Sõidukijuhi koolituse hetkeolukord by Haapsalu Kolledž

Käesoleva uuringu on läbi viinud Maanteeameti tellimusel Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž

Mootorsõidukijuhi koolitus

Koostaja: Heli Ainjärv

Hetkeolukorda kaardistav uuring 2010

Koostaja kontakt: heli.ainjarv@hk.tlu.ee Andmetöötlus: Linda Pallas ja Heli Ainjärv Ankeetide läbiviija: Epp Loorens Maanteeameti peaspetsialist Tellija kontaktisik: Epp Loorens Tellija kontakt: epp.loorens@mnt.ee Autoriõigus: Heli Ainjärv, 2010 Autoriõigus: Maanteeamet, 2010 Autoriõigus: Tallinna Ülikool Haapsalu Kolledž, 2010 Kaanekujundus: Janno Kriiska Kaane foto: Hilde Vanstraelen (SXC)

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

2010

Käesoleva uuringu on läbi viinud Maanteeameti tellimusel Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž. Koostaja: Heli Ainjärv Koostaja kontakt: heli.ainjarv@hk.tlu.ee Andmetöötlus: Linda Pallas ja Heli Ainjärv Ankeetide läbiviija: Epp Loorens Maanteeameti peaspetsialist Tellija kontaktisik: Epp Loorens Tellija kontakt: epp.loorens@mnt.ee Autoriõigus: Heli Ainjärv, 2010 Autoriõigus: Maanteeamet, 2010 Autoriõigus: Tallinna Ülikool Haapsalu Kolledž, 2010

Kujundus: Janno Kriiska Kaane foto: Hilde Vanstraelen (SXC)

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. Sisukord

2010

SISUKORD Sisukord ............................................................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................................................... 5 1.

Valimi kirjeldus ............................................................................................................ 8

Meetodid..................................................................................................................... 10

Autokooli profiil......................................................................................................... 11

Õpetaja profiil ............................................................................................................ 14

Õpilase profiil ............................................................................................................. 19

Autokooli õppetöö tuginemine GDE-maatriksile ...................................................... 25

1.1.

GDE-maatriks ..................................................................................................... 25

1.2.

Riiklik õppekava ................................................................................................. 26

1.3.

Õpetajate arvamus ............................................................................................... 28

1.4.

Õpilaste arvamus ................................................................................................. 37

1.5.

Õpilaste ja õpetajate arvamuse võrdlus............................................................... 38

Õppemeetodid ............................................................................................................ 41 1.6.

Õpetajate arvamus ............................................................................................... 42

1.7.

Õpilaste arvamus ................................................................................................. 44

Kokkuvõte ......................................................................................................................... 50 Kasutatud kirjandus ........................................................................................................... 52 LISA 1. Autokoolide nimed, kellele maanteeamet saatis kutse vastata küsimustikule ..... 55 LISA 2. Küsimustikule vastanud autokoolide nimed ........................................................ 58 LISA 3. Autokoolide valimi regionaalne jaotus ................................................................ 61 LISA 4. Autokooli profiili kirjeldav küsitlus .................................................................... 63 LISA 5. Õpetaja profiili kirjeldav küsimustik ................................................................... 67 LISA 6. Õpilase arvamust kirjeldav küsimustik................................................................ 74 3

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. Sisukord

2010

LISA 7. Autokoolidele saadetud kutse tekst ..................................................................... 99 LISA 8. Õpilastele pärast sõidueksami positiivset sooritamist antud kutse vastata küsimustikule ................................................................................................................... 100 LISA 9. Koolide nimekiri ja küsimustikule vastanud õpilaste arv .................................. 101 LISA 10. Õpilaste omasõnalised põhjendused miks nad olid teooriaõppega rahul või rahulolematud .................................................................................................................. 102 Lisa 11. Õpilaste omasõnalised põhjendused miks nad olid sõiduõppega rahul või rahulolematud .................................................................................................................. 104 LISA 12. Mootorsõidukijuhi koolituse eesmärgid juhi käitumise erinevatel tasanditel (Keskinen jt 2009, kohandatud Ainjärv) ......................................................................... 106 LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas ....................... 107 LISA 14. Õpetajad GDE %-de tabel ............................................................................... 194 LISA 15. Õpetajad GDE %-de tabel haridus ................................................................... 196 LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž ............................................................. 212 LISA 17. Õpetajad GDE %-de tabel koolituse lõpetamise aeg ....................................... 244 LISA 18. Õpetajad, õpilased, GDE, hii-ruut testid .......................................................... 260 LISA 19. Õpetajad kasutab teooriaõppes tabelid joonised .............................................. 276 LISA 20. Õpetajad kasutab sõiduõpetajana tabelid joonised .......................................... 282 LISA 21. Õpilaste vastused küsimusele – Kuidas õppisite pimeda ajal sõitu? ............... 289 LISA 22. Kirjeldage, kuidas te õppisite möödasõitu, vastuste kodeerimine ................... 292

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. Sissejuhatus

2010

SISSEJUHATUS

Tulenevat 1. juulil 2011 kehtima hakkavast uuest liiklusseadusest toimub palju muudatusi mootorsõiduki juhtide ja õpetajate ettevalmistamisel ning juhtimisõiguse andmisel (Liiklusseadus 2010). Lisaks riikliku õppekava vastavusse viimisele GDE-maatriksi õpieesmärkidega, on suuremaks muudatuseks mootorsõidukijuhi õpetaja töös uue liiklusseaduse §118, mille kohaselt peab mootorsõidukijuhi õpetaja vastama kvalifikatsiooniraamistiku 6. tasemele esitatud nõuetele kutseseaduse tähenduses. Haridusmaastikul tähendab see mingil õppekaval bakalaureuse kraadi või rakenduskõrghariduse omamist. Käesoleva uuringu üheks eesmärgiks oli välja selgitada liiklusteooria- ja sõiduõpetajate haridustase ja kui paljud kõrgharidust mitte omavad õpetajad on valmis lähiajal kõrghariduse omandama. Selleks, et hiljem oleks võimalik hinnata liiklusseadusest ja sellele tuginevate määruste muudatuste mõju mootorsõidukijuhtide koolitusele ja sedakaudu ka juhtide käitumisele, oli vaja kaardistada olukord enne muudatusi. Eesti rahvusliku liiklusohutusprogrammi 2003-2015 rakendusplaan aastateks 2007-2011 (LOP RP 2007) nägi meetmena D 4.1.4. ette uuringu „Uurimistöö mootorsõidukijuhtide koolituse efektiivsuse hindamiseks ja indikaatorite kujundamiseks“. Käesoleva uuringu eesmärgiks oli, tuginedes Eesti rahvusliku liiklusohutusprogrammi rakenduskavale, kaardistada mootorsõidukijuhi koolituse hetkeolukord – millised õppekavad on autokoolide õppetöö aluseks, kui suures ulatuses on riiklikus õppekavas ja autokoolide õppetöös kaetud GDE-maatriksina kirjeldatud mootorsõidukijuhi koolituse eesmärgid, milliseid õppemeetodeid ja õppevahendeid autokoolide õppetöös kasutataks ja õpilaste rahulolu koolitusega. Samas koguti koolitusega seotud taustaandmeid (õpetajate haridus, vanus, sugu, õpetajakoolituse läbimise aeg jms). Algselt planeeriti läbi viia kõikne uuring – küsitledes kõiki üldvalimisse kuuluvaid autokoole, mootorsõidukijuhi õpetajaid (edaspidi õpetaja) ja õpilasi. Autokoolideni, õpetajateni ja õpilasteni planeeriti jõuda Maanteeameti Paberivaba ARK (edaspidi PARK)

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. Sissejuhatus

2010

süsteemi kaudu. Koolid ja õpilased saavad PARK süsteemi siseneda ennast eelnevat autoriseerides (ID-kaardi abil või panga kaudu). Õpilaste küsimustik planeeriti üles panna PARK süsteemi, selliselt, et juhilubadele järgi minnes oleks Maanteeameti liiklusregistri büroo letitöötajal näha, kas küsimustikule on vastatud. Kui ei, siis oleks saanud vastata büroos koha peal. Selgus, et tehniliselt pole see siiski teostatav. Siis planeeriti, et õpilastele antakse peale riikliku sõidueksami positiivset sooritust kirjalik palve küsimustikule vastata. Küsimustikule vastamiseks oli loodud LimeSurvyve programmiga keskkond internetis. Õpilased oleks vastanud küsimustikule kodus ja igal hommikul oleks seatud Maanteeameti andmebaasi üles õpilaste nimed, kes ankeedile on vastanud. Kui õpilane juhiloale järgi oleks läinud, siis Maanteeameti liiklusregistri büroo letitöötaja oleks näinud, kas küsimustikule on vastatud või ei. Kui ei, siis oleks saanud vastata büroos kohapeal. Ka see variant ei osutunud Maanteeameti jaoks võimalikuks. Lõpuks otsustati, et Maanteeameti eksamineerija annab õpilasele peale sõidueksami edukat sooritust infolehe, milles kutsutakse üles küsimustikule vastama. Maanteeameti liiklusregistri büroo letitöötajatel paluti enne juhiloa väljastamist õpilase käest küsida, kas ta küsimustikule on vastanud. Kui ei, siis palutakse õpilasel vastata büroos. Nii oleks teoreetiliselt pidanud saama kõikide teatud perioodil esmastele juhilubadele järgi tulnud õpilased küsimustikule vastama. Maanteeameti liiklusregistri büroo letitöötajatel aga puudus võimalus kontrollida, kas küsimustikule on vastatud. Kuna Maanteeameti ülesandeks on kontrollida autokoolide tööd, siis oli alust arvata, et Maanteeameti palvele vastata küsimustikule reageerivad kõik autokoolid. Vastuseid oodati 6. septembriks 2010. Kuna selleks ajaks oli küsimustikule vastanud umbes pooled autokoolidest, saadeti autokoolidele 15.09.2010 teine kiri. Autokoolid põhjendasid küsimustikule mittevastamist sellega, et Maanteeametil on autokoole puudutavad andmed olemas. Näide ühe autokooli vastusest: Natuke arusaamatuks jääb selle küsitluse otstarbekus. Teie andmebaasis on X autokool, tema koostööpartnerite ning teooria- ja sõiduõpetajate andmed olemas. Hetkel ei näe põhjust sellele küsimustikule eraldi vastamiseks.

Andmed on erinevates regionaalsetes Maanteeametites olemas, kuid kogutud andmed ei ole süstematiseeritud ja on ainult osaliselt digitaalselt kättesaadavad. Olukorra kaardistamiseks vajaliku informatsiooni kättesaamine näis olevat lihtsam küsimustiku 6

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. Sissejuhatus

2010

abil, seda enam, et suur osa autokoolide poolt Maanteeametile esitatud andmetest olid 3-5 aasta vanused. Õpetajate kohta käivad andmed aga veel vanemad. Selle aja jooksul on võinud olukord paljugi muutuda.

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. Valimi kirjeldus

2010

1. VALIMI KIRJELDUS

Autokoolide

üldkogumi

moodustavad

kõik

02.08.2010

seisuga

Haridus-

Teadusministeeriumi poolt väljastatud koolitusluba omavat 253 mootorsõidukijuhi koolitajat (Lisa 1). Seisuga 02.10.2010 oli küsimustikule selleks ajaks vastanud umbes pooled autokoolidest. Maanteeamet saatis koolidele, kes küsimustikule ei olnud veel vastanud, kolmanda meeldetuletuse. Seisuga 20.11.2010 oli autokooli profiili kirjeldavale küsimustikule laekunud 229 elektroonilist ankeeti – nendest 144 andmed olid kvaliteetset. Lisas 2 on toodud küsimustikule vastanud autokoolide nimed. 253-st üldkogumisse kuuluvast HTM koolitusluba omavast autokoolist vastas küsimustikule 57% (N=144). Valimi suurus on siis 144 autokooli. Valim on n-ö “isekaaluv”: üldkogumi proportsionaalne mudel – kõikidel üldkogumisse kuuluvatel autokoolidel oli võrdne võimalus vastajaks sattuda. Valimi regionaalne jaotus on toodud Lisas 3. Küsitluse käigus kujunenud valimi struktuuri võrreldi vastavate näitajatega üldkogumi kohta. Valimis olid esindatud proportsionaalselt kõikide regioonide autokoolid. Autokoolide valim oli piisavalt esinduslik. Õpetajate üldkogumi moodustavad seisuga 20.12.2010 Maanteeameti poolt väljastatud kehtivat mootorsõidukijuhi õpetaja tunnistust omavat 977 õpetajat. Kui paljud neist täna tegelikult töötavad, ei ole teada. Näiteks Eesti-Soome-Norra ühisprojekti NEST 1. aruandes raporteerib Hämeen Opettajan Korkeakoulu, et Soomes oli seisuga 30.6.2009 3490 kehtivat mootorsõidukijuhi õpetaja litsentsi, tegelikult töötas neist umbes 1000 õpetajat. Selleks, et teaksime mitu % tegutsevatest õpetajatest küsimustikule vastas ja milliseid järeldusi vastuste põhjal saame teha, on vaja teada, mitu õpetajat täna tegelikult töötab. Üks võimalus oleks seda teada saada Maanteeameti andmebaasist – näiteks kui võtta andmebaasist nende õpetajate tunnistuste numbrid, keda koolid on 2010. aastal

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. Valimi kirjeldus

2010

õpperühmi registreerides õpetajana märkinud. Kuid raporti kirjutamise ajaks selliseid andmeid ei õnnestunud saada. Algselt oli planeeritud, et saame selle informatsiooni autokoolidelt. Autokooli küsimustikus oli küsimus, kus paluti loetleda õpetajad, kes konkreetses autokoolis hetkel töötavad. Kui võtta aluseks, et kokku on 977 kehtivat õpetaja tunnistust, siis on uuringus kasutada 25 % (N=247) õpetajate vastused. 253-st Haridus- ja teadusministeeriumi koolitusluba omavast autokoolist vastas küsimustikule 57% (N=144). Nendes autokoolides töötab autokoolide vastuste põhjal 466 õpetajat. Kui oletada, et need 466 õpetajat on 57% hetkel töötavate ja tegeliku üldkogumi moodustavate õpetajate koguarvust, siis on üldkogumiks 818 tegutsevat õpetajat. Küsimustikule vastas 247 õpetajat. Selle loogika põhjal võib väita, et uuringu valimi moodustab 30 % üldkogumi moodustavatest tegutsevatest õpetajatest. Valim on n-ö “isekaaluv”: üldkogumi proportsionaalne mudel – kõikidel üldkogumisse kuuluvatel õpetajatel oli võrdne võimalus vastajaks sattuda. Valimi jaotust regionaalselt ei võrreldud. Küsimustikule vastasid nende autokoolide õpetajad, kes käesolevas uuringus osalesid. Autokoolide valim oli esinduslik ja regionaalselt jaotuvuselt proportsionaalne. Seepärast võib oletada, et ka õpetajate valim jaotus regionaalselt proportsionaalselt. Kuna elektrooniliste ankeetide laekudes valimi liikmete arvu suurenemine ei kutsunud enam esile märgatavaid muutusi aritmeetilise keskmise ja standardhälbe arvulistes väärtustes, võib öelda, et ka õpetajate valim oli piisavalt esinduslik.

Maanteeameti

andmetel

sooritas

ajavahemikul

17.11.12.-29.12.12

sõidueksami

positiivselt 1939 õpilast. See on keskmiselt 45 õpilast päevas. 17.11.10 said bürood teabe, tõenäoliselt alustati õpilaste teavitamisega alates 18.11.10. Esimene elektrooniliselt täidetud küsimustik laekus 18.11.2010 kell 15:41. Käesolevas töös on analüüsitud õpilaste vastuseid, mis laekusid 18.11.10 kuni 21.12.10 kell 16:20. Selleks ajaks oli laekunud 143 elektrooniliselt täidetud ankeeti, neist kvaliteetsete andmetega 126. Kui võtame aluseks, et iga päev sooritas positiivselt eksami 45 õpilast, siis ajavahemikul 18.11.10 kuni 21.12.10 (36 päeva) sooritas positiivselt eksami 1623 õpilast. See on käesoleva uuringu õpilaste üldkogum. Küsimustikule vastas ülalnimetatud loogikale tuginedes arvutades 7,76 % kõikidest sellel perioodil sõidueksami positiivselt sooritanutest. Valim ei ole esinduslik. Üldkogumile järeldusi teha ei saa.

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. Meetodid

2010

2. MEETODID

Uuringu teostamiseks otsustati läbi viia kolm küsitlust: 1. Autokooli profiili kirjeldav küsitlus (Lisa 4) 2. Õpetaja profiili kirjeldav küsitlus (Lisa 5) 3. Õpilase arvamust kirjeldav küsitlus (Lisa 6) Küsitlused viidi läbi elektrooniliselt. Üksikutel juhtudel (N=12) vastasid õpilased paberil. Küsimustikud

koostati

LimeSurvey

programmis.

Kasutati

poolstruktureeritud

küsimustikku. Küsimustikud töötati välja Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži ja Maanteeameti koostöös. Kõigepealt küsitleti autokoolide esindajaid ja mootorsõidukijuhi õpetajaid. Autokoolide esindajad ja õpetajad suunatati küsimustele vastama e-posti teel. E-kiri saadeti Maanteeameti poolt kõikidele PARK süsteemi kasutajaks registreerunud Haridus- ja teadusministeeriumi koolitusluba omavatele autokoolidele (Lisa 1). Kutse tekst on toodud Lisas 7. Õpilased suunatati küsimustele vastama pärast sõidueksami positiivset sooritamist eksamineerija poolt antud infokirjaga. Infokirja tekst on toodud Lisas 8. Õpilaste küsitlemisega otsustati alustada 18.11.2010. Siis suleti ka õpetajate ja koolide küsimustikele vastamise võimalus. Vastuseid analüüsiti SPSS programmi abil. Hii-ruut testiga analüüsiti vastustes esinenud erinevusi.

Analüüsiti

ettevalmistamise

riiklikku

alamkategooria õppekava

kategooria

õpieesmärkide

mootorsõidukijuhi

vastavust

GDE-maatriksi

õpieesmärkidega.

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. Autokooli profiil

2010

3. AUTOKOOLI PROFIIL

Algselt oli plaanis käesoleva uuringuga korrastada autokooli profiili kirjeldavad andmed – millised õpetajad töötavad, milliseid õppevahendeid kasutatakse, milline on koolide materiaaltehniline baas, õppetöö aluseks olev õppekava jms. Kuna küsimustikule vastas ainult 57 % (N=144) Haridus- ja Teadusministeeriumi koolitusluba omavatest autokoolidest, ei saanud küsimustiku abil autokoole puudutavat infot sisaldavaid andmebaase korrastada. Üks võimalus andmebaaside korrastamiseks on läbi viia täiendav uuring. Teine võimalus on seda teha pikema aja jooksul – kui autokoolid taotlevad koolitusloa kehtivuse lõppedes uut koolitusluba, tuleks vajalikud andmed koguda. Vajadusel lisada andmebaasidesse puuduvad väljad ja täiendada programmi. Küsimustikule vastanud autokoolide vastuste põhjal saab siiski autokoolide profiili teatud osas kirjeldada. Joonisel 1 on toodud autokoolide vastused küsimusele: „Milliste sõidukite juhte praegu õpetate?“.

Milliste sõidukite juhte koolitate? Jalgratas Mopeed T DE D1E D CE C1E C1 C BE B1 B A2 A1 A

29 23 11 3 1 2 32 6 27 37 19 24 137 45 42 56

100

120

140

160

Joonis 1. Milliste sõidukite juhte koolitate?

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. Autokooli profiil

2010

67,4 % küsimustikule vastanud autokoolidest kasutab õppetöös 1 klassiruumi; 18,1% 2 klassiruumi; 10,4% 3 klassiruumi; 1,4% 4 klassiruumi; 1,4% 5 klassiruumi ja 0,7 autokooli kasutab õppetöös 7 klassiruumi (Joonis 2).

Mitut klassiruumi te õppetöös kasutate? 7 klassi

5 klassi

4 klassi

3 klassi

2 klassi

1 klassi

100

120

Joonis 2. Õppetöös kasutatavate klassiruumide arv. 17 autokooli (11,6% vastanutest) märkis, et neil on kursusi, mida on võimalik läbida 100% e-õppena. 14 autokooli (9,5% vastanutest) märkis, et on neil on kursusi, mida on võimalik läbida kuni 50% e-õppena. 40 autokooli (30,6% vastanutest) märkis, et kasutavad e-õppekeskkonda peamiselt selleks, et toetada klassis toimuvat õpet. 84 autokooli (57,1 % vastanutest) märkis, et ei kasuta üldse e-õpet (Joonis 3).

E-õppe kasutamine õppetöös Meil on kursusi, mida saab läbida 100 % eõppena Meil on kursusi, mida saab läbida 50 % eõppena Kasutame e-õppekeskkonda klassis toimuva õppe toetamiseks Me ei kasuta üldse e-õpet

11,6 % 9,5 % 30,6 % 57,10 %

0,00 10,00 20,00 30,00 40,00 50,00 60,00

Joonis 3. E-õppe kasutamine õppetöös.

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. Autokooli profiil

2010

Autokoolid kirjeldasid oma sõnadega milliseid õppevahendeid nad õppetöös kasutavad. Küsimusele vastas 140 autokooli 144-st. Vastuste põhjal võis eristada 29 kategooriat. Kahtekümmet neist nimetati rohkem kui ühel korral. Kõige enam nimetati õppevahendina tahvlit, projektorit ja arvutit (Joonis 4).

Õppetöös kasutatavad õppevahendid Videokaameta

Internetikool

Õppesõidu simulaator

SMART tahvel

Turvavarustuse staendid

Liiklusmärgid

LCD monitor

Õpikud

Lüümikud

Ekraan, lina

Plakatid, stendid

Testid

Maketid, mudelid

Televiisor

Videomakk, DVD mängija

Power-point esitlused

Videofilmid ja klipid

Arvuti

Projektor

Tahvel

108

100

120

Joonis 4. Õppetöös kasutatavad õppevahendeid.

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. Õpetaja profiil

2010

4. ÕPETAJA PROFIIL

Küsimustikule vastas 247 õpetajat. Neist 22 naist ja 225 meest. 22% (N=54) olid kuni 39 aastased, 64 % (N=159) olid 40-59 aastased ning 14% (N=34) 60 aastased ja vanemad. Joonisel 5 on toodud küsimustikule vastanud õpetajate vanuseline ja sooline jaotus. Küsimustikule vastanud õpetajate staaž on toodud Joonisel 6.

Õpetajate vnuseline ja sooline jaotus 180 160 140 120 100 80 60 40 20 0

Naine

145

Mees

2 48

Kuni 39 aastased

40-59 aastased

60 aastane ja vanem

Joonis 5. Küsimustikule vastanud õpetajate vanuseline ja sooline jaotus.

Õpetajate staaž Rohkem kui 10 aastat

113

5-10 aastat

3-4 aastat

0-2 aastat

100 120

Joonis 6. Küsimustikule vastanud õpetajate staaž.

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. Õpetaja profiil

2010

36% küsimustikule vastanud õpetajat (N=89) töötab autokoolis töölepingu alusel. Muid lepingulisi suhteid kirjeldab Joonis 7.

Lepingulised suhted autokooliga Muu.

Töötan töövõtu lepingu alusel.

Töötan töölepingu alusel.

Pakun teenust minule kuuluva äriühingu kaudu.

Pakun teenust FIE-na.

100

Joonis 7. Õpetajate lepingulised suhted autokooliga. 71% küsimustikule vastanud õpetajatest (N=175) õpetab teooriat ja/või sõitu ainult ühes koolis. Kuid on ka õpetajaid, kes õpetavad mitmes koolis (Joonis 8).

Mitmes koolis õpetatakse Rohkem kui viies autokoolis.

Viies autokoolis.

Neljas autokoolis.

Kolmes autokoolis.

Kahes autokoolis.

Ainult ühes autokoolis.

175

100

150

200

Joonis 8. Mitmes autokoolis teooriat ja/või sõitu õpetatakse

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. Õpetaja profiil

2010

Oluline oli ka kaardistada kuidas mootorsõidukijuhi õpetaja kutse omandati (baashariduse eriala, täiendkoolituse kestus jms). 2001. a. Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse „Nõuded mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsioonile, riiklik õppekava ning õpetajale koolitamise õigust tõendava tunnistuse andmise ja kehtetuks tunnistamise eeskiri“ kohaselt on mootorsõidukijuhi õpetaja kas liiklusteooria- ja sõiduõpetaja või sõiduõpetaja (MSÕ 2001:§2). Sõiduõpetaja peab omama vähemalt keskharidust. Liiklusteooria- ja sõiduõpetaja peab omama vähemalt kõrgharidust (MSÕ 2001:§3). Määrus ei omanud tagasiulatuvat jõudu – enne 2001 aastat teooriaõpetajana töötanud õpetajad võisid jätkata teooria õpetamist vaatamata sellele, et ei omanud kõrgharidust. Samamoodi ei oma, tuginedes rakendussätetele, 1. juulil 2011 kehtima hakkava liiklusseaduse § 118 tagasiulatuvat jõudu – enne seaduse jõustumist teooriaõpetajana ja sõiduõpetajana töötanud ja kõrgharidust mitte omavad õpetajad saavad jätkata töötamist nii teooria kui ka sõiduõpetajana (Liiklusseadus 2010). Haridustaseme ja läbitud õpetajakoolituse kaardistamine käesoleva uuringu raames kõikselt ei õnnestunud. Selleks tuleb läbi viia jätkuuuring Maanteeametis olevate dokumentide analüüsimisena, kordusküsitlusena või siis kui õpetajad tulevad Maanteeametisse mootorsõidukijuhi õpetaja tunnistuse kehtivusaja lõppedes uut taotlema. Praegu saame kirjeldada ainult küsimustikule vastanud õpetajate profiili ja teha ka üldistusi üldkogumile. Käesoleva uuringu raames analüüsitakse ka (peatükk 6.3.) erinevusi õpetajate vastustes GDE-maatriksi õpieesmärke puudutavatele küsimustele sõltuvalt haridustasemest, staažist ja õpetajakoolituse läbimise ajast. 47,8 % (N=118) küsimustikule vastanud õpetajatest omab kõrgharidust ning 52,2 % (N=129) omab keskharidust. Joonisel 9 on toodud küsimustikule vastanud õpetajate haridustase sõltuvalt sellest, kas ta õpetab ainult teooriat, teooriat ja sõitu või ainult sõitu.

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. Õpetaja profiil

2010

Haridus sõltuvalt õpetatavst valdkonnast 100 86

80 70 60 50

Keskharidus

40 30

Kõrgharidus

24 15

20 10

0 Õpetab ainult teooriat

Õpetab ainult sõitu

Õpetab nii teooriat kui sõitu

Joonis 9. Haritustase sõltuvalt õpetatavast valdkonnast. 21% keskharidust omavatest (N=27) õpetajatest omas motivatsiooni lähima 6 aasta jooksul kõrgharidus omandada, 33% (N=42) ei teadnud ja 37% (N=48) ei olnud motiveeritud kõrgharidust lähimal ajal omandama. Kuni 39 aastased olid rohkem motiveeritud kõrgharidust omandama (Joonis 10).

Motivatsioon omandada kõrgharidus 40

30 25 kuni 39

20 15

40-59

60 ja vanem

6 3

0 0 Jah

Ei tea

Joonis 10. Motivatsioon omandada kõrgharidus sõltus vanusest.

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. Õpetaja profiil

2010

Õpetajate vastused küsimusele „Mitu kuud kestis mootorsõidukijuhi õpetaja koolitus“ võis jagada 5 kategooriasse: kuni 3 kuud, 4-6 kuud, 7-10 kuud, 11-14 kuud ja 15 kuud ning rohkem. Küsimusele ei vastanud 13 õpetajat. Üle poolte õpetajatest on läbinud koolituse kestusega kuni kuus kuud: 30% küsimustikule vastanud õpetajatest (N=74) on läbinud õpetajakoolituse, mille kestuseks oli kuni kolm kuud ja 29% (N=72) 4-6 kuulised kursused (Joonis 11).

MSJ õpetajakoolituse kestus 80

70 60 50

30 20

10 0 kuni 3 kuud

4-6 kuud

7-10

11-14

15 kuud ja rohkem

Joonis 11. Mootorsõidukijuhi õpetajakoolituse kestus.

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. Õpilase profiil

2010

5. ÕPILASE PROFIIL

Alljärgnevalt on kirjeldatud küsimustikule vastanud õpilaste profiili. Algselt oli plaanis kokku viia õpilaste vastused oma õpetajate vastustega ning neid siis võrrelda. Kuna küsimustikule vastanud õpilaste arv oli nii väike (N=127), ei olnud sellist analüüsi võimalik teha. Ettepanek on läbi viia täiendav uuring. Veel parem oleks sisse viia regulaarne õpilaste tagasiside küsimine. Kogutud andmeid saaks kasutada mitmetes liiklusohutusalastes uuringutes. Küsimustikule vastanud õpilastest 58,7 % olid naised (N=74) ja 41,3 % mehed (N=52). Küsimustikule vastanute vanuseline ja sooline jaotus on toodud Joonisel 12.

Küsimustikule vastanud õpilaste vanus 45

40 35 30

25 20 15 10

naine

16 7

mees

7 4

26-30 aastane

31-49 aastane

0 16-17 aastane

18-21 aastane

22-25 aastane

Joonis 12. Küsimustikule vastanud õpilaste vanuseline ja sooline jaotus. 22 küsimustikule vastanud õpilast taotles B1-alamkategooria mootorsõiduki juhiluba, 118 õpilast B-kategooria, 6 õpilast B-kategooria piiratud juhtimisõigusega ja 1 õpilane BC1kategooria mootorsõiduki juhiluba (Joonis 13).

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. Õpilase profiil

2010

Taotletav kategooria BC1

B piiratud

118

100

120

140

Joonis 13. Taotletav mootorsõiduki juhiluba. Küsimustikule vastasid 82 kooli õpilased, 1 õpilane ei nimetanud, millise kooli ta lõpetas. Koolide nimekiri ja küsimustikule vastanud õpilaste arv on toodud Lisas 9. 113 küsimustikule vastanud õpilasest sõitis peamiselt ühe sõiduõpetajaga, 13 õpilast ütles, et talle ei olnud määratud kindlat õpetajat ning ta sõitis mitme sõiduõpetajaga. Riikliku õppekava kohaselt on kohustuslikud 40 sõidukorda (RÕK 2001). Joonisel 14 on toodud küsimustikule vastanud õpilaste sõiduõpetajaga sõidetud sõidukordade arv.

Sõidukordade arv autokooli õpetajaga 61 ja rohkem sõidukorda

41-60 sõidukorda

40 sõidukorda

Alla 40 sõidukorra

Joonis 14. Autokoolis õpetajaga sõidetud sõidukordade arv.

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. Õpilase profiil

2010

32,5% vastanutest ei sõitnud õppekavas ettenähtud 40 õppesõidukorda. Ühe sõidukorra kestus on 25 minutit + 5 minutit puhkuseks (Joonis 15).

Autokooli õpetajaga sõidetud sõidukorrad 30 25 25 19

20 16

17 15

Naine

Mees

10 6 5 0 Alla 40 sõidukorra 40 sõidukoeda 41-60 sõidukorda

61 ja rohkem sõidukorda

Joonis 15. Autokooli õpetajaga sõidetud sõidukordade arv (mehed ja naised). Liiklusseaduse kohaselt võib isik, kes õpib mootorsõidukijuhi koolituskursusel või on koolituskursuse lõpetanud, juhtida mootorsõidukit sõidupraktika saamise eesmärgil ka teise isiku (edaspidi juhendaja) juuresolekul (Liiklusseadus 2001:§ 32 lõige 2). 48,8% (N=59) küsimustikule vastanud õpilastest harjutas autokoolis õppimise ajal sõitu sõidupraktika saamise eesmärgil koos juhendajaga. Juhendajaks oli kõige sagedamini sõiduõpetaja (N=38). Küsimuse selgituses öeldi, et sõidukorrad, mida sõiduõpetajaga sõites õpingukaardile ei märgitud, on ka juhendajaga harjutamine sõidupraktika saamise eesmärgile. Juhendajaks oli ka ema või isa, hea tuttav jt (Joonis 16).

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. Õpilase profiil

2010

Juhendaja Muu

Õde

Vanaisa

Vend

Hea tuttav

Ema

Isa

Sõiduõpetaja

Joonis 16. Juhendaja isik. Joonisel 17 on toodud küsimustikule vastanud õpilaste juhendajaga sõidetud sõidukordade arv.

Juhendajaga sõidetud sõidukordade arv

Üle 40

Kuni 40

Alla 20

Joonis 17. Autokoolis õppimise ajal juhendajaga sõidetud sõidukordade arv.

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. Õpilase profiil

2010

45,7% õpilastest vastas, et autokool pakkus e-õppe võimalust. 6 õpilast (4,8%) vastas, et läbis teooriaõppe 100% e-õppena ja 7 õpilast (5,6%) läbis 50 % teooriaõppest e-õppena. 17,5% õpilastest vastas, et E-õppekeskkonda kasutati peamiselt selleks, et toetada klassis toimuvat õpet ja 17,5% õpilastest, et E-õppekeskkonnas olid õpilaste jaoks kättesaadavad loengumaterjalid. 26,2% õpilastest vastas, et E-õppekeskkonnas oli võimalus harjutada eksamiküsimustele vastamist ja 8,7%, et E-õppekeskkonnas sooritasin vahearvestused teooriaõppes (Joonis 18).

E-õppe kasutamine teooriaõppes E-õppekeskkonnas sooritasin vahearvestused teooriaõppes.

E-õppekeskkonnas oli võimalus harjutada eksamiküsimustele vastamist.

E-õppekeskkonnas olid õpilaste jaoks kättesaadavad loengumaterjalid.

E-õppekeskkonda kasutati peamiselt selleks, et toetada klassis toimuvat õpet.

Läbisin teooriakursusest kuni 50% eõppena.

Läbisin teooriakursuse 100% e-õppena.

Joonis 18. E-õppe kasutamine teooriaõppes. 76,4% küsimustikule vastanud õpilastest (N=97) oli teooriaõpetusega koolis rahul ja 16,5% (N=21) olid pigem rahul. Erinevate aspektidega rahulolu kirjeldab Joonis 19. Õpilaste

omasõnalised

põhjendused

miks

nad

olid

teooriaõppega

rahul

või

rahulolematud, on toodud Lisas 10.

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. Õpilase profiil

2010

Rahulolu teooriaõppe erinevate aspektidega Võtsin vastutuse oma õpitulemuste eest, olin õppeprotsessis aktiivne ja motiveeritud.

Õppematerjali oli piisavalt.

104

Sain õpetajalt oma vajadustele vastavat tuge ja juhendamist.

Õpetaja seostas õpitavad teemad tegeliku eluga.

Pigem nõus

102

Nõus

10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Ei oska öelda

Pigem mitte nõus

Ei ole nõus

Joonis 19. Õpilaste rahulolu teooriaõppe erinevate aspektidega. 76,2% küsimustikule vastanud õpilastest (N=96) oli sõiduõpetusega koolis rahul ja 11,1% (N=14) olid pigem rahul. Õpilaste omasõnalised põhjendused miks nad olid sõiduõppega rahul või rahulolematud, on toodud Lisas 11. Erinevate aspektidega rahulolu kirjeldab Joonis 20.

Rahulolu sõiduõppe erinevate aspektidega Võtsin vastutuse oma õpitulemuste eest, olin õppeprotsessis aktiivne ja motiveeritud.

Õppematerjali oli piisavalt.

Sain õpetajalt oma vajadustele vastavat tuge ja juhendamist.

Õpetaja seostas õpitavad teemad tegeliku eluga.

Nõus

Pigem nõus

3 1

2 2

10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Ei osaka öelda

Pigem mitte nõus

Ei ole nõus

Joonis 20. Rahulolu sõiduõppe erinevate aspektidega.

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. Autokooli õppetöö tuginemine GDE-maatriksile

2010

6. AUTOKOOLI ÕPPETÖÖ TUGINEMINE GDE-MAATRIKSILE

Käesoleva uuringu üheks eesmärgiks oli analüüsida kas ja kuivõrd tugineb kehtiv riiklik õppekava ja autokoolides läbiviidav õpetöö Turu Ülikooli psühholoogia instituudi Esko Keskineni poolt juhitud uurimisrühma poolt välja töötatud GDE-raamistikule (Siegrist 1999) kui Euroopa liiklusuuringutes laialdaselt tunnustatud liiklusõpetuse arendamise teoreetilisele alusele (DAN 2000; Hatakka jt 2002; ADVANCED 2002; ANDREA 2002; Bartl 2002; Hatakka jt 2003; NovEV 2004; Baughan jt 2005; SUPREME 2006; MERIT 2008; Directorate-General for Energy and Transport 2009; HERMES 2010).

1.1. GDE-maatriks Liiklusõnnetused ei juhtu üldjuhul sellepärast, et juht ei teadnud liiklusreegleid. Juhi käitumine ja otsused konkreetses liiklusolukorras sõltuvad mitmetest asjaoludest. Juhikoolitus peab käsitlema kõiki neid asjaolusid. Inimese käitumist on psühholoogid kirjeldanud juba 1960-ndatest aastatest hierarhiliselt. Juhi käitumist mõjutavaid aspekte kirjeldatakse hierarhiliselt GDE-maatriksis. Mootorsõidukijuhi koolitus peaks hõlmama kõiki GDE-raamistiku tasandeid. Käesolev uuringu raames läbiviidud küsitlus tugineb Soome Maanteeameti (Ajoneuvohallintokeskus) tellimusel läbiviidud uurimuse käigus täiustatud GDE-maatriksile (Keskinen, Peräaho, Katila, Hernetkoski & Laapotti 2009). Võrreldes varasemaga on riske sisaldavate faktorite tulp siin jagatud kaheks komponendiks: ohutus ja keskkond (Lisa 12).

Kuigi tasandid on kvalitatiivselt erinevad ja mudelis eraldi paigutatud, on nad siiski üksteisega seotud. Nad kõik eksisteerivad sõiduki juhtimise situatsioonis ja hõlmavad juhtimisülesande erinevaid komponente. Mudeli põhieelduseks on, et kõrgem tasand kontrollib ja suunab madalama tasandi käitumist. Siiski pole mudeli näol tegemist lihtsa ülevalt alla toimiva protsessiga kuna toimub pidev kontroll tegevuse kohta saadava tagasiside alusel. Teatud määral on tasandid vastastikuses sõltuvuses, mistõttu vajadusel toob ühel tasandil tehtud muudatus kaasa muudatuse teistel tasanditel, nii ülespoole kui allapoole. Vastastikune sõltuvus ei tähenda võrdsust. Need kognitiivsed struktuurid, mida 25

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. Autokooli õppetöö tuginemine GDE-maatriksile

2010

nimetatakse “kõrgeimaks tasandiks” (mudeli 4. tasand) on aluseks inimese elustiilile nii üldises mõttes kui ka liikluse kontekstis. Seega on need püsivamad ja põhilisemad võrreldes kolme ülejäänud tasandiga, mis on aga märksa valdkonna/liiklusspetsiifilisemad ja teisejärgulisemad. Madalamatel tasanditel kasutatavad võimed (oskused) ja rakendatavad sisemised mudelid (tehtavad valikud) alluvad kõrgemate tasandite eeldustele (kaasa arvatud toimetulekuoskused kõrgematel tasanditel) ja nõuetele (kaasa arvatud eesmärgid ja motiivid). Kõrgeima tasandi teguritel ja sisemistel mudelitel on ohutuse seisukohast määrav tähtsus. Vaatamata sõidukijuhi ohutusalaste teadmiste hulgale, sõltub kõik ikkagi sellest, kas ja kuidas sõidukijuht neid teadmisi rakendab. Oluline ei ole see, mida sõidukijuht suudab teha, vaid see, mida sõidukijuht on valmis tegema. (Peräaho, Keskinen ja Hatakka 2003).

1.2. Riiklik õppekava Õppekava on õppetegevuse sisuline ja ajaline plaan, mis määrab kindlaks läbiviidava õppe eesmärgid, oodatavad õpiväljundid, õppe kestuse ja mahu, õppeainete loetelu ja nende mahu, lühikirjeldused ja õppe lõpetamise tingimused ehk pädevusnõuded, millele mootorsõiduki juht peab vastama. Õppekava võib koostada kas sisendi-, väljundi- või protsessipõhiselt (Rutiku, Valk, Pilli ja Vanari 2009). Seni kehtinud määrus käsitles Bkategooria mootorsõidukijuhi õppekava pigem sisendipõhisena (õpetajakeskselt). On loetletud ainepõhiselt, mida õpilane peab teadma ja oskama. Põhirõhk oli sisul ja sisendil ehk sellel, mida õpetatakse ning õpetajatel, kes õpetavad. Kandev roll on õpetaja tegevusel. Sisendipõhise õppekava ohuks oli, et lähtuti õpetajatest ja sellest, mida nad peavad vajalikuks õpetada (Pilli 2010), ei arvestatud aga piisavalt seda, millised muutused toimuvad liikluskultuuris – näiteks liiklusohutus, keskkonnasäästlikkus.

Maanteeameti poolt Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile esitatud uue määruse „B-kategooria ja B1-alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise riiklik õppekava“ projekti kohastelt muudetakse õppekava koostamise põhimõtteid ning suurendatakse rõhuasetust õpiväljundite saavutamisele. Väljundipõhine õppekava annab võimaluse õppijakeskseks lähenemiseks. Väljundipõhine õppekava eeldab, et väljundid on saavutatavad erinevate õppeprotsesside kaudu. Oluline on luua õpikeskkond, mis toetab erinevate õppijate õppetegevust eesmärkide saavutamiseks. Kui õppijal on teada 26

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. Autokooli õppetöö tuginemine GDE-maatriksile

2010

väljundid, mis on vajalikud õppekava läbimiseks omandada, on tal võimalus ise otsustada, milline on parim viis eesmärgi saavutamiseks (auditoorne õpe, e-õpe jms). Õppijakeskne lähenemine toob kaasa ka õppija teadlikkuse ja vastutuse kasvu. Õppimine on efektiivsem kui see on eesmärgile orienteerud ehk väljundipõhine – õpilane teab kuidas ja mida õppida (Pilli 2010). Käesoleva uuringu raames analüüsiti Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega (redaktsiooni jõustumise kuupäev 29.01.2010) kehtestatud B-kategooria ja B1alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise riikliku õppekava (RÕK 2001) õpieesmärkide vastavust GDE-maatriksis toodud õpieesmärkidega. Õppekavas on kokku nimetatud 799 õpieesmärki, sisaldades üldeesmärgid, sõidutundide eesmärgid ja teooriatundide eesmärgid. Igale õpieesmärgile määrati vastavus GDE-maatriksi erinevate tasemetega. Riikliku õppekava eesmärkide vastavuse määramine GDE-maatriksi erinevate tasemete õpieesmärkidega on toodud Lisas 13. Analüüsi tulemuse usaldusväärsuse tõstmiseks ja subjektiivsuse vähendamiseks võiks lasta vastavust määrata mitmel inimesel. Kuid uurimistöö koostaja arvates see analüüsi tulemust palju ei muudaks. Joonisel 21 on näha, mitu korda käesoleva uuringu koostaja arvates ühte või teist GDEmaatriksi eesmärki kehtivas riiklikus õppekavas nimetati. GDE-maatriks

Teadmised ja oskused

Ohutus

Keskkond

Enesehinnang

Elu eesmärgid ja elamise oskused

Konkreetse sõidu eesmärk ja olukord

Konkreetses liiklusolukorras toimetulek

428

110

Konkreetse manöövri tegemine

174

Joonis 21. Õppekavas nimetatud õpieesmärkide võrdlus GDE-maatriksi õpieesmärkidega.

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. Autokooli õppetöö tuginemine GDE-maatriksile

2010

Mõne õppekava eesmärgi puhul nähti seost mitme GDE-maatriksi eesmärgiga. Analüüsi tulemustele tuginedes võib öelda, et õppekava eesmärgid katavad GDE-maatriksi hierarhiast peamiselt kahte alumist ja kahte vasakpoolset tulpa. Kõikidel tasanditel on kõige vähem esindatud keskkonna ohutusega ja säästmisega seotud õpieesmärgid. Ideaalis peaks aga koolitus katma kogu GDE-maatriksi. 105 autokooli (71,4%) vastas, et õpetavad riikliku õppekava alusel ja 38 autokooli (25,9%) on riiklikule õppekavale tuginedes koostanud oma kooli õppekava. 4 kooli (2,7%) sellele küsimusele ei vastanud (Joonis 22).

Õppetöö aluseks olev õppekava

Ei vastanud küsimusele

2,7%

Oleme koostanud riikliku õppekava alusel kooli õppekava ja õpetame selle alusel.

25,9%

Õpetame riikliku õppekava alusel.

71,4%

Joonis 22. Õppetöö aluseks olev õppekava.

1.3. Õpetajate arvamus Küsiti õpetajate arvamust selle kohta, kui palju nende õpetamistegevuse ajast kulub selleks, et aidata õpilastel saavutada GDE-maatriksi (Keskinen jt 2009) erinevate tasemete õpieesmärke: 1.1. Õpilane oskab sõidukit käsitleda (käike vahetada, pidurdada, kurvis sõita jms). 1.2. Õpilane teab sõiduki valest käsitlemisest tulenevaid ohte. 1.3. Õpilane teab sõiduki valest käsitlemisest tulenevat kahjulikku mõju keskkonnale. 28

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. Autokooli õppetöö tuginemine GDE-maatriksile

2010

1.4. Õpilane teab enda tugevaid ja nõrku külgi, mis on seotud sõiduki käsitlemisega. 2.1. Õpilane omab liiklusolukordades toimetuleksuks vajalikke teadmisi ja oskusi (märguanded, ohutu pikivahe, sõidujärjekord, paiknemine, teiste liiklejatega arvestamine jms). 2.2. Õpilane teab oludele mittevastava kiiruse ja pikivahega, liiklusreeglite eiramise ja teiste liiklejatega mitte arvestamisega jms seotud ohte. 2.3. Õpilane teab valest kiirusest ja väikesest pikivahest, vähesest tähelepanust jms tulenevat kahjulikku mõju keskkonda säästvale sõidustiilile. 2.4. Õpilane teab enda liiklusolukordades toimetulekuga seotud tugevaid ja nõrku külgi. 3.1. Õpilane teab sõidu eesmärgi, marsruudi valiku, sotsiaalse pinge jms mõju juhi käitumisele. 3.2. Õpilane teab juhi psüühilise, vaimse ja tervisliku seisundi, sotsiaalse pinge, sõidu eesmärgi jms seotud ohte. 3.3. Õpilane teab sõiduviisi valiku, juhi seisundi, sotsiaalse pinge jms mõju keskkonnasäästlikule sõidustiilile. 3.4. Õpilane on teadlik enda tegevuse planeerituse astmest, sõidu eesmärkidest, motiividest jms. 4.1. Õpilane teab kuidas elu üldised eesmärgid ja väärtused, grupinormid jms mõjutab juhi käitumist. 4.2. Õpilane väärtustab ohutust oma elu eesmärkides, käitumises, normides, joovastavate ainete tarbimises jms. 4.3. Õpilane väärtustab keskkonna säästmist oma elu eesmärkides, käitumises jms. 4.4. Õpilane on teadlik oma väärtuste ja hoiakute mõjust käitumisele juhina ning omab strateegiaid selle kahjuliku mõju vältimiseks. Vastused anti skaalal: Väga palju (76-100% ajast); Palju (51-75% ajast); Vähe (26-50% ajast); Väga vähe (1-25% ajast); Üldse mitte (0% ajast). Esimene number väite ees tähistab GDE-maatriksi taset – 1 kõige madalamat ja 4 kõige kõrgemat. Teine number tähistab maatriksi tulpa – 1 kõige vasakpoolsemat ja 4 kõige parempoolsemat. 29

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. Autokooli õppetöö tuginemine GDE-maatriksile

2010

Mitmetes uuringutes (näiteks Katila ja Keskinen 2003; Keskinen jt 2009; Bartl 2010; MERIT 2007) tuuakse esile mootorsõidukijuhi koolituse nõrk seos GDE-maatriksina kirjeldatud

mootorsõidukijuhi

koolituse

soovituslike

eesmärkidega.

Nii

mootorsõidukijuhi koolitus kui ka eksamineerimine näevad eesmärkidena peamiselt GDE-maatriksi kahe alumise ja kahe vasakpoolse taseme eesmärke (1.1., 1.2., 2.1. ja 2.2.). Käesoleva uurimuse raames küsimustikule vastanud õpetajate vastuseid analüüsides saab teha üldjoontes sama järelduse. Joonisel 23 on toodud õpetajate arvamus milliste GDE-maatriksi õpieesmärkide saavutamiseks kulub väga palju ja palju aega. Ülejäänud juhtudel kulus aega vähe, väga vähe või üldse mitte (Lisa 14).

GDE-maatriks

Teadmised ja oskused

Ohutus

Keskkond

Enesehinnang

Elu eesmärgid ja elamise oskused

46,05

54,19

42,54

52,19

Konkreetse sõidu eesmärk ja olukord

51,32

50,44

44,30

51,32

78,95

66,23

50,44

56,58

54,59

55,26

38,60

50,44

Konkreetses liiklusolukorras toimetulek Konkreetse manöövri tegemine

Joonis 23. Õpetajate arvamus selle kohta milliste GDE-maatriksi õpieesmärkide saavutamiseks kulub väga palju ja palju aega (%). Jooniselt 23 on näha, et õppetööst kulus umbes poolte õpetajate arvates palju või väga palju aega ka õpilaste enesehinnangu kujundamiseks liikluses toimetuleku oskuste ja manööverdamisoskuste kohta. Hii-ruut testi tulemusena selgus, et haridusest sõltuvalt (Lisa 15) ei ole õpetajate vastuste erinevus statistiliselt oluline GDE-maatriksi eesmärkide saavutamiseks kulunud ajas. Kuid staažist sõltuvalt (Lisa 16) on õpetajate vastuste erinevus statistiliselt oluline järgmiste GDE-maatriksi eesmärkide saavutamiseks kulunud ajas:

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. Autokooli õppetöö tuginemine GDE-maatriksile



2010

1.2. Õpilane teab sõiduki valest käsitlemisest tulenevaid ohte (p= 0,027). Mida suurem staaž, seda rohkem aega tegeleti selle eesmärgi saavutamisega.



2.1. Õpilane omab liiklusolukordades toimetuleksuks vajalikke teadmisi ja oskusi (p= 0). Mida suurem staaž, seda rohkem aega tegeleti selle eesmärgi saavutamisega.



2.2. Õpilane teab oludele mittevastava kiiruse ja pikivahega, liiklusreeglite eiramise ja teiste liiklejatega mitte arvestamisega jms seotud ohte (p= 0,005). Mida suurem staaž, seda vähem aega tegeleti selle eesmärgi saavutamisega.



2.4. Õpilane teab enda liiklusolukordades toimetulekuga seotud tugevaid ja nõrku külgi (p= 0). Mida suurem staaž, seda vähem aega tegeleti selle eesmärgi saavutamisega.



3.1. Õpilane teab sõidu eesmärgi, marsruudi valiku, sotsiaalse pinge jms mõju juhi käitumisele (p= 0,008). Mida suurem staaž, seda vähem aega tegeleti selle eesmärgi saavutamisega.



3.2. Õpilane teab juhi psüühilise, vaimse ja tervisliku seisundi, sotsiaalse pinge, sõidu eesmärgi jms seotud ohte (p= 0,047). Mida suurem staaž, seda vähem aega tegeleti selle eesmärgi saavutamisega.



4.2. Õpilane väärtustab ohutust oma elu eesmärkides, käitumises, normides, joovastavate ainete tarbimises jms (p= 0,017). Mida suurem staaž, seda vähem aega tegeleti selle eesmärgi saavutamisega.



4.3. Õpilane väärtustab keskkonna säästmist oma elu eesmärkides, käitumises jms (p= 0,002). Mida suurem staaž, seda vähem aega tegeleti selle eesmärgi saavutamisega.

Joonistel 24-27 on toodud erineva staažiga õpetajate % kes vastasid, et tegelevad ühe või teise GDE-maatriksi õpieesmärgi saavutamisega väga palju ja palju.

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. Autokooli õppetöö tuginemine GDE-maatriksile

2010

GDE-maatriks

Teadmised ja oskused

Ohutus

Keskkond

Enesehinnang

Elu eesmärgid ja elamise oskused

51,8

66,6

44,4

55,5

Konkreetse sõidu eesmärk ja olukord

59,2

51,8

Konkreetses liiklusolukorras toimetulek

88,8

81,5

55,5

Konkreetse manöövri tegemine

59,2

66,6

59,2

62,9

Joonis 24. Kuni kahe aastase staažiga õpetajate vastused (% vastusest väga palju + palju).

GDE-maatriks

Teadmised ja oskused

Ohutus

Keskkond

Enesehinnang

Elu eesmärgid ja elamise oskused

45,9

62,1

35,1

56,7

Konkreetse sõidu eesmärk ja olukord

64,8

67,5

48,6

64,9

Konkreetses liiklusolukorras toimetulek

91,9

83,8

56,7

72,9

Konkreetse manöövri tegemine

67,5

62,1

37,8

Joonis 25. 3-4 aastase staažiga õpetajate vastused (% vastustest väga palju + palju).

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. Autokooli õppetöö tuginemine GDE-maatriksile

2010

GDE-maatriks

Teadmised ja oskused

Ohutus

Keskkond

Enese-hinnang

Elu eesmärgid ja elamise oskused

53,4

58,3

Konkreetse sõidu eesmärk ja olukord

56,7

Konkreetses liiklusolukorras toimetulek

86,6

71,1

58,3

68,3

Konkreetse manöövri tegemine

53,3

41,6

Joonis 26. 5-10 aastase staažiga õpetajate vastused (väga palju + palju).

GDE-maatriks

Teadmised ja oskused

Ohutus

Keskkond

Enese-hinnang

Elu eesmärgid ja elamise oskused

41,2

36,2

40,2

41,2

Konkreetse sõidu eesmärk ja olukord

41,2

36,2

40,2

41,2

Konkreetses liiklusolukorras toimetulek

66,7

51,9

42,2

40,2

Konkreetse manöövri tegemine

49,6

47,1

31,4

43,1

Joonis 27. Üle 10 aastase staažiga õpetajate vastused (väga palju + palju).

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. Autokooli õppetöö tuginemine GDE-maatriksile

2010

Hii-ruut testi tulemusena selgus, et ka vanusest sõltuvalt (Lisa 16) on õpetajate vastuste erinevus statistiliselt oluline järgmiste GDE-maatriksi eesmärkide saavutamiseks kulunud ajas: 

1.1. Õpilane oskab sõidukit käsitleda (p= 0,016). Mida vanem, seda vähem aega tegeleti selle eesmärgi saavutamisega.



1.2. Õpilane teab sõiduki valest käsitlemisest tulenevaid ohte (p= 0,005). Mida vanem, seda vähem aega tegeleti selle eesmärgi saavutamisega.



1.3. Õpilane teab sõiduki valest käsitlemisest tulenevat kahjulikku mõju keskkonnale (p= 0,008). Mida vanem, seda vähem aega tegeleti selle eesmärgi saavutamisega.



1.4. Õpilane teab enda tugevaid ja nõrku külgi, mis on seotud sõiduki käsitlemisega (p= 0,035). Mida vanem, seda vähem aega tegeleti selle eesmärgi saavutamisega.



2.1. Õpilane omab liiklusolukordades toimetuleksuks vajalikke teadmisi ja oskusi (p= 0). Mida vanem, seda vähem aega tegeleti selle eesmärgi saavutamisega.



2.2. Õpilane teab oludele mittevastava kiiruse ja pikivahega, liiklusreeglite eiramise ja teiste liiklejatega mitte arvestamisega jms seotud ohte (p= 0). Mida vanem, seda vähem aega tegeleti selle eesmärgi saavutamisega.



2.3. Õpilane teab valest kiirusest ja väikesest pikivahest, vähesest tähelepanust jms tulenevat kahjulikku mõju keskkonda säästvale sõidustiilile (p= 0,005). Mida vanem, seda vähem aega tegeleti selle eesmärgi saavutamisega.



2.4. Õpilane teab enda liiklusolukordades toimetulekuga seotud tugevaid ja nõrku külgi (p= 0,001). Mida vanem, seda vähem aega tegeleti selle eesmärgi saavutamisega.



3.1. Õpilane teab sõidu eesmärgi, marsruudi valiku, sotsiaalse pinge jms mõju juhi käitumisele (p= 0,002). Mida vanem, seda vähem aega tegeleti selle eesmärgi saavutamisega.



3.4. Õpilane on teadlik enda tegevuse planeerituse astmest, sõidu eesmärkidest, motiividest jms (p= 0). Mida vanem, seda vähem aega tegeleti selle eesmärgi saavutamisega.



4.2. Õpilane väärtustab ohutust oma elu eesmärkides, käitumises, normides, joovastavate ainete tarbimises jms (p= 0,005). Mida vanem, seda vähem aega tegeleti selle eesmärgi saavutamisega. 34

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. Autokooli õppetöö tuginemine GDE-maatriksile



2010

4.3. Õpilane väärtustab keskkonna säästmist oma elu eesmärkides, käitumises jms (p= 0,002). Mida vanem, seda vähem aega tegeleti selle eesmärgi saavutamisega.



4.4. Õpilane on teadlik oma väärtuste ja hoiakute mõjust käitumisele juhina ning omab strateegiaid selle kahjuliku mõju vältimiseks (p= 0,001). Mida vanem, seda vähem aega tegeleti selle eesmärgi saavutamisega.

Joonistel 28-30 on toodud erineva vanusega õpetajate % kes vastasid, et tegelevad ühe või teise GDE-maatriksi õpieesmärgi saavutamisega väga palju ja palju.

GDE-maatriks

Teadmised ja oskused

Ohutus

Keskkond

Enesehinnang

Elu eesmärgid ja elamise oskused

54,9

62,7

45,1

58,8

Konkreetse sõidu eesmärk ja olukord

68,6

62,7

56,8

56,9

94,1

80,4

66,7

72,6

64,7

70,6

60,8

Konkreetses liiklusolukorras toimetulek Konkreetse manöövri tegemine

Joonis 28. Kuni 39 aastaste õpetajate vastused (väga palju + palju).

GDE-maatriks

Teadmised ja oskused

Ohutus

Keskkond

Enese-hinnang

Elu eesmärgid ja elamise oskused

46,5

53,9

43,1

53,5

Konkreetse sõidu eesmärk ja olukord

42,4

51,4

73,6

65,3

46,5

54,1

53,8

52,8

37,5

48,6

Konkreetses liiklusolukorras toimetulek Konkreetse manöövri tegemine

Joonis 29. 40-59 aastaste õpetajate vastused (väga palju + palju).

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. Autokooli õppetöö tuginemine GDE-maatriksile

2010

GDE-maatriks

Teadmised ja oskused

Ohutus

Keskkond

Enesehinnang

Elu eesmärgid ja elamise oskused

31,3

40,6

34,4

Konkreetse sõidu eesmärk ja olukord

28,2

31,3

40,7

78,1

46,9

40,7

40,6

43,8

31,3

40,6

Konkreetses liiklusolukorras toimetulek Konkreetse manöövri tegemine

Joonis 30. 60 aastaste ja vanemate õpetajate vastused (väga palju + palju). Hii-ruut testi tulemusena selgus, et ka õpetajakoolituse lõpetamise ajast sõltuvalt (Lisa 17) on õpetajate vastuste erinevus statistiliselt oluline järgmiste GDE-maatriksi eesmärkide saavutamiseks kulunud ajas: 

2.1. Õpilane omab liiklusolukordades toimetuleksuks vajalikke teadmisi ja oskusi (p= 0,042). Enne 2001. aastat õpetajakoolituse lõpetanud tegelevad vähem selle eesmärgi saavutamisega.



2.2. Õpilane teab oludele mittevastava kiiruse ja pikivahega, liiklusreeglite eiramise ja teiste liiklejatega mitte arvestamisega jms seotud ohte (p= 0,048). Enne 2001. aastat õpetajakoolituse lõpetanud tegelevad vähem selle eesmärgi saavutamisega.



2.4. Õpilane teab enda liiklusolukordades toimetulekuga seotud tugevaid ja nõrku külgi (p= 0,014). Enne 2001. aastat õpetajakoolituse lõpetanud tegelevad vähem selle eesmärgi saavutamisega.



3.2. Õpilane teab juhi psüühilise, vaimse ja tervisliku seisundi, sotsiaalse pinge, sõidu eesmärgi jms seotud ohte (p= 0,039). Enne 2001. aastat õpetajakoolituse lõpetanud tegelevad vähem selle eesmärgi saavutamisega.

Joonistel 31 on toodud enne 2001. aastat õpetajakoolituse lõpetanute % kes vastasid, et tegelevad ühe või teise GDE-maatriksi õpieesmärgi saavutamisega väga palju ja palju.

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. Autokooli õppetöö tuginemine GDE-maatriksile

2010

GDE-maatriks

Teadmised ja oskused

Ohutus

Keskkond

Enesehinnang

Elu eesmärgid ja elamise oskused

38,9

40,8

33,4

38,9

Konkreetse sõidu eesmärk ja olukord

42,6

37,1

40,8

44,4

66,6

38,9

44,5

51,8

29,6

44,5

Konkreetses liiklusolukorras toimetulek Konkreetse manöövri tegemine

Joonis 31. Enne 2001. aastat õpetajakoolituse läbinud õpetajate vastused (väga palju+palju %). Mida vanem on õpetaja ja kui õpetajakoolitus on läbitud enne 2001. aastat, seda rohkem kulub õppetööst aega GDE-maatriksi kahe alumise ja vasakpoolse taseme (1.1.; 1.2.; 2.1. ja 2.2.) õpieesmärkide saavutamiseks.

1.4.

Õpilaste arvamus

Õpilastelt küsiti kui palju autokoolis õppimise ajast kulus selleks, et saavutada Lisas 12 toodud GDE-raamistiku õpieesmärke. Õpilaste vastuseid analüüsides võib öelda, et koolituse vältel tegeletakse väga palju või palju peamiselt GDE-maatriksi kahe alumise ja kahe vasakpoolse eesmärgi saavutamisega ja enesehinnangu tulba kolme alumise taseme eesmärkide saavutamisega (Joonis 32).

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. Autokooli õppetöö tuginemine GDE-maatriksile

2010

GDE-maatriks

Teadmised ja oskused

Ohutus

Keskkond

Enesehinnang

Elu eesmärgid ja elamise oskused

44,1

47,5

41,5

47,5

Konkreetse sõidu eesmärk ja olukord

44,1

42,3

39,8

50,8

Konkreetses liiklusolukorras toimetulek

56,8

48,7

47,5

56,8

Konkreetse manöövri tegemine

48,3

46,6

37,3

53,4

Joonis 32. Kui palju õppetööst kulus GDE-õpieesmärkide saavutamiseks (% vastustest väga palju+ palju). Erinevalt õpetajatest, arvas veidi üle poolte õpilastest, et palju või väga palju aega kulus õppetööst ka enesehinnangu kujundamiseks manööverdamisoskuste, liikluses toimetuleku ja liikluskäitumise valiku aluseks olevate motiivide suhtes (1.4.; 2.4. ja 3.4.). Sarnaselt õpetajate vastustele kulutatakse ka õpilaste arvates kõige vähem aega keskkonna ohutusega seotud õpieesmärkide saavutamisele ja seda kõikidel GDE-maatriksi tasanditel.

1.5.

Õpilaste ja õpetajate arvamuse võrdlus

Hii-ruut testi tulemusena selgus, et õpilaste ja õpetajate vastused on kõikides õpieesmärkide saavutamiseks kulunud aega puudutavates küsivustes (va küsimus 3.1.) statistiliselt erinevad (Lisa 18). Õpilaste arvates kulus GDE-maatriksis kirjeldatud õpieesmärkide saavutamiseks vähem aega kui õpetajate arvates (Joonised 33-36).

