2014/15 1. poolaasta
Seekordsest lehest võid leida:
rebaste nädalast fotosid
intervjuud modellide ja vahetusõpilastega
aasta õpetaja
ning palju muud...
2 sutab meile erinevate valemite ja süsteemide õpetamiseks väga ilmekaid ja tihti ka vaimukaid viise, mis hoiavad klassis oleva õhkkonna positiivsena ja nende viiside abil on töö ajal
Meie õpilassõbralik õpetaja Tõnu Tamm
kergem mõnda valemit tuletada. Need samad
Eesti Õpilasesinduse Liit kuulutas oktoob-
kiiresti.
ris, mis on tuntud kui hea õpetaja kuu, välja
Iseloomuomadustest
konkursi „Õpilassõbralik õpetaja“. Meie
toodi välja see, et ta
kooli õpilasesindus valis selleks õpetajaks
ei saa kunagi paha-
Tõnu Tamme.
seks kui me midagi
Me küsisime erinevatelt õpilastelt, mida nad
ei oska, pigem vas-
arvavad, miks on Tõnu Tamm meie kooli õpi-
tupidi, ta üritab meid
lassõbralik õpetaja.
õiges suunas mõtle-
Vastuseid tuli erinevaid, alustades erinevatest iseloomuomadustest füüsika tunnini välja. Peamine, mida õpilased ära mainisid, oli see, et ta
nipid või viisid teevad ka tunnid lõbusaks ja nad mööduvad tihti
ma panna. Nii mõni-
Foto: Koidula Press
gi meenutas esimest õpetaja Tõnu antud füüsika tundi naerulsui.
on väga mõistev ning on alati valmis lapsi aita-
Väga paljud ütlesid, et ta on väga rõõmsameel-
ma nii füüsikas kui ka mõnes muus aines, näi-
ne ja sõbralik. Paljud tõid välja, et kui teda väl-
teks matemaatikas või keemias, nii enne kui ka
jaspool klassi näha, küsib õpetaja „kuidas lä-
pärast tunde, lihtsalt tuleb abi küsida.
heb?“.
Katri Orgussaar
Paljud õpilased mainisid ära ka selle, et ta kaKoidula Press Peatoimetaja ja kujundus: Lauri Leas, G3BK Toimetus: Karmen Grigor, G1BK1 Gloria Haar, G1BK1 Mari-Liis Merimaa, G1E Katri Orgussaar, G1BK1 Maris Põldsaar, G1E Karolin Siimer, G1BK2 Maria-Liis Tomson, G1BK1 Fotograaf: Lisete Viisut, G1A Meediaringi juhendab Haide Kuivas
Leiad meid ka internetis:
3
Aasta õpetaja - Reet Kund Reet Kund, Pärnu Koidula Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja, valiti direktsiooni poolt meie kooli aasta õpetajaks ja me vestlesime temaga, et teada saada, mida tema tiitlist arvab ja kuidas ta selle ameti peale üldse sattus. Alustuseks küsisimegi, miks õpetaja Reet Kund õpetaja ameti kasuks otsustas. Ta rääkis meile, et lastega töötamine on talle alati meeldinud ning see väljendub ka selles, et ta on lasteaias õpetaja olnud, edasi kooli õpetama tulemine tundunud loogiline samm. Oma õpingute ajal oli õpetaja Reet inglise keele eriklassis, kuid inglise keelel polnud tollal erilisi väljavaateid ning siis ta otsustaski eesti keele ja kir-
Foto: Koidula Press
janduse kasuks. Kui me küsisime õpetajalt kumb talle aga sü-
See viibki meid meie viimase küsimuseni, mil-
damelähedasem on, ütles ta, et kirjandus on
leks oli: "Missuguseid emotsioone aasta õpeta-
tema jaoks köitvam, aga kuna keel ja kirjandus
jaks valimine teis äratas?" "See on muidugi
on omavahel nii tihedalt seotud, ei saa ühte
tohutult suur tunnustus ja see on väga rõõmus-
teisele päris eelistada. Kuid näiteks mainis ta
tav," vastas õpetaja. Ta mainis, et ka siin män-
ära, et Jaapani kirjandus, näiteks mõni Mura-
gib suurt rolli õpilastega tegelemine nii olüm-
kami Haruki teos, on tema lemmik.
piaadide tasemel kui ka mõne näidendi lavas-
Meid aga huvitas väga, mida lapsed õpetajale
tamisel. Näiteks eelmise aasta jõuluaktusel
õpetanud on. Selle küsimuse peale hakkas
"Saaremaa onupoja" lavastamine koos õpilas-
õpetaja naerma ja ütles, et seda ei saa sõna-
tega olnud tore ettevõtmine, mis veel kauaks
dega seletada, see on tunnetes. Kuid ta ütles,
meelde jääb.
suurim õpetus, mille lapsed talle andnud on, on see, et neid tuleb kuulata, nende soovide ja vajadustega tuleb arvestada.
Katri Orgussaar
4
Rebased igal pool!!! Selle aasta rebaste ristimine oli, samuti nagu ka eelmistel aastatel, esimesel kooliaasta veerandil. Kuid nüüdseks oli selle erinevus see, et enam ei võistelnud mitte kolm paralleeli, vaid viis paralleeli. Pärnu Keskuse platsil tõestasid rebased oma suhtlemisoskusi, kui neile anti roheline õunapunn ning nad hakkasid inimesi veenma, et nad vahetaksid õuna millegi parema vastu ja nii edasi. Samuti olid rebased väga hoolivad keskkonna vastu, kui nad korjasid linna pealt laiali oleva taara kõik ühte kokku. Sellel õhtul leidis aset veel orienteerumise mäng ning üheskoos laulmine ja tantsimine ning õhtu lõpetati sõbralikult kallistades ning head und soovides. Õpilasi oli üle 170 ning G3BK klassi Jumalatele oli see suur katsumus saada nii paljude noorte rebastega hakkama kuid nad ületasid selle katsumuse. Igaks päevaks oli neil mõeldud rebastele vahetundide ajal võistlused, päeva liigutus, riietumise stiil ning ostetud kõike head-paremat, mida rebased said maitsta. Lisaks olid nad väga hoolivad ja kaunistasid oma alluvate nägusid, siis kui juhtus, et rebased polnud mitte tublid vaid pahad, viidi nad karistuseks Pärnu linna peale laulma Jumalatele ustavuslaulu. Kahel koolipäeva õhtul toimus ristimine ka Pärnu Keskuse platsil ja Niidupargis.
5
6 Niidupargis aset leidnud ristimise õhtul pidid rebased panema selga riided, mida nad ei karda ära määrida, sest neid ootas seal ees metsavaheline rada, mis sai alguse metsa ääre peal , kus seoti kolmel rebasel silmad kinni ning teised pidid neid juhendama üle küngaste sõnaseletusega, toetada ei võinud pimedaid füüsiliselt .Kui see osa sai läbi, said kõik rebased endale hammaste vahele värske kala, mida nad pidid kandma suus terve raja. Rajal ootas neid veel ees mudast läbi roomamine, kus neid pilluti mudapommidega; ämblikuvõrgust läbipugemine; õli, jahu ja munadega üle kallamine ja palju muud. Kui rada sai läbitud, mõtlesid Jumalad oma alluvatele veel igasuguseid erinevaid ülesandeid. Õhtu lõpetas Jumalate autosse kandmine ja hüvasti jätmine.
Rebaste klasse oli viis ning Jumalatel tuli suurepärane plaan, kuidas seda arvu ära kasutada ning nad lasid iga päev ühel klassil endale valmistada rikkalik lõunasöök, mille juurde käis ka suurepärane meelelahutus.
