SPES PATRIAE

SPES PATRIAE ÜLIÕ PILASSELTSID JA -KORPORATSIOONID EESTIS

Koostanud Helmut Piirimäe (toimetaja), Toomas Hiio ja Matti Maasikas Kujundanud Rudolf Pangsepp Esikaane fotod: Korporatsioon »Sakala« eestseisus 19 2 1- II - 19 2 2 -1!

Eesti Üliõpilaste Seltsi lipu 50. aastapäeva pidustused juunis (keskel värvimütsiga Johan Kõpp)

Otepääl ,

1954. aasta

Korporatsioon »Ugala« vapp Tagakaane fotod: Korporatsioon »Fraternitas Estica« kommerss Pärast loenguid . . . Korporatsioon »Estonia«, 1870. aastate algus Mitme põlvkonna EÜS-lasi (vasakult teine Aleksander Paldrock, kolmas Karl Menning, seitsmes Johan Kõpp). Foto ajavahemikust 1902-1907

SE LLE RAAMATU VÄLJAAND M IST TOETAS EES TI V ABARIIG I KULTUURI- J A HARIDUS MINISTEERIUM

ISBN 5-460-00217-6

©

Kirjastus »OUon«, 1996

SISUKORD

Saateks. Helmut P iir im ä e .............................................................................................

6 Üliõpilasorganisatsioonide kujunemine keskaegsetes ülikoolides. Üliõpilas­ organisatsioonid saksa ülikoolides 14.-20. sajandil. Toomas Hiio 9 Baltisaksa korporatsioonid Tartus. Toomas Hiio .............................................

26 Ülevaade eesti üliõpilasorganisatsioonide kommetest ja tähtpäevadest.

Robert Tomasson, Toomas Kukk .......................... .....................................

52 Välismärgid. Andres Rekker . . ..................................................................................

66 Eesti Üliõpilaste Selts. Matti Maasikas, Agur Benno ........................................

70 Eesti Üliõpilaste Selts »Põhjala«. Vahur K e e r b e r g ...............................................

86 Korporatsioon »Vironia«. Raigo Sõlg ......................................................................

97 Korporatsioon oFraternitas Estica«. A ivar Lippmaa ..........................................

102 Üliõpilasselts »Liivika«. Elm ar Salumaa ...............................................................

11} Korporatsioon »Sakala«. Lauri Lindström .............................................................

117 Eesti Naisüliõpilaste Selts. Karin Otter ...............................................................

132 Korporatsioon »Ugala«. Mart Loog; Juhani Püttsepp .....................................

139 Korporatsioon »Rotalia«. Toomas Toomsalu ........................................................

147 Korporatsioon »Fraternitas Liviensis«. Uko Maran ..........................................

154 Eesti Üliõpilaste Selts »Veljesto«. Pekka Erelt ....................................................

165 Korporatsioon »Filiae Patriae«. E ne Paaver ...........................................................

176 Korporatsioon »Revelia«. Margo Pajuste ...............................................................

182 Korporatsioon »Tehnola«. Aarto Eipre ....................................................................

187 Üliõpilasselts »Raimla«. Riho Altnurme ...............................................................

194 Korporatsioon »Indla«. Tuuli Keerberg, Ülle Sillasoo ........................................

201 Korporatsioon »Amicitia«. Terje Tari ....................................................................

207 Korporatsioon »Fraternitas Tartuensis«. Tiit Lepp .............................................

215 Eesti Korporatsioonide Liit. Margo Pajuste ............................................................ 219 Eesti Üliõpilasseltside Liit. Rainer Saks ...............................................................

224 Üliõpilaskond Vabadussõjas. Agur Benno .............................................................

237 Allikad ja kirjandus. Toomas Hiio ........................

242

SAATEKS

Spes.patriae (isamaa lootus). Selle pealkirja all tuuakse lugeja ette kogu­ teos üliõpilaste seltsidest ja korporatsioonidest Eestis. Raam atu koosta­ mise mõte tekkis seoses Nõukogude okupatsiooni ajal keelatud, sügavale põranda alla surutud ja pagulusse tõrjutud üliõpilasorganisatsioonide taas­ loomisega 1980. aastate lõpul - 1990. aastate algul. Seltsidel ja korporat­ sioonidel on olnud m äärav osa akadeem iliste traditsioonide taastamisel, nad on meie rahvuslike püüdluste kandjad ja moodustavad ka meie polii­ tilise elu süvahoovuse.

Uuesti sündiva akadeem ilise seltsielu välisteks avaldusvorm ideks on värvim ütsid, -lindid ja muud sümbolid. Pärast pikka vaheaega polegi aga nii kerge öelda, kelle värvid need on ja mida nad tähistavad. V eel vähem teatakse, missugune selts või korporatsioon on teatud värvid e taga, millist osa see on ühiskonnas etendanud ja millised on ta tradit­ sioonid. K äesolev raam at püüab olla abivahendiks, mis aitab tuua sel­ gust.

Raam at on kirja pandud ülõpilasseltside ja -korporatsioonide liik­ mete eneste poolt. Ainult vähesed autorid on noored ajaloolased, ena­ masti on kirjutajad mitteprofessionaalid. K õ iki autoreid on tiivustanud soov tutvustada oma seltsi või korporatsiooni. Vaatam ata redigeerimisele ja teatud ühtlustamispüüdele on eri palad mõneti eriilmelised, aga võib­ olla on autorite omapära koguni vooruseks. K ahju , et kõik akadeem ili­ sed organisatsioonid ei esitanud oma ülevaateid. Seetõttu ei suutnud me täita oma eesmärki täiel määral.

Esitatud palad kokku on tükike ajalugu, eelkõige meie rahvusliku intelligentsi ajalugu. Kaugem aks taustaks on ajaloomagistrand Toomas Hiio (E Ü S) ülevaade üliõpilasorganisatsioonidest Euroopas läbi paljude sajandite ja käsitlus baltisaksa korporatsioonidest Tartus. E esti üliõpilas­ organisatsioonide ajalugu algab rahvuslikust ärkam isajast, kui ülesandeks kujunes pääseda saksastumisest saksakeelses ülikoolis. Esialgu oli see meie vanim a üliõpilasorganisatsiooni - E esti Üliõpilaste Seltsi ajalugu.

20. sajandi algul tekkisid juba mitmed uued organisatsioonid, sealhulgas eesti korporatsioonid. Käesolevas raamatus on kõik organisatsioonid jär­ jestatud vanuse järgi.

Enam ik üliõpilasorganisatsioone sai täie tegevushoo pärast Eesti V abariigi loomist. N ii kaua kui kõneldakse eesti keelt, on põhjust pal­ jastada pea generatsiooni ees, kes läks in corpore Vabadussõtta. Seda sil­ mas pidades on käesolevas raamatus eri temaatiline pala seltside ja kor­ poratsioonide osavõtust Eesti Vabadussõjast. Eesti V abariigi ajal suu­ deti oskuslikult ühendada ülikooliõpingud ja seltskondlik tegevus, kuid seltsid ja korporatsioonid mõjustasid ka ühiskonna vaimuelu tervikuna.

N ad aitasid meie talupoeglikul rahval üles kasvatada euroopaliku harit­ laste põlvkonna. Loodi sõprussidemed naabermaade akadeem iliste üliõpi­ lasorganisatsioonidega.

Nõukogude okupatsiooni algus 17 . juunil 1940 seadis riigi ja rahva juhtivate inimeste kõrval eriti löögi alla meie akadeem ilised organisat­ sioonid. A si ei piirdunud ainult nende likvideerimisega, paljude inimeste tee viis G P U vanglatesse ja vangilaagritesse, paljud kadusid jäljetult. T e i­ sed elasid üle okupatsioonide aastakümned, säilitades aaced, osalt ka organisatsioonide vara. Põranda alla korstnajalga müürituna säilitati E Ü S -i 1884. aastal Otepääl pühitsetud lipp, mis andis meile rahvus­ värvid ja riigile riigilipu. Vapustatuna 19 4 0 .- 19 4 1. aasta terrorist ja õigustatult kartes uusi repressioone, lahkusid tuhanded akadeem ilised kodanikud 1944. aastal kodumaalt. Üsna varsti jätkasid seltsid ja kor­ poratsioonid tegevust paguluses. E ks võõrsil, kodumaast ära lõigatuna olnud eriti va ja kaasvõitleja, konfraatri või kaasvilistlase sõprust ja abi.

Ja siis tuli kodumaal taastamisõhin, noore ja vana põlvkonna teineteise­ leidmine, ülemaailmsete sidemete loomine.

Sellest kõigest räägitakse käesoleva teose kõikides palades. V õ ib ­ olla on see raam at isegi igav oma kordustes, aga peame seda väljaannet ühtlasi ka teatmeteoseks. Võim aldagu see pöörduda vaimus tagasi van a­ isade ja isade noorusaegadesse, siduda meid oma haritlaskonna eelnevate põlvkondadega. Ü ldartiklite järel on võim alike huviliste jaoks esitatud andmed üli­ õpilasorganisatsioonide materjalide kohta E esti A jalooarhiivis.

See raam at ei ole ainult piltide rida ajaloost. See on raamat aka­ deemilisest ftoorusest, meie rahva tulevikulootusest.

Raam atu sünniloos oli köitev kõigi seltside ja korporatsioonide sõb­ ralik ja asjalik koostöö. Raske ja kohati tüütu organisatoorse töö koor­ must selle raamatu kokkuseadmisel kandis stud. hist. M atti M aasikas (E Ü S ), käsikirjad redigeeris ja kiusas autoreid parandusettepanekutega allakirjutanu.

K ä sik irja esialgne variant anti kirjastusse 1992. aasta kevadel. T o i­ metamistöö algas sama aasta sügisel. M ajandusprobleemid raamatu k ir­ jastamisel jätsid autorite ja koostajate töö mõneks ajaks seisma. Alles

1995- aasta kevadel tuli uuesti päevakorrale raamatu ilmumine. E t vä l­ tida trükise kallidust ja seega raskusi selle jõudmisel akadeem ilise luge­ jaskonnani, tuli loobuda koostajate esialgsest kavatsusest esitada iga seltsi ja korporatsiooni värvid värvitrükis.

Seistes oli käsikiri paljuski vananenud, sest aeg oli edasi läinud.

Seltside ja korporatsioonide taastamisõhin oli asendunud akadeemiliste organisatsioonide oma palgejoonte otsingute ja leidmisega okupatsioonist vabanenud Eesti Vabariigis. O li ka muudatusi isikuandmetes. Seetõttu tuli käsikiri üliõpilasorganisatsioonidele uuesti välja jagada, et teha häda­ vajalikke parandusi ja täiendusi. Lootusetu oli leida kõiki autoreid ning seetõttu tuli seltsidel ja korporatsioonidel leida nende töö jätkajaid. Suurt vaeva uue koostöö loomisel selles raamatus vaatluse alla võetud akadee­ miliste organisatsioonidega korrektuuri staadiumis nägi Toom as Hiio (E Ü S).

Helmut Piirimäe (E Ü S )

ÜLIÕPILASORGANISATSIOONIDE KUJUN EM IN E KESKAEGSETES ÜLIKOOLIDES. ÜLIÕPILASORGANISATSIOONID SAKSA Ü LIKO O LID ES 14.-20. SAJANDIL

A lljärgnev on mõeldud üldisema sissejuhatusena Tartus tegutsenud ja tegutsevate baltisaksa ja eesti üliõpilasorganisatsioonide ajalugu käsitle­ vale kogumikule. K una Tartu üliõpilasorganisatsioonide kujunemine ja tegevus oli, suuresti mõjutatud üliõpilastraditsioonidest saksa ülikoolides, on põhjalikumalt käsitletud vaid nende ülikoolide üliõpilasorganisatsioo­ nide ajalugu. Saksa ülikoolide all mõistetakse alljärgnevalt mitte ainult Saksam aal, vaid kogu saksa keeleruumis tegutsenud ülikoole, milliste hulka kuuluvad ka Šveitsi saksakeelsed ja Austria ülikoolid (sealhulgas Breslau (W roclaw) ja Strassburgi (Strasbourg), samuti Tartu ülikool 18 0 2 -18 8 9 ). Ü L IÕ P IL A S O R G A N IS A T S IO O N ID E K U J U N E M I N E K E S K A E G S E T E S Ü L IK O O L ID E S

Euroopa esimesi ülikoole oli 1 1 . sajandi lõpul tekkinud Bologna ülikool Põhja-Itaalias ja 12 . sajandi keskel asutatud Pariisi ülikool. Keskaegsed ülikoolid jaotatakse tekkimisviisi järgi kolme rühma: üliõpilaste ja õpet­ laste vabade ühendustena kujunenud ülikoolid (Pariis, Bologna), ühest ülikoolist lahkunud üliõpilaste ja õpetlaste asutatud uued ülikoolid (O xfordi ülikool Inglismaal ja Palencia ülikool Kastiilias Pariisist lahku­ nute asutatuna, Padova ja mõned teised Itaalia ülikoolid Bolognast lah­ kunute rajatuna) ja paavstide, keisrite, kuningate, kohalike vürstide või linnade asutatud ülikoolid (enamik saksa ülikoole).

Esim estes ülikoolides tegeldi alguses ainult õigusteadusega, mis seis­ nes rooma õiguse uurimises ja retseptsioonis. Paljudest ülikoolide juures tegutsenud õpetlastest ja üliõpilastest said kõrged riigiametnikud. 1 1 . 12 . sajandi ülikoolid on seetõttu väga sarnased 5 .-6 . sajandi Ida-Rooma riigis tegutsenud õiguskoolidega, erinevuseks on vaid see, et need olid riiklikud. M uude teaduste uurimine ja õpetamine ülikoolides algas 1 3 .-

14- sajandil. Ülikoolid olid laialdase autonoomiaga sõltumatud korporat sioonid, mille autonoomiat asupaiga võimude võim alike vaenulike aktide vastu kaitsesid kõrgemate võimukandjate - paavstide või keisrite antud privileegid. Ülikoolilinnade linnavõimude suhe ülikoolidega oli vastuolu line: ühelt poolt oli suure hulga võimudele mittealluvate ja mitte nlnli seadust ja korda au sees pidavate meeste olemasolu linnale häiriv, teiselt poolt aga majanduslikult väga kasulik. Viim ase asjaolu tõttu olid ka lin nad huvitatud heast läbisaamisest üliõpilastega.

Keskaegseid ülikoole valitsesid natsioonid (lad. k. nntio, c. k. u rahvas, rahvus). N eed olid õppejõudude, üliõpilaste või õppejõudude ja üliõpilaste ühendused, mille liikmed olid pärit ühest ja samast piirkon­ nast ja kus liikmeksolek ei sõltunud sellest, millist teadust liige õppis või õpetas. Natsioonidel olid eesõigused, oma sisemised seadused, valitud ametnikud, rahalised vahendid, koolid või loengusaalid, arhiivid, koosolekuruumid, pidustused ja traditsioonid. Tavaliselt oli igal natsioonil ka oma kirik ja kaitsepühak. Natsioonide sissetulekuallikateks olid ühinemismaksud (iga natsiooniga liituja pidi maksma teatud summa), vabatahtli­ kud või statuudijärgscd kingitused ja annetused, bakaläureuste ja magist­ rite maksud, trahvid. Kuna natsiooni sissetulekud sõltusid oluliselt liik­ mete arvust, s. t. sellest, kui suur oli maa-ala, kust pärit isikud võisid natsiooni kuuluda, oli erinevate natsioonide vahel tihti tülisid nende ter­ ritooriumide piiride täpse kindlaksm ääramise pärast.

Tänapäeval loetakse Euroopa vanim a, Bologna ülikooli asutamis­ ajaks aastat 1088, Saksa-Room a riigi keiser Friedrich I Barbarossa ( 1 1 5 5— 119 0 ) andis ülikoolile privileegid ja kinnitas selle statuudi 115 8 . Bolognas tegutses umbes 30 erinevat natsiooni, mis olid rühmitunud kaheks suureks ühenduseks: universitas cismontani, kuhu kuulusid lõunapoolsed, peamiselt Itaalia natsioonid, ja universitas ultramontani, mis ühendas põhjapoolseid natsioone. Eralduspiiriks oli A lpi mäestik, sellest ka nime­ tused. Iga natsiooni eesotsas oli valitav prokuraator (mõnel ka mitu), prokuraatorid valisid omakorda universitas e rektori. Universitas muutub ülikooli sünonüümiks hiljem, algul nimetati kogu ülikooli studio, siit ka

studiosus.

Bologna natsioonid ja universitas’cd olid suletud korporatsioonid, mille peamiseks ülesandeks oli võõram aalastest üliõpilaste huvide kaitse.

Seetõttu ei saanud Bolognast pärit tudengid natsioonidesse kuuluda. N a t­ sioonidesse ei saanud kuuluda ka Bologna kodanikkonda kuuluvad õppe­ jõud. N atsioonidel olid erinevad õigused. K õige suuremad olid saksa natsiooni privileegid: alates 12 6 5. aastast valiti iga viie aasta järel uni­ versitas ultramontani rektoriks saksa natsiooni liige, 15 30. aastal andis keiser K a rl V saksa natsiooni prokuraatorile pfaltskrahvi tiitli, millega muu hulgas kaasnes ka õigus relvakandm ist lubada. Saksa natsioon (lad. k. natin teutonica) ci ühendanud ainult sakslasi, sinna kuulusid ka tšeh­ hid, m oraavlased, leedulased ja taanlased.

Padova ülikooli asutasid 12 2 2 . aastal Bolopmst lulil ........ 1 üliõpila­ sed ja õpetlased. Padova natsioonid olid samuti liitunud iinirrrsitus ds montani’ks ja universitas idtramontani’ks. 14. sajandil Iial..ui 1 'mlov.is tegelema ka muude teadustega peale juura. See tõi kaasa kokkupõrkeni teistega võrreldes suuremaid õigusi taotlevate juuratudengite ja ülejäänud üliõpilaste vahel. 1360. aastal kaotas Padova piiskop tülide lõpetamiseks senised universitas ’ed ära ja asutas uued - universitas juristaruni\ juura tudengitele ja universitas artistarumv ülejäänud üliõpilastele. Esimeses oli 22, teises 7 natsiooni. Universitas juristarum'\% säilis põhjapoolsete ja lõunapoolsete natsioonide eraldatus. A lgul valis kumbki endine 1miversi­ tas endale oma rektori, hiljem valiti universitas juristarumx rektor kor­ damööda kummagi rühma poolt.

K a Padovas ei olnud natsioonid võrdsete õigustega. Selleks, et saada natsioonina tunnustatud, pidi ültramontani'del olema vähem alt kolm liiget, cismontani'del kuus. K ohalikel, Padova ja lähedal asuva Veneetsia natsioonil puudus hääleõigus üldse. K õige suuremad privi­ leegid olid Padovas samuti saksa natsioonil. Rektori või prorektori puu­ dumisel täitsid nende ülesandeid saksa natsiooni prokuraatorid.

115 0 . aasta paiku asutatud Pariisi ülikoolis oli natsioonide süsteem teistsugune. Pariisi ülikooli natsioonide arv - neli - oli kindlaks m äära­ tud, seetõttu olid ka natsioonid suuremad. Sisemiselt jagunesid natsioo­ nid provintsideks eesotsas dekaanidega, provintsid omakorda väiksem a­ teks üksusteks piiskopkondade järgi. D ekaanid valisid natsiooni prokuraatori, prokuraatorid ülikooli rektori. Rektorit v a liv kogu kandis nime­ tust consilium nalionale magnum, esimesed teated rektori valim istest on 1206. aastast. Tähtsuse järjekorras olid Pariisi ülikoolis järgmised nat­ sioonid: 1) gallia (prantsuse; prantslased, itaallased, hispaanlased-portugallased, kreeklased,, hommikumaalased); 2) pikardia (m adalm aalased); 3) normandia; 4) inglise (alates 1367. aastast saksa; inglased, iirlased, šotlased, sakslased, poolakad, skandinaavia rahvad).

Pariisi ülikooli natsioonid olid võrdsete õigustega. Tähtsuse järje­ kord määras vaid häälte andmise järjekorra.

K u ni 15 . sajandi keskpaigani valitsesid natsioonid Pariisi ülikoolis konkurentsitult. 13 . sajandi keskel hakkasid seda süsteemi lõhkuma õpe­ tatud dominikaani ja frantsiskaani mungad, kes natsioonide vastuseisu tõttu tavalisel kombel Pariisi ülikooli õpetama ei pääsenud ja seetõttu omaette, teaduskonda meenutava korporatsiooni asutasid, mida nagu provintsigi juhtis dekaan. V arsti liitusid selle ühendusega ka natsioonide usuteaduse magistrid. 1260. aastaks olid samasugused korporatsioonid asutanud ka kanoonilise õiguse ja meditsiini õppejõud. N eli natsiooni moodustasid seejärel tänapäeva filosoofiateaduskonda meenutava facultas

artium’\, mille privileegiks jäi rektori valimine oma liikmete seast. N atsioonidevahclised konfliktid rektori isiku küsimuses olid sagedased. N ii valiti 1249. aastal kaks rektorit - üks prantsuse ja teine ülejäänud nat­ sioonide poolt. 12 72. aastal valisid oma rektori pikardia natsioon ja mõned magistrid. 14. sajandi alguses muudeti rektori valim ise süsteemi.

Nüüdsest valisid rektori kolme teaduskonna dekaanid ja natsioonide prokuraatorid.

Pariisi ülikooli ja Itaalia ülikoolide natsioonide vahel on olulisi eri­ nevusi. Bologna ja Padova natsioonid olid üliõpilaste ühendused, kes kut­ susid õppejõud ja maksid neile palka. Enam ik õppejõude natsioonidesse ei kuulunud. K a rektor valiti üliõpilaste hulgast. N ii pidi Padova üli­ kooli rektor olema vähem alt 22-aastane, Padovas vähem alt ühe aasta õppinud ja oma sissetulekutest toime tulema. Pariisi natsioonid olid õpetlaste ühendused, kes kõik sugugi mitte õpetamisega ei tegelnud. Ü li­ õpilased olid natsioonidega seotud vaid niivõrd, kuivõrd nad natsioonide õppejõudude loenguid natsioonidele kuuluvates loengusaalides kuulasid.

Pariisi ülikooli rektor valiti õpetlaste seast ja ta oli ülikooli rektor, mitte universitas e kõrgeim ametnik nagu Itaalias. E rin ev oli ka natsioonide seisund avaliku võimu suhtes. K u i Pariisi ülikool asus üha rohkem kesk­ võimu tugevnemise suunas areneva Prantsusmaa pealinnas ja oli oma privileegid saanud Prantsuse kuningalt, siis Itaalia ülikoolid asusid enam­ vähem iseseisvates linnriikides, mis Põhja-Itaalias küll Saksa-Rooma keisririigi koosseisu kuulusid. Vaatam ata keisri privileegidele ohustasid linnad endiselt ülikoolide autonoomiat ja sellega on seletatav kohalike natsioonide ebavõrdne seisund ülejäänutega võrreldes, keiserlikud privi­ leegid aga põhjendavad saksa natsioonide eelisseisundit.

Ü L IÕ P IL A S O R G A N IS A T S IO O N ID S A K S A Ü L I K O O L ID E S Esim ese saksa ülikooli asutas K a rl IV (Saksa ja Tšehhi kuningas 134 6 — 1378 , Saksa-R oom a keiser 13 5 5 - 13 7 8 ) 1348. aastal oma residentsilinnas Prahas. K arl IV oli kasvanud Prantsuse õukonnas Pariisis ja see­ tõttu rajas ta Praha ülikooli Pariisi ülikooli eeskujul. Hiljem asutati ena­ mik saksa ülikoole Pariisi ülikooli eeskujust lähtudes. Praha neli nat­ siooni olid böömi (tšehhi), poola (pärast K rako vi ülikooli asutamist olid liikmeteks peamiselt Sileesia sakslased), baieri ja saksi. K eisri rajatud üli­ kool innustas ka kohalikke vürste ülikoole asutama. 136 4. aastal rajas Poola kuningas K azim ierz Suur ülikooli K rakovis,' 136 5 . aastal A ustria ertshertsog Rudolf IV Viinis, 1386 . aastal Pfalzi kuurvürst Ruprecht H ei­ delbergis. Esim esed linnade asutatud ülikoolid olid K ölni (1388)- ja Erfurdi,.ülikool (139 2 ). Saksa ülikoolides oli tavaliselt neli natsiooni nagu Pariisi ülikoolis, kuid natsioonide mõju oli tunduvalt väiksem kui vana-

dcs ülikoolides. E rfu rd i ülikoolis moodustasid õppejõud kohe natsiooni­ dest eraldi seisvad teaduskonnad, ka rektori valim ine oli E rfurdis tea­ duskondade privileeg. Praha ülikoolis natsioonide laialdased õigused siiski säilisid. 1408. aastal saavutasid Jan Husi (ülikooli rektor 14 0 2 1403 ja 14 0 9 - 14 10 ) juhitud tšehhid, et endised natsioonid saadeti laiali ja nende asemele loodi kolm böömi (tšehhi) ja üks saksa natsioon. Kui Tšehhi kuningas Wenzel selle otsuse järgmisel aastal kinnitas, lahkusid sakslastest õppejõud ja tudengid Prahast ja rajasid Leipzigis uue üli­ kooli, kus asutati meisseni, saksi, baieri ja poola natsioon. Praha ülikool jäi vaid tšehhidele.

Natsioonide osa ülikooli juhtimises, mis saksa ülikoolides kunagi nii suur ei olnud kui Bologna või Pariisi ülikoolis, vähenes aja jooksul veelgi. Leipzigi ülikoolis valis rektori küll consilium nattionale, kuid sinna kuulusid ainult professorid, doktorid, magistrid ja litsentsiaadid. N atsioo­ nid juhtisid vaid filosoofiateaduskonda, mille dekaan valiti nende poolt järjekorras pooleks aastaks. Enamikus ülikoolides säilis ka komme, et natsioonide prokuraatorid olid rektori nõunikeks ja natsioonide esindajad kaasistujaiks rektori kohtus. Ju b a 15 . sajandil oli natsioon saksa ülikooli­ des tihti vaid puhtformaalne nähtus.

Uute, nüüd vaid üliõpilaste organisatsioonide kujunemist soodustas kolleegium ide loomine ülikoolide juures. A lgselt olid kolleegiumid üli­ koolide või eraisikute asutatud ühiselamud vaesem atele tudengitele, kus tihti olid ka loenguruumid ja mis aja jooksul kujunesid omaette õppeasu­ tusteks ülikoolide juures (näit. Sorbonne Pariisis). Kolleegium id olid ka inglise kolledžite lähtekohaks. Paljudes saksa ülikoolides oli kolleegiumi­ des elamine kohustuslik, ühes kolleegiumis elasid ühe piirkonna tuden­ gid. Kolleegium is elamise eest tuli maksta teatav rahasumma, mida nime­ tati bursaks, kolleegiumi elanikke seetõttu bursarius'teks. Nimetus bursa hakkas hiljem tähistama ka kolleegiumi ennast. Siit on pärit tänapäevani kasutatav termin burs (sks. k. Bursch). Bursa’des maakondlikul printsii­ bil kujunenud üliõpilasühendusi ülikoolid enam ei kontrollinud ja need tegutsesid seetõttu poolillegaalselt. Rohkem olid need vastumeelt a vali­ kule võim ule, kelle nõutud vastuabinõusid ülikoolide õppejõud küllalt passiivselt rakendasid. Uusi ühendusi nimetati samuti ?tatio’deks - olid ju ülikoolid ladinakeelsed - , kirjanduses kasutatakse uute natsioonide vanadest eraldamiseks terminit 1Landsmannschaft* Form aalselt säilisid ka vanad natsioonid, kellel polnud enam seost üliõpilastega. Uute üliõpilasühenduste kohta on nende poolillegaalse seisundi tõttu vähe andmeid.

Leipzigi ülikoolis tegutsesid need 15 14 . aastal, 1586. aastal oli H eidel­ bergis kuus Landsmannschaft'i: H elvetia (Šveits), Saxonia (Saksimaa), W estphalia (V estfaal), Belgia, Germ ania inferior (A lam -Saksam aa), G cr*

K u n a eesti iiliõpilasühcndustc ajalugu nii

kaugele m inevikku ci ulatu, terminit Lands­ M õnikord on

mannschaft tavaliselt ei tõlgita (vt. Tõnisson, I. Tartu üliõpilaselu. T artu, 1 9 3 1) . kasutatud terminit omakondlik üliõpilasiihendus.

mauia superior (Ülcm -Saksam aa), mida juhtinud pealikud (Capitanci) pidasid rektoriga läbirääkimisi üliõpilastega seotud konfliktide lahenda­ miseks, mis annab tunnistust ülikoolipoolsest tunnustusest vähem alt de faeto. Uute ühenduste arv ei olnud enam kindel, nüüd sõltus see piirkon­ dadest, kust ülikooli tudengid pärit, ja nende piirkondade piiritlemisest iiliõpilaskonnasisesclt.

Landsmannschaft’idc juurde kuulus 1 6 . - 1 7 . sajandil lahutamatult pennalismiks nimetatud nähtus. Pennalismi all mõistetakse süsteemi, kus esimese aasta tudengeid - pennaale - vanem ad üliõpilased »kasvatasid«, millega tihti kaasnes noore üliõpilase paljaksröövim ine, jõhker vaim ne ja füüsiline mõnitamine. Vanem aid tudengeid nimetati absoluti. Igal pennaalil oli oma absolutus, kelle jaoks ta oli famulus, s. t. midagi toapoisi taolist. Terminist pennaal tuli hilisemasse üliõpilaskeelde gümnaasiumi tähistav termin pennalia. Pennaaliajal - tavaliselt kestis see veidi enam kui aasta - olid pennaali õigused piiratud, ta ei tohtinud kanda relva ja mõnel pool ka kübarasulgi. Üldiseks pennaali tunnuseks olid vanad ja katkised riided, nimelt oli kombeks, et vennastumisel mõne vanema tudengi ettepanekul, millest pennaal keelduda ei võinud, vahetati oma­ vahel kõik ihukatted.

Pcnnalism oli tihedalt seotud Landsmannschaft’ idega, pennaali »kasvatamine« sai toimuda vaid Landsmannscbaft’i siseselt. Landsmannschaft’i vanem ad liikmed kaitsesid pennaali kõigi teiste üliõpilaste võim a­ like rünnete vastu. Seetõttu astusid koos absolutus’ tega võimude katse­ tele Landsm amiscbaffidc tegevust piirata ja pennalismi välja juurida vastu ka pcnnaalid.

Pennaaliaja lõpetas tihti vägivaldne ja mõnitav depositsiooniriitus, millega endine pennaal täieõiguslikuks tudengiks pühitseti. Esim esi k ir­ jeldusi depositsioonist pärineb E rfu rd i ülikoolist 14 8 1. aastast.

Pennalismi tekkimise aeg ci ole täpselt teada, sarnased nähtused on olnud iseloomulikud kõikidele meesorganisatsioonidele (näit. õpipoisi selli - meistri suhted tsunftides) ja sõjaväele. M idagi sarnast oli ka 5 .6. sajandil Ida-Room a õiguskoolides, kus esimese aasta õppureid nime­ tati dupondii. Pennalismi õitseaeg oli 17 . sajandi esimesel poolel, 30-aastase sõja ajal, mil sõjakoledustest tingitud ühiskonna moraalne langus peegeldus ka metsikumaks muutunud »kasvatusviisides« Landsmannschaft’ ides. Rohkem oli pennalism levinud protestantlikes ülikoolides, mistõttu mõned uurijad peavad selle algkoduks Leipzigi ja Wittenbergi ülikooli Saksimaal.

Pennalismi tekkimist võis soodustada ka ametlik süsteem, kus noo­ rele üliõpilasele (keskajal ei olnud ülikooli astujate vanus piiratud, üli­ õpilaste seas oli ka päris lapsi) nimetati ülikooli poolt kasvataja (inspector mõruni), kelleks algul olid õppejõud, hiljem aga vanem ad üliõpila­ sed. Pennalismi levik sundis ülikoole aktiivsem alt Landsmannschaft’ ide vastu võitlem a. Alates 16 13 . aastast on teada Jen a, Frankfurdi, R os­

tocki ja Wittenbergi ülikooli vastavat! aktid. I'.n.i:.t v aastast sõda üri­ tati juba rangemate ediktidega pennalismi piirata, sellised on teada G ies­ seni (1656), Leipzigi (1660) ja Jen a ( 16 6 1, 1663) üliko o lis!, 18. sajandi lõpuks pcnnalism hääbus, asendudes leebema «rebasekasvatusega*.

18. sajandi esimesest poolest 011 andmeid Landsmannschaft 'iile tege­ vusest enamikus saksa ülikoolides. Landsmannschaft"\ eesotsas seisis see nior, kellel olid suured õigused. Sekretär pidas liikmete nimekirja ja kroo­ nikat. Vaesem ad üliõpilased said Landsmannschaft’\ kassast rahalist toe­ tust. E rin evad Landsmannschaft’[d kandsid erinevates värvides linte või rosettc. Sellistest tunnustest on andmeid 1660. aastatest (Rostocki ülikoo­ lis). Samast ajast on teada ka termini rebane (Fuchs) kasutamine. Ü likoolid andsid Landsmannschaft 'e keelavaid määrusi v ä lja kogu 18. sajandi vältel. Sellest hoolimata lubati mõnikord Landsmannschaft ’idel avalikult ja värvides esineda. N ii korraldasid Jena ülikooli L a n d s m a n n s c h a ft ' 1763. aasta 2. mail seitsmeaastase sõja lõpetanud Hubertusburgi rahu tähistamiseks suured pidustused, kus 15 Landsmannschaft'\ oma lippude all esinesid. Lippude hulgas oli ka K ura- ja L iivimaa tudengite Landsniannschaft’\ valge. 1765. aastal keelati Jenas Landsmannschaffid järjekordselt.

Landsmannschaft'id olid suured ja tihti lõdvalt seotud ühendused.

Nende sees hakkasid 18. sajandi keskpaiku kujunema kitsamad sõprus­ konnad, kuhu liikmeid valiti ja mis regulaarselt koos käisid. Selliseid ühendusi nimetati Kränzchen’iteks. Koosviibim istel tegeldi vehklemisega, oluline oli alkoholi pruukimine, nii et kaasaegsed neid üritusi tihti bak­ hanaalideks nimetasid. Kränzcben ite mõju pidi küllalt suur olema, sest mitmetes keelavates ediktides on neid eraldi mainitud. Kränzcben ’ id olid eelkäijateks hilisematele W affencorps’l dele.

Landsmannschaft'i tüüpi organisatsioonid kujunesid ka Põhjam aade ülikoolides ja 17 . sajandi Academia Gustaviana' s. Rootsis ja Soomes püsi­ vad nad tänapäevani (Rootsis kasutatakse terminit nation, Soomes osa-

kunta).

18. sajandil kujunesid vabamüürliku liikumise mõjul Saksam aa üli­ koolides üliõpilasordud. Esim esed vabamüürlaste loožid saksa ülikoolides asutati 1740. aastatel Halles, Jenas ja Göttingenis. Paralleelselt ja ka vastukaaluks vabam üürlastele asutati muid ordusid, näit. Esperance ’i ordu, Coricordia jms. Nagu vabamüürlaste loožides, nii ei olnud ka üli­ koolilinnades tegutsevates teistes ordudes liikmeteks ainult üliõpilased, seetõttu ei saa 18. sajandi esimesel poolel tegutsenud ordusid ja vaba­ müürlaste loožc üliõpilasorganisatsioonide hulka lugeda.

Esim eseks orduks, kus liikmeteks olid ainult üliõpilased, oli 1770. aasta paiku asutatud Amicitia ehk mosellaanidc ordu. Allikates esinev asutamisaasta 174 7 tähistab tegelikult samanimelise, mitte ainult üliõpi­ lastest koosneva ordu asutamist. Amicitia asutasid mosellaanide Landsmannschaft’ist Jenas eraldunud Ülem -Reinim aa üliõpilased, kellest suure

osa moodustasid elsaslascd. Varsti kujunesid Amicitia ioožid ka teistes ülikoolides - alates 17 7 2 Giessenis, Erlangenis hiljemalt 177 8 , Halles 17^0, Göttingenis 17 8 5 - 17 9 5 , Marburgis 1786. aastast. Enam iku nendest asutasid Jenast lahkunud või väljaheidetud tudengid.

1780. aastatel kujunes harmonistide ordu, mõnikord nimetasid nad end ka «mustadeks vendadeks«. M õnedel andmetel olid harmonistid mosellaanide ordust eraldunud haru. Harmonistide sisekord oli vaba­ müürlikuni kui Amicitia 1 , liikmetel oli kaks astet: üldised ja salajased vennad. K a harmonistidel olid Ioožid paljudes ülikoolides.

23. veebruaril 17 7 7 asutati Halles ordu nimega Constantia, neljas suurematest 18. sajandi üliõpilasordudest oli 3. märtsil 177 4 H alles asu­ tatud Unitia. K a kahel viim asel ordul kujunesid Ioožid teistes ülikooli­ des. Unitia' s oli palju L iivim aalt pärit tudengeid, 179 2. aastal oli Jcna Unitia seenioriks liivim aalane von D ahl. Üliõpilasordud olid suletud, range hierarhia ja sisekorraga salaühin­ gud, kuhu uusi liikmeid valiti ja nende vastuvõtm ise üle hääletati. Ordud olid eluaegsed ühendused, endised liikmed koondusid hiljem elukohtades loodud loožidesse. Ordu tähtsamad ametnikud olid seenior ja sekretär, siseelu reglementeeris statuut. Ordude kord või paar kuus kuni kord nädalas toimuvad üldkoosolekud olid looži liikmetele kohustuslikud.

K u igi ordude liikmeskonna kujunemisel ei olnud maakondlik pärit­ olu m äärav, moodustusid ordud siiski peamiselt ühe või mitme kindla piirkonna üliõpilastest. N ii oli enamik Aniicitia liikmetest pärit Reinimaalt, eriti Elsassist (Alsace). Unitia's domineerisid Mecklenburgist pärit tudengid ja baltisakslased.

Ordude vahekord Lands?nannschaft’ idega oli üldiselt vaenulik.

Mõnes ülikoolis (näit. Jenas) kuulusid orduvennad ka Landsmann­ schaft'idesse, moodustades nendes omamoodi koorekihi.

Ordudes oli väga oluline roll sümboolikal. Välism ärgina kandsid orduvennad keskaegsete rüütliordude riste meenutavaid orduriste, millel olid ordu deviisi sõnade esitähed. Ordu deviis oli salajane (harmonistide kummalgi astmel oli oma deviis). O rdude ajast pärineb tänapäevani kasutusel olev täheühend V .C .F . (tol ajal vivat circulus fratrum, e. k. u. elagu vennaskond, tänapäeval üldiselt vivat, crescat, floreat, e. k. elagu, kasvagu, õitsegu). Igal ordul oli püha arv (näit. Amicitia' 1 4; seda tähis­ tas sümbol t t ) . O rdurist rippus kaelas paela otsas, paela vä rv oli unitistidel oranž, Constantia'\ sinine valgete servadega. Peale eelmainitute oli igal ordul ka nn. sirkel, mis oli arenenud vabamüürlaste sirklist ja mis on kaasajani säilinud korporatsioonide vääntähe kujul.

N ii avalik võim kui ka ülikoolid üritasid ordude tegevust lõpetada.

Ordudes nähti kahekordset ohtu, kuna need olid salaühingud ja peale selle ka ülikoolidevahelised. Esim ene suurem ordudevastane aktsioon toimus 1779. aastal Jen a, Giesseni ja Erlangeni ülikoolis: ordud suleti, nende varad ja dokumendid konfiskeeriti. Aktiivsem ad orduvennad hei­

deti ülikoolidest välja. Siiski jätkus ordude tegevus ka pärast seda. 1790. aastatel levisid orduvendade seas Prantsuse revolutsiooni ideed. Lõplikult hääbusid ordud 19. sajandi esimesel veerandil, suutmata vastu pidada uut tüüpi üliõpilasorganisatsioonide konkurentsile. Paljud üliõpilasordude tegevusprintsiibid on säilinud hilisemate, korporatiivsete üliõpilasorgani­ satsioonide siseelus.

Ordude mõjul hakkasid ka Landsmannschaft’ id 18. sajandi lõpul kujunema suletud ja range sisekorraga aateühendusteks. Sel viisil kuju­ nenud uue organisatsioonitüübi tähistamiseks saab sarnasuse tõttu hilise­ mate, Tartus kujunenud baltisaksa ja eesti korporatsioonidega samuti kasutada terminit korporatsioon, mis asendaks tõlkimatut saksakeelset terminit Corps. Saksa keeles on sõna Korporation kasutusel üldnimetu­ sena kõigi 19. sajandil ja 20. sajandi alguses tegutsenud suletud üliõpi­ lasorganisatsioonide kohta.

Tänapäeval loetakse esimesteks koporatsioonideks Saksamaal 1789. aastal Halles asutatud »Guestphaliat« (värvid: roheline - valge - must) ja 1798. aastal Erlangenis rajatud »Onoldiat« (veripunane - valge).

Paralleelselt edasi tegutsevatest Landsmannschaft’\dc%t eristusid korpo­ ratsioonid rangema liikmestaatuse, reglementeerituma siseelu ja nn. elu­ aegsuse põhimõtte poolest, mis tähendas seda, et ülikooli lõpetanud organisatsiooni liige jäi ka edaspidi oma korporatsiooniga tihedatesse sidemetesse. Enne 18 15 . aastat loodi korporatsioonid paljudes saksa ülikoolides. 18 0 4 -18 2 9 tegutses Göttingenis ka baltlaste korporatsioon »Curonia«.

Pärast Napoleoni-vastaste sõdade lõppu 18 15 täienes Saksamaa üli­ õpilaskond paljude Napoleoni vastu sõdinud noorte meestega, keda enam ei rahuldanud üliõpilasorganisatsioonide poollegaalne eksistents, kus põhitegevuseks seltskonnaelu, joomine ja duelleerimine. Võimalus poollegaalselt tegutseda oli kinni makstud apoliitilisusega, vähimgi märk poliitilisest vabamõtlemisest üliõpilasorganisatsioonides tähendanuks nende kohest represseerimist avaliku võimu poolt. Sõdinud ja maailma näinud üliõpilased tõid saksa üliõpilaskonda Saksam aa ühendamist ja demokraatlikke ümberkorraldusi nõudvad ideed. Poliitilise üliõpilasliikumise keskuseks kujunes Jena ülikool, kus 18 1 5 . aastal lõpetasid tegevuse senised korporatsioonid ja nende asemele loodi kõiki Jen a tudengeid ühen­ dav Allgemeine Burschenschaft (edaspidi A B ) , mille deviisiks oli Ehre, Freiheit, Vaterland {au, vabadus, isamaa). Jena eeskujul loodi A B -d ka teistes ülikoolides ning 18. oktoobril 18 17 - Leipzigi Rahvastelahingu 4. aastapäeval - kogunes W artburgi üle 500 A B-m eelse tudengi palju­ dest Saksamaa ülikoolidest ja esitas avalikult oma poliitilised nõudmi­ sed. Samas deklareeriti ka liikumise põhiideed: kõigi üliõpilaste ühtsus, võrdõiguslikkus ja vabadus, kõigi vaim sete ja kehaliste võimete arenda­ mine kristlikus ja isamaalises vaimus isamaa teenimiseks. Kogunemine toimus must-puna-kuldsete lippude all, mida ekslikult peeti keskaegse 2 Spcs patriae

17

Saksa riigi värvideks ja millest said A B , hiljem saksa rahvus- ja saja aasta pärast Saksa riigilipu värvid.

1 8 1 8. aastal ühendati kõik saksa ülikoolides tegutsevad A B -d iilcsaksamaaliseks ühenduseks nimega Aügemeine deutsche Burscbenscbaft (A d B ). A ktiivne poliitiline üliõpilasliikumine ja tihe läbikäimine ülikoo­ lide vahel oli vastumeelt Saksa Liidu riikide valitsejatele ja valitsustele.

Ettekäändena A d B keelamiseks kasutati ühe A d B ekstremistliku tiiva liikme, Jena teoloogiatudengi K a rl Ludvvig Sandi õnnestunud atentaati Mannheimis viibinud Vene salanõuniku August von Kotzebue (riigitege­ lane ja literaat, elas pikka aega Tallinnas, Tallinna saksa teatri üks asu­ tajaid, maadeuurija Otto von Kotzebue isa) vastu 23. märtsil 18 19 .

20. septembril 18 19 võtsid Saksa Liidu riikide esindajad Preisi kuninga Wilhelm III ja Austria välism inistri Mettcrnichi dikteerimisel vastu nn.

Karlsbadi otsused (konverents toimus K arlovy V arys), mille põhisisuks oli korra taastamine ülikoolides ja ajakirjandusvabaduse piiramine. A d B keelati, selle liidrid represseeriti. Väiksem as ulatuses represseeriti ka teisi üliõpilasorganisatsioone: tuletati järjekordselt meelde, et nad on kee­ latud.

Põranda all tegevust jätkanud A dB -s tekkisid 1820. aastatel vastu­ olud kahe tiiva - nn. Arminia ja Germania vahel. Esim est on iseloomus­ tatud kui kristlik-isam aalist, kõlbelist, sentimentaalset ja vagatsevat, teise esindajad taotlesid A d B muutmist salajaseks võitlusorganisatsiooniks, olid vaimustatud keskaegsest rüütliromantikast, harrastasid rangelt keelatud kahevõitlusi elu ja surma peale jne. Germania saavutas A dB -s ülekaalu ja 3. aprillil 1833 ründasid selle esindajad koos mõnede linnakodanikega Frankfurdis kohaliku garnisoni peavahti, et algatada ülesaksamaaiist üles­ tõusu Saksamaa ühendamiseks. Kohalekutsutud regulaarväed surusid mässu samal päeval maha. Järgnesid uued ülikoolidevastased repressioo­ nid, sündmust ennast nimetatakse Frankfurdi atentaadiks, ka Frankfurdi üliõpilasputšiks. 28. jaanuaril 1840 eraldusid Arminia ja Germania lõp­ likult. 1845. aastaks kujunes veel kolmaski vool, Teulonia, mis olemuse poolest lähenes kõige enam korporatsioonidele ja eemaldus poliitikast.

E rinevate Burscbenschaft’ide. arv ülikoolides kasvas, piirid voolude vahel hägustusid, enamik Burscbenscbaft’ e võttis endale, nagu korporatsioonidki, maakondadele vih javad nimed. 19. sajandi lõpuks eristas korpo­ ratsioone ja Burscbenscbaft’ e tihti vaid nimetus ja Burscbenscbaft’ ide isa­ maalised põhimõtted.

1820. aastatel A d B mõjul lagunenud korporatsioonid taastati. K o r­ poratsioonid olid 18. sajandi Landsmannschaft’ ide järeltulijad, termin Landsmannschaft kaob sel ajal kasutuselt. Enam ik korporatsioone kuju­ nes mõttekaaslaste ühendusteks, m aakondlik päritolu ei olnud enam liik­ meksoleku m ääravaks tingimuseks. Traditsioonina 18. sajandist ja oma­ moodi märgina õigusjärgsusest säilis vaid maakonnale vih jav nimi (nii olid 19 25. aastal Bonni ülikoolis järgmised korporatsioonid: »Rhenania«,

»Guestphalia«, »Borussia«, »Saxonia«, »Palatiu«, I,m .1-. ■>’I'i-ntonia«). Ideoloogiliselt erinesid korporatsioonid poiii 11 11. 1 1 n 1,1.111■.1■ 1 IU11 schenschaft'idest selle poolest, et idealiseerisid hilisemale, »ki»«l.inlil.u 1< «. elule vastanduvat buršielu ( = üliõpilaselu) ja deklareerisid onu upuliili lisust.

19.

sajandi keskel kujunes kolmas organisatsioonitüüp -

nn. uued

Landsmannschaft’id. N eed olid tavaliselt samas ülikoolis õpinguid jätka­ vate gümnaasiumikaaslastc ühendused, kus uute liikmete vastuvõtmisel kehtis päritoluprintsiip. Mõneti meenutavad uued Landsmannschaft'id Eesti Vabariigi ajal Tartus loodud m aakondlikke üliõpilaskogusid.

19. sajandi algul hakati Saksamaal asutama tehnilisi kõrgkoole, veterinaariakoole, mäeakadeemiaid ja teisi kõrgemaid õppeasutusi. K a nendes koolides kujunes ülikoolide eeskujul korporatsioonide, Burschenschaft’ide ja Landsmannschaft'ide süsteem. A lgul puudusid sidemed üli­ koolide ja kõrgkoolide vastavate üliõpilasorganisatsioonide vahel, kuna kõrgkooliharidust ei loetud võrdväärseks ülikooliharidusega.

Saksam aa ülikoolides ja tehnikakõrgkoolides õppivatel baltlastel olid oma ühendused. N ende tüüp oli täpsemalt m ääratlem ata, vastav kirjandus kasutab terminit baltische Korporation. 1860. aastatel asutati »Baltica« nime kandvad korporatsioonid Zürichi ja Karlsruhe tehnikakõrgkoolis. Esim ene lõpetas tegevuse enne I maailm asõda, teine jätkas sõdadevahelisel ajal tegutsemist D anzigi Tehnikaülikooli juures.

Oma olemuselt olid erinevad korporatiivsed üliõpilasorganisatsioo­ nid paljuski sarnased. Korporatsioone, Burschenschaft’e ja Landsmann­ schaft' e ühendas termin schlagende Verbindungen (e. k. u. võitlevad ühendused!), mis tuleneb nende liikmetele kohustuslikust väljakutse esi­ tamisest duellile auhaavam ise korral (sks. k. unbedingte Satisfaction või unbedingte Genugtuung). Enam asti oli ühendustes kohustuslik ka nn. tingimusmensuur (sks. k. Bestimmungsmensur), mis tähendas kohustust pidada teatava aja jooksul teatav arv kindlate reeglite järgi ja kaitseriie­ tuses kahevõitlusi (mensuure). Mensuurirelvaks oli tavaliselt löögirapiir, auküsimustes peetavatel duellidel kasutati 19. sajandi teisel poolel roh­ kem saablit. O lenevalt auhaavamise raskusastmest võis üliõpilasest solvatu valid a kahe duelliviisi vahel: kaitseriietuses (sks. - lad. k. Säbel cum, S. c.) või ilma (Säbel sine, S. s.). Püstoliduelle üliõpilaste vahel üri­ tati takistada. Üliõpilasorganisatsioonide ja nende liikmete om avahelisi suhteid reguleeris allgemeiner comment, mis kujutas endast omalaadset kodifit­ seeritud tavaõiguse kogumit. Comment'i juurde kuulus aukohtukorraldus, mille kohaselt tegutsevad aukohtud reguleerisid auküsimustes toimuvaid konflikte ja sanktsioneerisid kahevõitlusi. Esim esed comment'id tekkisid 19. sajandi alguses, konkreetne comment kehtis ühe ülikooli piires.

Organisatsioone juhtisid kolmeliikmelised eestseisused

( Chargierte ,

s. o. u. volitatud). Korporatsioonides olid eestseisuse liikmeteks seenior, Fechtwart (vehklemise eest vastutav) ja Schriftwart (sekretär). E ria la ­ kirjanduses tähistatakse korporatsioonide ametnikke vastavalt X ., X X ., X X X ., erandiks on Heidelbergi, Göttingeni, Jena, Leipzigi ja Müncheni ülikool, kus järjekord on vastupidine - X X X ., X X ., X . Organisatsiooni tegevliiget nimetati buršiks, kes kolm semestrit oli aktiivne burš (aktive Burscb, a .B .) kohustusega osaleda kõigil organisatsiooni üritustel, edasi kuni ülikooli lõpetamiseni mitteaktiivne burš (inaktive Burscb , i.a.B.) ilma selle kohustuseta. Organisatsiooni liiget esimesel aastal nimetati rebaseks (Fucbs ). Jagunemine buršideks ja rebasteks toimus 18 2 0 .-18 4 0 . aastatel. Ü liõpilasi, kes korporatiivsetesse organisatsioonidesse ei kuulu­ nud, nimetati metsikuteks (W ilde ), saksa ülikoolides on kasutusel ka ter­ min Renonce. Omaette rühma moodustasid tudengid, kes ei olnud küll ühegi organisatsiooni liikmed, kuid osalesid sageli kindla organisatsiooni üritustel. N eid nimetati kaaskneipijateks {K.onkneipant, ka specieller Renonce; Kneipe - ruum konvendihoones õlle jms. joomiseks). Sõna burš oli tihti ka üldnimetus kõigi immatrikuleeritud tudengite kohta. Ülikooli lõpetanud organisatsiooni liiget nimetati vanahärraks (alter Herr). Kuni 19. sajandi keskpaigani püüdsid võimud takistada vilistlasühenduste loomist, kartes nende mõju üliõpilastele. 19. sajandi teisel poolel vanahärrade ühendused (A H V , Alte Herrn Verband) siiski loodi, need toetasid organisatsiooni majanduslikult, ka saksa üliõpilasorganisat­ sioonide konvendihooned pärinevad seetõttu 19. sajandi teisest poolest.

