Konservatiivide Vaba Sõna, 1 / 2022 by Konservatiivide Vaba Sõna

ISSN 2504-5881

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja / 1/2022 issuu.com/konservatiividevabasona Martin Helme:

„Kui tänane valitsus jätkab, siis Eesti hävib.“ Lk 6–7

Jaak Valge:

Mart Helme:

„Kes on rahvuskonservatiiv ja mis eristab teda liberaalist?“

„Kas isemajandava Eesti idee tuleb uuesti arutlusele võtta?“

Lk 8

Lk 9

Tule ja soovi Eestile õnne! Neljapäeval, 24. veebruaril toimub Tallinna vanalinnas üheksandat korda vabariigi sünnipäevale pühendatud tõrvikurongkäik. Kogunemine algab Vabaduse väljakul kell 18. Kogunemise ajal laulavad rahvale Indrek Kalda ja Paul-Kristjan Kalda. Rongkäik hakkab liikuma traditsiooniliselt kella 19 paiku pärast Eesti hümni ühislaulmist ja EKRE esimehe Martin Helme pidupäevakõnet. Tõrvikuid saab Vabaduse väljakul kolmest jagamispunktist alates kella 18, aga loomulikult võib tulla ka oma tõrvikuga. Pidupäevale kohaselt võib rongkäigule võtta kaasa suuremaid või väiksemaid Eesti lippe, teretulnud on teleskoopvardaga lipud, mis lehvivad kõrgemal, inimeste peade ja tõrvikute kohal. Poliitilised plakatid palutakse jätta koju.

Vajadus ühtsustunde järele on järjest suurem Aasta-aastalt tekib üha enam peresid ja sõpruskondi, kes lõpetavad Eesti Vabariigi sünnipäevale pühendatud üritustega täidetud päeva üheskoos tõrvikurongkäigul.

õrvikurongkäigu üks korraldajaid, Riigikogu liige Siim Pohlak ütleb, et viimastel aastatel on olnud rõõm näha rongkäigus rohkelt lastega peresid ja noori. "See on oluline, sest rahvustunne vajab säilimiseks ja tugevnemiseks traditsioonilisi ühisüritusi ja rituaale. Vajadus sellise ühtsustunde järele on järjest suurem, sest noortele sisendatakse eksitavalt, nagu tuleneks inimese väärikus, väärtus ning identiteet sellest, mida nad tarbivad, või hullemal juhul sellest, millise vähemuse sekka on parasjagu trendikas kuuluda. Niisugustele kahjulikele võltsidentiteetidele vastukaaluks on oluline, et meil on tugev, ühisel keelel, kultuuril ning traditsioonidel põhinev rahvus- ja kogukonnatunne koos sinna juurde kuuluvate ühisüritustega. Kasva tame oma lastest ja lastelastest eestlased,“ ütleb Pohlak. „Rahvuslike ürituste esirinnas on kindlasti laulu- ja tantsupeod,

aga ka tõrvikurongkäik kuulub vaieldamatult nende ilusate isamaaliste sündmuste sekka, mis võimaldab sinimustvalgete lippude ja tõrvikute alla kogunedes kogeda igal aastal uuesti rahvuslikku ühtsustunnet ja meeleolu. Jüriöö ülestõusu kaudu on tõrvik olnud eestlaste jaoks aastasadade jooksul vabaduse, valguse ja lootuse sümbol, ning on seda ka aastal 2022.“ Tõrvikurongkäik on toimunud 2014. aastast alates ning aastatega on sellest saanud tõeline rahvap idu. Koroonapandeemiale eelnenud ajal kasvas rongkäigul osalejate arv iga aastaga ja 2019. aastal kogunes 24. veebruaril Vabaduse väljakule lippude ja tõrvikute alla juba ligi 10 000 inimest. Möödunud aastal toimus tõrvikurongkäik koroonapandeemia tõttu väiksemas formaadis, aga tänavune tuleb taas suurelt. Kohtumiseni Eesti Vabariigi sünnipäeval 24. veebruaril Vabaduse väljakul!

Peeter Ernits:

„Rohepööre ohustab Eesti rahvuslikke huve.“ Lk 10–11

ajaleht@ekre.ee www.ekre.ee Henn Põlluaas:

Evelin Poolamets:

„Valitsuse plaanitav koputamisseadus loob ebatervet jälitamisühiskonda.“

„Kõik, millesse sa hingega panustad, tuleb mitmekordselt tagasi.“

Lk 12

Lk 14–15

Vabariigi aastapäeva

suur tõrvikurongkäik toimub taas!

1/2022

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

Rahvuskonservatiivid teostavad vallavõimu 16 omavalitsuses

Raul Siem

Gert Villard

Valdo Helmelaid

EKRE e-poest saab tellida erakonna logoga tooteid EKRE kodulehel asuvast e-poest saab osta erakonna logoga tooteid. Valikus on erakonna sümboolikaga autolipud, nokamütsid, helkurid, kaelapaelad, luubid, prillipuhastuslapid, saunalinad, rinnamärgid, T-särgid, veepudelid, sallid,

kruusid, vihmavarjud jm. Ostu eest saab tasuda pangaülekandega. Tellimuse saab kätte pärast raha laekumist erakonna kontole. • Kauba saab tellida Omniva pakiautomaati. • EKRE e-pood asub veebiaadressil: pood.ekre.ee

Eesti Konservatiivse Rahva erakonna (EKRE) Riigikogu fraktsioon esitas kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu, eesmärgiga peatada Eesti kõrghariduse ingliskeelestumine ning leevendada probleeme kõrghariduse kvali teediga ja Eesti vajadustele mittevastavusega. Eelnõuga soovitakse kõrgharidusseaduses sätestada, et võõrkeelsetel õppekavadel õppivate üliõpilaste osakaal ei tohi avalik-õiguslikes kõrgkoolides ja riigi rakenduskõrgkoolides ulatuda esimesel õppeastmel üle 8%, teisel õppeastmel üle 20% ja kolmandal õppeastmel üle 30% vastava õppeastme üliõpilaste arvust. Samuti soovitakse kõrgharidusseadusest eemaldada sätted, mis seavad ülikoolide missiooniks rahvusvahelistumise toetamise ja nõuavad ülikoolide tulemusrahastamise otsustamisel rahvusvahelise mobiilsuse näitajate arvesse võtmist. Eelnõu esitaja Jaak Valge juhtis tähelepanu, et Eesti kõrghariduses on rida põhimõttelisi probleeme. „Esiteks ei vasta ülikoolide poolt ettevalmistatavad spetsialistid Eesti tööturu vajadustele, teiseks on kiiresti langenud õppe kvaliteet ja kolmandaks toimub kõrgharidus õppe kiire ingliskeelestumine. Need probleemid on omavahel seotud,” ütles Valge. Valge osutas, et 2021/2022. õppeaastal oli avalik-õiguslikes ja riigi rakenduskõrgkoolides esimese astme õppekavadel 92% üliõpilaste õppekeeleks eesti keel (2014/2015. õppe aastal 94%), teise astme õppekavadel oli eesti keel õppekeeleks 74% üliõpilastest (2014/2015. õppeaastal 87%) ning kolmanda astme õppekavadel 20% üliõpilastest (2014/2015. õppeaastal 82%). Kõigi kolme õppeastme keskmisena õpib eesti keeles 84% üliõpilastest (2014/2015 õppeaastal 91%). „Kiire ingliskeelestumine on seotud ülikoolide kvaliteedilanguse ja ettevalmistatavate spetsialistide mittevastavusega Eesti nõuetele. Peaaegu kõik

Foto: shutterstock

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon esitas valitsuse rahvatervishoiu seaduse eelnõule 359 parandusettepanekut, et takistada obstruktsiooniga soomuutmist hõlbustava eelnõu vastuvõtmist. Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikme Kert Kingo sõnul on uus rahvatervise seaduse eelnõu ilmekas näide halvast seadusloomest, kus paljude mõistlike muudatuste varjus tahetakse läbi suruda ühiskonda kahjulikult mõjutavat poliitikat. „Me peame konservatiividena ebamoraalseks ja vastuvõetamatuks, et valitsus tahab hakata soomuutmise protseduure, sealhulgas operatsioone, rahastama haigekassa eel arvest. Seda eriti olukorras, kus haigekassa paljude tõeliselt haigete inimeste ravi ei kompenseeri ja nad peavad oma raviraha korjama annetuskampaaniate abil,“ ütles Kingo. „Oma soos kahtlevaid inimesi peab aitama, aga riik ei tohiks neid julgustada oma kehaga ette võtma muudatusi, mida tagasi pöörata on võimatu või äärmiselt keeruline. Maailma kogemus näitab, et suur osa sugu muutnud inimestest kahetsevad oma otsust, sest on sattunud vihma käest räästa alla. Ka enesetappude hulk on nende inimeste seas keskmisest suurem.“ EKRE ja Isamaa tegid ettepaneku rahvatervishoiuseaduse eelnõu juba esimesel lugemisel menetlusest välja hääletada, kuid Reformierakond ja Keskerakond olid vastu. „Kuna muud parlamentaarsed meetmed seaduse pidurdamiseks on ammendunud, kasutame obstruktsiooni,“ selgitas Kingo.

Pärast 2021. aasta oktoobris toimunud kohalike omavalitsuste valimisi pääses Eesti Konservatiivne Rahvaerakond koalitsioonis võimu teostama kuueteistkümnes linnas või vallas. Raplas valiti vallavanemaks endise keskkonnaministri Rene Koka nõunik Gert Villard, Harjumaal sai Raasiku vallavanemaks endine IT-minister Raul Siem ja Tapa vallavanemaks endine diplomaat Valdo Helmelaid. EKRE-t esindavaid abivallavanemaid on kaks: noorpoliitik Elar Niglas Järvamaal Türi vallas ning kunagine tuntud raadiotegija Vytautas Martinonis Harku vallas. Kuusalus on abivallavanema staatuses vallavalitsuse liikmetena ekrelased Ranno Pool ja Sander Valdmaa. Türi vallas sai endine maaelu minister Mart Järvik valdkonnajuhiks majandusküsimustes. Koalitsioonis on rahvuskonservatiivid Rapla, Kohila, Harku, Kuusalu, Raasiku, Lääne-Nigula, Tapa, Jõhvi, Põhja-Sakala, Türi, Kambja, Mustvee, Põltsamaa, Rõuge, Häädemeeste ja Põhja-Pärnumaa vallas.

www.ekre.ee

Peatame Eesti kõrghariduse ingliskeelestumise ja kvaliteedi languse!

EKRE: riik ei tohi hakata soovahetusprotseduure kinni maksma

Fotod: kvs / erakogu

Kõrg koolidesse järjest leviv ja domineerima kippuv inglise keel on ohuks meie keelekasu tusele ja emakeele elujõule.“ Jaak Valge

välisüliõpilased õpivad inglise keeles. Üldjuhul võetakse välisüliõpilased ülikoolidesse vastu ilma sisulise konkursita. Välisüliõpilastest kõige suurem osa ehk 31,0% õpib ärindust, s.t eriala, kus vastuvõtt on kasvanud, aga tööjõuvajadus vähenenud, ja 28,8% õpib haridus-, humanitaar- ja sotsiaalteadusi, mispuhul on enam kui kaheldav, et nende erialade lõpetanud eesti keelt valdamata Eestis peale lõpetamist erialast tööd üldse soovivadki,“ ütles Valge. „Samas õpib inglise keeles ka järjest suurenev osa Eesti üliõpilastest. Pole kahtlust, et kõrgkoolidesse järjest leviv ja domineerima kippuv inglise keel on ohuks meie keelekasutusele ja emakeele elujõule. Isegi kui teise keele oskus on kõigi standardite järgi arenenud suhteliselt hästi, on see emakeeleoskusest nõrgem. See puutub nii võõrkeeltes õppimisse kui õpetamisse. Keele-

teadlane ja tippajakirja retsensent Indrek Park kinnitab, et keeleliselt kõige madalama tasemega ingliskeelsed artiklid tulevad riikidest, kus õppekeel on küll inglise keel, aga üliõpilased ja õppejõud inglise keelt emakeelena ei räägi, hoolimata sellest, et neis riikides investeeritakse ülikoolidesse suuremaid summasid kui riikides, kus üliõpilased õpivad eriala oma emakeeles, mis ei ole inglise keel. Niisiis ei saa väita, nagu oleks välisüliõpilaste kasvanud osakaal ja ingliskeelestumine meie kõrghariduse sisukust aidanud tõsta. Küll aga on see võimendanud kvaliteediprobleeme ja noorte inimeste ühiskonna vajadustest “möödaharimist”. Jaak Valge rõhutas, et ülikoolide missioon on edendada teadust ja kultuuri. „Ülikoolide rahastamisel tuleb arvesse võtta õppe kvaliteeti, aga ülikoolid ei pea Eesti maksumaksja arvel toetama rahvusvahelistumist ja edendama rahvusvahelist mobiilsust, mida kõrgharidusseadus nõuab. Loomulikult on ka välisüliõpilasi ja ka ingliskeelseid õppekavu vaja, ent siis, kui need toetavad kvaliteeti ja spetsialistide ettevalmistamist aladel, mida Eesti ühiskond vajab. Ehk siis, kui need tekivad orgaaniliselt, mitte seaduse nõudmise tõttu,” ütles Valge. „Seega tuleb kõrgharidusseadusest eemaldada dogmaatilised kammitsad, mis suunavad ülikoole rohkem välistudengeid vastu võtma ja neile ning meie endi kaasmaalastele inglise keeles haridust andma. Meie eelnõuga peatatakse ingliskeelestumine ning leevendatakse vähemalt osalt ka probleeme kõrghariduse kvaliteediga ning Eesti vajadustele mittevastamisega.“ Valge märkis, et eelnõu ei takista välismaa tippõppejõudude kasutamist Eesti ülikoolides, sest keeleseaduse kohaselt loetakse haridus omandatuks eesti keeles, kui vähemalt 60 protsenti õppetööst toimub eesti keeles.

Eesti ja Läti on ainsad Euroopa riigid, kus erakondade lihtliikmete nimekirjad on avalikud. • Küsimuste korral saada e-kiri aadressil epood@ekre.ee Erakonna sümboolikaga tooteid tellides aitad kaasa Valitsusel ja Riigikogul lasub vastutus tagada meie inimeste heaolu, tegevusetus ei ole vabandatav ega andestatav. rahvuskonservatiivse maail Fotod: shutterstock mavaate levikule.

Foto: KVS

www.ekre.ee

1/2022

EESTI EEST!

Pärast õpinguid Eestisse elama jäädes satuvad paljud immi grandid ootustest madalama kvalifikatsiooniga tööle.

valitsus kavatseb ise vastava eelnõuga välja tulla. Seda pole tehtud. Samas pole odava tööjõu sissevoolu peatatud ja ka ülikoolid toimivad jätkuvalt migratsioonipumpadena,“ ütles Valge. „EKRE tahab suunata tööandjaid kasutama Eesti oma inimesi ning palkama välismaalasi eelkõige neile töökohtadele, mis nõuavad kõrgemat kvalifikatsiooni. Samuti tahame välistada ülikoolide muutumist hüppelauaks, mille kaudu kolmandate riikide kodanikud saavad

võimaluse tulla Euroopa Liitu.“ Jaak Valge sõnul näitab senine praktika, et Eesti ülikoolides inglise keeles õppinud välismaalastel on raske Eesti ühiskonda sulanduda ja siin hakkama saada. „Põhjuseks on vähene eesti keele oskus ja asjaolu, et Eesti kõrgkoolid ei koolita välistudengeid Eesti tööturu vajadustest lähtudes. Peale õpinguid Eestisse elama jäädes satutakse ootustest madalama kvalifikatsiooniga tööle. Võivad tekkida suletud kogukonnad ja paralleelühiskonnad, kus eiratakse riigi kombeid ja tavasid. Tahame vältida olukorda, kus Eestisse tulevate välistudengite peamiseks motiiviks ei ole mitte õpingud, vaid Euroopa Liitu elama asumine. Ühtlasi aitaks seadusemuudatus pidurdada Eesti ülikoolide ingliskeelestumist Eesti maksumaksja kulul ja tõsta ülikoolide õppe kvaliteeti,“ ütles Valge. Valge tõdeb, et seadusemuudatuste laiem eesmärk on täita põhiseadust, mille kohaselt on Eesti riik loodud eesti rahvuse, keele ja kultuuri säili mise tagamiseks läbi aegade. „Põhiseaduse täitmist ohustab suuremahuline immigratsioon ja selle mõistlik reguleerimine on hädavajalik,“ leiab Valge.

