Konservatiivide Vaba Sõna, 3 / 2021

ISSN 2504-5881

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja / 3/2021 issuu.com/konservatiividevabasona Martin Helme:

Mart Helme:

Peeter Ernits:

Henn Põlluaas:

„Rahvus­ konservatiivid on parim alternatiiv tänasele valitsusele.“

„Kas nad on hulluks läinud? See küsimus tekkib mul üha sagedamini.“

„Mis asi on süvariik ja miks kardab süvariik EKRE-t nagu tuld.“

„Eesti vajab presidenti, kelle südames on Eesti riik ja rahvas.“

Lk 4–5

Lk 6

Lk 9–10

Lk 10–11

ajaleht@ekre.ee www.ekre.ee Jaak Valge:

„Eesti väärib rahva poolt otsevalitud presidenti.“ Lk 12–13

EKRE 5+

Merliin Grauberg:

„Soomes elavad eestlased ei saa Eestis toimuvat kõrvalt vaadata.“ Lk 16

ehk viis põhjust, miks anda oma hääl Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna üle-eestiline valimisplatvorm lähenevateks kohalikeks valimisteks kannab nime „EKRE viis plussi“. Mis tasub oktoobris toimuvatel valimistel eelistada rahvuskonservatiivide kandidaate?

EKRE on kõige eestimeelsem erakond!

EKRE on kohalikku elu kõige enam soosiv erakond!

Me seisame vankumatult Eesti riigi ja rahva kaitsel. Me tagame eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Me ei kummarda võõra võimu ees. Me ei luba Eestit üle ujutada kaugest kultuuriruumist tulevate immigrantidega. Me ei lase suruda Eestile peale väärideoloogiaid. Me oleme vastu eurobürokraatia vohamisele ja Brüsseli ettekirjutuste kriitikata ülevõtmisele. Me hoiame Eesti avaliku ruumi eestikeelsena. Me seisame Eesti kultuuripärandi eest ja suurendame toetusi kollektiividele, kes kannavad edasi eestluse vaimu.

Me toetame koorilaulu, rahvatantsu ja pärimusmuusikat. Toetus meile on pluss Eesti asjale!

Me seisame selle eest, et igal pool Eestis oleks hea elada. Me teeme omavalitsustes otsuseid, mis toetavad kohalikku identiteeti ja lähtuvad püsielanike vajadustest. Me tagame erakorralise arstiabi, politsei, päästeja postiteenistuse. Me loome kõikjal Eestis korraliku internetiühenduse.

Me ühendame Eesti nüüdisaegsete teedega ning ajakohastame ühistranspordi liine ja graafikuid. Me tagame valveapteegi igas omavalitsuses, tõstame omaste hooldamise toe-

Fotod: KVS / Shuttestock / Scanpix

tuse riikliku miinimumpalgani ja parandame taastusravi kättesaadavust. Me edendame kogukonna heaolu ja turvalisust ning toetame loodushoidu edendavaid kodanikuühendusi. Toetus meile on pluss sinu kodukohale!

EKRE seisab kõige kindlamalt Eesti inimeste jõukuse eest!

Me seisame rahvusliku majanduse, kohaliku ettevõtluse ja heade töökohtade eest. Me ei kehtesta uusi makse ega tõsta olemasolevaid. Me toetame regio-

EKRE on kõige peresõbralikum erakond!

naalseid maksuerinevusi kohalikele ettevõtjatele. Me ei lähe kaasa nn rohepöörde ja teiste Brüsselist peale surutud kulukate kampaaniate ja ettekirjutustega, mis vähendavad Eesti konkurentsivõimet ning muudavad Eestis elamise kalliks.

Me oleme välismaise odavtööjõu kasutamise vastu, sest immigrandid võtavad töö meie inimestelt ja suruvad alla meie palgad. Me seisame Eesti inimeste hea käekäigu eest, et kellelgi ei oleks põhjust kodumaalt lahkuda ja võõrsil olijad saaksid koju tagasi tulla. Toetus meile on pluss sinu heaolule!

Me toetame noori peresid ja lapsi, et meie riik kestaks. Lapsed peavad saama parima hariduse, eestimeelse kasvatuse ja eluterved väärtushoiakud. Me langetame omavalitsustes lasteaia kohatasu ja tõstame lapse sünnitoetuse 1200 euroni. Me tõstame kooliteed alustava lapse toetuse 800 euroni. Me tagame kodulähedaste koolide säilimise ja igale lapsele vähemalt ühe tasuta huviringi. Me toetame aastaringset noortesporti, uuendades vanu spordisaale ja ehitades uusi. Me kaitseme lapsi ning hoiame LGBT+ ja multikultipropaganda lasteaedadest ja koolidest eemal. Toetus meile on pluss Eesti peredele ja lastele!

EKRE on demokraatiat kõige tugevamalt edendav erakond!

Me seisame selle eest, et tuua võim kodanikele lähemale. Me oleme presidendi otsevalimise poolt. Me toetame kodanikele laiema otsustusõiguse andmist. Me usume, et inimestel endil peab olema õigus otsustada suuremate muudatuste üle oma kodukohas. Me kehtestame omavalitsuse elanikele võimaluse algatada rahvahääletusi ning otsustada oluliste küsimuste üle referendumitel. Loome uued, väiksemad omavalitsused, kui inimesed seda soovivad. Me ei luba korruptsiooni, valetamist, varastamist ega üle­kohut.

Toetus meile on pluss demokraatiale ja vabadusele!

2

3/2021

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Euroopa Kohtu endine kohtunik: EKRE väärib tunnustamist vajaliku diskussiooni õhutamise eest

Reformierakonna lubatud elektri-, gaasi- ja diisliaktsiisi tõstmisega kaasneks üldine hinnatõus.

Foto: Shutterstock

Martin Helme:

Eesti majanduse arengu ja inimeste heaolu huvides ei tohi elektri-, gaasi- ja diisliaktsiisi tõsta EKRE fraktsioon esitas Riigikogule ettepaneku muuta eelmise valitsuse ajal langetatud aktsiisimäärad alaliselt kehtivaks.

EKRE esimehe Martin Helme sõnul püütakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise eelnõule esitatud muudatusettepanekuga tõkestada valitsuse plaani tõsta aktsiisimäärad tagasi 2020. aasta 1. maile eelnenud tasemele. „Reformierakonna lubatud elektri-, gaasi- ja diisliaktsiisi tõstmisega kaasneks üldine hinnatõus ja loodaks taas tingimused piirikaubanduse tekkeks ning riigieelarve laekumiste vähenemiseks. Eriti suure löögi alla satuks transpordisektor ja põllumajandus. Kaja Kallase valitsuse otsus majandust eelarvekärbete ja maksutõusudega pidurdada on põhjendamatu olukorras, kus enamik Euroopa riike on otsustanud koroonast räsitud majandust stimuleerida,“ märgib Helme.

Ta tuletab meelde, et Riigikogu eelmine koalitsioon ja valitsus kiitis mullu heaks diislikütuse, kütteõli, maagaasi ja elektrienergia aktsiisimäärade langetuse, et elavdada majandust, hoida tööhõivet, parandada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet, vähendada energia hinnasurvet ning tuua piiriülene tarbimine ja maksulaekumised tagasi Eestisse. „Maksumäärad tehti esialgu ajutised, et oleks võimalik hinnata uute määrade mõju nii majandusele kui ka riigieelarvele. Veidi enam kui aasta jooksul on maksualandused saanud positiivse kinnituse, nimetatud eesmärgid on täitunud. Prognoosid näitavad, et kehtivate maksumäärade jätkumisel on diisliaktsiisi laekumised saavutanud aasta-kahe jooksul taseme, mis oli enne kõrgemate määrade puhul.

Praeguses olukorras ei ole mitte mingisugust vajadust makse tõsta. Seniste madalate aktsiismääradega jätkamine on Eesti majanduse arengu ja kõigi meie inimeste heaolu huvides,“ ütles Helme.

Nagu mitmed teisedki juristid, näeb ka Euroopa Kohtu endine kohtunik Uno Lõhmus hiljuti valitsuserakondade poolt läbisurutud ABIS-e ehk biomeetriliste isikuandmete andmekogu seaduses põhiseaduslikku probleemi.

Lõhmuse sõnul muudab ABIS-e ja muude andmekogude ristkasutus meie privaatsuse veelgi haavatavamaks ning põhiõiguste piiramise õigustamiseks ei piisa paljasõnalisest kinnitusest, et nii on vaja turvalisuse ja julgeoleku kindlustamiseks.

Paradoksaalsel kombel oli just EKRE see, kes biomeetriliste isikuandmete andmekogu seadusele tuliselt vastu seisis, samas kui liberaalsed Reformierakond ja Keskerakond selle seadusega parlamendist üle sõitsid. Valitsuserakonnad lihtsalt ignoreerisid andmebaasi loomisega seotud põhiõiguslikke küsimusi.

EKRE võitles ABIS-e eelnõu vastu, sest sisuliselt loob see teatud ametnikele ja eriteenistustele võimaluse tungida eranditult kõigi inimeste eraellu ja saada kätte ka kõige delikaatsemad inimest puudutavad andmed, mille edasise kasutamise üle puudub kontroll nii inimesel enda kui ka avalikkusel. Biomeetriline näotuvastus ja kõik muu sellega seonduv võtab Eesti inimestelt pri-

vaatsuse ning kujutab endast moodsa totalitarismi importi Eestisse. Tulevikus on võimalik lisada koondatud andmebaasi ka igasuguseid muid andmeid, näiteks inimese terviseandmeid. EKRE-le tegi tõsist muret ka asjaolu, et Eestile vaenulike jõudude kätte sattumisel on ABIS-e tohutu ja praktiliselt kõigi Eesti elanike, sealhulgas kaitseväelaste, demineerijate ja paljude teiste spetsiifiliste ning tundlike elualade esindajate andmeid sisaldav andmebaas meie riigile ja nimetatud

mast probleemist, mille nimi on „jälgimine”; inimeste andmete kogumine andmekogudesse on üks jälgimise viise. Lugematud andmekogud on seepärast vaid osa probleemist. „Tundlikuma ühiskondliku närviga kodanikud märkavad ohte, mida jälgimine kaasa toob. Juba möödunud sajandi üheksakümnendatel aastatel võtsid sotsioloogid ja juristid kasutusele termini „jälgimisühiskond”. Sugugi mitte üksnes autoritaarsete riikide iseloomustamiseks. See tähis-

EKRE võitles ABIS-e eelnõu vastu, sest sisuliselt loob see teatud ametnikele ja eriteenistustele võimaluse tungida eranditult kõigi inimeste eraellu ja saada kätte ka kõige delikaatsemad inimest puudutavad andmed“ ­inimestele tõsiselt ohtlik.

Endine kohtunik Uno Lõhmus kirjutas ERR-i portaalis ilmunud artiklis: „EKRE väärib tunnustamist ühiskonnale vajalikku diskussiooni õhutamise eest, mis põhiõigusi puudutavates küsimustes on sageli olnud puudulik või olematu.“ Lõhmuse sõnul tuleb ABIS-e seadust vaadata osana suure-

tab valitsemise vormi, mida iseloomustab elanike kohta andmete kogumine ja analüüsimine,“ kirjutas Lõhmus.

Uno Lõhmus on olnud advo­ kaat, Riigikohtu esimees, Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik ja Tartu ülikooli õppejõud. Alates 11. maist 2004 kuni 2013. aastani oli ta Euroopa Kohtu kohtunik.

EKRE leiab, et Eesti ei tohi muutuda ühiskonnaks, kus tema kodanike üle peab valvet Suur Vend.

Foto: shutterstock

EKRE e-poest saab tellida erakonna logoga tooteid EKRE kodulehel asuvast e-poest saab osta erakonna ­logoga tooteid.

Valikus on erakonna sümboolikaga autolipud, nokamütsid, helkurid, kaelapaelad, luubid, prillipuhastuslapid, saunalinad, rinnamärgid,

T-särgid, veepudelid, sallid, kruusid, vihmavarjud jm.

Ostu eest saab tasuda pangaülekandega. Tellimuse saab kätte pärast raha laekumist erakonna kontole.

• Kauba saab tellida Omniva pakiautomaati.

Eesti ja Läti on ainsad Euroopa riigid, kus erakondade lihtliikmete nimekirjad on avalikud.

• EKRE e-pood asub veebiaadressil: pood.ekre.ee • Küsimuste korral saada e-kiri aadressil epood@ekre.ee Erakonna sümboolikaga tooteid tellides aitad kaasa rahvuskonservatiivse maailmavaate levikule.

Foto: KVS

www.ekre.ee

3/2021

EESTI EEST!

Euroopa Parlamendi saadik Jaak Madison.

Jaak Madison:

ETTEPANEK: Eesti peaks tegema avalduse Venemaa põlisrahvaste toetuseks EKRE fraktsioon tegi Riigi­ kogule ettepaneku võtta vastu poliitiline avaldus Venemaa põlisrahvaste toetuseks.

EKRE fraktsiooni liikme Ruuben Kaalepi sõnul aitaks avaldus juhtida tähelepanu aastakümneid kestnud ja viimastel aastatel hoogustunud venestamispoliitikale paljude Venemaa põlisrahvaste suhtes. „Avalduses mõistetaks hukka Venemaa Föderatsiooni võimude poolt ellu viidav venestamispoliitika, mille näideteks on seadusandlikud takistused rahvuskeelte õppimisele ning õpetamisele haridusasutustes, usuvabaduse piiramine, põlisrahvaste õigusi toetavate rahumeelsete meeleavalduste mahasurumine repressioonide ja füüsilise jõu abil, põlisrahvaste huve kaitsvate kodanikuliikumiste ekstremistlikuks kuulutamine ning sulgemine, põlisrahvaste õiguste eest seisvate aktivistide represseerimine, vangistamine ja põhjendamatult psühhiaatriahaiglasse paigutamine ning põlisrahvaste õiguse ignoree-

Avalduses toetataks kõigi rahvaste ustumatut enesemääramise õigust ning rõhu­tataks vajadust toetada Venemaa põlisrahvaste säilimist ja tutvustada nende ajalugu, kultuuri ja olukorda kogu maailmas.“ rimine saada osa oma põlistes elupaikades leiduvate loodusressursside kasutamisest,“ selgitas Kaalep.

Ta juhib tähelepanu asjaolule, et Venemaa tegevus põlisrahvaste suhtes on selges vastuolus ÜRO peaassamblee poolt 13. septembril 2007 vastu võetud põlisrahvaste õiguste deklaratsiooniga.

Euroopa välispiiridel on vaja piirikontrolli tugevdada

„Riigikogu peaks oma avalduses kinnitama vajadust uurida, kas Venemaa tegevus vastab ÜRO 9. detsembri 1948 genotsiidi vältimise ja karistamise konventsioonis toodud genotsiidi definitsioonile, mille järgi loetakse genotsiidiks muuhulgas rahvuslikule, etnilisele, rassilisele või usulisele üksusele tahtlikult selliste elutingimuste pealesurumist, mis põhjustab üksuse täielikku või osalist hävimist,“ ütles Kaalep. „Avalduses toetataks kõigi rahvaste kustumatut enesemääramise õigust ning rõhutataks vajadust toetada Venemaa põlisrahvaste säilimist ja tutvustada nende ajalugu, kultuuri ja olukorda kogu maailmas. Ühtlasi oleks avalduse eesmärk pöörduda ÜRO, Euroopa Liidu ja nende liikmesriikide poole üleskutsega tunnustada Venemaa põlisrahvaste vääramatut õigust säilitada oma rahvuslik omapära, keel ja kultuur ilma igasuguse diskrimineerimise või tagakiusamiseta.“

Inimelusid ei aita päästa mitte Euroopa piiride avamine illegaalsetele immigrantidele, vaid senisest tugevam ­välispiiride kontroll, leiab Euroopa Parlamendi saadik Jaak Madison.

Madison juhtis oma sõnavõtus Euroopa Parlamendi täiskogu­istungi immigratsiooniteemalisel arutelul tähelepanu, et immigratsioonisurve Euroopa piiridele on tugevnenud. „Selle aasta esimese nelja kuuga on registreeritud 36 100 Euroopasse saabunud illegaalset migranti, mida on kolmandiku võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Ühtlasi on Vahemerel uppunud sadu Euroopasse pääseda üritavaid inimesi,“ märkis Madison. „Aga erinevalt liberaalidest ja vasakpoolsetest, kes arvavad, et me peaksime Euroopa piirid immigrantidele lahti hoidma, et neid Vahemerel vähem hukka saaks, tuleb arvestada, et piiride lahtihoidmine ja immigratsiooni soosimine toidab eelkõige inimkaubitsejaid, kes teenivad selle äriga miljardeid eurosid.“ Madison osutab, et tugevama piirikontrolli tulemuslikkust tõestab Itaalia eelmiste aastate kogemus. „2017. aastal saabus Itaaliasse 170 153 illegaalset immigranti. 2018. ja 2019. aastal aga sulges Itaalia siseminister Matteo ­Salvini kõik sadamad välislaevadele, mis vedasid ilma dokumentideta inimesi. Immigrantide hulk langes kordades.

2018. aastal saabus Itaaliasse 23 037 ja 2019. aastal ainult 11 471 inimest. Pärast seda, kui Salvini võimult tõugati, hakkas sisserändajate hulk taas suurenema, ulatudes eelmisel aastal 34 000 inimeseni. Selle aasta numbrid tulevad veel suuremad.“ Madisoni sõnul tuleks Euroopa piiri- ja rannikuvalve ametile (Frontex) anda rohkem volitusi ja vahendeid Euroopa Liidu välispiiride kaitsmiseks.

liikmed. Reformi­ erakondlased Erkki Keldo, Heiki Kranich, Andrus Seeme ja Ants Laane­ots pole kordagi kõnepulti astunud.

Null sõnavõttu on kirjas ka korruptsioonikahtlusega keskerakondlasel Mihhail Korbil.

Endisel peaministril Jüri Ratasel (Keskerakond) on aga kirjas lausa üks sõnavõtt.

Foto: KVS

Kõige aktiivsemalt võtavad Riigikogus sõna rahvuskonservatiivid Riigikogu kevadistungijärgul olid tublimad sõnavõtjad mõjukaima opositsioonierakonna EKRE liikmed.

Kalle Grünthal (EKRE) on sõna võtnud koguni 491 korda, Peeter Ernits (EKRE) 351 korda.

Neile järgneb Tarmo Kruusimäe (Isamaa), kes on kõnelenud 328 korral. Seejärel taas ekrelased Henn Põlluaas (277), Mart Helme (274) ja Helle-­ Moonika Helme (232).

Sõnaahtruse poolest paistavad silma valitsusparteide

Foto: Scanpix

Foto: Fennougria.ee

Kalle Grünthal – paljude arva­tes konservatiivide eriüksuslane.

Foto: Scanpix

Soome-ugri rahvaste põlised asualad.

3

4

3/2021

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

Martin Helme:

www.ekre.ee

Martin Helme kõnelemas tänavu võidupühal Viljandimaal Paistus vajadusest hoida ja kaitsta Eesti riiki ja rahvast.

