Haapsalu Kolledži kvaliteedihindamise raport by Haapsalu Kolledž

Enesehindamisraport

0 osa: Enesehindamise informatsioon Enesehindamise kuupäev Kas kasutasite tugiisikut? Tugiisiku nimi: Kaido Väljaots Hindamismeetod Kirjeldage lühidalt:  Millist enesehindamise meetodit kasutasite?  Kuidas enesehindamist läbi viisite?  Kes osalesid enesehindamise protsessis?

30.september 2010 – 23.veebruar 2011

Jah

Enesehindamisel kasutasime kahte erinevat meetodit: maatriksmeetodit ja RADAR-meetodit. Septembris 2010 moodustati 7-liikmeline juhtrühm, kes läbis koolituse Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis ning seejärel asus lähtuvalt EFQM täiuslikkusmudelist 2010 koondama, süstematiseerima ning analüüsima andmeid. Kõrgkooli tugiisik Kaido Väljaots kohtus juhtrühma ja kogu kolledži personaliga esmakordselt 09. novembril 2010, tutvustades kvaliteedihindamise põhimõisteid ja sisu. Maatriksmeetodil enesehindamise protseduuri, SWOTanalüüsi ja võrdlusandmete kogumisse olid kaasatud kõik Haapsalu Kolledži personali liikmed (24 töötajat). Juhtrühma liikmete vahel jaotati ära taotlusdokumendi allkriteeriumite täitmine ja vastutus. Lisaks viis juhtrühm läbi enesehindamise RADAR-meetodil.

Millised olid teie õpikogemused, mis aitaksid enesehindamise lähenemisviisi paremaks muuta?

Enesehindamise protsessi käigus saime analüüsida oma arengukava, fokusseerida eesmärke ja tegevusi, täpsustada missiooni ning tulemusindikaatoreid. Väärtustasime kõigi personaliliikmete tööülesannete analüüsi lähtuvalt kolledži eesmärkidest. Enesehindamise protsess oli hea võimalus analüüsida organisatsiooni kui tervikut ja iga personaliliikme panustamist kolledži arengusse. Aruande koostamisel osutus kõige huvipakkuvamaks, samas ka kõige keerulisemaks, võrdlusandmete leidmine.

I osa: Kõrgkooli tutvustus 1. Faktid Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž Juriidiline aadress: Narva mnt 25, Tallinn 10120 Tegutsemisaadress: Lihula mnt 12, Haapsalu Telefon: 472 0240 E-post: kolledz@hk.tlu.ee www.hk.tlu.ee Asukoht TLÜ Haapsalu Kolledž on üks Tallinna Ülikooli regionaalsetest kolledžitest, mis tegutseb Haapsalu linnale kuuluvas hoones asukohaga Lihula mnt 12, mille üldpind on 4101,2 m2 ning kolledži kasutuses on sellest 1225 m2. Peamised tegevusvaldkonnad Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži põhiülesanne on õppetöö ning teadus- ja arendustegevus haridus-, loodus- kunstide- ja sotsiaalteaduste ning tervise valdkonnas (TLÜ senatis 26.05.2008 määrus nr 20, TLÜ Haapsalu Kolledži põhimäärus). Õppetegevus Haapsalu Kolledž (HK) on iseseisev õppe-, teadus- ja arendusasutus, mis tegutseb ülikooliseaduse ja kolledži põhimääruse alusel. Õpe toimub kuuel õppekaval ja kolmel viimasel aastal on avatud igal aastal uus õppekava rakenduskõrghariduse suunal. Täiendkoolituses tugineb koolituse kavandamine koolitusvajaduse uuringutele ja analüüsile ning koostööle kohalike omavalitsuste ja ettevõtetega, arvestades piirkondlikke prioriteete ning tööjõuturuvajadusi. Teadus- ja arendustegevus Kolledži teadus- ja arendustegevus toimub koostöös emaülikooli teiste akadeemiliste üksustega, teiste avalik-õiguslike ülikoolidega (sh välispartneritega), piirkonna asutuste ja ettevõtetega. Teadus- ja arendustegevuse prioriteetseteks valdkondadeks on: haridus, sotsiaal- ja loodusteadused, tervis ja kunstid. Kolledž toetab Lääne regiooni arengut kvaliteetse koolitus-, uurimis- ja arendustegevuste kaudu. HK juhib Tallinna Ülikooli ja Läänemaa Omavalitsuste Liidu poolt 2008. a. ellu kutsutud Läänemaa Elukeskkonna Tuleviku-uuringute SA (LETS) tööd, kus tegeletakse Läänemaa tuleviku mudeldamisega, teostatakse piirkonna arengu seisukohalt vajalikke uurimisprojekte. Toetudes Haapsalu Kolledžis juba olemasolevale ressursile hariduse valdkonnas, loodi 2007. a. haridus- ja nõustamiskeskus (HariN), kus piirkonna tegevõpetajate kogukonnad omavahel suhtlevad ja koostööd teevad, kust saadakse süstemaatilist täiendusõpet ja kogemuskoolitust. Üliõpilaste arv 1. september 2010. a. seisuga on 315. Klassiõpetaja 48, rakendusinformaatika 57, haldus-ja ärikorraldus 44, tervisejuht 68, liiklusohutus 58, käsitöötehnoloogiad ja disain 16, õpetajate ümberõpe 30. Töötajate arv seisuga 1 .september, 2010 on 24, sealhulgas 13 õppejõudu. Geograafiline jaotus TLÜ Haapsalu Kolledž on emaülikooliga tihedalt seotud, kuigi asub Tallinnast 100 km kaugusel. Ülikooli arengu seisukohalt on Haapsalu Kolledžil tähtis roll – arendada õppe- ja teadustegevust 3

regioonides, et uurida ja õppida tundma piirkondlikke vajadusi ning pakkuda koolitust vastavalt kohalikele arenguvajadustele. Ka kolledži logo sümboliseerib meie akadeemilist fassaadi ning sidet Tallinna Ülikooliga. Logol on kolm sammast ja neid võib võrrelda kolledži alustugedega: 1) areng - me tahame areneda, sest ainult edasi liikudes on võimalik ellu jääda; 2) avatus - me tahame olla avatud uute ideede ja mõttekaaslaste otsingul; 3) armastus - see on hoolimine ja tähelepanelik suhtumine meid ümbritsevatesse inimestesse. Teadustöö näitajad: kolledži õppejõud on viimasel viiel aastal publitseerinud 19 klassifikaatoriga teadusartiklit (1.1, 1.2, 2.1, 3.1, 3.2). Peamised finantsandmed: Viimasel kolmel aastal on kolledži eelarve keskmiselt 10 miljonit krooni, millest orienteeruvalt 3 miljonit krooni moodustavad arendusprojektid.

2. Kõrgkooli ajalugu ja peamised saavutused Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž alustas tegevust 1998. a. andes ülikooliharidust klassiõpetaja erialal ja pakkudes Lääne regiooni haridustöötajatele kvaliteetset täienduskoolitust. Kolledži rajamine Haapsallu on tähelepanuväärne sündmus mitmes mõttes. Selle sajandi algupoolel tegutses Haapsalu külje all, Uuemõisas, Läänemaa Õpetajate Seminar. Mõned aastad hiljem, viiekümnendatel, avati Haapsalu Pedagoogiline Kool. Seega Haapsalu kolledži rajamisega käivitati õpetajakoolitus Läänemaal kolmandat korda. Kolledž on Läänemaal tegutsev ainuke kõrgharidusasutus, mis on loodud eesmärgiga toetada koolitus-, uurimis- ja arendustegevuse kaudu Lääne regiooni arengut. Tänaseks on kolledži õppe-, uurimis- ja arendustegevus lisaks õpetajakoolitusele, suunatud informaatika, avaliku halduse- ja ettevõtluse, rahvatervise ja liiklusohutuse valdkondade arendamisele ning kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide koolitamisele Lääne regioonis. Kolledži õppekava arendamisel on lähtutud regiooni vajadustest. Näiteks 2002. a. avati haldusja ärikorralduse õppekava, 2006. a. struktureeriti infotehnoloogia bakalaureuseõppekava ümber rakendusinformaatika õppekavaks, 2008. a sügisest avati tervisejuhi rakenduskõrghariduse õppekava ning 2010. a. käsitöötehnoloogiate ja disaini õppekava. Lisaks on toimunud olulisi arenguid regionaaltegevuses. Kolledž on olnud edukas Siseministeeriumi ja EASi poolt käivitatud regionaalsete kompetentsikeskuste väljaarendamise programmis. Kolledži eestvedamisel on perspektiivis luua Tervisedenduse- ja taastusravi kompetentsikeskus, mis on tihedalt seotud valdkonna ettevõtjate, asutuste ja ülikoolidega Eestis. Kompetentsikeskuse tegevustega on otseselt seotud mitme õppekava areng. Edukuse aluseks on koostöö ja paindlik reageerimine partnerite vajadustele. Haapsalu Kolledž on tulemuslik ka mitmetes rahvusvahelistes projektides kõigis HK tegevusvaldkondades.

3. Kõrgkooli strateegia ja peamised väljakutsed Kolledži missioon on tõsta õpetajahariduse kvaliteeti, arendada regionaalset ettevõtluskeskkonda, edendada tervist ja ohutut liikluskultuuri, tehes koostööd regiooni teiste organisatsioonide, asutuste ning ülikoolidega nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil.

Visioon: areneda tervise ja turvalisuse ning haridustehnoloogia valdkonnas rahvusvaheliselt toimivaks regionaalseks hariduskeskus. Kolledži põhieesmärkideks on: • heatasemeline haridus mitmesugustes valdkondades ja õppetasemetel, • õppekavade arendamine ja avamine eeskätt regiooni vajadustest lähtuvalt, • regiooni vajadusi arvestav ja regiooni arengut toetav uurimis- ja arendustegevus, • süsteemse täiendus- ja ümberõppe korraldamine. Oma tegevustes lähtub kolledž järgmistest põhimõtetest, mis on fikseeritud TLÜ HK arengukavas 2008 – 2013. aastaks (kinnitatud kolledži nõukogus 19.02.2008, uuendatud 13.10.2009, 01.03. 2011). Kvaliteet – kolledž taotleb oma tegevuses õppejõudude ja tugistruktuuride arendamise kaudu võimalikult parimat õppekvaliteeti. Õppijakesksus – kolledž toetab õppijaid kõrghariduse omandamisel ning kvaliteedi tagamisel mitmekülgsete tugitegevustega. Lääne regiooni ja kogu Eesti ühiskonna huvid – kolledž osaleb Lääne regiooni ja Eesti arengu võtmeteemade läbitöötamisel ja lahenduste pakkumisel. Rahvusvahelisus – kolledž taotleb Läänemaa haritlaskonna järjepidevust ja jätkuvat uuenemist, tagades ühtlasi kodumaise kõrghariduse konkurentsivõime Euroopa Liidus ja Eestis. Laiapõhjalisus – kolledž taotleb oma liikmete tasakaalustatud ja terviklikku intellektuaalset ja loomingulist arengut. Kolledži lõpetaja peaks olema mitmekülgse hariduse, väljakujunenud maailmavaate ning kriitilise analüüsivõimega kõrgelt kvalifitseeritud spetsialist. Partnerlus – kolledž väärtustab tihedat koostööd partneritega kõikides valdkondades, osaledes ühiskondlikes dialoogides nii kodumaal kui ka rahvusvahelisel tasemel. Haapsalu Kolledži SWOT analüüs viidi läbi 2011. a. jaanuaris, milles osalesid kõik personali liikmed. Tulemused on süstematiseeritud arengukavas fikseeritud põhimõtete kaupa. Tugevused Kvaliteet  Pidevalt arenev innovaatiline organisatsioon;  Selge missioon;  Õppekavade eestvedajad on erialaselt pädevad;  Hea maine;  Paindlikkus, paindlik ja läbipaistev juhtimine;  Hea asutusesisene info liikumine;  Tugev meeskond, positiivne töökliima;  Erialavõrgustikes osalemine;  Heal tasemel materiaaltehniline baas;  Tugev praktikasüsteem (õpetajakoolitus);  Teaduspõhisuse väärtustamine;  Heal tasemel haridustehnoloogia;  Tugev side emaülikooliga;  Õppekavade eestvedajad on valdkonna liidrid.

Nõrkused Kvaliteet  Lektorite vähesus;  Lektorite tegevuse killustatus, töökohustuste laialivalguvus;  Kvaliteedihindamise süsteemi puudumine;  Projektitöö ressursimahukus;  Ebapiisav sihtrühmadele suunatud turundus  Vähene motiveeritus teadustööle.

Õppijakesksus  Asukoht;  Personaalne lähenemine üliõpilastele.

Regionaalsus  Aktiivne arendustegevus (palju arendusprojekte). Rahvusvahelisus  Rahvusvaheline koostöö. Laiapõhjalisus  Kõrge teenuste kvaliteet tagab, et õppijad on tööjõuturul konkurentsivõimelised;  Täienduskoolituse positiivne tagasiside;  Spetsiifilised erialad.

Partnerlus  Koostööaldis organisatsioon;  Integreeritud erialad, valdkondadevaheline koostöö.

Õppijakesksus  Asukoht;  Puudulik ruumiline keskkond tasemeõppe ja täienduskoolituse läbiviimiseks;  Tehnoloogia-põhiste erialade ülalpidamise kulukus (IT, käsitöötehnoloogiad).

Rahvusvahelisus  Üliõpilaste vähene valmidus välisvahetuseks. Laiapõhjalisus  Väike üliõpilaste arv;  Erialati väike RKT (LO, TJ);  RKT mittetäitmine IT valdkonnas;  Vähene täienduskoolituse maht;  Erialadel puuduvad spetsiifilised omad nišid, nn NOKIA. Partnerlus  Ebapiisav koostöö praktikabaasidega

Võimalused

Ohud

Kvaliteet  Emaülikooli ressursid;  Teiste ülikoolide ressursid;  IT arenevad võimalused. Õppijakesksus  Võimalused õppe läbiviimiseks (nt E-õpe). Regionaalsus  EL vahendite kasutamine;  RTK, riiklikud strateegiad;  “Meie mehed” strateegilise otsustamise juures;  Tervisevaldkonna hõivamine;  Regiooni spetsiifika arvestamine.

Kvaliteet  Tehnoloogia kiire vananemine;  Üliõpilaskandidaatide madal tase;  Vähene huvi koostööks. Õppijakesksus  Noored väärtustavad linnakeskkonda. Regionaalsus  Ebasoodsad muudatused strateegiates, seadusandluses emaülikooli ebasoodne strateegia kolledžite suhtes;  EL fondide kadumine, programmiperioodi lõpp ja edasiste prioriteetide ebaselgus;  Hõreasustusega ja väljavooluga elukeskkond;  Ebakindel majandus- ja poliitiline keskkond;  Tööjõuvajaduse vähenemine õpetatavatel erialadel;  Arengutrendide mittetunnetamine. Rahvusvahelisus  Välisülikoolide vähene huvi koostööks.

Rahvusvahelisus  Head rahvusvahelised suhted;  Rahvusvaheliste kursuste korraldamine;  Välisülikoolide ressursi kasutamine. Laiapõhjalisus  Valdkonnaspetsiifiline täienduskoolituse turg;  Tulevikusuundumistega arvestamine. Partnerlus  Praktikabaaside ressurss;  Eriala ettevõtete ja organisatsioonide ressurss.

