Konservatiivide Vaba Sõna, 1 / 2021

E D R Ö PÖ U IM Õ V I ER

ISSN 2504-5881

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja / 1/2021 issuu.com/konservatiividevabasona Martin Helme:

„Näitasime, et valitsuses on võimalik seista eesti inimeste ja omariikluse eest“

Jaak Valge:

„Kas tegemist oli võimupöörde või riigipöördega?“ Lk 6

Jaak Madison:

„Eestit suunatakse järgneval kahel aastal Brüsseli taktikepi järgi“

Lk 4–5

Ruuben Kaalep:

ajaleht@ekre.ee www.ekre.ee Mart Helme:

Rahvuslus trumpi-järgses maailmas

„Kas vana normaalsus on taastunud?“

Lk 10

Lk 11

Lk 7

Kultuuriloolane Loone Ots:

„Isamaaline kasvatus peab algama vara“ Lk 12–13

EKRE asub võitlema rahvusliku valitsuse taastamise eest Eesti Konservatiivne Rahvaerakond hakkab tööle selle nimel, et taastada rahvuslik valitsus ja vähendada uue vasakliberaalse valitsuse kahju Eesti riigile.

K

ui peaminister Jüri Ratas, ja koos temaga kogu valitsus, Porto Franco kinnisvaraarendusega seotud korruptsioonisüüdistuste tõttu jaanuari keskel tagasi astus, sai kiiresti selgeks, et taandumise taga ei ole patukahetsus. Vastasel juhul oleks Keskerakond jäänud opositsiooni ja kasutanud järgnevaid aastaid sisemiseks puhastumiseks.

Ent alustati hoopis koalitsiooniläbirääkimisi Reformierakonnaga, k­usjuures Keskerakonna delegatsiooni juhtis politseiuurimise all olev Mailis Reps. Üsna peagi sai selgeks, et Keskerakond ja Reformierakond olid leppinud uue koalitsiooni moodustamises kokku juba varem, oma seniste partnerite EKRE ja Isamaa selja taga. Keskerakond ei olnud juba mõnda aega valmis täitma EKRE-le olulisi koalitsioonilepingu punkte ning otsis võimalusi loobuda rahvahääletuse korraldamisest ja välismaalaste seaduse muutmisest, et rahvuskonservatiivid ei saaks viia ellu oma valimislubadusi. Samuti hakkas Keskerakond aru saama, et immigratsiooni piiramine ja rahvahääletuse kui otsedemokraatia instrumendi kasutamine riigi juhtimisel on teemad, millest rahvuskonservatiivid niisama ei loobu.

Võimupöörde tegelik põhjus Korruptsioonisüüdistus ei ole Keskerakonnale mugav, kuid mugav oli süüdistuste ajastus. Päev enne märgilist rahvahääletuse otsust toimunud prokuratuuri ja Kapo pressi­ konverents Riigikogus ei olnud

liberaalse perekonna osana peab Keskerakond tagama, et rahvahääletust ei toimuks ja kui toimub, siis võitlema tulemuse nimel, mis ütleks, et abielu ei ole üksnes mehe ja naise liit. Brüsseli peapesu kandis vilja – 2021. aasta veebruariks on Eesti langenud sisuliselt ALDE partei ainuvõimu alla.

Kukutati parim valitsus

EKRE tõestas end valitsuses muudatuste ja arengu vedurina“ Martin Helme

juhuslik – selle otsuse langetasid kaitsepolitsei peadirektor ja pea­ prokurör ning ilmselgelt oligi see mõeldud nurjama referendumit ja andma ajendi võimupöördeks.

Juhtunu tekitab küsimuse, kes juhib Eesti riiki tegelikult. Vastamiseks on tarvis välja selgitada, kellele on toimunu kasulik.

Nii Reformierakond kui ka Keskerakond kuuluvad üleeuroopalisse Euroopa liberaalsete parteide ühendusse ALDE. Homoagendat ja immigratsiooni soosiv ALDE tegi juba 2019. aasta kevadel Keskerakonnale peapesu võimuliidu sõlmise pärast rahvuskonservatiividega. Välja saadeti vastuvaidlemist mitte salliv sõnum:

EKRE esimehe ja endise rahandusministri Martin Helme sõnul kukutati võimupöörde tulemusel Eesti taasiseseisvusaja parim valitsus, mis tänu rahvuskonservatiivsetele jõududele seisis meie inimeste heaolu ja riigi iseseisvuse kaitsel. „EKRE tõestas end valitsuses muudatuste ja arengu vedurina – vaatamata opositsiooni ja peavoolumeedia pidevale vastutööle suudeti tähtsaid lubadusi ellu viia,“ märgib Helme.

Pärast jaanuari võimupööret juhib aga Eestit viimase 30 aasta kõige liberaalsem ja vasakpoolsem koalitsioon, mis laseb ainelistes küsimustes liugu senise valitsuse edukal majanduspoliitikal, kuid asub maailmavaatelistes küsimustes viima ellu globalistlikku ja äärmusliberaalset agendat ehk lammutama rahvusriiki ja rahvuskehandit. „Eesti on saanud valitsuse, mille ideoloogia ja suunised tulevad ALDE Brüsseli peakontorist,“ ütleb Helme.

Uus valitsus on juba teatanud, et võtab Riigikogu menetlusest välja immigratsiooni piiramise eelnõu ning näitab rohelist tuld hea elu otsijatele Aafrika ja slaavi riikidest. Samuti on neil kavas liikuda edasi homoabielu seadustamisega

Pärast jaanuari võimupööret juhib Eestit viimase 30 aasta kõige liberaalsem ja vasakpoolsem koalitsioon, kelle jaoks eesti rahva püsimine ei ole prioriteet.

Foto: KVS

ja jätkata raha külvamist LGBT+ ja sooneutraalsuse ideoloogiat edendavatele mittetulundusühingutele. „On selge oht, et Reformierakonna taktikepi all mängib Eesti valitsus maha meie edu koroonakriisi ja majanduslangusega võitlemisel. Reformierakond nõudis aasta tagasi koroonakriisi alguses, et Eesti võtku viiruse tõrjumisel eeskuju liberaalsest Rootsist ning hakaku samas kiirelt riigieelarvet kärpima.

Kui valitsus oleks neid kuulanud, oleks Eestis täna kümneid kordi rohkem surnuid ja ränk majanduslangus koos massilise tööpuudusega,“ tõdeb Helme. „Nüüd on aga võhikud end võimule mänginud.“

„Rahvas vajab meie erakonda“ Helme juhib tähelepanu, et Eestil on praegu valitsus, mis õõnestab rahvusriiklust, kannab agressiivset ja äärmuslikku sooideloogiat, ohustab inimeste majanduslikku heaolu ja vaatab korruptsioonile läbi sõrmede. „Meil seisab ees väga suur ja vastutusrikas roll seda kõike takistada.

Mida vähem see koalitsioon võimul on, seda parem Eestile. Meie erakond asub tööle, et võimuliidu tehtavat kahju minimeerida ja taastada võimalikult kiiresti rahvuslik valitsus Eestis. Eesti rahvas vajab meie erakonda, et säiliks meie rahvus ja vabadus.“

2

1/2021

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Politoloog: uus valitsus ei pea sisserännet ohuks ega rahvastikuprobleeme oluliseks

Keskerakonna ja Reformierakonna valitsuse taktikepi all võib oodata meid lähiaastatel ees iseseisvuse täiendav loovutamine Brüsselile, homoagenda muutumine riiklikuks poliitikaks ja üleeuroopalise immigratsioonipoliitika pealesurumine.

Foto: KVS

EKRE juhatuse avaldus:

Reformierakonna ja Kesk­ erakonna koalitsioonil on Eestile äärmiselt kahjulikud tagajärjed 13. jaanuar 2021 ei lähe ajalukku mitte ainult kuupäevana, mil Keskerakond lõpetas korruptsiooniskandaali tulemusel Eesti viimaste aegade parima ja maailmavaateliselt kõige laiapõhjalisema valitsuse – valitsuse, mis langetas makse, edendas majandust, tõstis pensioneid, viis läbi pensionireformi, tõmbas pidurit homoabielule ja immigratsioonikvootidele ning tahtis anda inimestele õiguse kaasa rääkida meie riigi väärtuspoliitika kujundamisel.

Ennekõike jääb 13. jaanuar ajalukku päevana, mil Keskerakonna tahtel upitati valitsusse tagasi erakond – Reformierakond –, kelle ajalugu langeb kokku Eesti poliitiliste korruptsiooni, mahhinatsioonide ja valetamise ajalooga (VEB-fond, 10 miljoni dollarit, kilekottide skandaal, korruptsioon Tallinna Sadamas, Autorollo jne) ning kelle läbikukkunud majanduspoliitika tagajärjel lahkus Eestist ligi 100 000 inimest.

Keskerakonna otsusel moodustada koalitsioon teise liberaalse ja korruptiivse erakonnaga on meie riigi ja rahva jaoks äärmiselt tõsised tagajärjed. Eriti arvestades tõsiasja, et vasakliberaalse võimupöördeni viinud uurimisorganite tegevus kordab varasemat poliitiliste protsesside mõjutamise mustrit.

Keskerakonna ja Reformierakonna valitsuse taktikepi all ootab meid lähiaastatel ees iseseisvuse täiendav loovutamine Brüsselile, vihakõneseaduse ehk liberaalse tsensuuri kehtestamine, homoagenda muutumine riiklikuks poliitikaks, üleeuroopalise immigratsioonipoliitika ja sundkvootide pealesurumine, ülikoolide ingliskeelestumine, uute majandust tapvate ja inimesi vaesemaks tegevate maksude kehtestamine, kodakondsus- ja keelepoliitika lõdvendamine, ukse avamine välismaisele odavtööjõule ja muu globalistlik agenda.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ei kavatse liberaalide pakutava tulevikuga leppida. Meil seisab ees vastutusrikas ülesanne tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade – nii nagu on sätestatud põhiseaduse preambulis.

Kutsume kõiki eestimeelseid inimesi koonduma Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna lipu alla, et võiksime pärandada oma lastele riigi, kus valitseb eesti keel ja meel, loomulik abielu ning kehtib õigus ise oma elu üle otsustada.

EKRE juhatus

Tartu Ülikooli politoloogi Martin Mölderi sõnul annab Reformierakonna ja Keskerakonna koostöölepe ja otsus kaotada rahvastikuministri koht märku sellest, et uus valitsus ei pea immigratsiooni ning rahvastiku- ja perepoliitika teemasid oluliseks. „Kui uue valitsuse võimulepet lugeda, siis ei pruugi kohe aru saadagi, mis prioriteedid on. See mõjub nagu erakonna valimisprogramm. Eelmise valitsuse lepinguga võrreldes on aga selgesti näha, kuidas on prioriteedid muutunud. Eelmise valitsuse leppes oli palju pikemalt ja põhjalikumalt käsitletud rahvastiku- ja perepoliitika teemasid,“ ütles Mölder intervjuus Delfi TV-le. „Rahvastikuministri koha kadumine näitab prioriteetide muutumist. Teine eelmise valitsuse selge teema koalitsioonileppes oli rändeproblemaatika. Mainiti, et ränne võib olla julgeolekuoht ning et rändeküsimused peaksid jääma iga riigi enda otsustada.

Uues leppes on rännet mainitud ainult ühes kohas, ainult seoses oskustööliste Eestisse tulekuga.

Fookus ja probleemitunnetus on

T-särgid, vee­pudelid, sallid, kruusid, vihmavarjud jpm.

Ostu eest saab tasuda pangaülekandega. Tellimuse saab kätte pärast raha laekumist erakonna kontole. EKRE e-pood asub veebiaadressil: pood.ekre.ee

hoopis teine.”

Reformierakonna varasem poliitika ainult kinnitab politoloogi Martin Mölderi sõnu. Reformierakond oli juba Taavi Rõivase valitsuse ajal (2014–2016) valmis kvoodipagulasi Eestisse võtma ja opositsioonis olles sõdisid nii Reformierakond kui ka sotsid aktiivselt ukrainlaste Eestisse lubamise eest, vaatamata sellele, et odavtööjõud pakub vaid ajutist leevendust – pikemas plaanis viib see siinse

palgataseme alla, mis omakorda vähendab meie inimeste ostujõudu.

Riigikogus esinedes tunnistas peaminister Kaja Kallas, et tema arvates on eestlane igaüks, kes on siia tulnud ja siin elada tahab, samuti teatas ta, et rännet piiravaid muudatusi välis­maalaste seadusesse ei tule. Seega tuleb valmistuda selleks, et Eestis läheb uue hooga käima immigrantide sissevool tööturule.

Võimupööre tõi kaasa massilise liitumise rahvuskonservatiividega Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga liituda soovijate hulk on viimastel nädalatel hüppeliselt kasvanud – pärast võimupööret on erakonnale laekunud üle 200 liitumisavalduse.

Liitumisavalduste registreerimise järel saab EKRE-st enam kui 9000 liikmega erakond.

EKRE piirkondade koordinaator Rudolf Jeeser ütles, et talle on tulnud tohutult telefonikõnesid toetajatelt ning ka suhtluses osakondadega selgub, et liituda soovijate hulk on seotud pettumusega viimase aja sündmustes ning murega tuleviku pärast. Eriti palju on pettunuid Keskerakonnas ning ka paljud nende toetajad avaldavad nüüd toetust EKRE-le.

EKRE on olnud viimased neli aastat kõige kiiremini kasvav parlamendierakond. 2020. aasta

EKRE avas erakonna kodulehel laia kaubavalikuga e-poe Eesti Konservatiivne Rahva­ erakond avas oma kodulehel e-poe, kust saab osta EKRE logoga tooteid.

Valikus on erakonna sümboolikaga autolipud, nokamütsid, helkurid, kaelapaelad, saunalinad, rinnamärgid,

Keskerakonna ja Reformierakonna valitsus näitab immigrantidele rohelist tuld.

Foto: Scanpix

Kauba saab kätte: • tellides pakk ­Omniva paki­ automaati • tulles ise järele EKRE Tallinna kontorisse (Toompuiestee 27, Tallinn).

Küsimuste korral saada e-kiri aadressil epood@ekre.ee

Foto: KVS

alguse seisuga oli partei liikmeskond kasvanud viimase nelja aasta jooksul ligi 850 inimese võrra. Kuna liikmete koguarvus kajastuvad ka erakonnast või elust lahkunud, siis tegelikkuses on liitujate hulk suurem.

Teiste parlamendierakondade liikmeskond teeb samal ajal sel-

get vähikäiku. Äriregistri andmetel on ainuüksi selle aasta algusest alates lahkunud Keskerakonnast pea 70, Reformi­ erakonnast 40, Isamaast 40 ja sotsidest 20 inimest.