7
Ristimise nädala lõpp leidis aset reede õhtul Pärnu Koidula Gümnaasiumi asendusmaja spordisaalis, kus enne eripreemiate ja võitjaklassi kuulutamist pidi iga klass esitama Jumalatele 3 kava – vabakava, muusikali ja naljakava. Peale kavade esitamist tegid Jumalad oma viimase otsuse ja kuulutasid välja eriauhinnad ning enda loodud lauluga võitja - G1E klassi rebased.
Maria-Liis Tomson Fotod: Koidula Press
8
Meie oma kooli modellid Kindlasti olete kuulnud, et ka meie koolis
käib modelle, ning need, kes ei ole kuulnud, need nüüd siis kuulevad. Intervjueerisime kahte G1 klassi õpilast, kes on teinud Eestis modellitööd.
Getter Killing, G1R1
tulid selle eest tuusad.
Kui kaua oled tegelenud modellindusega? Kaks aastat.
Kuidas on modellide omavahelised suhted? Kas tahetakse ka üksteisele halba? Selles agentuuris, kus ma olen, saavad kõik
Millest sai alguse modellikarjäär? Mind leiti kevadiselt suurpuhastusturult kui esinesin seal koos oma tantsukaaslastega, peale tantsimist tuldi minuga rääkima ja leppisime esimese kohtumise kokku ja järgmine nädal sain juba oma esimesele pildistamisele.
Mis
on
meeldejäänuimad
üritused/
photoshootid, kus käinud oled? „Võta või jäta“ salvestused on alati väga lõbusad olnud, kogu tiim on rõõmsameelne ja hu-
tüdrukud ja poisid omavahel super hästi läbi. Me käime ka vabal ajal koos väljas ja nad on kindlasti ühed kõige imelisemad inimesed, keda kohanud olen. Mõned tüdrukud on üldse lahutamatuteks parimateks sõbrannadeks saanud. Kindlasti ei taheta üksteisele halba.
Kas kuulud ka mingisse modelliagentuuri, kui jah, siis millisesse? Jah, E.M.A Model Management.
moorikas. Pildistamistest on mu lemmik Kakumäe rannaääres toimunud, ilm oli perfektne ja kõik oli äärmiselt mõnus, ka tulemusega jäin
rahule. Teine äge pildistamine oli kellegi hoovis, kus pildistasime koos kulturistide ja koertega, õues oli temperatuur nullilähedane, riideid vähe, huuled lõdisesid samal ajal, aga pildid
Millised on nöudmised modellile? Kehamõõdud peavad olema korras, neid kontrollitakse iga aja tagant. Näonahk peab olema puhas ja ei tohi oma välimust muuta ilma nõu pidamata (tatoveeringud, augustused jms).
9 Kuidas on modellide omavahelised suhted?
Karolin Nergi, G1BK1 Kui kaua oled tegelenud modellindusega? Olen tegelenud modellindusega peaaegu 2 aastat
Kas tahetakse ka üksteisele halba? Paljudel on eelarvamus, et modellid on ülbed ja isekad. Tegelikult see pole üldse nii. Olen kokku puutunud sadade modellidega ja olen ainult paari tüdrukut näinud, kes on tõesti ülbed. Kõik on väga sõbralikud ja saavad omavahel hästi
Millest sai alguse modellikarjäär? Juba väikesest tüdrukust saati on modellipisik sees olnud. Eriti hakkas see huvi pakkuma põ-
läbi. Ei taheta üksteisele halba, kõik pigem toetavad ja aitavad teineteist.
hikooli alguses. 8ndas klassis nägin castingu kuulutust ja mõtlesin, et nüüd on see aeg käes. Ega ma tegelikult midagi ei lootnud, mõtlesin, et lähen proovin, midagi kaotada pole. Kõik läks oodatust paremini ja varsti peale castingut sõitsin Tallinnasse esimesi pilte ja showsid tegema.
Mis
on
meeldejäänuimad
üritused/
photoshootid, kus käinud oled? Shootidest kõige eredam mälestus on jäänud Jörgen Paabuga. Jörgen on kõigest 21 aastane, väga kogenud ja professionaalne fotograaf. Väga meeldiv oli temaga koostööd teha. Ka Janne Luiglaga pildistamine oli väga tore kogemus. Noor ja tore fotograaf, pildistamine toimus
lahedas kohas ja oli täiesti teistsugune. Showdest on siiani kõige parem olnud EKA (Eesti Kunstiakadeemia) disainerite show, mis
Kas kuulud ka mingisse modelliagentuuri,
toimus NO99´s. Kõndima pidi publiku sees,
kui jah, siis millisesse?
toolide vahel. Nii palju rahvast oli, et kõik ei
Jah,kuulun agentuuri ICON Nordic.
saanud istumagi. Õhkkond oli super! Fantastiline kogemus! Ning kindlasti on hästi meelde jäänud Tallinn
Millised on nöudmised modellile?
Fashion Weeki showd( Marilin Sikkal, Kristel
Söö tervislikult, tee trenni, maga piisavalt, hoia
Kuslapuu, Iris Janvier) ning show KUMUs.
mõõdud korras!
Intervjueeris Karolin Siimer
10
Meie täitsa oma maailmarändurid
isa. Mul oli kaks õde, kuid vanem neist viibis sel ajal ise vahetusõpilasena Prantsusmaal, niiet teda ma eriti tundma ei õppinudki. Noore-
Maailm on suur ja lai - Koidula Gümnaasi-
ma õega aga oli raske. Kuna mul kogemus
um tagab selle, et õpilased saaksid uurida
õdedega puudus, siis alguses olin ma päris
uusi ja huvitavaid kohti. Püüdsime kinni 2
hädas, aasta lõpuks aga olime lahutamatud.
rändurit,
Kokkuvõtlikult, ma ei oleks osanud soovida
kes
räägivad
meile
oma
omale paremat vahetusperet! Mu pere võttis
kogemustest väljaspool kodumaad.
minu pärast isegi kassi.
Jenny-Lotta Kuusk: Kuhu te vahetusõpilaseks läksite ja miks te just sellise valiku tegite? Käisin Saksamaal, sest mu parim sõbranna käskis
mul
vahetusaastale
minna.
Alguses pidime mõlemad minema, aga ta otsustas lõpuks, et ei taha siiski aastat vahele jätta. Saksamaale läksin keele pärast.
Milline oli kõige värvikam seik, mis teiega juhtus? Kindlasti segasaunas käik. Ma küll teadsin, Saksamaal on segasaunad, aga kui ma esimest korda sinna sattusin, siis šokk oli suur.
Käisin seal ühe teise Eesti tüdrukuga. Alguses jätsime endale ujukad selga, aga siis tuldi meile ütlema, et see pole lubatud. Olime siis sunnitud ka enda bikiinid ära võtma, aga tõm-
Kuidas teisse suhtuti võõrsil olles? Üllatavalt hästi, hirm oli alguses mul väga suur, aga sakslased on vägagi avatud inimesed ja
basime rätikud endale tihedalt ümber. Läksime ja istusime siis saunalavale, ja natukese aja pärast astus sisse üks seitsmekümnendates
tänu mu perele läks kohanemine päris kiiresti. Alguses oli tänu keeleprobleemidele raske suhelda, aga need probleemid lahenesid kiiresti ja selle pärast keegi viltu ei vaadanud.