Foto: kvs

Eesti Konservatiivse Rahva erakonna (EKRE) fraktsioon esitas Riigikogule välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise eelnõu, millega soovitakse piirata odava tööjõu sissevoolu kolmandatest riikidest. EKRE tahab piirata Eestis lühiajalist töötamist hooajatöötajana 183 päevale aastas, tõsta immigrantide töötasunõuet seniselt Eesti keskmiselt palgalt 1,5 keskmise palgani, kehtestada mitte eesti keeles õppivatele kolmandate riikide üliõpilastele õppetasu maksmise nõude, tühistada välistudengi elamisloa juhul, kui tudeng katkestab õppimise või ei täida õppekava nõutavas ulatuses ning piirata välisüliõpilase juurde elama asumise tingimusi, et vältida uute immigrandikogukondade teket. Eelnõu üle andnud Riigikogu liikme Jaak Valge sõnul on välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise eelnõu välja töötatud selleks, et Eesti ei kujuneks odava tööjõu sissevoolu maaks – see pärsib tehnoloogilist arengut ning surub alla Eesti töötajate palgataset. „Eelmisel kevadel lükkasid valitsuserakonnad EKRE eelmise immigratsiooni reguleeriva eelnõu tagasi ettekäändel, et

Foto: shutterstock

EKRE tahab piirata odava tööjõu sissevoolu

Elektri hinna toob alla elektrituru börsilt ja CO2 kauplemissüsteemist lahkumine

Riigikogu veekogude kallastel kehtiva ehituskeeluvööndi pea kümnekordset vähendamist plaaniv eelnõu ehk nn randa ehitamise eelnõu lendas Riigikogu menetlusest välja. Ettepaneku eelnõu menetlusest väljalükkamise hääletuseks tegid Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja sotsiaaldemokraadid. Hääletusel toetasid ettepanekut üllatuslikult ka mõned koalitsioonisaadikud. Eelnõu tagasilükkamise poolt oli 49 saadikut, vastu 16 ja erapooletuid üks. Praegu võib looduskaitseseaduse järgi ehitada uusi hooneid meresaartel kaldast 200 meetri kaugusele, mandril mererannast ja suuremate järvede kaldast 100 meetri kaugusele ning järvede-jõgede kaldast 50 meetri kaugusele. 50-meetrine ehituskeeluvöönd kehtib eraldi ka tiheasustusaladele. Uue eelnõu järgi oleks kõikjal alles jäänud vaid 20-meetrine kaitsevöönd, mida omavalitsused oleksid saanud soovi korral laiendada. EKRE fraktsiooni liige Ruuben Kaalep tõdes, et Eesti looduskaitsepoliitikas on aastakümnete jooksul säilinud veel vaid vähesed põhimõtted, mida ei ole majandushuvidele ohvriks toodud.

Foto: shutterstock

Randa ehitamise plaanile tõmmati opositsiooni survel viimasel hetkel pidurit

Kui keskkonnavaenulikes eelnõudes on midagigi head, siis vahest just see, et need aitavad mobiliseerida eestlasi kodumaa looduse kaitsele.

„Veekogude kallastele ehitamise piirangud, kallasradade säilitamine sealse elustiku ja matkajate tarbeks on olnud üks neist. Kui seda muutev seadus vastu oleks võetud, oleksime kaotanud väga olulise väärtuse, mis eristab Eestit muust Euroopast,“ ütles Kaalep. „Riigikogu istungil käitus eelnõud tutvustanud reformierakondlane Heiki Kranich väga madalalt, halvustades neid, kes peavad tähtsaks looduse ja kallasradade kaitset. Paljude Eesti haritlaste ja väärikate kodanikuühenduste arvamust ei pea

ta millekski. Kahjuks näitab see meie riiki pikalt valitsenud poliitilise klassi ülbust ning hooli matust looduse, kodumaa ja igavikuliste väärtuste suhtes.“ Kaalepi sõnul on silmakirjalikkuse tipp, et samad poliitikud täidavad innukalt Euroopa Liidust saabuvaid rohepöörde suuniseid, mille tegelik seos looduskaitsega jääb tihti segaseks. Eesti vajaks jõulist rahvuskonservatiivset keskkonnapoliitikat, mille südameasjaks oleks metsade ja ohustatud liikide kaitsmine linnastumise, tarbimis ühiskonna ja saamahimu eest.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon esitas Riigikogule eelnõu, millega tehakse ettepanek peatada vähemalt aastaks Eesti osalemine elektrituru börsil ja CO2 kauplemissüsteemis ning kehtestada riiklikult reguleeritud elektrihind. Riigikogule eelnõu üle andnud Mart Helme juhib tähele panu asjaolule, et Eestit on tabanud viimase kahekümne aasta rängim hinnatõus, mis ähvardab paisata vaesusesse kümned tuhanded seni endaga toime tulnud pered. „Hinnatõusu peamiseks vedajaks on kujunenud energiahindade enneolematu tõus. Kui gaasi ja naftasaaduste osas on Eesti sõltuv impordist ja maailmaturu hindadest, siis elektrit toodame me pea täies mahus oma vajaduste katmiseks ise ning valdav osa tootmisest toimub riigile kuuluvas äriühingus Eesti Energia,“ ütles Helme. „Lisaks elanike sotsiaalmajanduslikule katastroofile toob elektrihinna tõus kaasa ettevõtete kulude järsu tõusu, mistõttu paljud ettevõtted kas lõpetavad tootmise või oma tegevuse. See omakorda toob kaasa tööpuuduse kasvu, maksulaekumiste vähenemise ning riigi ja omavalitsuse abi vajavate inimeste arvu suurenemise.“ EKRE fraktsioon teeb valitsusele ettepaneku lõpetada viivitamatult elektriga kauplemine börsil ning kehtestada elektrile kui strateegilisele ja elanikkonna elutähtsa toimetuleku tagamiseks vältimatult vajalikule kaubale riiklikult reguleeritud hind. „Edasine osalemine NordPool elektrikauplemissüsteemis ei ole majanduslikult kuidagi põhjendatud ning sellega jätkamine toob kaasa katastroofilised tagajärjed nii elanikkonnale, ettevõtlusele kui lõpuks ka riigile ja omavalitsustele. Elektri tootmise kulu Narva jaamades on püsinud stabiilsena juba aastaid ega ületa oluliselt 20 eurot megavatt-tunnist. Tänaste niinimetatud turuhindadega võetakse tarbijatelt aga 10 kuni 50 korda suuremat hinda. Riigi ülesanne peaks olema odava ja stabiilse energiavarustatuse tagamine, mitte riigiettevõttele ja riigieelarvele hõlptulu teenimine ettevõtete ja eraisikute pankrotistumise hinnaga,“ ütles Helme. Samuti teeb EKRE fraktsioon valitsusele ettepaneku peatada viivitamatult CO2 kauplemissüsteemi ehk ETS skeemi kasutamine Eestis. „See süsteem ei kujuta endast vähimalgi määral turupõhist mehhanismi CO2 koguste vähendamiseks, vaid on suvaotsustega loodud skeem, milles teeseldakse, et poliitikute poolt välja mõeldud kogus turule pakutud kaupa, mida pannakse riikliku sunniga ostma üha laienev ring ettevõtteid, omab mõju kliimale,“ ütles Helme. „Viimastel aastatel on ka sellel niinimetatud turul toimunud regulatiivsed manipulatsioonid, kus pakutavat kaupa ehk CO2 ekvivalentkoguseid on oluliselt vähendatud ning kauba kohustuslike ostjate ringi on suurendatud. Taoline süsteem ei oma mingit pistmist turumehhanismidega, samuti ei ole see kuidagi prognoositav. Küll aga on tegemist ühe faktoriga energiakriisi tekitamisel, kuna sellega on suunanud riike ja ettevõtteid sulgema erinevaid elektritootmisvõimsusi ning peatanud investeeringud toimivate võimsuste pikendamiseks või hoidmiseks. Pole põhjendatud, et Eesti elanikud ja ettevõtted energiatarbimise kaudu seda kulu maksavad. Valitsuse esindajad on öelnud, et Euroopa Liidus toimuvad arutelud süsteemi reformimise osas. Teeme valitsusele ettepaneku peatada Eesti osalemine selleks skeemis niikauaks, kuni on kokku lepitud ETS skeemi mõistlikum, ennustatavam ja majanduslikult soodsam toimimine.“

1/2022

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

Meeleavaldus „Elektri hind alla!“ sundis valitsust end natukenegi liigutama EKRE korraldas 22. jaanuaril Tallinnas Vabaduse väljakul meeleavalduse, millega nõuti valitsuselt elektrihinna langetamist. Eesmärk oli survestada valitsust astuma energiakriisi lahendamiseks kiireid ja mõjusaid samme. Meeleavaldus, millest võttis osa tuhandeid inimesi, täitis oma eesmärgi, vähemalt osaliselt. Ehkki elektri hinna langetamiseks pole valitsus endiselt midagi teinud, laiendati ja lihtsustati esialgu vähemalt toetusmeetmeid, millega aidatakse inimestel ja ettevõtetel energiahindade tõusust tulenenud šokiga toime tulla. EKRE esimees Martin Helme on veendunud, et kui meeleavaldajad ei oleks valitsusele survet avaldanud, veeretaks peaminister Kaja Kallas veel tänagi inimeste aitamise asemel eluvõõrast juttu sellest, kuidas tuleb õppida vähem elektrit tarbima. Helme sõnul tuleb valitsuse survestamist jätkata, sest toetusmeetmed on ajutine ja ebapiisav lahendus – tegelik lahendus on elektri hinna langetamine. „EKRE-l on olemas selge plaan, kuidas elekter uuesti odavaks teha. Tuleb lahkuda elektribörsilt ja kehtestada elektrile reguleeritud hind. Samuti tuleb lahkuda CO2 kauplemissüsteemist,“ ütles Helme.

www.ekre.ee

EESTI EEST!

1/2022

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Foto: KVS

Martin Helme:

Kui tänane valitsus jätkab, siis Eesti hävib „Reformierakonna valitsus ajab energiaja majanduspoliitikat, mis lükkab meie ettevõtjad pankrotti ja meie inimesed massiliselt vaesusesse,“ ütleb EKRE esimees MARTIN HELME intervjuus Konservatiivide Vaba Sõnale. Praegune valitsus on saanud ametis olla veidi üle aasta. Kuidas nad on hakkama saanud? Meie niinimetatud päikesetõusu valitsus on läbi kukkunud igas mõttes. Nad on läbi kukkunud endale püstitatud eesmärkide osas, milleks oli toime tulemine koroonakriisiga ja lõhede vähendamine ühiskonnas. Mõlemas vallas on tulemus kuulutatule vastupidine. Kui võtta ette aastatagune koalitsioonileping, siis leiab sealt punkt punkti järel, rida rea järel ilusaid loosungeid, mis on vastuolus Kaja Kallase tegeliku valitsemisega. See on nii regionaalpoliitika vallas, majanduspoliitika vallas, samuti riigikaitses ja välisp oliitikas.

Ainsad, mis edenevad lubatult on rohepööre ja homopööre. Tegelikult on ühiskond nii koroonapoliitika kui ka radikaalse liberaalse ideoloogia jõustamise tõttu oluliselt rohkem lõhki kui aasta tagasi. Regionaalpoliitikas näeme sisuliselt maaelu välja suretamist – kuidas teisiti nimetada haridusminister Liina Kersna plaani maksta omavalitsustele preemiat selle eest, et nad koole kinni paneks? Kuidas teisiti nimetada seda, et sisuliselt võeti rahad ära kõigilt kiirteede projektidelt ja praegu ehitatakse veel vaid neid teid, mida meie valitsus alustas? Või kuidas teisiti nimetada seda, mida teeb meie maapiirkonda-

dele praegune kütusehinna tõus? Energia- ja majandusvaldkonnas aetakse aga sõna otseses mõttes hukutavat poliitikat, mis lükkab meie ettevõtjad pankrotti ja meie inimesed massiliselt vaesusesse. Olete käinud viimasel ajal päris palju ringi maakondades. Mis inimestele muret teeb? Mured, mis kõlama jäävad, on peamiselt seotud hirmuga tuleviku pärast. Inimesed näevad, et kui tänane valitsus jätkab, siis Eesti hävib. Nähakse, kuidas elu väiksemates kohtades välja sureb, nähakse, kuidas väikeettevõtted pankroti lähevad või lihtsalt uksed sulgevad. Nähakse, et sellise immigratsioonipoliitika jätkumisel, nagu propageerib praegu minister Andres Sutt, ujutatakse terve Eesti üle umbkeelsete lihttöölistega – see lõpetab Eesti olemise Eestina ja sel juhul pole mingit võimalustki, et palgad hakkaks tõusma normaalsele tasemele. Inimesed on mures ka maailmas toimuva pärast ega usu, et meie tänane

valitsus oleks võimeline julgeolekuohtudele adekvaatselt reageerima. Kui vaadata valitsuse otsuseid viimastel kuudel, siis tundub, et EKRE-ga arvestatakse tegelikult rohkem, kui valitsus avalikult tunnistab. Kas EKRE surve kannab vilja? See on kindlasti tõsi, et meie poolt mobiliseeritud poliitilisel survel on valitsusele oma mõju. Ma ei saa

limendi kõrgeim vorm. Seda näeme praegu nii Isamaa kui ka Keskerakonna puhul. Nad võtavad väga järjekindlalt ette teemasid, kus seni olime meie ainsad, kes sõna võtsid. Ühest küljest on see kindlasti hea, kui meie seisukohti asuvad toetama ka teised erakonnad, samas saame ju kõik aru, et nad ei tee seda mitte veendumusest, vaid põhjusel, et soovivad meelitada enda poole üle vähemalt mingi osa valijaskon-

Ühiskond on valitsuse koroonapoliitika ja radikaalse liberaalse ideoloogia jõustamise tõttu oluliselt rohkem lõhki kui aasta tagasi.“ Martin Helme

kuidaginõustuda inimestega, kes löövad käega ja ütlevad, et pole mõtet meelt avaldada või ühiskondlikku arvamust mobiliseerida, kasu nagunii pole. Ikka on! Poliitikas öeldakse, et imiteerimine on komp-

nast, kes siiani on olnud meie selgete ja eristuvate sõnumite tõttu meie toetajad. Meie jaoks on esmatähtis muidugi see, et poliitika liiguks meie soovitud suunas, seega, kui teised erakonnad viivad ellu meie

www.ekre.ee

seisukohti olukorras, kus me oleme opositsioonis, võib rahul olla küll ja võib öelda, et meie mõju poliitikas on väga suur. Valitsus pakub hinnatõusu leevendamiseks ainult sotsiaaltoetusi. Kas inimesed peaksid sellega leppima? Kuidas survet edasi avaldada? Sotsiaaltoetustel on kindlasti oma koht ühiskonnas nende inimeste aitamiseks, kellel on objektiivsetel põhjustel elu mingil perioodil väga keeruliseks läinud. Ent sotsiaaltoetused ei tohi olla mõeldud poolele elanikkonnale tavapärase eluga toime tulemiseks. Need toetused, mis valitsus energiakriisis pärast opositsiooni ja avalikkuse suurt survet välja kuulutas, on ebapiisavad ja mõnes mõttes petukaup. Esiteks tuleb aru saada, et energiakriis on poliitiliselt tekitatud kriis, selle põhjuseks on ideoloogiline fanatism rohepöörde läbi surumiseks. Toimivaid, odavaid ja tegelikult üldse mitte keskkonnakahjulikke energiatootmise viise pannakse kinni ja asemele tuleb vähem ning ebastabiilsemat ja kallimat energiat. Ka see, mida meil nimetatakse elektri- või gaasi turuks, pole mingi turg, vaid segu monopolide vabast tegutsemisest, finantsspekuleerimisest ja regulatiivsest hinna ülespoole suunamisest. Just sel põhjusel väidame meie, et poliitilise tahte korral saaks elektri hinna kohe alla tuua. Praegused toetused ei aita ära hoida inimeste elektri- ja sooja arvete hüppelist suurenemist. Jah, viiekordse kasvu asemel tuleb kahekordne. Aga kui inimesed võrdlevad oma arveid aasta või kahe taguste talviste arvetega, on praegused ikkagi pööraselt suuremad, isegi koos toetustega. Samuti on need toetused ajutised. Me oleme kevadeks või sügiseks ikkagi sama lõhkise küna ees ning selleks puhuks pole valitsus suutnud midagi välja pakkuda. Me ei peaks selle kõigega leppima. Me peame mõistma, et rohepööre ja praegune energiahindade hüpe on osa suurest rikkuse ümberjagamisest, tagurpidi Robin Hoodi võte. Võetakse vaestelt ja keskklassilt ning jagatakse ülirikastele. Võetakse väikeettevõtetelt ja jagatakse avalikule sektorile või rahvusvahelistele suurkorporatsioonidele. Me peame sellele revolutsioonilisele omandi ja jõukuse ümberjagamisele resoluutselt ei ütlema. Selleks peame me lükkama resoluutselt tagasi kõik neid samme õigustavad ideoloogilised kontseptsioonid nagu CO2-ga võitlemine ja muud rohepöörde dogmaatilised kaanonid. Milline peaks olema üldine Eesti majanduspoliitika, et hinnatõusuga hakkama saada ja ettevõtlust turgutada? Meid on korraga tabanud nii inflatsioon kui ka hinnatõus. Üks on raha odavnemine, teine on kaupade ja teenuste kallinemine. Nende efekt on loomulikult sama – inimesed jäävad vaesemaks. Inflatsiooni veab eelkõige vale rahapoliitika, üle