EKRE esimees Martin Helme kutsub kõiki rahvusmeelseid inimesi liituma Eesti kõige rahvuslikuma erakonnaga. „Inimesed reageerivad sellele jõhkrale viisile, kuidas süvariik meil valitsusi vahetab ning näitavad oma meelsust. Nad tulevad meile, et toetada eestimeelset, rahvast hoolivat, ausat erakonda. On inimesi igast kandist ja valdkonnast. Teadlasi, kultuuriinimesi, ettevõtjaid, tavalisi tööinimesi. Me peame saama tugevamaks, et jätkata tööd, mis meil pooleli jäi ja meie tugevus on meie inimesed,“ ütleb Helme.

www.ekre.ee

1/2021

EESTI EEST!

3

Eesti on tagasi, hõiskas uus peaminister. Jah, just tagasi, mitte aga edasi Eesti rahvusliku, majandust ja otse­demo­ kraatiat edendava valitsuse asendamine liberaalse, Brüsselile kuuleka ja majandust kurnama hakkava valitsusega paneb kriitiliselt mõtlevaid inimesi küsima: mis meie riigis toimub ja kuhu me teel oleme?

Avaldame valiku võimupöördele järgnenud reaktsioonidest.

Jaak Allik, teatrikriitik, -juht, lavastaja ja poliitik Facebook, 18. jaanuar 2021

„Jutt, et jõustruktuurid sekkuvad Eestis sisepoliitikasse on ilmselt õige, sest kolme korra ajastatus – Panov, vene raha, referendum – on muster, mitte enam juhus. Aga erinevalt Helmest ei arva mina, et jõustruktuurid on iseseisev partei, vaid et nad täidavad võimu tellimust.

Praegusel juhul tellis päeva ilmselt Ratas ise, sest ta kartis põhjendatult, et pärast referendumi otsust oleksid Keskerakonna ja Reformierakonna sõbralikud koalitsiooniläbirääkimised oluliselt raskendatud või lausa problemaatilised.“ Varro Vooglaid, jurist, sihtasutuse SAPTK esimees 16. jaanuar 2021, Facebook

„Kui konservatiivse partei juhtpoliitikud praktiseerivad liberaalidele ebameeldivat RETOORIKAT, siis ei kõlba see partei nende hinnangul valitsusse. Ent kui juba KURITEOS süüdi mõistetud liberaalne partei saab kahtlustuse uue korruptsiooniKURITEO toimepanemises, siis see ei ole liberaalide jaoks piisav probleem takistamaks selle partei valitsusse kuulumist.

Eesti poliitika ja ajakirjanduse reaalsus AD 2021.“ Toomas Haug, Kirjandusloolane 16. jaanuar 2021, http://huikajad. blogspot.com/

„Tuntud mõttekäik kõlab: kui miski asi näib nagu part, siis äkki see ongi part? Kui praegu Eestis toimuv näib nagu jõustruktuuride osalusel teostatud poliittehnoloogiline operatsioon, siis see äkki ongi nii?

Kui näib, et valitsust moodustab erakond, kes alles eile mõnitas eesti inimeste pühadusi ja osutas ajaloolisi haavu, siis see äkki ongi nii?

Kui näib, et see erakond moodustab valitsust erakonnaga, kes äsja lahkus valitsusest kriminaalsete kahtlustuste tõttu, siis see äkki ongi nii?

Kui näib, et Liberaalsesse Allianssi kuuluvad erakonnad on rahvahääle-

tuse nurjamise nimel valmis tegema ükskõik mida, siis see äkki ongi nii?

Kui näib, et parla­mendis toimuvat juhib president, siis see äkki ongi nii? Kui näib, et valitsust moodustavad erakonnad ei tunne esmajoones vastutust mitte eesti rahva, vaid oma Brüsseli ülemuste ees, siis see äkki ongi nii?“ Maarja Lõhmus, Meediateadlane 26. jaanuar 2021, Facebook

„Võimupööre oli ok? Tekitas usaldust? Väga vale on suund, kui võimukaader hakkab õpetama, kuidas mõelda, selmet teenida Eestit. Irooniline, et samal hommikul loeme itaallaste murest, kuidas Itaalia valitsust ei tohi lasta võimukriisi raskel koroona ajal. Sügavam tagajärg, millest meie VEEL ei räägi, on süvenev usaldamatus võimumängude vastu ja rahulolematus demokraatia-kogemuse küünilise vältimise pärast deus ex machina abil.“ Arvo Uustalu, Ajakirjanik

autor: evestus

Jah, just tagasi, mitte edasi.

Kaabude asemel seelikud. Eesti on tagasi seal, kust 100 000 noort küüditati välismaale tööle.“ Malle Pärn

Õhtuleht, 21. jaanuar 2021

„Et EKRE-le kambakas tehti, on pehmelt väljendudes tragikomöödia, kuid seda mängitakse nõnda, et lõbus on võimule pürgijatel ja kurb on rahval, keda juba ilmselt esimeses vaatuses kostitatakse elektriaktsiisi tõusuga.“

söandatud isegi arutada ja mille positiivne mõju on selgelt olemas.

Näiteks aktsiisilangetustest oli kasu nii inimestele kui ka ettevõtetele ning tegelikult ka riigieelarvele.“

Kui praegu Eestis toimuv näib nagu jõustruktuuride osalusel teostatud poliittehnoloogiline operatsioon, siis see äkki ongi nii?“ Toomas Haug

Raul Kirjanen, AS Graanul Invest juhatuse esimees

( : ) kivisildnik, Literaat

Eesti Päevaleht, 26. jaanuar

„Vaadates uue võimaliku valitsuse taustu ja kalduvusi, seaduskuulekuse kriisi, üllatavat ükskõiksust kolossaalse rahapesu teemadel ing samas ilmset vastumeelsust rahapesu uurimise suhtes, võime julges-

„Tagasi vaadates saab öelda, et kui eelmise valitsuse kohta paljud ohkavad, et hea on neist nüüd lahti saada, siis tegelikult tegid nad olulisi asju, mida ammu ei ole Eestis

16. jaanuar 2021, Uued Uudised

ti oletada, et valmistatakse ette uut rahapesu keskkonda lähemas perspektiivis, sellega koos muidugi Vene mõjusfääri langemist ja kaugemas perspektiivis ka Venemaaga ühinemist. Keegi ei saa selliseid ebameeldivaid arenguid välistada. /…/ Vene tankide sissesõitu saab tõlgendada rändelepingu täitmisena.“ Malle Pärn, näitleja ja teoloog 22. jaanuar, Facebook

““Eesti on tagasi”, hõiskas uus peaminister. Jah, just tagasi, mitte edasi. Paraku. EKREikke asemel Portorollo. Kaabude asemel seelikud. Eesti on tagasi seal, kust 100 000 noort küüditati välismaale tööle. Kahjuks enam ei ole kuhugi minna… Sest ümberringi on veel hullem olukord. Kohe hakkab samasuguseks muutuma ka Eesti.

Eesti on tagasi Paabeli vangipõlves.

Jälle upume poliitilisse kantseliiti, jälle hakkab poliitladvik tegelema enese rahuldamisega.“

Urmas Reitelmann, Riigikogu liige 26. jaanuar 2021, Facebook

„Ei tea, kes on uues valitsuses tegelik peaminister. Kaja Kallas see kindlasti ei ole. Nii nõrk ei olnud isegi Taavi Rõivas. Kindlasti peitub Kallase nõrkuses lootus, et vasakliberaalide õõvatekitavalt eestivaenulikud kavad ei pruugi realiseeruda. Plaan on läbi suruda kooseluseadus, venestada haridus, tappa põlevkivi-ja energeetikasektor. Immigratsioon on aktsepteeritav ja eestlaseks olemisega on eriti segased lood. Suukorvistamist nõudev vihakõneseadus tuleb kindlasti. Ilmselt on Brüsseli majaneegritel muidki nurjatusi varuks. Kohutav.“ Veiko Vihuri, EELK vaimulik ja teoloog 17. jaanuar 2021, Objektiiv

„Tuleb veelgi tõsisemalt ette võtta armsa eesti rahva harimise, valgustamise ja veenmise töö, et saavutada konservatiivsele eluvaatele palju suuremat kandepinda ühiskonnas. Senise võimuliidu lagunemine annab sellele kahtlemata hoogu juurde, ja see on väheseid positiivseid aspekte seoses hiljutiste sündmustega. Jätkugu konservatiividel selleks selget meelt ja oskust õigesti tegutseda.“

4

1/2021

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Martin Helme:

Näitasime, et valitsuses on võimalik seista eesti inimeste ja omariikluse eest

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond tõestas kahe valitsuses oldud aasta jooksul, et on partei, kes ei reeda oma väärtusi ja põhimõtteid ning viib ka marulise vastutöö kiuste ellu oma valijatele antud lubadusi, ütleb EKRE esimees MARTIN HELME.

I

ntervjuus Konservatiivide Vaba Sõnale kõneleb Helme avameelselt valitsuse vahetuse tagamaadest, suhetest koalitsioonipartnerite Keskerakonna ja Isamaaga, EKRE olulisematest saavutustest ning erakonna edasistest plaanidest olukorras, kus võimule on tõusnud taasiseseisvusaja kõige vasakpoolsem, Brüsseli-meelsem ja korruptiivsema minevikuga valitsus.

Võimupööre on toimunud ja mõlemad rahvuslikud erakonnad on võimult tõrjutud.

Mis 13. jaanuaril ikkagi toimus?

Valitsuse vahetumisest rääkides on kõige olulisem mõista selle tegelikku põhjust. Tegelik põhjus oli Keskerakonna soovimatus toetada abielureferendumit. Nad olid selle nimel valmis loobuma peaministri kohast ja reetma oma senised koalitsioonikaaslased. Prokuratuuri ja Kapo ühisoperatsioon oli loomulikult ajastatud teadlikult ja täpselt poliitilise protsessi mõjutamiseks ning saavutati täpselt see, mida sooviti.

Tegemist oli topelt võika sündmusega. Esiteks nägime, kuidas uurimisorganid tegelesid mitte lihtsalt poliitikaga, vaid vahetasidki välja Eesti valitsuse. Teiseks nägime, et seni pimesikku mänginud Keskerakond tuli lõplikult kapist välja ja positsioneeris end homoliikumise liitlasena. Me teame, et seda nõudsid neilt ka teised liberaalsed parteid Euroopas, teame sedagi, et vaid mõned päevad varem käis Keskerakonnale sõnu peale lugemas nende endine juhtliige, Euroopa Komisjoni volinik Kadri Simson.

Seega on kogu asjal juures ka väga halb hõng selles osas, et Eesti valitsus vahetus välise surve tõttu.

Martin Helme: „Jõudsime oma valimislubaduste elluviimisega liiga kaugele. Koalitsioonipartneritele see ei meeldinud, pidevalt otsiti põhjuseid, et meid reeta.“ Fotod: KVS

Kuidas sellesse punkti jõuti?

Pinged valitsuses kasvasid juba mõnda aega. Me jõudsime oma valimislubaduste elluviimisega liiga kaugele. Koalitsioonikaaslased, eelkõige Keskerakond, ei tahtnud kuidagi täita koalitsioonilepingu neid punkte, mis olid olulised meile.

Peamisteks tüliküsimusteks olid immigratsiooniteemad ning abielureferendum, laiemalt referendumi teema üldse. Meile ei öeldud muidugi otse näkku, et ei olda nõus kokkuleppeid täitma, pigem käis pidev venitamine, vabanduste otsimine, ärahiilimine. Üks oluline viis, kuidas hoiduti meie asjadega edasi liikumisest oli absurdsete teemade skandaaliks puhumine, et saaks meile rääkida, kuidas mitte kuidagi ei saa sisuliste asjadega tegeleda, sest me olevat jälle mingi jama kokku keeranud. Tegelikult on selge, et jamasid otsisid ja suurendasid nad ise, sest nad otsisid pidevalt põhjust, miks meid reeta.

Lisaks abielureferendumile on valitsuse lagunemisel veel paar tähtsat põhjust. Me jõudsime kriitilisse faasi e-valimiste auditeerimi-

sega. Veel mõned kuud ja me oleks saanud selle tõesti pulkadeks lahti võtta, nii nagu lubasime. Rahvus­ vaheline hange sõltumatu välismaise firma leidmiseks on välja kuulutatud, saab näha, kuidas uus

isegi dokumente. Tõsi, mitte meile, vaid ameeriklastele. Meie proku­ ratuur ei ole nende inimeste vastu seni huvi tundnud.

Kõik kokku tekitas tausta, kus jõud, kes on aastaid üritanud meid

Meie nõudsime, et tuleb seista Eesti huvide eest, Keskera­ konnale meeldib aga kõik, mis tuleb Brüsselist, olgu see roheline või lilla.“ Martin Helme

valitsus sellega nüüd edasi liigub.

Samuti oli meil kriitilises faasis Estonia uurimine. Olime kokku leppinud kuidas, mida ja millal me teeme ja sellegi, kes seda uurimist juhib. See oleks tõesti saanud tulla aus, avatud ja sisuline uurimine. Ma kardan, et nüüd vajub asi ära.

Kolmas teema on loomulikult rahapesu uurimine. Siingi oleme jõudnud USA advokaadibüroo abiga väga oluliste vilepuhujateni, kes andsid väärtuslikke tunnistusi ja

palavikuliselt võimust eemal hoida ja kes kaks aastat meie tööd valitsuses takistasid ning meievastaseid laimukampaaniaid käivitasid, pidid tegutsema. Nad tegid seda eriti jõhkral viisil, kasutades ära uurimisorganeid.

Kas keegi mõjutas rahandusministrit tegema kinnisvaraprojektile Porto Franco soodsat otsust?

Ei, loomulikult mitte. Tuleb selgitada, et KredEx ei ole mitte minu, vaid

ettevõtlusministri alluvuses. Sellel asutusel on oma nõukogu ja juhatus, kes tegelevad sisuliselt igapäevaste otsustega. Minu peamine ülesanne rahandusministrina oli tagada, et KredExil on olemas eelarvelised vahendid ettevõtluse toetamiseks.

Meie erakonna, ja tegelikult kogu valitsuse soov oli, et KredEx aitaks võimalikult paljusid võimalikult soodsatel tingimustel. Me nõudsime korduvalt, et KredEx annaks laene turuhinnast soodsamalt, sest koroonakriisi tipus olid pankade tingimused mõistusevastaselt kallid. Minu ja paljude teiste ministrite seisukoht oli, et mida rohkem Eesti ettevõtteid me saame aidata, seda parem.

Kersti Krachtil ei olnud ligilähedaltki sellist mõju minu otsuste üle, ammugi mitte KredExi nõukogu või valitsuse otsuste üle, et ta oleks saanud seda kõike mõjutada.

Kaks aastat tagasi uskusid vähesed, et vanad erakonnad kutsuvad EKRE-t endaga koos valitsema. Ometi Keskerakond seda tegi. Kas tagantjärele vaadates oleks juba siis võinud

www.ekre.ee

kutse tagasi lükata ja opositsiooni jääda?