Foto: KVS

Rahvuskonservatiivid on parim alternatiiv tänasele Eestit lammutavale valitsusele Praeguse Reformierakonna ja Keskerakonna valitsuse rumal kärpepoliitika kahjustab Eesti riigikaitsevõimet, paneb käe lastevanemate taskusse ja annab hoogu juurde maapiirkondade mahajäämusele. Üha rohkem inimesi on seetõttu hakanud toetama rahvuskonservatiive, ütleb EKRE esimees MARTIN HELME intervjuus Konservatiivide Vaba Sõnale.

Võtame kokku esimese poolaasta, mis algas valitsuse vahetusega. Mida on rahvuskonservatiivid viimasel poolaastal opositsioonis saavutanud?

Aasta on olnud pöördeline, võiks isegi öelda, et pöörane. Kui meil valitsuses vaip alt tõmmati, siis võtsime teadliku hoiaku – me ei käitu opositsioonis nii, nagu käitus Reformi­erakond. Me ei lahmi ega räuska, vaid teeme sisulist kriitikat ja pakume sisulist alternatiivi.

Arvan, et seda ootavad meilt ka meie toetajad. Meie töömeetod opositsioonis on keskenduda neile valitsuse otsustele ja seaduseelnõudele, mis meie hinnangul teevad

Eestile kahju. Oleme tõstatanud teemad, näidanud, mis on plaanis valesti ning pakkunud alternatiive.

Oleme seda teinud väga tõhusalt, esitades eelnõudele kümneid, vahel sadu muudatusi – aga mitte kunagi 10 000 või 50 000, nagu tegid reformikad või sotsid –, küsinud Riigikogu saalis maksimaalselt küsimusi, pidanud maksimaalselt kõnesid.

Reformierakond ega sotsid ei teinud opositsioonis kunagi midagi taolist, nemad suutsid ainult lärmata.

Kahjuks teame, et meedia ei teinud iial etteheiteid Kaja Kallasele, kui ta mõnitas umbusaldatavate ministrite vanust või süüdistas valitsust riigireetmises. See kõik oli

aktsepteeritav poliitiline kultuur.

Seesama meedia on nüüd tormanud Kaja Kallase valitsusele appi, kuna meie tegevus opositsioonis on sedavõrd tõhus nii valitsuse plaanide takistamisel kui ka valitsuse ebakompetentsuse paljastamisel.

Me ei olnud nõus heaks kiitma politseiriiki loovat NETS-i eelnõu ja selle surve tagajärjel oli valitsus sunnitud seadusesse sisse kirjutama meie soovitud muudatused.

Oleme seni edukalt suutnud hoida komisjonis kinni meediateenuste seadust, millesse on sisse kirjutatud meediaväljaannete tsensuur. Kuigi meil ei õnnestunud ära hoida ABISse­seaduse läbi surumist, sundisime

koalitsiooni ohverdama selle nimel terve hulga muid seadusi, mis jäidki kevadel menetlemata. Ühtlasi näitasime, mis hakkab saama, kui valitsus oma teerullipoliitikat jätkab.

Kõige suuremaks saavutuseks opositsioonis pean aga ehk seda, et meil on õnnestunud end kehtestada kui kõige selgem ja usutavam alternatiiv tänasele valitsusele. Meil on ette näidata saavutused ajast, mil olime valitsuses ja meil on ette näi-

Millise hinnangu annate Kaja Kallase valitsuse tegevusele? Üheselt negatiivse. Kuna sündmusi on olnud palju, kipuvad inimesed juba unustama, et Kaja Kallase juhtimisel kujunes Eestist selle aasta varakevadel maailma kõige kõrgema koroonanakatumisega riike. See oli valitsuse otsuste tagajärg, mitte paratamatus. Eriti haleda läbikukkumisena paistab see eelmise valitsuse saavutuste taustal, mil me

Reformierakond ja Keskerakond viivad ellu poliitikat, mis on kahjulik isegi nende enda valijatele.“ Martin Helme

data hoopis teistsugune plaan Eestile, kui on tänasel Reformi ja Keski valitsusel. Inimesed näevad seda ja üha rohkem inimesi on asunud meid toetama.

olime esimese laine ajal Euroopa ja maailma üks paremini hakkama saavaid riike – kusjuures teadmist ja kogemust selle haiguse kohta oli palju vähem. Vaktsineerimisega ei

www.ekre.ee

saada siiani korralikult hakkama, kuigi vaktsiinipuuduse taha ei saa enam ammu pugeda.

Aga koroonakatastroofist suutis Kallas marssida edasi järgmiste hävingute poole. Tuues ettekäändeks koroonakriisi, soovib end liberaalseks nimetav valitsus ehitada totalitaarset ühiskonda. Totalitaarsuse ihalus kumab vastu tervest hulgast seadustest. NETS-ist ja ABIS-est juba rääkisin, meediateenuste seadusest ka, lisaks on veel terve hulk seadusi, kuhu väikeste, aga oluliste tükkidena peidetakse suurt kõikehõlmavat jälgimisühiskonda ja politseiriiki.

On groteskne, et samal ajal käib Kallas välismaa ajakirjanikele rääkimas, kuidas ta muretseb koroonakriisi ärakasutamise pärast valitsuste poolt, et saavutada suuremat kontrolli oma kodanike üle. Täpselt sedasama teeb ta ju ise ka. Aga koroonakatastroofi ja politseiriigi ehitamine ei ole tema ainsad hädad.

Lisaks surus valitsus parlamendist läbi võib-olla et ühe kõige kaalukama seaduse viimastel aastatel üldse: EL-i taastefondiga liitumise otsuse. See muudab põhimõtteliselt Euroopa Liidu ülesehitust ja meie suhteid Brüsseliga ning staatust selles liidus. Eesti võttis endale teiste riikide eest rahalisi kohustusi ning oli vastutasuks nõus, et Brüssel saab suuremad õigused meie maksu- ja eelarvepoliitika üle. Valitsusel oli nii kange häda selle eelnõuga, et sidus selle usaldushääletusega.

Kallase valitsus on asunud ka täiesti valele teele seoses oma eelarvekärpe plaanidega. Tegemist on Reformierakonna 10-20 aastat vana plaadiga, mis ei ole kuidagi adekvaatne tänases poliitilises ja majanduslikus reaalsuses. Rumal kärpepoliitika kahjustab Eesti riigikaitsevõimekust, paneb käe lastevanemate taskusse ja annab hoogu juurde maapiirkondade mahajäämusele. Meie valitsuse aegne majanduspoliitika on loonud tingimused väga heaks majanduse taastumiseks, praegusel valitsusel ei ole mingit põhjust riigieelarvet kärpida.

Asjaolu, et Kaja Kallas ja Keit Pentus-Rosimannus oma vana plaadi külge nii kramplikult klammerduvad, näitab kahte asja. Esiteks, Reformierakonnas ei ole juba ammu ühtegi uut ideed. Teiseks, nad on silmapaistvalt kehvad poliitikud, kes lihtsalt ei saa aru, millises poliitilises ruumis nad toimetavad.

Kui Kallase valitsuse esimestel kuudel tundus, et nende ainus soov on tühistada eelmise valitsuse tehtu, mistõttu panid nad seisma 4-realiste maanteede ehituse ja summutasid rahapesu uurimised, siis nüüdseks on selgunud, et neil on siiski ka mingi oma eesmärk. Selleks on elu tagasi keeramine aastasse 2016, mil Reformierakond kukutati.

Reformierakonna toetajad üritavad takistada opositsioonil Kaja Kallast kritiseerimast, pidades igasugust kriitikat rünnakuks Kallase kui ema ja naise vastu.

Kuidas te neile vastate?

Need inimesed tuleb välja naerda.

Esiteks tuleks neile muidugi meel-

3/2021

EESTI EEST!

de tuletada, kuidas pidas end üleval opositsioon siis, kui meie valitsuses olime. Indrek Saar lasi pensionireformi ajal Riigikogu saalis saluuti, nüüd poetab ta aga pea õlal ja väriseva häälega pisarakest sellest, kuidas kõiges on alati süüdi EKRE. Teiseks, me ju kõik mõistame, et eesmärk on kehtestada poliitilises võitluses standard, mille järgi ei ole meile mitte midagi lubatud, neile on aga lubatud kõik. Tavaline liberaalide ja punaste arusaamine asjadest: kui meie seda teeme, siis see on okei. Üritades tembeldada igasugust kriitikat peaministri või valitsuse vastu solvamiseks või kultuurituseks üritatakse tegelikult lõpetada kritiseerimise üldse. Nad ei taha, et me teeks mingit kriitikat või kui teeme, siis nii hambutult, et see valitsust ei segaks. Neid reegleid me kindlasti kehtestada lasta ei kavatse. Ja kui nad pikalt jätkavad juttu sellest, et Kaja Kallas on nii õrn ja abitu ja kaitsetu, et kogu meedia ja vasakpoolne arvamusavaldajate paraad peab teda kaitsma minema, siis nad lihtsalt kinnistavad juba niigi maad võtvat arvamust, et meil on hale ja abitu peaminister, kes ei saa oma tööga hakkama.

Muide, kas pole mitte naeruväärne seegi, et valitsuse ametisse astudes olid nad ise nii uhked, et pooled ministrid on naised. Nüüd järsku ei tohi naisi valitsuses kritiseerida. Kas see oligi plaan? Et pooled ministrid on kohe poliitiliselt puutumatud? Meie ei ole kunagi vahet teinud, kas poliitik on mees või naine, oluline on, et ta oma tööga hakkama saab. Nüüd on liberaalid jälle ise paljastanud oma triibuliste nimekirjade tegeliku eesmärgi: pääseda lati alt läbi. Ma ei ole nõus suhtuma naistesse nii, nagu oleks tegemist inimestega, kes omal jõul

tikat kui ka energiapoliitikat. Kui sinu poolt toetatud erakond hakkab ellu viima poliitikat, mis teeb sulle kahju, otsid sa endale mõne teise poliitilise eestkõneleja teiste parteide hulgast.

Kolmandaks tuleb meile kindlast kasuks see, et ülejäänud opositsioonierakonnad on väga nõrgad.

Aga meie populaarsuse kasvu saavutamisel on olnud väga oluline meie erakonna tugevnemine.

Ainuüksi sel aastal on meiega liitunud ligi tuhat uut inimest. Need on inimesed, kes näevad, et poliitikas on asjad halvasti ja tunnevad soovi või vajadust oma panus asjade parandamiseks. Seoses kohalikeks valimisteks valmistumisega on meil

Tuues ettekäändeks koroonakriisi, soovib end liberaalseks nimetav valitsus ehitada totalitaarset ühiskonda. Totalitaarsuse ihalus kumab vastu tervest hulgast seadustest.“ Martin Helme

EKRE esimees Martin Helme ja Itaalia mõjukamaid poliitikuid, endine siseminister Matteo Salvini tänavu mais Portugalis Euroopa Parlamendi rahvuslike erakondade liidrite kohtumisel.

Foto: erakogu

kogu erakonna organisatsioon erilise hooga tööle pandud, tahame

Martin Helme

EKRE toetus on jõudnud avaliku arvamuse küsitlustes Reformierakonnale kannule.

Millest on see tingitud?

Inimesed näevad kontrasti meie erakonna ja tänase valitsuse vahel.

Inimestes on aastatega tekkinud kindlus, et meie mitte ainult ei luba, vaid ka tegelikult teeme teisiti.

EKRE on parim alternatiiv tänasele Eestit lammutavale valitsusele ja me koondame enda taha inimesed, kellele tänane valitsus halba teeb. Neid inimesi on kahjuks väga palju. Siin peitubki ehk teine põhjus. Näeme, kuidas Reformierakond ja Keskerakond viivad ellu poliitikat, mis on kahjulik isegi nende enda valijatele.

See puudutab nii maksupoliitikat, regionaalpoliitikat, hariduspolii-

väga hinnatud, tuues erakonnale alati väga korraliku hulga hääli.

Usun, et iga endast lugupidav erakond peaks siiski presidendivalimistel oma kandidaadi esitama. Kogu see pimesikumäng, mis praegu toimub, on ju avalikkuse petmine. Tegelikult otsivad koa-

litsioonierakonnad ikkagi inimest, kes oleks neile sobilik, nad lihtsalt ei taha, et avalikkus peaks teda seotuks nende erakonnaga. See on avalikkuse eksitamine ja teeb edasist kahju nii presidendi institutsioonile kui ka poliitika üldisele usaldusväärsusele.

Üritades tembeldada igasugust kriitikat peaministri või valitsuse vastu solvamiseks või kultuurituseks üritatakse tegelikult lõpetada kritiseerimise üldse.“

võrdses konkurentsis hakkama ei saa. Minu meelest on hoopis see päriselt solvav.

Otsisime viisi, kuidas luua üleriigiline poliitiline platvorm, mis vaatab poliitikat tavainimese pilguga ja vastab küsimusele: mis on minul sellest kasu, kui annan oma hääle teile. Selle põhjal panimegi kokku nimekirja asjadest, mis peaksid iga inimese elus meid toetades pare-

5

jõuda igasse Eesti linna ja külasse.

Ma olen piiritult tänulik meie erakonna aktiivi panuse eest – neil inimestel püsibki kogu meie organisatsioon ja just organisatsioon on see, mis kannab meid poliitikas.

Rahvuskonservatiivide kohalike valimiste üleriigiline programm kannab nime EKRE viis plussi.

Miks just viis plussi?

maks minema ehk plusspoolel olema. Usun et see kõnetab inimesi.

EKRE esindaja presidendivalimistel on Henn Põlluaas. Miks on ta teie meelest parim valik sellele ametikohale?

Henn näitas oma soliidsust ja poliitilist tasakaalukust Riigikogu esimehena. Ta pidi tulema toime viimaste aastakümnete kõige hüsteerilisema ja räuskavama opositsiooniga ja sai sellega väga hästi hakkama. Samas näitas ta, et on väga pädev kõrgetasemeliste väliskülaliste võõrustamises – Riigikogu spiikril käivad külas teiste riikide parlamentide juhid, presidendid ja kroonitud pead. Samuti oli ta väga tasemel meie rahvuslikel tähtpäevadel, pidades kõnesid, mis olid ühteaegu pidulikud, rahvuslikud, soliidsed ja soojad. Henn on erakonnas väga armastatud ja hinnatud inimene, ta on ka valijate poolt

Liberaalid on paljastanud oma triibuliste nimekirjade tegeliku eesmärgi: pääseda lati alt läbi.

Ma ei ole nõus suhtuma naistesse nii, nagu oleks tegemist inimestega, kes omal jõul võrdses konkurentsis hakkama ei saa.“ Martin Helme

Mai lõpus kohtusite Portugalis Euroopa Parlamendi gruppi Identiteet ja Demokraatia (ID) kuuluvate rahvuslike erakondade liidritega. Millises seisus on praegu Euroopa rahvuslus?

Mõnes mõttes on seis parem, kui 5-10 aastat tagasi. Veel üsna hiljuti ei olnud paljudes Euroopa riikides rahvuslikke parteisid üldse olemas.

Immigratsioon ja Euroopa Liidu üha jultunumad võimukaaperdused on tekitanud selliste erakondade järele poliitilise nõudluse. Teisest küljest on nii mõneski Euroopa riigis olukord nii käest ära läinud, et on raske näha, kuidas normaalsus taastada. Prantsuse Rahvusrinde inimesed rääkisid, et riigis on demograafiline andmestik salastatud, aga tänaseks on juba üle 30 protsendi elanikest moslemid, ja sisseränne muudkui kasvab. Need ühiskonnad on rebenemise äärel.

Mida suuremaks lähevad aga pinged ühiskonnas, seda rohkem üritavad valitsused kehtestada karme piiranguid sõnavabadusele või poliitilisele opositsioonile. Sellepärast ongi vaja teha koostööd, et olla üksteisele toeks ja koordineerida ühiseid tegevusi. Kui me koostööd ei tee, siis murravad globalistid meid ükshaaval maha.

Kas kandideerite ka ise kohalikel valimistel? Kus? Ikka kandideerin. Olen põline tallinlane, emapoolne suguvõsa on olnud Tallinnas alates Põhja­sõjast, võimalik et veelgi varasemast. Olen aastaid kandideerinud Tallinnas, Riigikogu valimistel Nõmme-Mustamäe ringkonnas, kohalikel valimistel Mustamäel. Olen oma elu jooksul elanud nii Kesklinnas, Õismäel, Lasnamäel, Mustamäel kui ka Nõmmel, tunnen oma kodulinna hästi. Eelmistel kohalikel valimistel valiti mind Tallinna volikogusse, kus ma töötasin kuni valitsusse minekuni. Olen Tallinna asjadega hästi kursis ja mulle on tähtis, et Tallinn oleks hästi valitsetud. See on minu kodulinn, ma armastan seda linna ja ma tahan, et see oleks ilus, hästi korraldatud.

6

3/2021

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Hullumeelsuse import Eestis on suurem osa poliitikas esindatud jõude nõus Eesti riiki ja rahvast kahjustavate hullumeelsete ideede impordiga. Ainus, kes vastupanu osutab, on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, kirjutab EKRE aseesimees MART HELME.

K

as nad on hulluks läinud?

See küsimus tekkib mul viimasel ajal üha sagedamini.

Kas inimene, kellest on saanud kahtlastel asjaoludel Ameerika Ühendriikide president, on ikka adekvaatne, kui ta väidab, et USA ja maailma kõige suuremaks väljakutseks on vabanemine valge rassi ülimuslikkusest? Kas pole tegemist ilmselgelt tagurpidi pööratud rassismiga, mis kõigele lisaks on omandanud mauistliku kultuurirevolutsiooni jooned? Pean siin silmas kohalikku või maailmaajalugu muutnud inimeste nagu Kolumbuse, Churchilli ja paljude teiste kujude mahakiskumist, ajaloo ümberkirjutamist ja selget klassivõi rassiviha kandvate hinnangute andmist.

Kas nad on hulluks läinud, kui püüavad inimestele sisendada, nagu oleks rahvuslik kuuluvus, rahvuslus kui niisugune midagi peaaegu kuritegelikku ja nagu oleks rahvusriigid tänapäeva maailmas 19. sajandi jäänuk, mille likvideerimise kallal tuleb kõigil palehigis töötada?

Paneme asjad Eesti konteksti: meie rahvuslik suurüritus laulupidu, mida isegi nõukogude võim ei julgenud puutuda rohkem kui kratsida mõnede riigitruude laulude lisamisega veidi, on kvalifitseeritud millekski, millel pole moodsas maailmas enam kohta, mis tuleb moderniseerida (loe: muuta postmodernistlikku helikeelt kasutavate teostega lauldamatuks ja suuremale osale rahvale vastuvõetamatuks) ning mille baltisaksalik algne kude tuleb tunnistada euro­ imperialistlikuks, mõnede vasakradikaalide sõnul koguni natslikuks.

Praegune valitsus sai koroonale viidates jätta sobivalt ära sellesuvise koolinoorte laulu-ja tantsupeo.