1/2022

EESTI EEST!

kümne aasta kestnud rahatrükk ja viimastel aastatel mõõdutundetuks kujunenud valitsuste poolne laenamine. Ma ei ole laenamise vastane, aga meil on Euroopas riike, mis sisuliselt ainult trükitud raha laenamisel oma eelarveid koos hoiavadki. Hinnatõusu on meil vedanud eelkõige energiahindade tõus ja siin on võimalik Eesti valitsusel otsustavalt ja tõhusalt sekkuda. See pidurdaks kohe ka ülejäänud hinnatõusu. Elektri või diisli hind kajastub ju kohe ka kõikide teiste kaupade hindades, ükskõik kas tegu on toidu, mööbli või sülearvutiga. Seega peaks valitsuse majanduspoliitika esimene ülesanne olema energiahindade võimalikult madalaks surumine. See aitaks kaasa ka meie ettevõtete konkurentsivõimele välisturgudel. Kahtlemata tuleks praegu hinnatõusu pidurdamiseks kiiresti alandada ka erinevaid makse. Näeme, kuidas mitmed riigid Euroopas alandavad aktsiise ja käibemaksu. Pooldan seda kindlasti ka Eestis. Ettevõtlust aitaks väga palju ka see, kui meil oleks vähem arutut bürokraatiat ja ülereguleerimist. Paraku kuhjab praegune valitsus kogu aeg regulatsioone juurde. Viimane jubedus, millega lagedale tuldi, on igasse asutusse pealekaebajate süsteemi loomine riigi korraldusel ja ettevõtte kulul. Riik peaks ettevõtluse aitamiseks tegelema eraldi ka n-ö rätseplahendusega. Koroona järel ja praeguses energiakriisis on meil sektoreid ja suurettevõtteid, mis on sõna otseses mõttes mineku äärel. Riik peaks aitama toimivad ettevõtted ja toimivad sektorid kriisist läbi, seda nii soodsate laenude kui ka otsetoetustega, et meie majandus saaks uuesti jalad alla, tööturg toimiks, palgad saaks kasvada, ekspordi- ja maksutulu laekuda. See vajaks kõigepealt erasektori murede mõistmist, paraku näeme praegu riigipoolset totaalset ülbust ja hoolimatust. Meie ettevõtlusminister Sutt irvitab hädas olevatele ettevõtetele näkku ja soovitab neil minna laenu võtma. See ei ole abi, nii kriisi ei lahendata. Tuleb aru saada, et kui me praegu ei suuda oma ettevõtteid kiiresti aidata, siis tabab meid juba lähikuudel väga ränk majanduskriis. Tulevad pankrotid, kasvab tööpuudus, suureneb vaesus ja vähenevad maksutulud. Ma ei näe, et tänane valitsus seda ohtu isegi tajuks. Osa Euroopa riike on koroona piiranguid lõpetamas ja tagasi pöördumas normaalse elu juurde, mõned aga peavad sundvaktsineerimise seadustamise arutelu. Kumma tee peaks valima Eesti ja miks? Me oleme algusest peale väga selgelt nõudnud, et vaktsineerimine peab olema vabatahtlik. Vaktsineerimine peab olema inimese teadlik otsus, mis on tehtud oma arstiga konsulteerimise järel. Tänane liberaalne režiim asus aga inimesi hüsteeria ja jõuga vaktsineerima, tekitades

sellega ühiskonnas enneolematuid pingeid ja vastuolusid. Praeguseks on ju täiesti selge, et vaktsiinid ei tööta nii, nagu lubati. Samuti on selge, et maskidest ei ole kasu. Selge on ka see, et koroona ei ole nii hull haigus, nagu algul kardeti. Kõiki neid ilmseid asjaolusid kokku pannes peaks iga mõistlik inimene tegema järelduse, et praegune koroonarežiim tuleb lõpetada. Tuleb tagasi pöörduda normaalse elu juurde ja leppida sellega, et meil on veel üks hingamisteede viiruslik nakkus, mis talveperioodil levib ja on vanematele või nõrga tervisega inimestele ohtlikum kui tavaline külmetus. Ühtlasi tuleks tunnistada, et need piirangud ja kohustused, mille all me viimased pool aastat oleme elanud, on rängas vastuolus põhiseadusega ja see pole mitte niisama tõdemus, vaid püstitab selge küsimuse: kuidas peab karistama neid inimesi, kes on viinud Eestis

välja kukkumist. Õnneks suutsime eelmise valitsuse ajal, pärast suurt tüli, teha ära otsuse hankida rannakaitse rakette. Aga isegi selle otsuse on tänane valitsus tuksi keeranud, asudes hankima palju kallimaid ja keerulisemaid relvi, mille tarne võtab palju kauem aega. Hoolimata suure fanfaariga välja kuulutatud lisarahast riigikaitsele ei ole jätkuvalt plaanis hankida õhutõrjet ja tankidest isegi mitte ei räägita. Teine märk ebaadekvaatsusest on tahtmatus ja suutmatus reageerida hübriidrünnakule piiridel. Pärast seda, kui tegime põrgulärmi immigrantide massilise piiriründe ohu teemal, lasi Kaja Kallas end piiril pildistada, taustaks mõnikümmend meetrit maha loobitud okastraati. Sellega on tema meelest piir kaitstud! Tegelikult on meie piir jätkuvalt valvamata ja kindlustamata, PPA juht Elmar Vaher sulgeb jätkuvalt kordoneid ning vallandab piirivalvureid.

Rohepööre ja praegune energiahindade hüpe on osa suurest rikkuse ümberjagamisest. Võetakse vaestelt ja keskklassilt ning jagatakse ülirikastele.“ Martin Helme

pool aastat järjest ellu põhiseaduse vastast poliitikat? Rahvusvaheline üldsus on Vene-Ukraina relvakonflikti ootel. Kuidas mõjutab see konflikt Eestit? Kas Eesti valitsus on käitunud adekvaatselt? Ukraina sõda ei puuduta Eestit otseselt, küll aga on sellel väga otsesed tagajärjed meie julgeolekule. Me peame aru saama, mis on Venemaa taotlus. Venemaa soovib lõpetada seni kehtinud maailma julgeolekukorralduse ja asendada korraga, kus tal on maailmas suurem otsustusõigus. See tähendab otsest mõju ka Ida-Euroopa, sealhulgas meie üle. Selle saavutamiseks soovib Moskva tekitada olukorra, kus suured lääneriigid faktiliselt enam ei reageeri Venemaa agressiivsele käitumisele viisil, mis oleks Kremli jaoks liiga kõrge valulävega. Peame aru saama, et kui Venemaa saavutab oma eesmärgid Ukrainas – ükskõik kas sõjaliselt või diplomaatiliselt –, siis järgmiseks tuleb ta Balti riikide järele. See tähendab, et meil on heal juhul kaks-kolm aastat enda ettevalmistamiseks olukorra jaoks, kus Moskva esitab meile faktilise nõudmise finlandiseeruda. Kas meie saamatu valitsus käitub selle kõige taustal adekvaatselt? Absoluutselt mitte! EKRE on aastaid rääkinud vajadusest tugevdada esmast iseseisvat kaitsevõimet. Me kõik teame, mis on kõige suuremad lüngad. Nendeks on rannakaitse, keskmaa õhutõrje ja soomusvõimekus ehk tankid. Nõudsime neid asju juba eelmise Riigikogu koosseisu ajal, võitlesime nende asjade hankimiseks, kui olime valitsuses ja nõudsime neid ka pärast valitsusest

Tänane valitsus ei suuda reaalsusega toime tulla ja keeldub tunnistamast, kui Moskva-meelne on Euroopa suuremate riikide välispoliitika. Berliin, Pariis, Rooma – kõik on saatnud Moskvale sõnumi, et nad on Kremli ambitsioonide suhtes mõistvad ja leplikud. Need on riigid, kelle otsesele sõjalisele toetusele me ohu tekkides loodame. Tänane valitsus ei suuda sellele reaalsusele isegi mitte otsa vaadata, vaid korrutab 15 aastat vanu loosungeid. Kaja Kallase valitsus on otsene oht Eesti püsimajäämisele. Avaliku arvamuse küsitlused näitavad, et Eestis on neli erakonda, kellel kõigil on ligi viiendiku inimeste toetus: EKRE, Reformierakond, Keskerakond ja Eesti 200. Kuidas seletada, et siin nimekirjas on IKKA veel Reformierakond ja JUBA Eesti 200? Küsitlustesse tuleb alati suhtuda teatud reservatsioonidega, aga midagi nad siiski näitavad. Tuleb mõista, et inimeste eelistusi muditakse meedia abil väga osavalt ja edukalt. Meedia on meil aga pea täielikult ekrefoobne ning toetab entusiastlikult kõiki vasakpoolseid, liberaalseid ja globalistlikke jõude. Eesti 200 on just selline jõud: eestivaenulik ja üdini globalistlik. On selge, et meedia upitab Eesti 200 üles selleks, et järgmiste valimiste järel oleks Reformierakonnal lihtne leida koalitsioonipartnerit. Nende kogemus Keskerakonnaga on väga negatiivne, meid on Reformierakond välistanud, järele jäävad sotsid ja Eesti 200. Ärme tee endale illusioone; isegi, kui ükski erakond meid seekord ei

välista, kuna see oleks poliitiliselt rumal ja neid ennast kahjustav, on selge, et kui suudetakse leida kombinatsioon, mis hoiab võimul liberaale, siis selline koalitsioon ka sünnib. Seetõttu ei näegi me praegu mitte mingit tüli kolmnurgas Reformierakond, Eesti 200 ja sotsid. Nad kõik on üksteisele konkurendid, kuid nad kõik loodavad pärast järgmisi valimisi koos valitsust tegema hakata. Eesti rahvusriiklusele on selline valitsus äärmiselt ohtlik. Käisite hiljuti Madridis kohtumas Euroopa rahvuslike erakondade esindajatega. Millised on Euroopa rahvuslaste probleemid? Ja kuidas selle taustal Eesti välja paistab? Madridi kohtumine oli jätkuks kahele varasemale kohtumisele, mille eesmärk on tuua üle Euroopa kokku kõik rahvuslikud, konservatiivsed ja suveräänsust kaitsvad erakonnad. Protsessi veavad Ungari peaminister Viktor Orban ning Itaalia Lega juht Matteo Salvini, lisaks on võtmeisikuteks Prantsuse rahvuslaste juht Marine Le Pen ning Poola peaminister Mateusz Morawiecki. Hispaanias võõrustas meid sealne, meiega väga sarnane partei Vox ja tema juht Santiago Abascal. Kohal olnud erakondade liidrid saavad kõik üsna ühtemoodi aru, mis on nende riike ja rahvaid kõige rohkem ohustavad probleemid. Nimelt immigratsioon, väärastunud seksuaalideoloogiate peale surumine ehk ühiskonna hävitamine perekonna lõhkumise kaudu ning loomulikult äärmuslik roheideoloogia. Kõiki neid poliitikaid surub peale Euroopa Liit, kes on asunud väitma, et EL-i bürokraatide koostatud direktiivid on rahvusriikide põhiseadustest kõrgemal seisvad. See on otsene rünnak demokraatiale ja suveräänsusele ning Madridis kohal olnud erakonnad koondavad jõud, et sellele vastu astuda. Iga valitsuse ainus legitiimsus tuleneb rahvalt ja euroliidul seda pole. Me peame oma suveräänsust ja demokraatiat kaitsma ning koos on seda kergem teha. Eestisse suhtutakse väga suure lugupidamise ja tunnustusega. Asjaolu, et oleme olnud valitsuses ning riigi populaarseim partei on paljudele teistele riikidele innustuseks ja meie käest uuritakse, kuidas me seda kõike saavutanud oleme. Kuna euroliit ja liikmesriikides võimul olevad liberaalid vihkavad ja kardavad sellist koostööd, siis tembeldatakse see muidugi Putini käsilaste kokkusaamiseks ja tagurlaste ning sallimatute poliitikute omavaheliseks suhtluseks. Tavaline sildistamine ja laim. Tegelikult ei ole ei prantslased, itaallased, ungarlased ega ammugi mitte poolakad mingil moel Kremli käsilased. Ja kui vaadata, milliste sõnumitega esinevad Prantsuse või Saksa valitsuspoliitikud, siis on meie liitlased Venemaa poliitika suhtes selgelt kriitilisemad. Aga ega see ei takista Eesti propagandaväljaandeid oma kulunud ja sisutühje jutu punkte korrutamast.

Rahvuskonservatism - mis see õieti on?

1/2022

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Rahvuskonservatism – mis see õieti on? Mida edendab kaasaegne rahvuskonservatiivne ilmavaade? Kes on rahvuskonservatiiv ja mis eristab teda liberaalist? Sellest kirjutab ajaloolane ja Riigikogu liige JAAK VALGE.

meerika 19.-20. sajandi kirjanik Ambrose Bierce on defineerinud konservatiivi kui „riigimeest, kes on vaimustunud olemasolevatest pahedest, seda erinevalt liberaalist, kes soovib olemasolevad pahed asendada teiste pahedega“. Bierce on muidugi tuntud negativist ja küünik, ent mõtteteral on siiski jumet: konservatiiv leiab, et ühiskonda tuleb edendada eelkõige end juba tõestanud väärtuste alusel, liberaal seevastu usub, et poliitiliste ja sotsiaalsete defektide parandamine on võimalik vaid ühiskonna otsustava moderniseerimise abil. Konservatiivid on muidugi ka tulevikule avatud, aga usaldavad vastutustundlikult ajaloolist järjepidevust rohkem kui abstraktseid argumente või juriidilist teoretiseerimist. Kui liberaal sõnastab poliitikakujundamisel mõttekonstruktsioone, siis konservatiivile on lähedasemad selged traditsioonid; nad leiavad, et ühiskonnad on keerulised ning puudub prognoositav seos selle vahel, mida poliitikud ühiskonna radikaalsemaks muutmiseks teha proovivad ja mispärast see tegelikult juhtub.

Ühiskonna radikaalne ümberkujundamine on ohtlik Järsk poliitikamuutus ei pruugi tuua endaga soovitud tulemusi, vaid hoopis mittesoovitud tagajärgi, mistõttu pole sotsiaalsed katsetused mitte ainult mõttetud, vaid ka ohtlikud. Üks ehedamaid näiteid on muidugi marksismil-leninismil põhinev poliitika, mis pidi eesmärgi kohaselt tegema inimesed lõplikult vabaks, tekitas aga selle asemel varasemast hoopis vähem vabama ühiskonna ja tõi kaasa lõputult kannatusi. Seega, kui sõnastada Ambrose Bierce’i mõttekäik ümber, ei parandatud mitte olemasolevaid vigu, vaid loodi lisaks uusi. Viimastel aastakümnetel on Bierce’i-aegne poliitjaotus järk- järgult oma tähendust kaotanud. Kujunenud on nn postliberaalne olukord. Liberalismi ehk varasema tsentriideoloogia ja sotsialismi vahed on hägustunud või isegi kadunud, mis tähendab, et konservatiivid peavad kaitsma ka neid väärtusi, mida varem edendasid liberaalid. Liberalismi ja sotsialismi liidus kujunenud vasakliberalism ehk uusmarksism on globalistlik ideo-

Eesti rahvus konservatiivide kohus on teadvustada teistele Euroopa rahvastele, kuidas tunda ära poliitiliste õiguste ja kodanikuvabaduste piiramist ja õõnsat kampaanialikkust.” Jaak Valge

loogia, mis üritab kontrollida meie maa valitsemist väljastpoolt selle piire, kitsendada sõnavabadust ja defineerida ümber demokraatia mõiste, eemaldades selle keskmest rahva valiku printsiibi, ning murendada traditsioonilisi institutsioone, eriti pere ja abielu. Ühtlasi on seatud eesmärgiks multikultuurse ühiskonna ülesehitamine, mis pole seni kusagil edukaks osutunud. Globalistliku ideoloogia elluviimine, mille kandjateks on eelkõige pretsedenditu finants- ja poliitjõu haaranud hargmaised korporatsioonid ning nende vasakliberaalidest poliitteenrid, suurendab majanduslikku ebavõrdsust ja püüab muuta ühiskonnad nende kultuurilist mitmekesisust ohustades üheks sulamiks.