Kindlasti mitte! Me oleme saanud teha kaks aastat Eesti heaks väga palju. Me oleme viinud ellu paljud oma valimislubadused. Me oleme suutnud hoida ära tohutu suure hulga rumalusi või ka kahjulikke asju. Lisaks oleme saanud väga suure kogemuse valitsuse töös, meie inimesed on ministeeriumites omandanud tohutu teadmiste ja oskuste pagasi. Kõik see teeb meid erakonnana palju targemaks ja tugevamaks.

Aga tõepoolest! Keegi ei uskunud enne valimisi, et me saame valitsusse, ometi me saime! Keegi ei uskunud, et see valitsus nii kaua püsib, aga näe, püsis! Seega ei ole mingit mõtet võtta tõsiselt jutte, nagu oleks me nüüd elu lõpuni opositsioonipartei, kes midagi muuta ei saa. Ka seekord ei võetud meid ju valitsusse selle pärast, et me nii kenad inimesed oleme, vaid ikka seetõttu, et meie abiga said ka teised oma eesmärke täita.

Mis kõige tähtsam: me näitasime, et Eestit on võimalik valitseda teistmoodi, valitseda nii, et seistakse eesti inimeste ja Eesti omariikluse eest. Me näitasime, et oleme partei, kes ei mugandu ka valitsuses olles ega reeda oma väärtusi ning põhimõtteid lihtsalt sellepärast, et nii on mugavam. Me näitasime, et peenhäälestuse, korruptsiooni ja lõputu liberaalse programmiga ei pea leppima, saab ka teisiti.

Opositsioon ja meedia andsid iga päeva EKRE pihta turmtuld.

Kuidas õnnestus EKRE ministritel selle pinge all tööd teha? Kui palju oli neid murdepunkte, kus tundus, et enam edasi ei saa?

Nii karmi peksu pole Eestis kellegi teise turjal mitte kunagi tehtud. Sellega harjus ära, aga eks see oli kurnav. Kõige rohkem tegi meelehärmi, et pidevate valede ja välja mõeldud skandaalide tõttu ei paistnud välja need head ja õiged asjad, mida me valitsuses tegime. Me hoiatasime koalitsioonikaaslasi mitmel korral, et kui me ei saa ellu viia asju, milles oleme kokku leppinud, siis meil kaob huvi valitsuses olemise vastu ära. See oli ainus viis, millega sundisime neid edasi liikuma meile oluliste teemadega. Samas ei tekkinud kogu aja jooksul kordagi sellist tunnet, et enam ei jõua või ei taha.

Mul oli ja on siht kogu aeg silme ees: pressida edasi, viia ellu meie poliitikat. Nii kaua kui võimalik tuleb lihtsalt edasi rühkida, ükskõik, millised rünnakud parajasti käimas on.

Kui palju oli kahe aasta jooksul EKRE ministritele lõksude seadmist, meelehea pakkumist, töö takistamist vms?

Oli omajagu. Minu juures käidi küll otse küll kaude, saadeti sõnumeid vahendajate kaudu, et „tahaksime toetada, aga meil on mure…“. Väga sageli oli see toetuse pakkumine seotud jutuga, et riik võiks eelarvest seda või teist asja rahastada, ehk siis küsiti võõrast, maksumaksja raha ja pakuti selle eest toetust erakonnale.

1/2021

EESTI EEST!

5

Minu vastus oli alati üks: kui keegi soovib erakonda maailmvaatelisel põhjusel toetada, siis meie kontonumber on kodulehel üleval.

Ma keeldusin ise neil teemadel edasi arutamast, samuti teavad erakonnas kõik, et ma ei luba kellelgi selliseid vestlusi pidada. Muide, pakuti välja igasugu huvitavaid skeeme, kuidas soovitakse toetada nii, et annetus ei tuleks mitte erakonnale, vaid liiguks kuidagi teisiti. Selles mõttes on Kersti Krachtile esitatud kahtlustus väga sarnases võtmes ja minu hinnangul oli tegemist lõksuga.

Kuidas iseloomustate oma partnereid Keskerakonda ja Isamaad? Kui raske või kerge oli EKRE programmi ellu viia? Üldiselt saan meie koostööle panna siiski positiivse hinde, me tegime siiski palju asju koos ära. Inimlikul tasandil oli meil väga hea läbisaamine, saime alati rääkida otse ja lahtise tekstiga.

Isamaaga ei vaielnud me pea kunagi maailmavaatelistel teemadel, vaidluskohad – ja kohati väga suured – olid raha teemadel ja ka personali teemadel, näiteks Lavly Perlingu töö osas. Samuti oli Isamaa puhul pidev probleem nende erakonnas keevad draamad; neil on fraktsioonis seltskond, kes suhtus meisse vaenulikult. Nad tegid elu keeruliseks erakonna juhtkonnal, kes siis omakorda tegi elu keeruliseks koalitsioonis sellega, et ütles, kuidas nad ei saa ühele või teisele asjale oma fraktsiooni toetust taha.

Keskerakonnaga olid meil vaidlused, aga peamiselt maailmavaatelised. Kõige suuremad kokkupõrked olid Tanel Kiigega, kes ongi veendunud homoagenda eestvedaja ja ajab seda joont väga agressiivselt.

Samuti Mailis Repsiga, kes võitles igal võimalikul moel vastu meie tegevusele immigratsiooni piiramisel. Ka euroliidu teemadel oli meil pidevalt väga raske kokku leppida, sest meie nõudsime, et tuleb seista Eesti huvide eest, Keskerakonnale meeldib aga kõik, mis tuleb Brüsselist, olgu see roheline või lilla.

Eks koalitsioonis tulebki leppida, et eri erakondadel on eri huvid ja väärtused ning kõike teha ei saa.

Just sellepärast sõlmitaksegi kõigepealt koalitsioonileping, et panna paika, mis on ühisosa ja mis jäetakse ootama teistsuguseid partnereid või jõuvahekordi. Meie peamine probleem oligi, et need meie asjad, milles olime kokku leppinud, ei tahtnud kuidagi edeneda.

Mis olid teie meelest EKRE suurimad saavutused?

Saavutusi on palju. Me näitasime end erakonnana, kes täidab lubadusi. Täidetud lubadustest olulisemad on maksualandused, pensionitõus, piiriehituse alustamine ja piirivalve taastamine, samuti immigratsioonireeglite karmistamine. Täitsime ka lubaduse hakata ehitama 4-realisi maanteid ja toetama rohkem maapiirkondi, tegime odavamaks elektri, tugevdasime riigikaitset, toetasime põllumajandust ja aitasime kodumaist ettevõtlust.

Martin Helme: „Inimesed näevad meis jõudu, kes tahab teha asju Eestis teistmoodi, tahab olla rahvaga samal poolel, on selge jutuga ja sirge seljaga.“ Fotod: KVS

Kahtlemata oli suur saavutus see, et koroonakriisi puhkedes tuli riik inimestele ja ettevõtetele appi, sellega saavutasime, et Eesti on Euroopas üks väiksema majanduslangusega riik ja ka koroonapiirangud on olnud parasjagu nii piisavad, et surmade arv on üks maailma madalamaid.

Tähtis on ka see, et hoidsime ära palju halbu asju. Me ei olnud nõus seadma Eestile võimatuid ja meie inimestele kahjulikke kliima­ eesmärke, me ei olnud nõus üleeuroopaliste maksudega, me ei olnud

mad ette isegi Keskerakonna kõige Moskva-meelsematele inimestele.

Samal ajal tuli nüüd võimule valitsus, kellele ei lähe vähimalgi määral korda Eesti kui rahvusriik või Eesti Vabariigi suveräänsus.

Me peame astuma väga südilt vastu vasakpoolsele totalitarismile, mida uus vasakliberaalne valitsus endastmõistetavusega juurutama hakkab.

Meid on Eestile väga vaja, sest me oleme ainus reaalne jõud, kes tahab ja suudab seista meie rahva, keele ja kultuuri eest, aga ka meie majandusliku heaolu eest.

Täidetud valimislubadustest olulisemad on maksulange­ tused, pensionitõus, piiriehituse alustamine ja piirivalve taastamine, samuti immigratsioonireeglite karmistamine.“ Martin Helme

nõus vihakõne seadusega ega sellega, et immigratsiooni- ja asüülipoliitika läheb liikmesriikidelt üle Brüsselile.

Loomulikult ei lasknud me edasi liikuda homoparaadil, vaid kirjutasime nende eesmärke välja arengukavadest ja kus vähegi võimalik ka eelarvest. Kardan, et nüüd, mil me enam valitsuses ei ole, pääsevad kõik need asjad nagu paisu tagant valla. Seisime vastu ka massiimmigratsioonile ida poolt, vene keele hiilivale riigikeelestumisele, ülikoolide hiilivale ingliskeelestumisele.

Mis hakkab saama nüüd, kui valitsuse moodustavad Reformierakond ja Keskerakond ehk kaks kõige värvikama korruptsioonipagasiga erakonda?

Me saame kogu taasiseseisvusaja kõige vasakpoolsema ja liberaalsema valitsuse. Jah, ka kõige enamate korruptsiooniskandaalidega määritud valitsuse. Ja kõige venemeelsema.

Need muudatusettepanekud, mis Reformierakond abielureferendumi takistamiseks välja käis, annavad sil-

Milline on EKRE tegevusplaan opositsioonis? Senine opositsioon paistis silma plakatite, paugutamiste, sõnumitega särkidel, riigivaenulike küsimuste ja parandusettepanekutega, räuskamisega jne.

Opositsioonis olemine on meile tuttav. Pole kahtlust, et me saame olema hoopis sisukam ja samas palju teravam, kui oli Reformierakond. Me ei kavatse tegeleda hüsteeritsemise ja lahmimisega, vaid uue valitsuse vigade, eksimuste ja vale poliitika väljatoomisega ning parema alternatiivi pakkumisega.

Me hakkame rääkima mitte ainult oma valijatega, vaid ka koalitsiooni moodustavate erakondade valijatega. Eesti väärib paremat kui see, mida pakkus Reformierakond opositsioonis või mida kaks liberaalset erakonda hakkavad pakkuma koalitsioonis. Meie ülesanne on inimesi veenda, et EKRE on kõige võimekam erakond Eestis.

Muuseas, EKRE on kõige kiiremini kasvav Eesti erakond

juba mitu viimast aastat.

Mis on selle põhjus?

Jah, meil on toimunud pidev liikmete arvu kasv viimased neli või viis aastat. Pärast valitsuse kukutamist on olnud taas plahvatuslik liikmeskonna kasv. Inimesed näevad meis jõudu, kes tahab teha asju Eestis teistmoodi, tahab olla rahvaga samal poolel, on selge jutuga ja sirge seljaga. Inimesed loodavad meie peale. Ühtlasi on piisavalt ka selliseid inimesi, kes on aru saanud, et kui tahta midagi muuta, siis tuleb anda oma panus. Liitumine erakonnaga, kes seisab sinu väärtuste eest, on just sellise panuse andmine.

Oleme praegu suuruselt kolmas erakond. Liigume selles suunas, et meist saaks suurim. See ei juhtu korraga ega üleöö, polegi tarvis – erakond peab suutma kaasata uued inimesed organisatsiooni loomulikul moel.

Mis seisus Eesti rahanduse oma järeltulijale jätad?

Mul on hirmus kahju, et ei saanud järgmise aasta eelarvet tegema hakata. Jõudsin kahe aasta jooksul teha kolm eelarvet ja esimest tuli tegema hakata kohe, kui ametisse sain. Eelmine valitsus oli ülekulutanud ja alustada tuli aukude lappimisest. Saime sellega hakkama ja samal ajal suutsime langetada alkoholiaktsiisi, tõsta pensioneid ja politseinike ning õpetajate palku. Teine ja kolmas eelarve olid mõlemad koroonakriisi eelarved.

Nüüd oleks saanud teha eelarvet, mis lähtub meie enda varasematest otsustest, toetub meie enda poolt suunatud majanduse olukorrale ja kus oleks olnud abiks arvestatav kogemus. Kahjuks jääb see ära. Samas on mul süda rahul, sest hoolimata hirmsast kriitikast opositsiooni poolt, pärandan ma järeltulijale heas seisus eelarve ja heas seisus majanduse. Kas nad sellega midagi mõistlikku peale oskavad hakata või asuvad jälle maksutõusudega majandust tapma, saame näha juba üsna varsti.

6

1/2021

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Koalitsioonikõnelustel juhtis Keskerakonna delegatsiooni politseiuurimise all olev Mailis Reps. Keskerakondlane Siret Kotka ütles ajakirjandusele, et valitsuskriis kutsuti esile ajastatult, et ajada nurja abielureferendumi teemade arutamine parlamendis. Foto: KVS

Võimupööre või riigipööre?

Kui valitsuskriis kutsuti esile ajastatult, et nurjata abielureferendumi teemade arutamine parlamendis, polnud tegemist mitte pelgalt võimu vahetumisega, vaid riigipöördega, kirjutab ajaloolane ja Riigikogu liige JAAK VALGE.

T

eatavasti lõppes jaanuari teisel nädalal abielureferendumi eelnõu arutelu põhiseaduskomisjonis.

Parandusettepanekud olid valmistatud ette viieks hääletamiseks ning need viis hääletust pidid tulema Riigikogu täiskogusse kolmapäeval, 13. jaanuaril.

Koalitsiooni arvestuste kohaselt oli referendumi pooldajatel parlamendis napp ülekaal. Referendumi vastaste väljavaated jätkata Riigikogus obstruktsiooni korraldamist olid haihtumas, sest edasised tõsisemad takistamisvõimalused oldi oma halvamaitseliste parandusettepanekutega maha mängitud. Ühiskonnas oleks obstruktsiooni jätkamine nüüd üsna selgelt hukka mõistetud.

Muidugi oleks opositsioon võtnud 13. jaanuaril täiskogus võimalikult palju vaheaegu ja takistanud tööd arvukate protseduuriliste küsimustega, ent viie parandusettepaneku läbihääletamine oleks siiski väga suure tõenäosusega õnnestunud. Nii muutus järjest selgemaks perspektiiv, et referendum tuleb 18. aprillil.

„Jah” sõna ülekaal Abielureferendumil oleks ilmselgelt saanud ülekaalu „jah”-pool, mis tähendanuks abielu mõiste lahjendamise keeldu ilma uue rahvahääletuseta. Norstati küsitlusest, mis viidi läbi 29. detsembrist kuni 4. jaanuarini, selgus, et hääletama

proportsioon näib olevat pigem kinnistunud, sest 17.–23. novembrini korraldatud küsitluses oli jaatavalt vastanuid 63%. Seega polnud „ei” pooldajatel erilist põhjust loota, et kodanike arvamus kolme järgneva kuu jooksul otsustavalt pöördub.

Seejuures oleksid EKRE ja Keskerakonna valijad hääletanud üsna sarnaselt (vastavalt 91% ja 90% jaatavalt), Isamaa erakonna valijate hoiakud olid lahknevamad (72% poolt). Kui vaagida olukorda Keskerakonna seisukohast ehk poliittehnoloogiliselt, siis oleks referendum olnud Keskerakonnale kasulik, sest oleks hiljem valimistel rohkem hääli toonud.