Tõepoolest, seal võib ju hakata noores hinges võrsuma mõni rahvusriigi ideele truu seemneivake. Ja

rahvusriik on teadagi üks rassistlik nähtus, mis tuleks ära keelata!

Kas nad on hulluks läinud, kui võitlevad ühiskonna konsensuslikku tasakaalu meeleheitlikult purustada püüdes n-ö kõigi inimeste, eelkõige aga immigrantide ja homode „võrdsete õiguste” eest, peites seda silmakirjalike armastusest ja humanismist rääkivate loosungite taha? Mustad elud loevad!

Kes süveneb, teab, et paljudel puhkudel kuuluvad need mustad elud bandiitidele, narkokaupmeestele, kupeldajatele, inimkaubitsejatele ja teistele tegelastele.

Samal ajal ei loe aga vasakliberaalsetes unelmates hõljuvatele võimuritele ja nende suuvoodriteMitmes USA linnas kisti eelmisel aastal vasakpoolsete survel või otsesel osavõtul maha maadeavastaja Christoph Kolumbuse monumendid.

Foto: Scanpix

Legendaarne Suurbritannia peaminister ja Nobeli auhinna laureaat Winston Churchill ei saa hauaski rahu: liikumine Black Lives Matter peab vajalikuks „rassistiga“ arveid klaarida. Foto: Scanpix

le, ehk lääne liberaalsele peavoolumeediale (Eesti kaasa arvatud) absoluutselt valged elud Lõuna Aafrika Vabariigis, kus sellest riigist rikka ja eduka maa teinud europiide tapetakse, vägistatakse ja oma kodudest lahkuma sunnitakse. Milleni seesugune valge rassi „ülemvõimu“ vastu võitlemine viib, seda võis näha Zimbabwes (endise nimega Rodeesia), mis on praegu langenud täielikku vaesusesse ning kaosesse.

Ahjaa, ja siis veel need homod, kelledelt olevat väidetavalt võetud õigus armastada. Õigust armastada ei saa kellelegi anda, samuti ei saa seda kelleltki võtta. See, mida agressiivsed ja sallimatud homoõiguslased tegelikult nõuavad, on privileegid. Niisugused privileegid, mida pole üheski ühiskonnas ka heteroseksuaalidel, kes ometigi moodustavad iga sootsiumi kandva osa ja tagavad selle majandusliku ja sotsiaalse funktsioneerimise.

Homode „õiguste” eest võitlemise

muutmine lääne ühiskonna keskseks teemaks kujutab endast otsest solvangut tõeliselt haavatavate ühiskonnagruppide nagu puuetega inimesed, vaesuses elavad vanurid, üksikemad, orvud jne vastu.

mesi, eelkõige aga lapsi sellega, nagu ähvardaks planeeti ökosüsteemi kokkuvarisemise tulemusena katastroof? Kas te saate aru, et võtate seesuguse retoorika korrutamisega lastelt lapsepõlve? Kas te saate aru, et te pärsite inimeste ettevõtlikkust ja kõigutate nende psüühilist tasakaalu?

Ma olen 71-aastane ja mäletan, kuidas minu lapsepõlve mürgitas päevast päeva korrutatud jutt sellest, kuidas pahad imperialistid alustavad kohe-kohe tuumasõda, mille tulemusena elu Maal hävib.

Elame veel!

Ma tean neid jutte kliimakatas­ troofist juba vähemalt viiskümmend aastat. Selle aja jooksul olen ma üle elanud mitu maailmalõpu tärminit.

Mida aga ei ole, on tegelik kliima­ katastroof ja tegelik maailma lõpp.

Rohepööre ja kliimaneutraalsus

1960. aastatel lääne vasak­ liberaalsetes ülikoolides ­massi­mõrva­ritele Stalinile ja Maole kiidulaulu laulnud põlvkond on poliitikas jämeda otsa enda kätte saanud, oma iidolite ideid veidi ajakohastanud ja ellu rakendama asunud.“ Mart Helme

­ iigijuhid, kes vastutavad sotsiaalR se tasakaalu ja kõige nõrgemate toimetuleku eest, peaksid seda ometi mõistma.

Lisaks – kas nad on tõesti hulluks läinud, kui hirmutavad ini-

olevat ainsad, mis meid maailma lõpust päästavad. Selle nimel tuleb püksirihma pingutada, rahvuslikust majandusest loobuda ja senisest kõrgemaid makse maksta. Ühesõnaga: lõputu õudus, et p ­ ääseda

õudsest lõpust. Millegipärast lähevad aga rikkad selle kõige juures aina rikkamaks ja heaoluühiskonna tugisambaks olnud keskklass järjest vaesemaks.

Ma elasin 40 aastat ühiskonnas, kus kõiki katsumusi tuli taluda helge kommunistliku tuleviku nimel. Nüüd on kuuekümnendatel aastatel lääne vasakliberaalsetes ülikoolides massimõrvaritele ­Stalinile ja Maole kiidulaulu laulnud põlvkond poliitikas jämeda otsa enda kätte saanud, oma iidolite ideid veidi ajakohastanud ja ellu rakendama asunud.

Eestis on enamik poliitikas esindatud jõude selle hullumeelsuse impordiga nõus. Ainus, kes vastupanu osutab, on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Ja see teeb mõistetavaks ka selle silmitu, fakte moonutava ja valet produtseeriva viha, mis peavoolumeedia ja konkurentide sõnavõttude kaudu päevast päeva avalikkusesse paisatakse.

Sest teebki ju viha, kui oled alla andnud, kui oled marionetiks muudetud, kui eelistad võõraid käsulaudu oma rahvale ja sinu alandlikkust hakkab segama keegi, kes ei ole alla andnud ja keda pole õnnestunud allaandmisele meelitada ega ära osta.

Kui ma olin poisike, ütles üks mu ema sõbranna mulle: sina oled nii sitke tüüp, et sind on veel vähe tappa, sind tuleb ka pikali lükata.

Ka EKRE on sitke nagu kass, kellel on üheksa elu. Need on elud, mis tulevad otse eesti rahvalt, sügaval meie rahva südames elavast usust meie igavesse kestmisse.

www.ekre.ee

3/2021

EESTI EEST!

7

Kas peremehed või saamamehed? „Paneme ühiselt saamameestel tee kinni ning anname kodukandi asjadele uue hoo,“ kirjutab EKRE juhatuse liige SIIM POHLAK. „Teeme meie koduvallad ja linnad korda.“

T

eeme ära talgute raames on Tuhala kandi külarahvas aastaid koristanud koduküla keskust ning küla läbiva maantee kraavipervesid. Talgud toimusid ka tänavu. 1. mai hommik oli päikeseline ja pärast keskuses kogunemist liikusid talgulised igaüks omas suunas. Esindasin meie pere koos vanema tütrega ja meie tee viis Tuhala keskusest eemale, Harju- ja Raplamaa piiri suunas. Kui oma piirkonda kohale jõudsime, oli seal „saaki“ siiski üsna hõredalt – mõni tanklast pärit kohvitops, burgeri­paber või õllepurk, üldiselt ühekaupa tee­ pervele või kraavi visatud.

Võõrtööliste ükskõiksus Taaskord ühe päikese käes helkiva pudeli järele kummardudes vaatas aga kraavisügavusest vastu suurem kilekott, mis oli osaliselt katki ja väljutanud kraavipõhja kellegi moonakoti jäägid. Kraavis oli hulgaliselt ukrainakeelsete siltidega pakendeid, pudeleid ja konservikarpe. Korralik kuhi. Prahti kokku korjates hakkas mõttes joonistuma moonakoti eelmise omaniku kuju.

ja Raplamaa piiril oli veel maad, jõudsin lapsele küsimise peale selgitada, miks inimesed üldse autoakendest sodi välja loobivad ja jäin selle mentaliteedi juurte üle ka ise juurdlema. Mõttes jäid kõlama kaks sõna – ükskõiksus ja hooletus. Mõisted, mis peremehetundega kokku ei käi, ei üksikisiku ega laiemalt rahva peale vaadates.

Põhjamaiseid rahvaid, kelle hulka eestlased kahtlemata kuuluvad, on karmid loodusolud aasta­tuhandetega lihvinud ja kujundanud neis peremehetunde selle parimal kujul. Alles mõned inimpõlved tagasi maksis meie piirkonnas karmilt kätte vähimgi hooletus ja ükskõiksus. Kui oodatud viljasaaki ei tulnud või kartul võtmata jäi, siis oldi hädas, näljas. Erinevalt rändrahvastest ja hõimudest, kes liikusid parema saagi ja elupaikade otsingul pidevalt ringi, kujunesid Läänemere ääres juba ammu välja paiksed rahvad, kellel tekkis side paikkonnaga, kus nad elasid, oma kultuur ja kombed, kohapärimus.

„Käib kah“ suhtumine omavalitsuses Hoolimata sellest, et nõukogude okupatsioon paiskas meie rahva laiali ning hävitas peremehetunnet, on seda tänases Eestis endiselt alles. Paljud majapidamised, külad ja vallakeskused on puhtad, korras, suvel lilleõites, talvel jõulutuledes.

Kuid väliselt küljelt asjade sisule vaadates pole kõik kahjuks nii roosiline, kui arvata võiks. Peremehetunde asemel troonib valitsemises „käib kah“ suhtumine, millel on ühised juured nende tolguste mõttemaailmaga, kes oma sodi autoaknast meie ühisesse ruumi lennutavad.

EKRE-l on poliitilist jõudu ning üleriigiline ja ühtehoidev meeskond.“ Siim Pohlak

Ilmselgelt ei olnud tegu Nõiakaevu ja Tuhala kandi kultuuripärandiga tutvunud Ukraina kultuuri- ja loodusturistidega, vaid meie kandist läbi rallinud autotäie Ukraina võõrtöölistega, kes otsustasid oma prügist autoakna kaudu mugavalt vabaneda; mingit emotsionaalset sidet või pistmist neil meie kodukandiga ju ei olnud.

Kuna meie sihtpunktini Harju-

Omavalitsuse asja aetakse valla- või linnajuhtide poolt paljudes kohtades vaid enne valimisi ning ühist ruumi saastatakse kasutu bürokraatiaga kohtades, kus see on täiesti mittevajalik. Loomulikult pole see kõikjal nii, aga probleeme on ja nendest ei tohi mööda vaadata. Saamameestest vallavoli­kogu või linnavalitsuse liikmed, kes kasutavad oma ametikohta peami-

Oma ahnuses lõhestavad saamamehed kohalikku kogukonda, moodustades väikese kartelli, kellele jagatakse omavalitsuse raha või vara.

Foto: Shutterstock

selt isiklike huvide rahuldamiseks, ei suuda tekitada ühisel kodukandil põhinevat ühtsustunnet. Vastupidi, oma ahnuses lõhestavad nad kohalikku kogukonda, moodustades väikese kartelli, kellele jagatakse omavalitsuse raha või vara, vallarahvas vaadaku pealt. Loosungites võidakse isegi olla kogukonna ühendajad, aga tegelikult puudub ilusa jutu taustal igasugune maailmavaade ja sisu, neile on oluline vaid vallamajast tulev rahavoog.

Liikumapanevaks jõuks on saamahimu. On kurb, et taoliste saamameeste libeda jutu ja soperdamise tagajärjel on paljud võimekad inimesed, kellel võiks olla kodukandile palju anda, kohalikust volikogust eemale hoidnud.

Ärme jäta saama-­ meestele ruumi!

Ma ei kutsu üles pead norgu laskma, vastupidi – saamameestel on täpselt niipalju tegutsemisruumi, kui peremehed- ja naised seda neile annavad. Kutsun kõiki tõsiselt mõtlema, kas ollakse rahul sellega, kuidas kodukohas asju aetakse. Kas koha-

Kohalik ja rahvuslik ühtsustunne ning ühistegevus on parim vundament sellele, et tänased noored jääksid või tuleksid ühel päeval tagasi oma kodukohta, et Eesti küla elaks.“ Siim Pohlak

likud vallajuhid ja volikogu liikmed on mõne äriklanni topised või iseseisvad, visiooniga tegijad; kas vallaelu edeneb stabiilselt või vaid kord nelja aasta tagant kerkivate lainetena. Kui sa näed, et saaks paremini, siis ära jää kõrvaltvaatajaks, ära jäta saamameestele ruumi!

Meist kõigist sõltub see, kas omavalitsuse raha kasutatakse ühiseks hüvanguks või kellegi isiklikuks asjaks, kas ääremaadega arvestatakse, kas koolid jäävad püsima ja kas haridusasutuste juhtideks on kohalikku kultuuripärandit ja rahvuslikku identiteeti väärtustavad särasilmsed inimesed või noorsugu ümberkujundada

soovivad tuhmi pilguga globalistid-­ aktivistid. Kohalik ja rahvuslik ühtsustunne ning ühistegevus on parim vundament sellele, et tänased noored jääksid või tuleksid ühel päeval tagasi oma kodukohta, et Eesti küla elaks.

Teeme Eesti korda, teeme meie koduvallad ja linnad korda.

EKRE-l on poliitilist jõudu ning üleriigiline ja ühtehoidev meeskond. Tule ja kandideeri kohaliku omavalitsuse valimistel Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimekirjas: paneme ühiselt saamameestel tee kinni ning anname kodukandi asjadele uue hoo.

8

3/2021

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Võitlus süvariig Mis on süvariik, kuidas see tegutseb ja miks kardab süvariik EKRE-t nagu tuld, seda selgitab endine ajakirjanik, praegune Riigikogu liige PEETER ERNITS.

K

uigi süvariigist rääkijaid on püütud jonnaka järjekindlusega tembeldada vandenõuteoreetikuteks, olen mina Riigikogu liikmena avastanud üllatusega, et paraku on asjal tõsi taga. Ehkki valija läkitab Toompeale kellegi oma huve esindama, tahab end mõnusalt sisse seadnud juhtivate ametnike klann muuta rahvasaadiku oma kuulekaks käpikuks.

Ametnikud vaatavad poliitikute peale küünilise rahuga. Poliitikud tulevad ja lähevad, nemad jäävad.

Pole vahet, kas tegemist on Riigi­ kogu liikme või ministriga. Üks kamp statiste kõik. Ametnikud mitte üksnes ei jää, vaid ka teavad, mida tuleb teha ja kuidas. Sest nad on siin juba kaua olnud, neil on sidemed ja nende käes on informatsioon, loomulikult kõige värskem.

Ametnikel on õigus, sest just informatsioon on see, mis maksab.

Kelle käes on informatsioon, see ka valitseb. Kuid mis mõte on siis valimistel? Milleks see kõik, kui inimene, kelle rahvas oma esindajana Toompeale läkitab, ei saa lubatut ellu viia?

Ametnikud kirjutavad seadusi, panevad kokku riigieelarve, ent samal ajal üritavad oma tegevust üha enam salastada.

Süvariik või ABS? Sõna süvariik tuleneb türgi keelest (derin devlet) ja tähendab valitsemisviisi, mis on rajatud salajastele ja mitteametlikele võimuvõrgustikele.

Need toimivad riigi ametlikust võimust eraldi, eesmärgiga järgida oma huve ning saavutada omi eesmärke.

Süvariigi struktuuri osad sisaldavad kontrollile mittealluvaid elemente sellistes riigiorganites nagu relvajõud, eriteenistused, haldus­ organid ja valitsusbürokraatia.

Süvariik võib koosneda ka riigiteenistujatest, kes ajavad oma ametkondlikku asja või järgivad avaliku hüve huvides põhimõtteid, mis võivad olla vastuolus võimul oleva poliitilise juhtkonna nägemusega.

Viimastel kuudel olen avastanud, et ka mõned rahvusringhäälingu ajakirjanikud on olukorra tõsidusest aru hakanud saama. Tänavu 27. mail avaldas ERR-i uudistejuht Anvar Samost ajalehes Põhjarannik tähelepanuväärse loo pealkirjaga „Süvariik või ABS?“.

Samost alustab oma lugu selliselt: „Ametnike ringis tehtavate otsuste must kast on poliitikute omast oluliselt suurem ja lisaks kasvab pidevalt, kuid enamasti ei pane me seda tähele.“

Mis asi on ABS? Kunagise justiitsministri Rein Langi sõnade järgi on see „administratiiv-bürokraatlik süsteem“, teiste sõnadega seltskond kõrgeid ja keskastme ametnikke.

Vaatame kolme näite abil, kuidas nad tegutsevad.

Statistideks muudetud rahvasaadikud 11. detsembril 2019, samal päeval, mil Riigikogu võttis vastu järgmise aasta eelarve, kutsusin kokku riigi­ eelarve arusaadavaks muutmise toetusrühma. Paljudele inimestele tundus see absurdne. Et kuidas siis nii? Võtate eelarve vastu ja kohe loote toetusrühma, mis lubab eelarve arusaadavaks muuta? Sellega te ju tunnistate, et te ei saa aasta kõige tähtsamast dokumendist ise ka aru.

Aga seda me just ütlesimegi.

Mina olin selleks hetkeks olnud Riigikogu liige juba viis aastat ja riigieelarve iga kord põhjalikult läbi lugenud – enam kui 300 leheküljelisest patakast oli märkamatult saanud mu öökapiraamat. Kõigi nende aastate jooksul märkasin, et iga kord muutub eelarvest arusaamine aina raskemaks.

Ent niisugust tormijooksu nagu sel detsembripäeval polnud mina varem näinud. Toetusrühma tuli suur osa poliitilisest eliidist, nende seas terve Riigikogu toonane juhatus ehk Henn Põlluaas, Siim ­Kallas ja Helir-Valdor Seeder.

Tuli ka enamik meie rahanduse raskekahurväest: endine Eesti panga asepresident Andres Sutt ja endine rahandusminister Aivar Sõerd.

Tuli ka täna peaministriks saanud Kaja Kallas.

Selgus, et mina, kes ma rahandust õppinud pole, ei olegi ainus, kes eelarvest aru ei saa. Selgus, et sellest ei saa aru isegi endine maksuameti juht Aivar Sõerd. Ametnikud olid muutnud eelarve tasa ja targu Riigikogu liikmetele üha raskemini hoomatavaks. Kui eelarve tulud on enam-vähem arusaadavalt esitatud,

siis kulude pool on muudetud läbipaistmatuks.

Eesti praegune riigieelarve on üles ehitatud programmidena. Üks näide. Sotsiaalministeeriumi eelarves on tervist toetava keskkonna programm, tervist toetavate valikute programm ja inimkeskse tervishoiu programm. Esimeses potis on 6,6 miljonit, teises 20 miljonit, kolmandas aga lausa 1,76 miljardit eurot. Milleks neisse pandud raha tegelikult kasutatakse teavad paraku vähesed.

Mõõdikud on abstraktsed, tuginevad vananenud statistikale ega anna mitte mingit ülevaadet.

Kulude veider esitusvorm programmide ja mõõdikutena võimaldab ära peita informatsiooni selle kohta, milleks maksumaksjatelt suure vaevaga kokku kogutud raha tegelikult läheb.