Milline oli teie vahetuspere? Alguses olid nad mulle lihtsalt inimesed, kelle juures ma elasin- ema, isa, kaks tütart. Aga aja jooksul, kui ma neid tundma õppisin, sai neist mulle mu teine pere. Lõpuks ma ei kutsunud neid isegi enam nimepidi vaid ütlesingi ema ja
Foto: Facebook
11
Foto: Google
rõõmsama kehaehitusega (ehk siis paksem)
ärajäävate ning asendatud tundide jaoks.
härra, täiesti alasti. Istus meile vastu teisele
Koolis süüa ei saanud. See oli minu jaoks eriti
poole lava, jalad harkis, vaatas meile otsa ja
masendav. Iga hommik võtsin kodust midagi
ütles rõõmsalt: Moin (tere)! Me nagu ei
kaasa, enamjaolt saiakesi. Vahepeal oli mul
osanudki midagi kosta selle peale, põgenesi-
siuke tunne, et kogu mu menüü koosneski ai-
me vaid esimesel võimalusel sealt saunalavalt.
nult saiakestest. Igaljuhul, õpetajad olid seal ülitoredad. Hästi rõõmsad ja avatud ning tunnis
Kirjeldage üht tavapärast koolipäeva. Millised olid õpetajad ja kombed koolis?
mul tavaliselt igav ei hakanud, isegi kui ma aru ei saanud millest räägiti. Ükskord alustas õpetaja tundi sellega, et tuli klassi ja hakkas
Tunnid algasid mul 7.50, koolis käis suur osa
laudade
õpilastest jalgratastega, ka ma sõitsin iga hom-
tähelepanu saada. Klassid aga olid väga
mik kuni novembrini jalgrattaga, siis ma roh-
väikesed. Minu klassis käis 24 õpilast, ja seda
kem ei viitsinud. Mõni aga käib aasta ringi
oli nende jaoks juba palju. Oma klassiga oli
rattaga koolis. Jube. Tunnid olid enamjaolt kõik
tunde koos vähe, sest enamjaolt olid kõik klas-
paaristunnid, 2x45 minutit. Tunnid jäid aga
sid segamini, ainult põhiained, milleks mul olid
väga tihti ära. Koolis oli seina peal eraldi plaan
füüsika, matemaatika ja bioloogia olid koos.
peal
ringi
kõndima,
et
õpilaste
12 Tänu sellele oli aga väga keeruline nimesid
tavaliselt sõin ma 3 korda päevas sooja toitu,
meelde jätta, kuna iga päev nägid jälle uusi in-
siis arvati et ma olen imelik. Saksamaal olid
imesi. Koolis oli telefonikeeld. Isegi vahetunnis
mul
ei tohtinud sul telefoni käes olla. Õpetajad kon-
lõunasöögiks saiakesed, ning õhtusöök oli siis
fiskeerisid need kohe ära ja tagasi sai koos
ainuke soe toidukord päevas. Alguses oli ikka
vanemaga. Ükskord ainult üks tüdruk jäi tunnis
jube küll. Siis jõululaupäeval ei saanud ma kar-
telefoniga vahele ja siis füüsika õpetaja lasi tal
tuleid ega seapraadi. Mu pere ei julgenud
klassile koogi küpsetada.
mulle enne 24. öeldagi, et me sööme saiakesi
hommikusöögiks
võileivad/saiakesed,
jõuluõhtul. Ma olin nii pettunud Nüüd ma isegi Kui palju jäi teile kohalikku keelt külge? (mõni fraas?) Külge jäi vist piisavalt, ma loodan. Inimestega suhtlemisel lõpuks mingit keelebarjääri ei olnud ja naljadest sai aru, mis oli väga oluline, sest
juba igatsen neid, sest Saksamaa saiakesed on tõesti supermaitsvad!
Mida jääte igatsema vahetusriigist ja kas sooviksite sinna kunagi tagasi minna?
me host-isaga norisime üksteist koguaeg. Ees-
Kõike- oma sõpru, kooli, oma peret, kogu seal-
tisse tagasi tulles ajasin oma pere ja sõbrad
set elu. Lihtsam oli lahkuda Eestist, teades et
ehk natuke segadusse, kui eesti keelsed sõnad
ma tulen siia 11 kuu pärast tagasi, aga Saksa-
meelde ei tulnud enam ja tänaval võõrastega
maalt ära tulemine oli veel hullem, sest ma ei
suhtlema hakkasin (Saksamaal oli see täiesti
teadnud, millal ma jälle neid inimesi näen. Ma
normaalne, kui võõrastega bussis või tänaval
läheks esimesel võimalusel sinna tagasi. Seda
suhtlesid ja tere ütlesid).
on veider sõnadess panna, aga kodu on seal, kus on su süda. Peale vahetusaastat on mul nüüd kaks kodu ja kaks pere.
Kas teil tekkis seal olles koduigatsus? Mida igatsesite kodumaast kõige enam? Tekkis, ja kuidas veel, alguses oli eriti raskeuus pere, uued sõbrad, võõras keel. Aga see
Mida soovitaksite neile noortele, kes soovivad samuti vahetusõpilaseks minna?
oli just hetk, millest tuli üle olla, ükskõik kui
Kui vähegi võimalust on, minge kindlasti! Vahe-
raske oli.
tusaasta on üks parimaid ja raskemaid aastaid
Kõige paremini selle vastu aitas teiste vahe-
su elus, aga see jääb sulle alatiseks meelde.
tusõpilastega rääkimine, kes elasid täpselt
Ärge kartke proovida midagi uut. Just see aitab
sedasama
Ilmselgelt
sul ennast paremini tundma õppida. Vahe-
igatsesin ma oma peret ja sõpru, aga kui need
tusaasta just selles seisnebki- uue kultuuri
välja jätta siis kõige enam igatsesin ehk sooja
tundma õppimises, kompromisside ja ühiste
sööki. Kui ma oma vahetusperele rääkisin, et
huvide leidmises, millegi uue õppimises.
läbi,
mida
minagi.
13 Karl Kaisel: Kuhu te vahetusõpilaseks läksite ja miks te just sellise valiku tegite? Käsin
Lõuna-Aafrikas.
Mingit
konkreetset
põhjust ei ole, miks sinna läksin. Lihtsalt tunne oli
selline, et see on õige koht minu jaoks.
Kuidas teisse suhtuti võõrsil olles? Nägin väga palju erinevaid inimesi ja seetõttu ka suhtumisi seinast seina. Mõni kallistas, mõni sõimas. Üldiselt, aga oldi väga positiivsed.
Milline oli teie vahetuspere? Minu pere oli oli ema ja isa, lapsed olid juba suured ja elasid omaette. Minuga koos elasid kaks teist vahetusõpilast, üks Soomest ja teine Ungarist. Pere üle küll nuriseda ei saa. Väga toredad
inimesed
Viisid meid paljudesse kohtadesse, kuhu muidu ei oleks sattunudki. Käisin näiteks päris mitu korda maailma kuulsas Krugeri rahvuspargis. Põhimõtteliselt on see nii, et üks poole
Eesti
suurune
maa-ala
Foto: Facebook
olid.
on
aiaga
ümbritsetud, kus tegeletakse ökosüsteemi ja loomade säilitamisega. Pargis on võimalik autoga ringi sõita ja hea õnne korral näha kõiksugu loomi alates impaaladest ja springbokidest kuni elevantide ja lõvideni.
Milline oli kõige värvikam seik, mis teiega juhtus? Vahetusõpilastele korraldati selline üritus, kus kõikidel oli võimalus minna elama maale,
mustanahaliste juurde 2 nädalaks. Nii läksin siis ka mina. Olin seal peres elanud mõned päevad ja ühel öösel tekkis vajadus minna peldikusse. Võtsin siis taskulambi ja hakkasin minema. Tee sinnani oli mudane ja sadas, aga siiski leidsin selle üles. Kemmerg oli kolme seinaga auk. Esiteks tuli ära ajada sellised
Kas teil tekkis ka nö "õnne momente" ehk võimalusi näha loomi? Kindlasti, poleks ealeski uskunud, et näen elevante looduses 10 meetri kauguselt.
rusika suurused prussakad, siis sai oma
taguotsa maha toetada. Mõne aja pärast kuulsin pimedast röhkimist. Siga oli mind kuulnud ja oli nõuks võtnud vaatama tulla. Proovisin teda
14
Foto: Google
küll nende väheste zuulu keelsete sõnadega,
Kirjeldage üht tavapärast koolipäeva? Mil-
mis ma oskasin, ära ajada, aga asjatult. Loom
lised olid õpetajad ja kombed koolis?
ronis koos minuga sinna väikesesse peldikuse
Esiteks, haridus tase 11. klassis oli enamus
ja lakkus mu jalgu. Nii ma siis olin peldikus
ainetes umbes 7-8. klassi tasemel. Mina käsin
koos seaga, middle of nowhere.
koolis, milles pooled klassid olid inglise keelsed ja
On teil ehk veel mingi seik rääkida, mida nt õppisite seal olles? Nüüd tagasi olles näen ma kogu maailma hoopis teisiti, kõik on muutunud. Hindasin paljud
väärtused ümber, mis enne tundus olulisena, tundub nüüd tühisena ja vastupidi. Ma ei ole
teised afrikaansi keeles. Igapäev pidi
kandma koolivormi. Õpetaja oli koolis kui jumal. Tema ütles midagi, siis ka nii oli, isegi kui sa teadsid, et tegelikult see nii ei ole. Õpetaja poole tuli pöörduda, kas sir või ma'am. Mingit õpilase ja õpilase vahelist arutlusi olnud. Õpetaja võis õpilasi füüsiliselt karistada.
enam see, kes ma olin Eestist lahkudes. Kuidas seal õppimist hinnati? Hindamine käis protsentidega. Veerandi lõpus Kas teie arvates on ja jääb kodumaa kõige kallimaks?
võeti kõik sinu tööd ja arvutati nende keskmine protsent, sealt tuli siis ka hinne protsentides.
Kodumaa jääb kodumaaks, siia on alati hea tagasi tulla, aga maailm on liiga lai, et jääda seisma ühe koha peale.
Huvi pärast küsides, milline oli teie protsent seal? Kuna minu õppimisel ei olnud tähtsust, siis ma
15 eriti pingutanud. Tavaliselt kuskil 70%. Samas
seal rohkem liha kui midagi muud. Lõuna-
olin ma sellise tulemusega üks kõvemaid klas-
aafriklased
sis.
(põhimõtteliselt grillimine, aga natuke teist-
armastavad
liha
ja
braai'd
moodi). See on asi, mis ühendab kõiki LAV'i Kas teile pakkus miski ka raskusi? Afrikaansi keele tunnid.
rahvaid. Toite on seal väga erinevaid, sest seal on koos väga palju rahvaid, kes on kõik kaasa toonud oma toidud ja traditsioonid.
Kuidas te seal hakkama saite? Õpetaja ei viitsinud minuga tegeleda, aga ma siiski proovisin teiste abiga tunnis kaasa teha.
Kas igatsesite seal olles ka tradtisioonilist
Kokkuvõttes mind selles aines ei hinnatud.
Eesti toitu? Ehk siis kartul/hapukapsas ? Ikka jah, eriti kurb oli jõulude aeg, kui ei saanud seapraadi ja verivorsti. Minu pere ei
Kui palju jäi teile kohalikku keelt külge?
tähistanud isegi jõule mitte. Tehti küll palju
(mõni fraas?)
süüa ja pandi üles kaunistused, aga midagi er-
Eish on selline üllatust või vastumeelsust
ilist ei tehtud.
väljendav sõna või häälitsus, Kak man on midagi “ära aja jama” sarnast. Mida jääte igatsema vahetusriigist ja kas sooviksite sinna kunagi tagasi minna? Kas teil tekkis seal olles koduigatsus? Mida igatsesite kodumaast kõige enam?
Igatsema jään sellist sõbraliku läbi saamist, mis oli seal erinevate rahvaste nooremate gen-
Must leib ja
eratsioonide vahel, hoolimata riigis üldiselt
vabadus ka. Seal oli pimedas üsna ohtlik käia,
valitsevast vastuoludest. Jään igatsema veel
seetõttu ei olnud mul eriti võimalust kuhugi
oma sõpru ja peret. Praegu ei ole plaanis ta-
omalkäel minna.
gasi minna, vaid liikuda edasi ja näha muud maailma.
Aga rääkides söögist, mida Teile seal pakuti? Kas nendel oli ka kombeks süüa 3 korda päevas nagu eestlastel tavaks on?
Suht tavaline oli süüa seal rämpstoitu. Minu
Mida soovitaksite neile noortele, kes soovivad samuti vahetusõpilaseks minna?
peres oli üks ainuke korralik söögikord, mis oli
Minge kindlasti, see on kogemus kogu eluks.
kas mõni teenija poolt tehtud söök või siis
Karta ei ole midagi.
burger, pitsa. Aga kui ise süüa tehti, siis oli
Intervjueeris Mari-Liis Merimaa
16
Külalised ühelt ja teiselt poolt maailma
I’ve been here for two and a half monts now, since August and the thing I noticed about Estonia is how small it is. But small is not always a bad thing. Like in Estonia you have really
„Erasmus in schools“ on projekt, mille raa-
good public transportation, you can travel an-
mes
ywhere in the country in just a few hours. The-
külastavad välistudengid erinevaid
Eesti koole ja tutvustavad neile oma maa
re’s
always
a
bus
somewhere,
a
train
kultuuri, keelt ja õppimisvõimalusi välisrii-
somewhere, you can take a minibus or big bus
gis. Kuna esituste arv oli piiratud, toome
or anything. Also, in Tallinn, the public trans-
teieni intervjuud Jae-ga USA-st ja Young-
portation is free if you live in the city. So now I
sun-iga Lõuna-Koreast
have an ID-card from Estonia and I can take the bus to anywhere for free and that’s great because in the US, it’s such a big country and
Jae:
the transportation is really bad. We only have it
How did you find out about Estonia?
in the big cities, like a tram on something and if
I knew that Estonia is a country in Europe, I knew it is somewhere in Northern East Europe but I didn’t know exactly which country is it until I decided to do an internship here and I was actually emailing lots of different universities in Europe: in the Netherlands, in Germany, in Finland, in Sweden, looking for an internship and I got an email response from my boss in Tallinn. She said „Yeah, we’d love to have you as an intern, you should come working our office we would love it!“ So I said okay, this is the most positive response – Estonia. So i googled Estonia right after this: how big is it, which country is it, what’s the capital, all this stuff, and then I found out that Skype is from Estonia.
But what do you think about Estonia in general, like what’s the most memorable thing? How long have you been here?
you want to go from one city to another, you
have to take a bus and it’s really expensive and really slow and it’s not driving so often. So it’s much easier to travel in Estonia. Sometimes in the US in some towns we have buses which only come 4 times a day, and in some other towns there are no buses, like the smaller towns. Like town the size of Pärnu, it would have no buses, so you have to have a car and
this is also a part of a reason why americans can drive when we are 16. We can get our driving licenses when we are sixteen because people need cars more, you know, to go to school. We do have schoolbuses, these yellow ones, but these are just for school childresń, not everybody can go in there.
Do you work here or study or do you do both? Both. It’s like study-work. So I’m working in this
17 office in university, i go there every day from
Is there something you’d recommend in or-
9am to 5 pm, but it’s an internship, they don’t
der to start studying in english speaking
pay me, but i’m getting credits for it. The cre-
countries?
dits go to my bachelors degree, to my studies
I would say practise watching movies with eng-
in US. In the US, in my university we have two
lish subtitles on. Not estonian subtitles, but
choices for going to another country - you can
english subtitles so you can hear what they are
study aboard or you can do work aboard and
saying but also read what they are saying. I
both ways you get credits. By the working one
think movies are really really good way to prac-
you go to an office, some people go to other
tise languages at home. you can also watch
countries to work with animals or they are wor-
movies on the internet, you can find everything
king is school the whole day, they’re in a hospi-
and this is how I was practising my german,
tal learning how to become a doctor, so you
watching movies in german, listening german
can do anything and mine is in university. I ho-
music. So I’d say listen to english music, but
pe it makes sense.
that’s easy.
You said you started to pick up German in
So basically it’s the same with countries
few months. Have you learned anything in
that don’t speak english?
Estonian already?
Yes of course. You can like practise karaoke at
Of course! I know „Terviseks!“ from the stu-
home if you want to learn french. Find some
dents in Tallinn and actually I’m studying fin-
french artists who you like and find the lyrics
nish. I studied finnish already before in the US
and then practise. You can do rap also, that’s
at home because I’m interested in Finland and
really funny. You find some songs and in the
I’d like to do my masters degree there. So es-
beginning you don’t know what they’re saying,
tonian already sounds a little bit familiar to me.
then after some months you memorize the
I can recognize some things from finnish in es-
songs and you can sing also and you know
tonian, like numbers, but then I get confused.
what they’re singing about. It’s fun!
One time I visited finland, this month, and I tried to remember how to say something in finnish and would say „üks“ instead of „yksi“ and
What’s the funniest thing that has happe-
mixing up the numbers. And there’re also some
ned to you in estonia? Any accidents
german twords from in estonian, from the ger-
because of the language?
man times in estonia, so I can recognize some
It’s always in the supermarket, I’m trying to find
word from german. For example, a suitcase is
some things and I don’t know what it says, so
„kohver“ and german is „koffer“.
sometimes I must buy some food I don’t know
18 what it is. One time I was having some friends
And she was not so good at studying, during
over in my apartment and I wanted to make
the last grades, 11th and 12th, she was really
some potato chips with tip. So i needed to buy
unhappy going to school every day, she didn’t
some sour cream and i didn’t remember what it
like it. She didn’t do so well and she would ac-
was called in estonian and I was in a hurry . I
tually like to work, so both of us had to go
was standing in the dairy section like „ah which
through the same system, we had to do the sa-
one is it?“ so i just picked one and took it home
me courses until the end but for different rea-
and started to mix it. But actually, in english we
sons and in Estonia, you have an option. And
call this cottage cheese with pieces inside, and
also in the USA, the students are more casual,
my friends were therem and I said „well I only
we are not standing up for the teacher someti-
have cottage cheese now, should we still eat
mes. In Estonia the students are listening very
it?“ we mixed it together and it looked really
quietly, at least it seems to me, I don’t know
bad and my friends tried it and it was really
about the normal classes, but I think the man-
good actually, they liked it. I didn’t like it at all,
ners and politeness are better in Estonia.
but they ate it. What do you think about Pärnu? It’s near What’s the impression of our school? How
the sea, the beach is right here, it’s actually
different is it from schools in the USA and
the capital of summer in estonia, but i heard
in Germany?
you’re from near the coast also. So how’s
In the USA all the students have to study to-
the difference?
gether until 12th grade. 12 grades are required
This is my first time in Pärnu actually so I didn’t
in the USA so you don’t have a choice in 9th
see anything besides the bus station and the
grade to continue and I think it’s actually good,
school so I didn’t see the beach.
in Estonia and also in Germany you have the option after 9th and 10th grade. You can go to a different kind of school, because some stu-
But are you planning to go sightseeing?
dents really don’t want to go to university, they
I think maybe in january actually I might come
don’t need to study so long as other people,
again and go to the spa because I heard it’s
maybe they’d like to start learning how to do
good. The size of the town reminds me of the
something, like how to do a job. My sister for
town I went to highschool. It was about 30 000
exaple, I have a younger sister, she would like
people. So maybe just from the size, it feels a
to work in food industry, actually she likes cof-
little bit like where I went to high school. I know
fee. Right now she’s making coffee, but I think
sometimes when you’re growing up in a small
she would like to be a baker or something like
town there’s not so much to do.
this and doesn’t want to go to the university.
19 Youngsun Seo:
english very well. So there are no problems.
How long have you been in Estonia? Since August 16th.
What’s the main message from your presentation?
So quite a while for now, is this the first time you see snow? Oh Yeah, it’s wonderful.
It’s about my country, cultural things. I just want to introduce my country to other students. There’s some information about traditional clothes, music, dadnce, art, language and food.
Why are you here, in Estonia? I came as an exchange student, but actually, I
What’s the first impression about our
didn’t know about Estonia before. My major is
school compared to your korean school?
psychology and in my major, there aren’t many
Well, we don’t separate the primary, middle
choices in European countries. Estonia and
and high school and we have to wear uniforms.
Lithuania have the English courses and I felt it
During high school we had to stay in the school
would be better for me, if there isn’t other ko-
from 8 am until 11pm. It was so hard. During
rean or asian people so I chose Estonia.
high school koreans don’t have much free time, we just focus on the theory things, not practical
What do you think about Estonia?
things. You just stay in school and study a book again and again. I think it’s easier to
Compared to Korea, it’s really calm and not
study with practice, it’s better than studying the
crowded, so clean. When I’m here and meet
books. Right now in Korea, they have strict
my friends from the same university, we talk
form about what’s successful life. We have to
about internet things. So before we came here
go to a nice university and graduate with nice
we found out some basic information about Es-
grades and join a big company etc. So everyo-
tonia and there said Estonia had strong inter-
ne thinks they have to live like that and if I’m
net connection. When we got here and connec-
not, I’m a loser or something, almost every ko-
ted the internet we said „it’s not fast.“ But later
rean young person is afraid of living differently.
we realised it is the real power IT country. Korea is known for its electronical things but we don’t have the fast internet speeds. So I think
What
made
you
Estonia has good system about internet and IT.
something different?
think
about
trying
Since I entered in university, I was interested in Have you picked up something in estonian?
Is it hard with different languages?
some international programmes, like exchange students. So the more I met people from other countries, the more I felt that I needed to chan-
In Tallinn I just use english, I can only say so-
ge my attidude and try to do something more
me small words in estonian. But I don’t have
interesting.
difficulties because almost everyone can speak
Intervjueerisid Gloria Haar ja Katri Orgussaar
20 4. Kuidas jõudsite noorena selgusele, et jõuluvana ei olegi päriselt olemas? E: Oh...täpselt isegi ei mäleta kuidas, aga mingis vanuses lihtsalt analüüsisin natukene Jõuluaeg on tulemas - piparkookide hõng,
neid asju ja jõudsingi üpriski kindlale järel-
küünalde sära, hubane meeleolu. Kuna
dusele. Pärast seda tegin oma emale juba ise
kõigil on omad traditsioonid, kuidas tunda
jõulukingituse
end kõige mõnusamalt, sellepärast küsi-
H: Isa jäi mulle vahele, kui kinke pani kuuse
simegi paarilt tuntumalt inimeselt, et kui-
alla.
ja
poetasin
kuuse
alla!:D
das nemad jõule veedavad. Elisa Kolk ja Hendrik Silm/DJ Imnoiziak rääkisidki meile
5. Milline on olnud Teie kõige meelejäävam
oma jõuludest.
jõuluõhtu? E: Kõik nad jäävad alati omamoodi meelde.
1. Kellega Te koos jõule veedate?
Aga ilmselt kõige maagilisemad olid jõuluõh-
Elisa: Terve perega vanavanemate pool maal
tud ikka siis, kui olin väike! Ootus oli ju niii-nii
- vanemad, vanavanemad, tädid, onud ja
suur
nende lapsed.
H: See oli äkki kuskil 8-9 aastat tagasi, kui
Hendrik: Ilmselt koos pere ja lähedastega.
suutsin juba enne hommikut kingid üle vaada-
alati.
ta ja paar tükki ka lahti teha- sain endale MP3 2. Millised on Teie põhiroad jõululaual?
mängija (tollel ajal oli see väga-väga popp ja
E: Eks ikka need asjad, mis enamustel- kartul,
paljudel ei olnudki sellist asja), ühe väga
igasugust erinevat sorti liha, salatid, verivorst..
laheda ja nõuka-aja lastele väga nostalgilise
H: Kindlasti ahjukana või rulaad, mõni salat ja
koomiksiraamatu ja toredad sussid, need
kingid mida ma ei suutnud ennem avada ja
palju erinevat näksimist.
mille eest ma vastu pead ei saanud, need pole enam kahjuks meeles. Aga üldiselt sellised 3. Mis on Teie jaoks kõige olulisem jõulude
jõulud olid, mis jäävad pigem minu pahateo
ajal?
pärast meelde.
E: Visata kõik mured ja tööga seonduvad mõtted nendega,
peast kes
ning on
lihtsalt mulle
veeta
kõige
aega
kallimad!
H: Soojus, lähedaste olemasolu ja üksteise olemasolu teadvustamine iseendale.
6. Mida Te sooviksite kingituseks saada? E: Jätan saladuseks! Ei midagi materiaalset. H: Ühe päeva täielikku inimlikkust, kus keegi ei nääkle kellegi teise kallal, ei ole tülisid, inimesed mõistavad üksteist ja väärtustavad
21 seda, et nad on siin, praegu. Aga reaalsemate soovide teemal poleks näiteks mõni korralik
8. Millised oleksid Teie jõulusoovid Koidula
Pioneeri DJ kontroller paha.
perele? E: Hoidke üksteist! Pere ja sõbrad on siin
7. Kas Te plaanite tänavu oma jõule kodumaal veeta või seiklete välismaa radadel?
maailmas ju meile kõige olulisemad! Imeilusaid ja rahulikke jõule kõigile.
E: Kindlasti olen kodumaal ja püüan seda teha
H: Et teie jõulud ja tee nendeni oleksid turva-
ka kõikidel järgnevatel aastatel. Oleksin väga
lised
õnnetu, kui ei saaks jõululaupäeva oma perega
mõtleksite, kui palju on tegelikult häid inimesi
veeta! Artistielu tõttu näen neid niigi vähe.
teie ümber, hoolimata sellest, et tänapäeva
H: Kindlasti ikka kodumaal, senikaua kuni pole
maailm näib väga sünge ja masendav olevat,
ise ära kolinud veel, veedan jõule kodumaal ja
igas päevas on alati killuke head ja kui te
ka siis, kui tulevikus kolingi kaugele Kesk-
oskate näha enda ümber seda kõike, siis pole
Euroopasse, ka siis veedaksin meeleldi jõulud
mitte mingi probleem siin maailmas hakkama
Eestis.
ja
rahulikud,
et
sellel
pühal
ajal
Intervjueeris Mari-Liis Merimaa
Leia enda jaoks jõulud! Jõulud Häid Pühi Jõuluvana Päkapikud Kingitused Mandariin Glögg Jõululaat Põhjapõdrad Kuusepuu Piparkoogid Perekond Lapsed
Detsember
22 mist tuli rusude alt välja palju inimluid. Need olid kirikusse maetud sakslased, kelle hauaplaadid veeti prügimäele. Hinged ei saa aga tänini rahu. Kesköösiti kostub ko-
Mitu kummitust jääb sinu kooliteele?
putusi akendele ja ustele. Vaatama minnes kuuldub lahkuvate sammude kaja. Sealses majas avanevad lukustatud ja riivistatud uksedaknad iseenesest. Akende taga on kosta oh-
Õhus hõljub jõululaulude kaneeline kõla. Här-
keid ja nuukseid. Endise altari kohal mängib
matanud akende taga auravad teetassid. Man-
kirikupühade ajal orel, suurte tähtpäevade pu-
dariinid tekitavad tunde, et maailmas ei ole ole-
hul
mas midagi kurja...
Pärnu teadaolevalt vanim maja on Seegi maja.
Lõputud pimedad talveõhtud peidavad endas
Seek oli haigete varjupaik, mida peeti üleval
aga palju enamat. Külmust, mida ei saa eemale
annetustest. Liiguvad jutud, et majas kondavad
peletada tassi kuuma teega. Pimedust, mida ei
kiuslikud vaimud, kes praegugi almust küsimas
valgusta säravad jõulutuled. Nad on seal. Seal-
käivad. Õhtuti kuuldub keldrist jooksusamme ja
samas meie keskel. Sa kõnnid neist mööda.
ketikolinat.
Kiikad neist majadest möödudes aknaklaasilt
Katariina kiriku kõrval asub väike kahekorruse-
oma peegelpilti, nägemata kaugemale... Nende
line elumaja, mille teise korruse korterit külas-
pilk saadab sind veel kaua peale seda, kui oled
tab must munk. Kummitus ilmub välja keskööl,
kiirustades oma salli kohendades silmad eema-
küünal käes, käib edasi-tagasi ja õhkab õnne-
le pööranud. Nad ainult ootavad, et sa sisse
tult. Tegemist on siiski heatahtliku külalisega.
astuksid. Ootavad, kuni sa oled kustutanud tu-
Liikudes paar tänavat edasi, jõuame Kunstide
le...
Majani. Selles hoones on kummitamas nähtud
Pärnu on tuntud paljude asjade poolest. Turis-
muusikasõbralikke vaime: üks õhtu jäänud flöö-
tid eksivad ikka ja jälle meie väiksesse kodulin-
dimängija üksi harjutama, kui temaga liitus äkki
na, kuid koos suvetuultega kaovad viimasedki,
terve nähtamatu orkester. Muusik lahkunud hir-
kes pole selle linnakesega tihedamalt seotud.
muga majast, kuid orkester jäi edasi mängima.
Palju me teame aga neist, kes on siia tulnud ja
Pärnu võikaim kummitus tegutseb kesklinna
võibolla mitte kunagi lahkunud? Kes hiilivad en-
silla juures asuvas majas, torni all. See on üks
diselt
majades.
saksa vanamoor. Sõja ajal, kui juute hukati, viis
Meie linna kuulsaim kummitustemaja asub Ni-
see naine juudi lastele mürgitatud kohvi. Täna-
kolai ja Pika tänava nurgal. Selles paigas asus
seni ei saa ta hing hauas rahu. Ta ilmub sinna
vanasti kirik, millest pärast teist maailmasõda ei
tuppa keskööl, koerake kaenlas. Kui keegi ma-
jäänud enam palju alles. Pärast varemete õhki-
gab, seisab vaim voodi kõrval ja vahib üksisilmi
neis
vanades
löövad
olematud
kirikukellad.
23 magajale otsa. Ehkki tegu on mugava majaga,
tus haihtus. Uuesti magama heitnud, oli kum-
ei jää sellesse korterisse ükski perekond pikalt
mitus jälle kohal. Selle peale jäänud lenduril
elama. Kord üks vene lendur arvanud, et võiks
üle vaid põgeneda ja tuba seisvat tänaseni tü-
proovida - tema ei kartvat elusaidki sakslasi,
hi.
rääkimata siis nende vaimudest. Läinud sinna
See on vaid käputäis müstilisi lugusid, mis
korterisse, sulgenud kõvasti kõik uksed ja ak-
meie kodulinna idüllilisust vürtsitavad. Lood,
nad, peitnud relva padja alla ning heitnud ma-
mida me võime uskuda või mitte. Majad, millest
gama. Enne koputanud seinad läbi, et ei oleks
möödume iga päev. Mõelda vaid, mitu neist
mingit salaust. Keskööl näinud korraga, et koe-
jääb igal külmal ja pimedal hommikul sinu koo-
rakesega naine seisis ta voodi kõrval. Ropen-
liteele?
Karmen Grigor
danud siis südamest ja lasknud püstoli kuju pihta tühjaks. Laipa ei paistnud kusagil, viiras-
Kultuurinurk
See mängis suurt rolli lõpus labürindi lahenda-
"Labürindijooksja"
mus.
mises, mis oli loomulikult kõige tähtsaim sündErinevusi on veel mitmeid ja neid võib tuua le-
"Labürindijooksja". Mitmed on kindlasti näinud
hekülgede kaupa välja, kuid selleks, et mõista
filmi või lugenud raamatut, ehk isegi teinud
nende kontraste, tuleb raamat kätte võtta ja
mõlemat. Teadagi muudetakse filmi tehes nii
film kohe otsa vaadata.
mõndagi. Üks osa jäetakse välja, teine muudetakse. Siin on paar näidet ettejuhtunud erinevustest.
Lubagem tutvustada selle kuu leidu, mida oma
Painajad, keda kujutati raamatus, olid poolmasinad, ümarate kehade, erinevate varraste ja ogadega, mis kehast välja tulevad, kuid filmis kujutati neid metallämblikena. jut. Seda pidi loopima väikeste kividega, kuni leiti õige koht. Filmis on see metalluksega auk, milleks tuleb ületada nii öelda sild, mida möö-
da painajad üles tulevad.
Marie Lu poolt. See on väga omanäoline noortekirjanduse raagib loo kahest teismelisest täiesti erinevatest eluoludest. Viieteistaastaselt on üks imelaps ja teine kõige tagaotsitum kurjategija vabariigis. Ühest petlikust olukorrast sünnib kassi ja hiire jä-
litusmäng geniaalse detektiivi tööga ning, nagu
Labürinti kaardistati raamatus klassikaliselt, paberi ja pliiatsiga. Filmis kujutati seda kui pulkadest
lugemisnimekirja sokutada. See on "Legend"
mat, mis leiab aset tuleviku Ameerikas ning rää-
Raamat kirjeldas väljapääsu labürindist kui kal-
peenikestest
KUU LEID!
ehitatud
mudelit.
alati kombeks, ei ole kõik nii must-valge, nagu esmapilgul mulje jääb.
Maris Põldsaar
24
Miks me õpime Pargi tänaval ja mitte Metsa tänaval? Me kõik ju teame, et õpilastel ja õpetajatel peab koolis olema hea olla ning koolis peab valitsema positiivne õhkkond, et oleks seal tore ja vahva käia.
Olles praegustes tingimustes ei saa me eriti palju üle nuriseda. Meil kõigil on koduklassid ning üks vahva suur klass, mida G1A peab enda koduks, kuid kust neid iga natukese aja tagant mõne loengu või filmivaatamise tõttu mujale suunatakse. Meil on vähe treppe, kust söögivahetunni ajal alla rutata ning sööklasse jõuab igaüks kiirelt, mis sest, et mõned peavad jooksma läbi koolihoovi. Samuti on meil sarnaselt eelmistele aastatele klassides projektorid, mis on ühendatud selliste arvutite taha, mis on kohe eriti viisakad ning teretavad neid kasutada tahtvaid õpetajaid tervelt poolteist tundi järgemööda. Kuhu ma oma jutuga jõuda tahan? Kuigi oleme leppinud sellega, et meie algupärane kodu valmib alles järgmiseks kooliaastaks, võiks ju uut elu vanas kodus alustada juba nüüd. Mis meid takistab? Metsa tänava maja on suvest saati olnud töömeeste poolt töödeldud, aknad-uksed on eest võetud, klasside vahel paiknevad seinad on leidnud samuti uue kodu ehitusprügi hulgas ning asfaltplats, kuhu lahedad abituriendid saavad oma masinaid parkida, on ka juba teoreetiliselt põhimõtteliselt valmis. Mis me siis ootame? Ma usun, et need õpitingimused, mida suudab pakkuda Mai Selveri vahetus läheduses olev nelja– või viiekorruseline (keegi ei tea) hoone, on juba täiesti mõistlikud. Klassiruumid on värskelt laotud fibo-blokkidest seinte ja avarate aknaaukudega saa-
nud täiesti uued ilmed, hea tahtmise korral on isegi esimesel korrusel võimalik näha taevasina ja päikesepaistet on täis kogu koolimaja, täpselt niisamuti pääseb ka kerge kevadbriis sasima iga eksamitegija juukseid kevadisel hommikul. See tundub ju kui unenägu. Kuid see ei ole seda, see on reaalsus. Kujutle, et oled Koidula Gümnaasiumi õpilane, kes sammub kargel veebruarikuu hommikul koolimaja poole. Kui enne oli garderoobi pääsemine keeruline, sest järjekord venis, siis nüüd on see probleem lahendatud elegantsete aukudega seintes, kust pääseb ka kõige pikem rebane vabalt ilma pead norgu laskmata sisse. Ja pead ei pea norgu laskma ka koolipäeva jätkudes. Võimalusi ühest koolimaja otsast teise jõudmiseks on õpilaste elu kergemaks muutmiseks veelgi enam juurde toodud. Näiteks neljandalt korruselt alla staadionile tulek ei tohiks enam mitte kellelegi probleeme valmistada, kuna maja lõunaküljele on paigutatud mugavad tellingud, mis ulatuvad iga klassiruumi akna taha. Ühesõnaga, mis me ootame? Avar ja paljude võimalustega hoone on juba praegu meile avatud, vähemalt sealt, kus traataeda pole. Tegelikult see muidugi pole avatud, sest töömehed tahavad siiski koolimaja lõpetada ja võib-olla olekski mõistlik see, kui me seda neil teha laseme. Ootame siis veel natuke.
Lauri Leas
Foto: Koidula Press
25 dida kõigi ja kõige vastu? Olen märganud, et täiskasvanud jagunevad laias laastus kaheks: need, kes kiidavad kehalise kasvatuse olulisust noorele kasvavale ning
Kehaline kasvatus - kas peavalu või teraapia?
arenevale organismile taevani ja need, kes arvavad, et me peaksime selle lihtsalt üle elama nagu nemad enne meid. 12 aastat hambad ristis üle elama. Milleks? Et peale halbu mäles-
tusi terve elu spordist nii kaugele hoida, kui On neljanda tunni lõpp. Garderoobi valgub üha
võimalik? Kusjuures kui esimese tüübi täiskas-
rohkem kümnenda klassi tüdrukuid, näost õhe-
vanute käest uurida, kuidas neil endil omal ajal
tavad, väsinud, aga rahulolevad. Kaks tundi
kehalises läks, siis löövad nad naerdes käega,
kehalist kasvatust on kõigile hea enesetunde
et: „Eks mul õnnestus need kolmed kuidagi
taganud, kehaline aktiivsus on vähendanud
kätte saada.“ Õnnestus kolmed kätte saada.
õpilaste stressi ja tõstnud nende enesehinnan-
„Mis tunne oli?“ tahaksin seepeale küsida. Mis
gut.
tunne oli? Mis tunne oli, kui sulle iga nädal
Ilus. Lausa täiuslik. Selle loo juures on ainult
meelde tuletati, et su keha pole piisavalt hea?
üks pisike konks: see on illusioon. Seda ei ek-
Piisavalt kiire, piisavalt tugev, piisavalt pain-
sisteeri. Tõde on see, mida ma juba kümnen-
duv, piisav... Mis tunne on, kui sina pole pii-
dat aastat järjest iga nädal näen: pole oluline,
sav?
millise võimla uks see on või mis kooli õpilased
Me kuuleme kogu aeg, et teist inimest ei tohi
sellest parasjagu sisse-välja voorivad - alati
hinnata tema välimuse, riiete, kehakaalu jne
peegeldub terve hulga õpilaste nägudelt siiras
järgi. Seda õpetatakse lastele maast madalast,
ahastus. Ainuüksi mõte astuda üle saali läve
et inimene ei saa ise oma keha oluliselt muuta
kehalise kasvatuse tundi paneb tasakaaluka-
ja kedagi ei tohi panna selle pärast halvasti
madki õpilased õlgu väristama ja seda mitte
tundma. Ometi näen ma kehalises kasvatuse
ainult külmast.
tunnis, et õpilased ei tunne ennast hästi. Võta-
Miks see nii on? Kas tänapäeva noored on
me näiteks need, kes on teistes ainetes puhta-
tõesti nii laisad, et ei suvatse end kord nädalas
viielised. Hirm halvema hinde ees joonistub
veidi liigutada? Ma ei tahaks uskuda, sest
nende õpilaste nägudelt eriti selgelt välja. Nad
tean, et enamus neist tegelevad mitu korda
teavad, et nende maksimum ei pruugi olla pii-
nädalas mõne spordialaga. Trenn on paljudele
sav. Nad ei mõtle sel hetkel, et liikumine mõjub
noortele võimalus puhata argimuredest ja hoo-
hästi nende kehale ja teoorias vähendab pik-
litseda oma keha eest.
kade koolipäevade pinget. Sest kehaline teki-
On see siis hoopis teismeliste jonn? Soov sõ-
tab neis stressi. Olukord, mida nad ei suuda
26 kontrollida, tekitab stressi. Hirm kehvema hinde
üleval olnud kaua, aga midagi ei muutu. Nimelt
ees ei ole ainus, mis õpilaste tuju enne kehalist
see, et loovainetes, antud hetkel kehalises kas-
nulli viib. Üheksa ja poole aasta jooksul on nii
vatuses, võiksid koolid minna üle arvestatavale
minul kui paljudel teistel selja taga lugematu
hindamissüsteemile. Seetõttu ei jääks ju mida-
hulk alandavaid ja piinlikke hetki kehalise kas-
gi tegemata. Vastupidi. Kehaline peaks taga-
vatuse tunnist. Põhikoolis võisid ajutiseks la-
ma, et õpilased end regulaarselt liigutaksid,
henduseks olla peale tundi valatud pisarad,
sest liigutamine on teadagi tervise alus ja ter-
gümnaasiumis järjekorras kümnes vabastus-
vislikum ühiskond on üsna tervitatav nähtus,
tõend sel veerandil. Kõik see tekitab minus aga
kuid paljudele õpilastele ei meeldi kehalise
üha uuesti küsimust – miks? Miks pannakse
kasvatus eelkõige sellepärast, et kedagi ei
üha uusi ja uusi põlvkondi oma keha pärast
paista oluliselt huvitavat, mida annavad erine-
halvasti tundma? Veel sellises eas, kus noored
vad spordialad meie organismile, vaid tahetak-
niigi oma kehaga alati suurimad sõbrad ei ole.
se, et me aina tõestaksime, et me oleme piisa-
Olgem ausad - see, kui kiire, painduv või tugev
valt Harju keskmine, et head hinnet saada. Ma-
sa oled, on suuresti kaasa sündinud. Jah, need
dalama hinde, kui „5“ korral jõuab sinuni alan-
omadused on mingil määral arendatavad, aga tihtilugu ei ole endast kõige andmine piisav. Kurb tõde? Paratamatus, millega ei saa midagi peale hakata? Mina arvan, et mitte. Me jõuame ringiga tagasi hinnete juurde. Ütlen kohe alguses ära, et mul ei ole hinnete vastu üleüldiselt midagi. Mulle isiklikult on hinded motivatsiooniks anda endast alati 110% ja saada
tagasisidet, mida
peaksin tegema paremini. Probleemiks
on
hinded
kehalise kasvatuse tundides. Ja ma ei leiuta siin ju jalgratast. See teema on
27 dav teadmine, et sa ei saanud hakkama. Keha-
malik arvestatavat kätte saada, kui sa nõutud
lises ongi nagunii peamiselt kolm hinnet: 5, 4 ja
asja ära ei tee. Ma arvan, et suurim muutus,
3. Sama hästi võiks olla arvestatud ja arvesta-
mida see endaga kaasa võib tuua on see, et
mata. Sa ei saa teha vigade parandust, et sel-
noored hakkavad iseennast ja oma keha liigu-
lest õppida ja järgmine kord paremini teha. Sa
tamist palju rohkem nautima kui enne. See
ei saa oma keha muuta. Milleks siis numbrili-
oleks suur samm selle poole, et kehalisest
sed hinded?
reaalselt sünniks mingit kasu igale õpilasele. Et
Tänapäeva noorte enesehinnang kipub niigi
see jätaks positiivse jälje organismile, mitte
ohtlikult madal olema. Me näeme iga päev, mil-
kurva armi hinge. Kui noor inimene ei pea
liseid tagajärjed võivad olla noorte vihal oma
enam võrdlema enda keha ja võimeid kellegi
keha vastu. Miks on meil siis endiselt õppeka-
teise peale iseenda omaga, kas ei ole siis tões-
vas sellisel kujul kehaline kasvatus, mis palju-
ti ilmne, et ta tunneks ennast seejuures palju
des noortes inimestes juurutab nördimust
paremini? Oleks rahul iseendana? Et kehaline
omaenda keha vastu?
kasvatus oleks võimalus end pingevabalt liigu-
Esimene samm, mida teha saaks, oleks minna
viie palli süsteemilt üle arvestatavale hindamissüsteemile. Miks ei taheta sellist sammu astuda? Kardetakse, et siis muutuvad noored keha-
tada ka neil, kes ei tegele igapäevaselt tippspordiga, sest sport seda ju olema peakski – pingete maandaja? Hädavajalik iga õpilase stressirohkes tunniplaanis?
lises laisaks ega püüagi pingutada? Minu tea-
Karmen Grigor
da arvestatava hindamissüsteemiga ei ole või-
Spordikokkuvõte! 2014. aasta Pärnu linna koolinoorte meistri-
Gümnaasiumiosa noormeeste linna koolinoorte
võistluste võit korvpallis gümnaasiumi noor-
meistriteks jalgpallis 2014. aastal tuli samuti
meeste osas tuli Koidulasse! Võiskonna liikme-
Koidula Gümnaasium! Finaalkohtumine toimus
teks olid Andres Andrei, Fred Arro, Patrik Pere-
Ühisgümnaasiumi l võistkonnaga, kus normaa-
mees, Kaur Lauer, Rando Jürgens, Kert
laeg jäädi viiki, kuid kuldmedal toodi penaltite-
Koplus ning Klaus Johannes Aleksander Aks-
ga. Meeskonnas olid Siim Malm, Kert Koplus,
berg. Õpetaja Vallo ütleb: „Koos on väga hea
Kristo Kull, Alexander Puussaar, Hendrik Vai-
võistkond, kellega üritame ära võita ka vabarii-
nu, Ian Saarik, Henry Laurson, Kris Antsmaa,
gi koolide meistrivõistlusi, mida peetakse EKSL
Marvin Käige, Sander Kangur, Taisto Roosi-
-i raames. Linnas kahjuks tõsiseltvõetavaid
puu, Ander Pabo, Gert Jõeäär, Karl- Erik Laas-
vastaseid ei olnud. Kõikidest osalenud kooli-
ma ning Gert Mi-
dest käisime üle ilma eriliselt pingutamata.“
listver.
Gloria Haar