Rahvus kui identiteedi alus Paljudes Euroopa riikides on konservatiive hakatud nimetama rahvuskonservatiivideks. See täpsustus on loogiline, sest rahvus on

Rahvuskonservatiivid tähistavad 2. veebruaril Tartu rahu aastapäeva traditsioonilise tõrvikurongkäiguga Tartus.

agressiivse vasakliberalismi peamisi rünnakuobjekte, samas aga konservatiivse maailmavaate kohaselt identiteedi alus, mis tagab ühiskondliku enesekorralduse. Rahvustunde olemasolu ei tähenda püüdu muuta inimesi ühesugusteks väikesteks kastideks, nagu teeb seda uusmarksism oma poliitkorrektsuse ja tühistamiskultuuriga. Rahvuskonservatism hindab individuaalsust ja üksikisikute õigusi, lisaks erinevustele ka orgaaniliselt kujunenud ühistunnet. Perekond, mida rahvuskonservatiivid mõistavad ühe mehe ja ühe naise liiduna, on ühiskonna põhiüksus ning enesestmõistetavalt kuuluvad loomuliku perekonna juurde lapsed. Vasak liberaalide jõupingutustest hoolimata hoiavad rahvuskonservatiivid järjekindlalt poliitilises päevakorras sündimuse kasvatamist vähemalt taastetasandile, mis on oluline nii meie rahvusriigi seisukohalt kui ka soovitud meie perekondades. Rahvuskonservatiivide arvates peab majandus, nii siseriiklik kui ka globaalne majandus, teenima inimeste huve. Inimene ei pea teenindama majandust, ammugi mitte oma identiteedi kaotamise arvel. Iseenesestmõistetavalt hoiavad rahvuskonservatiivid loodust, ent looduse kaitset ei seata ettepoole inimese kaitsest.

Inimväärikuse kaitse Kaasaegne rahvuskonservatiivsus seisab inimväärikuse kaitsel. See võib tunduda elementaarne, ent pole seda paraku mitte ajal, mil uusmarksistid on seadnud sugude

terviklikkuse kahtluse alla. Samuti hoiavad rahvuskonservatiivid õigust elule ja valvavad, et meditsiini bioeetilisi probleeme ei lahendataks inimväärikuse arvel. Rahvuskonservatiivid teadvustavad, et nad kannavad vastutust oma rahvuskeele ja -kultuuri eest. Kiire rahvastikukasvuga maailma osade probleeme ei paranda inimeste ümberasustamine Eestisse ja mujale Euroopasse. Abivajajaid saab aidata neile omastes kultuurikeskkondades väljarändamist provotseerimata. Eesti rahvuskonservatiivid toetavad ja hindavad Euroopa kultuuri, loomulikult teadvustades, et oleme ise Euroopa kultuuri üheks kandjaks ja kujundajaks. Euroopa tsivilisatsioon saab jõudu oma kristlikest juurtest, ning aegade jooksul meie kultuuri juurdunud kristlusest. Euroopa rahvuskonservatiivide tihe koostöö on igati tervitatav, aga seejuures ei saa unustada, et igal riigil ja ühiskonnal on õigus oma poliitikale. Eesti rahvuskonservatiividena peame austama kõigi rahvuste traditsioone ja pärandit. Rahvuslik uhkus, erinevalt upsakusest, ei ole rahvuskonservatiividele võõras. Eesti ei ole alaväärne kultuuriliselt koloniseeritav ühiskond, nagu arvavad vasakliberaalid. Eesti ei vaja intellektuaal- või poliitilise kultuuri kopeerimist mujalt. Vastupidi, eestlased ja teised põlised eestimaalased on oma okupatsiooniaegsest kogemusest tulenevalt paljudes küsimustes targemad ja tundlikumad kui teised eurooplased. Eesti rahvuskonservatiivide

foto: KVS

kohus on teadvustada teistele Euroopa rahvastele, kuidas tunda ära poliitiliste õiguste ja kodanikuvabaduste piiramist ja õõnsat kampaanialikkust ning seda, missuguseid probleeme toob kaasa immigratsioon ja multikultuurne ideoloogia.

Vaba ühiskond ja otsedemokraatia Rahvuskonservatiivset poliitikat saab ellu viia ainult vabas ühiskonnas, toetades ja arendades mõttevabadust ja arutelukultuuri, mida ei tohi ohverdada sallivuse, poliitkorrektsuse või mistahes muul ettekäändel. Rahvuskonservatiivid pooldavad iseenesestmõistetavalt rahvusriigi otsustusõigust ja demokraatiat, nii esindusdemokraatlikke kogusid kui ka otsevalimisi ning referendumeid, mis on ühtaegu nii ausat poliitilist konkurentsi tagavad programmilised eesmärgid kui ka instrumendid oma poliitika teostamiseks. Konservatiivse käsitluse kohaselt on kõik klassikalised vabadused – usu-, arvamus-, mõtte-, sõna- ja trükivabadus – inimloomusest enesest tulenevad õigused, mida ei tohi piirata. Rahvuskonservatiivid ei võrdsusta sallivust enesesalgamisega ega pelga poliitilist konflikti. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on edendanud, kaitsnud ja teadvustanud kõiki rahvuskonservatiivse maailmavaate põhipunkte, olles niimoodi ainus eheda rahvuskonservatiivse maailmavaate kandja Eestis. EKRE täidab Eesti poliitilisel eeslaval peaosa.

www.ekre.ee

1/2022

EESTI EEST!

Kas isemajandava Eesti idee tuleb uuesti arutlusele võtta? Meie eurointegratsioon on nüüdseks ületanud need kriitilised piirid, mis seavad küsimuse alla meie põhiseaduse ülimuslikkuse Brüsseli direktiivide suhtes, kirjutab EKRE aseesimees MART HELME.

lukalliduse järsk ja kiire kasv ning valitsuse poolt viljeletav küsitavate koroonapiirangute poliitika on seni vaikse ja rahumeelsena püsinud Eesti kihama löönud. Ja see kihin ning rahulolematus ei jää enam üksnes köögilaudade taha või sotsiaalmeediasse, vaid valgub juba ka tänavale. Esialgu on nõudmised valdavalt veel majanduslikku laadi, ent juba kostub kohati sekka ka poliitilisi seisukohavõtte. Nõutakse „päikesetõusu” valitsusega läbi kukkunud Kaja Kallase tagasiastumist, oodatakse uue, rahvast paremini mõistva ning reaalseid ja kiiresti teostatavaid lahendusi pakkuva ning inimeste õlgadele langeva murekoorma kergendamiseks väljapääse leida suutva valitsuse moodustamist. Veel ei vaadata kuigivõrd Eesti piiridest väljapoole. Veel ei aduta täiel määral, kuivõrd meid pitsitavate kitsaskohtade lähteallikaks on kasvaval määral Euroopa Komisjoni direktiivne käsumajandus. Veel ei mõisteta, et kui Euroopa Komisjon kaaperdab meilt meie maksupoliitika ja seadusloome, siis pole Eestis korraldatavatel valimistel ja nende tulemusena moodustatavatel valitsustel enam mingit tegelikku tähendust.

Elu „eesrindlikus liidus“ Selles olukorras on paras hetk heita pilk meie lähiajalukku ning tõmmata mõningaid paralleele. Niisiis. Oli 1980. aastate keskpaik ning end kõige eesrindlikuma riigina (vähemalt oma kodanikele) deklareerinud Nõukogude Liidus võttis maad nähtus, mis sai nimeks defitsiit. Nimelt hakkasid poodidest ühtäkki järjest kaduma kaubad, millede kättesaadavus oli seni tundunud iseenesestmõistetavana. See puudutas kõike, alates tööstuskaupadest ja lõpetades toiduainetega. Loomulikult tekitas see inimestes algul hämmingut, seejärel aga üha kasvavat meelepaha. Rahvas Eestis ei saanud näiteks aru, kuidas

Mart Helme: „Euroopa Liidu nime kandev liberaalne impeerium püüab saada kontrolli alla meie meelsust ja suretada välja meie rahvusriigi ideed, riisudes samal ajal meilt ka meie majandusliku heaolu.“ foto: shutterstock

Kui Euroopa Komisjon kaaperdab meilt meie maksu poliitika ja seadusloome, siis pole Eestis korraldatavatel valimistel ja nende tulemusena moodustatavatel valitsustel enam mingit tegelikku tähendust.“ Mart Helme

on võimalik, et me toodame tohututes kogustes põllumajandussaadusi, aga kogu toodangust jääb meile – nagu rahvasuu tabavalt sedastas – üksnes seakisa. Eestlased – ja mitte ainult eestlased – mõistsid korraga, et on Moskvale lihtsalt üheks kolooniaks, millest tuleb kõik võimalikud mahlad välja pigistada, et impeerium oma vastasseisus läänemaailmaga vähegi konkurentsivõimelisena püsiks. Siis algas perestroika ning selle raames ka avalikustamine. Viimane tähendas sisuliselt tsensuuri kaotamist ning riiki kammitsevatele

tupikseisudele lahenduste pakkumist vaba mõttevahetuse korras. Loomulikult ei jätnud kõik toimuv puudutamata ka Eestit, kus algas elav arutelu selle üle, kuivõrd elujõuline oleks meie majandus väljasp ool nõukogude käsumajandust ning üleliidulisi toorme-, tarne- ja turustamisahelaid. Toonase mõttevahetuse kvintessentsiks kujunes programm nimega IME ehk isemajandav Eesti. Soovitan otsida raamatukogudest välja tolleaegsed ajalehed ja lugeda, mida kirjutasid meie rahvusvaheliseltki väga konkurentsivõimelised teadlased-praktikud Eesti potentsiaali kohta tulla oma elu iseseisva korraldamisega toime väljaspool Nõukogude Liidu plaanikomitee raame. Pilt, mis tookord meie võimetest ja võimalustest maaliti oli võibolla teatud ideoloogilistel põhjustel mõnevõrra optimistlikum kui tegelikkus, kuid ka praegu, enam kui kolmkümmend aastat hiljem, pole meil põhjust kahelda, et saaksime oma heaolu tagamisega oluliselt paremini hakkama ilma väljastpoolt tulevate piirangute, ettekirjutuste ja otseste käskudeta, kui neid aktsepteerides ja piinliku täpsusega täites. Muidugi puhkes meie IME programmi avaldamise järel üleliidulises propagandamasinavärgis meeletu tulevärk. Toimus Eesti demoniseerimine ja algas nii meie inimeste kui kogu Nõukogude Liidu avalikkuse veenmine, et taoliste utoopiatega pole reaalses elus midagi peale hakata ning et see kõik on lääne imperialistide vandenõu ja

kohalike natsionalistide nõukogudevastane õõnestustegevus. Lühidalt kokku võetuna kõlas toona meile Moskvast edastatud sõnum järgmiselt: väljaspool nõukogude süsteemi variseb teie majandus kokku; ilma Moskva rahadeta pole teil vahendeid, et teha jätkusuutlikkuseks vajalikke investeeringuid; teie tooted on konkurentsivõimelised vaid nõukogude turgudel ja üleüldse olete te iseseisvuse tarvis liiga väikesed ja rumalad. Ka Eesti eliidi hulgas valitses tookord suhteliselt pikalt valdavalt allaheitlik mõtteviis ja leiti, et Eestil ei ole võimalik täielikult Nõukogude Liidust eralduda, sest oleme suurte struktuuridega nii pisiasjadeni seotud!

Elu liberaalses impeeriumis Ent tulgem nüüd tänapäeva. Taas oleme ühes liidus ja taas tehakse meile selgeks – nii keskusest, mis sedapuhku asub Brüsselis, kui ka kohalikest parteikomiteedest –, et ilma eurorahadeta, ilma suure Euroopa turuta ja ilma meid kaitsvate direktiivideta pole meil ellu jäämiseks vähimatki lootust. Mis sellest, et uue utoopia ehitamise tingimustes peame nõustuma isegi selle hävitamisega, mida nõukogude võim ei puutunud, s.t likvideerima oma iseseisva tööstuse (energeetika kaasa arvatud), kägistama oma põllumajanduse, andma otsustamisõiguse oma metsamajanduse üle Brüsselile, loobuma suveräänsest maksupoliitikast, avama piirid nn pagulastele, likvideerima normaalse perekonna, tunnistama

ennast süüdi valgeks inimeseks olemises ja häbenema ning eitama oma rahvuskultuuri ja rahvuslikku kuuluvust. Ja muidugi peame me oma alaarengus mõistma, et tsensuuri sisse viimine, üksteise peale kaebamine ja nn vihakõnest hoidumine on meie uue helge tuleviku lahutamatu ning vältimatu imperatiiv. Ajalugu kinnitab, et meelsuskruvide kinni keeramisega – kui see toimub järk-järgult – võivad inimesed üsna pikalt leppida. Aga kui sellega kaasneb ka kiire vaesumine, katkeb inimeste kannatus üsna kiiresti. Praegu olemegi olukorras, kus Euroopa Liidu nime kandev liberaalne impeerium püüab saada kontrolli alla meie meelsust ja suretada välja meie rahvusriigi ideed, riisudes samal ajal meilt ka meie majandusliku heaolu. Ja see on plahvatusohtlik kombinatsioon. Meie eurointegratsioon on praeguseks juba ületanud need kriitilised piirid, mis seavad küsimärgi alla meie põhiseaduse ülimuslikkuse Euroopa Komisjoni direktiivide suhtes ning kogu meie rahva ees tuleb tõstatada küsimus, kas meie rahvusriigi ja rahvuse säilimine, heaolu ning areng on Euroopa Liidus üldse võimalik. Lõppude lõpuks ei ole meie põhiseaduslikuks eesmärgiks ju mitte mingis liidus olemine, vaid eesti rahva, keele ja kultuuri püsimine, meie kõigi turvalisus ja heaolu. Kui Euroopa Liit ei ole meile selles mitte abiks, vaid hoopis takistuseks, siis on elementaarne, et isemajandava Eesti idee tuleb uuesti arutlusele võtta.

1/2022

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Rohepööre On sügavalt ebaõiglane, et Eesti peab ennast jätkuvalt tagant piitsutama, et aidata endast palju rikkamaid riike, kes pole seni kas suutnud või tahtnud CO2 heidet vajalikul määral vähendada, kirjutab Riigikogu keskkonnakomisjoni ja riigieelarve kontrolli erikomisjoni liige PEETER ERNITS.

itte keegi ei oska öelda kuipalju hakkab järgmisel kümnel aastal maksma elekter, talvine korteri kütmine või autosõit Tartusse. Ometi tormab valitsus rohepöörde lipu all õhinal helge tuleviku poole. Läinud suvel, kui eestlased nautisid kuuma suveilma, võeti Brüsselis vastu Euroopa kliimamäärus. „Fossiilkütusel põhinev majandus on end ammendanud,” teatas uhkusest pakataval häälel Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. „Euroopa oli esimene maailmajagu, mis teatas, et on 2050. aastaks kliimaneutraalne, nüüd oleme esimesed, kes esitavad konkreetse tegevuskava selle saavutamiseks.” President von der Leyeni kõrval seisid asepresident Frans Timmermans ja kliimavolinik Kadri Simson. „Eesmärk 55“ tähendab seda, et 2030. aastaks on euroliit vähendanud kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist 1990. aastaga võrreldes 55 protsenti ning muutub 2050. aastaks n-ö kliimaneutraalseks. Hiiglaslik kobareelnõu koosneb 13 erinevast algatusest ja hõlmab nii kliima-, energia-, põllumajandus-, metsandus-, transpordi- kui

ka maksupoliitikat. See on euroliidu ajaloo mitte üksnes kõige mahukam, vaid ka ambitsioonikam algatus. Plaan on laotatud ligi 4000 leheküljele ja koosneb erinevatest määrustest, direktiividest ja muust seesugusest. Niipea kui Brüssel oma käsulauad letti lõi, asusin end neist läbi närima. Tuhanded leheküljed pikitud erinevate tähekombinatsioonidega nagu HKS, JJM, LULUCF, SPIM jpt. Iseenesest on Brüsseli algatus ilus. Kes meist ei tahaks elada puhtas ja mitmekesises looduses, majas, mille seinad peavad hästi sooja ja küttearved ei tekita ahastust, hingata puhast õhku, juua puhast vett ning süüa tervislikku ja taskukohast toitu. Eriti veel, kui saab uhkustada, et elan esimesena kliimaneutraalseks saanud maailmajaos. Küsimus on aga selles, kui reaalne see on, kui palju see tegelikult maksma läheb ja kes selle õigupoolest kinni maksab. Määrus võeti vastu 30. juunil ja jõustus kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Oluline on määruse viimane rida. „Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.“

Brüsseli suuniste truualamlikult täitmiseks peaksid põllumehed hakkama vähendama toidu tootmist ning suur osa metsameestest otsima endale mõne teise töö.“ Peeter Ernits

Tormata pole kuhugi Helge rohelise tuleviku poole liikumisel on euroliit seadnud kaks vahefinišit. Neist esimene saabub 2030. aastal, teine kümme aastat hiljem. Samas on eesmärgid seatud riikide üleselt, mitte üksikutele riikidele eraldi. Mis tähendab, et Euroopa Liit peab vähendama

Foto: shutterstock

ohustab Eesti rahvuslikke huve oma kasvuhoonegaaside heitkogust 55 protsenti aastaks 2030 tervikuna, ehk kõik liikmesriigid rõõmsalt üheskoos. Tasub siinkohal rõhutada, et Eesti on Brüsseli poolt seatud sihi ammuilma täitnud, ja seda lausa kuhjaga. Me olime juba kaks aastat tagasi 72 protsendi peal! Vähe sellest, Eesti on täna juba ka teises, 2040. aasta vahefinišis. Kahjuks ei saa sama öelda enamiku teiste riikide, sealhulgas Saksamaa enda kohta. Saksamaa on tänaseks vähendanud kasvuhoonegaaside heidet kõigest 37 protsenti, ligi kaks korda vähem kui Eesti. Seepärast võiks Eesti, samal ajal kui Saksamaa punnitab, jalad rahulikult seinale visata. Kuid Brüssel seda ei luba. Brüsseli suuniste truualamlikult täitmiseks peaksid põllumehed hakkama vähendama toidu tootmist ning suur osa metsameestest otsima endale mõne teise töö. On sügavalt ebaõiglane, et Eesti peab end jätkuvalt tagant piitsutama selleks, et aidata endast palju rikkamaid riike, kes pole seni kas suutnud või tahtnud oma CO2 heidet vajalikul määral vähendada.