Hiljuti arutasime asja riigikontrolör Janar Holmiga. „Järjest segasemaks eelarve läheb,“ lajatas riigikontrolör ja jätkas: „Riigi­kogu ei otsusta praegu enam midagi, avalik kontroll raha kasutamise üle on täielikult läbi lõigatud. Olete oma võimu vabatahtlikult ära andnud.“ 13. mail sain kirja õiguskantsler Ülle Madiselt. Tema kirjutas, et eelarveotsuste tegemine kandub üha enam tagatubadesse. Kulu­

Süvariik üritab poliitikuid muuta oma marionettideks, kes ajavad kitsa ringi ametnike, mitte kogu rahva asja.

Foto: Shutterstock

Avalikku infot tõmmatakse avalikkuse jaoks üha koomale.

Nii teavad kodanikud üha vähem, mida kabinetivaikuses ette valmistatakse ja ellu viiakse.“ Peeter Ernits

artiklite arv seaduses on varasemate aastate riigieelarve seadustega võrreldes drastiliselt vähenenud ning läbipaistvuse vähenemisega saab maksumaksja raha kasutada kergesti ebavajalikele projektidele ja suureneb korruptsioonioht.

Kuluaarides räägitakse lausa selliseid hulle jutte, et mõnes ministeeriumis olla kaks eelarvet – üks, mis on arusaadav neile endale, teine kummitempliks muudetud Riigikogule; vähe sellest, mõnikord

ei saa ka minister asjast aru.

Ettenägelik kaadripoliitika Vaatame, kuidas ABS ennast taastoodab.

Kõrgemate riigiametnike paikapanemisel on Eesti Vabariigis kindlad reeglid. Iga mats pumba juurde ei pääse. Hakatuseks kuulutab riigi­sekretär välja konkursi, seejärel annavad huvilised endast teada, avaliku teenistuse tippjuhtide

valiku­komisjon katsub nad korralikult läbi ning esitab siis kõige sobivama ministrile kinnitamiseks. Kui minister ei taha oma elu keeruliseks teha, ei hakka ta vastu punnima.

Kõik läheb nagu lepase reega.

Kriteeriumid, millele kõrge riigiametnik vastama peab, on mustvalgel kirja pandud. On tähele­ panuvääre, et oma valdkonna tundmine ei ole sugugi kõige olulisem.

Tähtsaim on osata inglise keelt vähemalt tasemel B2 ja mõista globaalse maailma väljakutseid.

Eesti superametniku kompetentsimudel on kuuenurkne, kus iga nurk kirjeldab ühte kompetentsi.

Ja igaüks neist on ilusam ja õilsam kui teine. Otsustage ise: „tuleviku kujundaja“, „väärtuste looja“, „tööõnne hoidja“, „tulemuste saavutaja“, „enese arendaja“, „innovatsiooni vedaja“.

Bürokraatide loodud mudel kirjeldab tippjuhti, kes kujundab

www.ekre.ee

3/2021

EESTI EEST!

9

iga tuleb karm Mis mõte on valimistel, kui Eesti riiki juhib tegelikult seltskond hästi kinnimakstud ja omavahel tihedalt seotud ametnikke?“ Peeter Ernits

sellest, kui nahaalne ja järjekindel süsteemi saabuv uus bürokraat oma nõudmistes on. Seetõttu võivad isegi sarnaste riigiametite juhtide palgad erineda üksteisest lausa poole võrra.

Vähe sellest – iga uus tulija nõuab enamasti eelkäijast kõrgemat palka.

Ja tõsi on seegi, et ABS-i võtmetegelaste palgad on tihti suuremad ka nende poliitikutest ülemuste ehk ministrite palkadest.

Muuseas, seaduseelnõus, millega haridus- ja noorsooamet loodi, on selges eesti keeles öeldud, et asutuse „mõju on vähene“ ja küünib üksnes sotsiaalses plaanis keskmiseni.

Üha laienev salastamine

julgelt tulevikku, veab innustatult innovatsiooni, loob sihtrühmadele väärtust, hoiab töötajate tööõnne, arendab ennast süsteemselt ning saavutab väga häid tulemusi.

Haridusminister Mailis Repsi poolt haridus- ja noorsooameti juhiks kinnitatud inimeselt ei nõutud mitte mingit erialast kompetentsi. Tal ei pidanud olema õpetaja diplomit, talt ei nõutud eelnevat töökogemust koolis või ülikoolis töötamise kohta. Piisas üksnes inglise keele valdamisest tasemel C1.

Riigikantselei kodulehel avaldatud kuulutusest selgus, millist juhti haridusminister Mailis Reps otsis.

Seal oli selges eesti keeles öeldud, et seekord on prioriteediks kolm kompetentsi: „tuleviku kujundaja,“ „tulemuste saavutaja“ ja „tööõnne hoidja“.

Seevastu innovatsioon („tippjuht otsib aktiivselt võimalusi

innovatsiooniks, kujundab loovust ja õppimist toetavat organisatsioonikultuuri“), väärtuste loomine („tippjuht kaasab poliitikate ja teenuste kujundamisel sihtrühmi, lähtub nende vajadustest, mõistab valdkonna spetsiifikat ja näeb riiki tervikuna“) ning enese arendamine („tippjuht mõistab oma vastutust avaliku teenistuse tippjuhina ja on tagasisidele avatud“) olid teise­ järgulised.

Ah jaa, esimesel konkursil praagiti valdkonda tundvad tippjuhid – nende seas kõige suurema liidetava In Nove juht – halastamatult välja.

Tähelepanuväärne on ka see, millise palgaga uut bürokraati õnnistati. Kõigest 6900 eurot, ja see on vaid põhipalk. Mis on kõrgem kui peaministril ja presidendil.

Kui poliitilise ministri palk on Eestis seadustega paika pandud, siis talle alluvate kõrgete ametnike palkades valitseb anarhia. Kõik sõltub

Loo alguses viitasin ERR-i uudistejuhi Anvar Samosti artiklile „Süvariik või ABS“. Tulen selle juurde tagasi. Samost kirjutab: „Eelmise valitsuse üks osapool EKRE ja selle juht Martin Helme rääkisid tihti „süvariigist“. Nüüd räägib uue valitsuse peaministripartei esindaja (riigikogu aseesimehe Hanno Pevkuri nõunik) Rein Lang „administratiivbürokraatlikust süsteemist“ ehk ABS-ist. Viimane näide puudutab avaliku teabe seaduse köndistamise kava, mis pahaaimamatutele ministritele ametnikel õnnestus nii ette sööta, et eksisteerib reaalne võimalus suure osa ametlike dokumentide igaveseks salastamiseks. Martin Helme lahkumisel rahandusministri kabinetist superministeeriumi hoonest vallandus ametnike suunalt kollektiivne kergendusohe, mida

valitsemine ähvardab minevikuks saada“. Mida siis ERR kirjutab?

Seekord puhast kulda. „Tänapäeva poliitikakujundamisel on suur osa kodanikel ja kodanikuühendustel.

Heas poliitikakujundamises saab kaasa rääkida nii kodanik, valitsusväline partner kui ekspert ja toimib erinevate riigiasutuste koostöö.

Osapoolte osalemine otsuste tegemisel annab võimaluse teada saada, keda ja kuidas mingi otsus mõjutab.“ Need üllad read leiab iga ministeeriumi kodulehelt, alajaotuse „Kaasamine, osalemine“ alt. Kui aga avaliku teabe seaduse muutmise eelnõu saab lihaks ehk uueks seaduseks, jääb kunagise justiitsministri Rein Langi eestvedamisel ellu viidud avalik riigivalitsemine minevikku, sest avalikku infot tõmmatakse avalikkuse jaoks üha koomale. Nii teavad kodanikud üha vähem, mida kabinetivaikuses ette valmistatakse ja ellu viiakse.

Ajakirjanike päringutele vastatakse riigiasutustest üha sagedamini, et see asi on alles kooskõlastusel või et „see ei ole veel seadusena vastu võetud“ või et „see ei ole veel avalik dokument“, millega keeldutakse info andmisest. ERR resümeerib ning leiab, et nii on ühiskond eos poliitikakujundamisest – seisukohtade ja otsuste vormumise protsessist – välja lõigatud, avalikkusele tutvustatakse vastavalt kommunikatsiooniplaanile üksnes valmis „vorsti“, sedagi vaid siis, kui ministeeriumi pressiosakonnale ja juhtkonnale sobib.

Seni saab ebamugavaid küsimusi ignoreerida, seega vaikimisi on kõik salastatud, kuni enam midagi muuta ei saa. Nii mõjuvad ministeeriumite kodulehtedele riputatud read kaasamisest juba praegu õõnsatena ning riigiasutuste tegevust iseloomustavad pigem lauluread „…hoian kõik endale, hoian kõik endale, sest pole sul tarvis teada, mida ma teen…“.

Bürokraatide loodud mudel kirjeldab tippjuhti, kes kujundab julgelt tulevikku, veab innustatult innovatsiooni, loob sihtrühmadele väärtust, hoiab töötajate tööõnne, arendab ennast süsteemselt ning saavutab väga häid tulemusi.

Peeter Ernits

oli kuulda Eesti teise serva. Enam polnud ohtu, et nende poolt rumalaks hinnatud poliitilised nõunikud ministri käsul kõik valmivad paberid kirglikult läbi loeksid.“ Mõni nädal varem, 13. mail, oli ERR avaldanud tähelepanuväärse analüüsi pealkirjaga „Avalik riigi-

ERR-i analüüs näitab halastamatu selgusega, kuidas ametnikud püüavad oma tegevust üha enam ja enam salastada. Punane tempel „AK“ tähendab seda, et dokument on võõrastele silmadele vähemalt viieks aastaks salastatud. Aga kui ametkonna juht soovib, võib ta

seda perioodi lõdva randmega veel viieks aastaks pikendada. Üha enam on dokumente, mis kannavad templit „asutusesiseseks kasutamiseks», ja seda mitte sellepärast, et sisaldaksid mingeid saladusi – kas isikuandmeid või ärisaladusi –, vaid lihtsalt igaks juhuks, sest nii on ametnikel mugavam.

Lisaks „AK“ märkele on hakanud riigiasutuste dokumentidele külge tekkima veel üks isevärki määratlus – „passiivselt avalik“. See tähendab, et nõudmise peale teavet küll antakse, kuid vaikimisi dokumendi sisu registris ei näe.

Nii ei saa jätkata Loomulikult on süvariik või ABS märksa keerulisem süsteem ja seda n-ö palja käega ei võta. Kunagine kolleeg Harri Kingo on jämedate pintslitõmmetega maalinud meile selle näo: „Minu jaoks on süvariik see mitteametlik võrgustik ja sidemed, mis on riigiametnike endi ja ka meie ärieliidi vahel ning mis on meie ühiskonna reaalsus. Sest Eesti on nii väike, et kõik veidigi olulised inimesed tunnevad kõiki teisi veidigi olulisi inimesi. Kes tunneb kedagi lapsepõlvest, kes koolist, ülikoolist, samalt õuelt, mingist malevast, töö kaudu, suguluse läbi, tuttavate vahendusel jne. Süvariigi võrgustiku kaudu liigub informatsioon, kujundatakse seisukohti, oma ja teiste meelsust ning sõlmitakse kokkuleppeid, mida ka ellu viiakse. Reegel on lihtne: käsi peseb kätt, teene vajab vastuteenet. See kõik seob nad üheks struktuuriks. Süvariik sellisena toimib ja on olemas mitte kusagil põranda all, vaid otse siinsamas, meie silme ees ja selle liikmed on tavaliselt kõigile teada inimesed.

Me vaid ei tea sellest võrgustikust, suhetest, infost, kokkulepetest ega tegevustest, mida toimetatakse.

Vahel mõni kild neist suhetest saab teatavaks, aga vaid kild ja see ongi kõik.“ Kingo ei maini seda, et süvariigil on taskus ka parteipilet. Ma tean kindlalt, et see pole EKRE oma.

Vastupidi, me oleme neile kõige ohtlikum vastane. Me oleme jõud, mida nad kõige rohkem kardavad.

Minu seisukoht on selge: nii jätkata ei saa. Rahvast ei saa lõputult lollitada. Mis mõte on valimistel, kui Eesti riiki juhib tegelikult seltskond hästi kinnimakstud ja omavahel tihedalt seotud ametnikke? Mis mõte on riigi eelarvel, kui needsamad ametnikud on selle nii segaseks muutnud, et sellest arusaamiseks ei piisa isegi spetsiaalsest ettevalmistusest? Miks me räägime läbipaistvast riigist, kui needsamad ametnikud püüavad samal ajal oma tegevust igal sammul salastada?

Võitlus tuleb karm. Ja on siililegi selge, et keegi ei loobu oma võimust vabatahtlikult.

10

3/2021

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Henn Põlluaas Presidendi roll on olla rahva ühendaja Eesti vajab presidenti, kes arvestab rahva tahtega, püüab ühiskonnas pingeid vähendada ja tuua ühe laua taha kokku eriarvamused, enamused ja vähemused, leiab endine Riigikogu esimees, rahvuskonservatiivide presidendikandidaat HENN PÕLLUAAS. Miks tuleb EKRE välja oma presidendikandidaadiga?

EKRE-l oli võimaliku ühise kandidaadi leidmiseks põgusaid kontakte ka teiste erakondadega, kuid ühtegi konkreetset ja tõsiseltvõetavat kandidaati meile välja ei pakutud.

Poliitmängudega keeldusime kaasa minemast. Kõike tuleb teha ausalt ja avalikult. Meie erakonnas toimunud arutelude käigus jõuti seisukohale, et presidendikandidaadiks võiksin olla mina. See on kahtlemata suur au.

Kersti Kaljulaid saab kandideerida veel üheks ametiajaks. On teada, et EKRE ei toeta tema jätkamist. Miks?

Kersti Kaljulaid saab kandideerida, kui leiab vajaliku hulga toetajaid, kuid tema jätkamine teisel ametiajal on väga ebatõenäoline. Kindlasti on tal toetajaid, kuid paljude arvates on ta sobimatu käitumise ja presidendile lubamatu kallutatusega põletanud enamiku sildu. EKRE pole ainuke erakond, kes tema jätkamist ei toeta. Kaljulaid on käitunud vastupidiselt sellele, mida nõuab põhiseadusega presidendile antud mandaat, protokoll ja elementaarne viisakus. Olen alati olnud seda meelt, et seisus kohustab.

Kes on olnud Eestile seni kõige parem president? Kes kõige nõrgem?

Ma ei tahaks presidente pingeritta sättida. Igal presidendil on olnud omad head küljed, aga ka mitte nii head küljed. Võib arvata, et kõik nad on tegutsenud oma parima äranägemise ja oskuste järgi. Arvestama

peab muidugi seda, kuivõrd nad on seisnud eesti rahva, meie riigi ja kõige laiemas mõistes suveräänsuse eest ning kuidas käitunud olulistel hetkedel. Hinnangu selle annab ajalugu, rahva toetus või hoopiski selle puudumine. Näiteks viiskümmend rasket okupatsiooniaastat meie kõigi südametes olnud president Konstantin Pätsi oreool on ajalooliste faktide väljatulemisega märkimisväärselt tuhmunud.

Millist presidenti Eesti praegu vajab?

Eesti vajab presidenti, kelle südames on Eesti riik, rahvas ja meie sini-must-valge lipp. Ilma selleta ja ilma isamaa-armastuseta kaob nii Eesti riik kui ka rahvas ning meie

Eesti peab hoidma oma liitlassuhteid, käituma väärika, õiglase, teisi ja ennast austava suveräänse riigina.“ Henn Põlluaas

eelkäijate ja meie töö variseb tolmu.

Eesti vajab presidenti, kes arvestab rahva tahtega. Sellist, kes ei lõhestaks rahvast, vaid püüaks ühiskonnas pingeid vähendada, katsuks tuua ühe laua taha kokku

Henn Põlluaas: „Olen veendunud, et presidendi otsevalimine tuleb taastada.“ Foto: KVS

kõik ­eriarvamused, enamused ja vähemused, kultuuriinimesed ja asjaarmastajad, loomakasvatajad ja loomakaitsjad, metsatöötlejad ja looduse kaitsjad. Püüaks leida meis kõigis edasiviivat ja ühendavat alget selleks, et saaksime ilma teravate vastandumisteta rahulikult koos arutada ja edasi minna. Ma tean, et see võib kõlada utoopiliselt, aga kui ei püüa, siis ei ole ju lootustki.

Põhiseadus ei anna presidendile palju võimu. Mis on teie arvates presidendi põhiülesanne?

Põhiseaduses on presidendi ülesanded ja kohustused täpselt paika pandud. Tõepoolest, erinevalt presi­dentaalsetest riikidest on meie presidendi võim pikuke. Aga see ei vähenda tema olulisust. Tegelikkuses on presidendi mõjuvõim tema ülesannetest oluliselt suurem. Presidendi edukuse defineerib suuresti see, kuidas ta suudab, oskab ja tahab kuulata, võtta üles olulisi teemasid, osaleda erinevates ühiskondlikes protsessides ja diskussioonides, märgata vajadusi ja puudusi, kaasata inimesi ja pakkuda positiivseid lahendusi, langemata samas liialdustesse või tegeleda naeruväärsustega. Näiteks Lennart Meri suutis oma isiksusega teha presidendi rolli kordades suuremaks, kui see tegelikult on.

President peab olema erapooletu ega tohi kuuluda erakonda.

EKRE on Eesti kõige maailmavaatelisem erakond. Kui saaksite presidendiks, kas suudaksite olla erapooletu?

Loomulikult ei loobu ma oma maa-

ilmavaatest, seda presidendilt ei nõutagi, kuid elukogemus lubab endasse uskuda. Olen olnud nii Saue linnapea kui ka Riigikogu esimees ja mulle on paljud öelnud, et sain erinevate poolte arvesse võtmisega paremini hakkama kui nii mõnigi minu eelkäija.

Eesti eelmistest presidentidest mõni oli erapooletu, mõni püüdis olla erapooletu ja mõni ei üritanudki. Positiivse näitena võib tuua esile president Arnold Rüütli, kes oli väga tasakaalukas ja silde ehitav president.

Olete näinud poliitikat nii kohaliku omavalitsuse kui ka parlamendi tasandilt. Kuidas nendelt positsioonidelt vaadatuna riik toimib? On meil normaalne demokraatlik riik?

See on keeruline küsimus. Võiks ju öelda, et kõrgelt ja kaugelt vaadates on kõik ilus. Arvestades aga seda, et ma ei ole sündinud hõbelusikas suus ja olen käinud läbi pika tee alt üles, siis seda, mida tuleks muuta ja parandada on palju. Üheks oma tugevuseks peangi seda, et oman tänu ettevõtluse, omavalitsuse ja Riigikogu taustale asjadest head ülevaadet.

Mis puutub aga demokraatiasse, siis tunnen tõesti muret terve hulga Reformierakonna ja Keskerakonna valitsuse poolt Riigikogu menetlusse toodud eelnõude pärast, mis sammhaaval meie demokraatiat murendavad. Kui lisada siia veel kavandatav vihakõne seadus, inimeste biomeetrilisi ja muid andmeid koondava superandmebaasi loomine, aprillikuine ebaproport-

Henn Põlluaas 44 Riigikogu EKRE fraktsiooni esimees, Riigi­kogu väliskomisjoni liige 44 Riigikogu esimees 2019–2021.