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. Autokooli õppetöö tuginemine GDE-maatriksile

2010

Kui palju aega kulub selleks, et ... 100%

1,3

90%

15,8

80%

0,4 14,1

6,8

28,8

27,1

70%

1,8

1,3 13,7

6,8

4,2 12,7

29,1 33,1

30,0

28,1

60%

2,5

34,4 22,0

17,8

50%

29,7

30,4 22,9

40%

35,1

27,1

35,2

26,3

28,8

30%

35,2

14,4 30,8

20% 19,7

10%

22,0

20,3

17,8

0% Õpetaja

Õpilane

Õpetaja

1.1. oskaks sõidukit käsitleda

Väga palju (76-100 % ajast)

Õpilane

1.2. teaks sõiduki valest käsitlemisest tulenevaid ohte

Palju (51-75 % ajast)

26,3

22,9

15,4

7,9

Õpetaja

Õpilane

Õpetaja

Õpilane

1.3. teaks sõiduki valest 1.4. teaks enda sõiduki käsitlemisest tulenevat kahjulikku käsitlemisega seotud tugevaid ja mõju keskkonnale nõrku külgi

Vähe (26-50 % ajast)

Väga vähe (1-25 % ajast)

Üldse mitte (0% ajast)

Joonis 33. Õpilaste ja õpetajate vastuste võrdlus GDE-maatriksi esimese taseme eesmärke puudutavatele küsimustele.

Kui palju aega kulub selleks, et ... 100% 90%

0,4 3,5 16,7

0,8 13,6

9,3

80%

0,4 13,7

3,4

35,2 28,8

41,0

1,3 14,1

13,6

27,8

27,1

2,5

28,8

24,2 28,8

70% 60%

0,8 22,0

20,3

50% 49,3

33,1

40%

28,0 23,7

30% 20%

36,1

42,3

26,3

38,3 23,7

10%

17,2

24,6 14,5

28,8

21,2

14,5

0% Õpetaja

Õpilane

Õpetaja

2.1.omaks liiklusolukordades toimetuleksuks vajalikke teadmisi ja oskusi Väga palju (76-100 % ajast)

Õpilane

2.2.teaks oludele mittevastava kiiruse ja pikivahega, liiklusreeglite eiramise ja teiste

Palju (51-75 % ajast)

Õpetaja

Õpilane

2.3. teaks valest kiirusest ja väikesest pikivahest, vähesest tähelepanust jms tulenevat

Vähe (26-50 % ajast)

Õpetaja

Õpilane

2.4. teaks enda liiklusolukordades toimetulekuga seotud tugevaid ja nõrku külgi

Väga vähe (1-25 % ajast)

Üldse mitte (0% ajast)

Joonis 34. Õpilaste ja õpetajate vastuste võrdlus GDE-maatriksi teise taseme eesmärke puudutavatele küsimustele.

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. Autokooli õppetöö tuginemine GDE-maatriksile

2010

Kui palju aega kulub selleks, et ... 100%

0,4 18,1

1,7

5,9 16,3

20,3

32,6

30,0 33,9

1,3

5,9

15,4

20,3

80%

60%

0,4 17,6

31,4

4,2 16,1

23,7 31,7

37,4

28,8

30,5

40%

23,7 37,0

26,3

37,4

14,5

17,8

13,2

Õpetaja

Õpilane

Õpetaja

22,0

16,9

35,2

41,9

20% 27,1

22,9

20,3 9,3

9,7

0% Õpilane

Õpetaja

Õpilane

3.1. teaks sõidu eesmärgi, 3.2. teaks juhi psüühilise, vaimse 3.3. teaks sõiduviisi valiku, juhi marsruudi valiku, sotsiaalse pinge ja tervisliku seisundi, sotsiaalse seisundi, sotsiaalse pinge jms jms mõju juhi käitumisele pinge, sõidu eesmärgi jms seotud mõju keskkonnasäästlikule Väga palju (76-100 % ajast)

Palju (51-75 % ajast)

Vähe (26-50 % ajast)

Õpetaja

Õpilane

3.4. oleks teadlik enda tegevuse planeerituse astmest, sõidu eesmärkidest, motiividest jms.

Väga vähe (1-25 % ajast)

Üldse mitte (0% ajast)

Joonis 35. Õpilaste ja õpetajate vastuste võrdlus GDE-maatriksi kolmanda taseme eesmärke puudutavatele küsimustele.

Kui palju aega kulub selleks, et ... 100%

1,3 18,5

80%

0,4

6,8 14,6

15,3

19,4

11,0

33,9

31,4

28,2 17,8

40% 33,9

26,3

41,2

12,3

17,8

13,3

Õpetaja

Õpilane

Õpetaja

19,5

25,4

19,5 29,6

60%

9,3 19,4

17,8

37,4

23,7 22,0

19,5 19,5

37,0

22,9

33,5

20% 28,0

22,0 9,3

15,4

24,6

0% 4.1.teaks kuidas elu üldised eesmärgid ja väärtused, grupinormid jms mõjutavad juhi Väga palju (76-100 % ajast)

Õpilane

Õpetaja

Õpilane

Õpetaja

Õpilane

4.2. väärtustaks ohutust oma elu 4.3. väärtustaks keskkonna 4.4. oleks teadlik oma väärtuste eesmärkides, käitumises, säästmist oma elu eesmärkides, ja hoiakute mõjust käitumisele normides, joovastavate ainete käitumises jms. juhina ning omaks strateegiaid

Palju (51-75 % ajast)

Vähe (26-50 % ajast)

Väga vähe (1-25 % ajast)

Üldse mitte (0% ajast)

Joonis 36. Õpilaste ja õpetajate vastuste võrdlus GDE-maatriksi neljanda taseme eesmärke puudutavatele küsimustele. Vaatamata sellele, et õpetajate ja õpilaste vastused olid statistiliselt erinevad, saab suures plaanis siiski teha samad järeldused – õppetöös on rohkem kaetud GDE-maatriksi kaks alumist ja kaks vasakpoolset tulpa. Kõige vähem on kõikidel tasemetel kaetud keskkonna ohutusega seonduv.

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. Õppemeetodid

2010

7. ÕPPEMEETODID

Mootorsõidukijuhi koolituse eesmärgid uues riikliku õppekava projektis on kirjeldatud tuginedes GDE-maatriksile ja väljundipõhiselt. Rõhuasetus on õppimisel, mitte õpetamisel. Uues riikliku õppekava projektis ja ka GDE-maatriksis kirjeldatud mootorsõidukijuhi koolituse eesmärke ei ole võimalik saavutada ainult õppijakesksete õppemeetoditega. Rõhuasetuse siirdudes õpetamiselt õppimisele väheneb traditsiooniline klassis toimuv teadmiste jagamine-õpetamine ja asemele tuleb õppimise suunamine, õppija toetamine ja kannustamine. Samas tõusevad esile vahelduvad ja koostööle rajatud tööviisid. Õpetajast saab tuutor, kes õpetatava aine sisu, õppimise, juhendamise ja isiksuse arengu seaduspärasusi tundes aitab õppijal saavutada isiklikud eesmärgid. Lisaks sisulisele juhendamisele üritab tuutor edendada õppija enesejuhitavust ja kannustama teda võtma üha aktiivsemalt vastutust oma õppimisprotsessist. Neid eesmärke on võimalik saavutada vaid mitmekülgse koostöö ja paindlikkusega Individuaalse õppekava koostamine ja teostamine on osa sellest uuest praktikast. Individuaalne õppekava/programm koostatakse õpilase ja õpetaja koostööna. See tugineb õppeasutuse õppekavale ja õpilase varasematele teadmistele. Seda ei pea õpingute alguses lõplikult koostama, see võib olla vähehaaval vastavalt vajadustele täiendatav. Arvestatakse õpilase varasemaid tulevase õpinguga seotud saavutusi. Kokku võidakse leppida erinevates viisides sooritada õppekavasse kuuluvaid õpinguid – nagu e-õpe, auditoorsed tunnid, sõidutunnid autokooli õpetajaga ja sõidu harjutamine juhendajaga, rühmaõpe, individuaalõpe jne. Õpinguid saadab kogu õpingute vältel erinevates etappides ja suunitlusega nõustamine. Nõustamise eesmärgiks on, et õpilane sõnastab ise oma õppimise eesmärgi ja koolitusvajaduse.

Nõustamise

meetodid

määrab

koolitusele

tulija

positsioon

enesejuhitavuse ja sõltuvuse skaalal. (Hein jt 1993).

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. Õppemeetodid

2010

HERMES projektis (Bartl 2010) nimetatakse sellist lähenemist arengutreeninguks (inglise keeles coaching). Arengutreeningu eesmärgiks on vastutuse siirdamine õppimise ja mootorsõidukijuhiks olemise eest õpetajalt õpilasele võimalikult varajases õppimise staadiumis.

1.6.

Õpetajate arvamus

Õpetajad vastasid küsimusele ”Milliseid õppemeetodeid te teooriaõpetajana õpetamisel kasutate?” oma sõnadega. Vastuste põhjal moodustus 13 kategooriat. Joonisel 37 on toodud õpetaja poolt nimetatud teooriaõppes kasutatavad õppemeetodid.

Õppemeetodid teooriaõppes Iseseisev töö

Aktiveeriv loeng

Näited elust

Rühmatöö

Vahekontroll

Filmide näitamine

Probleemülesanded

ARK eksamiküsimustele vastamise harjutamine

Küsimuste esitamine

Liikluseeskirja ettelugemine

Liikluseeskirja kommenteerimine

Arutelu

Loeng

103

100

120

Joonis 37. Õppemeetodid teooriaõppes. Vastuste põhjal võib öelda, et küsimustikule vastanud õpetajad kasutavad rohkem õpetajakeskseid õppemeetodeid (loeng) ja vähem õpilase aktiivsust eeldavaid õppemeetodeid (rühmatöö, aktiveeriv loeng). Analüüsiti ka erineva staaži ja õpetajakoolituse lõpetamise ajaga õpetajate vastuseid (Lisa 19). Suuri erinevusi vastustes ei esinenud. Küll aga kasutab kõrgharidusega õpetaja keskharidusega õpetajast oma töös 42

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. Õppemeetodid

2010

õpilast aktiveerivaid õppemeetodeid rohkem – arutelu, aktiveerivat loengut ja rühmatööd

4,0 4,1

Iseseisev töö

4,0 0,9

Näiteid elust

Aktiveeriv loeng 0,9

1,3 3,2

6,7 4,1

Vahekontroll

Rühmatöö

6,7 5,9

Filmide näitamine

1,3 3,2

Probleemülesanded

8,0 10,0

ARK eksamiküsimuste

1,3 4,1

Küsimuste esitamine

8,0 10,0

Liikluseeskirja ettelugemine

Liikluseeskirja kommenteerimine

6,7 4,5

13,3 15,8

Kasutab teooriaõpetajana / haridus (% kõigist vastustest)

Arutelu

Loeng

40 35 30 25 20 15 10 5 0

38,7 33,5

(Joonis 38).

Kõrgharidus

Keskharidus

Joonis 38. Õppemeetodite kasutamine teooriaõppes sõltuvalt haridustasemest. Õpetajad vastasid küsimusele ”Milliseid õppemeetodeid te sõiduõpetajana õpetamisel kasutate?” oma sõnadega. Vastuste põhjal moodustus 8 kategooriat. Joonisel 39 on toodud õpetaja poolt nimetatud sõiduõppes kasutatavad õppemeetodid.

Õppemeetodid sõiduõppes Juhendamine

Harjutamine

Isiklik eeskuju

Ülesande püstitamine

Vahekontroll

Ette näitamine

Selgitamine

Tagasiside andmine

Joonis 39. Õppemeetodid sõiduõppes.

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. Õppemeetodid

2010

Vastuste põhjal võib öelda, et küsimustikule vastanud õpetajad kasutavad rohkem õpetajakeskseid õppemeetodeid (selgitamine, ette näitamine) ja vähem õpilase aktiivsust eeldavaid õppemeetodeid (juhendamine, ülesande püstitamine). Analüüsiti ka erineva staaži ja õpetajakoolituse lõpetamise ajaga õpetajate vastuseid (Lisa 20). Suuri erinevusi vastustes ei esinenud. Küll aga kasutab suurema staažiga sõiduõpetaja oma töös õpilast aktiveerivaid õppemeetodeid rohkem – juhendamine, ülesande püstitamine, tagasiside andmine (Joonis 40).

25,4

1,6

Juhendamine

5,3

Harjutamine

5,3

Isiklik eeskuju

8,2

17,8

5-10 aastat

2,7

3,2

Ülesande püstitamine

3,2

3-4 aastat

Vahekontroll

Ette näitamine

Selgitamine 0-2 aastat

1,4

15,1

11,1

15,8

15,4

15,9

26,9

36,8

41,1

39,7

36,8

46,2

Kasutab sõiduõpetajana / staaž (% kõigist vastustest)

13,7

11,5

Tagasiside andmine

50 45 40 35 30 25 20 15 10 5 0

rohkem kui 10

Joonis 40. Õppemeetodite kasutamine sõiduõppes sõltuvalt staažist.

1.7.

Õpilaste arvamus

Õpilaste vastuste põhjal küsimusele „Milliseid õppemeetodeid autokooli liiklusteooriaõppes kasutati?“ võib öelda, et kõige rohkem luges ja kommenteeris õpetaja liiklusteooriaõppes liikluseeskirja ja kõige vähem kasutati rühmatööd (Joonis 41).

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. Õppemeetodid

2010

Milliseid õppemeetodeid autokooli liiklusteooriaõppes kasutati? Iga liiklusteooriaõppe teema või etapi lõpus viidi läbi teadmiste kontroll (näiteks vahearvestusena).

Teooriatunnis lahendasime peamiselt liiklusteooriaeksami küsimusi.

Õpetaja kasutas teemade käsitlemisel peamiselt tahvlit ja kriiti/pliiatsit.

Õpetaja kasutas teemade käsitlemisel rühmatööd.

Õpetaja kasutas teemade käsitlemisel probleemülesandeid.

Kirjutasime üles õpetaja poolt dikteeritud liikluseeskirja reegleid.

Õpetaja luges ette ja kommenteeris liikluseeskirja.

Konspekteerimise vajadus puudus, kuna kõik loengumaterjalid anti õpilastele tunni alguses või olid kättesaadavad e-õppekeskkonnas.

20%

Ei oska öelda

40%

Pigem mitte nõus

60%

5 7

11 3

Õpetaja kasutas teemade käsitlemisel power-point esitlust.

3 22

Õpetaja kasutas teemade käsitlemisel videofilme ja/võiklippe.

Õpetaja juhtis teooriatunnis vestlust küsimuste esitamisega.

Pigem nõus

Analüüsisime erinevaid liiklussituatsioone - millised ohud on selle olukorraga seotud, kuidas neid ohte saab vältida.

Nõus

80%

4 23

100%

Ei ole nõus

Joonis 41. Õppemeetodite kasutamine teooriaõppes. Õpilaste vastuste põhjal küsimusele „Milliseid õppemeetodeid autokooli sõiduõppes kasutati?“ võib öelda, et rohkem kasutatakse siiski õpetajakeskseid õppemeetodeid (juhendas sõitu, selgitas, näitas ette) ja vähem õpilase aktiivsust eeldavaid õppemeetodeid (sõidu kommenteerimine, sõidu planeerimine, küsimuste abil vestluse juhtimine. Ülevaade sõiduõppes kasutatavatest õppemeetoditest on toodud Joonisel 42.

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. Õppemeetodid

2010

Õppemeetodid sõiduõppes Kommenteerisin oma sõitu - rääkisin õpetajale sõidu ajal milliseid ohte näen, miks võtsin vastu ühe või teise otsuse jms.

Iga sõiduõppe etapi läbimisel viidi läbi vahekontroll (näiteks arvestus teatud teemal).

Iga sõidutunni alguses sõnastasime ühiselt tunni eesmärgi ja tunni lõpus tegime kokkuvõtte eesmärgi saavutamise kohta.

Harjutasime sõitu punktist A punkti B juhatusmärkide järgi. Sõidutunnis õpetaja juhtis vestlust küsimuste esitamisega. Näiteks - Kuidas sellest takistusest ohutult ümber põigata? Millise sõiduraja sa vasakpöördeks valiksid?

Õpetaja juhendas minu sõitu selliselt, et ma õppesõidu ajal palju ei eksinud - õpetaja suunas mu tähelepanu vajalikule aegsasti. 9

Õpetaja sekkus õppesõidul tihti minu juhtimisse - keeras minu eest rooli, pidurdas minu eest jms.

Keerulisemate olukordade analüüsimiseks jäime ohutus kohas tee äärde seisma.

Ei oska öelda

20%

Õpetaja näitas vajadusel ise ette kuidas ühte või teist harjutust teha.

Õpetaja kommenteeris minu poolt tehtud viga tihti stiilis - kas ma ei ole sulle rääkinud, kas sa siis ei näinud, mis sa arvasid, et?

Pigem nõus

Harjutasime sõidu planeerimist punktist A punkti B ja sõitu selle plaani kohaselt.

Nõus

Harjutasime peamiselt võimalikke eksamimarsruute.

40%

Pigem mitte nõus

60%

80%

100%

Ei ole nõus

Joonis 42. Õppemeetodid sõiduõppes. Küsimusele „Kuidas õppisite pimeda ajal sõitu“ vastasid õpilased oma sõnadega, etteantud vastusevariante ei olnud. Õpilaste vastuseid analüüsides võis eristada 5 kategooriat: 1. Sõidutunnis pimeda ajal – sõitu pimeda ajal harjutati kui sõidutund sattus olema pimeda ajal. 2. Pimeda ajal sõidu praktikumis – rühmaõpe. 3. Ei õppinud sõitu pimeda ajal.

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. Õppemeetodid

2010

4. Õppisin sõitu pimeda ajal juhendajaga. 5. Ei oska öelda. Õpilaste vastused ja kategooriatesse määramine on toodud Lisas 21. Küsimustikule vastanud õpilastest 55,1 % harjutas sõitu pimeda ajal kui sõidutund sattus olema pimeda ajal; 2,4 % läbis teema pimeda ajal sõidu praktikumis; 16, 5% ei õppinud sõitu pimeda ajal üldse; 10,2 % ei õppinud pimeda ajal sõitu autokoolis vaid juhendajaga; 7,1% ei mäletanud kuidas pimeda ajal sõitu õpiti ja 8,7% ei vastanud sellele küsimusele (Joonis 43).

Kuidas te õppisite pimeda aja sõitu? Ei oska öelda

Juhendajaga

Ei õppinud pimeda ajal sõitu

Pimeda ajal sõidu praktikumis

Kui sõidutund sattus olema pimeda ajal

Joonis 43. Õpilaste vastused küsimusele „Kirjeldage, kuidas te õppisite pimeda aja sõitu“. B-kategooria ja B1-alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise riiklik õppekava punktis 26.5. „Möödasõidu etapid“ kohaselt harjutatakse möödasõitu maanteel kahe õppeautoga, milles mõlemas on õpilased. Möödasõitu harjutades peab õpetaja suunama tähelepanu auto paiknemisele ja sõidukiiruse sobitamisele. Igale õpilasele antakse võimalus kogeda möödasõitu nii möödasõitja kui möödasõidetava osas. Küsimusele „Kirjeldage, kuidas te õppisite möödasõitu.“ vastasid õpilased oma sõnadega, etteantud vastusevariante ei olnud. Õpilaste vastuseid analüüsides võis eristada 5 kategooriat: 1. Kui õppesõidu ajal tekkis selleks võimalus 2. Möödasõidu praktikum – rühmaõpe 47

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. Õppemeetodid

2010

3. Ei õppinud möödasõitu 4. Õppisin möödasõitu juhendajaga 5. Ei oska öelda Õpilaste vastused ja kategooriatesse määramine on toodud Lisas 22. Küsimustikule vastanud õpilastest 73,2 % õppis möödasõitu kui õppesõidu ajal tekkis selleks võimalus; 3,1 % läbis teema möödasõidu praktikumis; 8,7% ei õppinud möödasõitu üldse; 3,9 % ei õppinud möödasõitu autokoolis vaid juhendajaga; 2,4% ei oska öelda kuidas möödasõitu õpiti ja 8,7% ei vastanud sellele küsimusele (Joonis 44).

Möödasõidu õppimine Ei oska öelda

Juhendajaga

Ei õppinud möödasõitu

Praktikum mitme õppesõidukiga

Kui õppesõidu ajal tekkis võimalus

93 0

100

Joonis 44. Õpilaste vastused küsimusele „Kirjeldage, kuidas te õppisite möödasõitu“. MKM määrus ”Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise eeskiri ja mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuse vorm ning väljaandmise kord” (EE 2001) kehtestab, et õpilase ettevalmistamise taseme hindamiseks teostab koolitaja õppekava kohast vahekontrolli. Vahekontrolli läbiviimine peab toimuma koolitaja juures. Väitega ”Iga sõiduõppe etapi läbimisel viidi läbi vahekontroll (näiteks arvestus teatud teemal) oli küsimustikule vastanud õpilastest nõus 14,2%, pigem nõus 13,4%, ei osanud öelda 16,5%, pigem mitte nõus 25,2%; üldse mitte nõus 25,2% ja küsimusele ei vastanud 5,5% (Joonis 45).

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. Õppemeetodid

2010

Sõiduõppes viidi läbi vahekontrollid Ei ole nõus

Pigem mitte nõus

Ei oska öelda

Pigem nõus

Nõus

18 0

Joonis 45. Iga sõiduõppe etapi läbimisel viidi läbi vahekontroll. Väitega ”Iga liiklusteooriaõppe teema või etapi lõpus viidi läbi teadmiste kontroll (näiteks vahearvestusena) oli küsimustikule vastanud õpilastest nõus 42,5%, pigem nõus 22%, ei osanud öelda 11,8%, pigem mitte nõus 10,2% ja ei olnud nõus 12,6% ei vastanud küsimusele 0,8% (Joonis 46).

Teooriaõppes viidi läbi vahekontrollid Ei ole nõus

Pigem mitte nõus

Ei oska öelda

Pigem nõus

Nõus

Joonis 46. Iga liiklusteooriaõppe teema või etapi lõpus viidi läbi teadmiste kontroll.

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. Kokkuvõte

2010

KOKKUVÕTE

Küsitluse põhjal võib öelda, et küsimustikule vastanud autokoolides kasutavad õpetajad õppetöös kaasaegseid õppevahendeid. Kuivõrd ja kas küsimustikule vastanud autokoolides tegeletakse kõikide GDE-maatriksis kirjeldatud mootorsõidukijuhi koolituse eesmärkide saavutamisega, olid õpilaste ja õpetajate vastused üldjoontes sarnased kuid esines ka statistiliselt olulisi erinevusi. Veidi üle poolte õpilastest arvas erinevalt vanematest ja suurema staažiga õpetajatest, et palju või väga palju aega kulus õppetööst ka enesehinnanu kujunemiseks manööverdamisoskuste, liikluses toimetuleku ja liikluskäitumise aluseks olevate motiivide kohta. Sõltuvat staažist, vanusest ja õpetajakoolituse läbimise ajast olid õpetajate vastused statistiliselt erinevad. Mida vanem ja mida suurem staaž ja kui õpetajakoolitus oli läbitud enne 2001. Aastat, seda vähem aega tegeleti GDE-maatriksi ülemiste ja parempoolsete tasemete õpieesmärkide saavutamisega. Enamus juhtudel tegeleti GDE-maatriksi hierarhia kahe alumise ja kahe vasakpoolse taseme õpieesmärkidega. Ka õpetajate ja õpilaste poolt õppetöös kasutatavate meetodite kirjeldamine andis alust arvata, et paljudel juhtudel GDEmaatriksi hierarhia ülemiste ja parempoolsete tasemete eesmärke ei ole võimalik nende meetodite abil saavutada. Õppemeetoditena on kasutusel pigem õppijakesksed õppemeetodid. GDE-maatriksi saavutamiseks

vaja

ülemiste ja

kasutata

rohkem

parempoolsete tasemete eesmärkide õppijakeskseid,

õpilast

aktiveerivaid

õppemeetodeid. Õpetajad nimetasid koolitusel kasutatavaid eesmärke oma sõnadega. Vastuste põhjal võib öelda, et õpetajate meetoditeadlikkus on vähene, nimetada osati väheseid meetodeid. Õpilaste küsimustikus oli meetodid valikvastustena etteantud. Õpilaste vastuste põhjal võib väita, et õpetajad kasutavad oma õppetöös rohkem meetodeid kui mida nad nimetada oskasid, või mida nad tähtsaks pidasid nimetada. Õpilased olid koolitusega rahul. Autokoolid tuginesid õppetöös peamiselt riiklikule õppekavale. Riikliku õppekava õpieesmärgid katavad peamiselt GDE-maatriksi kahte alumist ja kahte vasakpoolset taset. Nii riikliku õppekava eesmärkide kui ka õpetajate ja õpilaste vastuse analüüsi põhjal võib

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. Kokkuvõte

2010

väita, et kõikidel GDE-maatriksi tasemetel on väga vähe kaetud keskkonna ohutuse ja säästmisega seotud eesmärgid.

Ettepanekud edaspidiseks 1. Läbi viia täiendav uuring õpetajate ja autokoolide profiili kirjeldamiseks kõikselt ja õpilaste arvamust kirjeldav küsimustik valimi esinduslikkuse saavutamiseks. 2. Täiustada õpetajate ja koolide kohta peetavat Maanteeameti andmebaasi ja programmi andmete analüüsimiseks – millises õppeasutuses ja millal läbiti õpetajakoolitus, milline on õpetajate haridustase – keskharidus või kõrgharidus; mis valdkonnas ja mis aastal kõrgharidus omandati; millistes autokoolides õpetab, mida õpetab – kas ainult sõitu, liiklusteooriat ja sõitu või ainult liiklusteooriat. Programm peaks võimaldama andmete ristkasutust – näiteks kokku viia õpetaja ja õpilase kohta käivad andmed. 3. Küsida õpilaste tagasisidet alati enne esmase juhiloa väljastamist, kas siis peale koolituse lõppu või peale riigieksamite positiivset sooritamist. 4. Pakkuda õpetajatele täiendkoolitust aktiivõppe meetodite kasutamise võimaluste kohta autokooli õppetöös. 5. Muuta Liiklusseaduse rakendussätet §118 tagasiulatuva jõu kohta. Kuskile tuleb tõmmata piir. Mingi aja jooksul peaksid ka tööturul enne 1. juulit 2011 töötavad õpetajad tõendama vastavust kvalifikatsiooniraamistiku 6. tasemele esitatud nõuetele kutseseaduse tähenduses. Praegu loodav mootorsõidukijuhi õpetaja kutsestandard võimaldaks seda teha ka ilma formaalset kõrgharidust omandamata – kandes üle eelneva õpi- ja töökogemuse, vajadusel midagi juurde õppides. 6. Autokoolides läbiviidava õppe analüüsimiseks (täna ja ka edaspidi) on vaja rohkem taustaandmeid. Näiteks kui palju esmaseid juhilube alates 2001. aastast (aastate kaupa) on väljastatud; andmed vähemalt kõikide inimvigastustega liiklusõnnetustes osalenud juhtide esmase juhiloa väljastamise aja ja kategooria kohta; kas omati üldse selle sõiduki juhtimisõigust, millega sõites õnnetus juhtus; esmaõppe koolituse lõputunnistuse väljastanud autokooli nimi jms. Andmed on andmebaasis olemas, on vaja veidi „käsitööd“, et vajalikud andmed välja otsida. 7. Moodustada valdkonnaspetsialistidest töörühm autokoolides läbiviidava õppe kvaliteedi hindamise indikaatorite ja meetodite kooskõlastamiseks.

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. Kasutatud kirjandus

2010

KASUTATUD KIRJANDUS

Bartl, G., Cummins, R., Evers, C., Hatakka, M., Keskinen, E., Pannaci, M. & Stummvoll, G. (2000). EU DAN Project: Description and Analysis of Post Licensing Measures for Novice Drivers. Vienne, Austrian Road Safety Board (KfV). http://www.kfv.at/department-transport-mobility/international-projects/dan/ Bartl, G., Assailly, J.P., Chatenet, F., Hatakka, M., Keskinen, E. & Willmes-Lenz, G. (2002). EU-project ANDREA. Analysis of Driver Rehabilitation Programmes. Vienne, Austrian Road Safety Board (KfV). http://www.kfv.at/department-transport-mobility/international-projects/andrea/ Bartl, G., Gregersen, N.P. & Sanders, N. (Ed.) (2005). EU MERIT Project: Minimum Requirements for Driving Instructor Training. Institut Gute Fahrt, Austria. Bartl, G. (2010). EU HERMES project: State-of-the-Art report on “Coaching and optimal communication skills” for driving instructors in the context of category B driver training. Alles-fuehrerschein.at GmbH; Vienna. http://www.cieca.be/Hermesdoc_en.pp CIECA (2002). The EU ADVANCED Project: Description and Analysis of Post Licence Driver and Rider Training. Rijswijk, CIECA. http://www.cieca.be/advanceddoc_en.p CIECA (2006). EU SUPREME projeckt. Summary and Publication of Best Practices in Road Safety in the Member States. Institut Gute Fahrt, Austria. http://ec.europa.eu/transport/roadsafety_library/publications/supreme_d_handboo k_for_measures_at_the_european_level.pdf CIECA (2007). Integrating the GDE matrix into category B driver training and the practical driving test. Rijswijk, CIECA. Directorate-General for Energy and Transport (2009). Driver training and Traffic safety education. [A Consultation Paper]. Brussels http://ec.europa.eu/transport/road_safety/consultations/doc/2009_06_22_training_ education_consultation_paper.pdf EE = MKM määrus ”Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise eeskiri ja mootorsõidukijuhi

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. Kasutatud kirjandus

2010

juhendaja tunnistuse vorm ning väljaandmise kord (2001). Riigi Teataja Lisa._55, 761. Engström, I., Gregersen, N.P., Hernetkoski, K., Keskinen, E. ja Nyberg, A. (2003). Young novice drivers, driver aducation and training. [Literature review]. VTI-report 491A. Linköping, VTI. http://www.ake.fi/NR/rdonlyres/ED0BBFB1-125A-441A-98E020FC6288B6CA/0/GregersenetcR491A.pdf Hatakka, M., Keskinen, E., Gregersen, N. P., Glad, A. & Hernetkoski, K. (2002). From control of the vehicle to personal self-control; broadening the perspectives to driver education. Transportation Research, Part F, 201-215. Katila, A. ja Keskinen, E. (2003). Suomalinen kuljettajaopetus- ja tutkintojärjestelmän. Suomalaisen

kuljettajakoulutusjärjestelmän

nykytila

eurooppalaisten

kuljettajaopetusnäkemusten pohjalta – Kuinka Suomen järjestelmä pysty vastaamaan GDE- tavoitteiden haasteeseen. Helsinki:OY Edita Ab Keskinen, E., Peraaho, M., Katila, A., Hernetkoski, K. ja Laapotti, S. (2009). Ehdotus 2010-luvun opetussuunitelmaksi ajaokorttiluokkaa B varteen. Periaatteet, rakenne ja perustelut. [Liikennetutkimus]. Turun Yliopisto: Psykologian laitos. Liiklusseadus (2001). Riigi Teataja I._3, 6. Liiklusseadus (2010). Riigi Teataja I._31.12.2010, 5 LOP RP = Eesti rahvusliku liiklusohutusprogrammi 2003-2015 rakendusplaan aastateks 2007-2011. (2007). Maanteeamet. http://www.mnt.ee/index.php?id=11987 Peräaho, M., Keskinen, E. & Hatakka, M. (2003). Driver competence in a hierarchical perspective; implications for driver education. Turku, University of Turku. http://www.cieca.be/download/Peraaho%20&%20Hattaka%202003%20%20HOW%20TO%20TEACH%20THE%20GDE-matrix.pdf Pilli, E. (2010). Väljundipõhine hindamine kõrgkoolis. Sihtasutus Archimedes: Primus. Rutiku, S., Valk, A., Pilli, E. ja Vanari, K. (2009). Õppekava arendamise juhendmaterjal. Sihtasutus Archimedes: Primus. RÕK = B-kategooria ja B1-alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise riiklik õppekava (2001). Riigi Teataja Lisa._72, 979. Sanders, N. & Keskinen, E. (2004). EU NovEV Project. Evaluation of Post-licence Training Schemes for Novice Drivers. Rijswijk, CIECA. http://www.cieca.be/download/NovEVFinalReportSummEn.pdf 53

Mootors천idukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. Kasutatud kirjandus

2010

Siegrist, S. (Ed.) (1999). Driver Training. Testing and Licensing. Towards theory-based management of young drivers injury risk in road traffic. Results of the EU-project GADGET, Work Package 3. Bern, BFU. http://www.kfv.at/fileadmin/Publikationen_englisch/GADGET-FinalReport.pdf

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. LISA 1. Autokoolide nimed, kellele maanteeamet saatis kutse vastata küsimustikule

2010

LISA 1. AUTOKOOLIDE NIMED, KELLELE MAANTEEAMET SAATIS KUTSE VASTATA KÜSIMUSTIKULE Jrk.nr

Kooli nimi Abja Gümnaasium FIE Helmo Mertens J.Liivi nimeline Alatskivi Keskkool Aravete Keskkool Origon EST OÜ Kesklinna Autokool OÜ Kolandria Autokool OÜ Avinurme Gümnaasium Elva Autokool OÜ OÜ Fixum AK OÜ Klimberg Iisaku Gümnaasium Ave Autokool OÜ Jõgeva Maakonna Autom Jõgeva Ühisgümnaasium Autokool Mewo Ida- Virumaa Kutsehariduskeskus Ida-Virumaa Autokool OÜ Järva-Jaani Gümnaasium MTÜ Võru Autom Kadrina Keskkool Karksi-Nuia Gümnaasium RAUL KELL VÕRUMAA AUTOKOOL Kehra Gümnaasium Toomas Tanne Kehra Autokool Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Keva AS OÜ Autokool Signaal Unomar Grupp OÜ FIE Jüri Pärtel Maarja Autokool FIE Tarmu Pajula Kiviõli I Keskkool Koeru Keskkool OÜ A-Autom OÜ Viru Autom Kose Autokool OÜ Kose Koolitus MTÜ Kunda Ühisgümnaasium Kuressaare Ametikool OÜ Taavo Tenno Autokool Olevipoeg OÜ H&M Mertens OÜ Aide AS Aide Autokool OÜ

Jrk.nr

Kooli nimi FIE Ilmar Karjane FIE Marko Martin Erkki Orunuk Autokool MTÜ Hiiumaa Tehnika ja Spordiklubi OÜ Kagukaar Ereston OÜ Leisi Keskkool Loksa I KK Lähte Ühisgümnaasium Lüganuse Keskkool A&J AUS OÜ Alfa Pro OÜ AUS OÜ Motokoolitus OÜ OÜ Lakarosse Stalker Nord OÜ Juusu Auto OÜ Baltic Drive MTÜ EAKU MTÜ JMTV OÜ MGM OÜ MTÜ Juniksol MTÜ Noorsoo Assosatsioon Kiirus OÜ Aksegen OÜ Edusepp OÜ Narva Autom OÜ Neti Autokool OÜ Yungman Prime Auto OÜ TÜ Jungman Pluss Olustvere Teenindus- ja Majanduskool Orissaare Gümnaasium Järva Autokool OÜ Järvamaa Kutsehariduskeskus Kesk-Eesti õppesõiduväljak MTÜ OÜ Annely Autokool Paide Kutsekeskkool Sisekaitseakadeemia Politseikolled?i Politseikool Autokool Madel OÜ Kolandria MTÜ Autom Põltsamaa Liiklusklubi Põltsamaa Ametikool FIE Evgeni Kurisoo Põlvamaa Autokool MTÜ Klubi Põlva Autom

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. LISA 1. Autokoolide nimed, kellele maanteeamet saatis kutse vastata küsimustikule Jrk.nr

Kooli nimi Motosõit OÜ Overlin OÜ Pärnu Autokool OÜ Pärnumaa Kutsehariduskeskus Rolla OÜ Jüri Mägi FIE Lääne-Virumaa Autokool OÜ Norax Koolitus OÜ OÜ Autosõit Rakvere OÜ Rossmanni Autokool Rakvere Ametikool Sõidukoolituse OÜ Räpina Aianduskool Räpina Ühisgümnaasium OÜ Kohe Leles OÜ OÜ Plekk-Liisu Ritmo OÜ Saue Autokool Autorem OÜ FIE Igor Ivanovski OÜ Erman OÜ Proming OÜ Stalika-Veod Tabivere Gümnaasium ABC Liikluskool Aleksandri Autokool OÜ Arno Taim Autokool AS Odium Autokool Drive OÜ Autokool Kevad OÜ Autokool Radar OÜ Autom Tallinna Autokool OÜ Autosõit OÜ Aveda Koolituse OÜ Carmen Holding OÜ DriveLux OÜ Eris Drive OÜ Ermelo OÜ GrandAuto OÜ Haja Autokooli OÜ Helju Kalviku Autokool Harju Autom Hille Eriku autokool Horizontrans OÜ Johannes Pirita Liikluskool JUAUS OÜ Kadrioru Autokool OÜ Kristiine Autokool OÜ Laanepere Koolitus OÜ Laplar OÜ Lasnamäe Autokool OÜ Liivalaia Gümnaasium Linedis OÜ

Jrk.nr

2010

Kooli nimi MG Autokool OÜ MGA Koolitus OÜ Mihhail Baturin-Stendall Motokaru Autokool MTÜ TSK Kvart Mustamäe Autokool OÜ Niguliste Autokool OÜ Oberst Takso OÜ Oniks Plus OÜ OÜ ABC Koolitus OÜ Alekspa OÜ Autkol OÜ Autoaeg OÜ Autokool Baltika OÜ Autokool F-1 OÜ Bellanora OÜ Cernan OÜ City Services Group OÜ Dartanjan OÜ Gestani OÜ HK Harju Automik OÜ Intense OÜ Jefpa OÜ Jevgenia OÜ Kalju Autokool OÜ Laplaravia OÜ Lplaravia OÜ Madleer OÜ Plekk-Liisu Liikluskool OÜ Rae Liikluskool OÜ Rethal Auto OÜ S&S Drive OÜ STA OÜ Vahtralehe Autokool OÜ Valkrus OÜ Venta Plus RK Teeninduse OÜ Roolikool OÜ SKY Autokool OÜ Soovitav OÜ Stalker Autokool OÜ Tallinna Autobussikoondise AS Tallinna Tehnikakõrgkool Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS Tehnosprint RN OÜ Testudo OÜ Ultra Trans OÜ Viktal Grupp OÜ Viktorija Autokool OÜ Vivat OÜ Tamsalu Gümnaasium Mai Metsik Autokool OÜ Erasõit OÜ 56

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. LISA 1. Autokoolide nimed, kellele maanteeamet saatis kutse vastata küsimustikule Jrk.nr

Kooli nimi Rakvere Autokool OÜ Tapa Autokool OÜ Tapa Gümnaasium OÜ ERK Autokool A.K.V.R Auto OÜ Autokool Viva Liiklus OÜ Autokoolitus OÜ Autra Koolitus OÜ Basilika OÜ Kiivi Autokool OÜ MTÜ Viva Liiklus OÜ Aktsent autokool OÜ Capitellum OÜ Triada Autokool Radiant OÜ Radimix OÜ Riiamäe autokool OÜ Ropka Autokool OÜ Ropka Erakool OÜ Rüütli Autokool OÜ Sirago Autokool OÜ Sõiduekspert OÜ Tartu Autom MTÜ Tartu Kutsehariduskeskus Thulemann OÜ Vasara Autokool OÜ VPK Koolitus OÜ OÜ Kristal Auto GoBus Autokool OÜ OÜ Ekspress- Auto L

Jrk.nr

2010

Kooli nimi OÜ Gardez Väike-Maarja Õppekeskus Värska Gümnaasium Valgamaa Kutseõpekeskus Vana-Antsla Kutsekeskkool FIE Mati Viin Raivo OÜ Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Varstu Keskkooli Autokool Vastseliina gümnaasiumi Autokool Foori Autokool LRK Liiklusklubi MTÜ Viljandi Autom OÜ Autokool Alopex OÜ LRK Autokoolitus OÜ Rool Võnnu Keskkool FIE LEmbit Solomi Autokool Tugev Partner OÜ Tõrva Gümnaasium Tõstamaa Keskkool Türi Gümnaasium Türi Majandusgümnaasium Tulundusühistu Illani Mati Männik Kiviõli Autokool OÜ Kursus&Ko OÜ Valga Makd OÜ Viltumägi

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. LISA 2. Küsimustikule vastanud autokoolide nimed

2010

LISA 2. KÜSIMUSTIKULE VASTANUD AUTOKOOLIDE NIMED

Valid

Abja Gümnaasium Aleksandri Autokool Alfa Pro Autokool Autom Põltsamaa Liiklusklubi Avinurme Gümnaasium City Services group Erkki Orunuk Autokool Erman Autokool GrandAuto Hille Eriku Autokool Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Igor Ivanovski Autokool Ilmar Karjane Johannes Pirita Liikluskool Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkool Jõgeva Ühisgümnaasium Järva-Jaani Gümnaasium Järvamaa Kutsehariduskeskus Jüri Pärtel Kalle Koppel FIE Kehra Gümnaasium Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Kesklinna Autokool KeVa AS Kiviõli I Keskkool Koeru Keskkool Kuressaare Ametikool Lakarosse Lembit Solom Autokool FIE Leon Services Lüganuse Keskkool Maarja Autokool FIE Tarmu Pajula Marko Martin FIE Mati Männik Kiviõli Autokool Mati Viin Motokaru Autokool MTÜ Kose Koolitus MTÜ Narva Autom MTÜ Noorsoo Assotsiatsioon Kiirus MTÜ Viljandi Autom MTÜ VIVA Liiklus MTÜ Võru Autom Oberst Takso OÜ OLEVIPOEG Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Orissaare Gümnaasium Osaühing Venta Plus

Frequency

Percent

1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1

0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7

Valid Percent 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7

Cumulative Percent 0,7 1,4 2,1 2,8 3,5 4,2 4,9 5,6 6,3 6,9 7,6 8,3 9 9,7 10,4 11,1 11,8 12,5 13,2 13,9 14,6 15,3 16 16,7 17,4 18,1 18,7 19,4 20,1 20,8 21,5 22,2 22,9 23,6 24,3 25 25,7 26,4 27,1 27,8 28,5 29,2 29,9 30,6 31,2 31,9 32,6

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. LISA 2. Küsimustikule vastanud autokoolide nimed OÜ Autokool Alopex OÜ Autokool Drive OÜ Autokool Kevad OÜ Autokool Madel OÜ Autokool MEWO OÜ Autokool Viva Liiklus OÜ Autokoolitus OÜ Autom Tallinna Autokool OÜ Autosõit Haapsalu OÜ Autosõit Tallinn Oü Autosõit TARTU OÜ Autra Koolitus OÜ Ave Autokool OÜ Aveda Koolituse OÜ Bellanora OÜ Dartanjan OÜ Delta Autokool OÜ DriveLux OÜ Ekspress Auto L OÜ Elva Autokool OÜ Eris Drive OÜ ERK Autokool OÜ ERMELO OÜ FIXUM AK OÜ Gestani OÜ GoBus Autokool OÜ H&M Mertens OÜ Haja Autokooli OÜ HK Harju Automik OÜ Horizontrans OÜ Ida-Virumaa Autokool OÜ Jevgenia OÜ JMTV OÜ JUAUS OÜ Juusu Auto OÜ Järva Autokool OÜ Kadrioru Autokool OÜ KAGUKAAR OÜ Kalju Autokool OÜ Kiivi Autokool OÜ Kohe OÜ Kose Autokool OÜ KURSUS & KO OÜ Laplaravia OÜ Leles OÜ Madleer OÜ Mai Metsik Autokool OÜ MGA Koolitus OÜ MGM OÜ Motokoolitus OÜ Motosõit OÜ Neti Autokool

1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1

2010 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7

0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7

33,3 34 34,7 35,4 36,1 36,8 37,5 38,2 38,9 39,6 40,3 41 41,7 42,4 43,1 43,7 44,4 45,1 45,8 46,5 47,2 47,9 48,6 49,3 50 50,7 51,4 52,1 52,8 53,5 54,2 54,9 55,6 56,2 56,9 57,6 58,3 59 59,7 60,4 61,1 61,8 62,5 63,2 63,9 64,6 65,3 66 66,7 67,4 68,1 68,7

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. LISA 2. Küsimustikule vastanud autokoolide nimed OÜ Niguliste Autokool OÜ Norax Koolitus OÜ Proming OÜ Radiant OÜ RADIANT OÜ Rae Liikluskool OÜ Raivo OÜ Roolikool OÜ Rüütli Autokool OÜ Sky Autokool OÜ Soovitav OÜ STA OÜ Sõidukoolituse OÜ Taavo Tenno Autokool OÜ Tapa Autokool OÜ Tugev Partner OÜ UNOMAR Grupp OÜ Vahtralehe Autokool OÜ Valga Makd OÜ Valkrus OÜ VIVAT OÜ Yungman OÜ"Viru Autom" Põltsamaa Ametikool Pärnumaa Kutsehariduskeskus Rakvere Ametikool Rakvere Autokool Ropka autokool Räpina Ühisgümnaasium S&S Drive Stalker autokool Tabivere Gümnaasium Tallinna Autobussikoondise AS Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS Tamsalu Gümnaasium Tartu Autom MTÜ Tartu Kutsehariduskeskus Toomas Tanne Kehra Autokool FIE Tõrva Gümnaasium TÜ Illani TÜ Jungman Pluss Türi Majandusgümnaasium Vana-Antsla Kutsekeskkool Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool Värska Gümnaasium Total

1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 144

2010 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 100

0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 100

69,4 70,1 70,8 71,5 72,2 72,9 73,6 74,3 75 75,7 76,4 77,1 77,8 78,5 79,2 79,9 80,6 81,2 81,9 82,6 83,3 84 84,7 85,4 86,1 86,8 87,5 88,2 88,9 89,6 90,3 91 91,7 92,4 93,1 93,7 94,4 95,1 95,8 96,5 97,2 97,9 98,6 99,3 100

*Kaubamärgina kasutatav nimi+ Ettevõtte andmed.

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. LISA 3. Autokoolide valimi regionaalne jaotus

2010

LISA 3. AUTOKOOLIDE VALIMI REGIONAALNE JAOTUS Koolide arv asulas

Valim

Abja-Paluoja

Ahja

Alatskivi

Aravete

Avinurme

Aruküla

Elva

Audru

Haapsalu

Avinurme

Jõgeva

Elva

Jõhvi

Haapsalu

Järva-Jaani

Iisaku

Kehra

Jõgeva

Kehtna

Jõhvi

Keila

Järva-Jaani

Kilingi-Nõmme

Kadrina

Kiviõli

Karksi-Nuia

Koeru

Kassi

Kohtla-Järve

Kehra

Kose

Kehtna

Kuressaare

Keila

Käina

Kilinginõmme

Kärdla

Kiltsi

Lüganuse

Kiviõli

Maardu

Koeru

Narva

Kohtla-Järve

Olustvere

Kose

Orissaare

Kunda

Paide

Kuressaare

Põltsamaa

Kuusalu

Pärnu

Käina

Rakvere

Kärdla

Rapla

Leisi

Räpina

Loksa

Sillamäe

Lähte

Sonda

Lüganuse

Suuremõisa

Maardu

Tabivere

Maidla

Tallinn

Narva

Tamsalu

Olustvere

Tapa

Orissaare

Tartu

Paide

Tõrva

Asula

Valim

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. LISA 3. Autokoolide valimi regionaalne jaotus

2010

Paikuse

Türi

Paistu

Uusküla

Papsaare

Valga

Põltsamaa

Vana-Antsla

Põlva

Vana-Vigala

Pärnu

Viljandi

Rakvere

Võru

Rapla

Väike-Maarja

Räpina

Värska

Saku

Saue

Sillamäe

Tabivere

Tallinn

Tamsalu

Tapa

Tartu

Tiskre

Toila

Tõrva

Tõstamaa

Türi

Uusküla

Sonda

Valga

Vana-Antsla

Vana-Vigala

Vana-Võidu

Varstu

Vastseliina

Viljandi

Võnnu

Võru

Väike-Maarja

Värska

kokku

253 Kalle Koppel

143

Suuremõisa

144

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. LISA 4. Autokooli profiili kirjeldav küsitlus

2010

LISA 4. AUTOKOOLI PROFIILI KIRJELDAV KÜSITLUS Autokooli profiil Ankeedis on 12 küsimust

Kooli andmed

Mootors천idukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. LISA 4. Autokooli profiili kirjeldav k체sitlus

2010

Mootors천idukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. LISA 4. Autokooli profiili kirjeldav k체sitlus

2010

Mootors천idukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. LISA 4. Autokooli profiili kirjeldav k체sitlus

2010

T채name teid, et vastasite ankeedile.

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. LISA 5. Õpetaja profiili kirjeldav küsimustik

2010

LISA 5. ÕPETAJA PROFIILI KIRJELDAV KÜSIMUSTIK Õpetaja profiil Ankeedis on 24 küsimust

Taustaandmed

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. LISA 5. Õpetaja profiili kirjeldav küsimustik

2010

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. LISA 5. Õpetaja profiili kirjeldav küsimustik

2010

Õppemeetodite kasutamine

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. LISA 5. Õpetaja profiili kirjeldav küsimustik

2010

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. LISA 5. Õpetaja profiili kirjeldav küsimustik

2010

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. LISA 5. Õpetaja profiili kirjeldav küsimustik

2010

Enesekohased küsimused

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. LISA 5. Õpetaja profiili kirjeldav küsimustik

2010

Täname teid, et vastasite ankeedile.

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. LISA 6. Õpilase arvamust kirjeldav küsimustik

2010

LISA 6. ÕPILASE ARVAMUST KIRJELDAV KÜSIMUSTIK Küsimustik enne esmase juhiloa saamist - õpingute kaardistus Õnnitleme teid eksamite eduka sooritamise puhul! Eesti rahvusliku liiklusohutusprogrammi rakenduskavas aastateks 2008-2013 on Maateeametile seatud ülesandeks kaardistada autokoolide tänane olukord ja välja töötada indikaatorid autokoolides läbiviidava koolituse kvaliteedi hindamiseks. Käesolev küsimustik on üks osa sellest kaardistavast uuringust. Teie isikuga seotud andmeid ja antud vastuseid ei avalikustata. Neid kasutame ainult andmete analüüsimisel statistiliste meetoditega. Tärniga (*) märgitud küsimustele vastamine on kohustuslik. Ankeedis on 35 küsimust

Õpilase profiil

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. LISA 6. Õpilase arvamust kirjeldav küsimustik

2010

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. LISA 6. Õpilase arvamust kirjeldav küsimustik

2010

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. LISA 6. Õpilase arvamust kirjeldav küsimustik

2010

Teooriaõpe Teooriaõppe kaardistus

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. LISA 6. Õpilase arvamust kirjeldav küsimustik

2010

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. LISA 6. Õpilase arvamust kirjeldav küsimustik

2010

Sõiduõpe Sõiduõppe kaardistus

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. LISA 6. Õpilase arvamust kirjeldav küsimustik

2010

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. LISA 6. Õpilase arvamust kirjeldav küsimustik

2010

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. LISA 6. Õpilase arvamust kirjeldav küsimustik

2010

Õpieesmärgid

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. LISA 6. Õpilase arvamust kirjeldav küsimustik

2010

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. LISA 6. Õpilase arvamust kirjeldav küsimustik

2010

Enesekohased küsimused

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. LISA 6. Õpilase arvamust kirjeldav küsimustik

2010

Riske vältivat, keskkonda säästvat ja teisi liiklejaid arvestavat liiklemist! Täname teid, et vastasite ankeedile.

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. LISA 6. Õpilase arvamust kirjeldav küsimustik

2010

Вопросник перед получением первичных прав Поздравляем Вас с успешной сдачей экзамена! В национальной программе по безопасности дорожного движения Эстонии в течении 2008-2013 лет, Шоссейный Департамент Дорог проводит исследование по определению сегодняшнего состояния автошкол и желает выработать индикаторы (показатели) для оценки качества обучения, проводимого в автошколах. Данный вопросник является частью этого исследования. Данные, связанные с Вашей личностью, и Ваши ответы не будут обнародованы. Они будут использованы только при анализировании данных статистическим методом. На вопросы, обозначенные (*), отвечать обязательно. Всего вопросов в этой анкете: 35

Профиль ученика

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. LISA 6. Õpilase arvamust kirjeldav küsimustik

2010

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. LISA 6. Õpilase arvamust kirjeldav küsimustik

2010

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. LISA 6. Õpilase arvamust kirjeldav küsimustik

2010

Teooriaõpe Oбучение теории

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. LISA 6. Õpilase arvamust kirjeldav küsimustik

2010

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. LISA 6. Õpilase arvamust kirjeldav küsimustik

2010

Sõiduõpe Обучение вождению

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. LISA 6. Õpilase arvamust kirjeldav küsimustik

2010

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. LISA 6. Õpilase arvamust kirjeldav küsimustik

2010

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. LISA 6. Õpilase arvamust kirjeldav küsimustik

2010

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. LISA 6. Õpilase arvamust kirjeldav küsimustik

2010

Цели обучения

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. LISA 6. Õpilase arvamust kirjeldav küsimustik

2010

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. LISA 6. Õpilase arvamust kirjeldav küsimustik

2010

Вопросы личного характера

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. LISA 6. Õpilase arvamust kirjeldav küsimustik

2010

Отправить вашу анкету Благодарим за участие в опросе!

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. LISA 7. Autokoolidele saadetud kutse tekst

2010

LISA 7. AUTOKOOLIDELE SAADETUD KUTSE TEKST

Lugupeetud autokooli juhataja! Maanteeametile

Eesti

Rahvusliku

liiklusseadusega

seatud

ülesannete

Liiklusohutusprogrammiga täitmiseks

viime

läbi

uue

autokoolide

hetkeolukorda kaardistava uuringu. Uuringu jaoks kogume andmeid kahe küsitluse abil: 1. Kooli profiil http://kysitlus.hk.tlu.ee/index.php?sid=51458&lang=et 2. Õpetaja profiil http://kysitlus.hk.tlu.ee/index.php?sid=17667&lang=et Palun edastage õpetaja profiili kaardistamiseks mõeldud küsimustik oma koolis töötavatele õpetajatele. Vastuseid ootame mõlemale küsimustikule hiljemalt 6. septembriks 2010. aastal kella 17.00-ks.

Lugupidamisega, Maanteeameti eksamiosakonna peaspetsialist Epp Loorens 636 1113 Epp.loorens@mnt.ee

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. LISA 8. Õpilastele pärast sõidueksami positiivset sooritamist antud kutse vastata küsimustikule

2010

LISA 8. ÕPILASTELE PÄRAST SÕIDUEKSAMI POSITIIVSET SOORITAMIST ANTUD KUTSE VASTATA KÜSIMUSTIKULE Eesti keeles:

Õnnitleme teid eksamite eduka sooritamise puhul! Eesti rahvusliku liiklusohutusprogrammi rakenduskavas aastateks 2008-2013 on Maateeametile seatud ülesandeks kaardistada autokoolide tänane olukord ja välja töötada indikaatorid autokoolides läbiviidava koolituse kvaliteedi hindamiseks. Käesolev küsimustik on üks osa sellest kaardistavast uuringust. Enne kui tulete oma esmasele juhiloale järele, vastake palun küsimustikule, mille leiate interneti aadressil http://bit.ly/opingud

Vene keeles: Поздравляем Вас с успешной сдачей экзамена! В национальной программе безопасного дорожного движения Эстонии в течении 2008-2013 лет Шоссейному департаменту дорог дано задание исследовать сегодняшнее состояние автошкол и выработать индикаторы для оценки качества обучения проводимого в автошколах. Настоящий вопросник является частью от этого исследования.

Перед тем, как пойдете получать свои первичные права, ответьте, пожалуйста, на вопросник, который найдете по интернет адресу http://bit.ly/opingud-ru

100

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. LISA 9. Koolide nimekiri ja küsimustikule vastanud õpilaste arv

2010

LISA 9. KOOLIDE NIMEKIRI JA KÜSIMUSTIKULE VASTANUD ÕPILASTE ARV Autokooli nimi Ei ole kooli nimetatud Aide Autokool Alopex Annely autokool Atlanta (Eris Drive) Autokool Drive Autokool Kevad Autokool Madel Autokool Radar Autokool Radial Autom Autokool Autom Põltsamaa Liiklusklubi Autom Tallinna autokool Autosõit Ave Autokool Aveda Bellanora Erman Autokool

Vastanud õpilaste arv 1 7 3 1 3 1 1 1 1 1 2 2 1 9 4 2 2 1

FIE Lembit Solom Autokool

GoBus Autokool Haja Helmo Autokool Hille Eriku Autokool Radial Järva Autokool Järvamaa Kutsehariduskeskus Kadrioru Autokool Kaja autokool Kehra autokool Klimberg Kose Koolitus Kuressaare Ametikool Laplar Lasnamäe Autokool LRK Autoklubi LRK Autokoolitus Madel Autokool MAKD MG autokool Motohunt Motokaru Autokool Niguliste autokool Odium autokool Origon EST Autokool Orissaare Autokool Overlin

2 1 1 1 6 1 1 1 1 2 4 1 2 1 2 4 1 1 1 1 1 3 1 1 1 1

Autokooli nimi Plekk-Liisu Põltsamaa autom Pärnu Bussipargi autokool Radant Radar Rool Räpina Sõidukoolitus Taavo Tenno Autokool Tapa autokool Tartu KHK Testudo Türi Gümnaasiumi Vana-Võidu Autokool Venta Plus Viktal Viktorija autokool Viljandi autokool Madel Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli autokool Viltumäe Viva Liiklus Vivat autokool Võru Autom Võrumaa Autokool

Vastanud õpilaste arv 1 1 1 1 1 1 1 1 3 1 1 1 1 1 3 1 2 1 1 1 1 1 3 9

101

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. LISA 10. Õpilaste omasõnalised põhjendused miks nad olid teooriaõppega rahul või rahulolematud

2010

LISA 10. ÕPILASTE OMASÕNALISED PÕHJENDUSED MIKS NAD OLID TEOORIAÕPPEGA RAHUL VÕI RAHULOLEMATUD Olin teooriaõppega rahul, sest ...... Kuna olin õpingute tõttu jätnud lubade tegemise pooleli. ARKi sain minna peale 2 aastast pausi. Need teadmised olid ikka veel olemas ja sain tehtud ARK teooria eksami ja sõidueksami. Õpetaja Kalev Orgla oli oma koha vääriline. Õpetaja oli väga huvitav ja suutis panna kõik õpilased teemast huvituma. Õpetaja seletas kõik situatsioonid lahti. Rahulik ja sõbralik õpetaja, kes samas suutis kõik asjad väga selgeks teha . tegelikult ma enam nii väga ei mäletagi, sest sutokoolist on möödas 5 aastat aga Arki jõudsin alles sel aastal. (laiskus). põhimõtteliselt saab asjad kõige kergemini selgeks siis, kui asju arutatakse elust enesega teemadel! õpetaja oskas tundi väga huvitavalt ja sisukalt läbi viia, tuues näiteid liiklusest tegelikust elust kui ka enda kogemustest.Oskas väga hästi ära seletada keerulisemad mõisted, mis tegi õppimise lihtsamaks. Kui teatud põhjusel ei saanud loengus osaleda, siis oli võimalik loeng e-õppe keskonnas videofailina üle vaadata ja test selle kohta lahendada. rääkis ilusti ja selgitas kõik küsimused ilusti meile ära. Kuna õpetaja tegi kõik asjad väga hästi selgeks. õpetaja oli hea ning rääkis huvitavalt!!! õpetaja oli tasemel ja oskas alati küsimustele vastata mis esitati. erinevate situatsioonide ja ohtlike olukordade kohta näidati video klippe ja räägiti kuidas neid olukordi vältida! были подробно и понятно разобраны все темы курса. Полностью уяснил алгоритм дорожного движения. Позитивный и мотивирующий подход преподавателя. Доступность материалов и гибкая возможность получения консультаций и разборки сложных вопросов по теории. Доступно всё объяснялось, проводии контроль знаний. Õpetaja oli meeldiv, oskas seletada, vastas küsimustele ja haaras õpilasi vestlusesse. sain kõik vajaliku teada et hakkama saada õpetaja seletas teooriat innuga. sain piisavalt hea koolituse. õpetaja esitas selle huvitavalt vesteldes õpilastega, mitte lihtsalt tahvlilt maha lugedes. seletati kõike väga hästi Õpetajad oskasid seletada lahti kõik meie esitatud küsimused ja meile selgeks teha. Midagi arusaamatuks ei jäänud nende tundide käigus. Õpetaja oli siga vinge Преподаватели были очень приветливыми и очень хорошо излагали рабочий материал!благодаря им я знаю правила дорожного движения! Õpetaja oli äärmiselt kompetentne ja suure kogemusega ning oskas õpilasi väga hästi motiveerida. õpetaja tõi palju näiteid reaalsest elust ja õppetöö ei tundunud kuivana. õpetaja oli hea ja tänu sellele sain kõigest lihtsalt aru.