Kaks kummalist anomaaliat Rohepöörde üks peamisi alustalasid on CO2 kvoodi hind. Tasahilju kvoodi hinda tõstes on Brüssel plaaninud liikuda rohelise tuleviku poole. Rohepöördega välja tulles prognoosis Euroopa Komisjon, et 2025. aastal on kvoodi hind 35 eurot ning 2030. aastaks jõuab see 52 euro peale. Tegelikult oli see juba mullu suvel 57 eurot, tänaseks aga kosunud lausa 80 peale. Enam ei oska

keegi öelda, mis homme saab. Moolok on puurist välja pääsenud ja märatseb, tema loojad ja senised suunajad aga vaatavad kõike abitult pealt. CO2 kvoodi hind on muutunud kontrollimatuks ja tulevikku ennustada enam ei saa. Kvoodi hind on samas elektri hinna oluline komponent. Aga on veel üks asi, mis küsimusi tekitab. „Tundub, et ma ei ole ainuke, kes ei saa aru, miks elektribörs just nii toimib,“ tunnistab pankur Indrek Neivelt, analüüsides hinnaliikumisi NordPooli elektribörsil, kust me kõik oleme sunnitud elektrit ostma. „Tavaloogika oleks, et kui turul on erineva hinnaga pakkujad, siis ostetakse kõigepealt odavam kaup ära ja siis järk-järgult kallim,“ arutleb pankur. „Kuna viimane tootja saab vähem müüa, siis oleks ka tema huvitatud oma kauba odavamalt müümisest. Õiglane oleks arvestada tarbijale keskmine hind. Aga NordPooli reeglite järgi tuleb võtta viimane ehk kallim pakkuja ja kõik saavad müüa selle hinnaga. Ma ei tea ühtegi teist turgu, mis sama loogika järgi töötaks,“ võtab Neivelt asja kokku. NordPool on asutatud Norras ja töötab sealsete seaduste järgi. Lõviosa Norra elektrist tuleb hüdroelektrijaamadest. See on nii roheline, kui üldse olla saab ja maksab häbematult vähe ning sellega ei suuda ükski teine riik Euroopas konkureerida. Just seepärast on norrakad seadnud oma börsile reeglid, millega nad saavad oma üliodava elektri eest maksimaalselt kõrget hinda. Ekspordivad oma üliodavat vee-elektrit

www.ekre.ee

siis, kui hind on kõrge ja impordivad teiste tuule või tuumaelektrit siis, kui hind on madal. Kaks aastat tagasi läks 66 protsenti NordPooli aktsiatest maailma suuruselt viienda börsi Euronexti kätte. Euronexti peakorter asub Amsterdamis ja selle maht on ligi 3 triljonit dollarit. Kui seni oli Eestil NordPoolis väike, kahe protsendiline osalus, siis eelmise aastal lõpus müüs Elering sellegi vaikselt ära.

Rohepöörde krõbe hind 2019. aastal hindas Stockholmi keskkonnainstituut rohepöörde maksumuseks 17,3 miljardit eurot. See tähendab, et suure eesmärgi poole liikudes peaksime esimesel kümnendil ehk praegu (2021– 2030) kulutama igal aastal 4% SKT-st, järgmisel kümnendil 2% ja pärast 2040. aastat ühe protsendi oma rahvuslikust kogutoodangust. See tähendab aga, et juba praegu tuleks rohepöördesse investeerida kaks korda rohkem raha kui riigikaitsesse… Need rehkendused tehti mitu aastat tagasi, ajal, mil tänasest energiakriisist polnud veel halli aimugi. Toona lehvisid PÖXIT-i lipud ja räägiti, kuidas unustame põlev kivi, tuleviku elekter tuleb tuulest ja päikesest. Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus kirjutas, et „Eesti huvides on üksnes põlev kivielektrist täielik loobumine. Sellise energiaga tulevikule vastu minek oleks kulukuselt ja ebamõistlikkuselt sama hea, kui minna auruveduriga hõljukrongi vastu“. Täna tuleks Stockholmi keskkonnainstituudi pakutud arv korrutada tõenäoliselt kahe või äkki isegi kolmega. Suure tõenäosusega peaksime hakkama rohepöörde läbiviimiseks hoopis laenu võtma. Muuseas, Rahvusvahelise Energiaagentuuri hinnangul kulub rohepöörde läbiviimiseks 150 triljonit dollarit. Bloomberg New Energy Finance’i arvates läheb asi veelgi kallimaks ja välja tuleks käia vähemalt 173 triljonit. Seega ületab Suure Rohepööre maksumus planeedi Maa aastase kogutoodangu tervelt kaks korda.

Kuhu jäid meie rahvuslikud huvid? Samal ajal kui eestlased hirmuga oma elektriarveid ootasid ja valitsus arutas, kuidas ootamatult tekkinud kirvehindu inimestele ja ettevõtetele kompenseerida, käis Toompea kabinettides palju ohtlikum mäng – arutati, milliseid lubadusi me rohepöörde läbiviimisel Brüsselile anname. Keskkonnakomisjon, kuhu ma kuulun, kiitis valitsuse seisukohad truualamlikult heaks. Mina olin ainus, kes vastu hääletas. Neil arvukatel nõupidamistel olen endalt ikka ja jälle küsinud, kuidas klapib see hullumeelne värk meie rahvuslike huvidega. Ametnike voolavat juttu kuulates olen küsinud endalt, kelle huve nad tegelikult esindavad? Kas Eesti riigi huve või hoopis Brüsseli omi? Olukorras, kus Suure Rohepöörde elluviimisel allutatakse meie

EESTI EEST!

ühiskonnakorraldus jõuliselt Brüsseli juhtimisele ning kus Euroopa Komisjon saab senisest veelgi rohkem voli otsustada, mida me teeme või ei tee, mida ja kuidas me toodame ja tarbime, millised on hinnad ja milline hakkab olema meie maksuja sotsiaalpoliitika, on sellised küsimused igati omal kohal. Kümme päeva enne seda, kui Euroopa Liidu Asjade Komisjon (ELAK) pidi valitsuse seisukohad heaks kiitma, muutus olukord kriitiliseks. Kõik märgid näitasid, et Siim Kallase juhitav ELAK ei suuda tütar Kaja valitsuse õhinapõhistele seisukohtadele vastu seista.

1/2022

Martin Helme tutvumas Ida-Virumaa põlevkivitööstusega. Foto: erakogu

Võitlus Toompeal Seepärast astusime Riigikogus pretsedenditu sammu ja lõime rohepöördes Eesti rahvuslike huvide kaitse toetusrühma. Tänaseks on „päästekomitees“ 28 Riigikogu liiget. Pretsedenditu on meie rühm seetõttu, et tegelikult peaks kogu parlament seisma Eesti rahvuslike huvide eest… Kui olime Toompea kriisinõupidamisele kutsunud paarikümne mõjuka esindusorganisatsiooni (k.a kaubandus-tööstuskoda, põllumajandus-kaubanduskoda, Taluliit, toiduainetööstuse liit, keemiatööstuse liit, erametsaliit, Eesti Energia, elektritööstuse liit, ERAA, jõujaamade ja kaugkütte ühing, Omanike Keskliit, pensionäride liit) juhid, sõnastasime tosinkond põhiseisukohta, mida valitsus Brüsseliga suheldes kindlasti arvestama peaks. Nende sisu oli lihtne – rohepöörde elluviimine praegusel kujul kahjustab Eesti rahvuslikke huve. Seni kuni mõjuanalüüsid puuduvad, ei tohi Eesti uusi kohustusi võtta. Paraku hääletas ELAK need seisukohad 24. jaanuaril häältega 12:5 maha. Sellest hoolimata Toompeal võitlus jätkub. Õigusteadlane Jüri Raidla ütleb otse: „Ma ootan seda hetke, kui keegi Eesti tipp-poliitikutest julgeb tegelikult hakata mõtlema kategoorias, kui kaugele võib selle kõigega minna. Selle jutu peale on lihtne öelda, et keegi ajab „EKRE asja”, aga küsimus pole selles, küsimus on selles, kas rohepöördega on järgitud meie põhiseaduse preambulas kirja pandud pikaajalisi rahvuslikke huve või mitte.” Tasakaalupunkti otsimine nii suures mängus on kuratlikult raske. Ja kui Ursula von der Leyen kuulutas Brüsselis, et Euroopa peab olema kliimaneutraalne aastaks 2050, nõuab Greta Thunberg, et see peab toimuma juba aastaks 2027, sest aeg saab kohe otsa ja see on viimane võimalus maailma päästa. Hiljuti otsustas Saksamaa konstitutsioonikohus, et riik ei tegutse kasvuhoonegaaside vähendamisel piisavalt jõuliselt, see aga rikub tänaste noorte vabadusi, kes peavad hakkama pärast 2030. aastat püksirihma pingutama. Samas hoiatavad Saksa töösturid, et isegi tänased eesmärgid pidurdavad riigi majandust.

Rahandusminister Martin Helme vägitükk jaamad on energeetika eilne päev ja need Rahandusministrina ei lubanud tuleb kiiremas korras kinni panna – tuleviku Martin Helme Eesti Energia elektri roheline elekter hakkab ju tulema ainult tuujaamades kõiki energiaplokke välja raiuda. lest ja päikesest. Kui ta seda poleks teinud, istuksime Juba alanud energiaplokkide välja raiumipraegu küünlavalgel külmas toas. ne lõpetati. Vahetult enne aastavahetust olin taas Kaevurid ja elektrijaamade töötajad Ida-Virumaal. Olen vestelnud sealsete ettetaipasid, et Eestis on siiski erakond, kes võtjatega, arutanud olukorda energeetikute mõistab põlevkivi, meie oma, nn pruuni kulla ja kaevuritega, joonud kohvi mõjuvõimsa tähtsust. 1000 MW tähendab energeetikute ametiühinäraseletatult ka tuhande kaegu juhiga. vuri ja energeetiku töökoha Miks ma seda teinud Kui keegi säilimist. olen? Põhjus on lihtne: arvab, et Loomulikult levis selline olukorras, kus Eesti riik košmaar uudis kibekiirelt Ida-Virumaa püüab truualamlikult täita valdavalt venekeelses seltsBrüsseli suuniseid Suure kevadel lõokeste konnas ja sealt nende kaudu Rohepöörde elluviimisel, saabumisega üle terve Eestimaa. peaks iga Riigikogu liige – lõpeb, eksib ta Tänase pöörase energiaeriti keskkonnakomisjoni kriisi tingimustes on erakordliige – end asja telgitagus- kõvasti.“ selt oluline mõista, kui tähtis tega hästi kursis hoidma. on asjaolu, et Narva elektriLihtne see pole. Euroojaamade energiaplokke toona täielikult välja pa Komisjoni poolt suve haripunktis lauale ei raiutud. Kui oleks raiutud, istuksime täna löödud käsulaudade maht on kolossaalne ja küünlavalgel ja külmas toas. see on pakitud tuhandetele n-ö linnukeeles Olukorras, kus kõigil on elektrit vähe, mõtkirjutatud kantselliitlikele lehekülgedele, mille lugeminegi on vaevaline, rääkimata siis leb iga riik eeskätt oma inimeste peale. Nüüd on meil jätkuvalt võimalus kühveldada oma aru saamisest. Kuid olen püüdnud mitte alla põlevkivi oma elektrijaamade ahjudesse. anda, sest see kõik puudutab absoluutselt Tõsi, põlevkivienergia on kallis, seda kõigi meie elu. Piinlik tunnistada, kõigist põhjusel, et sellele on Brüsseli nõudmisel neist paberitest on aegamisi saanud minu keevitatud juurde kasvuhoonegaaside hind. n-ö öökapiraamat. Aga oma elekter pihus on igal juhul parem Seekord külastasin Auvere elektrijaama kui võõras katusel. ja uitasin sealse uue põlevkivikuninga, Eesti Kui keegi arvab, et košmaar kevadel lõoEnergia juhatuse liikme Andres Vainola saakeste saabumisega lõpeb, eksib ta kõvasti. tel hiiglaslikus Narva karjääris. Loomulikult Kõik see jätkub veel vähemasti kümme jõin taas kohvi energeetikute ametiühingu aastat. Esimene meretuulepark ei valmi enne juhi Andrei Zaitseviga. 2028–2029 aastat. Veel aasta tagasi ei saanud ma aru, miks Ja juhitavad võimsused on olulised ka EKRE Ida-Virumaal, Keskerakonna igipõlises kuningriigis äkki nii populaarne on. Nüüd ma juhul, kui kogu meie meri on hiidtuulikuid täis pikitud ja nurmed päikesepaneelidega tean seda. Põhjus on lihtne. Ajal, mil Martin kaetud. Talvel päikest pole ja ega seda tuultHelme oli rahandusminister, andis ta Eeski kuigi palju püüda ole. ti Energiale korralduse säilitada sealsetes elektrijaamades juhitavaid võimsusi vähePeeter Ernits malt 1000 MW ulatuses. Riigikogu keskkonnakomisjoni ja riigieelarve kontrolli Nii ka tehti, kuigi senised Eesti riigi juhid erikomisjoni liige, Euroopa Liidu kliimapaketis Eesti olid PÕXITI uimas kinnitanud, et põlevkiviRahvuslike huvide kaitse toetusrühma aseesimees

1/2022

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Ärme luba muuta end

pealekaebajateks Reformierakonna valitsus tahab tagasi tuua stalinistliku praktika ja ässitada inimesi üles üksteise peale kaebama. Me ei tohi lasta sel juhtuda, kirjutab EKRE Riigikogu fraktsiooni esimees HENN PÕLLUAAS.

asta algul tutvustas reformierakondlasest justiitsminister Maris Lauri Riigikogus valitsuse plaani, mille järgi tuleb kõikides enam kui 50 töötajaga asutustes ja ettevõtetes, kaasa arvatud põhiseaduslikes institutsioonides, luua võimalus anonüümseks pealekaebamiseks, sätestada selle mehhanism ja kord ning määrata kaebuseid vastu võtvad ja menetlevad isikud (loe: koputamisvolinikud). Eelnõu seletuskirja põhjal kogu Eesti töötavat elanikkonda puudutava seaduse nimi on „Rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu“. Tegelikult võib selle julgelt nimetada „koputamisseaduseks“, sest tegemist on moraalitu õigusloomega, mis lammutab õigusriikluse alustalasid. Pealekaebamist oodatakse kõikvõimalike rikkumiste suhtes, mis võivad väljenduda nii tegevuses kui ka tegevusetuses, aga ka juhul, kui tegemist ei ole mitte otsese seaduserikkumisega, vaid õigusnormi eesmärgiga vastuollu minemisega. Teisisõnu, seaduserikkumist pole, aga õigusnormiga vastuollu minemise eest võib karistada ikkagi. Seadusega tahetakse luua võimalus koputada ükskõik kelle või mille peale, kusjuures kõik kaebused säilitatakse, neid menetletakse ning süüdistatavad saavad teenitud karistuse. Pealekaebajatele tagatakse täielik anonüümsus. Teavitaja isiku avaldamine on karistatav: inimesele kuni 300 trahviühikut ehk kuni 1200 eurot ja juriidilisele isikule kuni 400 000 eurot. Väidetavalt on seaduse eesmärk muuta seaduserikkumistest teavitamine kergemaks. Paraku on see inimeste eksitamine. Ka praegu on kõigil võimalus teatada rikkumistest politseile, prokuratuurile, KAPO-le, asutuse sisekontrollile jne. Soovi korral tagatakse nn vilepuhujale anonüümsus ja süüdioleku korral kokkuleppeliselt ka kergem karistus. Puudub igasugune probleem ja vajadus eraldi seaduse jaoks. Asja iva on mujal.