44 Saue linnapea 2012–2015, varem ka linna­volikogu liige.

44 Kaitseliidu Keila malevkonna pealiku abi ja reservohvitser, Soomepoiste Pärimusühingu juhatuse liige, Eesti Reservohvitseride Kogu liige.

44 Raamatute „Eesti-Vene piirileping: ära andmine või äraandmine?“ (2010), „Lennart Meri: vabaduse valus valgus“ (2011) ja „Sotsid, interrinde teine tule­ mine“ (2019) autor.

44 Abielus maastiku­ kujundaja Janne Põlluaasaga, peres on poeg ja tütar.

sionaalne jõudemonstratsioon valitsuse poliitika vastu protestijate suhtes, siis on meil kõigil põhjust muretsemiseks. Ma ei usu, et ükski inimene sooviks Eesti muutumist orwellikuks jälgimisühiskonnaks, kus inimesi võidaks represseerida pelgalt tema seisukohtade ja maailmavaate tõttu. Mulle jääb samuti arusaamatuks, miks meie ajakirjanduses selliste tendentside pärast häirekella ei lööda. Kas ajakirjanikud kiidavad toimuva heaks?

www.ekre.ee

Mis on kõige suurem probleem, mida peate presidendina vajalikuks lahendama hakata? Üks suurimaid väljakutseid on meie demograafiline olukord. Eestlaste sündimus on alla taastetaseme juba aastaid. Selle ümber pööramiseks vajalike meetmete välja töötamisel tuleb arvestada meie rahvastikuteadlaste soovitustega. Seni ei ole seda piisavalt tehtud. Tuleb leida erakondadeülene poliitiline tahe ja konsensus ning astuda kiiremas korras vajalikud sammud.

Rahvastiku vähenemist ei saa ega tohi asendada immigratsiooniga. See toob kaasa hoopiski uued ja väga tõsised probleemid. Lisaks peame tegema kõik, et meie oma võõrsile lahkunud inimestel oleks põhjus ja võimalus koju tagasi tulla.

Küsitluste järgi sooviksid meie pered rohkem lapsi. Seega ei ole vaja muuta inimeste mentaliteeti.

Kitsaskoht asub mujal.

Uuringute järgi on kõige suuremaks probleemiks turvatunde puudumine. Just see pärsib pereplaneerimist ja laste sündimist. Turva­ tunde puudumine, mure homse pärast, mure toimetuleku pärast ja sellepärast, kas suudetakse tagada endale ja lastele väärikas elu, millised on tugisüsteemid, kas elu on võimalik kõikjal Eestis, kuidas on lasteaia, kooli ja vajalike teenustega. Ilma lasteta pole meil tulevikku.

Paraku on meie hulgas isegi inimesi, kes peavad laste sünnitamist looduse reostamiseks ja probleemide lahendamise asemel likvideeris praegune valitsus nii rahvastiku probleemkomisjoni Riigikogus kui ka rahvastikuministri koha. Menta­ liteedimuutusest rääkides tuleb alustada just siit.

Mis vajaks muutmist välispoliitikas?

Kindlasti on meie välispoliitikas tehtud palju head ja tänuväärset tööd, kuid kahjuks on Eesti välispoliitika olnud tihtipeale põhjendamatult allaheitlik. Oleme olnud tunnistajaks olukordadele, kus välispoliitika puudub sootuks või on asendunud teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide soovituste kriitikavaba omaksvõtmisega. Tundub, et peaeesmärgiks on võetud olla võimalikult paljude organisatsioonide liige. See, miks me neis oleme ja tõsisasi, et iga riigi, sealhulgas Eesti välispoliitika peamine eesmärk on seista oma riiklike ja rahvuslike huvide eest, on unustatud või ebasobivaks arvatud.

Kahjuks ei ole sageli peetud oluliseks seda, kas Eesti heaks on suudetud midagi tõeliselt ära teha ja kas Eesti huvid on kaitstud, vaid pigem, et keegi sulle järjekordse nõusolemise eest õlale patsutaks. Mäletate peaministrit, kes uhkustas, et tal on isegi ühe mõjuka väliskolleegi isiklik telefoninumber olemas?

Eesti peab hoidma oma liitlassuhteid, käituma väärika, õiglase, teisi ja ennast austava suveräänse riigina.

Kuhu teeksite presidendina esimese visiidi?

Eestis on traditsioon, et president teeb oma esimese välisvisiidi meie

3/2021

EESTI EEST!

hõimuvendade juurde Soome. Ma ei kavatse seda tava muuta.

Euroopas ei ole ühtegi teist riiki, kellega oleksime sama lähedased.

Ajalugu ja saatus on meid küll erinevalt puudutanud, kuid see ei ole meie rahvaid lahutada suutnud.

Rasketel aegadel oleme ikka teineteist toetanud. Soome vabatahtlikud osalesid meie Vabadussõjas, Eesti vabatahtlikud Soome Talveja Jätkusõjas. Julgeolekupoliitikas oleme hetkel valinud erineva tee, kuid Soome lähenemine NATO-le on hoomatav.

Minul endalgi on tihedad suhted Soomega. Mu isa oli soomepoiss. Ta osales vabatahtlikuna Soome kaitselahingutes ja tuli 1944 augustis koos teiste soomepoistega tagasi kaitsma Eestit meie kaitselahingutes. Meil abikaasaga on Soomes palju häid sõpru.

Kuidas parandada suhteid Venemaaga?

Kahjuks puudub sellele küsimusele hea vastus. Head suhted sõltuvad antud juhul Kremli tahtest. See aga puudub.

Me võime ükskõik millise dema-

sena. Õnneks on enamiku riikide poliitikute silmad pärast Gruusiat ja Ukrainat avanenud.

Venemaa austab julgust, sirgeselgsust ja väärikat enese ning teiste eest seismist. Kui kõik riigid nii käituksid, küllap loobuks Venemaa oma ummikseisu viivast konfrontatsioonist ja suhted paraneksid. Millal see juhtuda võiks, ei julge ennustada.

ohustavatele teguritele. Imestangi, miks istuv president seda ei tee.

Eriti tänases ebastabiilses geopoliitilises olukorras, kus kaitse-eelarve planeeritud summade kärpimine kujutab otsest ohtu meie julgeolekule ja iseseisvusele. Selliste kärbete tegemiseks puudub igasugune põhjendus, aga ka rahaline vajadus. Arvestades, et meil puuduvad

Rahvastiku vähenemist ei saa ega tohi asendada immigrat­ siooniga. See toob kaasa uued ja väga tõsised probleemid.“ Henn Põlluaas

Mida ütleksite oma esimeses presidendikõnes?

Praegu on seda ilmselgelt vara öelda.

Ent laiemalt võttes ei hurjutaks ma kindlasti oma kõnedes eesti rahvast ega viibutaks üleolevalt, kõiketeadja ja eksimatu suveräänina inimeste suunas sõrme. Ma ei pea kohaseks sildistada pidupäeva­kõnedes neid, kellega ma ei jaga samu arusaa-

mitmed üliolulised kaitsevõimekused, nagu näiteks keskmaa õhutõrje, tuleb kaitse-­eelarvet hoopiski suurendada. Leedu president teatas alles hiljaaegu, et Leedul tuleb panustada oma kaitse­võimesse oluliselt enam. Kavatsen presidendina ka ise samamoodi reageerida. Kaitsevõime, julgeoleku ja iseseisvusega ei mängita.

Alates 10. juunist ripub Toompea lossi Riigikogu esimeeste galeriis kunstnik Laurentsiuse (fotol) portreemaal eelmisest Riigikogu esimehest Henn Põlluaasast.

Foto: KVS

googia saatel anda ära okupeeritud Petserimaa ja Narva tagused alad või teha veelgi rohkem järeleandmisi kodakondsus- või keelepoliitikas, ent mitte miski ei aita. Aitaks ehk ainult see, kui loobuksime Venemaa kasuks oma iseseisvusest, aga see ei tule kõne allagi.

Need, kes pigistavad silma kinni Venemaa ohu, agressiivsuse, vägivalla, rahvusvaheliste kokkulepete ja seaduste rikkumise, valede ja propaganda ees ning räägivad dialoogi vajadusest ja uuest stardist, teevad olukorra veelgi hullemaks.

Sellega Venemaa ambitsioonid vaid kasvavad. Lääne kompromissivalmidust tajutakse Kremlis nõrku-

mu, väärtuseid või maailmavaadet.

Kindlasti ei kuuleks minu suust kunagi, et ma vihkan mõnda Eesti erakonda ja nende valijaid. Presidendi roll on olla ühendaja, mitte lõhestaja. Presidendina tooksin esile meie rahva saavutusi ja püüaksin kõiki innustada. Näitaksin, et meil kõigil on põhjust olla uhke oma riigi ja rahva üle.

Kuidas te presidendina reageeriksite valitsuse katsele kärpida Eesti kaitsevõimet?

President on põhiseaduse järgi riigikaitse kõrgeim juht. Tema kohustus on reageerida kõikidele julgeolekut ja riigikaitse võimekust

Mida arvate praegusest presidendivalimiste korrast?

Praegune kord ei ole hea. Kõige ilmekamalt näitasid selle puudujääke eelmised presidendivalimised.

Esiteks korraldati kampaaniaid, justkui valiks presidenti rahvas.

Nii see ju kahjuks ei ole. Teiseks ei jätkunud Riigikogu ja valijameeste kogu valimisvoorude järel mitte valimised, vaid president pigem määrati parteide kokkuleppe alusel. Selleks sai isik, keda keegi ei olnud varem selles positsioonis ette kujutanud. Niisugune asi ei tohi korduda.

Kõnekas on seegi, et kaks kuud enne tänavusi presidendivalimisi ei

11

ole ükski teine erakond peale EKRE oma presidendikandidaadiga välja tulnud. Selle asemel, et pidada avalikke diskussioone, arutada, millised on presidendile pandavad lootused, mis suunas me peaks liikuma, milliseid väärtusi peab president kandma, käib kulissidetagune lehmakauplemine. Üritatakse teineteist üle trumbata või vastaskandidaati juba enne välja käimist auklikuks lasta. Tundub, justkui polekski neil ühtegi head ega tõsiseltvõetavat kandidaati võtta, miks muidu häbenetakse nendega välja tulla. Puudub vähimgi põhjus, miks rahvas ei võiks juba varakult teada isikuid, keda presidendikandidaatidena üles seatakse.

Osa inimesi arvab, et presidendi peaks valima rahvas. On neidki, kes leiavad, et presidenti pole üldse vaja. Mis te arvate?

Umbes pooltes Euroopa riikides valib presidenti rahvas. Kuni 1934. aasta Pätsi-Laidoneri riigipöördeni ka Eestis. Kahjuks ei antud pärast taasiseseisvumist eesti rahvale seda õigust tagasi. Olen veendunud, et presidendi otsevalimine tuleb taastada. Seda ootab ja toetab küsitluste järgi suurem osa meie inimestest. Erinevalt oponentide hirmujuttudest ei ole teistes riikides presidendi otsevalimise sisse­viimisega kaasnenud mingeid negatiivseid tagajärgi.

Omaette küsimus on presidendiinstitutsiooni vajalikkus. Mina kahtlejate hulka ei kuulu. Esiteks on presidendil kindlad, põhiseadusega antud ülesanded. Üks nendest on olla erakondade-ülene ja tasakaalustav tegur. President ei tohi kuuluda ühtegi erakonda, ta peab olema kogu rahva esindaja. Iseasi on muidugi, kuidas keegi sellega hakkama on saanud.

Eesti demokraatlik süsteem on üles ehitatud erakondadele. Valimiste võitja moodustab koalitsiooni ja valitsuse ning ülejäänud jäävad opositsiooni. Nii Riigikogu esimees, peaminister kui ka valitsusliikmed on koalitsiooni kuuluvad poliitikud. Presidendi ülesanne on viia läbi põhiseaduslik kontroll, enne kui ta vastuvõetud seadused välja kuulutab või tagasi saadab. Kui paneksime presidendi rolli täitma kas Riigikogu esimehe või peaministri, siis võib juhtuda, et poliitilist tasakaalustatust ja seaduste erapooletust on raske tagada.

Lisaks toimub riikide vahel, maailma erinevates foorumites ja rahvusvahelistes organisatsioonides palju kõrgetasemelisi presidentide kohtumisi. Meie tõsiseltvõetavus, ja kindlasti ka tulemused, kannataksid, kui teiste riikide presidentide seas esindaks meid keegi, kelle positsioon ei ole nendega võrdne. Eestis on hierarhiline mõtlemine võõras ja sellistele positsioonivahedele ei panda ülemäärast rõhku. Mujal maailmas on asjad teisiti ja presidendi puudumine vähendaks meie kaalu välissuhtluses.

Aga loomulikult on igasugune diskussioon, ka selles küsimuses, alati tervitatav.

12

3/2021

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Eesti väärib

rahva valitud

presidenti Otsevalitud president peaks vältima nii poliitilisi poolevalikuid kui ka oma rahva alavääristamist, samuti vähendama mõttetuid ja kalleid glamuurseid tseremooniaid, mis on käinud kaasas poliitladviku kokkulepetega ameti saanud kahe viimase presidendiga, kirjutab ajaloolane ja Riigikogu liige JAAK VALGE.

L

ähenev presidendivahetus on inspireerinud arutlusi riigipea rollist, sellesse ametisse sobiva isiku omadustest ja töökohale saamise protsessist ehk presidendivalimisest.

Mõtteid on servast serva ja allpool olen analüüsinud neist olulisemaid koos ajalooliste tagasipõigetega ja teinud seda Euroopa riikide kogemuse ning seni Eesti parlamendi menetlusse esitatud presidendivalimiste korda muutvate ettepanekute taustal.

Presidentaalne riik ja presidendita riik Kõige radikaalsem ettepanek pärineb Siim Kallaselt, kes arvab, et presidendi ja peaministri ameti­ kohad tuleks ühitada. „Väike riik.

Siis loomulikult saaks presidendivalitsusjuhi otse valida. Üks must auto vähem. Lihtne ja selge.“ Kindlasti ei puudu Siim Kallase idees loogika. Täitevvõimu kandja president-valitsusjuht saaks rahvalt otsemandaadi, Eesti valitsemissüsteem muutuks täispresidentaalseks ning parlamendi roll jääks paratamatult marginaalseks. Tegemist oleks aga kapitaalse muudatusega, sest isegi Eesti ajaloo kõige presidendikesksemas demokraatlikus 1933. aasta põhiseaduses oli otsevalitud ja suurte volitustega riigivanemale lisaks nähtud ette parlamendist sõltuv valitsus eesotsas peaministriga. Euroopa demokraatlikest riikidest on süsteem, kus täitevvõim koondub vaid otsevalitud riigipeale, ainult Küprosel.

Ministrid nimetatakse seal ametisse parlamendi ja riigipea poolt.

Ent tegemist on suure erandiga, mis tuleneb selle riigi lõhestatusest. Isegi Venemaal ja Valgevenes pole täitevvõimuks ainult president, vaid valitsus, tõsi, täiesti presidendist sõltuv valitsus. Kui seal parla-

mendile peaministrikandidaat või ametisoleva peaministri tegevus ei sobi, ent presidendile see sobib, siis on riigipeal õigus parlament laiali saata.

Venemaa ja Valgevene ei tohiks meile nii ehk nii eeskujuks olla – tegemist ei ole demokraatlike riikidega. Demokraatiat silmas pidades tekiks suur probleem. Kui

gu Šveitsis. Iga­tahes tähendaks see mitte ainult meie senise süsteemi täielikku ümbertegemist parlamentaarsest presidentaalseks, vaid mingi täiesti uue süsteemi sisseseadmist. Ja isegi kui see süsteem heaks kiita, pole usutav, et ühiskonnal selle elluviimiseks piisavalt julgust, või täpsemalt, avantürismi oleks. Musti autosid on tõesti liiga palju ning Kallase ideed julgeksin pidada küll huvitavaks, ja ehk ka vajalikuks mõttemänguks, aga mitte realiseeritavaks ettepanekuks.

Markus Järvi ja Varro Vooglaid on leidnud, et süsteem võiks jääda üldjoontes samaks, kuid et Eesti ei vajaks üldse presidenti.

Maksumaksja peaks siis ehk veelgi vähem musti autosid ülal pidama. Meie 1920. aasta põhiseaduse kehtivuse ajal presidenti polnudki. Riigipea ülesandeid täitis osalt peaminister, keda nimetati riigivanemaks, osalt Riigikogu esimees.

Riigivanem polnud mitte otsevalitud, vaid parlamendi poolt ametisse seatav. Teine presidendita riik Euroopas kahe maailmasõja vahel, kui jätta välja Nõukogude Liit, oli Šveits.

Tagantjärele on osa ajaloolasi ja õigusteadlasi leidnud, et sel põhjusel oli Eesti poliitiline süsteem tasakaalustamata, parlamendi ja erakondade võimuküllus kujunes

Avaliku arvamuse küsitluse kohaselt vastas Eesti täisealistest kodanikest küsimusele, kas rahvas peaks presidenti otse valima jaatavalt 33% ning pigem jaatavalt 30%.”

Jaak Valge

täitev­võimu kehastav riigipea on otsevalitud, siis kuidas sättida seadusloomet ning kontrolli- ja tasakaalumehhanisme nii, et riik ikka demokraatlikuks jääks ning parlament ja president kohe tülli ei läheks. Võib-olla saaks seda teha ainult sagedaste kodanike poolt esile kutsutavate rahvahääletustega, nagu nägi ette Eesti 1933. aasta põhiseadus või nagu toimub prae-

liiga suureks ning kompromisside mitte saavutamise tõttu vahetusid valitsused liiga kiiresti. Hiljem on siiski arvatud, et ebastabiilsuse algpõhjused võisid olla pigem mujal.

Presidendiameti olemasolu paljudes teistes Euroopa riikides ei kaitsnud nende riikide valitsusi veel suurema ebastabiilsuse eest. Ning kui naasta tänapäeva, siis oleks raske väita, nagu oleksid meie kaks viimast

Lennart Meri (1992–2001)

­ residenti Eesti poliitilist süsteemi p kuidagi tasakaalustanud.

Omaaegses Eestis oli presidendiameti kõrvalejätmise pooldajate argumendiks püüdlus vabade kodanike sotsiaalse võrdsuse poole.

President, kelle ametikoht oli välja kasvanud monarhiast, oli aristokraatia sümbol. Loomulikult peaks ka tänase Eesti üheks (pea)eesmärgiks olema majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine. Ent ka see ei tähenda siiski, et iseenesest sümpaatse, aga Euroopas tänapäeval unikaalse süsteemi elluviimiseks jätkuks Eestis poliitilist tahet ja julgust. Kodanikele on riigipeata süsteem võõras ning selleks näib puuduvat ka laiem nõudlus.

Presidendi otsevalimise kord Seevastu presidendi otsevalimise sisseseadmiseks on toetus olemas.

