dvigatelis kui ka Eesti iseseisvuse väljakuulutamisega seotud ümberkorraldused, kuid sellest mõni teine kord. f

3/2008 Ἴ targa äri ajakiri 29

i nnovat si oon

Apple TUNGIB PEALE Apple on üks erilisemaid ja müstilisemaid arvutifirmasid maailmas. iPodist alguse saanud vallutusretkel on ohjad enda kätte haaranud kaks Eesti konkureerivat IT-firmat.

Tekst: Meelis Piller Foto: Scanpix, erakogu

J

uulis Ameerika Ühendriikide suuruselt kolmandaks arvutimüüjaks tõusnud Apple’it on alati ümbritsenud omamoodi müstika. Tema tootearenduse kohta ei tea keegi mitte midagi ja need, kes teavad, ei räägi. Aeg-ajalt luuakse spekulatsioone uute toodete disaini ja näitajate kohta, kuid tooted erinevad ikkagi kardinaalselt spekulatsioonidest.

Alati, kui Apple tuleb välja millegi uuega, tundub, et nüüd on lagi – enam lahedamat aparaati pole võimalik välja mõelda. Aga kusagil hingepõhjas sa tead, et see on vale – uued tooted on aina ulmelisemad ja müstilisemad.

Tõsi, Apple’i toodete evolutsioonijadas on olnud ka tõelisi ämbreid, pehmemalt öeldes mõttetuid vidinaid. Kes mäletab veel näiteks litrikujulist hiirt – see sobis tõesti ainult tulnuka käppadele.

Viimastel aastatel pole aga selliseid maitsevääratusi enam näha olnud.

IDREAM JA IDEAL Apple’i populaarsus on selle ettevõtte vastu äratanud ka meie arvutimüüjate suuremat huvi. Samal ajal, 27. augustil, avasid kaks konkureerivat müüjat kaks ainult Apple’i toodetele spetsialiseerunud kauplust – ML Arvutite tütarfirma iDreami kauplus Tartus ning esimese Eesti Apple’i müüja ja nüüdseks juba 15 aastat turul ol-

30 targa äri ajakiri Ἴ 3/2008

nud IM Arvutite kauplus iDeal Solutions Narva maantee alguses. iDreami juhatuse esimees Antti Aasma räägib, et poe avamiseks pidi läbima tõelise kadalipu. “ML Arvutite turundusosakond on maadelnud Inteli ja Microsoftiga igasuguste turundusreeglite pärast, aga see, mis Apple’il on ette kirjutatud – see on nagu kõik ruudus, kõik on sentimeetri pealt kirjas.” Ülemiste City arendusjuht Andre Veskimeister oli üks nendest inimestest, kes kunagi Apple’i Eestisse aitas. “Miks Apple? See on saatus,” ütleb teine IM Arvutite asutaja.

“Apple on tugev kaubamärk tänu Steve Jobsile ja tema loovtiimile,” räägib IM Arvutite juhataja Sander Paas. Apple kiirgab ümbrusesse positiivset aurat, ütlevad asjaomased. Ning see aura loob nõudmise Apple’i toodete järele kõikjal maailmas.

APPLE VALIB HOOLEGA Apple’i laiem levik sai alguse just tänu ihaldatud iPodidele, kinnitavad Sander Paas ja iDreami juhatuse esimees Antti Aasma nagu ühest suust. Selline buum on hakanud silma paljudele arvutiärimeestele ning mitmed tahavad sellest ihaldusväärsest pirukast osa.

“Nüüd tahavad paljud inimesed, kelle esimene kokkupuude on olnud iPodiga,

Legendaarne Steve Jobs esitlemas järekordset iPodide väljalaset.

proovida ka Apple’i arvuteid,” räägib Paas. “Eestis toimub see täpselt samuti nagu mujal maailmas. Tellitavad kogused suurenevad, paljud uued tarbijad ostavad Apple’i arvuteid.”

Ka Antti Aasma arvab, et MacBookid hakkavad rohkem levima, kuna inimestel on juba kogemus Apple’i kasutusmugavuse ja lihtsuse osas.

