ao
EHT
U NR..I
APRILL 1990
oolteise aa.sta'grr on Eesti akadeemilises elus toimunud, olulised muud,atused,, akad,eemilised. kod.anikud. on hakanud. ko'ralduma proegu uutel, kuid. ajaloos juba liihi
proouitud. alustel. Vana seltsidesse-koworatsioonidesse koondumise ulis-iligustos bnd E,v. Totrtu tilikootis tiiielikult. Kiitt et oldud sellise konaldusega piiriirahut iildriiklikus ulatuses, seda eriti Ees,ti vabariigi teiset kiimnendlt. Siis ,crgunds uiilja ndtr tns, mida meile hdsti tuntud. parteilist nomenklatuuri paraJraseqides u6iks nimetada korporatiiuseks nomenklatuuriks. Samos on o;idonud just iitidpilaskorporctsioonid-seltsid eestlnst sililfta;da Vdlis-Eesti kogukond.ad*. lgatahes pea,me et selline akad.eemiliste kod,anike koondumise uiis on olnud, uiigo elqiiluline ja siit leiab uahest ka pdhjuse, miks need, uanad. struktuurfd nii kiiresti taoitunud on. ag_a kiisimt se.ees, mittega peaksid. iililpilasorganisctsioonid, tegelema. [?Ifid. oleme arutatakse erineuate organisa-tsioonid,e inimeite koh-tumisel sageti ueil sed"a, llil 9"li J' f kuidas- asjgd organisatsioonis ed.eneuad.. Seega on aeel aeg, ktts oma-selrci v6i kor__ - - poratsiooni,eh-itamist pole l6petatud,, oeg, ictts k6ik et {iihe ueel pdris ltitotult. Kuid se-e aeg s-gab ilmselt uarsti mflAaoio siisj?utakse setteni, et artttled,c,, *ir oi ahad,eemiliste intiimorganisatsioonide iilu-onne iilikoolis jc iihisiconnas. ioji, sJaa on ia praegu arutotud,, kuid, mitte eriti tuletmuslikultueet. Juba on kerkinud kiislmns, ja kerkilb ldhiqict ilmselt ueel terouolmo,lt, suhetest uoino,de nd Eesti'cegsete organisatsioonlde jo uute iihenduste aohel. Mittised on need kriteeriumid, mille aluset otsustatckse, kos uns iihendus on see 6ige udi mitte? Paraku taandub seni kiisimusjust sellele - uanad. organisatsioonld. arwstiuod kriititiselt lga uut, artust"yg! se_lle p-iirast, et tunneoad. end,al ajalugu toeks oleuat. Ja oteks uilgakatrrju, kui siin tekiksid lahkhelid tiihiste asjad.e iile, kui uut vormi rilnnataks pelgalt seepdrast, et ta on uus.
kdrgkoolid on seni igaiiks elanud oma elu.Ivfiiid on niiha, et suhted, no;tuke a ;eie Siin on iisna ilmsett kasuks ttilnud, need taastotud. organisatsioonid, Ilrl elaunettqd,. IVImiIle liikmelcsolekut ju ei piira koot, kus 1pitakse, Viihehaaual tiujuneb aga nii,
et iihe *ltsikorporatsiooni keskuseks krliuneb iiks kool, teise keskuseks teine. Janiiaoib oletada suhtlust qikoolide uahel taiesti uuel tasondiL ryiis_iis on palju, millest juba proegu odi liihenal ajal riiiikid,a tuleb. tgt3. aasta siigisel-alustos 'Ulidpilasleht" enam+oiihem samosugtustes olud.es, kerkinud, ja kerkimas oli
hulgalise!! probleeme, kuid.-puudus iilidpilasorgLnisatsioonide tihend.ant uAikoordineeriu kogu. Selleks sai tookord. iniapilaste Une esernikkude (toltoses tiihenduses esindajate) Kogu.,haegu h,akkab 'inidpilasleht" taasilmuma taastatud seltslde jo korporatsioonld.e iihisalgatnsel. Vlib-olla ei ole "ihiopitastehe" togoseiseu kdikide org'anisa{sioonide esind.oiatest koosneu kolleegium niiudid. suure kooldineerimi-sl6imego-kogu, nagu sed.a oti omrra'egne Asemikkude Kogu, kuid. nagu 6eldud,: organisatsioonid ise alles konaldaoad ennast. "ihiapitasleht" saab loodetauasti sellekspinnaks, kus arutatorkse kliki tilalmainitud. ja iilalmainimata probleeme. Selle sisu mdiirouad iira muidugi kirjutajad., kes suures enc/nnses on iilidpilased.. Saagu lahendatud probleemid. ja arenegukirjakultuur! 'i)liOpilasleht" ilmub I kordo ccstos saged.usega kord kuus, Vaheaeg on jaoauaris ning
iaali;.a;,r;rcti;.
AAvo K.,KK