Käesoleva aasta märtsis Ühiskonnauuringute Instituudi poolt tellitud küsitluse kohaselt vastas 33% Eesti täisealistest kodanikest küsimusele, kas rahvas peaks presidenti otse valima jaatavalt 33% ning pigem jaatavalt 30%. 21% vastas pigem eitavalt ja 10% selgelt eitavalt. 6% ei omanud arvamust.

Julgen arvata, et presidendi otsevalimiste kehtestamiseks on olemas ka poliitiline tahe. 1993. aastast kuni 2016. aastani on parlamendi jahvatusmasinasse esitatud 11 eelnõud (neist kaks alternatiiviga) sätestada presidendi otsevalimine. Ent seni tulemuseta.

Lennart Meri poolt 2001. aastal esitatud eelnõus nähti ette ka muid põhiseaduse muudatusi, aga presi-

Fotod: Vikipeedia

dendi valimiste korra osas on kõik need eelnõud olnud suhteliselt sarnased. Kõigis neis on pakutud välja, et kandidaadi saab esitada 10 000 Eesti Vabariigi kodanikku, viimases kuues eelnõus on aga pakutud, et lisaks neile ka erakonnad. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt annab oma hääle üle poole hääletamisest osavõtnuist. Kui ükski kandidaat nõutavat häälteenamust ei saa, viiakse kahe kõige rohkem hääli saanud kandidaadi vahel läbi teine hääletusvoor, kus tunnistatakse valituks kandidaat, kelle poolt anti enam hääli. Viimasel kaheksal aastal esitatud kolm eelnõud ning neile eelnenud 2002. ja 2003. aasta eelnõude alternatiivid, samuti 2001. aasta eelnõu ja president Lennart Meri poolt samal aastal esitatud eelnõu, on sisult täiesti sarnased.

Seega võib väita, et välja on kujunenud teatud ühine arusaam, kuidas otsevalimise protseduur Eestis käima peaks. Vähe sellest: kuigi parlamendi praeguses koosseisus pole presidendi otsevalimise eelnõud esitatud, on Riigikogu koosseisus 27 saadikut, kes on seda varem teinud, Sven Sesterist Marko Mihkelsonini. Mihhail Stalnuhhin koguni kuuel korral (2001; 2002; 2003; 2013; 2015; 2016).

Euroopa Liidus valitakse presidenti otse neljateistkümnes riigis, s.t pisut rohkem kui pooltes. Nendeks on Austria, Bulgaaria, Horvaatia, Iirimaa, Küpros, Leedu, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Soome ja Tšehhi. Presidendi ­v alimise ­protsess on neis riikides üsna sarnane ja sarnaneb ka Eestis välja

www.ekre.ee

pakutud eelnõudele. Peaaegu kõik need sisaldavad ühe- kuni kaheastmelist protseduuri: kui esimeses voorus ei saa ükski kandidaat nõutavat enamust, toimub teine voor, kus konkureerivad esimeses voorus kaks kõige rohkem hääli saanud kandidaati ning teises voorus võidab see, kes saab rohkem hääli.

Esimese vooru võiduks nõutav enamus on siiski erinev; tavaliselt on selleks hääletamaskäinute ­enamus, aga Bulgaarias ja Leedus on lisatingimuseks, et esimese vooru

3/2021

EESTI EEST!

nistused ja muidugi ajakirjandus.

Lisaks sellele tuleks terve põhiseadus ümber teha, sest otse­valitud presidendi võim peab kindlasti suurem olema, ta ei mahuks enam

arutleda. Igatahes on päris kindel, et presidendi volituste mõningane laiendamine, kui see ka vajalik peaks olema, ei tähenda kaugenemist demokraatiast ning see on võimalik ka põhiseadust muutmata.

Euroopa Liidus valitakse presidenti otse neljateist­kümnes riigis, s.t pisut rohkem kui pooltes.”

Mida presidendilt oodatakse?

Jaak Valge

Urmas Reinsalu leiab, et presidendil peab olema võime tajuda teiste põhiseaduslike asutuste toimimist nii, et tal oleks võimalik astuda nendega dialoogi ja aidata vajadusel oma autoriteediga kriisisituatsioonides probleemidele lahendust leida. Presidendi ülesandeks ühiskonnas on olla teemade tõstataja, lepitaja ja nõustaja, seega peaks ta olema usaldusväärne, elukogenud ja tajuma Eestit.

Martin Ehala eeldab, et president on moraalne majakas, kes mõõdab poliitilist eliiti ja ühiskonda tervi-

Arnold Rüütel (2001–2006)

valimistel peab osalema üle 50% hääleõiguslikest kodanikest. Erandiks on Iirimaa, kus toimub ainult üks valimisvoor ning seal fikseeritakse nii eelistatud kandidaat kui järgmised valikud. Juhul kui ükski kandidaat 50% hääletanute arvust ei saa, elimineeritakse kõige vähem hääli saanud kandidaat ja valija antud järgmine valik kantakse edasi vastavale kandidaadile, ning seda tehakse niikaua, kuni ühel kandidaadil on üle 50% häältest.

Kandidaatide ülesseadmine on eri riikides üsna erinev, seda võivad teha erakonnad, valimisliidud, kodanikeühendused, teatav arv kodanikke, teatav arv parlamendi-­või KOV-i volikogu liikmeid või kandidaat ise. Koos või eraldi. Eestis pakutud eelnõudega on kõige sarnasemad kandidaatide ülesseadmise ja valimiste protseduurid Austrias ja Soomes.

Pikka aega on presidendi otsevalimise vastu võideldud väitega, nagu oleks otsevalimise kehtestamine võimatu, kuna sel juhul tuleks laiendada presidendi volitusi. Värskelt on selle kõige kenamini sõnastanud Põhiseaduse Assamblee aseesimees ja üks põhiseaduse koostajaid Lauri Vahtre, kes on küll praeguse valimiskorra suhtes mõnevõrra kriitiline, ent leiab, et kui president on n-ö poolvõimuline, siis sobib tal saada ametisse ka vaid poolvalimistega. Presidendi otse­valimise kohta arvab ta, et see meetod oleks populaarne täpselt esimeste valimisteni ja mitte rohkem. „Valituks osutunud kandidaadi vastased leiaksid ilmtingimata, et tehti sohki, et süüdi on salatee-

Toomas Hendrik Ilves (2006–2016)

oma ameti piiridesse ära. Kui põhiseadus neid piire ei laienda, siis saavad kõik kõigi peale kurjaks, millega võib kaotsi minna kogu meie kallis iseseisvus.“ Kui elimineerida otsevalimised kartuse tõttu, et nende usaldusväärsus satub kahtluse alla, tuleks olla järjekindel ja lõpetada ka parla­ mendivalimised ning üldse kõik valimised. Kui valimistulemuste usaldusväärsusega on probleeme, tuleb nende usaldusväärsust suurendada, mitte valimised ära jätta.

Aga väide, nagu tuleks presidendi volitusi otsevalimise korral laiendada, paika ei pea. Vähemalt teiste Euroopa Liidu riikide kogemus seda ei kinnita. Näiteks Austria otsevalitud presidendi funktsioon on praktikas kujunenud täiesti tseremoniaalseks, ehkki de jure on tema volitused üsna suured.

Soomes muudeti konstitutsiooni 1991. aastal ning president sai otsevalitavaks. Ent presidendi volitusi mitte ei laiendatud, vaid neid hoopis kitsendati 1999. aastal, ehkki, tõsi küll, need on ikkagi suuremad kui Eesti presidendil. Otsevalitud Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Bulgaaria ja Horvaatia presidendid on aga sisuliselt sama võimuulatusega nagu otsevalimata Eesti president; mõningaid volitusi on neil rohkem, teisi vähem.

Presidendi pädevuse laiendamine ei ole siiski tabuteema, vaid küsimus, mille üle võib samuti

13

Kersti Kaljulaid (2016 –)

kuna kõrgemate ideaalide valguses.

Lauri Vahtre eelistatud president „igatahes vaatab oma rahvast kõigepealt lahke pilguga ega jaga teda õigeteks ja valedeks“, lisaks peaks president sisendama enese­ usku ja koostöötahet, mitte näägutama poliitikute ja erakondade kallal. „Lühidalt, president peaks olema see, kelle suus sõna „meie“ tähendab esiteks kogu rahvast ja teiseks kõlab usutavalt.“ Tuleb nõustuda nii Urmas Reinsalu kui ka Martin Ehalaga. Aga küsigem, kuidas seda saavutada?

Loomulikult kõige kindlamalt siis, kui president valitakse otse rahva poolt. Mitmesaja-aastase kogemuse põhjalt ei ole leitud „kogu rahva presidendi“ kujunemiseks ühtegi kindlamat varianti. Meil ei ole kaheparteisüsteemi ning meie ühiskond ei ole teravalt kahestunud, nagu USA-s, kus mõni presidendivalimiste võitja jääb osa kodanike poolt seesmiselt tunnustamata.

Seega otsitakse meie presidendi otsevalimise käigus lahendusi, mis sobivad võimalikult paljudele kodanikele. Hoidutakse teravalt polariseerivatest teemadest ning püstitatakse probleeme, mis on ühiskonnas olulised, ent domineerivas parteipoliitikas seni varju jäänud. Presidendi otsevalimise

kampaania eristub erakonnapõhisest parlamendikampaaniast, kus erakonnad apelleerivad eelkõige oma valijaskonnale, noolides oma programmile lähedaselt mõtlevate kodanike hääli. Tavaliselt ei apelleeri erakonnad aga üle poole valijaskonna toetusele, seda peab tegema otsevalitud president. Erakonnakampaanias teravdatakse maailmavaatelisi vastuolusid, presidendivalimiste kampaanias otsitakse ühisosa.

poliitiline ladvik lõpuks pärast aastakümneid kestnud vastupunnimist mõistaks, et presidendi valimine tuleb usaldada rahvale.“ Ehalaga tuleb nõustuda, aga ainult osaliselt. Rahva mandaadiga presidenti ei taha vaid osa poliitikutest. Eesti Konservatiivne Rahva­ erakond on alati deklareerinud presidendi otsevalimise pooldamist ning valmis selle kohe praktikasse rakendama ehk algatama vastava põhiseaduse muudatuse. Praeguses koosseisus selleks aga ainult EKRE häältest ei piisa.

Ehala üleskutse lugupeetud inimestele kandideerimisest keelduda on iseenesest ilus žest, aga tähendaks ameti hõivamist mõne mittelugupeetud inimese poolt.

Konstruktiivsem lähenemine on kandideerida, ent valimisprogrammiga, mille tipus on põhiseaduse ümbertegemine nii, et järgmisel korral saaks presidenti otse valida. Põhiseaduse muudatusettepaneku tegemine on presidendi võimkonnas ning otsevalimist sätestava eelnõu esitamine peaks pärast valitud saamist olema riigipea esimene töö.

See ei tähenda, et tulevikus oleks rohkem musti autosid. Vastupidi. Otsevalitud president peaks

EKRE on alati deklareerinud presidendi otsevalimise pooldamist ning valmis selle kohe praktikasse rakendama ehk algatama vastava põhiseaduse muudatuse.”

Jaak Valge

Martin Ehala kinnitab, et poliitikud ei tahagi rahva mandaadiga presidenti, kokkuleppeid otsitakse kõige mugavama ja kahvatuma käitumisega isiku valimiseks, kes olekski ainult marionett. „Kõige presidentlikum otsus igal enesest lugupidaval kandidaadil oleks keelduda kandideerimast, et meie

vältima nii poliitilisi poolevalikuid kui ka oma rahva alavääristamist, samuti vähendama mõttetuid ja kalleid glamuurseid tseremooniaid, mis on käinud kaasas poliitladviku kokkulepetega ameti saanud kahe viimase presidendiga.

Sest rahva valitud president on osa Eesti rahvast.

14

3/2021

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

Loone Ots

LOONE OTS

Võim peab olema inimkeskne

Kultuuriloolane ja EKRE Tartu linnapeakandidaat LOONE OTS peab vajalikuks kodanike kaasamist kõigi suuremate otsuste tegemisse: „Kus siis mujal kui mitte Tartus, Jaan Tõnissoni linnas, peaks demokraatia kõige edukamalt arenema?“ Olete alates juunist EKRE ametlik linnapeakandidaat. Mis Teid Tartuga seob?

Olen Tartu ülikooli kasvandik. Olen õppinud eesti keelt ja kirjandust nende tartlaste käte all, kes hoidsid eestluse vaimu püha tuld ka nõukogude ajal: Paul Ariste, Eduard Vääri… Olen vahendanud neilt saadut õpetajana Annelinnas. Hiljem kaitsesin Tartu ülikoolis kraadi ning pidasin seal 23 aastat eesti kirjanduse ja kultuuriloo lektori ametit.

Tartu on minu jaoks ka müütiline linn, kus on arenenud eesti rahvus. See mütoloogia on inspireerinud mitmeid mu lavateoseid ja ka romaani „Armastus“. Olen EELK Tartu Maarja koguduse liige ja panustan jõudumööda oma vaba aega Maarja kiriku ajaloolise hoone taastamisse. Mul on kodu Ülejõe kortermajas. Minu toredad naabrid on kindlasti üks hea põhjus elada just Tartus. Väga innustav on olla EKRE Tartu linna ringkonna liige.

Kuidas olete rahul Tartu linna arenguga viimastel aastatel?

Arvan, et külalised ja turistid naudivad meie linna. Ent vaadates pealispinna alla, on näha ebaausa konkurentsi jõujooni, teatud ettevõtjaid eelistatakse teistele. See on tõsine asi. Ka ei näe ma, et piisavalt kantaks hoolt kogukonna nõrgemate liikmete eest. Lasteaia kohatasu on põhjendamatult kõrge. Liikumisraskustega inimestel puudub piisav tugi linna elust teistega võrdselt osa võtmiseks. Transpordisüsteem ühendab sujuvalt kaubanduskeskusi, aga tööle või kooli tuleb sõita sageli suure ringiga ja busse tuleb liiga kaua oodata.

Ikka veel on liiga vähe motivatsiooni, et noor kõrgharitud töötaja jääks tööle Tartusse.

Milliseid muutusi Tartu vajab?

Võim peab olema inimkeskne. Kõik linna jaoks oluline tuleks leppida kokku ühiselt, otsedemokraatia alusel. Tartu võiks saada Eestile eeskujuks kohaliku tasandi rahvahääletuste korraldamises. Kui EKRE

Loone Ots: „Tartu võiks saada Eestile eeskujuks kohaliku tasandi rahvahääletuste korraldamises.“ Foto: KVS

Neljas mure on rohelus. Mingi hakkab Tartut juhtima, siis kaasame linnakodanikke kõigi suuremate haljasala lastakse käest ära ja siis otsuste tegemisse. Hakkame eden- öeldakse, et see on nii võsastunud, et dama just kodanikualgatust – ini- parem müüme maha. Selle asemel mesed teevad ise ettepanekuid ja me tuleks rohelus korda teha ja tartlasarutleme koos nendega võimalusi, tele tagasi kinkida. Linn kinnitab kuidas teha häid ideid teoks. Kus üldse liiga lobedalt kinnisvaraarensiis mujal kui mitte Tartus, Jaan dajate detailplaneeringute taotlusi.

Tõnissoni linnas, peaks demokraa- Neid ei arutata rahvaga ega kaaluta minu meelest õiglaselt. Kurb näide tia kõige edukamalt arenema?

Teine suur ja mahukas teema on nt Jaan Tõnissoni sõbra ja võiton tagada Tartus turvalisus. EKRE luskaaslase, väljapaistva diplomaaküsitluse alusel on see linnaelanike di Oskar Kallase planeeritud ning jaoks probleem number üks. Ikka ja osalt tema enda kätega istutatud taas peaks linn andma oma panuse, Raja park. Pargil on nii loodusvääret meil kõigil oleks Tartus julge ka pimedal ajal, et me lapsed saaks ohutult kooli ja tagasi, et vee ääres jätkuks Tartusse peaks päästevahendeid ja päästSÜKU asemel jaid. kerkima AKU Kolmandaks. Tartu peab lõpuks ometi muutma ehk Annelinna Annelinna olukorda. Võrdkultuurikeskus.“ leme Tallinnaga: samamoodi suurte kortermajadega asus- Loone Ots tatud Lasnamäel on kultuurikeskusi, spordisaale, jäähall ja teisigi kohti, kus kodu ligidal vaba tus kui ka kultuurilooline väärtus, aega veeta. Tartu lapsed ja noored aga ka väga suur emotsionaalne ei peaks kulutama liigselt aega, et väärtus ümbruskonna elanikele. jõuda trenni, mis toimub paraku Sellest vaadatakse mööda. linna teises otsas. Järjest kasvab ela- Kuidas suhtute uue kultuurikestanud inimeste hulk, see ei ole ainult kuse rajamise plaanidesse?

Annelinna probleem. Neile tuleks Miskipärast pandi esmalt lukku luua üle linna võimalused kodudest kavandatava kultuurikeskuse asuvälja tulla, mugavalt jalutada, kodu paik ja seejärel hakati otsekohe ligidal meelt lahutada. Keegi ei rääkima SÜKU-st. Kuid uus kultuutohiks jääda üksi nelja seina vahele. rikeskus ei pea kerkima just pargi asemele. Selle jaoks ei tule raiuda maha suuri puid ega hävitada mänguala, mis on juba praegu nii armasTartu on tatud, et seda tuleks hoopistükkis eestluse laste jaoks laiendada. saar Olen seda meelt, et Tartusse peaks SÜKU asemel kerkima globaliseeruvas AKU ehk Annelinna kultuurikesmaailmas.“ kus. Sama hoone, samad või veel Loone Ots paremini läbimõeldud pinnad, aga paik oleks Annelinn. Kui kunst on hea, tuleb turist seda vaatama ka Meie emad, isad ja vanavanemad ei kilomeeter kaugemale – maailma peaks tundma, nagu oleks nad liht- suurlinnades ei ole see üldse mingi salt vanuse tõttu Tartu elust eemale kaugus. Praegu areneb Tartu Emajõe-tagune kultuur ainult ERM-i jäetud.

www.ekre.ee

suunal, aga juba ammu ajale jalgu jäänud Annelinna taristus pakuvad vaimutoitu vaid vanasse lasteaeda paigutatud raamatukogu ja noortekeskus. Ma tahaksin väga, et Annelinna oleks põhjust minna kultuuri nimel.

Tartust saab 2024 kultuuripealinn. Mis on see osa Tartust, mida peaks jagama kogu Euroopaga?

Sada aastat oli meie ülikool idapoolse Euroopa juhtivaid teadusetempleid ja on seda praegugi. Seda lugu peaks laiemalt tutvustama, meil on põhjust olla uhked nii endi kui ka ülikoolilinna üle.

Mida enamikus Euroopas kindlasti enam ei ole, on Tartu mõnusalt pisike ja võrratult isikupärane puitkultuur, meie puidust püstitatud linnaosad, nii inimese enda mõõtu, nii sõbralikud, et panevad silma särama võõralgi. Tipp-topp välja arendatud Karlova kõrval võiksime mõelda, kuidas luua sarnane õhkkond ka praegu veidi luitunud Ülejõel ja Narva mäe kandis.