Loomulikult kaasnes vilistlasühenduste loomisega ka korruptsioonitaoline nähtus, kus värskelt ülikooli lõpetanud korporant sai ametikoha vanema organisatsioonikaaslase kaudu. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul oli suur osa Saksamaa riigitegelastest ja valitsejaperekondade meesliikmetest üliõpilasorganisatsioonide vanahärrad.

Saksa ülikoolide korporatiivsete üliõpilasorganisatsioonide ja Tartu korporatsioonide välism ärgid erinevad üksteisest oluliselt, mistõttu esi­ mestel tuleb pikemalt peatuda. Saksa korporatiivsete üliõpilasorganisat­ sioonide põhiliseks välism ärgiks oli värvilint, mida kanti üle parema õla.

‘E rinevate värviribade arv lindil oli erinev, ulatudes kahest neljani. K õige levinumad olid kolm evärvilised lindid, ka nelja värviribaga lintidel oli tegelikult kolm värvi (näit. H alle korporatsiooni »Neoborussia« värvid : purpur-m ust-valge-m ust). Enam ikus saksa korporatsioonides kannavad värvilinte ka rebased, rebaste värvilinte pole vaid Heidelbergi ja G ö t­ tingeni korporatsioonil. Rebase värvilindil on tavaliselt korporatsiooni kolmest värvist kaks (näit. valg e-m u st-va lg e paljudel korporatsioonidel).

Mõned korporatsioonid annavad samasuguseid linte ka Konkneipant’ idele.

Saksa korporatsioonide peakatted on väga mitmesugused. K õige levinu­ mad tüübid on nn. Stürmer, nn. cerevis (ilma nokata tekkel) ja laiapõh­ jaline tekkel. Korporatsiooni ametnikud kannavad pidulikel puhkudel nööridega husaarikuuest, valgetest pükstest ja kõrgetest kannustega ratsa-

saabastest koosnevaid mundreid (sks. k. Wichs), mille juurde kuuluvad ka särp, rapiir ja korporatsiooni peakate.

K u i korporatsiooni sirkel ehk vääntäht ehtis Tartus vaid mõne kor­ poratsiooni teklipõhja ja oli vapikilbi neljandal väljal, siis saksa korporantidel on oma organisatsiooni sirkel allkirja koostisosa, mis joonista­ takse nime järele. Tartus kasutati/kasutatakse selle asemel korporatsiooni või seltsi nime lühendit (näit. Ph. Karell, Est.; G . Trefjner, Rig. või

]. Hurt, L iv ) .

Pärast A d B keelamist ei tulnud üliõpilasorganisatsioonide ülesaksamaaliste katusorganisatsioonide asutamine pikka aega kõne allagi. 1840. aastate lõpul muutus Saksa riikide valitsuste suhtumine üliõpilasorgani­ satsioonidesse liberaalsemaks ja esimesena asutati 1848. aastal ülikoolide corps’e ühendav Kösener-Senioren-Convents-Verband (Köseni Seenioride K onventide Ühendus, K S C V ). B ad Kösen on linn Saksimaal, kus toi­ muvad K S C V aastakonverentsid. Tehnikakõrgkoolide korporatsioone ühendab Wemheitner SC (asutatud 1863), veterinaaria-, hiljem ka põllumajanduskõrgkoolide korporatsioone Rudolstädter SC (asutatud 1883, ühines 1934 Weinheimer SC-ga).

Burscbenscbaft’e ühendab 1902. aastal asutatud Deutsche Burschenschaft (D B ), mille eelkäijaks oli Allgemeiner Deputierten-Convent (Üldine Esindajate Konvent, asutatud 18 8 1). 19 19 . aastal liitusid D B-ga tehnikakõrgkoolide ja mäeakadeemiate Burscbenscbaft’ e ühendanud Riidesheimer Verband Deutsche Burscbenscbaft (asutatud 1889, 1889— 1900 tegutses nime all Niedervsald-Deputierten-Convent) ja Austria Burschenscbaft’ide katusorganisatsioon Burscbenscbaft der Ostmark (asuta­ tud 1889, 18 8 9 -19 0 7 Linzer-Deputierten-Convent).

Uued Landsmannschaft’\d koondusid 1868. aastal asutatud Deut­ sche Landsmannschaft'1 (18 6 8 -18 7 3 Allgemeiner Landsmannschafterverband), 1906. aastal liitus sellega väheseid 18. sajandist tegutsevaid Landsmannschaft’e ühendanud Verband alter Landsmannschaften ja 19 19 . aastal tehnikakõrgkoolide Landsmannschaft'[dc Verband von

Landsmannschaften deutscher Hochschulen.

1992. aastal tegutses Saksamaa kõrgkoolides 25 suuremat katus­ organisatsiooni. Lühiandmeid olulisemate kohta nendest.* 1.

Kösener-Senioren-Convents-Verband (K S C V , e. k. Köseni See­ nioride Konventide Ühendus). Asutati 1848 Jenas, katkestas tegevuse 19 3 5 , taastati 19 5 1. 19 9 2: 100 korporatsiooni 34 Saksamaa ja Austria ülikooli juures (ja kaks korporatsiooni U SA -s), 2682 üliõpilasliiget ja 14 600 vilistlast. Paukivad ja värvekandvad korporatsioonid. Väljaanne: varem »Deutsche Corpszeitung«, nüüd koos W SC-ga »Der Corpsstudent«.

K S C V -sse kuuluvad ka balti algupäraga Concordia Rigensis (Hamburg) ja Curonia Goettingensis (Göttingen). * Kefiler, H., Mies, H. V ie lfa lt und E in h eit der Convent: Schriftenreihe des C D K / C D A . Aachen, 1992. H eft 1 .

deutschen Korporationsverbandc // D cr

2. Weinheimer Senioren-Convent (W SC, Weinheimi Seenioride Konvent). Asutati 1863 Weinheimis tehnikakõrgkoolide korporatsioonide poolt. 1934. aastal liitus sellega veterinaariakõrgkoolide korporatsioonide Rudolstädter Senioren-Convent. Katkestas tegevuse 19 3 5 , taastati 1952.

19 9 2: 64 korporatsiooni 21 Saksam aa ja Austria (peamiselt tehnika-) kõrgkooli juures, 1800 ülõpilasliiget, 7539 vilistlast. Paukivad ja värve­ kandvad korporatsioonid. V äljaann e: varem »Die Wachenburg«, nüüd vt. K S C V . | 3. Deutsche Burscbenscbaft (D B ). D eviis: Ebre, Freiheit, Vaterland (au, vabadus, isamaa), värvid m ust-punane-kuldne. Enamikus organisatsioonides on liikmeksoleku tingimuseks saksa rahvusest olemine ja läbitud sõjaväeteenistus. Katkestas tegevuse 19 35, taastati 1950 M ar­ burgis. 1992: 128 korporatsiooni 45 Saksamaa ja Austria ülikooli juures, 2280 üliõpilasliiget, 18 960 vilistlast. Osa liikmeskorporatsioone on pau­ kivad, kõik kannavad värve. V äljaanne: »Burschenschaftliche Blätter«.

4. Coburger Convent der Landsmannschaften und Turnerscbaften an deutscben Hocbscbiden (CC, Saksa Ülikoolide Landsmannscbaft’ide ja Turnerscbaft’ ide Coburgi Konvent). Deutsche Landsmannschaft asutati 186 8 Kasselis, katkestas tegevuse 1936. Verb and der Turnerscbaften an deutscben Hochschulen asutati 1872 Berliinis, katkestas tegevuse 19 35.

Pärast sõda korporatsioonid taastati, katusorganisatsioonid ühinesid 19 5 1 Blankenburgis. C C värvid on valge-roh elin e-pu nan e-valge. 19 9 2: 104 korporatsiooni 47 kõrgkooli juures, 19 5 1 üliõpilasliiget, 12 128 vilistlast.

Paukivad ja värvekandvad korporatsioonid. Väljaanne: »CC-Blätter«.

5. Akade?nischer Turnbund (A T B , Akadeem iline Võimlemisühendus). Asutatud 1883 Jena lähedal, katkestas tegevuse 19 3 5 , taastati 1950.

1992: 44 korporatsiooni 35 kõrgkooli juures, 725 üliõpilasliiget, 4258 vilistlast. M ittepaukiv ja värvideta ühendus. K aasajal mõnedes korporat­ sioonides naisliikmed. V äljaanne: »A TB-B lätter«.

6. Korporationsverband an deutscben. Hochschulen (B D IC - varem Buncl Deutscber Ingenieur-Corporationen, Saksa Insenerikorporatsioonide Liit). Asutatud 19 5 1 Koblenz-Ehrenbreitsteinis (esimesed korporatsioonid asutati 20. sajandi alguses, nende tegevus katkestati 19 3 5 - 19 3 6 ) . 1992: 4 1 korporatsiooni 31 kõrgkooli juures, 516 üliõpilasliiget, 4268 vilistlast.

O sa liikmeskorporatsioone on paukivad, kõik kannavad värve. V ä lja ­ anne: »BD IC -Journal«.

7. Cartellverband katholischer deutscber Studentenverbindungen (C V , Saksa Katoliiklike Üliõpilasorganisatsioonide K artell). Asutam is­ ajaks loetakse kartelli sõlmimist 1856. aastal Müncheni korporatsiooni »Aenania« ja Breslau (W roclawi) »Winfridia« vahel. D ev iis: religio, scientia, amicitia, patria (religioon, teadus, sõprus, isamaa). Katkestas tegevuse H itleri võimuperioodil, taastati 1950. aastatel. 19 9 2: 12 2 korpo­ ratsiooni 51 kõrgkooli juures, 5613 üliõpilasliiget, 2 6 4 7 2 vilistlast - suu­ rim korporatsioonide ühendus Euroopas. M ittepaukivad ja värvekand­

vad korporatsioonid, liikmeksoleku kriteeriumiks L iIm Ih U h Viiljiumne: »Academia«.

8. Deutsche Sängerschaft (D S, Saksa Üliõpilaslaulu,',c li .nl' I llicu dus). Asutati 1896 Dresdenis, esimene organisatsioon asutati 1 K19 I cip zigis. D S-i värvid m ust-roheline-kuldne. Katkestas tegevuse llitlcri võimuperioodil, taastati 19 5 1. 1992: 28 korporatsiooni 26 Saksamaa ju Austria kõrgkooli juures, 600 üliõpilasliiget, 3500 vilistlast. Osa liikmeskorporatsioone on paukivad, kõik kannavad värve. V äljaanne: »Deutsche Sängerschaft«.

9. KarteUverband katboliscber deutscher Studentenvereine (K V , Saksa Katoliiklike Üliõpilasseltside K artell). Asutatud 186 3, vanim orga­ nisatsioon - Berliini Katboliscber Leseverein - asutati 18 53. D eviis: religio, scientia, amicitia. Katkestas tegevuse H itleri võimuperioodil, taastati pärast II maailmasõda. 1992: 85 seltsi 44 Saksam aa kõrgkooli juures, 2 2 15 üliõpilasliiget, 18 100 vilistlast. M ittepaukivad ja värvikandmist eitavad seltsid, liikmeksoleku kriteeriumiks katoliiklus. V äljaanne: »Akademische Monatsblätter«.

10. Schwarzburgbund (SB). Asutamiseks loetakse 1858. aastal sõl­ mitud kartelli Ilmenau »Uttenruthia« ja H alle »Tuisconia« vahel. K atk es­ tas tegevuse Hitleri võimuperioodil, taastati 1950 Erlangenis. 19 9 2: 24 korporatsiooni 23 Saksamaa kõrgkooli juures, 378 üliõpilasliiget, 2827 vilistlast. M ittepaukivad korporatsioonid, osa kannab värve. Liikm eks­ oleku tingimuseks kristlikud (evangeelsed) põhimõtted. V äljaanne: »Die Schwarzburg«.

1 1 . Sonderhäuser Verband Akademisch-Musikalischer Verbindungen (SV , Akadeem ilis-M uusikaliste Ühenduste Sonderhausi L iit). Asutatud 1867, deviis: Lied-Freundschaft-V aterland (lau l-sõprus-isam aa). 1992: 29 korporatsiooni 28 Saksamaa ja Austria kõrgkooli juures, 660 üliõpilas­ liiget, 4000 vilistlast. M ittepaukivad ja vä rve mittekandvad korporat­ sioonid, mõnedes ka naisliikmed. Väljaanne: «SV-Zeitung«.

12 . Technischer Kartell-Verband (T C V , Tehniline Kartellühendus).

Asutatud 1903 Bingenis. Tehnikakõrgkoolide katoliiklike korporatsioo­ nide ühendus. Katkestas tegevuse Hitleri võim uperioodil, taastati pärast II maailmasõda. 1992: 16 korporatsiooni 16 Saksam aa kõrgkoolis, 300 üliõpilasliiget,s 1700 vilistlast. M ittepaukivad ja vä rve mittekandvad korporatsioonid, liikmeksoleku tingimuseks katoliiklus.

13 . Verband der wissenschaftlichen katholischen Studentenvereine Unitas (U V , katoliiklike teaduslike üliõpilasseltside ühendus »Unitas«).

Asutatud 1855 (esimene selts asutati 1844), katkestas tegevuse 1938, taastati 1948. D eviis: virtus, scientia, amicitia (voorus, teadus, sõprus), värvid sin in e-valge-kuld n e. 1992: 51 seltsi 40 Saksam aa kõrgkooli juu­ res, ca 1000 üliõpilasliiget, ca 8000 vilistlast. M ittepaukivad ja värve mittekandvad seltsid, mõnedes ka naisliikmed. Liikm eksoleku kriteeriu­ miks katoliiklus. V äljaann e: »Unitas«.

14- Verb and der Vereine Deutscber Studenten (V V D S t, Saksa Ü li­ õpilaste Seltside Ühendus, ka Kyffbäuser Verband). Asutati 1 881 Rothenburg-Kyffhausis Bismarcki-meelsete, Saksamaa sisemist ühinemist taotlevate üliõpilasseltside poolt, tegevuses kohati antisemitismi. V ärvid m ust-valge-punane. Katkestas tegevuse Hitlcri võimuperioodil, taastati pärast II maailmasõda, loobuti antisemitismist. 1992: 36 seltsi 34 Saksa­ maa kõrgkooli juures, ca 600 üliõpilasliiget, ca 4000 vilistlast. Mittepaukivad ja värve mittekandvad seltsid. Väljaanne: »Akademische Blätter«.

15 . Wernigeroder Jagdkorporaüonen-Senioran-Convent (W JSC , W ernigerode Jahinduslike Korporatsioonide Seenioride Konvent). A suta­ tud 19 27, katkestas tegevuse 19 34 , taastati 1956 Hannbveris. 1992: 14 korporatsiooni 14 Saksamaa ja Austria kõrgkooli juures, 2000 üliõpilaslii­ get, 400 vilistlast. Paukivad ja värvekandvad korporatsioonid. V ä lja ­ anne: »W JSC-Journal«.

16. Wingolfsbund (W B, W ingolfi Liit). Asutatud 1860, esimesed korporatsioonid asutati 1826. aastal. Katkestas tegevuse 1936, taastati 1948 Erlangenis. D eviis: Durcb elnen A lles (u. »Ühe läbi kõik«), värvid : m u st-valge-kuldne. 1992: 32 korporatsiooni 31 Saksamaa ja Austria kõrgkooli juures, 6 71 üliõpilasliiget, 3922 vilistlast. M ittepaukivad ja värvekandvad korporatsioonid, liikmeksoleku tingimuseks kristlikud põhi­ mõtted. Väljaanne: »Wingolfsblätter«. W B-ga oli seotud 18 5 0 -18 6 6 T a r­ tus tegutsenud »Arminia« ja on seotud 1994 Tartus taastatud »Arminia«.

Enam ikku eelloetletuid ühendavad omakorda Verband Deutscber Korporatioiisverbände (C D K ) ja vilistlaskogude Convent Deutscber Akade??nkerverbände (C D A ). Lisaks eeltoodutele kuuluvad viimastesse veel: Bund deutscber Studenten , Deutsche Gildenscbaft, Deutsche Hocb-

schul-Burschenschaften, Deutscber Wissenschaftler-Verband, Marburger Konvent, Miltenberg-V/ernigeroder Ring, Niirnberger Convent Technischer Corporationen, Ring katholischer deutscber Burscbenschaften, Wartburg-Kartell. Kokku kuulus 1992. aastal 25 katusorganisatsiooni 988 korporatsiooni ca 24 0 0 0 üliõpilasliikme ja 15 0 0 0 0 vilistlasega.

(19 14 . aastal oli Saksamaal ca 900 korporatsiooni 3 0 0 0 0 üliõpilasliikme ja 100 000 vilistlasega.)

Peale ülalnimetatud ühendustesse kuuluvate tegutsevad Saksamaa ülikoolide juures ka mõned iseseisvad korporatsioonid ja väiksemad ühendused (näit. nn. roheline kartell, kuhu kuulub neli K S C V -st 1970. aastate algul paukimisest loobumise pärast lahkuma sunnitud korporat­ siooni). Ühendustesse ei kuulu ka baltisakslaste korporatsioon »Fraternitas Dorpatensis«.

V aatam ata kõrgkoolide ja tudengite arvu kasvule Saksamaal pärast II maailmasõda, on korporatsioonide ja nende liikmete arv enam-vähem niisama suur, kui see oli 20. sajandi alguses, kokku moodustab see Saksa üliõpilaskonnast alla 10 protsendi. Traditsioonilistele üliõpilasorganisat­ sioonidele oli rängaks katsumuseks 1960. aastate lõpu vasakpoolne-vaba-

meelne »revolutsioon« Lääne ühiskonnas, mis tõi kaasa liikmete arvu vähenemise ja teravad korporatsioonidesisesed konfliktid, eeskätt vilist­ laste ja üliõpilasliikmete vahel. 1980. aastate teisel poolel on traditsioo­ niliste üliõpilasorganisatsioonide populaarsus saksa tudengite seas kasva­ nud, Saksam aa taasühendamine on võimaldanud seni Lääne-Saksa üli­ koolilinnades »paguluses« tegutsenud Ida-Saksa ülikoolide korporatsioo­ nide tegevuse taastamise »oma« ülikoolide juures.

E rinevalt Tartu ja Riia ülikoolist ci ole Saksamaal 20. sajandi algu­ poolel tekkinud naiskorporatsioone pärast II maailmasõda taastatud.

BALTISAKSA KO RPO RATSIO O NID TARTUS

18 0 8 - 19 2 1 18 10 -18 11 18 2 1- 19 4 0 18 2 2 -19 4 0 18 2 3-19 2 1 18 5 0 -18 5 6 18 5 0 - 18 5 7 18 5 7 - 18 6 1 18 6 5 -18 6 6 1S 7 9 -19 4 0 18 8 1-18 9 1 18 8 2 -19 0 5 18 8 4 -18 8 7 19 0 9 -19 18 19 11-19 4 0 18 5 4 - 19 5 1 19 18 - 19 4 0

- »Curonia« (värvid: roheline-sinine-valge) - »Finnonia«* - »Estonia« (sinine-roheline-valge) - >>Dorpati Livonia« (punane-valge-roheline, tekkel puna­ ne-roheline-valge) - »Fraternitas Rigensis« (sinine-punane-valge) - »Baltica« (m ust-roheline-hõbedane) - «Ruthenia*** (oranž-m ust-valge) - »Fraternitas Academ ica Dorpatensis« (roheline-kirsipunane-kuldne) - »Arminia« (m ust-valge-kuldne) - »Neobaltia« (sinine-valge-oranž, tekkel sin in e-oran žvalge) - 19 0 9 -19 4 0 - »Fraternitas Academica« (violetne-helesinine-valge) - »Lettonia«** (roheline-sinine-kuldne) - )>Tarbatonia« (tum esinine-kollane-valge) - »Teutonia« (roheline-roosa-valge, tekkel roosa-roh elin evalge) - »Fraternitas Pharmaceutica« . (alates 1932 »Baltonia«, m ust-helesinine-punane) - »Fraternitas Dorpatensis« (roheline-valge-kuldne) - »Freie deutsche Burschenschaft »Fraternitas Normannia«« (veinipunane-hõbedane-sinine)

1802. aastal taasavatud Tartu ülikool oli ainus saksakeelne ülikool Vene impeeriumis. Tudengid olid enamasti Eesti-, L iivi- ja K uram aalt pärit baltisakslased, ülikoolis õppis ka venelasi, poolakaid ja juute. Eesti ju läti üliõpilaste arv hakkas kasvam a 19. sajandi teisel poolel. * »Finnonia« värvid e kohta andmed puuduvad. ** »Ruthenia« ja »Lettonia« puhul märgitud C h !C !-sse kuulumise aeg.

Kuni 1890. aastateni domineerisid Tartu üliõpilaskonnas baltisaksa korporatsioonid. Esimesed korporatsioonid loodi mankornllil e iiliõpilasühendustena Landsmannschaft’\dena ja kuni 1850. aastani olid termi nid korporatsioon ja La?idsmannschaft Tartus sünonüümid. 1851 aastal loobuti termini Landsmannschaft kasutamisest, kuna selleks ajaks asuta tud uued korporatsioonid lähtusid muudest ühinemispõhimõtetest ja ka osa vanemaid korporatsioone ei olnud selleks ajaks enam ainult ühe piir konna üliõpilaste ühendused. 19. sajandi teisel poolel kujunes Tartule ja hiljem ka Riia Polütehnikumile iseloomulik üliõpilasorganisatsiooni tüüp, mis 011 sarnane Saksamaa ülikoolide korporatsioonidega. Ühinemispõhimõtte alusel võib korporatsioonide ühisesse esindus­ organisse, Chargierten Convent'\ kuulunud organisatsioonid liigitada nelja rühm a: 1. Liikmete maakondliku päritolu põhimõttest lähtuvad schaft’ id ): »Curonia« »Estonia« »Livonia« »Fraternitas Rigensis« 2. Ilma kindlama ühinemispõhimõtteta: »Baltica« »Fraternitas Academica Dorpatensis* »Neobaltia« »Fraternitas Academica« »Tarbatonia« 3. E rialased või liikmete ühistest huvidest lähtuvad: »Arminia« »Fraternitas Pharmaceutica« (»Baltonia«) 4. Rahvuslikud: »Ruthenia« »Lettonia« )>Teutonia«

(Landsmann-

E rin evalt hilisematest eesti korporatiivsetest üliõpilasorganisatsioo­ nidest tekkisid baltisaksa korporatsioonid omakeelse kultuuri õitseajal, neil ei olnud künagi tarvis sihiks seada võitlust kultuurrahvaks saamise nimel. Korporatsioonide tegevuse eesmärgiks oli 18 5 5 . aastal ilmunud '>Regeln für die Corporationen . . .« (vt. lk. 32) järgi ». . . [liikmete] ettevalmistamine tulevaseks isamaale kasu toovaks tegevuseks, hea tooni alalhoidmine üliõpilaste seas, [liikmete] kombelise ja austusväärse käi­ tumise arendamine, seltskondliku kooselu korraldam ine ülikoolis . . .«.

Baltisaksa traditsiooniline korporatiivne iilõpilaselu oli eelkõige »kuldse nooruse« veetmise viis. Sellist korporatiivsust ei saa käsitleda kui mõnele kultuurilisele või varjatult poliitiliselegi eesmärgile allutatud ühtsust, nagu

scc oli eesti organisatsioonide puhul. Baltisaksa korporandid olid balti­ saksa intelligentsi järelkasv, 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse eest­ lastest üliõpilased kuulusid eesti haritlaskonna liidrite hulka.

Korporatiivsuse lahutamatu osa on tihedad sidemed ühenduse liik­ mete vahel. Seetõttu ei kasvanud baltisaksa korporatsioonide üliõpilasliikmete arv tavaliselt üle saja, olles keskmiselt viiskümmend või alla selle. Korporatsioonid olid eluaegsed ühendused, pärast ülikooli lõpeta­ mist astusid endised korporandid vilistlaskogudesse, millel oli suur mõju nii korporatsioonide üliõpilasiiikmctele traditsioonide alalhoidjatena kui ka kogu ühiskonnale tänu liikmetevahelistele tihedatele sidemetele.

A JA L U G U 18 0 2 -18 3 3 Taasavatud Tartu ülikooli üliõpilaste organiseerumine algas 1803. aastal, kui moodustati kõiki üliõpilasi ühendav Bursche?ischaft (e. k. u. Üliõpi­ laskond). Tudengeid oli siis 93. 1809. aastal see lagunes, põhjuseks lahk­ helid erinevatest piirkondadest pärit üliõpilaste vahel Burscbenscbaft'i juhtimise pärast. Tartu ülikooli tudengid olid pärit põhiliselt Eesti-, Liivi- ja Kuram aalt, kitsamalt tähendas see Tallinna, Tartu, R iia ja M iitavi (Kuram aa kubermangu pealinn, praegu Jelgava) gümnaasiumide lõpetanuid. Esimestena eraldusid Kuram aalt pärit üliõpilased, asutades 1808. aastal Landsmannschaft ’i »Curonia«. 1809. aastal loodi vastukaa­ luks »Curoniale« kõiki ülejäänud üliõpilasi ühendav Landsmannschaft »Livonia«, mis järgmisel aastal jagunes kolmeks, eraldusid »Estonia« ja -.Finnonia«.* Aastatel 1 8 1 1 —18 12 kolm viimatinimetatut lagunesid ja 1 8 1 2 - 1 8 1 6 eksisteeris jällegi kõiki üliõpilasi ühendav Burscbenscbaft, mille algühikuteks olid neli teaduskondlikku ühendust — filosoofide, ars­ tide, juristide ja teoloogide liidud. Selle Burscbenscbaft ’i lagunemise tin­ gis »Curonia« teistkordne eraldumine, s. o. taotlus taastada maakondlik süsteem.

Allgemeine deutsche Burscbenscbaft']. (AdB) eeskuju Saksam aal ja Tartu üliõpilaste oganiseerimatus ajendasid ülikooli juhtkonda algatama Allgememe Burscbenscbaft'] asutamist ka Tartus. 18 17 . aastal asutatud Allgemeine Burscbenscbaft saadeti juba 18 18 . aastal võimude survel laiali, põhjuseks kartus politiseerunud A d B mõju ees.

1 8 1 9 - 1 8 3 0 tegutses nn. enge Burscbenscbaft (E B , e. k. kitsas üli­ õpilaskond), mis ühendas ainult asjast huvitatud üliõpilasi. 18 2 1. aastal oldi siiski sunnitud andma hääleõigus E B koosolekutel kõigile üliõpilas­ * 1 8 1 0 - 1 8 1 2 kuulus Soome Tartu Õpperingkonda.

tele, mis tõi jällegi kaasa konfliktid erinevatest piirkondadest pärit tuden­ gite vahel ja E B lagunemise.

18 2 1. aasta sügissemestril asutati Landsmannschaft »Estonia«, 1822 »Livonia« ja 1823 »Fraternitas Rigensis«. »Curonia« oli alates 1808. aas­ tast enam-vähem pidevalt tegutsenud. »Curonia« liikmed olid pärit enamasti Kuram aa maa-aadli hulgast, »Curonias« jälgiti ka kõige rangemalt liikmete maakondliku päritolu print­ siipi. »Estonia« liikmed olid enamasti mitteaadlikud. Eestim aa aadlikud eelistasid ülikoolile sõjaväelist karjääri Peterburi privilegeeritud sõjakoo­ lide kaudu. »Livonia« ühendas Tartu gümnaasiumi lõpetanuid, suur osa liikmetest olid aadlikud. »Fraternitas Rigensise« liikmeskond koosnes ena­ masti mitteaadlikest, kes olid gümnaasiumihariduse omandanud Riias.

18 2 3 - 1 8 3 2 jätkusid Landsmannschaft’\.de\z aluse pannud erinevatest maakondadest pärit üliõpilaste lahkhelid organisatsioonidevaheliste konf­ liktidena. 1827. aastal saavutasid kokkuleppe »Estonia«, »Livonia« ja »Fraternitas Rigensis« ning sõlmisid kartell-lepingu. 18 32. aastaks ühines kartelliga ka »Curonia«. Sama aasta kevadsemestril hakati korraldama kõigi Landsmannschaft'].de eestseisuste liikmete ( Chargierte , e. k. u. voli­ tatud) ühisnõupidamisi - Chargierten Convent’ e (C h lC l). N ende nõu­ pidamiste tulemusena kehtestati 13 . (25. u. k. j.) augustil Allgemeiner Comment (e. k. üldine comment). Allgemeiner Comment ’is olid reeglid korporatsioonide {Landsmannschaft'\ de) asutamise, tegevuse ja tegevuse lõpetamise kohta, C h !C ! eeskirjad, selles käsitleti suhteid metsikute üli­ õpilaste, vilistlaste, muude isikute ja ülikooliväliste organisatsioonidega.

E ra ld i peatükid olid comment’ i vastu eksinute karistamisest, kohtukorral­ dusest, auküsimuste lahendamisest jms. V iim ase peatüki sisuks olid mensuurireeglid. Comment oli illegaalne ja.seetõttu rangelt salastatud. Igal Landsmannschaft’’].1 oli sellest üks käsikirjaline koopia, mis organisat­ siooni likvideerim ise korral tuli kas hävitada või C h!C !-le tagastada.

Comment’ iie alluvate metsikute üliõpilaste jaoks korraldati igal semestril comment'i ettelugemine korporatsioonides. C h!C !-l oli õigus teha comment'i täiendusi ja parandusi. 1832. aasta comment koostati Saksamaa ülikoolides kehtinud, aga ka Tartu ülikoolis varem kasutusel olnud com­ ment’ ide eeskujul.

1828. aastal asutasid poola üliõpilased korporatsiooni (edaspidi korp!) »Polonia«, 1829. aastal vene üliõpilased korp! »Ruthenia«. E s i­ mest tunnustasid kõik Landsmannschaft’ id, »Rutheniat« aktsepteeris vaid »Fraternitas Rigensis«. »Poloniaga« tihedamaid suhteid siiski ei kujune­ nud, 1830. aastal puhkenud Poola ülestõusu tõttu kartsid Landsmannschaft'id, et suhted poolakatega kompromiteerivad neid poliitiliselt.

Landsmannschaft’ id ei haaranud kõiki baltisaksa üliõpilasi.

18 2 3 - 1 8 2 4 tegutses Dörptsche Burschenschaft. nn. frantsiskaanid liidri G . H . Franziuse järgi (viitega omaaegsele mungaordule), 18 2 3 — 1825 Burschenschaft »Teutonia«, nn. gibelliinid asutajate vendade Goe-

bclite järgi (tudenginaljana 13 . sajandil Itaalias tekkinud paavstivastasele ühiskondlikule liikumisele viidates). 18 2 6 - 18 3 3 tegutses järjekordne Allgemeine Burscbenscbaft. N eid organisatsioone eristas Landsmannschaft’ idest vaid nimi ja erinev liikmestaatus, üliõpilasorganisatsioonide süsteemi osas taotlesid nad tagasipöördumist Landsmannschaft’\d& asuta­ mise eelse olukorra juurde ja olid seetõttu viim astega vaenujalal. K aks esimest ei pidanud vastu Landsmannschaft'\At konkurentsile, jõudsalt kasvanud Allgemeine Burscbenscbaft jäi aga ette 18 3 3 . aastal Frankfurdi üliõpilasputši mõjul alanud repressioonidele ja selle liidrid heideti üli­ koolist välja. K eelati ka seni poollegaalsetena tegutsenud Landsmann-

18 3 3 - 18 5 5 18 35. aastal Tartu õpperingkonna kuraatoriks saanud kindral G . C raffström jätkas reaktsioonilist poliitikat üliõpilasorganisatsioonide suhtes.

Keelustatud Landsmannschaft’ id siiski tegevust ei lõpetanud, vaid nime­ tasid end formaalselt ümber kirjandus-, vehklemis- jm. seltsideks ning säilitasid tegelikult poollegaalse seisundi.

1834. aastal kujunes eestseisuste Chargierten Convent' idest oma­ moodi võimuorgan, mis kogunes tavaliselt kord nädalas (vt. lk. 4 1- 4 2 ) .

1840. aasta alguseks tunnustas C h!C !-d võimuorganina ja comment'] üld­ kehtiva koodeksina ka enamik metsikuid üliõpilasi. Sel kombel kujunes omamoodi aristokraatlik poollegaalne üliõpilasvabariik, mille seadustele allusid peaaegu kõik üliõpilased, kuid mille esinduskogu valisid ainult Landsmannschaft’]de liikmed. O saliselt jäid sellest süsteemist väljapoole vaid poola ja vene üliõpilased. 18 35. aastal oli taastunud ka korp! Polonia, kuid Landsmannschaft’ id hoidusid suhetest poolakatega poliitilistel põhjustel. 1843. aastal teatas »Polonia« laialiminekust ja selle endised liikmed keeldusid edaspidi comment’ iie allumast. 1854. aastal jõuti kompromissini - poola üliõpilased loeti vilistlasteks, s. t. neil olid kõik comment’ i garanteeritud õigused, kuid nad ei pidanud alluma teatud kohustustele.

Vene üliõpilaste asend Tartu ülikoolis oli veidi teistsugune - olid nad ju impeeriumi põhirahvuse esindajad. C h !C ! hoidus konfliktidest vene üliõpilastega, vahetevahel sõlmiti lepinguidki, kuid üldiselt jäi vene üliõpilaste suhe C h!C ! ja comment’ iga kuni 1850. aastani ebamääraseks.

2 1. mail (2. juunil) 18 4 1 asutati C h!C ! juures aukohus (sks. k.

Ehrengericht, edaspidi E !G !) , mille ülesandeks oli isiklikul pinnal tekki­ nud tülide reguleerimine, üheks eesmärgiks oli ka liialt levinud kahevõit­ luste piiramine (vt. lk. 4 3-4 6 ).

1847. aastal reformiti Tartu üliõpilaste esindusorgan. C h !C ! lik vi­ deeriti, selle asemele moodustati nn. Esindajate K onvent (sks. k. Repräsenlanten Convent, edaspidi R e p !C !). La?idsmannschaft’ ide senine privi­

legeeritud seisund kaotati. Metsikud üliõpilased jaotnt....... vkisioonideks (sks. k. D ie Sectionen), mis, nagu ka senised ! .tunlsnitiimst baft'\<\, said õiguse valida R ep!C !-le iga 20 vähem alt teist semestril ülikoolis õppiva liikme kohta ühe esindaja. Esim est semestrit ülikoolis olcvntel tudengitel, nn. päris rebastel (sks. k. der erasse Fuchs), hääleõigust ei olnud. Passiivne valimisõigus oli alates kolmandast semestrist. Esindajad pidid iga hääletamisele tuleva küsimuse asjus oma valijatega nõu pidama ja hääletamisel näitama, mitu valijat oli poolt ja mitu vastu. Otsuse tegemisel ei määranud mitte esindajate, vaid valijate lihthäälteenamus (ChICI -1 varem 2/s,). Landsmannschaft'ide liikmeskond ja esindajad olid endiselt püsivad, sektsioonidel mitte. Mõned sektsioonid kujunesid siiski püsivateks ühendusteks (näit. »Baltica Dorpatensis«, »Livonia Rigensis« ja »Fraternitas Academica«).

Uue esinduskogu tegevus takerdus algusest peale erinevate rühmi­ tuste vahelistesse lahkhelidesse, probleeme tekitas ka väga demokraatlik, kuid kohmakas hääletussüsteem. K una Landstnannschaft’ ide ja mõnede sektsioonide esindajad peaaegu alati üksmeelselt hääletasid ja nende seisukoht alati peale jäi, kaotasid metsikud varsti huvi asja vastu ning R ep lC ! muutus töövõimetuks kvoorumi pideva puudumise tõttu. 1849. aasta sügisel R ep lC ! likvideeriti ja taastati ChIC !. Tartu üliõpilas­ konna ajalukku läks R ep lC ! nn. südametunnistuse vabaduse otsusega (vt. lk. 45).

Taastatud C hIC ! lihtsustas uute korporatsioonide asutamist. 1850. aastal loodi sektsioon »Baltica Dorpatensise« baasil korp! Baltica, mille 23-st asutajast 21 olid aadlikud ja samuti 21 asutajaliiget kuramaalased.

E rin evalt muudest organisatsioonidest oli »Baltica« liikmetel keelatud auküsimuste lahendamine muul viisil kui kahevõitlusel. See ja rõhutatult aristokraatlik hoiak tekitas pidevalt konflikte teiste organisatsioonidega ning viis lõpuks »Baltica« laialisaatmiseni 1856. aasta kevadsemestril.

E . Berenti ja A . v. Gerneti arvates ei sobinud »Baltica« Tartu demok­ raatlikku ja tolerantsesse üliõpilasriiki. H. Becker on seisukohal, et kui R e p !C ! sümboliseeris liberaalseid 1840. aastaid, siis »Baltica« loomine andis tunnistust ühiskonnas levinud konservatiivsematest meeleoludest.

1850. aastal liitus C h!C !-ga vene üliõpilaste korporatsioon »Ruthenia«. Rahulolematus comment'i punktiga, mis rõhutas Tartu üliõpilas­ elus saksa traditsioonide tähtsust, viis »Ruthenia« väljaastumiseni C h!C !-st ja laialisaatmiseni 1857.

Seoses uute korporatsioonide loomisega teatas ka osa vanemaid Landsmannschaft’ e, et nad on avatud kõigile soovijatele. Siiski kehtisid 18 5 0 - 1 8 5 1 veel mõned Landsmannschaft’ ide privileegid, nagu õigus otsustada ilma uute korporatsioonide osalemiseta uute Landstnannschaft’ ide lubamise või keelamise, samuti seniste laialisaatmise üle. Kõige »vanameelsem« selles küsimuses oli »Curonia«. 1850. aasta esimesel poo­ lel kaotas küsimus tähtsuse ja termin Landsmannschaft kadus käibelt.

Omamoodi reliktina säilis nimetus Landsmann (L!) organisatsiooni liikme kohta, seda kasutasid ka uued korporatsioonid.

18 52 . aastal reformiti õigusemõistmine üliõpilasasjades (s. o. comment'\ vastu eksimisi puudutavad küsimused). Nüüdsest kuulus sellistes asjades C h!C ! pädevusse vaid otsuse langetamine, asjaolude selgitamiseks asutati juurdluskomisjon (sks. k. Untersuchungs-commission), kuhu igast korporatsioonist valiti kaks juurdluskohtunikku (sks. k. Untersuchungsrichter, U !R !, vt. lk. 4 2 -4 3 ). Ü likooli taasavam ise 50. aastapäevaks 1852 pani C h!C ! välja kolm stipendiumi ä 75 rubla kogu ülikoolis õppimise ajaks. Peale selle m ää­ rati ka ühekordseid 2 0 -3 0 rubla suurusi toetusi.

18 5 5 -18 8 9 1854. aastal suri üliõpilaste poolt vihatud kuraator G . v. Craffström .

Tem a asemele määratud liberaalsema G . F. v. B radkc toetusel lubati Tartu ülikoolis 1855. aastal ametlikult korporatsioonide tegevus.

27. aprillil (9. mail) 1855 ilmusid kaheksateistkümnest artiklist koosne­ vad »Regeln für die Corporationen unter der Studierenden der D orpatschen Universität« (e. k. »Tartu ülikooli üliõpilaste korporatsioonide reeglid«), mis legaliseerisid reaalselt eksisteeriva korporatsioonide süs­ teemi koos esindusorgani ja kohtusüsteemiga. K uigi sellel dokumendil oli kuraatori allkiri, pärines sisu, tegelikult väljavõte Allgemeiner Comment’ist, kärbituna C h!C ! koostatud projektist.

1857. aastal asutati korp! Fraternitas Academ ica Dorpatensis, mis 18 6 1. aastal ebakorrektsuse pärast rahaasjades laiali saadeti.

Am etlikul tunnustamisel olid C h !C !-l osalevate korporatsioonide juhtkondade jaoks ka oma varjuküljed. Ülikool käsitles C h!C !-d kui kogu, mis on vastutav kõigi korporatsioonide liikmete ja comment’\ tun­ nustavate metsikutega seotud korratuste eest. Esim ene tõsisem intsident oli novembris 1858, kui rektor keelas massiliste konfliktide kartuses püs­ toliduellil hukkunud estonus T . W eineri matustel osaleda muudel üliõpi­ lastel peale korp! Estonia liikmete, tehes selle eest vastutavaks C h !C !.

C h !C ! oli sellises olukorras sunnitud teatama enda laialim inekust; kahe päeva pärast koguneti rektori palvel uuesti. Pärast mitmeid selliseid juh­ tumeid saavutati kompromiss: C h!C ! on vastutav vaid siis, kui rikutakse riigis kehtivaid seadusi, ülikooli kehtestatud eeskirju või »Regeln für die Corporationen . . .«. Muudel juhtumitel ülikool enam korporatsioonide asjadesse ei sekkunud.

1859. aastast taotles korporatsioonina tunnustamist W ingolfi Liidu põhimõtteid esindav korp! Arm inia, mis esines W ingolfi värvides (m ustvalge-ku ldne). Takistuseks C h !C ! tunnustuse saavutamisel osutus »Arminia« liikmete eitav suhtumine kahevõitlusesse kui kristliku moraaliga

vastuolus olevasse tülide lahendamise viisi. C hIC ! liikmeks võeti »Arminia« alles 3. (15.) märtsil 1865. Juba järgmise aasta kevadsemestril läks »Arminia« laiali, põhjuseks teiste korporatsioonide halvustav suhtumine ja otseseks ajendiks ülikooli aastapäeva puhul Toomemäel korraldatud ürituste ajal »Arminia«-vastaste pilkelaulude laulmine teiste korporatsioo­ nide liikmete poolt. »Arminia« oli vaid episood 1850. aasta paiku kuju­ nenud teoloogiahuviliste ringi »Theologische Abend« (e. k. »Teoloogiaõhtu«) tegevuses.

1862. aastal organiseerusid metsikud üliõpilased ühenduseks, mida ChIC! nimetas »sektsioonideks« (D ie Sectionen). N eile võimaldati esin­ datus C h!C !-s ja kohtuorganites. 1864. aastal nõudsid »sektsioonid« R eplC ! taastamist. Korporatsioonide üksmeelse vastuseisu tõttu sellele ideele läksid »sektsioonid« sama aasta septembris laiali.

1864. aastal likvideeriti juurdluskomisjon ja selle asemele loodi üliõpilaskohus (sks. k. Burschengericht, edaspidi B !G !) . B !G ! kompe­ tentsi kuulusid kõik comment'i vastu eksimised ja ka otsuse langetamine.

Iga C h!C !-sse kuuluv korporatsioon valis B !G !-sse algul kolm, hiljem kaks liiget (vt. lk. 4 2 -4 3 ).

1870. aastatel C h!C ! aktiivsus vähenes. Ühelt poolt näitab see Tartu üliõpilasriigi stabiliseerumist, teisalt aga ka üliõpilaselu teatavat sumbumist. See aastakümme oli viimane, kui Tartu üliõpilaselule välised tegu­ rid eriti ei mõjunud. Järgm isel aastakümnel hakkasid üha enam mõju avaldam a 1860. aastatel tasahilju alanud venestamine ja kogu riigis kas­ v a v rahulolematus kehtiva korraga.

1870. aastal asutati järjekordne metsikute üliõpilaste ühendus Wildenverband, mille esindajad võeti 1873. aastal ka Ch!C!-sse. Järgm i­ sel aastal teatasid W ildenverband’\ juhid, et kuna »Korporatsioonide reeglid« kehtivad ainult korporatsioonide kohta ja on ainus comment'i osa, mida ka ülikool on tunnustanud, peab igal metsikul olema õigus vabalt otsustada, kas ta tunnustab korporatsioonide loodud comment'i või mitte. Comment'i tunnustamine ei pea olema eelduseks õigusele osa­ leda üliõpilasriigi valitsemises. W ildenverband väitis end esindavat vae­ semate üliõpilaste seisukohta, kellele liitumine korporatsioonidega olevat majanduslikel tingimustel võimatu. C hIC ! lükkas W ildenverband ’i ette­ panekud tagasi ja kui viimane üritas tuge leida ülikooli juhtkonnalt, saatis C hIC ! W ildenverband'i laiali, kuna »selle tendentsid olid üldi­ sele tahtele võõrad«. 1875. aastal endised W ildenverband'i liikmed rukiti (vt. lk. 42).

1874. aastal kehtestati Venemaal üldine sõjaväekohustus, millest üliõpilased olid vabastatud. Seetõttu hakkas ülikoolidesse immatrikuleerujate a rv kiiresti kasvam a. 1890. aastal oli Tartu ülikoolis 18 12 üliõpi­ last. K una korporatsioonide liikmete arvu niisama kiire kasv muutnuks küsitavaks organisatsioonide edasise vastavuse korporatsioonipõhimõtetele, soodustas C h !C ! uute korporatsioonide asutamist. 1879 asutati kor3 Spes patriac

33

poratsioon »Neobaltia«, 1 8 8 1 »Fraternitas Acadcmica« (lagunes 18 9 1, taastati 1909) ja 1884 »Tarbatonia« (saadeti 1887 C h !C ! poolt »Fraternitas Rigensise« nõudmisel laiali).

Eestlaste ja lätlaste rahvusliku eneseteadvuse tõusuga kaasnesid esimesed eesti ja läti üliõpilaste rahvuslike korporatsioonide loomise kat­ sed. Kuna eesti ja läti üliõpilaste arv kasvas kiiresti, nägi C h!C ! rahvuskorporatsioonides ohtu baltisaksa üliõpilasriigi säilimisele. 18 8 1- 18 8 2 pidasid eesti üliõpilased edutuid läbirääkim isi korporatsioon »Vironia« asutamiseks (vt. lk. 48). 1882. aastal võeti siiski C h!C!-sse lätlaste kor­ poratsioon »Lettonia«. Baltisaksa korporatsioonidest erines see ainult liik­ mete rahvusliku kuuluvuse poolest.

18 8 9 - 19 19 Pärast Aleksander III võimuletulekut 18 8 1 algas otsene venestamine ka B alti kubermangudes. Tartu ülikoolis väljendus see järgmistes ümberkor­ raldustes: 1) 1860. aastatel alanud vene keele kasutamise järkjärguline lisan­ dumine õppetöös ja asjaajam ises lõppes venekeelse õpetuse sisseviimisega 1889; 2) 1893. aastal kehtima hakanud »Jurjevi Keiserliku Ü likooli üli­ õpilaste ja vabakuulajate eeskirjad« laiendasid 1884. aastal Venemaa ülikoolide jaoks välja antud üldise ülikoolistatuudi kehtivuse ka Tartu ülikoolile. V astavalt selle statuudi nõudmistele viid i Tartu ülikoolis sisse kursusesüsteem ja loengusundus (ajaloo-keele- ja matem aatika-füüsikateaduskonnas siiski alates 1896. aastast). Statuudiga kaasnesid rahvusli­ kud kitsendused, juute pidi olema alla 5 protsendi üliõpilastest. K eelati abiellumine ülikoolis õppimise ajal; 3) 1894. aastal kehtestati kohustuslik üliõpilasmundri kandmine.

Koos sellega osutus de faeto keelatuks 1862. aastast lubatud avalik v ä r­ vide kandmine; 4) 1897. aastast lubati Tartu ülikooli astuda ka I järgu õigeusu vai­ mulike seminaride lõpetanutel. See madaldas sisseastujate keskmist hari­ dustaset, kuna seminarides antav haridus ei olnud võrreldav gümnaasiu­ miharidusega. Kogu Venem aal pääsesid seminaristid veel vaid V arssavi ja Tomski ülikooli; 5) 1899. aastast lubati Tartu ülikooli immatrikuleeruda vaid nen­ del, kes olid lõpetanud R iia ja Vilno õpperingkonnas või Peterburis asu­ vad gümnaasiumid. See piirang ei kehtinud aga seminaristidele, keda tuli Tartusse endiselt kogu Venemaalt.

Sajandivahetuseks oli Tartu ülikoolist, tunnustatud euroopalikust haridus- ja teaduskeskusest, saanud keskpärane venekeelne kolkaülikool.

Baltisakslasi tuli Tartusse õppima üha vähem. N ad eelistasid kas 1862.

aastal avatud R iia Polütehnikumi või välism aa üliknul. Hu,i I’■iliilc-hni populaarsuse kasvu soodustasid venestuspoliitika:,! tinf.imd i i i i i I m i korraldused keskhariduses. Kuna reaalkoole puudutas Vi iHMiiiniin vähem, vähenes baltisakslastest gümnasistide arv reaalkoolides:.e õppinu minejate arvel. Reaalkoolides ei õpetatud aga klassikalisi keeli, ilma mil leta Tartu ülikooli ei pääsenud. R iia Polütehnikumis ei olnud vanade keelte oskus nõutav. Pealegi pakkus Balti kubermangude tähtsaimaks, muuhulgas ka õpperingkonna keskuseks saanud Riia kõiki suurlinna võ i­ malusi. Tartul olid vaid traditsioonid. R iia Polütehnikumi juures kujunes oma korporatsioonide süsteem, baltisaksa üliõpilaselu oli seal 20. sajandi alguseks tunduvalt aktiivseni kui Tartus.

1893. aasta »Eeskirjadega« muutus ka üliõpilasorganisatsioonide sei­ sund ülikoolis. K u i 1869., 18 7 1., 18 7 5., 1880. ja 1885. aasta «Eeskirja­ des* järgnes tavakohasele lõigule salaühingute keelatusest üliõpilaste seas klausel, mis lubas korporatsioonide moodustamise 18 55. aasta «Korpo­ ratsioonide reeglite« alusel, siis 1893. aasta väljaandes seda enam ci mee­ nutata. Korporatsioonide tegevust küll ei keelatud, kuid nüüdsest olid need vaid sallitud.

1894. aastal oli C h !C ! seoses ühe B !G !-s arutatava kohtuasjaga üli­ koolipoolsete repressioonide ähvardusel sunnitud laiali minema. Samal aastal moodustati nn. fakultatiivne C h !C !, mis eelkäijast erines com­ ment'\ uue tõlgenduse poolest. Seni oli C h IC ! comment'i käsitlenud kui kõigile ülikoolis õppijatele kohustuslikku koodeksit ja comment’i mittctunnustajaid kui teatud mõttes ühiskonnast väljaheidetuid. Tingimustes, kus vene keelt kõnelevad üliõpilased olid saavutamas arvulist ülekaalu ja ülikooli juhtkond senist üliõpilaselu korralduse süsteemi igati muuta üri­ tas, oli C hIC ! tegutsemine samadel alustel võimatu. Uus ChIC! tugines comment'i uuele tõlgendusele: »Comment’iie on kohustatud alluma ainult buršid. Burš on iga immatrikuleeritu, kes comment’i tunnustab.« B a lti­ saksa korporatsioonid ja nende ümber koondunud metsikud eraldasid end seeläbi ülejäänud üliõpilaskonnast. C h !C ! lakkas olemast kogu üliõpilas­ konna esinduskogu.

1894. aastal vähendati ka uue korporatsiooni asutamiseks vajalike asutajaliikm ete arv 30-lt 15-le, 1897. aastal 10-le. Samal aastal katkes 1870. aastatel sõlmitud kartell-leping R iia Polütehnikumi Ch!C -ga, põh­ juseks erinev ‘comment’ i käsitus. 1896. aastal tühistati ka 42 aastat keh­ tinud leping poola üliõpilastega, kes selleks ajaks olid ühinenud Poola Üliõpilaste Seltsiks.

Baltisaksa üliõpilasriigi agooniat meenutavad ümberkorraldused aastatel 18 9 4 -18 9 7 vältisid siiski baltisaksa tudengite ühtsuse lahustumise muukeelsete üliõpilaste massis ja säilitasid senise organisatsioonide süs­ teemi.

