Metomatk kaunil Põlvamaal

Kogu loodu suurus

Bill McKibben käsitleb Iiobi raamatut loona inimese ja loodu suhtest ja väidab5 , et Jumala vastuses Iiobile kõlab ühtlasi sõnum meile meie tänases kliimakriisis. Iiob on kannatav mees, kes on kaotanud kõik: lapsed, varanduse ja tervise. Kolm sõpra tulevad külla ja esmalt istuvad vaikivas kaastundes koos temaga 7 päeva. Siis avab Iiob suu, kurtes karmi saatuse üle ja needes päeva, mil ta sündis. 37 peatükki kirjeldavad Iiobi ja tema sõprade diskussiooni selle üle, miks Iiob kannatab. Diskussiooni keskmes on sõprade püüd kohandada tavaarusaama, et kannatus on patu tulemus, Iiobi olukorrale – ja Iiobi kinnitus, et ta pole milleski eksinud. McKibben näeb Iiobi sõprade kitsarinnalist tõlgendust paralleelina sellele, kuidas meie kaasaegne ühiskond on muutnud tarbimise kõige elulisemaks teemaks. Eriti läänemaailmas julgustatakse meid keskenduma iseenesele ja tarbima kõike,midahingihkab.Parakuviib sellineenesekesksusloodusressursside pöördumatu ülekasutamiseni.

Jumal teeb tühjaks nii Iiobi kui tema sõprade tarkuse ning annab vastuse, mis ei näigi olevat vastus. Selle asemel kutsub ta vaatama kogu loodut tervikuna (Ii 38:4-13). McKibben osutab tõsiasjale, et Jumal kirjeldab siin maailma ilma inimesteta. Loodu eest hoolitsemine ja elu andmine, millest Jumal kõneleb, toimus maailmas ka enne inimest, ilma inimeseta. Inimesed on selles maailmas, millest Jumal kõneleb, väikesed ja tähtsusetud. McKibbeni sõnum on selge. Loodus ei ole objekt, millega inimene võiks omatahtsi toimetada; see on Jumala võimsate tegude areen, kus üha luuakse ja kindlustatakse elu. Jumal annab vihma isegi siis, kui ükski inimene sellest kasu ei saa. Jumal paneb ka tühermaa õitsema: mis võiks veel selgemini mõista anda, et meie, inimesed, ei ole alati kõige keskpunktis, küsib McKibben. Näib, et Jumala vastus Iiobi kurtmisele oma raske saatuse üle onsee:kessaoled,etselliseidküsimusiesitad?IiobvõtabJumalavastuse vastu alandlikult, viisil, nagu ka tänapäeva inimesed võiksid loodusesse suhtuda.

Kokkuvõte

Artikli eesmärgiks oli osutada sellele, kuidas Wesleyst alguse saanud metodistlikteoloogiajaPiibelpuudutavadjakõnetavadmeietänaseid keskkondlikke ja kliimaküsimusi. Kuidas siis?

Rääkides vaimse muutuse teoloogiast, mis võib esile tuua muutusi kultuuris.

Rääkides pääste mõistest, mis kannab endas ühtlasi kutset lepingulisseosadussejasotsiaalsepühitsuse dimensiooni.

Rääkides piibellikust loomise ja lepingu mõistest. See viib meid uuenenudarusaamalemeiesuhtest loodusega. Meie ei ole universumi keskpunkt.Looduseiolevaidmeile nautimiseks. Me oleme vastutavad oma tegude eest looduse suhtes, eriti selles, mis puudutab meie tegudest tulenevaid kliimamuutusi või vaeste olukorda kolmandates riikides.

OLE BIRcH , Kopenhageni Jeruusalemma kiriku pastor ja Põhjamaade ja Euraasia Keskkonverentsi Nõukogu liige

1 eodore Runyon (1998). e New creation: JohnWesley ’ seologyToday.Nashville:Abingdon Press. P.169 2 aarup,Jørgen(2016).Medvennerilysvitale. Strandby: Forlaget Trofast. P.241 3RoaldE.Kristiansen(1993).Økoteologi.Frederiksberg: Forlaget ANIS. P.68–72 4 David Atkinson (2008). Renewing the Face of the Earth. Norwich: canterbury Press. P.43 5 Bill McKibben (2005). e comforting Whirlwind: God, Job and the Scale of creation. P.25–27

Lühendatud tõlge: MEELI TANKLER