Tahaksin väga, et aastal 2024 ei näitaks me kultuuripealinnana ainult moodsat kunsti, arhitektuuri, teatrit ja nii edasi, vaid lõimiks sellega ka eesti kultuuri ajaloo sügavamad kihid. Ja et me ei teeks asju teistele näitamiseks, vaid et need tooks tartlastele kasu ka siis, kui pealinnapõli saab läbi.

Tartu on ka ülikoolilinn. Kuidas olete rahul Eesti rahvusülikooli arenguga?

Ma ei ole rahul väga paljuga, kuid enamik valeotsuseid on tehtud riigi tasandil. Miks luuakse järjest rohkem ingliskeelseid õppekavasid?

Miks välistudeng saab vajadus­ põhist toetust, aga meie tudeng peab õpingute kõrvalt tööl käima ja võib-olla isegi ülikoolist lahkuma, sest tema eest me ei maksa? Ma ei kujuta ette, miks meil soovitatakse tungivalt kaitsta doktoritöid inglise keeles, nii jääb ju meie teaduskeel kängu. Sellesama väitekirja võiks

44 Sündis 31. detsembril 1965.

44 Lõpetas Tartu ülikooli eesti filoloogina, kaitses sealsamas doktorikraadi pedagoogika erialal.

44 Õpetas Tartu 12. keskkoolis, praeguses Tartu Hansa koolis.

44 Oli 23 aastat õppejõud Tartu ja Tallinna ülikoolides.

44 Abikaasa Märt, tütred Birgitta (27) ja Elisabeth (16).

44 Kogu perega Tartu Maarja luteri koguduse liige.

44 Lastekaitse Liidu president 2012–2018.

44 Mitmete seltside ja kultuuriühenduste, sh Jaan Tõnissoni seltsi, asutajaliige.

44 Lasteraamatu „Lugusid kuulsatest eestlastest“ autor.

44 Aimeraamatute „Eesti kroonil kroonitud: meie krooni ilu ja sisu“, „Eesti riigipead“, „Oh hõiska ja tantsi: 150 aastat Eesti üldlaulu- ja tantsupidusid“ autor.

44 Vanemuises lavastunud näidendite „Koidula veri“, „Julie ja tähed“ autor, „W“ (üks libretist), Emajõe Suveteatris lavastunud „Katarina mõrsjalinik ehk Risti ja kivi tee“ autor.

44 Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel tänavu esikoha võitnud romaani „Armastus” autor.

kirjutada eesti keeles ja siis tõlkida mõnda võõrkeelde – see lahendaks ka nt välisoponendi küsimuse. Ja nõnda edasi.

Miks tasub inimestel oktoobris toimuvatel kohalikel valimistel eelistada rahvuskonservatiive?

Iga tartlane tahab kindlasti, et meie linn jääks ka tulevikus meie linnaks.

Tartu on eestluse saar globaliseeruvas maailmas. Peame seda suurt väärtust meie aja kontekstis arendama, kuid ei tohi seda mitte mingi hinna eest käest lasta.

Maisemal tasandil oleme ju meie, EKRE, need, kes tahavad anda rahvale senisest paremad võimalused Tartu asjus kaasa rääkida.

Ka ülikoolid, kõrgkoolid ja kutsehariduskeskus peaks olema senisest rohkem kaasatud. Just meie tahame langetada lasteaia kohatasu 43%.

Maksta igale lapsele 1200 eurot sünnitoetust. Luua taskukohase üliõpilassöökla. Kindlasti teeme EKRE-s kõik, et Tartu areneks edasi rohelise linnana. Meie kaitseme iga puud ka tegelikkuses, mitte ainult kliimakava kodulehel.

www.ekre.ee

3/2021

EESTI EEST!

15

Teenekas spordijuht

Heino Märks

Toimuv on ületanud igasuguse valuläve

Hiljuti liitus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga HEINO MÄRKS, mitmekordne Eesti meister maadluses, kauane kaitsejõudude spordijuht ja mitmete spordialaliitude juhatuse liige. Ta ei suutnud poliitikat enam käed rüpes pealt vaadata.

S

eni hoidis Heino Märks end poliitikast eemal, sest on töötanud poole oma elust apoliitilisust nõudvatel erialadel. Nüüd, mil pensioniaeg kaitseväest kätte jõudis, tundus olevat õige aeg suunata oma energia ka mujale. „See, mis praegu ümberringi toimub, ületab igasuguse valuläve,“ põhjendab ta poliitikasse tulemist.

Kunagise julgestuspolitseinikuna ei kiida ta heaks politsei ülereageerimist kevadistel piirangute vastastel kogunemistel Toompeal, sest sellised meeleavaldused on kindel osa demokraatiast. „Igal juhul anti meie vaenlastele kätte kaardid, mida saab kasutada propagandas ehk panna kõrvuti Tallinn ja Minsk. Mis politsei tegevuse mõte oli, jääb minu jaoks arusaamatuks,“ lausub Märks.

EKRE on teinud poliitikas seda, mida on lubanud.“ Heino Märks

Kiidusõnu pole tal põhjust lausuda ka kahe viimase presidendi – Toomas Hendrik Ilvese ja Kersti Kaljulaidi – tegevuse kohta. Märks meenutab Kaljulaidi käitumist hiljutisel Aafrika visiidil, kus president kätega vehkides õpetas, kuidas paista silma mustal mandril.

Heino: „Olen ise käinud Aafrikas üle kümne korra. Juba need inimesed, kes mind minu tasemel vastu

võtsid, olid harinud end Euroopas või Ameerika Ühendriikides. Tulla ja hakata neile esinema stiilis, mida Kaljulaid harrastas, on väga piinlik.

Pigem on meil nende käest väga palju õppida.“ Muuseas, presidendiametiga on Märksil isiklik kokkupuude – 1990. aastatel julgestuspolitseis töötades juhtis ta muuhulgas ka president Lennart Meri turvameeskonda.

Meriga kokkupuutunud inimestel on alati mõni huvitav lugu pajatada.

Märks meenutab, kuidas Merile ei meeldinud mustas ülikonnas turva­ mehed, mistõttu tuli sageli käia erariides – et mitte äratada tähelepanu ja olla kindel, et „number üks“ on rahul.

Laulupeole tuli üks turvamees siiski mustas ülikonnas ja istus Meri selja taha. Lennart vaatas üle õla, andis talle õhupalli ja mainis: näed, ma ju ütlesin, et mul on siin oma rahva keskel turvaline olla.

Praegu Tallinna Lennujaamas asuvale Lennart Meri Mercedesele kuuluvad aga Märksi sõnul väga paljud Eesti teede kiirusrekordid.

Võrreldes Lennart Merit edasiste presidentidega, ütleb vastne rahvuskonservatiiv, et Meril olid mõned puändid – näiteks kaitseväe juhataja vahetus –, mis jäid paljudele arusaamatuks.

Eesti kõige tasakaalukam president oli Märksi hinnangul aga EKRE praegune auesimees Arnold Rüütel, kel olid suurepärased nõunikud. Kaasatud olid oma valdkonna helgemad pead ja kõik toimis. „Pärast Rüütlit oleme kivina mäest alla kukkunud. Raske on leida midagi positiivset.“

Heino Märks tahab anda oma panuse riigi alustala püsimisse, alustades kohaliku omavalitsuse tasemelt.

Foto: KVS

Miks otsustas Märks liituda just EKRE-ga?

Heino Märks

Ta räägib, et rahvuskonservatiivid on teinud poliitikas seda, mida on lubanud. Erakond on end tõestanud nii valitsuses kui ka opositsioonis ning hoidnud oma programmist kinni.

EKRE tugevuseks peab Heino Märks endiseid kõrgeid sõjaväelasi brigaadikindral Alar Lanemani ja kolonelleitnant Leo Kunnast.

Fotod: KVS

täiesti jaburaks läinud – ühel pool on niinimetatud loomakaitsjad ja teisel pool Kaitsevõimes võiks maaomanikud. Ta näiteks kevadiEesti siiski Leedule toob se hanerände, mille järele jõuda, oleme puhul on olukord läinud sedavõrd neist maas kaheksa absurdseks, et varsti aastat.“ kaevatakse kohtusse Heino Märks ka muttide püüdmine.

Mis puutub majandusse, siis 23 aastat kaitseväes tegutsenud Märksi sõnul on EKRE trumpideks on Märksi arvates kogu püramiimuuhulgas brigaadikindral Alar di alumise osa kindlustatus kehv.

Laneman ja kolonelleitnant Leo Huvi tuntakse ainult suurfirmade Kunnas. „Kaitsevõimes võiks Eesti tegevuse ja toetuse vastu, kuid see siiski Leedule järele jõuda, oleme pole jätkusuutlik. Tegelikult on neist maas kaheksa aastat. Samu- oluline hoopis püramiidi vundati jätab soovida personalipoliitika. ment, väike­ettevõtjad.

Samuti tuleks tema arvates Peaksime Soome eeskujul kehtestama väljateenitud aastate pensioni­ panna kalevi alla niinimetatud rohepööre, seda seniks, kuni pole süsteemi.“ Muutmist vajavaid asju on Märk- suudetud välja mõelda tootmist, si hinnangul paljudes valdkondades. mis tagaks tööhõive Ida-Virumaal.

Hariduses peaks Märksi Ta on ka kirglik jahimees ning räägib, kuidas jahinduses on olukord arvates järgima Soome mudelit.

44 Heino Märks sündis 11. märtsil 1971 Kohtla-Järvel.

44 Tuli vabamaadluses 1996. aastal poolraskekaalu Eesti meistriks ja 2001 raskekaalu Eesti meistriks. Kuulus 1995. aastal Eesti koondisse.

44 Töötas 1995–1996 Üksik-sidepataljoni spordiinstruktorina ning aastast 1996 kaitsejõudude kehalise kasvatuse ja spordi ülemana.

44 Oli 2002–2004 Rahvusvahelise Sõjaväespordi Nõukogu (CISM) distsiplinaarkomisjoni liige.

44 Kuulus 1997–2002 ja 2009–2020 Maadlusliitu, 2001–2008 Triatloniliitu, 2000–2006 ja 2010–2016 Laskesuusatamisföderatsiooni.

Kuulub aastast 2009 Budo Föderatsiooni ja aastast 1998 Kaitsejõudude Spordiklubi juhatusse.

44 Oli 2019–2021 Eesti Vehklemisliidu peasekretär.

44 Aastast 2021 Eesti Arvutispordi Liidu president.

Lisaks õpetajate palgatõusule tuleks rohkem kaasata noori spetsialiste.

Märks tahab anda oma panuse riigi alustala püsimisse, alustades kohaliku omavalitsuse tasemelt. „Peame tegema asju paremini, et maal oleks tore elada. See puudutab nii paremaid teid kui ka kiiremat internetti. Kiire internet tuleks tagada kogu Eestis enne, kui hakata ehitama Rail Balticut.“

16

3/2021

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Merliin Grauberg

Eestis toimuvat ei saa enam vaikides kõrvalt vaadata Soomes elav aktiivne ja positiivne MERLIIN GRAUBERG (28) juhib alates maikuust Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Soome osakonda. Tema sõnul näevad Soomes elavad EKRE-t toetavad eestlased lähedalt, millised on liberaalsel teel kõndiva Soome arengud. „Kuigi Eestil on Soomelt palju õppida, on ka asju, mida tuleb õppida vältima.”

Palun tutvustage pisut EKRE Soome osakonda. Kes sinna kuuluvad?

Meil on väga erinevate erialade inimesi. On ehitajaid, kokkasid, kondiitreid, õmblejaid, koristajaid, lasteaiakasvatajaid, müügiesindajaid, bussijuhte, autojuhte, elektrikuid, klienditeenindajaid, baaridaame… Ühendavaid „õmblusi” on mitmeid, kuid peamiselt on ühine kõigi soov rääkida kaasa meie armsa kodumaa arengus. Paljud, teiste seas ka mina ise, plaanivad tulevikus Eestisse tagasi minna.

Seni otsitakse aga pealtnäha sarnase, kuid siiski teise kultuuri keskel võimalusi olla koos oma rahvuskaaslastega.

Kindlasti ühendab meid ka mure Eesti iseseisvuse säilimise pärast. Me näeme, kuidas liberaalsed jõud loovutavad samm-sammult otsustusõigust riigi siseasjade üle Euroopa Komisjonile.

Ja me näeme lähedalt, millised on meist liberaalsel teel eespool kõndiva Soome arengud. Kuigi ­Eestil on Soomelt palju õppida, on ka asju, mida tuleb õppida vältima.

Millised on teie osakonna põhilised tegevused?

Meie liikmed on üle Soome laiali.

Seega ei ole suurema hulgaga kokku saamine lihtne. Enamasti käivad mõttevahetused sotsiaalmeedias, näiteks Facebooki gruppides, aga oleme kasutanud ka veebikoosoleku formaati. Samas korraldame mitmeid ühisüritusi, kus saame päriselt kokku.

Kui ma ise osakonnaga liitusin, siis hakkasime tegema pubi- ja karaokeõhtuid. Andsime ette teada, kus pubis oleme ja osaleda soovijad tulid lihtsalt kohale. Facebooki vanu postitusi sirvides saab kinnitust, et esimestel sellistel kogunemistel osalesime kolme-neljakesi, aga iga järgmise korraga tuli osalejaid järjest juurde.

Osakonna üks tähtsamaid üritusi on aastakoosolek.

Miks on teid kokku toonud just EKRE? Sellepärast, et ei ole teist sellist

erakonda, mis koondaks endas rahvuslikult mõtlevaid ja riiklikku iseseisvust hindavaid inimesi.

Mis on praegusel ajal Soomes töötavate ja elavate eestlaste suurimad probleemid. Ja milline on üldine hoiak Eestis toimuva ja Eesti praeguse valitsuse suhtes?

Ilmselt on oma osa ka koroonapiirangutel, mis ei lase kahe riigi vahel liikuda. Kuidas sellesse suhtutakse?

Koroonaga seotud reisipiirangud tõstavad Eestis käimise hinda. Suurema perega reisides on see tuntav lisakulu. Seetõttu käiakse Eestis harvem. Kindlasti on see murekoht.

Ollakse mures vanemate ja vanavanemate pärast, ent neid vaatamas käia nii tihti kui tahaks ei saa.

Pärast 12. jaanuari „riigipööret” olid siinsed eestlased nördinud.

Sarnaselt Eestile algas Soomes suurem Eesti rahvuskonservatiividega liitumine. Inimesed mõistavad selgelt, et enam ei saa olla lihtsalt kõrvaltvaataja ja et oma riigi eest tuleb välja astuda.

Peaminister peaks olema enesekindel ja suuteline riiki juhtima.

See on väga vastutusrikas ametikoht ning ei maksa sinna trügida, kui hakkama ei saa.

Soomes on igal inimesel oma ametile vastav väljaõpe ja pädevus.

Inimesi ei lastagi tööle, kui tema pädevuses kindel ei olda. Vajalike oskuste puudumisel on iga-

Merliin Grauberg – seisab Eesti eest ka teisel pool Soome lahte.

ded eestlased Soome. Ja nüüd näib kõik korduvat.

Millised meeleolud valitsevad Soomes? Küsitlused näitavad, et sotsidest valitsuse populaarsus pole kuigi tugev ja põlissoomlased kasvatavad toetust?

Sarnaselt Eestile „laulab” ka Soome meedia liberaalide laulu, mistõttu on meedia vahendusel tegelikust olukorrast adekvaatset pilti raske saada.

Soomlased väldivad poliitikast rääkimist. See on kinni nende heatahtlikkuses, nad ei taha kedagi vaidlemisega pahandada. Seega on üldiseid meeleolusid raske hinnata.

Puna-roheline valitsus on inimesed välja vihastanud. Nii mõnelegi tundub, et praegune valitsus vihkab Soomet ja soomlasi.

Reformierakond teeb Eestis oma kärbete ja poliitikaga täpselt samu vigu, mida nad tegid eelmise kriisi ajal. Need vead tõidki tuhanded eestlased Soome.

Ja nüüd näib kõik korduvat.“ Merliin Grauberg

ühel alati võimalik õppida ja need omandada.

Reformierakond teeb Eestis oma kärbete ja poliitikaga täpselt samu vigu, mida nad tegid eelmise kriisi ajal. Need vead tõidki tuhan-

EKRE Soome osakond

Foto: KVS

Kuidas te Soome sattusite?

Olen pärit Tallinnast, pool oma elu olen elanud Rohuneemes mere ääres. Olen väikesest saadik olnud patriootlik – olin kaheksa aastat kodutütar, seiklesin mööda laag-

44 EKRE Soome osakond moodustati oktoobris 2014, tänaseks on liikmeid 185.

44 Peagi alustatakse üritustesarjaga „Kahekõne rahvaga”, kus astuvad üles külalisesinejad, toimub ametlik üldkoosolek ja seejärel meeleolukas koosviibimine. Oodatud on nii liikmed kui ka külalised.

44 Olulisel kohal on alati olnud emadepäeva kontsert. Esimesel üritusel esines ka EKRE segakoor.

44 Iga aasta 20. detsembril mälestatakse Eesti Vabadussõjas hukkunud Soome vabatahtlikke, mil viiakse pärg vana kirikupargi ausamba juurde.

44 Kavas on teha aastas paar väljasõitu Helsingist kaugemale. Osakonna viimane koosolek oli Tamperes ja järgmine on planeeritud Porisse. Plaan on olla EKRE telgiga kohal ka novembrikuisel Helsingi Mardilaadal.

44 Aktiivselt käiakse ka Eestis toimuvatel üritustel, milleks on EKRE talvepidu, Tartu rahu aastapäeva üritused ja vabariigi aastapäeva tõrvikurongkäik, EKRE suvepäevad, EKRE kongress, Vaba Rahva Laul jne.

reid ja õppisin eluks vajalike teadmisi.

Soome kolisin 2015. aastal.

Mind paelus Soome juures karaoke-­ kultuur: karaokebaare on siin iga nurga peal, igal vabal hetkel leidsin end jälle kusagil laulmast. Olen osalenud isegi Soome karaokemeistrivõistlustel, kus pääsesin finaali.

Soome tuleku põhjuseid on mitu. Ka minu ema elab Soomes.

Lisaks paelub mind soov kogeda uut ja õppida uutest olukordadest.

Minu jaoks on uued väljakutsed alati köitvad.

Olen töötanud aastaid baaridaamina ja kelnerina. Lõpetasin Soomes Liiketoiminnan ammattitutkinnon, praegu õpin ärikolledžis.

Olen ka alustav eraettevõtja, nimelt teeme koos mehega

nahast disaini – vööd, käekella­ rihmad, kitarririhmad. Tegin Soomes äriplaanid ja nüüd teostame neid.

Teisalt tahan Eesti kodanikuna aidata kaasa Eesti arengutele. Erakondliku poliitika kaudu on seda kõige tõhusam teha.

EKRE Soome osakonnaga liitusin ma 2017. aastal. Olen kõik need aastad olnud väga õnnelik selle üle, et meil on meeletult tore meeskond.