1897. aastal sõlmiti kaks uut lepingut. Farm aatsiaüliõpilastel oli ülikoolis eristaatus, neid ei käsitletud mitte üliõpilaste, vaid »farmaatsia

kurni

Farm aatsiaüliõpilaste Selts (sks. k. Verein studierenden Pharmaceuten, asutatud 1872) ja C h !C ! sõlmisid lepingu, mille kohaselt

kuulajatena«.

esimese liikmed kuulusid C h !C ! ja B !G ! jurisdiktsiooni alla vaid juhtu­ del, kui karistusena oli comment'is ette nähtud rukkimine. Samal aas­ tal sõlmiti kartell-leping Peterburi korporatsiooniga »Nevania« (värvid: helesinine-tum esinine-valge, asutatud 184 7; esimene seenior oli 18251826 Tartus farm aatsiat ja 18 4 6 -18 5 2 Peterburis arstiteadust õppinud K . Jordan).

1890. aastal üritasid eesti üliõpilased teist korda korporatsiooni moodustada, seekord nime all »Fraternitas Viliensis«. Y aatam ata »Curonia« ja »Fraternitas Rigensise« vastuseisule saadi C h !C ! nõusolek, uut organisatsiooni keeldus aga tunnustamast ülikooli venemeelne juhtkond (vt. lk. 48).

1905. aasta sündmustega kaasnenud ajutine liberaliseerumine Vene­ maal mõjutas mõnevõrra baltisaksa üliõpilaste seisundit Tartu ülikoolis.

1905. aasta oktoobris Tartut külastanud Venemaa haridusminister kind­ ral G lazov kohtus ka C h !C ! liikmetega. Eelnevalt kohtumisele minevaid üliõpilasi instrueerides hoiatas ülikooli inspektor Tihhom irov ükskõik milliseid palveid või kaebusi esitamast ja ähvardas repressioonidega.

Täiesti ootamatult nii vanameelsele ülikooli juhtkonnale kui ka allasuru­ tud seisundiga omal kombel leppinud korporatsioonidele lubas haridus­ minister Tartu üliõpilasorganisatsioonidele jälle suuremaid vabadusi, seal­ hulgas vahepeal keelatud avaliku värvid e kandmise.

1905. aastal astus C h!C !-st rahvusliku laste »Lettonia«.

liikumise mõjul välja

lät­

A astad 19 0 5 - 19 14 sarnanesid ülikoolis mõnevõrra enne 1889. aas­ tat olnud vabam a ajaga, siiski oli ülikooli õppekeeleks edasi vene keel ja ka üliõpilaskonna rahvuslik koosseis pöördumatult muutunud. Uha rohkem astus ülikooli eestlasi ja lätlasi, kes moodustasid oma organisat­ sioonidega kolmanda rühma baltisaksa ja venekeelsete üliõpilaste kõrval.

Otseselt baltisaksa korporatsioonide süsteemi liitumata jätkasid eestlaste ja lätlaste organisatsioonid ometi baltisaksa üliõpilastraditsiooni.

1909. aastal asutati uuesti korporatsioon »Fraternitas Academica«.

V äikese liikmete arvu tõttu see esialgu C h!C !-sse ei pääsenud, I maa­ ilmasõja tõttu võeti »Fraternitas Academica« Ch!C!-sse alles 1920. aas­ tate algul.

Samal aastal asutati Tartus Venemaa saksa kolonistide korporatsioon »Teutonia«. Sellenimeline saksa korporatsioon oli ka Peterburis (värvid: sin in e-valge-kuld n e).

1 9 1 1 . aastal moodustati Farm aatsiaüliõpilaste Seltsi baasil korporat­ sioon »Fraternitas Pharmaceutica«, millega C h!C ! sõlmis kartell-Iepingu.

Enne I maailmasõda asendas C h !C ! katkenud kartell-Iepingu R iia Polü­ tehnikumi Ch!C-ga otselepingutega sealsete baltisaksa korporatsioonidega

vFraternitas Baltica« (asutatud 1865), »Faternitas Concordia Rigensis« (1869) ja »Rubonia« (1875).

I maailmasõda muutis saksa vähemusrahvuse seisundit Venem aal.

K u i varasema venestuspoliitika all kannatasid kõik muud rahvad, siis seoses Saksamaaga peetava sõjaga raskenes balti- ja volgasakslaste olu­ kord veelgi. Nende korporatsioonidel lubati Tartu ülikoolis küll edasi tegutseda, mis annab tunnistust C h!C!-sse kuuluvate organisatsioonide väliselt suurest lojaalsusest. 19 15 . aastal tuli korporatsioonidel rektori nõudmisel üle minna venekeelsele asjaajam isele. Samal aastal saatis üli­ kooli juhtkond laiali »Teutonia«, mille tegevus näib siiski olevat jätku­ nud kuni 19 18 . aastani.

Seoses sõjaga vähenes üliõpilaste arv, ka baltisaksa korporatsioonide liikmeid oli ohvitseride ja arstidena Vene armee teenistuses.

19 18 . aastal, pärast enamlikku pööret Venem aal ja E esti ning Läti okupeerimist Saksa vägede poolt muutus kohalike baltisakslaste seisund veelgi ebamäärasemaks. Baltisaksa korporatsioonide liikmeid oli 19 18 . aastast Saksa regulaariiksustes, Venem aale sattunud osalesid valgete poo­ lel sealses kodusõjas. Paljud üliõpilased ja vilistlased langesid punase terrori ohvriks, korporante oli eesti enamlaste poolt Venem aale küüdita­ tud mõisnike hulgas. Eesti Vabadussõjas võitlesid baltisaksa korporat­ sioonide liikmed nii E esti sõjaväe koosseisu kuulunud Balti rügemendis kui ka Eesti ja Läti iseseisvuspüüdluste ning enamliku Venem aa vastu võidelnud Landeswehr’ is.

Tartu ülikool evakueeriti I maailmasõjas käigus osaliselt Voroneži.

Pärast Tartu okupeerimist Saksa vägede poolt avati nn. Landesuniversität, mida eesti ^õpilasorganisatsioonid peale korp! Fraternitas Estica boikoteerisid. Saksa korporandid jätkasid loengutel-seminarides käimist.

19 18 . aasta sügisel asus Tartusse sama aasta kevadel lõhenenud Petrogradi üliõpilasorganisatsiooni »Fraternitas Hyperborea« (asutatud 1909, värvid : sinine-hõbedane-veinpunane) Burscbenscbaft’Yiku tiiva »Vaba Saksa Burscbenscbaft »Fraternitas Normannia«« (sks. k. Freie deutsebe Burscbenscbaft »Fraternitas Normannia«) osakond, mis kandis siin 1920. aastani nime »Fraternitas Thervingia«. K u i veenduti, et tege­ vuse jätkamine Petrogradis on võimatu, asus 1920. aasta oktoobris kogu »Fraternitas Normannia« Tartusse oma nime all. Pärast läbirääkim isi C h!C !-ga tunnustas see »Fraternitas Norm annia olemasolu. C h !C ! liik­ meks viim ane ei pääsenud. »Fraternitas Normannia« luges end Saksam aa Allgemeine Burscbenscbaft’i traditsioonide jätkajaks, ei eitanud poliitilist tegevust ja kritiseeris korporatsioone nende suletuse ja üliõpilaselu eri­ lisuse liigse rõhutamise ning kõigele muule vastandam ise pärast.

Eesti V abariigi Tartu Ülikoolis vähenes baltisaksa korporatsioonide mõju veelgi. Vähenes ka korporatsioonide arv - 19 19 . aastal asutati Riias polütehnikumi baasil ülikool ja 19 2 1. aasta alguses otsustasid »Curonia« ja »Fraternitas Rigensis«, kelle tugiala vaatam ata maakondliku ühinemispõhimõttc tähtsuse vähenemisele jäi siiski Läti Vabariigi territooriumile, asuda ümber Riiga. Riiga asus ka korp! Lettonia.

19 19 . aastal muudeti senine Veterinaaria Instituut (18 4 8 -18 7 3 Vcterinaariakool) ülikooli teaduskonnaks. Seal 1854. aastast tegutsenud baltisaksa korporatsioon »Fraternitas Dorpatensis« C h!C !-ga ei liitunud ja lõpetas liikmete vähesuse tõttu tegevuse ( 19 3 1) . Veterinaaride korpo­ ratiivseid traditsioone jätkas »Fraternitas Dorpatensisest« 1929. aastal eraldunud eesti korporatsioon »Fratcrnitas Tartuensis«.

19 3 1. aastal liitus C h!C !-ga »Fraternitas Pharmaceutica« (alates 1932. aastast »Baltonia«).

Tartus jäid baltisaksa korporatsioonid ülejäänud üliõpilasorganisat­ sioonide tegevusest mõneti eemale, nende väljapoole suunatud tegevus piirdus Tartu saksa klubidega. Siiski osaleti Edustuse tegevuses, kus baltisakslastel oli kolm, hiljem kaks kohta ja algul ka üks esindaja E d u s­ tuse eestseisuses (Riia baltisaksa üliõpilasorganisatsioonide katusorganisat­ sioonil Deutsche Studentenschaft zu Riga oli sealses 40-liikmelises esin­ duskogus kolm esindajat).

Tartus olid C h!C !-l lepingulised suhted eesti korporatsioonide »Fraternitas Estica« ja »Vironiaga«, viim ane kuulus sajandi algul Riias asutatuna varem ka R iia Ch!C!-ssc. 1930. aastatel sõlmiti leping Tartu vene korporatsiooniga »Fraternitas Slavia«. . Pärast I maailmasõda kasvas baltisaksa korporatsioonide aktiivsus välissuhtlemises, eeskätt otsiti partnereid saksakeelsete üliõpilasorganisat­ sioonide seast. Kuna »Fraternitas Pharmaceuticak oli kartell-leping oma R iia sõsarorganisatsiooni »Fraternitas Pharmaceutica Rigensisega« (hiljem »Gotonia«), olid Tartu korporatsioonidel otselepingud kõigi R iia C h!C ! liikmetega ja see tegi võimalikuks C h!C !-de vahelise kartelli taastamise.

Sidemetes oldi Saksamaa ülikoolides ja kõrgkoolides tegutsevate balti­ saksa korporatsioonidega, osaleti Saksam aa üliõpilaste kongressidel.

Aktiviseerus ka korporatsioonide vilistlaskogude vaheline koostöö.

1926. aastal ilmus Tallinnas vilistlaskogude ühine »Aukohtukorraldus« ja 1927. aastal asutati Saksa Akadeem iliste Vilistlaskogude Kom itee, mis ühendas Tartu »Estonia«, »Livonia«, »Neobaltia«, »Fraternitas Academica« ja »Fraternitas Pharmaceutica«, Riia »Curonia«, »Fraternitas Rigensise«, »Fraternitas Baltica«, »Fraternitas Concordia« ja »Rubonia« ning endise Peterburi »Nevania« vilistlaskogu. Hiljem ühines sellega ka R iia »Gotonia« vilistlaskogu.

1934- aastal möödus sada aastat C hlC ! a,sutimm<',i Inrlus oli see märkimisväärne seltskondlik sündmus. Tartu ja Riia ülidpilir;nr|’,anisatsioonide kõrval tulid tervitustelegrammid muude hulgus L i i ii/1,ipcalt K . Pätsilt, Saksamaa suursaadikult Eestis, Tartu linnapealt A. I'onisso niit, prorektor J. Uluotsalt.

1939. aastal algas baltisakslaste ümberasumine Saksamaale ja balti saksa üliõpilasorganisatsioonide tegevus Tartus katkes. Pärast Eesti oku peerimist 1940. aastal keelati kõigi üliõpilasorganisatsioonide tegevus.

II maailmasõja järel jätkus baltisaksa korporatsioonide tegevus Saksamaal. Asutati korporatsioonid »Corona Dorpatensis« M arburgis, »Fraternitas Dorpatensis« Münchenis, »Contubernium Dorpatense« Tübingenis, »Hanseatia Dorpatensis« Frankfurdis. Göttingenis taastati 18 0 4 -18 2 9 seal tegutsenud »Curonia Goettingensis«, mis liitus riigisaksa korporatsioonide ühenduse K SC V -ga. Uute baltisaksa korporatsioonide liikmeiks võetakse ka riigisakslast. Endised Tartu ja R iia korporatsioo­ nid on säilinud vilistlaskogude ühendustena, kes kasutavad ka vanu välis­ märke. Pärast sõda vastuvõetud kuuluvad uutesse organisatsioonidesse.

Sidet vanade ja uute baltisaksa korporatsioonide vahel peetakse vilistlas­ kogude ühisorganite kaudu.

JU U D I, V E N E JA L Ä T I Ü L IÕ P IL A S T E K O R P O R A T I IV S E D O R G A N IS A T S IO O N ID T A R T U S Peale »Polonia«, »Ruthenia« ja »Lettonia« tegutsesid Tartus veel mitmed teistest rahvustest üliõpilaste organisatsioonid. Vanim neist oli 1883. aas­ tal asutatud juudi korporatsioon »Limuvia« (värvid: tum esin ine-valgekuldne); juudi üliõpilasühing »Hasmonea« asutati 1923 (helesininekuldne-valge). V ene korporatsioone oli Tartus viis: 19 23. aastal asutatud »Fraternitas Aeterna« (sinine-punane—kuldne) ja »Fraternitas Slavia« (m u st-valge-oranž), 1926. aastal asutatud »Boeteia« (ühines 1 931 »Fraternitas Aeternaga«), 1929. aastal asutatud »Fraternitas Ruthenia« (asu­ tati samal aastal kolmeks aastaks keelatud »Fraternitas Slavia« liikmete poolt, likvideeriti »Fraternitas Slavia« taastamisel) ja naiskorporatsioon *Sororitas Oriens« (asutatud 19 28 ; roosa-hõbedane-sinine;. soror lad. k. õde). 19 27. aastal asutatud läti organisatsioonis »Metraine« kanti puna-valge-Srohelist teklit.

K O R P O R A T S IO O N ID E L I I K M E D J A A M E T N I K U D Baltisaksa korporatsioonid olid eluaegsed ühendused. Esim est aastat kor­ poratsiooni kuuluvat liiget nimetati rebaseks (sks. k. Fuchs). Esim ese semestri rebast nimetati krasse Fuchs (e. k. u. päris rebane), teise semestri rebast gebrannte Fuchs (e. k. u. põletatud rebane). Rebastel puudus hääleõigus korporatsiooni koosolekutel. T avaliselt aasta jooksul

sai rebane tegevliikmeks, selle otsustasid tegevliikmed hääletamisega.

Tegevliikm eid nimetati buršideks, mõnikord kasutati k;i /.undsmaim schaft’ ide ajast pärinevat nimetust Landsmann (mitni. L(tnds/cntr‘) . Ülikooli lõpetanud korporatsiooni liige loeti vilistlaseks (sks. k Phihs ter, P h !). Vilistlaskogud hakkasid kujunema 1840. aastatel, varem oli ülikooli lõpetanute side korporatsiooniga juhuslikuni ja vilist lani' pidi õigust värve kanda tihti eraldi taotlema. Näiteks »Curonias« kaasnes ü li­ kooli lõpetamisega õigus värve kanda ilma seda eraldi taotlemat.t alates 1843. aastast. Laiem as tähenduses käsitleti vilistlastena kõiki saksa üli­ koolide lõpetanuid, ohvitsere, saksa aadlikke ja isikuid, keda (HilCI oli vilistlasteks kuulutanud. A astatel 18 5 4 -18 9 6 loeti vilistlaste hulka ka poola üliõpilased Tartu ülikoolis. Vilistlased laiemas tähenduses olid satisfaktsioonivõimelised, s. t. konflikt nendega auküsimuses kuulus au­ kohtu pädevusse.

19. sajandi teisel poolel kujunes üliõpilasvilistlase eristaatus. 1H81. aastal vastuvõetud comment'i punkti järgi oli iiliõpilasvilistlane igaüks, kes: 1) 011 immatrikuleerunud Tartu ülikooli, kes hetkel ei õpi, kuid võib oma südametunnistuse nimel väita, et ta õpinguid veel lõpetanud pole; 2) õpingute lõpetamise järel pole veel ametisse astunud ja Tartus elades üliõpilasringkondades liigub; 3) on vabakuulaja; 4) on õppinud mõnes teises ülikoolis ja tulnud Tartusse akadeem i­ list kraadi taotlema.

E riliste teenetega isikuid valiti korporatsiooni auvilistlasteks. Sageli tehti seda korporatsiooni ümmargustel juubelitel. Auvilistlane ci pruuki­ nud olla üliõpilasena korporatsiooni kuulunud. N ii olid korp! Estonia auvilistlased K . E . v. Baer, K . Schirren, L . M eyer jt.

Korporatsiooni mittekuuluvaid üliõpilasi nimetati metsikuteks (sks. k. W ilde). M etsikud, kes comment'i tunnustasid, jaotati alates 1840. aastast korporatsioonide vahel ja neid tutvustati comment’ i sisuga. Sel­ lised metsikud allusid üliõpilaskohtu ja C h!C ! jurisdiktsioonile, samas oli neile garanteeritud C h !C ! ja korporatsioonide kaitse. Landsmannschaft’lde juures oli 19. sajandi esimesel poolel ka värve kandvaid met­ sikuid. N eed olid tavaliselt samast maakonnast pärit üliõpilased, kes mõjuvail põhjustel ei soovinud liikmeks astuda, kuid samas olid tihedas läbikäimises La.ndsmamischa.ft’ i liikmetega. Mõnikord säilitasid õiguse värve kanda ka korporatsioonist väljaastunud.

Eristaatusega metsikute seas olid nn. Fechtbodist’ id (Fechtboden ruum vehklemisharjutusteks). N eed olid üliõpilased, kes ei tahtnud kor­ poratsiooni astuda või {Landsmannschaft’ ide ajal) ei saanud seda teha, kuna ei olnud vastavast piirkonnast pärit. N eil oli õigus kasutada kor­ poratsiooni vehklemisruumi (siit ka nimetus), kahevõitluse korral võ i­

deldi nende vastu värvides, Fechtbodist’ i kahevõitluse korral mõne muu korporatsiooni liikmega olid selle korporatsiooni liikmed, mille juurde Fechtbodist kuulus, kohustatud täitma sekundandi, arsti, tunnistaja vms. kohustusi. Hiljem laienes ka Fechtbodist'idele »rebaseajal« kohustus olla abiks kahevõitlustel (sks. k. schleppen, siit ka termin Schleppfuchs).

Korporatsiooni juhtis kolmeliikmeline eestseisus, muude ülesannete täitmiseks valiti mitmeid ametnikke. Tavaline ametiaeg oli üks semester.

Eestseisuse liikmeid nimetati Chargierte (C h !), need olid seenior (t. C h!), subseenior (2. Ch!) ja sekretär (3. C h!). Rebaste kasvatamise ja korporatsioonisisese korra eest vastutas vanamees (sks. k. Fuchsmajor, ka Fuchsoldermann), tähtsamad ametnikud olid veel laekahoidja (sks. k.

Conventscassenvorsteher), laulujuhataja (magister cantandi), majaisa ('Conventsqnartierverwalter ) ja vehklemiseestseisja [Fechtbodenvorsteher, ka magister pauccmdi), kes organiseeris vehklemisharjutusi ja kahevõitlusi. Alates 18 4 1. aastast valis iga korporatsioon kolm aukohtunikku (E !R !) , 18 5 2 -18 6 4 kaks juurdluskohtunikku (U !R !) ja alates 1864. aas­ tast kolm, hiljem kaks üliõpilaskohtunikku (B !R !).

C H A R G IE R T E N C O N V E N T C h !C ! kujunes 1832. aastal korporatsioonide eestseisuste ühisnõupidamisena üldkehtiva comment'i väljatöötam iseks. 1834. aastast oli C h !C ! tavaliselt paar korda kuus (hiljem kord nädalas) kogunev kõrgeim võ i­ muorgan üliõpilasasjades, mille põhiülesandeks oli comment'i kehtivuse garanteerimine. Ch !C ! koosolekud toimusid presideeriva korporatsiooni ruumides, korporatsioonid presideerisid Ch !C!-l semestrikaupa, presideerimise järjekord loositi.

A sjaajam ine C h!C !-l oli kirjalik, laekunud esildised ja ettepanekud arutati C h!C !-l läbi ja tehtud otsused esitati korporatsioonidele arutamiseks-kinnitamiseks. C h!C !-l hääletati põhimõttel: üks korporatsioon üks hääl.

Pärast R e p !C ! laialisaatmist 1849 formuleeriti C h !C ! tegevuse juht­ põhimõtted: 1) C h !C ! esindab korporatsioone kogunenud eestseisuste liikmete kaudu ja on kõrgeim instants comment’ i rikkumisi puudutavais asjus (ala­ tes 1864. aastast kõrgeim apellatsiooniorgan). C h!C !-le apelleeritakse korporatsioonide peale; 2) seaduseelnõude puhul otsustatakse 2lz korporatsioonide häältega (hiljem lihthäälteenam us); 3) Ch !C !-l on õigus keelata korporatsioonil osalemine ja hääleta­ mine (sks. k. Sitz und Stimme) C h!C !-l, kui see ei allu comment’ iie ja Ch !C ! otsustele.

4) C h!C !-l on õigus laiali saata korporatsioon, mille tendentsid on üldisele tahtele võõrad; 5) uue korporatsiooni asutamiseks on nõutav vähem alt 20 (hiljem 30) täieõiguslikust üliõpilasest asutajaliikm e olemasolu, kes on andnud ausõna comment'i tunnustamise kohta; 6) ainult Ch !C ! poolt tunnustatud korporatsioonid tohivad värve kanda; 7) C h!C ! ei tegele poliitikaga.

Nendest põhimõtetest juhindus C h !C ! kuni 1890. aastateni (edas­ pidi vt. lk. 3 4 -3 7 ). Ch !C!-l tekkis tihti erimeelsusi korporatsioonide vahel ja 3. põhimõtte rakendamine või korporatsiooni ajutine väljaastu­ mine polnud sugugi haruldased. T avaliselt jõuti siiski varem või hiljem kokkuleppele ja väljaastunud korporatsioon liitus taas C h!C !-ga. C h!C !-l oli suur tähtsus sinna kuuluvate korporatsioonide jaoks, C h!C ! kaudu suhtlesid üksikud organisatsioonid teiste organisatsioonide ja metsikute üliõpilastega, alates 1855. aastast ka ülikooli juhtkonnaga. Ühtlasi tagas C h!C ! korporatsioonidevaheüse kommunikatsiooni, aidates seeläbi säili­ tada organiseerunud ja ka metsikute baltisaksa üliõpilaste ühtsust.

Õ IG U S S Ü S T E E M Ülikooli autonoomia juurde kuulus ülikooli kohus, mis karistas vä ik ­ semate õigusrikkumiste või ülikooli seaduste vastu eksimise eest. R aske­ mateks karistusteks olid kartser, relegatsioon (eksmatrikuleerimine uuesti immatrikuleerumise õiguseta), consilium abeundi (eksmatrikuleerimine uuesti immatrikuleerumise õigusega) ja riikliku kohtu alla andmine. Üliõpilaste omavahelisi suhteid reguleeriva comment'i vastu eksimi­ sed kuulusid algul C h !C !, hiljem üliõpilaskohtu jurisdiktsiooni alla. K orporatsioonisiseste eksimiste karistamiseks oli igal korporatsioonil oma kohus. Üliõpilaste omavaheline õigussüsteem oli kogu aeg suuremas või väiksemas ulatuses illegaalne, kas või comment'i punkti arvestades, mis keelas ülõpilastel ülikooli kohtule kaevata või seal teise üliõpilase vastu mingeid tunnistusi anda. Erandiks olid vaid rasked üleastumised, nagu vargus, valemängimine jms., mis anti Ch IC ! ja üliõpilaskohtu poolt üli­ kooli kohtu karistada. Üliõpilaskohus karistas comment'i vastu eksimiste eest hoiatuse (sks. k. Warnwig, 19. sajandi teisel poolel see karistus kaotati), laituse (sks. k. Verweis) või rukkimisega (sks. k. Verschiss või Verruf, mis seis­ nes suhtlemise lõpetamises karistatuga, kusjuures suhtlemist rukituga karistati samuti rukkimisega). Rukkim ised jagunesid tähtajalisteks (sks. k. tcmporärer Verschiss) või igavesteks (sks. k. perpetueller Verschiss, alales 1867. aastast siiski maksimaalselt 10 aastat). Rukitud kanti spetsiaal-

nimekirjadesse (sks. k. Verscbiss l.islfii), mr. loru koos comment’iga ette ka metsikutele. Rukkida võis ka illikoolivaliM id isikuid, kes ei olnud vilistlased (sks. k. Knoten), ja organisatsioone ■<> sajandi

sctesse

Tartus kui põhiliselt üliõpilaslinnas oli see mõjuv karistus kiisiliWilistcli' või kõrtsmikele, kelle klientideks olid peamiselt tudengid. Kukklinisc üle otsustas C h!C ! või B !G !, kuid rukkida võisid ka üksikud korporat­ sioonid, pärast hääletamist C h!C !-l laienes suhtlemiskeeld rukituga ka teiste korporatsioonide liikmetele ja metsikutele. 19. sajandi esimesel poolel kehtinud tava, mille järgi rukitu võis end teatava aja möödum i­ sel »välja paukida« (sks. k. auspauken - kahevõitlus iga Ch!C!-sse kuu­ luva korporatsiooni määratud esindajaga karistuse kustutamiseks, kehtis tähtajalise rukkimise korral), hiljem kaotati.

A lates 19. sajandi teisest poolest olid üleastumised ja karistused comment’ is täielikult loetletud (varem osaliselt, comment'\s mitteesinevat, kuid siiski üleastumist karistati analoogia alusel). Konkreetne karis­ tusmäär otsustati hääletamisel, võrdsete häälte korral määrati leebem karistus, rohkem kui kahe ettepaneku korral, kui ühelgi ei olnud ena­ must, määrati karistuseks ettepanekute aritmeetiline keskmine.

1868. aastal otsustati, et väiksemates asjades, mis muidu kuu­ lusid korporatsioonide sisemiste kohtute pädevusse, uuris juhul, kui kaebealusteks olid C h !C !, B !G ! või E ! G ! liikmed, teo asjaolusid B !G !, otsuse aga langetas korporatsioon, mille liige kaebealune oli.

Selline kohtusüsteem töötas häireteta kuni venestusaja alguseni, traditsiooni jätkavad eesti üliõpilasorganisatsioonid oma sarnase õiguskorraldusega.

K A H E V Õ IT L U S E D Kahevõitlus on alates keskajast Euroopa aadlike, ohvitseride ja üliõpi­ laste aukoodeksisse kuulunud auhaavam iste lahendamise viis. Üliõpilaste kahevõitlus oli kõige enam levinud 19. sajandi Saksamaa ülikoolides, kuuludes lahutamatult korporatiivse saksa üliõpilaskultuuri juurde. V a a ­ tamata 19. sajandi teisel poolel alanud duellivastasele liikumisele, on duellid, kuigi väiksem as ulatuses, püsinud Saksamaa korporatiivsetes üli­ õpilasorganisatsioonides tänapäevani.

D uelli eesmärgiks ei ole vastase tapmine, vaid auküsimuse lahen­ damine. D uellikoodeksid keelasid sekundantidel osaleda kahevõitlusel elu ja surma peale. Ilm a sekundantideta kahevõitlust üldiselt seltskond­ likult eii tunnustattud, seda käsitati tapmisena või tapmiskatsena. Auküsi­ muse lahendamiseks (nn. satisfaktsioon - auhaavam ise heastumine, au­ tasu) piisas tavaliselt haavast või eelnevalt kokkulepitud vehklemisvõtete või püstoliduelli korral laskude arvust. Üliõpilaste comment ’is fikseeritud reeglite järgi toimuvat kahevõit­

lust nimetatakse mensuuriks. Kitsam as tähenduses on mensuur distants võitlejate vahel. Erinevate ülikoolide mensuürireeglid olid erinevad.

Baltisaksa korporatsioonide mensuurieeskirjad, millest tühiste muudatus­ tega lähtusid ka eesti korporatsioonid, pärinesid tõenäoliselt 1820. aas­ tatest. 1832. aasta comment'ilc lisati punkt, mille kohaselt mensuuri ees­ märgiks oli satisfaktsioon (varem ühe poole haavata saamine).

Comment'i järgi oli Tartus mensuurirelvaks korvikujulise käekaitsega löögirapiir (sks. k. Korbscbläger), mille tera ei tohtinud olla pikem kui 2 jalga 10 tolli (Reinimaa jalg; tera pikkus seega mitte üle 89 senti­ meetri). R elv oli teritatud 2 5 -3 0 sentimeetri pikkuselt ja pidi olema tömbi otsaga. Vahem aa võitlejate vahel ei tohtinud olla väiksem kui 10 jalga (u. 3 meetrit). Vehklejate vasaku jala taha põrandale tehti krii­ diga märk, üle selle taandumine oli comment']. vastu eksimine ja karis­ tatav tähtajalise rukkimisega. Igaveseks rukiti mensurant, kes mensuuri käigus tahtlikult torkas.

Mensuuri eesmärgiks oli satisfaktsioon. Satisfaktsioon oli mensuuri tulemus, olenemata viisist, kuidas mensuur lõppes. Mensuur võis lõppeda tabanud löögiga, mille järel haavatul ei olnud arstide otsusel enam või­ malik edasi võidelda. Tingimusteta oli mensuur lõppenud, kui kokkulepi­ tud arv voorusid, tavaliselt seitse, oli võideldud. Mensuur võis lõppeda ka varem, kui solvatud pool teatas, et on satisfaktsiooni saanud.

Mensuur oli tehtud võim alikult ohutuks. V õitlejad kandsid 5 senti­ meetri laiuse nokaga kiivreid, mis olid paksust nahast ja millel oli metal­ list hari. Löögikindlalt olid kaitstud ka kael, lõug, mõõka hoidev käsi kuni küünarnukini. Kõhu ja alakeha kaitseks oli lai nahkvöö, mille välis­ küljel olid võitleja organisatsiooni värvid , siseküljele aga kirjutati selles vöös peetud mensuurid. »Curonia« aastapäevaks oli esimese mensuuri daatum »Curonia« värvides nahkvööl - 8. september 1808.

Mensuuri juures viibisid samuti kaitseriietuses ja rapiiridega sekundandid (ülesandeks voorude algus- ja lõpukäsklusi anda, samuti eeskirjadevastaseid lööke pareerida), erapooletu kohtunik, tunnistajad ja ars­ tid, mõnikord ka pealtvaatajad. Üliõpilastele oli mensuur ainuke comment’i lubatud kahevõitluse viis. K u i üliõpilane oli solvanud vilistlast, aadlikku või ohvitseri, oli kahevõitluse pidamise viis loomulikult solvatu valida, nende valikut coinment ei reglementeerinud. Tartus ei olnud kahevõitluste tähtsus nii suur kui Saksamaa ülikoolides. Tartus peeti mensuure ainult auktisimustes, tingimusmensuur oli tundmatu. Ühe poole raske vigastuse või surmaga lõppenud mensuurid olid haruldased, tavaliselt oli põhjuseks torge, eeskirjadevastane löök või tera murdumine. Kuni 19 . sajandi lõpuni oli väga ohtlik peaaegu vältim atu haavapalavik, mis mõnikord ka surmaga lõppes. Antiseptika arengu tule­ musena hakati 19. sajandi lõpul rapiire desinfitseerima, ka osati haavu paremini puhastada.

Enne 1832. aastat olid kahevõitlused Tartus väga levinud. Korporatsioonidevahelisi konflikte lahendati nn. pro patria duellidel, kus kumbki pool pani välja olenevalt kokkuleppest 1 - 3 võitlejat. Korporatsioonidevahelised duellid olid alates 1850. aastatest keelatud.

18 4 1. aastast peale reguleeris isiklikke konflikte auküsimuses au­ kohus (E ! G !). Aukohus ei olnud karistav organ, selle ülesanne oli otsus­ tada, kas solvang väärib satisfaktsiooni kahevõitluse läbi või piisab sel­ gitusest. K a vahetult enne kahevõitlust olid sekundandid kohustatud lepi­ tust pakkuma. Ilma aukohtu sanktsioonita mensuuri karistati tähtajalise rukkimisega.

R ep lC ! 1847. aasta otsuse kohaselt kehtis Tartu üliõpilaskonnas »südametunnistuse vabadus« (sks. k. Gesinnungsfreiheit). Selle kohaselt võis iga üliõpilane, kes oli aukohtule ausõnaga kinnitanud, et kahevõitlus on tema põhimõtetega vastuolus, mensuurist keelduda ka juhul, kui ta ise kedagi solvama juhtus. Sel juhul oli ainuke konflikti lahendamise viis selgitus. Enam asti olid antiduellandid teoloogiaüliõpilased, korporan­ tide hulgas oli antiduellante vähe. 1858. aastal seadust täiendati. Sageli esines olukordi, kus antiduellandid ise konflikte provotseerisid ja siis oma staatuse varju pugesid. Täienduse kohaselt oli iga antiduellant, kes konflikte provotseeris või teist tudengit oma staatust arvestades sobima­ tult haavas, süüdi kui comment’ i vastu eksinu. «Südametunnistuse vaba­ duse seadus« Tartus oli ainulaadne, teistes saksa ülikoolides midagi sel­ list ei olnud.

Püstoliduellid olid üliõpilastele keelatud. O li siiski üks erand tulirelvade kasutamine oli lubatud füüsiliste puuetega tudengeile, kellel oli ette näidata korporatsiooni arsti tõend selle kohta, et nende seisund ei võim alda kahevõitlust rapiiridega. Püstoliduelle vilistlaste ja üliõpilasvilistlastega, kui solvajaks pooleks oli tudeng, C h !C ! takistada ei saanud.

Sama kehtis ka väljaspool Tartu kreisi toimunud üliõpilastevaheliste püstoliduellide kohta.

Erimeetmetega üritas püstoliduelle piirata ka ülikooli juhtkond, 1874. aastal lisati kuraatori määrusega «Eeskirjadesse . . .« punkt, mille kohaselt püstoliduellil osalejaid karistati relegatsiooniga. 1884. aastast kehtis see ka sekundantide kohta. Kuna levis praktika, et püstoliduelliks eksmatrikuleeruti eelnevalt ülikoolist, tehti samal aastal «Eeskirja­ desse . . .« täiendus, mille kohaselt ka selliseid duellante ja nende sekundante enam ülikooli ei võetud. C h !C ! oli sunnitud suhtumist püstoliduel­ lidesse samuti rangemaks muutma, 1882. aastal keelati püstoliduellid füüsiliste puuetega üliõpilastele, kui need end eelnevalt ei eksmatrikuleerinud, ja üliõpilasvilistlastele Tartu linna piires.

Alates keskajast on avalik võim kahevõitlusi ränkade karistuste ähvardusel takistada üritanud. Sama kehtib ka Vene impeeriumi kohta.

Paljude riikide kriminaalkoodeksid ei pea kahevõitlust eraldi kuriteoliigiks, kahevõitluse eest karistatakse kui tapmiskatse eest. E rald i kuritegu

on kahevõitlus Euroopa saksakeelsete riikide kriminaalkoodeksites, nii oli see ka Tsaari-Venem aa viimases ja sellest lähtunud Eesti Vabariigi kri­ minaalkoodeksis. Krim inaalõiguslikult on üliõpilasmensuuril mõnevõrra erinev seisund. Alates 19 33. aastast ei ole see Saksam aal kuritegu. Sar­ nane oli olukord ka Tartu ülikoolis 18 6 3 -18 9 3 , kui kehtis »Ecskirjade . . .« § 74, mille kohaselt üliõpilasmensuur kuulus ülikooli kohtu pädevusse ja karistus oli karm ainult raskendavate asjaolude korral. E riti raskendavateks asjaoludeks loeti: 1) aukohtu sanktsioonita kahevõitlus; 2) kahevõitlus ilma sekundantidc ja arsti juuresolekuta; 3) tulirelvade kasutamine; 4) kahevõitluse tingimused, mille puhul rasked tagajärjed, sealhul­ gas ühe poole surm, olid tõenäolised.

Sekundante, kes olid püüdnud pooli lepitada, ja arste ei karis­ tatud.

19. sajandil kasvas duellivastane liikumine ja üha enam hakkas ilmuma kahevõitluste lõpetamist nõudvaid artikleid ja raamatuid, kus kahevõitlust peetakse barbaarseks keskaegseks kombeks, millel ei saa olla kohta »moodsas« maailmas. Neutraalselt positsioonilt hindas kahevõitlusi Tartus Professorite Instituudis õppinud N . Pirogov, kes pidas kahevõitlusi põhjuseks, miks Tartu ülikoolis olid tudengite omavahelised suh­ ted korrektsemad kui Venem aa ülikoolides.

V Ä L I S M Ä R G ID J A T R A D IT S IO O N ID »Regeln für die Corporationen . . .« § 5 kohaselt kandis iga korporat­ sioon vastastikuseks äratundmiseks värve. Tartus oli levinuim värvim ütsi tüüp kitsa põhjaga tekkel, nagu oli hiljem ka eesti organisatsioonidel.

K orp! B altica tekkel oli ilma nokata, nn. cerevis- müts, mida kanti vaid pidulikel puhkudel. K orp! Teutonia kandis laiapõhjalist teklit, mille müt­ sipõhi osaliselt varjas mütsirummu värve. Rebased kandsid musti tekleid, »Curonia« rebasetekkel oli roheline. E rin evalt Saksamaa korporat­ sioonidest puudusid Tartus rebastel värvilindid. A v a lik värvide kand­ mine lubati kuraator Keyserlingi ajal 1862. See keelati 1894. aastal seo­ ses kohustusliku üliõpilasmundri kehtestamisega. T aas oli värvikandm ine lubatud 1 9 0 5 - 19 15 ja E esti V abariigi ajal. Korporatsioonide vapid, mis algselt (.Landsmaimschaft’ide\) olid maakondade või linnade täiendus­ tega vapid, omandasid tänaseni säilinud kuju 18 6 0 .-18 7 0 . aastatel.

Tavaliste ladina- või saksakeelsete vapideviiside kõrval oli originaalne »Curonia« lätikeelne vapideviis.

Saksa korporatsioonide traditsioonid meenutasid paljuski eesti orga­ nisatsioonide tavasid 20. sajandi alguses, korporatsiooni igapäevaellu kuu­

lusid rebaste drillimine, joomasundus, kohiislui.likud vcliU ...... ja laulu­ harjutused. 20. sajandi algul hakati enam tähelepanu ....... .min v a im v tele harrastustele, rebastelt nõuti referaate, 1927. ansinl i111111 I u 111 jn R iia korporatsioonide ühisväljaanne - »Akademischcs Jaliilunli 1 1<■1 deutsch-baltischen Studentenschaft I«, mis teadmata põhjustel jiii ka vii ma seks.

Suür tähtsus oli kommersside ja ballide korraldamisel. Peale iga korporatsiooni sisemiste kommersside toimus ühine kommerss ülikooli aastapäeval 2 1 . aprillil ja rebastekommerss augusti lõpul või septembri algul tavaliselt K vissentalis. Korporatsioonikommersse korraldati linna­ lähedastes kõrtsides, oma konvendihooned ehitati alles 19. sajandi lõpul 20. sajandi alguses. Tähtsam ate sündmuste puhul (korporatsiooni aasta­ päev) korraldati balle, mõnikord oli kavas ka rebasteatri ülesastumine.

30. aprilli õhtul koguneti maitulele Kassitoom ele, kus lauldi ja joodi keskööni. Siis lauldi »Der M ai ist gekommen« ja mindi oma korporat­ siooni ruumidesse. Sel ööl olid muidu ainult omadele avatud korporatsioonikorterid lahti kõigile üliõpilastele.

Lõbusa üliõpilaselu juurde on sajandite vältel kuulunud alkohol.

K un a enne 19. sajandi lõppu oli õlu suhteliselt kallis, siis joodi rummi ja mitmesuguseid kokteilitaolisi segusid. M adalakvaliteedilise alkoholiga liialdam ine oli tihti kogu eluks jäänud terviserikete põhjuseks. E t korporatsioonikorterid olid algul suhteliselt kitsad, veedeti aega kõrtsides (igal korporatsioonil oli oma nn. Stammlocal) või üliõpilaskorterites. E s i­ mesena valm is korp! Estonial oma maja Tähe tänavas, mis müüdi Eesti V abariigi ajal majandusliku kitsikuse tõttu korp! Rotaliale, »Estonia« asus väiksem asse m ajja V allik raavi tänavas. Pärast »Curonia<< lahkumist R iiga asus endises »Curonia« majas Tähe tänaval korp! U gala, kelle uus m aja valm is vahetult enne Eesti okupeerimist. Tähe tänava maja hävis II m aailm asõjas. K o rp ! Livonia maja ja »Fraternitas Academica« üüri­ tud maja asusid V eski tänavas, »Neobaltia« maja K astani ja N äituse tänava nurgal. Teistel korporatsioonidel olid üürikorterid.

B A L T I S A K S A K O R P O R A T S IO O N ID J. E E S T I Ü L IÕ P IL A S E D

JA

E estlastest tudengeid õppis Tartu ülikoolis juba 19. sajandi alguses.

K una Album Academicum 18 0 2 -18 8 9 rahvust ei märgi ja nimed olid tol ajal saksapärased, on tagantjärele kõiki eestlastest üliõpilasi raske kind­ laks teha. Peale selle tähendas tol ajal ülikooliharidus eestlasele kõrgema ühiskondliku positsiooni kõrval tavaliselt ka saksastumist. Teadaolevalt olid eesti päritoluga »Livonia« asutajaliikm ed K a rl ja Heinrich M ärtensid, kelle isa oli A daveres mölder ja hiljem Timotheus von Bockile kuulunud

Võisiku moisa valitseja. K orp! Estoniasse kuulusid F. R. Kreutzwald ja P. K arell, viimane osales aktiivselt korporatiivses tegevuses ja koostas ka ühe comment’ i projektidest (lõpetas ülikooli 1832). »Livoniasse« kuu­ lus hilisem E Ü S -i auvilistlane J. Hurt, kes säilitas sidemed »Livoniaga« ka pärast E Ü S-i asutamist. Hugo ja G u stav Treffner olid korp! Fraternitas Rigensise liikmed. Mõlemad olid E Ü S -i asutajaliikm ed, G ustav jäi E Ü S-ist varsti eemale ja oli aktiivne rigensis, Hugo astus välja korporatsoonist »Fraternitas Rigensis«. Kolm as Treffner - Cornclius kuulus siin­ kohal käsitlemata Tbeologiscbe V erein i.

Baltisaksa korporatsioonidel puudusid üldiselt piirangud liikmete rahvuse ja seisusliku kuuluvuse suhtes, siiski olid korporatsioonid saksa­ keelsed ja esindasid saksa kultuuritraditsiooni ning soodustasid sel kom­ bel neisse kuuluvate muulaste saksastumist. J . Hurda arvates oli eesti üliõpilaste osalemine saksa korporatsioonide tegevuses sealt saadava seltskondliku lihvi mõttes siiski väga oluline.

19. sajandi teisel poolel kasvas eesti üliõpilaste arv Tartus kiiresti ja [8 8 1. aastal tekkis Eesti Üliõpilaste Seltsis idee asutada Ch!C!-sse kuuluv eesti korporatsioon »Vironia«. E t C h !C ! nõutavad 50 asutajalii­ get kokku saada, tuli juurde võtta venelasi, lätlasi ja sakslasi ning J. Kõpu järgi ka »koguke niisuguseid, kes oma esivanemate järgi päri­ mist vististi heameelega ei näe«. Pärast pikki vaidlusi keeldus C h!C !

1882. aastal »Vironiat« tunnustamast. Hiljem on esile toodud kolm põh­ just: mõnede liikmete rahvusradikaalsed seisukohad, osa juuurdevõetud mitte-eestlasi ei kuulunud nn. auväärsete (sks. k. honorige) hulka ning C h!C ! lihtsalt ei soovinud eesti korporatsiooni tunnustada. E Ü S -i teine katse asutada Ch!C!-sse kuuluv korp! Fraternitas Viliensis (1890) eba­ õnnestus ülikooli venemeelse juhtkonna vastuseisu tõttu, kes ci tahtnud enam ühtegi uut korporatsiooni lubada. 20. sajandi algul kujunes eesti korporatsioonide süsteem väljaspool mõju kaotanud C h!C !-d E Ü S-ist eraldunud korporatiivsetest gruppidest, hiljem lisandusid neile teistes üli­ koolides asutatud korporatsioonid.

K a Eesti V abariigi ajal kuulus eesti üliõpilasi saksa korporatsiooni­ desse, enamjaolt olid need saksa gümnaasiumide lõpetanud. 19 27. aasta esimesel semestril oli »Fraternitas Academicas« ja »Fraternitas Normannias« kummaski kolm eestlast, »Fraternitas Pharmaceuticas« üks. Eestlasi kuulus ka Saksamaa kõrgkoolides tegutsevatesse baltisaksa korporatsioo­ nidesse.

KRONOLOOGIA 2 1. IV (3. V u. k. j.) 1802 - Tartu ülikooli taasavamine 18 0 3 -18 0 9 - I Üliõpilaskond 8. (20.) I X 1808 - korp! Curonia asutamine 1 8 0 9 - 1 8 1 1 - I »Livonia« 1 8 1 0 - 1 8 1 1 - I »Estonia« - »Finnonia« 1 8 1 1 / 12 —1 8 1 6 - II Üliõpilaskond 1 8 1 7 - 1 8 1 8 - I Allge/neine Burschenschaft 18 1 9 - 1 8 2 2 - III, »kitsas« Üliõpilaskond 8. (20.) IX 18 2 1 - korp! Estonia asutamine 20. I X ( 1. X ) 1822 - korp! Livonia asutamine 2 1. I (2. II) 1823 - korp! Fraternitas Rigensise asutamine 18 2 3 - 1 8 2 4 - Tartu Üliõpilaskond 18 2 3 - 18 2 5 - Üliõpilaskond »Teutonia« 18 2 6 -18 3 3 _ II Allgemeine Burschenschaft 1828 - korp! Polonia asutamine 1829 - korp! Ruthenia asutamine 13 . (25.) V I I I 1832 - Allgemeiner Comment' kinnitamine 18 3 4 -19 3 9 /4 0 - Chargierten Convent 2 1. V (2. V I) 18 4 1 - aukohtu asutamine 29. I V ( 1 1 . V ) 1 8 4 7 - 12 . (24.) X 1849 _ Repräsentanten Convent 17 . (29. V ) 1847 ~ «Südametunnistuse vabaduse seadus« 15 . (27.) III 18 5 0 -2 5 . III (6. IV) 1856 - korp! Baltica 20. V I I I ( 1. IX ) 1850 - 7. (19.) IV 1857 - korp! Ruthenia C h!C!-s 18 5 2 -18 6 4 - juurdluskomisjon 18 5 4 -18 9 6 - kartell poola üliõpilastega 1 8 5 4 - 1 9 3 1 - korp! Fraternitas Dorpatensis 27. I V (9. V ) 1855 - «Korporatsioonide reeglid« 1 8 5 7 - 1 8 6 1 — korp! Fraternitas Academica Dorpatensis 1862 - R iia Polütehnikumi avamine avaliku värvikandm ise lubamine 18 6 2 -18 6 4 - sektsioonid 1864 - üliõpilaskohtu asutamine 3. (15 .) III 1865 — V 1866 - korp! Arm inia Ch!C!-s 18 7 0 -18 7 4 - »Wildenverband« 18 7 3 - 18 9 4 - kartell R iia Polütehnikumi C h!C !-ga 1879 - korp! Neobaltia asutamine 1 8 8 1 - 1 8 9 1 - I korp! Fraternitas Academica 1 8 8 1- 18 8 2 - katse asutada eesti korporatsiooni »Vironia« 1882 - korp! Lettonia asutamine 18 8 4 -18 8 7 — korp! Tarbatonia 1886 - korp! Estonia konvendihoone valmimine 4 Spcs patriae

1890 1893 -

katse asutada eesti korporatsiooni »Fraternitas Viliensis« »Jurjevi Keiserliku Ülikooli üliõpilaste ja vabakuulajate eeskirjad« 1894 - avaliku värvikandm ise keelamine 1897 - C h!C ! kartell Peterburi korporatsiooniga »Nevania« - C h!C ! kartell Farm aatsiaüliõpilaste Seltsiga (asutatud 1872) 1905 - korp! Lettonia väljaastum ine Ch!C!-st - avaliku värvikandm ise taaslubamine 1909 - korp! Fraternitas Academ ica taastamine - »Fraternitas Hyperborea« asutamine Peterburis 1 9 0 9 - 1 9 1 8(?) - korp! Teutonia 1 9 1 1 - korp! Fraternitas Pharmaceutica asutamine 19 15 - korp! Teutonia laialisaatmine ülikooli juhtkonna poolt - avaliku värvikandm ise keelamine 19 18 - 19 2 0 - «Fraternitas Thervingia« 1920 - Freie deutsche Burscbenschaft «Fraternitas Normannia« asumine Tartusse - korp! Fraternitas Academ ica liitumine C h!C !-ga 19 2 1 - korp! Curonia ja Fraternitas Rigensis asuvad Riiga [927 - »Akademisches Jahrbuch der deutsch-baltischen Studentenschaft I« - Saksa Akadeem iliste Vilistlaskogude Kom itee asutamine 19 3 1 - korp! Fraternitas Pharmaceutica liitumine Ch!C !-ga 1939/40 - baltisakslaste ümberasumine Saksamaale ja baltisaksa korpo­ ratsioonide tegevuse katkemine A L L I K A D J A K I R JA N D U S

Eesti Ajalooarhiiv. F. 2090. Baltisaksa Korporatsioonide Esindajate Konvent.

E A A . F. 1843. Korporatsioon »Estonia«.

E A A . F. 1844. Korporatsioon »Livonia«.

Akademisches Jahrbuch der deutsch-baltischen Studentenscchaft. I Jahrgang.

Album Academicum der Kaiserlichcn Universität Dorpat. Dorpat, 1889.

Dorpat, 1927.

Album Dorpati Livonorum. Nachtrag 1908-1924. Dorpat, 1925.

Album Estonorum. Dorpat, 1888; Nachträge H. 1.-6. Dorpat, 1898-1905; 3le Auflage / Hrsg. von G. Adelheim. Reval, 1910; Nachträge Folge II H. 1.

Reval, 1924; 4te Auflage, Licfer. 1.-3. Tallinn, 1939.

Balk, H. Album Rubonorum, 18 7 5 - 19 10 . Riga, 19 11.

Becker, H. Geschichte der Curonia. I Bd. von Anfängen bis zum 50-j. Jubiläum.

Riga, 19 3;.

Below, G . v. Das Duell und der germanische Ehrbegriff. Kassel, 1896.

Berent, E . Der Chargiertenconvent zu Dorpat von 1832 bis 1932. Dorpat, 1932.

Berkholz, Arend v. Album fratrum rigensium, 18 2 3 - 19 10 . Riga, 1910.

Bernewitz, A. Album Curonorum: Mitgliederverzeichniss der Curonia 18081885. Mitau, 188;.

Die Vcrfassung des Dorpater Burschenstaates. Dorpat, 1918.

Fabrbacb, W. Album der Landsleute der Fraternitas Bnltic.i (gcgt. zu Riga am 13. Nov. 1865). Aschaffenburg, 1961.

Gernet, A. v. Das Ringen des landsmannschaftlichen und bursclicnschaftlichcn Prinzips in Dorpat: Eine historische Skizze. Dorpat, 1883.

Gernet, A. v. Dic im Jahre 1802 eröffnete Universität Dorpat und dic Wandlungen in ihrer Verfassung. Rcval, 1902.

Gernet, A. v., untcr Mitwirkung von F. Stillmark. Gcschichte der Estonia.

St. Petersburg, 1893.

Hesse, E . Album Nevanorum, 1847-1908. Dorpat, 1909.

Kangro, B. Universitas Tartuensis. Göteborg, 1983.

Klau, S. v. Wir hatten gcbauet. . . : Zum f&nfund/wanzigstcn Jubclfcst der »Freien dcutschcn Burschenschaft Fraternitas Normannia«, 1909-1954.

Tartu, 1934.

K r aus, E . Der Dorpatcr Chargirten Convent von seiner Gründung bis 1S80: Eine historische Skizze. Dorpat, 1883.

Kõpp, ]. Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalugu. I. (1870-1905). Tartu, 1925; Uppsala, 195 3-

Lingen, B. v. Album Neobaltorum, 1879-1934. Tallinn, 1935.