Laiapõhjalisus  Demograafiline olukord: üliõpilaskandidaatide arv väheneb ja elanikkonna vananemine;  RKT väheneb, võimalik erialade hääbumine. Partnerlus  Konkurendid: taseme ja täienduskoolituse turul.

Lähtuvalt SWOT analüüsist, kaardistati muudatusvajadused ja edasiste tegevuste planeerimisel arvestati Haapsalu Kolledži arengukavas sätestatud põhimõtteid. Kvaliteet  Hoida häid suhteid emaülikooliga (säilitada kolledži head mainet), mis loob usaldusväärsuse ja aitab tagada RKT jaotamist, toetab õppejõudude vahetust.  Vähendada lektorite killustatust valdkondadevahelise integreerimise kaudu (nt õpetajakoolituse ja rakendusinformaatika eriala integreerimine, haridustehnoloogia rakendamine). Õppijakesksus  Arendada haridustehnoloogia võimalusi (sh e-õpe, praktika juhendamine ja koostöö toetamine praktikaasutustega).  Pakkuda IT lahendusi nii tasemeõppes kui täiendkoolituses ruumilisest keskkonnast ja asukohast tulenevate takistuste vähendamiseks. Regionaalsus  Kasutada piirkonna ressursside ja luua usaldus ja positiivse kuvand regioonis.  Rakendada arendusprojekte, mis aitab kompenseerida RKT ja üliõpilaste arvu vähenemise trendi.  Toetada valdkondade juhtide aktiivset osalemist strateegiate, programmide, seadusloome protsessis. Rahvusvahelisus  Pakkuda rahvusvahelisel turul erialaspetsiifilisi, nö nišikoolitusi (suvekoolid, intensiivprogrammid- Erasmus IP, Nordplus)  Osaleda uutes rahvusvahelistes programmides (nt TEMPUS, Ida-ploki riigid), mis võimaldab tõsta kolledži konkurentsivõimet ja seeläbi suurendada üliõpilaste arvu ning välisülikoolide koostööhuvi. Laiapõhjalisus  Töötada välja oma nišš erialade lõikes, millele toetub nii tasemeõpe kui täienduskoolituse pakkumine.  Hõivata liiklusohutuse, tervisejuhi, haridustehnoloogia täienduskoolituse turg.  Arendada e-kursusi (sh suurendada rahvusvahelist koostööd ja arendada ühiskursusi (mooduleid).  Luua konkurentsieelis erialade spetsiifika väljaarendamise kaudu. Partnerlus  Teha pidevalt koostööd sidusorganisatsioonidega riikliku koolitustellimuse tagamiseks (MKT; maanteeamet, sots. min, ühingud).  Arendada koostööd piirkonna ettevõtjate, teiste partnerorganisatsioonidega rahvusvaheliste kursuste läbiviimisel, kasutada paremini ära Läänemaa keskkonna eripära (nt Matsalus loodusfotograafiakursused, tervisedenduse kursused kohalikes spaades jms). SWOT analüüsi tulemusena täiendati Haapsalu Kolledži visiooni, mida kajastab alljärgnev skeem (vt Joonis 1). Visioon toetub kolmele olulisele tegevuspõhimõttele: rahvusvahelisus, valdkondlik integreerumine, regionaalsus, millest lähtuvad kolledži põhitegevused (õppe-, arendus- ja uurimistegevus). Arvestades HK spetsiifikat ja kompetentsi on läbivateks tunnusjoonteks tervis ja turvalisus ning haridustehnoloogia.

Joonis 1. Haapsalu Kolledži missioon.

4. Turg, kõrgkooli poolt pakutav ja peamised huvipooled, kliendid Haapsalu Kolledži tegevusmudel, praegused kliendigrupid ja huvipooled Haapsalu Kolledži huvigruppideks on üliõpilased, vilistlased, tööandjad, regionaalsed parterid, välispartnerid, kohalikud omavalitsused, riik ja ühiskond. Huvipooled on kaasatud kolledži erinevatesse tegevustesse: kolledži nõukogu, õppekava nõukogud, vastuvõtu komisjonid, lõputööde kaitsmise komisjonid, projektid, rakendusuuringud, konverentsid, seminarid, arendustegevus (vt Joonis 2).

VÄLISKESKKOND: Seadusandlus, regulatsioonid, poliitilised otsused; Tehnoloogia areng ja valdkondlikud arengutrendid; Demograafiline ja majanduslik seisund; Hoiakud ja väärtused ühiskonnas.

TLÜ HAAPSALU KOLLEDŽ ja KÕRVALÜKSUSED Läänemaa Elukeskkonna Tuleviku-uuringute SA

TTK K

VÄLJUND: ERIALAD KLASSIÕPETAJA RAKENDUSINFORMAATIKA HALDUS- JA ÄRIKORRALDUS TERVISEJUHT LIIKLUSOHUTUS KÄSITÖÖTEHNOLOOGIAD JA DISAIN

Haridus- ja nõustamiskeskus

HKT F

TARNIJAD: Emaülikool (õppejõud, õppekavad); Teised Eesti ning välisülikoolid (õppejõud, kompetentsus); Kutseliidud (nt õpetaja, tervisedendaja jm kutsestandardid).

Tervisedenduse ja Taastusravi Kompetentsikeskus

LETS

Üliõpilased (sh HÜN); Täiendõppijad; Vilistlased (sh Vilistlaskogu); Emaülikool (TLÜ); Piirkondlikud ja riiklikud partnerid (omavalitsused, ettevõtted, üldharidus- ja kutsekoolid jt); Rahvusvahelised partnerid.

HariN

SISEND:

HKTF – Haapsalu Kolledži

Kolledži lõpetajad; Täiendkoolituse lõpetajad; Uurimistulemused ja publikatsioonid; Praktiliste tegevuste käigus valminud tooted ja teenused.

VÕTMEKLIENDID: Üliõpilased; Tööandjad (koolid, asutused ja ettevõtted); Riik.

tudengifirma

PARTNERID/HUVIPOOLED: Emaülikool; Piirkondlikud asutused (Lääne Maavalitsus, Haapsalu Linnavalitsus jt Läänemaa omavalitsused, Läänemaa Arenduskeskus, Läänemaa üldhariduskoolid, Haapsalu Kutsehariduskeskus, HNRK); Riiklikud asutused (REKK, HTM MKM, Maanteeamet, TAI, erialaliidud); Ettevõtted (nt IT ettevõtted, spaa ettevõtted, töötlevtööstus- ja käsitööettevõtted jt.); Teised Eesti ülikoolid (TÜ, TTÜ, EKA, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, IT Kolledž); Rahvusvahelised partnerid (HinT, University of Vinchester, Sheffield Hallam, WHO, Karolinska Instituut).

Joonis 2. TLÜ Haapsalu Kolledži tegevusmudel.

Kolledži poolt pakutav täna ja tulevikus Kvaliteetne õpe ja õppijakeskus Haapsalu Kolledž on tegutsenud regionaalse kolledžina 12 aastat. Areng on olnud kiire, alustati 1998. a. 20 klassiõpetaja eriala üliõpilase ja ühe põhikohaga töötajaga, on kolledžist saanud iseseisvalt toimiv ülikooli struktuuriüksus, kus 1. sept. 2010 seisuga on 315 üliõpilast, 24 põhikohaga töötajat. Ühel põhikohaga õppejõududest on doktorikraad, ühel õppejõul on doktorikraad omandamisel. Tasemeõppes on kolledž pakkunud ja pakub kõrgharidust järgmistel erialadel: Klassiõpetaja (avati õppeaastal 1998/1999); Infotehnoloogia (õpe toimus õppeaastatel (1999/2000-2002/2003); Informaatika (õpe toimus õppeaastatel 2001/2002 - 2006/2007); Rakendusinformaatika (avati õppeaastal 2006/2007); Haldus- ja ärikorraldus (avati õppeaastal 2002/2003); Riigiteadused (õpe toimus õppeaastatel 2003/2004,2004/2005 ja 2006/2007); Pedagoogiline nõustamine (õpe toimus õppeaastatel 2004/2005 ja 2005/2006); Tervisejuht (avati õppeaastal 2008/2009 ); Liiklusohutus (avati õppeaastal 2009/2010); Käsitöötehnoloogiad- ja disain (avati õppeaastal 2010/2011). Õppekavaarendus on suunatud eelkõige tööjõuturul juba töötavatele inimestele ja rakenduskõrghariduse võimaluste loomisele. Tulevikus on kavas välja arendada olemasolevate ja uute õppekavade realiseerimiseks praktikaga tihedalt seotud õpi- ja töökeskkond (sh veebipõhise e-õppe keskkonna), mis võimaldab igal üliõpilasel ja õppejõul oma võimeid arendada ja uurimistööga tegeleda. Samuti on eesmärgiks suurendada põhikohaga õppejõudude ja koolitusjuhtide arvu ning toetada õppejõudude doktoriõpet. Olemasolevate ressursside otstarbekamaks kasutamiseks pööratakse tulevikus enam tähelepanu valdkondlikule integreerumisele. Rahvusvahelisus Haapsalu Kolledž osaleb rahvusvahelistes koostööprojektides kõikides kolledži tegevussuundades. Üliõpilaste ja õppejõudude mobiilsuse suurendamiseks, õppekavade arendamiseks ja ühistegevuste kavandamiseks on Haapsalu Kolledž sõlminud koostöölepinguid järgmiste rahvusvaheliste ülikoolidega: 2008. a Högskolen i Nord-Tröndelag, Norra (klassiõpetaja, rakendusinformaatika, liiklusohutus); 2008. a Sheffield Hallami ülikool, Suurbritannia (kasvatusteadused); 2009. a University of Winchester, Suurbritannia (kasvatusteadused, tervisejuht); 2009. a Metropolitan University College, Taani (klassiõpetaja, tervisejuht); 2009. a Universite du Luxembourg, Luxemburg (infotehnoloogia ja kasvatusteadused); 2010. a Universidad de Castilla-La Mancha, Hispaania (klassiõpetaja); 2010. a Hämeen Ammatikorkeakoulu, Soome (liiklusohutus); 2010. a University of East London, Suurbritannia (liiklusohutus); 2010. a Universität zu Köln, Saksamaa (klassiõpetaja). Hetkel on Haapsalu Kolledž nelja rahvusvahelise projekti juht ja ühe projekti partner. Tulevikus arendatakse kõigis kolledži valdkondades Eesti-sisest ja rahvusvahelist koostöövõrgustikku nii taseme- kui ka täiendusõppe edendamiseks. Toetatakse nii üliõpilaste rahvusvahe-

lisust mobiilsust, kui õppejõudude vahetust. Välisõppejõudude loengud kõigis valdkondades on planeeritud kord aastas ürituse „Aprill – rahvusvaheline kuu“ raames. Regionaalsus Kolledži strateegiliste eesmärkide täitmisel tehakse koostööd Lääne Maavalitsuse, Läänemaa kohalike omavalitsuste, Läänemaa Arenduskeskuse, teiste õppeasutuste ja koostööst huvitatud organisatsioonidega, kaasates ka üliõpilasi, vilistlasi ja õppejõude. Kolledži töötajad on osalenud hariduspoliitilistes, avalikku haldust ja regionaalarengut käsitlevates ning teistes aktuaalsetes ühiskonnapoliitilistes diskussioonides. Korraldanud igal aastal vähemalt ühe uurimisprojekti lähtuvalt regionaalsetest vajadustest (nt 2005-2006 Lääne– ja Hiiumaa kohalike omavalitsuste suutlikkuse analüüs ja ühisarengute stsenaariumite kavandamine; 2008 Haapsalu linna vähekindlustatud perede toimetuleku-uuring; 2009-2010 Läänemaa ettevõttejuhtide küsitlus; 2010 Läänemaa rahvastikurände uuring jt). Tulevikus on plaanis kolledži eestvedamisel ja koostöös Haapsalu linna, ülikoolide ja ettevõtjatega välja arendada Tervisedenduse ja taastusravi kompetentsikeskus (KK), mille peamiseks ideeks on tervisedenduse ja taastusravi valdkonnas teadmistemahukama ettevõtluse arendamine. KK valdkondadega seotud ülikoolide erinevate instituutide teadlaste ning olemasoleva ressursi kaasamine ühisesse arendustegevusse loob uusi lisateadmisi. Uue oskusteabe koondumine piirkonda toetab uute ettevõtete ja töökohtade teket. Kompetentsikeskus kujuneb rahvusvaheliselt tunnustatud uurimise, arendamise, rakendamise ja teabe vahendamise keskuseks, keskendudes kahele kitsamale fookusele:  Ravimuda uurimine, selle mõjude hindamine, oskusteabel põhineva ettevõtluse arendamine;  Elanikkonna liikumis- ja tegevusvõime hindamine, arendamine (preventsioon ja taastamine), nõustamine, oskusteabe ettevõtlusesse rakendamine. Peamised konkurendid Õpetajakoolituses (samuti täiendkoolituses) on Haapsalu Kolledži peamiseks konkurendiks asukoha tõttu emaülikool. Rakendusinformaatika alal IT kolledž, samuti TTÜ ja TÜ infotehnoloogia erialad, kuigi HK eelis on õppekava rakenduslik suunitlus. Käsitöötehnoloogia ja disaini erialal pakub konkurentsi EKA tootedisaini osakond, kuid seda siiski reservatsiooniga, sest erinevalt EKA õppekavast on kolledži õppekava tugeva rakendusliku suunitlusega. Konkurentsi võib pakkuda ka TLÜ tööõpetuse õpetajate õppekava. Haapsalu Kolledž on haaranud täielikult turuniši pakkudes liiklusohutuse eriala ainukesena Eestis.

5. Tegevus, partnerid ja tarnijad Kolledži struktuur Haapsalu Kolledži arengust lähtuvalt on pidevalt kasvanud vajadus kompetentse õppe- ja teadusabi personali ning lektorite järele. Võrreldes 1998. aastaga, mil kolledži personal koosnes kahest inimesest, on 2010/2011 õppeaastaks siin töötamas 24 inimest (vt Joonis 3).

Joonis 3. Kolledži struktuur.

6. Kõrgkooli juhtimine TLÜ Haapsalu Kolledži juhtimine lähtub põhimäärusest jt õigusaktidest. Kolledžit juhib kolledži nõukogu, kuhu kuuluvad direktor, ülikooli esindaja, kohaliku maavalitsuse ja omavalitsuse esindaja, õppejõud, vilistlased, üliõpilaste esindajad. Kolledži tööd juhib direktor, kelle valib ülikooli nõukogu kolledži põhikirjas määratud korras. Osakondade tööd juhivad osakonnajuhatajad, kelle kolledži direktor nimetab ametisse akadeemiliste töötajate hulgast. Osakondade juhatajad vastutavad oma struktuuriüksuse tegevuse ja arengu eest. Osakonda kuulub kaks kuni viis töötajat. Igal õppekaval on õppekava- või koolitusjuht, kes koordineerib ja arendab õppekava ning toetab üliõpilasi nende õpingutes. Kolledži kõik töötajad ja üliõpilased on kaasatud eesmärkide täitmisse ja panustavad organisatsiooni arengusse. Kõik personaliliikmed teevad parendusettepanekuid ja algatavad projekte lähtuvalt oma valdkonnast, arvestades HK põhimõtteid. Oluline roll on arendusosakonnal, kus HK eesmärke realiseerivad arendusjuht, ettevõtluse lektor, rahvusvahelise koostöö koordinaator ja regionaalarengu spetsialist. Infoliikumine ja kommunikatsioon on kolledži üks juhtimise instrumentidest. Väga hea infoliikumise tulemusena on kolledži töötajad ja õppijad kursis toimuvaga ja kaasatud juhtimisse ettepanekute tegemise kaudu. Aktiivselt on kasutusel e-posti listid erinevatele sihtgruppidele.