102

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. LISA 10. Õpilaste omasõnalised põhjendused miks nad olid teooriaõppega rahul või rahulolematud

2010

Olin teooriaõppega rahulolematu, sest ...... oli igav, võiks tõesti olla rohkem power pointi, videoklippe või praktilisi ylesandeid muidu oli nagu kõik OK aga õpetaja, kes seletas, rääkis maru vaikselt, aeglaselt ja vabandan väga "uimaselt" . plohoe i nevnjatnoe objasnenie õpetaja ei vastanud meie küsimustele. Ta rääkis pikalt ja hoopis teisest teemast kui meie soovisime

103

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. Lisa 11. Õpilaste omasõnalised põhjendused miks nad olid sõiduõppega rahul või rahulolematud

2010

LISA 11. ÕPILASTE OMASÕNALISED PÕHJENDUSED MIKS NAD OLID SÕIDUÕPPEGA RAHUL VÕI RAHULOLEMATUD Olin sõiduõppega autokoolis rahul, sest ... sõitsime väga erinevaid marsruute pidi ning õpetaja näitas ära ka paljud eksamil sõidetavad keerulised kohad. õpetajad olid väga proffessionaalsed ja mingit lihtsalt pääsemist ei olnud, kuigi natuke tegi see ka närviliseks aga hiljem oli tänu sellele riiklikuks eksamiks korralikult valmistatud ja riiklikul eksamil probleeme ei esinenud. Kõik toimis nii nagu peab. Sõiduõpetaja oli hea. Mul oli supper hea sõiduõpetaja! Rahulik, selgitas asju lihtsalt ja lühidalt! Sain kõikidele oma küsimustele seoses sõiduõppega õpetajalt vastused. Meeldis, et õpetaja suhtumine oli minusse austav. omandasin piisavalt kogemusi et autoga iseseisvalt hakkama saada. Sõiduõpetaja oli väga hea õpetaja. Ei sekkunud minu õppesõitu nt rooli keeramise või piduri vajutamisega. Tänu heale juhendamisele sain iseseisvalt sõiduga hakkama. Meeldis õpetaja positiivne suhtlemine. Ta oli rahulik ning seletas keerulisemad asjad lahti. õpetaja seletas kõik mis mulle arusaamatuks jäi korralikult lahti ja vahel ka joonistas ette.õpetaja ise jäi rahulikuks ja oli sõbralik. Научился ездить безопасно Sõiduõpetaja oli alati kättesaadav ja järjekorrad polnud pikad. Позитивный и спокойный подход инструктора. Дополнительные уроки по движению за городом и на шоссе. Способность замечать слабые стороны с последующим их закреплением. Советы не только по движению, правилам, но и знанию автомобиля и учитывание его возможностей. Было проявлено безграничное терпение, отработаны самые сложные перекрёстки, задания. Если было не понятно, объяснялось пока не пойму ребта (преподователи) знают, что делают... sõiduõpetaja oli väga tasemel. nad olid seal ülimalt mõistvad ja sõbralikud. Igas küsimuses sain kindel olla, et saan neilt abi. Mul oli meeldiv oma õpetajaga sõita. Saime alati väga hästi läbi. Läksin alati tundi hea enesetundega. õpetaja oli vägagi hea sõiduõpetaja. sain ekamid tehtud Õpetaja oli arusaav ja juhendas palju kui hakkama ei saanud. smenila insturktora Viktora, na Andrusa. Kuna õpetajad olid arusaavad ja kannatlikud minu suhtes. Õpetajad olid täiega lahedad olin rahul autokooliga Autosõit oü. Autokkool Jõgeva Autom sõiduõpe jättis soovida. Kuna õpetaja oli väga rahulik, ei sisendanud negatiivseid tundeid. Pigem oli positiivne ning meeldiv, vaatamata sellele, kus oli vaja märkus teha, ta ka tegi. õpetaja oli rahulik ja seletas hästi Täitsin valikvastustega tabeli Autosõit OÜ kohta. Olin rahul, sest õpetajad motiveerisid ja julgustasid. ta oli väga hea ja rahulik inimene

104

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. Lisa 11. Õpilaste omasõnalised põhjendused miks nad olid sõiduõppega rahul või rahulolematud

2010

sõiduõpetajaga saime hästi läbi. õpetaja teadis täpselt mida ja kuidas tuleb selgeks saada. Mulle pakuti erinevaid võimalusi sõiduõpete teostamiseks. Tahan öelda, et olen sõiduõppega autokoolis väga rahul, paremini enam ei oleks saanudki. tegin palju sõidutunde ja läbisime väga erinevaid situatsioone/tänavaid/ristmikke. Õpetajad olid sümpaatsed ja vastasid alati tekkinud küsimustele. Väga rahul ka sellega, et sain õppe nii kuival kui ka lumisel/jäisel teel sõitmiseks, mida suvel õppides poleks saanud. Olin sõiduõppega autokoolis rahulolematu, sest ... ei olnud rahul kuna instruktor oli kuri ja närviline, milletõttu vahetasin teda teise vastu. õpetaja läi tihti sõidutundi hiljaks ning tänu sellele jäi tunni pikkus lühemaks. minu jaoks jäi ette nähtud sõidutunde väheseks Autokooli juhataja ei pidanud peaaegu kunagi kinni kokkulepitud aegadest. Kontoris ei olnud teda kunagi kohal, kui oli vaja paberimajandus korda ajada. Juhataja võttis vastu autokooli sõidueksameid, aga ei teatanud ette, et eksam ära jääb kuna on haige. Järjekorrad sõidueksamile olid mitu nädalat. ei olnud rahulolematu. do smeno instruktora, Viktor ljubil pooratj, dovesti do sljoz. instruktor bql ne uravnovesennqm chelovekom. Autokooli sõiduõpetaja oli liialt pealiskaudne ning aeglane (sellest, sain ma alles siis aru kui mul üks tund asendati Tõnis Aidoga, kes kasutas hoopis teistsuguseid õppemeetodeid ja palju paremaid, ma ei osanud seda õpetamist enne hinnata, kuna polnud autoga sõitnudki) ja kui sõidutunnid lõppema hakkasid olin ma ainult ligikaudu 4 korda harjutanud külgboksi, kus mulle üteldi kõik ette, mis ma nüüd tegema pean ega lastud absoluutselt enda peaga mõtelda, mis tuleb järgmiseks teha. Külgboksi sain ma selgeks üldse tänu Jaanus Raagile, kellelt ma lisatunde võtsin. õpetaja ei pööranud tähelepanu eriti meie sõidule. Pigem suhtles ta koguaeg telefonis teistega ja seega jäid paljud harjutused tegemata ja me viibisime palju maantee peal sõites. Õpetaja oli liigselt mugav, vanades harjumustes kinni, tekitas tunde, et olin saamatu ja tunni edukus sõltus suuresti õpetaja meeleolust. minu arust on õpilastele ette nähtud liiga vähe kohustuslikke sõidutunde. Mina alustasin sõidu õppimist täiesti nullist ja minu arust taheti tundide alguses liiga palju asju korraga, mida meelde jätta. Muidugi olid tunnid ka 2*50 minutit pikad. Teooria tundide arvu võiks natuke vähendada, et saada juurde sõidutunde. 250 krooni ühe lisa tunni eest on päris palju. kui käisin teises autokoolis lisasõidutunde võtmas siis alles seal õppisin tähtsaid asju juurde näiteks käsipiduriga kallaku pealt minekut. Odiumi autokoolist lahkusin, kuna peale 120 sõidutundi ei olnud veel lootustki sõidueksamile pääseda. Õpetaja väitis, et temal on õigus ise oma õpilaste eksamit vastu võtta ja tema ei leidnud, et olen kooli eksamiks valmis. eks ta ikka päris kalliks läks selle ajaga, mis ma seal sõitsin, pole peale 15 sõidutundi targemaks saanud. pärast seda õppisin iseseisvalt asjad selgeks ja sooritasin exami atlanta direktoriga. selleks ajaks oli neil ammu partnerleping lõppetatud

105

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring. LISA 12. Mootorsõidukijuhi koolituse eesmärgid juhi käitumise erinevatel tasanditel (Keskinen jt 2009, kohandatud Ainjärv) 2010

LISA 12. MOOTORSÕIDUKIJUHI KOOLITUSE EESMÄRGID JUHI KÄITUMISE ERINEVATEL TASANDITEL (KESKINEN JT 2009, KOHANDATUD AINJÄRV)

Elu eesmärgid ja elamise oskused

Konkreetse sõidu eesmärk ja olukord

Konkreetses liiklusolukorras toimetulek

Konkreetse manöövri tegemine

Mootorsõidukijuhi koolituse sisu Riske suurendavad faktorid Teadmised ja oskused Ohutus Keskkond 4.1.Õpilane teab 4.2.Õpilane väär4.3.Õpilane väärkuidas elu üldised tustab ohutust oma tustab keskkonna eesmärgid ja väär- elu eesmärkides, säästmist oma elu tused, grupinormid käitumises, normieesmärkides, käitujms mõjutab juhi des, joovastavate mises jms. käitumist. ainete tarbimises jms. 3.1.Õpilane teab sõidu eesmärgi, marsruudi valiku, sotsiaalse pinge jms mõju juhi käitumisele. 2.1.Õpilane omab liiklusolukordades toimetuleksuks vajalikke teadmisi ja oskusi (märguanded, ohutu pikivahe, sõidujärjekord, paiknemine jms. 1.1.Õpilane oskab sõidukit käsitleda (käike vahetada, pidurdada, kurvis sõita jms).

3.2.Õpilane teab juhi psüühilise, vaimse ja tervisliku seisundi, sotsiaalse pinge, sõidu eesmärgi jms seotud ohte. 2.2.Õpilane teab oludele mittevastava kiiruse ja pikivahega, liiklusreeglite eiramise ja teiste liiklejatega mitte arvestamisega jms seotud ohte. 1.2.Õpilane teab sõiduki valest käsitlemisest tulenevaid ohte.

3.3.Õpilane teab sõiduviisi valiku, juhi seisundi, sotsiaalse pinge jms mõju keskkonnasäästlikule sõidustiilile. 2.3.Õpilane teab valest kiirusest ja väikesest pikivahest, vähesest tähelepanust jms tulenevat kahjulikku mõju keskkonda säästvale sõidustiilile. 1.3.Õpilane teab sõiduki valest käsitlemisest tulenevat kahjulikku mõju keskkonnale.

Enesehinnang 4.4.Õpilane on teadlik oma väärtuste ja hoiakute mõjust käitumisele juhina ning omab strateegiaid selle kahjuliku mõju vältimiseks. 3.4.Õpilane on teadlik enda tegevuse planeerituse astmest, sõidu eesmärkidest, motiividest jms. 2.4.Õpilane teab enda liiklusolukordades toimetulekuga seotud tugevaid ja nõrku külgi.

1.4.Õpilane teab enda tugevaid ja nõrku külgi, mis on seotud sõiduki käsitlemisega.

106

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas

2010

LISA 13. GDE-MAATRIKSIS TOODUD ÕPIVÄLJUNDID B-KATEGOORIA ÕPPEKAVAS 1. TEEMA: JUHI KOOLITUS, AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE 1. TEEMA: JUHI KOOLITUS, AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE

1.4. Autosõidu ja sõiduõppe olemus 1.4. Autosõidu ja sõiduõppe olemus

1.4.1. Juhilt nõutavad teadmised, oskused ja võimed 1.4.1. Juhilt nõutavad teadmised, oskused ja võimed

1) oskama kontrollida auto valmisolekut sõiduks;

1.1.

2) oskama hinnata oma seisundit ja valmisolekut liiklemiseks;

3.4.

1. TEEMA: JUHI KOOLITUS, AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE

1.4. Autosõidu ja sõiduõppe olemus

1.4.1. Juhilt nõutavad teadmised, oskused ja võimed

3) tundma ja oskama juhinduda liikluseeskirjast ja teistest liiklemisega seotud õigusaktidest;

2.1.

1. TEEMA: JUHI KOOLITUS, AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE 1. TEEMA: JUHI KOOLITUS, AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE

1.4. Autosõidu ja sõiduõppe olemus 1.4. Autosõidu ja sõiduõppe olemus

1.4.1. Juhilt nõutavad teadmised, oskused ja võimed 1.4.1. Juhilt nõutavad teadmised, oskused ja võimed

4) omama juhile vajalikku tähelepanuvõimet;

2.1.

5) oskama autot juhtida ja sooritada üheaegselt mitut toimingut;

1.1.

1. TEEMA: JUHI KOOLITUS, AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE

1.4. Autosõidu ja sõiduõppe olemus

1.4.1. Juhilt nõutavad teadmised, oskused ja võimed

6) oskama jälgida liiklust, hinnata liiklusolukordi ja hinnata oma tegevust objektiivselt;

2.1.

1. TEEMA: JUHI KOOLITUS, AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE

1.4. Autosõidu ja sõiduõppe olemus

1.4.1. Juhilt nõutavad teadmised, oskused ja võimed

7) oskama ennustada teiste liiklejate tegevust ja seda arvestada;

2.1.

1. TEEMA: JUHI KOOLITUS, AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE

1.4. Autosõidu ja sõiduõppe olemus

1.4.1. Juhilt nõutavad teadmised, oskused ja võimed

2.1.

1. TEEMA: JUHI KOOLITUS, AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE

1.4. Autosõidu ja sõiduõppe olemus

1.4.1. Juhilt nõutavad teadmised, oskused ja võimed

1. TEEMA: JUHI KOOLITUS, AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE

1.4. Autosõidu ja sõiduõppe olemus

1.4.1. Juhilt nõutavad teadmised, oskused ja võimed

8) oskama olla oma käitumises teistele mõistetav ja võtta arvesse teiste võimalusi ning vajadusi; 9) oskama kiiresti otsustada, vältida riski, õigesti tegutseda ja toime tulla mitmesugustes liiklusolukordades; 10) oskama kavandada sõiduteekonda;

1. TEEMA: JUHI KOOLITUS, AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE 1. TEEMA: JUHI KOOLITUS, AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE

1.4. Autosõidu ja sõiduõppe olemus 1.4. Autosõidu ja sõiduõppe olemus

1.4.1. Juhilt nõutavad teadmised, oskused ja võimed 1.4.2. Juhi võimed on piiratud

11) valdama keskkonda säästvat, sujuvat ja ökonoomset sõidustiili. 1)Pärast koolitust peab õpilane mõistma, et inimesel on tahteline ja tahtmatu tähelepanu;

1.3.

1. TEEMA: JUHI KOOLITUS, AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE

1.4. Autosõidu ja sõiduõppe olemus

1.4.2. Juhi võimed on piiratud

2) juhi tähelepanu peab töötama valivalt;

2.1.

3.1.

0 0

107

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas

2010

1. TEEMA: JUHI KOOLITUS, AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE

1.4. Autosõidu ja sõiduõppe olemus

1.4.2. Juhi võimed on piiratud

3) juht peab olema võimeline tegelema üheaegselt mitme tähelepanu nõudva asjaoluga;

1. TEEMA: JUHI KOOLITUS, AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE 1. TEEMA: JUHI KOOLITUS, AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE 1. TEEMA: JUHI KOOLITUS, AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE

1.4. Autosõidu ja sõiduõppe olemus 1.4. Autosõidu ja sõiduõppe olemus 1.4. Autosõidu ja sõiduõppe olemus

1.4.2. Juhi võimed on piiratud

4) aju on loominguline organ, kuid väsib kiiresti;

1.4.2. Juhi võimed on piiratud

5) oma tähelepanuvõimet peab oskama ratsionaalselt kasutada; 6) igas olukorras peab oskama säilitada tasakaalukust;

1. TEEMA: JUHI KOOLITUS, AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE

1.4. Autosõidu ja sõiduõppe olemus

1.4.2. Juhi võimed on piiratud

7) juhi võimed ja hoiakud on kujundatavad;

4.1.

1. TEEMA: JUHI KOOLITUS, AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE

1.4. Autosõidu ja sõiduõppe olemus

1.4.2. Juhi võimed on piiratud

8) hälbed käitumises sõltuvad juhi soost, east ja sõidustaažist.

4.1.

1. TEEMA: JUHI KOOLITUS, AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE

1.5. Õpetamine ja hindamine

1.5.1. Pärast koolitust peab õpilane mõistma, et:

1. TEEMA: JUHI KOOLITUS, AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE 1. TEEMA: JUHI KOOLITUS, AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE 1. TEEMA: JUHI KOOLITUS, AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE

1.5. Õpetamine ja hindamine 1.5. Õpetamine ja hindamine 1.6. Õpetaja ja õpilase roll õppeprotsessis

1.5.1. Pärast koolitust peab õpilane mõistma, et: 1.5.1. Pärast koolitust peab õpilane mõistma, et: 1.6. Õpetaja ja õpilase roll õppeprotsessis

1. TEEMA: JUHI KOOLITUS, AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE 1. TEEMA: JUHI KOOLITUS, AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE

1.6. Õpetaja ja õpilase roll õppeprotsessis 1.6. Õpetaja ja õpilase roll õppeprotsessis

1. TEEMA: JUHI KOOLITUS, AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE 1. TEEMA: JUHI KOOLITUS, AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE

1.6. Õpetaja ja õpilase roll õppeprotsessis 1.7. Auto ja auto käsitsemine

1) õppematerjal esitatakse siirdega lihtsamalt keerukamale, kus uus teadmine haakub varemõpituga ning aitab seda kinnistada; nii kujuneb arusaam, et need teadmised moodustavad terviku; 2) õppimine, kordamine ja teadmiste kontroll (ka enesekontroll) teenivad ühist eesmärki; 3) iseseisval tööl ja eriti rühmatööl on õpingutes oluline osa. 1) Pärast koolitust peab õpilasele selgeks saama, et õpitavat saab omandada tahtlikult ja eesmärgistatult või tahtmatult ning eesmärgita; 2) õpitavat saab omandada kas iseseisvalt või õpetaja ja õpilase ühistöö tulemusena; 3) mida mitmekesisem on õpetus ja õpitava ainega tegelemine, seda põhjalikumalt aine omandatakse; 4) õpiprotsessis on oluline õpitu õigeaegne kordamine, objektiivne ja õigeaegne tagasiside. 1) Pärast koolitust peab õpilane teadma mootorsõidukite liigitust;

1.4.2. Juhi võimed on piiratud

3.1.

0 0 0

0 0

0 1.1.

108

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas

2010

1. TEEMA: JUHI KOOLITUS, AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE 1. TEEMA: JUHI KOOLITUS, AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE 1. TEEMA: JUHI KOOLITUS, AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE 1. TEEMA: JUHI KOOLITUS, AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE 1. TEEMA: JUHI KOOLITUS, AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE

1.7. Auto ja auto käsitsemine 1.7. Auto ja auto käsitsemine 1.7. Auto ja auto käsitsemine 1.7. Auto ja auto käsitsemine 1.7. Auto ja auto käsitsemine

1.7. Auto ja auto käsitsemine

2) auto üldehitust ja juhtimisseadmeid;

1.1.

1.7. Auto ja auto käsitsemine

3) mootorsõiduki näidikute tähendust;

1.1.

1.7. Auto ja auto käsitsemine

4) kuidas teostada auto sõidueelset kontrolli;

1.1.

1.7. Auto ja auto käsitsemine

5) kuidas kasutada auto juhtimisseadmeid.

1.1.

1.7.1. Mootorsõidukite liigitus

1.1.

1. TEEMA: JUHI KOOLITUS, AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE 1. TEEMA: JUHI KOOLITUS, AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE

1.7. Auto ja auto käsitsemine 1.7. Auto ja auto käsitsemine

1.7.1. Mootorsõidukite liigitus

1. TEEMA: JUHI KOOLITUS, AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE

1.7. Auto ja auto käsitsemine

1.7.3. Auto sõidueelne kontroll ja juhtimisseadised

1. TEEMA: JUHI KOOLITUS, AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE

1.7. Auto ja auto käsitsemine

1.7.3. Auto sõidueelne kontroll ja juhtimisseadised

1. TEEMA: JUHI KOOLITUS, AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE

1.7. Auto ja auto käsitsemine

1.7.3. Auto sõidueelne kontroll ja juhtimisseadised

1. TEEMA: JUHI KOOLITUS, AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE

1.7. Auto ja auto käsitsemine

1.7.3. Auto sõidueelne kontroll ja juhtimisseadised

1. TEEMA: JUHI KOOLITUS, AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE 1. TEEMA: JUHI KOOLITUS, AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE 1. TEEMA: JUHI KOOLITUS, AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE

1.7. Auto ja auto käsitsemine 1.7. Auto ja auto käsitsemine 1.7. Auto ja auto käsitsemine

1.7.3. Auto sõidueelne kontroll ja juhtimisseadised 1.7.3. Auto sõidueelne kontroll ja juhtimisseadised 1.7.3. Auto sõidueelne kontroll ja juhtimisseadised

1) Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada mootorsõidukite liigitust ja jaotust kategooriatesse; 2) mootorsõidukite liigitust juhtimisõiguse seisukohalt. Pärast koolitust peab õpilane teadma auto üldist ehitust, mootori, jõuülekande, rooli, pidurite, veermiku toimet. 1) Pärast koolitust peab õpilane teadma kuidas teostada sõiduki sõidueelset kontrolli ja valmistuda sõiduks; 2) Pärast koolitust peab õpilane teadma mis kuulub auto varustusse ja kuidas seda kasutatakse; 3)Pärast koolitust peab õpilane teadma auto komplekti kuuluvaid turvaseadmeid ja nende kasutamise nõudeid; 4) Pärast koolitust peab õpilane teadma auto tulede, tahavaatepeeglite, ventilatsiooni, klaasija istmesoojendi otstarvet; 5) Pärast koolitust peab õpilane teadma istme reguleerimisega seotut; 6) Pärast koolitust peab õpilane teadma auto juhtimisseadiste kasutamist; 7) Pärast koolitust peab õpilane teadma autol kasutatavaid hõõglampe ja kaitsmeid.

1.7.2. Auto üldehitus ja juhtimisseadmed

1.1. 1.1.

1.1.

1.1. 1.1. 1.1.

109

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas

2010

1. TEEMA: JUHI KOOLITUS, AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE 1. TEEMA: JUHI KOOLITUS, AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE

1.7. Auto ja auto käsitsemine 1.7. Auto ja auto käsitsemine

1.7.4. Auto käsitsemine

10. TEEMA:

10.1. Tähelepanu ja ennustamine

1.1.

10. TEEMA:

10.1. Tähelepanu ja ennustamine

Sõiduõppe käigus püütakse õpilast suunata sellisele sõidustiilile, et ta jälgiks pidevalt liiklust enda ümber, suunates tähelepanu oskusele: Sõiduõppe käigus püütakse 2) hinnata auto seisukorda (mõõteriistad, õpilast suunata sellisele mootori heli, rool jms); sõidustiilile, et ta jälgiks pidevalt liiklust enda ümber, suunates tähelepanu oskusele:

10. TEEMA:

10.1. Tähelepanu ja ennustamine

2.1.

10. TEEMA:

10.1. Tähelepanu ja ennustamine

10. TEEMA:

10.1. Tähelepanu ja ennustamine

Sõiduõppe käigus püütakse 3) näha liiklust tervikuna; õpilast suunata sellisele sõidustiilile, et ta jälgiks pidevalt liiklust enda ümber, suunates tähelepanu oskusele: Sõiduõppe käigus püütakse 4) otsida probleeme; õpilast suunata sellisele sõidustiilile, et ta jälgiks pidevalt liiklust enda ümber, suunates tähelepanu oskusele: Sõiduõppe käigus püütakse 5) olla teistele liiklejatele nähtav; õpilast suunata sellisele sõidustiilile, et ta jälgiks pidevalt liiklust enda ümber, suunates tähelepanu oskusele:

1.7.4. Auto käsitsemine

1) Pärast koolitust peab õpilane teadma millist informatsiooni edastavad auto näidikud; 2)Pärast koolitust peab õpilane teadma kuidas kasutada kõiki auto juhtimisseadiseid ja lüliteid:– millal ja kuidas sidurit kasutada ja käike valida ning vahetada,– millal ja kuidas pidurdada,– gaasipedaali kasutamisel toimuvat,– rooli kasutamisel toimuvat. 1) oskab suunata pilku ette ja mõlemale poole lähedale ja kaugele ning peeglitesse;

1.1. 1.1.

1.1.

2.2.

2.1.

110

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 10. TEEMA:

10.1. Tähelepanu ja ennustamine

10. TEEMA:

10.1. Tähelepanu ja ennustamine

10. TEEMA:

10.1. Tähelepanu ja ennustamine

10. TEEMA:

10.1. Tähelepanu ja ennustamine

Sõiduõppe käigus püütakse õpilast suunata sellisele sõidustiilile, et ta jälgiks pidevalt liiklust enda ümber, suunates tähelepanu oskusele: Sõiduõppe käigus püütakse õpilast suunata sellisele sõidustiilile, et ta jälgiks pidevalt liiklust enda ümber, suunates tähelepanu oskusele: Sõiduõppe käigus püütakse õpilast suunata sellisele sõidustiilile, et ta jälgiks pidevalt liiklust enda ümber, suunates tähelepanu oskusele: Sõiduõppe käigus püütakse õpilast suunata sellisele sõidustiilile, et ta jälgiks pidevalt liiklust enda ümber, suunates tähelepanu oskusele:

2010

6) olla oma tegevuses teistele liiklejatele mõistetav;

2.1.

7) püüda olukordi ennetada;

2.1.

8) hoida ohutut piki- ja külgvahet;

2.1.

9) ennustada teiste võimalikku tegevust.

2.1.

111

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 10. TEEMA:

10.1. Tähelepanu ja ennustamine

Sõiduõppe käigus püütakse õpilast suunata sellisele sõidustiilile, et ta jälgiks pidevalt liiklust enda ümber, suunates tähelepanu oskusele:

10. TEEMA:

10.2. Kiirus

10. TEEMA:

10.2. Kiirus

10. TEEMA:

10.2. Kiirus

10. TEEMA:

10.2. Kiirus

10. TEEMA:

10.2. Kiirus

10. TEEMA:

10.2. Kiirus

10. TEEMA:

10.3. Juhi märguanded

2010

Suur osa juhi tähelepanust liiklusest kulub vajaliku informatsiooni saamisele. Õpilane peab õppima saadud informatsioonist eraldama kõige olulisemat, mis on vajalik edaspidiseks tegutsemiseks. Kogenematu juhi tähelepanu kinnistub ebaolulisele ja sageli üksikobjektile, jättes olulise täpsustamata. Kogenud juhi pilk haarab tervikut lähedalt ja kaugelt, see lubab ennustada liiklusolukordade kulgu ette. Õpetaja peab suunama õpilase tähelepanu (mõtet) ka nendele ohtudele, mida õpilane hetkel ei näe. Kui õpilane möödub parkivatest sõidukitest ja teistest ohtlikest kohtadest nendele tähelepanu pööramata, on see märgiks, et õpilane ei täida ohutu liiklemise juhiseid ja ei oska eristada olulist informatsiooni ebaolulisest. 1) Sõidukiiruse valikul peab õpilane võtma arvesse: liikluseeskirja sätteid; 2)Sõidukiiruse valikul peab õpilane võtma arvesse: liikluse keerukust; 3) Sõidukiiruse valikul peab õpilane võtma arvesse: teeolusid; 4)Sõidukiiruse valikul peab õpilane võtma arvesse: ilmaolusid; 5)Sõidukiiruse valikul peab õpilane võtma arvesse: oma juhioskusi ja kogemusi. Õpilane peab oskama valida sõidukiirust vastavalt liiklusolukorrale. Kõikides liiklusoludes ühtne põhjendamatult aeglane sõidukiirus väljendab, et õpilane ei valda ohutu liiklemise juhiseid ja ei erista ohtlikke liiklusolukordi vähemohtlikest. 1)Õpilane peab olema oma tegevuses kaasliiklejatele mõistetav: suunamärguandega;

2.1.

2.1. 2.1. 2.1.

2.2.

2.1.

2.2.

2.1.

2.4.

2.1.

112

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 10. TEEMA:

10.3. Juhi märguanded

10. TEEMA:

10.3. Juhi märguanded

10. TEEMA:

10.3. Juhi märguanded

10. TEEMA:

10.3. Juhi märguanded

10. TEEMA:

10.3. Juhi märguanded

10. TEEMA:

2010

2) Õpilane peab olema oma tegevuses kaasliiklejatele mõistetav: suundumisega vastava sõiduraja äärele; 3) Õpilane peab olema oma tegevuses kaasliiklejatele mõistetav: kiiruse sobitamisega;

2.1.

4) Õpilane peab olema oma tegevuses kaasliiklejatele mõistetav: vajadusel käeviipega; 5)Õpilane peab olema oma tegevuses kaasliiklejatele mõistetav: tulede vilgutamisega;

2.1.

10.3. Juhi märguanded

6) Õpilane peab olema oma tegevuses kaasliiklejatele mõistetav: vajaduse ja lubatavuse korral helisignaaliga.

2.1.

10.3. Juhi märguanded

2.2.

10. TEEMA:

10.4. Kaugus teistest liiklejatest

10. TEEMA:

10.4. Kaugus teistest liiklejatest

10. TEEMA:

10.4. Kaugus teistest liiklejatest

10. TEEMA:

10.4. Kaugus teistest liiklejatest

Kui õpilane hilineb korduvalt suunamärguandega, siis on see tingitud enamasti puudulikust liikluse jälgimise oskusest. 1) Õpilane peab mõistma, et vale kaugus teistest liiklejatest on enamasti tingitud: ebaõigest sõidukiirusest, sest sõiduki ruumivajadus sõltub sõidukiirusest; 2) Õpilane peab mõistma, et vale kaugus teistest liiklejatest on enamasti tingitud: puudulikust sõiduki valitsemise oskusest, sest sõiduk kaldub vähese juhtimistäpsuse tõttu teistele liiklejatele lähemale kui soovitud; 3) Õpilane peab mõistma, et vale kaugus teistest liiklejatest on enamasti tingitud: väljakujundamata silmamõõdust (kauguse hindamise võime on välja kujundamata); 4)Õpilane peab mõistma, et vale kaugus teistest liiklejatest on enamasti tingitud: puudulikust tervikpildi nägemise võimest (kaldub kaasliiklejatele liiga lähedale, sest ei teadvusta korraga silma vaatepiirkonda jäävaid sõidukeid).

2.1.

2.2.

113

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 10. TEEMA:

10.5. Liiklejate ühistöö

10. TEEMA:

10.5. Liiklejate ühistöö

10. TEEMA:

10.5. Liiklejate ühistöö

11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE 11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE

11.1. Sõiduks valmistumine 11.1. Sõiduks valmistumine

11.1. Sõiduks valmistumine

11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE 11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE

11.1. Sõiduks valmistumine 11.1. Sõiduks valmistumine

11.1. Sõiduks valmistumine

11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA 11.2. Sõidu alustamine LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE 11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA 11.2. Sõidu alustamine LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE

11.2. Sõidu alustamine

11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA 11.2. Sõidu alustamine LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE

11.2. Sõidu alustamine

2010

1)Pärast koolitust peab õpilane mõistma, et täites liikluseeskirja nõudeid, tuleb ohutu ja sujuva liikluse eesmärgil vaieldamatult: lugu pidada teistest liiklejatest ja looduskeskkonnast; 2)Pärast koolitust peab õpilane mõistma, et täites liikluseeskirja nõudeid, tuleb ohutu ja sujuva liikluse eesmärgil vaieldamatult: arvestada teiste liiklejate oskuste, tahte ja võimalustega liikluses toime tulla; 3) Pärast koolitust peab õpilane mõistma, et täites liikluseeskirja nõudeid, tuleb ohutu ja sujuva liikluse eesmärgil vaieldamatult: näidata valmidust anda raskesse või ohtlikku olukorda sattunud liiklejale sõidueesõigust. 1) Pärast koolitust peab õpilane oskama: valmistuda sõiduks juhina; 2)Pärast koolitust peab õpilane oskama: kontrollida enne sõitma hakkamist ja sõidu ajal sõiduki vastavust ohutusnõuetele; 3) Pärast koolitust peab õpilane oskama: arvestada liiklus-, tee- ja ilmaoludega; 4)Pärast koolitust peab õpilane oskama: enne sõitu kavandada oma sõiduteekonda ja arvesse võtta selle iseärasusi. 1)Pärast koolitust peab õpilane oskama: jälgida tagant lähenejaid ja ennustada nende tegevust; 2) Pärast koolitust peab õpilane oskama: enne sõidu alustamist koostada hangitud informatsiooni põhjal tegevuskava, näidata suunamärguannet ja olla oma tegevuses teistele liiklejatele mõistetav; 3)Pärast koolitust peab õpilane oskama: liituda sujuvalt ja ohutult liiklusvooluga;

2.2.

2.3.

2.1.

2.apr

2.1.

2.1. 2.1.

3.1. 4.1.

2.1. 2.1.

2.1.

114

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA 11.2. Sõidu alustamine LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE

11.2. Sõidu alustamine

11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE 11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE 11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE 11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE

11.3. Sobiva sõiduraja valik

11.3. Sobiva sõiduraja valik 11.3. Sobiva sõiduraja valik 11.3. Sobiva sõiduraja valik 11.3. Sobiva sõiduraja valik

11.3. Sobiva sõiduraja valik 11.3. Sobiva sõiduraja valik 11.3. Sobiva sõiduraja valik

11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA 11.4. Liiklusvoolus LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE sõitmine ja ümberreastumine

11.4. Liiklusvoolus sõitmine ja ümberreastumine

11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA 11.4. Liiklusvoolus LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE sõitmine ja ümberreastumine

11.4. Liiklusvoolus sõitmine ja ümberreastumine

11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA 11.5. Sõiduki asukoht LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE sõites

11.5.1. Asukoht teel, sõiduteel, sõidurea valikul

11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA 11.5. Sõiduki asukoht LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE sõites

11.5.1. Asukoht teel, sõiduteel, sõidurea valikul

2010

4)Pärast koolitust peab õpilane oskama: jälgida veel kord liiklusvoolu sisenemise ajal ees ja külgedel toimuvat. 1) Pärast koolitust peab õpilane oskama: jälgida liiklusolusid ja teiste liiklejate tegevust; 2) Pärast koolitust peab õpilane oskama: suhelda teiste liiklejatega; 3)Pärast koolitust peab õpilane oskama: ennustada teiste liiklejate tegevust; 4) Pärast koolitust peab õpilane oskama: valida liikluseeskirja kohaselt ning enda ja teiste liiklejate suhtes otstarbekalt sõidurada. 1) Pärast koolitust peab õpilane oskama: sõita liiklusvoolus:– jälgides korduvalt liiklust lähedalt, kaugele ette, taha ja kõrvale, et sobitada oma sõidukiirus üldise liiklusvooluga;– sõites sujuvalt, teisi liiklejaid arvestades ja kontrollides, kas teised teda näevad; 2)Pärast koolitust peab õpilane oskama: vahetada sõidurada, seejuures osata liiklusvoolus ümber paikneda sujuvalt ja ohutult teades, kus sõiduraja vahetamine on lubatud, ohutu ja kus see on keelatud või ohtlik. 1) Pärast koolitust peab õpilane oskama: selgitada, mis on sõidukite ja ühissõidukite erirajad ning milline on nendel liiklemise kord; 2) Pärast koolitust peab õpilane oskama: joonise abil selgitada, kuidas peab sõidu ajal paiknema sõiduk asulas ja asulavälisel teel sõltuvalt sõiduki kategooriast ja sõidukiirusest;

2.1.

2.1. 2.1. 2.1. 2.1.

2.1.

2.2.

2.1.

115

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA 11.5. Sõiduki asukoht LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE sõites

11.5.1. Asukoht teel, sõiduteel, sõidurea valikul

11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA 11.5. Sõiduki asukoht LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE sõites

11.5.1. Asukoht teel, sõiduteel, sõidurea valikul

11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA 11.5. Sõiduki asukoht LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE sõites

11.5.2. Pikivahe enda ees sõitva sõidukini

11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA 11.5. Sõiduki asukoht LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE sõites

11.5.2. Pikivahe enda ees sõitva sõidukini

11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE 11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE

11.5.2. Pikivahe enda ees sõitva sõidukini 11.5.3. Erisuguste sõidukite ruumivajadus

11.5. Sõiduki asukoht sõites 11.5. Sõiduki asukoht sõites

11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA 11.6. Juhi märguanded LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE 11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA 11.6. Juhi märguanded LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE

11.6. Juhi märguanded

11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA 11.6. Juhi märguanded LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE

11.6. Juhi märguanded

11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA 11.6. Juhi märguanded LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE

11.6.1. Helisignaal

11.6. Juhi märguanded

2010

3)Pärast koolitust peab õpilane oskama: joonise abil selgitada, kuidas peab sõidu ajal paiknema sõiduk ühesuunalisel ja kahesuunalisel teel sõltuvalt sõiduradade arvust, samuti enne ristmikku, ristmikul ja pärast ristmikku; 4) Pärast koolitust peab õpilane oskama: selgitada rööbasteta sõidukite paiknemise korda pärisuunalisel trammiteel. 1)Pärast koolitust peab õpilane oskama: selgitada küllaldase pikivahe hoidmise kohustust ja selle olulist tähtsust erinevates olukordades; 2) Pärast koolitust peab õpilane oskama: selgitada, kuidas määratakse sobivat pikivahet enda ja eessõitja vahel; 3) Pärast koolitust peab õpilane oskama: selgitada 3-sekundise pikivahe põhimõtet. Pärast koolitust peab õpilane oskama kirjeldada järgmiste sõidukite lisaruumi vajadust sõiduteel ja sõidurajal:1) buss;2) veoauto;3) sõiduauto;4) kaherattalised sõidukid (mootorratas ja jalgratas). 1)Pärast koolitust peab õpilane oskama: selgitada märguandmise aega ja kestust; 2) Pärast koolitust peab õpilane oskama:selgitada märguandekohustust enne:– sõidu alustamist,– manöövrit,– peatumise alustamist; 3) Pärast koolitust peab õpilane oskama: põhjendada, miks hoiatusmärguanne ei anna juhile eesõigust. Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada, millal ja kuidas võib juht anda märguannet helisignaaliga.

2.1.

2.2.

2.1.

2.1. 2.1.

2.2.

2.1. 2.1.

2.1.

2.2.

2.1.

116

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA 11.6. Juhi märguanded LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE

11.6.2. Tulede vilgutamine

11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA 11.6. Juhi märguanded LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE

11.6.3. Suunamärguanne

11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA 11.6. Juhi märguanded LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE

11.6.3. Suunamärguanne

11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA 11.6. Juhi märguanded LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE

11.6.3. Suunamärguanne

11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA 11.6. Juhi märguanded LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE

11.6.4. Peatumismärguanne

11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA 11.6. Juhi märguanded LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE

11.6.5. Kohustus olla tähelepanelik

11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA 11.7. Liiklusmärgid LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE

11.7. Liiklusmärgid

11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA 11.7. Liiklusmärgid LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE

11.7. Liiklusmärgid

11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA 11.7. Liiklusmärgid LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE

11.7. Liiklusmärgid

11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA 11.7. Liiklusmärgid LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE 11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA 11.8. Teekattemärgised LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE

11.7. Liiklusmärgid 11.8. Teekattemärgised

2010

Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada, millal ja kuidas võib juht anda märku tulede vilgutamisega. 1) Pärast koolitust peab õpilane oskama: selgitada, kuidas antakse suunamärku sõidu alustamisel sõidutee servast, pöördel, sõidurea vahetamisel ja muude manöövrite korral; 2) Pärast koolitust peab õpilane oskama: selgitada riske, mis võivad tekkida sõidu alustamisel sõidutee servalt, sõidurea vahetamisel ja muude manöövrite korral; 3) Pärast koolitust peab õpilane oskama: selgitada, millal tuleb kasutada ohutulesid ja ohukolmnurka. Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada, kuidas muuta peatumismärguanne pidurdamisel paremini märgatavaks. Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada, miks peab juht lisaks juhimärguandele ka veenduma oma järgneva tegevuse ohutuses. 1) Pärast koolitust peab õpilane oskama: selgitada liiklusmärkide rühmitamist eesmärgi järgi (hoiatusmärgid, eesõigusmärgid, keelu- ja mõjualamärgid jne); 2) Pärast koolitust peab õpilane oskama: selgitada, kuidas liiklusmärgirühmi eristatakse märgi kuju ja värvuse järgi; 3) Pärast koolitust peab õpilane oskama: selgitada kõikide liiklusmärkide ja lisateatetahvlite tähendusi; 4) Pärast koolitust peab õpilane oskama: näidata liiklusmärkide mõjupiirkonda ja kehtivusaega. 1) Pärast koolitust peab õpilane oskama: joonise abil selgitada teekattemärgise sisu;

2.1.

2.2.

2.1.

2.2.

2.1.

2.1. 2.1.

117

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE 12. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE 12. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE

11.8. Teekattemärgised

12.1. Sõiduks valmistumine 12.1. Sõiduks valmistumine

12.1. Sõiduks valmistumine

12. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE 12. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE

12.1. Sõiduks valmistumine 12.1. Sõiduks valmistumine

12.1. Sõiduks valmistumine

12. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA 12.2. Tähelepanu ja LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE ennustamine

12.2.1. Sõidu alustamine sõidutee servast

12. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA 12.2. Tähelepanu ja LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE ennustamine

12.2.1. Sõidu alustamine sõidutee servast

12. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE 12. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE

12.2. Tähelepanu ja ennustamine 12.2. Tähelepanu ja ennustamine

12.2.1. Sõidu alustamine sõidutee servast 12.2.1. Sõidu alustamine sõidutee servast

12. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA 12.2. Tähelepanu ja LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE ennustamine

12.2.1. Sõidu alustamine sõidutee servast

12. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA 12.2. Tähelepanu ja LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE ennustamine

12.2.1. Sõidu alustamine sõidutee servast

12. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA 12.2. Tähelepanu ja LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE ennustamine

12.2.2. Sõit liiklusvoolus ja sõiduraja vahetamine

2010

2) Pärast koolitust peab õpilane oskama: näidata teekattemärgiste mõjuala. 1)Pärast koolitust peab õpilane oskama: valmistuda sõiduks juhina; 2) Pärast koolitust peab õpilane oskama: kontrollida enne sõitma hakkamist ja sõidu ajal sõiduki vastavust ohutusnõuetele; 3)Pärast koolitust peab õpilane oskama: arvestada liiklus-, tee- ja ilmaoludega; 4) Pärast koolitust peab õpilane oskama: enne sõitu kavandada oma sõiduteekonda ja arvesse võtta selle iseärasusi. 1) Õpilane peab oskama: jälgida korduvalt liiklust lähedalt ja kaugelt auto eest, tagant ja külgedelt tahavaatepeeglitest, üle õla vaadates, et kavandada oma tegevus; 2)Õpilane peab oskama: hinnata teiste liiklejate sõidukiirust;

2.1.

3) Õpilane peab oskama: kontrollida vahetult enne sõidu alustamist pimedat ala; 4)Õpilane peab oskama: liituda liiklusvooluga sujuvalt ja ohutult, veendudes seejuures, et ta ei takista tagant lähenejaid; 5) Õpilane peab oskama: kiirendada ja valida oma võimete ja tee- ning ilmaoludega sobivat sõidukiirust; 6) Õpilane peab oskama: teha oma kavatsusi teistele ennustatavaks õigeaegse suunamärguandega ja oma paiknemisega sõiduteel. 1) Õpilane peab oskama: jälgida korduvalt liiklust lähedalt ja kaugelt auto eest, tagant ja külgedelt;

2.1.

2.1. 2.1.

2.1. 3.1.

2.1.

2.2.

2.4.

2.1.

118

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 12. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA 12.2. Tähelepanu ja LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE ennustamine

12.2.2. Sõit liiklusvoolus ja sõiduraja vahetamine

12. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA 12.2. Tähelepanu ja LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE ennustamine

12.2.2. Sõit liiklusvoolus ja sõiduraja vahetamine

12. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA 12.2. Tähelepanu ja LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE ennustamine

12.2.2. Sõit liiklusvoolus ja sõiduraja vahetamine

13. TEEMA: SÕIDU LÕPETAMINE JA PARKIMINE

13.1. Peatumist ja parkimist käsitlevad õigusaktid

13. TEEMA: SÕIDU LÕPETAMINE JA PARKIMINE

13.1. Peatumist ja parkimist käsitlevad õigusaktid 13.1. Peatumist ja parkimist käsitlevad õigusaktid 13.1. Peatumist ja parkimist käsitlevad õigusaktid 13.2. Tähelepanu ja ennustamine

13. TEEMA: SÕIDU LÕPETAMINE JA PARKIMINE

13.2. Tähelepanu ja ennustamine

13. TEEMA: SÕIDU LÕPETAMINE JA PARKIMINE

13.2. Tähelepanu ja ennustamine

13. TEEMA: SÕIDU LÕPETAMINE JA PARKIMINE 13. TEEMA: SÕIDU LÕPETAMINE JA PARKIMINE

13.1. Peatumist ja parkimist käsitlevad õigusaktid 13.1. Peatumist ja parkimist käsitlevad õigusaktid 13.2. Tähelepanu ja ennustamine

2010

2) Õpilane peab oskama: korduva vaatamisega ette ja peeglisse hinnata ja sobitada oma sõidukiitust kõrvalrajal sõitjate sõidukiirusega; 3) Õpilane peab oskama: teha oma tegevust teistele ennustatavaks:– õigeaegse suunamärguandega,– oma paiknemisega sõiduteel,– sõidukiiruse sobitamisega; 4)Õpilane peab oskama: valida uut sõidurada varakult, hinnates teiste liiklejate kaugust ning liikumiskiirust, ja vahetada seda sujuvalt ning ohutult alles küllaldase pikivahe tekkimisel. 1)Pärast koolitust peab õpilane teadma: mis erinevus on peatumisel ja parkimisel;

2.1.

2) Pärast koolitust peab õpilane teadma: milliste ohtude ja asjaoludega peab autojuht arvestama enne peatumist ja parkimist; 3)Pärast koolitust peab õpilane teadma: kus kehtivad peatumise ja parkimise keelud ning piirangud. 1)Pärast koolitust peab õpilane teadma, et: sobiva ning ohutu peatumis- ja parkimiskoha leidmine eeldab asjakohaseid teadmisi ja auto paigutamiseks vajaliku ruumi hindamise oskust; 2)Pärast koolitust peab õpilane teadma, et: peatumise ja parkimise eel tuleb jälgida ja ennustada kaasliiklejate – eriti tagant lähenevate sõidukijuhtide – tegevust, tekitamata seejuures liiklusohtu; 3) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et: peatumiseks ja parkimiseks tehtava manöövri kavatsusest teatatakse teistele liiklejatele aegsasti ja selgesti suunamärguandega, sõiduki paiknemisega ja sõidukiiruse sujuva vähendamisega.

2.2.

2.1.

2.2.

2.1.

119

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 13. TEEMA: SÕIDU LÕPETAMINE JA PARKIMINE

13.3. Peatumine ja parkimine

13. TEEMA: SÕIDU LÕPETAMINE JA PARKIMINE

13.3. Peatumine ja parkimine

13. TEEMA: SÕIDU LÕPETAMINE JA PARKIMINE

13.3. Peatumine ja parkimine

13. TEEMA: SÕIDU LÕPETAMINE JA PARKIMINE

13.3. Peatumine ja parkimine

13. TEEMA: SÕIDU LÕPETAMINE JA PARKIMINE

13.3. Peatumine ja parkimine

13. TEEMA: SÕIDU LÕPETAMINE JA PARKIMINE 13. TEEMA: SÕIDU LÕPETAMINE JA PARKIMINE

13.3. Peatumine ja parkimine 13.3. Peatumine ja parkimine

2010

1) Pärast koolitust peab õpilane oskama: selgitada peatumise ja parkimise üldnõudeid ja nõudeid, mida kehtestatakse liikluskorraldusvahenditega; 2)Pärast koolitust peab õpilane oskama: selgitada joonise abil võimalikke peatumise ja parkimise võimalusi asulas ja asulavälisel teel sõltuvalt nähtavusest ja tee valgustatusest:– ristmiku,– ülekäiguraja ja jalgrattatee,– raudteeülesõidukoha või trammiteega ristumise koha,– piiratud nähtavusega koha,– piiratud nähtavusega koha,– piiratud nähtavusega koha,– teega külgnevale alale sisse- või sellelt väljasõidu koha,– tähistatud parkimiskoha,– ühissõiduki peatuse,– aeglustus- või kiirendusraja,– liikluskorraldusvahendi (foor, liiklusmärk, teekattemärgis)läheduses; 3) Pärast koolitust peab õpilane oskama: selgitada peatumise või parkimise võimalusi kõnniteel ja teepeenral; 4)Pärast koolitust peab õpilane oskama: loetleda ja iseloomustada kohti, kus peatumine on keelatud; 5) Pärast koolitust peab õpilane oskama: põhjendada sõiduki peatumisel või parkimisel rakendatavaid ohutusabinõusid ja juhi vastutust sõiduki paigutamisel ja sõidukist väljumisel (ka kaasasõitjate tegevuse osas); 6)Pärast koolitust peab õpilane oskama: kasutada valvega parkimiskohti; 7)Pärast koolitust peab õpilane oskama: selgitada teekattemärgisega «puudega inimese sõiduki koht» tähistatud parkimiskoha kasutamist;

2.1.

2.2.

2.1. 2.1.

120

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 13. TEEMA: SÕIDU LÕPETAMINE JA PARKIMINE

13.3. Peatumine ja parkimine

14. TEEMA: SÕIDU LÕPETAMINE JA PARKIMINE

14.1. Tähelepanu ja ennustamine

14. TEEMA: SÕIDU LÕPETAMINE JA PARKIMINE

14.1. Tähelepanu ja ennustamine

14. TEEMA: SÕIDU LÕPETAMINE JA PARKIMINE

14.2. Juhimärguanne, sõidujoon ja -kiirus

14. TEEMA: SÕIDU LÕPETAMINE JA PARKIMINE

14.3. Auto paigutamine ja selle juurest lahkumine 14.3. Auto paigutamine ja selle juurest lahkumine 14.3. Auto paigutamine ja selle juurest lahkumine 14.3. Auto paigutamine ja selle juurest lahkumine 15.1. Sõit ristmikul, sõidujoon

14. TEEMA: SÕIDU LÕPETAMINE JA PARKIMINE 14. TEEMA: SÕIDU LÕPETAMINE JA PARKIMINE 14. TEEMA: SÕIDU LÕPETAMINE JA PARKIMINE 15. TEEMA: PAIKNEMINE RISTMIKU ÜLETAMISEL

13.3. Peatumine ja parkimine

8) Pärast koolitust peab õpilane oskama: selgitada juhi kohustusi ja tegevust sõiduki hädapeatumise korral. 14.1. Tähelepanu ja 1) Pärast koolitust peab õpilane oskama: näha ja ennustamine ennustada teiste liiklejate tegevust, et teisi liiklejaid ohustamata ja takistamata peatuda või parkida, võttes arvesse tee valgustatust ja nähtavust; 14.1. Tähelepanu ja 2) Pärast koolitust peab õpilane oskama: valida ennustamine sobivat ning liikluseeskirja nõuetele vastavat peatumis- ja parkimiskohta. 14.2. Juhimärguanne, sõidujoon Pärast koolitust peab õpilane oskama teha sõidu ja -kiirus lõpetamise kavatsust teistele liiklejatele mõistetavaks:1) suunamärguandega;2) sõidukiiruse vähendamisega;3) oma sõiduki paiknemisega. 14.3. Auto paigutamine ja selle 1) Pärast koolitust peab õpilane oskama: juurest lahkumine paigutada autot ohutult, võttes arvesse selle ruumivajadust; 14.3. Auto paigutamine ja selle 2)Pärast koolitust peab õpilane oskama: peatuda juurest lahkumine ja parkida kallakul, vältides auto iseeneslikku liikumahakkamist; 14.3. Auto paigutamine ja selle 3) Pärast koolitust peab õpilane oskama: võtta juurest lahkumine arvesse ohutusabinõusid sõidukist väljumisel ja seda selgitada ka kaasasõitjatele; 14.3. Auto paigutamine ja selle 4)Pärast koolitust peab õpilane oskama: enne juurest lahkumine auto juurest lahkumist rakendada abinõusid, mis tõkestaksid selle omavolilise kasutamise. 15.1. Sõit ristmikul, sõidujoon 1) Pärast koolitust peab õpilane teadma kuidas peab sõiduk paiknema ühesuunalisel ja kahesuunalisel teel enne ristmikku, kui ristmikult sõidetakse:– otse,– paremale,– vasakule,– tagasi, arvestades seejuures sõidujoont ristmikku ületades ja ristmikult välja sõites;

2010

2.1.

2.2.

2.1.

2.2.

2.1.

121

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 15. TEEMA: PAIKNEMINE RISTMIKU ÜLETAMISEL

15.1. Sõit ristmikul, sõidujoon

15. TEEMA: PAIKNEMINE RISTMIKU ÜLETAMISEL

15.1. Sõit ristmikul, sõidujoon

15. TEEMA: PAIKNEMINE RISTMIKU ÜLETAMISEL

15.1. Sõit ristmikul, sõidujoon

15. TEEMA: PAIKNEMINE RISTMIKU ÜLETAMISEL 15. TEEMA: PAIKNEMINE RISTMIKU ÜLETAMISEL

15.2. Sõiduraja valimine ristmikule lähenedes 15.2. Sõiduraja valimine ristmikule lähenedes

15. TEEMA: PAIKNEMINE RISTMIKU ÜLETAMISEL

2010

2) Pärast koolitust peab õpilane teadma kuidas määratakse sõidukite paiknemine, kui teekattemärgistust ja liikluskorraldusvahendeid pole; 3)Pärast koolitust peab õpilane teadma kuidas määratakse sõidukite paiknemine teekattemärgistuse ja liiklusmärkidega tähistatud teel; 4) Pärast koolitust peab õpilane teadma kuidas pöörata ringristmikul või siis, kui sõiduki pöörderaadius on suur. 1) Pärast koolitust peab õpilane teadma, kuidas: järgida ohutu liiklemise juhiseid; 2)Pärast koolitust peab õpilane teadma, kuidas: ristmikule lähenedes mõelda liiklusolukordi ette;

2.1.

15.2. Sõiduraja valimine 15.2. Sõiduraja valimine ristmikule lähenedes ristmikule lähenedes

3)Pärast koolitust peab õpilane teadma, kuidas: näha ja tunnetada ristmikuliikluses toimuvat;

2.1.

15. TEEMA: PAIKNEMINE RISTMIKU ÜLETAMISEL

15.2. Sõiduraja valimine 15.2. Sõiduraja valimine ristmikule lähenedes ristmikule lähenedes

2.2.

15. TEEMA: PAIKNEMINE RISTMIKU ÜLETAMISEL 15. TEEMA: PAIKNEMINE RISTMIKU ÜLETAMISEL

15.3. Sõiduraja valik ristmikult väljudes 15.3. Sõiduraja valik ristmikult väljudes

4) Pärast koolitust peab õpilane teadma, kuidas: võtta arvesse enda ja teiste liiklejate soove, vajadusi, õigusi ja võimalusi liikluses toime tulla. 1)Pärast koolitust peab õpilane teadma, kuidas: järgida ohutu liiklemise juhiseid; 2) Pärast koolitust peab õpilane teadma, kuidas: näha ja tunnetada ristmikuliikluses toimuvat;

15. TEEMA: PAIKNEMINE RISTMIKU ÜLETAMISEL

15.3. Sõiduraja valik ristmikult väljudes

3)Pärast koolitust peab õpilane teadma, kuidas: juhinduda liikluskorraldusvahenditest;

2.1.

15. TEEMA: PAIKNEMINE RISTMIKU ÜLETAMISEL

15.3. Sõiduraja valik ristmikult väljudes

4) Pärast koolitust peab õpilane teadma, kuidas: kuidas valida õiget sõidurada sõltuvalt:– kavatsetavast sõidusuunast,– sõiduradade hõivatusest,– oma sõidukiirusest,– liiklejate ühistööst.

2.1.

2.1. 2.1.

2.4.

2.1. 2.1.

122

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 15. TEEMA: PAIKNEMINE RISTMIKU ÜLETAMISEL 15. TEEMA: PAIKNEMINE RISTMIKU ÜLETAMISEL 15. TEEMA: PAIKNEMINE RISTMIKU ÜLETAMISEL 15. TEEMA: PAIKNEMINE RISTMIKU ÜLETAMISEL 15. TEEMA: PAIKNEMINE RISTMIKU ÜLETAMISEL 15. TEEMA: PAIKNEMINE RISTMIKU ÜLETAMISEL 15. TEEMA: PAIKNEMINE RISTMIKU ÜLETAMISEL 15. TEEMA: PAIKNEMINE RISTMIKU ÜLETAMISEL 15. TEEMA: PAIKNEMINE RISTMIKU ÜLETAMISEL 15. TEEMA: PAIKNEMINE RISTMIKU ÜLETAMISEL 15. TEEMA: PAIKNEMINE RISTMIKU ÜLETAMISEL

15.4. Reguleerimata ja reguleeritavad ristmikud 15.4. Reguleerimata ja reguleeritavad ristmikud 15.4. Reguleerimata ja reguleeritavad ristmikud 15.4. Reguleerimata ja reguleeritavad ristmikud 15.4. Reguleerimata ja reguleeritavad ristmikud 15.4. Reguleerimata ja reguleeritavad ristmikud 15.4. Reguleerimata ja reguleeritavad ristmikud 15.4. Reguleerimata ja reguleeritavad ristmikud 15.4. Reguleerimata ja reguleeritavad ristmikud 15.4. Reguleerimata ja reguleeritavad ristmikud 15.5. Teeandmiskohustus

2010

1) Pärast koolitust peab õpilane teadma liikluseeskirja järgmisi nõudeid:liikluskeskkond ja liikluskorraldusvahendid; 2)Pärast koolitust peab õpilane teadma liikluseeskirja järgmisi nõudeid: liikluse reguleerimise põhimõtted; 3)Pärast koolitust peab õpilane teadma liikluseeskirja järgmisi nõudeid: liikluse reguleerimise märguanded; 4) Pärast koolitust peab õpilane teadma liikluseeskirja järgmisi nõudeid:sõidujärjekord teekatte järgi; 5)Pärast koolitust peab õpilane teadma liikluseeskirja järgmisi nõudeid: sõidujärjekord parema käe reegli järgi; 6) Pärast koolitust peab õpilane teadma liikluseeskirja järgmisi nõudeid: sõidujärjekord eesõigusmärkide järgi; 7)Pärast koolitust peab õpilane teadma liikluseeskirja järgmisi nõudeid: sõit ringliiklusega ristmikul; 8)Pärast koolitust peab õpilane teadma liikluseeskirja järgmisi nõudeid: sõidujärjekord fooritulede järgi; 9) Pärast koolitust peab õpilane teadma liikluseeskirja järgmisi nõudeid: sõidujärjekord reguleerija märguannete järgi; 10) Pärast koolitust peab õpilane teadma liikluseeskirja järgmisi nõudeid: sõidujärjekord alarmsõiduki lähenedes. 1) Pärast koolitust peab õpilane oskama: selgitada joonise abil üldisi ohutusnõudeid sõiduteede ristumisaladel ja sõidujärjekorda nendel;

2.1.

2.2.

123

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 15. TEEMA: PAIKNEMINE RISTMIKU ÜLETAMISEL

15.5. Teeandmiskohustus

15. TEEMA: PAIKNEMINE RISTMIKU ÜLETAMISEL

15.5. Teeandmiskohustus

15. TEEMA: PAIKNEMINE RISTMIKU ÜLETAMISEL

15.5. Teeandmiskohustus

15. TEEMA: PAIKNEMINE RISTMIKU ÜLETAMISEL

15.5. Teeandmiskohustus

15. TEEMA: PAIKNEMINE RISTMIKU ÜLETAMISEL 15. TEEMA: PAIKNEMINE RISTMIKU ÜLETAMISEL

15.5. Teeandmiskohustus 15.5. Teeandmiskohustus

15.5. Teeandmiskohustus

15. TEEMA: PAIKNEMINE RISTMIKU ÜLETAMISEL

15.5. Teeandmiskohustus

15. TEEMA: PAIKNEMINE RISTMIKU ÜLETAMISEL 15. TEEMA: PAIKNEMINE RISTMIKU ÜLETAMISEL

15.5. Teeandmiskohustus 15.5. Teeandmiskohustus

15.5. Teeandmiskohustus

15. TEEMA: PAIKNEMINE RISTMIKU ÜLETAMISEL

15.6. Tavalisest suuremat tähelepanu nõudvad liiklusolukorrad

15.5. Teeandmiskohustus

2010

2)Pärast koolitust peab õpilane oskama: selgitada joonise abil, kes on kohustatud andma teed sõiduteede ristumisaladel, kus kehtib parema käe reegel; 3) Pärast koolitust peab õpilane oskama: selgitada joonise abil liiklemise korda ringristmikul vastavate liiklusmärkidega («Anna teed» ja «Sõidurajad ja suunad») või ilma nendeta; 4) Pärast koolitust peab õpilane oskama: selgitada tarvilikke ohutusabinõusid olukorras, kus juht kavatseb sõita peateele, maanteele ja kiirteele, kus puudub kiirendusrada; 5) Pärast koolitust peab õpilane oskama: selgitada joonise abil juhi tegevust, kui juht sõidab välja sõiduteele– parklast,– õuealalt,– bensiinijaamast,– kiirendusrajalt,– teepeenralt,– üle kõnnitee; 6) Pärast koolitust peab õpilane oskama: kirjeldada, juhi tegevust tee andmisel; 7)Pärast koolitust peab õpilane oskama: selgitada liikluseeskirja nõudeid, mis kehtivad ristmikul pöörde sooritajale; 8) Pärast koolitust peab õpilane oskama: selgitada, kuidas vältida teiste liiklejate takistamist ristmikule sõidul; 9) selgitada juhi tegevust kiirendusrajalt peateele sõitmisel; 10) selgitada juhi tegevust lähenemisel peatusest väljuvale ühissõidukile.

2.1.

1) Pärast koolitust peab õpilane oskama: selgitada, millised riskid tekivad, kui juht tajub lähenevat mootorratturit või läheneb aeglasele sõidukile (jalgrattur, traktor);

2.2.

2.1.

2.1. 2.1.

2.1.

2.1. 2.1.

124

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 15. TEEMA: PAIKNEMINE RISTMIKU ÜLETAMISEL

2010

15.6. Tavalisest suuremat tähelepanu nõudvad liiklusolukorrad

2) Pärast koolitust peab õpilane oskama: selgitada, millistes olukordades eksitakse sõidujärjekorra määramisel;

2.2.

15.6. Tavalisest suuremat tähelepanu nõudvad liiklusolukorrad

3)Pärast koolitust peab õpilane oskama: selgitada tüüpilisi ohtusid ja eksimusi pööretel, tagurdamisel ja manööverdamisel;

2.2.

15.6. Tavalisest suuremat tähelepanu nõudvad liiklusolukorrad

4) selgitada oma tegevuse teistele liiklejatele mõistetavaks tegemise ja teiste liiklejate kavatsuste mõistmise võimalusi.

2.1.

17. TEEMA: JUHI TEGEVUS RISTMIKU ÜLETAMISEL

15.6. Tavalisest suuremat tähelepanu nõudvad liiklusolukorrad 15.6. Tavalisest suuremat tähelepanu nõudvad liiklusolukorrad 15.6. Tavalisest suuremat tähelepanu nõudvad liiklusolukorrad 17.1. Sõidujärjekord ristmiku ületamisel

17.1. Sõidujärjekord ristmiku ületamisel

2.1.

17. TEEMA: JUHI TEGEVUS RISTMIKU ÜLETAMISEL 17. TEEMA: JUHI TEGEVUS RISTMIKU ÜLETAMISEL

17.1. Sõidujärjekord ristmiku ületamisel 17.1. Sõidujärjekord ristmiku ületamisel

17. TEEMA: JUHI TEGEVUS RISTMIKU ÜLETAMISEL

17.1. Sõidujärjekord ristmiku ületamisel

17. TEEMA: JUHI TEGEVUS RISTMIKU ÜLETAMISEL

17.2. Jalakäijatele ja jalgratturitele tee andmise kohustus 17.2. Jalakäijatele ja jalgratturitele tee andmise kohustus 17.2. Jalakäijatele ja jalgratturitele tee andmise kohustus

1)Pärast koolitust peab õpilane teadma: ristmiku ületamise põhireegleid reguleeritaval ristmikul ja reguleerimata ristmikul; 2)Pärast koolitust peab õpilane teadma: trammile tee andmise kohustust; 3) Pärast koolitust peab õpilane teadma: et tal on õigus loobuda oma sõidueesõigusest ja et seda tuleb teistele liiklejatele arusaadavaks teha; 4)Pärast koolitust peab õpilane teadma: nõudeid raudtee ületamisel ja ristmikel (eesõigusmärkidega), millele suubub tee vahetult raudteeületuskohalt. 1)Pärast koolitust peab õpilane teadma, et ta peab juhina andma teed: ristmikul pööret lõpetades jalakäijale ja jalgratturile; 2) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et ta peab juhina andma teed: jalakäijale reguleeritud ja reguleerimata ülekäiguradadel; 3) jalgratturile ja mopeedijuhile, kes ületab tema teed mööda jalgrattateed ristmikul ja ristmikevahelisel alal.

15. TEEMA: PAIKNEMINE RISTMIKU ÜLETAMISEL

17. TEEMA: JUHI TEGEVUS RISTMIKU ÜLETAMISEL 17. TEEMA: JUHI TEGEVUS RISTMIKU ÜLETAMISEL

2.1. 2.1.

2.1.

125

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 17. TEEMA: JUHI TEGEVUS RISTMIKU ÜLETAMISEL 17. TEEMA: JUHI TEGEVUS RISTMIKU ÜLETAMISEL 17. TEEMA: JUHI TEGEVUS RISTMIKU ÜLETAMISEL

17.3. Ristmikule lähenemine 17.3. Ristmikule lähenemine 17.3. Ristmikule lähenemine

17.3. Ristmikule lähenemine

17. TEEMA: JUHI TEGEVUS RISTMIKU ÜLETAMISEL 17. TEEMA: JUHI TEGEVUS RISTMIKU ÜLETAMISEL

17.3. Ristmikule lähenemine 17.3. Ristmikule lähenemine

17.3. Ristmikule lähenemine

17. TEEMA: JUHI TEGEVUS RISTMIKU ÜLETAMISEL

17.4. Ristmiku ületamine

17. TEEMA: JUHI TEGEVUS RISTMIKU ÜLETAMISEL

17.4. Ristmiku ületamine

17. TEEMA: JUHI TEGEVUS RISTMIKU ÜLETAMISEL

17.4. Ristmiku ületamine

18. TEEMA: RISTMIKU ÜLETAMINE 18. TEEMA: RISTMIKU ÜLETAMINE

2010

1)Pärast koolitust peab õpilane oskama: ristmikule lähenedes mõelda liiklusolukordi ette; 2) Pärast koolitust peab õpilane oskama: näha ja tunnetada ristmikuliikluses toimuvat; 3)Pärast koolitust peab õpilane oskama: võtta arvesse nii enda kui teiste liiklejate võimeid ja võimalusi, et ristmikuliikluses toime tulla; 4) Pärast koolitust peab õpilane oskama: juhinduda ristmiku ületamise reeglitest; 5)Pärast koolitust peab õpilane oskama: järgida ohutu liiklemise juhiseid (teema 7).

2.1.

1) Enne ristmiku ületamist peab õpilane oskama: hankida teavet, mida ei saanud ristmikule lähenedes;

2.1.

2)Enne ristmiku ületamist peab õpilane oskama: veenduda saadud informatsiooni põhjal ristmiku ületamise võimalikkuses ja ohutuses;

2.1.

3) Enne ristmiku ületamist peab õpilane oskama: ristmikku ületades jälgida ristmiku seda osa, kuhu on nähtavus halvem ja kus võib olla oht.