Mälestusi Tartu Ülikoolist / Koost. S. Issakov. Tallinn, 1982.

Neander, T. Dic Keimbildung der Dorpatcr Landsmannschaftcn: Eino kritischhistorischc Untcrsuchung. Mitau, 1884.

Ottow, R. Album Dorpato-Livonorum, 1822-190^. Dorpat, 1908.

Rimscba, Ii. v. Baltisches Burschentum. Heidelberg, 1968.

Rosenthal, H. Kulturbestrcbungen des estnischen Volkcs während eines Menschenalters, 1869-1900. Reval, 1912.

Stackelberg, W. Frbr. v. Dic Baltischen P h lP h L München, 1965.

Tartu Ülikooli ajalugu. II. (1798-1918) / Koost. K. Siilivask. Tallinn, 19S2.

Vorschriften für die Studierenden auf der Kaiscrlichcn Universität zu Dorpat.

Dorpat, M DCIII, 1821, 1832, 1834, 1838, 1862, 1869, 1871, 1875, 1S80, 1885.

Vorschriften für die Studierenden und freien Zuhörcr der Kaiscrlichcn Universi­ tät Jurjew. Jurjew, 1893.

ÜLEVAADE EESTI ÜLIÕPILASORGANISATSIOONIDE KOMM ETEST JA TÄHTPÄEVADEST

KO M BED Kommetest kui üliõpilasorganisatsiooni siseellu puutuvaist intiimasjust pole teise organisatsiooni liikmel, veel enam organiseerumata üliõpilasel, metsikul, kerge täit ülevaadet saada. Seda arvestades saadeti kõikidele E esti akadeemilistele üliõpilasorganisatsioonidele üleskutse, kus paluti ülevaadet nende kombeist sellises mahus, nagu nad sooviksid seda siin koguteoses näha. Vastasid paraku vähesed, mistõttu tuli kasutada ka kirjandusallikaid. N ii oli kasutada olnud materjal ebaühtlane ja osalt vananenud. Käesolev ülevaade ei pretendeerigi üliõpilasorganisatsioonide kommete ammendavale käsitlusele. Ärgu seepärast ükski organisatsioon tundku ennast puudutatuna, kui mõni tema kombestiku (uususte) üksik­ asi on tähelepanuta jäänud. Ü levaadet koostades on püütud olla võim a­ likult erapooletu ja vältida mõne organisatsiooni eelistamist teisele. K u i mõnest ongi siin vähem kirjutatud, siis on see põhjustatud vaid mater­ jali erinevast kättesaadavusest. Palume vabandust samuti võim alike eksi­ muste ja ebatäpsuste pärast.

Nüüdisaegsed Eesti akadeemilised üliõpilasorganisatsioonid võib jagada kahte, ajalooliselt väljakujunenud, teineteisest põhimõtteliselt eri­ nevasse rühma: seltsid ja korporatsioonid. K uigi mõlema juured ulatuvad Tartu 19. sajandi saksa korporatsioonideni, on erinevused koondumise alustes põhjustanud erinevusi kombestikus. Seltside ja korporatsioonide põhilisi erinevusi vt. tabelis lk. 53.

Erinevused kahe organisatsioonitüübi vahel on sageli vaid nimes, sest kumbki tüüp on laenanud üht-teist teiselt. See-eest võivad aga vahed samaliigiliste organisatsioonide vahel olla suuremadki ja kombed erine­ vam ad kui eri tüüpi organisatsioonide vahel. Korporatsioonide kombes­ tikku on tublisti ühtlustanud E esti Korporatsioonide Liidu ( E K L ) tege­ vus ühtse põhikirja ja kodukorra alusel. Kombestiku sarnanemise ajaloo­ lisist põhjusist on kindlasti tähtsaim kas E Ü S -i või emaorganisatsiooni (kui uus korporatsioon on eraldunud juba olemasolevast korporatsioonist) kodukorra oma kodukorra aluseks võtmine.

Korporatsioonid

Seltsid

Koondumisprintsiip

Korporatiivne. Taotleb töötamist üksteise heaks, töö ühiskonna hüvanguks 011 teisejärguline ja seos ühiskondliku eluga nõrk

Kooperatiivne, sidudes liikmeid tööks ühiskonna hüvanguks. Esmatähtis on osalemine ühiskondlikus elus

Koondumisvorm

Traditsiooniline.

Muutused ajas vähemärgatavad

Traditsioonide osa on tagasihoidlikum. Püüavad areneda koos ajaga

Koondumisideaal

Sõpruse arendamine ja üksteise kasvatamine intiimses ringis

Osalemine ühiskondlikus elus on tähtsam kui üksteise kasvatamine ja sõpruse arendamine

Kasvatusviis

Rõhk seltskondlikul kasvatusel. Rebaste kasvatus põhineb vanuseprintsiibil

Pooldavad indiviidi vaba kasvatamist, püüavad kahandada vahet noor- ja tegevliikmete vahel

Omaette nähtuse seltside rühmas moodustavad maakondlikud selt­ sid (maakondlikud kogud), mis koondavad ühest maakonnast pärit üli­ õpilasi ja püüavad kaasa aidata kultuuritööle vastavas maakonnas. Kuna need organisatsioonid tegutsesid lühikest aega, siis jäetakse need va at­ luse alt välja ning keskendutakse korporatsioonidele ja mittemaakondlikele seltsidele. Allpool tuuakse teemade kaupa vä lja eeskätt enamlevinud uususi ning seejärel peatutakse lühidalt teadaolevail erinevusil.

O R G A N IS E E R U N U D Ü L IÕ P IL A S I H Ü Ü T A K S E kaasvõitleja­ teks (lühend ksv!, mitmuses ksvü või ksv! ksv!), väga harva kasutatakse laenuna ladina keelest sõna kommiltoon. Enam asti kutsutakse kaasvõitleja­ teks ainult tegevliikm eid ja lihtliikmeid (mitte rebaseid). K o rp! Vironia liiget hüütakse seltsivennaks, «Rotalia* ja »Sakala« oma confrater'iks, E Ü S Veljesto omi sõsaraks ja velleks. Tegevliikm eid (tgl!) kutsutakse tihti ka organisatsiooni nime järgi: vironus, frater esticus, liiviklane, sakalanus, ugalensis, rotalus, frater liviensis, filia, leolensis, revelus, tehnolus, raimlalane, amica, frater tartuensis. Organisatsiooni astunud noorte liikmete kohta öeldakse üldiselt rebane, osa organisatsioone eristab (vähe­ malt ametlikes nimekirjades) rebaseid (noorliikmeid, E Ü S-is nimetatakse neid ka noormeesteks) lihtliikmetest (»Revelia«, »Amicitia« jt.), kuna osal on nii rebaste (s. t. 1 - 2 semestrit vana liige ehk noor rebatie esime­ sel semestril ja vana rebane teisel) kui ka lihtliikm ete (keda kahe semestri

jooksul pole valitud tegevliikmeks, kutsutakse ka mustaks majaks) amet­ likuks nimetuseks lihtliige (»Ugala«) või noorliige (»Filiae Patriae«). Ülikooli ajutiselt pooleli jätnud või välism aale õppima läinud tegevliigct nimetatakse üliõpilasvilistlaseks (lühend ü llvil!, mitmuses ü llvil!! või ü llvillü llvil!) või ka buršvilistlaseks (blvill), ülikooli lõpetanud liik­ meid kutsutakse aga vilistlasteks. Üliõpilasvilistlasel on õigusi ja kohus­ tusi vähem kui tegevliikmel ja üliõpilasvilistlase seisus on enamasti aju ­ tine (üliõpilasvilistlane, kes pole kolme aasta jooksul õpinguid jätkanud, kustutatakse mõnes organisatsioonis liikmete nimekirjast). Vilistlaskokku ( V !K !) minnakse kas automaatselt või sooviavalduse põhjal pärast oma kohustuste õiendamist konvendi ees (konvent - kitsas mõistes ainult tegevliikmete kogu [nimetatakse ka tegevkonvendiks], laias mõistes kuu­ luvad konvendi hulka ka lihtliikmed ja rebased; sageli kasutatakse sõna konvent ka konvendikorteri [C !Q ! - Conventsquartier\ või -maja kohta, mis pole aga päris täpne). Enam asti moodustavad vilistlased tegevkonvendist suhteliselt iseseisva või temaga tihedalt seotud (»Rotalia«) vilist­ laskogu, mis järgib konvendi kodukorda või on oma kodukorraga (»Filiae Patriae«). V 1K ! võib oma liikmeid valid a ka auvilistlasteks (»Fraternitas Estica«, »Amicitia«). Enam asti tohib V !K ! vastu võtta uusi liikmeid (lihtvilistlasi, kel pole värvide kandmise õigust) ka väljastpoolt tegevkonventi.

Korporatsiooni juurde kuulub tavaliselt grupp isikuid, kes pole kor­ poratsiooni liikm ed: abikaasad (moodustavad meeskorporatsioonides omaette naispere), lesed uuesti abiellumiseni jt. Üksteisele ütlevad E K L - i liikmed sina, ka rebased ja vilistlased omavahel, selle vastu eksijaid karistatakse sisseandmisega (vt. lk. 5 9 -6 1).

V A N U S E JÄ R G I JA G U N E V A D liikmed järgmiselt: 1 . - 2 . semes­ Jioorliige ehk rebane (»Leolas« kuni värvid e saamiseni), 3 .-4 . noormaja, 5 .-6 . - vanamaja, 7 .-8 . - väga vana ?naja (»Leolas« ja E Ü S-is igivanamaja; »Amicitias« sammalpea), 9 .- 1 0 . - sammalpea (sammeldunud maja »Fraternitas Liviensises«, vanasammalpea »Amicitias«), 1 1 . — 12. - kulupea («Fraternitas Esticas« väga sammalpea, «Fraternitas Liviensises« väga sammeldunud maja, »Amicitias« kuldrebane), 13 . ja edasi - kuldrebane («Leolas« pärast 8. semestrit; enamasti valivad kuld­ ter -

rebase lihtliikmed ja rebased, kinkides talle [näiteks »Ugalas«] sametist musta tekli kullast sirkliga). K u i rebane saab värvid 1 . - 2 . semestril, kut­ sutakse teda värvikandjaks rebaseks, kuigi tal on kõik tegevliikme õigused.

Vanuse tähtsus on eriti suur »Leolas«:. pidulikel koosolekutel, kom­ merssidel ja õlleõhtuil istutakse senioriteedi (vanuse) järjekorras; kui juhatust pole, asub vanema ülesannetesse vanim kohalviibija.

K õik ühe õppeaasta jooksul organisatsiooni vastuvõetud (osal orga­ nisatsioonidel kalendriaasta jooksul, tähistades kevadsemestri I ja sügis­

semestri Il-ga) moodustavad ühe coetus\• (tsöolnsp) < )iim11i-.ai•.iot>ni ühe­ vanused liikmed on concoetur’ id. «Fraternitas I ■•.( i<.i v.ilili *.><•///.» sisr miste asjade korraldamiseks ja ülesannete jagamiseks < w / / / t Y \ m i i c i i m

L I I K M E T E V A S T U V Õ T M IN E . Ajalooliselt on viiljn kujunenud, et mõlema sugupoole jaoks on omaette seltsid ja korporatsioonid, iiiuuki kaasajal tegutsev segaorganisatsioon on E Ü S Veljesto. Liikm ete vnsüi võtul rõhutatakse rahvuse tähtsust: liikmeiks võetakse vaid ccsti soosi (»Leolas« eesti keelt kõnelevaid) üliõpilasi. Erandlikult on korporatsioo­ nide liikmeteks vastu võetud sõpruslepinglasi, enamasti soomlasi. »Filiae Patriaes« nimetatakse mitte-eesti rahvusest liikmeid välisliikm eteks. E n a ­ mik organisatsioone ei võta liikmeteks uute kõrgkoolide (N arva jt.) üli­ õpilasi, vältides ka liikmete vastuvõtm ist teistest kõrgkoolidest peale Tartu ülikooli.

Liikm eks võetakse tavaliselt vastu kirjaliku sooviavalduse alusel, kuhu on märgitud ka kahe (»Leolas« kolme) soovitaja nimed (kellest üks võib olla vilistlane, kuid teine peab tingimata olema tegevliige, »Filiae Patriaes« on veel tingimuseks seatud, et soovitaja ei tohi olla eestseisuse liige). A valdus antakse eestseisusele (EÜ S-is vanamehele). Mõnel pool nõutakse ka põhimõtete, kodukorra ja tegevuse tundmist (»Leola«, »Amicitia«, E N Ü S ), kuna teised loodavad, et rebane need edaspidi endale selgeks teeb. Sooviavalduse üle otsustab tegevliikmete erakoosolek. Sel­ lest erinev on «Fraternitas Estica« rebaseks saamine: rebaseks võtab vastu vanamees, pannes rebaseks soovijale tekli pähe, öeldes: »Võtan su vastu korp! Fraternitas Estica rebaseks!«, V Ä R V ID E A N D M IS E K S esitleb lihtliiget akadeemiline isa (nais­ korporatsioonides akadeem iline ema). Rebane valib endale tegevliikmete või vilistlaste seast akadeem ilise isa, kes on tema õpetaja ja abistaja nii konvendis kui ka eraelus, need suhted kestavad elu lõpuni. Selleks ajaks peab lihtliige olema esinenud vähemalt ühe referaadiga. »Amicitias« tuleb tal teha veel eksam eestseisusele (kodukorrast, korporatsiooni ja ülikooli ajaloost) ning esitada pilt ja elulookirjeldus korporatsiooni elulugude kogusse, »Leolas» peab tal ka leibcantus (lemmiklaul) valitud olema.

E Ü S-is nõutakse osavõttu vähemalt neljast seltsi korralisest koosolekust ja kohustustö täitmist seltsi kirjakogu (arhiivi) vastu. Vastuvõtm isel arvestatakse eeskätt vanamehe, akadeem ilise isa ning akadeemilise ema (naiskorporatsioonides akadeemilise isa; valitakse kas akadeem ilise isa või vanam ehe [»Ugala«] poolt, tema isikut ei tohi rebane teada ning tema ülesandeks on selle rebase käitumise jälgimine ja värvid e andmise arutamisel eeskätt negatiivsete arvam uste esitamine), samuti kõikide teiste värvikandjate arvam usega. Tegevliikm eks vastuvõtm ise poolt peab tava­ liselt olema vähem alt 3A tegevliikmetest. Otsus tehakse kinnisel hääle­ tusel tegevliikmete erakoosolekul. »Leolaš« võetakse lihtliikmeid tegev-

liikmeteks vastu akadeem ilise isa ja vanamehe ettepanekul juhatuse otsusega.

V ärve antakse pidulikul koosolekul. V ärvitekli paneb vastsele tegevliikmele pähe akadeemiline isa, kes annab ka kitsa lindi (frakilindi); akadeemiline ema annab laia lindi (kommersilindi); keskmised lindid on ülejäänud värvikandjate ja konvendi poolt. A kadeem iline isa (naiskorporatsioonides akadeemiline ema) kannab kolm ööpäeva musta teklit ja värske värvikandja samal ajal pintsaku peal kõiki linte («Fra­ ternitas Esticas« kuni esimese uinakuni, seejärel tuleb lindid pintsaku alla panna).

O R G A N IS A T S IO O N IS T L A H K U M IN E . Iga liige võib omal soo­ vil organisatsioonist lahkuda, kui ta põhjused kirjalikult tegevliikmete erakoosolekulc esitab. Seejärel otsustab erakoosolek, kas lahkumiseks on põhjust või ei. Põhjuseta lahkunut kas ei võeta enam liikmeks tagasi (»Filiae Patriae«) või võetakse tagasi rebaseks (»Amicitia«), kusjuures tagasivõtmine tuleb otsustada tegevliikmete ja vilistlaste ühendatud koos­ olekul 3A häälteenamusega (»Ugala«). Põhjuseta lahkunud võ i väljah ei­ detud liiget ei saa ükski teine E K L - i liikmesorganisatsioon enda liikmeks võtta.

Raskemate eksimuste korral põhimõtete või kodukorra vastu võib erakoosolek süüdlase välja heita. Väljaheidetud liikmeid tagasi ei võeta.

Nim ekirjast kustutatakse eeskätt majanduslike kohustuste õienda­ mata jätmise korral, samuti siis, kui lihtliikmel saab täis mingi kindel ajavahem ik, mille jooksul peab ta tegevliikmeks valitam a. E N Ü S -is näi­ teks kustutatakse nimekirjast lihtliikmed, kes teisel hääletusel läbi ei lähe, ja need lihtliikmed, kes juhatuse poolt kolme semestri möödumisel tegev­ liikmeks saamiseks esitatakse ja siis läbi kukuvad. M ajanduslikel põh­ justel välja arvatud liige võetakse tagasi pärast seda, kui ta on oma võlad tasunud.

Lahkunud liige peab tagastama välism ärgid, tema käes oleva kon­ vendi vara ja andma ausõna vaikida korporatsiooni siseelust.

O R G A N IS A T S IO O N I A M E T N IK U D . Eestseisus (mõnel pool [E N Ü S , «Fraternitas Estica«] juhatus) on tavaliselt kolmeliikmeline: esimees (seenior, esinaine'), abiesimees {subseenior, abiesinaine) ja kirja­ toimetaja (seriba). «Fraternitas Esticas«, E N Ü S -is, E Ü S-is ja »Rotalias« kuulub eestseisusesse ka laekur , »Fraternitas Esticas« lisaks veel vana­ mees. «Filiae Patriaes« noortevanem , E N Ü S -is kirjatoimetaja abi. »Leolas« moodustavad eestseisuse vanem, kirjatoimetaja, laekur (nimetatakse ka vastavalt i., 2., 3. seenioriks). Laiendatud eestseisuseks ( L !E !) nime­ tatakse aga ametnike kogu, mis koosneb organisatsiooni eestseisusest ja paljudest teistest ametnikest (»Amicitias« abikirjatomietaja, rebasvanem, laekur; E Ü S -is I ja II abikirjatoimetaja, arvepidaja, vanamees, majan­

duseestseisja, majaisa, laulujuhataja, kehaharjutuste eestseisja ja koondusasjade valitseja; E N Ü S -is noortevanem, ?najaema, kaks ametita liiget; »Filiae Patriacs« aga kõik ametnikud). »Amicitias« on eestseisuse valim i­ sel vanuse arvestamine sunduslik, s. t. esinaine peab olema vanemast coetus’e st kui abiesinainc jne.

O R G A N IS A T S IO O N I Ü L E JÄ Ä N U D A M E T N IK U D lisaks eest­ seisusesse kuuluvaile on järgmised: vanamees (older man, naisorganisat­ sioonidel rebas(te)vanem \noortevanem\ või vanamemm [»Syringa « \ ; »Veljestos« onu ja tädi), kellel on laialdased õigused ja kes on ametis­ oleku ajal konvendi vanim liige ning kelle ülesanne on noorliikmete kas­ vatamine ja nende tutvustamine organisatsiooni ajaloo, kommetega jms., ta on organisatsiooni siseelu korraldaja; majanduseestseisja, kes hoolit­ seb pidude ja teiste suuremate ürituste majandusliku külje eest; majaisa (»Fraternitas Esticas« majavanem, naiskorporatsioonides majaemd), kes hoolitseb konvendikorteri ja -vara eest; magister cantandi (EÜ S-is laulu­ juhataja), kes õpetab organisatsiooni liikmetele laulmist ja juhatab laule ametlikel õhtutel; magister paucandi (»Filiae Patriaes« kehakasvatuse juhataja, »Amicitias« spordivanem), kes hoolitseb kehalise kasvatuse eest; magister referendi (»Amicitas« peareferent), kelle ülesandeks on referaadiõhtute korraldam ine; magister linguae (»Fraternitas Esticas« eesti keele puhtuse eest vastutaja)-, raamatukoguhoidja; arhivaar (EÜ S-is kirjakoguhoidja)-, konvendikohtu (omavahelise kohtu) liikm ed; revisjoni­ komisjon (»Leolas« järelevalvetoimkond) jt. erakorralised või ajutised toimkonnad ja ametnikud. Suuremates organisatsioonides võib samu ülesandeid, mida vähesema liikmete arvuga organisatsioonis täidab üks ametnik, täita terve komisjon (EÜ S-is kõne-, kirjandus-, pidu-, raama­ tute ostmise jt. komisjonid; »Filiae Patriaes« laenukassa, kultuuritoimkond, kodukorra- ja uususte komisjon, ajalookomisjon; E N Ü S -is kõne-, raamatukogu- ja majandustoimkond; »Fraternitas Esticas« vaimsete üri­ tuste komisjoii ja õppefond). Ametnikud valitakse tegevliikmete seast, nõusolekul võivad kandideerida üliõpilasvilistlased ja vilistlased. E nam i­ kus organisatsioonides ja enamiku ametnike ametisoleku kestuseks on üks semester, »Filiae Patriae« rebasvanemal ja E Ü S -i kirjakoguhoidjal üks akadeem iline aasta jne. Ametnikuks võidakse valida korduvalt, kui va li­ tav isik oma kandidatuuri maha ei võta (see on võim alik ainult varem selles ametis olnuna).

K O O S O L E K U D jagunevad vilistlaste ja tegevkonvendi koosolekuiks, viim ased omakorda korralisteks - aasta peakoosolek (»Amicitia«), üldkoosolek, erakoosolek (osalevad ainult värvikandjad) jne. - ning era­ korralisteks - tegevliikmete asjaajamiskoosolekud (»Amicitias«), erakor­ ralised üldkoosolekud (»Fraternitas Estica«, »Leola«, E N Ü S jt.), konvendiliikmete ja vilistlaste ühendatud koosolekud, pidulikud koosolekud

jt. Tegevkonvendi koosolekutest osavõtmine on tegevliikmetele ja lihtliikmetele kohustuslik, vilistlastel ja üliõpilasvilistlastel vabatahtlik. Põh­ juseta puudumine (või ka hilinemine) hüvitatakse rahalise trahvi näol.

Kolm korda põhjuseta puudunud liige kustutatakse nimekirjast. K oos­ olekut juhatab esimees (tema puudumisel abiesimees või selleks korraks valitud koosoleku juhataja), protokollib kirjatoim etaja või tema abi.

Eelm ise koosoleku protokoll loetakse järgmisel koosolekul kinnitamiseks ette. Erapooletuse märgiks asetab »Fraternitas Estica« eestseisus koosole­ kut avades tcklid enda ette lauale, see komme on levinud paljude orga­ nisatsioonide väliskoondistes. Koosolekuil on keelatud joomine (või luba­ takse ainult pool pudelit õlut - »Ugala«), suitsetamine ja igasugune muu kõrvaline tegevus.

K O O S O L E K U K O R R A S T . Sõna antakse soovijatele selles järje­ korras, nagu nad on palunud. Soovib keegi koosoleku korra kohta märkust teha, siis avaldab ta soovi sõnadega: »Palun korra kohta sõna!«, mille peale koosoleku juhataja talle kohe sõna peab andma. Leiab keegi, et tema mõtteid ekslikult esitatakse, palub ta sõna faktiliseks märkuseks.

Selleks antakse talle sõna kohe pärast eelkõnelejat. K u i koosoleku juha­ taja märkab, et keegi koosoleku korda rikub, kutsutakse ta korrale sõna­ dega: »Kaasvõitleja N ., kutsun sind esimest (teist, kolmandat) korda kor­ rale.» K u i keegi on kolm korda korrale kutsutud, võtab koosolek tema kohta seisukoha otsekohe (»Filiae Patriaes« võib koosoleku juhataja see­ peale ta koosolekult kõrvaldada). K aldub keegi aga arutlusel olevast teemast kõrvale, võib juhataja pärast teist (mõnel pool pärast kolman­ dat) hoiatust temalt arutlusel olevas küsimuses sõna ära võtta. K u i keegi protesteerib koosoleku juhataja teguviisi vastu, otsustab koosolek, kas juhataja teguviis oli põhjendatud või mitte. Sõnaõigus koosolekutel on kõigil organisatsiooni liikmetel.

H A A L E T A M 1N E . K u i läbirääkim ised on lõppenud, võib koos­ oleku juhataja enda või kellegi teise ettepanekul panna selle küsimuse hääletusele. Konvendi koosolekuil on hääleõigus vaid tegevliikmetel; vilistlastel ja üliõpilasvilistlastel on nõuandva hääle õigus (ei arvata kvoo­ rumi hulka). Tähtsamate küsimuste hääletamisel nõutakse reeglina 3U või 213 (absoluutset) häälteenamust, jooksvad ja vähemtähtsad küsimu­ sed otsustatakse lihthäälteenamusega, kusjuures häälte võrdsel jagunemi­ sel on otsustav koosoleku juhataja hääl. Hääletam ine võib olla lahtine või kinnine, viim ast kasutatakse eriti oluliste küsimuste otsustamisel (eestseisuse ja vanamehe valim isel jne.) või kui keegi hääleõiguslik liige seda nõuab. Iga liige on kohustatud hääle ära andma antud küsimuse poolt või vastu. Iga hääleõiguslik liige võib nõuda, et tema nimi ühes eriarvamusega mõne ettepaneku vastu, mis häälteenamusega kinnitati, protokolli märgitaks. E N Ü S -is on ka vilistlastel üld- ja tegevliikmete

koosolekul hääleõigus, reeglina on konvendikoosolrkuil hiiiileõigus siiski vaid tegevliikm etel; iiliõpilasvilistlasil on hääleõigus ainult neisse puutu­ vais küsimusis.

REBASTE

JA

L IH T L I I K M E T E G A

SE O T U D

KO M BED .

Rebastele on kohustuslikud rebaskolleegiumid (vanamehetunnid), ametli­ kud istumised, cantustunnid ja paukimistunnid, samuti tuleb tal täita ametnike ja teiste värvikandjate käske. Rebasel puuduvad värvikandja õigused, teda ei valita ametitesse. T a ei tohi vanamehe loata külalisi konventi tuua ning «Fraternitas Estica« rebane ei tohi vanamehe loata ka teisi konventc külastada (enamiku organisatsioonide rebased tohivad teisi konvente külastada ainult koos värvikandja(te)ga). Rebane peab endaga alati kaasas kandma pliiatsit (kirjutusvahendit), laulikut, märk­ mikku, kirjaümbrikku margi ja kirjapaberiga (»Amicitias«), »Ugalas« veel avajat, tuletikke ja vahetusraha. »Fraternitas Liviensise« rebane pääseb vähem aga, temalt nõutakse vaid tikke, cantuseraamatut ja punni­ vinna. R.ebane ei tohi puudutada värve, värviteklit tõstab ta vajadusel nokast ja värvirapiiri terast. Lohutuseks värvikandjate õiguste puudu­ mise eest on rebasel õigusi, mis värvikandjatel puuduvad: kui v ä rv i­ kandjal on värvilint keerdus ja rebane näpu peale paneb, saab ta sellelt värvikandjalt lohakusele viitamise eest sõltuvalt lindi laiusest ja organi­ satsioonist 3 - 1 2 õlut, naiskorporatsioonides 3 -6 (kreeka) pähklit või tahvli šokolaadi, võõra organisatsiooni värvikandja korral kaks korda rohkem; minnes värvikandjaga välja, tasuvad need rebase eest, temalt ci või raha laenata ega suitsu küsida. Samuti on rebastel vabadust mitme­ sugusteks vempudeks, millest huvitavaim on rebaste lend, s. t. kõikide noorliikmete põgenemine organisatsioonist mõne ürituse ajal ja katse seejärel märkamatult sinna tagasi pääseda. K u i see õnnestub, peavad värvikandjad maksma rebaste vahepealsete seikluste eest, ebaõnnestumise korral saavad nad aga armutult sisse.

Rebastega seotud kombed ja rebaste kohtlemise valjus cn organi­ satsioonid erinev. N äiteks on ainult »Fraternitas Liviensises« kombeks ametlikel õhtutel vanamehe või teiste värvikandjate poolt anda käsklus: »Üks rebane - üks la u k , mille järel keegi rebane peab laulu juhatama.

K A R IS T A M IS M O O D U S E D on tohutult mitmekesised. Üldiselt on suuremal organisatsioonil karistusviisid ja -määrad detailsemalt välja töötatud kui väiksem atel. N ii on näiteks E Ü S -i kodukorras ette nähtud 156 süüfiksatsiooni ühes karistustega (alates sündmatust naljatamisest seltsi nimega ja hooplemisest ning lõpetades raskete eksimustega põhi­ mõtete vastu). Seetõttu ei selgitata siinkohal lähemalt, kuidas ja kui palju mingi süüteo eest ühes või teises organisatsioonis karistatakse, vaid püü­ takse tutvustada erinevaid karistusviise.

K aristusi võivad m äärata mitmed instantsid, alates üksikliikmest ja

jani, öeldakse: »Ku(u)rish«, kui pooleni, siis: »Legalis«. K u i ci soovita samaga vastata, öeldakse: »Ad libitum«, s. t. vastavalt soovile.

Kommerss on korporatsioonide tähtsaim üritus, seda peetakse üld­ juhul kord semestris, enamasti korporatsiooni aastapäeval või mõnel muul sobilikul päeval aastapäeva läheduses. Kommersikombed on korporatsiooniti väga erinevad, isegi kommersilaulud on erinevate sõnade ja v ii­ sidega. Kommersi tähtsaim osa on vennastuspidu (naiskorporatsioonidel vastavalt õestuspidu), mille käigus juuakse organisatsiooni terviseks, vannutakse truudust tema põhimõtteile ja ühtekuuluvuse märgiks torga­ takse teklid rapiiri otsa (naiskorporatsioonid panevad teklid lihtsalt ühte hunnikusse). oFraternitas Esticas« on rebastel kommejrsi ajal veini »raseerimise« õigus - s. t. avatud valveta veinipudelite võtm ine coetus-sluki tarbeks. Pärast kommerssi kogunetakse coetus’ te kaupa sõprusringideks, kus lauldakse coetus'c leibcantus't ja ühisest kannust juuakse nn. coetus-

slukki.

Kaatripäev on pidu, mis järgneb kommersile või maiõhtule. Maiõhtu on traditsiooniline üritus, kust ka metsikud osa võivad võtta. Selle iseloomulikumateks osadeks on tõrvikrongkäik, rektori ja linnapea tervi­ tamine, K . E . v. Baeri monumendi pea pesemine ja maitule tegemine. Ööl vastu i. maid võivad kõik organiseerunud üliõpilased külastada teisi konvente.

Komitaat on pidu, mille korraldab tegevliige vilistlaskokku mine­ kul, mis reeglina leiab aset kohe pärast ülikooli lõpetamist.

Traditsioonilised on ka suvepäevad ja jõulude ühine tähistamine.

Iseäraline üritus on »Fraternitas Esticas«, kus muidu on hasartmängud keelatud, kaardimängupäev, mida peetakse tavakohaselt paastumaarja­ päeval märtsis.

L E IN A ajal kaetakse värviteklid ja sirklid, samuti vapp, lipud, rapiirikorvid jt. värvidega esemed leinalooriga. Pidustusi leina ajal ei toimu ja teiste organisatsioonide pidudest osa ei võeta. V õõra organisat­ siooni surmateate ettelugemisel seistakse püsti ja mälestatakse lahkunut.

Saadetakse kirjalik kaastundeavaldus. On surnud lihtliige või rebane, saab ta automaatselt värvid . »Filiae Patriaes« võetakse oma liikme surma korral rukituilt ja juhtsituilt nende välised karistused. Leina kestus on erinev. Oma liikmete surma korral ulatub see matusepäeva keskööst (»Ugala«) kuni kahe nädalani, E N Ü S -is konvendiliikme surma korral kaks nädalat, vilistlase surma korral matusepäevani; »Leolas« aga kuulu­ tab leina välja konvendi vanem, kestusega kuni kaks nädalat. E K L - i liikmesorganisatsiooni liikme surma korral on teistes E K L - i korporatsioo­ nides kaaslein matusepäeval. M atusetalituse ajal on sarga ümber kuue­ liikmeline särpides auvalve. Haual lauldakse lahkunu leibcantus't, »Leolas« ja mitmel pool mujal aga »On vendadest meil lahkund üks siit ilmast . . .« V ärvilindid pärjal käristab esimees või vanamees rapiiriteraga

pikuti pooleks lahkunuga füüsiliste sidemete katkemise märgiks. Pärast matust järgneb konvendis trisna - koosviibimine lahkunu mälestuseks, kus üks koht lauas on sümboolselt tühi, lauldakse lahkunu leibcan tu s ’t ja loetakse ette tema elulugu.

TÄHTPÄEVAD Tähtpäevi, mida üliõpilasorganisatsioonid tähtsaks peavad ja tähistavad, on mitmesuguseid - alates organisatsiooni enda ja ta liikmete tähtpäeva­ dest ning lõpetades ülikooli tähtpäevadega. N iisam a erinevad on ka nen­ dega seotud kombed. Peatume alustuseks lühidalt üleülikooliliste! pidu­ päevadel ja vaatleksim e seejärel pisut organisatsioonide omi.

K õ ige suurem pidupäev on kindlasti volbriöö, öö 30. aprilli ja 1. mai vahel. Pidustused algavad traditsioonilise tõrvikrongkäiguga Vanemuise tänavalt raekoja ja ülikooli peahoone juurde, teel tervitatakse linnavalit­ sust ja ülikooli rektorit. Seejärel minnakse Baeri ausamba juurde, et tema pea sampusega puhtaks pesta ja seejärel talle lips kaela siduda. Järgne­ valt tehakse maituld mõnes tuntud Tartu paigas - Toomel, Kvissentalis või mujal. Sel ööl on avatud kõikide organisatsioonide uksed organi­ seerunud üliõpilastele ja seda võimalust kasutatakse usinalt teiste kon­ ventidega tutvumiseks ja sõprussidemete uuendamiseks.

Traditsiooniliselt tähistatakse eestikeelse ülikooli aastapäeva 1. det­ sembril balliga ja E esti Vabariigi aastapäeva 24. veebruaril.

Tähtsaid päevi organisatsiooni asutamise juures on kolm: asutamis­ koosoleku, kinnitamise ja värvides ülesastumise päev. Tavaliselt loetakse ühte neist organisatsiooni asutamiskuupäevaks. Noorematel, enne Teist maailmasõda loodud organisatsioonidel need kuupäevad enamasti kattu­ vad või on lähestikku; vanematel, tsaariaegsetel seevastu võis vahepeal olla aastaid möödunud, enne kui organisatsioon kinnitati (E N Ü S -il näi­ teks kaheksa aastat). See on põhjustanud kestvaid vaidlusi asutamis­ aegade ümber, sest sellest sõltub ^õpilasorganisatsioonide vanuseline jär­ jestus. Taasasutam ist tähistatakse tunduvalt tagasihoidlikumalt.

Organisatsioonide a su ta m is k u u p ä ev ad :

EÜ S EÜ S Põhjala »Vironia« »Fraternitas Estica« ÜS Liivika

asutamine

kinnitamine

ülesastumine

26. 3. i S j o 13. 1 1 . 1 8 8 4 I sem. 1897

1 6. 2. 1883 3. 1 1 . 1909

22.-24. 5- 1884

26.

28. II, 1900

17. 11. 1906 sept. 1904

9. 4. 1907 8. 4. 1909

11.

1900

26.

4.

igo7

»Sakala« ENÜS »Ugala« «Rotalia* «Fraternitas Liviensis« •'Filiae Patriac« »Revelia« »Tehnola« EÜS Raim la »Indla« »Amicitia« «Fraternitas Tartucnsis«

asutamine

kinnitamine

ülesastumine

18. 11.

14. 11.

5. 12.

26. 1 0 .

18.

14.

17.

10.

14. II. !()<)()

1908 1 9 11 1912 1913

6.

11.

10.

11.

1909 1919 1913 19 13

18. 10. 19 1) 29. 11. 1913

17. 12. 1917

5. i . 1918

i y 1. 191S

II scm. 1920

27. 10. 1920 3. 1 1 . 1 9 2 0

27. 10. 1920 8. 12. 1920

2}.

22.

(J.

lt)Z l

8. 3. 1929

10 .

11)21

1922 7. 3. I924 2 1 . I I . I924

7 - 3- 1924

27. 3.

4. 1929

21.

II.

I 9 29

21. 11. 1924

i. veebruarini 1 91 8 on kuupäevad antud juuliuse, 14. veebruarist 1 91 8 gregooriuse kalendri järgi. K ursiivkirjas kuupäeva peab organisat­ sioon oma asutamiskuupäevaks.

Peale ülaltoodud tähtpäevade peetakse igas organisatsioonis hulga­ liselt muid pidusid, millest oli lühidalt juttu seoses kommetega.

Tänam e kõiki, kes käsikirja läbi vaatasid ja seda parandasid. E r i­ line tänu kuulub nendele organisatsioonidele ja nende liikmetele, kes meid ülevaate koostamisel allikm aterjalide loovutamisega aitasid: korp!

Fraternitas E stica, E N Ü S , korp! Fraternitas Liviensis, korp! Filiae Patriae (vii! Ü lle Püttsepp), korp! Leola (vii! Arm as Luige) ja korp! Am icitia (ksv! T erje Tari).

K IR JA N D U S Eesti Naisüliõpilaste Selts: Kodukord. Trt., 1989.

Eesti Üliõpilaste Seltsi kodukord. Trt., 1990.

Hititiov, P., Uustalu, E . Ülevaade E Ü S Põhjala ajaloost // Minevikust tule­ vikku. L X X EÜS Põhjala koguteos. Stockholm, 1954- Lk. 18 4-19 7.

Kangro-Pool, R. Sakala maailmasõja, vene revolutsiooni ja okupatsiooni päe­ v i l / / Korp. Sakala 1909-1934. Trt., 1934. Lk. 37-60.

Koort, J. Mõtteline jalutuskäik . . . / / Korporatsioon Fraternitas Liviensis 19 18 — 1978. Canada, 1977. Lk. 212-234.

Korp! Rotalia 19 13 —1933. Trt., 1933.

Korporatsioon Ugala 1913-19 66 . [Stockholm], 1966.

Moodsa elu leksikon / Toim. R. Kangro-Pool ja H. Rahamägi. 1932. Lk. 323 — 324.

Mägi, A. Üliõpilasselts R aim la/ / Omariikluse I i u i m m I ( I • K , i i m h i koguteos'.

Uppsala, 1955. Lk. 246-251.

Niilus, V. E . ÜS Liivika 1954-1944 // Kodumaal ja võõrsil: I IS 1.11 viku kogu­ teos. Canada, 1965. Lk. 222-233.

Puksov, Fr. Korp. Sakala 1909-1934 II Korp. Sakala 1909-1934. Trt., 1 <M-1 Lk. 11 —19.

Teppan, F. S. Riia Eesti Üliõpilaste Seltsist Liivikasse. Trt., 1934. Ü. S. Raimla põhikiri ja kodukord.

K Ä SIK IR JA D Korporatsioon Filiae Patriae kodukord.

Korporatsioon Fraternitas Estica organid ja Rootsi koondises käibelolevad uusu­ sed. Stockholm, 1971.

Korporatsioon Ugala põhikiri ja kodukord. Trt., 1992. Üliõpilaskonvent oKorporatsioon Indla« kodukord. Trt., 1940.

5 Spes patriae

VÄLISMÄRGID

Eesti üliõpilasorganisatsioonid jagunevad kahte suurde gruppi - v ärve­ kandvad korporatsioonid ja värve mitteomavad seltsid. E Ü S on lähe­ dane korporatsioonile, kuna ta asutati algselt korporatsioonina ja kan­ nab värve.

Välism ärkide all mõeldakse organisatsiooni embleeme ja sümboleid, nagu lipp, vapp, sirkel, särp, värvirapiirid, sarv, tekkel, lint. Samuti tuleb välism ärkideks lugeda rinnamärki värvikilbiga, kellaripatsitr, sõr­ must.

Värvide (pr. k. couleurs) all mõeldakse värviteklit ja linti, mida kantakse koos. V ä rvid on aja jooksul arenenud sõdurirõivastusest (sks. k.

Soldatische Bändertracht). Värvitekkel sümboliseerib kiivrit (kiivriilustist) ja värvilintt mõõka (mõõgarihma).

Kuna välism ärgid kuuluvad enamasti korporatsioonidele ja vaid osadel seltsidel on lipp ja sõrmus, on põhiallikana kasutatud korp! Sakala Rootsi koondise institutsioone ja uususi, sest välism ärgid on enamikul korporatsioonidel sarnased.

E esti korporatsioonid on tekkinud baltisaksa korporatsioonide ees­ kujul ja nii on neil ühiseid jooni. K a värvid el on sarnaseid tähendusi: roheline sümboliseerib lootust, sinine truudust, violett kindlust ja valge au. N eed on enamkasutatavad värvid eesti üliõpilasorganisatsioonides.

A lljärgnevalt vaadeldakse iga välism ärki eraldi märksõnana.

LIPP. Korporatsioonide (ka E Ü S-i) lipud on kolm evärvilised, värviribad võrdse laiusega, lisaembleeme ja narmaid ei ole. Lipu juurde kuuluvad punutud lipunöörid korporatsiooni värvides, mis ripuvad alla lipuvarda tipust ja lõpevad tuttidega. K a mõnel seltsil on lipp. N ii on E Ü S Põhjala lipp helesinine-valge koos Põhjatähe ja seltsi nimega. Teis­ tel Tartus tegutsenud seltsidel lippe polnud (välja arvatud Ü S L iivik a).

V A PP . Korporatsioonide vapid koosnevad vapikilbist, mis on jao­ tatud kas kolmeks (näit. korp! V ironia, korp! Fraternitas Tartuensis) või neljaks (korp! Sakala, korp! Rotalia, E Ü S ). M õningate meeskorporatsioo­

nide vapikilp on ümbritsetud akantusornamendiga (korporatsioonid »Vironia«, »Fraternitas Estica«, »Sakala«). T avaliselt on vapil ka organi­ satsiooni lipukiri (EU S-il »Carpe diem«, korp! Sakalal »Üks kõigi eest, kõik ühe eest«). V app asetseb konvendisaalis eestseisuse laua taga seinal.

V appi ümbritsevad korporatsiooni värvides lipud ning vapi alla on pai­ gutatud (ainult meesorganisatsioonide!) vanamehe sarv ja värvirapiirid.

M iniatuurvappi kasutatakse mõnedes organisatsioonides (korporatsioonid »Fraternitas Estica«, »Sakala«) seeniori värvilindil ametitunnusena. Selt­ sidel vappe ei ole.

S IR K E L (sks. k. Zirkel). Kantakse musta tekli vasakul serval (üksi­ kutes organisatsioonides paremal serval). Sirkel on moodustatud mitme tähe kokkukirjutamise teel, see on monogrammitaoline korporatsioonimärk, mis sisaldab esimesi tähti sõnadest »vivat!« (elagu!), »crescat!« (kasvagu!), »floreat!« (õitsegu!), »corporatio« (korporatsioon), korporatsiooni nimest ja !-märgist. Sirkel joonistatakse ühe joonega, alus­ tades ülevalt F-tähest. Sirkel asetseb ka korporatsiooni pitsati keskel.

Mõnedes organisatsioonides kannavad sirklit lindil ametitunnusena eest­ seisuse liikmed (korp! Rotalia) või vanamees (korp! Sakala). Seltsidel sirklit ei ole.

V Ä R V IL IN T võib olla erineva laiusega.

Särp (sks. k. Schärpe) on korporatsiooni värvides esinduslint, mida kantakse üle parema õla kuue peal. Särp on eestseisuse ja vanamehe ametitunnus pidulikel puhkudel. Lisaks kannab särpe lipuvalve ja auvalve matustel. Seltsidel peale E Ü S -i ja E Ü S Põhjala särpe ei ole. E Ü S -i särp on kolm evärviline, E Ü S Põhjala oma valge-helesinine.

Värvilint - värvipael on tunnus, mida korporant alati kannab koh­ tades, kus ei kanta teklit. V ärvilinti kantakse üle parema õla.

L ai lint e. kommersilint on kolm sentimeetrit lai. Kantakse nii nais- kui meeskorporatsioonides kommersipäeval ja kaatripäeval. M ees­ korporatsioonides kantakse linti kuue peal, naiskorporatsioonides kleidi peal. Kommersilint kingitakse värvilindi andmisel akadeem ilise isa poolt.

N eid linte annetatakse ka sõpruslepinglastele. Seltsides (ka E Ü S-is) kommersilinti ei kanta.

Keskm ine lint e. ülikonnalint on kaks sentimeetrit lai. K antakse iga päev kuue all vesti peal. Vormiriietuses pannakse lint vormikuue peale.

Seltsides peale E Ü S -i neid ei kanta.

Smokingilint on poolteist sentimeetrit lai. Kantakse smokingi juu­ res, ainult korp! Vironias smokingi vesti all.

Kitsas lint e. frakilint on üks sentimeeter lai. Kantakse õhturiietuse - fraki või smokingi juures vesti all (korp! Vironias ainult fraki juures). K itsast linti annetatakse mõnedes korporatsioonides audaamidele (»Fraternitas Estica«, »Sakala«). Seltsides (peale E Ü S -i) frakilinti ei kasutata. Naiskorporatsioonid kannavad ühe sentimeetri laiust linti iga päev kleidi peal.

V Ä R V IR A P I 1R on mõõk, millel 011 organisatsiooni värvides kiir kaitse korv. Kasutatakse stehhimiseks vennastuspeol, laulu juhatamiseks, auvalves seistes ja tähelepanu juhtimiseks esmajärjekorras vanamehe poolt löögiga lauale. Kasutatakse ka E Ü S-is.

M U ST R A P IIR on mõõk, mille käekaitse korv on musta värvi.

K asutavad rebased laulujuhtimiseks.

V A N A M E H E S A R V on punutud nööriga sarv, mida vanamees kannab kaelas kommersi ajal, kuid võib kanda ka muudel juhtudel. Kui sarve ci kasutata, ripub see vapi all. E Ü S vanamehe sarve ei kasuta.

V A N A M E H E K U U B E kannab E Ü S -i vanamees ametitunnusena.

Kuub on sinist värvi, välimuselt meenutab ratsaväe mundrikuube.

T E K K E L (sks. k. Deckel) - müts. Tekleid on kolme liiki: V Ä R V I T E K K E L - korporatsiooni värvides peakate, mida kanna­ vad tegevliikmed ja vilistlased. T ekli lael on valgest nöörist õmmeldud rosett. Mõnel korporatsioonil on roseti sees väljaõm m eldud sirkel (»Frn ternitas Liviensis«). Värviteklit kannavad korporandid iga päev. E Ü S väljaspool oma ruume vaid kindlatel päevadel. Teised seltsid värvitck lit ei kanna.

M U ST T E K K E L - korporatsioonide musta värvi peakate, mida kannavad rebased. Musta tekli juurde kuulub kas vasakule või paremale poole kinnitatud sirkel. EÜS-is kannavad lihtliikm ed, kes vastavad kor­ poratsioonide rebastele, sinist mütsi, millel on rosett. Ü LD M Ü TS - 19 22. aastal Tartu ülikoolis kasutusele võetud Põh­ jamaade üldmütsi sarnane valge müts, millel on tumesinine äär ja nn.

Apollo märk. Üldmütsi kannavad kõik seltsid (v. a. E Ü S) ja organisee­ rimatud üliõpilased.

SÖ RM U S on põhiline välism ärk mees- või segaseltsides. N ii on E Ü S Põhjalal kullast ja terasest sõrmus, siseküljel tekst »Non scholae, sed vitae discimus« ja esiküljel Põhjatähe kujutis. Ü S Liivikal aga hõbe­ sõrmus, mille vapil kuldne laine L-tähega ja leopardiga, tagaküljel tekst »E x solo ad solem soli patria«. Korporatsioonide kaasvõitlejad ja vilist­ lased kasutasid sõrmusel enamasti kas oma organisatsiooni värvi- või vapikilpi.

R IP A T S (sks. k. Zipfel ) - taskukella küljes kantav korporatsiooni värvikilbi, vapi ja/või sirkliga nahast võ i värvilindist riba. Esineb kol­ mes suuruses: Bierzipfel (suur), W einzipfel (keskmine) ja Sektzipfel (väike).

Lisaks ülaltoodud põhilistele välism ärkidele oli korporatsioonide tegevliikmetel ja vilistlastel veel muidki välism ärke. Nendeks olid laualipp, eestseisuse lauakate, rinnamärgid väikese vapikilbiga jne. V ä rvikilpi, vappi ja sirklit oli lubatud kasutada dekoratsioonina mitmesugus­ tel esemetel. Välism ärke on kasutatud ka pruudile või abikaasale kingi­ tud ehetel.

Eesti üliõpilasorganisatsioonide liikmeil kannavad pidulikel puhku­ del ka sõprusorganisatsioonide poolt annetatud varvilin lr Rebastel (lihtliikmetel) on keelatud värve pmiditlada. l iikme surma puhul jäävad värviesemed tavaliselt mälestuseks lesele või vanematele.

K A S U T A T U D K IR JA N D U S Album

der Landleutc Fraternitas Baltica / Werner Fahrbach.

1968.

Brockhausen, ]. Album Fratrum Academicorum. München, 1981.

Gaudeamus - tudengilaulik, sõnastik, kombed. Tartu, 1935; 1940.

Kangro, B. Universitas Tartuensis. Lund, 1970.

Korporatsioon »Rotalia« institutsioonid ja uusused.

AuElage.

EESTI ÜLIÕPILAS I Ii SELTS V ä rv id : sinine-m ust-valge

Varsti pärast Tartu ülikooli taasavam ist 1802. aastal astusid suurkooli ka esimesed eestlased. N ii õppisid ülikoolis 19. sajandi esimesel poolel Kristjan Ja a k Peterson, Friedrich Robert Faehlmann, Friedrich Reinhold Kreutzw ald, Priilipp K arell jt. Loomulikult oli saksakeelses ja -meelses Dorpater Unmersität'\% m aarahva hulgast tõusnud noormeestel raske säi­ litada emakeelt ja oma rahva kombeid. N ii püütigi võõras kultuurikesku­ ses saada üheväärseks domineeriva haritlaskonnaga. Selleks astusid paljud eestlased baltisaksa üliõpilaskorporatsioonidesse.

Aegade möödudes olukord muutus. 19. sajandi keskpaiga talurahvareform id, eestikeelse ajakirjanduse sünd ja sellele järgnenud rahvuslik ärkamine lõid pinna üha rohkemate maarahva poegade püüdlusteks hari­ duse poole.

Esimene eesti soost üliõpilaste koondumine sai alguse 1870. aasta märtsis. A lgatajaks oli Andreas K u rrikoff, usuteaduse üliõpilane, kes oli ülikooli astunud 1869. aasta sügisel ja olnud korporatsiooni «Fraternitas Rigensis« liige. N agu kirjutab eestlasest meditsiinitudeng Heinrich Rosenthal oma mälestustes, ei rahuldanud A . K u rrik o ffi korporatsiooni­ elu oma vähese vaimsuse tõttu ja nii tekkiski tal mõte eesti soost üliõpi­ lasi organiseerida, et üheskoos eesti keelt ja kultuuri paremini tundma õppida.

Esimene koosolek toimus 26. märtsil 1870 (kõik kuupäevad enne 19 18 . aastat vana kalendri järgi) A . K u rrik o ffi korteris. Peale korteriperemehe ja H. Rosenthali olid üliõpilastest kohal veel Hugo ja G ustav Treffner ja Martin Wühner. Kutsutud olid ka kolm tähtsamat eesti soost tartlast - gümnaasiumiõpetaja Jakob Hurt, Peetri koguduse õpetaja W il­ helm Eisenschmidt ja »Eesti Postimehe« toimetaja Johann V oldem ar Jannsen. Otsustati kord nädalas koos käia, et »Kalevipoega« lugeda ja seeläbi end eesti keele ja kultuuri alal harida. »Kalevipoja« seletajaks sai J. Hurt, kes asja väga tõsiselt võttis. Pärast õhtu teaduslikku osa istuti veel laua taga ja aeti niisama juttu. Nendest »Kalevipoja-õhtute« nime

all tuntuks saanud kooskäimistest saig ju se esimene eesti üliõpilasorga­ nisatsioon - Eesti Üliõpilaste Selts.