II osa: TULEMUSED 6. Õppijate ja tööandjatega seonduvad tulemused a) Õppijate ja tööandjate rahuloluga seotud tulemused 6a1 Õppijate rahulolu

6a2 Klassiõpetaja- ja IT eriala praktikajuhendajate, kui tulevaste tööandjate rahulolu üliõpilaste erialase ettevalmistusega.

Õppijate rahulolu

Praktikajuhendajate/tööandjate rahulolu erialase ettevalmistusega

4,5 9,5

4,0

3,5

3,0 Tagasiside õppejõult

Hinnang õppematerjalidele

Hindamiskriteeriumite arusaadavus

2007 2009 eesmärk

2008 2010

Joonis 4. Üliõpilaste rahulolu.

9 8,5 8 7,5 7 2006. a KLÕP

Kriteeriumid on valitud lähtudes Haapsalu kolledži ühest tegevuspõhimõttest – õppijakesksusest. Graafikul on välja toodud kolm olulisemat kriteeriumi. Eraldi on olemas üliõpilaste rahulolu täiendavate kriteeriumite ja segmentide lõikes (erialad, semestrid). Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks

Rahulolu 10 palli skaalal

Keskmine hinne

5,0

5a1; 5a2; 5b3; 5b6; 5b7; 5b8

2007. a

2008. a IT

2009. a Eesmärk

Joonis 5. Praktikajuhendajate rahulolu tudengite erialase ettevalmisusega.

Praktikajuhendajate, kui tulevaste tööandjate, rahulolu õppijate erialase ettevalmistusega küsitleti 2006. a alates klassiõpetaja ja IT eriala raames. Hinded on esitatud 10-pallisel skaalal: 1 – pole üldse rahul; 10 – väga rahul. Praktikajuhendajate arvamusi arutatakse õppekava nõukogudes ning üliõpilaste praktikaülesanded viiakse vastavusse ettevõtete/asutuste reaalsete vajadustega. Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks

5a1; 5a2; 5b4

6a3 Vilistlaste rahulolu

Klassiõpetaja eriala vilistlaste rahulolu ja võrdlus Tartu Õpetaja Seminari andmetega.

Vilistlaste rahulolu teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskustega

Rahulolu õpetajakoolitusega

0,8

0,6 0,4

0,2

sh teoreetilised eesmärk

Joonis 6. Vilistlaste rahulolu õpingute käigus saadud teadmistega.

Vilistlaste rahulolu kõikide erialade lõikes uuriti E-formula küsitlusena. Koondtulemused on segmenteeritud erialade lõikes ning käesolevas dokumendis on esitatud kahe kriteeriumi näitajad, mis on Kolledži õppekvaliteedi iseloomustamiseks kõige vajalikumad.

TÜ õp. seminar

2010

2009

TÜ õp. seminar

rahulolu sh praktilised

2008

2007

TÜ õp. seminar

2006

2005

TÜ õp. seminar

Rahulolu 5 palli skaalal

2005-2006 2006-2007 2007-2008 2008-2009 1 üldse mitte

5 täiesti rahul

Joonis 8. Klassiõpetaja eriala rahulolu õpetajakoolitusega.

Rahulolu õpetajakoolitusega 100% 80%

Vilistlaste rahulolu rakenduskõrgkoolide lõikes aastal 2008

40% 20%

TÜ õp. seminar

0% HK

Rahulolu 5 palli skaalal

60%

2005-2006 2006-2007 2007-2008 2008-2009

1 0

1 üldse mitte HK

ELA KVÜÕA LVRK

SKA

TTK

Joonis 7. Vilistlaste rahulolu Eesti rakenduskõrgkoolides.

Vilistlaste rahulolu võrdluses teiste rakenduskõrgkoolidega oleme kasutanud Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN) võrdlusandmeid. Vilistlaste rahulolu 2008. a. seisuga olid uurinud 6 rakenduskõrgkooli.

5 täiesti rahul

Joonis 9. Vilistlaste hinnang toimetuleku kohta õpetajana.

Klassiõpetaja eriala on Kolledži võtmeeriala ja vilistlaste rahulolu on olulise tähtsusega. Tagasiside kokkuvõtted edastatakse õppekava juhtidele õppekvaliteedi parendustegevusteks. Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks

5a1; 5a2; 5b3; 5b5; 1b4; 1b5

6. Õppijate ja tööandjatega seonduvad tulemused b) Õppijate ja tööandjate toimenäitajatega seotud tulemused 6b1 Üliõpilaste arv

6b3 Üliõpilaste välisvahetuse dünaamika

Üliõpilaste arvu dünaamika

Üliõpilaste välisvahetus

15% Osakaalu %

800 600 400

10%

200 0% 0

2008 ss 2009 ks 2009 ss 2010 ks 2010 ss 2011 ks Välisvahetuses üliõpilaste osakaal Eesmärk

2000 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Haapsalu Kolledž Trend (Haapsalu Kolledž)

Narva Kolledž

Joonis 12. Üliõpilaste välisvahetus.

Joonis 10. Üliõpilaste arv.

Üliõpilaste arvu on fikseeritud Kolledži asutamisest alates ning viimasel kümnel aastal oleme püüdnud seda suurust teadlikult mõjutada. Eesmärgiks oleme seadnud üliõpilaste arvu stabiliseerumise 300 tasemel. Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks

2a1; 4c1; 5a1; 5a2; 5b2

Mõistes üliõpilaste silmaringi laiendamise olulist läbi välisvahetuste Euroopa haridusasutustes, oleme eesmärgi tõstnud hetkel kuni 10%-ni statsionaaris õppijatest. Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks

6b4 Üliõpilaste lõputööde keskmine hinne õppeaastate lõikes. Lõputöö või eksami keskmine hinne 5,0 Hinne 5 palli skaalal

6b2 Tugiteenuste kasutatavus Kirjanduse laenutuste arv 5000

4,5 4,0 3,5 3,0 2,5

2005

2006 Haapsalu

2007

2008

2009

2006

2008

hinne

Rakvere

2009

Haapsalu

Rakvere

2007

Haapsalu

Rakvere

2005

Haapsalu

1000

Haapsalu

2,0 3000

Haapsalu

Laenutuste arv

5a1; 5a2; 5b9; 1a3

2010

eesmärk

Joonis 13. Üliõpilaste lõputööde keskmine hinne. Joonis 11. Kirjanduse laenutuste arv aastate lõikes.

2005. aastast alates on meie kõrgkoolis fikseeritud kirjanduse laenutamise statistika üliõpilaste poolt. Laenutuste arvu vähenemine tuleneb kahe eriala (tervisejuht ja liiklusohutus) üliõpilaste elektroonse õppematerjali eeliskasutusest ning eestikeelse erialase õppekirjanduse vähesusest. Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks

5a1; 5a2; 5b8; 4c4

Keskmist hinnet vaadeldakse õpperühmade kaupa. Parimate (sh maakonna vajadustest lähtuvate) tööde autoreid tunnustatakse stipendiumite ja auhindadega ning tööd avaldatakse artiklikogumikes. Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks

1a4; 5a1; 5a2; 5b3

6b5 RKT õppekohtade täituvus RKT õppekohtade täituvus 1. septembri seisuga 100% 100% 99% 98% 97% 96% 95% 94% 93% 92% 91% 90%

100%

Täiendkoolitustel osalejate arv 1000 100%

863

900 762

800 97%

756

700

579

600 93%

447

500

200

404

259

400 300

496

202 201

100 0 2005

2007

2008

2009

Osalejad Haapsalu Kolledžis Osalejad Rakvere Kolledžis Eesmärk

Joonis 14. RKT õppekohtade täituvus 1. septembri seisuga.

Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks

2006

1b3; 5a1; 5a2

6b6 Täiendkoolitused ja nendes osalejate arvu dünaamika

Joonis 16. Täiendkoolitustel osalejate arv Haapsalu ja Rakvere Kolledžis.

Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks

3b2; 4a4; 4a5; 5a1; 5a2

Täiendkoolituste arv 45

35 22

25 18

20 15 10

26 27

12 8

5 0 2005

2006 2007 2008 2009 Koolitused Haapsalu Kolledžis Koolitused Rakvere Kolledžis Eesmärk

Joonis 15. Täiendkoolituste arv Haapsalu ja Rakvere Kolledžis.

7. Töötajatega seonduvad tulemused a) Töötajate rahuloluga seotud tulemused 7a1 Töötajate tööga rahulolu

7a2 Ettepanekud töö paremaks korraldamiseks

Töötajate rahulolu 1 Rahulolu 7 palli skaalal

7 6 5 4

3,5 3,3 3,6 3,1

4,0 3,9

4,5

4,9 5,0 5,0

3,8

3 2

Oleme üheks olulisemaks näitajaks valinud töötajatele sobivate töötingimuste ja tööülesannete kujundamise, et maksimaalselt lähtuda töötaja individuaalsetest huvidest ja võimetest. Infot kogutakse õppeaasta lõpus töötajate tööanalüüsi ja arenguvestluse raames ja info asub kolledži juhi personali kaustas.

1 0 rahulolu palgaga

rahuolu lahumiskavatsus töötingimustega (7=jääb tööle)

Haapsalu Kolledž (2009)

TLÜ keskmine (2009)

Haapsalu Kolledž (2010)

TLÜ keskmine (2010)

Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks

1a2; 1b3; 2b3; 3a1; 3a2; 3b1; 3b2; 3b3; 5a1; 5a2

Eesmärk: 6

Joonis 17. Töötajate rahulolu palga ja töötingimustega.

Töötajate rahulolu 2 Rahulolu 7 palli skaalal

8 6

5,8

5,9

5,8 4,6

4,2

4,5

4,1

4 2 0 rahuolu kolleegidedga

rahuolu kommunikatsiooniga

Haapsalu Kolledž (2009)

TLÜ keskmine (2009)

Haapsalu Kolledž (2010)

TLÜ keskmine (2010)

Eesmärk

Joonis 18. Töötajate rahulolu kolleegide ja kommunikatsiooniga.

Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks

1a2; 1a5; 1a6; 1a7; 1b5; 2b3; 3a1; 3a2; 3b1; 3b2; 3b4; 3b5; 5a1; 5a2

7. Töötajatega seonduvad tulemused b) Töötajate toimenäitajatega seotud tulemused 7b1 Põhikohaga õppejõudude osakaal Põhikohaga õppejõudude osakaal 50%

30%

Töötajate osalemine arendusprojektides 2005-2010

0% 2008. a

2009. a

2010. a

HK õppejõud TLÜ õppejõud Väljastpoolt TLÜ-d

Projektides osalemiste arv

20% 10%

60 50

30 20 10

Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks

3a1; 3a2; 5a1; 5a2

7b2 Tegevuskava täitmine

60 40 20 0 2005

2006

2007

2008

2009

2010

Tegevuskava täitmine Eesmärk: 90%

Joonis 20. Tegevuskava täitmine aastate lõikes.

Joonisel 20 on kajastatud tegevuskava täitmine aastate lõikes. Eraldi on olemas tegevuskavade analüüs segmenteeritult (osakondade, semestrite lõikes).

2006

2007

2008

2009

2010

Personali liikmeid arendusprojektides Haapsalu Kolledžis Eesmärk: iga personali liige osaleb aastas vähemalt 2 arendusprojektis

Joonis 21. Töötajate osalemine arendusprojektides.

Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks

1a1; 1a5; 1b3; 2b2; 4a2; 4a6; 5a1; 5a2

7b4 Akadeemiliste töötajate esinemised rahvusvahelistel konverentsidel

Akadeemilise töötaja kohta

2005

Tegevuskava täitmine 100

Joonis 19. Põhikohaga õppejõudude, TLÜ õppejõudude ja lepinguliste õppejõudude osakaal õppetegevuses (EAP-de alusel).

Oleme eesmärgiks seadnud põhikohaga õppejõudude osakaalu suurendamise (vähemalt 1/3 õppetöö mahust), mille oleme viimasel kolmel aastal ka saavutanud.

Eesmärk: 1/3 on HK põhikohaga õppejõud

Tegevuskava täitmise %

1a1; 1a2; 1a3; 2a3; 2b2; 3b1; 5a1; 5a2

7b3 Töötajate osalemine arendusprojektides

40% Osakaalu %

Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks

2,5

Esinemised rahvusvahelistel konverentsidel 2,0

2,0 1,3

1,5 0,9

1,0 0,5

0,7

0,9

1,5 1,1 1,0 1,1

1,1

0,3

0,5 0,0 2005

2006

2007

2008

2009

2010

Konverentsidel esinemine aastas akad.töötaja kohta Haapsalu Kolledž Konverentsidel esinemine aastas akad.töötaja kohta TÜ Narva Kolledž Eesmärk: esinemisi keskmiselt 1,5 konverentsil aastas akad.töötaja kohta

Joonis 22. Esinemised rahvusvahelistel konverentsidel.

Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks

1a5; 1b2; 5b9; 3a3; 3b3; 5a1; 5a2

8. Ühiskonnaga seonduvad tulemused 8.1. Mõju kohalikule ja regionaalsele arengule Arengukavast lähtuvalt on meie üheks tegevuspõhimõtteks Läänemaa ja kogu Eesti ühiskonna huvid, mis on kajastatud alljärgnevate tulemusnäitajatena.

8.1.2. Maakonna klassiõpetajate kogukonna toetamine. Maakonna klassiõpetajate osavõtt seminaridest 50 40 Osavõtu %

Projektides, töörühmades ja komisjonides osalemiste arv

8.1.1. Regionaalses arendustegevuses osalemine Osalemine regionaalses arendustegevuses 50

30 20

0 2006/07

2007/08

2008/09

2009/10

Osavõtt suveseminaridest

Osavõtt talveseminaridest

0 2005

2006

2007

2008

2009

2010

Haapsalu kolledži töötajate osalemine regionaalses arendustegevuses (projektid, komisjonid, töörühmad) Eesmärk

Joonis 23. Töötajate osalemine regionaalses arendustegevuses.

Joonisel 23 on kajastatud meie töötajate osalemine ühiskonnale suunatud regionaalses arendustegevuses. Oleme eesmärgiks võtnud, et kõikide õppekavade eestvedajad osalevad maakonna strateegia ja valdkondlike tegevuskavade väljatöötamises ning on maakonna arenduskoja/teemakodade liikmed. Mitmed meie tegevused on seotud maakonna ettevõtluse, üldhariduse ja infotehnoloogia arengukavade elluviimisega, samuti maakonna turvalisuse programmi rakendamisega. Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks

1a1; 1a2; 1b1; 2b2; 4a1; 4a2; 4a6; 5a2; 5a3; 5c1; 5c2; 5c4

Meie eesmärk: 50% maakonna klassiõpetajatest osaleb seminaridel

Joonis 24. Osavõtt avalikest seminaridest (maakonna klassiõpetajate näitel).