Loomulikult on konkurents alati positiivne – mida rohkem võimalusi toodetega tutvuda, seda parem. “PC turg kasvas möödunud aastal 20–30%, nüüd teeb Apple sama, kuid kogused on siiski märgatavalt väiksemad,” räägib Paas.

“Baltikumist oli ka teisi ettevõtteid, kes tahtsid Apple’i edasimüüjateks saada,” mäletab Aasma külaskäigust Apple’i “vaibale”. “Igaüks pidi rääkima, miks just tema ettevõte peab Apple’i poe tegema.

Keegi ütles, et nad on turul nii head discounterid, et hakkavad Apple’it kindlasti väga hästi müüma. Apple’i inimesed

t e h n o l o o g ia

Aken maailma

iDreami (ülemine) ja IM Arvutite poed näevad välja ühtmoodi: macilik minimalism ja stiilsus on põhinevad tootja üldisel disainikontseptsioonil.

Kuidas võiks välja näha üks tulevikuarvuti? Oma kontseptsiooni on välja pakkunud jaapanlasest disainer Mac Funamizu. Funamizu koondab skänneri, kaamera, GPSi ja internetiühenduse – kogu asi näeb välja nagu tuleviku iMac – kerge raamiga elegantne klaasplaat.

Umbes nagu Sony Ericssoni telefonid suudavad otsida veebist viisijupi järgi info laulu kohta, suudab selline seadeldis leida infot kõige kohta. Näiteks suunad aparaadi mingile hoonele, kunstiteosele või autole, seade analüüsib “nähtud” pilti ning otsib veebist vastavat informatsiooni.

Suunad seadme raamatulehele, aktiveerid mingi sõna ning saad selle kohta vaste soovitud sõnaraamatust jne. f

hoidsid kahe käega peast kinni – Apple ja discounter...”.

ML ARVUTID, APPLE JA STEVE JOBS ISIKLIKULT Nii nagu on raske teada saada, kuidas arendatakse Apple’i tooteid, on keeruline kontakteeruda firma inimestega. Et saada Enteri kauplustesse müügile Apple’i tooteid, püüti kontakti võtta Apple’i esindajatega Soomes ja Rootsis, aga ei midagi.

Siis soovitas keegi ML Arvutite juhtkonnast, et kirjutage Steve Jobsile otse.

“Kirjutasimegi – steve.jobs@apple. com,” räägib Aasma. “Ja läks nädalake, kui tuli Prantsusmaalt kõne – helistas naisterahvas, kes vastutab Ida-Euroopa müügi eest ja ütles, et kiri on kätte saadud, olgu me head, ärme Steve’ile järgmine kord kirjuta, sest nemad vastutavad selle regiooni eest. Vastasime, et ei teadnud tõesti, kellega ühendust võtta.”

Mp3-mängijate müük on langev trend, sest paljudele mobiiltelefonidele on integreeritud suurepärased muusikamängijad. ML Arvutid ütleb aga, et just tänu iPodidele kasvab neil selles valdkonnas äritegevus.

“Enteri turuosa Eestis mp3-mängijate segmendis on 25 protsenti,” ütleb Aasma. “Konkurents on igal juhul hea. IM Arvutid on nii kaua turul olnud, et neil oma väljakujunenud kliendid, meie ülesanne on meelitada PC-kasutajaid.” f

Puutevaba tehnoloogia?

Kas saab olla veel midagi seksikamat kui Apple’i puutetundliku ekraaniga iPod Touch või iPhone? Aga saab küll, arvavad eksperdid. Uus lahendus on puutevaba tehnoloogia – et aparaati juhtida, pole seda tarvis enam üldse puudutada, piisab, kui teed kätega õhus juhtimisliigutusi.

Kes on näinud Steven Spielbergi ulmefilmi “Minority Report”, mäletab, kuidas Tom Cruise töötas tulevikuarvutiga, liigutades dirigendina käsi õhus, andurid sõrmede küljes.

“Minority Reporti” tegevus toimub aastal 2054 – puutevaba tehnoloogia jõuab tarbijateni usutavasti aga õige pea.

Filmitegijaid nõustanud Massachusettsi tehnikaülikooli meedialaboratooriumi vilistlane Underkoffler on leidnud lahenduse, kuidas seda tehnoloogiat ka päriselus kasutada. Esialgu ta küll oma tööd ei kommenteeri, kuid Underkoffleri endise õppejõu Hiroshi Oshi sõnul sarnaneb see Spielbergi kujutatud õhuinterfeisile.