1870. aasta suvel osalesid peaasi tõik »Kalevipoja-õhtutest« osa­ võtnud Helmes ja Tarvastus toimuud koosolekutel (kohal olid ka C. R. Jakobson ja teised rahvuslikud :<*elased), kus otsustati asutada Eesti Kirjam eeste Selts ja valiti. Eest \eksandrikooli Peakomitee. See fakt iseloomustab esimese eesti üliõpiabondumise olemust - tegu oli osaga rahvuslikust ärkamisest.

Eesti üliõpilaste kogu tegevus valu aga 1872. aastaks. J. Hurt ja J. V. Jannsen olid ajapuudusel sunrtd üha enam kõrvale jääma, G . T reffn er jäi hoopis eemale, H. Risithal hakkas ülikooli lõpetama.

1873. aastal sai tegevus aga uut ho<gi,juurde tuli kaheksa uut liiget (vastuvõtmisel kehtis muide konsensue iõue) ja senine kogu sai nüüd ka organiseeritud kuju - valiti ameinaed (esimeseks esimeheks sai A . K urrikoff) ja pandi kirja »Vironia< line saanud seltsi esimesed põhi­ mõtted. N eis rõhutati eesti üliõpilaste loiistusi oma rahva ees.

A eg läks ja selts kasvas: 1876. asa oli 19 liiget. Loomulikult jäi mõnigi seltsist kõrvale kas »rahvusliku nele leiguse« või pelguse pärast, sest organisatsioon ei olnud ametlikul ;iinitatud. Üha enam püüti sar­ naneda olemasolevate korporatsioonicra töötati vä lja kodukord koos aukohut, rebaste kasvatust ja joomis't!uuri puudutavate seadustega.

Samal ajal arenes seltsis ka vaimutegevus, seda oma tõusude ja mõõnadega. Vaim set tõusu võis näitekstieldada 1876. aastal, kui kanti ette loengute sari E esti ajaloost kuni umhastuseni (autorid muude hul­ gas K a rl August Hermann, M artin L t , Burchard Sperrlingk). 1879. aastal tutvuti soome mütoloogiaga. Seegoi traditsioonilise üliõpilasorga­ nisatsiooni kõrval tegemist ka rahvusku:iuilise ühendusega.

1870. aastate lõpul tõusid seltsi likrtte ette aga uued probleemid.

Vene keisririigis teravnes poliitiline olubc (atentaadikatsed keiser A lek ­ sander II-le), nii et eesti üliõpilased ei t d u d end oma ametlikult regist­ reerimata olukorras kindlalt. K u i sellel irel lisada organisatsiooni kasv ja tõusev eneseteadvus, saabki selgeks, ri;s 1880. aastate alguses püüti ametliku organisatsioonina üles astuda Di ka loomulik, et organisatsioonitüübiks valiti just korporatsioon fcetkeelse vastena kasutati nime­ tust osakond), oli ju korporatsioon tollsjses Tartu üliõpilasriigis ainus üldtunnustatud ühinemisvorm, ainult kepatsiooni liikmed said nautida täielikku tunnustust akadeem ilise kodankna. Alahinnata ei tohi ka korporandielu väliselt atraktiivset külge (v.rinütsid ja -paelad, kalessidega väljasõidud jms.), mis kõik pidigi maaara hulgast pärit esimese põlve haritlastele muljet avaldam a.

Korporatsioon otsustati asutada 2 . rail 18 8 1 peetud erakorralisel koosolekul. Eestvedajaks sai usuteadue iliõpilane A lexander Mõtus, 18 8 1. aasta sügissemestriks valitud seltsieinees.

Uue korporatiooni autamiseks oli v;j. vähem alt 30 üliõpilast, kes

rohkem kui kaks semestrit immatrikuleeritud olnud. K una aga seltsis oli tollal vaid 15 nõuetele vastavat liiget, siis otsiti mõttekaaslasi ka väljast­ poolt seltsi, peamiselt läti rahvusest üliõpilasi. A rvestati, et nii ei saa tekkivat organisatsiooni liigses rahvusluses süüdistada. Endine selts pidi jääma »Kirjanduse-õhtu« nime all edasi tegutsema. Selle koosolekuid pidi peetama eesti keeles, valitsema pidi eesti meel. K õik eestlastest korporatsiooniliikmed pidid ka »Kirjanduse-õhtu« liikmeks olema, muulased või­ sid liikmeks saada, kui neil asja vastu huvi oli ja kui »Kirjanduse-õhtu« liikmed selle vastu polnud.

Uue korporatsiooni nimeks pidi saama »Vironia« - nimetus, mida seltsi nimena omavahel juba varem tarvitatud. V ärvideks valiti sinine, must ja valge, H . Rosenthali väitel Soome eeskujul, lisades vaid musta värvi pika orjaaja märgiks. V ärvid e selget tähendust ja päritolu ei ole kunagi paberil fikseeritud, ehk olekski ilus jääda uskuma M artin Lipu seletust luuletuses »Eesti, E esti, ela sa!« Organisatsiooni aastapäevaks määrati 26. märts, pärisorjuse kaota­ mise päev Liivim aal (18 19 ), samuti on see päev, mil esimest korda koguneti »Kalevipoja-õhtutele«.

Eestlaste üritusele tegid sakslased mitmesuguseid takistusi. K ü ll süü­ distati tekkivat organisatsiooni poliitilistes ambitsioonides, küll tema üksikuid liikmeid asutajaliikm ete vajaliku arvu kokkusaamiseks pettuse kasutamises jne. Mõne aja pärast sai selgeks, et kohalike sakslaste ring­ kaitsest läbi murda ei õnnestu. 26. märtsil 1882 pani A . M õtus, kes oli kaotanud lootuse, et »Vironia« kunagi kinnitatakse, sini-must-valge v ä rv i­ mütsi pähe ja sõitis voorimehega läbi Tartu. Hilisemate rahvusvärvide esimene avalik kandmine lõppes aga kurvalt: saksa korporandid sõitsid Mõtuse troskale järele, värvimüts kisti tal peast ja tallati ühe saksa kor­ poratsiooni korteris jalgade alla. Väljakutseks loetud tegu tõi endaga kaasa A . Mõtuse väljasaatm ise Tartust 1. augustini 1883. T a läks Peter­ buri õigust otsima, jäi aga sealsesse ülikooli õppima ja pärast selle lõpe­ tamist Venemaale tööle.

Pärast nimetatud sündmust oli »Vironia« kinnitamine ilmselt täiesti lootusetu. 22. mail 1882 peetigi »Vironia« viim ane koosolek, millega orga­ nisatsioon lõplikult likvideeriti. 1882. aasta sügissemestril ei peetud ühtegi koosolekut, järgmise aasta alguses tuldi aga arstiteaduse üliõpilase A lfred Sperrlingki eestvõttel uuesti kokku ja otsustati nõuda endale amet­ likku kinnitust teadusliku Eesti Üliõpilaste Seltsina (Verein Studierender Esten ).

4. veebruaril 1883 registreeris ülikooli rektor uue seltsi. A astapäe­ vaks valiti jällegi 26. märts, samuti võeti üle »Vironia« värvid ja vapp.

1883. aasta sügissemestril võeti vastu uus kodukord, kus on põhimõtetena kirja pandud seltsi ning seltsi liikmete püüdlused ja sihid: enda eesti rahva liikmeteks tunnistamine, E esti ajaloo ja eesti kultuuriga tegele­ mine; aga ka lähedane omavaheline läbikäimine, erakondlikust poliiti­

kast hoidumine jms. Oma aja pitserit (ja ka märki, cl ky.cmi:,! üliõpilas­ organisatsiooniga) kannavad aukohut, rebaste kohustusi ja joomakombeid fikseerivad peatükid.

Järgm iseks suuremaks ettevõtmiseks sai vilistlaskogu loomine. Kile panek seltsi vilistlaskokku astumiseks tehti varem seltsi kuulunute kõr­ val ka paarile muule Tartu ülikoolis õppinud eestlasele (näit. cand. muti).

J. M ielbergile). Seltsi algusaegade liikmete hulgast jäid nüüd kõrvale W . Eisenschmidt seltsi ilmselt liiga suurt rahvuslikkust peljates ja H. T reffn er teiste vilistlaste vastuseisu tõttu. Ülejäänud aga võtsid ette­ paneku hea meelega vastu. Esimeseks vilistlaskogu esimeheks (»vilistlaste talitajaks«) valiti H. Rosenthal, kes pidas seda ametit kuni 1895. aastani.

1884. aasta 2 2 .-2 4 . maini toimus O tepääl, kus kirikuõpetajaks v ii!

B . Sperrlingk, seltsi sini-must-valge lipu pühitsemine, mis kujunes ülipidulikuks ja ülimalt rahvuslikuks sündmuseks. N ii oli Eesti esimene sini-must-valge lipp kõigi reeglite järgi täieõiguslikuks lipuks saanud.

Järgnevate aastate jooksul kasvas seltsi liikmete arv pidevalt. 1889. aasta sügissemestril oli seltsis 44 üliõpilasliiget ja üle 30 vilistlase, nii et selts hakkas üha enam täitma kogu eesti üliõpilaskonna rolli Tartus. E s i­ algu oli sellel rohkem kultuuriline tähendus. N ii kohustas selts 18 9 1. aas­ tal kõiki oma liikmeid v ii! K . A . Hermanni eesti kirjanduse loengutel käim a. Seltsi registreerimise järel asuti kohe ka Matthias Johann Eiseni ja veidi hiljem O skar K allase eestvedamisel kujundama oma raam atu­ kogu. V õeti vastu otsus osta kõik ilmuvad eestikeelsed raamatud ja tel­ lida kõiki eestikeelseid ajalehti. 1890. aasta lõpuks oli raamatukogu ost­ mise ja annetuste teel omandanud ligi 2000 köidet, sihiks oli aga O . K a l­ lase poolt seatud eesmärk koguda kokku kõik eestikeelsed raamatud.

A lgas ka noore organisatsiooni kirjanduslik tegevus: pärast pikka ettevalm istavat tööd ilmus 1889. aastal v ii! Villem Reim ani toimetatud »Eesti Üliõpilaste Seltsi album. I leht«. Ju b a nimetuski viitab kavatsu­ sele tulevikus »lehtede« üllitamist jätkata. Saja aasta jooksul on E Ü S -i albumeid ilmunud 16 numbrit. Teine seltsi väljaanne oli aastatel 18 9 6 1920 ilmunud rahvakalender »Sirvilauad«, mille toimetajaks kuni 19 17 . aastani V . Reim an, edasi Villem Ernits. K alender sai rahva seas kii­ resti populaarseks, ilmudes 25 ooo-se trükiarvuga.

Loom ulikiilt ei seisnenud seltsi tegevus ainuüksi vaimses töös. Iga­ päevases elus oli organisatsioon oma liikmetele mõnusaks kokkusaam is­ kohaks, koosolekute järel peeti tolleaegsest üliõpilaselust lahutamatuid õllelaudu.

Siiski ei rahuldanud säärane organisatsioonitüüp seltsi liikmeid täie­ likult. Teist korda oma ajaloos püüti aastatel 18 9 0 -18 9 1 saada ametlikku tunnustust korporatsioonina »Fraternitas Viliensis«. V ä rvid sinine, must ja valge võeti seltsi kaudu üle »Vironialt«, vappi muudeti aga oluliselt.

Seekord saadi teiste korporatsioonide tunnustus küll suhteliselt hõlpsalt,

takistus tuli aga hoopis riigivõimu poolt: Riia õpperingkonna värske kuraator Lavrovski keeldus eestlaste korporatsiooni poliitilistel põhjustel kinnitamast. Venestus oli tõusulainel. »Fraternitas Vilicnsis« lõpetas oma tegevuse, jättes oma värvid ja vapi E Ü S-ile. See oli ka viim ane kord, kui seltsi enamus korporatsiooni tahtis asutada. Edasised sellesuunalised üritused tulid juba väiksema grupi seltsivcndade poolt.

Selts jätkas oma tegevust esialgu endisel kujul. Pidulikult tähistati oma 25. aastapäeva (18 9 5), ilmusid albumi 2. ja 3. leht. Siseelus hak­ kasid sajandi lõpukümnendil aga puhuma uued tuuled: tehti esimene katse piirata alkoholi tarbimist seltsis (joomasundus kaotati 1904), peh­ mendad rebaste dressuuri. Niisiis oli selts lõplikult maha matnud soovi kunagi veel korporatsioonina organiseeruda. Juba 1904. aastal jäeti oma liikmetele õigus vabalt otsustada, kas täita üldist üliõpilasseadust (Allgemeiner Comment), 1903. aastal aga vabastas selts oma liikmed üliõpi­ laskohtus (Burscbengericbt) käimise kohustusest. K õik viitab sellele, et E Ü S oli lõplikult otsustanud valida oma, eesti tee üliõpilasorganiseeru­ mises.

Vaim ne töö seltsis muidugi jätkus. E riti O. K allase eestvedamisel hakkasid seltsi liikmed koguma rahvaviise. 1897. aastal sai selts kätte Eesti Kirjam eeste Seltsi pärandusest talle määratud osa, peaasjalikult raamatud. K a toodi Õpetatud Eesti Seltsist ära varem kavandatud E Ü S -i muuseumi varad. Seltsi tolleaegset kultuurilist tegevust hinnates tuleb arvestada, et E Ü S oli Eesti Kirjam eeste Seltsi likvideerimise järel 1893 tegelikult ainus eestlaste üldine kultuuriselts. Seltsis tegutses ka laulukoor, samuti orkester, millest hiljem kasvas vä lja esimene Eesti kutseline süm­ fooniaorkester.

Veel ühe märgi rahvuskultuuri arengus pani E Ü S maha: 1902. aas­ tal valmis seltsi maja Tartus V iljandi tänav 1 - esimene rahvusromantiliste joontega ehitis Eestis (arhitekt G eorg H ellat). M aja ehitamisel oli eriti agaralt tegevuses vilistlaskogu esimees Heinrich Koppel, samuti vilistlased K arl Menning, Anton Schulzenberg ja K a rl Koppel. N ii hoone kui krunt kuulusid algul ametlikult H. Koppelile, alles 1 9 1 1 . aastal anti juriidiline omandiõigus üle vilistlaskogule. Loomulikult oli oma maja seltsi liikmetele uusi võimalusi pakkuvaks ja innustavaks teguriks.

Pidevalt kasvas seltsi liikmeskond. 1905. aasta sügissemestril oli seltsis 68 üilõpilasliiget ja 13 7 vilistlast. M uidugi vähenes seoses sellega omavahelise läbikäimise tihedus, kuid see oli paratamatu. Sisemise üht­ sustunde formaalsemaks muutumisest (aga võib-olla hoopis laienevast demokraatiast) annab märku ka 1902. aastal vastuvõetud otsus, mille järgi seltsi vana põhimõte, et avalikult on keelatud kaasvõitleja või kaas­ vilistlase vastu üles astuda, loeti kehtivaks ainult üliõpilaste suhtes. See ei tähendanud muidugi mõista suurema ajakirjandusliku sõja vallapääsemist vilistlaste vahel.

Käesoleva sajandi algaastail toimusid E Ü S -i siseelus teatavad kvaV

litatiivsed nihked. 1905. aasta revolutsioon aga andis seltsi institutsioo­ nidele ka avaliku väljundi. 19. oktoobril 1905 toodi Tartus eesti seltside rongkäiku vä lja seltsi sini-must-valge lipp ja nagu kirjutab Johan Kõpp: ». . . 1905. aasta sügisel sini-must-valge lipp ilma erilise tseremooniata pühitseti eesti rahvuslikuks lipuks.« E Ü S oli seeläbi otsekui saanud tun­ nustuse Eesti arengu lipukandjana. Üliõpilasorganisatsioonina ei suutnud E Ü S aga sajandi esimesel kümnendil enam täita kõigi eesti üliõpilaste nõudmisi. Juba 1S90. aasta­ tel oli Tartus tekkinud nn. jaaksorriaste rühm, millest 1906. aastal kuju­ nes E Ü S Ühendus. 1907. aastal toimus aga esimene otsene pereheitmine ka E Ü S-is endas: 16 üliõpilast ja 16 vilistlast (nende hulgas 1895. aastal E Ü S -i auvilistlaseks valitud H . Rosenthal) lahkusid seltsist ja asutasid korp! Fraternitas Estica, esimese eesti korporatsiooni Tartus.

K aks aastat hiljem eraldus seltsist teinegi korporatsioon - »Sakala«, agaram aks tegutsejaks v ii! O skar Rütli. Mõlema organisatsiooni teke oli selgeks tõendiks selle kohta, et E Ü S ei suutnud enam täita oma senist rolli Tartu eesti üliõpilaskonnana, kõiki eestlastest üliõpilasi ühendava koguna. Rahulolematute lahkumine aga aitas ilmselt kaasa seltsi sisemi­ sele kindlustumisele ja ühtekuuluvustunde tugevnemisele.

Aastaküm nel 190 5 - 1 9 1 4 oli seltsi vaimses elus tähtsaimaks sünd­ museks erialaste osakondade - matemaatikast kehaharjutusteni - teke.

Osakonnad aitasid liita eri alade esindajaid, õhutada teaduslikku tege­ vust. M ärkim isväärseim aks võib ilmselt pidada kodumaa tundmaõppi­ mise osakonna tegevust, aktiivselt oli töös ka spordiosakond.

19 10 . aastal anti seltsi raamatukogu Eesti-ainelinc osa üle Eesti Rahva Muuseumile, sellest kujunes alus pärastisele Eesti Arhiivraam atu­ kogule.

Suurim üliõpilaskondlik sündmus kirjeldataval ajal toimus samuti seltsi algatusel (idee andja vii! O. K allas), nimelt »Üliõpilaste Lehe« asu­ tamine 19 13 . Alates 19 15 . aastast võtsid tööst osa kõik eesti üliõpilas­ organisatsioonid ja »Üliõpilaste Lehe« Asem ikkude Kogust kujunes esi­ mene eesti üliõpilaste esindusorgan.

A astatel 1 9 1 7 - 1 9 1 8 osales E Ü S aktiivselt eesti üliõpilaskonna üri­ tustes: E esti autonoomia toetamiseks korraldatud rongkäigus 26. märtsil 19 17 , eesti üliõpilaste I kongressil 2 5 .-2 7 . märtsini 19 17 , Asemikkude Kogu solidaarsusavalduses Eesti M aapäevale, võitluses Tartu ülikooli Venem aale evakueerimise vastu, saksakeelse ülikooli boikoteerimisel 19 18 . N ii mainitut kui ka seltsi varasem at rahvuslikku tegevust arves­ tades oli loomulik, et E Ü S oma erakorralisel üldkoosolekul 24. novemb­ ril 19 18 otsustas astuda E esti sõjaväkke in corpore. Vabadussõjas langes või suri taudidesse 13 seltsi liiget, kelle mälestuseks paigaldati seltsi majja tahvel (nõukogude ajal leidis tahvli tagakülg poolekssaetuna kasu­ tust Tartu Riikliku Ü likooli »visiitkaardina« peahoone ukse kõrval).

Vabadusristi kavalerideks said 60 seltsi liiget.

Seltsi enda tegevus Tartus aastatel 1 9 1 8 - 1 9 1 9 oli seotud suurte ras­ kustega. E Ü S -i maja oli I maailmasõja ajal olnud V ene sõjaväe käsutu­ ses ja ka Vabadussõja ajal tegutses seal sõjaväehospidal. 19 18 . aasta sügisest katkes uute liikmete vastuvõtt, oli raskendatud ka koosolekute pidamine. Korraliselt hakati koos käim a alles 19 19 . aasta oktoobrist.

Tolleaegse esimehe Kornelius Tüüri aruandest saame teada, et seltsi laegas oli tühi, varandus laiali pillatud, paljud liikmed sõdades lan­ genud või teadmata kadunud. Tasapisi hakkas elu siiski tavalistesse rööbastesse tagasi minema. Raskete aegade kiuste võeti seltsi 50. aasta­ päeva tähistamine 1920. aasta kevadel ette eriti suurejooneliselt. Pidus­ tused toimusid mõningate vilistlaste (H. Koppel, Peeter Põld) vastusei­ sust hoolimata neli päeva. Külalisteks olid palutud kõik Tartu ülikooli lugemisõigusega õppejõud, Soome üliõpilaskonna esindajad jm. Juubelikomisjoni andmetel tarvitati ürituste käigus ära 22 pange piiritust. On selge, et rasked ajad ja isiklikud läbielamised sõjaväljal olid jätnud pal­ jude meeste hinge sügava jälje.

Seltsi edasise tegevuse kohta avaldati organisatsiooni sees erinevaid arvamusi. E esti iseseisvumine ja sellega seotud paljude seniste püüdluste ja eesmärkide täitumine tekitas probleemi: kuidas edasi minna? Ühe osa seltsi liikmete arvates pidi E Ü S koguni uuesti eesti üliõpilaskonna rolli täitma hakkama. Sellised seisukohad jäid siiski vähemusse ja juba 1920. aastal seati uued tegevussuunad: rohkem tähelepanu siseelule, rohkem akadeem ilist tööd, tihedam omavaheline side. Dem okraatliku rahvusriigi tingimustes tegutsevale üliõpilasorganisatsioonile võib neid põhimõtteid igati õigeks lugeda.

1920. aasta tõi endaga kaasa veel ühe lahkulöömise seltsist: vanade saksa buršikommete väidetava rohkuse tõttu lahkus E Ü S -ist osa noore­ maid liikmeid (A. Anni, H. M oora jt.), kes moodustasid rõhutatult vab a­ meelse ja vaim set tegevust harrastava segaseltsi »Veljesto«. Uus aeg nõuab uusi inimesi.

Pööre E Ü S -i tegevuses avaldus selgesti: lõppes »Sirvilaudade« väljaandm ine, peagi likvideeriti seltsis varem väga tähtsat rolli mängi­ nud teaduslikud osakonnad, mille asemele astusid akadeem ilised erialaühingud ja -seltsid. N ii asus selts täitma oma liikmete jaoks rohkem demokraatia ja seltskondlike kommete kooli kui rahvavalgustajate taime­ lava rolli. Üliõpilaskondlikus plaanis oli 1920. aastaks selge senise esindus­ organi - Asem ikkude Kogu sobimatus uude olukorda. Asem ikkude K ogu oli olnud vaid organiseerunud üliõpilaste esindus, nüüd aga tõusis v a ja ­ dus kõiki [920. aasta tulemusena E Ü S kõigil dega ühises

üliõpilasi ühendava üliõpilaskonna järele. E elkõige E Ü S -i sügissemestri esimehe Joosep Teinmani energilise tegutsemise töötati välja Tartu üliõpilaskonna projekt. Siitpeale osales Üliõpilaskonna Edustuse valim istel, tavaliselt teiste seltsi­ nimekirjas, kohati aga (19 26, 1927) ka vaid ühe-kahe muu #•'

organisatsiooniga koaleerudes. Seltsi liikmetest olid I■«lir .iu n .im c c s t e k s valitud Richard Janno, Leo Kangur, Hugo Kukke, Villem Nano, Arnold Prüüs, Joosep Teinman ja Ilmar Tõnisson.

Seltsi väljapoole suunatud tegevusest mainitagu sõpruslepingu sõl­ mimist Helsingi Ü likooli Pohjois-Pohjalainen (PPO) ja Etelä-Pohjalainrn Osakunta’ga (E P O ) aastal 1928. See leping oli esimene omasugune ja sai muude Tartu ja Helsingi üliõpilasorganisatsioonide samalaadsete ühen­ duste loomise innustajaks. EÜ S-is on M. J. Eiseni väitel ». . . hõimutöö sama vana kui Selts ise«. Näiteks käis A . Mõtus Soome Kirjanduse Seltsi (Suomalaisen Kirjallisuuden Seura) 50. aastapäeval 18 8 1, M. J. Eisen ise ja paljud teised tegelesid soome keele ja kultuuri tundmaõppimisega; seltsi liikmete G u stav Suitsu ja Villem Grünthali algatusel loodi Helsin­ gis 1906 Soom e-E esti Liit, millest sai Helsingi Akadeem ilise Hõimuklubi eelkäija. K a on Soome ja Venemaa vaheline rahuleping sõlmitud 1920. aastal just E Ü S -i majas. Nüüd jõuti suhetes soomlastega aga uuele, lepingulisele tasandile. A sja algatajaks oli 1920. aastate algul Helsingi Ülikoolis õppinud R . Janno, Soome poolelt oli aktiivseim PPO kuraator V ilho Helanen, vabatahtlikuna Eesti Vabadussõjas osalenud mees, aktiivne üliõpilastegelane ja äge rahvuslane, kes ka ise vabalt eesti keelt valdas. Suheldi võrdsetel alustel: mõlemad pooled võtsid teiselt üle mit­ meidki traditsioone (eestlased näiteks suvepäevade pidamise, soomlased rapiiriga laulujuhatamise ja mitmed välism ärkide kultuuri elemendid).

Hõimutöö suurimaks tulemuseks võib lugeda 1940. aastal Helsingis ilmu­ nud E Ü S -i, E P O ja P PO kakskeelset ühisteost »Jääm erelta Em ajoen rannoille« I »Em ajõe kallastelt Jäämereni«, kus eesti autorite - ArturTõeleid Kliim anni, Richard Ritsingu, Hans Kruusi, Johan Kõpu jt. tööd on soome keeles ja soome autorite - A . R. Cederbergi, K . Vilkuna, S. Paulaharju jt. omad eestikeelsed. Praeguseks ajaks on teos oma 300-eksemplarilise tiraažiga muutunud harulduseks. Sõpruslepingu posi­ tiivseks tulemuseks oli ka isiklike sidemete arenemine sõprusorganisat­ sioonide liikmete vahel, see tähendas aga senisest tihedamat läbikäimist ja kultuurimõjutusi kahe maa vahel.

E Ü S -il oli suhteid ka lätlastega. 19 37. aastal sõlmiti sõprusleping vanima läti üliõpilasorganisatsiooniga »Austrums«. K ahjuks jäi normaal­ sete suhete ^rendamise aeg lühikeseks, 1940. aasta katkestas ühenduse nii Soome kui Läti sõpruslepinglastega.

Seltsi tegevuse kõigile nähtavatest märkidest E esti Vabariigi ajal oli kindlasti tähtsamaid Johan Kõpu teose »Eesti Üliõpilaste Seltsi a ja ­ lugu I« ilmumine 1925 ja seltsi sini-must-valge lipu pühitsemise 50. aas­ tapäeva tähistamine 19 34. Esimene on suurepärane näide objektiivsest, akadeem ilisest ja samas huvitavast ajalooteosest ühe rahvusliku organisat­ siooni kujunemise ja arengu kohta. Lipu 50. aastapäeva pidustused kuju­ nesid võimsaks rahvuslikuks ürituseks veel elus olevate asjaosaliste A leksander M ohrfeldti ja Friedrich Ederbergi ning Eesti V abariigi valit­

suse osavõtul. Otepää kiriku seinal avati mälestustahvlid, õhtul toimusid Tartus suured pidustused, mille käigus ka K . Päts väidetavalt esimest ja viim ast korda elus E Ü S -i maja külastas.

Seltsi siseelus oli eriti 1930. aastatel märgata uue, seni ainsa tõeli­ selt euroopaliku hariduse saanud eesti põlvkonna esilekerkimist. Silma­ paistvaimaks kujuks võib ilmselt nimetada auvilistlase Jaan Tõnissoni poega Ilm ar Tõnisssoni, seltsi ja Edustuse esimeest. Tugevnes vool, mis võitles veel säilinud saksapäraste kommete, saksakeelsete laulude laul­ mise, liigselt reglementeeritud õllejoomiskultuuri jms. vastu. Liiga tera­ vaks vastuolud siiski ei läinud, uusi üliõpilasorganisatsioone seltsist lah­ kulöömise teel enam ei tekkinud. Tundub, et iseseisvusajal, eriti selle lõpul, suutis E Ü S oma suure liikmeskonna ja küllalt liberaalsete põhi­ mõtete tõttu igale liikmele midagi just talle sobivat pakkuda.

19 2 0 .-19 3 0 . aastatel laienes seltsi tegevus ka geograafiliselt: tek­ kisid E Ü S -i koondused (osakonnad) Tallinnas, V iljandis, V algas, Pärnus ja Haapsalus, mis ühendasid seal alaliselt või ka ajutiselt elavaid seltsi liikmeid. Tallinna koondusel oli koguni oma maja Kadriorus.

Otsesest tööst isamaa kaitsel nimetatagu E Ü S -i (nagu ka mitmete teiste üliõpilasorganisatsioonide) astumist Kaitseliitu in corpore 1. det­ sembril 1924. Kaitseliitu kuulumine jäi seltsiliikmetclc kohustuslikuks iseseisvusaja lõpuni.

1930. aastate keskpaigas alanud »vaikiv ajastu« ci jäänud vastu­ kajadeta ka E Ü S-is. Sattusid ju surve alla nii seltsis alati kalliks peetud demokraatlikud traditsioonid kui ka mitmed prominentsed seltsi liikmed auvilistlased J. Tõnisson, J. K õpp jt.

Sellises olukorras peeti tähtsamaks üliõpilaskondlikku tegevust (poliitikasse ei ole selts organisatsioonina kunagi astunud), eestvedajaks Andres Raska. Lootused demokraatia taastamiseks kadusid aga lõplikult 1940. aasta suvel pärast E esti okupeerimist. Juunis 1940 kanti Tartu tänavatel protesti märgiks rinnas sini-must-valgeid lindikesi, mis pärit E Ü S -i värvilintide tagavarast. Siingi oli agaram aid tegutsejaid A . Raska, kes koguni arreteeriti, kuid vabastati seekord veel peatselt. E daspidi viis A . Raska tee aga G U L A G -i, kus ta noore mehena ka suri.

Uus võim rekvireeris kohe E Ü S -i maja Punaarmee tarbeks. M aja üleandmine ja seltsi likvideerim ine jäi peaasjalikult Tartus viibivale 1940. aasta sügissemestriks valitud seltsi esimehele K a rl Aunale. V arad koliti esialgu K astani tänavas asuvasse v ill Johannes Semperile kuulu­ nud m ajja. Väärtuslikum ad esemed anti hoiule E esti Rahva Muuseumi.

K õik varad anti üle ülikoolile, üleandmise juures probleeme ei tekkinud, nagu märgib K . Aun. E R M -is asunud ajalooline sini-must-valge lipp aga vahetati ühe seltsi esinduslipuga, toodi muuseumist ära ja peideti pare­ maid aegu ootama.

Esim ese Nõukogude ja ka Saksa okupatsiooni ajal juhtis seltsi tege­ vust erakorraline eestseisus eesotsas K . Aunaga. K orralisi koosolekuid

muidugi ci peetud, kuid uute liikmete vastuvõtt jätkus. Paljud seltsi liikmed olid tegevuses põrandaaluses rahvuslikus töös, soomepoiste üle lahe toimetamisel ja mujal. 1944. aasta suvel viidi soomepoistele E Ü S-i kanaleid kaudu sini-must-valge lipp kirjaga »Eesti auks, tuleviku pandiks«. 1943. aastal toimusid ka viimased seltsi suvepäevad Palamusel.

Oma rahvusliku tegevusega jäädi kahe tule vahele: N K V D rünnakute asemele tulid Saksa ajal SD omad. V iis seltsi kaasvõitlejat viidi 1944. aasta septembris koguni kontsentratsioonilaagrisse Saksamaal. Üldse oli K . Auna andmetel seltsi ümmarguselt n o o liikmest (1940. aasta seisuga) pärast sõja lõppu umbes kolmandik Läände pääsenud, teine kolmandik kodumaal ja viim ane kolmandik langenud, mõrvatud, küüditatud, tead­ mata kadunud või surnud.

Paguluses alustati seltsi tegevust juba 23. augustil 1944 Vikingshilli põgenikelaagris Rootsis. 18. jaanuaril 1945 asutati ametlikult E Ü S -i Rootsi koondus. Detsembris 1945 tekkis esimene koondus Saksamaal Geislingeni laagris. Koondus Austraalias asutati aprillis 1949, Inglismaal, Am eerika Ühendriikides, Kanadas ja Argentiinas tekkisid EÜ S-laste ühendused 1950. aastal. Rootsi, Kanada ja Am eerika Ühendriikide koondustest eraldus peagi iseseisvaid koondusi. 1990. aasta kevadsemestri sei­ suga oli E Ü S -il välism aal 14 koondust, neist 7 U SA -s, 3 Rootsis, 2 K an a­ das; Inglismaal ja Austraalias kummaski üks. K õikid e E Ü S -i allüksuste tegevuse koordineerimiseks, infovahetuseks, ühiste väljaannete kirjasta­ miseks ja seltsi ülemaailmse terviklikkuse säilitamiseks loodi 1950. aas­ tal Eesti Üliõpilaste Seltsi vanematekogu, mis hiljem hakkas viie aasta kaupa paiknema järgemööda Rootsis, U SA -s ja Kanadas.

O li aga selge, et eesti üliõpilasorganisatsiooni tegevus paguluses ci saanud olla võrreldav tegevusega vabal kodumaal. Selts ja vilistlaskogu ühendati (vaid Am eerika Ühendriikide koonduses tegutsesid nad eraldi aastatel 19 5 4 -19 6 5 , siis loobuti ka seal), noorte liikmete juurdetulek vähe­ nes. K uid mingil juhul ei tohi pagulas-EÜS-i tähtsust alahinnata. Just vabas maailmas hoidis E Ü S elus seltsi ajaloolise järjepidevuse. Seisuga 19 9 1 on kirjastatud kolm kapitaalset seltsi ajalugu käsitlevat teost (vt. kirjanduse nimestik artikli lõpus), E Ü S -i albumid X I I - X V I , 75 numb­ rit infobülletääne jm., hoitud alal rahvuslikku vaimu.

Kodum aal oli seltsi avalik tegevus võimatu. Poolsalaja hakati aga õige varsti pärast sõja lõppu omavahel ühendust pidama. Eestvedajatena nimetatagu Tartu poolt A lo T ilka ja Otto Tallinna, Tallinna poolt eriti A ksel N aarist ja Ilmar Truusi. K äidi koos kitsamas ringis, tähistati seltsi aastapäevi, käidi seltsivendade matustel. A jalehtede leinateadete all sei­ sis tavaliselt Endised Ülikooli Sõbrad. Suurem ühisüritus toimus 1984. aasta suvel, kui A . T ilga eestvõttel tuldi üle E esti O tepääle sini-mustvalge lipu pühitsemise 100. aastapäeva tähistama. K a rasketes okupat­ siooniaegsetes tingimustes ei katkenud seega seltsi tegevus, võeti vastu isegi mõned uued liikmed.

Ühes vabamate tuultega Nõukogude ühiskonnas 1980. aastate teisel poolel võeti Tartu üliõpilaste aktiivsemates ringkondades suund endist tüüpi üliõpilasorganisatsioonide taastamisele. Peamiselt ajakirjandusüli­ õpilaste vaidlusklubi »Alternatiiv« ja tudengiteater »Valhalla« põhjal asutati 16. detsembril 1987 esimene uut (vana) tüüpi üliõpilasorganisat­ sioon - E Ü S Sodalicium. K u i Tartu Riikliku Ülikooli tolleaegse juht­ konna ega Riikliku Julgeoleku Kom itee poolt otseselt keelavat reakt­ siooni ei järgnenud, asusid »Sodaliciumi« liikmed 1988. aasta sügisel aktiivselt tegutsema Eesti Üliõpilaste Seltsi taastamiseks kodumaal.

V õeti ühendust nii Eestis elavate seltsi liikmetega kui tollal Rootsis asuva vanematekoguga. Mõlemalt poolt saadi julgustav vastus ning 1. detsemb­ ril 1988, pärast pidulikku jumalateenistust ja E Ü S -i uue lipu pühitse­ mist said seltsi 20 uut tegevliiget värvim ütsid pähe. E Ü S -i tegevus jät­ kus kodumaal pärast 48-aastast vaheaega. Esimeseks esimeheks valiti vii!

Jaan Krossi poeg E erik Kross.

Loomulikult kerkisid värskete värvikandjate ette kohe suured prob­ leemid, ligi poole sajandi pikkune auk seltsi tegevuses andis ennast valu ­ salt tunda. 1988. aasta poliitikast tiines õhkkonnas oli ehk nii mõnelgi peas mõlkunud mõte organisatsioonina poliitikasse astuda, kuid seltsi vanu traditsioone arvestades jäi see kõrvale.

Asuti tegelema E Ü S -i vanade kommete ja traditsioonide tundma­ õppimise, senisest sõpruskonnast organisatsiooni kujundamisega. Juulis 1989 oli just E Ü S Otepää kiriku bareljeefide taastamispidustuste pea­ misi organiseerijaid. Kiiresti taastusid ka sidemed sõprusorganisatsioonidega Soomes, veidi hiljem ka Lätis.

Tähtsündmuseks seltsi lähiajaloos sai E Ü S -i ajaloolise maja tagas­ tamine Tartu Ülikooli poolt kevadel 19 9 1, üleandjaks rektor v ii! Jü ri Kärner. Loomulikult tõi see kaasa suuri probleeme, sest maja kasutati viim ati sporditegemise kohana ja oli seetõttu kurvas seisukorras. M aja remont on nõudnud seltsilt palju energiat, suurt tööd ja hulga raha.

K äesoleval ajal hakkab E Ü S-i üliõpilasliikmete arv lähenema sajale, see peaks olema piisavalt suur kogu, et otsustada edasiste tegevussuun­ dade üle ja olla võimeline looma meie lähiaastail üha süngenevas iga­ päevaelus tsiviliseeritud saareke, mis poolesajandilise vaheaja järel peab andma Eestile jälle uue põlvkonna euroopalikke haritlasi.

K IR JA N D U S I Eesti Eesti Eesti Eesti

Üliõpilaste Üliõpilaste Üliõpilaste Üliõpilaste

Seltsi album. I-X V I. Selts paguluses: Infobülletään nr. 1-7 5 .

Selts paguluses / Toim. L. Urm. Toronto, 1971;.

Selts 100 aastat, 1870-1970 / Koost. A. Grönbcrg.

Iniunto,

i 9 7 i.

Crönberg, A. Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalugu. II. Toronto, 1985.

Jäämerelta Emajoen Rannoillc = Emajõe kallastelt Jäämereni. Helsinki, 1940.

Kõpp, ). Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalugu. I. Tartu, 1925 (teine trükk: Uppsala, 1 9 5 3 )-

Lender, H. Eesti Üliõpilaste Selts: Biograafilisi andmeid. I —III. Rosenthal, H. Kulturbestrebungen des Estnischen Volkes Menschenalters. Reval, 1912.

während

eines

T U N T U M A ID E Ü S-L A SI A U N , K A R L . 15. 05. 1914 Vaimastvere vald (v.) - 21. 03. 1995 Toronto, jurist.

Haridus (H .): Tartu ülikool (TÜ) jnr. 42. Teenistus (T.): Hamburgi Balti Ülikooli õppejõud 46-49, Waterloo Lutheran University prof. 59-70, 70-79 Wilfrid Laurier’ Ülikooli prof. Avaldanud töid alates 1949 koguteostes, eri raamatutena ja teaduslikes väljaannetes õiguse ja riigiteaduse alalt. EÜS-i au vil!

E E N P A L U (E IN B U N D ), K A A R E L (K A R L A U G U ST ). 28. 05. 1888 Vcsneri v. - 27. 01. 1942, riigitegelane. H .: TÜ jur. 14. T . : riigikontrolör 19-20, siseminister 20, 2 1-2 4 , 24-26, riigivanem 32, Riigikogu esimees 53-34, siseminis­ ter 34-38, peaminister 38-39. Asutav Kogu, Riigikogu 1- 5 , Riigivolikogu.

E IS E N , M A T T H IA S JO H A N N . 16. 09. [857 Vana-Vigala v. - 6. 08. 1934 Tartu, teoloog ja rahvaluuleteadlane. IL : TÜ 85. T . : õpetaja Kroonlinnas, TÜ rahvaluuleprof. 20-27. EÜ S-i auvil!

E R N IT S , V IL L E M . 4. 07. 1891 Pala v. - 10. 05. 1982 Tartu, keeleteadlane.

H .: TÜ j il. 18. T.: TÜ eradots. 19 -22, slaavi fil. eradots. 26, dots. 38. Vars­ savi Ülikooli eesti keele lektor 31-39 . Asutav Kogu, Riigikogu 1.

G R Ö N B E R G , A R T U R . 12. 01. 1912 Haapsalu - 17. 02. 1996 Durhom, PõhjaCarolina, ajakirjanik. H .: TÜ rer. mere. 35. T .: ajalehtede »Päevaleht«, »Kiirpost'<, »Lääne Elu«, »Uus Eesti«, »Eesti Sõna« juures. Kauaaegne EÜ S-i vilistlaskogu kirjanduskomisjoni liige, koostanud »EÜS-i ajaloo« II köite. EÜ S-i auvil!

H E R M A N N , K A R L A U G U S T . 1 1 . 09. 1851 Uue-Põltsamaa v. - 29. 12. 1908 Tartu, keeleteadlane ja ajakirjanik. H .: TÜ tbeol. 78, Leipzigi Ülikool phil., dr. phil. 80. T .: >>Eesti Postimehe» toimetaja 82-86, »Postimehe« väljaandja 86-96. T Ü eesti keele lektor alates 89. EÜS-i auvil!

H U R T, JA K O B . 10. 07. 1839 Vana-Koiola v. - 51. 12. 1906 Peterburi, teo­ loog ja haridustegelane. H .: tbeol. 63, cand. tbeol. 65, Helsingi Ülikooli dr. hist. phil. 86. T .: õpetaja Otepääl 72-80, Peterburi Jaani kogudus 8 0-01. EÜS-i au vil!

K A L L A S , O SK A R PH ILIPP. 13. 10. 1868 Kaarma - 26. 01. 194; Stockholm, keeleteadlane, pedagoog ja diplomaat. H .: TÜ 92 cand phil, Helsingi Ülikool G S p cs p a lria c

81

9j. T .: Tartu Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumi asutaja ja esimene juhataja 06. Saadik Soomes 18 -22, Inglismaal 22 ).|. Asutav Koi;n.

EÜS-i auvil!

K A R G A JA , V IK T O R A N D R E A S . 24. 09. 1886 Karula v.

7. 1 1 i»(,H New York, pangandustegelane. H .: TÜ jur. 09, Moskva Ülikool jur. 12 T Tallinna Krediitpanga juhatuses 19 -3 2 , Pikalaenu Panga direktor 35-40. 1'HISi auvil!

K O N IK , K O N S T A N T IN . 19. 12. 1873 Tartu - 03. 08. 1936 Tallinn, arst ja riigitegelane. H .: T Ü med. 99, dr. med. 09. T . : Eesti Päästekomitee Iii;-i cu. 18, Tervishoiu Peavalitsuse juhataja 18 -20, TÜ haavahaiguste õppetooli juhataja 20-36, haridus- ja sotsiaalminister 33. Eesti Maavalitsuse liige, Manpiicv, Asu­ tav Kogu, Riigikogu ;.

K O O K , K A R L . 6. 02. 1899 Raadi v. - 10. 02. 1987 Stockholm, arsl. 11 : TÜ med. 25, vahepeal ka Berliini Ülikool, dr. med. 53. T .: Tartu Erakliinik 2839. Mitmekordne Stockholmi koonduse esimees. EÜS-i auvil!

K O P P E L , H EIN R IC H (H E N D R IK ). 17. 12. 1863 Uusna v. - 14. 12. 1944 Tallinn, arst ja haridustegelane. H .: T Ü med. 90, dr. med. 91. T . : TÜ prof.

17, rektor 20-28, prorektor 2 8 -3 1. EÜ S-i auvil!

K R U U S, H AN S. 10. 10. 1891 Tartu - 30. 06. 1976 Tallinn, ajaloolane, hari­ dustegelane. H .: TÜ 23, mag. bist. 23. T .: TÜ prof. 3 1 - 4 1, 44-46, prorektor 34-37, rektor 4 0 -4 1, 44. Maanõukogu, Asutav Kogu, Riigikogu 1.

K U K K , JA K O B . 28. 08. 1870 Ilmatsalu v. - 25. 07. 1933 Tallinn, teoloog.

H .: TÜ tbeol. 95. T .: õpetaja Rõuges 1900-02, Peterburi Jaani koguduses 0204, Tartu Maarja koguduses 04-05, Teškovo koguduses 05-06, Keilas 06 -21.

Esimene Eesti piiskop 19 21.

KÕ PP, JO H A N . 28. 10. 1874 Holdre - 21. 10. 1970 Stockholm, teoloog.

H.: T Ü theol. 06. T .: TÜ prof. 16-44, rektor 28-37. E E L K piiskop 39-57, peapiiskop 57-64. Asutav Kogu, Riiginõukogu. EÜ S-i auvil!

L A U R I, JO H A N N E S O SK A R . 24. 11. 1891 Rannu v. - 5. 0 1. 1974 Stock­ holm, teoloog. H .: TÜ theol. 16. T . : Otepää õpetaja 19-44. E E L K peapiiskop 6 4 -71.

L E N D E R , H E N N O . 8. 01. 1905 Tallinn - 23. 08. 1991 Rootsi, arst, bio- ja bib­ liograaf. H .: TÜ med. 29. T . : Sõjaväe Keskhaiglas 33-40, Tallinna Politsei­ prefektuuri arst 42-44, arst Rootsis 46-70. Uurinud ja avaldanud andmeid J. Hurda kirjavahetusest, koostanud kolm köidet EÜ S-i liikmete biograafiaid.

EÜ S-i auvil!

L IN N U S (L E IN B O C K ), F E R D IN A N D . 8. 05. 1895 Riidaja v. - 23. 02. 1942, etnograaf. H .: TÜ phil. 26, mag. phil. 27, dr. phil. 38. T .: Eesti Rahva Muu­ seumi juhataja 29-40.

LÜ Ü S, A A D U . 4. 1 1 . 1878 Vana-Antsla v. - 12. 02. 1967 Stockholm, arst.

H .: T Ü 07, dr. med. 22. T .: Tartu lastekliiniku juhataja 20, T Ü lastehaiguste prof. 25-44. EÜ S-i auvil!

M O H R F E L D T (M Ä E V Ä L JA ), A L E K S A N D E R .

14. 01. 1857 Kuksemaa v. - 8. 08. 1938 Kõnnu v., teoloog. H .: TÜ theol. 85. T .: õpetaja Tallinna Pauluse koguduses 08-27, Tallinna praost 20-27. EÜ S-i auvil!

M Ü L L E R , JU H A N . 10. 10. 1889 Viljandi - 3. i i . 1981 Toronto, jurist ja riigi­ tegelane. H .: T Ü jur. 17. T .: Kohtupalati prokurör 25, kohtu- ja siseminister 33, kohtuminister 34, kohtukoja prokurör 38, Riigikoja prokurör 39-40. Riigi­ nõukogu. EÜ S-i au vil!

P A K O ST A , A U G U ST . 6. 10. 1897 Raasiku v. - 28. 10. 1991 Tartu, pangan­ dustegelane. H .: TÜ rer. mere. 31. T . : Eesti Panga Tartu osakonna ametnik ja osakonna juhataja 22-27, Tartu Linnapanga juhataja 27-40. EÜS-i auvil!

P E T E R S E N , F E R D IN A N D . 13. 03. 1887 Koitjärve - 18. 02. 1979 New York. H .: Peterburi Poliitehnilinc Instituut 16. T . : Ajutise Valitsuse teedeminister 18. Tallinna Tehnikaülikooli organiseerijaid. Asutav Kogu.

P Õ LD , P E E T E R S IE G F R IE D N IK O L A U S . 30. 06. 1878 Jõhvi v. 1. 09. 1930 Tallinn, pedagoog. H .: TÜ theol. 06. T . : gümnaasiumi usuõpetaja ja juhataja 0 8 -18 , TÜ kuraator 18 -2 5, prorektor 25-27. Maanõukogu, Asutav Kogu, Riigikogu 1, 3 ja 4.

R A A M , V IL L E M . 30. 05. 1910 Pärnu, kunstiteadlane. H .: TÜ phil. 40. T .: Tallinna Kunstimuuseumi juhataja 40, juhtivteadur restaureerimistöödel 56-.

EÜ S-i auvil!

R A A M O T , IL M A R . 4. 03. 1900 Königsberg - 2. 12. 1991 Colorado, põllundustegelanc. H .: T Ü rer. nat. 27, Berliini Ülikool 38. T .: mitmekordne EÜS-i Ameerika Ühendriikide koonduse esimees. EÜS-i auvil!

R A A M O T , JA A N . 9. 08. 1873 Velise v. - 5. 01. 1927 Jäneda, riigitegelane.

H .: Königsbergi Ülikool agr. 01, dr. phil. 05 Königsbergis. T .: Eesti M aavalit­ suse esimees 17, põllutööminister 18, toitlusminister 18 -19 . Asutav Kogu.

R A H A M Ä G I, H U G O B E R N H A R D . 25. 05. 1886 Kurtna v. - kevad 1944 Ufaa, teoloog. H .: T Ü 13, dr. theol. 24. T .: õpetaja Kaarmal 14 -19 , TÜ dots.

20, prof. 26, E E L K piiskop 34-39. Riigikogu 1 ja 4, Rahvuskogu.

R E B A N E , IL M A R . 28. 01. 1907 Otepää, jurist. H .: TÜ jur. 32. T .: Tartu ringkonnakohtu prokuröri abi 37-. EÜS-i vanematekogu esimees 60-65, mitme­ kordne Stockholmi koonduse esimees. EÜS-i auvil!

R IO M A R , H EIN O . 21. 08. 1907 Laiuse, jurist. H .: TÜ jur. 34. T . : vande­ advokaadi abi Tartus, pangaametnik Göteborgis. EÜ S-i vanematekogu esimees 7 1- 7 5 , Göteborgi koonduse esimees. EÜS-i auvil!

R O S E N T H A L , F E R D IN A N D H E IN R IC H SA M U E L . 25. 06. 1846 Tartu 28. 04. 19 16 Tallinn, arst. H .: TÜ med. 7 1. T . : sõjaväearst Kroonlinnas ja Tal­ linnas. EÜ S-i asutaja 70, auvil!

R Ä N K , G U ST A V . 18. 02. 1902 Leie v., etnograaf. H .: TÜ phil. 30, mag. phil.

3 1, dr. phil. 38. T .: etnograafia adjunkt-prof. TÜ-s 39, erakorraline professor 43-44. Stockholmi Ülikooli etnoloogia dotsent 55-69. EÜ S-i auvil! TÜ audr.

S C H U L Z E N B E R G , A N T O N F R IE D R IC H . 13. 07. 1867 Kavastu v.

5. 10. 1942 Tartu, arst. H.: TÜ 95. T .: T Ü kliinikute assistent 0 1-2 9 (vahe­ aegadega), arstiteaduskonna dekaani asetäitja 18 -19 . EÜ S-i auvil!

S T R A N D M A N , O TTO A U G U ST. 18. it . 18 7 ; Undla v. - 6. 02. 1941 K a d ­ rina, riigitegelane. H .: TÜ jur. 0 1, Peterburi Ülikool jur. 03. T .: Tallinna ring­ konnakohtu prokurör 17, Maanõukogu abiesimees 17 - 18 , välisminister 18, põl■ [utööminister 18 -19 , peaminister 19, välis- ja kohtuminister 2 0 -2 1, Riigikogu esimees 24, rahaminister 24, saadik Poolas 27-29, riigivanem 2 9 -3 1, saadik Prantsusmaal 33-39. Asutav Kogu, Riigikogu 1-5 .

SUITS, G U ST A V . 18. 11. 1883 Võnnu - 23. 05. 1956 Stockholm, kirjanik ja kirjandusteadlane. H .: TÜ phil. 04, Helsingi Ülikool phil. 10, cand. phil. T . : Eesti välissaatkond 18 -19 , TÜ eesti ja üldise kirjanduse prof. ja õppetooli juha­ taja. EÜ S-i auvil!

T A S K A , A R T U R . 20. 01. 1912 Meeri v. - 29. 09. 1994, jurist ja ajakirjanik.

H .: TÜ jur. 40, dr. jur. 52 (Kiel). T . : Valga ajalehes ja »Päevalehe« juures. Stock­ holmi Eesti Komitees 45-46. Andnud välja »Oigusteaduslikku Ajakirja« 57-64, avaldanud töid rahvusvahelise õiguse alalt, uurinud rahvuslike sümbolite (lipu, hümni, vapi, mälestusmärkide) ajalugu.