Ajastus oli jahmatav

Tagasiastumise otsuse tegemise kiirus ja selle sidumine referen­ dumi ärajätmisega oli paljudele polii­ tikutele – mitte ainult koalitsiooni­ poliitikutele – jahmatav.“ Jaak Valge

oleks tulnud 72% kodanikest, kellest 64% oleks pooldanud abielu jäämist mehe ja naise liiduks. See

Ent 12. jaanuaril alustas Kaitsepolitseiamet menetlustoiminguid seoses Porto Franco kriminaalasjaga. Kell neli alanud pressikonverentsil teatasid prokuratuur ja Kaitsepolitseiamet, et Porto Franco kinnisvaraarendusega seotud kriminaaluurimises on esitatud kuriteokahtlustus Keskerakonnale ja viiele inimesele, kelle hulgas on Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb, rahandusministri nõunik Kersti Kracht ja ärimees Hillar Teder. Ülejäänud kahte ei ole seni nimetatud.

Sama päeva õhtul kell pool kaheksa algas Keskerakonna juhatuse koosolek. Ööl vastu kolmapäeva, kella kolme paiku, teatas peaminister Jüri Ratas oma tagasiastumisest, selgitades, et koalitsioon on lagunenud ja rahvahääletus jääb ära. Nende otsuste, või vähemalt tagasiastumise otsuse tegemise kiirus ja selle sidumine referendumi ärajätmisega oli paljudele poliitikutele – mitte

ainult koalitsioonipoliitikutele – jahmatav.

Missugused olid otsuse motiivid? Miks reetis Jüri Ratas ilma selgelt nähtava vajaduseta kohe koalitsiooni ja jättis ära ka abielureferendumi, mis oleks Keskerakonnale selgelt kasuks olnud?

Veel enam, Hillar Tederilt väidetavalt õigusvastast toetust saanud ja korruptsioonikahtluse tõttu valitsuse ühepoolselt purustanud Keskerakond muutus kohe uue moodustatava võimuliidu osaliseks, rääkides läbi teise erakonnaga, kes on saanud Hillar Tederilt veel rohkem raha ja kes on koguni aidanud lisada ehitusseadustikku Tederi ärihuvides nn Tederi paragrahvi, nagu ajakirjandus seda nimetas.

Läbirääkimistel juhtis endise peaministri erakonda endine minister Mailis Reps, kes on hil-

Kas tegemist oli riigipöördega?

Veel kummalisem on kriisi päästik. Nimelt väitis Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Siret Kotka 13. jaanuaril ajalehele Virumaa Teataja antud intervjuus, et „kriis kutsuti esile ajastatult, et ajada nurja abielureferendumi teemade arutamine parlamendis”.

Ilmselgelt peab Kotka kriisi esilekutsujate all silmas prokuratuuri ja Kaitsepolitseiametit, sest nende asutuste tegevuse tagajärjel käivitus kriis, mida ära kasutades lammutas Keskerakond valitsuse ja loobus abielureferendumist. Siret Kotka peaks oma väidet täpsustama ja tõendama. Mõistete devalveerumine poliitikas on ebameeldiv, aga siinkohal tuleb küll täie teadlikkusega kinnitada, et kui Keskerakonna fraktsiooni aseesimees ei tunnista oma väidet valeks, siis polnud tegemist

Läbirääkimistel juhtis endise peaministri erakonda endine minister Mailis Reps, kes on hiljuti kasutanud väidetavalt õigusvastaselt oma ametipositsiooniga kaasnenud võimalusi.“ Jaak Valge

juti kasutanud väidetavalt õigusvastaselt oma ametipositsiooniga kaasnenud võimalusi. Teise suupoolega mõistetakse korruptsioon aga ühiselt hukka. Seejuures on tulevast koalitsiooni moodustavad erakonnad selgitanud, et uude valitsusse on kõige sobimatum ainus parlamendierakond, kes ei ole Hillar Tederilt raha saanud ega seda tahtnudki.

mitte koalitsiooni vahetumisega ehk võimupöördega, vaid riigipöördega, sest just seda tähendab eriteenistuste tugi või nendepoolne nõue valitsuse vahetuseks.

Igatahes võlgnevad prokuratuur ja Kaitsepolitseiamet avalikkusele põhjaliku selgituse, miks pidi kriisi vallandamine olema ajastatud just selliselt. Seniseid üldsõnalisi selgitusi ei saa kindlasti pidada piisavaks.

www.ekre.ee

1/2021

EESTI EEST!

7

Eesti langes Brüsselist juhitava partei ainuvõimu alla Keskerakonna ja Reformierakonna valitsuse tulemusel on Eestis teoks saanud seniolematu poliitiline olukord – esimest korda kehtib taasiseseisvunud Eesti riigis sisuliselt ühe liberaalse Brüsseli partei – ALDE – ainuvõim.

See seab tõsisesse ohtu eesti rahva kestmise, kirjutab Euroopa Parlamendi saadik JAAK MADISON.

K

eskerakond ja Reformierakond on juba pikalt suutnud jätta Eesti inimestele eksliku mulje, nagu oleks tegemist maailmavaateliselt kahe erineva erakonnaga.

Nad on teineteisele vastandunud ja püüdnud panna rahvast uskuma, et nende arusaam meie riigi tulevikust erineb kui öö ja päev.

Paraku on tegemist silmamoondusega. Lahknevused esinevad pisiasjades – erinevad tunnusvärvid, vapiloomad ja hüüdlaused –, aga sisu on sama. Need kaks erakonda on muutunud üha sarnasemaks alates 2004. aastast, mil Brüsselist juhitava Euroopa liberaaldemokraatlike parteide ühendusega (ALDE) liitus ka Keskerakond; Reformierakond kuulub ALDE-sse juba aastast 1998.

Taoliste üleeuroopaliste erakondade eesmärk on koondada ühte ühist ideoloogiat esindavad liikmesriikide erakonnad.

Minu koduerakond ehk Eesti Konservatiivne Rahvaerakond kuulub üleeuroopalisse erakonda Identiteet ja Demokraatia (ID), millesse kuuluvaid liikmeserakondi ühendab rahvuslus, demokraatia austamine ja eurorealism ehk suveräänsuse kaitse. ID põhimõtteline erinevus ALDE-st seisneb selles, et ID ei taha suruda kõigile liikmesriikidele peale ühtset poliitikat, vastupidi, ideaaliks on rahvuskultuuride ja liikmesriikide otsustusõiguse säilitamine.

ALDE – rahvusriikide vaenlane ALDE seevastu koondab jõude, kes on seadnud üleüldiseks sihiks globalismi, rahvasterände, homoabielud ja kes peavad vajalikuks muuta Euroopa Liit senise riikide liidu asemel tugeva keskvõimuga liitriigiks – see on eesmärk, mis toob paratamatult kaasa liikmesriikide iseseisvuse järkjärgulise loovutamise Brüsselile.

Pole liialdus väita, et Eesti põhiseaduse preambuliga on ALDE põhilised ideaalid selges vastuolus.

Värvikamaks näiteks on ALDE pikaajalise liidri (2009-2019) Guy Verhofstadi ja tema mõttekaaslase Daniel Cohn-Benditi 2012. aastal koostatud „Euroopa manifest“, mis muu hulgas sedastab: „On tarvis tõelist revolutsiooni, kus Euroopa vabastab ennast natsionalismi hullusärgist ning tervitab

taas multikultuursust nagu vanasti.“/…/ „Tunnistagem taaskord migratsiooni vajalikkust. Ainult selle abil suudab Euroopa säilitada tulevikus oma jõukust.“ /…/ „Talumatu on paradoks, et poliitiliste otsuste tegemise kohaks on ikka veel rahvusriigid. Vaid otserünnak võib meid nüüd päästa. Otserünnak kriisi tegeliku põhjustaja vastu – see tähendab rünnakut rahvusriikide soovimatuse vastu luua tõeliselt ühendatud ja föderaalne Euroopa.“ /…/ „Rahvuslik identiteet” on vana natsionalismi kõige hilisem ilming /…/ Selle teekonna lõpus seisab Auschwitz kui näide, kuhu liialdatud ja eksitav natsionalism võib viia.”

Kõlab nagu halb nali, ometi on tõsiasi, et Keskerakond ja Reformierakond kuuluvad ühendusse, mis on ametlikult ja otsesõnu kuulutanud kadu Eesti-sugustele „vastikutele natsiriikidele“. Ja mitte ainult seda; ALDE on viimastel aastatel sekkunud üha jõulisemalt ka Eesti sisepoliitikasse.

Brüsseli suunised ja järelevalve Pärast seda, kui 2019. aastal moodustati Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsus, algatas ALDE Keskerakonna ja Eesti suhtes monitooringu. See tähendab, et Eesti võeti tähelepaneliku jälgimise alla, kuna võimule olid tulnud rahvuslased. Vastava raporti koostasid ALDE asepresidendid Henrik Bach Mortensen (Taani erakonnast Venstre) ja Annelou van Egmond (Hollandi erakonnast D66), kes kohtusid 2.-3. septembril 2019 Eestis käies nii Keskerakonna kui ka Reformierakonna esindajatega. Muuseas, Hollandi erakond D66

Jaak Madison seisab Euroopa Parlamendis Eesti ja teiste euroliidu liikmeriikide otsustusõiguse säilimise eest.

Tõsiasi, et Eestit suunatakse järgneval kahel aastal Brüsseli taktikepi järgi, annab põhjust küsida, kui palju me saame enam rääkida demokraatiast ja rahva tahtest?“ Jaak Madison

konna ja EKRE valitsus kohutavalt sobimatu, sest EKRE ei esinda nende arvates õigeid väärtusi. Teisisõnu, ALDE-t ei huvita mitte liikmesriigi elanike demokraatlik otsus, vaid pühendumus liberaalsele programmile.

ALDE jaoks oli vastuvõetamatu rahvale otsustusõiguse andmine ehk abielureferendum. 2019. aasta oktoobris avaldatud ALDE raportis tuuakse esile vastuseis koalitsiooni-

Mida lühemaks jääb Keskerakonna ja Reformi­ erakonna, vabandust, ALDE valitsuse võim Eestis, seda kasulikum kogu meie rahvale.“ Jaak Madison

on olnud tuline samasooliste abielu ja prostitutsiooni legaliseerimise pooldaja, samuti toetab see erakond Brüsselist juhitud rändepoliitikat.

ALDE hinnangul oli Keskera-

leppes olevale abielureferendumile, mille eesmärk oli küsida rahvalt, kas nad soovivad näha abielu üksnes mehe ja naise vahelise liiduna.

ALDE tundis muret, et „see ümber-

sõnastamine võib kaotada võrdsed õigused abiellumisel ja suurendada riigis lõhesid“. Raporti üks koostajatest Annelou van Egmond ütles ERR-ile antud intervjuus: „Kui see kehtestataks Eesti põhiseaduses, siis meie hinnangul oleks see tõsine tagasilangemine ja murettekitav.”

Raportööridele ei maksa Eesti inimeste arvamus midagi.

Eesti rahva kaotus Nüüd, paar aastat hiljem, sai peaminister Jüri Ratas aru, et Brüsseli käsk on täitmiseks. 2021. aasta 13. jaanuaril saavutas ALDE oma eesmärgi – rahvuslased on võimult tõrjutud ja Eesti valitsus on sisuliselt nende käpa all. Vormiliselt on Eestis koalitsioonivalitsus, aga sisuliselt kehtib siin ühe Brüsselist juhitud liberaalse partei ainuvõim.

ALDE ja Euroopa globalistide jaoks on see võit, Eesti riigi ja rahva seisukohast vaadatuna aga vaieldamatu kaotus. Seda vaatamata asjaolule, et suur osa Keskerakonna ja Reformierakonna valijatest mai-

Foto: erakogu

nitud tõsiasja paraku tunnistada ei soovi. Loomulikult on ka inimesi, kes rõõmustavad, kui Eestit Brüsselist kamandatakse – pole vaja ise otsustada ja vastutada! Rahvuskonservatiivide seas on aga ülekaalus inimesed, kes hindavad vabadust ise mõelda ja ise otsustada.

Tõsiasi, et Eestit suunatakse järgneval kahel aastal Brüsseli takti­ kepi järgi, annab põhjust küsida, kui palju me saame enam rääkida demokraatiast ja rahva tahtest? Kas ongi mõtet rääkida, et valimistel otsustab rahvas, millist poliitikat ja otsuseid soovitakse näha, kui avalikkusele nähtamatu jõuna sekkub siseriiklikku poliitikasse üleeuroopaline suurpartei?

Need on tõsist muret tekitavad arengud, mis näitavad, et demokraatia on muutumas illusiooniks – oluline pole mitte rahva tahe või võimalus kaasa rääkida referendumitel, vaid Euroopa emapartei tunnustus, käsud ja keelud.

Mis saab edasi?

Mis saab edasi, see sõltub sellest, kas Eesti rahvas nõustub globalistide ja vasakliberaalide juhitud rahvusriikide lammutamisega või seisab sellele otsustavalt vastu. Igal juhul jätkab EKRE tööd, et vähendada nii palju kui võimalik uue valitsuse tehtavat kahju Eesti rahvusriiklusele.

Mida lühemaks jääb Keskerakonna ja Reformierakonna, vabandust, ALDE valitsuse võim Eestis, seda kasulikum kogu meie rahvale.

8

1/2021

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

ARUANNE VALIJALE: EKRE viis valitsuses Eesti elu jõudsalt edasi

Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal on pea kaheaastase valitsemisaja kohta ette näidata muljetavaldav hulk saavutusi.

EKRE seisis valitsuses omariikluse ja eesti rahva püsimise eest

Riigi rahandus 44 Alkoholi-, diisli-, gaasi- ja elektriaktsiisi alandamine ning majanduse turgutamine 2019–2021 võimul olnud valitsus oli üle pikkade aastate esimene, mis tegeles maksude tõstmise asemel maksude langetamisega. 2019. aastal langetati alkoholiaktsiisi, aasta hiljem diisli-, gaasi- ja elektriaktsiisi. Odava kauba ja kütuse järel Lätis käimine vähenes drastiliselt, Soome turistid tulid tagasi Eestisse ning Eesti piiriäärsed väikepoed ja tanklad said uue hingamise. Eesti autoomanikud ja kodumaised transpordifirmad said koroonaajal märkimisväärse säästu. Ka põllumehed võitsid miljoneid eurosid eridiisli langetatud hinna pealt. EKRE maksupoliitika tulemusel on Eesti olnud Euroopa üks suurima hinnalangusega riike, ka koroonakriisist tingitud majanduslangus on olnud seetõttu Euroopa üks väiksemaid ja tööpuudus Euroopa üks madalamaid. Nõnda oleme suutnud ära hoida töötust, pankrotte ja majanduse languskeerist.

44 Pensioni II samba reform Pankade ja pankurite huve esindanud Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna hüsteerilise kisa kiuste õnnestus valitsusel läbi suruda pensio-

ni teise samba reform. Reformi eestvedaja oli rahandusminister Martin Helme. Reform andis inimestele õiguse otsustada ise oma pensioniraha üle. Teisest sambast lahkumine ja sellega liitumine muutus vabatahtlikuks.