Nii on ka paljud muud ettevõtted asunud iPhone’i ja Microsoft Surface’i eeskuju järgides välja töötama tuleviku hiiretapjaid.

Esimene turuletulija on juba olemas – Toshiba Qosimo G55, mille meediapleierit

saab juhtida, hoides peopesa ekraani ees.

Käeliigutus toimib hiirena ning pöidlanõks klikina.

Toshiba tootearendajate arvates on seda mugav kasutada köögis, kui parajasti tainast sõtkud ning jahuste kätega aparaati katsudes selle ära võiksid määrida.

Ettevõte nimega GestureTek töötab juba pikemat aega välja lahendusi, kuidas puutevaba tehnoloogiat ühendada videomängusüsteemidega nagu PlayStation või Xbox.

GestureTek on juba välja töötanud süsteemi, mis võimaldab käe lehvitamisega Windowsi meediapleier üles äratada ning silitavaid liigutusi tehes surfata sarnaselt iPhone’i kasutamisele selle menüüs. Käe liikumist tuvastab vastav kaamera.

Mida päriselt tulevik toob, selles lähevad mõtlejate arvamused lahku – kes on liigutusi tuvastava tehnoloogia poolt, kes arvab, et käima läheb Neurosky, OCZ Technologies vms aju elektriimpulsse tõlgendav tehnoloogia või veelgi radikaalsem lahendus, kus ajju on siirdatud juhtimiskiip.

Kuid ühte peab ütlema – arvuti kasutamiseks kindaid küll kätte panna ei tahaks ja ausalt öeldes ei meeldiks ka ajude surkimine eriti. f

3/2008 Ἴ targa äri ajakiri 31

t e h n o l o o g ia

Näotuvastussüsteem laiadesse massidesse Google’i fototöötlustarkvara Picasa oskab nüüdsest tuvastada nägusid ning jaotada fotosid vastavalt sellele, mis näod seal figureerivad. Sakslasest insener Hartmut Neven konstrueeris selle inimaju “näotuvastussüsteemi” eeskujul.

Inimene näeb päevas miljoneid kujutisi ning on võimeline neid identifitseerima, miks mitte õpetada sama tarkvarale.

Me kõik teame, kui tülikas on kõikidele fotodele pealkirju panna – aktiivsel inimesel on neid arvutis tavaliselt tuhandeid kui mitte kümneid tuhandeid. Kõik oleks tunduvalt lihtsam, kui arvuti selle töö meie eest ära teeks – vaatab, kes pildil on, ning paneb foto vastavasse kausta.

Picasa süsteem ongi selline. See pole veel küll perfektne, kuid väga hea algus siiski.

Kui laadida uus mälukaarditäis fotosid veebialbumisse ning klikkida nupule “add

name tag”, jaotabki tarkvara fotod gruppidesse – 60 pilti, millel on isa, 70, millel ema, jne. Nii jääb kasutaja ülesandeks tippida nägude juurde puuduvad nimed. Lõpptulemusena võimaldab selline süsteem luua albumeid vastavalt vajadusele – näiteks mina ja valitud sõbrad, ema ja vend vms.

Näotuvastus on üha enam populaarsust koguv tehnoloogia. Saksamaal valmistatakse ette uusi biomeetrilisi passe, mille andmestik võimaldab näotuvastust.

Küsimus on aga tegelikult selles – kui palju me tegelikult tahame, et meid ära tuntaks?

Tänases numbris juba korra mainitud tulevikuvisioon “Minority Report” loob meile pildi maailmast, kus inimene on kõikjal tuvastatav.

Kaasa toob see endaga selle, et ümbritsevad reklaamtahvlid näitavad just konkreetsele inimesele suunatud reklaame.

Nii see privaatsus vaikselt kaobki... f

Tahad rääkida korraga kahe mobiiltelefoniga?

Aga palun – Cellular Line on konstrueerinud Bluetooth käed vabad seadme, mida on võimalik ühendada korraga kahe telefoniga.