2.2.

18.1. Tähelepanu ja ennustamine

Pärast koolitust peab õpilane oskama jälgida liiklusümbrust ristmikule lähenedes ja ristmikku ületades. Pärast koolitust peab õpilane oskama jälgida liiklusümbrust ristmikule lähenedes ja ristmikku ületades. Pärast koolitust peab õpilane oskama jälgida liiklusümbrust ristmikule lähenedes ja ristmikku ületades. 18.1. Tähelepanu ja ennustamine

1)Pärast koolitust peab õpilane oskama ristmiku ületamisel juhinduda ohutu liiklemise juhistest: näha ja mõelda liiklusolukordi ette;

2.1.

18.1. Tähelepanu ja ennustamine

2)Pärast koolitust peab õpilane oskama ristmiku ületamisel juhinduda ohutu liiklemise juhistest: suunata pilku kordamööda ette, taha ja mõlemale poole ning teha kindlaks, et teised liiklejad on ohutus kauguses;

2.1.

17.3. Ristmikule lähenemine 17.3. Ristmikule lähenemine

17.3. Ristmikule lähenemine

2.1. 2.1.

2.4.

2.1. 2.1.

2.2.

126

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 18. TEEMA: RISTMIKU ÜLETAMINE

18.1. Tähelepanu ja ennustamine

18. TEEMA: RISTMIKU ÜLETAMINE

18.1. Tähelepanu ja ennustamine

18. TEEMA: RISTMIKU ÜLETAMINE

18.1. Tähelepanu ja ennustamine

18. TEEMA: RISTMIKU ÜLETAMINE

18.2. Sobiv olukorrakiirus

18. TEEMA: RISTMIKU ÜLETAMINE

18.2. Sobiv olukorrakiirus

18. TEEMA: RISTMIKU ÜLETAMINE

18.2. Sobiv olukorrakiirus

18. TEEMA: RISTMIKU ÜLETAMINE

18.3. Juhi märguanded

18. TEEMA: RISTMIKU ÜLETAMINE

18.3. Juhi märguanded

18. TEEMA: RISTMIKU ÜLETAMINE

18.3. Juhi märguanded

2010

3)Pärast koolitust peab õpilane oskama ristmiku ületamisel juhinduda ohutu liiklemise juhistest: valida õiget sõidurada ja paikneda sellel õigesti; 4)Pärast koolitust peab õpilane oskama ristmiku ületamisel juhinduda ohutu liiklemise juhistest: saada aru eesoleva ristmiku ületamise õigest järjekorrast; 5) Pärast koolitust peab õpilane oskama ristmiku ületamisel juhinduda ohutu liiklemise juhistest: saada aru, kes on kõrvalteel ja peab andma temale teed (vajaduse korral peab ta olema võimeline loobuma oma sõidueesõigusest). 1)Pärast koolitust peab õpilane oskama: valida oma võimetele ja liiklusoludele sobivat sõidukiirust nii, et ta jõuaks omandada edasisõiduks vajalikku teavet; 2) Pärast koolitust peab õpilane oskama:sobitada sõidukiirust ristmiku nähtavusega; 3) Pärast koolitust peab õpilane oskama: raudteeülesõidukoha ees valida sõidukiirust, millelt on võimalik vajaduse korral ohutult peatuda. 1)Pärast koolitust peab õpilane oskama teistele liiklejatele oma kavatsusest anda õigeaegset teavet: suunamärguandega; 2)Pärast koolitust peab õpilane oskama teistele liiklejatele oma kavatsusest anda õigeaegset teavet: sõidukiiruse vähendamisega; 3)Pärast koolitust peab õpilane oskama teistele liiklejatele oma kavatsusest anda õigeaegset teavet: paiknemisega sõiduteel.

2.1.

2.4.

2.1.

127

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 18. TEEMA: RISTMIKU ÜLETAMINE

18.4. Sõidujoon

18. TEEMA: RISTMIKU ÜLETAMINE 18. TEEMA: RISTMIKU ÜLETAMINE 18. TEEMA: RISTMIKU ÜLETAMINE 18. TEEMA: RISTMIKU ÜLETAMINE

18.4. Sõidujoon

18.5. Sõidujärjekord

18. TEEMA: RISTMIKU ÜLETAMINE

18.5. Sõidujärjekord

18. TEEMA: RISTMIKU ÜLETAMINE

18.5. Sõidujärjekord

18. TEEMA: RISTMIKU ÜLETAMINE

18.5. Sõidujärjekord

19. TEEMA: SÕIDU KAVANDAMINE RISKI VÄLTIMISE EESMÄRGIL 19. TEEMA: SÕIDU KAVANDAMINE RISKI VÄLTIMISE EESMÄRGIL 19. TEEMA: SÕIDU KAVANDAMINE RISKI VÄLTIMISE EESMÄRGIL

19.1. Sõiduteekonna kavandamine

2010

1)Pärast koolitust peab õpilane oskama: ristmikule lähenedes valida aegsasti õiget sõidurada kooskõlas liikluseeskirja nõuetega; 2) Pärast koolitust peab õpilane oskama: säilitada ristmikul valitud sõidurada; 3) Pärast koolitust peab õpilane oskama: valida sobivat sõidurada ristmikult väljudes; 4) Pärast koolitust peab õpilane oskama: järgida ohutu liiklemise juhiseid (teema 7). 1) Pärast koolitust peab õpilane oskama: juhinduda sõidujärjekorra määramisel liikluseeskirja nõuetest; 2) Pärast koolitust peab õpilane oskama: loobuda vajaduse korral oma sõidueesõigusest liiklusohutuse ja liiklussujuvuse huvides; 3) Pärast koolitust peab õpilane oskama: anda kiiruse sujuva vähendamisega jalakäijatele ja teistele vähekaitstud liiklejatele aegsasti märku oma teeandmise kavatsusest; 4) Pärast koolitust peab õpilane oskama: anda raudtee ülesõidukohal teed rööbastega sõidukile. 1) Pärast koolitust peab õpilane oskama arvesse võtta: teekonna pikkust, sõiduaega, enda kui juhi suutlikkust; 2)Pärast koolitust peab õpilane oskama arvesse võtta: tee- ja ilmaolusid sõltuvalt aastaajast;

2.1.

3)Pärast koolitust peab õpilane oskama arvesse võtta: teede seisukorda, ohtlikkust ja liiklustihedust.

3.1.

2.1. 2.1. 2.1. 2.1.

2.1.

2.2.

2.1.

3.1.

3.4.

3.1.

3.2.

128

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 19. TEEMA: SÕIDU KAVANDAMINE RISKI VÄLTIMISE EESMÄRGIL

19. TEEMA: SÕIDU KAVANDAMINE RISKI VÄLTIMISE EESMÄRGIL

2. TEEMA: SÕIDUKS VALMISTUMINE JA AUTO KÄSITSEMISHARJUTUSED ÕPPEPLATSIL 2. TEEMA: SÕIDUKS VALMISTUMINE JA AUTO KÄSITSEMISHARJUTUSED ÕPPEPLATSIL

2. TEEMA: SÕIDUKS VALMISTUMINE JA AUTO KÄSITSEMISHARJUTUSED ÕPPEPLATSIL

19.2. Oskus kasutada teekonna kavandamisel kaarti, arvestades liikluse korraldust ja võimalikke teesulgemisi 19.2. Oskus kasutada teekonna kavandamisel kaarti, arvestades liikluse korraldust ja võimalikke teesulgemisi

2010

1) Pärast koolitust peab õpilane oskama: eriti pikkadel teekondadel teha valikut:– valida teed teenumbri järgi,– juhinduda teeviitadest ja teistest liiklusmärkidest;– kaardi järgi,

2) Pärast koolitust peab õpilane oskama: võtta arvesse:– sõiduki tehnilist seisukorda ja komplektsust,– tee sõidetavust, teeninduspunktide ja sõiduki tankimise võimaluse olemasolu;– juhile ja kaassõitjatele vajalikke puhkepeatusi ja ööbimiskohti;– juhile ja kaassõitjatele vajalikku riietuse ja muu varustuse olemasolu. 19.2. Oskus kasutada 19.2. Oskus kasutada teekonna Teekonna kavandamise oskus säästab aega, raha teekonna kavandamisel kavandamisel kaarti, ja närve, aitab vähendada riske ja jõuda ohutult kaarti, arvestades arvestades liikluse korraldust ja sihtkohta. liikluse korraldust ja võimalikke teesulgemisi võimalikke teesulgemisi 2.1. Auto 2.1. Auto ettevalmistamine 1)Pärast koolitust peab õpilane lähtudes ettevalmistamine sõiduks aastaajast, teeoludest ja sõiduteekonna sõiduks pikkusest oskama kontrollida auto varustust, liiklusohutuse seisukohalt tehnilist seisukorda ning kasutada ohutusseadmeid; 2.1. Auto 2.1. Auto ettevalmistamine 2)Pärast koolitust peab õpilane lähtudes ettevalmistamine sõiduks aastaajast, teeoludest ja sõiduteekonna sõiduks pikkusest oskama kontrollida auto pidurite, juhtimisseadiste, rataste ja rehvide, klaasipuhasti ja valgustite tööd ning korrasolekut; 2.1. Auto 2.1. Auto ettevalmistamine 3) Pärast koolitust peab õpilane lähtudes ettevalmistamine sõiduks aastaajast, teeoludest ja sõiduteekonna sõiduks pikkusest oskama kontrollida kütuse, õli, akuvedeliku, jahutusvedeliku, pidurivedeliku ja klaasipesuri vedeliku olemasolu;

2.1.

1.1.

2.1.

3.1.

3.3.

1.1.

129

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 2. TEEMA: SÕIDUKS VALMISTUMINE JA AUTO KÄSITSEMISHARJUTUSED ÕPPEPLATSIL 2. TEEMA: SÕIDUKS VALMISTUMINE JA AUTO KÄSITSEMISHARJUTUSED ÕPPEPLATSIL 2. TEEMA: SÕIDUKS VALMISTUMINE JA AUTO KÄSITSEMISHARJUTUSED ÕPPEPLATSIL 2. TEEMA: SÕIDUKS VALMISTUMINE JA AUTO KÄSITSEMISHARJUTUSED ÕPPEPLATSIL 2. TEEMA: SÕIDUKS VALMISTUMINE JA AUTO KÄSITSEMISHARJUTUSED ÕPPEPLATSIL 2. TEEMA: SÕIDUKS VALMISTUMINE JA AUTO KÄSITSEMISHARJUTUSED ÕPPEPLATSIL 2. TEEMA: SÕIDUKS VALMISTUMINE JA AUTO KÄSITSEMISHARJUTUSED ÕPPEPLATSIL 2. TEEMA: SÕIDUKS VALMISTUMINE JA AUTO KÄSITSEMISHARJUTUSED ÕPPEPLATSIL

2.1. Auto ettevalmistamine sõiduks

2.10. Parkimine

2010

4) Pärast koolitust peab õpilane lähtudes aastaajast, teeoludest ja sõiduteekonna pikkusest oskama teostada hõõglampide, kaitsmete ja rataste sõidueelset kontrolli; 5) Pärast koolitust peab õpilane lähtudes aastaajast, teeoludest ja sõiduteekonna pikkusest oskama hoida tulede, numbrimärkide ja tuuleklaasi puhtust. 1)Pärast koolitust peab õpilane oskama parkida autot parklas: määratud parkimiskorra kohaselt;

1.1.

2.10. Parkimine

2) Pärast koolitust peab õpilane oskama parkida autot parklas: kõnniteeääre lähedal paremal ja vasakul teepoolel;

2.1.

2.10. Parkimine

3)Pärast koolitust peab õpilane oskama parkida autot parklas: parkivate sõidukite ees, taga ja vahel.

2.1.

2.11. Sõit kitsastes kohtades

1.1.

2.11. Sõit kitsastes kohtades

1) Pärast koolitust peab õpilane oskama: juhtida autot kitsastes kohtades, mööduda mitmesugustest takistustest ja tee ebatasasustest; 2) Pärast koolitust peab õpilane oskama: sooritada tagasipööret piiratud alal;

2.11. Sõit kitsastes kohtades

3) Pärast koolitust peab õpilane oskama: arvestada auto mõõtmetega;

1.1.

130

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

2.11. Sõit kitsastes kohtades

2.12. Tagurdamine

2. TEEMA: SÕIDUKS VALMISTUMINE JA AUTO KÄSITSEMISHARJUTUSED ÕPPEPLATSIL 2. TEEMA: SÕIDUKS VALMISTUMINE JA AUTO KÄSITSEMISHARJUTUSED ÕPPEPLATSIL 2. TEEMA: SÕIDUKS VALMISTUMINE JA AUTO KÄSITSEMISHARJUTUSED ÕPPEPLATSIL 2. TEEMA: SÕIDUKS VALMISTUMINE JA AUTO KÄSITSEMISHARJUTUSED ÕPPEPLATSIL 2. TEEMA: SÕIDUKS VALMISTUMINE JA AUTO KÄSITSEMISHARJUTUSED ÕPPEPLATSIL 2. TEEMA: SÕIDUKS VALMISTUMINE JA AUTO KÄSITSEMISHARJUTUSED ÕPPEPLATSIL

2.12. Tagurdamine

2.13. Käiguvahetus

2010

4)Pärast koolitust peab õpilane oskama: sõita vasakpoolsete (parempoolsete) ratastega teekattemärgistuseni, samuti esiratastega teekattemärgistuseni ja peatuda. 1) Pärast koolitust peab õpilane oskama: võtta tagurdades sellist juhiasendit, mis võimaldaks jälgida kogu ümbrust, kasutada tahavaatepeegleid ja vaadata üle õla mõlemale poole autot; 2) Pärast koolitust peab õpilane oskama: tagurdada kõrvalekaldumatult otse; vaheldumisi vasakule; paremale ja otse;

1.1.

3) Pärast koolitust peab õpilane oskama: juhtida autot kitsastes kohtades, mööduda mitmesugustest takistustest ja tee ebatasasustest. 1)Pärast koolitust peab õpilane oskama: vahetada käike üles ja alla, vajaduse korral käike vahele jättes, kasutades samaaegselt gaasi ja pidurit; 2) Pärast koolitust peab õpilane oskama: valida sobivat käiku sõltuvalt sõidukiirusest ja mootori pööretest;

1.1.

2.13. Käiguvahetus

3)Pärast koolitust peab õpilane oskama: lülitada mootoriga pidurdamiseks madalamat käiku;

1.1.

2.13. Käiguvahetus

4) Pärast koolitust peab õpilane oskama: vähendada tõusul sõidukiirust, vahetades käike kõrgeimast esimeseni;

1.1.

131

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

2010

2.13. Käiguvahetus

5) Pärast koolitust peab õpilane oskama: vahetada käike nii, et oleks tagatud vähim kütusekulu ja mootorimüra.

1.3.

2.14. Sõidu alustamine kallakul

2.14.1. Sõidu alustamine tõusul

1)Pärast koolitust peab õpilane oskama: alustada sõitu eri kallakutel nii edaspidi kui tagurpidi, käsipiduri abiga ja ilma;

1.1.

2.14. Sõidu alustamine kallakul

2.14.1. Sõidu alustamine tõusul

2)Pärast koolitust peab õpilane oskama: väikesel tõusul vähendada sõidukiirust seismajäämiseni, hoides autot gaasi ja siduri abil paigal.

1.1.

2.14. Sõidu alustamine kallakul

2.14.2. Sõidu alustamine langul

Pärast koolitust peab õpilane oskama alustada sõitu käsipiduriga peatatud autoga nii edaspidi kui ka tagurpidi, valides sobiva käigu.

1.1.

2.15. Pidurdamine

1) Pärast koolitust peab õpilane oskama: kasutada õiget pidurdamisetehnikat, pidurdades sujuvalt ja tugevalt eri teekatetel;

1.1.

2.15. Pidurdamine

1.1.

2.2. Sõiduasend ja uksed

2) Pärast koolitust peab õpilane oskama:pidurdada kuni seismajäämiseni ette määratud kohas sujuvalt ja ka tugevalt kuni võimalikult lühikese pidurdusteekonnani. 1) Pärast koolitust peab õpilane oskama kontrollida auto uste suletust;

2.2. Sõiduasend ja uksed

2) Pärast koolitust peab õpilane oskama kasutada juhiistme ja tahavaatepeeglite reguleerimisvõimalusi parima ja ohutu sõiduasendi ning nägemisvälja saavutamiseks;

1.1.

132

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

2010

2.2. Sõiduasend ja uksed

3) Pärast koolitust peab õpilane oskama kinnitada ja pingutada turvavööd ja reguleerida peatuge.

1.1.

2.3. Juhtimisseadised ja kontrollmõõteriistad

1) Pärast koolitust peab õpilane oskama ära tunda ja jälgida kontrollmõõteriistade näitu;

1.1.

2.3. Juhtimisseadised ja kontrollmõõteriistad

2) Pärast koolitust peab õpilane oskama kasutada kõiki lüliteid ja juhtimisseadiseid (pedaale, lülitada käike).

1.1.

2.4. Tahavaatepeeglid

1.1.

2.4. Tahavaatepeeglid

1)Pärast koolitust peab õpilane oskama reguleerida kõiki tahavaatepeegleid nii, et saavutataks õige nägemisväli juhtimiseks sobivas istumisasendis; 2)Pärast koolitust peab õpilane oskama kontrollida tahavaatepeeglitest mitte nähtavaid (nn pimedaid) alasid pea pööramisega.

2.5. Turvavööd

1) Pärast koolitust peab õpilane oskama kasutada turvavööd õigesti;

1.1.

2.5. Turvavööd

2) Pärast koolitust peab õpilane oskama aidata sõitjatel kinnitada turvavööd ja neid vabastada;

1.1.

2.5. Turvavööd

3) Pärast koolitust peab õpilane oskama aidata eri vanuses lastel kasutada õiget turvavarustust.

1.1.

133

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas

2010

2.6. Käivitamine, sõidu alustamine ja sõidu lõpetamine

2.6.1. Käivitamine

1) Pärast koolitust peab õpilane oskama mootorit käivitada ja seisata mitmesugustes tingimustes soe/külm mootor;

1.1.

2.6. Käivitamine, sõidu alustamine ja sõidu lõpetamine

2.6.1. Käivitamine

2) Pärast koolitust peab õpilane oskama mootorit käivitada ja seisata mitmesugustes tingimustes - soe/külm/niiske ilm;

1.1.

2.6. Käivitamine, sõidu alustamine ja sõidu lõpetamine

2.6.1. Käivitamine

1.1.

2.6. Käivitamine, sõidu alustamine ja sõidu lõpetamine

2.6.2. Sõidu alustamine ja sõidu lõpetamine

3) Pärast koolitust peab õpilane oskama mootorit käivitada ja seisata mitmesugustes tingimustes - pärast mootori seiskumist tasasel teel ja kallakul. 1) Pärast koolitust peab õpilane oskama sooritada järgmisi eeltoiminguid: – toiminguid pargitud autoga sõitu alustades,– toiminguid sõitu lõpetades auto juurest lahkumisel (rakendada abinõud, mis väldiks sõiduki iseeneslikku liikuma hakkamist ja tõkestaksid selle omavolilise kasutamise);

2. TEEMA: SÕIDUKS VALMISTUMINE JA AUTO KÄSITSEMISHARJUTUSED ÕPPEPLATSIL 2. TEEMA: SÕIDUKS VALMISTUMINE JA AUTO KÄSITSEMISHARJUTUSED ÕPPEPLATSIL

2.6. Käivitamine, sõidu alustamine ja sõidu lõpetamine

2.6.2. Sõidu alustamine ja sõidu lõpetamine

1.1.

2.6. Käivitamine, sõidu alustamine ja sõidu lõpetamine

2.6.2. Sõidu alustamine ja sõidu lõpetamine

2) Pärast koolitust peab õpilane oskama valmistuda liikuma hakkamiseks:– jälgida ümbritsevat liiklust,– teadvustada tegevuskava,– anda suunamärku; 3) Pärast koolitust peab õpilane oskama sujuvalt kohalt võtta ja jääda seisma sidurit ja pidurit kasutades ning jälgides ümbritsevat liiklust.

1.1.

134

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas

2010

2. TEEMA: SÕIDUKS VALMISTUMINE JA AUTO KÄSITSEMISHARJUTUSED ÕPPEPLATSIL

2.7.Võimalikult aeglane sõit, püsiv sõidukiirus ja sujuvad kiirendused

1)Pärast koolitust peab õpilane oskama: autoga võimalikult aeglaselt liikuda, selleks sõita autoga võimalikult aeglaselt seismajäämise piiril edaspidi, pärast tagurdamisharjutusi ka tagurpidi, sirgjooneliselt ja pärast roolimisharjutusi ka pöördeid sooritades (lahutades sidurit ja enne seisma jäämist seda taas sujuvalt ühendades, et säilitada minimaalset sõidukiirust);

1.1.

2.7.Võimalikult aeglane sõit, püsiv sõidukiirus ja sujuvad kiirendused

2)Pärast koolitust peab õpilane oskama: pärast sõidu alustamist hoida püsivat sõidukiirust;

1.1.

2.7.Võimalikult aeglane sõit, püsiv sõidukiirus ja sujuvad kiirendused

3) Pärast koolitust peab õpilane oskama:pärast sõidu alustamist sooritada sujuvaid kiirendusi.

1.1.

2.8. Juhtimine

2.8.1. Roolimine

1)Pärast koolitust peab õpilane oskama hoida õigesti rooli;

1.1.

2.8. Juhtimine

2.8.1. Roolimine

2) Pärast koolitust peab õpilane oskama sooritada roolimisliigutusi mitmesuguse kiirusega.

1.1.

2.8. Juhtimine

2.8.2. Slaalom

1.1.

2. TEEMA: SÕIDUKS VALMISTUMINE JA AUTO KÄSITSEMISHARJUTUSED ÕPPEPLATSIL

2.9. Pöörded ja auto paigutamine parkimiseks

Pärast koolitust peab õpilane oskama gaasipedaaliga püsivaid mootori pöördeid hoides reguleerida siduri abil sõidukiirust ja sõita slaalomit edaspidi ja tagurpidi mitmesugustel teekallakutel nii sirget kui kaart mööda. 1) Pärast koolitust peab õpilane oskama sooritada igasuguseid pöördeid: pärisuunas eri laiusega teedel;

1.1.

135

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 2. TEEMA: SÕIDUKS VALMISTUMINE JA AUTO KÄSITSEMISHARJUTUSED ÕPPEPLATSIL 20. TEEMA: SÕIDU KAVANDAMINE RISKI VÄLTIMISE EESMÄRGIL NING SÄÄSTLIKU JA KESKKONNASÕBRALIKU SÕIDUVIISI KUJUNDAMINE 20. TEEMA: SÕIDU KAVANDAMINE RISKI VÄLTIMISE EESMÄRGIL NING SÄÄSTLIKU JA KESKKONNASÕBRALIKU SÕIDUVIISI KUJUNDAMINE 20. TEEMA: SÕIDU KAVANDAMINE RISKI VÄLTIMISE EESMÄRGIL NING SÄÄSTLIKU JA KESKKONNASÕBRALIKU SÕIDUVIISI KUJUNDAMINE 20. TEEMA: SÕIDU KAVANDAMINE RISKI VÄLTIMISE EESMÄRGIL NING SÄÄSTLIKU JA KESKKONNASÕBRALIKU SÕIDUVIISI KUJUNDAMINE

2010

2.9. Pöörded ja auto paigutamine parkimiseks

2) Pärast koolitust peab õpilane oskama sooritada igasuguseid pöördeid: tagurdades eri laiusega teedel.

1.1.

20.1. Sõiduteekonna kavandamine

20.1.1. Pärast koolitust peab õpilane oskama arvesse võtta:1)Oskab arvesse võtta teekonna pikkust, sõiduaega, enda kui juhi suutlikkust;

3.1.

20.1. Sõiduteekonna kavandamine

2) Oskab arvesse võtta tee- ja ilmaolusid sõltuvalt aastaajast;

3.1.

20.1. Sõiduteekonna kavandamine

3) Oskab arvesse võtta teede seisukorda, ohtlikkust ja liiklustihedust.

3.1.

20.1. Sõiduteekonna kavandamine

20.1.2. Sõidu kavandamise õping on mõeldav siis, kui õpilane oskab näha liiklusolukordi ennustavalt. Käesoleva teema läbitöötamise ajal tuleb korrata ka varem õpitut – vajaduse korral ka õppeplatsil õpitut. Käesoleva teema all seotakse varemõpitud osaoskused ühtseks, terviklikuks sõiduoskuseks. Näiteks kiiruse õige valimise oskus omandatakse lõplikult vaid siis, kui hakatakse sõitma õpilase jaoks keerulistel ja võõrastel teedel, suure kiirusega maanteesõidult üle minnes kitsastele asulateedele ning kogetakse kiiruse valimisel tehtavaid vigu.

3.4.

3.2.

136

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas

2010

20. TEEMA: SÕIDU KAVANDAMINE RISKI VÄLTIMISE EESMÄRGIL NING SÄÄSTLIKU JA KESKKONNASÕBRALIKU SÕIDUVIISI KUJUNDAMINE 20. TEEMA: SÕIDU KAVANDAMINE RISKI VÄLTIMISE EESMÄRGIL NING SÄÄSTLIKU JA KESKKONNASÕBRALIKU SÕIDUVIISI KUJUNDAMINE 20. TEEMA: SÕIDU KAVANDAMINE RISKI VÄLTIMISE EESMÄRGIL NING SÄÄSTLIKU JA KESKKONNASÕBRALIKU SÕIDUVIISI KUJUNDAMINE

20.1. Sõiduteekonna kavandamine

20.1.3. Harjutussõidus võib osaleda korraga mitu õpilast, kes sõidavad kordamööda. Õpilaste sõitu analüüsitakse ühiselt.

20.1. Sõiduteekonna kavandamine

20.1.4. Sellest teemast alates peab õpilane tunnetama senisest enam vastutust sõidukijuhina nii liiklusohutuse, kui teekonna läbimise õnnestumise seisukohalt.

20.1. Sõiduteekonna kavandamine

20.2.Oskus kasutada teekonna kavandamisel kaarti, arvestades liikluse korraldust ja võimalikke teesulgemisi 20.2.Oskus kasutada teekonna kavandamisel kaarti, arvestades liikluse korraldust ja võimalikke teesulgemisi

3.4.

20.1.5. Selle teema käigus otsustatakse ühiselt, millisesse sihtkohta soovitakse sõita. Õpilane kasutab teekonna määramisel kaarti ja otsustab, milliseid teid mööda soovitakse sihtkohta jõuda. Teekondi valitakse õpilase jaoks lihtsamalt järkjärgult keerukama järgi. Õpilane põhjendab teekonna valikut. Iga teekonna läbimise järel toimub arutelu. 20.2.Oskus kasutada teekonna 1) Pärast koolitust peab õpilane oskama: eriti kavandamisel kaarti, arvestades pikkadel teekondadel teha valikut:– kaardi liikluse korraldust ja võimalikke järgi,– valida teed teenumbri järgi,– juhinduda teesulgemisi teeviitadest ja teistest liiklusmärkidest;

3.1.

20.2.Oskus kasutada teekonna kavandamisel kaarti, arvestades liikluse korraldust ja võimalikke teesulgemisi

3.1.

3.2.

3.1.

137

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 20. TEEMA: SÕIDU KAVANDAMINE RISKI VÄLTIMISE EESMÄRGIL NING SÄÄSTLIKU JA KESKKONNASÕBRALIKU SÕIDUVIISI KUJUNDAMINE 20. TEEMA: SÕIDU KAVANDAMINE RISKI VÄLTIMISE EESMÄRGIL NING SÄÄSTLIKU JA KESKKONNASÕBRALIKU SÕIDUVIISI KUJUNDAMINE 20. TEEMA: SÕIDU KAVANDAMINE RISKI VÄLTIMISE EESMÄRGIL NING SÄÄSTLIKU JA KESKKONNASÕBRALIKU SÕIDUVIISI KUJUNDAMINE 20. TEEMA: SÕIDU KAVANDAMINE RISKI VÄLTIMISE EESMÄRGIL NING SÄÄSTLIKU JA KESKKONNASÕBRALIKU SÕIDUVIISI KUJUNDAMINE 20. TEEMA: SÕIDU KAVANDAMINE RISKI VÄLTIMISE EESMÄRGIL NING SÄÄSTLIKU JA KESKKONNASÕBRALIKU SÕIDUVIISI KUJUNDAMINE

2010

20.2.Oskus kasutada teekonna kavandamisel kaarti, arvestades liikluse korraldust ja võimalikke teesulgemisi

20.2.Oskus kasutada teekonna Teekonna kavandamise oskus säästab aega, raha kavandamisel kaarti, arvestades ja närve, aitab vähendada riske ja jõuda ohutult liikluse korraldust ja võimalikke sihtkohta. teesulgemisi

3.3.

20.3. Säästlik ja keskkonnasõbralik sõiduviis

1) Pärast koolitust peab õpilane: teadma, et säästlik ja keskkonnasõbralik sõiduviis on ka ohutu sõiduviis;

3.3.

20.3. Säästlik ja keskkonnasõbralik sõiduviis

2) Pärast koolitust peab õpilane: teadma auto juhendiga tutvumise vajalikkust;

1.1.

20.3. Säästlik ja keskkonnasõbralik sõiduviis

3) Pärast koolitust peab õpilane:teadma ökonoomsuse huvides auto õigeaegse hoolduse vajalikkust;

1.3.

20.3. Säästlik ja keskkonnasõbralik sõiduviis

4)Pärast koolitust peab õpilane: tundma säästliku ja keskkonnasõbraliku sõiduviisi eeldusi:– vaadata liikumisel vajaliku informatsiooni saamiseks ja õige tegevuse kavandamiseks kaugemale,– sobitada sõidukiirust, juhindudes liiklejate vahelisest ühistööst.

2.3.

138

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

20.3. Säästlik ja keskkonnasõbralik sõiduviis

21. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS

21.1. Sõidukiirus ja 21.1. Sõidukiirus ja sellega sellega kaasnevad riskid kaasnevad riskid

21. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS

21.1. Sõidukiirus ja 21.1. Sõidukiirus ja sellega sellega kaasnevad riskid kaasnevad riskid

21. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS

21.1. Sõidukiirus ja 21.1. Sõidukiirus ja sellega sellega kaasnevad riskid kaasnevad riskid

21. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS

21.2. Sõidukiiruse valikut mõjutavad tegurid

21. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS

21.2. Sõidukiiruse valikut mõjutavad tegurid

21.1. Sõidukiirus ja 21.1. Sõidukiirus ja sellega sellega kaasnevad riskid kaasnevad riskid

2010

4)Pärast koolitust peab õpilane: tundma säästliku ja keskkonnasõbraliku sõiduviisi eeldusi:– valida sobiv käik,– sõita sujuvalt,– peatuda sujuvalt,

2.3.

1)Pärast koolitust peab õpilane teadma, et liikluses toimivad järgmised tegurid, mis otseselt mõjutavad auto teelpüsivust, pidurdus- ja peatumisteekonda: kineetiline energia; 2)Pärast koolitust peab õpilane teadma, et liikluses toimivad järgmised tegurid, mis otseselt mõjutavad auto teelpüsivust, pidurdus- ja peatumisteekonda: tsentrifugaaljõud; 3) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et liikluses toimivad järgmised tegurid, mis otseselt mõjutavad auto teelpüsivust, pidurdus- ja peatumisteekonda: haardetegur; 4)Pärast koolitust peab õpilane teadma, et liikluses toimivad järgmised tegurid, mis otseselt mõjutavad auto teelpüsivust, pidurdus- ja peatumisteekonda: juhi reaktsiooniaeg. 1)Pärast koolitust peab õpilane teadma, et lisaks eeltoodule peab ta sõidukiiruse valikul arvestama: liikluseeskirja sätetest tulenevaid:– üldisi kiirusepiiranguid,– liiklusmärkidega kehtestatud lokaalseid kiirusepiiranguid,– sõiduki kohta kehtestatud kiirusepiiranguid,– juhile kehtestatud piiranguid; 2)Pärast koolitust peab õpilane teadma, et lisaks eeltoodule peab ta sõidukiiruse valikul arvestama: olukorda, mida iseloomustavad:– tee- ja ilmaolud,– nähtavus,– konkreetne liiklus,– liikluskorraldus.

1.1.

2.1.

139

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 21. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS

2010

21.3. Sõiduohutust (kindlust) tagavad asjaolud 21.3. Sõiduohutust (kindlust) tagavad asjaolud 21.3. Sõiduohutust (kindlust) tagavad asjaolud 21.3. Sõiduohutust (kindlust) tagavad asjaolud 21.4. Sõit sirgel, kurvilisel ja mägiteel

21.3. Sõiduohutust (-kindlust) tagavad asjaolud

1)Pärast koolitust peab õpilane teadma, et sõiduohutus sõltub: tee jälgimise oskusest;

2.2.

21.3. Sõiduohutust (-kindlust) tagavad asjaolud

2) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et sõiduohutus sõltub:kiiruse õigest valikust;

2.2.

21.3. Sõiduohutust (-kindlust) tagavad asjaolud

3) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et sõiduohutus sõltub:sõidukist;

1.2.

21.3. Sõiduohutust (-kindlust) tagavad asjaolud

4)Pärast koolitust peab õpilane teadma, et sõiduohutus sõltub: veose liigist.

1.2.

21.4. Sõit sirgel, kurvilisel ja mägiteel

2.1.

21. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS

21.4. Sõit sirgel, kurvilisel ja mägiteel

21. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS

21.4. Sõit sirgel, kurvilisel ja mägiteel

21. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS

21.5. Sõidukiirus, kiirusepiirangud 21.5. Sõidukiirus, kiirusepiirangud

21. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS

21.5. Sõidukiirus, kiirusepiirangud

21. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS

21.6. Nõuded sõidukiiruse valiku kohta

21. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS

2.1.

2.2.

2.1.

2.2.

140

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 21. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS

21. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS

22. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS

21.6. Nõuded sõidukiiruse valiku kohta 21.6. Nõuded sõidukiiruse valiku kohta

21.6. Nõuded sõidukiiruse valiku kohta

21.6. Nõuded sõidukiiruse valiku kohta 22.1. Sõidukiirus ja sellega kaasnevad riskid

21.6. Nõuded sõidukiiruse valiku kohta

22.1. Sõidukiirus ja sellega kaasnevad riskid

22. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS

22.1. Sõidukiirus ja 22.1. Sõidukiirus ja sellega sellega kaasnevad riskid kaasnevad riskid

22. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS

22.1. Sõidukiirus ja 22.1. Sõidukiirus ja sellega sellega kaasnevad riskid kaasnevad riskid

22. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS

22.1. Sõidukiirus ja 22.1. Sõidukiirus ja sellega sellega kaasnevad riskid kaasnevad riskid

22. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS

22.1. Sõidukiirus ja 22.1. Sõidukiirus ja sellega sellega kaasnevad riskid kaasnevad riskid

22. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS

22.1. Sõidukiirus ja 22.1. Sõidukiirus ja sellega sellega kaasnevad riskid kaasnevad riskid

2010

2)Pärast koolitust peab õpilane oskama: arvestada ohutu sõidukiiruse valikut mõjutavate teguritega; 3) Pärast koolitust peab õpilane oskama: selgitada põhjusi, miks peab allpool esitatud oludes sõidukiirus olema madalam kui mujal tihedalt asustatud piirkonnas ja halva või piiratud nähtavusega kohtades; 4)Pärast koolitust peab õpilane oskama: järgida ohutu liiklemise juhiseid (teema 7).

2.1.

1)Pärast koolitust peab õpilane teadma, et liikluses toimivad järgmised tegurid, mis otseselt mõjutavad auto teelpüsivust, pidurdus- ja peatumisteekonda: kineetiline energia; 2)Pärast koolitust peab õpilane teadma, et liikluses toimivad järgmised tegurid, mis otseselt mõjutavad auto teelpüsivust, pidurdus- ja peatumisteekonda: tsentrifugaaljõud; 3)Pärast koolitust peab õpilane teadma, et liikluses toimivad järgmised tegurid, mis otseselt mõjutavad auto teelpüsivust, pidurdus- ja peatumisteekonda: haardetegur; 4) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et liikluses toimivad järgmised tegurid, mis otseselt mõjutavad auto teelpüsivust, pidurdus- ja peatumisteekonda:juhi reaktsiooniaeg. Selle teema käigus valitakse sõiduharjutusi selleks sobivatel teedel nii, et õpilane tunnetab autole mõjuvate jõudude suurusi sõltuvalt sõidukiirusest ja kurvi raadiusest. Teema käigus sõidetakse ka lubatud suurima sõidukiirusega ja sooritatakse sujuvaid ning äkkpidurdusi autole mõjuvate jõudude tunnetamiseks.

1.1.

1.2.

1.1.

1.2.

1.1.

1.2.

1.1.

1.2.

1.1.

1.2.

2.1.

2.2.

2.1.

1.1.

141

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 22. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS

22.2. Sõidukiiruse valikut mõjutavad tegurid

22. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS

22.2. Sõidukiiruse valikut mõjutavad tegurid

22. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS

22.2. Sõidukiiruse valikut mõjutavad tegurid

22. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS

22.3. Sõiduohutust (kindlust) tagavad asjaolud 22.3. Sõiduohutust (kindlust) tagavad asjaolud 22.3. Sõiduohutust (kindlust) tagavad asjaolud 22.3. Sõiduohutust (kindlust) tagavad asjaolud 22.3. Sõiduohutust (kindlust) tagavad asjaolud

22. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS

2010

2.1.

22.3. Sõiduohutust (-kindlust) tagavad asjaolud

1)Pärast koolitust peab õpilane teadma, et lisaks eeltoodule peab ta sõidukiiruse valikul arvestama: liikluseeskirja sätetest tulenevaid:– üldisi kiirusepiiranguid,– liiklusmärkidega kehtestatud lokaalseid kiirusepiiranguid,– sõiduki kohta kehtestatud kiirusepiiranguid,– juhile kehtestatud piiranguid; 2) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et lisaks eeltoodule peab ta sõidukiiruse valikul arvestama: olukorda, mida iseloomustavad:– tee- ja ilmaolud,– nähtavus,– konkreetne liiklus,– liikluskorraldus. Teema käigus valitakse sõiduteekond selliselt, et õpilane saaks juhinduda sõidukiiruse valikul üldisest kiiruse piirangust, liiklusmärkidega kehtestatud kiirusepiirangust kui ka teistest asjaoludest, kus ei saa liigelda sellel teelõigul lubatud suurima sõidukiirusega. Sõiduteekonna läbimise käigus ja pärast seda õpilane põhjendab tema poolt valitud sõidukiirust. 1)Pärast koolitust peab õpilane teadma, et sõidu ohutus sõltub: tee jälgimise oskusest;

22.3. Sõiduohutust (-kindlust) tagavad asjaolud

2) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et sõidu ohutus sõltub:kiiruse õigest valikust;

2.2.

22.3. Sõiduohutust (-kindlust) tagavad asjaolud

3) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et sõidu ohutus sõltub:sõidukist;

2.2.

22.3. Sõiduohutust (-kindlust) tagavad asjaolud

4) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et sõidu ohutus sõltub:veose liigist;

1.2.

22.3. Sõiduohutust (-kindlust) tagavad asjaolud

5) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et sõidu ohutus sõltub:ohutu liiklemise juhiste järgimisest (teema 7).

2.2.

2.1.

2.4.

2.2.

142

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 22. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS

22.4. Sõit sirgel, kurvilisel ja mägiteel

22. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS

22.4. Sõit sirgel, kurvilisel ja mägiteel

22. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS

22.4. Sõit sirgel, kurvilisel ja mägiteel

22. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS

22.5. Sõidukiiruse valiku 22.5. Sõidukiiruse valiku põhimõtete põhimõtete kinnistamine kinnistamine

22. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS

22.5. Sõidukiiruse valiku 22.5. Sõidukiiruse valiku põhimõtete põhimõtete kinnistamine kinnistamine

22. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS

22.5. Sõidukiiruse valiku 22.5. Sõidukiiruse valiku põhimõtete põhimõtete kinnistamine kinnistamine

22. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS

22.5. Sõidukiiruse valiku 22.5. Sõidukiiruse valiku põhimõtete põhimõtete kinnistamine kinnistamine

23. TEEMA: MAANTEESÕIT

23.1. Maanteesõidu erinevus linnasõidust

2010

1) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et ohutu sõidukiiruse valikul peab arvestama:pika sirge tee monotoonsusega; 2)Pärast koolitust peab õpilane teadma, et ohutu sõidukiiruse valikul peab arvestama: kurvilise tee ohtudega; 3) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et ohutu sõidukiiruse valikul peab arvestama:mägitee ohtudega. 22.5.1. Õige sõidukiiruse valikuga peab õpetaja tegelema igas sõiduõppetunnis. Kasutada tuleb mitmekesiseid õppesõiduteekondi nii linnas kui asulavälistel teedel ja pöörata tähelepanu ka ohutust ning olukorrakiirust mõjutavatele asjaoludele. 1) 22.5.2. Õpetades sõidukiirust valima peab õpetaja esile tooma kõik selle, mis otseselt vähendab liiklusohutust: oludele mittevastava sõidukiiruse; 2)22.5.2. Õpetades sõidukiirust valima peab õpetaja esile tooma kõik selle, mis otseselt vähendab liiklusohutust: sõidukiiruse järsu muutmise; 3)22.5.2. Õpetades sõidukiirust valima peab õpetaja esile tooma kõik selle, mis otseselt vähendab liiklusohutust: liialt suure kiiruse ristmikule, raudteeülesõidukohale, ülekäigurajale, ühissõidukipeatusele jms lähenemisel. 1) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et maanteesõit erineb linnasõidust: suurema sõidukiiruse ja pikivahe;

2.2.

1.2.

2.2.

2.1.

143

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 23. TEEMA: MAANTEESÕIT

23.1. Maanteesõidu erinevus linnasõidust

23. TEEMA: MAANTEESÕIT

23.1. Maanteesõidu erinevus linnasõidust

23. TEEMA: MAANTEESÕIT

23.1. Maanteesõidu erinevus linnasõidust

23. TEEMA: MAANTEESÕIT

23.1. Maanteesõidu erinevus linnasõidust

23.2. Peateele sõit

23. TEEMA: MAANTEESÕIT

23.2. Peateele sõit

23. TEEMA: MAANTEESÕIT

23.2. Peateele sõit

23. TEEMA: MAANTEESÕIT

23.2. Peateele sõit

23. TEEMA: MAANTEESÕIT

23.3. Sõit peateel

23. TEEMA: MAANTEESÕIT

23.3. Sõit peateel

23. TEEMA: MAANTEESÕIT

23.3. Sõit peateel

23. TEEMA: MAANTEESÕIT

23.4. Peateelt kõrvalteele sõit

2010

2)Pärast koolitust peab õpilane teadma, et maanteesõit erineb linnasõidust: sõidu suurema lihtsuse ja mugavuse; 3) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et maanteesõit erineb linnasõidust: suure kiirusega harjumise (maanteehüpnoos); 4)Pärast koolitust peab õpilane teadma, et maanteesõit erineb linnasõidust: äkki tekkida võivate ohuolukordade; 5)Pärast koolitust peab õpilane teadma, et maanteesõit erineb linnasõidust: juhtide omavahelise suhtlemise poolest. 1)Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada: ohutu liiklemise juhiseid kõrvalteelt peateele sõidul; 2) Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:kiiruse sobitamist ja peateele väljasõidu ajastamist; 3) Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada:miks ta peab oma tegevusega märku andma, et ta kavatseb anda peateel sõitjale teed; 4) kuidas ta peab teeandmise kavatsusest märku andma. 1) Pärast koolitust peab õpilane teadma: ohutu liiklemise juhiseid peateel sõites; 2) Pärast koolitust peab õpilane teadma: kuidas ja miks tuleb tähelepanu suunata olulisele; 3) Pärast koolitust peab õpilane teadma: miks peateel sõitjatel tekib maanteehüpnoos kiiremini. 1)Pärast koolitust peab õpilane teadma: ohutu liiklemise juhiseid peateelt lahkumisel;

2.1.

2.2.

2.1.

2.2.

2.1. 2.1. 2.1.

2.2.

2.1.

144

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 23. TEEMA: MAANTEESÕIT

23.4. Peateelt kõrvalteele sõit

23. TEEMA: MAANTEESÕIT

23.4. Peateelt kõrvalteele sõit 23.4. Peateelt kõrvalteele sõit 23.5. Sõit kiirteel

23. TEEMA: MAANTEESÕIT

23.5. Sõit kiirteel

23. TEEMA: MAANTEESÕIT

23.5. Sõit kiirteel

24. TEEMA: MAANTEESÕIT

24.1. Maanteesõidu erinevus linnasõidust

24. TEEMA: MAANTEESÕIT

24.1. Maanteesõidu erinevus linnasõidust

24. TEEMA: MAANTEESÕIT

24.1. Maanteesõidu erinevus linnasõidust

24. TEEMA: MAANTEESÕIT

24.1. Maanteesõidu erinevus linnasõidust

24. TEEMA: MAANTEESÕIT

24.1. Maanteesõidu erinevus linnasõidust

24. TEEMA: MAANTEESÕIT

24.1. Maanteesõidu erinevus linnasõidust 24.2. Peateele sõit

23. TEEMA: MAANTEESÕIT

24. TEEMA: MAANTEESÕIT

23.4. Peateelt kõrvalteele sõit 23.5. Sõit kiirteel

2010

2) Pärast koolitust peab õpilane teadma: kuidas vähendada tagant otsasõidu võimalust; 3)Pärast koolitust peab õpilane teadma: kuidas sooritada vasakpööret. 1) Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada: erinõudeid kiirteel liiklejatele; 2) Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada: kiirteele sõitmise ja sellelt lahkumise omapära; 3)Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada: kiirteel liiklemise omapära. 1) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et maanteesõit erineb linnasõidust järgmistel põhjustel: suurem sõidukiirus ja pikivahe;

2.1.

2)Pärast koolitust peab õpilane teadma, et maanteesõit erineb linnasõidust järgmistel põhjustel: sõidu suurema lihtsus ja mugavus; 3) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et maanteesõit erineb linnasõidust järgmistel põhjustel: suure kiirusega harjumine (maanteehüpnoos); 4) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et maanteesõit erineb linnasõidust järgmistel põhjustel: äkki tekkida võivad ohuolukorrad; 5) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et maanteesõit erineb linnasõidust järgmistel põhjustel: äkki tekkida võivad ohuolukorrad; juhtide omavaheline suhtlemine. Pärast koolitust peab õpilane oskama neid teadmisi maanteesõidul kasutada. 1)Pärast koolitust peab õpilane oskama rakendada: ohutu liiklemise juhiseid peateele sõidul;

2.1.

2.1. 2.1. 2.1.

2.1. 2.1.

2.1.

2.2.

2.1.

2.1. 2.1.

145

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 24. TEEMA: MAANTEESÕIT

24.2. Peateele sõit

24. TEEMA: MAANTEESÕIT

24.2. Peateele sõit

24. TEEMA: MAANTEESÕIT

24.2. Peateele sõit

24. TEEMA: MAANTEESÕIT

24.3. Sõit peateel

24. TEEMA: MAANTEESÕIT

24.3. Sõit peateel

24. TEEMA: MAANTEESÕIT

24.3. Sõit peateel

24. TEEMA: MAANTEESÕIT

24.4. Peateelt kõrvalteele sõit

24. TEEMA: MAANTEESÕIT

24.4. Peateelt kõrvalteele sõit

24. TEEMA: MAANTEESÕIT

2010

2) Pärast koolitust peab õpilane oskama rakendada: kõrvalteelt peateele sõidu omapära, 3) Pärast koolitust peab õpilane oskama rakendada: kiiruse sobitamist ja peateele väljasõidu ajastamist, 4) Pärast koolitust peab õpilane oskama rakendada: kuidas ta peab teeandmise kavatsusest märku andma ja põhjendama märguandmise vajadust. 1) Pärast koolitust peab õpilane: oskama rakendada ohutu liiklemise juhiseid peateel sõites; 2) Pärast koolitust peab õpilane: oskama tähelepanu suunata olulisele;

2.1.

3)Pärast koolitust peab õpilane: teadma, et peateel sõitjatel tekib maanteehüpnoos kiiremini ja oskama neid teadmisi maanteesõidul kasutada. 1)Pärast koolitust peab õpilane: valdama ohutu liiklemise juhiseid peateelt lahkumisel;

2.1.

24.4. Peateelt kõrvalteele sõit

2) Pärast koolitust peab õpilane:oskama vähendada tagant otsasõidu võimalusi;

2.1.

24.4. Peateelt kõrvalteele sõit

3)Pärast koolitust peab õpilane: teadma, kuidas sooritada vasakpööret ja oskama neid teadmisi maanteesõidul kasutada.

2.1.

24.5. Erinõuded maanteesõidu õpetamisel

1) Maanteesõidu juures vajab eraldi harjutamist: sõitmine:– kõrvalteelt peateele,– peateel,– peateelt kõrvalteele,– lubatud suurima kiirusega;

2.1.

2.1. 2.2.

146

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 24. TEEMA: MAANTEESÕIT

24.5. Erinõuded maanteesõidu õpetamisel

24. TEEMA: MAANTEESÕIT

24.5. Erinõuded maanteesõidu õpetamisel

24. TEEMA: MAANTEESÕIT

24.6. Sõit kiirteel

24. TEEMA: MAANTEESÕIT

24.6. Sõit kiirteel

24. TEEMA: MAANTEESÕIT

24.6. Sõit kiirteel

24. TEEMA: MAANTEESÕIT

24.6. Sõit kiirteel

24. TEEMA: MAANTEESÕIT

24.6. Sõit kiirteel

25. TEEMA: MÖÖDASÕIT JA VASTUSÕITJAGA KOHTUMINE

25.1. Vastusõitjaga kohtumine

2010

2)Maanteesõidu juures vajab eraldi harjutamist: pidurdamine:– lubatud suurimalt kiiruselt kuni seisma jäämiseni määratud kohas,– kasutades õiget pidurdamistehnikat pidurdades tugevalt eri teekatetel lubatud suurimalt kiiruselt seismajäämiseni varem määratud kohas nii, et pidurdusmaa oleks võimalikult lühike. Erilist harjutamist ja tähelepanu vajab teiste liiklejate tegevuse ennustamine ja suure sõidukiirusega arvestamine, eriti möödasõidu ja vasakpöörde korral. Ülejäänud maanteesõidul tuleb õpetust siduda teemas 7 käsitletud ohutu liiklemise juhistega. 1) Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada: erinõudeid kiirteel liiklejatele; 2) Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada: kiirteele sõitmise ja sellelt lahkumise omapära; 3) Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada: kiirteel liiklemise omapära.

1.1.

Pärast koolitust peab õpilane oskama kasutada neid teadmisi kiirteede kahetasandilistel pealeja mahasõitudel. Maanteesõit nõuab erioskusi. Seoses tunduvalt suurema sõidukiirusega kui linnas peab juhi pilk haarama informatsiooni märksa kaugemalt (vastusõitjate kauguse hindamine, kurvile lähenedes sõidujoone hindamine selles jne). Ka oma kavatsustest tuleb teisi liiklejaid teavitada varem kui linnasõidul (suunamärguandega, sõiduki paiknemisega ja kiiruse sujuva vähendamisega). 1) Pärast koolitust peab õpilane teadma:milles seisnevad ohud vastusõitjaga kohtumisel;

2.1.

2.1. 2.1.

2.1.

2.2.

147

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas

2010

25. TEEMA: MÖÖDASÕIT JA VASTUSÕITJAGA KOHTUMINE

25.1. Vastusõitjaga kohtumine

2) Pärast koolitust peab õpilane teadma:kuidas neid vältida.

2.2.

25. TEEMA: MÖÖDASÕIT JA VASTUSÕITJAGA KOHTUMINE

25.2. Möödasõidu ja möödumise erinevused

1) Pärast koolitust peab õpilane teadma: mille poolest erineb möödasõit möödumisest;

2.1.

25. TEEMA: MÖÖDASÕIT JA VASTUSÕITJAGA KOHTUMINE

25.2. Möödasõidu ja möödumise erinevused

2.2.

25. TEEMA: MÖÖDASÕIT JA VASTUSÕITJAGA KOHTUMINE

25.2. Möödasõidu ja möödumise erinevused

25. TEEMA: MÖÖDASÕIT JA VASTUSÕITJAGA KOHTUMINE 25. TEEMA: MÖÖDASÕIT JA VASTUSÕITJAGA KOHTUMINE

25.2. Möödasõidu ja möödumise erinevused 25.3. Möödasõidu vajaduse hindamine

2)Pärast koolitust peab õpilane teadma: möödasõidu erinevusi linnas ja asulavälisel teel ohtlikkuse seisukohalt; 3) Pärast koolitust peab õpilane teadma: möödumise tingimusi linnas ja asulavälisel teel (sh kiirteel); 4)Pärast koolitust peab õpilane teadma: kuidas mööduda paremalt poolt. 1) Pärast koolitust peab õpilane oskama hinnata:möödasõiduga kaasnevaid ohtusid;

25. TEEMA: MÖÖDASÕIT JA VASTUSÕITJAGA KOHTUMINE 25. TEEMA: MÖÖDASÕIT JA VASTUSÕITJAGA KOHTUMINE 25. TEEMA: MÖÖDASÕIT JA VASTUSÕITJAGA KOHTUMINE

25.3. Möödasõidu vajaduse hindamine 25.4. Eeldused möödasõiduks 25.4. Eeldused möödasõiduks

25.3. Möödasõidu vajaduse hindamine 25.4. Eeldused möödasõiduks

2.1.

25. TEEMA: MÖÖDASÕIT JA VASTUSÕITJAGA KOHTUMINE 25. TEEMA: MÖÖDASÕIT JA VASTUSÕITJAGA KOHTUMINE 25. TEEMA: MÖÖDASÕIT JA VASTUSÕITJAGA KOHTUMINE 25. TEEMA: MÖÖDASÕIT JA VASTUSÕITJAGA KOHTUMINE

25.4. Eeldused möödasõiduks 25.4. Eeldused möödasõiduks 25.5. Möödasõidu etapid 25.5. Möödasõidu etapid

25.4. Eeldused möödasõiduks

2) Pärast koolitust peab õpilane oskama hinnata:möödasõidu vajalikkust. 1) Pärast koolitust peab õpilane teadma:millest sõltub möödasõidu teekonna pikkus; 2) Pärast koolitust peab õpilane teadma: möödasõidu teekonna pikkusega seotud ohtusid; 3) Pärast koolitust peab õpilane teadma: möödasõidu tingimusi liikluseeskirja järgi; 4) möödasõidu keeldusid liikluseeskirja järgi. 1) Pärast koolitust peab õpilane teadma, mida ta peab tegema: möödasõitjana; 2) Pärast koolitust peab õpilane teadma, mida ta peab tegema: möödasõidetavana.

2.1.

26. TEEMA: MÖÖDASÕIT JA VASTUSÕITJAGA KOHTUMINE

26.1. Vastusõitjaga kohtumine

Pärast koolitust peab õpilane teadma, milles seisnevad ohud vastusõitjaga kohtumisel ja kuidas neid vältida

2.2.

25.4. Eeldused möödasõiduks

25.4. Eeldused möödasõiduks 25.5. Möödasõidu etapid 25.5. Möödasõidu etapid

2.1.

2.1. 2.2.

2.1. 2.1.

2.1.

148

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 26. TEEMA: MÖÖDASÕIT JA VASTUSÕITJAGA KOHTUMINE 26. TEEMA: MÖÖDASÕIT JA VASTUSÕITJAGA KOHTUMINE

26.2. Möödasõidu ja möödumise erinevused 26.2. Möödasõidu ja möödumise erinevused

26. TEEMA: MÖÖDASÕIT JA VASTUSÕITJAGA KOHTUMINE

26.2. Möödasõidu ja möödumise erinevused

26. TEEMA: MÖÖDASÕIT JA VASTUSÕITJAGA KOHTUMINE

26.2. Möödasõidu ja möödumise erinevused

26. TEEMA: MÖÖDASÕIT JA VASTUSÕITJAGA KOHTUMINE

26.3. Möödasõidu vajaduse hindamine

26. TEEMA: MÖÖDASÕIT JA VASTUSÕITJAGA KOHTUMINE 26. TEEMA: MÖÖDASÕIT JA VASTUSÕITJAGA KOHTUMINE

26.4. Eeldused möödasõiduks 26.4. Eeldused möödasõiduks

26.4. Eeldused möödasõiduks

26. TEEMA: MÖÖDASÕIT JA VASTUSÕITJAGA KOHTUMINE

26.4. Eeldused möödasõiduks

26. TEEMA: MÖÖDASÕIT JA VASTUSÕITJAGA KOHTUMINE 26. TEEMA: MÖÖDASÕIT JA VASTUSÕITJAGA KOHTUMINE

26.4. Eeldused möödasõiduks 26.5. Möödasõidu etapid

26.4. Eeldused möödasõiduks

26.5. Möödasõidu etapid

2010

1) Pärast koolitust peab õpilane teadma: mille poolest erineb möödasõit möödumisest; 2)Pärast koolitust peab õpilane teadma: möödasõidu erinevusi linnas ja asulavälisel teel ohtlikkuse seisukohalt; 3) Pärast koolitust peab õpilane teadma: möödumise tingimusi linnas ja asulavälisel teel (sh kiirteel); 4) Pärast koolitust peab õpilane teadma: kuidas mööduda paremalt poolt.

2.1.

Pärast koolitust peab õpilane oskama hinnata möödasõiduga kaasnevaid ohtusid ja möödasõidu vajalikkust. 1) Pärast koolitust peab õpilane teadma: millest sõltub möödasõidu teekonna pikkus; 2) Pärast koolitust peab õpilane teadma: möödasõidu teekonna pikkusega seotud ohtusid; 3) Pärast koolitust peab õpilane teadma:möödasõidu tingimusi liikluseeskirja järgi; 4) Pärast koolitust peab õpilane teadma: möödasõidu keeldusid liikluseeskirja järgi. Pärast koolitust peab õpilane teadma, mida ta peab tegema möödasõitjana ja mida möödasõidetavana.

2.2.

2.1.

2.1. 2.2.

2.1.

2.1. 2.1.

149

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 26. TEEMA: MÖÖDASÕIT JA VASTUSÕITJAGA KOHTUMINE

26.5. Möödasõidu etapid

26. TEEMA: MÖÖDASÕIT JA VASTUSÕITJAGA KOHTUMINE 26. TEEMA: MÖÖDASÕIT JA VASTUSÕITJAGA KOHTUMINE

26.5. Möödasõidu etapid 26.5. Möödasõidu etapid

26.5. Möödasõidu etapid

26. TEEMA: MÖÖDASÕIT JA VASTUSÕITJAGA KOHTUMINE

26.5. Möödasõidu etapid

26. TEEMA: MÖÖDASÕIT JA VASTUSÕITJAGA KOHTUMINE

2010

Möödasõit on eriti ohtlik manööver ja nõuab juhilt pikemaajalisi sõidukogemusi. Seetõttu ei ole selle põhjalik harjutamine autokoolis mõeldav. Maanteel harjutatakse möödasõitu kahe õppeautoga, milles mõlemas on õpilased. Möödasõitu harjutades peab õpetaja suunama tähelepanu auto paiknemisele ja sõidukiiruse sobitamisele. Igale õpilasele antakse võimalus kogeda möödasõitu nii möödasõitja kui möödasõidetava osas. 1)Möödasõidul peab õpetaja rõhutama: tähelepanelikkuse; 2) Möödasõidul peab õpetaja rõhutama: tekkida võivate olukordade ennustamise;

2.1.

26.5. Möödasõidu etapid

3)Möödasõidul peab õpetaja rõhutama: õigete ja õigeaegsete juhimärguannete;

2.1.

26.5. Möödasõidu etapid

4)Möödasõidul peab õpetaja rõhutama: möödasõidu teekonna pikkuse õige hindamise;

2.1.

26. TEEMA: MÖÖDASÕIT JA VASTUSÕITJAGA KOHTUMINE

26.5. Möödasõidu etapid

2.1.

26. TEEMA: MÖÖDASÕIT JA VASTUSÕITJAGA KOHTUMINE

26.5. Möödasõidu etapid

27. TEEMA: SÕITMINE RASKETES TEEOLUDES

27.1. Sõitmine rasketes 27.1. Sõitmine rasketes ja ja keerukates teeoludes keerukates teeoludes

27. TEEMA: SÕITMINE RASKETES TEEOLUDES

27.1. Sõitmine rasketes 27.1. Sõitmine rasketes ja ja keerukates teeoludes keerukates teeoludes

27. TEEMA: SÕITMINE RASKETES TEEOLUDES

27.2. Auto rataste haardumine teega pole alati ühesugune

5) Möödasõidul peab õpetaja rõhutama: vastusõitjate kauguse ja sõidukiiruse õige hindamise; 6) Möödasõidul peab õpetaja rõhutama: oma sõidurajale naasmise võimalikkuse kindlakstegemisevajalikkust. 1) Pärast koolitust peab õpilane oskama: võtta sõites arvesse ilma-, tee- ja valgusolude muutumist; 2)Pärast koolitust peab õpilane oskama: arvestada aastaaegadega seotud muutusi liiklusoludes. 1)Pärast koolitust peab õpilane teadma, et auto teelpüsivust mõjutavad: teepind;

26.5. Möödasõidu etapid

27.2. Auto rataste haardumine teega pole alati ühesugune

2.2.

2.4.

2.1. 2.1.

2.1.

1.01.2 001

150

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 27. TEEMA: SÕITMINE RASKETES TEEOLUDES

27.2. Auto rataste haardumine teega pole alati ühesugune

27. TEEMA: SÕITMINE RASKETES TEEOLUDES

27.2. Auto rataste haardumine teega pole alati ühesugune 27.2. Auto rataste haardumine teega pole alati ühesugune 27.2. Auto rataste haardumine teega pole alati ühesugune 27.2. Auto rataste haardumine teega pole alati ühesugune 27.3. Peatumisteekond ja pidurdamisviis

27. TEEMA: SÕITMINE RASKETES TEEOLUDES

27.3. Peatumisteekond ja pidurdamisviis

27. TEEMA: SÕITMINE RASKETES TEEOLUDES

27.3. Peatumisteekond ja pidurdamisviis

27. TEEMA: SÕITMINE RASKETES TEEOLUDES

27.3. Peatumisteekond ja pidurdamisviis

27. TEEMA: SÕITMINE RASKETES TEEOLUDES

27.4. Möödumine ootamatust takistusest

27. TEEMA: SÕITMINE RASKETES TEEOLUDES

27.4. Möödumine ootamatust takistusest

27. TEEMA: SÕITMINE RASKETES TEEOLUDES 27. TEEMA: SÕITMINE RASKETES TEEOLUDES 27. TEEMA: SÕITMINE RASKETES TEEOLUDES

2010

2) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et auto teelpüsivust mõjutavad:rehvitüüp ja turvisemustri sügavus; 3) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et auto teelpüsivust mõjutavad: sõidukiirus;

1.1.

4)Pärast koolitust peab õpilane teadma, et auto teelpüsivust mõjutavad: sõidutehnika (järsud kiiruse ja sõidusuuna muutmised); 5) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et auto teelpüsivust mõjutavad: ilmaolud.

1.1.

1) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et peatumisteekonda mõjutavad: järsk pidurdamine; 2) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et peatumisteekonda mõjutavad: katkendlik pidurdamine (tippimine); 3) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et peatumisteekonda mõjutavad: ABS-pidurid;

1.1.

4) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et peatumisteekonda mõjutavad: mootoriga pidurdamine. 1) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et ootamatu takistuse korral: pidurdatakse sõidukiirus võimalikult väikseks juhtrataste otseasendis ja seejärel möödutakse takistusest ümberpõikega; 2) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et ootamatu takistuse korral: möödutakse takistusest ümberpõikega, kui ootamatu takistuse ees ei ole võimalik peatuda ega sõidukiirust vähendada;

1.1.

151

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas

2010

27. TEEMA: SÕITMINE RASKETES TEEOLUDES

27.4. Möödumine ootamatust takistusest

3) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et ootamatu takistuse korral: tagajärgede vähendamiseks pidurdatakse kiirus miinimumini, kui pole võimalik ümberpõikega takistusest mööduda ega täielikult peatuda.

1.1.