Joonisel 24 on kajastatud maakonna klassiõpetajate osavõtt meie poolt korraldatud suve- ja talveseminaridest. Oleme endale eesmärgiks võtnud, et pooled tegevklassiõpetajatest osalevad meie seminaridel. Eesmärgi joon on kahanev sõltuvalt õpetajate koguarvu vähenemisest. 2006/07 ja 2009/10 on näha osalemise märgatav tõus, kuna hankisime projektide kaudu lisavahendeid õpetajate osalustasu katmiseks. Lisaks seminaridele/koolitustele, oleme Haapsalu õpetajaid kaasanud mitmetesse rahvusvahelistesse koostööprojektidesse (nt Comenius projekt ENTEP e European Network of Teacher Education Policy; NQTNE – Põhjamaade Kutseaasta võrgustik jt). Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks

4a5; 4a4; 1b1; 2b2; 5a2; 5a3

8.2. Avalikkusele suunatud üritused Meie missiooniks on olnud järjest enam pakkuda avalikkusele võimalusi osaleda tasuta huvitavatel loengutel ja koolitustel. Kajastuste arv

Näiteks 2003. aastast alates korraldame piirkonna ettevõtjatele ja meie vilistlastele iga-aastaseid IT suvepäevi, 2006. aastast alates toimub „Koolirahva Ideelaat“. Samuti oleme 2006. ja 2007. aastal korraldanud maakonnas „Lastevanemate kooli“ ning 2008. aastal astusid kolledži 10.-nda juubeliaasta raames avalike loengutega üles mitmed põnevad õppejõud, nagu Rein Raud, Aleksander Pulver, Hannes Palang, David Vsjevjov, Toomas Jüriado, Jüri Nael, Tiina Tšatšua, Anu Virovere jt.

Kajastatus maakondlikus ajalehes ja veebiportaalis 50 45 40 35 30 25 20 15 10 5 0 2005

2006

2007

2008

2009

2010

Kajastatus maakonna ajalehes "Lääne Elu" Kajastatus maakondlikus veebiportaalis

Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks

2b2; 4a3; 5a2; 5a3

Eesmärk: 3 uudist/artiklit kuus (36 x aastas) maakonna ajalehes ja veebiportaalis

Joonis 26. Kajastused maakondlikus meedias.

8.3. Kajastatus meedias Kajastatus üleriigilises TV-s ja raadios 14

Kordade arv

12 10 8 6 4 2 0 2005

2006

2007

2008

2009

2010

Haapsalu kolledž TV-s ja raadios Eesmärk: 5 x aastas üleriigilises TV-s / raadios

Joonis 25. Kajastused meedias.

Jooniselt 25 on näha 2010.a märgatav tõus kajastatuse osas üleriigilises meedias tänu 2009. a käivitunud vabariigis ainulaadsele liiklusohutuse õppekavale. Samuti on 2010.a toimunud mitmeid ülesastumisi meie õppejõudude poolt arvamusliidritena uue liiklusseaduse koostamisel.

Joonisel 26 on näha kolledžiteemaliste uudiste/artiklite arv maakonnalehes “Lääne Elu ning veebiportaalis www.laanemaa.ee (loodud 05.02.2009). 2006. a osalesid haldusja ärikorralduse eriala lõpetajad projektis „Lääne- ja Hiiumaa kohalike omavalitsuste suutlikkuse analüüs ja ühisarengute stsenaariumite kavandamine“, mille raames valmis mitmeid lõputöid. Antud uuring leidis meedias rohket kajastamist. 2008. a eesmärgi ületamise tingisid kolledži 10. sünnipäevaga seonduvad kajastused. Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks

1a1; 1a4; 1b1; 1b2; 2b2; 4a6; 4c1; 4c2; 5a2; 5a3

8.4. Kolledžile omistatud auhinnad ja tunnustused

Auhindade ja tunnustuste arv

Auhinnad ja tunnustused 10 8 6 4 2 0 1998-2001 2002-2004 2005-2007 2008-2010 Kolledžile omistatud auhinnad ja tunnustused Kolledži töötajatele omistatud auhinnad ja tunnustused Eesmärk: Vähemalt 1 auhind aastas

Joonis 27. Auhinnad ja tunnustused.

Joonisel 27 on kajastatud järgmised kolledžile omistatud auhinnad ja tunnustused: 2006 – MKM tunnustus ettevõtluse edendamise eest projektiga “Riigiteaduste magistriõppekava arendamine”; 2006 – TLÜ tunnustus “Kõige ettevõtlikum struktuuriüksus Tallinna Ülikoolis”; 2007 – HTM tunnustus “Väärt tegu” Koolirahva ideelaada korraldamise eest; 2009 – Maanteeameti tunnustus “Parim liiklusohutuse ja -kasvatuse edendaja 2009”.

Mõningate näidetena on joonisel 27 välja toodud Kolledži töötajatele omistatud auhindade ja tunnustuste hulgas:  Tervisejuhi õppekava juhile Hele LeekAmburile omistati 2009.a. “Aasta tervisedendaja“ aunimetus;  Õpetajakoolituse osakonna juhataja Sirje Pihtile avaldati tunnustust 2009.a. G. Rägö mälestusmedaliga panuse eest matemaatika õpetuse ja õppekirjanduse edendamisse ning 2010.a. HTM tänukirjaga põhikooli riikliku õppekava arendamise eest loodusainetes. 2010.a. saavutas ta koostöös klassiõpetaja eriala üliõpilase Merily Piht’iga ettevõtluskonkursil “Ajujaht” III koha. Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks

1a1; 1a4; 1b1; 1b2; 4c1; 5a2; 5a3

8.5 Sportimisvõimaluste pakkumine Meie üliõpilastele ja personali liikmetele on kolledži poolt loodud võimalus kasutada kaks korda nädalas tasuta spordisaali võrkja korvpalli mängimiseks. Samuti on Kolledži liikmetele Haapsalu Veekeskuse ja Bowlingu teenused soodushindadega.

9. Kõrgkooli tulemusnäitajad a) Kõrgkooli võtmetulemused

Erialasel tööl vilistlaste % lõpetanutest 98%

100%

86%

96%

94%

95%

92%

80% 63%

Osakaalu %

9a1 Teadus- ja arendustegevuse vastavus ühiskonna vajadustele. Väga oluliseks kolledži võtmetulemuseks on Lääne maakonnaga seotud ja maakonna vajadusest lähtuvalt kirjutatud lõputööd. Joonisel 28 on kajastatud maakonnaga seotud lõputööde % lõpetajate arvust. Võrdluseks on välja toodud Rakvere Kolledž.

60%

57% 43%

40%

35%

30%

19%

20% 0%

Lõputööde %

Maakonnaga seotud lõputööde % lõpetajatest 50% 45% 40% 35% 30% 25% 20% 15% 10% 5% 0%

2005

2006

2007

2008

2009

2010

lõpetajate % erialasel tööl 43%

lõpetajate % erialasel tööl Läänemaal

37% 30%

27% 22% 18%

16%

20%

14%

11%

2005

2006

2007

2008

Meie eesmärk - 80% lõpetanutest töötab erialasel tööl Meie eesmärk - 50% lõpetanutest töötab erialasel tööl Läänemaal

30%

2009

Joonis 29. Erialasel tööl ja erialasel tööl Läänemaal töötavad vilistlased.

2010

Erialasel tööl KLÕP päevaõppe vilistlaste % lõpetanutest

tööde % lõpetajate arvust Haapsalu Kolledžis

100%

tööde % lõpetajate arvust Rakvere Kolledžis

100%

Meie eesmärk - 30% lõputöödest on maakonnaga seotud

2006. ja 2008. aastal ületasime eesmärgi, kuna nendel aastatel oli haldusja ärikorralduse tudengite lõputööde juhendamisel kasutusel uurimisrühma meetod. (vt lähenemisviis 5c2).

Osakaalu %

Joonis 28. Maakonnaga seotud lõputööde osakaal.

60%

44%

50% 38%

40% 20%

83%

75%

80%

100%

13%

11%

0% 2005

2006

2007

2008

2009

2010

KLÕP päevaõppe lõpetajate % erialasel tööl

Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks

2a2; 5c1; 5c2; 5c3; 5a3; 4a6; 5a1; 5a2; 5c4

9a2 Lõpetanute erialane tööhõive Meie eesmärgiks on hoida sidet vilistlastega ja saada tagasisidet nende erialasele tööle asumise kohta. Tõhus praktikakorraldus ja teoreetiliste ainekursuste sidumine praktiliste oskustega tagab meie vilistlastele kõrge erialase tööhõive. Praktikakohad Läänemaal soodustavad vilistlaste tööleasumist Läänemaale.

KLÕP päevaõppe lõpetajate % erialasel tööl Läänemaal Meie eesmärk - 80% lõpetanutest töötab erialasel tööl Meie eesmärk - 50% lõpetanutest töötab erialasel tööl Läänemaal

Joonis 30. Erialasele tööle suundunud Klassiõpetaja eriala päevaõppe vilistlaste osakaal.

Joonisel 30 on kajastatud meie klassiõpetaja eriala (KLÕP) päevaõppe lõpetanute erialane tööhõive peale lõpetamist. Riigikontrolli aruande Õpetajate puudus üldhariduskoolides andmetel läheb õpetajahariduse omandanute hulgast kõige enam kooli tööle ja ka püsib seal klassiõpetajaid. 2003. aastal töötas

Eesti õpetajahariduse strateegia 2009-2013 lisa 1 andmetel oli ajavahemikul 2006-2007 tööl või asus klassiõpetaja ja aineõpetaja eriala lõpetanutest tööle õpetajana 22% (Eesti õpetajahariduse, 2009). Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks

9a4 Õppeinformatsiooni kättesaadavus "Sahtli" külastusi 2010. a kevadel ja sügisel 9000 7316 Külastuste arv

koolis 80% 1999–2003 klassiõpetaja eriala lõpetanutest (Riigikontrolli aruanne, 2004).

5a1; 5a2; 5b5

7000

6334

5000

3000

2009. a alates ei toimu vastuvõttu Haldus- ja ärikorralduse bakalaureuse õppekavale, kuna piirkonna vajadus on ammendunud. Riigiteaduste magistriõppe õppekavale toimus vastuvõtt 2003/2004, 2004/2005 ja 2006/2007 õppeaastatel ning Pedagoogilise nõustamise magistriõppe õppekavale 2004/2005 ja 2005/2006 õppeaastatel. Veebruar 2006 – juuni 2008. a viidi läbi projekt Riigiteaduste magistriõppekava arendamine ja kohandamine regiooni vajadustele lähtuvalt (RIIMA). Projekti eesmärgiks oli haldussuutlikkuse ja majandusliku konkurentsivõime tõstmine kraadiõppe kättesaadavuse suurendamise teel regioonis, kasutades interaktiivse veebikeskkonna võimalusi õppetöö paindlikumaks korraldamiseks. Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks

1a2; 2a1; 2a2; 2a3; 2b1; 1b3; 5a1; 5a2; 5b1

1000 Kevad semester 2010

Sügis semester 2010

Joonis 31. Sahtli külastused kevad- ja sügissemestril 2010.

"Sahtli" külastusi 2010. a sügisel 8,0 6,7

7,0 Külastuste arv

9a3 Uute õppekavade väljatöötamine ja olemasolevate arendamine Arengukavast tulenevalt on meie eesmärgiks olnud avada ja arendada piirkonna vajadustest lähtuvalt uusi õppekavu, et toetada piirkonna arengut kvalifitseeritud tööjõu kaudu. Alates 2005. a oleme avanud 3 uut rakenduskõrghariduse õppekava, millede väljaarendamisel on arvestatud regiooni vajadustega: 2008. a Tervisejuht; 2009. a Liiklusohutus; 2010. a Käsitöötehnoloogiad ja disain. 2006. a reformiti Informaatika bakalaureuse õppekava lähtudes piirkondlikest vajadustest Rakendusinformaatika rakenduskõrghariduse taseme õppekavaks, kuna rakenduslik õppekava sidustab HK-d veelgi enam regiooni tööandjate, firmade ja riiklike asutustega.

5,8

6,0

6,4

5,0 4,0 4,0 3,0 2,0 1 kuu

2 kuu

Sügis semester 2010

3 kuu

4 kuu

Trend

Joonis 32. Sahtli külastused sügissemestril 2010.a ühe tudengi kohta.

Väga oluliseks võtmetulemuseks on hästi kättesaadav õppeinformatsioon (kursuseprogrammid, loengumaterjalid jne). Meil on kasutusel nn õppematerjalide faililadu „Sahtel“, kuhu enne loengutsükli algust laetakse üles kursuseprogramm, loengumaterjalid ning õpingute ajal kodutööd. Joonistel 31 ja 32 on näha, et õppeperioodi ajal on „Sahtli“ kasutamine väga aktiivne. Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks

4c5; 5a1; 5a2; 5b3

9a5 Esmakursuslaste väljalangevus 9a6 Rahvusvaheline koostöö (meie õppejõudude mobiilsus: võõrkeelsed publikatsioonid, välislektorid meie kolledžis)

Väljalangenute %

Esmakursuslaste väljalangevus II õppeaasta alguseks 30% 25% 20% 15% 10% 5% 0%

27% 20%

2006

2007

17%

2008

2009

Nagu jooniselt 35 näha, on 2008. a artiklite avaldamisel märgatav tõus. 2006. a kaitses Kolledži direktor Eve Eisenschmidt doktoritöö maailmas ainulaadsel teemal Kutseaasta kui algaja õpetaja tugiprogrammi rakendamine Eestis, mille pinnalt valmisid mitmed teadusartiklid ning konverentside ettekanded.

Väljalangevuse % Haapsalu Kolledžis Meie eesmärk - väljalangevus max 10%

1.1, 1.2, 2.1, 3.1 ja 3.2 artiklite avaldamine Haapsalu Kolledžis

Suur osakaal on rakendusinformaatika üliõpilaste väljalangevusel, mida soodustab tööjõu puudus vastavas valdkonnas (eriti buumiaastatel). Noored asuvad varakult erialasele tööle ja kool jääb tagaplaanile. Majanduskriisi tulemusel on paljud neist hakanud uuesti edasiõppimise võimaluste kohta huvi üles näitama.

Akadeemilise töötaja kohta

Joonis 33. Esmakursuslaste väljalangevus.

1,6

1,5

1,4 1,2 1 0,8 0,5

0,6 0,4 0,2

0,2

2006

2007

0,4

2009

2010

0 2005

Esmakursuslaste väljalangevus II õppeaasta alguseks KLÕP erialal

Artikkel aastas akad.töötaja kohta

Väljalangevuse %

40% 30%

2008

Eesmärk: 0,5 artiklit aastas akad.töötaja kohta

30%

Joonis 35. Teadusartiklite avaldamine Haapsalu Kolledžis akadeemilise töötaja kohta.

20% 9%

10% 0%

2006

2007

2008

2009

Väljalangevuse % Haapsalu Kolledžis klassiõpetaja erialal Väljalangevuse % Rakvere Kolledžis alushariduse pedagoogi erialal Meie eesmärk - väljalangevus max 10%

Joonis 34. Esmakursuslaste väljalangevus II õppeaasta alguseks Klassiõpetaja erialal.

Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks

5a1; 5a2; 5b3; 5b8

Artiklite arv akadeemilise töötaja kohta

Artiklite 1.1, 1.2, 2.1, 3.1 avaldamine 20052009 kokku 0,50 0,40 0,30

0,38

0,25

0,20 0,10 0,00 0,00 Haapsalu Kolledž TÜ Pärnu Kolledž TÜ Narva Kolledž

Eesmärgi joon on langev, kuna püüdleme nullilähedasele väljalangevusele. Probleemiks on esmakursuslaste väljalangevus esimese õppeaasta jooksul. Parendusena on koolitusjuhid hoidnud ennast kursis üliõpilaste õpingutega ning vajadusel neid toetanud. Joonistel 33 ja 34 on näha, et tänu individuaalsele lähenemisele on väljalangevus vähenenud.