Tavaliselt on Bluetooth käed vabad seadmed seotud ühe telefoniga. Kui isiklik ja töötelefon on inimesel eraldi, peaks teoorias olema ka kaks handsfreeed.

Cellular ular Line on võtnud probleemi aga loominguliselt guliselt – kui ühe telefoniga on kõne pooleli ja teisele telefonile tuleb parajasti kõne, siis iis annab uus seade sellest helisignaaliga naaliga märku, või-

32 targa äri ajakiri Ἴ 3/2008

maldab panna esimese kõne ootele ja vastata teisele. Line nupuga on võimalik kõnesid vahetada. “Konverentsina” mõlemat telefoni aktiveerida siiski ei saa.

Aparaat ühildub ka Skype’i ning erinevate VoIPi süsteemidega. f

Dresseeritud bakterid jälgivad keskkonda Möödunud aastal uurisid Šveitsi teadlased Põhja-Jäämeres teatud liiki baktereid, mis vee mõjul kiirgavad fluerestseerivat valgust. Analüüsidest selgus, et olenevalt vee keemilisest koostisest reageerivad bakterid erinevalt – valgus, mida nad kiirgavad, on erineva intensiivsuse ning värvusega. Nii on nende bakterite abil võimalik tuvastada väiksemaidki õlireostusi.

Elavaid biosensoreid on laborites uuritud ja arendatud juba aastaid, kuid alles hiljuti õnnestus neid rakendada ka praktikas ning reaalseid tulemusi esitleti sel sügisel.

Bakterid annavad parema tulemuse Bak ning neid n on soodsam kasutada kui klassikalisi keemilisi teste. Šveitsi teadlased on eesotsas Van Šve der M Meeriga praeguseks loonud kolme tüüpi tüüp toksilisi aineid avastavaid bakterid. Need bakterid on geneetilise rid muundamise abil kujundatud piltlim kult öeldes “lampideks”, mille lülitab sisse otsitav aine.

Van der Meer kasutas ka erinevaid värviproteiine – nii on võine malik kohe tuvastada, milline kolmest mürkainest vees peitub. f mürka

t e h n o l o o g ia

24 tundi järjest töötav sülearvutiaku HP uus Elitebook peab koos lisaakuga laadimata vastu kuni 24 tundi.

Levis ka arvamus, et pikaajalisemat akut pole üldse tarvis – inimene ei istu nagunii üle in nelja tunni sülearvuti taga – või kui istubki, siis on võimalik see elektrivõrku lülitada. elekt 24 tundi on aga suur samm sülearvutite maailmas. See saavutati tänu erinevatele saav energiaefektiivsetele komponentidele – näiteks Inteli SSD kõvaketas ja HP elavhõbedakõvak vaba Illumi-Lite LED-monitor.

LEDInteli SSD kõvaketas kõvaket tagab ligikaudu seitsmeprotsendise energ energiasäästu ning võrreldes tavalise LCD-monitoriga annab HP LCDIllumi-Lite LED-kuvari kasuIllu tamine lisaks ligi neli tunt di tööaega. d f

Videokaameraga vee alla Sukeldumine on hobi, mis kogub üha enam populaarsust. Kes korra vee all käinud, teab, kui põnev see maailm on. Veel parem oleks aga, kui saaks seda elamust ka teistega jagada.

Fotoaparaatidele on tehtud erinevaid kesti, mis võimaldavad neid seadmeid vee alla kaasa võtta, Olympusel on fotokad, mida võib julgelt ka ilma kestata vee alla kaasa võtta ning sellega seal pilti teha. Kuid nüüd on olemas videokaamera, mis ilma kestata vee survele vabalt vastu peab.

Teerajajaks on Sanyo Xacti CA65. Tõsi, see on mõeldud pigem snorgeldamiseks, sest sügavust kannatab aparaat kuni poolteist meetrit. Samuti ei soovita tootja sellega vee all olla kauem kui tund aega. Pärast sellist sukeldumisseanssi peaks kaamerat vähemalt 10 minutit kuivatama.

Selle kaameraga on võimalik teha ka supermakrovõtted – s.t minimaalne kaugus ob-

jektist saab olla kuni üks sentimeeter.