T O R M A (SCH M ID T), A U G U ST JO H A N N E S . 19. 02. 1895 Voltveti v. 12. 03. 1971 London, diplomaat. H .: Peterburi Ülikooli ajaloo-keeleteaduskond 16, TÜ 28. T .: sõjaline ja diplomaatiline esindaja Leedus 19 -2 3, saadik Roo­ mas 3 1-3 4 , Londonis 34-. EÜS-i auvil!

T R E F F N E R , H U G O H E R M A N N F Ü R C H T E G O T T . 5. 07. 1845 Kanepi khk. - 29. 02. 19 12 Tartu, pedagoog. H .: TÜ phil. 72, theol. 80. T .: eragüm­ naasiumi pidaja ja juhataja Tartus 8 3-, Tartu Puškini Tütarlastegümnaasiumi usuõpetaja 99-. EÜ S-i asutajaliige 70.

T U U L S E (N E U M A N N ), A R M IN . 1. to. 1907 Sänna v. - 9. 12. 1977 Stock­ holm, kunstiteadlane. H .: TÜ phil. 35, mag. phil. 35, dr. phil. 42. T . : TÜ kunstiajaloo õppetooli juhataja ja ajalooprof. 42-44, Stockolmi Ülikooli dots.

52, prof. 62-74. Rootsi Teaduste Akadeemia liige.

TÕ N ISSO N , JA A N . 22. 12. 1868 Viljandi v. - surmaaeg teadmata, poliitik, ajakirjanik, ühistegelane. H .: TÜ jur. 92, cand. jur. T . : »Postimehe« peatoime­ taja 96-35 (vaheaegadega), TÜ ühistegevuse prof. 35-39. Maanõukogu, Asu­ tav Kogu, Riigikogu 1 - 5 , Riigivolikogu. Peaminister 19 -20, Riigikogu esimees 23-25 ja 32 -35 , riigivanem 27-28 ja 33, Rahvaerakonna juhte 19 -32 . EÜS-i au vil!

V E E M (W EH M ), K O N R A D . 7 . ot. 1914 Tallinn, teoloog. H .: TÜ theol. 40.

T .: E E L K Stockholmi koguduse õpetaja 5 5 -8 ;, E E L K peapiiskop 72-90.

EÜS-i auvil!

V E S K E , M IH K E L . 16. 01. 1843 Holstre v. - 4. 05. 1890 Kaasan, kirjanik.

H..- Leipzigi Ülikool phil. 72, dr. phil. 72. T . : TÜ eesti keele lektor 74-86, Kaasani Ülikooli soome sugu keelte prof. 86-90.

W ESTH O LM , JA K O B . 29. 04. 1877 Palmse v. y . . t mm > Tallinn, peda­ goog. H .: TÜ jur ja phil. 15. T .: õpetaja Tallinna Vttikfln•.(< l'V',1 I luolitsemise Seltsi algkoolis 03-07. Võttis seltsi kooli üle 07, muutis proRilinimnsiumiks ja 17 gümnaasiumiks. Asutav Kogu, Riigikogu 1, 3, 4.

URM , L E O N H A R D . 23. 0 1. 1908 Hellenurme v. - 1995 Paide, jurist. II.: TÜ jur. 41. T . : EÜ S-i vanematekogu kirjanduskomisjoni pikaajaline liige, bülletäänide tegevtoimetaja. EÜ S-i auvil!

EESTI ÜLIÕPILASTE SELTS „POHJALA

E Ü S P Õ H JA L A 18 8 4 - 19 18 P E T E R B U R I S 1884. aastal astus Peterburis kokku kümmekond eesti üliõpilast, et asu­ tada eesti üliõpilaste organisatsioon, mille peamiseks eesmärgiks pidi saama eesti keele ausse tõstmine Peterburis õppivate eestlaste hulgas.

Eestvõtjaks hakkas noor üliõpilane K a rl Hellat, kelle algatusel ja õhutu­ sel loodi »Sõbrade Salgake«, kuhu kuulus algselt 12 üliõpilast mitmest Peterburi õppeasutusest: K a rl H ellat, Jaan Hanser, Tõnis V ares, Julius Mõttus, Aleksander Mõttus, Peeter Birkenthal, Andres Erikson, Anton Põrk, Villem Kuul, Jaan Rehemaa, N ikolai Leism an, Paul M oorits. H ili­ semad juurdetulijad olid A leksei Janson, N ikolai Janson, Androniks Tepaks, Hans E rjapea ja Paul Kulbusch (hilisem piiskop Platon).

Salgakese asutamiskoosolek peeti 13 . novembril 1884. Otsustati asutada selts E Ü S -i eeskujul, kellel oli palutud saata oma põhikirja ära­ kiri ja kes sellele palvele ka vastu tuli. Pärast põhikirja väljatöötam ist püüti seda ka ametlikult kinnitada, mis aga tolleaegsete poliitiliste olude tõttu jäi teostamata, nii et selts tegutses »Sõbrade Salgakese« nime all lõpuni illegaalsena. Seltsi tegevuse lipukirjaks sai »Töö isamaa kasuks«.

Koosviibim isi korraldati harilikult kord kuus seltsi liikmete korterites.

Algasid need tavaliselt kõne või referaadiga, millele järgnes lõbus koos­ viibimine teed või õlut juues. 1889. aastal »Sõbrade Salgakese« tegevus vaibus. Põhjuseks oli eesti üliõpilaste arvu ajutine vähenemine Peterburis ja valitsuse uued surveabinõud salajaste üliõpilasorganisatsioonide vastu.

1890. aastaks oli »Sõbrade Salgakese« liikmetest Peterburi jäänud ainult H. E rjapea, P. Kulbusch ja A . Tepaks.

1890. aastast alates tegutsesid Peterburi eesti üliõpilased heategeva

seltsi juures, mille tegevusest nad sel ajajärgul suure agarusega ka ise osa võtsid. Heategeva seltsi ümber kogunenud väikese eesti üliõpilaste koon­ dise tegevus hakkas vaibuma 1895. aastal seoses agaramate tegelaste lah­ kumisega.

1896. aastal elustus Peterburi eesti üliõpilaskonna tegevus uuesti.

Selle tulemuseks oli kindlakujulise organisatsiooni - Peterburi Eesti Üli­ õpilaste Seltsi loomine 26. novembril 1897. Seltsi tuumiku moodustasid

algselt kuus üliõpilast: Jaan Teemant, N ikolai Kann, Voldem ar Lender, Rudolf Alm ann, Eduard Säkk ja Jaan Reichmann. Töötati välja põhi­ kiri, mida võimude vastuseisu tõttu ei olnud võim alik ametlikult regist­ reerida. Peterburi E Ü S -i tegevuse võib ajaliselt jaotada kahte oluliselt erinevasse ossa - esimene 18 9 7 -19 0 6 , teine 19 0 6 -19 0 9 . Esim esel perioo­ dil tegutses Peterburi E Ü S karskusseltsi »Ustavus« juures, mille nime all toimusid seltsi ettevõtmised.

1900. aastal tekkis seltsis lõhe, mille põhjustas osa liikmete soov korraldada seltsis mõningaid uuendusi korporatsioonide eeskujul, nagu värvide kasutuselevõtmine ühendava välismärgina.

1905. aasta oli oluliseks pöördepunktiks ka Peterburi E Ü S -i aja­ loos. Revolutsioonisündmuste ja -meeleolude mõjul tunnistasid mitmed seltsi liikmed omaks marksistlikud põhimõtted, eriti kasvas aga radi­ kaalne sotsialistlik vool uute, 19 0 5 .-19 0 6 . aastal seltsi juurde tulnud üli­ õpilaste arvel, nagu K . Luts, J . Räppo, A . Rei, A . Oinas, J . A nvelt, V . Kingissepp. 1906. aastast alates võttis radikaalide rühm seltsi juhti­ mise täielikult üle. Liikm ed, kes ei sobinud nendega oma meelsuselt ja poliitilistelt vaadetelt, tõmbusid seltsi tegevusest tagasi või astusid koguni välja. 1909. aastal oli Peterburis enam kui 200 eesti üliõpilast, kellest pooled kuulusid seltsi nimekirja. A ktiivselt võttis seltsi tegevusest osa umbes kolmkümmend üliõpilast, kes seltsis valitsevat suunda pooldas.

1908. aastast alates on märgata sihikindla opositsiooni tekkimist. Hakati aktiivselt seltsi juhtiva voolu vastu välja astuma ja seda avalikult arvus­ tama.

H uvi oma organisatsiooni vastu eesti üliõpilaste hulgas kasvas ja seetõttu muutus organisatsiooni ametlik tunnustamine üha vajalikum aks.

Kuna üliõpilaste organisatsioonid ei olnud lubatud, otsustati selts reor­ ganiseerida am etlikult vilistlaste organisatsioonina Peterburi Eesti Ü liõpi­ laste Abiandm ise Seltsi nime all. Seltsi põhikiri kinnitati 3. novembril 1909. Juba legaalse organisatsiooni esimesel koosolekul 22. novembril 1909 tekkis konflikt, mis lõppes vasakpoolse voolu vähemusse jäämisega ja seltsist lahkumisega. Oma tegevuse algul oli abiandmise seltsi pea­ ülesanne majandusliku abi korraldamine kehvemas olukorras olevatele üliõpilastele. K u id algusest peale toonitati sedagi, et seltsi ülesanne on ka eesti soost üliõpilaste rahvusliku meelsuse hoidmine, omavaheline seltskondlik läbikäimine, vaimne arendamine ja rahvuskultuuriline töö.

Teisel tegevusaastal asutati sel eesmärgil raamatukogu, lugemislaud, kor­ raldati eesti keele loenguid. 1909. aastal korraldati Peterburis asunike II kongress ja 19 10 . aastal loodi eesti asunduste komisjon, mille raames arenes ulatuslik haridustegevus eesti asundustes Venem aal. Abistati »Estonia« Seltsi uue teatrihoone osatähtedele omanike leidmisel suhteli­ selt jõukamate Peterburi seltskonnategelaste seas. Seltsi üldise ilme muu­ tumist tähistas ka tema nime muutmine 3. märtsil 19 13 . Seltsi uueks nimeks sai peakoosoleku otsusega E Ü S Põhjala Peterburis. Seltsi kodu­

kord oli alguses täielikult »demokraatlik«. Vastu võeti kõiki kõrgemate õppeasutuste õpilasi, kes selleks soovi avaldasid. Seesmise elu korralda­ misel tekkis 19 12 . aastal seltsis vastuolu, mis arenes terava konfliktini ja lõppes osa seltsi liikmete lahkumisega 19 13 . aasta kevadel. N eed olid korporatsioonivoolu pooldavad tegelased, kes hiljem asutasid korp!

Rotalia.

Tähtsam a osa seltsi tegevusest moodustasid omavahelised kokkusaa­ mised, mida korraldati kord nädalas - neljapäeviti. Üks või kaks korda semestris korraldati perekonnaõhtuid. Seltsi tegevusest on eriti nimeta­ misväärt osavõtt Peterburi Eesti Hariduse Seltsi tegevusest ja kaastöö Eesti Rahva Muuseumile.

I maailmasõda tõi olulisi muudatusi seltsi ellu. A ustria rindel huk­ kus Johannes Part, kes kahel viim asel aastal oli olnud seltsi esimees ja vaimne juht. Tem a mälestuseks asutati Parti-nimeline kapital.

19 16 . aasta kevadest hakkas seltsi elu m ärgatavalt vaibum a. 19 18 . aasta kevadsemestril viibis Peterburis vaid õige väik e hulk seltsi liik­ meid. Viim ane peakoosolek Peterburis peeti 1. märtsil 19 18 , kus otsus­ tati tunnustada 19 18 . aasta jaanuaris asutatud Tallinna osakonda, tervi­ tati Eesti V abariigi moodustamist ja soovitati A su tav Kogu kokku kut­ suda. K evad el siirdus peaaegu kogu >>Põhjala« liikmeskond kodumaale ja lõpetas sellega oma tegevuse Peterburis.

E Ü S P Õ H JA L A 19 18 - 19 4 0 E E S T I V A B A R I I G I S 19 17 . aasta sündmuste mõjul oli suur hulk »Põhjala« liikmeid koondu­ nud Tallinna ja nii tekkis mõte asutada seal »Põhjala« osakond. 7. jaa­ nuaril 19 18 peeti »Põhjala« Tallinna osakonna asutamiskoosolek. K u i selts 19 18 . aasta kevadel oma tegevuse Peterburis lõpetas, võttis kõik seltsi funktsioonid üle E Ü S Põhjala Tallinna osakond. Peale Tallinna osakonna tegutses sel ajal veel E Ü S Põhjala N a rv a osakond, mille tege­ vusest võttis osa kümmekond sel ajal N arvas asunud seltsi liiget. N arva osakond lõpetas oma tegevuse Vabadussõja puhkemise tõttu. M eesliikmete sõjaväkke astumise tagajärjel soikus seltsi tegevus ka Tallinnas.

Enne seda korraldasid seltsi liikmed kihutuskoosolekuid rahvaväkke astu­ miseks kolmes vallas Järvam aal ja kolmes vallas Läänem aal. 19 19 . aasta sügissemestril oli võimalus ülikoolis immatrikuleeruda ainult neljal seltsi liikmel, kuid juba järgmisel semestril tõusis nende arv üle kahekümne.

1920. aasta sügissemestril oli Tartus juba seltsi liikmeskonna enamik, kes pidas vajalikuks viivitam atult alustada tegevust täieõigusliku organisat­ sioonina. Selleks valiti eestseisus ja sama aasta oktoobrikuus registreeriti selts Tartu ülikooli juures üliõpilasorganisatsioonina.

K u i Peterburis oli »Põhjala« olnud eeskätt rahvuslik organisatsioon,

mille peaülesandeks oli oma liikmete rahvuslik kasvatamine ja alalhoid­ mine eestlusele, siis nüüd seati üles järgmised põhimõtted: 1. Selts jätkab rahvuslikku traditsiooni, mis väljendub oma liik mete kasvatamises kindla vastutustundega teovõimsateks akadeemilistelu; kodanikeks, kes võiksid olla kasulikud E esti riigile.

2. Püüab arendada oma liikmeid vaim selt tõelisteks kultuuriinimcs teks, hoidudes igasugustest võõrapärastest järeleaimamistest.

3. Püüab kasvatada ja arendada igat oma liiget kui indiviidi vas­ tavalt tema võimetele ja positiivsetele kalduvustele.

4. üliõpilaskonna üldistes ettevõtmistes ja organisatsioonidevahelis­ tes suhetes püüab selts edendada solidaarsust ja asjalikku koostööd.

E rilist rõhku pandi üksikisiku vastutusele, kuna iga tegevusala eest hoolitsejaks oli üks isik. Üldine vastutus seltsi tegevuse eest oli pandud esimehele, kellel vastavalt sellele olid ka laialdased õigused. Juhatuse valis esimees kabinetisüsteemi alusel ja esitas selle peakoosolekule kinni­ tamiseks.

V arsti pärast Tartusse asumist tekkis seltsi meesliikmete seas rühm, kes seadis oma ülesandeks muuta »Põhjala« mecsseltsiks. H ea nõuga toe­ tasid ka mitmed vilistlaskogu juhtivad tegelased. K uigi see rühm oli alguses täielikus vähemuses, pandi end maksma aktiivsuse ja üksmeelse tegutsemisega. A lustati sellega, et keelduti uusi naisliikmeid kandidaati­ deks võtmast või juba olemasolevaid naiskandidaate peakoosolekule vas­ tuvõtmiseks esitamast. T u li ette isegi juba esitatud naiskandidaatide hää­ letamisel läbikukutamisi. Hästi organiseeritud tegevuse tõttu arenes olu­ kord meesseltsi kasuks. Poolehoid viim asele suurenes eriti uute seltsi astu­ jate kaudu. K una paari järgneva aasta jooksul siirdusid viim ased seltsi naisliikm ed vilistlaskogusse, muutus »Põhjala« mecsseltsiks.

19 2 1. aastal organiseerus oma põhikirja ja kodukorra alusel »Põhjala« vilistlaskogu, mille keskuseks sai algusest peale Tallinn, sest sinna oli koondunud suurem osa põhjalasi. Vilistlaskogu alustas seltsi ainelist toetamist, mis moodustas sageli enam kui poole üliõpilaskogu eelarvest.

Sellega kindlustas vilistlaskogu oma mõju üliõpilaste hulgas. Vilistlaskogu korraldas ka igakuulisi koosviibimisi üliõpilaskoguga ja iga-aastasi balle.

A bi korraldam iseks asutati seltsi pank. Panga põhikapital moodustati osa­ tähtede müügi kaudu seltsi liikmete vahel ja pangalaenu pealt võeti prot­ senti. Pank oli'*täiesti seltsi seesmine asutus, kuna võlgade sissenõudmine toimus ainult seltsi vastavate organite kaudu.

Endiste traditsioonide kohaselt püüti seltsis jätkata kõnede ja refe­ raatide pidamist. Igal noorliikmel oli kohustuslik esineda vähem alt ühe ettekandega. Sellised ettekandeõhtud toimusid nädala keskel. Igal lau­ päeval peeti teeõhtuid. H arilikult oli kombeks üks kord semestris korral­ dada suurem koosviibimine kutsutud külalistega. Koosviibim ised peeti ilma alkoholita, kuigi täiskarskuse põhimõtet seltsis ei olnud. Seltsi ruu­ mides võis alkoholi tarvitada juhatuse eriloaga. Tähtsaks peeti seltsi kas­

vatuslikke ülesandeid. Selleks loodi akadeemilise isa ja vanamehe insti­ tutsioon, korraldati noorliikmete õhtuid, kus tutvustati seltsi elli, mine­ vikku ja traditsioone. Noorliikm etelt nõuti aktiivset osavõttu sellsi tea­ tud eluavaldustest. Tegevliikm etelt nõuti oma kohustuste täpsel täitmist.

K orra vastu eksimiste puhul oli karistav võim esimehel ja vanamehel.

Hiljem asutati seltsi kohus, kes lahendas kaasvõitlejate vahel ette tule­ vaid probleeme.

1925. aastal loodi kolmas autonoomse korraldusega organisatsioon E tJS Põhjala Tallinna koondis. Koondise liikmeteks olid Tallinna Teh­ nikumi üliõpilased, kes tegutsesid Tartu üliõpilaskogu kodukorra alusel.

Ligi kümneaastase eduka tegevuse järel pidi Talliijna koondis oma tege­ vuse 1934. aastal lõpetama tehnikumi sulgemise tõttu. Koondise asemele asutati Tallinna osakond, mis tegutses siseelus oma organite juhatusel, välistegevuses allus aga seltsile Tartus.

1928. aastal annetas vilistlane M ihkel Pung seltsile abikaasa poolt valmistatud lipu. Lipu helesinisele atlass-siidile oli käsitsi tikitud põhja­ täht ja selle ümber tammepärg. Lipu tarvitamise kohta kehtib eristatuut.

Seltsi liikmeid ühendava sümbolina võeti 1929. aastal kasutusele sõrmus, mis anti igale põhjalasele tema tegevliikmeks vastuvõtmisel. Sõrmuse vä li­ sel terasest küljel on massiivne kahekordne kullast põhjatäht ja seesmi­ sel kullast küljel on graveeritud »Põhjala« deviis: »Non scholae, sed vitae discimus« (mitte kooli, vaid elu jaoks õpime).

Eesti üliõpilaskonna organiseerimistööst võttis »Põhjala« agaralt osa. Tem a kava nägi ette, et üliõpilaskonna keskorgan toetuks olemasole­ vatele üliõpilasorganisatsioonidele. Edustuse töös oli eriti nimetamisväärt »Põhjala« esindajate kaastöö välistoimkonnas, kus nende poolt algatati S E L L -i (S u o m i-E e sti-L a tv ija -L ie tu v a ; Soome, E esti, Läti ja Leedu üliõpilaskonna liit) loomise ja C IE -g a (Rahvusvaheline Üliõpilasliit) lii­ tumise küsimused. Seltside liidu loomisest 1924. aastal võttis »Põhjala« osa ja oli liidu liikmeks kuni selle lagunemiseni. Seltsi välistegevuse alal oli tähtsaim sündmus sõpruslepingu sõlmimine Helsinki Ülikooli Eteläsuomalainen Osakuntaga 1930. Juba varem oli »Põhjalas« tärganud huvi hõimuliikumise vastu, mille tulemusel nimetatud sõprusleping sõlmitigi.

Sellest peale algasid vastastikused külaskäigud mõlema organisatsiooni aastapäevadel ja suvepäevadel.

E Ü S P Õ H JA L A 19 4 0 - 19 9 1. O K U P A T S IO O N E Ü S Põhjala avalik tegevus katkes 1940. aasta suvel, kui sulfeti kõik üli­ õpilasorganisatsioonid ja konfiskeeriti nende vara. Tegelikult tegutses »Põhjala« mitteametlikult ka esimese Nõukogude okupatsiooni ja Saksa okupatsiooni ajal. Püsisid seltsi liikmete ja vilistlaste tihedad omavahe­ lised kontaktid ja koduses ringis tähistati seltsi aastapäevi. 19 4 0 .- 19 4 1.

aastal kandis »Põhjala« raskeid kaotusi küüditamiste ja vangistamiste tõttu. Nõukogude vangilaagreis tapeti või surid paljud vilistlased, nende hulgas Ants Piip, K arl Terras, Aleksander Schipai, Uno Lender jpt. K a langes põhjalasi sõjas mõlemal poolel. Vangilaagreis ja sõjas hukkunud põhjalaste täielik nimekiri on seni veel koostamata. Pikemaks ajaks kat­ kes »Põhjala« tegevus Eestis seoses uue Nõukogude okupatsiooni algu­ sega 1944. aasta sügisel. Siis põgenes suur osa seltsi ja vilistlaskogu liik­ metest välism aale. Rootsis formeerus eksiilis viibivatest põhjalastest E Ü S Põhjala Rootsi koondis, mis on hiljem alustanud uuesti naisliikmete va s­ tuvõtmist. Kodum aale jäänutest paljud vangistati ja ülejäänutel ci olnud massiterrori tingimustes võimalik organiseeritud tegevust jätkata. »Põhjala« tegevus taastus vilistlaskogu tasemel ja mitteametlikult 1956. aastal, kui üldine olukord muutus lahedamaks ja G U L A G - i üleela­ nud vilistlased hakkasid koju saabuma. Seltsi tegevuse taastamise kesk­ seks kujuks oli tol ajal vii! E v a ld Odamus, kes oli veetnud kümme aas­ tat Kasahstani vangilaagreis. Tem a ümber tekkis kiiresti vangist naasnud kaasvilistlaste grupp, kuhu kuulusid A . Veisserik, M . Virkus, R. M üür­ sepp, A . Susi jt. Taastunud tuumikuga liitusid kodumaal terroriaja üle elanud vilistlased eesotsas R. Toomsalu, L . Tepaksi, E . Nurme, A . K eerdi ja teistega. Uuesti koondunud põhjalastel tuli algul üle elada ebam eeldivaid kokkupuuteid K G B -g a . Peaorganisaatoreid kutsuti kordu­ v a lt ülekuulamistele ja neile tehti ametlik hoiatus. Sellest hoolimata seltsi põrandaalune tegevus jätkus. 1970. aastail hakati korraldama talvepäevi v ii! A . Veisseriku kodus Aegviidus, 1980. aastatel ka suvepäevi. M õle­ mad traditsioonid on püsinud tänini. Seltsi aastapäeva, milleks tradit­ siooni kohaselt loetakse novembrikuu viim ast laupäeva, on tähistatud kõi­ gil aastatel alates 1956. aastast, algul kodudes või varjunimede all, hil­ jem avalikult. Alates 1980. aastate algusest on vilistlaskogusse kooptee­ ritud endiste vilistlaste poegi, kelle õpiajal selts ei tegutsenud.

EÜS Põhjala taastati ametlikult 1989. aasta novembrikuus registree­

rimisega Tartu ülikooli juures. Seda sündmust tähistati pidulikult seltsi 105. aastapäeval Tartus. Seltsi tegevuse põhimõtted on jäänud endisteks.

Praegü tegutsevad EÜS Põhjala raamides selts Tartus, selle iseseisev osakond Tallinnas ja vilistlaskogu, mille enamik liikmeid asub Tallinnas.

Loodud on suhted seltsi Rootsi koondisega, taastatud sõprusleping Helsinki Ülikooli E telä su o m a lain en O sa k u n ta g a .

Püüame leida oma kohta üha uuenevas ajas.

A D A M SO N , A M A N D U S. Sünd. 12. 1 1 . 1855 Paldiskis, surn. 26. 06. 1929 Paldiskis. Kujur. Lõpetas Peterburi Kunstide Akadeemia 188. Töötas Peterburi Kunstide Akadeemias. Akadeemik aastast 1907. Töid: morjment »Sõjaohvrid«, Vabadussõja monumendid Viljandis, Suurc-Jaanis, Kuressaass, Tartus (»Kalevi poeg«), Fr. R. Kreutzwaldi, L. Koidula ja V. Rcimani monuiendid.

A L U M Ä E , N IK O L A I. Sünd. 12. 09. 1915 Tallinnas, surr 27. 03. 1992 T al­ linnas. Tehnikateadlane. Lõpetas Tallinna Tehnikaülikooli, laudbetoonkoorikute teooria ja tehnilise küberneetika rajajaid Eestis. Tchnikadokor 19 51, akadeemik 1961, professor 1965, E N S V teeneline teadlane 1965. 19(3-1969 E N S V T A Küberneetika Instituudi direktor, 1964-1977 Teaduste Akademia asepresident.

G R Ü N T H A L , TIM O TH EU S. Sünd. 29. 06. 1893 luhu saarel, surn.

2 9 .0 5 .19 5 5 Rootsis Lidingöl. Õigusteadlane. Lõpetas Tartu Ülikooli 1922, Riigikohtunik aastast 1928. Ajalehe »Meie Maa« asutaja Kuessaares 1919. Saare Maavalitsuse esimees 19 18 -19 2 0 . Asutava Kogu ja I Rii^kogu liige. Ajakirja »Õigus« ja »Eesti entsüklopeedias toimetuste liige, kuulus »Noor~Eesti« kirjas­ tuse juhatusse. Pagulasena Rootsis töötas teadusliku stipediaadina Stockholmi Ülikooli juures. Eesti Komitee esimees 1945 —1952. Töid: ksikirjad olsiklik sta­ tuut rahvusvahelises õiguses« ja «Õiguse rakendamine ja tõlgndamine«.

H E L L A T , A L E K S A N D E R . Sünd. 20. 08. 1881 Tartus surn. 28. 1 1 . 1943 Kemerovo oblastis. Poliitik ja diplomaat. Lõpetas Pcterbri ülikooli õigustea­ duskonna 1909. Tallinna Miilitsa ülem 19 17. Tallinna nnapca 1918. Eesti Vabariigi prokurör 1919. Siseminister O. Strandmani ja J Tõnissoni kabinetis 19 19 -19 2 0 . Eesti saadik Riias 19 20-1922, Varssavis 19 2 -19 2 3 , välisminister J. Kuke kabinetis 1923, Eesti saadik Soomes 19 2 3 - 19 3 1, seejärel välisministri abi. Riigikohtu liige alates 1933.

H E L L A T , G E O R G . Sünd. 3. 03. 1870 Pukas, surn. 28. 08. 543. Arhitekt. Lõpe­ tas Peterburi Tsiviilinseneride Instituudi 1899. Esimesi eesti Dost arhitekte. Töid: EÜ S-i maja Tartus, »Endla« teatrimaja Pärnus 1 9 1 1 , »Säd< teatrimaja Valgas 19 11.

H E L L A T , K A R L . Sünd. 19. 05. 1862 Aru vallas, surn. 10. 04. 1935 Haap­ salus. Panga- ja kohtutegelane. Lõpetas Peterburi ülikoJi õigusteaduskonna 1889. Vene I Riigivolikogu liige 1906. Eesti Maapanga esimees 1926-1929.

EÜ S Põhjala asutajaliige.

IN D R E K O , R IC H A R D . Sünd. 25. 02. 1900 Paides, surn.10. 03. 1961 Stock­ holmis. Arheoloog. Õppis 19 22-19 27 Tartu ülikooli filosoofiteaduskonnas arheo­ loogiat ja rahvateadust. Töötas 1925 —1941 Eesti Rahva Muuseumis ja Tartu ülikooli Arheoloogia Instituudis assistendina, hiljem Arheologia Instituudi juha­ tajana. Alates 1938 ülikooli õppejõud, hiljem muinasteadute kateedri juhataja.

Kaitstes 1941 doktoriväitekirja »Die mittlere Steinzeit n Estland« (trükis Stockholmis 1947). Emigreerus 1943 Rootsi, kus töötas Rotsi Riigimuuseumis.

Oli Balti Humanistliku Ühingu esimees, tegutses aktihelt Eesti Komitees, Eesti Rahvusfondis ja Eesti Rahvusnõukogus. Eesti Teaaisliku Seltsi Rootsis ja Eesti Teadusliku Instituudi asutaja. Töid: raamatud >žesti ürgaeg«, »Eesti muistsed elanikud«, »Muinas-Eesti ja sen varhaisin sustus«, monograafia >>Mesolitische und trühneolitische Kulturen in Osteuroa und Westsibirien« 1964.

K A A S IK , N IK O L A I. Sünd. 22. 09. 1900 Saaremani KHclni, nimi, 2 ;, 05. 1950 Stockholmis. Õigusteadlane. Lõpetas Tartu ülikooli (iiKiislouliiskuimii 1925. Õppis 19 25-19 2 7 lnstitut des Hantes Etttdes Internationale's, 1931 1953 tingeni ja Haagi ülikoolis. Dr. jur. aste 1953. Alates 1956 välisministeeriumi poliitilise osakonna direktor ja 1940 välisministri abi. Oli 19 36-1939 KcMi esindaja Rahvasteliidu täiskogudes. Adjunktprofcssor Tartu ülikoolis 1938. »Eesti entsüklopeedia* abitoimetaja. Pagulasena Rootsis töötas teadusliku sti­ pendiaadina oma erialal ja oli ajakirja »The Baltic Rcview« toimetuse liige.

Töid: »Rahvasteliit« 1933, doktoriväitekiri »Le controle en droit intemational« 193 3 K A R K , K A R L . Sünd. 3. 01. 1883 Hellenurmcs, surn. 1. 12. 1924 Tallinnas.

Insener. Lõpetas Peterburi Teedcinstituudi 1 9 11. Alates 1920 teedeministee­ riumi nõunik ja ministriabi. 1924 märtsist kuni surmani teedeminister. Hukkus 1924 Tallinnas kommunistliku mässukatse ohvrina.

K U LB U SC H , P A U L (piiskop PLA T O N ). Sünd. 13. 07. 1869 Pootsis Pärnumaal, surn. 14. 01. 1919 Tartus. Apostliku õigeusu vaimulik. Lõpetas Peterburi V ai­ muliku Akadeemia. Eesti esimene õigeusu piiskop. Oma tegevuses rõhutas sel­ gelt rahvuslikku joont. Mõrvati metsikult Tartu Krcdiidikassa keldris enamlaste poolt. Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku Sinod esitas palve oikumeenilisele pat­ riarhile Konstantinoopolis tema kanonisccrimiseks. Tema kohta: Poska, ]. Piiskop Platoni martüürium.

K Õ R G E , K U N O . Sünd. 8. 06. 1913 Kuressaares, surn. 28. 11. 1989 Tartus.

Arstiteadlane. Lõpetas Tartu ülikooli arstiteaduskonna 1937. Töötas sealsamas 1945 —1949 patofüsioloogia kateedri juhatajana, 1949-1950 hospitaalsisehaigustc kateedri juhatajana ja ühtlasi E N S V peaterapeudina, 19 56-1977 sisehaiguste kateedri juhatajana. Dr. med. 1964, professor 1966.

L A R E T E I, H E IN R IC H . Sünd. 4. o i. 1892 Viljandimaal Õisu vallas, surn.

3. 04. 1973 Stockholmis. Poliitik ja riigitegelane. Astus 19 13 vabatahtlikult Vene sõjaväkke, tõusis 19 17 staabikapteniks. Organiseeris 1918 N aivas Eesti Kaitseliitu. Oli N arva Kaitseliidu ülem. Võttis osa Vabadussõjast, Vabadus­ risti kavaler. Lõpetas Tartu ülikooli õigusteaduskonna 1923. Valiti 1926 Riigi­ kogu liikmeks. Põllutööministcr, hiljem siseminister 19 25-19 2 6 , seejärel Eesti saadik Moskvas ja Kaunases, välisministeeriumi poliitilise osakonna juhataja 19 31 —1933. Välisministri abi alates 1933. Eesti saadik Rootsis, Taanis ja N or­ ras asupaigaga Stockholmis 1936-1940. Üks Balti Humanistliku Ühingu, Eesti Rahvusfondi ja Rootsi Eestlaste Esinduse asutajaid ning rea aastate jooksul Stockholmi E E L K koguduse esimees. Ajalehe »Välis-Eesti« toimetaja. Töid: mälestusteraamat koostöös E . Uustaluga »Saatuse mängukanniks« 1969-1970, brošüür »Eesti välispoliitilisi probleeme« 194 5.

L A R E T E I, K Ä B I. Sünd. 14. 0 7 . 1922 Tartus. Klaverikunstnik ja kirjanik.

Lõpetas Tallinna I tütarlaste gümnaasiumi ja Tallinna Konservatooriumi. A la­ tes 1940 paguluses Rootsis. Tegutsenud elukutselise klaverikunstnikuna. Esine­ nud paljudes riikides ja saavutanud rahvusvahelise tunnustuse. Töid: rootsi kee­ les mälestusteraamatud »Vcm spelar jag för« (»Kellele ma mängin?«) 1970 ja »En bit jord« (»Tükike mulda«) 1976. Viimane on tõlgitud eesti keelde peal­ kirja all »Peotäis mulda, lapike maad.«

I.AUL, H EIN R IC H . Sünd. 05. 07. 1910 Tallinnas, surn. 16. 04. 1991. Ehitusteadlane. Lõpetas 1939 Tallinna Tehnikaülikooli. 1950-195 5 TPI ehituskonst­ ruktsioonide kateedri juhataja, 1947-1958 ehitusteaduskonua dekann. Raudbetoonkoorikute uurimissuuna rajajaid Eestis. Tehnikadoktor >95 5, professor 1956, E N S V teeneline teadlane 1974, akadeemik 1989. Projekteerinud keeru­ kaid raudbetoonkonstruktsioone.

L E IS M A N , N IK O L A I. Sünd. 5. 10. 1862, surmadaatum teadmatu. Apostliku õigeusu vaimulik. Lõpetas Peterburi Vaimuliku Akadeemia 1887. 18H6 1896 Läänemaa praost. 18 9 6 -19 17 Riias preester, vaimulik tsensor ja konsistooriumi liige. 19 17 - 19 2 1 preester Ukrainas, 19 2 1-19 3 2 Kilingi-Nõmmel, ühtlasi 19 221926 Sinodi liige ja kõrgema vaimuliku kohtu esimees. 19 26 -19 32 Pärnumaa praost. Alates 1932 Petseri piiskop ja kloostri ülem, samuti sealse vaimuliku seminari juhataja. Alates 1935 Petserimaa ülempiiskop ja Eesti Apostliku õ ig e ­ usu Kiriku Sinodi alaline liige. EÜ S Põhjala asutajaliige. Töid: »öigcusu aja­ lugu Baltimaal« 1910.

L E P IK , K A L JU . Sünd. 8. 10. 1920 Koerus. Poeet ja ühiskonnategelane. Lõpe­ tas Tartu Kommertsgümnaasiumi 1941. Õppis Tartu ülikoolis arheoloogiat ning Eesti ja Põhjamaade ajalugu. Alates 1944 paguluses Rootsis. Eesti Rahvusnõu­ kogu ja Balti Komitee liige. Alates 1969 Balti Arhiivi juhataja. Ajakirjade »Kodukolle« ja »Kodutee« toimetussekretär 1946-1947 ja ajakirja »Sõna« üks toimetajaid 1948-1950. Välismaise Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Kultuuri Koondise aktiivne liige, Eesti P E N klubi liige. Töid: luulekogud »Nägu kodu­ aknas# 1946, »Mängumees« 1948, »Kerjused treppidel« 1949, »Mcrepõhi« 19 51, «Muinasjutt tiigrimaast« 1955, »Kivimurd« 1958, «Kollased nõmmed« 1965, »Marmorpagulane« 1968, »Verepõld« 1973, «Klaasist mehed« 1978, «Rukkilille murdmise lauk 1990, valikkogud »Ronk on laululind« 19 61, «Sina oled kuusik ja mina lepik« 1965, bibliofiilsed väljaanded «Tõrvapõletaja poja õpetussõnad« 1950, »Vilemees« 1958, tõlkekogud «Kantat för flöjt oeh änlakör« 1955, «II piferaio« 1975, tõlkevalimik «Surmal on lapse silmad - Death has a Child’s Eyes« 1976, mälestusteraamat «Mälestus on pihlakas« 1967, proosateos «Tuule­ veski# koos Arvo Mägiga (pseud. Rein Kaljumägi all).

M A A N D I, H ELM U T. Sünd. 5. 06. 1906 Rapla vallas, surn. 27. 10. 1990 Stockholmis. Jurist ja poliitik. Lõpetas Tartu ülikooli õigusteaduskonna. Tartu üliõpilaskonna juhatuse sekretär 1928. Eesti Vabariigi V Riigikogu liige 1933, hiljem vaikivas opositsioonis. Põrandaaluse Eesti Vabariigi Rahvuskomitee liige.

J. Uluotsa-O. Tiefi poolt moodustatud Eesti Vabariigi taastamisvalitsuses riigisekretär 1944. Emigreerus 1944 Rootsi. Eesti Rahvusnõukogu (eksiilis) pre­ siidiumi kauaaegne liige, selle peasekretär 1947-1950.

M A D ISSO N , O TTO M A R . Sünd. 31. 03. 1879 Tallinnas, surn. 30. 01. 1959 Tallinnas. Ehitustehnikateadlane. Lõpetas Peterburi Teedeinseneride Instituudi 1906. Alates 1908 sealsamas õppejõud ja diplomitööde juhendaja. Dr. ing. aste ja adjunktprofessor 19 18 -19 2 0 . Ehitusteaduskonna dekaan Tallinna Tehnikumis (hilisem Tallinna Tehnikaülikool) 1935, sealsamas tehnilise mehaanika ja raudkonstruktsioonide professor. 19 30-19 35 ja alates 1936 Tartu ülikooli eradotsent (alates 1938 dotsent). Riikliku Kutsekoja asutaja ja direktor alates 1923. Riigi Põlevkivitööstuse Nõukogu esimees 19 2 7 -19 3 1. Töid: juhtis 19 2 1-19 2 3 Narva Raudteesilla ehitamist, projekteerinud suuremad raudteesillad Venemaal (näit.

Kaasani ja Simbirski raudteesillad üle Volga). Õpik «Tehniline mehaanika« kuues osas 1924-1928.

PIIP, A N T S. Sünd. 28. 02. 1884 Tuhalaane vallas, surn. 1. 10. 1942 Soli­ kamski koonduslaagris. Poliitik ja õigusteadlane. Lõpetas Peterburi ülikooli õigusteaduskonna 19 13. Eesti Ajutise Maanõukogu liige 19 17 -19 18 , Eesti saa­ dik Londonis 19 18 -19 2 0 , ühtlasi välisministri abi ja rahudclegatsiooni liige Pariisis ja Tartus. Peaminister resp. riigivanem ja sõjaminister 19 20 -19 2 1.

Välisminister 1919, 19 2 1-19 2 2 , 19 25-1926, 1932 ja 1939-1940. Eesti saadik USA-s 19 2 3-19 2 5 . Asutava Kogu ja I Riiginõukogu liige. Kuulus Tööera­ konda. Alates 1919 Tartu ülikoolis rahvusvahelise õiguse professor. »Eesti entsüklopeedia* toimetajaid. Töid: artiklid »Vabadusc tulekul«, »Põhiscadus ja Rahvuskogu«, »Kaubandusõigus«.

P IIP E R , JO H A N N E S . Sünd. 12. 04. 1882 Tallinnas, surn. 5. 10. 1973 Tar­ tus. Bioloog. Lõpetas Peterburi ülikooli 19 13. 19 19 -19 59 selgroogsete zooloo­ gia professor Tartu ülikoolis. Ph. D. kraad 1927 Londonis. Tartu ülikooli Zoo­ loogia Instituudi ja Zooloogia Muuseumi juhataja 19 22-19 30 , 19 32-19 35 ja alates 1939. Looduseuurijate Seltsi esimees kuni 1930. Töid: raamatud »Pilte ja hääli kodumaa loodusest« 1935, «Arenemisõpetuse ajaloo põhijooni« 1937, «Sissejuhatus üldzooloogiasse I« 1938.

P U N G , M IH K E L . Sünd. 19. 10. 1876 Vana-Põltsamaa vallas, surn. 1 1 . 10. 1941 Vjatka koonduslaagris. Majandus- ja rahandustegelane, ajakirjanik. Lõpetanud Tartu ülikooli õigusteaduskonna 1902. 1903-1905 »Teataja« toimetaja Tallinnas, 1905 aastast linnasekretär ja advokaat. Alates 1920 esimene Eesti Panga pre­ sident, eesti esimeste paberrahade trükkimise korraldaja. Alates 1931 majandus­ minister. IV ja V Riigikogu liige Keskerakonna poolt. Alates 1938 Riiginõu­ kogu liige ja esimees.

R O S T F E L D , B E R N H A R D A L E K S A N D E R . Sünd. 5. 0 1. 1885 Virumaal, surn. 26. 0 1. 1948 Karagandas. Majandus- ja ühiskonnategelane, agronoom.

Lõpetas Peterburi ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna 1908 ja Moskva Põllumajandusakadeemia 1910. Põllutööminister 19 2 1-19 2 3 , kaubandus-tööstusminister 19 23-19 2 4. Eesti Tarvitajate Keskühisuse direktor 1924-1928. A/S Eesti Fosforiit juhatuse esimees. Pikalaenu Panga direktor alates 1928, presi­ dendi asemik alates 1932. Alates 1930 Maatulunduskapitali Nõukogu liige, ala­ tes 1933 Börsikomitee esimees, 19 36-1939 kirjastus-osaühingu »Postimces« juhatuse esimees. Alates 1938 Riiginõukogu liige.

S A A R E S T E , E R N S T . Sünd. 21. 01. 1892 Märjamaal, surn. 25. 1 1. 1994 Halles.

Arstiteadlane. Lõpetas Peterburi Sõjaväcmeditsiini Akadeemia 19 17. Võttis arstina osa I maailmasõjast ja Vabadussõjast. Alates 1924 dr. med. Tartu Ü li­ koolis. Alates 1926 samas kõrva-, nina- ja kurguhaiguste dotsent, aastast 1935 korraline professor. Arstiteaduskonna dekaan alates 1938. Töid: »Ein beitrag zur Ätiologie der adenoiden Vegetationen« 1929, »Resultats des recherches otologiques praetiques sur 1366 ecoliers de Tartu« 1935.

S E L JA M A A , JU L IU S . Sünd. 8. 04. 1883 Sindis, surn. 17. 06. 1936 Tallinnas.

Ajakirjanik ja diplomaat. Lõpetas Peterburi ülikooli õigusteaduskonna 1918.

Vene Asutava Kogu liige 19 17. Saksa okupatsiooni ajal Eesti esindaja Vene­ maal. «Pealinna Teataja« peatoimetaja 19 15 - 19 17 . Tartu rahuläbirääkimiste delegatsiooni liige. Eesti Maanõukogu, Asutava Kogu ja I Riigikogu liige. Tööerakondlane. Ajalehe »Vaba Maa« peatoimetaja 19 18 - 19 2 1. 19 22-19 33 Eesti saadik Lätis, Leedus ja Venemaal. Sõlmis Eesti-Vene kaubalepingu 1929, mittekallaletungilepingu ja lepituskonventsiooni 1932. 19 3 3 -19 3 6 välisminister.

1936 nimetati saadikuks Itaalias, kuid suri enne teele asumist.

S IIR D E , E L M A R . Sünd. 22. 04. 1910 Tallinnas, surn. 12. u . 1988 Tartus, A rsti­ teadlane. Lõpetas Tartu ülikooli arstiteaduskonna 1938. Asus tööle sealsamas, otorinolarüngoloogia kateedri juhataja alates 1944. Alates 1952 E N S V Otorinolarüngoloogilise Teadusliku Seltsi esimees. 1966-1969 TÜ meditsiinilise kesklabo­ ratooriumi juhataja. Dr. med. 1963, professor 1965, E N S V teeneline teadlane 1966.

SO M M ER, SA M U E L . Sünd. 14. 08. 1872 Torma vallas, surmadaatum tead­ mata. Õigusteadlane ja kultuuritegelane. Lõpetas Peterburi ülikooli õigusteadus konna 19 11. Oli tegev eesti asunike organiseerimisel Venemaal. Aastast 1924 Eesti Vabariigi valitsuse piirimaade kultuurinõunik. Rahvaluule kogumise organiseerija Setumaal (kogu võrreldav J. Hurda omaga).

SUSI, A R N O L D . Sünd. 4. 01. 1896 Livoonia asunduses Põhja-Kaukaasias, surn. 29. 05. 1968 Tallinnas. Advokaat ja poliitik. Lõpetas Tartu ülikooli õigusteaduskonna 19 2 ;. Võttis osa I maailmasõjast ja Vabadussõjast. Töötas Tallinnas advokaadina. Poliitilistelt vaadetelt tööerakondlane. J. Uluotsa- 1 O. Tiefi moodustatud Eesti Vabariigi taastamisvalitsuse haridusminister 1944.

Küüditati koos perega Siberisse, kus oli vangis ja asumisel 16 aastat.

T E R R A S , K A R L JO H A N N E S . Sünd. 9. 1 1 , 1890 Vaivaras, surn. 2 ;. 12. 1942 Vjatka koonduslaagris. Poliitik ja riigitegelane. Lõpetas Peterburi ülikooli õigus­ teaduskonna 1910. 19 19 -19 2 0 sõjaministeeriumi juriskonsult ja kodifikatsiooni osakonna ülem. 19 2 0 -19 2 1 Eesti Vabariigi valitsuse asjadevalitseja. 1 9 2 1 1940 riigisekretär.

TO M BA CH , A L E K S A N D E R F E R D IN A N D (pseud. A . F. K A L JU V A L D ).

Sünd. 10. 1 1 . 1S72 Kabalas, surn. 21. 01. 1941 Pärnus. Rahandustegelane ja kirjanik. Lõpetas Peterburi ülikooli idakeelte osakonna 1894. Eesti Maakrediitseltsi juhatuse liige 19 5 2 -19 3 5 , Maapanga juhatuse liige 1926-1929. EÜ S Põhjala auvilistlane 1929. Töid: lugulaul »Kalev ja Linda« 1894, «Luuletused I« 1897, ballaad »Jaaniöö« 1900, tõlked »Liivimaa esiaeg« 1909, W. Shakespeare’i »Hamlet« 1910.

KO RPO RA TSIO O N „VIRONIA“ V ä rv id : vio lett-m u st-valge

A sutatud: 26. novembril 1900 Riias Lipu kiri: »Uhisus, kindlus, ausus!« Taasasutatud: 13 . mail 1989 Tallinnas

Möödunud sajandi viim asel aastakümnel õppis R iia Polütehnikumis hulk eesti üliõpilasi. N ende ühine tegevus piirdus esialgu peaaegu ainuüksi omavaheliste koosviibim iste korraldamisega mõnes erakorteris. N eil koos­ viibim istel tekkis ja arenes mõte asutada korp! Vironia. 1899. aasta algul alustati läbirääkim isi polütehnikumi direktori Grönbergiga korp! V ironia asutamise üle. 1899. aasta sügissemestril ja 1900. aasta algul arutati koos­ olekutel korporatsiooni siseellu puutuvaid küsimusi. Selleks et tutvuda lähemalt korporatiivse kasvatuse iseärasustega, otsustati külastada teisi R iias asuvaid üliõpilasorganisatsioone. Olenes ju uue korporatsiooni ellu­ kutsumine olem asolevate korporatsioonide tunnustusest. Uue korporat­ siooni loomiseks pidid vähem alt 25 liiget esitama palve Chargierten Convent 'iie (C !C !), olemasolevate korporatsioonide eestseisuste kolleegiu­ mile. C !C ! andis palve edasi iga korporatsiooni konvendile üksikult otsustamiseks. Lõppotsus tehti lihthäälteenamusega ja tunnustuse korral saadeti see polütehnikumi direktorile kinnitamiseks. N ii oli asutamiseks va jalik peale viisaka esinemise ka olemasolevate korporatsioonide poole­ hoid. Selle poolehoiu saavutamiseks aitasid kaasa eespool mainitud «Viro­ nia* asutajate külaskäigud teistesse R iia üliõpilasorganisatsioonidesse.

Sügissemestril jätkati ühiseid koosviibimisi ja jäädi ootama C !C ! vastust korp! V ironia saatuse kohta. 25. novembril 1900 ilmus C !C ! esi­ mees »Vironia« konvendi korterisse ja andis üle suusõnalise, kuid amet­ liku teate korp! Vironia kinnitamise kohta CSC! poolt.

Sam al päeval sai korp! Vironia esimees G . Nurm polütehnikumi direktorilt kutse ilmuda koos eestseisuse liikmete Richard M iti ja Ferdinand M itiga 26. novem bril 1900 tema korterisse. Järgm isel päeval ütles direktor Grönberg, et kinnitab korp! V ironia. Sellele järgnes konvendi koosolek, kus otsustati avalikult värvides üles astuda 28. novembril 1900.

Tolleaegses V en e sadamalinnas Riias valitses küll hoopis vabam eel­ sem õhkkond kui Tartus, ent ka siin polnud »Vironia« kui omalaadse korporatsiooni sünd kerge. Seda võib vaadelda eesti teise ärkam isaja ühe olulise sündmusena, sest siis hakkas kodumaa tööpõllule valgum a majan7 Spes patriae

97

duslikult ja tehniliselt ülesehitav generatsioon. Tartu humanitaarteadusi viljelevale, sageli paljusõnalisele haritlaskonnale pani Riia vastu majan­ dus- ja teoinimesi - mehi, kes vähem rääkisid, kuid enam tegid.

Oktoobris 19 15 evakueeriti Riia Polütehnikum M oskvasse. Riia korporatsioonide esindajad korraldasid pärast M oskvasse saabumist nõu­ pidamise. Sellel tunnistati C !C ! tegevus ajutiselt katkestatuks ja otsus­ tati värvides avalikult mitte esineda. Nõnda katkes üksikute konventide normaalne tegevus.

K u i Saksa väed veebruaris 19 18 , kohe pärast vabariigi väljakuulu­ tamist, Eesti okupeerisid, katkes side kodumaaga. H akati otsima võim a­ lusi sinna tagasi pääseda. Sügisel avasid okupatsioonivõimud Riias saksa õppekeelega Balti tehnikaülikooli. Koguneti jälle oma vana aima mater'\ hõlma alla ning »Vironia« konventki asus üle ootuste rohke liikmeskon­ naga oma Tartu tänava vanadesse ruumidesse. K u i sama aasta novemb­ ris sakslaste rinne Venemaa vastu lagunes ja enamlased E esti V abariiki ründasid, otsustas »Vironia« konvent sama kuu lõpupäevil astuda in corpore Eesti sõjaväkke.

Viroonlastc osavõtt Vabadussõjast kujunes arvuliselt ja väeliikide järgi nii: ratsarügemendis võitles vii! G ustav Jonsoni all 18 viroonlast, nende hulgas ka hilisem rahandusminister Leo Sepp ja tuntud arhitekt E d gar J . K uusik; soomusrongide koosseisu kuulus 23 viroonlast, teiste hulgas pärastine Krediitpanga president Peeter K u rvits, siseministri adju­ tant Aleksander Tiiger, Tallinna tolliülem Erich E spe, »Estonia« teatri­ maja kauaaegne direktor Tõnis K in d ; suurtükiväes oli 1 1 viroonlast; jala­ väes 9, nende hulgas pärastine Tartu Panga direktor Feliks Tannebaum (Tanner) ja hilisem poliitilise politsei ülem Tallinnas Reinhold T äh t; staapides töötas 7, lennuväes ja Kaitseliidus kummaski 1. K okku kõigis väeliikides võttis Vabadussõjast os,a 80 viroonlast.

Viroonlaste tegevus on ka kõrgema sõjaväelise juhtkonna poolt tun­ nustust leidnud: 30 viroonlast teenis vä lja Vabadusristi, 7 said normaaltalu, 13 tasuta maa, 23 prii kooli, 20 mitmesugust rahalist autasu. Lahin­ guis langes 6 »Vironia« liiget.