Eesmärk: keskmiselt 0,25 artiklit aastas akad. töötaja kohta

Joonis 36. Teadusartiklite avaldamine Haapsalu Kolledžis kokku.

9a7 Koolitustellimuse täitmine Välislektorid kolledžis 16

RKT täitmine lõpetanud lendude lõikes IT erialal

80%

12 70%

Lektorid

10 7

60%

50%

40%

30%

0 2007/2008

2008/2009

2009/2010

Välisslektorid Haapsalu Kolledžis Välislektorid TÜ Pärnu Kolledžis

10% 0%

2007. a

Meie eesmärk

Joonis 37. Välislektorid.

2008. a

Haapsalu Kolledž

Rahvusvahelise koostöö koordinaatori tööleasumisega 2008. a suvel elavnes lektorite vahetus väliskõrgkoolidega. Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks

20%

1a1; 1b2; 2b1; 3a3; 3b3; 5a1; 5a2; 5b9

2009. a IT Kolledž

2010. a Eesmärk

Joonis 38. RKT täitmine IT erialal.

IT valdkonna üliõpilaste mittenominaalajaga lõpetamine ja väljalangevus on põhjustatud IKT sektori suurest nõudlusest tööturul. Paljud üliõpilased asuvad paralleelselt õpingutega tööle ning seejärel katkestavad õpingud. Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks

2b1; 1b3; 5a1; 5a2

9. Kõrgkooli tulemusnäitajad b) Peamised majandustulemused 9b1 Kolledži eelarve ja selle täitmine Eelarve tulude plaan ja täitmine 16

15,0

12,8

12,1

Miljonit krooni

10,2

9,2

10 8,1

8,0

7,9

7,7

8,7

Kolledži eelarve täitmise maht ühe tudengi kohta kasvas jõudsalt aastatel 2005 – 2008. Seoses mitmete mahukate projektide lõppemisega on see näitaja viimasel kahel aastal oluliselt langenud jäädes siiski kõrgemale 2005. – 2006. aasta tasemest. Eesmärk on hoida eelarve maht tudengi kohta aastas kõrgemal riigieelarvelise õppekoha maksumusest aastas, milleks on keskmiselt 32 000 krooni (erineb erialati).

7,7

Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks

2b2; 4b1; 4b2; 4b3; 5a1; 5a2

2 0 2005 a.

2006 a.

2007 a.

2008 a.

2009 a.

Eesmärk: eelarve prognoos

2010 a.

9b2 Kolledži kulud, tulud ja palk

Eelarve tulud

RKT, REV õppekohtade ja arendusprojektide maht 8

Joonis 39. Kolledži eelarve tulude plaan ja selle täitmine.

7 6 62

60 Miljonit/tuhat krooni

Miljonit krooni

Tulud 70 55

50 43

15,5

15,1 7,9

8,0

1 0

22,2

17,4 12,8

15,0

2005 a.

18,9 12,1

10,2

0 2005 a. 2006 a. 2007 a. 2008 a. 2009 a. 2010 a. Tulud kokku Haapsalu Kolledžis (milj krooni)

RKT tulud

2006 a.

2007 a. REV tulud

2008 a.

2009 a.

2010 a.

Arendusprojektid

Joonis 41. Riikliku koolitustellimuse, riigieelarveväliste õppekohtade ja arendusprojektide maht aastatel 2005-2010.

Tulud Narva Kolledžis Tulud 1 tudengi kohta Haapsalu Kolledžis (tuh krooni) Tulud 1 tudengi kohta Narva Kolledžis (tuh krooni) Eesmärk: riikliku koolitustellimuse maksumus tudengi kohta aastas (keskmiselt 32 000)

Tulude osas on Kolledži eelarve suurimaks tuluallikaks õppetegevus. Riikliku koolitustellimuse maht on olnud alates 2005. aastast kasvutrendis (vaatamata majanduskriisist tulenenud riikliku õppekoha maksumuse vähendamisele).

Joonis 40. Kolledži eelarve täitmine

Kolledži eelarve plaan luuakse iga majandusaasta alguses. Alates 2007. aastast on Kolledži eelarve täitmine olnud tugevalt positiivne. See on seletatav projektitulude prognoosimise keerukusega – positiivseks osutuvate projektitaotluste hulka ja projektitulude laekumise aega ning täpset mahtu on raske etteulatuvalt hinnata.

Alates 2007. aastast on projektitulude osa olnud märkimisväärne. 2007. ja 2008. aasta REV õppekohtadelt saadud tulude osakaalu suur maht tulenes sellest, et korraga õppis 3 kursust Haldus- ja ärikorralduse eriala üliõpilasi, kes kõik olid REV õppekohtadel.

Aastatega on suurenenud täiendavate finantsvahendite osakaal kolledži eelarves. Oleme seadnud eesmärgiks, et 2/6 eelarve tuludest tuleb õppetegevusest (1/3 RKT ja 1/3 REV) ja 1/3 arendustegevustest.

18 16 14 12 10 8 6 4 2 0

15,6 11,3 8,64

8,6

8,6 4,50

3,46

Haapsalu Kolledži palgafond

6,2

1,30

0,16

1,67

1,80

Miljonit/100 tuhat krooni

Miljonit krooni

2009. aasta võrdlus TLÜ teiste instituutidega

Õppetegevus

6,04

5,12

4,87

5 4

4,01

4,05

3,23

3 2 1

2,15

2,51

2,86

2,69

2,25

2,51

Arendusprojektid

2005 a. 2006 a. 2007 a. 2008 a. 2009 a. 2010 a.

Joonis 42. Haapsalu Kolledži palgafond.

Palgafon (miljonit krooni)

Kolledži töötasude maht on alates 2005. aastast tõusnud 2,81 miljoni krooni võrra, mis on 87,1%. Seda saab põhjendada nii töötajate arvu kasvu kui töötasude suurenemisega.

Palgafond töötaja kohta (100 tuhat krooni)

4b1; 4b2; 4b3; 5a1; 5a2

9b3 Täiendavad finantsvahendid Täiendava finantseerimise osakaal eelarvest 100%

Tulu 1 töötaja kohta TLÜ-s

Miljonit krooni

Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks

Joonis 44. Täiendavate finantseerimisvahendite osakaalu võrdlus teiste TLÜ struktuuriüksustega.

0,9 0,8 0,7 0,6 0,5 0,4 0,3 0,2 0,1 0

0,78 0,52

0,5

0,43

0,49

90% 80% 70% 60% 50%

7,1

9,7

11,5

8,6

3,2

3,5

8,4

7,6

40% 30% 20% 10% 0%

0,8

Tulu 1 töötaja kohta

0,4

2005 a. 2006 a. 2007 a. 2008 a. 2009 a. 2010 a. Arendusprojektid (milj kr) Õppetegevus (milj kr) Eesmärk 2/3 õppetegevus ja 1/3 arendusprojektid

Joonis 43. Täiendavate finantseerimisvahendite osakaal kolledži eelarvest.

Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks

TLÜ keskmine 380 000 krooni

1,8

4b1; 4b2; 4b3; 5a1; 5a2; 4a6

Joonis 45. Tulu ühe töötaja kohta TLÜ erinevates struktuuriüksustes.

Kolledži eelarve täitmine ja lisavahendite hankimise efektiivsus ühe töötaja kohta on Tallinna Ülikooli keskmisest näitajast tervelt 27% kõrgem ja jääb alla vaid vähestele teistele ülikooli üksustele. Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks

4b1; 4b2; 4b3; 5a1; 5a2

9b4 Investeeringud õppe- ja töötingimuste parendamisse Kolledži ruumiline areng 30

26,3

25 20 15 9,6

13,2

5,4

4,6

2007. a

2008. a

2009. a

13,2

10,1

10 5

12,7

3,4

3,9

2005. a

2006. a

8,2

Ruumide kogupind (x 100 m2)

2010. a

m2 õpilase kohta

Joonis 46. Kolledži ruumiline dünaamika aastatel 20052010.

Kolledži ruumid Haapsalu Kolledžil on loengute läbiviimiseks kokku 10 auditooriumi ning 3 arvutilaborit. Üks arvutilaboritest on kohandatud ka riistvara- ja võrgulaboriks, võimaldades vastavate informaatika eriala loengute raames praktiliste ülesannete läbiviimist. Lisaks on olemas multimeedia labor, mis täidab foto-, video- ja helistuudio otstarvet. 2010. aastal laieneti keldrikorrusele, kus renoveerimise esimese etapina avati käsitöölaborid koos vajalike seadmetega. Käsitöötehnoloogiate ja disaini eriala praktikumide läbiviimiseks. IT valdkond ja raamatukogu Haapsalu Kolledži arvutipark: Auditooriumid e. õppeklassid – 11 arvutit (PC); Arvutilabor 1 – 22 arvutit (PC); Arvutilabor 2 – 17 arvutit (MAC); Arvutilabor 3 – 19 arvutit (PC); Õppekeskus – 5 arvutit (PC); Õppeeesmärgil kasutatavad sülearvutid – 3; Vabalt kasutatavaid arvuteid kokku – 73; Servereid – 6; Õppeotstarbelisi servereid – 1; Switch’e – 11; WiFi tugijaamu – 2; Kolledži töötajate tööarvuteid – 17; Kokku arvuteid Haapsalu Kolledžis – 96; Interaktiivseid tahvleid – 1; Dataprojektoreid – 12; Televiisoreid – 2; VHS/DVD mängijaid – 1; Fotokaameraid – 4; Videokaameraid – 4; CNC freespink – 1;

Multimeedia labor koos vajalike vahenditega võimaldab nii foto-, video kui audiosessioonide läbiviimist. Kasutada on võimalik eri toonides stuudiotaustasid (Manfrotto) ning valgustust nii pildistamiseks kui filmimiseks. Stuudios on statiivid foto- ja videokaameratele. Fotokaamera Canon EOS 40D koos erinevate objektiividega (Canon EF-S 17-85 IS USM, Canon EF 70-300mm f/4-5.6 IS USM, Canon EF 35mm f/2). Väline välklamp Canon 430 EX ja stuudio välgukomplekt BIG Helios 600x. Väiksemate esemete pildistamiseks ja tootefotode tegemiseks valguskast BIG Ready to go digital studio. Filmimiseks on stuudios kokku 4 erinevat videokaamerat (Canon XM2, Canon MV200i and JVC GZ-MG67E, Son;y PMW-EX1R). Valgustamiseks prožektori komplekt koos statiiviga: LED PAR-64B Pro (4tk) + Proel Spsk-310 + T-latt. Helisalvestamiseks on olemas Tascam HD-P2 Pordable Recorder, ProFire 2626 FW interface-helikaart, Mac Pro One 2.66GHz Quad-Core Intel Xeon/3GB/640GB/GeForce GT 120/SD, Rode NTG 2 Video Shotgun Mic jne. IKT investeeringud: 2006

2007

2008

2009

2010

646 508 EEK (41 500 EUR). Arvutilabori uus sisustus, 21 uut arvutit Pentium D945 3.4 GHz ja 19 " LCD monitori. 1 MacMini arvuti 19 tollise LCD monitoriga. Sisevõrgu kiiruse tõstmine 1 Gb/s ja kõikidele õppejõududele moobiilsed töökohad (sülearvutid) 192 572 EEK (12 500 EUR). Tarkvara litsentseerimine, multimeedia varustuse täiendamine. Näiteks – Adobe CS3 Design Premium, Canon EOS 40 digitaalkaamera ja videoprojektor 314 958 EEK (20 000 EUR). Uue iMac laboratooriumi sisustamine – 17 iMac arvutit ja sisustus. Uued võrguseadmed 162 700 EEK (7 120 EUR) Teisaldatav fotostuudio, MAC server, kaks MAC BOOK PRO sülearvutit, final Cut videotöötlustarkvaraga. Uus meiliserver, projektorid. 330 500 EEK (21 185 EUR) profikaamera Sony PMW-EX1R, digilaud, 2 projektorit, helistuudio seadmed.

Lisaks tehnilistele vahenditele on Haapsalu Kolledž arendanud mitmeid infosüsteeme tudengite õppetegevuse toetamiseks. Suurem osa neist on välja töötatud õppeprotsessi käigus tudengite endi poolt praktiliste ülesannete tulemusena:  Kolledži „Start“ leht (www.hk.tlu.ee/start) – lihtne ja kiire ligipääs kõikide kolledži infosüsteemi lahenduste juurde. Kasutatakse kolledži arvutites brauseri start lehena. Start leht hõlmab endas ka kolledži tunniplaanisüsteemi.  „Sahtel“ (www.hk.tlu.ee/sahtel) – võimaldab õppejõududel jagada tudengitele digitaalseid õppematerjale ning tudengitel üles laadida koduseid ülesandeid.  E-portfoolio (http://eportfoolio.hk.tlu.ee) – võimaldab tudengitel ja nende juhendajatel jälgida erialast professionaalset arengut ja toetada elukestvat õpet. Keskkond on hetkel veel arendamisfaasis.  Elektrooniline tagasisidesüsteem (www.hk.tlu.ee/feedback) – võimaldab koguda tagasisidet tudengitelt ja teistelt soovitud sihtrühmadelt (tööandjad, vilistlased).  Pildi- ja videokroonika (http://kroonika.hk.tlu.ee, http://video.hk.tlu.ee) – kolledži ürituste pildimaterjali ning õppetöö käigus valminud videomaterjali jagamiseks.

2007 2008 2009

42 000 EEK 5500 EEK 22 000 EEK

Teavikute laenutamise trend on viimastel aastatel langenud, sest erialane õppekirjandus on kättesaadav elektrooniliselt. Samuti on osadel erialadel vähene eestikeelse autoriteetse õppekirjanduse valik (liiklusohutus, tervisejuht) Raamatukogu teavikud ja laenutused 10000 8423

646 508 kr

8893

7709

8000

7055 6288

6000 6131

5687

5529 4000

4817

4795

2000 353

308

362

463

585

2005. a

2006. a

2007. a

2008. a

2009. a

Lugejate arv

Teavikute arv

Laenutusi aastas

Joonis 48. Kolledži raamatukogu teavikute ja laenutuste dünaamika aastatel 2005-2010.

Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks

IKT investeeringud 700 000 kr

Kulutused õppekirjandusele:

4b1; 4b2; 4b3; 4c3; 4c4; 2b1; 5a1; 5a2

600 000 kr 500 000 kr 400 000 kr

330 500 kr

314 958 kr

300 000 kr 197 572 kr

162 700 kr

200 000 kr 100 000 kr - kr 2006. a

2007. a

2008. a

2009. a

2010. a

Joonis 47. IKT investeeringud aastatel 2006-2010.

9b5 Kokkuvõtvalt mahunäitajate trend 20052010 Kolledži eelarve maht, töötajate ja üliõpilaste arv ning ruumid 350 300 250 200 150 100 50 0

Eelarve (100 tuh kr)

Töötajad

Üliõpilased (seiseuga 1. september)

Ruum (10 m2)

Joonis 49. Kolledži eelarve mahu, töötajate ja üliõpilaste arvu ja ruumide kogumahu dünaamika aastatel 2005-2010.

Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks

4b1; 4b2; 4b3; 2b1; 5a1; 5a2

III osa: VÕIMALDAJAD 1. Eestvedamine a) Kuidas kõrgkooli juhid loovad tingimusi missiooni, visiooni, väärtuste ja eetika arendamiseks, juhtimissüsteemi pidevaks täiustamiseks ja muudatuste elluviimiseks ning on ise täiuslikkuse kultuuri eeskujuks (rõhuasetus juhtide isiklikul käitumisel/panusel)? b) Kuidas kõrgkooli juhid suhtlevad huvigruppide – õppijate, tööandjate, koostööpartnerite ja ühiskonna teiste esindajatega (rõhuasetus juhtide isiklikul suhtlemisel partneritega)? Lähenemisviis

Elluviimise kirjeldus

Kohapeal leitavad tõendid

1a1

Juhtide isiklik eeskuju missiooni, visiooni ja tegevuspõhimõtete järgimisel

Personali meililist; töötajate tööanalüüsid ja kokkuvõtted arenguvestlustest direktori kaustas

1a2

Töötajate innovaatiliste ideede toetamine juhtide poolt

Elluviimine: Kolledži juhid (direktor ja osakondade/õppekavade juhid) on aktiivse tegevuse ja hoiakutega eeskujuks organisatsiooni missiooni, visiooni ja tegevuspõhimõtete järgimisel ning organisatsiooni arendamisel. Hindamine ja ülevaatus: Kord aastas saavad juhid tagasisidet töötajate tööanalüüside ja arenguvestluste kaudu Elluviimine: Töötajatel on alati võimalik pöörduda juhtkonna poole uuenduslike ideede ja parendusettepanekute tegemiseks. Hindamine ja ülevaatus: toimub personali iganädalasel töökoosolekul infovahetuse korras.

1a3

Juhtide eestvedamisel valdkondlike semestri tegevuskavade koostamine

1a4

Juhid tunnustavad üliõpilaste ja töötajate saavutusi

Elluviimine: Semestri tegevuskavad koostatakse arengukava tegevuspõhimõtetest lähtuvalt 2 x aastas. Iga valdkonna üheks prioriteediks on rahvusvahelisuse (sh töötajate ja üliõpilaste välisvahetuste) suurendamine. Ülevaatus ja hindamine: Iga semestri lõpus tehakse kokkuvõtteid ja hinnatakse tegevuskava täitmist ning seatakse uued eesmärgid. Elluviimine: Juhtide eestvedamisel tunnustatakse igal õppeaastal ühte tudengit igalt erialalt tiitliga „Lennu lõpetaja“, parimaid üliõpilasi ja valminud lõputöid premeeritakse stipendiumitega ja tööd avalikustatakse kolledži kodulehel ja artiklikogumikes. Samuti tunnustatakse ja avalikustatakse juhtide poolt töötajate saavutusi Hindamine ja ülevaatus: toimub 2 x aastas semestri töökoosolekutel

Seosed ja võtmetulemused 7b2; 7b3; 8.1.1; 8.3; 8.4; 9a6

Juhtide ja töötajatevaheline kirjavahetus; Õppekava nõukogu koosolekute memod; Kolledži nõukogu otsused: http://www.hk.tl u.ee/nõukoguotsused/1744, Igaaastased töötajate tööanalüüsid direktori kaustas Valdkondlikud semestri tegevuskavad; täitmise aruanded “Personali jagatud” kaustas

7a1; 7a2; 7b2; 8.1.1; 9a3

TLÜ õppetoetuste ja stipendiumite maksmise kord: http://www.tlu.e e/?LangID=1&CatI D=2739; TLÜ õppekorraldusees kiri: http://www.tlu.e e/files/arts/1666/ OKE_u30bc32006

6b4; 8.3; 8.4

6b3; 7b2

1a5

Personali motiveerimine arenguvestlustel individuaalsete eesmärkide seadmise abil

1a6

Refleksiooni meetod

1a7

„Juhid kui mentorid algajatele töötajatele“ meetod

1b1

Koostöö huvigruppide ja partneritega töörühmade juhtimise ja neis osalemise meetodil

1b2

Koostöö huvigruppide ja partneritega rahvusvahelistes erialaorganisatsioonides

Elluviimine: Kord aastas iga õppeaasta lõpus viib direktor iga töötajaga läbi arenguvestluse, mille aluseks on eelnevalt täidetud tööanalüüsid individuaalse arengu ja kolledži üldiste arengusuundade kohta. Vestluses direktoriga vaadatakse üle isikliku arengu ja tegevuste eesmärgid ning võimalused uueks aastaks. Hindamine ja ülevaatus: Arenguvestlusel vaadatakse üle eelmisel vestlusel seatud eemärkide täitmine ning seatakse uusi. Elluviimine: Direktori eestvedamisel toimub ürituste, koosolekute, kokkusaamiste jms järel meeskonnasisene refleksioon, mis toetab organisatsiooni demokraatiat ja arengut. Hindamine ja ülevaatus: Reflekteerimine on meie organisatsioonis traditsiooniline ja tavapärane. Elluviimine: Uus töötaja tunneb ennast organisatsioonis sotsiaalselt turvaliselt, sest juhi näol on olemas mentor, kes toetab ja kelle poole võib vajadusel alati pöörduda. Hindamine ja ülevaatus: Juht saab uue töötaja kohanemisest tagasisidet jooksvalt ja kord aastas arenguvestlusel. Elluviimine: Kolledži direktor ja õppekavade juhid osalevad kolledži tegevusvaldkondadele olulistes riiklikes ja regionaalsetes töörühmades (nt Õpetajahariduse strateegia väljatöötamise töörühm, Hariduse kutsenõukogu, Primuse juhtnõukogu, REKKi algõpetuse nõukogu; uuest liiklusseadusest tulenevad Maanteeameti töörühmad, LMV arenduskoja töörühmad, LMV koolivõrgu töörühm jm). Hindamine ja ülevaatus: Vastavalt töörühmade tegevustsüklile vaatavad juhid kord aastas kriitiliselt üle töörühmades osalemise otstarbekuse.

Elluviimine: Kolledži direktor ja õppekavade juhid on kolledži tegevusvaldkondadele oluliste rahvusvaheliste erialaorganisatsioonide liikmed TEPE (Teacher Education Policy in Europe); ENTEP (European Network of Teacher Education Policy); NQTNE (Põhjamaade Kutseaasta võrgustik); Assosiation of Traffic Educators; jt

209e411e4db6b1 cbb4881da.pdf; Kolledži nõukogu otsused: http://www.hk.tl u.ee/nõukoguotsused/1744 Personali meililist; Uudised kolledži kodulehel: http://www.hk.tl u.ee/news/2011 ja maakondlikus uudisteportaalis: www.laanemaa.e e Töötajate tööanalüüsid kokkuvõtted arenguvestlustest direktori kaustas

7a1; 7b3; 7b4

Töötajate tööanalüüsid ja kokkuvõtted arenguvestlustest direktori kaustas

7a1

Töötajate tööanalüüsid ja kokkuvõtted arenguvestlustest direktori kaustas

7a1

ETIS: www.etis.ee ;

8.1.1; 8.1.2

Teated kolledži veebi-kroonikas: http://www.hk.tl u.ee/?action=Sho wNews&StartDat e=2011&LangID= 1; Töötajate tegevuste tabelid “Personali jagatud” kaustas Töötajate tegevuste tabelid “Personali jagatud” kaustas

9a6; 7b4

osalemise meetodil Lobby- töö meetod

Hindamine ja ülevaatus: Kord aastas vaadatakse üle organisatsioonides osalemise otstarbekus. Elluviimine: Igas valdkonnas on juhtidel oma võtmepartnerid, kelle hulgas tehakse teavitus- ja selgitustööd (Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Maanteeamet, Vabariigi Valitsuse liikluskomisjon jt), mis loob eelduse õppetöö toetuseks (RKT kohad, ühiskondlik toetus jne). Hindamine ja ülevaatus: Hindamine ja ülevaatus toimuvad saavutatud tulemuste põhjal (RKT kohtade arv, uued avatud õppekavad)

1b4

Avatud uste meetod

1b5

Ühisürituste meetod

Elluviimine: Õppijakeskse lähenemise toetamiseks on huvigruppidel (üliõpilased, vilistlased, tööandjad) võimalik pöörduda juhtkonna poole nii probleemide kui ettepanekute edastamiseks. Hindamine ja ülevaatus: Meetodi tõhusust hinnatakse tagasiside küsitluste kaudu (nt aastatel 2005-2009 viidi läbi tagasiside küsitlused KLÕP ja IT vilistlaste hulgas, alates 2010 viiakse läbi elektroonilised tagasisideküsitlused kõikide erialade vilistlaste hulgas). Elluviimine: Organisatsioonikultuuri kujundamisel on oluline roll juhtide ja töötajate osalemisel kolledži traditsioonilistel üritustel (nt kolledži pulm, jõulupidu, pubiralli, suvepäevad jms) Hindamine ja ülevaatus: Üritustele järgneb reflekteerimine, mis annab kinnitust meetodile ja sisendi järgmistele ühisüritustele.

1b3

Õppekavade avamise ja arendamisega seotud Kolledži nõukogu otsused: http://www.hk.tl u.ee/nõukoguotsused/1744 ja TLÜ senati otsused Elektrooniline tagasisidesüsteem (www.hk.tlu.ee/fe edback)

6b5; 9a3; 9a7

Kolledži veebikroonika: http://www.hk.tl u.ee/kolledžikroonika/1950

6a3; 7a1 vt rahulolu kolleegidega

6a3

2. Poliitika ja strateegia a) Kuidas arengukava ja poliitika (tegevuspõhimõtete) planeerimisel arvestatakse huvigruppide hetke- ja tulevikuvajaduste ning ootustega, kasutades toimemõõtmistest, uuringutest ja õppimisest saadud informatsiooni (rõhuasetus planeerimise etapil – millel põhineb ja kellega koostöös)? b) Kuidas arengukava ja poliitikat (tegevuspõhimõtteid) ellu viiakse ja üle vaadatakse (rõhuasetus planeeritu elluviimisel ja ülevaatusel)?

2a1

2a2

2a3

2b1

2b2

Lähenemisviis

Elluviimise kirjeldus

Kohapeal leitavad tõendid

Uute õppekavade sh taseme- ja täiendõppe avamiseks ja olemasolevate õppekavade arendamiseks trendidega kurssi viimine uuringutest, strateegiatest ja huvigruppide vajadustest lähtuvalt Arengute kavandamine visioonikoosoleku te korraldamise meetodil

Elluviimine: Hoiame ennast kursis muudatustega riiklikes õppekavades, uuringute, hartade, strateegiate ja seadusandlusega teemadel, mis ühiskonnas aktuaalsed. Lähtume ka turu-uuringutest ja piirkonna vajadustest ning töötame välja vastavad õppekavad (nt 2008 tervisejuhi eriala, 2009 liiklusohutuse eriala, 2010 käsitöötehnoloogiad ja disain) Hindamine ja ülevaatus: toimub emaülikooli ja kolledži otsustuskogudes 1 x aastas (ülikooli senat, valdkonnanõukogud, kolledži nõukogu).

Õppekavade loomise ja arendamise dokumentatsioon (seletuskirjad, õppekava nõukogu protokollid, täiendkursuste kavad, lisamoodulid, koostöölepped, ekirjavahetus jm).

Elluviimine: Arengukava täiendamiseks korraldatakse kord aastas visioonikoosolek, kuhu kaasatakse erinevaid huvipooli (koostööpartnerid, valdkondade võtmeisikud, üliõpilased, õppejõud ja kolledži töötajad) Juhtkond teeb sisendinfo analüüsi ja lõplikud otsused. Hindamine ja ülevaatus: Iga semestri lõpus toimuval 2päevasel töökoosolekul seiratakse arenguid ja analüüsitakse püstitatud eesmärkide realistlikkust, viiakse sisse muudatused arengukavasse. Elluviimine: Tegevuskava koostamisel lähtutakse arengukavas fikseeritud tegevuspõhimõtetest. Tegevuskavasid koostatakse osakonniti (erialade lõikes, kaasates kõiki töötajaid) 2 x aastas toimuvatel semestri töökoosolekutel. Tegevuskava kinnitatakse kolledži nõukogus.

Arengukava; kolledži nõukogu protokollid, Visioonikoosoleku te päevakavad, osalejate nimekirjad, memod

9a1; 9a3

Arengukava; Semestri tegevuskavad; eelarved; nõukogu koosoleku otsused; töökoosolekute päevakavad; tegevuskava täitmise aruanded Arengukava, semestri tegevuskavad; tegevuskava täitmise aruanded

7b2; 9a3

Semestri tegevuskavade ja eelarvete koostamine arengukavast lähtuvalt

Arengukava elluviimine tegevuskavade kaudu

Tegevuskava ja eelarve täitmine kalenderplaanist ja töötajate vastutusalast

Hindamine ja ülevaatus: Iga semestri lõpus toimuval 2päevasel töökoosolekul hinnatakse tegevuskavade ja eelarvete täitmist ning planeeritakse uue semestri tegevused. Elluviimine: Arengukava viiakse ellu läbi tegevuskavade. Hindamine ja ülevaatus: Arengukava elluviimist hinnatakse Iga semestri lõpus toimuval 2-päevasel töökoosolekul seiratakse arenguid ja analüüsitakse tegevuskava täitmist. Elluviimine: Tegevuskavades fikseeritakse tegevuste toimumise aeg ja vastutaja. Hindamine ja ülevaatus: Tegevuskava täitmisest antakse jooksvalt ülevaade kord kuus toimuvatel osakondade töökoosolekutel ning iganädalastel personali

Semestri tegevuskavad, eelarved

Seosed ja võtmetulemused 9a3; 6b1

9a7(vt koolitustellimuse täitmine); 9a3; 9a6; 9b4; 9b5 7b2; 7b3; 8.1; 8.2; 8.3; 9b1

2b3

lähtuvalt Töötajate ettepanekutega arvestamine tegevuskavade täitmisel

töökoosolekutel, millest võtavad osa kõik kolledži töötajad. Elluviimine: Töötajatel on võimalus tegevuskava elluviimisel teha ettepanekuid töö paremaks korraldamiseks 2 x aastas toimuvatel 2-päevastel semestri töökoosolekutel, kord õppeaasta lõpus toimuvatel arenguvestlustel ja jooksvalt iganädalastel töökoosolekutel. Hindamine ja ülevaatus: toimub jooksvalt koos elluviimisega.

Töötajate tööanalüüsid ja arenguvestluste kokkuvõtted direktori kaustas; e-kirjad

7a1; 7a2

3. Töötajad a) Kuidas planeeritakse, juhitakse ning arendatakse personalipoliitikat (rõhuasetus kõrgkooli vajadustel)? b) Kuidas töötajaid kaasatakse ja tunnustakse ning kuidas toimub töötajate ja organisatsioonivaheline infovahetus (rõhuasetus töötajatest lähtuvalt)?

3a1

Lähenemisviis

Elluviimise kirjeldus

Kohapeal leitavad tõendid

Parimatele vilistlastele karjäärivõimaluse pakkumine

Elluviimine: Kolledži lõpetamisel pakutakse parimatele vilistlastele võimalust alustada tööalast karjääri kolledži töötajana.

Vilistlaste nimekirjad; Kolledži nõukogu otsused; Töötajate CV-d ja haridust tõendavad dokumendid Õppekava väljatöötamisega seotud dokumendid vastavas paberkandjal kaustas. Ametijuhendid ja väljavõtted töölepingust, arenguvestluste küsimustikud ja märkmed kolledži direktori arvutis. Kolledži veebikroonika. Semestri tegevuskavad; töökoosolekute päevakavad; rahvusvahelise koostöö koordinaatori tegevuskava täitmise aruanded. Töötajate tegevuste tabelid ja projektide dokumentatsioon “Personali jagatud” kaustas

Hindamine ja ülevaatus: Iga õppeaasta lõpul toimub arenguvestlus, kus vaadatakse üle mõlema osapoole ootuste täitumine ning arutatakse edasiste arengute üle. 3a2

3a3

Valdkonna ekspertidele ja spetsialistidele karjäärivõimaluse pakkumine

Elluviimine: Õppekava väljatöötamise ja arendamise protsessiga seotud spetsialistidele pakutakse võimalust õppejõu karjääriks.

Välisõppejõudude ja teadlaste kaasamine õppeja teadustöösse

Elluviimine: Rahvusvahelise tegevuse tõhustamiseks planeeritakse semestri tegevuskavade koostamisel iga eriala lõikes välisõppejõudude ja teadlaste kaasamist.

Hindamine ja ülevaatus: Iga õppeaasta lõpul toimub arenguvestlus, kus vaadatakse üle mõlema osapoole ootuste täitumine ning arutatakse uusi arenguvõimalusi. Tagasisidet õppejõuga rahulolu kohta saadakse ka tudengite tagasisideküsitlustest.

Hindamine ja ülevaatus: Iga semestri lõpus toimuval 2päevasel töökoosolekul hinnatakse rahvusvahelise tegevuse tulemuslikkust.

3b1

Töötajate arendamine ja eneseteostuse võimaldamine koolitustel ja projektides osalemise kaudu

Elluviimine: Igale töötajale võimaldatakse eneseteostuseks ja -arendamiseks erialaseid koolitusi ning osalemist erinevates projektimeeskondades. Hindamine ja ülevaatus: Iga õppeaasta lõpus toimuval arenguvestlusel vaadatakse üle organisatsiooni ja töötaja võimalused ja vajadused eneseteostuseks ja –arenguks.

Seosed ja võtmetulemused 7a1; 7a2; 7b1

7a1; 7a2; 7b1

9a6; 7b4

7a1; 7a2; 7b2

3b2

Akadeemilistele töötajatele eneseteostuse ja lisatasu teenimise võimaldamine läbi täiendkoolitamise

3b3

Akadeemilise personali osalemine rahvusvahelistes organisatsioonide s, töörühmades ja projektides, mis loob eeldused publikatsioonide avaldamiseks ja konverentsidel esinemiseks Töötajatele info levitamine erinevate sisekommunikatsioon i kanalite kaudu (Personali meililist, personali jagatud kaust, personali iganädalane infotund). Avatud meele meetod: - töötajate kaasamine planeerimis- ja otsustusprotsessidesse - toetuse ja tunnustuse avaldamine kolleegidele

3b4

3b5

Elluviimine: Akadeemilise personali arengu toetamiseks ja lisatasu teenimise võimaldamiseks, soodustatakse töötajate osalemist valdkondlike täiendõppekavade väljatöötamises ja koolitajana täiendkoolituse läbiviimises. Hindamine ja ülevaatus: Iga õppeaasta lõpus toimuval arenguvestlusel vaadatakse üle organisatsiooni ja töötaja võimalused ja vajadused eneseteostuseks ja –arenguks. Elluviimine: Akadeemilise personali liikmed on omas valdkonnas hinnatud eksperdid, tegevad eriala rahvusvahelistes organisatsioonides ja töörühmades ning haaratud erinevatesse rahvusvahelistesse projektidesse. Hindamine ja ülevaatus: Iga semestri lõpus toimuval 2päevasel töökoosolekul vaadatakse üle rahvusvahelises töös osalemise tulemused (sh publikatsioonid ja konverentsidel osalemised) ning püstitatakse uued eesmärgid.

Elluviimine: päevakajaline oluline info edastatakse kolledži meililistidesse (iga kursus, personal, vilistlased). Personalil on „Personali jagatud kaust“, kuhu laetakse üles materjalid, mis on olulised kõigile töötajatele. Igal teisipäeval toimub tunniajane personali infotund, kus jagatakse olulist informatsiooni, vaadatakse üle kalender ning vajadusel arutatakse/otsustatakse oluliste küsimuste üle. Sellel koosolekul osaleb reeglina ka üliõpilaskonna esindaja. Hindamine ja ülevaatus: iga õppeaasta alguses ja lõpus toimub personali töökoosolek, kus arutletakse ka sisekommunikatsiooni kvaliteedi üle. Elluviimine: Kõikidel töötajatel on võimalus osaleda kolledži arenguga seotud planeerimis- ja otsustusprotsessides, seda läbi iganädalaste personali infotundide ja töörühmade tegevuste, kus kõigil on võimalus sõna sekka öelda. Üksteist tunnustatakse ja toetatakse.

Täiendkoolituskavad; lisatasude määramise korraldused

6b6; 7a1; 7a2

ETIS, kolledži veebi-kroonika,

9a6; 7b4; 7a2

Projektide tabel, rahastatud projektide taotlused ja töötajate tegevuste tabelid „Personali jagatud“ kaustas Koosolekute märkmed;

7a1

personali meililist, „Personali jagatud kaust“

Tegevuskavad ja nende täitmise analüüsid „Personali jagatud“ kaustas

7a1

Hindamine ja ülevaatus: Tagasisidet saadakse ja ettepanekuid tehakse jooksvalt ning iganädalastes infotundides. Kokkuvõtteid ja täiendusi tehakse semestrit kokkuvõtval töökoosolekul.

4. Partnerlus ja ressursid a) Kuidas juhitakse väliseid partnerlussuhteid (planeerimine, elluviimine, ülevaatus, parendamine)? b) Kuidas juhitakse finants- ja muid ressursse (rajatised, seadmed, materjalid) (planeerimine, elluviimine, ülevaatus, parendamine)? c) Kuidas juhitakse informatsiooni, teadmust ja tehnoloogiaid (planeerimine, elluviimine, ülevaatus, parendamine)? Lähenemisviis

Elluviimise kirjeldus

Kohapeal leitavad tõendid

4a1

Koostöö maakonna avaliku sektori arendusorganisat sioonidega töörühma meetodil

Semestrite tegevuskavad ja täitmise analüüs; töötajate tabelid „Personali jagatud“ kaustas

4a2

Regionaalsete uurimis- ja arendusprojektide teostamise meetod

4a3

Avalikkusele suunatud loengud, koolitused jms üritused

Elluviimine: Kolledži õppe-, uurimis- ja arendustegevuse sidustamiseks piirkonna vajadustega, osalevad meie õppekavade juhid maakonna avaliku sektori organisatsioonide töös (LMV arenduskoda/teemakojad, Läänemaa Arenduskeskus). Meie tegevused on seotud maakonna ettevõtluse, üldhariduse ja infotehnoloogia arengukavade elluviimisega ning maakonna turvalisuse programmi rakendamisega. Hindamine ja ülevaatus: Kaks korda aastas toimub semestri tegevuskava analüüs, kus hindame tegevuste vajalikkust ja kavandame järgnevad tegevused. Elluviimine: Kavandame ja teostame piirkonna vajadustest lähtuvaid uurimis- ja arendusprojekte (nt 2008-2010 Lastevanemate küsitlus seoses hinnangutega koolielule Läänemaal, Läänemaa rahvastikurände uuring, maakonna terviskäitumise uuringud, Läänemaa üldhariduskoolide sisehindamise rakendamisest jms) Nt 2010. aastal rajasime laste liiklusväljaku kolledži hoovile lasteaedade ja koolide liikluskasvatuse parendamiseks. Hindamine ja ülevaatus: Uurimuste ja projektide korraline aruandlus. Elluviimine: Igal õpeaastal planeerime oma tegevustesse loenguid, koolitusi jms üritusi, mis võiksid huvi pakkuda ka piirkonna elanikele.

4a4

Õpetajate kogukonnatöö meetod

4a5

Piirkonna tegevõpetajatele suunatud üritused projektide toel

Hindamine ja ülevaatus: Iga semestri lõpus toimuval töökoosolekul vaadatakse üle planeeritud tegevuste täitmine ning koostatakse uus tegevuskava.

Elluviimine: Osaleme aktiivselt tegevõpetajate kogukonnatöö arendamisel. Veame eest ainenõukogude tööd, korraldame õpetajatele iga-aastaseid seminare, õppepäevi, kogemuskoolitusi, koolilastele olümpiaade. Hoiame ka koostööd praktikajuhendajatega, kellele oleme pakkunud mitmeid tasuta täiendkoolitusi, seminare, väljasõite (nt 2009.a. Sagadi Looduskooli külastus jms). Hindamine ja ülevaatus: Hindamine ja ülevaatus toimub ainenõukogude koosolekutel vähemalt kaks korda aastas. Elluviimine: Koostame tegevõpetajatele ja üliõpilastele suunatud ürituste korraldamiseks projekte, mille kaudu katame ürituste kulusid (nt klassiõpetajate talve- ja suveseminarid). Hindamine ja ülevaatus: Ürituste toimumise järgselt küsime

Seosed ja võtmetulemused 8.1.1

Uuringute tulemused kolledži veebilehel: www.hk.tlu.ee/let s; publitseerituna artiklikogumikes

7b3; 8.1.1

Tegevuskavad „Personali jagatud“ kaustas, registreerimislehe d; teadete arhiiv ja kroonika kolledži kodulehel; tagasiside kokkuvõtted Kolledži kroonika, ainenõukogude koosolekute protokollid

8.2

Ürituste päevakavad, osavõtjate registreerimislehed,

8.1.2; 6b6

4a6

Regionaalarengu spetsialisti ametikoha loomine

4b1

Eelarve prognoosi koostamine eelarve juhendis toodud põhimõtete järgi

4b2

Eelarve täitmise analüüsimine

4b3

Täiendavate eelarvevahendite hankimine arendusprojektid e kaudu

4c1

Info edastamine kolledžis toimuvast portaalide, pressiteadete ja meedia kaudu

4c2

Jooksvate uudiste ja teadete süsteemne kajastamine kolledži kodulehel Investeeringute toel kaasaegsete IT lahenduste kasutuselevõtmine

4c3

4c4

Õppekeskuse raamatukogu / pidev arendamine

õpetajatelt tagasisidet ja ettepanekuid, millega arvestame järgmiste ürituste kavandamisel. Elluviimine: Lähtuvalt kolledži regionaalsuse tegevuspõhimõttest loodi 2008.a regionaalarengu spetsialisti ametikoht, kelle peamiseks tööülesandeks on kolledži regionaalse koostöö eesmärgistamine ja koordineerimine ning regionaalarengut toetavate uurimis- ja arendusprojektide teostamine. Hindamine ja ülevaatus: Iga semestri lõpus toimuval töökoosolekul vaadatakse üle regionaalses töös osalemise tulemused ja püstitatakse uued eesmärgid. Elluviimine: Igal kalendriaastal koostame eelarve, mis kinnitatakse kolledži nõukogus ning lisatakse ülikooli eelarvesse iseseisva osana. Hindamine ja ülevaatus: eelarve täitmine vaadatakse üle kord aastas kolledži nõukogus ja ülikooli majandusaasta aruande koostamisel. Elluviimine: Rahandusosakonna eelarvetalitus koondab finantsnäitajad allüksuste kaupa ning koostab iga-aastase eelarve täitmise analüüsi. Hindamine ja ülevaatus: Kolledži direktor koos juhiabiga annavad eelarve täitmisest ülevaate kolledži nõukogule ning arvestavad analüüsi tulemusi uue eelarve koostamisel. Elluviimine: Lisafinantside saamiseks taotleme kolledži kõikide erialade valdkondades erinevatest regionaalsetest, riiklikest ja EL fondidest täiendavaid projektivahendeid. Hindamine ja ülevaatus: Kolledži direktor koos juhiabiga seirab eelarve täitmist kaks korda aastas ja esitab kokkuvõtted kolledži nõukogule. Elluviimine: Edastame infot kolledžis toimuva kohta läbi kohaliku Läänemaa infoportaali www.laanemaa.ee , Haapsalu linna kodulehekülje, kohaliku ajalehe ja erinevate infolistide kaudu (koolid, omavalitsused, raamatukogu jne). Pressiteadete väljastamiseks saadame info TLÜ suhtekorralduse osakonda, kus kommunikatsioonijuht vormistab pressiteated ja edastab meediale. Hindamine ja ülevaatus: Iga õppeaasta alguses ja lõpus toimub personali töökoosolek, kus arutletakse info kajastamise kvaliteedi ja tõhususe üle. Elluviimine: Kolledži koduleheküljel on rubriik „Uudised“, kus leiavad kajastamist päevakorralised sündmused, tegevused ja info, mis on oluline kõigile huvipooltele. Hindamine ja ülevaatus: toimub jooksvalt. Elluviimine: Õppekavade arendamise ja rakendamise vajadustest lähtuvalt soetatakse ja võetakse õppeprotsessis kasutusele uued tehnoloogiad (nt Smart tahvel, helistuudio, videokonverentsi seadmed jm) Hindamine ja ülevaatus: Kord aastas toimub seadmete seisukorra hindamine ja ülevaatus ning aruannete esitamine emaülikoolile. Elluviimine: Õppijakesksest tegevuspõhimõttest ja õppekavade vajadustest lähtuvalt, juhitakse süsteemselt raamatukokku teavikute komplekteerimist (raamatud, filmid, CD-d, e-andmebaasid. Juhendid teavikute kasutamiseks ja laenutamiseks on kättesaadavad kodulehel

tagasisidelehed Kolledži nõukogu otsus: http://www.hk.tl u.ee/nõukoguotsused/1744 Regionaalarengu spetsialisti ametijuhend „Personali jagatud“ kaustas Eelarve koostamise põhimõtted; eelarvete prognoosid

8.1.1; 8.3; 9a1; 9b3; 7b3

Eelarvete prognoosid, eelarvete täitmised juhiabi kaustas

9b tervikuna

Eelarvete prognoosid, eelarvete täitmised juhiabi kaustas

9b tervikuna

Kaust „Kolledž ajakirjanduses“ ja teadete ja uudiste arhiivid, kroonika veebis

6b1; 8.3; 8.4

Uudiste arhiiv, kolledži kroonika

8.3

Aruanded juhiabi kaustas

9b4

Õppekeskus / raamatukogu info HK kodulehel: http://www.hk.tl u.ee/oppekeskus/

6b2; 9b4 vt raamatukog u teavikute ja laenutuste

9b tervikuna

4c5

Veebipõhise õppematerjalide faililao „Sahtel“ kasutami ne

ja vajadusel nõustab üliõpilasi ja õppejõude õppekeskuse juhataja Hindamine ja ülevaatus: Iga semestri alguses selgitab õppekeskuse juhataja õppekava juhtidelt välja uute teavikute tellimise vajaduse. Kord aastas esitab õppekeskuse juhataja teavikute fondi ja selle kasutatavuse kohta aruande emaülikooli akadeemilisse raamatukokku. Elluviimine: Õppijakesksest tegevuspõhimõttest lähtuvalt võimaldatakse üliõpilastele juurdepääs õppematerjalidele läbi veebipõhise faililao „Sahtel“, kuhu laetakse üles kõik õppetööks vajalikud materjalid. Hindamine ja ülevaatus: Kasutatavuse jälgimiseks on „Sahtli“ keskkonda programmeeritud seiresüsteem, mille kokkuvõtteid vaatab õppekeskuse juhataja kord semestris.

888 Raamatukogu aruanded; teavikute kataloog ESTER: http://ester.nlib.e e/; Veebipõhine faililadu „Sahtel“ http://w ww.hk.tlu.ee/star t/sahtel2

dünaamika;

9a4

5. Protsessid a) Kuidas protsesse süsteemselt juhitakse? b) Kuidas toimub õppeprotsessi juhtimine? c) Kuidas toimub teadus- ja arendustegevuse juhtimine? Lähenemis-viis

Elluviimise kirjeldus

Kohapeal leitavad tõendid

5a1

Protsesside süsteemne juhtimine lähtuvalt emaülikooli standarditest

Eeskirjad ja korrad dokumendihaldus süsteemis WebDesktop; senati protokollid.