Kaamera salvestab MPEG-4 AVC/H.264 formaadis, mis teeb faili umbes kaks korda väiksemaks kui tavaline DVD MPEG-2 fail, kuid on oma kvaliteedi poolest sama hea või isegi parem. 4GB mälukaardile mahub kuni 5 tundi ja 13 minutit videomaterjali.

Kaameraga saab teha ka 6,37megapiksliseid fotosid. f

Photoskin: nutikas vidin rahakotis Sellel aastal pälvis CESi parima innovatsiooni auhinna ning Red Doti disainiauhinna (Honorable Mention) aparaadikene, mis kannab nime Photoskin. Ühel maailma suurimal tehnikašõul Consumer Electronics Show (CES) tunnustatud seadeldis meenutab krediitkaarti, kuid on veidike paksem ning kujutab endast tegelikult LCD-ekraani.

Hiljuti pakkus keegi välja mõtte, et visiitkaardid võiksid olla e-paberil. Nii kui telefoninumber või midagi muutub, saab seda uuendada ning muutus toimub ka kõikidel jagatud visiitkaartidel.

Photoskin võikski olla midagi sellist – kõik visiitkaardid ühes kohas elektrooniliselt koos.

Photoskin ühendub internetiga arvuti USB-kaabli kaudu. Ühenduse abil saab uuendada widgeteid – näiteks kui loed aktsiate uudiseid, koomikseid, horoskoope vms, siis salvestatakse uuendused ühenduse ajal seadmesse ning need on loetavad ka pärast ühenduse katkemist. Seda saab kasutada ka fotode vaatamiseks.

Seade on puutetundlik ning näeb välja väga trendikas. f

3/2008 Ἴ targa äri ajakiri 33

summar y

AUTUMN 2008

the 5th edition of the magazine Smart Business 3 WELCOME The editorial from Chief Innovation Officer at Ülemiste City, Andre Veskimeister. Veskimeister talks about perspectives and the export of Estonia’s e-services.

4 ESTONIA’S OWN SILICON VALLEY? Ülo Pärnits believes that Estonian business operators should accept that when speaking about the internal market, people mean the European Union. He also suggests that enterprises engaged in the same activity should come together under a joint trademark.

Motivated by such ideas, Pärnits wants to develop the identity of Ülemiste City. ‘So that people could say they are working in this big company that employs 3000 and eventually 30 000 people. We belong to that company. And then we will be heard by all the other big companies.’

8 NEWS On 4th of September, Edgar Savisaar, mayor of Tallinn, and Gunnar Kobin, the chairman of the board of Ülemiste City, opened the largest privately owned park in Tallinn right in the heart of Smart Business City.

Two of the large office buildings came on line. Firstly, Ustus Agur, the 10-storey building and then twin towers which have been named after Ludvig Puusepp, one of the first neurosurgeons in the world, and both towers have 10 storeys and 10 000 m2 of floor space.

In June, Vaido Romulus became the executive director of Ülemiste City and Heldur Meerits, an accomplished businessman, was elected to the council of the Smart Business City Group.

The number of companies located in Üle-

34 targa äri ajakiri Ἴ 3/2008

miste City approaches 100 this year; 22 new companies have settled in over the summer.

Smartlink, a company offering terminal solutions and operating in Ülemiste City, won the procurement of the Estonian Informatics Centre this summer and is going to develope a new software for ID-card.

12 GALLERY The newly opened park at Ülemiste City is the perfect place for relaxing with its refreshing green area. The natural environment integrated into the work environment promotes creative thinking and new ideas.

17 ROOM A 10-storey building erected at the corner of Lõõtsa and Valukoja streets is now ready. The building now accommodates, among others, Microlink, Estonia’s biggest IT-company.

20 MANUFACTURING The territory of Ülemiste City has been used for manufacturing for more than a hundred years. Although the huge old factories are long gone, the ML Arvutid plant, one of Estonia’s largest producers of computers, is now located among the smartly designed office buildings of Ülemiste City surrounded by a lovely grove.

22 INSPIRATION Alfred Vassilkov, the designer of Audes loudspeakers, speaks about the mystery of reproducing sound. Audes is Estonian loudspeakers company there is known worldwide. Where does a designer of loudspeakers get an inspiration when creating new models? Alfred Vassilkov says the source of his inspiration is meditation – you have to lis-

ten to the sounds surrounding you without thinking about anything.