Pärast sõda jätkas korp! Vironia oma tegevust samadel põhimõte­ tel, mis Riias omal ajal oli püstitatud. Muutunud oli aga olustik. Ei asu­ tud enam võõrsil, vaid kodumaa vabal pinnal. Seltsivendadeks, kellega nüüd kokku puututi, olid oma rahvuskaaslased. »Vironia« struktuur jäi pärast Tartusse asumist muutumatuks. Endi­ selt püsisid ka sõbralikud suhted Riia C!C!-ga, eriti »Selonia« ja »Talaviaga«, ning »Vironia« asutamispäeval tekkinud sõprusside EÜS-iga. Suh­ ted »Arconia« ja »Veleciaga« lõdvenesid mõnevõrra poolakate Varssa­ visse siirdumise tõttu. Need piirdusid vaid ametlike tervituste ja juhus­ like kirjade vahetamisega, kuid uuendati hiljem. Samaaegselt aga suure­ nes »Vironia» sõprade ring Tartus asutatud eesti korporatsioonide seas.

17. veebruril 1923 ostis »Vironia« vilistlaskogu R aadi mõisa omani­

kult von Liphartilt L a i 30 asuva m aja, kuhu v ii! Kuusik kavandas mööbli temale omases rahvuslikus stiilis. »Vironia« 25. aastapäevaks oli mööbel paigas. Samaaegselt valmis ka uus, ligi kahe meetri kõrgune vapp konvendi saali jaoks, mille kavandas ja valmistas kujur A. Starkopf.

Aastad 19 3 0 -19 3 5 olid eriti aktiivsed ja viljakad välissuhete elus­ tamisel ja loomisel. 19 30 sõlmiti sõprusleping Helsingi Ülikooli K a rja -

Suhete loomise suhtelist hilisust võrreldes teiste orga­ nisatsioonidega võib ehk põhjendada sellega, et >>Vironia« liikmeskonnas ei olnud ajaloolasi ja* keeleteadlasi, kuid just nende õpingud viisid kõige sagedamini üle Soome lahe.

lainen O sak u n ta’ga.

Seoses kõrgema tehnilise õppeasutuse loomisega Tallinna 1936. aasta sügisel alustas samas tegevust korp! Vironia Tallinna osakond. Esm a­ kordselt »Vironia« ajaloos tegutseti samaaegselt kahes linnas ja kahe üli­ kooli juures.

K orp! Vironia Tallinna osakonnal oli algaastail tegevliikmeid loo­ mulikult vähe. Põhiliselt olid need endised Tartu ülikooli keemiateaduskonna üliõpilased, kes seoses keemiateaduskonna likvideerimisega Tartus jätkasid oma õpinguid Tallinna Tehnikainstituudis. Ruumidena oli kasu­ tada osa Kentm anni tänavas asuvast ühekorruselisest puumajast. Hiljem õnnestus leida konvendile sobivamad ruumid. Vene 30 asuvas majas.

»Vironia« Tallinna osakonna iga oli lühike, ent tegus. Osa võeti Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilaskonna üritustest nii akadeemilisel kui sportlikul alal. Suheldi teiste Tallinnas tegutsenud üliõpilasorganisatsioo­ nidega. Nii nagu »Vironia« Tartus, andis ka »Vironia« Tallinnas oma perest mitmeid inimesi ülikooli pedagoogide koosseisu.

Saabus 1940. aasta. Korporatsiooni 40. aastapäeva kommersi ette­ valmistamise tuhinas satuti rinnutsi rusikaõigusega. Hävitustöö lõppfaa­ siks oli konvendihoone natsionaliseerimine ja Punaarmee söögimajaks ümberehitamine.

Viimane konvendi koosolek toimus ühe kaasvõitleja korteris, nagu sümboolselt Vene tänavas. Konstateeriti, et pole võimu, mis suudaks lik­ videerida »Vironia«. Võtta võib välismärgid, varanduse, kuid mitte lipu­ kirja, mis on coetu s’e st coetusc .sse juurdunud tõsise teona isamaa-armastuse pinnal. Seda ei saa natsionaliseerida. Samas võeti vastu otsus kõi­ kide korp! Vironia 19 3 9 .-19 4 0 . aasta nimekirjas seisvate liikmete värvikandjaiks kuulutamise kohta. Päevakorra viimase punktina otsustati kuu­ lutada korp! Vironia tegevus vägivaldselt ja õigusvastaselt peatatuks.

Järgnenud süngete aastate jooksul võitles meie rahvas ohvrite- ja kannatusterikast võitlust. Seda ei krooninud võit. Väike osa rahvast pääses põgenema. Nii nagu suurt osa meie rahvuslikust elust oli võima­ lik edasi arendada vaid paguluses, nii moodustus ka korp! Vironia pagu­ luses. Suuremad koondised tekkisid Rootsis, USA-s, Kanadas, Austraa­ lias ja Venetsueelas. Taasalustamisel ilmnesid omad raskused. Olgugi et

oli tegemist osaga organisatsioonidest, kellel olid kindlad põhimõtted, sihid, väljakujunenud ilme ja auväärsed traditsioonid, seisti siiski olu­ korras, kus tuli leida uusi teid ja vorme tegutsemiseks. Koondiste liik­ med olid enamasti vilistlased, tegevliikmeid oli vähe ning mõni üksik lei­ dis võimaluse õpinguid jätkata. E n am ik oli sunnitud oma akadeem ilisest tegevusest loobuma. Seepärast puudus side akadeem ilise elu ja problee­ midega. K u i siia juurde lisada veel intiimorganisatsioonile nii oluliste oma ruumide puudumine, siis peaks olema mõistetav, kui raske oli koon­ distel oma tegevust korraldada. A ja kuludes moodustusid siiski elujõu­ lised koondised, millele on sirgunud pidevat järelkasvu noorte pagulas­ eestlaste seast.

K odum aale jäänud seltsivennad käisid illegaalselt koos kuni 1988. aastani, mil leidus rühm noori mehi, kellele usaldati edasikandmiseks korp! Vironia lipukiri »Uhisus, kindlus, ausus!« K orp ! Vironia taastati 13 . mail 1989 Tallinnas.

K orp! Vironia on sõlminud kartell-lepingud järgmiste organisat­ sioonidega: R iia C !C !), Tartu Saksa C h !C !, E Ü S , Karjalainen Osakunta, »Velecia«. Kolm ikleping on korp! Sakala ja korp! Fraternitas Esticaga.

K o rp ! V ironia taastati 13 . mail 1989 Tallinnas. Sama aastal alustas tegevust ka Tartu konvent. K u i taasasutamisel oli nooremaid liikm eid 20 ringis, siis 1995. aasta kevadsemestriks oli korp! V ironiaga liitunud juba üle saja akadeem ilise noore. Tegevust on hoogustanud ka ajalooliselt kor­ poratsioonile kuuluvate hoonete tagastamine L a i 30/32 ja erinevate üri­ tuste läbiviimine. Võiks nimetada regularselt toim uvaid suve- ja talvelaagreid, teaduspäevi ja kellaviieteesid. E K L !- i eestseisva organisatsioo­ nina korraldas korp! Vironia 1994. aastal B alti rahva kommersi, m ille­ sarnast pole siinmail varem nähttud. Oluliseks väljundiks on kujunenud kaks korda aastas ilmuv korp! Vironia ametlik häälekandja »Õllevik«.

Tihedam ad sidemed välisorganisatsioonidest on Karjalainen Osakunta ’ga, »Seloniaga« ja »Talaviaga«.

K A R L IP S B E R G

7. 03. 1934 j. 01. 18 70 1945 Siberis

R U D O L F JA L A K A S

29. 09. 19 14

G U S T A V JO N SO N

8. 01. 1880

A U G U ST K E R E M

11. 10. 1889— 28. 0 ;. 1942 5. 03. 189023. 10. 1974

JO H A N N E S KO M PU S

B O R IS K O R V E R FRO M I-IO LD L A U R IK IV I K O N R A D M A U R IT Z

30. 03. 1 9 17 17. 08. 1994 10. 02. 19001 1 . 09. 1964 4. 02. 18 8 1Siberis (?)

H A R R Y M Ä N N IL K A A R EL SELTER

17. 05. 1920 24. 06. 1898— 31. 01. 1958

ELM AR TAM BEK

24. 12.

26. 06.

21. 1 1.

Siberis

ANTO N TEETSO V

1927/II. Tartu Kaubnpanga direktor

1

OO "J

O CN

ERN ST EN N O

26. 06. 189 3— Siberis (?)

OO

ItU D O LF A M B R E

18 9 7 1991 x 889— (?)

A L E K S A N D E & T IL G E R

23. 01. 18 9 7 20. 08. 1944

RO M AN TO I

18. 06. 19 16

N IK O L A I V IIT A K

14. 11. , 1896— 1940

Asutajaliige. Luuletaja Asutajaliige. »Estonia« teatri hoone ehitamistööde juhataja. Asutava Kogu, I ja II Riigikogu liige, 19 2 1 1924 kolmel korral teedeffiinister 1 9 39/I. Majandusteadlane, pankur, Eesti Vabariigi Rahareformi Komitee liige 1901/II. Vabadussõja-aegne ratsarügemendi komandör, Vabadusristi kavaler 1912/II. Põllutöö-, tcedeja kaitseminister 1909/II. EKL-i asutaja, seenior. 1927 »Estonia« direktor. Alates 1972 Eesti Vabariigi valitsuse nõunik eksiilis 19 37/II. Helilooja 19 2 3/I. Tallinna Krediidipanga direktor Asutajaliige. Insener ja tööstustegelane. Eesti delegaat Rahvusvahelises Kaubanduskojas 1939/II. Majandustegelane 1922/I. Majandusminister 19 33 -19 38 , välisminister 19 38 -19 39 , Eesti Vabariigi suursaadik Šveitsis 1921/I. Eesti Vabariigi presidendi kantselei ülem 1908/II. Majandustegelane.

19 27-19 2 8 rahandus­ minister 1918/II. Kolonelleitnandina peaministri adjutant 19 38 -19 39 1936/II. Koorijuht. Aastast 1974 Toronto Kuningliku Konservatooriumi õppejõud 1918/II. Teedeminister 19 37-19 4 0

KO RPO RA TSIO O N „FRATERNITAS ES'I'IC ,'A" V ä rv id : s in in c - ro hei i n e- va Ige

Eesti Üliõpilaste Seltsi koha määramisel E esti aja- ja kultuuriloos piisab tõsiasjast, et tegemist oli esimese eestlastest koosneva üliõpilasorganisat­ siooniga. Loomulikult on E Ü S -i tähtsus ja roll 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse Eestis veelgi olulisem. K u id nagu arenev ühiskond vajas mitmekesisust, vajas ka eesti üliõpilaskond erinevaid cnescväljendusvorme. Juba 19. sajandi lõpul tekkis E Ü S -i kõrvale radikaalsete üli­ õpilaste rühmitus ja 20. sajandi algul oli aeg küps esimeste eesti korpo­ ratsioonide sünniks.

Alustanud korporatiivse organisatsioonina, oli E Ü S 20. sajandi alguseks kardinaalselt muutunud. J . Tõnissoni, V . Reimanni ja teiste eest­ vedamisel heideti kõrvale paljud korporatiivsed rituaalid, korporatiivsus ise samastati sakslusega ja sellesse suhtuti vaenulikult. K ilb ile tõstetud rahvuslik töö, karskus ja teadmiste omandamine olid kahtlemata õiged suunad, kuid seltskondliku kasvatuse unarusse jätmine ja »piiramata vabaduse aate« (J. Tõnisson) järgi elamine oli hind, mida mitte kõik E Ü S -i liikmed maksta ei soovinud. Eitam ata rahvusliku suuna v a ja ­ likkust, leiti, et harmooniliselt arenenud isiksuse kujunemisel on tähtsad ka distsipliini- ja kasvatusküsimused. Korporandist pidi saama härras­ mees, kes peale rahvusliku mõttelaadi ja erialaste teadmiste ka hea selts­ kondliku käitumisega silma paistab.

Korporatiivse mõtte pooldajaid leidus nii vilistlaste kui kaasvõitle­ jate hulgas. E riti paistsid silma Aleksander Paldrock ja Heinrich Rosent'hal, ikuid k a näiteks J. H urdale ja K . A . Hermannile ei olnud korpora­ tiivne mõte võõras. Koos üliõpilastega asusid Paldrock ja Rosenthal looma uut organisatsiooni. A astatel 19 0 0 -19 0 4 püüti moodustada korpo­ ratsiooni E Ü S -i raames, kuid enamik seltsi liikmeid ei pidanud küsimuse arutelu aja- ega asjakohaseks. Leidm ata poolehoidu oma ideedele, otsus­ tasid 12 E Ü S -i liiget 12 . oktoobril 1904 luua oma organisatsiooni. P laa­ nist kasutada E Ü S -i värve ja sümboolikat loobuti peagi. K . A . Hermanni ettepanekul nimetati uus organisatsioon »Aestiaks«. Põhikiri esitati kin­ nitamiseks ülikooli valitsusele 1904. aasta novembris, kuid peagi järgne­

nud sotsiaalsed vapustused pikendasid ooteaega tunduvalt. Taas tuldi kokku 1906. aasta novembris. 12 . detsembril 1906 muudeti ajaloolistel kaalutlustel korporatsiooni nime - »Aestiast« sai »Fraternitas Estica«.

Samal päeval saadeti ülikooli uus taotlus põhikirja kinnitamiseks. Jõuluvaheajal võeti värvideks sinine-roheline-valge. Lõpuks murti bürokraatiaaparaadist läbi ja 9. aprillil 1907 kinnitas haridusminister V . Kaufm ann põhikirja.

Pidulikuks ülesastumispäevaks valiti 26. aprill (9. mai ukj.) 1907 ja sellest kujunes korporatsiooni ametlik aastapäev. 16 kaasvõitlejat ja 16 vilistlast kogunesid konvendi esimesse korterisse K itsas tänav 7 ja kui eestseisus värvides rektor Passeki juurest naasis, anti vastastikune ustavustõotus ja peeti esimene vennastuspidu. Esim esse juhatusse kuulusid Arnold L a u r (esimees), K arl Ploom (abiesimees) ja Jaan Treumann (kirjatoim etaja). Sam al päeval valiti auvilistlasteks A . Paldrock ja H . Rosenthal. Korporatsiooni lipukirjaks sai »Teos õiglane ja vahvas, ustav sulle eesti rahvas«. V apil kujutatud 16 lüliga kett sümboliseerib 16 asutajaliiget.

Korporatsiooni eesmärkidena nähti elamist vabaduse, tõe ja vend­ luse aadete vaimus, liikmete enesetäiendamist ja ranget enesedistsipliini.

Rõhutati eesti keele ja ajaloo tundmise tähtsust ning enese kehalise aren­ damise vajalikkust.

Am etliku tunnustuse kõrval vajas uus organisatsioon ka seltskond­ likku heakskiitu, mille saavutamine osutus tunduvalt raskemaks. Suhtus ju Tartu eesti seltskonna tunnustatud liider J . Tõnisson korporatiivse­ tesse ideedesse üsna jahedalt ja »Postimehe« lehekülgedel ei olnud harul­ dased süüdistused kitsarinnalisuses, aatevaesuses ja tühja lõbu tagaaja­ mises. Pikkam ööda hakati aga harjuma tõsiasjaga, et E Ü S ei esinda kogu eesti üliõpilaskonda. »Sakala« lahkumine E Ü S -ist 1909. aastal näitas, et ka noorema põlve üliõpilased olid korporatiivse mõttelaadi omaks võt­ nud, ja alles nüüd muutus eesti seltskonna suhtumine korporatsioonidesse. Üsna vaenulikult suhtus »Fraternitas Esticasse« ka saksa üliõpilas­ kond. O lid ju eestlased organiseerunud luba küsimata Cbargierter Convent’ ilt ja seepärast ei tunnistatud neid auküsimustes üheõiguslikeks saksa soost korporantidega. A ja jooksul ületati seegi takistus ja suhtle­ mine saksa organisatsioonidega jäi tavapärase seltskondliku läbikäimise raamidesse.

Algusaastatel oli ka raskusi. Juba esimesel aastal tekkis korporat­ siooni liikmeskonnas lõhe, mis aastatega aina süvenes. K on flik ti põhju­ seks olid korporatiivse ja rahvusliku alge vahekorrad organisatsioonis.

Osa liikm eid nägi korporatsiooni tegevuse peamiste eesmärkidena liik­ mete kasvatam ist kindla struktuuriga ja rangete reeglitega suhteliselt sule­ tud organisatsioonis. Rahvuslikkuses nähti eelkõige olulist vahendit liik­ mete kasvatam isel.

Teine osa kaasvõitlejaid seadis eesmärgiks rahvuslike ideede reali­

seerimise aktiivse kultuurilise oma taotlustes E Ü S -i suunale.

ja poliitilise

tegevuse kaudu, lähenedes

Lõhe tekkimine oli muidugi kahetsusväärne. O lid ju mõlemal poo­ lel sarnased ideaalid, teed nendeni jõudmiseks olid aga erinevad. Ühes­ koos tehti mõndagi: peeti referaatõhtuid, osaleti rahvuslikel üritustel (laulupeod, Eesti R ahva Muuseumi toetamine jm .), sõlmiti sõprusleping läti korporatsiooni »Lettoniaga«. Koos käidi pulmades ja koos seisti lah­ kunud kaasvõitlejate sarga juures auvalves.

V äga hea kontakt saavutati Tallinna eesti seltskonnaga, sest «Posti­ mehe* mõju oli Tallinnas väiksem . K u i »Estonia« teater korraldas T a r­ tus etendusi, peatusid näitlejad peaaegu alati »Fraternitas Estica« kon­ vendis.

Suuremaks ja teovõimsamaks muutus vilistlaskogu. V ilistlasi leidus V arssavist K iievini. A bi korras seadsid vilistlased sisse stipendiumid üli­ õpilastele ja laenukassa, mida kasutati üsna agarasti.

1 9 1 1. aastal saavutasid vastuolud uue taseme. N n. rahvuslik pool loobus rangetest sisemise elu reeglitest (näit. vehklemistundidest) ja hak­ kas oma ettekujutust korporatsioonist propageerima rebaste ja lihtliikmete seas. Selline tegevus oli vastuolus korporatsiooni ühtsuse ideega ja kutsus esile konservatiivsem a tiiva vastuseisu. 25. aprillil 19 12 toimunud koosolekul läksid teed lahku: nooremad ja käremeelsemad »rahvuslased« heideti korporatsioonist välja, süüdistatuna organisatsiooni lõhestamises.

K ü llap oli omajagu süüd mõlemal poolel ja vaatam ata erimeelsustele võinuks veel kompromiss leiduda. Seda enam, et väljaheidetud ei hülja­ nud korporatiivset mõttelaadi: nad moodustasid 19 13 . aastal korp! Ugala.

Lõhenemise järel muutusid koosolekud asjalikum aks ja sisukamaks.

Koos korp! Vironiaga oldi E esti Korporatsioonide L iid u mõtte algataja­ teks. Liidu loomine 19 15 . aastal tähendas eesti üliõpilaskonna mõjuka osa konsolideerumist. Ühiste seisukohtadega esinedes saadi üksteist eri­ nevate ürituste läbiviim isel toetada.

Esim ene maailmasõda tõi koporatsiooni ellu suuri muutusi. Sõja­ väljal viibis 20 kaasvõitlejat, kellest kaks ei tulnud iialgi tagasi. 19 x5. aasta juunis keelati korporatsioonidel värvid e kandmine ja kogu edasine kirjavahetus muutus venekeelseks. 19 16 . aastal rekvireeriti konvendi kor­ ter. K u igi koosolekute ja nendel osalejate arv vähenes, hakati korral­ dama kirjandusõhtuid eesti ja soome algupärase ilukirjanduse tutvusta­ miseks.

A astad 1 9 1 7 - 1 9 1 8 olid korporatsioonile niisama keerulised ja vastuolulised kui kogu Eestile. E sindajate kaudu võeti osa 19 17 . aasta märtsis toimunud üliõpilaste kongressist, poliitilist kihutustööd korralda­ vasse toimkonda valiti Jam es Raukas. A ktiivselt diskuteeriti üliõpilas­ organisatsioonide esinduskogu küsimuses, kaitstes põhimõtet »üks organi­ satsioon - üks hääl«. Asem ikkude Kogusse valiti H arry Saebelmann.

Algas Saksa okupatsioon. Elanikkonna iic.,11 m m i1111m 1 urus kor­ jati ära ka korporatsiooni rapiirid, tulirelvad olid iii.i peidetud.

19 18 . aasta sügisel kerkis päevakorda Saksa okupatsioonivõimud'' pooli avatava Landesuniversität 'i küsimus. Vilistlased pidasid 0111,1 koo:,oleku Fr. A keli korteris. A suti seisukohale: »Vabariik on välja kuulmatud, välisdelegatsioon on tegevuses ja Tartu ülikoolile tuleb vaadata kui eesli ülikoolile, mis on ajutiselt okupeeritud sakslaste poolt.« Peeti vajalikuks, et kogu eesti üliõpilaskond astuks in corpore ülikooli, esitaks teatud tähi ajaks omad nõudmised ja nende mittetäitmise korral lahkuks demonstra­ tiivselt. Nõudm istena pandi ette moodustada kohe mitu eestikeelset pro­ fessuuri (keel, usuteadus jne.) koos üleminekuga paralleelsetele eestikeel­ setele õppetoolidele kõikidel erialadel, laialdasi õigusi eesti üliõpilaskon­ nale jne.

Samal ajal võttis E Ü A K vastu otsuse boikoteerida saksa ülikooli.

Küsim use edasine arutelu E Ü A K 19 18 . aasta 22. septembri istungil kujunes »Fraternitas Estica« jaoks saatuslikuks. Korporatsiooni ettepane­ kuid vastu ei võetud ja et paar nooremat kaasvõitlejat olid juba jõud­ nud immatrikuleeruda, sunniti »Fraternitas Estica« esindajad koosolekult lahkuma. Järgm isel päeval algas korporatsiooni boikoteerimine teiste organisatsioonide poolt. »Fraternitas Estica« astumine ülikooli ei olnud mitte Saksa okupat­ siooni tunnustamine, va id võitlus selle vastu. Loodeti, et eeldatav demonstratiivne lahkumine nõudmiste mittetäitmise korral juhib Euroopa tähelepanu Eestis toim uvale. Sellised lootused olid kahtlemata poliitili­ selt naiivsed, kuid neis ei tohi näha soovi teha koostööd okupantidega.

Sattunud põlu alla, otsustati oma ideid realiseerima hakata. Ülikooli kuraatorile m ajor H ellfritzile esitati m ärgukiri, mis sisaldas eespool too­ dud nõudeid. Üllatusena võeti see vastu ja lubati astuda samme nõud­ miste elluviimiseks. Sellises olukorras langes ära võimalus ülikoolist välja astuda.

Sündmuste kiire areng 19 18 . aasta sügisel lahendas selle probleemi.

1 1 . novembril 19 18 võeti esimese üliõpilasorganisatsioonina vastu otsus >>in corpore astuda vanuse ja tervise pääle vaatam ata Eesti sõjaväkke«.

Vabadussõjast võttis osa 77 esticust. Sõditi ratsapolgu, K uperjanovi partisanide, K a le v i-M a le v a ja kõige arvukam alt 2. jalaväepolgu rida­ des. Hans Leesment oli E esti Punase R isti organiseerijaid, Friedrich Stockholm E esti K aitseväe esimene õpetaja, M artin Jervan sanitaartee­ nistuse ülem. 14 korporatsiooni liiget autasustati Vabadusristiga. H ein­ rich Ram m ul, Hugo L an g ja Arnold K asp er jäid sõtta.

■ Enne ülikooli taasavam ist kerkis taas päevakorda boikoti küsimus. ,->Fraternitas Esticalt« nõuti avalikku vabandust, vastasel korral lubati boikoteerida ülikooli avaaktust. Ülikooli kuraatori Peeter Põllu vahendu­ sel toimus 29. novem bril 19 19 vahekohus, mille käigus »Fraternitas Estica« esindajad teatasid korporatsiooni ametlikust vabandusest seoses

käitumisega 19 18 . aasta sügisel. Samasisuline vabandus ilmus ka »Postimehes«. Sisuliselt boikott lõppes, ametlik läbikäimine taustal i pärast teist­ kordset avalikku vabandust 1920. aastal.

Iseseisvuse algusaastatel elavnes konvendi tegevus: kiiresti kasvas rebaste arv, suurenes koporatsiooni autoriteet. Riigivanemani! astus vilist­ laskokku Konstantin Päts. Esimeseks Edustuse esimeheks valiti ksv!

K a rl Peterson, esimeseks laekahoidjaks ksv! O skar Zcrnask. Vilistlaste abiga üüriti avar korter Lihaturu 7, Pikalaenupanga peal.

1920. aastate esimese poole üliõpilaselu oli romantiline rebasdressuur, õlleõhtud sõpradega, mensuurid, laulutunnid, väljasõidud nais­ organisatsioonidega. Kohati jäi seetõttu kannatavaks pooleks õppetöö.

Selles suhtes sai kainestavaks kogemuseks 1924. aasta' 1. detsembri riigipöördekatse. Liigne lõbusus asendus tõsise töösse suhtumisega, teravam alt hakati enesele teadvustama riigikaitselisi vajadusi. 1924. aasta lõpul astuti Kaitseliidu 4. malevkonna koosseisu. Sam al ajal asutas vilistlas­ kogu vaesemate või ootamatult haigestunud kaasvõitlejate ja vilistlaste tarbeks erikassa. Algas ka raha kogumine oma maja ostmiseks. 1932. aastal omandatigi krunt koos majaga A ia tänav 54. M aja oli projektee­ rinud 1 9 1 1 . aastal Fr. Kangro.

E lu konvendis muutus järjest rahulikumaks ja asjalikumaks. 1930. aastate algul tekkis mitmeid uusi traditsioone (näit. surnutepühal in corpore kalmistuid külastada, lõbusama poole pealt kaardimängupäeva sis­ seseadmine), asutati uusi ametikohti (majavanem, magister gymnastict).

Kohustuslikud vehklemistunnid asendati rebase soovi korral kohustuslike võimlemistundidega. »Fraternitas Estica« korvpallurid on olnud ülikooli meistrid, laskurid võitsid korduvalt 4. malevkonna karika. Arnold V ii­ ding oli 1934- aastal Euroopa meister kuulitõukes.

Eestistati saksakeelseid tudengilaule ja perekonnanimesid, korral­ dati jõulupuid kaasvõitlejate ja vilistlaste lastele. Peeti suvepäevi (muu hulgas ka Oru lossis 1939).

1930. aastate keskpaigas tekkis koondis Tallinna. 19 37. aastal oman­ dati sealgi ruumid N arva maantee alguses. 1940. aasta alguses oli T a l­ linnas 108 vilistlast ja 42 kaasvõitlejat. Am etlikult juhtis organisatsiooni tööd Tallinna asjaajaja. Üsna tihe oli läbikäimine sõprusorganisatsioonidega. V anim ad suh­ ted on korp! Lettoniaga. 1930. aasta veebruaris sõlmiti sõprusleping H el­ singi Ü likooli Savolainen Osakunta’ ga. Läbikäim ine savolastega kujunes kaunis tihedaks: vahetati delegatsioone, vastastikku finantseeriti sõpruslepinglaste õppetööd Tartu ja Helsingi ülikoolis, üksteise juures taludes veedeti suvevaheaega. »Fraternitas Estica« liikmeid võeti vastu Savo osakonda ja Savo meesliikmeid »Fraternitas Esticasse«. Vastastikune, kiin­ dumus oli nii tugev, et Savo osakond oli üks väheseid Soome üliõpilas­ organisatsioone, kes 1960. aastatel ei katkestanud am etlikke suhteid (paguluses asuva) Eesti üliõpilasorganisatsiooniga.

TO(l

Sõprussidemed olid veel sõlmitud Vilniuse niaga« ja Kaunases asuva »Neolithuaniaga«.

korporatsiooni

»Polo-

1940. aasta kevadsemester möödus halbade eelaimuste tähe all. N õu­ kogude okupatsioon tabas rängalt kõiki üliõpilasorganisatsioone. K a »Fraternitas Estica« konvent ja vilistlaskogu saadeti laiali, maja natsio­ naliseeriti, suurem osa varadest läks uute võim ukandjate kätesse. Tõsi, kõige väärtuslikum osa arhiivist, ligi 4000-köitelisest raamatukogust ja väärtasjadest suudeti peita erinevatesse kohtadesse. Seda tööd koordi­ neeris tolleaegne esimees E rvin Pang.

Nõukogude ja ka Saksa okupatsiooni ajal korporatsiooni tegevus am etlikult ei jätkunud. Peeti paremaks suuremaid kokkutulekuid mitte korraldada. Seda tihedam oli aga üksikute kaasvõitlejate omavaheline läbikäimine. Siiski oli üks erand: kuni 1944. aasta sügiseni peeti igal aas­ tal nii Tallinnas kui Tartus erakorterites vennastuspidu. Jõudumööda aidati neid, kes võimu hammasrataste vahele olid jäänud, anti peavarju vangistatute ja töötute perekondadele, varjati põgenikke.

Kahjuks ei teostatud organiseeritud põgenemist Läände, asju aeti rohkem omal käel väikestes gruppides. Seetõttu olid korporatsiooni kao­ tused üsna suured. 1947. aasta uurimuse andmeil viid i 19 4 1. aastal Vene­ maale 109 fraaterit, sakslaste poolel langes või jäi teadmata kadunuks 49 fraaterit, üldse pääses põgenema 438 liikmest vaid 19 2. Suuremad gru­ pid vabadusse pääsenuist jõudsid Saksamaale ja Rootsi.

Jätku va sõja tõttu oli sidepidamine fraaterite vahel kõige tihedam neutraalses Rootsis. Sinna olid jõudnud korporatsiooni tähtsamad ametni­ kud - vilistlaskogu esimees Otto Pukk, konvendi esimees E rvin Pang ja Tallinna koondise esimees Ernst Leithammel. Seetõttu oli üsna loomu­ lik, et uus etapp korporatsiooni elus sai alguse nimelt Rootsis.

Selge oli ka see, et kõiki Eestis tegutsenud organeid taastada ei olnud võim alik ja vajalikki. Edasiseks tegevuseks võeti eeskujuks T a l­ linna koondis, kus ühtsesse organisatsioonilisse tervikusse olid koondu­ nud nii vilistlased kui kaasvõitlejad.

1945. aasta märtsis valiti juhatus, koostati eelarve ja määrati kind­ laks osamaks. Esialgu käidi koos ühes Stockholmi kohvikus, seejärel üüriti kord nädalas ruumid. Peamiseks probleemiks kujunes uutele olu­ dele vastava põhikirja väljatöötamine. Pikemate vaidluste järel võeti see veebruaris 1946 vastu. Põhikiri pani aluse »Fraternitas Estica« Rootsi koondisele, olles ühtlasi esimeseks õiguslikuks aktiks, mis võim aldas oma elu korraldada ka teiste riikide fraateritel.

Saksam aal viibivate fraaterite esimesed aastad möödusid vastas­ tikuste sidemete loomise tähe all. Organisatsiooniline struktuur kujunes välja 1948. aasta algul, kuid peagi alanud uus emigratsioonilaine ookeani taha viis koondise tegevuse lõpetamiseni 1949. aasta lõpul.

Liikm ete hajumine üle kogu maailma tingis vajaduse üldiste ja

ühtlustavate eeskirjade järele. Selleks ajaks olid koondiste kõrvale tek­ kinud ka osakonnad (näit. Rootsi koondise Göteborgi osakond) ja tuli leida võim alusi nende om avaheliste suhete loomiseks ja tasakaalustam i­ seks. Uue põhikirja projekti valm istas ette Rootsi koondis ning saatis selle ringkirjana laiali teistele koondistele ja üksikliikmetele. Pärast paran­ dusi võeti septembris 1949 »Fraternitas Estica« põhikiri paguluses vastu.

Esimeseks koordineerivaks koondiseks määrati Rootsi koondis.

Hoo sai sisse ka tegevus Am eerika mandril. 1950. aasta mais alus­ tas tegevust K anad a ja sama aasta augustis U S A koondis. Esindajad asusid tegutsema Saksam aal, Inglism aal ja Austraalias. Perioodiliselt hakati välja andma liikmete nimekirju ja juhatuse ametlikku publikat­ siooni »Ringkiri kõigile fraateritele«. Üsna jõudsalt suurenes liikmeskond, nii liitus aastatel r944—19 57 korporatsiooniga 156 uut liiget. 1956. aas­ tal ostis Rootsi koondis endale korteri Stockholmis. 19 57. aastal loodi koondis A ustraalias. Järgm isest aastast hakkasid koordineeriva koondise ülesandeid täitma ka K anad a ja U S A koondis.

Vaatam ata oma ruumide olemasolule hakkas osavõtt väljakuuluta­ tud üritustest vähenema. N ii mõnedki endised aktiivsed kaasalööjad jäid isiklikel põhjustel konvendi tegevusest eemale. Siiski kasvas peale uus, paguluses korporatsiooni astunud põlvkond, kes pikkamisi võttis enda kätte kõik tähtsamad ametid.

Püsisid tihedad sidemed Savolainen Osakunta’ ga. Savolaste vahen­ dusel said alguse kontaktid Uppsala ülikooli Värmlands Nation’ iga.

Rootsi koondisel olid sidemed veel »Lettoniaga« ja alates 1967. aastast taas »Poloniaga«. U S A koondisel kujunesid eriti head suhted »Neolithuaniaga«.

Koondistevahelistest suurematest ühisüritustest nimetagem ümmar­ guste aastapäevade tähistamist, auvil! K . Pätsi juubeliks albumi ja E e s­ tit tutvustava teose »Estonia - story of Nation« väljaandm ist. Lisaks veel korralised koosolekud, vennastuspeod, lauliku toimetamine, kohtumised E S T O -1 jne.

19 9 1. aasta seisuga oli »Fraternitas E stica k Rootsis 96 fraaterit, K anadas 11 9 , U SA -s 80, Austraalias 16, Brasiilias 1 ; , Inglismaal 2, N o r­ ras 2, Prantsusmaal 1, Saksam aal 4, Šveitsis 2, Soomes 4.

Paljud fraaterid on olnud aktiivsed ka pagulasühiskonnas. N ii oli Ilm ar Heinsoo E esti V abariigi aupeakonsul K an ad as, Ülemaailmse E esti Kesknõukogu esimeesteks on olnud Laas L eivat, Lem bit Savi ja M äido K a ri. A ksel Linkhorst oli E esti V abariigi konsul U SA -s, A lu r Reinans on tegev olnud E esti Skautide M aleva organiseerimisel Rootsis, ajakirja »Mana« väljaandm isel, Rootsi E estlaste Esinduses, E esti Kultuuri K oon ­ dises ning oli E S T O -8 0 peakomitee peasekretär. K a rl A rro on kaua­ aegne ajalehe »Vaba Eestlane« toimetaja, M artin Puhvel tunnustatud kirjandusteadlane jne.

Mõte taastada »Fraternitas Estica« tema sünnikohas Tartus tekkis

ajakirjandusüliõpilastest sõpruskonnal 1988. aasia kevmlrl Asuti uurima korporatsiooni ajalugu ning selgeks tegema kunagisi põhimõtteid ja käi­ tumisreegleid. 4. novem bril 1988 asutati »Fraternitas Estica« 'la a sta v Kogu ning protokolliti esimene koosolek. Järgnes töö arhiivides ja muu seumides ning kontaktide otsimine Eestis elavate vilistlastega. Võeti ühendust ka väliskoondistega.

Taastajate õnneks oli Eestis elus peaaegu 30 vilistlast. Kohtumised nendega olid ülimalt õpetlikud ja andsid kõigile kindlust juurde. Selgus, et karm ide aegade kiuste said fraaterite kooskäimised alguse juba 1960. aastatel: toimusid vennastuspeod, tähistati nii korporatsiooni kui isik­ likke tähtpäevi jne. Paljudel olid isiklikud sidemed välism aal elavate fraateritega. Esim ene väliskoondise liige, kellega isiklikult kohtuti, oli Lem bit Soots.

Saanud nii E esti vilistlastelt kui koordineerivalt koondiselt Rootsis loa asutada konvent Tartusse, esitati »Fraternitas Estica« põhikiri kinni­ tamiseks Tartu ülikooli nõukogule. Kinnitam ine ise toimus 3 1. märtsil 1989. Järgnesid ettevalmistused ülcsastumispäevaks, vastu võeti esimesed rebased. Ülesastum ispäev oli 6. mail 1989. Kuuele kaasvõitlejale anti värvid , sellele järgnes konvendi lipu õnnistamine vii! Robert Kannukese poolt Peetri kirikus ja pidulik lõuna.

25. juunil 1989 oldi oma lipuga Tahkurannas, kus osaleti auvil!

K . Pätsi mälestusmärgi avam isel. Samas viibis ka Savolainen Osaknnta delegatsioon, kes üle 49 aasta taas ametlikult sõprusorganisatsioonile E e s ­ tisse külla tuli. Järgm isel päeval tunnustas korporatsiooni õigusvõimet Tartu linnavalitsus. Augustis 1989 viibisid kolm fraaterit esimese amet­ liku delegatsioonina külas Savo osakonnal.

Sügisel 1989 oldi Rootsis, et lähemalt tutvuda sealsete fraateritega.

K ontaktid K an ad a koondisega jätkusid E estit külastanud fraaterite vahendusel. E riti m eeldejääv oli seitsme fraateri - E esti Kongressi saa­ diku külaskäik Tartusse pärast kongressi esimest istungjärku.

Taastati ka sõprussidemed »Lettoniaga«. Rootsi koondise vahendu­ sel tutvuti Uppsala Ülikooli Värmlands Nation iga.

1990. aasta sügisel kujunes konvendi elu tähtsündmuseks auvil!

K . Pätsi säilmete matmine kodumaa mulda. Konvent hoolitses auvalve ja muldasängitamise eest.

1992. aasta mais tähistati Tartus korporatsiooni 85. aastapäeva. K o r­ poratsiooni viim asele konvendihoonele paigutati sini-rohe-valge kilp.

Konvent on hakanud elama oma traditsioonilist elu. Taastati suve­ päevade tava, tihedalt käiakse läbi sõprusorganisatsioonidega. Eriti tihe­ daks on kujunenud suhted Savolainen Osakunta’gz. ja korp! Lettoniaga.

Käiakse vastastikku aastapäevaüritustel. Ilusaks traditsiooniks on kujune­ nud osalemine Savolainen Osakunta korraldatavatel suvepäevadel.

Tartus suheldakse aktiivselt teiste akadeemiliste organisatsioonidega. Ühised õlleõhtud meesorganisatsioonide ja kohviõhtud ning tantsukursused

naisorganisatsioonidega on kujunenud konvendi lahutamatuks osaks. Ausse mi tõusnud sportmängud.

1995. aasta sügisel taastati Tallinnas ülemaailmne vilistlaskogu.

1995. aasta sügisel kuulus konventi 42 tcgevliiget, 48 vilistlast ja 15 musta tckli kandjat. Praegu 011 tähtsamaid probleeme konvendi oma kodu küsimus. Tegutsetud on juhuslikel pindadel ja üüriruumides, mis pole aga andnud kindlust tuleviku suhtes. On lootus asuda lähemal ajal oma vanasse konvendihoonesse Vanemuise (endine A ia) tänavas.

» F R A T E R N IT A S ESTICA« T U N T U M A ID L IIK M E ID A K E L , F R IE D R IC H K A R L , dr. meel., 18 7 1- 19 4 1.

Korporatsiooni asutajaid, riigivanem 1924. Eesti saadik Soomes, Saksamaal ja Rootsis, Eesti Olümpiakomitee president. Auvil!

A L T , E V A L D , rer. oec., 19 12 -19 9 3.

Töötanud Eesti Panga välisjaoskonna prokuristina, N S V L Riigipanga Eesti Vabariikliku Panga asejuhatajana, aktiivselt tegev korporatsiooni tegevuse taas­ tamisel 1988-1990. Auvil!

H A N SSO N , E R N ST , jur., 1896-1980.

Vabadussõjas Peipsi rannakaitse komandant, hiljem kohtunik Tallinnas, Jõh­ vis, Narvas, Rakveres, seejärel Tartu Ringkonnakohtu esimees. A uvil!

H EIN SO O , IL M A R , rer. oec., 1923.

II maailmasõjas osales ohvitserina JR 200 koosseisus, tegutses aktiivselt Inglis­ maa ja Kanada pagulasorganisatsioonides, alates 19 7 1. aastast Eesti Vabariigi aupeakonsul Kanadas. Auvil!

H U B E L , E R N S T , med., 1894-1966.

Osales arstina Vabadussõjas, oli hiljem Tallinna Erahaigla asutajaid ja selle juhataja, arstipraksist jätkas Rootsis. Auvil!

JÜ R M A N N , V E R N E R , med., 1898-1986.

Vabadussõjas I ratsarügemendi arst, töötas seejärel arstina sõjaväe- ja raudteehaiglates, paguluses organiseeris korporatsiooni Baltimore’i osakonna. A uvil!

K A N N , N IK O L A I, cand. pbil., 1873-1948.

Kauaaegne Tallinna Reaalkooli direktor, Asutava Kogu liige, haridus- ja sot­ siaalminister 19 33-19 36 . Eesti skautide peavanem, koguteose »Üldine ajalugu« toimetaja.

K A P P , A L E K S A N D E R , theol., 1874-1940.

Tallinna Kaarli koguduse õpetaja ja Tallinna praostkonna praost, Kristliku Rahvaerakonna asutajaid, Asutava Kogu ja IV Riigikogu saadik. A uvil!

K A R I, M A ID O , rer. poi., 1934.

Töötanud riigiteenistuses USA-s, aktiivselt tegev pagulasorganisatsioonides, on Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu esimees.

K O R N E L , G U ST A V , dr. med., 1892-1967.

Naha- ja suguhaiguste professori kt. Tartu ülikoolis, tegevust arstina jätkas Rootsis. Korporatsiooni Göteborgi osakonna organiseerijaid. A uvil!

L E E S M E N T , HANS, med., 1873-1944.

Eesti Punase Risti asutajaid ja esimees, Asutava Kogu, I ja III Riigikogu liige, sanitaarkindralraajor. A uvil!

L IN K H O R ST , A K S E L , rer.oec., 19 12-19 8 0 .

Olnud tegev Rootsi Eestlaste Esinduses, ajalehtede Päevalehe« juhatuse liige, Eesti Vabariigi konsul USA-s.

»Välis-Ecsti«

ja »Eesti

L U U K , R O M A N T H E O D O R , med., 1889-1956.

Tallinna naha- ja suguhaiguste haigla juhataja, Eesti Arstide Koja asutajaid.

A uvil!

M A D D ISSO O , E U G E N , j nr., 1886-?

Siseministri abi, aastast 1938 Riigivolikogu peasekretär.

P A L D R O C K , A L E K S A N D E R , prof., dr. med., 18 71-19 4 4 .

Korporatsiooni asutamise mõtte algatajaid, Tartu Eraülikooli abidirektor ja direktor, Tartu ülikooli naha- ja suguhaiguste professor 19 17 -19 4 0 , sanitaarkindralmajor, Uppsala Ülikooli audoktor, Eesti T Ä asutajaliige. Auvil!

P E R L I, H A R A L D , prof., dr. med., 18 9 1-19 5 5 .

Vabadussõjas K alevi Maleva arst, 1939. aastast Tartu ülikooli günekoloogia prof., arstiteaduskonna dekaan 1924-1944, hiljem arst Rootsis. Auvil!

P U K K , O TTO , jur., 19 0 0 -19 5 !.

Riigikogu liige 1926. aastast, 1939 Riigivolikogu esimees. A uvil!

P Ä T S, K O N S T A N T IN , dr. jur. b. c„ 1874-1956.

Päästekomitee esimees, Ajutise Valitsuse juht, mitmekordne riigivanem, alates 1938. aastast president. A uvil!

R A U K A S , L E O N H A R D , rer. oec., 19 0 7-19 9 !.

Välisfirmade esindaja Eestis, siis a/s Estoprodukt finantsdirektor, Siberis aas­ tatel 19 50-19 56. Aktiivselt tegev korporatsiooni taastamisel 1988-1990. Auvil!

R E B A N E , A L F O N S , jur., 1908-1976.

II maailmasõjas pataljoni- ja rügemendiülem, viimane Eesti Diviisi ülema kt., Rüütliristi kavaler.

R E IM A N N , G U S T A V , med., 1883-1946.

Korporatsiooni asutajavil!, Tallinna Keskvangla ülemarst. Auvil!

R E IN A N S , A L U R , pbil., 1932.

Eesti Kultuuri Koondise ja Rootsi Eestlaste Esinduse aktiivne tegelane, E S T O ’8o peaorganisaatoreid.

R O S E N T H A L , H E IN R IC H , med., 18 4 6 -19 16 .

Korporatsiooni asutamise mõtte algatajaid, Kalevipoja-õhtute liige, EÜ S-i auvil!

Tegutsenud EKm Seltsis ja Aleksandrikooli peakomitees. Auvil!

SA V I, L E M B IT , cl. ing., 1930.

Kauaaegne Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu esimees.

S IL D , O L A F H E R M A N N , prof., theol. et pbil., 1880-1944.

Töötas õpetajana mitmes eesti koguduses Venemaal, 19 19 -19 4 0 kirikuloo profes­ sor Tartu ülikoolis, toimetas «Usuteaduslikku Ajakirja«. A uvil!

SO A N S, T H E O D O R , med., 18 9 4 -19 6 1.

Seewaldi vaimuhaigla abijuhataja, hiljem tööd Rootsis. A uvil!

direktor.

Paguluses

jätkas erialast

STO C K H O LM , F R IE D R IC H , theol., 1884-1968.

Korporatsiooni asutajaliige, esimene Eesti Kaitseväe õpetaja, hiljem Kaitseliidu õpetaja. Paguluses kirikuelu korraldajaid Saksamaal ja Austraalias, E E L K Jaani koguduse õpetaja Sydneys. A uvil!

T A E L , H U G O , rer. oec., 1904.

Olnud Eesti Panga prokurist, töötanud N S V L Riigipangas ja Saksa okupat­ siooni ajal Gemeinschaftpank Estland’i juures. Hiljem osakonnajuhataja Eesti Rahvamajanduse Nõukogus. Aktiivselt tegev korporatsiooni taastamisel 19 881990. A uvül T H A R , R A IM O N D , med. 18 74 -19 57.

Asutajavil!, olnud sõjaväearst Vene-Jaapani sõjas, I maailmasõjas ja Vabadus­ sõjas. Hiljem laia erapraksisega sisehaiguste- ja lastearst Tallinnas. A uvil!

T IL G A , V O L D E M A R , prof., vet. med., 19 15 —1991.

Veterinaariaprofessor EPA -s, Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudi juhtivaid teadlasi, EPM Ü esimesi audoktoreid (postuumselt).

T R E U M A N N , JA A N , theol., 18 8 1-19 4 1.

Korporatsiooni asutajaliige. Tartu Peetri koguduse Tartu abilinnapea ja koolivalitsuse juhataja. A uvil!

kauaaegne õpetaja, olnud

ÜLIÕPILASSELTS „LJ 1V IK A

ÜS L iiv ik a kujunes R iia Polütehnikumi õppima asunud eesti üliõpilaste organiseerumistaotlusist. Koonduda püüti juba sajandivahetusest alates; 1900. aastal asutati korporatsioon »Vironia«. Mitmed edumeelsed üli­ õpilased ei tahtnud mitmel põhjusel selle organisatsiooniga ühineda, kuna neile tundus teatud mõttes anakronismina baltisaksa korporatsioonidest pärit tavade omaksvõtt. A lgul käidi koos R iia E esti Karskuse Seltsis ja eesti seltsis »Imantas«. N eist kokkupuuteist sündiski esialgu ametlikult sanktsioneerimata R iia E esti Üliõpilaste Selts Laene, mille põhikiri kin­ nitati alles pärast 19 0 5 -19 0 6 toimunud poliitilisi vapustusi 29. novemb­ ril 1907. Ju b a enne seda oli »Laene« tegevus mitmeti aktiivne: arendati seltsi sisetegevust, tegutses laulukoor, peeti mitmesuguseid ettekande­ koosolekuid jms. Liikm eskond polnud kuigi suur, ulatudes 2 0 - 30-ni.

K u id juba 1909. aasta esimene semester tõi »Laene« ellu otsustava muu­ tuse: korp! V ironia ridadest oli poliitilisil põhjusil lahkunud rühm üli­ õpilasi, kes nüüd ühinesid »Laene« perega. 16. märtsil 1909 toimunud koosolekul otsustati »Laene« ümber nimetada R iia E esti Üliõpilaste Selt­ siks, mille põhikirja 2 1 . aprillil kinnitas polütehnikumi õppekomitee.

Esim esed R E Ü S -i aastad kulusid seltsi siseelu korraldam iseks, endiselt võeti osa kohalike eesti organisatsioonide tegevusest. E la v a lt reageeriti ka kodumaistele üritustele: astuti in corpore Tallinnas rajatava teatrim aja »Estonia« osaühisuse liikmeks, võeti osa Pärnu »Endla« teatrim aja a v a ­ misest, püüti toetada E esti R ahva Muuseumi tegevust. Sidemeis oldi ka Tartus tegutseva E esti Ü liõpilaste Seltsiga. A asta-aastalt kasvas seltsiga ühinevate üliõpilaste arv. Seltsi siseelu hoogustumisele aitasid palju kaasa noorema põlvkonna esindajad, eriti rühm Pärnust pärit noori, kes olid tegutsenud juba keskkooli noorteringis »Taim« ja kes sealt kaasa toodud vaim sust kandsid seltsi tegevusse. See avaldus eriti ilmekalt tolleaegse seltsi põhimõttes: »Selts ei kogu mitte üksi enese jaoks liikm eid, vaid töö jaoks, mis meid Eestis ootab.« Peatselt aga pani seltsi aktiivsuse sordiini alla 19 14 . a. alanud E s i­ mene m aailm asõda. K u i rinne R iiale lähenes, evakueeriti polütehnikum 8 Spes

patriae

113

esialgu Tartu, siis aga M oskvasse. Loomulikult kaasnes sellega palju raskusi, kuid ka M oskvas ei jäänud seltsi tegevus täiesti soiku. Ulualust leiti M oskva Eesti Seltsi korteris, kuni viim aks kommunistlik oktoobripööre igasuguse tegevuse lõpetas. M oskvasse kaasa toodud seltsi arhiiv ja raamatukogu läksid koos M oskva Eesti Seltsi varadega kommunistide valdusse.

Saksa okupatsiooni kestel saabusid kõik R E Ü S -i liikmed tagasi kodumaale. V äga hajutatud tegevust püüti vaikselt jätkata põranda all.

Pärast okupatsiooni lõppu võtsid mitmed R E Ü S -i aktiivliikm ed osa rah­ vuslikust tegevusest, J. K u kk oli M aapäeva vanematekogu juhatuse liik­ mena üks iseseisvusmanifesti koostajaid. A lles pärast,V abadussõja lõppu peeti esimene R E Ü S -i am etlik koosolek Tallinnas, kuhu oli koondunud suurem osa seltsi liikmeid. Tegevust otsustatigi jätkata Tallinnas, kuna õppimisvõimalused Tartus polnud veel selgunud. K u id juba sügisel 19 19 avas Tartu ülikool taas uksed eesti ülikoolina ja osa R E Ü S -i kuulunud üliõpilasi asuski sinna õppima. Läbi mitmesuguste raskuste alustatigi R E Ü S -i tegevust uutes tingimustes ja kui selts 14. veebruaril 19 2 1 pidas oma peakoosolekut, võeti vastu ka uus aja- ja asjakohane nimi E esti Ü li­ õpilaste Selts L iivika (Liivika - seltsi sünnikoht Liivim aal).

A astad 19 2 1 - 1 9 2 5 kulusid kohanemiseks, uute põhimõtete fikseeri­ miseks. A lles 1928. aasta kevadsemestril pandi maksma siseelu ja tege­ vust reguleeriv kodukord. Põhimõtted, mis juba Riias olid kristalliseeru­ nud, nagu karskus ja töökuse hindamine, leidsid üldist jaatamist ka uutes oludes. Seetõttu oli seltsi deviis patria et scientia, mis hiljem leidis veidi täpsustamist ja mis seltsi ainsal välistunnusel - sõrmusel — on väliskül­ jel stantsitud: »Ex solo ad solem soli patriae« (maapinnast üles päikese poole ainult isamaale).