27. TEEMA: SÕITMINE RASKETES TEEOLUDES

27.5. Juhised sõiduõppeks libedal teel 27.5. Juhised sõiduõppeks libedal teel 27.5. Juhised sõiduõppeks libedal teel 27.5. Juhised sõiduõppeks libedal teel 27.5. Juhised sõiduõppeks libedal teel 27.5. Juhised sõiduõppeks libedal teel 27.5. Juhised sõiduõppeks libedal teel 27.5. Juhised sõiduõppeks libedal teel 27.5. Juhised sõiduõppeks libedal teel

27.5. Juhised sõiduõppeks libedal teel

1) Pärast koolitust peab õpilane oskama: näha ja ennustada teekatte libedust;

1.1.

27.5. Juhised sõiduõppeks libedal teel

2) Pärast koolitust peab õpilane oskama: hinnata auto rataste teega haardumise võimet;

1.1.

27.5. Juhised sõiduõppeks libedal teel

3) Pärast koolitust peab õpilane oskama: saadud informatsiooni põhjal valida ohutut sõidukiirust;

2.1.

27.5. Juhised sõiduõppeks libedal teel

4)Pärast koolitust peab õpilane oskama: tee libedust arvestades valida ohutut pikivahet;

2.1.

27.5. Juhised sõiduõppeks libedal teel

1.1.

27.5. Juhised sõiduõppeks libedal teel

5) Pärast koolitust peab õpilane oskama: muuta sujuvalt auto kiirust ja suunda, vältides rataste libisemist; 6)Pärast koolitust peab õpilane oskama: valida autole rehve sõitmiseks talveoludes;

27.5. Juhised sõiduõppeks libedal teel

7) Pärast koolitust peab õpilane oskama: oskama kavandada sõiduteekonda talvistel teedel.

3.1.

27.5. Juhised sõiduõppeks libedal teel

1)Pärast koolitust peab õpilane teadma: milliseid juhtimisvõtteid tuleb libedal teel sõites rakendada esi- ja tagaveoga autol; 2) Pärast koolitust peab õpilane teadma: milliseid juhtimisvõtteid tuleb juhitavuse taastamiseks rakendada esi- ja tagaveoga autol;

1.1.

27. TEEMA: SÕITMINE RASKETES TEEOLUDES 27. TEEMA: SÕITMINE RASKETES TEEOLUDES 27. TEEMA: SÕITMINE RASKETES TEEOLUDES 27. TEEMA: SÕITMINE RASKETES TEEOLUDES 27. TEEMA: SÕITMINE RASKETES TEEOLUDES 27. TEEMA: SÕITMINE RASKETES TEEOLUDES 27. TEEMA: SÕITMINE RASKETES TEEOLUDES 27. TEEMA: SÕITMINE RASKETES TEEOLUDES

27.5. Juhised sõiduõppeks libedal teel

1.1.

152

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 27. TEEMA: SÕITMINE RASKETES TEEOLUDES

27.5. Juhised sõiduõppeks libedal teel 29. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA 29.1. Pimeda ajal AJAL sõitmise ohud 29. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA 29.1. Pimeda ajal AJAL sõitmise ohud 29. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA 29.2. Liikluseeskirja AJAL nõuded tulede kasutamise kohta 29. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA 29.2. Liikluseeskirja AJAL nõuded tulede kasutamise kohta 29. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA 29.3. Tee nähtavus AJAL pimeda ajal

2010

27.5. Juhised sõiduõppeks libedal teel

3) Pärast koolitust peab õpilane teadma: milliseid juhtimisvõtteid tuleb rakendada takistusest ümberpõikel. 29.1. Pimeda ajal sõitmise ohud 1)Pärast koolitust peab õpilane teadma: miks pimeda ajal sõitmisel on liiklusõnnetuse tagajärjed alati raskemad kui muul ajal; 29.1. Pimeda ajal sõitmise ohud 2)Pärast koolitust peab õpilane teadma: miks tavaliselt kaldutakse sõitma oma auto tulede poolt valgustatud teeosast ette. 29.2. Liikluseeskirja nõuded 1) Pärast koolitust peab õpilane teadma: tulede kasutamise kohta liikluseeskirjaga määratud lähi-, kaug-, udu-, päevasõidu-, seisu- ja ohutulede kasutamise nõudeid asulas ja asulavälisel teel; 29.2. Liikluseeskirja nõuded 2)Pärast koolitust peab õpilane teadma: kuidas tulede kasutamise kohta tulesid hooldatakse.

1.1.

29.3. Tee nähtavus pimeda ajal

1)Pärast koolitust peab õpilane teadma: milline on inimese silma valgustugevuse muutustega kohanemise võime; 2)Pärast koolitust peab õpilane teadma: milline on jalakäijate ja jalgratturite nähtavus valgustamata teel; 3)Pärast koolitust peab õpilane teadma: millest sõltub ohutu sõidukiirus pimeda ajal sõites.

2.1.

2.2.

2.1.

1.1.

29. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA 29.3. Tee nähtavus AJAL pimeda ajal

29.3. Tee nähtavus pimeda ajal

2.1.

29. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA 29.3. Tee nähtavus AJAL pimeda ajal

29.3. Tee nähtavus pimeda ajal

29. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA 29.4. Tulede AJAL kasutamine vastusõitjaga kohtumisel 29. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA 29.4. Tulede AJAL kasutamine vastusõitjaga kohtumisel

29.4. Tulede kasutamine vastusõitjaga kohtumisel

1)Pärast koolitust peab õpilane teadma: kuidas peavad juhid ajastama tulede ümberlülitust;

2.1.

29.4. Tulede kasutamine vastusõitjaga kohtumisel

2) Pärast koolitust peab õpilane teadma:millest tekib pimestamise oht;

2.2.

153

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas

2010

29. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA 29.4. Tulede AJAL kasutamine vastusõitjaga kohtumisel 29. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA 29.4. Tulede AJAL kasutamine vastusõitjaga kohtumisel 29. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA 29.5. Tulede AJAL kasutamine möödasõidul

29.4. Tulede kasutamine vastusõitjaga kohtumisel

3)Pärast koolitust peab õpilane teadma: kuhu peab olema suunatud juhi pilk;

2.1.

29.4. Tulede kasutamine vastusõitjaga kohtumisel

4) Pärast koolitust peab õpilane teadma: kuidas valida sobivat sõidukiirust.

2.1.

29.5. Tulede kasutamine möödasõidul

2.1.

29. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA 29.5. Tulede AJAL kasutamine möödasõidul

29.5. Tulede kasutamine möödasõidul

29. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA 29.6. Tulede AJAL kasutamine parkimisel

29.6. Tulede kasutamine parkimisel

29. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA 29.7. Juhi märguanded AJAL hädapeatumise korral

29.7. Juhi märguanded hädapeatumise korral

29. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA 29.7. Juhi märguanded AJAL hädapeatumise korral

29.7. Juhi märguanded hädapeatumise korral

29. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA 29.7. Juhi märguanded AJAL hädapeatumise korral

29.7. Juhi märguanded hädapeatumise korral

29. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA 29.7. Juhi märguanded AJAL hädapeatumise korral

29.7.1. Autost väljunud juhi ja sõitjate ohutuse tagamine

29. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA 29.7. Juhi märguanded AJAL hädapeatumise korral

29.7.1. Autost väljunud juhi ja sõitjate ohutuse tagamine

1) Pärast koolitust peab õpilane teadma: milline on õige tegevus möödasõidu korral: – enne möödasõidu alustamist,– möödasõidu ajal,– möödasõitu lõpetades; 2)Pärast koolitust peab õpilane teadma: möödasõitja, möödasõidetava ja vastusõitja vahelist ühistööd, suhtlemise mooduseid ja vajalikkust. Pärast koolitust peab õpilane teadma, millised on tulede kasutamise nõuded parkimisel asulas ja asulavälisel teel. 1)Pärast koolitust peab õpilane teadma, kuidas hoiatatakse teisi liiklejaid hädapeatuse korral: ohutuledega; 2) Pärast koolitust peab õpilane teadma, kuidas hoiatatakse teisi liiklejaid hädapeatuse korral: ohukolmnurgaga; 3) Pärast koolitust peab õpilane teadma, kuidas hoiatatakse teisi liiklejaid hädapeatuse korral: muul viisil. 1) Pärast koolitust peab õpilane teadma: kuidas tuleb avada uksi siis, kui ei ole möödumas teisi sõidukeid; 2)Pärast koolitust peab õpilane teadma: et ka autojuht peab kasutama helkurit, kui ta askeldab ümber auto;

2.1.

154

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 29. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA 29.7. Juhi märguanded AJAL hädapeatumise korral

29.7.1. Autost väljunud juhi ja sõitjate ohutuse tagamine

3. TEEMA: LIIKLUS TÄNAPÄEVAL

3.1. Liikluskeskkond

3. TEEMA: LIIKLUS TÄNAPÄEVAL

3.1. Liikluskeskkond

3. TEEMA: LIIKLUS TÄNAPÄEVAL

3.1. Liikluskeskkond

3. TEEMA: LIIKLUS TÄNAPÄEVAL

3.2. Liiklemise olemus avalikult ja üksikisiku seisukohalt

3. TEEMA: LIIKLUS TÄNAPÄEVAL

3.2. Liiklemise olemus avalikult ja üksikisiku seisukohalt 3.3. Liiklusõnnetused ja neid põhjustavad asjaolud 3.3. Liiklusõnnetused ja neid põhjustavad asjaolud 3.3. Liiklusõnnetused ja neid põhjustavad asjaolud 3.4. Liiklusohutuse parandamine

3. TEEMA: LIIKLUS TÄNAPÄEVAL

3.4. Liiklusohutuse parandamine

3. TEEMA: LIIKLUS TÄNAPÄEVAL 3. TEEMA: LIIKLUS TÄNAPÄEVAL 3. TEEMA: LIIKLUS TÄNAPÄEVAL

2010

2.1.

3.3. Liiklusõnnetused ja neid põhjustavad asjaolud

3)Pärast koolitust peab õpilane teadma: et seiskunud mootoriga sõiduki lükkamisel peab vältima, et lükkajad ei varjaks oma kehaga sõiduki tulesid. 1)Pärast õpinguid peab õpilane: teadma teeliikluse osategureid ja nendega seotud riske (juht, sõiduk, liikluskeskkond ja teised liiklejad, liikluskorraldus); 2)Pärast õpinguid peab õpilane: teadma, et ohutu liiklemine eeldab kõikide teeliikluse osateguritega arvestamist; 3)Pärast õpinguid peab õpilane: teadma juhi võimalusi ja õiget tegevust, kui juht oskab hankida liiklusinfot õigeaegselt, kui liiklusinfot saadakse hilja ja kui liiklusõnnetus pole välditav. Pärast õpinguid peab õpilane teadma tavasõiduki ja ühistranspordiks kasutatava sõiduki eeliseid ja puudusi üldises liikluses. 1) Pärast õpinguid peab õpilane omama ülevaadet: liiklusõnnetuste statistikast;

3.3. Liiklusõnnetused ja neid põhjustavad asjaolud

2) Pärast õpinguid peab õpilane omama ülevaadet: liiklusõnnetuste liikidest;

2.1.

3.3. Liiklusõnnetused ja neid põhjustavad asjaolud

3) Pärast õpinguid peab õpilane omama ülevaadet: tüüpilistest liiklusõnnetuste põhjustest. 1) Pärast koolitust peab õpilane mõistma, kuivõrd liiklusohutus sõltub: juhi koolituse tasemest ja juhikandidaadi enda tegevusest; 2) Pärast koolitust peab õpilane mõistma, kuivõrd liiklusohutus sõltub: liikluskorraldusest teedel ja tänavatel;

2.2.

3.4. Liiklusohutuse parandamine

2.2.

2.1.

3.1.

3.3.

2.1.

2.2.

3.2.

2.2.

155

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 3. TEEMA: LIIKLUS TÄNAPÄEVAL

3.4. Liiklusohutuse parandamine

3. TEEMA: LIIKLUS TÄNAPÄEVAL

3.5. Teeliiklusalased õigusaktid, liikluseeskirja üldsätted 3.5. Teeliiklusalased õigusaktid, liikluseeskirja üldsätted 3.5. Teeliiklusalased õigusaktid, liikluseeskirja üldsätted 3.5. Teeliiklusalased õigusaktid, liikluseeskirja üldsätted 3.5. Teeliiklusalased õigusaktid, liikluseeskirja üldsätted 3.6. Auto käsitsemise vilumuse omandamine

3. TEEMA: LIIKLUS TÄNAPÄEVAL 3. TEEMA: LIIKLUS TÄNAPÄEVAL 3. TEEMA: LIIKLUS TÄNAPÄEVAL 3. TEEMA: LIIKLUS TÄNAPÄEVAL 3. TEEMA: LIIKLUS TÄNAPÄEVAL

4. TEEMA: JUHTIMISLIIGUTUSTE VILUMUSE OMANDAMINE ÕPPEPLATSIL

4.1. Juhtimisliigutuste vilumuse saavutamine

3.4. Liiklusohutuse parandamine

2010

3) Pärast koolitust peab õpilane mõistma, kuivõrd liiklusohutus sõltub: autole kehtivatest tehnonõuetest. 3.5. Teeliiklusalased õigusaktid, 1)Pärast koolitust peab õpilane mõistma: liikluse liikluseeskirja üldsätted üldisi põhimõtteid;

1.2.

3.5. Teeliiklusalased õigusaktid, 2)Pärast koolitust peab õpilane mõistma: juhti, liikluseeskirja üldsätted sõidukit ja keskkonda puudutavatest õigusaktidest juhindumise vajalikkust; 3.5. Teeliiklusalased õigusaktid, 3)Pärast koolitust peab õpilane mõistma: liikluseeskirja üldsätted liikluseeskirja põhireegleid ja liikluskorraldusvahendeid; 3.5. Teeliiklusalased õigusaktid, 4)Pärast koolitust peab õpilane mõistma: liikluseeskirja üldsätted liikluseeskirja üldsätteid;

1.1.

3.5. Teeliiklusalased õigusaktid, 5) Pärast koolitust peab õpilane mõistma: liikluseeskirja üldsätted vastutust «Liikluseeskirja» ja teiste õigusaktide nõuete eiramise korral. 3.5. Teeliiklusalased õigusaktid, 1)Pärast koolitust peab õpilane mõistma, et auto liikluseeskirja üldsätted käsitsemisvilumust omandatakse järgmiselt: teema 2 kohaseid auto käsitsemisliigutusi sooritatakse üksikelementidena aeglaselt ja järkjärgult kiiremini varem omandatud teadmiste poolt juhituna; 4.1. Juhtimisliigutuste vilumuse 4.1.1. Pärast koolitust peab õpilane oskama saavutamine sooritada teema 2 kohaseid auto käsitsemise harjutusi eri kiirusega sõitmisel. Üheaegselt juhtimisliigutuste sooritamisega tuleb osata hoida tähelepanu mitmesugustel liikluses olulistel asjaoludel.

2.1.

1.2.

2.1.

156

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 4. TEEMA: JUHTIMISLIIGUTUSTE VILUMUSE OMANDAMINE ÕPPEPLATSIL

4.1. Juhtimisliigutuste vilumuse saavutamine

4. TEEMA: JUHTIMISLIIGUTUSTE VILUMUSE OMANDAMINE ÕPPEPLATSIL 4. TEEMA: JUHTIMISLIIGUTUSTE VILUMUSE OMANDAMINE ÕPPEPLATSIL 4. TEEMA: JUHTIMISLIIGUTUSTE VILUMUSE OMANDAMINE ÕPPEPLATSIL 4. TEEMA: JUHTIMISLIIGUTUSTE VILUMUSE OMANDAMINE ÕPPEPLATSIL 4. TEEMA: JUHTIMISLIIGUTUSTE VILUMUSE OMANDAMINE ÕPPEPLATSIL 4. TEEMA: JUHTIMISLIIGUTUSTE VILUMUSE OMANDAMINE ÕPPEPLATSIL

4.1. Juhtimisliigutuste vilumuse saavutamine

2010

4.1.2. Õpilane peab olema 4.1.2. Õpilane peab olema omandanud omandanud linnasõiduks piisava linnasõiduks piisava auto käsitsemisvilumuse, auto käsitsemisvilumuse sooritades teema 2 kohaseid auto käsitsemisliigutusi üksikelementidena aeglaselt ja järkjärgult kiiremini varem omandatud teadmiste poolt juhituna: 4.1.2. Õpilane peab olema 1) kohalt sõit ja peatumine; omandanud linnasõiduks piisava auto käsitsemisvilumuse

1.1.

4.1. Juhtimisliigutuste vilumuse saavutamine

4.1.2. Õpilane peab olema 2) slaalom intensiivse rooli keeramisega; omandanud linnasõiduks piisava auto käsitsemisvilumuse

1.1.

4.1. Juhtimisliigutuste vilumuse saavutamine

4.1.2. Õpilane peab olema 3) käiguvahetused alt üles ja ülevalt alla; omandanud linnasõiduks piisava auto käsitsemisvilumuse

1.1.

4.1. Juhtimisliigutuste vilumuse saavutamine

4.1.2. Õpilane peab olema 4) pöörete sooritamine; omandanud linnasõiduks piisava auto käsitsemisvilumuse

1.1.

4.1. Juhtimisliigutuste vilumuse saavutamine

4.1.2. Õpilane peab olema 5) sõidu ajal abiseadmete ja lülitite kasutamine, omandanud linnasõiduks piisava pidades silmas komplektse tegevuse kvaliteeti. auto käsitsemisvilumuse

1.1.

4.1. Juhtimisliigutuste vilumuse saavutamine

1.1.

1) kohalt sõit ja peatumine üheaegselt liiklusümbruse jälgimisega ja sellest juhindumisega;

1.1.

157

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 4. TEEMA: JUHTIMISLIIGUTUSTE VILUMUSE OMANDAMINE ÕPPEPLATSIL

4.1. Juhtimisliigutuste vilumuse saavutamine

4. TEEMA: JUHTIMISLIIGUTUSTE VILUMUSE OMANDAMINE ÕPPEPLATSIL

4.1. Juhtimisliigutuste vilumuse saavutamine

4. TEEMA: JUHTIMISLIIGUTUSTE VILUMUSE OMANDAMINE ÕPPEPLATSIL

4.1. Juhtimisliigutuste vilumuse saavutamine

4.1.3. Õpilane peab olema omandanud auto juhtimise (komplekse tegevuse sooritamine) üheaegselt mõttetegevuse suunamisega järgmisena sooritatavale tegevuskomponendile, pidades silmas terviku tegevuse kvaliteeti: 4.1.3. Õpilane peab olema omandanud auto juhtimise (komplekse tegevuse sooritamine) üheaegselt mõttetegevuse suunamisega järgmisena sooritatavale tegevuskomponendile, pidades silmas terviku tegevuse kvaliteeti: 4.1.3. Õpilane peab olema omandanud auto juhtimise (komplekse tegevuse sooritamine) üheaegselt mõttetegevuse suunamisega järgmisena sooritatavale tegevuskomponendile, pidades silmas terviku tegevuse kvaliteeti:

2010

2) auto roolimine sujuvalt ja aeglaselt järkjärgult intensiivsemale roolimisele üheaegselt liiklusümbruse jälgimise ja suunamärguande andmisega;

1.1.

3) sujuvad käiguvahetused alt üles ja ülevalt alla aeglaselt soorituselt järkjärgult kiiremale sooritusele üheaegselt liiklusümbruse jälgimise ja sellest juhindumisega;

1.1.

4) pöörde sooritamise eel liiklusümbruse jälgimine, teiste liiklejate tegevusest juhindumine, suunamärguanne, sõidukiiruse sobitamine, sobiva käigu valik;

1.1.

158

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 4. TEEMA: JUHTIMISLIIGUTUSTE VILUMUSE OMANDAMINE ÕPPEPLATSIL

4.1. Juhtimisliigutuste vilumuse saavutamine

5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUD 5.1. Liiklussüsteemi SÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI juhtimine ja liiklusalased õigusaktid 5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUD 5.1. Liiklussüsteemi SÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI juhtimine ja liiklusalased õigusaktid 5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUD 5.1. Liiklussüsteemi SÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI juhtimine ja liiklusalased õigusaktid

2010

5) erisuguste sõiduharjutuste sooritamise ajal auto abiseadmete kasutamine, jaotades tähelepanu erinevate asjaolude vahel.

1.1.

2.1.

5.2. Liiklusmärgid, foorid ja teekattemärgised

1) Pärast koolitust peab õpilane oskama: selgitada liiklussüsteemi osategureid – inimene, sõiduk, tee; 2) Pärast koolitust peab õpilane oskama: selgitada liikluse osategureid puudutavaid õigusakte ja nende vajalikkust; 3) Pärast koolitust peab õpilane oskama: selgitada liikluses toimivaid üldisi põhimõtteid, ristmike ületamise põhireegleid ja liiklusolukordade ennustatavust. 1) Pärast koolitust peab õpilane oskama: eristada erineva rühma liiklusmärke nende kuju ja mõjuala osas; 2) Pärast koolitust peab õpilane oskama: selgitada valgusfooride tähendust ja tööd;

5.1. Liiklussüsteemi juhtimine ja liiklusalased õigusaktid 5.1. Liiklussüsteemi juhtimine ja liiklusalased õigusaktid

2.1.

5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUD 5.2. Liiklusmärgid, SÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI foorid ja teekattemärgised 5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUD 5.2. Liiklusmärgid, SÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI foorid ja teekattemärgised 5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUD 5.2. Liiklusmärgid, SÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI foorid ja teekattemärgised

5.2. Liiklusmärgid, foorid ja teekattemärgised

2.1.

5.2. Liiklusmärgid, foorid ja teekattemärgised

3) Pärast koolitust peab õpilane oskama: selgitada reguleerija märguannete tähendust;

2.1.

5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUD 5.2. Liiklusmärgid, SÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI foorid ja teekattemärgised

5.2. Liiklusmärgid, foorid ja teekattemärgised

4) Pärast koolitust peab õpilane oskama:selgitada teekattemärgistusega seonduvat.

2.1.

159

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUD 5.3. Erilised kohustused 5.3.1. Vähekaitstud liiklejad SÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI jalakäijate, jalgratturite ja mopeedijuhtide vastu

5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUD 5.3. Erilised kohustused 5.3.1. Vähekaitstud liiklejad SÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI jalakäijate, jalgratturite ja mopeedijuhtide vastu 5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUD 5.3. Erilised kohustused 5.3.1. Vähekaitstud liiklejad SÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI jalakäijate, jalgratturite ja mopeedijuhtide vastu 5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUD 5.3. Erilised kohustused 5.3.1. Vähekaitstud liiklejad SÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI jalakäijate, jalgratturite ja mopeedijuhtide vastu

2010

1) Pärast koolitust peab õpilane oskama: selgitada juhi ettevaatusabinõusid ja tegevust, kui tuleb mööduda vastutulevatest või pärisuunas liikuvatest jalakäijatest, jalgratturitest ja mopeedijuhtidest; 2)Pärast koolitust peab õpilane oskama: selgitada juhi kohustusi jalakäijate ning jalgratturite kui vähekaitstud liiklejate suhtes: – kõnniteel, – jalgrattateel,– sõiduteel,– õuealal,– hoovist väljasõidul,– teepeenral,– nende trammi ja bussi sisenemisel ning väljumisel,– reguleeritud ja reguleerimata ülekäigurajal ning jalgrattatee ületamise kohal; 3)Pärast koolitust peab õpilane oskama: selgitada, milline on sobiv sõiduviis ülekäiguraja ja jalgrattatee ületamisel mitmesuguse liiklustiheduse ja nähtavuse ning eri tee- ja ilmaolude korral; 4) Pärast koolitust peab õpilane oskama: kirjeldada olukordi, kus juht on kohustatud teed andma jalgratturile ja mopeedijuhile; 5) Pärast koolitust peab õpilane oskama: selgitada probleeme, mis tekivad liikluses:– vanuritel,– kuulmishäiretega inimestel,– vaimsete puuetega inimestel,– liikumispuuetega inimestel; 6) Pärast koolitust peab õpilane oskama:ära tunda ja mõista puuete sümptomeid;

2.2.

7)Pärast koolitust peab õpilane oskama: invaliidisõiduki eriõigusi ja teiste sõidukijuhtide õiget käitumist invaliidisõiduki juhi suhtes; 8) Pärast koolitust peab õpilane oskama: selgitada, kuidas mõjutab liikluskeskkond laste ohutust;

2.1.

2.2.

2.1.

2.2.

160

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUD 5.3. Erilised kohustused 5.3.1. Vähekaitstud liiklejad SÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI jalakäijate, jalgratturite ja mopeedijuhtide vastu 5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUD 5.3. Erilised kohustused 5.3.1. Vähekaitstud liiklejad SÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI jalakäijate, jalgratturite ja mopeedijuhtide vastu 5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUD 5.3. Erilised kohustused SÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI jalakäijate, jalgratturite ja mopeedijuhtide vastu 5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUD 5.3. Erilised kohustused SÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI jalakäijate, jalgratturite ja mopeedijuhtide vastu 5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUD 5.4. Tavalisest suuremat SÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI tähelepanu nõudvad olukorrad 5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUD 5.4. Tavalisest suuremat SÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI tähelepanu nõudvad olukorrad

5.3.1. Vähekaitstud liiklejad

5.4.1. Ristumine trammiteega ja raudtee ületamine 5.4.1. Ristumine trammiteega ja raudtee ületamine

5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUD 5.4. Tavalisest suuremat 5.4.1. Ristumine trammiteega ja SÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI tähelepanu nõudvad raudtee ületamine olukorrad

5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUD 5.4. Tavalisest suuremat 5.4.2. Sõitmine õuealal SÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI tähelepanu nõudvad olukorrad 5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUD 5.4. Tavalisest suuremat 5.4.3. Sõiduki pukseerimine SÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI tähelepanu nõudvad olukorrad

2010

9) Pärast koolitust peab õpilane oskama: selgitada, millega on seotud laste probleemid liikluses; 10) Pärast koolitust peab õpilane oskama:pöörata tähelepanu liikluskeskkonnale ja osata selgitada, kus enamasti ilmuvad lapsed ootamatult sõiduteele; 11) Pärast koolitust peab õpilane oskama: selgitada pildi abil laste tüüpilisi tegevusmalle;

2.2.

12) selgitada, kuidas mõjutab sõiduki tehniline seisukord ja sõiduviis ümberkaudsete elanike ja teiste liiklejate heaolu ning tervist. 1) Pärast koolitust peab õpilane oskama: selgitada jooniste abil raudteeülesõidukohtades kasutatavaid liikluskorraldusvahendeid; 2) Pärast koolitust peab õpilane oskama:kirjeldada liikluskorraldusvahendite puudumisest või nende mittekorrasolekust johtuvaid ohte; 3) Pärast koolitust peab õpilane oskama: selgitada trammiteega ristumise koha ja raudteeülesõidukoha ületamisega kaasnevaid tüüpilisi ohte ning juhi tegevust neis kohtades:– tähelepanu jaotamine ette ja külgedele, – kiiruse valimine olulisi asjaolusid arvestades,– tõkkepuuga ja tõkkepuuta raudteeülesõidukoha ületamine linnas ja maanteel,– hädapeatumine raudteeülesõidukohal või trammiteel. Pärast koolitust peab õpilane teadma õuealal liiklemise ja parkimise korda.

1.3.

1)Pärast koolitust peab õpilane teadma: juhi õiget tegevust, kui teel olles tekib sõidukile rike, millega ei või oma jõul sõitu jätkata;

2.1.

2.2.

2.3.

2.1.

2.2.

2.1.

161

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUD 5.4. Tavalisest suuremat SÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI tähelepanu nõudvad olukorrad 6. TEEMA: LINNASÕIDUEELNE 6.1. Enne kui alustada SÕIDUOSKUSE HINDAMINE õpilasega linnasõitu, peab õpetaja käesoleva teema jooksul saama veendumuse, et õpilasel on küllaldane sõiduvilumus ja õpilane: 6. TEEMA: LINNASÕIDUEELNE 6.1. Enne kui alustada SÕIDUOSKUSE HINDAMINE õpilasega linnasõitu, peab õpetaja käesoleva teema jooksul saama veendumuse, et õpilasel on küllaldane sõiduvilumus ja õpilane: 6. TEEMA: LINNASÕIDUEELNE 6.1. Enne kui alustada SÕIDUOSKUSE HINDAMINE õpilasega linnasõitu, peab õpetaja käesoleva teema jooksul saama veendumuse, et õpilasel on küllaldane sõiduvilumus ja õpilane: 6. TEEMA: LINNASÕIDUEELNE 6.1. Enne kui alustada SÕIDUOSKUSE HINDAMINE õpilasega linnasõitu, peab õpetaja käesoleva teema jooksul saama veendumuse, et õpilasel on küllaldane sõiduvilumus ja õpilane:

2010

5.4.3. Sõiduki pukseerimine

2)Pärast koolitust peab õpilane teadma: juhi õiget tegevust sõiduki pukseerimisel.

2.1.

6.1. Enne kui alustada õpilasega linnasõitu, peab õpetaja käesoleva teema jooksul saama veendumuse, et õpilasel on küllaldane sõiduvilumus ja õpilane:

1) oskab muuta sujuvalt auto sõidukiirust ja suunda, oskab hinnata auto ruumivajadust;

1.1.

6.1. Enne kui alustada õpilasega linnasõitu, peab õpetaja käesoleva teema jooksul saama veendumuse, et õpilasel on küllaldane sõiduvilumus ja õpilane:

2) oskab sooritada teema 2 kohaseid sõiduharjutusi küllaldase vilumusega ja ilma oluliste vigadeta;

1.1.

6.1. Enne kui alustada õpilasega linnasõitu, peab õpetaja käesoleva teema jooksul saama veendumuse, et õpilasel on küllaldane sõiduvilumus ja õpilane:

3) valitseb autot sel määral, et on võimeline alustama õppesõitu liikluses;

1.1.

6.1. Enne kui alustada õpilasega linnasõitu, peab õpetaja käesoleva teema jooksul saama veendumuse, et õpilasel on küllaldane sõiduvilumus ja õpilane:

4) oskab autot juhtida komplekse tegevuse sooritamisena mõttetegevuse suunamisega järgmisena sooritatavale tegevuskomponendile ja tajuda liikluse tervikolukorda.

2.1.

162

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 6. TEEMA: LINNASÕIDUEELNE SÕIDUOSKUSE HINDAMINE

6. TEEMA: LINNASÕIDUEELNE SÕIDUOSKUSE HINDAMINE

7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISE JUHISED

6.2. Õpilane peab teadma linnasõiduks vajalikul määral liikluseeskirja nõudeid, mis kehtivad: 6.2. Õpilane peab teadma linnasõiduks vajalikul määral liikluseeskirja nõudeid, mis kehtivad: 6.2. Õpilane peab teadma linnasõiduks vajalikul määral liikluseeskirja nõudeid, mis kehtivad: 6.2. Õpilane peab teadma linnasõiduks vajalikul määral liikluseeskirja nõudeid, mis kehtivad: 6.2. Õpilane peab teadma linnasõiduks vajalikul määral liikluseeskirja nõudeid, mis kehtivad: 6.2. Õpilane peab teadma linnasõiduks vajalikul määral liikluseeskirja nõudeid, mis kehtivad: 7.1. Ennustav mõtlemisja sõiduviis

2010

6.2. Õpilane peab teadma linnasõiduks vajalikul määral liikluseeskirja nõudeid, mis kehtivad:

1) Teab nõudeid sõidu alustamisel;

2.1.

6.2. Õpilane peab teadma linnasõiduks vajalikul määral liikluseeskirja nõudeid, mis kehtivad:

2)Teab nõudeid suunamärguandmisel;

2.1.

6.2. Õpilane peab teadma linnasõiduks vajalikul määral liikluseeskirja nõudeid, mis kehtivad:

3) Teab nõudeid sõiduteel paiknemisel;

2.1.

6.2. Õpilane peab teadma linnasõiduks vajalikul määral liikluseeskirja nõudeid, mis kehtivad:

4) Teab nõudeid pöörete sooritamisel;

2.1.

6.2. Õpilane peab teadma linnasõiduks vajalikul määral liikluseeskirja nõudeid, mis kehtivad:

5)Teab nõudeid manööverdamisel;

2.1.

6.2. Õpilane peab teadma linnasõiduks vajalikul määral liikluseeskirja nõudeid, mis kehtivad:

6) Teab nõudeid sõiduki peatumisel ja parkimisel.

2.1.

7.1. Ennustav mõtlemis- ja sõiduviis

1) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et juhi tegevus on ohutu, kui igas liiklusolukorras on täidetud järgmised tingimused:on hangitud liiklusümbrusest vajalikku teavet õigeaegselt;

2.1.

163

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISE JUHISED

7.1. Ennustav mõtlemis- 7.1. Ennustav mõtlemis- ja ja sõiduviis sõiduviis

7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISE JUHISED

7.1. Ennustav mõtlemis- 7.1. Ennustav mõtlemis- ja ja sõiduviis sõiduviis

7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISE JUHISED

7.1. Ennustav mõtlemis- 7.1. Ennustav mõtlemis- ja ja sõiduviis sõiduviis

7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISE JUHISED

7.1. Ennustav mõtlemis- 7.1. Ennustav mõtlemis- ja ja sõiduviis sõiduviis

7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISE JUHISED

7.1. Ennustav mõtlemis- 7.1. Ennustav mõtlemis- ja ja sõiduviis sõiduviis

7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISE JUHISED

7.1. Ennustav mõtlemis- 7.1. Ennustav mõtlemis- ja ja sõiduviis sõiduviis

7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISE JUHISED

7.1. Ennustav mõtlemis- 7.1. Ennustav mõtlemis- ja ja sõiduviis sõiduviis

2010

2) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et juhi tegevus on ohutu, kui igas liiklusolukorras on täidetud järgmised tingimused: on valitud õige sõidurada ja sellel paiknetakse õigesti, kaugus ees, taga ja küljel paiknevatest sõidukitest on õige; 3) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et juhi tegevus on ohutu, kui igas liiklusolukorras on täidetud järgmised tingimused: täidetakse liikluseeskirja nõudeid sõidujärjekorra määramisel; 4) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et juhi tegevus on ohutu, kui igas liiklusolukorras on täidetud järgmised tingimused: kasutatakse sobivat olukorrakiirust; 5) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et juhi tegevus on ohutu, kui igas liiklusolukorras on täidetud järgmised tingimused: antakse õigeaegselt suuna- ja teisi märguandeid; 6)Pärast koolitust peab õpilane teadma, et juhi tegevus on ohutu, kui igas liiklusolukorras on täidetud järgmised tingimused: täidetakse liikluskorraldusvahendite nõudeid; 7)Pärast koolitust peab õpilane teadma, et juhi tegevus on ohutu, kui igas liiklusolukorras on täidetud järgmised tingimused: säilitatakse piisavat tähelepanu ja liiklusolukordade ennustamise võimet. Ennustav mõtlemis- ja sõiduviis tähendab osata näha ja tunnetada seda, mis liikluses toimub, s.t mõelda kujuneda võivaid liiklusolukordi ette, osata arvestada inimvõimeid enda ja teiste liiklejate puhul ning neist tulenevaid võimalusi kujunevates liiklusolukordades toime tulla.

2.1.

164

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISE JUHISED

7.1. Ennustav mõtlemis- 7.1. Ennustav mõtlemis- ja ja sõiduviis sõiduviis

7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISE JUHISED

7.1. Ennustav mõtlemis- 7.1.1. Tähelepanu ja ja sõiduviis ennustamine

7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISE JUHISED

7.1. Ennustav mõtlemis- 7.1.1. Tähelepanu ja ja sõiduviis ennustamine

7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISE JUHISED

7.1. Ennustav mõtlemis- 7.1.1. Tähelepanu ja ja sõiduviis ennustamine

7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISE JUHISED

7.1. Ennustav mõtlemis- 7.1.1. Tähelepanu ja ja sõiduviis ennustamine

7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISE JUHISED

7.1. Ennustav mõtlemis- 7.1.1. Tähelepanu ja ja sõiduviis ennustamine

7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISE JUHISED

7.1. Ennustav mõtlemis- 7.1.1. Tähelepanu ja ja sõiduviis ennustamine

7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISE JUHISED

7.1. Ennustav mõtlemis- 7.1.1. Tähelepanu ja ja sõiduviis ennustamine

7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISE JUHISED

7.1. Ennustav mõtlemis- 7.1.1. Tähelepanu ja ja sõiduviis ennustamine

7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISE JUHISED

7.1. Ennustav mõtlemis- 7.1.2. Sõidujoon ja sõiduviis

7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISE JUHISED

7.1. Ennustav mõtlemis- 7.1.2. Sõidujoon ja sõiduviis

2010

Õpilasi on vaja õpetada mõtlema ja jälgima olulisi asjaolusid. Kogenud juht teeb seda automaatselt. 1) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et ohutuks liiklemiseks on vajalik: suunata pilku ette lähedale, kaugele ja peeglitesse; 2) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et ohutuks liiklemiseks on vajalik: näha liiklust tervikuna; 3)Pärast koolitust peab õpilane teadma, et ohutuks liiklemiseks on vajalik: otsida probleeme; 4)Pärast koolitust peab õpilane teadma, et ohutuks liiklemiseks on vajalik: olla teistele liiklejatele nähtav; 5) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et ohutuks liiklemiseks on vajalik: olla oma tegevuses teistele liiklejatele mõistetav; 6) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et ohutuks liiklemiseks on vajalik: püüda olukordi ennetada; 7)Pärast koolitust peab õpilane teadma, et ohutuks liiklemiseks on vajalik: hoida ohutut piki- ja külgvahet; 8) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et ohutuks liiklemiseks on vajalik:ennustada teiste võimalikku tegevust. 1) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et: sõitmisel on ohutuse seisukohalt väga tähtis sõiduki asukoht; 2) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et: ta peab sõitmise ajal olema teadlik oma asukohast ja veendunud, et see on õige ja otstarbekas enda ning teiste liiklejate suhtes.

2.1.

2.2.

2.1.

165

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas

2010

7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISE JUHISED

7.1. Ennustav mõtlemis- 7.1.2. Sõidujoon ja sõiduviis

7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISE JUHISED

7.1. Ennustav mõtlemis- 7.1.3. Sõidujärjekord ja sõiduviis

7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISE JUHISED

7.1. Ennustav mõtlemis- 7.1.4. Sõidukiirus ja sõiduviis

7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISE JUHISED

7.1. Ennustav mõtlemis- 7.1.4. Sõidukiirus ja sõiduviis

7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISE JUHISED

7.1. Ennustav mõtlemis- 7.1.5. Juhimärguanded ja sõiduviis

7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISE JUHISED

7.1. Ennustav mõtlemis- 7.1.5. Juhimärguanded ja sõiduviis

7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISE JUHISED

7.1. Ennustav mõtlemis- 7.1.6. ja sõiduviis Liikluskorraldusvahenditest juhindumine

7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISE JUHISED

7.1. Ennustav mõtlemis- 7.1.6. ja sõiduviis Liikluskorraldusvahenditest juhindumine 9.1. Juhi tegevuse 9.1. Juhi tegevuse ennustatavus 1)Pärast koolitust peab õpilane mõistma, et ennustatavus teiste teiste liiklejate poolt juhina: peab ta olema kaasliiklejatele nähtav; liiklejate poolt

9. TEEMA:LIIKLEJATEVAHELINE SUHTLEMINE

Pärast koolitust peab õpilane teadma, et: Sõidujoon on mõtteline joon, mida mööda sõiduk liigub või mida mööda juht kavatseb oma sõidukit suunata. Pärast koolitust peab õpilane teadma, et liikluses on alati vaja teada enda ja kaasliiklejate sõidujärjekorda. 1) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et: alati on soovitatav sobitada oma sõidukiirus antud teel ja liiklusoludes väljakujunenud sõidukiirusega; 2) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et: kiiruse sobitamine on alguses raske; sellest ülesaamiseks tuleb õppida jälgima ümbritsevat liiklust ja teiste sõidukite paiknemist. 1) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et: paindlik ja ohutu liiklemine põhineb heal liiklejate vahelisel mõistmisel, juhimärguannete andmise oskusel ja liiklejate vahelisel ühistööl; 2)Pärast koolitust peab õpilane teadma, et: liikleja peab nägema teisi ja olema teistele liiklejatele nähtav. 1)Pärast koolitust peab õpilane teadma, et: liikluskorraldusvahendite järgimine ja käitumine liiklusreeglite kohaselt võimaldab ohte ennetada; 2) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et: liiklusreeglite eiramine põhjustab riskiolukordi.

1.1.

2.1.

2.2.

2.1.

166

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 9. TEEMA:LIIKLEJATEVAHELINE SUHTLEMINE 9. TEEMA:LIIKLEJATEVAHELINE SUHTLEMINE 9. TEEMA:LIIKLEJATEVAHELINE SUHTLEMINE 9. TEEMA:LIIKLEJATEVAHELINE SUHTLEMINE 9. TEEMA:LIIKLEJATEVAHELINE SUHTLEMINE 9. TEEMA:LIIKLEJATEVAHELINE SUHTLEMINE 9. TEEMA:LIIKLEJATEVAHELINE SUHTLEMINE

9. TEEMA:LIIKLEJATEVAHELINE SUHTLEMINE 9. TEEMA:LIIKLEJATEVAHELINE SUHTLEMINE

2. TEEMA: SÕIDUKS VALMISTUMINE JA AUTO KÄSITSEMISHARJUTUSED ÕPPEPLATSIL

9.1. Juhi tegevuse ennustatavus teiste liiklejate poolt 9.1. Juhi tegevuse ennustatavus teiste liiklejate poolt 9.1. Juhi tegevuse ennustatavus teiste liiklejate poolt 9.1. Juhi tegevuse ennustatavus teiste liiklejate poolt 9.1. Juhi tegevuse ennustatavus teiste liiklejate poolt 9.1. Juhi tegevuse ennustatavus teiste liiklejate poolt 9.1. Juhi tegevuse ennustatavus teiste liiklejate poolt 9.1. Juhi tegevuse ennustatavus teiste liiklejate poolt 9.1. Juhi tegevuse ennustatavus teiste liiklejate poolt Taotletavad eesmärgid

2010

9.1. Juhi tegevuse ennustatavus 2) Pärast koolitust peab õpilane mõistma, et teiste liiklejate poolt juhina: peab tema tegevus olema kaasliiklejatele ennustatav; 9.1. Juhi tegevuse ennustatavus 3) Pärast koolitust peab õpilane mõistma, et teiste liiklejate poolt juhina:peab ta oskama sobitada oma sõidukiirust liiklusvooluga; 9.1. Juhi tegevuse ennustatavus 4) Pärast koolitust peab õpilane mõistma, et teiste liiklejate poolt juhina: tuleb sõidukiirust muuta sujuvalt;

2.1.

9.1. Juhi tegevuse ennustatavus 5) Pärast koolitust peab õpilane mõistma, et teiste liiklejate poolt juhina: tuleb osata näha liiklusolukordi ja liigelda liikluskorraldusvahendite kohaselt; 9.1. Juhi tegevuse ennustatavus 6) Pärast koolitust peab õpilane mõistma, et teiste liiklejate poolt juhina: tuleb osata ennustada teiste liiklejate tegevust; 9.1. Juhi tegevuse ennustatavus 7) Pärast koolitust peab õpilane mõistma, et teiste liiklejate poolt juhina: tuleb võtta arvesse liiklejate eri rühmade võimeid ja kalduvusi; 9.1. Juhi tegevuse ennustatavus 8)Pärast koolitust peab õpilane mõistma, et teiste liiklejate poolt juhina: tuleb olla eriti tähelepanelik vähekaitstud liiklejate suhtes ning vältida nende ohustamist ja neile kahju tekitamist; 9.1. Juhi tegevuse ennustatavus 9) peab ta mõistma suurte ja väikeste sõidukite teiste liiklejate poolt erinevast ruumivajadusest tulenevaid raskusi;

2.1.

9.1. Juhi tegevuse ennustatavus 10) Pärast koolitust peab õpilane mõistma, et teiste liiklejate poolt juhina: peab ta olema valmis andma alarmsõidukitele sõidueesõigust ja mõistma algajate juhtide raskusi. Taotletavad eesmärgid 1) Pärast koolitust peab õpilane oskama kontrollida auto sõiduks valmisolekut,

2.1.

1.1.

2.1.

2.2.

1.1.

167

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas

2010

2. TEEMA: SÕIDUKS VALMISTUMINE JA AUTO KÄSITSEMISHARJUTUSED ÕPPEPLATSIL 3. TEEMA: LIIKLUS TÄNAPÄEVAL

Taotletavad eesmärgid

2)Pärast koolitust peab õpilane oskama oskama kasutada auto juhtimisseadiseid, alustada sõitu, muuta auto suunda ja kiirust.

1.1.

Taotletavad eesmärgid

2.1.

3. TEEMA: LIIKLUS TÄNAPÄEVAL

Taotletavad eesmärgid

3. TEEMA: LIIKLUS TÄNAPÄEVAL

Taotletavad eesmärgid

1) Pärast koolitust peab õpilane: oskama selgitada teeliikluse olemust ning aru saama teeliiklussüsteemi osateguritest – inimene « sõiduk « keskkond – ja nendevahelistest seostest; 2) mõistma teeliiklussüsteemi olemust nii ühiskondlikult kui ka üksikisiku seisukohalt ning tunnetama oma vastutust liiklusohutuse tagamisel jalakäijana ja sõidukijuhina; 3)Pärast koolitust peab õpilane: teadma, milliste õigusaktidega on määratud teeliikluse korraldus;

3. TEEMA: LIIKLUS TÄNAPÄEVAL 3. TEEMA: LIIKLUS TÄNAPÄEVAL

Taotletavad eesmärgid

2.2.

Taotletavad eesmärgid

4. TEEMA: JUHTIMISLIIGUTUSTE VILUMUSE OMANDAMINE ÕPPEPLATSIL 4. TEEMA: JUHTIMISLIIGUTUSTE VILUMUSE OMANDAMINE ÕPPEPLATSIL 4. TEEMA: JUHTIMISLIIGUTUSTE VILUMUSE OMANDAMINE ÕPPEPLATSIL

Taotletavad eesmärgid

4) Pärast koolitust peab õpilane: teadma enamlevinud liiklusõnnetuste põhjusi; 5) Pärast koolitust peab õpilane: tundma liikluses kehtivate õigusaktide osa üldises liikluskorralduses, aru saama liikluseeskirja üldsätetest. Pärast koolitust peab õpilane oskama sooritada juhtimisliigutusi piisava vilumusega eri sõidukiirustel mitmesugustes tingimustes ja olukordades autot juhtides ning: 1)Pärast koolitust peab õpilane oskama lugeda kontrollmõõteriistade näite nii, et see ei tõmba tema tähelepanu kõrvale ega häiri kavandatud sõidusuuna hoidmist; 2) Pärast koolitust peab õpilane oskama kasutada lüliteid ja juhtimisseadmeid nii, et see ei tõmba tema tähelepanu kõrvale ega häiri kavandatud sõidusuuna hoidmist;

2.1.

2.1. 1.2.

2.1.

1.1.

1.2.

1.1.

1.2.

168

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 4. TEEMA: JUHTIMISLIIGUTUSTE VILUMUSE OMANDAMINE ÕPPEPLATSIL

Taotletavad eesmärgid

5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUD Taotletavad eesmärgid SÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI 5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUD Taotletavad eesmärgid SÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI

Taotletavad eesmärgid

5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUD Taotletavad eesmärgid SÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI

Taotletavad eesmärgid

5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUD Taotletavad eesmärgid SÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI

Taotletavad eesmärgid

5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUD Taotletavad eesmärgid SÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI

Taotletavad eesmärgid

5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUD Taotletavad eesmärgid SÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI 5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUD Taotletavad eesmärgid SÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI

Taotletavad eesmärgid

5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUD Taotletavad eesmärgid SÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI 5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUD Taotletavad eesmärgid SÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI 9. TEEMA:LIIKLEJATEVAHELINE Taotletavad eesmärgid SUHTLEMINE

Taotletavad eesmärgid

Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid

2010

3) Pärast koolitust peab õpilane oskama jaotada tähelepanu eri asjaolude vahel ja anda juhimärguandeid nii, et see ei tõmba tema tähelepanu kõrvale ega häiri kavandatud sõidusuuna hoidmist. 1) Pärast koolitust peab õpilasel olema ülevaade: liikluseeskirja nõuetest; 2) Pärast koolitust peab õpilasel olema ülevaade: ametiisikute (reguleerija, liiklusjärelevalve töötaja) volitustest ja tegevusest; 3)Pärast koolitust peab õpilasel olema ülevaade: liikluseeskirja põhireeglitest (peab oskama tuua näiteid liikluse põhireeglite kohta ja lahendada liiklusülesandeid); 4) Pärast koolitust peab õpilasel olema ülevaade: tüüpilistest eksimustest sõidujärjekorra määramisel eri liiklusolukordades; 5)Pärast koolitust peab õpilasel olema ülevaade: jalakäijate, jalgratturite ja mopeedijuhtide ohtlikkuse eripärast liikluses; 6)Pärast koolitust peab õpilasel olema ülevaade: invaliidisõiduki eriõigustest; 7) Pärast koolitust peab õpilasel olema ülevaade: juhi kohustusest ühissõidukile eesõiguse andmisel; 8) Pärast koolitust peab õpilasel olema ülevaade: liiklusest õuealal; 9) Pärast koolitust peab õpilasel olema ülevaade: eritalituse sõiduki eriõigustest. 1) Pärast koolitust peab õpilane: mõistma, miks liiklejate omavaheline suhtlemine on tähtis ja kuidas see toimub;

1.1.

1.2.

2.1. 2.1.

2.1.

2.2.

2.1. 2.1.

2.1. 2.1. 2.1.

2.2.

169

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 9. TEEMA:LIIKLEJATEVAHELINE SUHTLEMINE

Taotletavad eesmärgid

9. TEEMA:LIIKLEJATEVAHELINE SUHTLEMINE

Taotletavad eesmärgid

10. TEEMA:OHUTU LIIKLEMISE JUHISED JA LIIKLEJATEVAHELINE SUHTLEMINE

Taotletavad eesmärgid

10. TEEMA:

Taotletavad eesmärgid

10. TEEMA:

Taotletavad eesmärgid

10. TEEMA:

Taotletavad eesmärgid

11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE 11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE 11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE 12. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE 12. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE

2010

2) Pärast koolitust peab õpilane: oskama arvestada eri liiklejate rühmade käitumislaadi ja toimida selle kohaselt. Õpitav teadmine annab õpilasele ka oma tegevuse hindamise ja enda kaasliiklejatele mõistetavaks tegemise kogemuse. Õpingute käigus peab õpilasele saama selgeks, et alates sellest õppusest peab ta koostöös teiste liiklejate ja õpetajaga õppima täitma ohutu liiklemise juhiseid. Sõiduõppe käigus annab õpetaja nii õpilase kui ka kaasliiklejate tegevuse kohta vastavaid selgitusi. Seejuures märgib õpetaja ära nii õpilase kui teiste liiklejate õige ja vale tegevuse. Sõiduõppe käigus harjutatakse: 1) Harjutatakse ennustavat mõtlemis- ja sõiduviisi;– tähelepanu;– sõidujoone valikut;– õige sõidujärjekorra järgimist;– sõidukiiruse valikut;– juhimärguandeid;– liikluskorraldusvahendite jälgimist;– ruumivajaduse arvestamist; 2) harjutatakse kaasliiklejatesse mõistvat suhtumist;

2.1.

2.2.

1.4.

2.4.

Taotletavad eesmärgid

3) harjuattakseliiklejate ühistööd.

2.1.

Taotletavad eesmärgid

1.1.

Taotletavad eesmärgid

1) Pärast koolitust peab õpilane teadma, milline on juhi tegevus: sõiduks valmistumisel; 2) Pärast koolitust peab õpilane teadma, milline on juhi tegevus: sõidu alustamisel; 3) Pärast koolitust peab õpilane teadma, milline on juhi tegevus: liiklusvoolus sõitmisel. 1) Pärast koolitust peab õpilane teadma, milline on juhi tegevus: liiklusvooluga liitumisel; 2)Pärast koolitust peab õpilane teadma, milline on juhi tegevus: liiklusvoolus sõites.

2.1.

1.1. 2.1. 2.1. 2.1.

170

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 13. TEEMA: SÕIDU LÕPETAMINE JA PARKIMINE 13. TEEMA: SÕIDU LÕPETAMINE JA PARKIMINE

Taotletavad eesmärgid

14. TEEMA: SÕIDU LÕPETAMINE JA PARKIMINE

Taotletavad eesmärgid

14. TEEMA: SÕIDU LÕPETAMINE JA PARKIMINE

Taotletavad eesmärgid

15. TEEMA: PAIKNEMINE RISTMIKU ÜLETAMISEL 15. TEEMA: PAIKNEMINE RISTMIKU ÜLETAMISEL 15. TEEMA: PAIKNEMINE RISTMIKU ÜLETAMISEL 15. TEEMA: PAIKNEMINE RISTMIKU ÜLETAMISEL 17. TEEMA: JUHI TEGEVUS RISTMIKU ÜLETAMISEL

Taotletavad eesmärgid

17. TEEMA: JUHI TEGEVUS RISTMIKU ÜLETAMISEL 17. TEEMA: JUHI TEGEVUS RISTMIKU ÜLETAMISEL

Taotletavad eesmärgid

18. TEEMA: RISTMIKU ÜLETAMINE 18. TEEMA: RISTMIKU ÜLETAMINE

Taotletavad eesmärgid

2010

1) Pärast koolitust peab õpilane: tundma peatumist ja parkimist käsitlevaid õigusakte; 2) Pärast koolitust peab õpilane: oskama autot peatada ja parkida ohutult, takistamata muud liiklust ning täites liikluseeskirja nõudeid. 1) Pärast koolitust peab õpilane: oskama autot peatada ja parkida kõnnitee ääres, teelaienditel, parklates, kallakutel ja mujal; 2) Pärast koolitust peab õpilane: mõistma, et juht, kes oskab teisi liiklejaid takistamata autot õigesti ja ohutult parkida, on võimeline autot valitsema ka muudes liiklusolukordades, sest tal on hea manööverdamise ja liikluse jälgimise oskus ning ta tunnetab auto ruumivajadust. 1)Pärast koolitust õpilane peab oskama: valida enne ristmiku ületamist sobivat sõidurada; 2)Pärast koolitust õpilane peab oskama: säilitada valitud sõidurada ristmikul; 3)Pärast koolitust õpilane peab oskama: valida sobivat sõidurada ristmikult väljudes; 4) ristmiku ületamisel järgida ohutu liiklemise juhiseid (teema 7). 1) Pärast koolitust peab õpilane: teadma liikluseeskirjaga määratud ristmiku ületamise reegleid; 2) Pärast koolitust peab õpilane: teadma, kuidas ületada ristmikku ohutult ja paindlikult; 3) Pärast koolitust peab õpilane: ristmiku ületamisel oskama järgida ohutu liiklemise juhiseid (teema 7). 1) Pärast koolitust peab õpilane oskama: valida enne ristmiku ületamist sobivat sõidurada; 2) Pärast koolitust peab õpilane oskama: säilitada ristmikul valitud sõidurada;

2.1. 2.1.

1.1.

2.1. 2.1. 2.1. 2.1. 2.1.

2.1.

2.2.

2.1.

2.1. 2.1.

171

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 18. TEEMA: RISTMIKU ÜLETAMINE 18. TEEMA: RISTMIKU ÜLETAMINE

Taotletavad eesmärgid

19. TEEMA: SÕIDU KAVANDAMINE RISKI VÄLTIMISE EESMÄRGIL

Taotletavad eesmärgid

19. TEEMA: SÕIDU KAVANDAMINE RISKI VÄLTIMISE EESMÄRGIL 20. TEEMA: SÕIDU KAVANDAMINE RISKI VÄLTIMISE EESMÄRGIL NING SÄÄSTLIKU JA KESKKONNASÕBRALIKU SÕIDUVIISI KUJUNDAMINE 20. TEEMA: SÕIDU KAVANDAMINE RISKI VÄLTIMISE EESMÄRGIL NING SÄÄSTLIKU JA KESKKONNASÕBRALIKU SÕIDUVIISI KUJUNDAMINE 21. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS

Taotletavad eesmärgid

21. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS

Taotletavad eesmärgid

2010

3)Pärast koolitust peab õpilane oskama: valida sobivat sõidurada ristmikult väljudes; 4) Pärast koolitust peab õpilane oskama: ristmiku ületamisel järgida ohutu liiklemise juhiseid (teema 7). 1) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et sõiduteekonna kavandamine võimaldab teeolusid läbi arutades vähendada riski ja hilinemist sihtkohta jõudmisel; 2) Pärast koolitust peab õpilane veenduma oma võimes läbida teekond iseseisvalt.

2.1.

Taotletavad eesmärgid

1) Pärast koolitust peab õpilane: teadma, et sõiduteekonna kavandamine võimaldab teeolusid läbi arutades vähendada riski ja hilinemist sihtkohta jõudmisel;

3.2.

Taotletavad eesmärgid

2)Pärast koolitust peab õpilane: veenduma oma võimes läbida teekond iseseisvalt.

2.4.

Taotletavad eesmärgid

Pärast koolitust peab õpilane teadma, et ohutu liiklemise üheks peamiseks nõudeks on õige sõidukiiruse valik ja selle valikul tuleb teada: Pärast koolitust peab õpilane teadma, et ohutu liiklemise üheks peamiseks nõudeks on õige sõidukiiruse valik ja selle valikul tuleb teada:

1) Pärast koolitust peab õpilane teadma milliseid asjaolusid tuleb võtta arvesse õige sõidukiiruse valikul;

2.1.

2) Pärast koolitust peab õpilane teadma õpilase kui juhi võimet võtta arvesse kõiki ohutust mõjutavaid tegureid;

2.1.

3.1.

2.4.

2.2.

172

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas

2010

21. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS

Taotletavad eesmärgid

Pärast koolitust peab õpilane teadma, et ohutu liiklemise üheks peamiseks nõudeks on õige sõidukiiruse valik ja selle valikul tuleb teada:

3) Pärast koolitust peab õpilane teadma liikluseeskirja nõudeid.

2.1.

22. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS

Taotletavad eesmärgid

2.1.

22. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS

Taotletavad eesmärgid

22. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS

Taotletavad eesmärgid

23. TEEMA: MAANTEESÕIT

Taotletavad eesmärgid

23. TEEMA: MAANTEESÕIT

Taotletavad eesmärgid

24. TEEMA: MAANTEESÕIT

Taotletavad eesmärgid

24. TEEMA: MAANTEESÕIT

Taotletavad eesmärgid

24. TEEMA: MAANTEESÕIT

Taotletavad eesmärgid

1)Pärast koolitust peab õpilane teadma, et olukorrakiirus on kiirus, mille puhul on tagatud ohutus konkreetses liiklusolukorras, arvestades: õpilase kui juhi võimet võtta arvesse kõiki ohutust mõjutavaid tegureid; 2)Pärast koolitust peab õpilane teadma, et olukorrakiirus on kiirus, mille puhul on tagatud ohutus konkreetses liiklusolukorras, arvestades: liikluseeskirja nõudeid Pärast koolitust peab õpilane teadma, et olukorrakiirus on kiirus, mille puhul on tagatud ohutus konkreetses liiklusolukorras ja oskama neid teadmisi praktilises sõidus rakendada. 1) Pärast koolitust peab õpilane teadma:mis on linna ja maanteesõidu erinevused; 2)Pärast koolitust peab õpilane teadma: kuidas sõita maanteel muud liiklust takistamata ja milliste abinõudega saab riski vähendada. 1)Pärast koolitust peab õpilane teadma: mis on linna ja maanteesõidu erinevused; 2) Pärast koolitust peab õpilane teadma: kuidas sõita maanteel muud liiklust takistamata ja mis abinõudega saab riski vähendada. Pärast koolitust peab õpilane oskama neid teadmisi maanteesõidul kasutada.

25. TEEMA: MÖÖDASÕIT JA VASTUSÕITJAGA KOHTUMINE

Taotletavad eesmärgid

1) Pärast koolitust peab õpilane:teadma võimalikke ohte möödasõidul, möödumisel ja vastusõitjaga kohtumisel;

2.2.

2.1.

2.2.

2.1. 2.1.

2.2.

2.1. 2.1.

2.2.

2.1.

173

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas

2010

25. TEEMA: MÖÖDASÕIT JA VASTUSÕITJAGA KOHTUMINE

Taotletavad eesmärgid

2)Pärast koolitust peab õpilane: tundma nende tegevuste kohta käivaid liikluseeskirja nõudeid;

2.1.

25. TEEMA: MÖÖDASÕIT JA VASTUSÕITJAGA KOHTUMINE

Taotletavad eesmärgid

2.1.

25. TEEMA: MÖÖDASÕIT JA VASTUSÕITJAGA KOHTUMINE 25. TEEMA: MÖÖDASÕIT JA VASTUSÕITJAGA KOHTUMINE

Taotletavad eesmärgid

26. TEEMA: MÖÖDASÕIT JA VASTUSÕITJAGA KOHTUMINE

Taotletavad eesmärgid

26. TEEMA: MÖÖDASÕIT JA VASTUSÕITJAGA KOHTUMINE 26. TEEMA: MÖÖDASÕIT JA VASTUSÕITJAGA KOHTUMINE

Taotletavad eesmärgid

26. TEEMA: MÖÖDASÕIT JA VASTUSÕITJAGA KOHTUMINE 26. TEEMA: MÖÖDASÕIT JA VASTUSÕITJAGA KOHTUMINE

Taotletavad eesmärgid

27. TEEMA: SÕITMINE RASKETES TEEOLUDES 27. TEEMA: SÕITMINE RASKETES TEEOLUDES 27. TEEMA: SÕITMINE RASKETES TEEOLUDES

Taotletavad eesmärgid

27. TEEMA: SÕITMINE RASKETES TEEOLUDES

Taotletavad eesmärgid

3)Pärast koolitust peab õpilane: teadma ohutu liiklemise juhiseid möödasõidul ja seda, kuidas hinnata möödasõidu vajalikkust; 4)Pärast koolitust peab õpilane: oskama mööda sõita ja mööduda; 5) Pärast koolitust peab õpilane: teadma möödasõidu ja möödumisega kaasnevaid tüüpilisi riske ja oskama neid sõites arvestada. 1)Pärast koolitust peab õpilane: teadma võimalikke ohte möödasõidul, möödumisel ja vastusõitjaga kohtumisel; 2)Pärast koolitust peab õpilane: tundma nende tegevuste kohta käivaid liikluseeskirja nõudeid; 3)Pärast koolitust peab õpilane: Pärast koolitust peab õpilane: teadma ohutu liiklemise juhiseid möödasõidul ja kuidas hinnata möödasõidu vajalikkust; 4) Pärast koolitust peab õpilane: oskama mööda sõita ja mööduda; 5) Pärast koolitust peab õpilane: teadma möödumise ja möödasõiduga kaasnevaid tüüpilisi riske ja oskama neid sõites arvestada. 1) Pärast koolitust peab õpilane: oskama valida teeoludele sobivat sõidukiirust; 2) Pärast koolitust peab õpilane: teadma, millist sõidutehnikat tuleb kasutada libedal teel; 3)Pärast koolitust peab õpilane: teadma, millised on juhi tüüpilised eksimused, kui sõiduk on kaotanud juhitavuse; 4)Pärast koolitust peab õpilane: teadma, milliste sõiduvõtetega taastatakse külglibisema hakanud auto juhitavus.

2.1. 2.2.

2.1.

2.2.

2.1. 2.1.

2.1. 2.2.

2.1.

2.1. 1.1. 1.2.

1.1.

174

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas

2010

29. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA Taotletavad eesmärgid AJAL

Taotletavad eesmärgid

1) Pärast koolitust peab õpilane teadma: millised riskiolukorrad tekivad sõidul pimeda ajal;

2.2.

29. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA AJAL 29. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA AJAL 29. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA AJAL 29. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA AJAL

Taotletavad eesmärgid

2.1.