Meie osakonna töö on sujunud hästi ja me täiendame kõik üksteist.

Millised on teie isiklikud tulevikuplaanid?

Tulevikuplaanid on suured: tegutseda ja mõelda suurelt, seista Eesti eest, teha disaini ja teha oma bänd.

Nii, et tuleb kiire suvi.

www.ekre.ee

3/2021

EESTI EEST!

17

RIIGIHA J LDA A Kärpeplaan huumorinurk

vabariigi valitsusele Asendada peaminister Kaja Kallase 800 eurot maksev rattasõidukleit Jürgen Ligi vanade traksi-rattapükstega.

Kutsuda riigi esindusüritustele Kaitseväe orkestri asemel marsirütme lööma habemega mees piimamannergul.

Kärpida oravate saba poole lühemaks.

Kasutada kontsertidel Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri asemel edaspidi lintmagnetofoni (soovitavalt Vega 110).

Hankida Jüri Ratasele 0,7 liitriste džinnipudelite asemel 50-grammised suveniir­ pudelid.

Soetada Jürgen Ligile moodsa kööginurga asemel odavam kraanikauss, mis jääb arvutisilmast kaugemale.

Palgata politsei- ja piirivalveorkestri asemel hümni mängima staartšellist Silvia Ilves.

Viia Katri Raiki karusnahkne kasukas loomade varjupaika.

Saata Tokyo olümpiale ainult Epp Mäe, kes on piisavalt tugev, et tuua maadluskullale lisaks ka teisi medaleid.

Saata järgmisele Eurovisionile Eestit esindama liitlas­ vägede orkester ühes liitlaspasunate ja liitlastrummiga.

Nimetada Eesti200 ümber Eesti100-ks.

Võtta Isamaasse soti eest 400 uue liikme asemel 800 uut liiget.

Ehitada kavandatav Helsingi tunnel hoopis Virtsu ja Kuivastu vahele.

Lõpetada Riigikogu infotunnid, sest ükski minister seal esitatud küsimustele niikuinii ei vasta.

Jätta Kaja, Siim ja Kristiina Kallasest poliitikasse vaid üks Kallas (vabal valikul või loosi teel).

Anda kurjategijatele poole vähem vangla-aastaid.

Jätta kahe sotsiaalministri asemel alles pool.

Kutsuda lisaks Clyde Kullile koju ka kõik ülejäänud Eesti diplomaadid.

Katkestada vaktsineerimine, minna üle ninaspreile ja müüa ülejäänud doosid Indiale.

Saata Eestit vihkav Kersti Kaljulaid Brüsselisse asumisele ning lõpetada Kadrioru ülalpidamine.

Viia Estonia teater kavan-

datud laienduse asemel juba valmisehitatud, kuid tühjavõitu T1 kaubanduskeskusesse.

Lõpetada EKRE eeskujul rahvasaadikute autoliisimine ja eraldada neile Bolti tõukerattad.

Kehtestada maksud meie praegustele ministritele iga nende lolli ja kahjuliku otsuse eest.

Saata riigist lisaks Vene diplomaatidele välja ka kõigi teiste riikide diplomaadid.

Asendada Rail Balticu kavandatud trass TallinnaHaapsalu omaga.

Lõpetada rahvasaadikute loksutamine Toompea vahet ning viia Riigikogu täielikult üle kaugtööle.

Viia Kaja Kallase Valge raamat makulatuuri ning lappida saadud raha eest eelarveauke.

Viia kogu Eesti maasika- ja marjakasvatus üle Ukrainasse, et vältida korjajate siia vedamist ja nende Eestis ülalpidamist. NB! Vältida lendamisel Valgevene õhuruumi! Ühendada Tallinna linn, Tartu linn ja Paide vald üheks omavalitsuseks, administratiivkeskusega Mäekülas, ning rajada nende vahele neljarealiste maanteede asemel kergliiklustee.

Taguda kõik harvesterid atradeks.

Anda uuel ringil välja presidendile tagastatavad riiklikud aumärgid, nagu näiteks aasta ema ja Andrus Veer­ palu oma.

Tõsta alkoholi ja diislikütuse aktsiisi ning sulgeda kiiresti Eesti-Läti piir, et maksud sinna ei sõidaks.

Vahetada Mailis Repsi Jura kohvimasin odava Straume kohviveski vastu.

Eraldada vabaõhumuuseumi fondist spiiker Jüri Ratasele kalli mootorsae asemele kahemehesaag.

� Ühendada kõik libauudiseid tootvad peavooluväljaanded üheks meediagrupiks Eesti

Ekspressiivne Kompostimees.

Täita viie aasta plaan nelja aastaga.

Tõsta bensiinihind rekordtasemele, et jõuda vähemalt selleski arvestuses Euroopa esimeseks.

Panna koondatud kaplanid tööle koondatavate päästjate asemele, sest neile peab maksma vähem palka.

Jätta kolme vapilõvi asemel alles ainult üks rott, kaaluda rahvuslipult sinise ja musta värvi eemaldamist ja suitsupääsukese tiibade kärpimist.

Vähendada Eesti kaitsevõime nullilähedaseks, et ükski riik isegi ei mõtleks enam Eesti ründamise peale –see teeks vaid neile endile häbi.

Muuta rongide sõidugraafikut nii, et mitme rongi asemel sõidaks päevas vaid üks, aga selle eest rohkemate vagunitega. � Lõpetada täielikult laste huvihariduse toetamine, sest neid ei huvita niikuinii mitte miski.

Minna suve- ja talveaja asemel üle kevad- ja sügisajale, lükates kellaosuteid tunni asemel poole tunni kaupa.

Kehtestada kõikidele elanikele hingamismaks vatsavalt kopsumahule.

Töödelda kasutatud maskid

ümber ihupesuks või imikumähkmeteks.

Kärpida rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse perekonnanime.

Asendada keskerakondlase Igor Kravtšenko kallis maastur kummiautoga.

Minna üle kaheksapäevasele töönädalale.

Kasutada rahumeelsete meele­a valdajate laialiajamiseks eriüksuslaste asemel rohkem koeri, kes ei nõua palka ning söövad vähem.

Kärpida koroonaviiruse kolmanda laine tulekul 2+2 nõue 1+1 peale. Ühendada sügisel presidendivalimised kohalike oma­valitsuste, Riigikogu ja europarlamendi valimistega.

Kärpida Bolti tõukeratastel üks ratas.

Viia rahapesu üle käsipesule.

Trükkida sadade elulooraamatute asemel juurde rahatähti.

Kärpida presidendi institutsiooni ja tuua riigipeaks mõni resident.

Vahetada mujal elavad eestlased välja siinsete pagulaste vastu.

Anda Porto Francole eraldatud toetus põhjalikuma kärpekava koostamise töögrupile.

3/2021

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

mälumäng

ANEKDOODID

1. Millises sõjas toimus Erastvere lahing? a) Liivi sõjas b) Põhjasõjas c) Vabadussõjas

Kuidas saada aru, et reformi­ erakondlane valetab?

Tema suu liigub!

2. Mis aastal peaks valmima uuendatud Patarei Merekindlus? a) 2022 b) 2024 c) 2026

Isa kõnnib väikese pojaga nudistide rannas. „Isa, miks neil tädidel ja onudel riideid seljas pole?“ imestab poiss. „Sest valitsus on nad paljaks koorinud,“ vastab isa.

3. Ajakiri Kroonika selgitab igal aastal välja aasta seksikaima mehe. Kes pälvis tiitli 2020. aastal? a) Stefan b) Uku Suviste c) Gameboy Tetris

„Kas sa võid mulle selgitada, mis asi see poliitika on?” „Püüan... Kas sa sääse seda­ samust oled näinud?” „Ei!” „Vaata, poliitika – see on veel peenem…”

4. Millise nimega bussipeatusi on Eestis kõige rohkem? Kohanimeregistris on selliseid peatusi 42. a) Liiva b) Kooli c) Jaama

19. sajandil polnud naistel õigusi.

20. sajandil võitlesid naised oma õiguste eest ja need saadi kätte.

21. sajandil on naistel alati õigus.

Mis ühist on Jõuluvanal, Une-Matil ja Targal Reformi­ erakondlasel? Nad kõik on välja­mõeldised.

Kaja Kallas esineb raadios kõnega: „Mul on teile üks halb ja üks hea uudis. Halb uudis on see, et seoses raskete ilmastikutingimustega peame järgmised seitse aastat sööma rämpsu. Hea uudis on see, et meil on rämpsu palju.”

Jürgen Ligi tuleb sõjast koju ja naine küsib: „Kuidas läks?“ „Hästi, jäime teiseks.“ Koolis on tunni teemaks ateism.

Siseneb rangelõikelises kostüümis naisterahvas ja pöördub klassi poole: „Nii, lapsed, jumalat pole muide olemas! Tõstkem kõik käed üles ja raputagem taeva poole rusikat!“ Kõik teevadki nii, ainult Juku istub liikumatult. „Mis sul viga, poiss?“ „Ma siin mõtlesin, et kui jumalat pole olemas, siis milleks üldse kätega vehkida, aga kui ta ikkagi on olemas, siis milleks häid suhteid rikkuda?“

Autor: Erki Evestus

on uus rahvusvärvides ja -temaatikaga tervele perele mõeldud lauamäng, kus mängijad liiguvad kaunil kodumaal ja vastavad põnevatele harivatele küsimustele ning koguvad Eestimaa aardeid.

Kui hästi tunned sina oma isamaad? Mäng sobib igaühele mängimiseks alates 5. eluaastast. „Eesti mäng“ on soodushinnaga saadaval ristsõna- ja mängupoes nutigrupp.ee/pood

malenurk ÜLESANNE:

LAHENDUS:

Jüri Randviir, 1990.

Matt kolme käiguga (D)

Jüri Randviir (1927–1996) tuli viiekümnendatel aastatel neljal korral Eesti meistriks, andis hiljem unustamatuid raadiosimultaane, kirjutas maleraamatuid ja õpetasinnustas noori. Ka käesoleva malenurga koostaja võib ennast tema õpilaseks nimetada. Jüri Randviir oli meeletult vaimukas inimene. Ülesande põhivariandiks on: 1. Vb6-b5 b7-b6 2. Ob4-c5 Ka8-a7 3. Vb5-a5 matt!

Ettur sidumise tõttu vankrit võtta ei saa.

koostaja Eino Vaher

5. Kui vanalt võib hakata juhtima mopeed­autot? Selleks ei pea omama B-kategooria juhiluba. a) 14-aastaselt b) 15-aastaselt c) 16-aastaselt 6. Eesti esimeseks reisiraamatuks loetakse 1899. aastal ilmunud teost „Usurändajate radadel“. Kes on selle autor? a) Andres Saal b) Jakob Hurt c) Eduard Bornhöhe

„Eesti mäng“

Valdo Randpere kukub auku.

Proovib mis ta proovib, aga välja ta sealt ei saa. „Oi-oi“, pomiseb Randpere. „Kui ma siit õhtuks välja ei saa, siis tuleb koju minna ja redel tuua.“ Keit Pentus-Rosimannus on duši all ja peseb pead. Samal ajal käib ta muudkui toa ja vannitoa vahet. Temalt küsitakse, miks ta nii teeb. Pentus-Rosimannus vastab: „Pudeli peale oli kirjutatud WASH AND GO.“

www.ekre.ee

7. 1920. aastal sõlmiti Tartus rahuleping ka Soome ja Nõukogude Venemaa vahel.

Millises majas seda tehti? a) Vanemuise teatris b) EÜS-i majas c) Tartu raekojas 8. Millise puu suitsuga puhastati vanasti tuba, kui perre oli oodata last? a) Männi b) Kadaka c) Kuuse 9. Millise nimega kaubanduskeskus asub Tallinnas? a) Meelespea b) Nurmenuku c) Rukkilille 10. Milline Tallinna kirik saab peatselt endale lifti? a) Toomkirik b) Oleviste c) Niguliste 11. EKRE Tartu linnapea­­ kandidaat Loone Ots on kirjutanud lasteraamatu. a) „Karneval ja kartulisalat“ b) „Lugusid kuulsatest eestlastest“ c) „Kõik poisid ei saa suureks“

Vastused 1b; 2c; 3a; 4a; 5a; 6c; 7b; 8b; 9b; 10c; 11b

18

www.ekre.ee

Eelmise lehenumbri ristsõna õige vastus on „...liiga lühike ja väärtuslik…“.

EKRE sümboolikaga kruusi saavad loosi tahtel endale Elve M. Ida-Virumaalt, Siim K. Tallinnast, Kadri K. Sauelt, Enn L. Tartust ja Silva V. Kaereperest. Palju õnne!

Käesoleva numbri ristsõna vastuseid ootame hiljemalt 1. septembriks 2021 aadressile ajaleht@ekre.ee või Toompuiestee 27, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, Tallinn 10149.

Viis õnnelikku õigesti vastanut võidavad endale EKRE sümboolikaga kruusi.

Palume ristsõna vastuse juurde ära märkida oma postiaadressi ja selles ajalehenumbris kõige enam meeldinud kirjutise. Aitäh!

3/2021

EESTI EEST!

Ristsõna vastus: ______________________________________________________ MINU LEMMIKARTIKKEL SELLES LEHES: ______________________________________________________ Nimi ­_________________________________________________ Telefon _____________________________________________ Aadress

_____________________________________________

19

3 võimalust

aidata kaasa rahvuskonservatiivide edule Võimalus nr 1

Astu meie liikmeks!

Kui oled vähemalt 18-aastane, nõustud erakonna põhikirja ja programmiga ning tahad kaasa rääkida rahvuskonservatiivse poliitika kujundamisel ja elluviimisel, siis oled teretulnud EKRE ridadesse.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on Eesti Vabariigi järjepidevusest ja põhiseadusest lähtuv rahvuslik-konservatiivne erakond, mis liidab rahvusriigi, sotsiaalse sidususe ja demokraatlike põhi­ mõtete eest seisvaid inimesi.

Erakonna liikmel on õigus osaleda hääleõigusega erakonna koosolekutel, kus valitakse juhtorganeid, hääletatakse programmi või põhikirja üle või langetatakse muid erakonda puudutavaid otsuseid; on õigus kandideerida kõigile valitavatele ametitele erakonna sees vastavalt põhikirjale; on õigus teha ettepanekuid põhikirja ja programmi muutmiseks ning erakonnasiseste või erakonna tegevusega seotud küsimuste kohta; on õigus taotleda ja saada erakonnalt moraalset tuge ja kaitset ning toetust ühiskondlikus ja poliitilises tegevuses.

Erakonna liikmeks ei või olla ega võeta isikut, kes on tegutsenud Eesti Vabariigi iseseisvumise taastamise vastu või tegutseb Eesti riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse vastu; ei toeta tegelikult erakonna seisukohti ja eesmärke; on osalenud okupatsiooniaegadel repressiivorganite tegevuses; on kuulunud või kuulub välisriikide luureorganitesse; omab kehtivat kriminaalõiguslikku karistust; on vabastatud avalikust teenistusest süülise tegevuse tõttu; kahjustab oma varasema tegevuse või käitumise tulemusel kujunenud maine tõttu erakonna mainet.

Liikmemaksu suurus on 12 eurot aastas ehk üks euro kuus.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna struktuuri moodustavad ringkonnad, mis kattuvad Riigikogu valimiste ringkondadega.

Ringkonna liikmed võivad luua osakondi valdades või linnaosades.

Erakonnaga liitumise avalduse saab esitada elektrooniliselt veebi­ lehel www.ekre.ee. Teine võimalus on võtta ühendust EKRE piirkonnajuhiga, kelle kontaktid siinkohal avaldame.

Põhja-Tallinna ringkond Põhja-Tallinna ringkond hõlmab Tallinna Kristiine, Haabersti ja Põhja-Tallinna linnaosasid.

Kontakt: esimees Meelis Keerberg, mkeerb@gmail.com

Lääne-Tallinna ringkond Lääne-Tallinna ringkond hõlmab Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosa.

Kontakt: esimees Mart Kallas, kallasmart@hot.ee

Ida-Tallinna ringkond Ida-Tallinna ringkond hõlmab Tallinna Lasnamäe, Pirita ja Kesklinna linnaosasid.

Kontakt: esimees Kairet Remmak-Grassmann, kairet.grassmann@gmail.com

Harju- ja Raplamaa ringkond Kontakt: esimees Siim Pohlak, siim.pohlak@riigikogu.ee

Läänemaa ringkond Kontakt: esimees Hardi Rehkalt, hardi11@hot.ee

Saaremaa ringkond Kontakt: esimees Daniel Mereäär, daniel.mereaar@gmail.com

Järva- ja Viljandimaa ringkond Kontakt: esimees Elar Niglas, elar.niglas@gmail.com

Pärnumaa ringkond

Võru- Põlva- ja Valgamaa ringkond Kontakt: esimees Lilia Simmul, lilia.simmul@gmail.com

Lääne-Virumaa ringkond Kontakt: esimees Anti Poolamets, anti.poolamets@eesti.ee

Ida-Virumaa ringkond Kontakt: esimees Arvo Aller, arvo@ivtl.ee

Kontakt: esimees Helle Kullerkupp, kullerkupphelle@gmail.com või ekreparnu@gmail.com

Soome osakond

Tartu ringkond

Rootsi osakond

Kontakt: esimees Silver Kuusik, silverkuusik1983@gmail.com

Kontakt: esimees Indrek Tiik, tiikindrek@gmail.com

Tartu- ja Jõgevamaa ringkond Kontakt: esimees Kert Kingo, kert.kingo@gmail.com

Kontakt: esimees Merliin Grauberg, ekre.soome@ekre.ee

EKRE peakontor Tallinnas Kontakt: sekretär Ülle Vunk, info@ekre.ee, tel 682 9555 Kontor asub aadressil Toompuiestee 27, Tallinn.

Võimalus nr 2

Tee erakonnale annetus!

Kui Sa ei soovi aktiivselt poliitikas osaleda, aga jagad rahvuskonservatiivset maailmavaadet, siis on võimalik teha erakonnale annetus. Nii toetad EKRE poliitilist tegevust, kaasa arvatud ajalehe Konservatiivide Vaba Sõna väljaandmist. Oleme väga tänulikud iga summa eest!

Erakonna konto SEB pangas: Eesti Konservatiivne Rahvaerakond EE301010002019895003 Erakonna konto LHV pangas:

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond EE677700771001338916 Annetuse tegemisel lisa selgitusse annetaja EES- ja PERENIMI ning kindlasti ka ISIKUKOOD. (Seadus ei luba erakondadel ilma nime ja isikukoodita annetusi vastu võtta.) Suur tänu!

Võimalus nr 3

Aita levitada rahvuskonservatiivset maailmavaadet!

Hakka meie sõbraks sotsiaalmeedias – nii oled kursis meie tegemistega ning saad kaasa aidata rahvuskonservatiivide seisukohtade ja sõnumite levikule.

EKRE Facebooki konto: www.facebook.com/rahvuspartei Portaali www.uueduudised.ee Facebooki konto: www.facebook.com/uueduudised