5a2

Protsesside juhtimine lähtuvalt kolledži alusdokumentidest

Elluviimine: Põhi- ja tugiprotsessid tuginevad Tallinna Ülikooli Senati määrustega kehtestatud alusdokumentidele (nt juhtimiseeskiri, vastuvõtueeskiri, õppekorralduseeskiri, asjaajamiskord jm). Ülikoolisiseselt tehakse dokumendid teatavaks dokumendihaldussüsteemi WebDesktop vahendusel, vajadusel paberil. Hindamine ja ülevaatus: Vastavalt protsesside ümberkorraldamise vajadusele, esitatakse ülikooli rektorile eelnõu või esildis, mis võetakse senati päevakorda ning otsustatakse muudatuste sisseviimine. Elluviimine: Protsesside juhtimisel toetutakse kolledži alusdokumentidele (põhimäärus, arengukava, tegevuskavad). Alusdokumentidest lähtuvad kolledži eesmärgid ja oodatavad tulemused ning on fikseeritud tuumikkompetents ning langetatud otsused uute teenuste ja turgude osas (seosed põhieesmärkidega). Hindamine ja ülevaatus: Vastavalt protsesside ümberkorraldamise vajadusele, esitatakse kolledži nõukogule ettepanek, ning otsustatakse muudatuste sisseviimine.

5a3

Protsesside juhtimine lähtuvalt piirkonna vajadustest

5b1

Õppekavade avamine ja arendamine uutest trendidest, uuringutest, strateegiatest ning piirkonna vajadustest lähtuvalt

Elluviimine: Kolledži ühest tegevuspõhimõttest – regionaalsusest - lähtuvalt, tuginetakse protsesside juhtimisel Läänemaa strateegilistele arendusdokumentidele (maakonna arengustrateegia, valdkondlikud arengukavad) Hindamine ja ülevaatus: Kord aastas seirab maavalitsuse arenduskoda, kuhu kuuluvad ka kolledži õppekavade juhid, maakonna strateegiat ja valdkondlikke arengukavasid ning vajadusel viiakse sisse muudatused. Elluviimine: Uuringutest, hartadest, strateegiatest, seadusandlusest ja piirkonna vajadustest lähtuvalt avatakse kolledžis uusi ning arendatakse olemasolevaid õppekavu. Hindamine ja ülevaatus: Kord aastas toimub õppekava nõukogu koosolek, kus analüüsitakse õppekava ajakohasust ja vajadust teha selles muudatusi.

Seosed ja võtmetulemused Kriteeriumid 6; 7; 9 tervikuna

Kolledži põhimäärus: http://www.hk.tl u.ee/alusdokume ndid/899, arengukava: , tegevuskavad, kolledži nõukogu otsused: http://www.hk.tl u.ee/nõukoguotsused/1744 Lääne maakonna arengustrateegia ja valdkondlikud arengukavad: http://www.lmv.e e/index.php?id=2 6313

Kriteeriumid 6; 7; 8; 9 tervikuna

Õppekavade arendamise kaustad koolitusjuhtidel

9a3

8 tervikuna; 9a1

5b2

Erialade ja õppimisvõimaluste reklaamimine infomessidel, veebis ja individuaalse lähenemise meetodil

5b3

Õppeprotsessi korraldamine õppijakesksust toetaval meetodil

5b4

Teoreetiliste teadmiste kinnistamine praktiliste ülesannete kaudu

5b5

Praktika korraldamine koostöös piirkonna partneritega

Elluviimine: Erialade õppimisvõimalusi reklaamitakse igaaastaselt koos emaülikooli esindusega noorte infomessidel. Samuti teavitatakse juba tööjõuturul töötavaid inimesi õppimisvõimalustest kolledžis. Kasutatakse erinevaid teavituskanaleid (kodulehekülg, elektroonilised suhtlusvõrgustikud, meililistid, paberkandjal reklaammaterjalid, ajalehed jm. Infot edastatakse ka kolledžis koolitustel/kursustel osalejatele ning isiklikul suhtlemisel sihtrühmadega. Kodulehel (sh TLÜ kodulehel) on pidevalt saadaval informatsioon õppimisvõimaluste ja vastuvõtutingimuste kohta. Hindamine ja ülevaatus: Iga õppeaasta alguses toimuval personali töökoosolekul tehakse kokkuvõtteid ja analüüsitakse vastuvõtu tulemusi. Elluviimine: Kolledži ühest tegevuspõhimõttest õppijakesksusest - lähtuvalt, mõõdetakse üliõpilaste rahulolu hindamiskriteeriumite arusaadavusega, õppejõult tagasiside saamisega ja rahulolu õppematerjalidega. Üliõpilastele lõputööde teemade soovitamisel lähtutakse üliõpilaste huvist ja uurimistulemuste praktikas rakendatavusest. Õppejõude koolitamisel kooskõlastatakse juhendajatele esitatavaid nõudeid. Õppematerjalid on kättesaadavad faililaos „Sahtel“. Hindamine ja ülevaatus: Tagasisidet üliõpilastelt kogutakse iga kursuse lõpus ning vajadusel viiakse sisse parendustegevusi. Alates 2010 sügissemestrist on tagasiside analüüs koostatud kõikidel õppekavadel ühistel alustel kasutades Google Docs veebipõhist dokumenditarkvara süsteemi. Elluviimine: Õppekava nominaaljaotuse ja kursuseprogrammide koostamisel arvestatakse hajutatud praktika põhimõtet - paralleelselt teoreetiliste õpingutega sooritavad üliõpilased vastavasuunalise praktika. Hindamine ja ülevaatus: Kord aastas õppekava nõukogu koosolekul hinnatakse kursuseprogrammide ja nominaaljaotuste tulemuslikkust ning vajadusel viiakse sisse muudatused. Elluviimine: Praktika korraldamisel lähtutakse regionaalsuse põhimõttest. Eelistatud on praktika läbiviimine piirkonna partnerkoolides- ja ettevõtetes. Üliõpilaste praktikajuhendajad läbivad spetsiaalse mentorkoolituse. Praktika ajal külastab kolledžipoolne esindaja praktikaettevõtet/asutust ning saab tagasisidet nii praktikandilt kui asutusepoolselt juhendajalt. Hindamine ja ülevaatus: Praktika lõppedes annavad kõik osapooled tagasisidet, toimub praktika kaitsmine konverentsil, millel osalevad praktikal olnud üliõpilased, juhendajad ja õppejõud.

Uudiste arhiiv kodulehel; flaierid, voldikud jm reklaammaterjal õppekeskuses

6b1

Tagasiside kokkuvõtted „Personali jagatud“ kaustas; Õppematerjalide faililadu „Sahtel“: www.hk.tlu.ee/st art/sahtel2

6a1; 6a3; 6b4; 9a4; 9a5

Nominaaljaotused ja kursuseprogramm id „Personali jagatud“ kaustas

6a2

Praktikalepingud, praktika korraldused „Personali jagatud“ kaustas, praktika tagasiside materjalid koolitusjuhtidel/ peametoodikul

9a2; 6a3

5b6

Üliõpilaste aktiivsuse ja algatusvõime tunnustamine stipendiumite ja avalikkusele teavitamise meetodil

Elluviimine: Aktiivseid ja ettevõtlikke üliõpilasi tunnustatakse tänukirjade ja tiitliga „Lennu lõpetaja“, premeeritakse stipendiumitega ning teavitatakse avalikkust kolledži kodulehel uudiste rubriigis ja kohalikus meedias (ajaleht „Lääne Elu“; maakondlik infoportaal: www.laanemaa.ee ). Hindamine ja ülevaatus: Toimub jooksvalt semestri töökoosolekutel.

5b7

Üliõpilaste tagasiside edastamine õppejõududele

5b8

“Õppimine kõrgkoolis” ainekursuse rakendamine esmakursuslastele

5b9

Rahvusvahelise koostöö koordinaatori ametikoha loomine

Elluviimine: Üliõpilaste tagasiside kokkuvõtted edastatakse õppejõududele ning vajadusel soovitatakse sisse viia parandusmuudatusi (nt kaasajastada õppekirjandust, täpsustada hindamiskriteeriume vms) Hindamine ja ülevaatus: Toimub iga semestri lõpus pärast tagasiside kokkuvõtete tegemist. Elluviimine: Lähtuvalt valdkondliku integreerumise põhimõttest, toimub alates 2008.a esmakursuslastele ainekursus „Õppimine kõrgkoolis“, kus tutvustatakse kõrgkooli töökorraldust, õppekorralduseeskirja jm õppetööks vajaminevaid dokumente, samuti raamatukogu töökorraldust, erinevaid elektroonilisi andmebaase ja nendes otsingu sooritamist. Hindamine ja ülevaatus: Üliõpilaste tagasiside põhjal täiendatakse kursuseprogrammi ning viiakse sisse õppijakesksust toetavad korrektiivid. Elluviimine: Lähtuvalt kolledži rahvusvahelisuse tegevuspõhimõttest loodi 2008.a rahvusvahelise koostöö koordinaatori ametikoht, kelle peamiseks tööülesandeks on väliskõrgkoolidega kontaktide loomine ning õppejõudude ja üliõpilaste välisvahetuse korraldamine (nt ERASMUS lepingud, Comenius praktikad, rahvusvahelised arendusprojektid jm). Hindamine ja ülevaatus: Iga semestri lõpus toimuval töökoosolekul vaadatakse üle rahvusvahelises töös osalemise tulemused ja püstitatakse uued eesmärgid.

5c1

Maakondliku uurimisvajaduse väljaselgitamine ühisseminaride ja arutelude meetodil

Elluviimine: Lähtudes regionaalsuse tegevuspõhimõttest selgitatakse välja piirkonna vajadustest lähtuvad uurimisteemad. Alates 2003 on korraldatud iga õppeaasta alguses seminare ja arutelusid piirkonna esindajatega (LMV, LAK, Haapsalu LV, ettevõtjad). Tallinna Ülikooli ja Läänemaa Omavalitsuste Liidu koostöös rajati 2008 a uurimistegevuse tõhustamiseks kolledži juurde kõrvalüksusena Läänemaa Elukeskkonna Tuleviku-uuringute Sihtasutus. Hindamine ja ülevaatus: Uurimisteemad arutatakse läbi õppejõudude/juhendajatega ja üliõpilastega ning kinnitatakse lõputööde teemad. Üliõpilaste lõputööde hindamine toimub avalikul kaitsmisel.

Kolledži kroonika www.hk.tlu.ee; HK kroonika; meedias avaldatud artiklite koopiad õppekeskuse kaustas, direktori korraldused kantseleis kaustas Tagasiside küsimustikud ja kokkuvõtted „Personali jagatud“ kaustas

6a1

„Õppimine kõrgkoolis“ kursus eprogramm ja tagasiside küsitluse kokkuvõtted „Personali jagatud“ kaustas

6a1; 6b2; 9a5

Sõlmitud lepingud rahvusvahelise koostöö koordinaatori kaustas, välisvahetuse statistika tabel ja töötajate tegevuste tabelid „Personali jagatud“ kaustas Koosolekute memod “Personali jagatud“ kaustas

9a6; 6b3; 7b4

6a1

8.1.1; 9a1

Piirkonna vajadustest lähtuvad magistrija bakalaureusetööd õppekeskuses

5c2

Üliõpilaste juhendamine uurimisrühma meetodil

Elluviimine: 2006 a alates teostatakse üliõpilaste lõputööde juhendamisel uurimisrühmapõhist meetodit, kus üks juhendaja juhendab üliõpilaste rühma (4-12 tudengit) piirkondlikul uurimisteemal. Hindamine ja ülevaatus: Iga semestri lõpus toimuval 2päevasel töökoosolekul hinnatakse uurimisrühma juhendamise meetodi tõhusust.

5c3

Ettevõtete vajaduste väljaselgitamine uuringu tegemiseks ettevõtete külastamise meetodil Üliõpilaste uurimistööde tutvustamine artiklikogumiku meetodil

Elluviimine: Ettevõtjatega koostöös ning üliõpilaste praktika perioodil selgitatakse välja ettevõtjate võimalik uurimisvajadus. Hindamine ja ülevaatus: Toimub 2 x aastas toimuval õppekava nõukogu koosolekul.

5c4

Elluviimine: alates 2007 a avaldatakse parimate bakalaureuse- ja magistritööde põhjal koostatud teadusartiklitest kogumikke [nt “Ülikool ja üldhariduskool – partnerid õpetajahariduses” (2007); “Regionaalne uurimistegevus Läänemaa arenguks” (2008); “Hariduskoostöö Läänemaal” (2009); “Läänemaa rahvastikurände uuring” (2010)] Hindamine ja ülevaatus: Iga semestri lõpus toimuval 2päevasel töökoosolekul vaadatakse üle tulemused ja kavandatakse järgnevad kogumikud.

Lõputööde nimekiri õppekeskuses ja koduleheküljel, lõputööd õppekeskuses. Uuringute aruanded kolledži veebilehel: http://www.hk.tl u.ee/?LangID=1& CatID=2007 Lõputööde nimekiri õppekeskuses ja koduleheküljel, lõputööd õppekeskuses.

9a1; 8.1.1

Artiklikogumikud õppekeskuses

8.1.1; 9a1

9a1

Kasutatud lühendid ja terminid ELA – Eesti Lennuakadeemia ETIS – Eesti Teadusinfosüsteem Haapsalu LV – Haapsalu linnavalitsus HinT - Högskolen i Nord Tröndelag HK – Haapsalu Kolledž HNRK – Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsiooni Keskus HTM – Haridus- ja Teadusministeerium IT – infotehnoloogia KLÕP – klassiõpetaja eriala KVÜÕA – Kaitseväe Ühendatud Õppeasutus LAK – Läänemaa Arenduskeskus LMV – Lääne Maavalitsus LVRK – Lääne-Viru Rakenduskõrgkool MK – Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium RKRN - Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu RIF – Rakendusinformaatika eriala SKA – Sisekaitseakadeemia RKT – riiklik koolitustellimus TTK – Tallinna Tervishoiukõrgkool TÜ – Tartu Ülikool TÜ õp. seminar – Tartu Ülikooli Õpetajate Seminar WHO – World Health Organization

Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis 2010-2011

Kasutatud allikad Eesti õpetajahariduse strateegia 2009-2013. (2009). Haridus- ja Teadusministeerium. Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleht http://www.hm.ee/index.php?03236 [2010, Detsember 08]. Haridus- ja Teadusministeerium (2010). Üleminekuhindamise taustaandmed. http://ekka.archimedes.ee/korgkoolile/yleminekuhindamine [2011, Jaanuar 31]. Kutseaasta seired http://www.hk.tlu.ee/seired/2081 [2011, Jaanuar 10]. Riigikontrolli aruanne. (2004). Õpetajate puudus üldhariduskoolides. Aruanne nr 25/04/14, 05.03.2004. Sisekaitseakadeemia enesehindamise aruanne (2010). Sisekaitseakadeemia koduleht: http://www.sisekaitse.ee/public/adr_upload/Sisekaitseakadeemia_taotlusdokument20 10.947626.pdf [2010, Detsember 01]. Tartu Ülikooli Narva Kolledži enesehindamise aruanne (2010).

Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis 2010-2011