Taotletavad eesmärgid

29. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA Taotletavad eesmärgid AJAL 29. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA Taotletavad eesmärgid AJAL

Taotletavad eesmärgid

29. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA Taotletavad eesmärgid AJAL

Taotletavad eesmärgid

7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISE JUHISED

üldnõuded

7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISE JUHISED

üldnõuded

7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISE JUHISED

üldnõuded

2)Pärast koolitust peab õpilane teadma: liikluseeskirja nõudeid tulede kasutamise kohta; 3) Pärast koolitust peab õpilane teadma: tee nägemise ja nähtavusega seotud asjaolusid; 4)Pärast koolitust peab õpilane teadma: kuidas vältida teiste juhtide pimestamist; 5)Pärast koolitust peab õpilane teadma: milline seos on auto sõidukiirusel ja tee nähtavusalal tuledega sõidul; 6) Pärast koolitust peab õpilane teadma: kuidas tegutseda vastusõitva sõiduki korral; 7)Pärast koolitust peab õpilane teadma: kuidas anda teistele liiklejatele tuledega märku hädapeatuse korral; 8) Pärast koolitust peab õpilane teadma: kuidas tagada autost väljuvate või autosse sisenevate inimeste ohutust. 1)Pärast koolitust peab õpilane teadma juhi ohutu liiklemise juhiseid: ennustav mõtlemis- ja sõiduviis; 2)Pärast koolitust peab õpilane teadma juhi ohutu liiklemise juhiseid: õigesti kavandatav sõidujoon; 3)Pärast koolitust peab õpilane teadma juhi ohutu liiklemise juhiseid: õige sõidujärjekord;

7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISE JUHISED

üldnõuded

4)Pärast koolitust peab õpilane teadma juhi ohutu liiklemise juhiseid: liiklusoludele ja liiklusümbruse jälgimiseks sobiva sõidukiiruse valik;

2.1.

Taotletavad eesmärgid

2.1. 2.1. 1.1.

2.1.

2.1. 2.1.

2.1.

175

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISE JUHISED

üldnõuded

7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISE JUHISED

üldnõuded

7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISE JUHISED

üldnõuded

7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISE JUHISED

üldnõuded

30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA AJAL 30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA AJAL 30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA AJAL 30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA AJAL 30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA AJAL 30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA AJAL

Taotletavad eesmärgid

30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA Taotletavad eesmärgid AJAL

Taotletavad eesmärgid

2010

5)Pärast koolitust peab õpilane teadma juhi ohutu liiklemise juhiseid: õigeaegse suunamärguande vahendusel teistele liiklejatele mõistetavus; 6) Pärast koolitust peab õpilane teadma juhi ohutu liiklemise juhiseid: liiklusjuhiste järgimine.

2.1.

Pärast koolitust peab õpilane olema võimeline iseseisvalt liigeldes täitma ohutu liiklemise põhieeldusi. 2) Pärast koolitust peab õpilane mõistma, et auto käsitsemisvilumust omandatakse järgmiselt: auto juhtimise komplekse tegevuse sooritamine (üheaegselt liiklusümbruse jälgimisega sooritab vajalikke juhtimisliigutusi käte ja jalgadega) mõttetegevuse suunamisega järgmisena sooritatavale tegevuskomponendile, pidades silmas terviku tegevuse kvaliteeti. 1) Pärast koolitust peab õpilane teadma: millised riskiolukorrad tekivad sõidul pimeda ajal; 2)Pärast koolitust peab õpilane teadma: liikluseeskirja nõudeid tulede kasutamise kohta; 3) Pärast koolitust peab õpilane teadma:tee nägemise ja nähtavusega seotud asjaolusid; 4) Pärast koolitust peab õpilane teadma: kuidas vältida teiste juhtide pimestamist; 5) milline seos on auto sõidukiirusel ja tee nähtavusalal tuledega sõidul; 6)Pärast koolitust peab õpilane teadma: kuidas tegutseda vastusõitva sõiduki korral;

2.1.

7)Pärast koolitust peab õpilane teadma: kuidas anda teistele liiklejatele tuledega märku hädapeatuse korral;

2.1.

1.1.

2.2. 2.1. 2.1. 2.1. 2.1. 2.1.

176

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA Taotletavad eesmärgid AJAL

Taotletavad eesmärgid

30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA Taotletavad eesmärgid AJAL 30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA 30.1. Pimeda ajal AJAL sõitmise ohud

Taotletavad eesmärgid

30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA AJAL 30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA AJAL 30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA AJAL

30.1. Pimeda ajal sõitmise ohud 30.1. Pimeda ajal sõitmise ohud 30.2. Liikluseeskirja nõuded tulede kasutamise kohta

30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA 30.2. Liikluseeskirja AJAL nõuded tulede kasutamise kohta 30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA 30.2. Liikluseeskirja AJAL nõuded tulede kasutamise kohta 30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA 30.3. Tee nähtavus AJAL pimeda ajal

8) kuidas tagada autost väljuvate või autosse sisenevate inimeste ohutust

2.1.

ja oskama neid teadmisi pimeda ajal õigesti kasutada. 30.1. Pimeda ajal sõitmise ohud 1)Pärast koolitust peab õpilane teadma: miks pimeda ajal sõitmisel on liiklusõnnetuse tagajärjed alati raskemad kui muul ajal; 30.1. Pimeda ajal sõitmise ohud 2) miks tavaliselt kaldutakse sõitma oma auto tulede poolt valgustatud teeosast ette 30.1. Pimeda ajal sõitmise ohud ja oskama neid teadmisi pimeda ajal õigesti kasutada. 30.2. Liikluseeskirja nõuded 1) Pärast koolitust peab õpilane teadma: tulede kasutamise kohta liikluseeskirjaga määratud lähi-, kaug-, udu-, päevasõidu-, seisu- ja ohutulede kasutamise nõudeid asulas ja asulavälisel teel; 30.2. Liikluseeskirja nõuded 2)Pärast koolitust peab õpilane teadma: kuidas tulede kasutamise kohta tulesid hooldatakse

2.1.

30.2. Liikluseeskirja nõuded tulede kasutamise kohta

ja oskama neid teadmisi pimeda ajal õigesti kasutada.

2.1.

30.3. Tee nähtavus pimeda ajal

1) Pärast koolitust peab õpilane teadma:milline on inimese silma valgustugevuse muutustega kohanemise võime; 2)Pärast koolitust peab õpilane teadma: milline on jalakäijate ja jalgratturite nähtavus valgustamata teel; 3) Pärast koolitust peab õpilane teadma:millest sõltub ohutu sõidukiirus pimeda ajal sõites ja oskama neid teadmisi pimeda ajal õigesti kasutada.

2.1.

30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA 30.3. Tee nähtavus AJAL pimeda ajal

30.3. Tee nähtavus pimeda ajal

30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA AJAL 30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA AJAL

30.3. Tee nähtavus pimeda ajal

30.3. Tee nähtavus pimeda ajal 30.3. Tee nähtavus pimeda ajal

2010

30.3. Tee nähtavus pimeda ajal

2.2.

2.1. 2.1. 2.1.

1.1.

2.1.

2.1. 2.1.

177

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas

2010

30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA 30.4. Tulede AJAL kasutamine vastusõitjaga kohtumisel 30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA 30.4. Tulede AJAL kasutamine vastusõitjaga kohtumisel 30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA 30.4. Tulede AJAL kasutamine vastusõitjaga kohtumisel 30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA 30.4. Tulede AJAL kasutamine vastusõitjaga kohtumisel 30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA 30.4. Tulede AJAL kasutamine vastusõitjaga kohtumisel 30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA 30.5. Tulede AJAL kasutamine möödasõidul

30.4. Tulede kasutamine vastusõitjaga kohtumisel

1) Pärast koolitust peab õpilane teadma: kuidas peavad juhid ajastama tulede ümberlülitust;

2.1.

30.4. Tulede kasutamine vastusõitjaga kohtumisel

2)Pärast koolitust peab õpilane teadma: millest tekib pimestamise oht;

2.2.

30.4. Tulede kasutamine vastusõitjaga kohtumisel

3)Pärast koolitust peab õpilane teadma: kuhu peab olema suunatud juhi pilk;

2.1.

30.4. Tulede kasutamine vastusõitjaga kohtumisel

4) Pärast koolitust peab õpilane teadma: kuidas valida sobivat sõidukiirust

2.1.

30.4. Tulede kasutamine vastusõitjaga kohtumisel

ja oskama neid teadmisi pimeda ajal õigesti kasutada.

2.1.

30.5. Tulede kasutamine möödasõidul

2.1.

30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA 30.5. Tulede AJAL kasutamine möödasõidul

30.5. Tulede kasutamine möödasõidul

30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA 30.5. Tulede AJAL kasutamine möödasõidul

30.5. Tulede kasutamine möödasõidul

2.1.

2.2.

2.1.

178

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA 30.6. Tulede AJAL kasutamine parkimisel

30.6. Tulede kasutamine parkimisel

30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA 30.7. Juhimärguanded AJAL hädapeatumise korral

30.7. Juhimärguanded hädapeatumise korral

30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA 30.7. Juhimärguanded AJAL hädapeatumise korral

30.7. Juhimärguanded hädapeatumise korral

30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA 30.7. Juhimärguanded AJAL hädapeatumise korral

30.7. Juhimärguanded hädapeatumise korral

30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA AJAL 30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA AJAL

30.7. Juhimärguanded hädapeatumise korral 30.8. Autost väljuva juhi ja sõitjate ohutuse tagamine 30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA 30.8. Autost väljuva juhi AJAL ja sõitjate ohutuse tagamine 30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA 30.8. Autost väljuva juhi AJAL ja sõitjate ohutuse tagamine

30.7. Juhimärguanded hädapeatumise korral 30.8. Autost väljuva juhi ja sõitjate ohutuse tagamine

30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA 30.8. Autost väljuva juhi AJAL ja sõitjate ohutuse tagamine 30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDA 30.8. Autost väljuva juhi AJAL ja sõitjate ohutuse tagamine

2010

Pärast koolitust peab õpilane teadma, millised on tulede kasutamise nõuded parkimisel asulas ja asulavälisel teel ning oskama neid teadmisi pimeda ajal õigesti kasutada. 1)Pärast koolitust peab õpilane teadma, kuidas hoiatatakse teisi liiklejaid hädapeatuse korral: ohutuledega; 2) Pärast koolitust peab õpilane teadma, kuidas hoiatatakse teisi liiklejaid hädapeatuse korral:ohukolmnurgaga; 3)Pärast koolitust peab õpilane teadma, kuidas hoiatatakse teisi liiklejaid hädapeatuse korral: muul viisil ja oskama neid teadmisi pimeda ajal õigesti kasutada. 1) Pärast koolitust peab õpilane teadma: kuidas tuleb avada uksi ja väljuda sõidukist ohutult;

2.1.

30.8. Autost väljuva juhi ja sõitjate ohutuse tagamine

2)Pärast koolitust peab õpilane teadma: et ka autojuht peab kasutama helkurit, kui ta askeldab ümber auto; 3)Pärast koolitust peab õpilane teadma: et seiskunud mootoriga sõiduki lükkamisel peab vältima, et lükkajad ei varjaks oma kehaga sõiduki tulesid; 4) et autojuht peab tagama ka kaasasõitjate ohutuse

30.8. Autost väljuva juhi ja sõitjate ohutuse tagamine

ja oskama neid teadmisi pimeda ajal õigesti kasutada.

2.1.

30.8. Autost väljuva juhi ja sõitjate ohutuse tagamine 30.8. Autost väljuva juhi ja sõitjate ohutuse tagamine

2.1.

2.1. 1.1.

2.2.

179

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 1

30 . TEEMA: SÕITMINE LIBEDA TEE TINGIMUSTES – HARJUTUSED LIBEDASÕIDU ÕPPEVÄLJAKUL 1 30 . TEEMA: SÕITMINE LIBEDA TEE TINGIMUSTES – HARJUTUSED LIBEDASÕIDU ÕPPEVÄLJAKUL

2010

Taotletavad eesmärgid

Õpetuse eesmärgiks on, et õpilane saab aru, et ohutu liiklemine eeldab kõigepealt valmisolekut vältida riskiolukordadesse sattumist.

2.2.

Taotletavad eesmärgid

2.2.

Taotletavad eesmärgid

Sõiduõppe käigus peab õpilane mõistma, et talvised (libedad) teeolud toovad endaga kaasa sõiduki pidurdus- ja peatumisteekonna ning selleks kuluva aja pikenemise võrreldes suviste teeoludega. Selleks peab õpilane mõistma, et õigel ajal liikluses riskide äratundmine ning riskiolukordade vältimine eeldavad tihti kiiruse vähendamist ning piisava piki- ja külgvahe hoidmist. Seda on võimalik tagada, kui juht omab ennustavat mõtlemisviisi ja valib oludele sobiva sõidukiiruse. Kui on satutud ohtlikku olukorda, võib õigeid sõiduvõtteid kasutades säilida võimalus olukorda päästa. Sõiduõpe viiakse läbi nõuetekohasel libedasõidu õppeväljakul. Juht, kes tunnetab libeda tee omadusi, oskab arvestada võimalike ohtudega ning tuleb toime ka ootamatult libisemisse sattunud autoga. 1) Sõitmisel libeda tee tingimustes harjutatakse: pidurdamist: – pidurdamine erinevatel kiirustel nii karedal kui ka libedal teekattel ABS pidurisüsteemi kasutades ja ilma.Harjutuse eesmärk: anda õpilasele teadmised ja tunnetus kiiruse mõjust peatumisteekonna pikkusele erinevate teeolude puhul;

30 . TEEMA: SÕITMINE LIBEDA TEE TINGIMUSTES – HARJUTUSED LIBEDASÕIDU ÕPPEVÄLJAKUL 30 . TEEMA: SÕITMINE LIBEDA TEE TINGIMUSTES – HARJUTUSED LIBEDASÕIDU ÕPPEVÄLJAKUL

1.1.

1.2.

180

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 1

Taotletavad eesmärgid

30 . TEEMA: SÕITMINE LIBEDA TEE TINGIMUSTES – HARJUTUSED LIBEDASÕIDU ÕPPEVÄLJAKUL

2010

2)Sõitmisel libeda tee tingimustes harjutatakse: kurvis sõitmist erinevatel kiirustel ja seal pidurdamist:– kurvi läbimine erinevatel kiirustel (alustades väiksemast kiirusest ja seejärel suurendada kiirust 5–10 km/h võrra) kuni auto kaotab juhitavuse,– pidurdamine kurvis,– kiirendamine kurvis.Harjutuse eesmärk: anda õpilasele teadmised ja tunnetus kiiruse mõjust sõiduki juhitavuse säilitamisel. Harjutust läbides saab õpilane teadmise, et kurvi ohutut läbimist saab mõjutada õige kiiruse valikuga, mida on võimalik teha enne kurvi sisenemist; 3)Sõitmisel libeda tee tingimustes harjutatakse: slaalomi sõitmist, mille käigus muutuvad teeolud.Harjutuse eesmärk: anda õpilasele teadmised ja tunnetus õige juhtimisasendi ja roolikäsitsemise vajalikkusest ning kiiruse mõjust auto juhitavusele erineva libedusega teekatete puhul.Õpilane alustab harjutuse läbimist ühtlase kiirusega hea haarduvusega teekattelt ja harjutuse kestel satub ta libedale teeosale. Libedal teeosal aga harjutus enam ei õnnestu ja sõiduk kaotab juhitavuse. Harjutus aitab mõista, et ainus võimalus tagada sõiduki juhitavus on õige kiiruse valik vastavalt tee- ja ilmastikuoludele. Sama harjutust korratakse uuesti väiksema kiirusega kuni harjutus õnnestub;

1.1.

1.2.

1.1.

1.2.

181

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas Taotletavad eesmärgid

Taotletavad eesmärgid

31. TEEMA: INIMENE SÕIDUKIJUHINA

Taotletavad eesmärgid

31. TEEMA: INIMENE SÕIDUKIJUHINA 31. TEEMA: INIMENE SÕIDUKIJUHINA

Taotletavad eesmärgid

31. TEEMA: INIMENE SÕIDUKIJUHINA

31.1. Auto juhtimine ja toimetulek liiklusolukordades 31.1. Auto juhtimine ja toimetulek liiklusolukordades 31.1. Auto juhtimine ja toimetulek liiklusolukordades

31.1. Auto juhtimine ja toimetulek liiklusolukordades

31. TEEMA: INIMENE SÕIDUKIJUHINA 31. TEEMA: INIMENE SÕIDUKIJUHINA

31.1. Auto juhtimine ja toimetulek liiklusolukordades 31.1. Auto juhtimine ja toimetulek liiklusolukordades

2010

4) Sõitmisel libeda tee tingimustes harjutatakse: sõidukiiruse mõju reageerimis-, pidurdus- ja peatumisteekonnale. Jääkkiiruse demonstreerimine.Ülesande eesmärk on anda õpilasele võimalus hinnata sõiduki reageerimis-, pidurdus- ja peatumisteekondi erinevatel kiirustel ja jääkkiirusest tingitud tagajärgi ning selgitada ja näitlikustada juhile erinevaid pidurdustehnikaid ja nende mõju pidurdusteekonna pikkusele. Läbitud harjutused annavad õpilasele vajalikud teadmised ja tunnetuse iseseisvaks toimetulekuks libedates teeoludes kuni juhi lõppastme koolituse läbimiseni, mille käigus käsitletakse liiklemist libedates teeoludes põhjalikumalt. 1)Pärast koolitust peab õpilane teadma: psühhofüsioloogilisi tegureid, millest sõltub juhi ohutu tegevus; 2) Pärast koolitust peab õpilane teadma:kuidas hinnata oma võimeid autojuhina; 3) Pärast koolitust peab õpilane teadma:et juht vastutab selle eest, millises psüühilises ja füüsilises seisundis ta alustab või jätkab sõitu. 1)Pärast koolitust peab õpilane teadma: milline on juhi tegevus sõites;

1.1.

2) Pärast koolitust peab õpilane teadma: milline on sisetunnetuse olemus ja kuidas ta areneb kui juhtimistegevuse hõlbustaja; 3) Pärast koolitust peab õpilane teadma:kuidas kujuneb juhil autokäsitsemistunnetus, nägemistunnetus ja teetunnetus;

2.1.

1.2.

1.1.

3.1.

1.4.

2.4.

3.4.

3.1.

1.1.

182

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 31. TEEMA: INIMENE SÕIDUKIJUHINA

31.1. Auto juhtimine ja toimetulek liiklusolukordades

31. TEEMA: INIMENE SÕIDUKIJUHINA

31.2. Oma tegevuse valitsemine ja oma võimete hindamine 31.2. Oma tegevuse valitsemine ja oma võimete hindamine 31.2. Oma tegevuse valitsemine ja oma võimete hindamine 31.2. Oma tegevuse valitsemine ja oma võimete hindamine 31.2. Oma tegevuse valitsemine ja oma võimete hindamine

31. TEEMA: INIMENE SÕIDUKIJUHINA 31. TEEMA: INIMENE SÕIDUKIJUHINA 31. TEEMA: INIMENE SÕIDUKIJUHINA 31. TEEMA: INIMENE SÕIDUKIJUHINA

2010

31.1. Auto juhtimine ja toimetulek liiklusolukordades

4) Pärast koolitust peab õpilane teadma: millised tegurid (isikuomadused) mõjutavad juhi toimetulekut liikluses:– juhi püsiomadused (psüühilised võimed e. kaasasündinud omadused),– juhi muutuvad omadused (nt sõidukogemus, koolitus, vanus jne),– vahelduvad tegurid (nt väsimus, meeleolu, haigus). 31.2. Oma tegevuse valitsemine 1)Pärast koolitust peab õpilane teadma, mis ja oma võimete hindamine mõjutab juhi ohutut tegevust: motiivid;

3.1.

4.1.

3.1.

3.2.

31.2. Oma tegevuse valitsemine 2) Pärast koolitust peab õpilane teadma, mis ja oma võimete hindamine mõjutab juhi ohutut tegevust: juhihoiakud;

4.1.

4.2.

31.2. Oma tegevuse valitsemine 3) Pärast koolitust peab õpilane teadma, mis ja oma võimete hindamine mõjutab juhi ohutut tegevust: emotsioonid;

3.1.

31.2. Oma tegevuse valitsemine 4) Pärast koolitust peab õpilane teadma, mis ja oma võimete hindamine mõjutab juhi ohutut tegevust: stress.

3.1.

3.2.

31.2.1. Juhi küpsus

4.1.

31. TEEMA: INIMENE SÕIDUKIJUHINA

31.2. Oma tegevuse valitsemine ja oma võimete hindamine

31.2.1. Juhi küpsus

31. TEEMA: INIMENE SÕIDUKIJUHINA

31.2. Oma tegevuse valitsemine ja oma võimete hindamine

31.2.1. Juhi küpsus

1)Pärast koolitust peab õpilane oskama: põhjendada, miks inimesel tuleb saavutada teatav intellektuaalne ja emotsionaalne küpsus, et vastata hea liikluskäitumise nõuetele; 2) Pärast koolitust peab õpilane oskama: selgitada, millist osa etendavad liikluskäitumises järgmised tegurid ja kuidas need mõjutavad liikluskeskkonda ning liiklusohutust:– identiteet ja ideaal,– reaalsustaju,– oma võimete tundmine,– enesekontroll,– vastutustunne; 3) Pärast koolitust peab õpilane oskama: selgitada kolme tegurit (täielik egoism – liikluseeskirja järgimine – ettenägelikkus) isiku arengus ja seda, kuidas need avalduvad liikluses;

3.1.

4.1.

3.1.

4.1.

183

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 31. TEEMA: INIMENE SÕIDUKIJUHINA

31.2. Oma tegevuse valitsemine ja oma võimete hindamine

31.2.1. Juhi küpsus

31. TEEMA: INIMENE SÕIDUKIJUHINA

31.2. Oma tegevuse valitsemine ja oma võimete hindamine

31.2.2. Erilised isikuomadused

31. TEEMA: INIMENE SÕIDUKIJUHINA

31.2. Oma tegevuse valitsemine ja oma võimete hindamine

31.2.2. Erilised isikuomadused

31. TEEMA: INIMENE SÕIDUKIJUHINA

31.2.3. Sotsiaalsed tegurid

31.3. Juhi väsimus

31. TEEMA: INIMENE SÕIDUKIJUHINA 31. TEEMA: INIMENE SÕIDUKIJUHINA 31. TEEMA: INIMENE SÕIDUKIJUHINA 31. TEEMA: INIMENE SÕIDUKIJUHINA 31. TEEMA: INIMENE SÕIDUKIJUHINA 31. TEEMA: INIMENE SÕIDUKIJUHINA

31.2.3. Sotsiaalsed tegurid

31.3. Juhi väsimus

2010

4) Pärast koolitust peab õpilane oskama: kirjeldada noorte mees- ja naisjuhtide enesehinnangu kohase ja tegeliku sõiduoskuse erinevusi. 1)Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada: miks võivad liikluses põhjustada negatiivseid ilminguid:– impulsiivsus,– agressiivsus,– oma mina rõhutamine,– ametialase või isikliku positsiooni rõhutamine,– pingeseisund,– negatiivne hoiak,– hädaldamine; 2)Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada: stressiseisundi olemust ja kirjeldada:– mis on stressiseisund,– põhimõttelist seost stressi ja töövõime vahel,– stressiseisundite tüüpe. 1)Pärast koolitust peab õpilane oskama: selgitada, millest tekib noortel grupisurve;

4.1.

2)Pärast koolitust peab õpilane oskama: tuua näiteid selle kohta, kuidas grupisurve võib viia liiklusõnnetuseni; 3) Pärast koolitust peab õpilane oskama: kirjeldada nende inimeste olulisi isikuomadusi, kes alluvad kergesti grupi survel; 4) Pärast koolitust peab õpilane oskama:selgitada, millist positiivset mõju teiste inimeste käitumisele avaldab hea eeskuju. 1) Pärast koolitust peab õpilane teadma:millised tundemärgid teatavad juhile tema väsimusest; 2) Pärast koolitust peab õpilane teadma:millal on juhil keelatud sõitu jätkata; 3)Pärast koolitust peab õpilane teadma: kuidas juht saab sõidu ajal väsimusest üle.

3.2.

4.2.

3.1.

3.1. 3.1. 3.1.

184

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 31. TEEMA: INIMENE SÕIDUKIJUHINA

31.4. Alkohol

31. TEEMA: INIMENE SÕIDUKIJUHINA

31.4. Alkohol

31. TEEMA: INIMENE SÕIDUKIJUHINA 31. TEEMA: INIMENE SÕIDUKIJUHINA

31.4. Alkohol

31.5. Ravimid ja narkootikumid

31. TEEMA: INIMENE SÕIDUKIJUHINA

31.5. Ravimid ja narkootikumid

31. TEEMA: INIMENE SÕIDUKIJUHINA

31.5. Ravimid ja narkootikumid

31. TEEMA: INIMENE SÕIDUKIJUHINA

2010

1) Pärast koolitust peab õpilane teadma: kuidas alkohol mõjutab juhtimist ja käitumist:– vead liiklusolukordade ennustamisel,– reaktsiooniaja pikenemine,– koordinatsioonivõime nõrgenemine,– kiire väsimine,– nägemisteravuse vähenemine ja nähtavusala ahenemine; 2) Pärast koolitust peab õpilane teadma: autojuhtimisvõime sõltuvust vere alkoholisisaldusest; 3) Pärast koolitust peab õpilane teadma: alkoholi tarvitamise tagajärgi liikluses. 1)Pärast koolitust peab õpilane teadma: milline on ravimite mõju juhile;

3.1.

31.5. Ravimid ja narkootikumid

2)Pärast koolitust peab õpilane teadma: milliseid ravimeid võib juht kasutada;

3.1.

31.5. Ravimid ja narkootikumid

3)Pärast koolitust peab õpilane teadma: millist mõju avaldavad juhile narkootilised ained.

3.1.

31.6. Juhi haigusseisund 31.6. Juhi haigusseisund

Pärast koolitust peab õpilane teadma, kuidas mõjutab haigusseisund autojuhtimisvõimet.

3.1.

33. TEEMA: JUHI TEGUTSEMINE LIIKLUSÕNNETUSE KORRAL

Taotletavad eesmärgid

2.1.

33. TEEMA: JUHI TEGUTSEMINE LIIKLUSÕNNETUSE KORRAL 33. TEEMA: JUHI TEGUTSEMINE LIIKLUSÕNNETUSE KORRAL 33. TEEMA: JUHI TEGUTSEMINE LIIKLUSÕNNETUSE KORRAL

Taotletavad eesmärgid

1)Pärast koolitust peab õpilane teadma: et liiklusseaduse järgi on juht kohustatud abistama liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis olevaid inimesi; 2) Pärast koolitust peab õpilane teadma: kuidas toimida liiklusõnnetuse korral.

33.1. Kannatanu abistamiskohustus

Pärast koolitust peab õpilane teadma, kes ja kuidas peab kannatanut abistama.

2.1.

33.2. Tegevusjärjekord õnnetuskohal

1) Pärast koolitust peab õpilane teadma õiget tegevusjärjekorda liiklusõnnetuse kohal: olukorra hindamine;

2.1.

3.1.

3.2. 3.1.

2.1.

185

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 33. TEEMA: JUHI TEGUTSEMINE LIIKLUSÕNNETUSE KORRAL 33. TEEMA: JUHI TEGUTSEMINE LIIKLUSÕNNETUSE KORRAL 33. TEEMA: JUHI TEGUTSEMINE LIIKLUSÕNNETUSE KORRAL 33. TEEMA: JUHI TEGUTSEMINE LIIKLUSÕNNETUSE KORRAL

33.2. Tegevusjärjekord õnnetuskohal

33. TEEMA: JUHI TEGUTSEMINE LIIKLUSÕNNETUSE KORRAL 33. TEEMA: JUHI TEGUTSEMINE LIIKLUSÕNNETUSE KORRAL

33.2. Tegevusjärjekord õnnetuskohal

Taotletavad eesmärgid.

35.1. Autole esitatavad põhilised tehnonõuded ohutu liiklemisega seonduvalt

35.1.1. rehvide ja amortisaatorite osas:

2010

2) Pärast koolitust peab õpilane teadma õiget tegevusjärjekorda liiklusõnnetuse kohal: hädasolijate abistamine; 3) Pärast koolitust peab õpilane teadma õiget tegevusjärjekorda liiklusõnnetuse kohal: vältimatu esmaabi andmine; 4) Pärast koolitust peab õpilane teadma õiget tegevusjärjekorda liiklusõnnetuse kohal: teiste liiklejate hoiatamine; 5) Pärast koolitust peab õpilane teadma õiget tegevusjärjekorda liiklusõnnetuse kohal: abi kutsumine – sõltuvalt õnnetusjuhtumi tagajärgedest; 6) Pärast koolitust peab õpilane teadma õiget tegevusjärjekorda liiklusõnnetuse kohal: kannatanute toimetamine raviasutusse; 7) Pärast koolitust peab õpilane teadma õiget tegevusjärjekorda liiklusõnnetuse kohal: õnnetusjuhtumi vormistamine:– ainult varalise kahjuga liiklusõnnetuse korral, kui asjaosalised on ühel meelel,– inimvigastustega liiklusõnnetuse korral. 1) Pärast koolitust peab õpilane teadma:kuidas kontrollida autot liiklusohutuse seisukohalt vaadatuna mahus, mida sisaldab käesolev õppekava; 2)Pärast koolitust peab õpilane teadma: auto kasutamist käsitlevaid õigusakte ja mõistma nende sisu.

2.1.

1)Pärast koolitust peab õpilane teadma: rehvi ja velje valikut ning kasutamist vastavalt tehnilistele nõuetele, rehvi markeeringule ja aastaajale:– suverehvid,– talverehvid,– naastrehvid,– veljed;

1.1.

2.1.

1.1.

186

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 35. TEEMA: Auto tehnoseisund, Auto kasutamisega seonduv ökonoomne sõiduviis 35. TEEMA: Auto tehnoseisund, Auto kasutamisega seonduv ökonoomne sõiduviis 35. TEEMA: Auto tehnoseisund, Auto kasutamisega seonduv ökonoomne sõiduviis 35. TEEMA: Auto tehnoseisund, Auto kasutamisega seonduv ökonoomne sõiduviis 35. TEEMA: Auto tehnoseisund, Auto kasutamisega seonduv ökonoomne sõiduviis 35. TEEMA: Auto tehnoseisund, Auto kasutamisega seonduv ökonoomne sõiduviis 35. TEEMA: Auto tehnoseisund, Auto kasutamisega seonduv ökonoomne sõiduviis 35. TEEMA: Auto tehnoseisund, Auto kasutamisega seonduv ökonoomne sõiduviis

35.1. Autole esitatavad põhilised tehnonõuded ohutu liiklemisega seonduvalt 35.1. Autole esitatavad põhilised tehnonõuded ohutu liiklemisega seonduvalt 35.1. Autole esitatavad põhilised tehnonõuded ohutu liiklemisega seonduvalt 35.1. Autole esitatavad põhilised tehnonõuded ohutu liiklemisega seonduvalt 35.1. Autole esitatavad põhilised tehnonõuded ohutu liiklemisega seonduvalt 35.1. Autole esitatavad põhilised tehnonõuded ohutu liiklemisega seonduvalt 35.1. Autole esitatavad põhilised tehnonõuded ohutu liiklemisega seonduvalt

2010

35.1.1. rehvide ja amortisaatorite osas:

2)Pärast koolitust peab õpilane teadma: amortisaatorite korrasolekut;

1.1.

35.1.2. pidurite osas pidurite üldehitust, tööpõhimõtet, hooldust ja tehnilist seisukorda:

1)Pärast koolitust peab õpilane teadma: võimalikke rikkeid;

1.1.

35.1.2. pidurite osas pidurite üldehitust, tööpõhimõtet, hooldust ja tehnilist seisukorda:

2) Pärast koolitust peab õpilane teadma:pedaali vabakäiku;

1.1.

35.1.2. pidurite osas pidurite üldehitust, tööpõhimõtet, hooldust ja tehnilist seisukorda:

3) Pärast koolitust peab õpilane teadma:ebaühtlase pidurdamise põhjuseid;

1.1.

35.1.2. pidurite osas pidurite üldehitust, tööpõhimõtet, hooldust ja tehnilist seisukorda:

4) Pärast koolitust peab õpilane teadma:käsipiduri seisukorda;

1.1.

35.1.2. pidurite osas pidurite üldehitust, tööpõhimõtet, hooldust ja tehnilist seisukorda:

5)Pärast koolitust peab õpilane teadma: ABS pidurite töö kontrollimist;

1.1.

35.1.3. tulede osas tulede ehitust, korrasolekut ja reguleeritust:

1)Pärast koolitust peab õpilane teadma: pirni ja kaitsme korrasolekut;

1.1.

35.1.3. tulede osas tulede ehitust, korrasolekut ja reguleeritust:

2)Pärast koolitust peab õpilane teadma: pirnide ja kaitsmete vahetust;

1.1.

187

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

35. TEEMA: Auto tehnoseisund, Auto kasutamisega seonduv ökonoomne sõiduviis

35.1. Autole esitatavad põhilised tehnonõuded ohutu liiklemisega seonduvalt

35. TEEMA: Auto tehnoseisund, Auto kasutamisega seonduv ökonoomne sõiduviis 35. TEEMA: Auto tehnoseisund, Auto kasutamisega seonduv ökonoomne sõiduviis

35.2. Auto teenindusraamatu järgne hooldus 35.2. Auto teenindusraamatu järgne hooldus

2010

35.1.3. tulede osas tulede ehitust, korrasolekut ja reguleeritust:

3)Pärast koolitust peab õpilane teadma:tulede valgusvihu õigeks reguleerimist;

1.1.

35.1.3. tulede osas tulede ehitust, korrasolekut ja reguleeritust:

4)Pärast koolitust peab õpilane teadma: tulede puhtuse eest hoolitsemist;

1.1.

35.1.4. rooliseadme osas rooliseadme üldehitust, tööpõhimõtet, hooldust ja tehnilist seisukorda: 35.1.4. rooliseadme osas rooliseadme üldehitust, tööpõhimõtet, hooldust ja tehnilist seisukorda: 35.1.5. sõidukile veose paigutamise ja kinnitamise osas veose nõuetekohast paigutamist, kinnitamist, katmist, et veos: 35.1.5. sõidukile veose paigutamise ja kinnitamise osas veose nõuetekohast paigutamist, kinnitamist, katmist, et veos: 35.2. Auto teenindusraamatu järgne hooldus

1) Pärast koolitust peab õpilane teadma:õigeaegses kontrollis käimise vajadust;

1.2.

2)Pärast koolitust peab õpilane teadma:rooliseadme lihtsat kontrollimisviisi;

1.1.

1)Pärast koolitust peab õpilane teadma: poleks ohtlik ega takistaks juhtimist ega piiraks juhi vaatevälja, ei varjaks tulesid, registreerimis- ja tunnusmärke ega juhi märguandeid;

1.2.

2) Pärast koolitust peab õpilane teadma: ei suurendaks tarbetult kütusekulu.

1.3.

1) Pärast koolitust peab õpilane teadma, oskama kontrollida ja tagada nõuetele vastavat: rehvi siserõhku ja seisukorda;

1.1.

35.2. Auto teenindusraamatu järgne hooldus

2) Pärast koolitust peab õpilane teadma, oskama kontrollida ja tagada nõuetele vastavat: tulede seisukorda ja tööd;

1.1.

188

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

2010

35.2. Auto teenindusraamatu järgne hooldus

3)Pärast koolitust peab õpilane teadma, oskama kontrollida ja tagada nõuetele vastavat: õli ja vedelike tasapinda;

1.1.

35.2. Auto teenindusraamatu järgne hooldus

4) Pärast koolitust peab õpilane teadma, oskama kontrollida ja tagada nõuetele vastavat: peeglite asendit;

1.1.

35.2. Auto teenindusraamatu järgne hooldus

5)Pärast koolitust peab õpilane teadma, oskama kontrollida ja tagada nõuetele vastavat: näidikute ja hoiatustulede näitu;

1.1.

35.2. Auto teenindusraamatu järgne hooldus

6)Pärast koolitust peab õpilane teadma, oskama kontrollida ja tagada nõuetele vastavat: pidurite ja rooliseadme seisukorda ja tööd;

1.1.

35.2. Auto teenindusraamatu järgne hooldus

7)Pärast koolitust peab õpilane teadma, oskama kontrollida ja tagada nõuetele vastavat: sõiduki üldist seisukorda.

1.1.

35.3. Graafikujärgne teenindus ja selle vajalikkus

35.3.1. aastaajaga seotud autohoolduse nõudeid ja vajadust:

1)Pärast koolitust peab õpilane teadma: rehvide,

1.1.

35.3. Graafikujärgne teenindus ja selle vajalikkus

35.3.1. aastaajaga seotud autohoolduse nõudeid ja vajadust:

2) Pärast koolitust peab õpilane teadma:aastaajale sobiva õli ja kütuse, ka diiselkütuse,

1.1.

35.3. Graafikujärgne teenindus ja selle vajalikkus

35.3.1. aastaajaga seotud autohoolduse nõudeid ja vajadust:

3)Pärast koolitust peab õpilane teadma: aastaajale sobiva jahutusvedeliku,

1.1.

1.2.

1.3.

189

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas

2010

35.3. Graafikujärgne teenindus ja selle vajalikkus

35.3.1. aastaajaga seotud autohoolduse nõudeid ja vajadust:

4) Pärast koolitust peab õpilane teadma:auto varustuseosas;

1.1.

35.3. Graafikujärgne teenindus ja selle vajalikkus

35.3.1. aastaajaga seotud autohoolduse nõudeid ja vajadust:

1.1.

35.4. Registreerimine, ülevaatus, kindlustus

35.3.2. Pärast koolitust peab õpilane teadmakorralise hoolduse nõuet ja vajadust, hooldusraamatu kohase ja regulaarse hoolduse vajalikkust. Pärast koolitust peab õpilane teadma, kust saab vajalikku teavet auto kindlustamise, registreerimise ja ülevaatuse kohta.

35.5. Ohutusnõuded (ohutegurid) traktori ja liikurmasinaga liiklemisel

1)Pärast koolitust peab õpilane teadma, et erinevate masinamarkidega liikluses osalemise eel tuleb eelnevalt omandada õiged juhtimisvõtted kinnisel territooriumil sõitmisel;

1.1.

35. TEEMA: Auto tehnoseisund, Auto kasutamisega seonduv ökonoomne sõiduviis

35.5. Ohutusnõuded (ohutegurid) traktori ja liikurmasinaga liiklemisel

3) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et kui aeglase sõiduki taha on kogunenud sõidukid, mis ei saa tee seisundi või tiheda vastassuunaliikluse tõttu temast mööda sõita, tuleb aeglasel sõidukil hoiduda võimalikult paremale ja vajaduse korral peatuda, et lubada mööda enda taha kogunenud sõidukid. Tee andmisel võib vajaduse korral kasutada teepeenart. 1) Pärast koolitust peab õpilane oskama:arvestada traktorite ja liikurmasinate juhtimise eripärast ning aeglasest liikumisest tulenevaid ohtusid, sh teistele liiklejatele;

2.1.

35. TEEMA: Auto tehnoseisund, Auto kasutamisega seonduv ökonoomne sõiduviis

35.5.1. Pärast koolitust peab õpilane traktorite ja liikurmasinate (keskliigendiga ratastraktor, tagumiste juhtratastega liikurmasin, üheteljeline ratastraktor) juhtimise eripärast tulenevalt teadma: 35.5.1. Pärast koolitust peab õpilane traktorite ja liikurmasinate (keskliigendiga ratastraktor, tagumiste juhtratastega liikurmasin, üheteljeline ratastraktor) juhtimise eripärast tulenevalt teadma: 35.5. Ohutusnõuded (ohutegurid) traktori ja liikurmasinaga liiklemisel

1.2.

1.3.

1.1.

190

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas

2010

35. TEEMA: Auto tehnoseisund, Auto kasutamisega seonduv ökonoomne sõiduviis 35. TEEMA: Auto tehnoseisund, Auto kasutamisega seonduv ökonoomne sõiduviis 35. TEEMA: Auto tehnoseisund, Auto kasutamisega seonduv ökonoomne sõiduviis 35. TEEMA: Auto tehnoseisund, Auto kasutamisega seonduv ökonoomne sõiduviis 35. TEEMA: Auto tehnoseisund, Auto kasutamisega seonduv ökonoomne sõiduviis

35.5. Ohutusnõuded (ohutegurid) traktori ja liikurmasinaga liiklemisel 35.5. Ohutusnõuded (ohutegurid) traktori ja liikurmasinaga liiklemisel 35.5. Ohutusnõuded (ohutegurid) traktori ja liikurmasinaga liiklemisel 35.5. Ohutusnõuded (ohutegurid) traktori ja liikurmasinaga liiklemisel 35.6. Ohutus- ja keskkonnakaitsenõuded traktori ja liikurmasinaga liiklemisel ja nende hooldamisel

35.5. Ohutusnõuded (ohutegurid) traktori ja liikurmasinaga liiklemisel

2)Pärast koolitust peab õpilane oskama: arvestada, et aeglase ja koormatud traktoriga vasakpöörded on erilist ettevaatust nõudvad;

1.1.

35.5. Ohutusnõuded (ohutegurid) traktori ja liikurmasinaga liiklemisel

1.2.

35.5. Ohutusnõuded (ohutegurid) traktori ja liikurmasinaga liiklemisel

3)Pärast koolitust peab õpilane oskama: arvestada, et põllult teele pöörde sooritamisel saavad tekkida ohtlikud olukorrad halvast nähtavusest ja veose teele kukkumisest; 4) Pärast koolitust peab õpilane oskama:arvestada, et raske veos pikendab pidurdusteekonda;

35.5. Ohutusnõuded (ohutegurid) traktori ja liikurmasinaga liiklemisel

5)Pärast koolitust peab õpilane oskama: aeglase liikumiskiirusega masinaid ja agregaate tähistada vastavalt liikluseeskirja nõuetele.

2.1.

35.6. Ohutus- ja keskkonnakaitsenõuded traktori ja liikurmasinaga liiklemisel ja nende hooldamisel

1.3.

35. TEEMA: Auto tehnoseisund, Auto kasutamisega seonduv ökonoomne sõiduviis

35.6. Ohutus- ja keskkonnakaitsenõuded traktori ja liikurmasinaga liiklemisel ja nende hooldamisel

1)Pärast koolitust peab õpilane olema teadvustanud, et ta: peab täitma kõiki ohutus- ja keskkonnakaitsenõudeid, mis tulenevad kütuse, määrdeainete, pidurivedelike, konserveerimismäärdeainete, taimekaitsevahendite ja jahutusvedelike kasutamisest; 2)Pärast koolitust peab õpilane olema teadvustanud, et ta: ei või osaleda teeliikluses, kui traktori või liikurmasina käiguosa on määrdunud ja võib tekitada täiendavaid ohtusid teistele liiklejatele.

2.2.

1.1.

1.2.

191

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 35. TEEMA: Auto tehnoseisund, Auto kasutamisega seonduv ökonoomne sõiduviis

35.7. Ülegabariidiliste masinate ja haakeriistade tähistamise nõuded ja täiendavad teadmised ning kohustused teedel liikumisel 35.8. Ohutusnõuded (ohutegurid) maastikusõidukiga liiklemisel 35.8. Ohutusnõuded (ohutegurid) maastikusõidukiga liiklemisel 35.8. Ohutusnõuded (ohutegurid) maastikusõidukiga liiklemisel 35.8. Ohutusnõuded (ohutegurid) maastikusõidukiga liiklemisel 35.8. Ohutusnõuded (ohutegurid) maastikusõidukiga liiklemisel 35.9. Ökonoomne sõiduviis

35.7. Ülegabariidiliste masinate ja haakeriistade tähistamise nõuded ja täiendavad teadmised ning kohustused teedel liikumisel

2010

Pärast koolitust peab õpilane oskama ülegabariidilisi masinaid ja agregaate tähistada vastavalt liikluseeskirja nõuetele ja olema teadlik täiendavatest ohtudest, mis tulenevad ülegabariidiliste masinate ja agregaatidega teedel liiklemisel.

1.2.

35.8. Ohutusnõuded 1) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et (ohutegurid) maastikusõidukiga mootorkelgu:kasutamiseks tuleb kontrollida liiklemisel selle tehnilist seisukorda ja valmisolekut ohutuks sõiduks; 35.8. Ohutusnõuded 2)Pärast koolitust peab õpilane teadma, et (ohutegurid) maastikusõidukiga mootorkelgu: sõiduohtlikkus suureneb liiklemisel sõidukiiruse kasvades;

1.1.

1.2.

1.1.

1.2.

35.8. Ohutusnõuded 3)Pärast koolitust peab õpilane teadma, et (ohutegurid) maastikusõidukiga mootorkelgu: kasutamisel peab omama liiklemisel maaomaniku luba;

2.1.

35.8. Ohutusnõuded 4) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et (ohutegurid) maastikusõidukiga mootorkelgu: kasutamise muudab ohtlikuks liiklemisel sõiduki halb juhitavus;

1.1.

35.8. Ohutusnõuded 5)Pärast koolitust peab õpilane teadma, et (ohutegurid) maastikusõidukiga mootorkelgu: enne kasutamist on soovitatav liiklemisel sõiduk kindlustada.

2.1.

35.9. Ökonoomne sõiduviis

2.3.

1) Pärast koolitust peab õpilane:teadma, et ökonoomne sõiduviis on ka ohutu sõiduviis;

1.2.

192

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

2010

35.9. Ökonoomne sõiduviis

2) Pärast koolitust peab õpilane:teadma uue auto juhendiga tutvumise vajalikkust;

1.2.

1.3.

35.9. Ökonoomne sõiduviis

3)Pärast koolitust peab õpilane: teadma ökonoomsuse huvides auto õigeaegse hoolduse vajalikkust;

1.3.

35.9. Ökonoomne sõiduviis

4)Pärast koolitust peab õpilane: tundma ökonoomse sõiduviisi eeldusi:– oskama valida sobivat käiku,– sõita sujuvalt,– peatuda sujuvalt,– vaadata liikumisel vajaliku informatsiooni saamiseks ja õige tegevuse kavandamiseks kaugemale,– sobitada sõidukiirust, 4)Pärast koolitust peab õpilane: tundma ökonoomse sõiduviisi eeldusi:– oskama valida sobivat käiku,– sõita sujuvalt,– peatuda sujuvalt,– vaadata liikumisel vajaliku informatsiooni saamiseks ja õige tegevuse kavandamiseks kaugemale,– sobitada sõidukiirust, juhindudes liiklejate vahelisest ühistööst.– vaadata liikumisel vajaliku informatsiooni saamiseks ja õige tegevuse kavandamiseks kaugemale,

1.3.

2.3.

1.3.

2.3.

193

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 14. Õpetajad GDE %-de tabel

2010

LISA 14. ÕPETAJAD GDE %-DE TABEL Kõik kokku

4.1.Õpilane teab kuidas elu üldised eesmärgid ja väärtused, grupinormid jms mõjutab juhi käitumist.

Väga palju (76-100%) Palju (51-75%) Vähe (26-50%) Väga vähe (1-25%) Üldse mitte (0%)

11,2 30,7 31,1 16,7 1,2 3.1.Õpilane teab sõidu eesmärgi, marsruudi valiku, sotsiaalse pinge jms mõju juhi käitumisele.

Väga palju (76-100%) Palju (51-75%) Vähe (26-50%) Väga vähe (1-25%) Üldse mitte (0%)

4.2.Õpilane väärtustab ohutust oma elu eesmärkides, käitumises, normides, joovastavate ainete tarbimises jms.

4.3.Õpilane 4.4.Õpilane on väärtustab teadlik oma keskkonna väärtuste ja säästmist oma elu hoiakute mõjust eesmärkides, käitumisele juhina käitumises jms. ning omab strateegiaid selle kahjuliku mõju vältimiseks.

12 8,4 13,9 37,1 30,3 33,5 27,1 34,3 25,9 13,1 17,5 17,5 1,2 0,4 0 3.2.Õpilane teab 3.3.Õpilane teab 3.4.Õpilane on juhi psüühilise, sõiduviisi valiku, teadlik enda vaimse ja juhi seisundi, tegevuse tervisliku seisundi, sotsiaalse pinge planeerituse sotsiaalse pinge, jms mõju astmest, sõidu sõidu eesmärgi keskkonnasäästlik eesmärkidest, jms seotud ohte. ule sõidustiilile. motiividest jms. 13,1 12 8,4 8,8 33,5 33,9 31,9 37,8 27,1 29,9 34,3 29,1 16,7 14,7 15,9 13,9 0,4 0,4 0,4 1,2 2.1.Õpilane omab 2.2.Õpilane teab 2.3.Õpilane teab 2.4.Õpilane teab liiklusoludele valest kiirusest ja enda liiklusolukordades mittevastava väikesest olukordades toimetuleksuks kiiruse ja pikivahest, toimetulekuga vajalikke teadmisi pikivahega, vähesest seotud tugevaid ja ja oskusi liiklusreeglite tähelepanust jms nõrku külgi. (märguanded, eiramise ja teiste tulenevat ohutu pikivahe, liiklejatega mitte kahjulikku mõju sõidujärjekord, arvestamisega jms keskkonda paiknemine jms. seotud ohte. säästvale sõidustiilile. 37,4 15,5 13,1 13,1 37,1 44,6 32,7 38,2 15,5 22,3 32,3 25,5 3,2 8,4 12,4 12,7 0,4 0 0,4 1,2

194

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 14. Õpetajad GDE %-de tabel

Väga palju (76-100%) Palju (51-75%) Vähe (26-50%) Väga vähe (1-25%) Üldse mitte (0%)

2010

1.1.Õpilane oskab sõidukit käsitleda (käike vahetada, pidurdada, kurvis sõita jms).

1.2.Õpilane teab sõiduki valest käsitlemisest tulenevaid ohte.

17,9 31,9 25,9 14,3 1,2

18,3 31,9 27,5 12,7 0,4

1.3.Õpilane teab sõiduki valest käsitlemisest tulenevat kahjulikku mõju keskkonnale. 7,2 27,9 27,9 26,3 1,6

1.4.Õpilane teab enda tugevaid ja nõrku külgi, mis on seotud sõiduki käsitlemisega. 13,9 31,9 31,5 12,4 1,2

195

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 15. Õpetajad GDE %-de tabel haridus

2010

LISA 15. ÕPETAJAD GDE %-DE TABEL HARIDUS 1.1. Õpilane oskab sõidukit käsitleda (käike vahetada, pidurdada, kurvis sõita jms). * Milline haridus teil on? Crosstab

1.1.Õpilane oskab sõidukit käsitleda (käike vahetada, pidurdada, kurvis sõita jms).

Väga palju (76-100 % ajast)

Palju (51-75 % ajast)

Vähe (26-50 % ajast)

Väga vähe (1-25 % ajast)

Üdse mitte (0% ajast)

Total

Count % within Milline haridus teil on? Count % within Milline haridus teil on? Count % within Milline haridus teil on? Count % within Milline haridus teil on? Count % within Milline haridus teil on? Count % within Milline haridus teil on?

Milline haridus teil on? Keskharidu Kõrgharidu s s 19 26

Total 45

15,8%

24,1%

19,7%

41,7%

27,8%

35,1%

29,2%

26,9%

28,1%

13,3%

18,5%

15,8%

,0%

2,8%

1,3%

120

108

228

100,0%

Chi-Square Tests Value 9,491(a) 10,682

Asymp. Sig. (2-sided) 4 ,050 4 ,030

Pearson Chi-Square Likelihood Ratio Linear-by-Linear ,363 1 ,547 Association N of Valid Cases 228 a 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is 1,42.

196

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 15. Õpetajad GDE %-de tabel haridus

2010

1.2. Õpilane teab sõiduki valest käsitlemisest tulenevaid ohte. * Milline haridus teil on? Crosstab

1.2.Õpilane teab sõiduki valest käsitlemisest tulenevaid ohte.

Väga palju (76-100 % ajast)

Palju (51-75 % ajast)

Vähe (26-50 % ajast)

Väga vähe (1-25 % ajast)

Üdse mitte (0% ajast)

Total

Milline haridus teil on? Keskharidu Kõrgharidu s s 20 26

Total 46

16,8%

24,1%

20,3%

38,7%

31,5%

35,2%

29,4%

30,6%

30,0%

15,1%

13,0%

14,1%

,0%

,9%

,4%

119

108

227

100,0%

Chi-Square Tests Value 3,617(a) 4,005

Asymp. Sig. (2-sided) 4 ,460 4 ,405

Pearson Chi-Square Likelihood Ratio Linear-by-Linear ,348 1 ,555 Association N of Valid Cases 227 a 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is , 48.

197

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 15. Õpetajad GDE %-de tabel haridus

2010

1.3. Õpilane teab sõiduki valest käsitlemisest tulenevat kahjulikku mõju keskkonnale. * Milline haridus teil on? Crosstab

1.3.Õpilane teab sõiduki valest käsitlemisest tulenevat kahjulikku mõju keskkonnale.

Väga palju (76-100 % ajast)

Palju (51-75 % ajast)

Vähe (26-50 % ajast)

Väga vähe (1-25 % ajast)

Üdse mitte (0% ajast)

Total

Milline haridus teil on? Keskharidu Kõrgharidu s s 4 14

Total 18

3,4%

13,0%

7,9%

37,0%

24,1%

30,8%

27,7%

33,3%

30,4%

29,4%

28,7%

29,1%

2,5%

,9%

1,8%

119

108

227

100,0%

Chi-Square Tests Value 11,050(a) 11,451

Asymp. Sig. (2-sided) 4 ,026 4 ,022

Pearson Chi-Square Likelihood Ratio Linear-by-Linear ,607 1 ,436 Association N of Valid Cases 227 a 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is 1,90.

198

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 15. Õpetajad GDE %-de tabel haridus

2010

1.4. Õpilane teab enda tugevaid ja nõrku külgi, mis on seotud sõiduki käsitlemisega. * Milline haridus teil on? Crosstab

1.4.Õpilane teab enda tugevaid ja nõrku külgi, mis on seotud sõiduki käsitlemisega.

Väga palju (76-100 % ajast)

Palju (51-75 % ajast)

Vähe (26-50 % ajast)

Väga vähe (1-25 % ajast)

Üdse mitte (0% ajast)

Total

Milline haridus teil on? Keskharidu Kõrgharidu s s 14 21

Total 35

11,8%

19,4%

15,4%

37,0%

33,3%

35,2%

37,8%

30,6%

34,4%

13,4%

13,9%

13,7%

,0%

2,8%

1,3%

119

108

227

100,0%

Chi-Square Tests Value 6,561(a) 7,722

Asymp. Sig. (2-sided) 4 ,161 4 ,102

Pearson Chi-Square Likelihood Ratio Linear-by-Linear ,202 1 ,653 Association N of Valid Cases 227 a 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is 1,43.

199

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 15. Õpetajad GDE %-de tabel haridus

2010

2.1. Õpilane omab liiklusolukordades toimetuleksuks vajalikke teadmisi ja oskusi (märguanded, ohutu pikivahe, sõidujärjekord, paiknemine, teiste liiklejatega arvestamine jms). * Milline haridus teil on? Crosstab

2.1.Õpilane omab liiklusolukordades toimetuleksuks vajalikke teadmisi ja oskusi (märguanded, ohutu pikivahe, sõidujärjekord, paiknemine, teiste liiklejatega arvestamine jms).

Väga palju (76-100 % ajast)

Palju (51-75 % ajast)

Vähe (26-50 % ajast)

Väga vähe (1-25 % ajast)

Üdse mitte (0% ajast)

Total

Milline haridus teil on? Keskharidu Kõrgharidu s s 43 44

Total 87

36,1%

40,7%

38,3%

40,3%

41,7%

41,0%

19,3%

13,9%

16,7%

4,2%

2,8%

3,5%

,0%

,9%

,4%

119

108

227

100,0%

Chi-Square Tests Value 2,766(a) 3,164

Asymp. Sig. (2-sided) 4 ,598 4 ,531

Pearson Chi-Square Likelihood Ratio Linear-by-Linear ,808 1 ,369 Association N of Valid Cases 227 a 4 cells (40,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is , 48.

200

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 15. Õpetajad GDE %-de tabel haridus

2010

2.2. Õpilane teab oludele mittevastava kiiruse ja pikivahega, liiklusreeglite eiramise ja teiste liiklejatega mitte arvestamisega jms seotud ohte. * Milline haridus teil on? Crosstab

2.2.Õpilane teab oludele mittevastava kiiruse ja pikivahega, liiklusreeglite eiramise ja teiste liiklejatega mitte arvestamisega jms seotud ohte.

Väga palju (76-100 % ajast)

Palju (51-75 % ajast)

Vähe (26-50 % ajast)

Väga vähe (1-25 % ajast)

Total

Count % within Milline haridus teil on? Count % within Milline haridus teil on? Count % within Milline haridus teil on? Count % within Milline haridus teil on? Count % within Milline haridus teil on?

Milline haridus teil on? Keskharidu Kõrgharidu s s 21 18

Total 39

17,6%

16,7%

17,2%

112

48,7%

50,0%

49,3%

23,5%

25,0%

24,2%

10,1%

8,3%

9,3%

119

108

227

100,0%

Chi-Square Tests Value ,288(a) ,289

Asymp. Sig. (2-sided) 3 ,962 3 ,962

Pearson Chi-Square Likelihood Ratio Linear-by-Linear ,009 1 ,926 Association N of Valid Cases 227 a 0 cells (,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is 9,99.

201

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 15. Õpetajad GDE %-de tabel haridus

2010

2.3. Õpilane teab valest kiirusest ja väikesest pikivahest, vähesest tähelepanust jms tulenevat kahjulikku mõju keskkonda säästvale sõidustiilile. * Milline haridus teil on? Crosstab

2.3.Õpilane teab valest kiirusest ja väikesest pikivahest, vähesest tähelepanust jms tulenevat kahjulikku mõju keskkonda säästvale sõidustiilile.

Väga palju (76-100 % ajast)

Palju (51-75 % ajast)

Vähe (26-50 % ajast)

Väga vähe (1-25 % ajast)

Üdse mitte (0% ajast)

Total

Milline haridus teil on? Keskharidu Kõrgharidu s s 14 19

Total 33

11,8%

17,6%

14,5%

38,7%

33,3%

36,1%

33,6%

37,0%

35,2%

15,1%

12,0%

13,7%

,8%

,0%

,4%

119

108

227

100,0%

Chi-Square Tests Asymp. Sig. (2-sided) 4 ,516 4 ,456

Value df Pearson Chi-Square 3,258(a) Likelihood Ratio 3,646 Linear-by-Linear ,827 1 ,363 Association N of Valid Cases 227 a 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,48.

202

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 15. Õpetajad GDE %-de tabel haridus

2010

2.4. Õpilane teab enda liiklusolukordades toimetulekuga seotud tugevaid ja nõrku külgi. * Milline haridus teil on? Crosstab

2.4.Õpilane teab enda liiklusolukordades toimetulekuga seotud tugevaid ja nõrku külgi.

Väga palju (76-100 % ajast)

Palju (51-75 % ajast)

Vähe (26-50 % ajast)

Väga vähe (1-25 % ajast)

Üdse mitte (0% ajast)

Total

Milline haridus teil on? Keskharidu Kõrgharidu s s 17 16

Total 33

14,3%

14,8%

14,5%

44,5%

39,8%

42,3%

28,6%

26,9%

27,8%

12,6%

15,7%

14,1%

,0%

2,8%

1,3%

119

108

227

100,0%

Chi-Square Tests Value 4,070(a) 5,222

Asymp. Sig. (2-sided) 4 ,397 4 ,265

Pearson Chi-Square Likelihood Ratio Linear-by-Linear ,956 1 ,328 Association N of Valid Cases 227 a 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is 1,43.

203

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 15. Õpetajad GDE %-de tabel haridus

2010

3.1. Õpilane teab sõidu eesmärgi, marsruudi valiku, sotsiaalse pinge jms mõju juhi käitumisele. * Milline haridus teil on? Crosstab

3.1.Õpilane teab sõidu eesmärgi, marsruudi valiku, sotsiaalse pinge jms mõju juhi käitumisele.

Väga palju (76-100 % ajast)

Palju (51-75 % ajast)

Vähe (26-50 % ajast)

Väga vähe (1-25 % ajast)

Üdse mitte (0% ajast)

Total

Milline haridus teil on? Keskharidu Kõrgharidu s s 14 19

Total 33

11,8%

17,6%

14,5%

41,2%

32,4%

37,0%

26,9%

33,3%

30,0%

20,2%

15,7%

18,1%

,0%

,9%

,4%

119

108

227

100,0%

Chi-Square Tests Value 5,000(a) 5,394

Asymp. Sig. (2-sided) 4 ,287 4 ,249

Pearson Chi-Square Likelihood Ratio Linear-by-Linear ,181 1 ,670 Association N of Valid Cases 227 a 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,48.

204

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 15. Õpetajad GDE %-de tabel haridus

2010

3.2. Õpilane teab juhi psüühilise, vaimse ja tervisliku seisundi, sotsiaalse pinge, sõidu eesmärgi jms seotud ohte. * Milline haridus teil on? Crosstab

3.2.Õpilane teab juhi psüühilise, vaimse ja tervisliku seisundi, sotsiaalse pinge, sõidu eesmärgi jms seotud ohte.

Väga palju (76-100 % ajast)

Palju (51-75 % ajast)

Vähe (26-50 % ajast)

Väga vähe (1-25 % ajast)

Üdse mitte (0% ajast)

Total

Milline haridus teil on? Keskharidu Kõrgharidu s s 14 16

Total 30

11,8%

14,8%

13,2%

38,7%

36,1%

37,4%

32,8%

32,4%

32,6%

16,8%

15,7%

16,3%

,0%

,9%

,4%

119

108

227

100,0%

Chi-Square Tests Value 1,640(a) 2,023

Asymp. Sig. (2-sided) 4 ,802 4 ,731

Pearson Chi-Square Likelihood Ratio Linear-by-Linear ,050 1 ,823 Association N of Valid Cases 227 a 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,48.

205

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 15. Õpetajad GDE %-de tabel haridus

2010

3.3. Õpilane teab sõiduviisi valiku, juhi seisundi, sotsiaalse pinge jms mõju keskkonnasäästlikule sõidustiilile. * Milline haridus teil on? Crosstab

3.3.Õpilane teab sõiduviisi valiku, juhi seisundi, sotsiaalse pinge jms mõju keskkonnasäästlikule sõidustiilile.

Väga palju (76-100 % ajast)

Palju (51-75 % ajast)

Vähe (26-50 % ajast)

Väga vähe (1-25 % ajast)

Üdse mitte (0% ajast)

Total

Milline haridus teil on? Keskharidu Kõrgharidu s s 8 13

Total 21

6,7%

12,0%

9,3%

40,3%

29,6%

35,2%

33,6%

41,7%

37,4%

19,3%

15,7%

17,6%

,0%

,9%

,4%

119

108

227

100,0%

Chi-Square Tests Value 6,066(a) 6,474

Asymp. Sig. (2-sided) 4 ,194 4 ,166

Pearson Chi-Square Likelihood Ratio Linear-by-Linear ,020 1 ,889 Association N of Valid Cases 227 a 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,48.

206

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 15. Õpetajad GDE %-de tabel haridus

2010

3.4. Õpilane on teadlik enda tegevuse planeerituse astmest, sõidu eesmärkidest, motiividest jms. * Milline haridus teil on? Crosstab

3.4.Õpilane on teadlik enda tegevuse planeerituse astmest, sõidu eesmärkidest, motiividest jms.

Väga palju (76-100 % ajast)

Palju (51-75 % ajast)

Vähe (26-50 % ajast)

Väga vähe (1-25 % ajast)

Üdse mitte (0% ajast)

Total

Milline haridus teil on? Keskharidu Kõrgharidu s s 8 14

Total 22

6,7%

13,0%

9,7%

47,1%

36,1%

41,9%

27,7%

36,1%

31,7%

17,6%

13,0%

15,4%

,8%

1,9%

1,3%

119

108

227

100,0%

Chi-Square Tests Value 6,394(a) 6,432

Asymp. Sig. (2-sided) 4 ,172 4 ,169

Pearson Chi-Square Likelihood Ratio Linear-by-Linear ,120 1 ,729 Association N of Valid Cases 227 a 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is 1,43.

207

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 15. Õpetajad GDE %-de tabel haridus

2010

4.1. Õpilane teab kuidas elu üldised eesmärgid ja väärtused, grupinormid jms mõjutab juhi käitumist. * Milline haridus teil on? Crosstab

4.1.Õpilane teab kuidas elu üldised eesmärgid ja väärtused, grupinormid jms mõjutab juhi käitumist.