Stalinismi tagasitulek Pärast taasiseseisvumist võisime kergendatult hingata, sest olime vabad Nõukogude Liidust, stalinlikust düstoopiast, ideoloogilisest survest, pavlikmarozovlikust peale-

Valitsuse plaanitav koputamisseadus loob ebatervet jälitamisühiskonda.

Valitsus tahab meid viia jõuliste sammudega tagasi sovetlikku totalitaarühiskonda, mil kaaskodanike peale kaebamisest taheti teha norm.” Henn Põlluaas

kaebamisühiskonnast, üdini tungivast meelsuskontrollist ja totaalsest repressiivaparaadist. Olime õnnelikud, et saime lahti süsteemist, kus asutustes oli KGB osakond, mis võttis lahkelt vastu kõik anonüümsed kaebused. Lootsime, et toonasest vaimsest surutisest jääb alles vaid sünge mälestus. Nüüd, kolmkümmend aastat hiljem selgub, et totalitaarsele ja ebainimlikule mõtteviisile leidub endiselt toetajaid. Valitsus tahab meid viia jõuliste sammudega tagasi sovetlikku totalitaarühiskonda, mil kaaskodanike peale kaebamisest taheti teha norm. Meenutagem, et selle totalitaarse süsteemi põhieesmärk ei olnud pisisulide püüdmine, vaid ideoloogilise kontrolli kehtestamine, režiimi vaenlaste püüdmine. Kui vaadata, millise järjekindlusega jutlustavad teatud võimul olevad poliitilised jõud liberaalset demokraatiat ja tõrvavad rahvuslust, pole välistatud, et tänase valitsuse siht on sama – ideoloogilise kontrolli kehtestamine.

Nagu nõukogude ajal, nii püütakse meile praegugi selgeks teha, et tänapäeva Euroopas on õige ainult üks mõtteviis – äärmusliberaalne, multikultuurne ja globalistlik ideoloogia. Sellest ideoloogiast lähtuvalt kirjutatakse ümber aja- ja kultuurilugu, tühistatakse teoseid, loojaid ja valgeid keskealisi mehi, kuulutatakse rahvused ja rassid olematuks või väheoluliseks, ema ja isa vanemateks number üks ja kaks ning sugu sotsiaalseks konstruktsiooniks. Kujutan ette, et esialgu on koputamine soovituslik, kuid tahtes kiirendada meie teed üleüldise õnneühiskonna poole, muutub pealekaebamine iga kodaniku pühaks kohuseks. Ühel hetkel pööratakse valvas pilk juba nende poole, kes polegi ühtegi pealekaebust esitanud. Seaduse järgi on ju ka tegevusetus karistatav ja sellised tagurlikud isikud võivad oodata öist koputust

nüümsed kaebused ja kes edastavad need pädevatele organitele, mida pole muuseas seaduses nimepidi välja toodud. Kujutan ette, kuidas kaitseväes, kaitseliidus, politseis, omavalitsustes, haiglates, koolides, riigiasutustes, ministeeriumites, ettevõtetes, laulukoorides ja kõikjal mujal pannakse paika vastutav ja anonüümseid kaebusi menetlev isik, kelle armust sõltub süüdistatavate esialgne saatus. Igatahes jättis Maris Lauri vastamata minu küsimusele, kuidas me Riigikogus, põhiseaduslikus institutsioonis, peame talitama. Kuna seadus kohustab ka riigikogulasi teineteise peale koputama, siis kuidas saab see olema sätestatud. Kas valime koputamisvoliniku enda seast, nii nagu valitakse Riigikogu esimees, või saab selleks automaatselt Riigikogu esimees? Või määrab selle isiku Riigikogu juhatus? Ka

„Varsti ei julge keegi enam naljagi visata, sest seintel võivad olla kõrvad ja naljal võivad olla kurvad tagajärjed.“ Henn Põlluaas

oma välisuksele. Seda kõike tehakse, otse loomulikult, „õiguskorra ja õigusstabiilsuse huvides“.

Tuhanded koputamisvolinikud asuvad ametisse Igal pool Eestis hakkab olema tuhandeid koputamisvolinikke, kelle kätte jooksevad kokku ano-

õiguskantsler, presidendi kantselei, Eesti Pank, kohtud ja Riigikontroll on põhiseaduslikud institutsioonid. Oleks huvitav teada, kuidas Riigikohtu esimees, õiguskantsler või vabariigi president oma uut kodanikukohust täitma hakkavad. Seaduseelnõus on ette nähtud, et anonüümse kaebuse esitamiseks on lubatud koguda erinevaid

foto: Shutterstock

andmeid ja informatsiooni. Saame ilmselt näha, kuidas aktiivsemad seadusetäitjad hakkavad lindistama jutuajamisi, kuulama pealt kaaslasi, jälgima sotsiaalmeedia postitusi, tegema märkmeid jne. Varsti ei julge keegi enam naljagi visata, sest seintel võivad olla kõrvad ja naljal võivad olla kurvad tagajärjed. Eriti kui arvestame tänase valitsuse kavaga jõustada ka nn vihakõneseadus, mis teeb pealekaebamiseks põhjuse leidmise eriti lihtsaks ja magusaks.

Koputamisseadus tuleb peatada Pole kahtlustki, et anonüümsete pealekaebuste soosimine soodustab madalate kirgede, viha, alatuse ja kättemaksuhimu tõusu ning ühiskonna sidususe vähenemist. Ajakirjandust suukorvistav ja tsenseeriv meediateenuste seadus on kohe-kohe vastuvõtmisel ning superandmebaas ABIS, kuhu talletatakse kõikehaarav info iga kodaniku kohta, juba loomisel. Kaja Kallase valitsus viib meid sihikindlalt orwelliliku düstoopia suunas. EKRE tegi ettepaneku see seaduseelnõu prügikasti saata. Meiega tuli kaasa ka Isamaa, samas kui sotsiaaldemokraadid arvasid, et seadust võib edasi arutada. Kahjuks ei olnud meil kahepeale piisavalt hääli, et hullumeelsus lõpetada. Kuid me teeme kõik, et koputamisseadus ei saaks teoks. Kui Reformierakonna, Keskerakonna ja sotside teerull peaks Riigikogust üle sõitma, peavad president ja Riigikohus selle peatama.

www.ekre.ee

1/2022

EESTI EEST!

Ahjuküte ja terve mõistus Euroliit ja selle direktiive ülipüüdlikult täitev Eesti valitsuseliit tuli välja plaaniga suunata eestlased oma majadest ahje, pliite ja kaminaid välja lõhkuma. Opositsiooni ja avalikkuse survel jäi terve mõistus sel korral õnneks peale, kirjutab Riigikogu liige SIIM POHLAK.

uroopa Liidust tuleb meile bürokraatiat nagu Vändrast saelaudu. Direktiive, määruseid, otsuseid, soovitusi ja arvamusi. Eriti rohkelt on direktiive, millega seatakse erinevaid eesmärke, aga mis ei pruugi kuidagi ühtida reaalse elu ja vajadustega Eestis. Tegelikult ehitatakse nende direktiivide ja määrustega ühtset Euroopa Liidu ülest seadusandlust, mis kannab küll kohaliku riigi templit ja mis vormistatakse kohalikus parlamendis, ent mille puhul on sisuliselt tegemist liikmesriikide omapära mitte arvestava liiduülese ühtlustamisega. Põhjamaade üheks eripäraks on kliimast tulenev harjumus kütta maja ahju, pliidi või kaminaga.

Rohepöörajate hullud ideed Läinud aasta lõpus levis Eesti meedias info, et ahjuküttest loobumiseks plaanitakse toetusmeedet. Täpsemalt avastati keskkonnaministeeriumis, et „vastavalt õhukvaliteedi direktiivile tuleb liikmesriigil rakendada vastavas õhu kvaliteedi piirkonnas asjakohaseid meetmeid, et tagada välisõhu kvaliteet ja kaitsta piirkonna elanike tervist“. Järgmise sammuna väljastati ministeeriumist info, mis kõneles sellest, et Eestis on kütteperiood pikk ja siin köetakse palju ahjusid, kaminaid ja katlaid, mis omakorda mõjutab õhukvaliteeti ja selle probleemi lahendamiseks hakkab riik tuleval aastal maksma toetust kohtkütte asendamiseks kaugkütte või soojuspumbaga ning teatud tingimustel saab toetust küsida ka vana ahju uuega asendamiseks. Sisuliselt öeldi välja, et ahjud, kaminad ja katlad tuleb asendada vähem saastava kütteviisiga. Vana ahju uuendamine oleks tõenäoliselt toetatav olnud ainult juhul, kui muid kütteliike kasutada pole võimalik. Kuna tänase valitsuskoalitsiooni poliitikud on ka varasemalt rõhutanud ahjukütte kahjulikku mõju, siis tõstsime Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu fraktsiooniga kohe lärmi, sest Leedus oli sama teema aktuaalne paar aastat tagasi – seal plaaniti alates 2029. aastast keelata täielikult tahkete kütuste,

näiteks küttepuude kasutamine piirkondades ja asulates, kus on olemas keskküte. Olgu öeldud, et rahva vastuseisu tõttu jäi Leedus plaan katki. Kuna euroliidus käivad hullud ideed järjest mööda erinevaid liikmesriike ja ahjukütte keelamist nõuavad rohepöörde aktivistid Hollandis ja Saksamaal, kus praegu on piirangud regionaalsed, tuleb teemasse tõsiselt suhtuda. Olukorra selgitamiseks andsime Riigikogus EKRE fraktsiooni poolt keskkonnaministrile üle teemakohase arupärimise, sest ahjuküte on olnud meie piirkonnale omane sajandeid ja on ka tänapäeval Eestis üks eelistatumaid kütteliike.

Surve andis tulemust Ajaks, mil keskkonnaminister Riigikogu ette ahjude teemal aru andma tuli, oli ministeeriumi fookus täielikult muutnud. Nii ministri sõnades kui ka pressiteadetes räägiti nüüd ainult vanade ahjude uuendamise toetamisest ja kinnitati, et antud toetusmeedet alles koostatakse ning seal läheb põhirõhk ahjude uuendamisele. Antud juhtum kinnitas taaskord, et ka Riigikogu opositsioonil on võimalik rumalatele ja kahjulikele plaanidele pidurit tõmmata või eos nende suunda muuta.

Riigikogu liige Siim Pohlak ei soovita Põhjamaa kliimas ahjuküttest loobuda. foto: erakogu

Eesti on liiga väike, et saaksime endale lubada reaalsusest võõrdunud valitsuseliiti, kes peab ennast rahvast paremaks ja targemaks ning teeb eluvõõraid ja rahva enamusele vastuvõetamatuid valikuid.“ Siim Pohlak

Ahjusid puudutav toetusmeede saab keskkonnaministeeriumis valmis aasta teises pooles ja konservatiivide poolt hoiame silma peal, et sealt ei tuleks ebameeldivaid üllatusi. Kui keskkonnaministeerium midagi soodustada tahab, siis oleks mõistlik luua planeeritava meetme raames korralik toetus, millega soodustatakse elektrist sõltuva küttega majades

uute ahjude-kaminate rajamist. Ka tänavused talvetormid on tõestanud ahjude-pliitide asendamatut rolli olukorras, kus elektrivool on kadunud ning krõbedate energiahindade mõjul on ahjumüüjate ja pottseppade ootejärjekorrad veninud enneolematult pikaks. Ahjuküte oli, on ja jääb. Ahjude ja pliitidega kütmise kallale meil lähiajal ilmselt keegi

enam minna ei julge, aga suuremas pildis peame saama asjad riigis nii kaugele, et iga seaduse või direktiivi menetlemisel või mis iganes muu otsuse tegemisel peab alati esitama kaks küsimust – kas see on Eesti rahva huvides ning kas see on Eesti rahva tahe? Kui valitsuskoalitsiooni moodustavad poliitikud nendele küsimustele enam reaalse eluga kattuvat vastust anda ei oska, siis on neil viimane aeg ametist lahkuda. Ollakse võõrdunud oma rahvast, sellest samast rahvast, kelle hulgast nad on valitud ja kelle nimel on riigi juhtimiseks volitused saadud.

Võitlus tervemõistusliku riigi eest Demokraatia on rahva võim ja ainus meelsus riigi juhtimisel saab olla rahvameelsus. Unustada tuleb eluvõõrad paduliberaalsed kinnis

ideed, sisutu võimuiha ja väljast tulevad ettekirjutused ning hakata tööle Eesti rahva heaks ja huvides. Nii valitsus kui ka Riigikogu on rahva teenistuses, otse öeldes on nad rahva teenrid, saades oma töö eest tasu Eesti rahvalt. Olgu teemaks ahjuküte, koroonapiirangud või soovahetuse soosimine, Eesti on liiga väike, et saaksime endale lubada reaalsusest võõrdunud valitsuseliiti, kes peab ennast rahvast paremaks ja targemaks ning teeb eluvõõraid ja rahva enamusele vastuvõetamatuid valikuid. Meie eesmärgiks peab olema tõhus, tervemõistuslik ja minimaalse bürokraatiaga riik, mida juhitakse ettenägelikult Eesti inimeste ja ettevõtjate huvides. Sellise riigi nimel töötavad rahvuskonservatiivsed saadikud Toompeal ka alanud aastal.

1/2022

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

EVELIN POOLAMETS

Evelin Poolamets –

44 Sündinud Peedul. 44 Õppinud Nõo reaal gümnaasiumis ning omandanud kõrghariduse nii keemia (Tartu Ülikool) kui ka toote disaini (Eesti Kunstiakadeemia) erialal. 44 2021. aasta oktoobrist EKRE volikogu esimees. 44 Vinni vallavolikogu liige, kogus viimatistel valimistel 430 häält. 44 Aretab tori tõugu hobuseid, taastab vana mõisahoonet ning tegeleb turisminduse ja disainiga. 44 Abielus Riigikogu liikme, ajaloolase ja juristi Anti Poolametsaga, peres kasvab kaks tütart.

rahvuslasest tegudeinimene EVELIN POOLAMETS on mitmekülgne ja tegus naine, kes taastab koos perega koduks olevat Kulina puitmõisat, tegeleb turisminduse, käsitöö ja disainimisega, kasvatab hobuseid ning kahte tütart. Ent see pole kaugeltki kõik – kohalikel valimistel kogutud häälte arvu järgi on ta Vinni valla kõige populaarsem poliitik. Samuti juhib ta alates eelmise aasta lõpust Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna volikogu. Olete EKRE liige juba aastaid, teie abikaasa, ajaloolane Anti Poolamets, on EKRE fraktsiooni liige Riigikogus. Kuidas kujunes välja teie rahvuskonservatiivne maailmavaade ja veendumus liituda EKRE-ga? Millised on need väärtused, mille eest seisate? Rahvuslus on minu arvates inimese loomulik seisund. Armastus oma kodu, kultuuri ja rahva vastu on see, mis tekib juba lapsepõlves. Seejuures on kummaline, et midagi nii enesestmõistetavat tahetakse meilt küljest raputada. Eriti pärast Euroopa Liiduga ühinemist märkasin, et üheksakümnendatel aastatel nii loomulik isamaalisus ei ole Eestis enam enesestmõistetav. Selle asemel muutuvad üha tähtsamaks kummalised, välismaalt imporditud ideed ning neid levitavad inimesed on üha nõudlikumad.