24 SECURITY Margus Vaino, the leader of one of the biggest IT-companies in Baltics, Santa Monica Networs, talks about the growing need for business security solutions.

26 INNVATOR Johannes Käis was, without doubt, one of the most outstanding characters in the history of Estonian schools. From the very beginning, the curricula Käis developed were extremely novel for their time – their educational purpose was to promote systematic thinking in teachers, evoke love towards children, develop respect for and interest in teaching and intensify a sense of duty and responsibility.

28 HISTORY Situated within the territory of Ülemiste City, the Dvigatel factory, like many buidings of its era, also comes with its own legends and sense of mystery and atmosphere.

30 INNOVATION Apple is no longer merely a brand for a small number of fanatics – Apple, which has become the second largest producer of computers, is also entering the mainstream here in Estonia.

31 TECHNOLOGY Mac Funamizu, a Japanese designer, has come up with a concept for the computer of the future – a thin glass plate, which is in constant connection with the Internet and ‘able’ to observe its surroundings.

34 SUMMARY

for ewor d

Outside the comfort zone

A

s the government has prepared a balanced budget for the upcoming year, it is now time to take a moment to think about the next step.

We have only bought ourselves time to make the decisions needed to grow in the future. No one success story can continue if specific priorities and goals are not set. Our competitive advantages from the previous period, including lower production costs and cheaper credit alternatives, have been exhausted and will never again present themselves in this way.

What will our competitive advantages be in the future? Future successful businesses conduct Smart Business – based on knowledge. We currently already have successful IT sector businesses, where an international approach has become common business practice. For some reason, this has occurred in spite of a lack of government “measures”. Additionally, we are considered a world-leader in e-government; however, we have been unable to format this for export. We must also admit that the government has not shown any initiative in encouraging the development of this sector. At the same time, not much is needed – simply the will.

We have yet to notice this will.

It is true that IT businesses need to work together, and we are lucky in this regard. We are happy to note that a number of successful IT businesses have decided to work together to establish the Estonian IT success story Demo Centre, which could also be used to introduce different IT businesses in Estonia. Unfortunately the government’s input is all but invisible.

Due to the work of the E-Health Foundation, many large developments in the field of digitalizing health services will be implemented this year. These include a digital medical history information system (digital history), digital registration, digital prescriptions and a program to archive large amounts of information from radiology results. Such developments are unique in the world, and will change the way all Estonians regard their health, allowing for continuous monitoring of

Andre Veskimeister, Chief Innovation Off icer of the Ülemiste City

health data. This will increase the quality of interaction between individuals and the medical community in the same way that internet banking changed the way people interacted with their banks. Once again, this is a good opportunity for the state to profit internationally from the export of the solutions being developed.

There are many other sectors that could be internationally competitive in the future. Prime examples include design and multimedia. Unfortunately, all we hear about is how the Estonian Art Academy has been trying unsuccessfully for many years to build its own expensive high-rise building in the centre of Tallinn. I am pleased that the government has not been very enthusiastic about financing this – esteemed Rector Signe Kivi – if you wish to support the development of an interna-

tionally respected sector, follow the example of Tallinn Technical University. In conjunction with Technopol, an environment of academic and business cooperation has evolved around the campus. The building of a skyscraper in the centre of Tallinn would surely create a nice building, but hardly a success story.

Sectors that have the possibility of becoming successful export orientated businesses are numerous in Estonia. The government must have the courage to list its priorities and support their development. At Ülemiste City, we have learned that there are no simple solutions – everything that is worth doing requires attention and work. If this is not done, the focus is lost and no results will occur. We know what we will be doing in 5 and 10 years.

Does the Estonian State know? f

3/2008 Ἴ targa äri ajakiri 35

13.-14.11

IT Kolledzi Konvere nts

.2008

ikeskus, T a

TOETAJA:

PARTNERID:

MEEDIAPARTNER:

Eesti Innovatsiooni Aastakonverentsi INNOESTONIA toetab Euroopa Liidu Sotsiaalfond Ettev천tluse Arendamise SA (EAS) innovatsiooniteadlikkuse programmi kaudu.

llinn

KORRALDAJAD: