2013/14
Talvenumber
Nr. 3
Pilgud pigem helendaval ekraanil kui klassitahvlil
TALVENUMBRIST LEIAD:
NUTITELEFONID — ÕNN VÕI ÕNNETUS?
LAULUVÕISTLUSE NOSTALGIA
NIPINURK ÕPETAJATELE
RAADIO, AKTIIV, KOOLILEHT
JA PALJU MUUDKI...
Koidula Press nüüd ka Facebookis!
2
Nutitelefonid - õnn või õnnetus? 10 aastat tagasi käisid õpilased koolis täp-
suhtlevate kooliõpilastega. Tihtipeale ei pane
selt samamoodi, nagu meie. Kui mõtlema
noored tähele, kui nende poole pöördutakse,
hakata, siis 10 aastat tagasi oli 2004 ja see ei
kuna ollakse ametis ekraani näppimisega ning
tundu ju üldse nii kauge minevik. Hoolimata
pea tõstavad nad alles peale teistkordset kut-
sellest on aga palju muutunud.
sumist. Wifi võrk on vahetundides alatasa üle
Kõik koolilapsed olid harjunud oma vahetun-
koormatud, kuna sinna ühendatud seadmeid
de sisustama sõpradega mängimise, nendega
on tavaliselt üpris palju.
rääkimise ja paljude muude põnevate asjade-
Me kõik teame, et nutitelefone on üpris palju
ga. Koolitunnis tõlgiti sõnaraamatute abil ve-
ja näeme ka seda, mida nendega enamjaolt
nekeelseid tekste, visati üksteisele väikestel
tehakse. Pahatihti käsivad õpetajad õpilastel
paberitel kirju ning kui õpilane mingit asja ei
tunnis telefonid ära panna ning veelgi tiheda-
teadnud, siis oli ainsaks variandiks küsida kas
mini leidub õpilasi, kes tunni ajal suurima ra-
õpetajalt või sukelduda mõnesse raamatusse
huga istuvad internetis või mängivad mõnd
või arvutiklassis internetti. See oli aga enne.
põnevat mängu. Selline teguviis võib aeg-ajalt
Praegu võib mööda koolimaja kõmpides näha
tekitada ka probleeme. Telefonide näppimist
hulganisti noori, kes on ninapidi kinni helen-
peetakse sõltuvuseks ja oma olemuselt see
davas ekraanis ning mõni võib sulle kogemata
võibki seda olla. Kuid kas nutitelefonide kasu-
ka otsa joosta, kirjutades ise sõbrale sõnumit.
tamine võib ka kasulik olla?
Paratamatult on meie elus hakanud suurt rolli mängima nutitelefonid. Arvutis on ju lahe sõpradega suhelda, istuda facebookis ja mängida mänge.
Nutitelefonid on kõik selle toonud väikesesse seadmesse, mis mahub taskusse ja mida on hõlbus iga natukese aja tagant näppida. Nutikas telefon on
tänapäeval
juba
pea
igaühel, olgu ta õpilane või õpetaja ning nende kasutamine on üpris laialt levinud. Vahetunnis on koridorid ja klassiruumid täidetud mängivate ja
3 Siinkohal hakkaski Koidula Pressi huvitama, kui palju siiski kasutavad õpilased ja ka õpetajad nutitelefone igapäevases elus ning ka koolitundides. Uurisime ka seda, milleks kasutatakse nutitelefone täpsemalt. Küsisime õpetajatelt selle kohta, kas nutitelefonide kasutamine tunnis häirib neid ning kas nende tundides õpilased kasutavad nutitelefone ka nö ’’millekski asjalikuks’’. Küsitlusest selgub, et õpilaste seas on äärmiselt vähe neid, kelle taskus pole nutitelefoni, paarikümnest küsitletust vaid paar tükki vastasid, et nad ei kasuta nutikat telefoni. See viitab sellele, et nutitelefonide kasutamine on tõepoolest väga laialdaselt levinud ning nendega kaasnevad probleemid võivad samuti olla levinud. Kui küsiti, milleks nutitelefoni enamjaolt kasutatakse, selgus, et põhiliselt noored helistavad, istuvad internetis ja kuulavad muusikat. Seda võime me näha selgesti ka oma silmaga igal pool. Noorte seas on levinud üksteisega suhtlemine facebooki chat’i kasutades. Suuresti langevad noorte arvamused telefoni kasutamisest ühte. Küsitlusest selgub ka tõsiasi, et pea kõik õpilased kasutavad nutikat vidinat ka tunnis, kuid asjakohaselt teevad seda vaid paar õpilast küsitletutest. Kasutatakse telefoni tunnis eelkõige kalkulaatorina ja ekooli minemiseks. Õpilased räägivad ka sellest, kuidas õpetajad on neid kutsunud näiteks ’’klaasilihvjateks’’, kuna kasutavad nutitelefoni. Õpilastelt küsides nutitelefonide kohta jõudsime järeldusele, et pea kõik küll kasutavad nutitelefone, kuid üldjuhul kasutatakse seda sõpradega suhtlemiseks ja muusika kuulamiseks ja muuks sellelaadseks. Tõsiasi on aga see, et nutitelefon on vahend, millega saab teha määramatult palju asju. Kui noored kasutaksid telefoni rohkem ’’asjaliku tegemiseks’’, siis oleksid ilmselt õpetajad samuti tolereerivamad nende tunnis kasutamise
suhtes. Õpetajate arvamusi käsitleme aga järgmisena. Küsisime ka õpetajatelt selle kohta, kuidas nad suhtuvad nutitelefonide kasutamisse ning kas nad ka ise omavad taolist vidinat. Võib öelda, et õpetajate hulgas pole nutitelefon nii levinud, kui õpilaste seas, kuid sellegipoolest enamik kasutavad nutitelefoni. Tõsi küll, õpetajad kasutavad telefoni teistel eesmärkidel. Peamiselt on telefon neil siiski helistamiseks ning sõnumite saatmiseks ning vajadusel ka selleks, et mõni email saata. Nutitelefon on
muidugi selleks otstarbeks mugav, kuna õpetajatel on pidevalt palju asjalikku teha ja nutikas abiline aitab liikvel olles asjadega kursis olla. Õpetajad on üldiselt nõus sellega, et noored kasutavad tundides tihtilugu telefone ning see röövib nende tähelepanu. Samas aga arvavad nad, et lapsel peaks siiski telefon olemas olema, kuna selle abil on vanematel lihtne oma lapsega kontaktis olla. Meie kooli õpetajad leiavad veel ka seda, et tunnis nutitelefoni kasutamine otstarbekalt oleks mõistlik. Tihtilugu on vaja leida mingile sõnale sõnaraamatust vaste või kasvõi otsida mingit fakti internetist. Sellistel juhtudel kulub nutikas abiline marjaks ära.
4 Mina isiklikult leian, et noorte ekraanis kinni
et nutitelefon võib küll olla tüütus tundides ja
olemist ei saa tänapäeva ühiskonnast kaotada,
röövida õpilaste tähelepanu, kuid sellest lahti-
kuid seda saab ära kasutada kasulikel eesmär-
saamine on ülimalt keeruline. Selle asemel tu-
kidel. Nutitelefon on paratamatult võimas
leks hoopis harjutada noori kasutama telefo-
tööriist ning õpetajad peaksid sellega samuti
ne mõistlikult ning asjakohaselt, seeläbi saak-
arvestama. Nutikas vidin võib tundides olla
sid õpetajad oma tunde paremini läbi viia
suureks abiks, kui seda asjakohaselt kasuta-
ning õpilased võib-olla harjuksid tegema tele-
takse.
foniga ka muud mõistlikku peale mängimise
Kogu eelneva artikli kirjutasin ma selleks, et
ja facebookis passimise.
näidata ennekõike õpetajatele ja ka õpilastele,
Lauri, küsitluse viisid läbi Emilia, Liisa ja Maris
NIPINURK ÕPETAJATELE Ihkad saada õpilaste lemmikõpetajaks, kelle tundidesse kibeletakse juba vahetunnis ja kust ei puuduta isegi 37,2 kraadise palavikuga? Siin on mõned vahvad vahendid, mille kaudu oma ainetund õpilaste jaoks põnevamaks muuta. Populaarsus õpilaste seas on garanteeritud :) Jeopardylabs on vahva keskkond, mis võimaldab luua kuldvillaku mängu. Seda saab kergesti kasutada keeletundides, matemaatikavalemite õppimiseks jne. https://jeopardylabs.com/ Kellele ei meeldiks ristsõnu lahendada või neid hoopis ise koostama hakata? Sinu ees avaneb digitaalne õppematerjal http://www.eclipsecrossword.com/, mis tutvustab ristsõnade maailma ning sõnamängu loomise vahendeid. Selle programmi kaudu saab teada: mil moel ristsõnu õppetegevuses kasutada ja kuidas saan neid ise luua? NB! Kas teadsid, et esimese ristsõna autor oli Arthur Wynne, kes avaldas selle 21. detsembril 1913.
Lauluvõistlus kõikidele oma viisiga lauljatele Pikaajalise traditsioonina on juba viimased 23 aastat meie koolis toimunud lauluvõistlus gümnasistidele või
õpetaja Mari-Krõõt
Fridolini sõnul „lauluvõistlus kõikidele oma viisiga lauljatele“. Ka tänavu esinesid solistid, duetid, bändid, ansamblid ning klassikavad. Kuna hetkel on käimas sinise hobuse aasta, olid auhindadeks armsad väikesed mänguhobused.
Lauluvõistlus 2005
Foto: kooli arhiiv
5
Lauluvõistlus 2005
Foto: kooli arhiiv
Nädal enne lauluvõistlust oli aula hommikust-õhtuni täis rõõmsalt ootusärevaid lauljaid. Aulauks paukus tihti, ikka tormas keegi sisse-välja erinevate pillide (alustades kitarridest ja viiulitest lõpetades tamburiiniga), juhtmete, kohvitasside või mõne laval vajamineva esemega. Kuid mitte ainult aula ei olnud hõivatud proovidele – muusikat, arupidamist ja naeru kostis ka kehalise saalidest ning suurematest klassidest, raadioruumist ning ümisevaid või kitarre-tinistavaid õpilasi jagus ka koridoridessegi. Õhtujuhtideks olid Hans ja Elery, kes suutsid lauludevahelised pausid täita humoorikate kommentaaridega.
Lauluvõistlus 2004
Foto: kooli arhiiv
Lauluvõistluse eestvedaja, muusikaõpetaja Mari-Krõõt Fridolini sõnul jäi selleaastane lauluvõistlus sellisel ilmel viimaseks. Sellest on muidugi kahju, sest kümnendikud ja ka üheteistkümnendikud on alles hoogu sisse saamas. Pressi toimetus tuulas natuke kooli arhiiLauluvõistlus 2000
Foto: kooli arhiiv
vis, et teieni tuua nostalgilised fotod lauluvõistlusest läbi aegade.
Maris ja Emilia
6
Räägime toidust Olgem ausad, kellele meist ei meeldiks süüa? Neis tundides, mis leiavad aset parajasti enne söögivahetundi, lendavad mõtted tihtilugu valemitelt ja reeglitelt maitsvate söökide peale. Seda saab mingil määral ravida saiakestega, mida esimesel korrusel müüakse, kuid mida teha siis, kui oled neljandal korrusel, söögivahetunnini on veel tund või kaks ja no absoluutselt ei viitsi alla minna saiakese järele? Võib-olla koguni avastad puhvetijärjekorras seistes, et taskutes ei leidu ainumastki münti. Sellisel juhul on meil siin Koidula Pressi toimetuses teist sügavalt kahju. Me ei ole võimelised teile kätte toimetama maitsvaid praade ega burgereid, küll aga võime me teile rääkida toidust. Lõppude lõpuks oleme ju kõigest ajalehetoimetus ja kirjutada võime me kõigest.
Algselt maksis üks klaas Coca-Colat viis senti (dollarites).
Nö kuuspakkides jookide müümine sai alguse 1923. aastal, kui Coca-Colat hakati müüma niiviisi. 1912. aastast siiani on tehtud üle 345 miljardi Oreo küpsise. 1970. aastal ei müüdud lühiajaliselt punaseid M&M komme, kuna inimesed arvasid, et need tekitavad vähki.
Rohelisel Haribo kummikarul on maasikamaitse.
Kui kogu aasta jooksul toodetud Haribo
kuldkarud ritta panna, ulatuks moodustunud 120 225 km pikkune kett neli Inimene sööb elu jooksul ära
korda ümber maakera.
ligikaudu 35 000 küpsist.
Banaanid ujuvad vees, samuti teevad seda õunad ja arbuusid.
7
Kooliraadiost, aktiivist ja Koidula Pressist Koidula Gümnaasiumis on palju võimalusi huvitegevuseks: meil on üle kahekümne huviringi, nende hulgas ka koolileht, õpilasesindus ja kooliraadio. Koolileht Koidula Press ja raadio KGFM on mõlemad osa meediaringist, mille liikmeteks on meediahuvilised noored. Leht ilmub iga veerandi lõpus, saade lastakse eetrisse iga nädala reedel, lisaks vastutavad raadioliikmed saalis oleva tehnika üles panemise eest. Õpilasesinduse ülesandeks on korraldada õpilastele üritusi ja esindada kooli. Kas need kolm saavad ka oma ülesannetega hakkama? Kui küsida õpilastelt, mida nad teavad õpilasesinduse tegevusest, on vastuseks enamasti see, et nad teevad üritusi. Harvemini teatakse, et nad käivad ka kooli esindamas üritusel, näiteks 28. veebruaril toimunud infomessil Suunaja. Toredaks mõtteks on ka nende poolt korralatud muffinipäevad, mil müüdud muffinid olid kõigile, kes neid proovinud, maitsenud. Kõige positiivse kõrval sai aga õpilasesinduse tegevus ka päris palju kriitikat. Tihti toodi välja, et üritusi on vähe ja need, mis on ei ole piisavalt kaasahaaravad. Näiteks toodi sõbrapäev, mille raames toimus stiilinädal, millest kahjuks väga paljud gümnaasiumiõpilased tihti sihilikult osa ei võtnud. Loomulikult oli ka aktiivseid osalejaid, kes iga päev erinevas huvitavas riietuses kooli ilmus, kuid teiste jaoks olid kas stiilid liiga julged või ei olnud piisavalt motivatsiooni ennast totakalt riidesse panna. Kooliraadio on õpilaste poolt kõige rohkem hinnatud saate ajal – siis saab ju tervelt kümme minutit niisama passida ning ei pea tähele panema! Õpetajatele, mõistagi, see siis väga ei meeldi, kuid nad hindavad laste huvi
raadiotööga tegeleda. Nagu kõige isetehtuga, on ka raadiosaated natuke raadioliikmete nägu, seetõttu on inimesi, kellele meeldivad kõik saated ja on ka neid, kes leiavad, et hea saade leiab aset keskmiselt üle nädala. Koidula Pressi ja selle tegevuse kohta teadsid õpilased kahjuks kõige vähem. Mõni inimene küsis isegi, et kas Press üldse ilmub paberkandjal ning ülejäänud olid veendunud, et koolileht vajab palju rohkem reklaami. Pakuti välja, et leht peaks tegema koostööd kooliraadioga, mis on tegelikult üsna loogiline. Kuna selgus, et koolilehest teavad õpilased kõige vähem, otsustasime käesolevat numbrit jagada tasuta, et leht jõuaks rohkemate inimesteni ning et huvi koolilehe tegemiste vastu samuti suureneks. Lisaks tasuta lehenumbrile on Koidula Pressil nüüdsest ka oma facebooki lehekülg, kust leiab värskemat infot koolilehe tegemistest. Facebookis leiate meid, kui trükite otsingusse ‘’Koidula Press’’. Koidula Pressi kodulehele pääsete lihtsasti alloleva OR koodi abil.
Liisa Paiste
8
TEADETETAHVEL
18. märtsil toimub Pärnu Õppenõustamiskeskuses testipäev.
Näita, kes sa oled ja esita film
Kell 10.00 on noortel võimalik teha koha-
Koolifilm 2014 filmikonkursile!
peal vaimsete võimete testi. Lisaks antakse samal päeval tagasisidet isiksuseküsimustiku IK-15 ja tööalase suundumuse küsimustiku TASK testidele, mida on eel-
Rohkem infot tingimuste kohta: http://koolifilm.err.ee/ index.php
nevalt võimalik täita internetis. Uuri lähemalt www.parnunoored.ee
Ka ühes isikus peitub jõud. Mida ar-
OTSITAKSE OSATÄITJAID EESTI
vad Sina, tänapäeva noor?
UUDE LASTEFILMI "SUPILINNA SA-
Euroopa Parlamendi saadiku Tunne
LASELTS"! Kui Sa oled 8- 13 aasta-
Kelami büroo ja Euroopa Parlamendi
ne poiss või tüdruk ja Sulle meel-
infobüroo kuulutavad välja essee-
dib lahendada suuri saladusi, siis
konkursi teemal: Julgen mõelda – julgen tegutseda. Konkursile on oodatud gümnaasiumite ja kutseõppeasutuste õppurite esseed, mis on 4000 kuni 7000 tähemärki pikad. Konkursile saadetavad esseed peavad laekuma hiljemalt
registreeri end castingule veebilehel: www.salaselts.ee sobivasse linna osatäitjate valimise eelvooru! ProTeater otsib näitlejaid suvelavastusse.
Huvi korral, saatke e-mail: fringe@parnufringe.ee
02.04.2014 e-aadressile eptallinn@europarl.europa.eu märksõnaga „esseekonkurss“.
Koidula Pressi toimetus: Peatoimetaja ja kujundus: Lauri Leas (11.c) Toimetus: Emilia Laas (10.a), Liisa Paiste (10.r) ja Maris Selmet (10.a) Juhendaja: Haide Kuivas
Kui teil on soovi kirjutada meie lehes millestki, panna üles mõni kuulutus või teadaanne, siis andke sellest märku kirjutades
aadressile koidulapress@gmail.com.