44 4-realiste riigi põhimateede kiirem väljaehitamine, mis säästab elusid ja aitab kaasa maapiirkondade arengule Selleks, et ehitada neljarealised maanteed välja kiiremini, kui võimaldab riigieelarve, töötati Martin Helme eestvedamisel välja Eesti PPP (riigi ja erasektori koostöös elluviidavad projektid) raamistik ja viidi läbi rahvusvaheline konsultatsiooniteenuse riigihange. Pilootprojektina on kavas Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Libatse-Nurme 21,6 km pikkuse teelõigu 2+2-rajaliseks ehitamine.

44 Erakorraline pensionitõus Valitsuse otsusega tõsteti erakorraliselt pensione nii 2020. aastal kui ka majanduslanguse tingimustes 2021. aastal. Läbimõeldud rahanduspoliitika tulemusel – ennekõike teise pensionisamba reformi tõttu – lõi ametist lahkuv valitsus eeldused, et pensioni saab tõsta ka järgmine valitsus 2022. aastal.

1 2 3 4

EKRE põhimõtted kirjutati sisse mitmesugustesse arengukavadesse: eesti keele arengukava 2021– 2035, haridusvaldkonna arengukava 2021-2035, Eesti teadus-ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035, keskkonnavaldkonna arengukava 2030, siseturvalisuse arengukava 2020–2030, noortevaldkonna arengukava 2021–2035, rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030.

Rahandusminister: Martin Helme

44 Uue õlitehase rajamine IdaVirumaal –2020. aasta teises pooles vedas Eesti eksporti ja majandust just õlieksport.

44 Võitlus selle eest, et Brüssel ei suruks Eestile peale üleeuroopalisi makse ja et meie riik säilitaks maksusuveräänsuse.

44 Välistööjõule kehtestatud reeglite karmistamine, mis aitaks parandada maksude laekumist ja vähendada odavtööjõudumpingut.

44 Ebaseaduslike väljamaksete peatamine LGBT-ühingutele hasartmängumaksu rahast.

44 Saaremaa silla ehituse planeerimise algatamine.

44 Rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhustamine.

44 USA advokaadibüroo Freeh Sporkin & Sullivan palkamine, et Eesti saaks osa välismaal tehtavatest rahapesutrahvidest.

44 E-väljaannetele madalama käibemaksumäära kehtestamine –20%-se standardmäära asemel 9%.

EKRE hoidis ära üleeuroopaliste maksude kehtestamise, vihakõneseaduse nime all pealesurutava ideoloogilise tsensuuri ning immigratsiooni- ja asüülipoliitika loovutamise Brüsselile. Erakond näitas, et on võimalik seista Eesti omariikluse eest, ilma et peaks loobuma oma väärtustest ja põhimõtetest.

Tänu EKRE-le suurenes 2021. aastal Eesti kaitseeelarve ning otsustati alustada rannakaitse välja­ ehitamisega. Lisaks rannakaitsele pidas EKRE vajalikuks ka keskmaa õhutõrje ülesehitamist, et likvideerida kaks olulisimat Eesti riigikaitse võimelünka. Erakond Isamaa vastuseisu tõttu keskmaa õhutõrjele raha ei eraldatud, ent pool muna on parem kui tühi koor – rannakaitse väljaehitamine kahe aasta jooksul on vaieldamatult EKRE võit.

EKRE eesmärk on juurutada otsedemokraatiat, millega antaks rahvale suurem sõnaõigus Eesti tulevikku kujundavate otsuste langetamisel. Abielureferendum pidi olema esimene rahvahääletus viimase 17 aasta jooksul, ent selle nurjas 13. jaanuari võimu­ pööre. EKRE jätkab opositsioonis võitlust otsedemokraatia, sealhulgas presidendi otsevalimise eest.

Maaelu ja põllumajandus Maaeluministrid: Mart Järvik, Arvo Aller 44 Kauaoodatud maksusoodustus erametsaomanikele Valitsuse otsusega on metsamüügist teenitud tulu 5000 euro ulatuses aastas maksuvaba. Maksusoodustus motiveerib maaomanikke oma metsi ise majandama ning pidurdab Eesti maa müüki välismaistele omanikele – tänu sellele jääb rohkem eestlasi metsaomanikuks.

44 Maksusoodustus põllumajandussaaduste tootjatele FIE-dest talunikele kehtestati

5000 eurone tulumaksusoodustus omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulult. Seadusemuudatus aitab kaasa FIE vormis tegutsevate peretalude jätkusuutlikule arengule.

44 Eesti ajaloo suurim erakorraline rahasüst maaelu edendamiseks Maaelu Edendamise Sihtasutusele (MES) 200 miljoni euro eraldamine maaettevõtluse laenudeks, käendusteks ja maakapitaliks koroonakriisi kõige kriitilisemal

perioodil, mil pangad keeldusid laenamast. Meede võimaldab tuua maale juurde nii töökohti kui ka täiendavat tulu.

44 12 miljonit eurot erakorralist abi põllumajandussektorile (piimatootmine, lihaveise- ja seakasvatus, lamba- ja kitsekasvatus, aiandus) seoses COVID-19 levikuga.

44 Heksli kokkukogumise nõude kaotamine, mis aitab eelkõige väikepõllumehi.

44 Gaasiaktsiisi langetamine, tänu

millele said põllumajandusettevõtjad ja taimekasvatajad säästa miljoneid eurosid.

44 Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetuse määruse muutmine, tänu millele lihtsustus toetuse saamine.

44 Arutelu algatamine köögiviljade käibemaksu alandamiseks.

44 Erimärgistatud diislikütuse registri loomine, eesmärgiga tagada kütuse õige kasutus, maksupettuste vähenemine ja

ausa põllumehe kaitse ebaausa konkurentsi eest.

44 Maaelu Edendamise Sihtasutuse programmi „Kodu maale“ ettevalmistamine, et soodustada noorte kolimist maapiirkondadesse.

www.ekre.ee

1/2021

EESTI EEST!

Sisejulgeolek Siseministrid: Mart Helme, Alar Laneman 44 Eraldiseisva piirivalve loomine Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) koosseisu loodi eraldiseisev piiri­ valve, mis tagab lisaks senistele piiriülesannete täitmisele ka valmisoleku kriisiolukordadeks.

Piirivalve ülesandeks on piiride valvamine, kaitse ja kontroll, ebaseadusliku sisse- ja läbirände tõkestamine, päästetööd merel ja siseveekogudel, lennupäästeotsingud maismaal, merereostuse avastamine ja likvideerimine ning valdkonna arendamine. Samuti saab Eesti juurde uue suure piirivalvelaeva.

44 Politsei ja piirivalve kriisireservi loomise käivitamine Siseministeeriumi ja selle valitsemisala ülesanne on tagada siseturvalisus ning sisejulgeolek igas olukorras, sealhulgas kriisi ajal, millest võib kujuneda hädaolukord, erakorraline seisukord või sõjaseisukord. Sisekaitse reserv peab aitama toime tulla nii siseriiklike kriisidega kui ka välisriigi mõjutustegevuse toimel eskaleeruvate olukordadega, nagu pronksiöö, aga ka varjatud agressiooniga teise riigi poolt, nagu juhtus näiteks Ukrainas. Sisekaitse reservi kaasatakse kaitseväeteenistuse läbinud isikuid,

peamiselt sõjaväepolitsei ja jalaväe erialaväljaõppe läbinud reservväelasi, aga ka endiseid politseinikke ja Sisekaitseakadeemia lõpetanuid.

44 Eesti-Vene piiri väljaehitamise alustamine Võrumaal alustati piiriehitustöödega 2020. aasta suvel. Esimene lõik valmivast idapiirist on 23,5 km pikkune piiritaristu, mis saab alguse Eesti-Läti-Venemaa piiri kolmikpunktist ja ulatub kuni Luhamaa piiripunktini. Tegevuste kavandamisel on arvestatud, et riik oleks valmis ida-lääne suunalise rändesurve hoogustumisele. Piiri valvamise ja kaitsmisega tõkestatakse piiri ebaseaduslikku ületamist, ebaseaduslikke toiminguid piiri lähedal, inimkaubandust ja salakaubavedu.

44 Politsei- ja piirivalve hoonete ehitamine ja renoveerimine, muuhulgas Valga politseijaoskonna ja Pärnu ühishoone ehitus, kaitsepolitsei maja ehitus, Sisekaitseakadeemia Tallinna õppekompleksi ühiselamute renoveerimine, Ruhnu pääste­ komando ja Kilingi-Nõmme päästekomando hoone ehitamine.

44 Siseturvalisuse valdkonna töötajate palgatõus ja töötingimuste parandamine – 2020. aastal

Välis­kaubandus ja info­tehno­loogia

44 Eesti Posti teenuse kvaliteedi parandamine maapiirkondades AS-i Eesti Post uus strateegia näeb ette postiteenuse ja pakiäri ühendamist ühtseks kvaliteetteenuseks ning selle viimist maapiirkondadesse. Samuti on töös juhtimisotsuste alane erikontroll.

44 E-valimiste audit ja arendus IT- ja väliskaubandusministri eestvedamisel tellis riik e-valimistele rahvusvahelise auditi ja kavatses anda valimiste järelevalve üle kor-

Keskkonnaministrid: Rene Kokk, Rain Epler tõusis eesliini politseinike palk 65 eurot ning päästjatele ja päästekorraldajatele tagati minimaalselt 50-eurone palgatõus.

44 Lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava 2019-2023.

44 Välismaalaste seaduse muutmise eelnõu, eesmärgiga korrastada välismaalaste Eestis viibimise, õppimise ja töötamise reegleid.

Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus kavatseb eelnõu menetlusest siiski välja arvata ning näidata rohelist tuld liberaalsele sisserändepoliitikale.

44 Vesinikuenergia kui olulise taastuvenergia juurutamine Minister Rene Koka eestvedamisel algatati ministeeriumis vesiniku töörühm, mille eeskujul moodustati sarnane töögrupp ka Riigikogus. Tänaseks on sellega kaasa tulnud mitmed kohalikud omavalitsused ja ettevõtted ning toimub aktiivne koostöö EL-i toetusprogrammides osalemiseks ja arendustoetuste taotlemiseks. Vesinikuenergeetika on suur samm madala ökoloogilise jalajäljega majanduse suunas.

Erinevalt fossiilkütustest ei tekita vesiniku põlemine mitte süsihappegaasi, vaid ainult puhast vett.

Vesinikul sõitev rong ei peaks olema järgneva 5-6 aasta perspektiivis enam ulme.

44 Tartut ohustanud Raadi rehvimägede likvideerimine Raadi vanal sõjalennuväljal seisid kümme aastat 15 miljonit rehvi, kaaluga ligi 14 000 tonni, mis kujutasid endast ohtu nii keskkonnale kui ka elanikkonnale. Rehvimäed oli linnale risk number üks, sest kui rehvid oleksid tuld võtnud, tulnuks Tartu linna ja ümberkaudsete valdade elanikud evakueerida. Töö, millega eelmised keskkonnaministrid ei suutnud hakkama saada kümne aastaga, tegi Rene Kokk ära kümne kuuga.

raldajast sõltumatule ametkonnale.

Auditi eesmärgiks on saada rahvusvaheliselt tunnustatud audiitorite ja infoturbespetsialistide hinnang valimiste infosüsteemide turvalisusele ja koguda parandusettepanekuid turvalisuse tõstmiseks.

44 Bürokraatia ja ülereguleerimise vähendamine Bürokraatia vähendamiseks koguti aktiivselt ettepanekuid riigiasutustelt ja teistelt keskkonnavaldkonnaga kokkupuudet omavatelt isikutelt. Paljud laekunud ettepanekud on töös, mitmed juba ellu viidud. Keskkonnaministeeriumi kodulehel on eraldi bürokraatia vähendamise moodul, kuhu saavad kõik jooksvalt oma ettepanekuid sisestada ning vaadata ka kõigi esitatud ettepanekute menetlemise käiku.

44 5G sagedusala konkursi laiendamine, et tagada tarbijate huvides suurem konkurents ning võrdsed konkurentsitingimused kõigile turuosalistele.

44 Küberturbe valdkonna arendamine – eesmärgiga luua ministeeriumi osakond riikliku küberturvalisuse juhtimiseks ja koordineerimiseks.

44 Digiriigi eksportimise lepingu allkirjastamine Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liiduga.

44 Covid-19 abipaketid majanduse elavdamiseks ning ettevõtluse toetamiseks.

44 EAS-i/KredEx-i ühtne kliendihaldussüsteem, eesmärgiga pakkuda ettevõtjale EAS-i ja Kredex-i teenuste hulgast parimat võimalikku lahendust vastavalt ettevõtja arenguvajadustele.

44 Pikalt paigalseisus olnud merevesiviljeluse aktiivne käivi­tamine.

44 Keskkonnajärelevalve vabatahtlike abiinspektorite institutsiooni loomine, eesmärgiga ohjeldada keskkonnalast kuritegevust.

44 Avalike pakendikogumispunktide kaardi loomine – veebi­aadressilt www.kuhuviia.ee saab iga inimene vaadata, kus on tema kodule kõige lähemad pakendijäätmete äraandmiskohad.

44 Mitmed olulised muudatused jäätmekäitluses: tagatisraha nõue jäätmekäitlejatele (et vähendada ebaausate ettevõtete tegevust) ning toetusmeetmete arendamine (biojäätmete kogumine).

44 Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamise lõpuleviimine – väheneb bürokraatia ja kliendile muutub riigiga suhtlemine lihtsamaks ning kiiremaks.

44 Pool-looduslike koosluste hooldustoetuste taotlemise lihtsustamine ja ühikuhinnale üleviimine, mis annab võimaluse taotleda toetust äriühingutele ja eraisikutele.

44 Loodusmuuseumi (Keskkonnamaja) projekti valmimine, millest saab puidust referentshoone Eesti puidutööstusele.

Ministrid: Kert Kingo, Kaimar Karu, Raul Siem 44 Kiire interneti viimine maapiirkondadesse COVID-19 lisaeelarvega eraldas valitsus internetiühenduste arendamiseks täiendavad 15 miljonit eurot, millega toetati nii taristu ehitamist kui ka seadmete ostmist lõpptarbijale. Samuti jätkati 2018. aastal alustatud kiire interneti juurdepääsuvõrkude lairibataristu toetusmeetmega, millega peaks 2023. aasta lõpuks saama maapiirkondades ülikiire juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse ligi 40 000 majapidamist.

Loodus ja keskkond

9

10

1/2021

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Trumpi stiil on välja kasvanud spetsiifilisest Ameerika kultuurist, aga tema sõnum kõnetab kogu maailma.

Foto: Scanpix

Rahvuslus

Trumpi-järgses maailmas Pärast USA presidendi Donald Trumpi kukutamist vajab läänemaailm tugevaid globalismivastaseid jõude rohkem kui kunagi varem, kirjutab Riigikogu liige RUUBEN KAALEP.

D

onald Trump on kahtlemata jätnud maailmapoliitikasse jälje.

Seejuures ei ole peamine mitte sugugi tema isik, vaid kultuurilised ja poliitilised arengud, mis algasid ammu enne Trumpi ning jätkuvad tema kukutamisest olenemata. Vaadeldes Trumpi siiski poliitikuna, on selge, et tema edu võti oli just nende protsesside adresseerimises ja nende kaudu rahva kõnetamises, ilma milleta ei oleks tema neli aastat presidendiametis võimalikuks saanud.

Siinkohal tuleb eraldi käsitleda Trumpi stiili ja tema edastatud sõnumeid. Kumbki ei vii paratamatult teiseni ega kasva vältimatult teisest välja. Mõlemad on aga omal moel ajastu märgiks. Ühelt poolt on selge, et liiga hästi istuvas ülikonnas mesi­m agusat juttu ajavate poliitikute aeg on lõppemas. Liigagi tihti mõjuvad nad lipsustatud kartellina, kes etendab publiku ees ideoloogilisi vaidlusi, seda oma karjääri ja positsiooni säilitamise nimel. Infoajastu tähendab seni väljakujunenud tsunftisüsteemide ümbermängimist. Rahvas ootab poliitikasse pigem (sotsiaal) meediastaare kui mandunud bürokraate.

Loomulikult on Trumpi stiil välja kasvanud spetsiifilisest Ameerika kultuurist. Trumpi sõnum aga,

Liiga hästi istuvas ülikonnas mesimagusat juttu ajavate poliitikute aeg on lõppemas.“ Ruuben Kaalep

mida võib kokkuvõtlikult nimetada globalismivastasuseks, kõnetab tervet maailma. Sarnase sõnumiga poliitilised jõud ja juhid kerkivad edaspidigi esile väga paljudes riikides. Osad neist võivad meenutada Trumpi, teised olla stiililt ja kultuurilt erinevad, ent nad kõik esindavad neidsamu ideid.

Vähemalt demokraatlikes riiki-

des on nende esiletõus vältimatu.

Sel lihtsal põhjusel, et need maailmapoliitika suunad, mille vastu protestiks Trump presidendiks valiti, ei ole kuhugi kadunud. Tegemist on globalistlike arengutega, mis on otseselt sihitud rahvusriikluse, rahvaste enesemääramise ja oma riigi tuleviku osas kaasa rääkimise vastu.

Alljärgnevalt on toodud mõned põhilised globalistlikud arengud.  Valge maailma enamusrahvuste väljavahetamine massiimmigratsiooni kaudu. Euroopas 1960ndatel alanud võõrrahvaste sisse­ tung viib praegusel kujul jätkudes prognoositavalt selleni, et 2050–2060ndatel jäävad põlisrahvused enamikus Lääne-­ Euroopa riikides vähemusse.

USA-s jääb valge elanikkond vähemusse 2040ndatel; praegu sündivate laste hulgas on valged juba vähemuses.  Majandusliku globaliseerumise laastav mõju Euroopa ja Ameerika tööturule. Valdav osa Lääne suurkorporatsioone on paigutanud oma tööstusliku tootmise ümber Aasia riikidesse, muutudes nii sõna otseses tähenduses globaalseteks hiigelfirmadeks. Tarbekaupade ületootmisega tekitatud massiivsele keskkonnakahjule lisaks on see hävitanud Läänes ka orgaanilise ühiskonna ning traditsioonilise majandussüsteemi, kus vajalikud tarbekaubad toodeti suures osas kohapeal oma tööjõuga.

Tulemuseks on kasvavad sotsiaalprobleemid ning süvenev varanduslik ebavõrdsus lääneriikide siseselt.

näha USA presidendivalimiste tulemuste vaidlustamise puhul, või ka otseses tsensuuris, mida on järjest enam rakendamas

Näeme ka järgnevatel aastakümnetel üha tugevamat rahvaste vastuhakku ülemaailmsete suurkorporatsioonide ja mandunud poliitilise klassi võimule.“ Ruuben Kaalep

 Globaalne intressipõhine rahasüsteem, mis on võimalik üksnes keskpankade, erapanganduskartellide ja valitsuste omavaheliste huvide konflikti tõttu. Sellest süsteemist tingituna on maailmas võlgu kaugelt rohkem kui tegelikku rahas mõõdetavat väärtust, ning need võlad kasvavad iga aastaga.

Tulemuseks on pidev inflatsioon ja ostujõu vähenemine, mis avaldub eriti selgelt kinnisvara- ning väärtpaberiturul. Sellel on ka demograafiline mõju, näiteks on noorel perel väga keeruline luua uut kodu ilma pangalaenu võtmata.  Liberaaldemokraatliku poliitilise klassi totalitaarne olemus ehk nn süvariik, mis seisneb poliitiliste, ideoloogiliste, äri- ja meediahuvide omavahelises läbipõimituses. Süvariigi olemus ilmneb näiteks peavoolust erinevate seisukohtade tembeldamises äärmusluseks või vandenõuteooriateks, nagu võis

sotsiaalmeediafirmad ja riigid vihakõneseaduse sildi all. Infoajastul on selline teabe piiramine siiski raskendatud ja niisugused sammud küllaltki läbinähtavad, tuues endaga kaasa meedia ja valitsuste usaldusväärsuse langemise.

Nimetatud probleemidele on kõige ilmsemaks lahenduseks rahvuslus ja populism – seda selle sõna kõige demokraatlikumas, alt üles suunatud poliitilise eliidi survestamise strateegia tähenduses.

Globalistlikud tendentsid viivad paratamatult vastureaktsioonini, ja just see võimaldas Trumpil presidendiks saada.

Trumpi kukutamine ei ole lahendanud ühtki neist probleemidest, vastupidi: vajadus tugevate globalismivastaste jõudude järele on läänemaailmas tugevam kui kunagi varem. Seepärast näeme ka järgnevatel aastakümnetel üha tugevamat rahvaste vastuhakku ülemaailmsete suurkorporatsioonide ja mandunud poliitilise klassi võimule.

www.ekre.ee

EESTI EEST!

Kas vana „normaalsus” on taastunud?

Sallivuse ja avatuse vägisi pealsurumine teeb ühiskonnale pikaajalist ja hoomamatut kahju, aga tervet mõistust ja normaalset inimloomust ei ole siiski võimalik võita, kirjutab EKRE aseesimees MART HELME.

A

meerikas – aga nüüd siis ka Eestis – toimunud võimupööre võib jätta pealiskaudsel hinnangul mulje, nagu oleks USA politoloogil Francis Fukuyamal olnudki õigus, kui ta külma sõja lõppedes ennustas, et saabunud on ajaloo lõpp, sest kogu maailma ootab ees vältimatu suubumine liberaalse demokraatia nime kandvasse ühiskondlikku formatsiooni.

Vahepealsed kümnendid räsisid seda ennustust üsna tuntavalt – meenutagem siinkohal rahvuslike jõudude esiletõusu isegi nii dekadentlikus piirkonnas nagu LääneEuroopa, meenutagem Brexitit, Donald Trumpi võitu 2016. aasta presidendivalimistel ja EKRE pääsemist valitsusse Eestis 2019. aastal.

Nüüd on seda kõike muidugi võimalik esitleda uuesti vaid vahepealse anomaaliana, mis tühistus nn vana normaalsuse taastumisega.

Ent küsigem siiski kiuslikult: kas vana „normaalsus” ikka on tagasi laitmatult ja plekkideta?

Väidan kindla sõnaga, et ei. Vahepealsed sündmused ja nii majanduslikud kui ka ideoloogilised võitlused-väitlused on muutnud teist korda samasse jõkke astumise võimatuks. Ja need, kes kujutavad ette, et see siiski on võimalik, eksivad rängalt. Tegelikult tuleb praegu tõdeda sama, nagu tõdeti pärast suurt Prantsuse revolutsiooni Napoleon I kukutamise järel, kui troonile tõusid taas Bourbonid: nad ei ole midagi unustanud, aga nad ei ole ka midagi õppinud.

Probleemid, mis kutsusid eelmisel kümnendil esile rahvuslik-­ konservatiivse laine, ei ole ju kusagile kadunud. Varandusliku ebavõrdsuse süvenemine, ääremaastumine, väikeettevõtluse allakäik, odavtööjõu eelistamine omamaisele, migratsioon laiemalt, keskklassi allakäik ja sotsiaalse lootusetuse süvenemine, valdavalt liberaalse eliidi üleolev ja halvustav suhtumine rahvuslusse ja traditsioonidesse – kõik see on ju endiselt alles. Ja nagu Ameerikas nii ka Eestis tõstavad võimu juurde naasvad liberaalid taas fookusesse oma ideoloogilised dogmad, mis on tekitanud pahameelt arvestatavas osas inimestes.

Väikeriigis nagu Eesti lisandub sellele veel vabatahtlik ja kriitikavaba suveräänsuse loovutamine nn

Probleemid, mis kutsusid eelmisel kümnendil esile rahvuslikkonservatiivse laine, ei ole kusagile kadunud.“ Mart Helme

liitlastele. Viimased seisavad oma „soovitustes” aga küüniliselt ning üha varjamatumalt ainult omaenda geopoliitiliste ja majanduslike huvide eest, millede paremaks edendamiseks on kilbile tõstetud vasakliberaalsete postulaatide vastuvaidlematu tunnustamise nõue.

Ent nii nagu ei lõppenud ajalugu 19. sajandil Bourbonide (ja ka teiste langenud dünastiate) restauratsiooniga, nii ei lõppe see ka vasak­l iberaalse vastupealetungi ajutise eduga 21. sajandil.

Miks?

Põhjus on väga lihtne: see ideoloogia on vastuolus inimloomuse sügavaimate tungide ja olemusega.

Rahvusriiklusi halvustav retoorika ja nende hävitamisele suunatud tegevus üksnes tugevdab rahvuslust ja rahvusriiklust kui inimese olemasolu kõige loomulikumat ja turvalisemat seisundit. Püüded madaldada ja redefineerida loomulikku abielu, mis on teinud ajaloos läbi kõik kullaproovid, üksnes tugevdavad seda ühiskonna jätkusuutlikkust tagavat ja lastele eluks parimat ettevalmistust pakkuvat institutsiooni. Valge rassi

ülemvõimu vastu võitlemine üksnes kinnitab valgete inimeste ühtekuuluvuse ja enda eest seismise vajadust.

Paraku on kahju, mida vask ­ liberaalse agenda läbisurumise katsetega ühiskondadele tekitatakse pikaajaline ja tänapäeva seisuga ka hoomamatu. Mida me juba praegu näeme on ühiskondade, perekondade, sootsiumite lõhestamine ja varem või hiljem vaenujalale ajamine. Ja seda mitte konservatiivide ning rahvuslaste poolt, vaid liberaalse frondi poolt, kes surub inimestele peale uut, „progressiivset”, „sallivat” ja „avatut”.

Kõige selle juures räägitakse meile lakkamatult demokraatiast.

Tegelikkuses näeme aga, kuidas demokraatia, nagu me seda seni tundnud oleme, meie silme all laguneb. Võimude lahusus, mis peaks tagama erinevate võimuharude ringkontrolli üksteise üle, ongi juba fiktsioon. Ajakirjandus, mida nimetatakse uhkelt neljandaks võimuks, on taandunud ühiskonda kulisside varjust juhtivate struktuuride tööriistaks.

Ometi pole liberaalidel sellele kõigele vaatamata mitte mingit lootust. Seda just põhjusel, et nad püüavad saavutada midagi, mille vastu inimloomus vältimatult mässu tõstab.

Siinkohal tasub meenutada tuntud ütlust, mis sedastab, et kogu aeg võib petta ühte inimest ja mõnda aega võib petta kõiki inimesi, aga kogu aeg kõiki inimesi petta ei ole võimalik.

Rahva ärkamine ja inimestele ette söödetavate pettuste läbihammustamine võtab muidugi paratamatult aega. Ning selles olukorras on oluline, et eksisteeriksid vastupanuliikumiskolded, millede ümber pettusest ärkavad inimesed koonduda saaksid. Meil Eestis on selliseks koldeks Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Et just EKRE, kinnitab kasvõi see, kui räigelt ja lakkamatult EKRE-t poliitikast välja tõrjuda püütakse.

Asjatu vaev. Meie esindame tervet mõistust ja kõigis katsumustes ellujäämisinstinktile tuginevat normaalset inimloomust. Seda ei ole võimalik võita, ükskõik kui kurja nõu ja alatuid skeeme selle vastu ka ei rakendataks.

Tõde tõuseb, vale vajub. Ikka ja alati.

1/2021

11

12

1/2021

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Kultuuriloolane

Loone Ots:

Isamaaline kasvatus peab algama vara Eesti pealekasvava põlvkonna õpetamisel tuleb pöörata rohkem tähelepanu eesti asjadele! Aga ka perekonnaõpetusele, mis tutvustaks konfliktiteooriat, et ennetada suhete purunemist ja sellest johtuvaid traumasid, leiab hiljuti rahvuskonservatiividega liitunud mitmekülgne kultuuriloolane LOONE OTS. Kuidas vaatate tagasi valitsuse vahetusele ja sellele eelnenud kemplusele Riigikogus?

Selle kohta on eesti keeles ilus sisukas sõna nörritav. See tähendab, et paneb nördima. Nali naljaks, aga lumememmede kui abikaasade probleemi peaks arutama ainult naljasaates. Lapsed on suur väärtus, aga lapsikus Riigikogus on oht.

Minu isikliku karika viimne piisk oli „nali“ küsida referendumil, kas Eestil tuleks ühineda Venemaaga. Üks lubamatu lause saatis väga valesid signaale Eestist väljapoole, ja oh kui head materjali ebasõbralikele riikidele.

Sõltumata diskussiooni teemast tuleks Eestis panna rohkem küsimusi rahvahääletusele, rahvast tuleks senisest rohkem kaasata.

Peale kohalike ja Riigikogu valimiste on rahval harva võimalust sõna sekka öelda. Rahvahääletuse kui instrumendi toomine Eesti poliitikasse on teretulnud.

Hääletusele pandavad teemad peavad samas olema hästi läbi kaalutud. Otsedemokraatia laiendamisega rööbiti peame harima rahvast poliitika ja ühiskonna teemadel.

Poliitika on suur võimalus, aga ka suur vastutus. Toimivas kodanikuühiskonnas oskab iga kodanik teha parimaid otsuseid, ent ka kaaluda nende tagajärgi.

Miks liitusite rahvuskonservatiividega ja miks just nüüd?

Koroonaaasta on ajanud maailma segamini nagu nõiapada. Inimesed on segaduses ja ebakindlad. Just sellisel ajal peab olema kindlaid kive, mida mööda minna üle jõe.

Eesti väärtused on olnud perekond, töökus ja keel. Töökad oleme edasi.