Nii oligi loomulik, et meil tekkis abikaasaga sünergia ja valmisolek sellele vastu seista. Üheks aktiivsemaks perioodiks sel teel oli aeg, mil tegime abikaasaga selgitustööd Eesti krooni säilimise nimel. Oli väga nukker näha, kuidas meie oma raha eest ei astunud välja ükski Riigikogu liige. Tellisime oma kulude ja kirjadega avaliku arvamuse küsitlusi, et saada selgust, kas eesti rahvas ikka tahab oma rahast ilma jääda. Sõltumatult uuringufirmalt Saar Poll tellitud uuringu tulemus näitas, et Eesti krooni säilitamise poolt oli enam kui 64 % rahvast. Kogu meie tegevuse eesmärk oli näidata, et eesti rahvas ei loobu kroonist kergekäeliselt. Vahepeal on leidnud aset mitmeid tervet mõistust ründavaid ilminguid –kooseluseaduse pealesurumine ja pagulaste pealesurumine kogu Euroopas. Minge sõitke

Stockholmis metrooga ja tähelepanelikule silmale pole vajagi rohkem, et saada aru, kuidas põlisrahvaid kodumaalt välja surutakse. Euroopas peale tungiv islamikultuur ei hooli meie inimestest ega kultuurist ning on naistevaenulik ja naisi alavääristav. EKRE on ainus erakond, kes seisab sellele vastu. Olete EKRE volikogu esimees. Mida see roll teile tähendab? Mitmel aastal on mind valitud

malust panustada kõige eestimeelsema erakonna kasvamisse. Selleks on vaja teha palju igapäevast tööd, suhelda inimestega, julgustada neid EKRE-ga liituma ja õpetada neid peavoolumeedia poolt levitatavaid valesid läbi nägema. Saite kohalike omavalitsuste valimistel Vinni vallas kõige rohkem hääli – 430. Mis võis olla selle põhjus? Paljudes kohalikes omavalitsustes

Ma tahaks, et EKRE toetus naiste hulgas oleks sama kõrge, kui see on meeste seas.“ Evelin Poolamets

kongressi poolt EKRE volikogusse ja seda rekordhäältega. Ma tahaks, et EKRE toetus naiste hulgas oleks sama kõrge, kui see on meeste seas, et rahvuskonservatiivne erakond oleks populaarseim mõlemast soost valijate hulgas. Praegu selles suunas liigumegi. EKRE kannab isamaalist maailmavaadet ja kodumaa-armastust. Tahame toetada jõuliselt peresid ja lapsi, kaitseme kõigist erakondadest enim eesti keelt, kultuuri ja rahvuspärandit. Minu jaoks tähendab volikogu esimehe roll eelkõige kaalukat või-

on aastast aastasse võimul samad näod. Tiksutakse mugavustsoonis ja ainus eesmärk võimul püsimiseks näib olevat lihtsalt ametikoha täitmine. Ma olen tegudeinimene ning kui katus laseb vett läbi, siis ma ei oota, kuni keegi äkki tuleb ja hakkab parandama, vaid ronin ise katusele ning parandan augu ära. Olen märganud, et kahjuks on paljud inimesed arglikud ega julge mitte midagi ette võtta; räägivad ainult poolsosinal, kui midagi on valesti. Minu õiglustunne ei luba jääda kõrvaltvaatajaks olukordades, kus valedel

asjadel lastakse kõigi silme all lihtsalt toimuda. Ja kui mõni mees ei julge sõtta minna, siis pole kusagil öeldud, et naised ei või riiki kaitsta. Seda on ennegi nähtud. Kas kodus räägite abikaasaga ainult poliitikast? Võin kindlalt öelda, et abikaasa on mu parim sõber – ma saan temaga rääkida kõigest. Ta on suurepärane kuulaja ja hea lohutaja. Kui ma mõnes idees või mõttes kahtlen, siis temaga rääkides ja koos poolt- ja vastuargumente kaaludes leian alati õige lahenduse. Ma imetlen oma abikaasa töövõimet ja iseäranis võimet end keerulistes olukordades mobiliseerida. Tema on meie pere visionäär ja julgustaja. Tema oli näiteks see, kes ütles, et lapsed peavad muusikat õppima, sest ükski muu asi ei arenda last nõnda, nagu teeb seda muusika. Ta tegi vaikselt kõik ettevalmistused, et lapsed saaksid minna muusikakooli. Meil on abikaasaga ka ühine huvi kunsti, arhitektuuri ja maaelu vastu, mistõttu otsustasime panna end proovile mõne ajaloolise hoone kordategemisel. Kulina mõis osutus meile piisavalt suureks väljakutseks, millesse saame aastaid panustada. Soov päästa väärtuslikku arhitektuuri on see, mis paneb aastaid vana hoone korda tegemise nimel pingutama.

www.ekre.ee

1/2022

EESTI EEST!

lõpetamineei oleks sattunud keerulisse üleminekuaega, küllap oleks minust saanud keemik. Keemia õppimine andis mulle suure enesekindluse. Kui oled andnud eksami inertsiaalselt alalhoitud termotuumareaktsiooni kohta, siis tead, et su aju on võimeline kõike õppima ja kõigest aru saama. Numbrid ja loogikaülesanded tõmbavad mind siiani. Hea meelega lahendan sudokusid ja kabemäng on üks mu lemmikajaviide. EKRE energeetikatoimkonnas saan oma keemiateadmistele tuginedes tänagi sisukalt kaasa rääkida. Mul ei ole keeruline aru saada, et niinimetatud rohepööre on lihtsalt bluff. See on järjekordne hullus, millele tuleb vastu hakata. Edasi läks nii, et kui esmalt sai valitud kõige loomingulisem reaalaine, siis hiljem omandasin kõige matemaatilisema loome-

Palun rääkige mõne sõnaga oma lapsepõlvest ning kujunemisest. Maaelu suhtes on mul tõmme kindlasti lapsepõlve tõttu. Veetsin suurema osa ajast Elva külje all kaunis Peedu suvitamiskohas, hiljem kolisime perega Elvasse. Suguvõsa juured on mul tugevalt maas Lõuna-Eestis. Suguvõsa ajalooraamatus on esimesed märkmed juba 1600. aastate teisest poolest, Petseri kloostri alla kuulunud küladest. Isa rääkis seda õiget seto keelt, mida mu abikaasa alati imetles. Lapsena veedetud suvevaheajad vanavanemate juures pani mind seda keelt mõistma. Emapoolsed vanavanemad olid pärit Otepää külje alt ja rääkisid ehedat Tartu murret. See, et ma täna hobustega tegelen, pole samuti ootamatu. Õppisin aastaid Nõo kandis kuulsa treeneri

Anti ja Evelin Poolamets toitlustuskursusel: mõisa pidamine ja turisminduse edendamine nõuab pidevat enesetäiendamist. foto: erakogu

Tulite siiakanti Tallinnast. Millega võlub maaelu ja Kulina? Mul on siiani selged mälupildid päevast, mil me Kulinale saabusime. Külakogukond võttis meid armsalt vastu, saime omale naabrite näol justkui uued pereliikmed. Maal võlub loodus, avarus ja seesama kogukond. Kuidas leiate nii palju energiat ja rõõmu seda kõike teha ja mis köidab teid selle juures kõige enam? Lapsed olid üks peamine põhjus, miks maale sai kolitud. Maal saavad lapsed iga kell õue joosta, õhk ja liikumine hoiavad immuunsuse tugevana. Põdesime koroona läbi nii, et ühel lapsel oli poolteist päeva palavik ja teisel lapsel ei olnudki sümptomeid. Mul endal oli paar päeva väike palavik. Hobusedki sai majja võetud laste pärast. Loomadega on ikka vaja näha hoolt ja vaeva, kuid lastele on see suurepärane töökasvatus. Mina olen maal tööd tehes üles kasvanud ning see on kõige parem meetod vältida laste siidinäppudeks kasvamist. Juba nad võtavad vastutust loomade eest hoolitsemisel. Hobused on mu lapsepõlveunistus. Meil on hetkel kuus hobust. Panustame ohustatud universaalsuunalise tori hobuse tõu säilitamisse. Tänavu sai meie aretatud hobune üleriigilistel jõudluskatsetel parima tori tõugu noortäku tiitli. See on aretajale suur tunnustus. Hobustega on palju tööd – lisaks söödale ja hooldusele vajavad nad ka treenimist. Hobused, nagu inimesedki, ei sünni siia ilma oskustega, vaid neid omandatakse õppides ja harjutades. Mõisat restaureerides olen omandanud ise väga palju erinevaid oskusi nagu akende kittimine ja klaasimine. Puutööd tunnen juba nii palju, et oskan aknaraamide pehkinud osasid proteesida. Samuti teen seinamaalinguid ja põrandalihvimise töid. Eks vahel ikka on hetki, mil mõt-

len, et võiks ju elada palju mugavamalt. Samas, kes teeb, see jõuab ja töö kiidab tegijat. Kõik, millesse sa hingega panustad, tuleb mitmekordselt tagasi. Teil on kahekordne kõrgharidus, keemias ja tootedisainis. Kuidas tulid sellised esmapilgul teineteisest nii kaugel asuvad erialavalikud?

Ma olen lõpetanud Nõo Reaalgümnaasiumi ja õppinud aastaid süvendatult matemaatikat ja füüsikat. Mulle meeldib matemaatiline loogika ja korrapära, samas on minus ka kunstiinimest. Olen lapsest saati tegelenud joonistamise ja maalimisega. Keemia saigi valitud põhjusel, et see tundus kõige loomingulisema reaalainena. Kui mu ülikooli

Minu õiglustunne ei luba jääda kõrvaltvaatajaks olukordades, kus valedel asjadel lastakse kõigi silme all lihtsalt toimuda.“ Evelin Poolamets

Evelin Poolamets tegeleb Kulina mõisas ka hobuste aretamisega. foto: erakogu

Tahame toetada jõuliselt peredesid ja lapsi, kaitseme kõigist erakondadest enim eesti keelt, kultuuri ja rahvuspärandit.“ Evelin Poolamets

ala ehk tootedisaineri elukutse. Nii sain ühendada endas peituva kunstniku ja matemaatiku. Lisaks toodete disainimisele tegelesin sisearhitektuuri ja graafilise disainiga. Minu suuremateks avaliku ruumi kujundusteks on olnud PRIA peahoone ja põllumajandusameti ruumide sisekujundus Tartus. Tootedisaini ehk diivaneid olen kujundanud Softrendile, mis on üks Eesti tuntumaid kodumaise pehme mööbli tootjaid. Olin seal mitu aastat ka salongi juhataja. Tänaseks võin öelda, et olen andnud oma panuse ka rahvusluse disaini, sest esimestest valimistest alates olen teinud kujundusi ka EKRE-le. Kulina mõisa restaureerivale Evelinile ei ole trell ja kruvikeeraja võõrad tööriistad. foto: erakogu

Olete pärit Elvast, elanud Tallinnas, nüüd olete Virumaal.

Mall Kirsipuu käe all ratsutamist. Ratsutamine on nagu jalgrattasõit, kui kord on selgeks saanud, siis enam ei unune. Minu väga suured mõjutajad on olnud ikka vanemad. Küllap on ka mu kunstitung ja oma kätega tegemise soov seotud vanematega. Isa ehitas näiteks Elva laulukaare, mida vahel perega imetlemas käime ja emalt olen pärinud kunstiande ning armastuse hobuste vastu. Isa õpetas mind kabet mängima. Olin kabes tugev tegija ja oma koolis mul vastast ei olnud. Nüüd käivad mu lapsed malemeister Eino Vaherijuures õppimas ja osalen nendega Vinni valla esindajana valdade mängudel. Mulle meeldib see mõte, et aju on nagu lihas, mis muutub seda paremaks, mida rohkem seda treenida.

1/2022

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

Eesti esimene astronaut võib tulla EKRE ridadest

Andero Põllu

Äntu järve jääaugus käimine on Andero Põllu igapäevane rituaal. foto: erakogu

Viimatistel kohalikel valimistel EKRE ridades Väike-Maarja vallavolikokku valitud ANDERO PÕLLU (40) on mitmekülgne ja seiklusrikast elu elanud mees. Aga tema kõige suurem seiklus võib veel seista ees. Nimelt kandideerib ta Euroopa Kosmoseagentuuri programmi astronaudiks.

ndero räägib Konservatiivide Vabale Sõnale oma tegemistest ja mõtetest Liiva külas asuvas kodutalus, mis kuulus kunagi ta esivanematele. Enne sooja ahju ette istumist käis ta lähedalasuva selge veega Äntu järve jääaugus – see on tema igapäevane rituaal.

Järv nagu pühamu Andero jaoks juba lapsepõlvest tuttavad allikarohked ja selge veega sügavad Äntu järved Rakvere-Vägeva tee ääres on lumisel talvepäeval suures osas jääga kaetud. Pakast on parasjagu nii palju, et 24 tundi tagasi raiutud auk supluskohas on taas jääga kaanetatud ning labidaga tuleb teha uus. Andero võtab riided seljast ja kastab end vette. Hommik on tuuletu ja koht müstiliselt vaikne. Andero võtab peoga sõõmu järvevett ja kiidab – see on puhtam kui Tallinna kraanivesi. Äntu selged järved on sukeldujate lemmikkohad. Karastamine on endisele tuukrile peaaegu igapäevane harjumus. Andero jaoks on Äntu järved – neid on seal ümbruses mitu – lapsepõlve mängumaa. Aga praegu on järved nagu kirik, kuhu tulla end laadima ja koguma ka siis, kui elus tuleb ette raskemaid hetki. Seal saab rahu.

Väike-Maarjas ja kaugemalgi leviva legendi järgi lebavat järve põhjas koguni Saksa tank, mis olevat vajunud läbi jää ja on nüüd peidus järve topeltpõhja all, ehkki näinud pole seda keegi. Või siiski? „Lapsepõlves käisin järves kalu vaatamas ja mul oleks nagu mälupilt tankiroomikutest ja summutitest just selles sügavamas kohas,“ meenutab Andero, kes on sõjamasinat ka ise otsimas käinud, aga pole leidnud. No küllap see muda sisse vajunud on… Tanki olemasolul võib olla täitsa loogiline põhjendus, sest järvede piirkond asub strateegiliselt olulises kohas Pandivere kõrgustiku veerel Tallinna-Tartu raudtee ääres. Just seal asusid sõja ajal laskemoonalaod, siiamaani leiab mõni talumees põldu kündes adrasahkade vahelt mõne mürsu.

Üle tuhande sukeldumise Kui Andero aega teenima läks, tahtis ta pääseda mereväkke, sest tema suguvõsas on alati keegi merendusega tegelenud. Andero Põllu tegutses üle 15 aasta miinitõrjujana Eesti Mereväe tuukrigrupis, pannes Eesti nimel kaalule nii oma elu kui ka tervise. Põhiliselt oli tegevusalaks Läänemeri, kuid käidi ka kaugemal. Merede ohutuks tegemine oli tiimitöö ning aja jooksul tehti koos kaas-

www.ekre.ee

lastega kahjutuks sadu sõjaaegseid lõhkekehasid. Kas see on ka hirmus amet? „See on sama, nagu hommikuse jää suplusega, et alguses on külm, aga kui juba kohal oled, siis tegutsed,“ räägib Andero. „Ma ei tea, kas see oli vanusest tingitud, et oli rohkem uljust… Samas, väikest hirmu peab ka tundma, et hoida end ärkvel, sest liiga julgeks minnes võib kergelt eksimusi tulla.“ Rohkem närvikõdi tekitasid uppunud laevade vrakid. Ja nende juures käidi isegi sügavamal kui 80 meetri. Sama sügaval lebab näiteks ka Estonia vrakk. „See vrakk on isegi madalamal, kui meie võimekus sel ajal oli. Pole ise käinud ega oma silmaga näinud,

kuueastmeline valikuprotsess, mis peaks lõppema 2022. aasta oktoobris. Väljavalitud hakkavad tegutsema koos ESA astronautidega. Andero ütleb, et kosmos on mõnes mõttes samasugune keskkond nagu veealune maailm, selle tundmine on tulnud talle konkursil kasuks. „Konkreetset vastust pole, aga aeg-ajalt tuleb kosmoseagentuurist tööpakkumisi: küll inseneriks, küll värbajaks ja koolitajaks.“

Tuli esivanemate majja Andero Põllu on ilmas palju ringi liikunud ja võimalik, et jõuabki ka kosmosesse. Kuid ikkagi on ta oma juurte juurde tagasi tulnud ning vanavanemate tallu kena kodu rajanud. Kusjuures maja on ta reno-

Kosmos on mõnes mõttes samasugune keskkond nagu veealune maailm, selle tundmine on tulnud konkursil kasuks.“ Andero Põllu

aga see, mida ma kõrvalt näen ja vana demineerijana tean, et milline näeb välja lõhatud detail, siis võib küll öelda, et seal on lõhatud,“ on kogenud miinituuker veendunud. Kui tehtaks ettepanek Estonia vrakile minekuks, siis oleks Andero ilma igasuguse kõhkluseta kohe nõus. Tal on ju seljataga üle tuhande sukeldumise. Pikemalt kõhklema ei jäänud Andero ka eelmise aasta kevadel, kui Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) kuulutas, et otsib uusi astronaute sõltumata nende päritolust, vanusest, taustast või soost. Järgnes

44 Lõpetanud Tallinna Ülikooli kehakultuuri eriala. 44 Tegutsenud aastatel 2000–2015 Eesti Mereväe tuukrigrupis miinitõrjujana. 44 Töötab Lagedi põhikoolis liikumisõpetajana. 44 Osaleb Euroopa Kosmoseagentuuri astro nautikaprogrammis. 44 Kuulub möödunud aastast EKRE liikmena Väike-Maarja valla volikogusse. 44 Viie tütre isa.

veerinud oma kätega – alustas juba kümmekond aastat tagasi, muidu oleks maja ammu kokku kukkunud. „Merelt tulles ei osanud ma ju tegelikult ehitada ja töö käigus õppisin,“ ütleb ta. Nüüd aga paistab lumehangede vahelt tema kätetöö nagu tõeline piparkoogimajake. Üldhariduskoolis liikumisõpetajana töötav mees läks mõne aja eest koguni Hiiumaa ametikooli palkmajade ehitamist õppima ning plaanib veel mõnele vanale hoonele elu sisse puhuda. Selleks ootab hoovi peal juba paar palgihunnikut. Andero Põllu ise on põline

Väike-M aarja kandi mees, seal sündinud, ja käinud Kiltsi koolis, mis praegusest kodutalust üle põllu kenasti kätte paistab. Viimatistel kohalike omavalitsuste valimistel valiti ta EKRE nimekirjas Väike-Maarja vallavolikogusse, kus võideldakse koos kahe teise rahvuskonservatiiviga nagu kolm musketäri, üritades aastaid vallavõimu juures olnud kakkude elu mitte liiga mugavaks teha. „Ega meiega ei taheta palju arvestada, tundub, et oleme neile segav faktor,“ muigab mees, kes kogus valimistel 245 häält. „Kindlasti mängis siin olulist rolli erakond, meie vallas on tegelikult väga suur EKRE toetus; kui vaid kõik toetajad ka valima tuleks.“ Mis puutub Väike-Maarja valda, siis on Andero hinnangul valla peamiseks mureks see, et seal elavad noored pered ära ei läheks. Parem oleks, kui neid tuleks hoopis juurde. „Iga vallaelanik on oluline, olgu ta noor või vana. Kõik on võrdsed ja kõikidega peaks vallavõim arvestama. Et noored lastega pered tunneksid end vallas hästi – sellel on põhifookus.“ Tekst: Aarne Mäe

www.ekre.ee

1/2022

EESTI EEST!

huumorilisa

kobarkriisikalender

Mida toob tiigriaasta? APRILL

VEEBRUAR 44 10. veebruar: Eesti valitsus keelab ära vesitiigri aasta, sest meil on tiigrihüppe asemel välja kuulutatud viigrihüpe. Hiina saatkond esitab selle peale noodi, millest kultuuriminister (mis ta nimi oligi?) laseb kirjutada eurolaulu. 44 23. veebruar: Riigikogu esimees Jüri Ratas tellib vabariigi aastapäevaks joogid autosse, aga kogemata viiakse need hoopis padukarske Hanno Pevkuri sõidukisse. 44 24. veebruar: tõrvikurongkäik. Lihtsalt, võimsalt. Ja ilma naljata. 44 24. veebruar: kuna president Alar Karis soovis oma vastuvõtule kutsuda ainult väga targad kaasmaalased, peab ta piirduma seekord üksi peegli ees pokaali tõstmisega. 44 27. veebruar: peldikuopositsiooni pelgav Jürgen Ligi ilmub Riigikogu istungile teisaldatava välikäimlaga, kuhu Marko Mihkelson päeva lõpuks kinni jääb.