Väga palju (76-100 % ajast)

Palju (51-75 % ajast)

Vähe (26-50 % ajast)

Väga vähe (1-25 % ajast)

Üdse mitte (0% ajast)

Total

Milline haridus teil on? Keskharidu Kõrgharidu s s 11 17

Total 28

9,2%

15,7%

12,3%

39,5%

27,8%

33,9%

28,6%

39,8%

33,9%

21,0%

15,7%

18,5%

1,7%

,9%

1,3%

119

108

227

100,0%

Chi-Square Tests Value 7,432(a) 7,474

Asymp. Sig. (2-sided) 4 ,115 4 ,113

Pearson Chi-Square Likelihood Ratio Linear-by-Linear ,393 1 ,531 Association N of Valid Cases 227 a 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is 1,43.

208

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 15. Õpetajad GDE %-de tabel haridus

2010

4.2. Õpilane väärtustab ohutust oma elu eesmärkides, käitumises, normides, joovastavate ainete tarbimises jms. * Milline haridus teil on? Crosstab

4.2.Õpilane väärtustab ohutust oma elu eesmärkides, käitumises, normides, joovastavate ainete tarbimises jms.

Väga palju (76-100 % ajast)

Palju (51-75 % ajast)

Vähe (26-50 % ajast)

Väga vähe (1-25 % ajast)

Üdse mitte (0% ajast)

Total

Milline haridus teil on? Keskharidu Kõrgharidu s s 16 14

Total 30

13,4%

13,1%

13,3%

40,3%

42,1%

41,2%

29,4%

29,9%

29,6%

16,8%

12,1%

14,6%

,0%

2,8%

1,3%

119

107

226

100,0%

Chi-Square Tests Value 4,224(a) 5,382

Asymp. Sig. (2-sided) 4 ,377 4 ,250

Pearson Chi-Square Likelihood Ratio Linear-by-Linear ,000 1 ,997 Association N of Valid Cases 226 a 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is 1,42.

209

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 15. Õpetajad GDE %-de tabel haridus

2010

4.3. Õpilane väärtustab keskkonna säästmist oma elu eesmärkides, käitumises jms. * Milline haridus teil on? Crosstab

4.3.Õpilane väärtustab keskkonna säästmist oma elu eesmärkides, käitumises jms.

Väga palju (76-100 % ajast)

Palju (51-75 % ajast)

Vähe (26-50 % ajast)

Väga vähe (1-25 % ajast)

Üdse mitte (0% ajast)

Total

Milline haridus teil on? Keskharidu Kõrgharidu s s 10 11

Total 21

8,4%

10,2%

9,3%

35,3%

31,5%

33,5%

34,5%

40,7%

37,4%

21,8%

16,7%

19,4%

,0%

,9%

,4%

119

108

227

100,0%

Chi-Square Tests Value 2,924(a) 3,313

Asymp. Sig. (2-sided) 4 ,571 4 ,507

Pearson Chi-Square Likelihood Ratio Linear-by-Linear ,066 1 ,798 Association N of Valid Cases 227 a 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,48.

210

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 15. Õpetajad GDE %-de tabel haridus

2010

4.4. Õpilane on teadlik oma väärtuste ja hoiakute mõjust käitumisele juhina ning omab strateegiaid selle kahjuliku mõju vältimiseks. * Milline haridus teil on? Crosstab

4.4.Õpilane on teadlik oma väärtuste ja hoiakute mõjust käitumisele juhina ning omab strateegiaid selle kahjuliku mõju vältimiseks.

Väga palju (76-100 % ajast)

Palju (51-75 % ajast)

Vähe (26-50 % ajast)

Väga vähe (1-25 % ajast)

Total

Count % within Milline haridus teil on? Count % within Milline haridus teil on? Count % within Milline haridus teil on? Count % within Milline haridus teil on? Count % within Milline haridus teil on?

Milline haridus teil on? Keskharidu Kõrgharidu s s 17 18

Total 35

14,3%

16,7%

15,4%

33,6%

40,7%

37,0%

29,4%

26,9%

28,2%

22,7%

15,7%

19,4%

119

108

227

100,0%

Chi-Square Tests Value 2,527(a) 2,542

Asymp. Sig. (2-sided) 3 ,470 3 ,468

Pearson Chi-Square Likelihood Ratio Linear-by-Linear 2,115 1 ,146 Association N of Valid Cases 227 a 0 cells (,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is 16,65.

211

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž

2010

LISA 16. ÕPETAJAD HII-RUUT GDE % VANUS STAAŽ 1.1. Õpilane oskab sõidukit käsitleda (käike vahetada, pidurdada, kurvis sõita jms). * Vanus, kodeeritud

Crosstab

Väga palju (76-100 % ajast)

1.1.Õpilane oskab sõidukit käsitleda (käike vahetada, pidurdada, kurvis sõita jms).

Palju (51-75 % ajast) Vähe (26-50 % ajast) Väga vähe (1-25 % ajast) Üdse mitte (0% ajast)

Total

Count % within Vanus, kodeeritud Count % within Vanus, kodeeritud Count % within Vanus, kodeeritud Count % within Vanus, kodeeritud Count % within Vanus, kodeeritud Count % within Vanus, kodeeritud

Chi-Square Tests Value df 18,778(a) 15,604

Vanus, kodeeritud kuni 60a. ja 40-59a. 39a. vanem 15 24 5

Total 44

29,40% 18

16,60% 54

15,60% 8

19,30% 80

35,30% 13

37,20% 45

25,00% 7

35,10% 65

25,50% 5

31,00% 21

21,90% 10

28,50% 36

9,80%

14,50% 1

31,30% 2

15,80% 3

0,70% 145

6,30% 32

1,30% 228

100,00% 100,00%

Asymp. Sig. (2-sided) 0,016 0,048

Pearson Chi-Square 8 Likelihood Ratio 8 Linear-by-Linear Association 9,663 1 0,002 N of Valid Cases 228 a 3 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,42.

212

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž

2010

1.2. Õpilane teab sõiduki valest käsitlemisest tulenevaid ohte. * Vanus, kodeeritud

Crosstab

1.2.Õpilane teab sõiduki valest käsitlemisest tulenevaid ohte.

Väga palju (76-100 % ajast) Palju (51-75 % ajast) Vähe (26-50 % ajast) Väga vähe (1-25 % ajast) Üdse mitte (0% ajast)

Total

Vanus, kodeeritud kuni 60a. ja 40-59a. 39a. vanem 18 24 4

Count % within Vanus, kodeeritud Count % within Vanus, kodeeritud Count % within Vanus, kodeeritud Count

35,30% 17 33,30% 13 25,50% 3

% within Vanus, kodeeritud

16,70% 52 36,10% 48 33,30% 20

5,90% 13,90% Count % within Vanus, kodeeritud Count 51 144 % within Vanus, kodeeritud 100,00% 100,00%

12,50% 10 31,30% 8 25,00% 9

Total 46 20,30% 79 34,80% 69 30,40% 32

28,10% 14,10% 1 1 3,10% 0,40% 32 227 100,00% 100,00%

Chi-Square Tests Value

Asymp. Sig. (2sided) 8 0,005 8 0,017

Pearson Chi-Square 21,901(a) Likelihood Ratio 18,613 Linear-by-Linear Association 12,761 1 0 N of Valid Cases 227 a 4 cells (26,7%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,14.

213

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž

2010

1.3. Õpilane teab sõiduki valest käsitlemisest tulenevat kahjulikku mõju keskkonnale. * Vanus, kodeeritud

Crosstab kuni 39a. Väga palju (76-100 % ajast) Palju (51-75 1.3.Õpilane teab % ajast) sõiduki valest Vähe (26-50 käsitlemisest % ajast) tulenevat kahjulikku mõju keskkonnale. Väga vähe (1-25 % ajast) Üdse mitte (0% ajast) Total

Count % within Vanus, kodeeritud Count % within Vanus, kodeeritud Count % within Vanus, kodeeritud Count

Vanus, kodeeritud 60a. ja 40-59a. vanem 9 5 4

17,60% 15 29,40% 13 25,50% 14

% within Vanus, kodeeritud

3,50% 49 34,00% 49 34,00% 39

27,50% 27,10% Count 2 % within Vanus, kodeeritud 1,40% Count 51 144 % within Vanus, kodeeritud 100,00% 100,00%

12,50% 6 18,80% 7 21,90% 13

Total 18 7,90% 70 30,80% 69 30,40% 66

40,60% 29,10% 2 4 6,30% 1,80% 32 227 100,00% 100,00%

Chi-Square Tests Value

Asymp. Sig. (2sided) 8 0,008 8 0,012

Pearson Chi-Square 20,724(a) Likelihood Ratio 19,584 Linear-by-Linear Association 4,722 1 0,03 N of Valid Cases 227 a 5 cells (33,3%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,56.

214

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž

2010

1.4. Õpilane teab enda tugevaid ja nõrku külgi, mis on seotud sõiduki käsitlemisega. * Vanus, kodeeritud

Crosstab

1.4.Õpilane teab enda tugevaid ja nõrku külgi, mis on seotud sõiduki käsitlemisega.

Väga palju (76-100 % ajast) Palju (51-75 % ajast) Vähe (26-50 % ajast) Väga vähe (1-25 % ajast) Üdse mitte (0% ajast)

Total

Vanus, kodeeritud kuni 60a. ja 40-59a. 39a. vanem 13 17 4

Count % within Vanus, kodeeritud Count % within Vanus, kodeeritud Count % within Vanus, kodeeritud Count

25,50% 18 35,30% 17 33,30% 3

% within Vanus, kodeeritud

11,80% 53 36,80% 52 36,10% 21

5,90% 14,60% Count 1 % within Vanus, kodeeritud 0,70% Count 51 144 % within Vanus, kodeeritud 100,00% 100,00%

12,50% 9 28,10% 10 31,30% 7

Total 34 15,00% 80 35,20% 79 34,80% 31

21,90% 13,70% 2 3 6,30% 1,30% 32 227 100,00% 100,00%

Chi-Square Tests Value

Asymp. Sig. (2sided) 8 0,035 8 0,074

Pearson Chi-Square 16,554(a) Likelihood Ratio 14,329 Linear-by-Linear Association 8,963 1 0,003 N of Valid Cases 227 a 5 cells (33,3%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,42.

215

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž

2010

2.1. Õpilane omab liiklusolukordades toimetuleksuks vajalikke teadmisi ja oskusi (märguanded, ohutu pikivahe, sõidujärjekord, paiknemine, teiste liiklejatega arvestamine jms). * Vanus, kodeeritud

Crosstab

2.1.Õpilane omab liiklusolukordades toimetuleksuks vajalikke teadmisi ja oskusi (märguanded, ohutu pikivahe, sõidujärjekord, paiknemine, teiste liiklejatega arvestamine jms).

Väga palju (76-100 % ajast) Palju (51-75 % ajast) Vähe (26-50 % ajast) Väga vähe (1-25 % ajast) Üdse mitte (0% ajast)

Total

Vanus, kodeeritud kuni 60a. ja 40-59a. 39a. vanem 35 42 9

Count % within Vanus, kodeeritud Count % within Vanus, kodeeritud Count % within Vanus, kodeeritud Count

68,60% 13 25,50% 3 5,90%

29,20% 64 44,40% 33 22,90% 4

28,10% 16 50,00% 3 9,40% 4

Total 86 37,90% 93 41,00% 39 17,20% 8

% within Vanus, kodeeritud

2,80% 12,50% 3,50% Count 1 1 % within Vanus, kodeeritud 0,70% 0,40% Count 51 144 32 227 % within Vanus, kodeeritud 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%

Chi-Square Tests Value

Asymp. Sig. (2sided) 8 0 8 0

Pearson Chi-Square 38,059(a) Likelihood Ratio 36,798 Linear-by-Linear Association 17,115 1 0 N of Valid Cases 227 a 5 cells (33,3%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,14.

216

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž

2010

2.2. Õpilane teab oludele mittevastava kiiruse ja pikivahega, liiklusreeglite eiramise ja teiste liiklejatega mitte arvestamisega jms seotud ohte. * Vanus, kodeeritud

Crosstab

2.2.Õpilane teab oludele mittevastava kiiruse ja pikivahega, liiklusreeglite eiramise ja teiste liiklejatega mitte arvestamisega jms seotud ohte.

Väga palju (76-100 % ajast) Palju (51-75 % ajast) Vähe (26-50 % ajast) Väga vähe (1-25 % ajast)

Total

Vanus, kodeeritud kuni 60a. ja 40-59a. 39a. vanem 18 14 7

Count % within Vanus, kodeeritud Count % within Vanus, kodeeritud Count % within Vanus, kodeeritud Count

35,30% 23 45,10% 9 17,60% 1

9,70% 80 55,60% 39 27,10% 11

21,90% 8 25,00% 8 25,00% 9

Total 39 17,20% 111 48,90% 56 24,70% 21

% within Vanus, kodeeritud

2,00% 7,60% 28,10% 9,30% Count 51 144 32 227 % within Vanus, kodeeritud 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%

Chi-Square Tests Value

Asymp. Sig. (2sided) 6 0 6 0

Pearson Chi-Square 37,023(a) Likelihood Ratio 33,485 Linear-by-Linear Association 16,236 1 0 N of Valid Cases 227 a 2 cells (16,7%) have expected count less than 5. The minimum expected count is 2,96.

217

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž

2010

2.3. Õpilane teab valest kiirusest ja väikesest pikivahest, vähesest tähelepanust jms tulenevat kahjulikku mõju keskkonda säästvale sõidustiilile. * Vanus, kodeeritud

Crosstab

Väga palju (76-100 % 2.3.Õpilane teab ajast) valest kiirusest ja Palju (51-75 väikesest pikivahest, % ajast) vähesest Vähe (26-50 tähelepanust jms % ajast) tulenevat kahjulikku Väga vähe mõju keskkonda (1-25 % säästvale ajast) sõidustiilile. Üdse mitte (0% ajast) Total

Vanus, kodeeritud kuni 60a. ja 40-59a. 39a. vanem 13 14 6

Count % within Vanus, kodeeritud Count % within Vanus, kodeeritud Count % within Vanus, kodeeritud Count

25,50% 21 41,20% 15 29,40% 2

9,70% 53 36,80% 57 39,60% 19

18,80% 7 21,90% 9 28,10% 10

Total 33 14,50% 81 35,70% 81 35,70% 31

% within Vanus, kodeeritud

3,90% 13,20% 31,30% 13,70% Count 1 1 % within Vanus, kodeeritud 0,70% 0,40% Count 51 144 32 227 % within Vanus, kodeeritud 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%

Chi-Square Tests Value

Asymp. Sig. (2sided) 8 0,005 8 0,005

Pearson Chi-Square 22,167(a) Likelihood Ratio 21,749 Linear-by-Linear Association 10,188 1 0,001 N of Valid Cases 227 a 5 cells (33,3%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,14.

218

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž

2010

2.4. Õpilane teab enda liiklusolukordades toimetulekuga seotud tugevaid ja nõrku külgi. * Vanus, kodeeritud

Crosstab

2.4.Õpilane teab enda liiklusolukordades toimetulekuga seotud tugevaid ja nõrku külgi.

Väga palju (76-100 % ajast) Palju (51-75 % ajast) Vähe (26-50 % ajast) Väga vähe (1-25 % ajast) Üdse mitte (0% ajast)

Total

Vanus, kodeeritud kuni 60a. ja 40-59a. 39a. vanem 16 13 3

Count % within Vanus, kodeeritud Count % within Vanus, kodeeritud Count % within Vanus, kodeeritud Count

31,40% 21 41,20% 8 15,70% 6

9,00% 65 45,10% 47 32,60% 17

9,40% 10 31,30% 9 28,10% 9

Total 32 14,10% 96 42,30% 64 28,20% 32

% within Vanus, kodeeritud

11,80% 11,80% 28,10% 14,10% Count 2 1 3 % within Vanus, kodeeritud 1,40% 3,10% 1,30% Count 51 144 32 227 % within Vanus, kodeeritud 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%

Chi-Square Tests Value

Asymp. Sig. (2sided) 8 0,001 8 0,003

Pearson Chi-Square 25,647(a) Likelihood Ratio 23,353 Linear-by-Linear Association 13,858 1 0 N of Valid Cases 227 a 5 cells (33,3%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,42.

219

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž

2010

3.1. Õpilane teab sõidu eesmärgi, marsruudi valiku, sotsiaalse pinge jms mõju juhi käitumisele. * Vanus, kodeeritud

Crosstab

3.1.Õpilane teab sõidu eesmärgi, marsruudi valiku, sotsiaalse pinge jms mõju juhi käitumisele.

Väga palju (76-100 % ajast) Palju (51-75 % ajast) Vähe (26-50 % ajast) Väga vähe (1-25 % ajast) Üdse mitte (0% ajast)

Total

Vanus, kodeeritud kuni 60a. ja 40-59a. 39a. vanem 13 18 2

Count % within Vanus, kodeeritud Count % within Vanus, kodeeritud Count % within Vanus, kodeeritud Count

25,50% 22 43,10% 12 23,50% 4

12,50% 54 37,50% 46 31,90% 26

6,30% 7 21,90% 10 31,30% 12

Total 33 14,50% 83 36,60% 68 30,00% 42

% within Vanus, kodeeritud

7,80% 18,10% 37,50% 18,50% Count 1 1 % within Vanus, kodeeritud 3,10% 0,40% Count 51 144 32 227 % within Vanus, kodeeritud 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%

Chi-Square Tests Value

Asymp. Sig. (2sided) 8 0,002 8 0,004

Pearson Chi-Square 25,051(a) Likelihood Ratio 22,301 Linear-by-Linear Association 19,081 1 0 N of Valid Cases 227 a 4 cells (26,7%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,14.

220

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž

2010

3.2. Õpilane teab juhi psüühilise, vaimse ja tervisliku seisundi, sotsiaalse pinge, sõidu eesmärgi jms seotud ohte. * Vanus, kodeeritud

Crosstab

Väga palju (76-100 % ajast) 3.2.Õpilane teab Palju (51-75 juhi psüühilise, % ajast) vaimse ja tervisliku Vähe (26-50 seisundi, sotsiaalse % ajast) pinge, sõidu eesmärgi jms seotud Väga vähe (1-25 % ohte. ajast) Üdse mitte (0% ajast) Total

Vanus, kodeeritud kuni 60a. ja 40-59a. 39a. vanem 12 16 2

Count % within Vanus, kodeeritud Count % within Vanus, kodeeritud Count % within Vanus, kodeeritud Count

23,50% 20 39,20% 15 29,40% 4

11,10% 56 38,90% 48 33,30% 23

6,30% 8 25,00% 12 37,50% 10

Total 30 13,20% 84 37,00% 75 33,00% 37

% within Vanus, kodeeritud

7,80% 16,00% 31,30% 16,30% Count 1 1 % within Vanus, kodeeritud 0,70% 0,40% Count 51 144 32 227 % within Vanus, kodeeritud 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%

Chi-Square Tests Value

Asymp. Sig. (2sided) 8 0,063 8 0,071

Pearson Chi-Square 14,825(a) Likelihood Ratio 14,45 Linear-by-Linear Association 12,059 1 0,001 N of Valid Cases 227 a 4 cells (26,7%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,14.

221

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž

2010

3.3. Õpilane teab sõiduviisi valiku, juhi seisundi, sotsiaalse pinge jms mõju keskkonnasäästlikule sõidustiilile. * Vanus, kodeeritud

Crosstab

Väga palju (76-100 % ajast) Palju (51-75 3.3.Õpilane teab sõiduviisi valiku, juhi % ajast) seisundi, sotsiaalse Vähe (26-50 pinge jms mõju % ajast) keskkonnasäästlikule Väga vähe sõidustiilile. (1-25 % ajast) Üdse mitte (0% ajast) Total

Vanus, kodeeritud kuni 60a. ja 40-59a. 39a. vanem 9 9 2

Count % within Vanus, kodeeritud Count % within Vanus, kodeeritud Count % within Vanus, kodeeritud Count

17,60% 20 39,20% 16 31,40% 6

6,30% 52 36,10% 57 39,60% 25

6,30% 8 25,00% 13 40,60% 9

Total 20 8,80% 80 35,20% 86 37,90% 40

% within Vanus, kodeeritud

11,80% 17,40% 28,10% 17,60% Count 1 1 % within Vanus, kodeeritud 0,70% 0,40% Count 51 144 32 227 % within Vanus, kodeeritud 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%

Chi-Square Tests Value

Asymp. Sig. (2sided) 8 0,182 8 0,215

Pearson Chi-Square 11,364(a) Likelihood Ratio 10,773 Linear-by-Linear Association 7,911 1 0,005 N of Valid Cases 227 a 5 cells (33,3%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,14.

222

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž

2010

3.4. Õpilane on teadlik enda tegevuse planeerituse astmest, sõidu eesmärkidest, motiividest jms. * Vanus, kodeeritud

Crosstab

3.4.Õpilane on teadlik enda tegevuse planeerituse astmest, sõidu eesmärkidest, motiividest jms.

Väga palju (76-100 % ajast) Palju (51-75 % ajast) Vähe (26-50 % ajast) Väga vähe (1-25 % ajast) Üdse mitte (0% ajast)

Total

Vanus, kodeeritud kuni 60a. ja 40-59a. 39a. vanem 11 9 2

Count % within Vanus, kodeeritud Count % within Vanus, kodeeritud Count % within Vanus, kodeeritud Count

21,60% 18 35,30% 17 33,30% 4

6,30% 65 45,10% 50 34,70% 20

6,30% 11 34,40% 6 18,80% 11

Total 22 9,70% 94 41,40% 73 32,20% 35

% within Vanus, kodeeritud

7,80% 13,90% 34,40% 15,40% Count 1 2 3 % within Vanus, kodeeritud 2,00% 6,30% 1,30% Count 51 144 32 227 % within Vanus, kodeeritud 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%

Chi-Square Tests Value

Asymp. Sig. (2sided) 8 0 8 0,001

Pearson Chi-Square 30,523(a) Likelihood Ratio 26,782 Linear-by-Linear Association 9,915 1 0,002 N of Valid Cases 227 a 6 cells (40,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,42.

223

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž

2010

4.1. Õpilane teab kuidas elu üldised eesmärgid ja väärtused, grupinormid jms mõjutab juhi käitumist. * Vanus, kodeeritud

Crosstab

4.1.Õpilane teab kuidas elu üldised eesmärgid ja väärtused, grupinormid jms mõjutab juhi käitumist.

Väga palju (76-100 % ajast) Palju (51-75 % ajast) Vähe (26-50 % ajast) Väga vähe (1-25 % ajast) Üdse mitte (0% ajast)

Total

Vanus, kodeeritud kuni 60a. ja 40-59a. 39a. vanem 12 13 3

Count % within Vanus, kodeeritud Count % within Vanus, kodeeritud Count % within Vanus, kodeeritud Count

23,50% 16 31,40% 17 33,30% 5

9,00% 54 37,50% 47 32,60% 29

9,40% 7 21,90% 13 40,60% 8

Total 28 12,30% 77 33,90% 77 33,90% 42

% within Vanus, kodeeritud

9,80% 20,10% 25,00% 18,50% Count 1 1 1 3 % within Vanus, kodeeritud 2,00% 0,70% 3,10% 1,30% Count 51 144 32 227 % within Vanus, kodeeritud 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%

Chi-Square Tests Value

Asymp. Sig. (2sided) 8 0,093 8 0,111

Pearson Chi-Square 13,593(a) Likelihood Ratio 13,011 Linear-by-Linear Association 6,885 1 0,009 N of Valid Cases 227 a 4 cells (26,7%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,42.

224

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž

2010

4.2. Õpilane väärtustab ohutust oma elu eesmärkides, käitumises, normides, joovastavate ainete tarbimises jms. * Vanus, kodeeritud

Crosstab

4.2.Õpilane väärtustab ohutust oma elu eesmärkides, käitumises, normides, joovastavate ainete tarbimises jms.

Väga palju (76-100 % ajast) Palju (51-75 % ajast) Vähe (26-50 % ajast) Väga vähe (1-25 % ajast) Üdse mitte (0% ajast)

Total

Vanus, kodeeritud kuni 60a. ja 40-59a. 39a. vanem 15 11 4

Count % within Vanus, kodeeritud Count % within Vanus, kodeeritud Count % within Vanus, kodeeritud Count

29,40% 17 33,30% 15 29,40% 4

7,70% 66 46,20% 43 30,10% 21

12,50% 9 28,10% 10 31,30% 8

Total 30 13,30% 92 40,70% 68 30,10% 33

% within Vanus, kodeeritud

7,80% 14,70% 25,00% 14,60% Count 2 1 3 % within Vanus, kodeeritud 1,40% 3,10% 1,30% Count 51 143 32 226 % within Vanus, kodeeritud 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%

Chi-Square Tests Value

Asymp. Sig. (2sided) 8 0,005 8 0,009

Pearson Chi-Square 21,793(a) Likelihood Ratio 20,319 Linear-by-Linear Association 9,681 1 0,002 N of Valid Cases 226 a 5 cells (33,3%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,42.

225

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž

2010

4.3. Õpilane väärtustab keskkonna säästmist oma elu eesmärkides, käitumises jms. * Vanus, kodeeritud

Crosstab

4.3.Õpilane väärtustab keskkonna säästmist oma elu eesmärkides, käitumises jms.

Väga palju (76-100 % ajast) Palju (51-75 % ajast) Vähe (26-50 % ajast) Väga vähe (1-25 % ajast) Üdse mitte (0% ajast)

Total

Vanus, kodeeritud kuni 60a. ja 40-59a. 39a. vanem 9 9 3

Count % within Vanus, kodeeritud Count % within Vanus, kodeeritud Count % within Vanus, kodeeritud Count

17,60% 14 27,50% 25 49,00% 3

6,30% 53 36,80% 52 36,10% 30

9,40% 8 25,00% 9 28,10% 11

Total 21 9,30% 75 33,00% 86 37,90% 44

% within Vanus, kodeeritud

5,90% 20,80% 34,40% 19,40% Count 1 1 % within Vanus, kodeeritud 3,10% 0,40% Count 51 144 32 227 % within Vanus, kodeeritud 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%

Chi-Square Tests Value

Asymp. Sig. (2sided) 8 0,002 8 0,004

Pearson Chi-Square 24,364(a) Likelihood Ratio 22,666 Linear-by-Linear Association 7,309 1 0,007 N of Valid Cases 227 a 5 cells (33,3%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,14.

226

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž

2010

4.4. Õpilane on teadlik oma väärtuste ja hoiakute mõjust käitumisele juhina ning omab strateegiaid selle kahjuliku mõju vältimiseks. * Vanus, kodeeritud Crosstab

4.4.Õpilane on teadlik oma väärtuste ja hoiakute mõjust käitumisele juhina ning omab strateegiaid selle kahjuliku mõju vältimiseks.

Väga palju (76-100 % ajast) Palju (51-75 % ajast) Vähe (26-50 % ajast) Väga vähe (1-25 % ajast)

Total

Vanus, kodeeritud kuni 60a. ja 40-59a. 39a. vanem 15 17 2

Count % within Vanus, kodeeritud Count % within Vanus, kodeeritud Count % within Vanus, kodeeritud Count

29,40% 15 29,40% 16 31,40% 5

11,80% 60 41,70% 41 28,50% 26

6,30% 9 28,10% 8 25,00% 13

Total 34 15,00% 84 37,00% 65 28,60% 44

% within Vanus, kodeeritud

9,80% 18,10% 40,60% 19,40% Count 51 144 32 227 % within Vanus, kodeeritud 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%

Chi-Square Tests Value

Asymp. Sig. (2sided) 6 0,001 6 0,003

Pearson Chi-Square 22,288(a) Likelihood Ratio 20,086 Linear-by-Linear Association 12,515 1 N of Valid Cases 227 a 1 cells (8,3%) have expected count less than 5. The minimum expected count is 4,79.

227

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž

2010

1.1. Õpilane oskab sõidukit käsitleda (käike vahetada, pidurdada, kurvis sõita jms). * Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a.

Crosstab

Count % within Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a. Count Palju (51% within 75 % Mootorsõidukijuhi ajast) 1.1.Õpilane õpetajana töötanud...a. oskab sõidukit Count käsitleda (käike Vähe (26% within vahetada, 50 % Mootorsõidukijuhi pidurdada, ajast) õpetajana töötanud...a. kurvis sõita Count jms). Väga vähe % within (1-25 % Mootorsõidukijuhi ajast) õpetajana töötanud...a. Count Üdse % within mitte (0% Mootorsõidukijuhi ajast) õpetajana töötanud...a. Count % within Total Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a. Väga palju (76100 % ajast)

Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a. kuni 2a. 3-4a. 5-10a. üle 10a. 6 12 11 15

Total 44

22,20% 10

32,40% 13

18,30% 21

14,60% 36

19,40% 80

37,00% 9

35,10% 8

35,00% 21

35,00% 27

35,20% 65

33,30% 2

21,60% 4

35,00% 7

26,20% 22

28,60% 35

7,40%

10,80%

11,70%

21,40% 3

15,40% 3

2,90% 103

1,30% 227

100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%

Chi-Square Tests Value

Asymp. Sig. (2sided)

Pearson ChiSquare 14,714(a) 12 0,257 Likelihood Ratio 15,527 12 0,214 Linear-byLinear Association 6,854 1 0,009 N of Valid Cases 227 a 5 cells (25,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,36.

228

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž

2010

1.2. Õpilane teab sõiduki valest käsitlemisest tulenevaid ohte. * Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a.

Crosstab

Count % within Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a. Count Palju (51% within 75 % Mootorsõidukijuhi ajast) õpetajana töötanud...a. Count Vähe (26% within 50 % Mootorsõidukijuhi ajast) õpetajana töötanud...a. Count Väga vähe % within (1-25 % Mootorsõidukijuhi ajast) õpetajana töötanud...a. Count Üdse % within mitte (0% Mootorsõidukijuhi ajast) õpetajana töötanud...a. Count % within Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a. Väga palju (76100 % ajast)

1.2.Õpilane teab sõiduki valest käsitlemisest tulenevaid ohte.

Total

Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a. kuni 2a. 3-4a. 5-10a. üle 10a. 6 16 12 12

Total 46

22,20% 12

43,20% 7

20,00% 24

11,80% 36

20,40% 79

44,40% 5

18,90% 11

40,00% 18

35,30% 34

35,00% 68

18,50% 4

29,70% 3

30,00% 6

33,30% 19

30,10% 32

14,80%

8,10%

10,00%

18,60% 1

14,20% 1

1,00% 102

0,40% 226

100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%

Chi-Square Tests Value

Asymp. Sig. (2sided)

Pearson ChiSquare 23,041(a) 12 0,027 Likelihood Ratio 22,521 12 0,032 Linear-byLinear Association 8,061 1 0,005 N of Valid Cases 226 a 5 cells (25,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,12.

229

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž

2010

1.3. Õpilane teab sõiduki valest käsitlemisest tulenevat kahjulikku mõju keskkonnale. * Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a.

Crosstab

Count % within Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a. Count Palju (51% within 75 % Mootorsõidukijuhi ajast) 1.3.Õpilane õpetajana töötanud...a. teab sõiduki Count valest Vähe (26% within käsitlemisest 50 % Mootorsõidukijuhi tulenevat ajast) õpetajana töötanud...a. kahjulikku mõju Count keskkonnale. Väga vähe % within (1-25 % Mootorsõidukijuhi ajast) õpetajana töötanud...a. Count Üdse % within mitte (0% Mootorsõidukijuhi ajast) õpetajana töötanud...a. Count % within Total Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a. Väga palju (76100 % ajast)

Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a. kuni 2a. 3-4a. 5-10a. üle 10a. 4 4 5 5

Total 18

14,80% 12

10,80% 10

8,30% 20

4,90% 27

8,00% 69

44,40% 4

27,00% 13

33,30% 19

26,50% 34

30,50% 70

14,80% 7

35,10% 9

31,70% 15

33,30% 34

31,00% 65

25,90%

24,30% 1

25,00% 1

33,30% 2

28,80% 4

2,70% 37

1,70% 60

2,00% 102

1,80% 226

100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%

Chi-Square Tests Value

Asymp. Sig. (2sided)

Pearson ChiSquare 10,470(a) 12 0,575 Likelihood Ratio 11,096 12 0,521 Linear-byLinear Association 5,308 1 0,021 N of Valid Cases 226 a 7 cells (35,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,48.

230

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž

2010

1.4. Õpilane teab enda tugevaid ja nõrku külgi, mis on seotud sõiduki käsitlemisega. * Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a.

Crosstab

Count % within Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a. Count Palju (51% within 75 % Mootorsõidukijuhi ajast) 1.4.Õpilane õpetajana töötanud...a. teab enda Count tugevaid ja Vähe (26% within nõrku külgi, mis 50 % Mootorsõidukijuhi on seotud ajast) õpetajana töötanud...a. sõiduki Count käsitlemisega. Väga vähe % within (1-25 % Mootorsõidukijuhi ajast) õpetajana töötanud...a. Count Üdse % within mitte (0% Mootorsõidukijuhi ajast) õpetajana töötanud...a. Count % within Total Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a. Väga palju (76100 % ajast)

Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a. kuni 2a. 3-4a. 5-10a. üle 10a. 7 7 8 13

Total 35

25,90% 10

18,90% 13

13,30% 25

12,70% 31

15,50% 79

37,00% 7

35,10% 16

41,70% 19

30,40% 36

35,00% 78

25,90% 3

43,20% 1

31,70% 8

35,30% 19

34,50% 31

11,10%

2,70%

13,30%

18,60% 3

13,70% 3

2,90% 102

1,30% 226

100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%

Chi-Square Tests Value

Asymp. Sig. (2sided)

Pearson ChiSquare 14,676(a) 12 0,26 Likelihood Ratio 16,938 12 0,152 Linear-byLinear Association 7,596 1 0,006 N of Valid Cases 226 a 6 cells (30,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,36.

231

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž

2010

Crosstab

Count % within Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a. Count 2.1.Õpilane omab Palju (51% within liiklusolukordades 75 % Mootorsõidukijuhi ajast) toimetuleksuks õpetajana töötanud...a. vajalikke teadmisi Count ja oskusi Vähe (26% within (märguanded, 50 % Mootorsõidukijuhi ohutu pikivahe, ajast) õpetajana töötanud...a. sõidujärjekord, Count paiknemine, Väga vähe % within teiste liiklejatega (1-25 % Mootorsõidukijuhi arvestamine jms). ajast) õpetajana töötanud...a. Count Üdse % within mitte (0% Mootorsõidukijuhi ajast) õpetajana töötanud...a. Count % within Total Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a. Väga palju (76100 % ajast)

Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a. kuni 2a. 3-4a. 5-10a. üle 10a. 11 24 23 27

Total 85

40,70% 13

64,90% 10

38,30% 29

26,50% 41

37,60% 93

48,10% 1

27,00% 3

48,30% 7

40,20% 28

41,20% 39

3,70% 1

8,10%

11,70% 1

27,50% 6

17,30% 8

1,70%

5,90%

3,50% 1

102

3,70% 1

3,70% 27

0,40% 226

100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%

Chi-Square Tests Value

Asymp. Sig. (2sided)

Pearson ChiSquare 36,397(a) 12 0 Likelihood Ratio 34,743 12 0,001 Linear-by-Linear Association 11,587 1 0,001 N of Valid Cases 226 a 9 cells (45,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,12.

232

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž

2010

2.2. Õpilane teab oludele mittevastava kiiruse ja pikivahega, liiklusreeglite eiramise ja teiste liiklejatega mitte arvestamisega jms seotud ohte. * Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a.

Crosstab

2.2.Õpilane teab oludele mittevastava kiiruse ja pikivahega, liiklusreeglite eiramise ja teiste liiklejatega mitte arvestamisega jms seotud ohte.

Total

Count % within Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a. Count Palju (51% within 75 % Mootorsõidukijuhi ajast) õpetajana töötanud...a. Count Vähe (26% within 50 % Mootorsõidukijuhi ajast) õpetajana töötanud...a. Count Väga vähe % within (1-25 % Mootorsõidukijuhi ajast) õpetajana töötanud...a. Count % within Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a. Väga palju (76100 % ajast)

Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a. kuni 2a. 3-4a. 5-10a. üle 10a. 5 11 10 13

Total 39

18,50% 17

29,70% 20

16,70% 33

12,70% 40

17,30% 110

63,00% 2

54,10% 6

55,00% 14

39,20% 34

48,70% 56

7,40% 3

16,20%

23,30% 3

33,30% 15

24,80% 21

5,00% 60

14,70% 102

9,30% 226

11,10% 27

100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%

Chi-Square Tests Value

Asymp. Sig. (2sided)

Pearson ChiSquare 23,684(a) 9 0,005 Likelihood Ratio 27,522 9 0,001 Linear-byLinear Association 12,394 1 0 N of Valid Cases 226 a 3 cells (18,8%) have expected count less than 5. The minimum expected count is 2,51.

233

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž

2010

2.3. Õpilane teab valest kiirusest ja väikesest pikivahest, vähesest tähelepanust jms tulenevat kahjulikku mõju keskkonda säästvale sõidustiilile. * Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a.

Crosstab

Count % within Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a. Count 2.3.Õpilane Palju (51% within teab valest 75 % Mootorsõidukijuhi kiirusest ja ajast) õpetajana töötanud...a. väikesest Count pikivahest, Vähe (26vähesest % within 50 % tähelepanust Mootorsõidukijuhi ajast) jms tulenevat õpetajana töötanud...a. kahjulikku mõju Count Väga vähe keskkonda % within (1-25 % säästvale Mootorsõidukijuhi ajast) sõidustiilile. õpetajana töötanud...a. Count Üdse % within mitte (0% Mootorsõidukijuhi ajast) õpetajana töötanud...a. Count % within Total Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a. Väga palju (76100 % ajast)

Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a. kuni 2a. 3-4a. 5-10a. üle 10a. 5 7 9 12

Total 33

18,50% 10

18,90% 14

15,00% 26

11,80% 31

14,60% 81

37,00% 9

37,80% 14

43,30% 19

30,40% 38

35,80% 80

33,30% 3

37,80% 2

31,70% 5

37,30% 21

35,40% 31

11,10%

5,40%

8,30% 1

20,60%

13,70% 1

1,70% 60

102

0,40% 226

100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%

Chi-Square Tests Value

Asymp. Sig. (2sided)

Pearson ChiSquare 13,134(a) 12 0,359 Likelihood Ratio 13,297 12 0,348 Linear-byLinear Association 4,77 1 0,029 N of Valid Cases 226 a 6 cells (30,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,12.

234

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž

2010

2.4. Õpilane teab enda liiklusolukordades toimetulekuga seotud tugevaid ja nõrku külgi. * Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a.

Crosstab

Count % within Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a. Count Palju (51% within 75 % Mootorsõidukijuhi ajast) õpetajana töötanud...a. 2.4.Õpilane teab Count enda Vähe (26liiklusolukordades % within 50 % toimetulekuga Mootorsõidukijuhi ajast) seotud tugevaid õpetajana töötanud...a. ja nõrku külgi. Count Väga vähe % within (1-25 % Mootorsõidukijuhi ajast) õpetajana töötanud...a. Count Üdse % within mitte (0% Mootorsõidukijuhi ajast) õpetajana töötanud...a. Count % within Total Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a. Väga palju (76100 % ajast)

Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a. kuni 2a. 3-4a. 5-10a. üle 10a. 8 9 5 11

Total 33

29,60% 12

24,30% 18

8,30% 36

10,80% 30

14,60% 96

44,40% 2

48,60% 5

60,00% 13

29,40% 42

42,50% 62

7,40% 4

13,50% 5

21,70% 6

41,20% 17

27,40% 32

14,80% 1

13,50%

10,00%

16,70% 2

14,20% 3

2,00% 102

1,30% 226

3,70% 27

100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%

Chi-Square Tests Value

Asymp. Sig. (2sided)

Pearson ChiSquare 36,256(a) 12 0 Likelihood Ratio 37,548 12 0 Linear-by-Linear Association 11,205 1 0,001 N of Valid Cases 226 a 6 cells (30,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,36.

235

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž

2010

3.1. Õpilane teab sõidu eesmärgi, marsruudi valiku, sotsiaalse pinge jms mõju juhi käitumisele. * Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a.

Crosstab

Count % within Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a. Count Palju (51% within 75 % Mootorsõidukijuhi 3.1.Õpilane ajast) õpetajana töötanud...a. teab sõidu Count eesmärgi, Vähe (26marsruudi % within 50 % valiku, Mootorsõidukijuhi ajast) sotsiaalse pinge õpetajana töötanud...a. jms mõju juhi Count Väga vähe käitumisele. % within (1-25 % Mootorsõidukijuhi ajast) õpetajana töötanud...a. Count Üdse % within mitte (0% Mootorsõidukijuhi ajast) õpetajana töötanud...a. Count % within Total Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a. Väga palju (76100 % ajast)

Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a. kuni 2a. 3-4a. 5-10a. üle 10a. 8 8 12 5

Total 33

29,60% 8

21,60% 16

20,00% 22

4,90% 37

14,60% 83

29,60% 10

43,20% 10

36,70% 17

36,30% 30

36,70% 67

37,00% 1

27,00% 3

28,30% 9

29,40% 29

29,60% 42

3,70%

8,10%

15,00%

28,40% 1

18,60% 1

1,00% 102

0,40% 226

100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%

Chi-Square Tests Value

Asymp. Sig. (2sided)

Pearson ChiSquare 26,973(a) 12 0,008 Likelihood Ratio 29,824 12 0,003 Linear-byLinear Association 17,681 1 0 N of Valid Cases 226 a 5 cells (25,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,12.

236

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž

2010

3.2. Õpilane teab juhi psüühilise, vaimse ja tervisliku seisundi, sotsiaalse pinge, sõidu eesmärgi jms seotud ohte. * Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a.

Crosstab

3.2.Õpilane teab juhi psüühilise, vaimse ja tervisliku seisundi, sotsiaalse pinge, sõidu eesmärgi jms seotud ohte.

Total

Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a. kuni 2a. 3-4a. 5-10a. üle 10a. 4 8 10 8

Total 30

14,80% 12

21,60% 17

16,70% 26

7,80% 29

13,30% 84

44,40% 9

45,90% 8

43,30% 16

28,40% 41

37,20% 74

33,30% 2

21,60% 4

26,70% 7

40,20% 24

32,70% 37

7,40%

10,80%

11,70% 1

23,50%

16,40% 1

1,70% 60

102

0,40% 226

100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%

Chi-Square Tests Value

Asymp. Sig. (2sided)

Pearson ChiSquare 21,239(a) 12 0,047 Likelihood Ratio 21,509 12 0,043 Linear-byLinear Association 11,221 1 0,001 N of Valid Cases 226 a 7 cells (35,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,12.

237

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž

2010

3.3. Õpilane teab sõiduviisi valiku, juhi seisundi, sotsiaalse pinge jms mõju keskkonnasäästlikule sõidustiilile. * Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a.

Crosstab

Count % within Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a. Count Palju (51- % within 75 % Mootorsõidukijuhi ajast) õpetajana töötanud...a. 3.3.Õpilane teab Count sõiduviisi valiku, juhi Vähe (26- % within seisundi, sotsiaalse 50 % Mootorsõidukijuhi pinge jms mõju ajast) õpetajana keskkonnasäästlikule töötanud...a. sõidustiilile. Count Väga vähe % within (1-25 % Mootorsõidukijuhi ajast) õpetajana töötanud...a. Count Üdse % within mitte (0% Mootorsõidukijuhi ajast) õpetajana töötanud...a. Count % within Total Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a. Väga palju (76100 % ajast)

Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a. kuni 2a. 3-4a. 5-10a. üle 10a. 4 4 5 8

Total 21

14,80% 10

10,80% 14

8,30% 22

7,80% 33

9,30% 79

37,00% 11

37,80% 15

36,70% 24

32,40% 35

35,00% 85

40,70% 2

40,50% 4

40,00% 8

34,30% 26

37,60% 40

7,40%

10,80%

13,30% 1

25,50%

17,70% 1

1,70% 60

102

0,40% 226

100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%

Chi-Square Tests Value

Asymp. Sig. (2sided) 12 0,47 12 0,469

Pearson Chi-Square 11,697(a) Likelihood Ratio 11,717 Linear-by-Linear Association 4,842 1 0,028 N of Valid Cases 226 a 7 cells (35,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,12.

238

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž

2010

3.4. Õpilane on teadlik enda tegevuse planeerituse astmest, sõidu eesmärkidest, motiividest jms. * Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a.

Crosstab

Count % within Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a. Count Palju (51% within 75 % Mootorsõidukijuhi 3.4.Õpilane on ajast) õpetajana töötanud...a. teadlik enda Count tegevuse Vähe (26% within planeerituse 50 % Mootorsõidukijuhi astmest, sõidu ajast) õpetajana töötanud...a. eesmärkidest, motiividest jms. Väga vähe Count % within (1-25 % Mootorsõidukijuhi ajast) õpetajana töötanud...a. Count Üdse % within mitte (0% Mootorsõidukijuhi ajast) õpetajana töötanud...a. Count % within Total Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a. Väga palju (76100 % ajast)

Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a. kuni 2a. 3-4a. 5-10a. üle 10a. 5 3 7 6

Total 21

18,50% 9

8,10% 21

11,70% 29

5,90% 36

9,30% 95

33,30% 10

56,80% 11

48,30% 16

35,30% 35

42,00% 72

37,00% 3

29,70% 1

26,70% 8

34,30% 23

31,90% 35

11,10%

2,70% 1

13,30%

22,50% 2

15,50% 3

2,00% 102

1,30% 226

2,70% 37

100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%

Chi-Square Tests Value

Asymp. Sig. (2sided)

Pearson ChiSquare 18,906(a) 12 0,091 Likelihood Ratio 21,107 12 0,049 Linear-byLinear Association 7,757 1 0,005 N of Valid Cases 226 a 7 cells (35,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,36.

239

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž

2010

4.1. Õpilane teab kuidas elu üldised eesmärgid ja väärtused, grupinormid jms mõjutab juhi käitumist. * Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a.

Crosstab

4.1.Õpilane teab kuidas elu üldised eesmärgid ja väärtused, grupinormid jms mõjutab juhi käitumist.

Total

Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a. kuni 2a. 3-4a. 5-10a. üle 10a. 7 4 6 11

Total 28

25,90% 7

10,80% 13

10,00% 27

10,80% 29

12,40% 76

25,90% 8

35,10% 16

45,00% 19

28,40% 34

33,60% 77

29,60% 5

43,20% 3

31,70% 7

33,30% 27

34,10% 42

18,50%

8,10% 1

11,70% 1

26,50% 1

18,60% 3

2,70% 37

1,70% 60

1,00% 102

1,30% 226

100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%

Chi-Square Tests Value

Asymp. Sig. (2sided)

Pearson ChiSquare 17,546(a) 12 0,13 Likelihood Ratio 17,083 12 0,147 Linear-byLinear Association 3,921 1 0,048 N of Valid Cases 226 a 6 cells (30,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,36.

240

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž

2010

4.2. Õpilane väärtustab ohutust oma elu eesmärkides, käitumises, normides, joovastavate ainete tarbimises jms. * Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a.

Crosstab

4.2.Õpilane väärtustab ohutust oma elu eesmärkides, käitumises, normides, joovastavate ainete tarbimises jms.

Total

Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a. kuni 2a. 3-4a. 5-10a. üle 10a. 9 8 4 9

Total 30

33,30% 9

21,60% 15

6,70% 28

8,90% 41

13,30% 93

33,30% 7

40,50% 13

46,70% 19

40,60% 27

41,30% 66

25,90% 2

35,10% 1

31,70% 8

26,70% 22

29,30% 33

7,40%

2,70%

13,30% 1

21,80% 2

14,70% 3

1,70% 60

2,00% 101

1,30% 225

100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%

Chi-Square Tests Value

Asymp. Sig. (2sided)

Pearson ChiSquare 24,574(a) 12 0,017 Likelihood Ratio 24,942 12 0,015 Linear-byLinear Association 12,35 1 0 N of Valid Cases 225 a 7 cells (35,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,36.

241

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž

2010

4.3. Õpilane väärtustab keskkonna säästmist oma elu eesmärkides, käitumises jms. * Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a.

Crosstab

4.3.Õpilane väärtustab keskkonna säästmist oma elu eesmärkides, käitumises jms.

Total

Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a. kuni 2a. 3-4a. 5-10a. üle 10a. 5 2 4 10

Total 21

18,50% 7

5,40% 11

6,70% 28

9,80% 29

9,30% 75

25,90% 12

29,70% 23

46,70% 19

28,40% 31

33,20% 85

44,40% 3

62,20% 1

31,70% 9

30,40% 31

37,60% 44

11,10%

2,70%

15,00%

30,40% 1

19,50% 1

1,00% 102

0,40% 226

100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%

Chi-Square Tests Value

Asymp. Sig. (2sided)

Pearson ChiSquare 30,727(a) 12 0,002 Likelihood Ratio 31,958 12 0,001 Linear-byLinear Association 4,289 1 0,038 N of Valid Cases 226 a 6 cells (30,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,12.

242

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž

2010

4.4. Õpilane on teadlik oma väärtuste ja hoiakute mõjust käitumisele juhina ning omab strateegiaid selle kahjuliku mõju vältimiseks. * Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a.

Crosstab

4.4.Õpilane on teadlik oma väärtuste ja hoiakute mõjust käitumisele juhina ning omab strateegiaid selle kahjuliku mõju vältimiseks.

Total

Count % within Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a. Count Palju (51% within 75 % Mootorsõidukijuhi ajast) õpetajana töötanud...a. Count Vähe (26% within 50 % Mootorsõidukijuhi ajast) õpetajana töötanud...a. Count Väga vähe % within (1-25 % Mootorsõidukijuhi ajast) õpetajana töötanud...a. Count % within Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a. Väga palju (76100 % ajast)

Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a. kuni 2a. 3-4a. 5-10a. üle 10a. 7 6 9 11

Total 33

25,90% 8

16,20% 15

15,00% 26

10,80% 35

14,60% 84

29,60% 9

40,50% 10

43,30% 18

34,30% 28

37,20% 65

33,30% 3

27,00% 6

30,00% 7

27,50% 28

28,80% 44

11,10% 27

16,20% 37

11,70% 60

27,50% 102

19,50% 226

100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%

Chi-Square Tests Value

Asymp. Sig. (2sided)

Pearson ChiSquare 11,537(a) 9 0,241 Likelihood Ratio 11,31 9 0,255 Linear-byLinear Association 5,367 1 0,021 N of Valid Cases 226 a 1 cells (6,3%) have expected count less than 5. The minimum expected count is 3,94.

243

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 17. Õpetajad GDE %-de tabel koolituse lõpetamise aeg

2010

LISA 17. ÕPETAJAD GDE %-DE TABEL KOOLITUSE LÕPETAMISE AEG 1.1. Õpilane oskab sõidukit käsitleda (käike vahetada, pidurdada, kurvis sõita jms). * Millal lõpetasite koolituse Crosstab

1.1.Õpilane Väga palju (76-100 % Count oskab sõidukit ajast) % within käsitleda (käike lõpetasite vahetada, koolituse pidurdada, Palju (51-75 % ajast) Count kurvis sõita jms). % within lõpetasite koolituse Vähe (26-50 % ajast) Count % within lõpetasite koolituse Väga vähe (1-25 % ajast) Count % within lõpetasite koolituse Üdse mitte (0% ajast) Count % within lõpetasite koolituse Total Count % within lõpetasite koolituse

Millal lõpetasite koolituse Enne 2001. 2001. aastal aastat või hiljem 10 35

Total 45

Millal 16,9%

20,7%

19,7%

37,3%

34,3%

35,1%

30,5%

27,2%

28,1%

15,3%

16,0%

15,8%

,0%

1,8%

1,3%

169

228

100,0%

Millal

Chi-Square Tests Value 1,654(a) 2,409

Asymp. Sig. (2-sided) 4 ,799 4 ,661

Pearson Chi-Square Likelihood Ratio Linear-by-Linear ,000 1 ,985 Association N of Valid Cases 228 a 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,78.

244

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 17. Õpetajad GDE %-de tabel koolituse lõpetamise aeg

2010

1.2. Õpilane teab sõiduki valest käsitlemisest tulenevaid ohte. * Millal lõpetasite koolituse Crosstab

1.2.Õpilane teab Väga palju (76-100 % Count sõiduki valest ajast) % within käsitlemisest lõpetasite tulenevaid ohte. koolituse Palju (51-75 % ajast) Count % within lõpetasite koolituse Vähe (26-50 % ajast) Count % within lõpetasite koolituse Väga vähe (1-25 % ajast) Count % within lõpetasite koolituse Üdse mitte (0% ajast) Count % within lõpetasite koolituse Total Count % within lõpetasite koolituse

Millal lõpetasite koolituse Enne 2001. 2001. aastal aastat või hiljem 9 37

Total 46

Millal 15,3%

22,0%

20,3%

37,3%

34,5%

35,2%

32,2%

29,2%

30,0%

15,3%

13,7%

14,1%

,0%

,6%

,4%

168

227

100,0%

Millal

Chi-Square Tests Value 1,644(a) 1,952

Asymp. Sig. (2-sided) 4 ,801 4 ,745

Pearson Chi-Square Likelihood Ratio Linear-by-Linear ,568 1 ,451 Association N of Valid Cases 227 a 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,26.

245

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 17. Õpetajad GDE %-de tabel koolituse lõpetamise aeg

2010

1.3. Õpilane teab sõiduki valest käsitlemisest tulenevat kahjulikku mõju keskkonnale. * Millal lõpetasite koolituse Crosstab

1.3.Õpilane teab Väga palju (76-100 % Count sõiduki valest ajast) % within käsitlemisest tulenevat lõpetasite kahjulikku mõju koolituse keskkonnale. Palju (51-75 % ajast) Count % within lõpetasite koolituse Vähe (26-50 % ajast) Count % within lõpetasite koolituse Väga vähe (1-25 % ajast) Count % within lõpetasite koolituse Üdse mitte (0% ajast) Count % within lõpetasite koolituse Total Count % within lõpetasite koolituse

Millal lõpetasite koolituse Enne 2001. 2001. aastal aastat või hiljem 4 14

Total 18

Millal 6,8%

8,3%

7,9%

23,7%

33,3%

30,8%

35,6%

28,6%

30,4%

33,9%

27,4%

29,1%

,0%

2,4%

1,8%

168

227

100,0%

Millal

Chi-Square Tests Value 4,190(a) 5,229

Asymp. Sig. (2-sided) 4 ,381 4 ,265

Pearson Chi-Square Likelihood Ratio Linear-by-Linear ,941 1 ,332 Association N of Valid Cases 227 a 3 cells (30,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is 1,04.

246

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 17. Õpetajad GDE %-de tabel koolituse lõpetamise aeg

2010

1.4. Õpilane teab enda tugevaid ja nõrku külgi, mis on seotud sõiduki käsitlemisega. * Millal lõpetasite koolituse Crosstab

1.4.Õpilane teab enda Väga palju (76-100 % Count tugevaid ja nõrku külgi, ajast) % within mis on seotud sõiduki lõpetasite käsitlemisega. koolituse Palju (51-75 % ajast) Count % within lõpetasite koolituse Vähe (26-50 % ajast) Count % within lõpetasite koolituse Väga vähe (1-25 % ajast) Count % within lõpetasite koolituse Üdse mitte (0% ajast) Count % within lõpetasite koolituse Total Count % within lõpetasite koolituse

Millal lõpetasite koolituse Enne 2001. 2001. aastal aastat või hiljem 8 27

Total 35

Millal 13,6%

16,1%

15,4%

32,2%

36,3%

35,2%

37,3%

33,3%

34,4%

16,9%

12,5%

13,7%

,0%

1,8%

1,3%

168

227

100,0%

Millal

Chi-Square Tests Value 2,273(a) 3,002

Asymp. Sig. (2-sided) 4 ,686 4 ,557

Pearson Chi-Square Likelihood Ratio Linear-by-Linear ,478 1 ,489 Association N of Valid Cases 227 a 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,78.

247

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 17. Õpetajad GDE %-de tabel koolituse lõpetamise aeg

2010

2.1.Õpilane omab liiklusolukordades toimetuleksuks vajalikke teadmisi ja oskusi (märguanded, ohutu pikivahe, sõidujärjekord, paiknemine, teiste liiklejatega arvestamine jms).

Total

Väga palju (76-100 % Count ajast) % within lõpetasite koolituse Palju (51-75 % ajast) Count % within lõpetasite koolituse Vähe (26-50 % ajast) Count % within lõpetasite koolituse Väga vähe (1-25 % ajast) Count % within lõpetasite koolituse Üdse mitte (0% ajast) Count % within lõpetasite koolituse Count % within lõpetasite koolituse

Millal lõpetasite koolituse Enne 2001. 2001. aastal aastat või hiljem 16 71

Total 87

Millal 27,1%

42,3%

38,3%

40,7%

41,1%

41,0%

28,8%

12,5%

16,7%

3,4%

3,6%

3,5%

,0%

,6%

,4%

168

227

100,0%

Millal

Chi-Square Tests Value 9,911(a) 9,616

Asymp. Sig. (2-sided) 4 ,042 4 ,047

Pearson Chi-Square Likelihood Ratio Linear-by-Linear 5,231 1 ,022 Association N of Valid Cases 227 a 3 cells (30,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,26.

248

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 17. Õpetajad GDE %-de tabel koolituse lõpetamise aeg

2010

2.2. Õpilane teab oludele mittevastava kiiruse ja pikivahega, liiklusreeglite eiramise ja teiste liiklejatega mitte arvestamisega jms seotud ohte. * Millal lõpetasite koolituse Crosstab

2.2.Õpilane teab oludele mittevastava kiiruse ja pikivahega, liiklusreeglite eiramise ja teiste liiklejatega mitte arvestamisega jms seotud ohte.

Total

Millal lõpetasite koolituse Enne 2001. 2001. aastal aastat või hiljem 6 33

Total 39

Millal 10,2%

19,6%

17,2%

112

42,4%

51,8%

49,3%

35,6%

20,2%

24,2%

11,9%

8,3%

9,3%

168

227

100,0%

Millal

Chi-Square Tests Value 7,903(a) 7,829

Asymp. Sig. (2-sided) 3 ,048 3 ,050

Pearson Chi-Square Likelihood Ratio Linear-by-Linear 6,150 1 ,013 Association N of Valid Cases 227 a 0 cells (,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is 5,46.

249

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 17. Õpetajad GDE %-de tabel koolituse lõpetamise aeg

2010

2.3. Õpilane teab valest kiirusest ja väikesest pikivahest, vähesest tähelepanust jms tulenevat kahjulikku mõju keskkonda säästvale sõidustiilile. * Millal lõpetasite koolituse Crosstab

2.3.Õpilane teab valest kiirusest ja väikesest pikivahest, vähesest tähelepanust jms tulenevat kahjulikku mõju keskkonda säästvale sõidustiilile.

Total

Millal lõpetasite koolituse Enne 2001. 2001. aastal aastat või hiljem 6 27

Total 33

Millal 10,2%

16,1%

14,5%

30,5%

38,1%

36,1%

47,5%

31,0%

35,2%

11,9%

14,3%

13,7%

,0%

,6%

,4%

168

227

100,0%

Millal

Chi-Square Tests Value 5,656(a) 5,812

Asymp. Sig. (2-sided) 4 ,226 4 ,214

Pearson Chi-Square Likelihood Ratio Linear-by-Linear 1,288 1 ,256 Association N of Valid Cases 227 a 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,26.

250

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 17. Õpetajad GDE %-de tabel koolituse lõpetamise aeg

2010

2.4. Õpilane teab enda liiklusolukordades toimetulekuga seotud tugevaid ja nõrku külgi. * Millal lõpetasite koolituse Crosstab

2.4.Õpilane teab enda liiklusolukordades toimetulekuga seotud tugevaid ja nõrku külgi.

Total

Millal lõpetasite koolituse Enne 2001. 2001. aastal aastat või hiljem 9 24

Total 33

Millal 15,3%

14,3%

14,5%

28,8%

47,0%

42,3%

44,1%

22,0%

27,8%

11,9%

14,9%

14,1%

,0%

1,8%

1,3%

168

227

100,0%

Millal

Chi-Square Tests Value 12,433(a) 12,774

Asymp. Sig. (2-sided) 4 ,014 4 ,012

Pearson Chi-Square Likelihood Ratio Linear-by-Linear ,453 1 ,501 Association N of Valid Cases 227 a 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,78.

251

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 17. Õpetajad GDE %-de tabel koolituse lõpetamise aeg

2010

3.1. Õpilane teab sõidu eesmärgi, marsruudi valiku, sotsiaalse pinge jms mõju juhi käitumisele. * Millal lõpetasite koolituse Crosstab

3.1.Õpilane teab sõidu eesmärgi, marsruudi valiku, sotsiaalse pinge jms mõju juhi käitumisele.

Total

Millal lõpetasite koolituse Enne 2001. 2001. aastal aastat või hiljem 4 29

Total 33

Millal 6,8%

17,3%

14,5%

35,6%

37,5%

37,0%

37,3%

27,4%

30,0%

20,3%

17,3%

18,1%

,0%

,6%

,4%

168

227

100,0%

Millal

Chi-Square Tests Value 5,354(a) 6,094

Asymp. Sig. (2-sided) 4 ,253 4 ,192

Pearson Chi-Square Likelihood Ratio Linear-by-Linear 2,873 1 ,090 Association N of Valid Cases 227 a 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,26.

252

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 17. Õpetajad GDE %-de tabel koolituse lõpetamise aeg

2010

3.2.Õpilane teab juhi psüühilise, vaimse ja tervisliku seisundi, sotsiaalse pinge, sõidu eesmärgi jms seotud ohte. * Millal lõpetasite koolituse Crosstab

3.2.Õpilane teab juhi Väga palju (76-100 % Count psüühilise, vaimse ja ajast) % within tervisliku seisundi, lõpetasite sotsiaalse pinge, sõidu koolituse eesmärgi jms seotud Palju (51-75 % ajast) Count ohte. % within lõpetasite koolituse Vähe (26-50 % ajast) Count % within lõpetasite koolituse Väga vähe (1-25 % ajast) Count % within lõpetasite koolituse Üdse mitte (0% ajast) Count % within lõpetasite koolituse Total Count % within lõpetasite koolituse

Millal lõpetasite koolituse Enne 2001. 2001. aastal aastat või hiljem 5 25

Total 30

Millal 8,5%

14,9%

13,2%

28,8%

40,5%

37,4%

45,8%

28,0%

32,6%

15,3%

16,7%

16,3%

1,7%

,0%

,4%

168

227

100,0%

Millal

Chi-Square Tests Value 10,081(a) 9,857

Asymp. Sig. (2-sided) 4 ,039 4 ,043

Pearson Chi-Square Likelihood Ratio Linear-by-Linear 3,514 1 ,061 Association N of Valid Cases 227 a 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,26.

253

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 17. Õpetajad GDE %-de tabel koolituse lõpetamise aeg

2010

3.3. Õpilane teab sõiduviisi valiku, juhi seisundi, sotsiaalse pinge jms mõju keskkonnasäästlikule sõidustiilile. * Millal lõpetasite koolituse Crosstab

3.3.Õpilane teab Väga palju (76-100 % Count sõiduviisi valiku, juhi ajast) % within seisundi, sotsiaalse lõpetasite pinge jms mõju koolituse keskkonnasäästlikule Palju (51-75 % ajast) Count sõidustiilile. % within lõpetasite koolituse Vähe (26-50 % ajast) Count % within lõpetasite koolituse Väga vähe (1-25 % ajast) Count % within lõpetasite koolituse Üdse mitte (0% ajast) Count % within lõpetasite koolituse Total Count % within lõpetasite koolituse

Millal lõpetasite koolituse Enne 2001. 2001. aastal aastat või hiljem 6 15

Total 21

Millal 10,2%

8,9%

9,3%

30,5%

36,9%

35,2%

40,7%

36,3%

37,4%

16,9%

17,9%

17,6%

1,7%

,0%

,4%

168

227

100,0%

Millal

Chi-Square Tests Value 3,670(a) 3,528

Asymp. Sig. (2-sided) 4 ,453 4 ,474

Pearson Chi-Square Likelihood Ratio Linear-by-Linear ,225 1 ,636 Association N of Valid Cases 227 a 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,26.