Ent perekondades ei sünni enam lapsi ja emakeel on teisenemas slängiks, inglišši-eestiks. Seadus nõuab ameti­asutustes keelenormi järgimist. Kolmteist aastat olen teinud

sadu eesti keele koolitusi täiskasvanutele, et me hakkaks rohkem mõtlema, kuidas õigesti kirjutada. See on üks minu panus Eesti hüveks.

Sõnavara kahaneb mitte sõnaraamatus, vaid kasutaja suus. Siit jõuame mälu küsimuseni. Üle­ ilmastuvas maailmas kahaneb huvi Eesti mineviku vastu. Kui me ei tunne neid, kes on loonud Eesti ja eestluse, siis ei saa me neid ka austada. Sel juhul saeme ise oma juured läbi ja eestluse puu langeb mürtsuga maha. Eesti aadet ei saa enam hoida MTÜ-de või üksikute entusiastide kaudu. Eestluse kaitseks tuleb teha riiklikke otsuseid.

See ei tähenda sukeldumist konna­tiiki. See tähendab avara vaatega maailmakodanikku, kes kindlalt teab: olen eestlane! Hoiab selja sirgu ka suurte rahvaste seas. Ei ole väiksem vennas, vaid võrdne.

Kuidas seletada praktilist teadust või käsitööoskust hindavale inimesele, miks on eesti kultuuri alalhoidmine nii oluline?

Kultuuriteadlasena ütlen, et kultuur on ju õpitud asi. Seda vahendab põlvkond põlvkonnale. Kui tahame mööblit kokku panna, loeme juhendist, kuhu kruvid keerata. Kui teeme toitu, võime paluda, et keegi kogenum õpetaks, kuidas komponendid kokku panna.

Kooli õppekava on nii tihe, et eesti asjade jaoks jääb vaid kitsuke ruum. Aeg ajab takka, faktid õpitakse kontrolltööks pähe, aga emotsionaalset sidet ei teki. Iidoliteks saavad võõramaa räpparid või seriaalitähed. Seda, et eesti noor on just eestlane, need eeskujud ei õpeta.

Tahame kuuluda Põhjamaade hulka. Tore – võtkem siis sealt üle ka rahvuslus. Rootsi pered kaunistavad jõulupuudki rahvuslippudega, see on normaalne. Soomlased laulavad heal

Admiral Johan Pitka on Loone Otsa suur eeskuju. „Olen uhke, et Pitka lugu minu kuulsate eestlaste lasteraamatust on leidnud tee ühte esimese klassi lugemikku,” ütleb Ots. „Õpikut testides selgus, et just Pitka peatükid meeldisid kõigile. Meie lapsed vajavad kangelasi!”

Foto: KVS

Mina võitlen selle eest, et uus põlvkond tahaks olla eestlased.

Ja kulgeks maailmas selle sõnumiga.“ Loone Ots

meelel hümni mitte ainult aktustel, vaid ka sõprade seltskonnas.

Olete kaitsnud filosoofiadoktori kraadi eesti kultuuri õpetamise kohta. Milline on praegu eesti kultuuriloo õpetamise olukord?

On seda üldhariduskooli

www.ekre.ee

õppekavades ja klassiruumis piisavalt?

Ma tänan neid paljusid õpetajaid, kes on võtnud minu lasteraamatu „Lugusid kuulsatest eestlastest“ kohustuslikuks kirjanduseks. Ma kummardan nende ees, et nad on eelistanud eesti raamatut välismaisele. Mul on olnud au, et needsamad õpetajad on tulnud ja tänanud – väga vajalik raamat, teist sellist ei ole, aga oleks tarvis. On tulnud ka lapsevanemaid. Ja poisse ning tüdrukuid. Isamaaline kasvatus peabki algama vara. Muidu ei ole me tulevikus mitte Eesti, vaid mingi Lükatõmba.

Eesti keele ja kirjanduse tunde on ikkagi liiga vähe, et aineid selgeks saada. Küsimus pole pelgalt õigekirjas või sõnavara arengus.

Noore väärtuskasvatus ja emotsionaalne areng saavad ilukirjanduselt hindamatut tuge. Lisaks on enamik eesti kirjanikke olnud aktiivsed ühiskonnategelased, nende elulood on positiivsed näited, kuidas eestlaseks kasvada ja jääda.

Kümme aastat tagasi kaotati gümnaasiumi õppekavast eesti kirjandus kui eraldi aine. Kirjanduse õpet on nii tihendatud, et see lämbub ainemahu korseti sisse ära. Kujutleme: gümnaasiumi kirjandusloo kursus kannab pealkirja „Kirjandus antiigist 19. sajandi lõpuni“. 35 akadeemilise tunniga peab õppur läbi võtma Homerose, Piibli, Dante, Shakespeare´i, Goethe, Hugo, Ibseni ja veel palju teisi ka, tõin näiteks vaid mahukama loominguga autorid. Ja alles pärast Puškini, Dostojevski ja Tšehhovi mainimist räägib õppekava, nii sauniku stiilis, ka eesti varasemast kirjandusest, nimetab alles siis Kristjan Jaak Petersoni, Faehlmanni, Kreutzwaldi, Koidulat, Vildet ja Liivi! Ei ole ju võimalik, et noor ainult nuusutab nende tekste ja täidab ikkagi õppekava nõuded: teab eesti kirjanduse peamisi arengusuundi ning tähtsamaid autoreid ja teoseid ja oskab avada oluliste teoste tähenduse eesti kirjanduse taustal.

Mis te pedagoogikateadlasena Eesti hariduspoliitikast arvate?

Mida teeksite teisiti? Õppekavas on vajaka sotsiaalsust, ühiskonnaliikme, kodaniku kasvatamist. Ka pereisa ja -ema kasvatamist. Meie perekonnad purunevad, statistika on hirmuäratav, aga see kajastab ju ainult ametlikult sõlmitud abielude hukku. Noored vajavad praktilist perekonnaõpetust.

Sellist, mis selgitaks konfliktiteooriat ja mängiks läbi tüüpolukorrad.

Kui noored teaks rohkem, kuidas konflikt tekib ja kuidas seda eos tasalülitada, aitaks see kindlasti ennetada suhete purunemist ja sellest johtuvaid traumasid. Me ei peaks otsima meeleheitlikult vahendeid, millega palgata juurde psühholooge ja psühhiaatreid, vaid kasvatama teadmisi pereelust ja lugupidamist üksteise ning ka tulevaste laste vastu.

Kas pealekasvav põlvkond oskab hinnata oma juuri, eesti keelt ja

1/2021

EESTI EEST!

13

arhitektuuri, väga häid teatreid, võrratut toitu, äärmiselt keni inimesi.

Märgiline linn. Õppisin seal elades palju head, sain uusi sõpru. Nägin sedagi, kui erinev on Eesti Ukrainast, kui korrektne on meie ühiskond, kui turvatud meie inimeste elud. Hea on elada Eestis!

Muide, Odessa ja Tallinn on sõpruslinnad.

Loone Ots on enam kui poolesaja raamatu autor või kaasautor.

riiklikku iseseisvust? Või liiguvad asjad üleilmastumise mõjul pigem vastupidises suunas?

Kindlasti väärtustavad noored Eestit ja eestlust, nad lihtsalt mõtlevad nendele väärtustele harva. Elu on kiire, homseks tuleb õppida, trennis tuleb käia, lõõgastuda tahad ka – uneaegagi napib, millal sa siis isamaale mõtled?

Uuringute järgi on Eesti lapse õnneindeks madal. Õnnelik laps usuks täiskasvanuks saades kindlasti, et tal tasub elada nimelt Eestis. Mõelgem, kuidas meie lastel hea oleks, siis kasvab ka häid eestlasi juurde.

Eesti kaitsevägi on teinud ja teeb väga tänuväärt tööd noorte isamaalisuse suunal. Mõelda tuleks, kuidas muuta eesti aade noortele paeluvamaks. Kodutütarde ja noorkotkaste liikumine on tõusuteel, aga arvud võiks olla veel kordades suuremad. Isamaakasvatuse laagrid? Jah, kui on tagatud ka noori huvitav sisu ja vorm.

Kuidas globaliseerumise ja ingliskeelestumisega võidelda?

Vaimse üleilmastumise eest ei pääse, kuni töötab internet. Usun, et asju ei muuda võimu ja väega. Ütlesin juba: mina võitlen selle eest, et uus põlvkond tahaks olla eestlased. Ja kulgeks maailmas selle sõnumiga.

mahuka teadussõnavara iga valdkonna tarbeks. Nüüd nõuame iseseisvas Eestis, et doktoritööd kaitstaks inglise keeles. Põhjendus on, et siis saadakse meie saavutusi lugeda üle maailma. Õige. Kuid kaitsmisele lubataksegi vaid need, kes on avaldanud vähemalt kaks artiklit mainekates maailmalevikuga teadusväljaannetes. Kui meie

Kui palju olete oma erialal puutunud kokku ülikoolide ingliskeelestumisega? Kui tõsine probleem see on? Õpetasin 23 aastat Tartu ülikoolis eesti kirjandust ja kultuuri inglise keeles. Sellel suunal võiks ülikoolid kohe julgesti ingliskeelestuda. Teised peaks Eestist rohkem teadma.

Omal ajal, kui keisri käsk lubas Tartu ülikoolis kasutada ainult vene keelt, lõid eestlased ise igaks juhuks suurepärase ja

Olite kuus aastat Lastekaitse Liidu president. Mille eest vajavad lapsed kaitset aastal 2021?

Laste vaesus on suur probleem.

See tingib kehvema tervise, paneb

Inglise keel teadustemplite seinte vahel hakkab meie vaimueliidi mõtlemist lameda­ maks vajutama.“ Loone Ots

teadlase avastus väärib tähelepanu, saadakse sellest aimu nii artiklite kui ka doktoritöö kohustusliku võõrkeelse kokkuvõtte kaudu.

Võib öelda, et hea tava järgi on väitekirja üks oponent alati välisriigist. Sel juhul tuleb doktoritöö tõlkida ja avaldada kahes keeles. Kuid eesti keel on kohustuslik. Me ei tohi suruda maha motivatsiooni arendada edasi kõrgema, abstraktsema tasandi eesti keelt ja suutlikkust selles keeles mõelda. Mis ei arene, see mandub. Inglise keel teadustemplite seinte vahel hakkab meie vaimueliidi mõtlemist lamedamaks vajutama. Kuni olemegi tagasi

Uuringute järgi on Eesti lapse õnneindeks madal. Õnnelik laps usuks täiskasvanuks saades kindlasti, et tal tasub elada nimelt Eestis.“ Loone Ots

ENSV-s, kus kaks eestlasest kolhoosiesimeest suhtlesid seminaril igaks juhuks vene keeles. Tänan, ei!

tõkked kultuuri ette, piirab hariduse põhikooliga. Vaesust ei tule korvata rohke rahaga vanemate pangakontol. Selle asemel tuleks osta lastele rõivad, saapad ja koolitarbed, hankida spordivarustus, pakkuda perele tasuta lasteaiakoht. Et ennetada noore sattumist halba seltskonda tuleb sisustada aeg pärast kooli, saata lapsed suveks laagrisse. Ja tingimata viia nad teatrisse, muuseumi, ning mitte lihtsalt etendust vaatama – enne peaks selgitama, mida vaatama minnakse ja miks.

Erivajadusega lapsed ja nende pered vajavad rohkem tuge, nii raha kui ka spetsialiste. Lastekaitsetöötajaid peaks olema rohkem, nad peaks saama rohkem suunatud haridust ja täiendkoolitust. Ka paremat palka.

Ja rohkem vastutama.

Infoühiskond kurnab. Meie lapsed on pidevalt väsinud, nukrad ja viimasel ajal selgub järjest rohkem, et ka kehalt ülekaalus. Tervislike eluviiside propageerimine senisest agaramalt aitaks kaasa, et meie järgmine põlvkond jaksaks meilt teatepulga üle võtta.

Aga kõigepealt peaks Eesti tegema oma parima, et meil kümne aasta pärast üldse oleks lapsi, keda kaitsta! Julm mõelda, et aastal 2020 sündis tuhat last vähem. Sündide arv oli umbes 13 000 – kas see tõesti tähendab, et aastal 2030 on see hoopis null?

Teie viimane raamat on populaarses reisiraamatute sarjas ilmunud „Minu Odessa“.

Mis suhe teil selle linnaga on?

See on imeväärt paik, täis uhket

On teil praegu ka mõni käsikiri pooleli?

Kirjutan romaani ja suurt vabaõhunäidendit. Ees on mõned tõlked.

Varsti ilmub aimeraamat maailma kõige kuulsamatest naismõrvaritest läbi ajaloo.

Üleilmse pandeemia olukorras on paljudel inimestel rohkem aega raamatuid lugeda. Mis on teie meelest need eesti kultuuri tüvitekstid (peale „Tõe ja õiguse“ ja „Kevade“), mille iga eestlane peaks kindlasti elu jooksul läbi lugema?

Karl Ristikivi ajalooromaanid.

Need on sügavalt eetilised ja, nagu head tekstid ikka, mitmekihilised.

Igaüks leiab endale midagi. Kuigi romaanide tegevus toimub Euroopa riikides, on kõik süžeed kui Eesti saatuse allegooriad. Ka Ristikivi ainus luulekogu „Inimese teekond“ on hindamatu.

Juhan Liivi luule on tüvitekst, lausa tüvitekstide hiiesalu. Huvitugem rohkem luulest, kus väga paljut saab öelda nii väheste sõnadega.

Rohkem peaks rõhutama Henrik Visnapuu kui isamaalauliku, aga ka lihtsat suure poeedi tähtsust.

Milline on Eesti saja aasta pärast?

Kaks võimalust.

Esimene – territoorium Balti mere (tänapäevalgi kuulen ja loen järjest vähem eestipärast nime Läänemeri) kaldal, kus on üks suur pilvelõhkujaid täis linn ja rahvusvaheline lennujaam. Linnas elab paljurahvuseline mass, siniseid ja halle silmi kohtab vähe. Linn nagu linn ikka, selliseid on kümneid tuhandeid, Californiast Kuala Lumpurini.

Kusagil linna taga kiratseb seltskond marginaale, kes tahavad elada ilma ööelu ja kaubanduskeskusteta.

Mõni mäletab veel imelikku eesti keelt, kuigi seda enam ei kasutata.

Teine võimalus – mõnus pisike maalapp, kus on kümmekond väikest linna ja kaks suuremat. Et loodusest peetakse lugu, elab päris suur hulk noori inimesi linnadest väljas. Probleeme ei ole – koolid on olemas, poed on olemas, arstid on olemas. Majad on just nii suured, et on soodsad pidada ning mahutavad isa, ema ja vähemalt kolme last. Eakamad elavad lastest jalutuskäigu kaugusel ega ole oma korrusmaja korterite lõksus. Perekonnad suhtlevad, kogukonnad tegutsevad koos, otsused tehakse ühiselt ja viiakse üheskoos ellu. Igal pool kõlab eesti keel, iga noor saab ka kohapeal eestikeelse kvaliteetse kõrghariduse doktorikraadini välja.