MÄRTS 44 3. märts: elekter maksab börsil kolm tonni megavatt-tunni kohta. Valitsus korraldab lahendusena kevadtormi, mis viib ööpäevaks elektri 120 000 majapidamisest. „Kõige odavam elekter on elekter, mis on ära,“ sedastab peaminister. 44 8. märts: sots Marianne Mikko avaldab järjekordse raamatu, kus väljendab solvumist selle üle, et teda kolleegide poolt naiseks kutsuti. 44 12. märts: Postimehe endine faktikontrollija, nüüdne Delfi ideoloogiatöötaja Herman Kelomees tühistab lisaks Tõnismäele ka Mustamäe ja Õismäe. „Ilmselt ei jää need viimaseks,“ lisab ta ähvardades. 44 20. märts: Mailis Reps, kes kohvi ei joo, paneb oma Jura kohvimasina oksjonile. Selle saab endale Liina Kersna, kes joob kohvi. Oksjoni tulu kantakse restoranile „Mon Repos“. 44 22. märts: Kaja Kallas leiab naisteajakirja vahelt mingi testi ja saab teada, et tal puudub empaatiavõime. Paraku pole käepärast sõnaraamatut, mis aitaks aru saada, mida „empaatia“ tähendab.

44 1. aprill: Riigikogus võetakse vastu naljakõneseadus, mille oluline punkt sätestab, et huumorit võib teha ainult 1. aprillil. Ülejäänud ajal naljategemine on võrdsustatud vihakõnega ja seetõttu karistatav. 44 10. aprill: välisminister (keegi ei mäleta ta nime) võtab seisukoha. Seejärel võtab ta siiski kohe uuesti istet. 44 17. aprill: endine president Kersti Kaljulaid lahutab oma abielu ja sõlmib uue liidu robotiga. Kristina Kallas on sellest silmnähtavalt häiritud ning unustab, milline oli ta pikk plaan.

44 21. aprill: „Päikesevalitsus“ keelab uudistesaadete ilmateated, sest seal luba takse ainult pilves ilma ja sademeid. 44 30. aprill: Tanel Kiik annab välja määruse, mille järgi ei saa mitte keegi neljandat süsti enne, kui on tehtud kolmas.

MAI

44 1. mai: perearst Karmen Joller saab valitsuselt „Suure kangelase“ diplomi, kuna ta tassib kõik lapsed, kelle kätte saab, kohe süstima. 44 15. mai: Kaja Kallas annab välja oma kõnede kogumiku pealkirjaga „Äää, ööö, üüü… Aga minu vanemad…“. 44 18. mai: Delfi tühistab filmi „Siin me oleme“, kuna seal kõlab fraas „Kust sa, lilleke, siia said?“. 44 24. mai: valitsus kehtestab korra, mille kohaselt peab viirus kinno, restorani või spordisaali sisenedes näitama passi.

JUUNI

44 3. juuni: Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart laseb Estonia teatri juurdeehituse kohale rajada ruumid Korea võitluskunstide jaoks. Estonia teatri repertuaari tuleb hulk idamaist kraami, kaasa arvatud balletid „Parasiit“ ja „Squid Game“. 44 6. juuni: Terviseameti külmladu võtab esmakordselt osa Tallinna saunamaratonist, talvel toimuvad seal aga kava kohaselt Euroopa Meistrivõistlused iluuisutamises. 44 23. juuni: võidupüha paraad peetakse seekord Tootsi tuulepargis.

44 23. juuni: jaanilõkete tegemine on iganenud ja loodust hävitava kombena nüüdsest tühistatud.

44 28. september: kuulus maag Anzori kaotab ära Estonia laevavraki.

JUULI

44 1. oktoober: Kaja Kallas leiab Stenbocki maja raamaturiiulite vahelt järjekordse testi, millest saab teada, millise loomaga ta kõige rohkem sarnaneb. „Kas minus polegi piisavalt oravat?“ imestab Kallas, kui saab teada, et vastuseks on rott. 44 7. oktoober: sotsidest revolutsioonilised madrused korraldavad Toompea lossis taas tormijooksu. 44 nimetatakse koroonaviiruse uus tüvi lihtsalt gripiks. Hanerasv on soovituslik. 44 23. oktoober: Eesti Rahvusringhääling hakkab pühapäeva hommikuti näitama nostalgiaseriaali „Teenin Nõukogude Liitu“.

44 2. juuli: majandusminister (kes ta nime enam mäletab, aga tal on vuntsid) korjab kärbete tõttu maanteede äärest liiklusmärgid. 44 7. juuli: Kaja Kallas teeb IQ testi ja saab teada, et leidub ka arve alla saja. „Ega kõikidel ei ole alla saja, näiteks minu vanemad on pensionärid, neil ei ole,“ kommenteerib ta. 44 18. juuli: politsei asub kokku korjama kagupiirile veetud okastraati, et kinkida see Leedule. Traatidest leitakse sinna kinni jäänud kakskümmend jänest, neli rebast, kaks kitse, üks piirivalvekoer ja kolm põgenikku Lähis-Idast. 44 21. juuli: Ott Tänak võtab kaardilugejaks Martin Repinski.

AUGUST

44 5. august: Andrus Ansip toob Palmse mõisas lavale suveetenduse „Pirtsakas mõisapreili ehk häda mõistuse pärast“. Esietendust väisav Kaja Kallas leiab, et sellised ettevõtmised ei lase tal üldse valitseda. 44 11. august: maaeluminister Urmas Kruuse hakkab tooma Pihkva lennujaama kaudu Eestisse põllutöölisi. 44 20. august: president Alar Karis kutsub Kadrioru Roosiaeda ainult väga targad kultuuriinimesed. Kedagi ei tule. 44 30. august: Liina Kersna kuulutab kooliaasta avatuks, pakkudes kõikidele võimaluse ööbida koduõppe asemel koolis.

SEPTEMBER

44 2. september: Kaja Kallas soovib lõpuks tagasi astuda, aga mitte keegi ei soovi tema asemele astuda. 44 9. september: ETV „Ringvaate“ uut hooaega hakkavad Grete Lõbu ja Marko Reikopi asemel juhtima Taivo Piller, Mart Haber ja nende kaksikud. 44 19. september: Martin Repinski hakkab Wolti toidukulleriks. Valijatele veelgi lähemale jõudmiseks ja usutavamana näimiseks teeb ta black face’i, sattudes sellega rassismisüüdistuse alla.

OKTOOBER

NOVEMBER 44 3. november: kapo aastaraamatus kirjeldab üks peatükk eelmise valitsuse kukutamist: „Kutsusime kohale meedia, et anda pressikonverentsil kõikidele huvilistele korraga teada, milline on seis meie majaehitusega, aga Jüri Ratas jõudis juba ähmiga tagasi astuda,“ seisab raamatus. 44 10. november: siseminister Kristian Jaani annab miilitsapäeval välja auhinna kõige ebainimlikumale politseinikule. Auhinnaks on kuldne teleskoopnui. 44 12. november: sotsiaalminister Signe Riisalo helistab Kaja Kallasele ja palub meelde tuletada, mis valdkonna minister ta üldse on; nii tükk aega pole ta midagi teinud.

DETSEMBER 44 1. detsember: rohepöördest vaimustunud valitsusliit keelab talvel ahju kütmise puudega. 44 20. detsember: aasta toiduaineks kuulutatakse kobar-verikäkk. 44 24. detsember: politsei vahistab suur operatsiooni käigus kümneid jõulu vanasid ja päkapikke, kes ahistavad väikseid lapsi. 44 31. detsember: valitsus keelab ilutulestiku, sest teadusuuringute kohaselt levitab see koroonaviirust.

1/2022

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

mälumäng 1. Millise Tallinna sadama territooriumil resideerub Vahipataljon? a) Miinisadama b) Vanasadama c) Lõunasadama 2. Kelle debüütraamat kannab pealkirja „Siniste vagunitega rong" (2021)? Autor on joonistanud ka raamatus olevad pildid. a) Hardi Volmer b) Peeter Simm c) Riho Unt 3. Millist värvi lint pannakse koera rihma külge andmaks märku, et koer vajab oma ruumi ega taha suhelda teiste koerte ja inimestega? a) Punane b) Kollane c) Sinine 4. Möödunud aastal tegi muusik Ingmar Kiviloo oma versiooni Queeni loost „Bohemian Rhapsody“. Millisel pillil Kiviloo lugu esitab? a) Tšellol b) Viiulil c) Flöödil Autor: Erki Evestus

ANEKDOODID Polikliinikus oodatakse kabineti ukse taga analüüside tulemusi. Transsoolise liberaali juurde astub vanemapoolne meestearst. „Noormees, mul oleks teile üks jutt seoses teie meditsiinilise seisundiga, ehk tuleksite minu kabinetti." Transsooline läheb põlema. „Esiteks olen ma preili ja teiseks, kui teiesugusel homofoobil on midagi öelda, öelge nii, et kõik ikka kuuleks!" Järjekorras seisev seltskond teritab kõrvu ja arst teatab piinlikus vaikuses: „Preili, teil on munandivähk."

Tõsiusklik moslem istub Londonis taksosse ja palub taksojuhil raadio kinni keerata, sest tema religioossete vaated nõuavad, et ta ei tohi muusikat kuulata. „Prohvet Muhamedi ajal ei olnud mingit muusikat, ammugi mitte Lääne uskmatute muusikat,“ teatab ta. Taksojuht keerab raadio viisakalt kinni, astub autost välja ja teeb mehele ukse lahti. „Mida te teete?” küsib moslem. „Prohvet Muhamedi ajal ei olnud ka taksosid, nii et kasige välja ja oodake kaamelit!”

Elektripassi saavad kõik need, kes suudavad ise oma elektri eest maksta. Elektripass võimaldab sarnaselt koroonapassile võtta osa ühiskondlikust tegevusest. Peaminister Kaja Kallas otsustab enne maksude tõstmist kõnelda rahvaga. Ta peatab tänaval üsna hästiriietatud mehe: „Kui maksud tõusevad 50 protsendi võrra, kuidas te hakkate elama?” „Arvan, et samamoodi nagu praegu!” „Aga kui tõstame 100 protsenti?” „Arvan, et raha jätkub!” „Aga 500 protsenti?” „Siis arvatavasti ostan endale villa!” „Tõesti? Mis tööd te teete?” „Valmistan kirste!”

Noor ajakirjanik teisele ajakirjani kule: „Kas tead, et kogu valitsus pisteti vangi?” Teine kohkunult: „Kust sa seda teada said?” „Raadios öeldi, et valitsus otsib väljapääsu kinniste uste taga.” Mis on ühist lapse mähkmetel ja peaministril? Mõlemaid tuleb aeg-ajalt vahetada, kusjuures ühel ja samal põhjusel.

Alati leidub kits, kes tõde eitab ja mõtleb välja ilusa vale, oinas, kes seda edasi massidesse levitab, siga, kes lisab omalt poolt veel mingi jälkuse juurde ja lammas, kes seda usub.

malenurk ÜLESANNE:

LAHENDUS:

Max Euwe, 1927. Matt kahe käiguga

Hollandlase Max Euwe 15,5:14,5 võitu 1935. aasta tiitlimatšil venelase Aleksandr Aljehhini üle peetakse male ajaloo üheks suuremaks üllatuseks. Tõsi, juba 1937. aastal võitis geniaalne Aljehhin tiitli tagasi. Noorena Euwe poksis ja tegeles matemaatikaga, hiljem oli aga edukas diplomaat. Ta on ainuke male maailmameister, kes on olnud Rahvusvahelise Maleföderatsiooni (FIDE) president. Tema teened 1972. aasta Spasski–Fischeri legendaarse malematši toimumises on hindamatud. Ülesanne lahendub vahva avakäiguga 1. Lh2-d6!! Ükskõik, kuhu must käib, saab ta järgmisel käigul mati.

Soomlased mõtlesid välja uue joogi – „Somaallane merehädas”. 6cl valget viina + üks rosin.

Valitsus näeb kriisist väljumise ühe lahendusena, et lisaks koroona passile tuleb kasutusele võtta ka elektripass. koostaja Eino Vaher

5. Kui pikk oli 1930. aastatel keskmine eesti mees? Vastavad andmed saadi sõjaväelasi ja üliõpilasi mõõtes. a) 172 cm b) 175 cm c) 178 cm 6. Millise nimega legendaarne baar tegutseb Virtsus? Baar avati 1970. aastatel. a) Põdra Maja b) Murikese c) Mutionu 7. Mitut maakonda läbib PenijõeAegviidu-Kauksi matkarada? Sellel on pikkust 613 kilomeetrit. a) 5 b) 6 c) 7 8. Milline isa Oskari leiutatud masin läheb kaduma „Detektiiv Lotte“ muusikalis? Lotte ja tema sõber Bruno hakkavad seda koos otsima. a) Jäätisemasin b) Siirupimasin c) Suhkrumasin 9. Millise riigi artist on Mikael Gabriel (MG), kellega teeb koostööd Nublu? a) Soome b) Rootsi c) Läti 10. Mis aastal algas Mustamäe linnaosa esimeste majade ehitus? a) 1957 b) 1962 c) 1967 11. EKRE volikogu esimehel, Evelin Poolametsal, on kaks kõrgharidust. Millised need on? a) biotehnika ja arhitektuur b) keemia ja tootedisain c) arstiteadus ja urbanistika

Vastused 1a; 2c; 3b; 4b; 5a; 6c; 7b; 8c; 9a; 10b; 11b

www.ekre.ee

1/2022

EESTI EEST!

Ristsõna vastus: Eelmise lehenumbri ristsõna õige vastus oli „…selles küsimuses kompromissile“. EKRE sümboolikaga kruusi saavad loosi tahtel endale Marge H. Sauelt, Silvi N. Põltsamaalt, Mart L. Vändrast, Heinar K. Tallinnast ja Janika J. Tartust. Palju õnne! Käesoleva numbri ristsõna vastuseid ootame hiljemalt 10. aprilliks 2022 aadressile ajaleht@ekre.ee või Toompuiestee 27, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, Tallinn 10149. Viis õnnelikku õigesti vastanut võidavad endale EKRE sümboolikaga kruusi. Palume ristsõna vastuse juurde ära märkida oma postiaadressi ja selles ajalehenumbris kõige enam meeldinud kirjutise. Aitäh!

______________________________________________________ MINU LEMMIKARTIKKEL SELLES LEHES: ______________________________________________________ Nimi _________________________________________________ Telefon _____________________________________________ Aadress

_____________________________________________