254

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 17. Õpetajad GDE %-de tabel koolituse lõpetamise aeg

2010

3.4. Õpilane on teadlik enda tegevuse planeerituse astmest, sõidu eesmärkidest, motiividest jms. * Millal lõpetasite koolituse Crosstab

3.4.Õpilane on teadlik enda tegevuse planeerituse astmest, sõidu eesmärkidest, motiividest jms.

Total

Millal lõpetasite koolituse Enne 2001. 2001. aastal aastat või hiljem 4 18

Total 22

Millal 6,8%

10,7%

9,7%

37,3%

43,5%

41,9%

37,3%

29,8%

31,7%

18,6%

14,3%

15,4%

,0%

1,8%

1,3%

168

227

100,0%

Millal

Chi-Square Tests Value 3,465(a) 4,234

Asymp. Sig. (2-sided) 4 ,483 4 ,375

Pearson Chi-Square Likelihood Ratio Linear-by-Linear 1,155 1 ,283 Association N of Valid Cases 227 a 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,78.

255

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 17. Õpetajad GDE %-de tabel koolituse lõpetamise aeg

2010

4.1. Õpilane teab kuidas elu üldised eesmärgid ja väärtused, grupinormid jms mõjutab juhi käitumist. * Millal lõpetasite koolituse Crosstab

4.1.Õpilane teab kuidas elu üldised eesmärgid ja väärtused, grupinormid jms mõjutab juhi käitumist.

Total

Millal lõpetasite koolituse Enne 2001. 2001. aastal aastat või hiljem 7 21

Total 28

Millal 11,9%

12,5%

12,3%

25,4%

36,9%

33,9%

39,0%

32,1%

33,9%

23,7%

16,7%

18,5%

,0%

1,8%

1,3%

168

227

100,0%

Millal

Chi-Square Tests Value 4,544(a) 5,325

Asymp. Sig. (2-sided) 4 ,337 4 ,256

Pearson Chi-Square Likelihood Ratio Linear-by-Linear 1,233 1 ,267 Association N of Valid Cases 227 a 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,78.

256

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 17. Õpetajad GDE %-de tabel koolituse lõpetamise aeg

2010

4.2. Õpilane väärtustab ohutust oma elu eesmärkides, käitumises, normides, joovastavate ainete tarbimises jms. * Millal lõpetasite koolituse Crosstab

4.2.Õpilane Väga palju (76-100 % Count väärtustab ohutust ajast) % within oma elu eesmärkides, lõpetasite käitumises, normides, koolituse joovastavate ainete Palju (51-75 % ajast) Count tarbimises jms. % within lõpetasite koolituse Vähe (26-50 % ajast) Count % within lõpetasite koolituse Väga vähe (1-25 % ajast) Count % within lõpetasite koolituse Üdse mitte (0% ajast) Count % within lõpetasite koolituse Total Count % within lõpetasite koolituse

Millal lõpetasite koolituse Enne 2001. 2001. aastal aastat või hiljem 6 24

Total 30

Millal 10,2%

14,4%

13,3%

32,2%

44,3%

41,2%

40,7%

25,7%

29,6%

16,9%

13,8%

14,6%

,0%

1,8%

1,3%

167

226

100,0%

Millal

Chi-Square Tests Value 6,772(a) 7,421

Asymp. Sig. (2-sided) 4 ,148 4 ,115

Pearson Chi-Square Likelihood Ratio Linear-by-Linear 1,976 1 ,160 Association N of Valid Cases 226 a 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,78.

257

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 17. Õpetajad GDE %-de tabel koolituse lõpetamise aeg

2010

4.3. Õpilane väärtustab keskkonna säästmist oma elu eesmärkides, käitumises jms. * Millal lõpetasite koolituse Crosstab

4.3.Õpilane Väga palju (76-100 % Count väärtustab ajast) % within keskkonna säästmist lõpetasite oma elu koolituse eesmärkides, Palju (51-75 % ajast) Count käitumises jms. % within lõpetasite koolituse Vähe (26-50 % ajast) Count % within lõpetasite koolituse Väga vähe (1-25 % ajast) Count % within lõpetasite koolituse Üdse mitte (0% ajast) Count % within lõpetasite koolituse Total Count % within lõpetasite koolituse

Millal lõpetasite koolituse Enne 2001. 2001. aastal aastat või hiljem 5 16

Total 21

Millal 8,5%

9,5%

9,3%

25,4%

36,3%

33,5%

42,4%

35,7%

37,4%

23,7%

17,9%

19,4%

,0%

,6%

,4%

168

227

100,0%

Millal

Chi-Square Tests Value 3,242(a) 3,541

Asymp. Sig. (2-sided) 4 ,518 4 ,472

Pearson Chi-Square Likelihood Ratio Linear-by-Linear 1,663 1 ,197 Association N of Valid Cases 227 a 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,26.

258

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 17. Õpetajad GDE %-de tabel koolituse lõpetamise aeg

2010

4.4. Õpilane on teadlik oma väärtuste ja hoiakute mõjust käitumisele juhina ning omab strateegiaid selle kahjuliku mõju vältimiseks. * Millal lõpetasite koolituse Crosstab

4.4.Õpilane on teadlik Väga palju (76-100 % Count oma väärtuste ja ajast) % within hoiakute mõjust lõpetasite käitumisele juhina ning koolituse omab strateegiaid selle Palju (51-75 % ajast) Count kahjuliku mõju % within vältimiseks. lõpetasite koolituse Vähe (26-50 % ajast) Count % within lõpetasite koolituse Väga vähe (1-25 % ajast) Count % within lõpetasite koolituse Total Count % within lõpetasite koolituse

Millal lõpetasite koolituse Enne 2001. 2001. aastal aastat või hiljem 8 27

Total 35

Millal 13,6%

16,1%

15,4%

27,1%

40,5%

37,0%

39,0%

24,4%

28,2%

20,3%

19,0%

19,4%

168

227

100,0%

Millal

Chi-Square Tests Value 5,613(a) 5,541

Asymp. Sig. (2-sided) 3 ,132 3 ,136

Pearson Chi-Square Likelihood Ratio Linear-by-Linear 1,779 1 ,182 Association N of Valid Cases 227 a 0 cells (,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is 9,10.

259

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 18. Õpetajad, õpilased, GDE, hii-ruut testid

2010

LISA 18. ÕPETAJAD, ÕPILASED, GDE, HII-RUUT TESTID 1.1. Kui palju kulub aega selleks, et õpilane oskaks sõidukit käsitleda * On Crosstab On 1.1. Kui palju kulub aega selleks, et õpilane oskaks sõidukit käsitleda

Väga palju (76100 % ajast) Palju (51-75 % ajast) Vähe (26-50 % ajast) Väga vähe (1-25 % ajast) Üldse mitte (0% ajast)

Total

Count % within On Count % within On Count % within On Count % within On Count % within On Count % within On

Õpetaja 45 19,7% 80 35,1% 64 28,1% 36 15,8% 3 1,3% 228 100,0%

Õpilane 26 22,0% 31 26,3% 21 17,8% 32 27,1% 8 6,8% 118 100,0%

Total 71 20,5% 111 32,1% 85 24,6% 68 19,7% 11 3,2% 346 100,0%

Chi-Square Tests

Value df Pearson Chi-Square 17,805(a) 4 Likelihood Ratio 17,341 4 Linear-by-Linear 4,372 1 Association N of Valid Cases 346 a. 1 cells (10,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is 3,75.

Asymp. Sig. (2sided) 0,001 0,002 0,037

260

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 18. Õpetajad, õpilased, GDE, hii-ruut testid

2010

1.2. Kui palju kulub aega selleks, et õpilane teaks sõiduki valest käsitlemisest tulenevaid ohte * On

Crosstab

1.2. Kui palju kulub aega selleks, et õpilane teaks sõiduki valest käsitlemisest tulenevaid ohte

Väga palju (76100 % ajast) Palju (51-75 % ajast) Vähe (26-50 % ajast) Väga vähe (1-25 % ajast) Üldse mitte (0% ajast)

Total

Count % within On Count % within On Count % within On Count % within On Count % within On Count % within On

On Õpetaja Õpilane 46 21 20,3% 17,8% 80 34 35,2% 28,8% 68 26 30,0% 22,0% 32 34 14,1% 28,8% 1 3 0,4% 2,5% 227 118 100,0% 100,0%

Total 67 19,4% 114 33,0% 94 27,2% 66 19,1% 4 1,2% 345 100,0%

Chi-Square Tests

Value df Pearson Chi-Square 14,751(a) 4 Likelihood Ratio 14,178 4 Linear-by-Linear 6,511 1 Association N of Valid Cases 345 a. 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is 1,37.

Asymp. Sig. (2sided) 0,005 0,007 0,011

261

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 18. Õpetajad, õpilased, GDE, hii-ruut testid

2010

1.3. Kui palju kulub aega selleks, et õpilane teaks sõiduki valest käsitlemisest tulenevat kahjulikku mõju keskkonnale * On

Crosstab

1.3. Kui palju kulub aega selleks, et õpilane teaks sõiduki valest käsitlemisest tulenevat kahjulikku mõju keskkonnale

Väga palju (76100 % ajast) Palju (51-75 % ajast) Vähe (26-50 % ajast) Väga vähe (1-25 % ajast) Üldse mitte (0% ajast)

Total

Count % within On Count % within On Count % within On Count % within On Count % within On Count % within On

On Õpetaja Õpilane 18 27 7,9% 22,9% 70 17 30,8% 14,4% 69 27 30,4% 22,9% 66 39 29,1% 33,1% 4 8 1,8% 6,8% 227 118 100,0% 100,0%

Total 45 13,0% 87 25,2% 96 27,8% 105 30,4% 12 3,5% 345 100,0%

Chi-Square Tests

Value df Pearson Chi-Square 29,217(a) 4 Likelihood Ratio 28,828 4 Linear-by-Linear 0,002 1 Association N of Valid Cases 345 a. 1 cells (10,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is 4,10.

Asymp. Sig. (2sided) 0,000 0,000 0,966

262

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 18. Õpetajad, õpilased, GDE, hii-ruut testid

2010

1.4. Kui palju kulub aega selleks, et õpilane teaks enda tugevaid ja nõrku külgi, mis on seotud sõiduki käsitlemisega. * On

Crosstab

1.4. Kui palju kulub aega selleks, et õpilane teaks enda tugevaid ja nõrku külgi, mis on seotud sõiduki käsitlemisega.

Väga palju (76100 % ajast) Palju (51-75 % ajast) Vähe (26-50 % ajast) Väga vähe (1-25 % ajast) Üldse mitte (0% ajast)

Total

Count % within On Count % within On Count % within On Count % within On Count % within On Count % within On

On Õpetaja Õpilane 35 31 15,4% 26,3% 80 32 35,2% 27,1% 78 35 34,4% 29,7% 31 15 13,7% 12,7% 3 5 1,3% 4,2% 227 118 100,0% 100,0%

Total 66 19,1% 112 32,5% 113 32,8% 46 13,3% 8 2,3% 345 100,0%

Chi-Square Tests

Value df Pearson Chi-Square 9,781(a) 4 Likelihood Ratio 9,432 4 Linear-by-Linear 0,564 1 Association N of Valid Cases 345 a. 1 cells (10,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is 2,74.

Asymp. Sig. (2sided) 0,044 0,051 0,453

263

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 18. Õpetajad, õpilased, GDE, hii-ruut testid

2010

2.1. Kui palju kulub aega selleks, et õpilane omaks liiklusolukordades toimetuleksuks vajalikke teadmisi ja oskusi * On

Crosstab

2.1. Kui palju kulub aega selleks, et õpilane omaks liiklusolukordades toimetuleksuks vajalikke teadmisi ja oskusi

Väga palju (76100 % ajast) Palju (51-75 % ajast) Vähe (26-50 % ajast) Väga vähe (1-25 % ajast) Üldse mitte (0% ajast)

Total

Count % within On Count % within On Count % within On Count % within On Count % within On Count % within On

On Õpetaja Õpilane 87 28 38,3% 23,7% 93 39 41,0% 33,1% 38 34 16,7% 28,8% 8 16 3,5% 13,6% 1 1 0,4% 0,8% 227 118 100,0% 100,0%

Total 115 33,3% 132 38,3% 72 20,9% 24 7,0% 2 0,6% 345 100,0%

Chi-Square Tests

Value df Pearson Chi-Square 23,119(a) 4 Likelihood Ratio 22,419 4 Linear-by-Linear 20,435 1 Association N of Valid Cases 345 a. 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,68.

Asymp. Sig. (2sided) 0,000 0,000 0,000

264

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 18. Õpetajad, õpilased, GDE, hii-ruut testid

2010

2.2. Kui palju kulub aega selleks, et õpilane teaks oludele mittevastava kiiruse ja pikivahega, liiklusreeglite eiramise ja teiste liiklejatega mitte arvestamisega jms seotud ohte * On

Crosstab On 2.2. Kui palju kulub aega selleks, et õpilane teaks oludele mittevastava kiiruse ja pikivahega, liiklusreeglite eiramise ja teiste liiklejatega mitte arvestamisega jms seotud ohte

Väga palju (76100 % ajast) Palju (51-75 % ajast) Vähe (26-50 % ajast) Väga vähe (1-25 % ajast) Üldse mitte (0% ajast)

Total

Count % within On Count % within On Count % within On Count % within On Count % within On Count % within On

Õpetaja 39 17,2% 112 49,3% 55 24,2% 21 9,3% 0 0,0% 227 100,0%

Õpilane Total 29 68 24,6% 19,7% 28 140 23,7% 40,6% 34 89 28,8% 25,8% 26 47 22,0% 13,6% 1 1 0,8% 0,3% 118 345 100,0% 100,0%

Chi-Square Tests

Value df Pearson Chi-Square 26,572(a) 4 Likelihood Ratio 27,331 4 Linear-by-Linear 5,449 1 Association N of Valid Cases 345 a. 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,34.

Asymp. Sig. (2sided) 0,000 0,000 0,020

265

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 18. Õpetajad, õpilased, GDE, hii-ruut testid

2010

2.3. Kui palju kulub aega selleks, et õpilane teaks valest kiirusest ja väikesest pikivahest, vähesest tähelepanust jms tulenevat kahjulikku mõju keskkonda säästvale sõidustiilile * On Crosstab

2.3. Kui palju kulub aega selleks, et õpilane teaks valest kiirusest ja väikesest pikivahest, vähesest tähelepanust jms tulenevat kahjulikku mõju keskkonda säästvale sõidustiilile

Väga palju (76100 % ajast) Palju (51-75 % ajast) Vähe (26-50 % ajast) Väga vähe (1-25 % ajast) Üldse mitte (0% ajast)

Total

Count % within On Count % within On Count % within On Count % within On Count % within On Count % within On

On Õpetaja Õpilane Total 33 25 58 14,5% 21,2% 16,8% 82 31 113 36,1% 26,3% 32,8% 80 24 104 35,2% 20,3% 30,1% 31 34 65 13,7% 28,8% 18,8% 1 4 5 0,4% 3,4% 1,4% 227 118 345 100,0% 100,0% 100,0%

Chi-Square Tests

Value 24,190(a) 23,821

Pearson Chi-Square 4 Likelihood Ratio 4 Linear-by-Linear 2,293 1 Association N of Valid Cases 345 a. 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is 1,71.

Asymp. Sig. (2sided) 0,000 0,000 0,130

266

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 18. Õpetajad, õpilased, GDE, hii-ruut testid

2010

2.4. Kui palju kulub aega selleks, et õpilane teaks enda liiklusolukordades toimetulekuga seotud tugevaid ja nõrku külgi * On

Crosstab

2.4. Kui palju kulub aega selleks, et õpilane teaks enda liiklusolukordades toimetulekuga seotud tugevaid ja nõrku külgi

Väga palju (76100 % ajast) Palju (51-75 % ajast) Vähe (26-50 % ajast) Väga vähe (1-25 % ajast) Üldse mitte (0% ajast)

Total

Count % within On Count % within On Count % within On Count % within On Count % within On Count % within On

On Õpetaja Õpilane Total 33 34 67 14,5% 28,8% 19,4% 96 33 129 42,3% 28,0% 37,4% 63 32 95 27,8% 27,1% 27,5% 32 16 48 14,1% 13,6% 13,9% 3 3 6 1,3% 2,5% 1,7% 227 118 345 100,0% 100,0% 100,0%

Chi-Square Tests

Value df Pearson Chi-Square 13,102(a) 4 Likelihood Ratio 12,845 4 Linear-by-Linear 1,160 1 Association N of Valid Cases 345 a. 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is 2,05.

Asymp. Sig. (2sided) 0,011 0,012 0,281

267

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 18. Õpetajad, õpilased, GDE, hii-ruut testid

2010

3.1. Kui palju kulub aega selleks, et õpilane teaks sõidu eesmärgi, marsruudi valiku, sotsiaalse pinge jms mõju juhi käitumisele * On

Crosstab

3.1. Kui palju kulub aega selleks, et õpilane teaks sõidu eesmärgi, marsruudi valiku, sotsiaalse pinge jms mõju juhi käitumisele

Väga palju (76100 % ajast) Palju (51-75 % ajast) Vähe (26-50 % ajast) Väga vähe (1-25 % ajast) Üldse mitte (0% ajast)

Total

Count % within On Count % within On Count % within On Count % within On Count % within On Count % within On

On Õpetaja Õpilane Total 33 21 54 14,5% 17,8% 15,7% 84 31 115 37,0% 26,3% 33,3% 68 40 108 30,0% 33,9% 31,3% 41 24 65 18,1% 20,3% 18,8% 1 2 3 0,4% 1,7% 0,9% 227 118 345 100,0% 100,0% 100,0%

Chi-Square Tests

Value df Pearson Chi-Square 5,214(a) 4 Likelihood Ratio 5,209 4 Linear-by-Linear 0,634 1 Association N of Valid Cases 345 a. 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is 1,03.

Asymp. Sig. (2sided) 0,266 0,267 0,426

268

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 18. Õpetajad, õpilased, GDE, hii-ruut testid

2010

3.2. Kui palju kulub aega selleks, et õpilane teaks juhi psüühilise, vaimse ja tervisliku seisundi, sotsiaalse pinge, sõidu eesmärgi jms seotud ohte * On

Crosstab

3.2. Kui palju kulub aega selleks, et õpilane teaks juhi psüühilise, vaimse ja tervisliku seisundi, sotsiaalse pinge, sõidu eesmärgi jms seotud ohte

Väga palju (76100 % ajast) Palju (51-75 % ajast) Vähe (26-50 % ajast) Väga vähe (1-25 % ajast) Üldse mitte (0% ajast)

Total

Count % within On Count % within On Count % within On Count % within On Count % within On Count % within On

On Õpetaja Õpilane Total 30 24 54 13,2% 20,3% 15,7% 85 26 111 37,4% 22,0% 32,2% 74 37 111 32,6% 31,4% 32,2% 37 24 61 16,3% 20,3% 17,7% 1 7 8 0,4% 5,9% 2,3% 227 118 345 100,0% 100,0% 100,0%

Chi-Square Tests

Value df Pearson Chi-Square 19,100(a) 4 Likelihood Ratio 19,094 4 Linear-by-Linear 1,936 1 Association N of Valid Cases 345 a. 1 cells (10,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is 2,74.

Asymp. Sig. (2sided) 0,001 0,001 0,164

269

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 18. Õpetajad, õpilased, GDE, hii-ruut testid

2010

3.3. Kui palju kulub aega selleks, et õpilane teaks sõiduviisi valiku, juhi seisundi, sotsiaalse pinge jms mõju keskkonnasäästlikule sõidustiilile * On

Crosstab

3.3. Kui palju kulub aega selleks, et õpilane teaks sõiduviisi valiku, juhi seisundi, sotsiaalse pinge jms mõju keskkonnasäästlikule sõidustiilile

Väga palju (76100 % ajast) Palju (51-75 % ajast) Vähe (26-50 % ajast) Väga vähe (1-25 % ajast) Üldse mitte (0% ajast)

Total

Count % within On Count % within On Count % within On Count % within On Count % within On Count % within On

On Õpetaja Õpilane Total 21 27 48 9,3% 22,9% 13,9% 80 20 100 35,2% 16,9% 29,0% 85 36 121 37,4% 30,5% 35,1% 40 28 68 17,6% 23,7% 19,7% 1 7 8 0,4% 5,9% 2,3% 227 118 345 100,0% 100,0% 100,0%

Chi-Square Tests

Value df Pearson Chi-Square 31,964(a) 4 Likelihood Ratio 31,881 4 Linear-by-Linear 0,496 1 Association N of Valid Cases 345 a. 1 cells (10,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is 2,74.

Asymp. Sig. (2sided) 0,000 0,000 0,481

270

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 18. Õpetajad, õpilased, GDE, hii-ruut testid

2010

3.4. Kui palju kulub aega selleks, et õpilane oleks teadlik enda tegevuse planeerituse astmest, sõidu eesmärkidest, motiividest jms. * On

Crosstab

3.4. Kui palju kulub aega selleks, et õpilane oleks teadlik enda tegevuse planeerituse astmest, sõidu eesmärkidest, motiividest jms.

Väga palju (76100 % ajast) Palju (51-75 % ajast) Vähe (26-50 % ajast) Väga vähe (1-25 % ajast) Üldse mitte (0% ajast)

Total

Count % within On Count % within On Count % within On Count % within On Count % within On Count % within On

On Õpetaja Õpilane Total 22 32 54 9,7% 27,1% 15,7% 95 28 123 41,9% 23,7% 35,7% 72 34 106 31,7% 28,8% 30,7% 35 19 54 15,4% 16,1% 15,7% 3 5 8 1,3% 4,2% 2,3% 227 118 345 100,0% 100,0% 100,0%

Chi-Square Tests

Value df Pearson Chi-Square 25,299(a) 4 Likelihood Ratio 24,633 4 Linear-by-Linear 0,797 1 Association N of Valid Cases 345 a. 1 cells (10,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is 2,74.

Asymp. Sig. (2sided) 0,000 0,000 0,372

271

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 18. Õpetajad, õpilased, GDE, hii-ruut testid

2010

4.1. Kui palju kulub aega selleks, et õpilane teaks kuidas elu üldised eesmärgid ja väärtused, grupinormid jms mõjutavad juhi käitumist * On

Crosstab

4.1. Kui palju kulub aega selleks, et õpilane teaks kuidas elu üldised eesmärgid ja väärtused, grupinormid jms mõjutavad juhi käitumist

Väga palju (76100 % ajast) Palju (51-75 % ajast) Vähe (26-50 % ajast) Väga vähe (1-25 % ajast) Üldse mitte (0% ajast)

Total

Count % within On Count % within On Count % within On Count % within On Count % within On Count % within On

On Õpetaja Õpilane Total 28 21 49 12,3% 17,8% 14,2% 77 31 108 33,9% 26,3% 31,3% 77 37 114 33,9% 31,4% 33,0% 42 21 63 18,5% 17,8% 18,3% 3 8 11 1,3% 6,8% 3,2% 227 118 345 100,0% 100,0% 100,0%

Chi-Square Tests

Value df Pearson Chi-Square 10,512(a) 4 Likelihood Ratio 10,034 4 Linear-by-Linear 0,349 1 Association N of Valid Cases 345 a. 1 cells (10,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is 3,76.

Asymp. Sig. (2sided) 0,033 0,040 0,555

272

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 18. Õpetajad, õpilased, GDE, hii-ruut testid

2010

4.2. Kui palju kulub aega selleks, et õpilane väärtustaks ohutust oma elu eesmärkides, käitumises, normides, joovastavate ainete tarbimises jms. * On

Crosstab

4.2. Kui palju kulub aega selleks, et õpilane väärtustaks ohutust oma elu eesmärkides, käitumises, normides, joovastavate ainete tarbimises jms.

Väga palju (76100 % ajast) Palju (51-75 % ajast) Vähe (26-50 % ajast) Väga vähe (1-25 % ajast) Üldse mitte (0% ajast)

Total

Count % within On Count % within On Count % within On Count % within On Count % within On Count % within On

On Õpetaja Õpilane Total 30 33 63 13,3% 28,0% 18,3% 93 23 116 41,2% 19,5% 33,7% 67 21 88 29,6% 17,8% 25,6% 33 23 56 14,6% 19,5% 16,3% 3 18 21 1,3% 15,3% 6,1% 226 118 344 100,0% 100,0% 100,0%

Chi-Square Tests Asymp. Sig. (2sided) 0,000 0,000

Value df Pearson Chi-Square 49,946(a) 4 Likelihood Ratio 49,893 4 Linear-by-Linear 3,717 1 0,054 Association N of Valid Cases 344 a. 0 cells (,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is 7,20.

273

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 18. Õpetajad, õpilased, GDE, hii-ruut testid

2010

4.3. Kui palju kulub aega selleks, et õpilane väärtustaks keskkonna säästmist oma elu eesmärkides, käitumises jms. * On

Crosstab

4.3. Kui palju kulub aega selleks, et õpilane väärtustaks keskkonna säästmist oma elu eesmärkides, käitumises jms.

Väga palju (76100 % ajast) Palju (51-75 % ajast) Vähe (26-50 % ajast) Väga vähe (1-25 % ajast) Üldse mitte (0% ajast)

Total

Count % within On Count % within On Count % within On Count % within On Count % within On Count % within On

On Õpetaja Õpilane Total 21 26 47 9,3% 22,0% 13,6% 76 23 99 33,5% 19,5% 28,7% 85 26 111 37,4% 22,0% 32,2% 44 30 74 19,4% 25,4% 21,4% 1 13 14 0,4% 11,0% 4,1% 227 118 345 100,0% 100,0% 100,0%

Chi-Square Tests

Value df Pearson Chi-Square 43,061(a) 4 Likelihood Ratio 43,314 4 Linear-by-Linear 1,657 1 Association N of Valid Cases 345 a. 1 cells (10,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is 4,79.

Asymp. Sig. (2sided) 0,000 0,000 0,198

274

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 18. Õpetajad, õpilased, GDE, hii-ruut testid

2010

4.4. Kui palju kulub aega selleks, et õpilane oleks teadlik oma väärtuste ja hoiakute mõjust käitumisele juhina ning omaks strateegiaid selle kahjuliku mõju vältimiseks * On Crosstab

4.4. Kui palju kulub aega selleks, et õpilane oleks teadlik oma väärtuste ja hoiakute mõjust käitumisele juhina ning omaks strateegiaid selle kahjuliku mõju vältimiseks

Väga palju (76100 % ajast) Palju (51-75 % ajast) Vähe (26-50 % ajast) Väga vähe (1-25 % ajast) Üldse mitte (0% ajast)

Total

Count % within On Count % within On Count % within On Count % within On Count % within On Count % within On

On Õpetaja Õpilane Total 35 29 64 15,4% 24,6% 18,6% 84 27 111 37,0% 22,9% 32,2% 64 28 92 28,2% 23,7% 26,7% 44 23 67 19,4% 19,5% 19,4% 0 11 11 0,0% 9,3% 3,2% 227 118 345 100,0% 100,0% 100,0%

Chi-Square Tests

Value 30,065(a) 32,658

Pearson Chi-Square 4 Likelihood Ratio 4 Linear-by-Linear 1,372 1 Association N of Valid Cases 345 a. 1 cells (10,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is 3,76.

Asymp. Sig. (2sided) 0,000 0,000 0,242

275

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 19. Õpetajad kasutab teooriaõppes tabelid joonised

2010

LISA 19. ÕPETAJAD KASUTAB TEOORIAÕPPES TABELID JOONISED Kasutab teooriaõppes..., haridus Milline haridus teil on?

Total

Keskharidus

Kõrgharidus

Kasutan teooriaõppes Col Response % power-point esitlust Responses

4,9%

9,0%

7,7%

Kasutan videot

19,7%

17,9%

18,5%

26,2%

27,2%

26,9%

108

22,1%

24,7%

23,9%

1,6%

1,4%

1,5%

1,6%

1,4%

1,5%

1,6%

2,2%

2,0%

6,6%

2,2%

3,5%

,8%

,4%

,5%

6,6%

2,2%

3,5%

2,5%

3,6%

3,2%

3,3%

3,2%

teooriaõppes Col Response % Responses

Kasutan tahvlit

teooriaõppes Col Response % Responses

Kasutan arvutit

teooriaõppes Col Response % Responses

kasutan teooriaõppes TV Col Response % Responses Kasutan õpikut

teooriaõppes Col Response % Responses

kasutan teste

teooriaõppes Col Response % Responses

Kasutan lüümikuid

teooriaõppes Col Response % Responses

Kasutan diafilme

teooriaõppes Col Response % Responses

Kasutan kriiti

teooriaõppes Col Response % Responses

Kasutan markerit

teooriaõppes Col Response % Responses

Kasutan

teooriaõppes Col Response %

276

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 19. Õpetajad kasutab teooriaõppes tabelid joonised stende

Responses

Kasutan teooriaõppes Col Response % seadusandlikke akte Responses

2,5%

4,7%

4,0%

122

279

401

130

100,0%

Total Responses Cases Col Response %

2010

30 19,7 17,9

25 20

22,1 24,7

26,2 27,2

Kasutab teooriaõppes / haridus (% kõigist vastustest)

3,3 3,2

stende

2,5 4,7

2,5 3,6

markerit

6,6 2,2

1,6 2,2

teste

0,8 0,4

6,6 1,6 1,4

õpikut

2,2

1,6 1,4

4,9

9,0

Keskharidus

seadusandlikke akte

Kõrgharidus

kriiti

diafilme

lüümikuid

arvutit

tahvlit

videot

power-point esitlust

277

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 19. Õpetajad kasutab teooriaõppes tabelid joonised

2010

Kasutab teooriaõppes..., staaž Staaži grupp Total 0-2 aastat

3-4 aastat

5-10 aastat

rohkem kui 10

Kasutan teooriaõppes power- Col Response % point esitlust Responses

7,7%

4,7%

7,3%

7,8%

7,4%

Kasutan teooriaõppes videot Col Response %

17,9%

14,0%

23,2%

18,3%

18,8%

28,2%

27,9%

26,8%

26,5%

26,9%

106

20,5%

27,9%

25,6%

23,0%

23,9%

2,6%

1,5%

Responses Kasutan teooriaõppes tahvlit Col Response % Responses Kasutan teooriaõppes arvutit Col Response % Responses Kasutan teooriaõppes TV

Col Response % Responses

Kasutan teooriaõppes õpikut Col Response % Responses Kasutan teooriaõppes teste

Col Response % Responses

2,6%

2,3%

1,7%

1,5%

7,7%

2,3%

1,7%

2,0%

278

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 19. Õpetajad kasutab teooriaõppes tabelid joonised Kasutan teooriaõppes lüümikuid

2010

Col Response % Responses

Kasutan teooriaõppes diafilme

6,1%

3,9%

3,6%

,9%

,5%

6,1%

3,9%

3,6%

Col Response % Responses

Kasutan teooriaõppes kriiti

Col Response % Responses

Kasutan teooriaõppes markerit

Col Response %

5,1%

4,7%

1,2%

3,0%

5,1%

4,7%

2,4%

3,0%

3,3%

5,1%

11,6%

1,2%

3,5%

4,1%

Responses

230

394

Cases

128

100,0%

Responses Kasutan teooriaõppes stende Col Response % Responses Kasutan teooriaõppes seadusandlikke akte

Col Response % Responses

Total

Col Response %

279

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

30 17,9

5,1

5,1 4,7

rohkem kui 10

stende

markerit

0,0 0,0

kriiti

diafilme

0,0 0,0

0,0

2,3

lüümikuid 0,0

õpikut

teste

5-10 aastat

seadusandlikke akte

3-4 aastat

2,6 2,3

7,7

0-2 aastat

arvutit

tahvlit

videot

power-point esitlust

0,0 0,0

4,7

7,7

11,6

14,0

Kasutab teooriaõppes / staaž (% kõigist vastustest)

20,5

2010

27,9

28,2 27,9

LISA 19. Õpetajad kasutab teooriaõppes tabelid joonised

280

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 19. Õpetajad kasutab teooriaõppes tabelid joonised

2010

Kasutab teooriaõppes, koolituse lõpetamine Mis aastal te selle koolituse läbisite? alates 2001.a. enne 2001.a. ...

Kasutan teooriaõppes power-point esitlust

Col Response % Responses

Kasutan teooriaõppes videot

Col Response % Responses

Kasutan teooriaõppes tahvlit

Col Response % Responses

Kasutan teooriaõppes arvutit

Col Response % Responses

Kasutan teooriaõppes TV

Col Response % Responses

Kasutan teooriaõppes õpikut

Col Response % Responses

Kasutan teooriaõppes teste

Col Response % Responses

Kasutan teooriaõppes lüümikuid

Col Response % Responses

Kasutan teooriaõppes diafilme

7,0%

9,8%

7,8%

18,8%

17,9%

18,5%

26,8%

107

24,7%

21,4%

23,8%

1,7%

,9%

1,5%

1,0%

2,7%

1,5%

1,7%

2,7%

2,0%

3,5%

3,6%

3,5%

1,8%

,5%

3,5%

3,6%

3,5%

2,7%

3,3%

3,5%

2,7%

3,3%

4,2%

3,6%

4,0%

Col Response % Responses

Kasutan teooriaõppes kriiti

Col Response % Responses

Kasutan teooriaõppes markerit

Col Response % Responses

Kasutan teooriaõppes stende

Col Response % Responses

Kasutan teooriaõppes

Col Response %

Total

281

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 20. Õpetajad kasutab sõiduõpetajana tabelid joonised seadusandlikke akte Total

Responses

2010

Responses

287

112

399

Cases

129

100,0%

Col Response %

18,8 17,9

4,2 3,6

seadusandlikke akte

3,5 2,7

markerit

3,5 2,7

3,5 3,6

kriiti

0,0 1,8

stende

alates 2001.a.

lüümikuid

arvutit

tahvlit

videot

power-point esitlust

diafilme

1,7 2,7

teste

3,5 3,6

1,0 2,7

õpikut

1,7 0,9

7,0 9,8

24,7 21,4

26,8 26,8

Kasutab teooriaõppes / läbis koolituse (% kõigist vastustest) 30

enne 2001.a.

LISA 20. ÕPETAJAD KASUTAB SÕIDUÕPETAJANA TABELID JOONISED Kasutab sõiduõpetajana..., haridus Milline haridus teil on?

Tagasiside andmine

Col Response % Responses

Selgitamine

Col Response % Responses

Ette näitamine

Col Response % Responses

Vahekontroll

Col Response % Responses

Total

Keskharidus

Kõrgharidus

11,7%

14,5%

12,9%

41,7%

38,6%

40,3%

14,6%

13,3%

14,0%

2,9%

1,2%

2,2%

282

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 20. Õpetajad kasutab sõiduõpetajana tabelid joonised Ülesande püstitamine

Col Response % Responses

Isiklik eeskuju

1,9%

3,6%

2,7%

1,2%

,5%

21,4%

25,3%

23,1%

5,8%

2,4%

4,3%

103

186

100,0

Col Response % Responses

Harjutamine

Col Response % Responses

Juhendamine

Col Response % Responses

Total Responses Cases Col Response %

2010

Keskharidus

2,4

5,8

Juhendamine

Harjutamine

Isiklik 0,0 eeskuju 1,2

3,6

1,9

Ülesande püstitamine

1,2

Vahekontroll

Ette näitamine

Selgitamine

2,9

13,3

14,6

21,4

25,3

38,6

14,5

11,7

Tagasiside andmine

45 40 35 30 25 20 15 10 5 0

41,7

Kasutab sõiduõpetajana / haridus (% kõigist vastustest)

Kõrgharidus

283

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 20. Õpetajad kasutab sõiduõpetajana tabelid joonised

2010

Kasutab sõiduõpetajana..., staaž Staaži grupp Total 0-2 aastat Tagasiside andmine

Selgitamine

Ette näitamine

Vahekontroll

Ülesande püstitamine

Isiklik eeskuju

Harjutamine

3-4 aastat

5-10 aastat

rohkem kui 10

Col Response %

11,5%

15,9%

13,7%

12,7%

Responses

Col Response %

36,8%

46,2%

39,7%

41,1%

40,9%

Responses

Col Response %

15,8%

15,4%

11,1%

15,1%

13,8%

Responses

Col Response %

3,2%

1,4%

1,7%

Responses

Col Response %

3,2%

2,7%

2,2%

Responses

Col Response %

5,3%

,6%

Responses

Col Response %

36,8%

26,9%

25,4%

17,8%

23,8%

Responses

284

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 20. Õpetajad kasutab sõiduõpetajana tabelid joonised Juhendamine

Total

2010

Col Response %

5,3%

1,6%

8,2%

4,4%

Responses

181

Cases

100,0

Col Response %

285

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 20. Õpetajad kasutab sõiduõpetajana tabelid joonised

1,6

Juhendamine

5,3

Harjutamine

Isiklik eeskuju

5,3

2,7

3,2

Ülesande püstitamine

1,4

5-10 aastat

8,2

17,8

26,9

3-4 aastat

Vahekontroll

Ette näitamine

3,2

15,1

11,1

15,4

15,8

Selgitamine 0-2 aastat

25,4

36,8

41,1

39,7

36,8

46,2

Kasutab sõiduõpetajana / staaž (% kõigist vastustest)

13,7

15,9

11,5

Tagasiside andmine

50 45 40 35 30 25 20 15 10 5 0

2010

rohkem kui 10

286

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 20. Õpetajad kasutab sõiduõpetajana tabelid joonised

2010

Kasutab sõiduõpetajana…, koolituse lõpetamine Mis aastal te selle koolituse läbisite? alates 2001.a. enne 2001.a. ...

Tagasiside andmine

Col Response % Responses

Selgitamine

Col Response % Responses

Ette näitamine

Col Response % Responses

Vahekontroll

Col Response % Responses

Ülesande püstitamine

Col Response % Responses

Isiklik eeskuju

Col Response % Responses

Harjutamine

Col Response %

14,9%

3,1%

12,9%

39,0%

46,9%

40,3%

12,3%

21,9%

14,0%

1,9%

3,1%

2,2%

3,2%

2,7%

,6%

,5%

24,0%

18,8%

23,1%

3,9%

6,3%

4,3%

Responses

154

186

Cases

100,0

Responses Juhendamine

Col Response % Responses

Total

Col Response %

287

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 20. Õpetajad kasutab sõiduõpetajana tabelid joonised

2010

alates 2001.a.

6,3

3,9

Juhendamine

Harjutamine

0,6 Isiklik eeskuju 0,0

0,0

3,2

Ülesande püstitamine

3,1

Vahekontroll

Ette näitamine

Selgitamine

1,9

3,1

12,3

18,8

21,9

24,0

39,0 14,9

Tagasiside andmine

50 45 40 35 30 25 20 15 10 5 0

46,9

Kasutab sõiduõpetajana / läbis koolituse (% kõigist vastustest)

enne 2001.a.

288

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 21. Õpilaste vastused küsimusele – Kuidas õppisite pimeda ajal sõitu?

2010

LISA 21. ÕPILASTE VASTUSED KÜSIMUSELE – KUIDAS ÕPPISITE PIMEDA AJAL SÕITU? Kirjeldage, kuidas te õppisite pimeda ajal sõitu.

Kategooria

pole pimedal ajal sõitnud Sõitsin võimalusel kaugtuledega. Kui ei olnud võimalik kaugtulesid kasutada, siis suurendasin keskendumist ning tähelepanelikkust kõige suhtes, mille sooritamine oli pimeda ajal raskendatud pole õppinud Otseselt ei õppinudki, lihtsalt sattusin mõned korras sõidutundi pimedal ajal ja sai selgeks. mõned korrad kui hommikul oli veel pimedam siis sain sõita ka pimeda ajal Suhteliselt vähe, kuid hämaras sai sõidetud. Oleks võinud rohkem õppida Pimedas sõitsin sama moodi nagu valges egas erilist vahet ei tundund linnas sõites aga maanteepeal jah jälgisin oma sõidurea paremat äärt kui vastu tulev auto möödus Eelkõige õppisin olema ettevaatlik lähenedes ülekäigurajale Pimeda ajal ma sõidutundides ei käinud, sest siis polnud mul aega. Aga pimeda ajal sõitmist harjutasin ma juhendajaga koos Viljandist Võrru

maanteel pikemat maad sõites pimedas

Vastavalt liikluseeskirjale Kui oskasin sõita valge ajal, toimusid sõidutunnid ka pimeda ajal. Soovitati sõita ettevaatlikult ja olla tähelepanelik, hoida pikivahet , eriti õuealal, olla valmist ootamatuks pidurdamiseks Pimeda ajal sõitu ei õppinudki autokoolis, sest suvel pimedat aega põhimõtteliselt ei olegi Pimedal ajal

1 3 1 1 1 1 1 4

Seda õppisin ma juhendajaga. Sõitsime Tapalt Viljandisse

3 1 4

Osad õppesõidud olid õhtusel ajal

Kui aus olla, siis ma ei mäleta väga täpselt Sõitsime maanteel varajases hämaruses, kus testisime kaugtulesid ning udutulesid Hommikustel tundidel oli pime

5 1 1

Valisin sobiva sõidukiiruse

Ma ei ole autkoolis pimedal ajal sõitnud

Jälgisin tee märgistusi jne

Võtsin sõidutunde õhtusel ajal Ei sõitnudki, lihtsalt pandi kaardile kellaaeg, mis vastaks õppekavale, kuigi tegelikult sõitsime päeval. Tunni lõpus sain alles teada et mul oli täna pimeda sõit

Isaga sõitsin pimedas

sõit on sõit

Linnas

tähelepanelikuse olulilus

vanaisaga käisime metsavahel sõitmas Pimedal ajal sõiduks õppisime põhimõtteliselt ainult, mis tulesid kasutada(Kaug- või lähituled). Ülejäänud oli minu arvates sama, mis päevasel ajal sõites kui vastassuunast tuli auto, siis lülitasin lähi tuledeks ümber, jälgisin tee ärres olevat pidevjoont, et enda sõidureas ikka sõita! ja olenevalt ilmastikule valisin sobiva kiiruse Esialgu tegin õpetaja juhendamise järgi ja edaspidi iseseisvalt Kui vastutulev auto on 300 m kaugusel tuleb kaugtuled ümber lülitama lähituledeks. Kui vastutulev auto pimestab mind, pean jälgima tee äärt. Vastutuleva jalgsi liiklejaga kohtudes, tuleb samuti kaugutuled ümber lülitama

1 1 1 1

289

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 21. Õpilaste vastused küsimusele – Kuidas õppisite pimeda ajal sõitu? Pimeda ajal sõites olin veel tähelepanelikum ja ettevaatlikum, kuna takistusi on tunduvalt raskem märgata.Sõitsin sobiva/lubatud sõidukiirusega Pimeda sõitu otseselt ei toimunud kuna läbisin autokooli suvisel ajal nii nagu peab nii ka sõitsime Kuna õppisin suvel, siis pimedaks läks alles kella 9-10 ajal ning seega väga pimedas ei sõitnud. Kõige varem sõitsin kella 6 ajal hommikul, aga siis oli ka valge Konkreetselt pimedal ajal sõitu väga ei õppinudki. Sõidutunnid sattusid vahel pimedale ajale ning sõiduõpetaja juhtis siis tähelepanu vajalikele asjadele Kiirust vähemaks, sõidustiil ettevaatlikumaks ja valmis ohu korral pidurdama Sõitsime pimeda ajal Sõitsime õhtusel ajal kui oli pime. Õpetaja rääkis tähtsamad asjad ära mida tuleb jälgida ja pärast analüüsisime kuidas sõit kulges ikka samamoodi nagu valge ajalgi.pimedas tuli sõite ette 2-3 korda viimastel sõidutundidel Pole õppinudki Sõitsin ettevaatlikumalt Srednja Sõitu alustades lülitasin sisse lähi tuled. Vastavalt vajadusele kasutasin kas lähi või kaug tulesid

2010 1 3 1 3 1 1 1 1 1 3 1 5 1

Võtsin sõidutunde pimeda ajal

1 1 1

pidin olema väga ettevaatlik, arvestama ohte mis pimeda ajal ilmnevad

Olla palju tähelepanelikum, eriti ülekäigurajale lähenedes (jalakäijad ei kasuta üldjuhul helkurit). Kui nähtavus on halb, tohib sõita ainult suurima lubatud kiiruse Harjutasime pimeda ajal sõitu - algul vähe hiljem rohkem. Õpetaja enne sõitu rääkis kuidas käituda ja millised ohud võivad ette tulla pimeda ajal sõites Ei õppinud õhtusel ajal Käisime maanteel, linnast väljas. Õppisin kasutama täistulesid. Õpetaja rääkis ohtudest, mis võivad pimedal ajal olla ei olnud keeruline minu jaoks pimedas sõitmine..isegi lihtsam kui valges sõita õhtul sõites

Õpetja viis meid Paide peale lõunat sõitma,et saaksime pimedas sõitu harjutada Ma ei teagi kuidas on võimalik õppida pimeda ajal sõitma.Kui peamine on see ,et peab ohutuse tagama Kuna tunnid sattusid päevasele ajale enamasti, siis rääkisime. Hämaras sõitu õppisin sõidu ajal õpetaja juhendamisega algul väljaspool asulat, proovides ümber lülitada kaugtuled lähituledele

õhtu hämaredes toimus sõidutund, õpetaja aitas kaasa tähelepanu juhtimisel v avtoskole ja ne ezdila v tjomnoe vremja sutok. Ja uchilasje ezditj s drugom ili s bratom na chuzoj mashine.udeljala boljwe vnimanija v temnoe vremja sutok chem dnjom

Ei tulnud ette pimedat aega Õpetaja arvestas, et sõidan esimest korda pimedas ja aitas väga inimlikult KOGDA NET MAS IN EXALA S DALNIM SVETOM FAR,KOGDA PRIBLISZALAS VSTRETSNAJA MAS INA NA RASTOJANII 300M VKLJUTSALA BLISZNII SVET Juhendajaga pimedal ajal ehk talvel, hommikul sõitsin linnas kus olid teed valustatud. ma olin tähelepanelik ja ei kiirustanud ning püüdsin rahulikult sõita Sõitsime pimedal ajal ja õpisin tulede õigesti kasutama. Rääkisime ka pimeda aja ohtudest ja kuidas käituda vastavalt olukorrale Sõidu alustades vaatsime üle tuled kuidas neid reguleerida ja mida oeab pimedal ajal eriti tähele panema

3 1

Peaaegu kõik minu sõidutunnid toimusid pimeda ajal enamus sõidutunnid olid pimedas seega väga palju ei pidanud sõitma

1 1 3 1 1 1 1

3 4 1

1 4 3 1 1 290

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 21. Õpilaste vastused küsimusele – Kuidas õppisite pimeda ajal sõitu? Sõitsin valges pimeda sõitu õppisin oma juhendajatega Sõitsin lihtsalt. Ehk veidi ettevaatlikumalt Pimedal ajal õpisime kuidas kasutada õigesti tulesid.Ja rääkisime mis ohud pimedal ajal võivad esile kerkida ja kuidas neid õige aegselt vältida Sõitsime pimedas proovides lähituledega ja kaugtuledega sõitmist Õpetaja juhtis tähelepanu asjadele millega vastavates oludes arvestada kindlasti tuleb. Sõites õhtusel ajal ja vastavalt aastaajale tuli pimedas sõita palju Algul teoorias, pärast praktikas Õppisin tulede kasutamist, ohutu pikivahe hoidmist ja võimalikke ettetulevaid ohte Pole õppinud, vähemalt autokoolis Sõitsime nii asulasisesel teel kui ka asulavälisel teel pimedal ajal Sõitsime õhtul Pöörati tähelepanu. Õpetaja kontrollis minu tegevust. Vajadusel arutasime vigu Pimeda ajal sõitu ei esinenud Olin hästi ettevaatlik ning sõitsin nagu tavaliselt reaalses liikluses pimedas sõiduõpetaja juhendusel, toetudes ka oma teadmistele Algul platsil, pärast linnas ja siis vp asulat harjutasime nii linnas, kui ka maanteel Algul vestlesime erinevate tulede kasutamisest ning kuidas vältida pimestumisohtu jne otseselt ei õppinud Kui on olemas, siis pimedatuled sisse ja sõit pimedas sõitsin lihtsalt, ehk veidi ettevaatlikumalt Möödasõitu ja pimeda sõitu(tulede kasutamist) harjutasime linnast väljas mitme kooli autoga Pimeda ajal sooritasin õppesõitu Paldiski mnt-l ja õismäel. koos juhendajaga sõitsin pimedal ajal ka Pärnust Tallinna Teatud grupp õpilasi viidi ühel õhtul linnast välja pimedale maanteele ning räägiti ja demonstreeriti pimedasõitu Pimeda ajal sõidks oli meil praktika , kus näidati ohtlikke olukordi jne ei mäleta, sõitsime enamasti valge ajal Kuna talvel läheb vara pimedaks, toimusid enamus tunnid pimeda ajal või hämaras. Sõitsin ettevaatlikult ja vaatasin tähelepanelikult märke IseseivS›valt Praktiseerides Õppesõitu sai tehtud valge ajal Pimedal ajal ei sõitnud , kuna käisin suvel autokoolis Ka liiklustestide põhjal Polegi pimeda sõidu kogemust Kui juhtus tund pimedale ajale siis sõitsime pimedas, eraldi seda ei planeerinud Sõiduõpetajaga ei ole ma pimeda sõitu õppinudki Sõitsin paar korda hämaras, enamasti oli see õpe teoorias Kuna elan linnast väljas, oli (on) mul juhendajaga võimalik igal õhtul pimedas koju sõita. See andis hea praktika, kuna tihti juhtus tee peal olema takistusi (nt loomi) , keda on pimedas raskem märgata. Ka kaugtulede sisselülitamine ja maha võtmine Õppesõitu tegin suvel, seega ei olnudki pime. Mõned pimedasõidud tegin oma juhendajaga Pimedas sõitmisega Õppisin seda isaga lihtsalt temaga sõites omal käel, sest autokoolis nii hilja me ei sõitnud Ei oska öelda Normaalselt ei mäleta

2010 3 4 1 1 1 1 1 1 3 1 1 1 3 1 1 1 1 1 1 3 5 1 2 1 2 2 5 1 4 1 3 3 5 3 1 3 3 4 4 1 4 4 5 5 5

291

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 22. Kirjeldage, kuidas te õppisite möödasõitu, vastuste kodeerimine

2010

LISA 22. KIRJELDAGE, KUIDAS TE ÕPPISITE MÖÖDASÕITU, VASTUSTE KODEERIMINE Kirjeldage, kuidas te õppisite möödasõitu. Ei tekkinud vajadust möödasõiduks, ühe korra tekkis võimalus maanteel möödasõitu teha. peegel-suund-peegel-manööver stiilis lihtsalt sõitsin mööda võimaluse korral Esmalt tegin endale teoreetiliselt selgeks, mis järjekorras midagi teha tuleb. Kui liikluses sattusin olukorda, kus pidin möödasõitu tegema, seletas õpetaja mulle aegsasti, mis järjekorras midagi teha vaja on, et miski sassi ei läheks ja selgeks ik kui oli aeglasem või seisev sõiduk siis sooritasin temast möödasõidu Kõigepealt teoorias oli see selgeks tehtud ja hiljem maanteel olid väga head võimalused selle harjutamiseks aeglasemate teetöödeautodest mööda sõitmisel vms Möödasõit tuli mul kuidagi iseenesest ehk siis kui on ees takistus siis suunatuli,peegel,jälgin ,et keegi minust pole alustanud möödasõitu ja kui tunnen ,et on ohtu siis sooritan möödasõitu Instruktor aitas mööda sõita, aegsasti slgitas kuidas tuleb käituda

Kodeerimine 1 1 1 1 1 1 1

Mööda oli mul vaja sõita ainult paaril korral ja seda tegin ma siis, kui ma nägin, et tee on vajalikus pikkuses vaba

linnaliikluses kasutades tahavaatepeegleid

Sooritasin möödasõidu vastavalt liikluseeskirjale Sooritasin ümberpõiget seisvast takistusest, sõitsin mööda ja möödusin ees aeglasemalt sõitvast sõidukist. Möödasõitu väljaspool asulat ei harjutanud Möödasõitu õppisin olukordades, kus minu ees sõitus aeglaselt liikuv sõiduk, traktor vms. Möödasõidu ajal õpetaja juhendas mu tegevust Möödasõitu õppisin peamiselt ikka ise liikluses olles, kui tee oli selleks piisavalt vaba Möödasõitu ma otseselt ei õppinudki. Aga paratamatult tuli seda lihtsalt teha :)

1 1 1 1 1

Alguses ühtistranspordist, hiljem linnas tekkis vajadus ka teistest aeglastest autodest mööduda

Kõigepealt teoreetiliselt, manööver oli vaja läbi mõelda ning esimene kord ise sooritades möödasõitu mul vedas (oli esimene sõidutund) ja minu ees sõitis aeglane teetöösõiduk ning vastasvööndist autosid ei tulnud. Ja nii vaikselt küllap õ

Oli võimalus seda proovida maanteel

Vatavalt olukorrale möödusin õpetaja juhendamisel autodest Rahulikult oma liigutusi läbi mõeldes Kõigepealt vaatan küljepeeglisse, kui keegi teine ei teinud möödasõitu või ei olnud sellel rajal liiga lähedal, vajutasin sisse vasaku suunatule ning kontrollisin veel üle külgpeeglist ja sooritasin möödasõidu Võtsin asja rahulikult, otsisin võimalusi möödasõiduks, lülitasin suuna sisse, sõitsin vastassuunavööndisse, lisasin kiirust ning lõpetasin möödasõidu suunatulega Vaatasin tahavaatepeeglisse, näitasin suunatuld, reastusin ümber

1 1 1 1 1

Algselt tehti teooria tunnis pildi peal selgeks kuidas möödasõitu teostada, hiljem sai ka praktikas proovitud

Autokoolis õppisin

Nii nagu möödasõit tuleb teha nii õpetaja õpetas

Maanteel

olukorra hindamine, tahavaatepeegel, suund,möödasõit et tuleb varakult teistele sõitjatele märku anda et hakkan mööda sõitma. muidu võid keegi äkki samal ajal minust mööda sõitma hakata

1 1 292

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 22. Kirjeldage, kuidas te õppisite möödasõitu, vastuste kodeerimine Suunatuled, pidi jälgima et keegi teine ei alusta sinust möödasõitu kõigepealt vaatasin et ega tagant ei ole tulemas ühtegi sõidukit, kes minust tahab mööduda. siis vaatasin et ega vastas suunast ei ole lähenemas sõidukeid. seejärel lükkasin suunatule sisse, möödusin eesolevast sõidukist, kükkasin parema suun Esialgu tegin õpetaja juhendamise järgi ja edaspidi iseseisvalt Veendusin, et tagant tulevad autod ei alusta möödasõitu, veendusin et eest ei lähene vastutulevaid autosid, näitasin suunatuld ja sõitsin mööda, enne oma suunavööndi tagasi suundusmist näitasin suunatuld. Nii mulle õpetati seda tegema Lülitasin sisse suunatule, veendusime, et möödasõit on ohutu ja möödusime eesolevast sõidukist lubatud kiirust ületamata Esmalt õpetaja seletas kuidas on möödasõitu kõige ohutum teha ja edasi järgnes selle praktikas möödasõidu harjutamine tema rääkius kuidas mõõdasõit toimub ja mina tegin nii Kuna mul oli niipalju õpetajaid, siis ma ei oska üheselt kirjeldada. Igalühel oli oma kindel õpetamisviis, aga selgeks ma selle sain. Suunatuli-peeglisse vaade-reavahetus oli põhiline taktika vist Sõiduõpetaja juhtis tähelepanu peeglite kasutamisele, üle õla vaatamisele, õigele ajastusele, suunatule kasutamisele jne... praktika Esimene asi, suund sisse. Seejärel pilk tahavaatepeeglisse veendumaks, et kedagi taga ei ole või on ohutus kauguses. Peale seda veendun, et möödasõit on ohutu nii mulle kui mööda sõidetavale. Kontrollin, et vastutulevaid sõidukeid ei oleks ja soo Vähese liiklusega teedel möödusime ees aegöasemalt sõitvast sõidukist peab hoidma vahet eessõitjaga.Vaatama vastutulevaid sõidukeid. Kui neid ei ole ja märgistus lubab mööduda siis suuna märguanne ja sõidad vastas rajale ning kui oled möödunud autost suuna märguanne tagasi ja reastud ümber

2010 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1

möödasõitu alustasin suunaga ja kui külje peeglisse tuli möödasõidetav,siis reastusin suunaga tagasi oma sõidurajale

Õpetaja seletas, kui lähedale pean eesolevale autole minema, mis käiku ja kiirust möödumisel kasutama, ning kuidas tagasi reastuda

Kõigepealt vaatan kas möödasõit on lubatud antud kohas, seejärel vaatan kas on võimalik seda sooritada. Pärast hindan oma kiirust ja vastase auto kiirust pered tem kak na4at obgon ubewus sto zade menjanikto nestal obgonjat i speridi net prepjastvija pokaz6vala povarot pered na4alo obgonjat obgot i kogda vozrawalas pokaz6vala sto vozrawaus nasvou polosu

1 1

Arvestades teeolusid distantsi nähtavust ohutust

Möödasõidu sooritasin väljaspool asulat sõites Tallinnast Narva

Õpetaja ütles kuidas pean tegema ja nii ma tegin

Koos õpetajaga, veendusin enne möödasõitu möödasõidu ohutuses

veendusin, ohutuses, et ei ole teisi liiklejaid kes on alustanud möödasõitu. ja õpetaja juhendamisel 1. Veendusin, et keegi pole minust alustanud möödasõitu. 2. Lülitasin sisse suunatule, 3. Veendusin möödasõidu ohutuses (ei ole vastutulevaid sõidukeid, eesolev sõiduk ei ole sisse lülitanud vasakut suunatuld, pole märki, mis keelab möödasõidu). 4. Reastu Õpetaja rääkis kuidas käituda ja mina tegin praktikas, sõitsin mööda õpetaja juhendamisel Vaatasin, et ühtegi autot vastu ei tule ja siis möödusin ja ohutus kohas Kõige pealt panen suuna tule,siis vaatan peeglitesse.Kui tee vaba siis alustan mööda sõitu Pidin veenduma, et keegi ei tule vastu ning et hoian ohtut külgvahet ja et ka tagant ei ole keegi minust möödumas

1 1 1 1 1 1 1

293

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 22. Kirjeldage, kuidas te õppisite möödasõitu, vastuste kodeerimine vaatassin kõige peal olukorda liikluses siis vaatasin kas on võimalik möödasõitu teha ja kui oli ohtutu mõõdasõitu teha siis ka tegin

2010 1

maanteel Möödasõiu õppisin vastavalt õpetaja soovitustela ja teooria tunnis õpitu järgi Möödasõitu õppisin siis kui mu eest oli asulavälisel teel liikurmasin mis liikus väga aegsasti,ning möödusin temast

1 1

Sõidu õpetaja juhendamisel laial hästi valgustatud teel, veendununa möödasõidu ohutuses (peeglite jälgimine) maanteel aeglasematest sõidukitest möödasõiduga ubedilasj chto net vstrechnogo transporta , vkljuchila levij povorotnik, viehala na polosu vstrechnogo dvizenija, privisiv skorostj obognala mashinu, vkljuchila pravil povorotnik, vernulasj na svoju polosu panen suuna vasakule, keeran oma reast vastasuunavööndisse ja olles auto kõrval panen parema suuna ning möödun ja lähen oma vööndisse tagasi Maanteel. Õpetaja käskis veenduda ohutuses ja üles mil võin möödasõitu alustada

1 1 1

SMOTRJU V BOKOVOE ZERKALO,VKLJUTSAJU POVOROT,SOVERÅ AJU OBGON.VOZVRATSAJUS NA SVOJU POLOSU DVIÅ½ENIJA

Suuisel seletamisel ja aeglamatest möödumisega(traktor

Alguses ma kartsin möödasõitu ja kipusin hoogu maha võtma kuid pika harjutamise peale olin juba julgem ning kiirendasin enne möödasõitu Enne möödasõitu veendusin et minust ei sõideda mööda ja et ees on tee vaba.Panin suunatule kui möödasõit oli ohudu Õpetaja seletas kuidas mida tegema peab

1 1 1

Veendusin,et möödasõit on ohutu ja sooritasin manöövri

õpetaja juhendamisel

Teooriatunnis sai läbi võetud ning siis praktikas rakendatud

Enne möödasõitu pidin veenduma ohutuses et minust ei mööduta ja eest ei tuleks autot.Suunatuli sisse ja ohutult mööda

Kõigepealt veendun peeglidesse vaadates, et keegi pole alustanud minust möödasõitu, kui olen selles veendunud, panen sisse vasakpoolse suunatule, see järel kui olen vastassuunas, panen parempoolse suunatule alles siis põlema, kui olen teise autoga k Õpetaja hoolika juhendamisega. Aitas alati kaasa mõelda ja teha arvestusi, et möödasõit toimuks ohutult. Õpetaja juhtis tähelepanu tekkinud vigadele ja aitas neid analüüsida Algul teoorias, pärast praktikas

1 1 1

Suunatuli sisse, pilk peeglisse, kui vaba, rahulikult minema hakata Veendumine et tee on vaba täies ulatuses, suunamärguanne ja möödumine Sõitsime asulavälisel teel ja möödusime meist aeglasemast autost

1 1 1

Õppisime ohutus kohas, kus oli väga vähe autosid Veendudes möödasõidu ohutuses sooritasin manöövri. Õpetaja kontrollis minu tegevust

1 1

Kõigepealt vaatasin peeglisse, veendusin, et autot tagant ei lähene, panin suunatule sisse, möödusin autost ja tulin suunaga tagasi oma suunavööndisse

Õpetaja juhendamisel tegutsesin

reaalselt,liikluses möödasõites ja platsil seisvast sõidukist

sõiduõpetaja juhendusel Algul lugesin eeskirjast, mis on möödasõit ja kuidas seda tohib teha. Pärast seda praktiseeririsime koos õpetajaga maanteel,kuna teooria oli õppefilmiga ja teooriatunnis läbitud Algul vestlesime, kuidas sooritada ohutut möödasõitu ja siis nii see toimiski

1 1 1 1

294

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.

LISA 22. Kirjeldage, kuidas te õppisite möödasõitu, vastuste kodeerimine vaatad tahavaate peegleid ja ette, veendud kas möödasõit on ohutu, lülitad sisse suunatule, möödud, lülitad suunatule sisse, et tagasireastuda Suunatuli, kontroll peeglitesse, vastasuunavööndisse ja pärast takistust suunatulega tagasi Õpetaja juhendamisel liikluses

2010 1 1 1

Teoorias sai selgeks ja siis õppesõidus tegin

Möödasõitu harjutasime linnast väljas mitme sõidukiga möödasõitu õppisime Tallinna-Tartu mnt-l. Teine õppeauto sõitis aeglaselt parema sõidutee ääre lähedal, võimaldades edukalt sooritada möödasõitu Kahe autoga (kahe erineva õpilasega) tehti üks tund, mil mindi möödasõitu harjutama nii asulas kui väljaspool asulat Meil oli möödasõiduks lausa olemas eraldi praktika ning arvestus

ei õppinud möödasõitu

Ei õppinudki

Ainult teoorias, tutvustati seadust Möödasõit on huvitav ettevõttmine, mida saab siis teha, kui keegi aeglasem sõitja juhtub ette sattuvat Ei olnud vajadust teha möödasõitu

Põhiliselt liiklustestide põhjal

Seda otseselt sõidutunnis ei räägitudki

Maanteel sõites ei tekkinud vajadust möödasõiduks Ei olegi õppinud möödasõitu, kuna selleks ei olnud mitte ühtegi korda head võimalust Teoorias Sõidutunnis ei tekkinud võimalust möödasõitu harjutada, kuna ei tekkinud sellist võimalust. Küll aga tegin mitu möödasõitu juhendajaga sõites. Minu ees aeglasemalt sõitva sõidukile piisavalt lähedale jõudes, käskis juhendaja mul veenduda m Oma juhendajaga (mitte sõiduõpetajaga) maanteel reaalsetes situatsioonides Õppisin rohkem juhendajalt Õppisin seda isaga. Sõitsin temaga koos ja kui ta leidis, et on ohutu teha möödasõitu siis ütles mulle kõigepealt mida ma tegema pean ja siis hoo pealt kordas seda omal käel

3 3 3

Ei oska öelda

Normaalselt

ei mäleta

2 2 2

3 3

4 4 4 4 4

295