Elu on siin nõnda ilus, et kellelgi ei tule mõttessegi Eestist ära minna.

Liiga armas, et olla tõsi? Liiga naiivne? Aga see on ju meie teha.

14

1/2021

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

Mida toob aasta 2021?

www.ekre.ee

huumorinurk

Suuna u m dija

12. veebruaril algab hiina kalendri järgi valge metall-härja aasta. Kas häda ajab härja kaevu? Kas pullitegemine jätkub veelgi hoogsamalt? Kas härjal haaratakse sarvist?

Loe ja saad teada!

44 12. veebruar: hiina kalendri järgi algab uus aasta. Hiina kutsub koroonaviiruse tagasi.

44 24. veebruar: vabariigi aasta­ päeva tõrvikurong­käigul kutsub Kersti Kaljulaid inimesi üles tõrvikuga aknal lehvitama.

44 24. veebruar: presidendi vastuvõtule lastakse mehed vaid õhtukleitides, heeroldiks on palutud Mikk Pärnits.

44 28. veebruar: Reformierakond korraldab riikliku rahapesupäeva, mis tahetakse muuta rahvusvaheliseks.

MÄRTS 44 2. märts: Reformierakonna esimees Kaja Kallas kutsub Jüri Ratase kohtamisele, kuid siis meenub talle, et ta juba kohtus Mailis Repsiga.

44 8. märts: rahvusvaheline naistepäev muudetakse sooneutraalseks. Jääb lihtsalt rahvusvaheline päev.

44 12. märts: uus valitsus tõmbab Pika Hermanni tippu Eesti rahvuslipu asemel Euroopa Liidu lipu.

44 19. märts: Eesti Päevaleht laseb lahti pooled oma ajakirjanikud, sest ilma EKRE-ta valitsuses ei ole neil enam nii palju sõimajaid vaja.

APRILL 44 11. aprill: uueks riigikogu esimeheks saav Jüri Ratas korjab seinalt Henn Põlluaasa maalid ja asendab need Porto Franco plakatitega.

44 13. aprill: koroona erikolukorra kehtestamise aastapäeval avatakse Kuressaares pingipark Saaremaa võrkpalliklubile. Selle avab sümboolse istumisega Hanno Pevkur.

44 26. aprill: Delfi žurnalist Krister Paris võtab palgata puhkuse ja varjub keldrisse, sest kardab ikka veel Donald Trumpi tuumalööki.

44 28. aprill: Isamaa rühmitus Parempoolsed muudavad oma nime, et see vastaks rohkem sisule. Uueks nimeks saab Vasakul On Parem.

MAI 44 2. mai: Riigikogu liige Toomas Kivimägi avaldab

unistustekogu „Kas ma võiksin abielluda 13-aastase lapsega?“ 44 4. mai: Delfi avab libauudiste toimetuse, mida hakkavad juhtima Vilja Kiisler ja Krister Paris, kes tuleb lõpuks varjendist välja. Ülejäänud koosseis on koondatud.

44 12. mai: Mailis Repsile leitakse konkursi korras autojuht ja lapsehoidjad.

Uue auto pakkumise võidab Keit Pentus-Rosimannus Autorollost.

44 22. mai: Reformierakonna esimees Kaja Kallas kutsub Indrek Saare kohtamisele, kuid siis meenub talle, et käis juba Mailis Repsiga kohtamas. Kaja saab ikkagi Ülle Lichtfeldti käest kolaka.

ENNUSTUS fotod: kvs/Scanpix

VEEBRUAR

JUUNI 44 3. juuni: Eesti Pank kutsub inimesi üles pangas maske kandma. Sellega kaasneb pangaröövide laine.

44 23. juuni: rahvakogunemiste vältimiseks kutsub president Kersti Kaljulaid süütama jaani­lõkkeid oma koduaknal.

44 24. juuni: võidupühal etendub Tallinna lauluväljakul rokkooper „Sini-must-valged elud loevad“.

44 27. juuni: Raimond Kaljulaid avab Stroomis nudistide ranna, kus esitleb ka oma tõsieluliste sugemetega raamatut „Mind ei kepi, kes keda kepib“.

JUULI 44 6. juuli: Ants Laaneots, Urmas Kruuse ja Jüri Jaanson avavad Lasnamäel trolliliini Kremli trollidele.

44 15. juuli: klubi Eesti Maraton ja LGBT ühing korraldavad Eesti homodele ööjooksu Rootsis.

44 20. juuli: Tallinna Tehnikaülikoolis avatakse pidulikult migratsioonipumpla.

44 30. juuli: Kaja Kallas läheb koos Kersti Kaljulaidiga Šveitsi suusareisile, kohapeal aga selgub, et lund polegi.

AUGUST 44 1. august: reformierakondlane Jürgen Ligi moodustab Riigikogus lollide toetusgrupi.

44 10. august: vabariigi presi­ dendiks valitakse Must Hobune. Pettunud Kersti Kaljulaid läheb jälle Šveitsi suusatama.

44 13. august: Reformierakonna esimees Kaja Kallas solvub, et teda kaasa ei võetud, ühtlasi pettub ta Mailis Repsis ning hakkab otsima uut partnerit, kellega asuda koosellu.

44 30. august: Kristina Šmigun avab Riigikogus spordiklubi Halb Molekul.

SEPTEMBER 44 1. september: kõik koolid jäävad koduõppele, pedagoogid hakkavad käima akna taga õpilastele ülesandeid jagamas ja vastuseid kuulamas.

44 12. september: koalitsioonierakonnad esitavad obstruktsiooni korras 2021 pea­ parandusettepanekut. Siis aga meenub kellelegi, et nad polegi enam opositsioonis ja võtavad oma peaparandusettepanekud tagasi.

44 17. september: Kristina Šmiguni spordiklubi liikmed jäävad Toompea lossi väravas dopinguga vahele.

44 20. september: Bolt ja Wolt ühinevad, ühinenud firma

vallandab kõik Eesti vaba­ riigi kodanikud.

OKTOOBER 44 2. oktoober: Tartu ülikooli robootikatudengid koostöös Tõravere observatooriumi teadlaste ja Eesti skulptorite liiduga lähetavad Viljandis asuva Jaak Joala monumendi kosmosesse orbiidile.

44 17. oktoober: kohalike omavalitsuste valimistel saadab edu Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda, kelle esindaja valitakse vallavanemaks või linnapeaks peaaegu igas omavalitsuses peale Tallinna, kus linnapeaks saab Vana Toomas.

44 19. oktoober: poliitikast eraärisse lahkunud endine peaminister Taavi Rõivas saab valmis isesõitva külmkapi.

44 21. oktoober: ERR palkab „Ringvaate“ saatejuhtideks avalikkusele tundmatud sodomiidid.

NOVEMBER 44 7. november: sotsid korraldavad Toompeal revolutsiooniliste madruste marsi, kõige ees marsib seltsimees sotsia-

list Lauri Läänemets.

44 12. november: Indrek Saar palub Riigikogu kõnepuldis lumemehe kätt. Ta on veendunud, et ka lumemehega saab lapsi. Imre Sooäär satub eufooriasse ja talle kutsutakse julgestusteenistus.

44 17. november: filmirežissöör Christopher Nolan tuleb Palamusele väntama Oskar Lutsu ainetel uut kassahitti, mille tööpealkiri on „Saadjärve saabas“. Enneolematute eriefektidega lastakse kõigepealt õhku Tallinki parvlaev.

44 28. november: Tallinna teehooldusamet alustab linnast lumehelbekeste äravedu.

DETSEMBER 44 6. detsember: Tallinna jõuluturule Raekoja platsil püstitatakse mošee.

44 20. detsember: Eesti parimaks toiduaineks kuulutatakse teine eestlane.

44 23. detsember: geiaktivist Keio Soomelt püstitab Rakvere linnaserva alternatiivina klassikalisele kuusele m…imonumendi.

44 31. detsember: Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus võtab Eestis kasutusele rubla.

www.ekre.ee

VESI-, VEE-

Eelmise lehenumbri ristsõna õige vastus on „…kalduvus petta ja valetada“.

EKRE sümboolikaga kruusi saavad loosi tahtel endale Eda P. Palamuselt, Elve M. Mäetaguselt, Hans T. Kloogalt, Taimi K. Paidest ja Priidik S. Raplast. Palju õnne!

Käesoleva numbri ristsõna vastuseid ootame hiljemalt 31. märtsiks 2021 aadressile ajaleht@ekre.ee või Toompuiestee 27, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, Tallinn 10149.

Viis õnnelikku õigesti vastanut võidavad endale EKRE sümboolikaga kruusi.

Palume ristsõna vastuse juurde ära märkida oma postiaadressi ja selles ajalehenumbris kõige enam meeldinud kirjutise. Aitäh!

15

1/2021

EESTI EEST!

KÄSIVARRE JA ÕLA ÜHINEMIS- PILLERKAAR KOHA ALAOSA

KOLM-, KOLME-

RADERFORD USALDUSVÄÄRNE

LIITER

DAAM PILDIL

Ristsõna vastus: ______________________________________________________ MINU LEMMIKARTIKKEL SELLES LEHES: ______________________________________________________ Nimi ­_________________________________________________ Telefon _____________________________________________ Aadress _____________________________________________

3 võimalust

aidata kaasa rahvuskonservatiivide edule Võimalus nr 1

Astu meie liikmeks!

Kui oled vähemalt 18-aastane, nõustud erakonna põhikirja ja programmiga ning tahad kaasa rääkida rahvuskonservatiivse poliitika kujundamisel ja elluviimisel, siis oled teretulnud EKRE ridadesse.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on Eesti Vabariigi järjepidevusest ja põhiseadusest lähtuv rahvuslik-konservatiivne erakond, mis liidab rahvusriigi, sotsiaalse sidususe ja demokraatlike põhi­ mõtete eest seisvaid inimesi.

Erakonna liikmel on õigus osaleda hääleõigusega erakonna koosolekutel, kus valitakse juhtorganeid, hääletatakse programmi või põhikirja üle või langetatakse muid erakonda puudutavaid otsuseid; on õigus kandideerida kõigile valitavatele ametitele erakonna sees vastavalt põhikirjale; on õigus teha ettepanekuid põhikirja ja programmi muutmiseks ning erakonnasiseste või erakonna tegevusega seotud küsimuste kohta; on õigus taotleda ja saada erakonnalt moraalset tuge ja kaitset ning toetust ühiskondlikus ja poliitilises tegevuses.

Erakonna liikmeks ei või olla ega võeta isikut, kes on tegutsenud Eesti Vabariigi iseseisvumise taastamise vastu või tegutseb Eesti riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse vastu; ei toeta tegelikult erakonna seisukohti ja eesmärke; on osalenud okupatsiooniaegadel repressiivorganite tegevuses; on kuulunud või kuulub välisriikide luureorganitesse; omab kehtivat kriminaalõiguslikku karistust; on vabastatud avalikust teenistusest süülise tegevuse tõttu; kahjustab oma varasema tegevuse või käitumise tulemusel kujunenud maine tõttu erakonna mainet.

Liikmemaksu suurus on 12 eurot aastas ehk üks euro kuus.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna struktuuri moodustavad ringkonnad, mis kattuvad Riigikogu valimiste ringkondadega.

Ringkonna liikmed võivad luua osakondi valdades või linnaosades.

Erakonnaga liitumise avalduse saab esitada elektrooniliselt veebi­ lehel www.ekre.ee. Teine võimalus on võtta ühendust EKRE piirkonnajuhiga, kelle kontaktid siinkohal avaldame.

Põhja-Tallinna ringkond Põhja-Tallinna ringkond hõlmab Tallinna Kristiine, Haabersti ja Põhja-Tallinna linnaosasid.

Kontakt: esimees Meelis Keerberg, mkeerb@gmail.com

Lääne-Tallinna ringkond Lääne-Tallinna ringkond hõlmab Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosa.

Kontakt: esimees Mart Kallas, kallasmart@hot.ee

Ida-Tallinna ringkond Ida-Tallinna ringkond hõlmab Tallinna Lasnamäe, Pirita ja Kesklinna linnaosasid.

Kontakt: esimees Kairet Remmak-Grassmann, kairet.grassmann@gmail.com

Harju- ja Raplamaa ringkond Kontakt: esimees Siim Pohlak, siim.pohlak@riigikogu.ee

Läänemaa ringkond Kontakt: esimees Hardi Rehkalt, hardi11@hot.ee

Saaremaa ringkond Kontakt: esimees Daniel Mereäär, daniel.mereaar@gmail.com

Järva- ja Viljandimaa ringkond Kontakt: esimees Rein Suurkask, reinsuurkask@hotmail.com

Võru- Põlva- ja Valgamaa ringkond Kontakt: esimees Lilia Simmul, lilia.simmul@gmail.com

Lääne-Virumaa ringkond Kontakt: esimees Anti Poolamets, anti.poolamets@eesti.ee

Ida-Virumaa ringkond Kontakt: esimees Annika Hiiemäe, idaviru.ekre@gmail.com

Pärnumaa ringkond

Soome osakond

Kontakt: Helle Kullerkupp, kullerkupphelle@gmail.com või ekreparnu@gmail.com

Kontakt: aseesimees Merliin Grauberg, ekre.soome@ekre.ee

Tartu ringkond

Rootsi osakond

Kontakt: esimees Merle Kivest, merlekivest@hotmail.com

Kontakt: esimees Indrek Tiik, tiikindrek@gmail.com

Tartu- ja Jõgevamaa ringkond Kontakt: esimees Kert Kingo, kert.kingo@gmail.com

EKRE peakontor Tallinnas Kontakt: sekretär Ülle Vunk, info@ekre.ee, tel 682 9555 Kontor asub aadressil Toompuiestee 27, Tallinn.

Võimalus nr 2

Tee erakonnale annetus!

Kui Sa ei soovi aktiivselt poliitikas osaleda, aga jagad rahvuskonservatiivset maailmavaadet, siis on võimalik teha erakonnale annetus. Nii toetad EKRE poliitilist tegevust, kaasa arvatud ajalehe Konservatiivide Vaba Sõna väljaandmist. Oleme väga tänulikud iga summa eest!

Erakonna konto SEB pangas: Eesti Konservatiivne Rahvaerakond EE301010002019895003 Erakonna konto LHV pangas:

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond EE677700771001338916 Annetuse tegemisel lisa selgitusse annetaja EES- ja PERENIMI ning kindlasti ka ISIKUKOOD. (Seadus ei luba erakondadel ilma nime ja isikukoodita annetusi vastu võtta.) Suur tänu!

Võimalus nr 3

Aita levitada rahvuskonservatiivset maailmavaadet!

Hakka meie sõbraks sotsiaalmeedias – nii oled kursis meie tegemistega ning saad kaasa aidata rahvuskonservatiivide seisukohtade ja sõnumite levikule.

EKRE Facebooki konto: www.facebook.com/rahvuspartei Portaali www.uueduudised.ee Facebooki konto: www.facebook.com/uueduudised