1936. aastast alates tegutses Üliõpilasselts »Liivika« Tallinna T eh ­ nikaülikooli juures. Välistegevuses on »Liivika« olnud sõbralikus vahe­ korras pea kõigi teiste üliõpilasorganisatsioonidega, tunnustades häid ja õilsaid püüdeid igas koondises, vaatam ata välistele erinevustele. A k tiiv­ selt on osa võetud üliõpilaskonna omavalitsuse tööst, andes sellele mit­ meid juhtivaid tegelasi, aastatel 19 3 2 - 19 3 4 koguni esimehe.

Poliitilised suunamuutused 1930. aastatel ei toonud kaasa erilisi murranguid »Liivika« tegevuses - teatud liikumiste aktiivseid kaasalööjaid oli seltsi järjekindlalt suurenevas liikmeskonnas vaid üksikuid ja neil polnud kõlapinda ei seltsis ega ka vilistlaskonnas. Ü ldine hoiak oli see­ tõttu vaba, demokraatlik ja kui meie ühiskonnas hakkasid juurduma autoritaarsed ideed, siis suhtuti neisse kriitiliselt. See paistis eriti silma siis, kui »kõrgemalt poolt« asuti kärpim a ülikooli autonoomiat. Sellega seoses püüti ka olemasolevaid üliõpilasorganisatsioone suruda nii-öelda »ühe mütsi« alla, mis loomulikult leidis vastupanu. N ende ridade kirjapanija kuulus noil aastail oma teaduskonna esindajana ka Ü likooli N õ u ­ kogusse ja seoses sellega meenub, et valitsuse poolt esitatud uus ülikooli

seaduse projekt oli arutusel ühel koosolekul, mis algas õhtul kell kuus ja lõppes alles järgmise päeva varahommikul. Ometi polnud parata midagi: välja arvatud mõningad leevendused, pandi seadus ikkagi kehtima. K õiki seniseid üliõpilasorganisatsioone hakati uue seaduse põhjal nimetama konventideks. Tulemuseks oli asjaolu, et üliõpilaskond teatud määral ikkagi lõhestus, kuna osa üliõpilasorganisatsioonidest asus toetama va lit­ suse poliitikat. K õ ik see ei häirinud aga »Liivika« siseelu ja tegevust, võib-olla isegi mõnevõrra hoogustas. Endiselt toimusid koosolekud ja mitmesugused seltskondlikud üritused. Tegevust soodustas eriti seltsi uus moodsalt sisustatud korter Tartu kesklinna südames, ehitatud just seltsi vajadusile vastavalt. Muidugi elati intensiivselt kaasa sündmusile nii kodu- kui ka välism aal: vahekorrad Nõukogude Liiduga muutusid 1930. aastate lõpul ärevust tekitavaiks, ebakindel oli kogu maailma tollane poliitiline olukord. Teatud pessimistlikku hoiakut põhjustasid sellised sündmused nagu pealesunnitud lepingud idanaabriga, baltisakslaste oota­ matu »kojuminek« ja eriti veel Talvesõda Soomes. Kõik see sordiinistas teatud m ääral seltsi elu, intensiivsemalt kui kunagi varem sukelduti aka­ deemilistesse õpingutesse. E i osanud aimata meist keegi, et kevadsemes­ ter 1940 kujuneb seltsile viimaseks avaliku tegevuse ajaks. Suvesündmused 1940 osutusid lõppakordiks eesti üliõpilaskonna tegevusele. M is veel päästa ja säästa andis, seda püüti ka teha: ruumide ja seltsi varanduse ülevõtjad leidsid eest peaaegu tühjad ruumid. Kogu seltsi heas korras arhiiv anti õigel ajal üle Eesti A jalooarhiivile, kus see on säilinud siiani.

1940. aasta kevadsem estril oli »Liivikal« 333 liiget.

Nõukogude okupatsiooniaasta 19 4 0 -19 4 1 möödus peaaegu täielikus

vaikuses. Ühe ja teise kaaslase eraviisilisel kokkusaamisel saadi vahetada uudiseid, mis polnud kaugeltki optimistlikud. Oli teada, et seltsi vilistlasperest olid mitmed juba punaterrori ohvritena kadunud silmapiirilt ja nende saatuse kohta polnud mingeid täpsemaid andmeid. Olukord nõu­ dis ülimat ettevaatust ja mõnedki seltsist ja vilistlasperest pidid lihtsalt avalikkusest kaduma, mis mõnelgi juhul põhjustas endise töökoha kaota­ mise. See kõik ei tähendanud, et »Liivika« oleks täielikult surnud - pigem võib seda nimetada varjusurma staadiumiks. Suuri kaotusi kandis «Lii­ vika* pere 19 4 1. aasta juunis. Ega sõja puhkedes suvel 19 4 1 ja Saksa okupatsioonigi päevil olukord tegelikult palju muutunud: ülikooli töö soikus, igasugused organisatsioonid, mis polnud otseselt seotud okupat­ sioonivõimude tegevusega, olid ja jäid keelatuiks. Muidugi polnud enam otsest ohtu: koos käidi vähemais gruppides ühe või teise seltsi liikme juu­ res, et arutada üldist olukorda ja tulevikuväljavaateid. Head loota pol­ nud tollal midagi. Ja kui punavõimud ei leidnud (peale paari erandi) »Liivika« perest kaastöölisi, ei leidunud neid ka Saksa okupatsiooni ajal.

Suurima murrangu ajaks kujunes aga seoses Saksa okupatsioonivõi­ mude taandumisega E estist ja punavägede tagasitulemise ning E N S V taastamisega. 19 4 0 .- 1 9 4 1. aasta jubedad kogemused põhjustasid paljude

liiviklaste siirdumise emigratsiooni - umbes 30 protsenti seltsi ja vilist­ laskogu koosseisust kasutas seda võimalust, mis paljudel juhtudel tiihen das kõige otsesemalt eluga riskimist. K õiki tollaseid võimalusi kasutades otsiti pelgupaika peamiselt Rootsis ja Saksam aal, kust pärast mitmcaas tast laagrielu siirduti edasi üle ookeani ja kus siis võidi juba pikema viil javaatega hakata oma kodu rajam a. Koos sellega tehti algust - seda juba Saksam aal laagris olles - liiviklaste koondamisega. N ii tekkisidki koon discd Saksam aal, Rootsis, K anadas ja U SA -s, mille ümber aastate jook­ sul koondus juba emigratsioonis sirgunud noori, eesti- ja seltsimeclseid, kes praeguseni kannavad edasi »Liivika« põhimõtteid ja ideaale.

K a okupatsiooniaastail käis liiviklasi vähem alt kord kvartalis koos.

Nõukogude Liidu võimustruktuuride lagunemisprotsessi tõttu sai võimalikuks Ü S L iivik a taaselustamine. Üliõpilasselts »Liivika« taasregistreeriti Tallinna Tehnikaülikooli juures 13 . märtsil 1990 ja Tartu ülikooli juures 28. juunil 19 9 1. Taastati ka vilistlaskogu, kes asus seltsi organisatsioonilise ja majandusliku baasi tugevdamiseks energiliselt tegutsema. Regulaarselt korraldati klubiõhtuid, selgitati oma põhimõtteid ja traditsioone ning otsiti uusi sobivaid liikmeid.

M ärkim ist väärib »Liivika« väliskoondiste kirjastustegevus. 1968. aastast ilmub infobülletään »Liivika Uudised«, 19 9 x. aastast Eestis »Liivika Sõnumid«.

N agu igas üliõpilasorganisatsioonis, on liiviklastegi hulgas rohkesti neid, kelle elutöö on aidanud oluliselt arendada E esti majandust ja kultuuri.

V õiks nimetada omaaegset riigivanemat ja ministrit Juhan K u kke, Eesti põlevkivitööstuse rajajat M ärt Rauda, agronoome maareformi isa Theodor Pooli, prof. K aarel Liidakut, Ja a k Ü m arikku, Jaan M etsa, prof.

E lm ar Järvesood, akadeemikuid A ksel K ipperit, H arald K erest, Ilm ar Õpikut, Ülo Lum istet, Pikalaenu Panga direktorit Paul Õpikut, Tallinna kauaaegset linnapead Anton Uessoni, Eesti esindajat Ü R O -s Trivim i V ellistet jpt. ÜS Liivikasse on kuulunud ka palju tuntud sportlasi - m ale­ suurmeister Paul Keres, korvpallurid Aleksander M ärgiste, Roman K arro , Otto Treier, kergejõustiklased A ksel Kuuse ja olüm piavõitja Jü ri Tarm ak.

Sport ja muusika on seltsis alati au sees olnud. Koosviibim istel nii seltsis kui vilistlaskogus ei tarvitata alkohoolseid jooke, vaid eelistatakse vaim ukat seltskondlikku vestlust.

Peetakse kinni põhilausest - kohusetunne kasvagu, et sundus võiks kaduda.

KO RPO RA TSIO O N „SAKALA Värvid: sinine-violett-valge

Üks kõigi, kõik ühe eest

Enam kui kaheksakümneaastase ajaloo jooksul on »Sakala« tegutsenud või tegutsemas Tartus, Tallinnas, Viljandis, Pärnus ja väljaspool Eestit Rootsis, Saksamaal, Kanadas, USA-s, Inglismaal, Austraalias ja Soomes.

Mõeldes lugejaile, kes ei kuulu üliõpilasorganisatsioonide liikmes­ konda, tuleb tähelepanu juhtida asjaolule, et nn. intiimorganisatsioone (nagu viimasel ajal korporatsioone ja üliõpilasseltse sagedasti on nime­ tatud) ei saa iseloomustada-hinnata väljapoole suunatud aktiivsuse põh­ jal. See ei olnud Eesti Vabariigis korporatsioonidele eesmärgiks omaette, vaid võis olla üheks (kõrval)tegevusharuks. Eelneval perioodil ja pagu­ luses on suuremat tähelepanu pööratud kogu eestlaskonna ees seisvate ülesannete lahendamisele.

Korporatsioonide tegevuse põhilisi sihte on olnud püüd kaasa aidata oma liikmete igakülgsele arengule, nende kujunemisele täisväärtuslikeks kodanikeks. Selle eesmärgi saavutamiseks on seatud esikohale oma siseelu. Igapäevaelu, mille aluseks on omavaheline tihe läbikäimine ja korporatsioonisisesed sõpruskonnad või teisiti öeldes inimeste omavahe­ lised suhted, ei jäta endast maha palju jälgi ega peaks väljaspoololijaile ka suurt huvi pakkuma. Seetõttu jääb kõrvaltvaatajale korporatsioonide siseelu paratamatult teatud mõttes varjatuks.

Käesolevat ülevaadet lugedes ei tohi unustada, et kirjeldatud sünd­ muste tagapõhjaks oli oma parematel peävadel igapäevane elu konvendi majas, kus korporanti ootas ees hea seltskond, laul ja kann õlut.

19 0 9-19 20

»Sakala«, nagu ka teiste selle sajandi algul asutatud eesti üliõpilasorga­ nisatsioonide loomine märgib, eesti ühiskonnas toimunud muutusi. Majan­ dusliku olukorra paranemine lubas järjest suuremal arvul eestlastel astuda kõrgkoolidesse (Tartu, Riia, Peterburi). Vähemtähtis ei olnud

erinevate poliitiliste ideede levik eestlaskonnas. Uued üliõpilasorganisat­ sioonid määratlesid, kes suuuremal, kes vähemal määral, ka oma maailma­ vaatelise positsiooni. »Sakala« ajalugu ulatub tagasi 1908. aasta kevadesse, mil Eesti Ü li­ õpilaste Seltsis tekkis rühmitus »Pernavia«. See oli algul eelkõige oma­ vaheline sõpruskond, puudus kindlakujuline opositsioon E Ü S-is domi­ neeriva meelsusega.

Suund oma organisatsiooni moodustamisele võeti 1908. aasta sügi­ sel. Esialgu ci soovitud suhteid E Ü S-iga katkestada täielikult, veel vähem lahkuda vastastikuste süüdistustega, nagu see hiljem tegelikult sündis.

5. novembril (vkj.)- 1908 otsustasid 21 tollast E Ü S -i liiget (veerand kogu seltsi liikmeskonnast) asutada uue organisatsiooni, täpsemalt: taas­ tada 1890. aastal kinnitamata jäänud »Fraternitas Viliensise«, mis jää­ nuks osakonnana E Ü S -i juurde. 14. novembril tehti see plaan E Ü S -i koosolekul ametlikult teatavaks, kuid seltsi enamus lükkas esitatud kava tagasi. See päev märgibki tegelikult »Sakala« sündi, sidemete katkemist EÜ S-iga. »Sakala« asutajad loobusid »Fraternitas Viliensise« taastamisest ja võtsid suuna uue, täiesti iseseisva korporatsiooni asutamisele. O lulise­ mad kuupäevad korporatsiooni arenguloos olid veel 2 1. ja 22. juuni 1909, kui »Sakala« asutajad pärast riigivõimudelt tegutsemisloa saamist Tartus esimest korda avalikult värvides üles astusid, ja 14. november 1909, s. 0. aasta pärast korporatsiooni tegelikku sündi, kui peeti korporatsioon »Sakala« avaaktus, mida kokkuleppeliselt on hakatud tähistama »Sakala« sünnipäevana. »Sakala« põhimõteteks võeti rahvuslus, rahvameelsus (selle all mõis­ teti eesti rahva keskel ja tema kasuks töötamist), seltsimehelik olek ja läbikäimine, kehakarastus ja tervishoid, korporatsiooni liikmete vastas­ tikune aineline toetus ja eneseharimine ning karskus. Juhtmõtteks valiti: »Üks kõigi, kõik ühe eest« ja värvideks sinine-violett-valge. K õige suure­ maid erimeelsusi tekitas algul nimeküsimus. Rohkete variantide hulgast (näiteks »Põhjala«, »Liviensis«, »Rotalia« jt.) valiti pärast mitmekordset kaalumist »Sakala«.

U ue organisatsiooni ellukutsumist põhjendasid asutajaliikm ed v a ja ­ dusega moodustada rahvuslikul alusel, kuid kindlama struktuuri ja oma vaadetelt ühtlasema meeskonnaga organisatsioon (võrreldes E Ü S-iga).

E Ü S ei olnud suuteline pakkuma kõigile oma liikmetele ühist tegevust.

Liikm ete arv oli kasvanud selleks liiga kiiresti. Viim ane tõi kaasa ka liikmeskonna liialt erineva maailm apildi, mille tunnusmärgiks oli näi­ teks 1907. aastal E Ü S -is tööd alustanud sotsialistlik fraktsioon. »Sakala« asutajad deklareerisid: »Meie neid vastu ei võta, kes meie sihtisid omaks ei pea.« Suur osa »Sakala« eraldumises oli kahtlemata O. Rütli, ühe »Sakala« tugisamba, ja J . Tõnissoni vastuoludel. N ad mõlemad olid v a li­ tud Liivim aalt V ene I Riigiduum a saadikuteks, koos tegutsesid nad veel

E esti Rahvam eelse Eduerakonna asutamisel ja paljudes teistes ettevõt­ mistes. Nendevahelised suhted hakkasid jahenema enne »Sakala« asuta­ mist. O. Rütli tõmbus suurest poliitikast tagasi ja suunas oma energia m ajandussfääri. Tem a organiseerimisvõime tagas edu nii mõnelegi rah­ vuslikule aktsioonile.

K u igi »Sakala« nimetas end korporatsiooniks, oli esimestel aastatel vähe ühisjooni traditsiooniliste baltisaksa korporatsioonide kommetega.

Püüti üle võtta organisatsiooni struktuur, mõned põhimõtted (vanuse- ja kasvatusprintsiip, eluaegne liikmeksolek kehtisid (kehtivad) »Sakalas« ja E Ü S-is enam-vähem ühtmoodi), mitte aga nende kombeid. Oma tegevus­ suundi ja kodukorda vä lja töötades võeti ilmsesti eeskuju E Ü S -ilt, kohati (näiteks suhtumine alkoholi) olid »Sakala« asutajad radikaalsem ad. »Sakala« ruumides kehtis karskusenõue kuni 19 15 . aastani, samuti ei tun­ nistatud esimestel aastatel kommersse ja oldi antiduellandid. Esialgsetest hoiakutest oldi mõne aasta möödumisel siiski sunnitud taganema. Leiti, et selline äärmuslikkus ei käi kokku tegeliku eluga.

Hoolimata »Sakala« rõhutatult rahvuslikust hoiakust ja põhimõte­ test, võttis E esti avalikkus uue korporatsiooni vastu umbusuga. N äitena tolleaegsetest suhtumistest olgu toodud R iia E Ü S -i vastus »Sakala« a va ­ aktuse ja -peo kutsele. Selles teatati, et »nemad korporatsioonilistest pidudest põhimõtteliselt osa ei võta«. A jakirjanduseski (eelkõige »Postimehes«) oli vald av eitav suhtumine.

Oma igapäevaelus püüdis korporatsioon pöörata võrdset tähelepanu nii vaim ule kui kehale. Pandi alus raamatukogule, asutati lugemislaud, kuhu telliti ajakirjandust neljas keeles. »Sakala« koosviibimisi korraldati kaks korda nädalas. N eist ühel oli koosolek, teisel peeti nn. lõbuõhtu, kus kaasvõitlejad esinesid referaatidega. V aidlusi tekitas harrastamiseks sobiliku spordiala valik. Lõpuks jäädi traditsioonilise vehklemise juurde, mille tunnid noorliikmeile võisid toimuda õige mitu korda nädalas. Samuti oli rebastele kohustuslik omandada seltskonnas vajalik tantsuoskus.

Korporatsiooni tegevus nõudis sellekohaseid ruume. Üürikorterid ei rahuldanud korporatsiooni erinevatel põhjustel. Majaehituse mõtte alga­ tajaks ja finantseerimiskava peaautoriks oli vii! O. Rütli. Tal olid »Vanemuise« Seltsi abiesimeheks olemise ajast (uue teatrimaja ehitamise perioo­ dil) säilinud isiklikud kontaktid W. Lönni ja A. Lindgreniga, kelle nimed on eesti kultuurilukku läinud »Vanemuise« ja »Estonia« teatrihoone pro­ jekteerijatena. »Sakala« maja plaan valm is nimetatud arhitektidel 19 10 . aasta keva­ del. Korporatsioonil tuli oma soovi elluviimiseks lisaks majanduslikele raskustele ületada teisigi takistusi. Tartu saksa seltskond ei soovinud näha eestlasi kinnisvara omanikena. Krundiostuleping sõlmiti seetõttu kiiresti ja vaikselt. Tehingu teatavakssaamisel ei olnud selle tühistamine enam võim alik, küll langes aga »Sakalale« krundi müünud härra oma rahvus­ kaaslaste boikoti alla. K ru n di ostmise ja maja ehitamisega seotud kulud

kandsid kaasvõitlejad ja vilistlased võimalust mööda ühiselt. Suur osa vajaminevast summast tuli siiski vilistlaskogu nimel laenata. »Sakala« maja sai valmis 1 9 1 1 . aasta sügisel. Hoone esimesele kor­ rusele jäid konvendi üldkasutatavad ruumid, kahele kõrgemale korrusele kaasvõitlejatele mõeldud toad, kuhu esimestel aastatel mahtus elama pea­ aegu kogu korporatsiooni liikmeskond. Oma maja ei tähendanud korpo­ ratsioonile mitte ainult ruumiprobleemi lahenemist, see näitas noore orga­ nisatsiooni usku oma tulevikku. Hiljem sai konvendihoone omamoodi sümboli tähenduse.

Kuni 19 15 . aastani oli »Sakalal« tihedam läbikäimine rahvuslike organisatsioonidega kui teiste üliõpilasorganisatsioonidega. Sakala liik­ meid kutsuti sageli esinema paljudesse seltsidesse (»Taara«, »Karskuse Sõber« jt.). Säilinud kirjavahetuse põhjal tundub, et »Sakala« liikmete meelisteemaks olid karskusküsimused. Loomulikult toetati E esti Rahva Muuseumi, aidati »Estonia« Seltsi pidude korraldam isel jne. Tõenäoliselt ei möödunud ükski suurem rahvuslik üritus ilma »Sakala« liikmete osa­ võtuta.

Suhteid teiste eesti üliõpilasorganisatsioonidega, eriti Tartus asuva­ tega, tumestasid omavahelised tüliküsimused. K õ ige paremini saadi läbi Riias asuva »Vironiaga«. K u i suhtlemine esticustega oli oma aja kohta igati tavapärane, siis vahekorrad E Ü S -iga kujunesid algusest peale pingelisteks. N ende kahe organisatsiooni tüliküsimused said nii mõnigi kord ajakirjanduse kaudu teatavaks kogu Eestis. Ilmselt oli selliste suhete tagapõhjaks algul teatud omavaheline konkurents. O lid ju »Sakala« ja E Ü S oma tegevuspõhimõtetelt kaks kõige lähemal seisvat organisatsiooni.

Teistest rahvustest üliõpilastega leiti ühine keel vaid soomlastega.

1909. aasta suvel, kui Soome üliõpilasvõim lejad külastasid Eestit, seal­ hulgas Tartut, hoolitsesid nende vastuvõtu eest paljuski »Sakala« liikmed eesotsas O. Rütliga. Sama aasta oktoobris sõitis 17 sakalanust vastukülas­ käigule. N ende külaskäikudega, mis ei jäänud ainsateks omataolisteks, oli pandud alus sõbralikele suhetele Helsinki Ü likooli Hämäläis-Osa-

kimtaga.

I maailmasõda tõi kaasa paljude sakalanuste, peamiselt arstide kut­ sumise sõjaväeteenistusse. Vähenes uute liikmete vastuvõtt. A lates 19 15 . aastast oli »Sakala« maja algul osaliselt, hiljem tervenisti sõjaväeasutuste käsutuses. Korporatsiooni tegevusest kadus selle tulemusena endine aktiivsus. Tähelepanu ei jõutud enam pöörata raamatukogule ega luge­ mislauale, ka kõnede pidamine jäi üha harvemaks.

Tähtsamaks kui üksikute üliõpilasorganisatsioonide tegutsemine tõu­ sis neil aastatel kogu üliõpilaskonna koostöö. Oluliseks saavutuseks üli­ õpilaskonna konsolideerumisel tuleb pidada »Üliõpilaste Lehe« väljaan d­ mist. »Sakala« liikmeist olid selle toimetamisel tegevad R . Kangro-Pool ja R. õunapuu. Ühises võitluses ülikooli evakueerimise vastu ja nn.

Oehio ülikooli boikoteerimisel, samuti vabatahtlikena Vabadussõtta

mineku küsimuse otsustamisel, olid »Sakala« liikmeist aktiivsed eestveda­ jad lisaks eelmärgituile H. Visnapuu ja O. Michclmnnn. O. Michelmann, tolleaegne konvendi seenior, langes võitlustes vabaduse cesi. Mitmed »SakaIa« liikmed pälvisid ülesnäidatud vahvuse eest Vabadusristi.

19 2 0 -19 4 0 Vabadussõja lõpp lubas üliõpilasorganisatsioonidelgi taas alustada oma igapäevast normaalset tegevust. Tingimused selleks olid aga muutunud.

E esti V abariigi Tartu Ülikoolis, mille üliõpilaste enamiku moodustasid eestlased, polnud enam otsest vajadust rahvuslikkuse rõhutamiseks. Seo­ ses riiklike institutsioonide ja erialaorganisatsioonide loomisega vähenes üliõpilaskonna osa rahvuslik-kultuurilises tegevuses. Muutunud olid ka õppima tulevad noored. E esti V abariigi algusaastail moodustasid nende enamiku vähem alt ühe sõja läbiteinud mehed.

Organisatsiooni liikmeskonna kiire kasvu tõttu muutus iseseisvus­ aastail oluliselt »Sakala« enda ülesehitus. Iseiseisva üksusena alustas tööd vilistlaskogu Tartus ning selle koondised Tallinnas, V iljandis, Pärnus ja Võrus. Soomes loodi Tartus »Sakala« stipendiaatidena õppinute algatu­ sel »Sakala« Soome osakond. K uigi vilistlaskogu liikmeskonnast üle poole elas Tallinnas, jäi kuni 1930. aastate lõpuni juhtkohale Tartu. Viim asel tegevusaastal vilistlaskogu juhtimine küll reorganiseeriti, kuid tegelikku ellu muudatused ei jõudnud.

Seoses Tallinna Tehnikainstituudi asutamisega loodi 19 37. aastal Tallinna osakond. Üliõpilasliikmete arvukuse tõus lubas ja osalt ka tin­ gis oluliste muudatuste tegemist konvendi kodukorras. 1940. aasta veeb­ ruaris lubati ühiste huvidega kaasvõitlejatel luua oma huvide harrasta­ miseks korporatsioonisiseseid ringe. Ühtekokku asutati 1940. aasta talvel ja kevadel »Sakalas« neli ringi: malering, õigusteaduskonna üliõpilaste ring, kõneoskuse ja diskussiooni ring Tartus ning laskurring Tallinnas.

Ringide asutamine viitab teatud detsentraliseerumisprotsessile, kuid nende tegevuse katkestamine ei luba teha kindlam aid järeldusi.

Korporatsiooni igapäevaelus lähtuti peamiselt seni kehtinud tava­ dest, neid kohati kaasajastades. Regulaarsed koosviibimised toimusid konvendis kaks korda nädalas, lisaks neile veel teiste organisatsioonide võõrustamine ja vastukülaskäigud. Korporatsiooni külaliste ring ei olnud piiratud ainult ülikooliga. 1920. aastal viibisid »Sakala« külalisõhtul Soome rahudelegatsiooni liikmed ja 1939. aastal korraldas Tallinna koon­ dis vastuvõtu Poola allveelaeva »Orzel« ohvitseridele. Pidulikult tähistati korporatsiooni ja E esti Vabariigi tähtpäevi.

Suhteliselt palju pöörati tähelepanu kehakultuurile ja seda nii noor­ liikmete kasvatam isel kui üliõpilasorganisatsioonide om avaheliste võist­

luste puhul. Edukalt esinesid »Sakala« võistkonnad pallimängudes. Neil aladel ja ujumises kuulus korporatsiooni liikmeskonda paljukordseid Eesti meistreid ja rahvuskoondise liikmeid. Oma võimaluste piires toetas kor­ poratsioon väljapaistvaid sportlasi ka materiaalselt.

Taastati referaatide esitamise nõue. N ende koostamise ergutamiseks määras vilistlaskogu paremate referaatide autoritele rahalise preemia.

Premeeriti ka ülikooli auhinnatööde võistlustel tunnustust leidnud tööde autoreid. Paljud korporatsiooni liikmed olid vastavalt oma erialale tege­ vad teadusseltsides. Seltskondlike koosviibimiste läbiviim ist ilmestasid konvendi liikmete muusikalised etteasted. Peaaegu pidevalt tegutses »Sakalas« mõni vokaal- või instrumentaalansambel. Tantsuoskus oli nagu varemgi korporandile kohustuslik. Üliõpilaskonna tasandil olid »Sakala« kui ühe mõjukama E K L - i liikme peamisteks suhtluspartneriteks sama organisatsiooni osalised. K a naisorganisatsioonidest läviti peamiselt korporatsioonidega. Lähem ad suhted seltsidega peaaegu puudusid. Sellise olukorra tingis arvatavasti >>Sakala« ja mõjukaima seltsi E Ü S -i juba traditsiooniliselt halb läbisaa­ mine. Tõenäoliselt mõjutasid »Sakala« ja E Ü S -i suhted läbikäimist kor­ poratsioonide ja seltside vahel tervikuna. Suhteid organisatsioonide vahel ei tohi aga laiendada üksikisikute tasandile. Väljaspool intiimorganisat­ sioone tegutsesid mõlema rühma liikmed tihti täielikus üksteisemõistmises.

1909. aastal H äm ä lä is-O sa k u n ta ’ ga alanud kontaktid viisid vii!

O. Rütli ergutusel, kes oli Soome aukonsuliks Tartus, omavahelise lepingu sõlmimiseni 1929. aastal Tartus, »Sakala« 20. aastapäeval.

Lepingu konkreetseks tulemuseks oli vastastikune stipendiaatide vahe­ tus. Sellist võimalust sai kuni 1939. aastani kasutada kummaltki poolt kümmekond üliõpilast. Tihenesid ka vastastikused külaskäigud.

Ainukese eesti üliõpilasorganisatsioonina sõlmis korporatsioon »Sakala« 1939. aastal sõpruslepingu ka rootsi üliõpilastega, G ä strik e H älsin g e Nation’ iga. Leping, mille sõlmimist vahendas Rootsi aukonsul Tartus v ii! J. L ill, oli oma iseloomult diplomaatiliselt üldsõnaline nagu H äm ä lä is-O sa k u n ta ’ ga sõlmitugi. Lepingu elluviimiseni siis ei jõutud.

K ü ll oli aga hiljem »Sakala« Rootsi koondisel sõbralikke suhteid G ä strik e -H ä ls in g e Nation’ iga. M ärkim ist väärib, et »Sakalasse« kuulus suh­ teliselt palju eesti päritoluga rootslasi ja Tartu ülikoolis õppejõududena töötanud rootslasi.

Väljaspool ülikooli oli »Sakalal« pikem aajalisi am etlikke kontakte K aitseliidu ja Tartu Linna Vabatahtliku Tuletõrje Ühinguga. A lates 1924. aastast oli Kaitseliitu kuulumine korporatsiooni liikmetele kohus­ tuslik. E esti V abariigi lõpuaastail moodustasid »Sakala« liikmed Tartu K aitseliidu IV malevkonnas (korporatsioonide malevkond) omaette kom­ panii. K orduvalt võitis »Sakala« kompanii auhindu Kaitseliidu korralda­ tud laskevõistlustel. Kriisiperiood suhetes Kaitseliiduga tekkis seoses vabadussõjalaste liikumisega. Tänu »Fraternitas Estica« ja »Vironia«

solidaarsusele lahenes konflikt »Sakala« jaoks soodsalt. Tartu Kaitseliidu juhtkond asendati sobivamaga.

Alates 19 32. aastast tegutses Tartu Linna Vabatahtlikus Tuletõrje Ühingus korporatsiooni liikmeist koosnev iseseisev rühm. Väljaspool seda kuulusid Tuletõrje Ühingu juhtkonda veel O. Rütli, J. K u rvits, Fr. Lepik, K . Reinhold ja H. Ainson. Tartu Tuletõrje Ühing oli jäänud saksa orga­ nisatsiooniks ka Eesti Vabariigi aastail. Selle juhtivkoosseis koosnes suu­ res osas sakslastest ja sisemise asjaajam iskeelena kasutati saksa keelt. »Sakala« liikmete abiga lõpetati sakslaste domineerimine, korporatsiooni rühm tegutses tuletõrjeühingus aga Eesti Vabariigi lõpuni.

Kõige rohkem tähelepanu on avalikkuse silmis äratanud korporat­ siooni suhted Eesti vabadussõjalaste liikumisega. Tegelikult »Sakala« ametlikul tasandil selle liikumisega seotud ei olnud. Kuna aga Eesti Vabariigis süüdistati ,»Sakalat« selles poolametlikult ja ka memuaarkirjanduses on seda teemat tihti puudutatud, siis ci saa siinkohal piirduda selle tõsiasja lihtsa nentimisega. »Sakala« vilistlaskogu nooremasse põlvkonda kuulus mitmeid vaba­ dussõjalaste liikumise juhte, nagu A . Sirk, E . Kubbo, V . Reier, P. Telg, K . Jalakas ja Th. Rõuk. Vabadussõjalaste üle peetud kohtuprotsessidel esitati süüdistus veel viiele »Sakala« liikmele. »Sakala« seisukohalt oli tegu organisatsiooni üksikliikmetega, kellele poliitiline tegevus, kui see ei olnud sihitud E esti omariikluse vastu, polnud keelatud ei korporat­ siooni põhimõtete ega riiklike seadustega.

Tagantjärele on raske hinnata kogu »Sakala« liikmeskonna poliiti­ list hoiakut. K a Poliitilise Politsei agentide ettekanded sisaldavad »Sakala« liikmete - vabadussõjalaste pooldajate kohta väga erinevaid arve (14 -9 0 protsenti kogu korporatsiooni liikmeskonnast). K u i isegi ole­ tada, et õige on nende protsentide keskmine, ei ole selles üldist olukorda arvestades midagi imekspandavat. 19 34. aasta jaanuaris saavutasid vabadussõjalased linnavolikogude valim istel Tartus erinevatel andmetel 4 8 -5 0 protsenti antud häältest, Tallinnas kuni 52 protsenti ja Eesti lin­ nades tervikuna 42 protsenti kõikdest antud häältest. Sellist tausta sil­ mas pidades võiks arvata, et kuigi »Sakala« liikmeid kahtlemata naka­ tas oma kaasvilistlaste edukus poliitilisel areenil (A . Sirgu poliitiline kar­ jäär oli Eesti oludes täiesti erakordne), ei olnud »Sakala« meelsuses ter­ vikuna midagi erakordset. Selleks oli vabadussõjalaste liikumise kande­ pind liiga lai. V aevalt et Tartus leidus mõnda suuremat üliõpilasorgani­ satsiooni, mille liikmeskonnas poleks olnud selle liikumise toetajaid. N ii nagu teisigi üiõpilasühendusi, ei saa »Sakalat« pidada vabadussõjalaste liikumise toetajaks. Selliste küsimustega korporatsioon ei tegelnud.

Kogu korporatsiooni m ajandusasjad olid vilistlaskogu kontrolli all.

Vilistlaskogu nimel oli maja ja tema kandis kõik selle hooldamise ja ümberehitustega seotud kulud. Lisaks andis vilistlaskogu konvendile sum­ masid jooksvate väljam inekute katteks. K u igi korporatsiooni sissetulekud

koosnesid ainult liikmemaksudest, peeti vajalikuks abistada neid, kelle allikad olid veelgi piiratumad. N äiteks toetati skautide ja noorkotkaste tegevust, annetati raha tuberkuloosivastaseks võitluseks jne.

Tavaliselt arvatakse, ct korporatsioonidesse koondusid majandusli­ kult paremini kindlustatud ja parempoolsema (konservatiivsema) mõtte­ laadiga inimesed kui seltsidesse. V iim ase väitega võiks üldjoontes nõus­ tuda, kuid esimene vähem alt »Sakala« puhul paika ei pea. Paljud kaas­ võitlejad töötasid õpingute kõrvalt. K õige lihtsam oli seda teha majan­ dus- ja õigusteaduskonnas. Need kaks suurt teaduskonda andsid ka suure osa »Sakala« liikmeskonnast. »Sakala« liikmeks astus väga erinevaid ini­ mesi nii majanduslike võimaluste, õpitava eriala kui ka õppeedukuse poolest. Korporatsiooni vastuvõtm ise peamisi tingimusi oli »Sakala« põhi­ mõtete omakstunnistamine. Võrreldes seltsidega on korporatsioonidesse kuulunud suhteliselt vähem humanitaaralade esindajaid. K a »Sakalas« ei olnud neid palju, kuid nende hulgas oli oma ala väljapaistvaid esinda­ jaid. Olgu näitena toodud vaid mõned nimed: H. Sepp, J . V asar, K . Ramul, Fr. Puksov, R. Kangro-Pool ja väljapaistvatest kirjanikest ainuke korporant - H. Visnapuu.

1940. aasta kevadsemestril kuulus »Sakalasse« 4 18 liiget. Selle arvuga oldi samas suurusjärgus »Vironia« ja »Fraternitas Esticaga«. »Sakala«, nagu ka teiste üliõpilasorganisatsioonide tegevus keelati 1940. aasta suvel. Juba enne seda oli konvendihoone võetud punaväe käsutusse. Am etlik tegevus Eestis oli lõppenud paljudeks aastakümneteks.

1940-1945 K uigi ka Saksa okupatsiooni tingimustes ei olnud võim alik ametlikku tegevust taastada, säilisid omavahelised sidemed. N e il aastail korraldati mõned suuremad poolsalajased kokkusaamised. K a mõnede korporat­ siooni liikmete vastuvõtm ise aeg langeb ajavahem ikku 19 4 1- 19 4 4 . K u r­ vemaks kui korporatsiooni saatus kujunes aga paljude tema liikmete käe­ käik. Esim ese nõukogude aasta jooksul ulatusid »Sakala« kaotused vahis­ tatute, küüditatute, mobiliseeritute ja surmasaanute näol kuni neljakümne inimeseni. Järgnevate sõja-aastate jooksul kaotas korporatsioon veel kümmekond liiget langenute ja teadm ata kadunutena. Seega suutis aasta nõukogude korda hävitada mitu korda enam kui tegelik sõjategevus.

Teise Nõukogude okupatsiooni eest põgenedes õnnestus umbes 250 »Sakala« liikmel jõuda Läände, algul peamiselt Saksam aale ja Rootsi.

Uutes asukohariikides ei olnud »Sakala« liikmetel võimalik tnnsl;ida km poratsiooni tegevust täpselt vanade reeglite järgi. Lisaks majanduslikele ja ühiskondlikele raskustele oli paguluses üks suuremaid takistusi liikmete geograafiline laialipillatus ja suuured vahemaad ka ühes riigis elavate sakalanuste vahel. Korporatsiooni põhiüksuseks kujunes koondis.

Koondis tähendab vilistlaste ja üliõpilasliikmete ühist organisatsiooni, millel on otsustusõigus asukohamaa ja liikmeskonna piires. »SakalaI« puudub kogu korporatsiooni tegevust koordineeriv keskorgan, tundmata on ka eri koondiste järjestikune presideerimine. Korporatsiooni kui ter­ viku seisukoht kujundatakse vajadusel üksikute koondiste arvamuste alusel.

1952. aastal elas »Sakala« liikmeid üheksas riigis: Rootsis, Saksa­ maal, USA-s, Kanadas, Inglismaal, Austraalias, Argentiinas, LõunaAafrika Vabariigis ja Soomes. Peale nende loomulikult Eestis ja välja­ saadetuma paljudes paikades üle Nõukogude Liidu. Koondisi asutati ülaltoodud riikidest kuues esimeses. Oma töökorralduses kasutati peami­ selt juba Tartu aja traditsioonilisi vorme: koosolekuid, külalis- ja referaatõhtuid, õllelaudu ning vastuvõtte-külaskäike. Suuremat poolehoidu on võitnud kodumaal vähe kasutamist leidnud suvepäevade korralda­ mine. Tunduvalt suuremat tähelepanu kui Eesti Vabariigis on pööratud osavõtule teiste rahvuslike ja keskorganisatsioonide tööst. Mitmed »Sakala« liikmed on osalenud nende juhtimisel. Samuti on püütud kaasa aidata eesti kultuuri arendamisele paguluses.

Koondiste töö tõhusus on sõltunud asukohamaa iseärasustest, kuid peamiselt siiski liikmeskonna arvukusest. Omavaheliste kokkusaamiste tihedus on olnud ühest korrast nädalas kuni korrani kuus, viimastel aega­ del väiksemates koondistes veel harvemini.

Nii koondiste kui ka üksikliikmete vaheliste kontaktide hoidmisel on suur tähtsus olnud trükisõnal. Lisaks perioodilistele trükistele on kor­ poratsioon kirjastanud neli mahukat kogumikku.

Rootsi koondis asutati kõige varem. Selle struktuur ja põhikiri olid hiljem eeskujuks enamikule teistele koondistele.

Umbes kaheksakümne Rootsi jõudnud sakalanuse regulaarsed kok­ kutulekud algasid v ii! J . L ille algatusel 1945. aasta juulis. Oma põhikiri võeti vastu 12 . veebruaril 1946. Eestlaste rännuaastad polnud siiski veel lõppenud. Kuni 19 5 1. aasta lõpuni lahkus Rootsist 34 sakalanust, enamik U SA -sse ja Kanadasse. Sam al ajal saabus Rootsi korporatsiooni liikmeid Saksam aalt, A ustriast ja Taanist. Oma ridu täiendati ka uute liikmete vastuvõtm isega. 19 5 1. aasta lõpuks oli koondise liikmete arv tõusnud taas 74-ni (19 9 1. aastal 86 liiget).

Paguluse esimestel aastatel oli hädavajalik korporatsiooni liikmete vastastikune abistamine. 1946. aastal loodi koondise juurde Toetusfond,

mille vahendusel saadeti viie aasta jooksul kokku 230 pakki või raliasaadetist abivajavatele sakalanustele või nende perekonnaliikmetele.

19 53. aastal taastati Rootsi koondise poolt H ä/näläis-O sakunta ja »Sakala« sõprussidemed. N eed suhted (peamiselt vastastikused külaskäi­ gud ja H äm äläis-O saku n ta võim aldatud stipendiumid) kestsid kuni 1970. aasta maini, mil Soome osapool poliitilise surve tõttu katkestas lcpinguvahekorra.

Pärast »Sakala« tegevuse taastamist Eestis on Rootsi koondis olnud tänuväärses vahendajarollis E esti ja ülejäänud koondiste vahel.

Pärast sõja lõppu kujunesid eestlaskonna keskusteks Saksam aal Augsburgis ja Geislingenis paiknevad D P laagrid. N eist qsimeses viibis aas­ tail 19 4 6 -19 4 9 pidevalt umbes 20 »Sakala« liiget, teises 1 6 - 1 7 . Vähem al hulgal viibis sakalanuseid ka teistes laagrites. »Sakala« liikmete arvuks Saksamaal on pakutud 1945. aastal kuni 130 .

Augsburgi koondis, mida algul juhtisid A . Vilm s ja hiljem J . V asar, loodi 1. mail 1946. V eidi hiljem loodi koondis Geislingenis. Selle tege­ vust juhtis J. Sepp. Suuremad sakalanuste kokkutulekud Saksam aal toi­ musid seoses I ja II pagulaslaulupeoga (Geislingenis 1946 ja Augsburgis 1948).

Emigratsioon teistesse maadesse katkestas aastaiks 1 9 5 1 - 1 9 5 3 »Sakala« tegevuse Saksamaal. 19 53. aastal Saksamaa koondise tegevus reorganiseeriti. K uigi liikmete arv pole tõusnud üle kahekümne, on »Sakala« Saksamaal tegutsevaist eesti korporatsioonidest kõige elu­ jõulisem.

Suurem »Sakala« liikmete ümberasumine U SA -sse algas 1949. aasta suvel. Selle tagajärjel tekkis N ew Y o rk i esimene koondatud grupp saka­ lanuseid Am eerika mandril. Otsus koondise asutamise kohta tehti 2. augustil 1949. Koondiste loomisel ja esimestes juhatustes olid aktiiv­ selt tegevad H. Kurman (tema muretsetud garantiid võim aldasid palju­ dele eestlastele pääsu U SA -sse), J . V asar, A . Anderson ja A . N aeris.

Juhatuse esmaülesanne oli »Sakala« liikmete abistamine väljarännul Euroopast USA-sse. Analoogiliselt Rootsi koondisega asutati 1950. aas­ tal Sakala Fond, mille eesmärgiks oli raskustesse sattunud sakalanuste abistamine. Kaugem a eesmärgina peeti silmas säästude kogumist »Sakala« V eski tänavas asunud kodu taastamiseks.

USA koondis algatas perioodiliste internsete bülletäänide väljaand­ mise. Neist esimene ilmus juba 1949. Alates 19 5 2. aastast sai see nimeks »Verbum habet Sakala« ja oli mõeldud levitamiseks »Sakala« liikmetele ka teistes riikides.

Pärast H . Visnapuu surma 19 51 otsustas koondis luuletaja mäles­ tuse jäädvustamiseks ja eesti kirjasõna edendamiseks luua korp! Sakala Hendrik Visnapuu nimelise kirjandusauhinna. Tegelikult kujunes see U S A koondise poolt väljaantavaks auhinnaks. Auhinna on pälvinud A . G ailit, E . Ilbak, J. Remmelgas, B. Kangro jt.

Algusest peale on valitsenud tihedad suhted U S A ja K anada koon­ dise vahel. Korraldatud on vastastikuseid külastusi ja peetud ühiseid suvepäevi. Viim astel aegadel on ühiselt tähistatud ka »Sakala« suure­ maid tähtpäevi.

U S A koondise liikmete arv on alates 1960. aastaist püsinud piires.

saja

K an ad a koondise vormiline asutamiskoosolek toimus 5. märtsil 1950. Koondise eestseisuse asukohaks sai Toronto. Esimestes eestseisus­ tes oli kandev osa E . Kuusknel, A . Toigeril ja E . Varam äel. N ii nagu U SA koondiselgi oli algul üks põhilisi tegevusharusid viisade hankimine K anadasse emigreeruda soovivatele sakalanustele.

19 53. aastal tõstatas koondise juhatus liikmete arvu suurenemise tõttu küsimuse koondise reorganiseerimisest ja alatise kodu soetamisest.

19 55. aasta oktoobris omandatigi esimese akadeem ilise organisatsioonina paguluses maja Torontos. Oma kodu olemasolu lubas 1958. aastal taas­ tada kodumaal kehtinud korporatsiooni struktuuri. 19 5 8 - 19 7 1 tegutsesid K anadas nii iseseisev konvent kui ka vilistlaskogu. 19 7 1. aastal pöörduti tagasi endise koondise vormi juurde.

K un a koondise liikmeskond oli m ärgatavalt kasvanud, asuti 1960. aastate keskel koos »Fraternitas Estica« ja »Vironiaga« otsima ühiseks koduks sobivat hoonet. 1967. aastal esitas uue maja omandamiseks oma­ poolse ettepaneku »Sakala« vii! E . Tam põld. Tem a kava näitas ära võ i­ maluse ühise suurehituse püstitamiseks Toronto kesklinna. See projekt, millega liitusid kõik Torontos asuvad eesti akadeem ilised organisatsioo­ nid, realiseerus 19 7 1. aastal Tartu College’ i näol. Tartu College, pagulaseestlaskonna kui mitte suurim, siis kindlasti üks suuremaid ühispro­ jekte, on akadeem ilistele eesti organisatsioonidele kuuluv 2o-korruseline üliõpilaste võõrastemaja-ühiselamu. Hoone üks korrus, kus paikneb ka saal suuremate ürituste korraldamiseks, on täielikult eesti organisatsioo­ nide käsutuses. Koos idee autori ja hoone projekteerija v ii! E . Tampõlluga oli »Sakala« liikmeist Tartu College 'i rajamisel algusest peale juhti­ valt tegev v ii! E . M ägi.

Ju b a Tartu College 'i kava kinnitamisel oli otsustatud, et tulevikus laekuvad tulud kasutatakse eesti kultuuri- või hariduselu edendamiseks Kanadas. Selline majanduslik alus ja E . Tam põllu poolt ja tema suuna­ misel tehtud eeltööd viisid 1986. aastal E esti õppetooli avam iseni Toronto Ülikoolis.

K an ad a koondise liikmeskonnast valitud usaldusmehed juhivad ka oma endise liikme ja vilistlase, 1972. aastal surnud Samuel Koogi mäles­ tusfondi tegevust. Sellest fondist on toetusi antud A . Võõbusele tema ingliskeelse E esti ajaloo väljaandm iseks, H. Salasoole, E . Sandenile, H. Raudsepale, A . V iirlaiu le ja Eesti Rahvusteatrile K anadas.

K an ad a koondise arvukus on olnud samas suurusjärgus U S A koon-

disc omaga. Vaadeldes nende koondiste tegevust tervikuna, võib öelda, ct »Sakala« raskuspunkt on kandunud Am eerika mandrile.

Austraaliasse rändasid »Sakala« liikmed peamiselt Saksamaalt.

Koondis asutati Sydneys 1950. aasta 1. detsembril. Koondise liikmete arv, mis varem küündis kolmekümneni, on viim astel aastatel püsima jää­ nud kahekümne piiresse. A ustraalia koondise töö on olnud kõige enam takistatud liikmete hajutatuse tõttu. Lisaks Sydneyle elavad koondise liikmed veel M clbournc’is ja A d claid e’is. Koondise tegevus on seetõttu piirdunud kogu oma tegutsemisaja vältel peamiselt igakuiste kokkutule­ kutega.

Inglismaal on »Sakala« väikseim koondis. Selle asutamine otsustati 1950. aasta sügisel Leiccsteris, kus toimus esimene suurem »Sakala« liik­ mete kokkutulek Inglismaal. Koondise liikmete a rv pole pärast asutamis1 aegu tõusnud enam kunagi kümneni. Liikm ed peavad kontakte peamiselt posti vahendusel, kokku on tuldud vaid suuremate tähtpäevade puhul.

Korporatsioon »Sakala« kaheksakümneaastane ajalugu kinnitab tema asutajate poolt valitud tee õigsust. Asutamisel deklareeritud põhimõtted on osutunud paikapidavateks. V astavalt ajajärgule on leidnud mõni neist eriti rõhutamist. Asutamisjärgsetel aastatel oli olulisel kohal rahvuslikkuse rõhutamine, ct eesti haritlased oma rahvale kaduma ei läheks. Iseseisvus­ aastail, korporatsiooni liikmeskonna kiire kasvam ise ajal, oli esikohal oma liikmete kasvatam ine väärilisteks kodanikeks Eesti riigile. Pagulasaja algus näitas vastastikuse toetuse vajalikkust. Hiljem on püütud anda oma panus eestlaskonna identiteedi säilitamiseks ja eesti kultuurielu arendamiseks.

A astast 1989 tegutseb korporatsioon »Sakala« jälle Tartus. 12 . mail tähistati pidulikult tegevuse jätkamist. Hoolimata aastakümnetepikkusest tegutsemiskeelust polnud »Sakala« liikmed kaotanud omavahelisi kon­ takte. Vilistlaskogu, selle tegevust juhtinud I. Priks ja E . Künnapuu, samuti omal ajal konvendi tööd juhtinud E . Lu ik ja Fr. Lepik aitasid seada rööbastele ka konvendi tegevuse. »Sakala« on kuue taastamisest möödunud aastaga kasvanud 170-liikmeliseks. N eist 87 kuuluvad konvendist vä lja kasvanud ja vanu vilistlasi ühendavasse vilistlaskokku. »Sakala« Tallinna koondisesse kuulub nii pea­ linna erinevates kõrgkoolides õppivaid kaasvõitlejaid kui ka stuudiumijärgselt Tallinnas elavaid vilistlasi.

1994. aasta novembris tähistatud »Sakala« 85. juubeliks anti välis­ maa koondiste toetusel välja koguteose »Verbum habet Sakala« järje­ kordne anne.

K olm ja pool aastat kestnud asjaajam ise tulemusel otsustas Tartu linnavalitsus 25. aprillil 1995 tagastada korporatsioon »Sakalale« tema vilistlaskogule kuuluva krundi ja hoone Tartus V eski t. 69. »Sakalat« ootab suur töö oma 1996. aastal 85-aastaseks saava konvendikogu taasta­ misel selle esiaglgses esinduslikkuses.

Korporatsioon “ Estonia" esimene konvendihoone T ähe tänavas (ehitatud 1885-1887, arhitekt R. Guleke, 1936 müüdud korporatsioon “Rotaliale")

Korporatsioon “ Estonia" teine konvendihoone Vallikraavi tänavas (ostetud 1923)

Korporatsioon “ Estonia" saal

Landesvaier (vennastusrituaal) — korporatsioonielu tähtsaim sündmus (E. Krausi sulejoonistus)

Korporatsioon “ Estonia“ oma Vallikraavi tänava maja õuel. 1930. aastad

Väljasõit linnalähedasse kõrtsi (E. Krausi sulejoonistus) “ Istumine" korporatsioon “Estonias** (paremal kandikuga oober Karla)

DH UHMHMMl mmm m

verband d b r ^ ä h e h p h iu ü ir 55ÜRS/KIIURFEIER GRUS3 UND GLfiCRWUHiCH m

M »m> dio LLWS1A / ii N ulz u n d F»*o iiiiih ,ii <lor a I lm H eim itt iifirrd m * <’in r P f lc ^ s li it to s r iu ftir krajlvollrn Maitm>suiutli und vvalire FJirc . fur Krcilicil und V ahrlifH .

J ui- NvT.vsousdiaft und Kunst . fili'di-utsclic SUte und dcirtsdio Truic . jiir rtltlunrahi-ten B iirs c lic n s m n u n d cd le .Itujondlusl .

D iex en GefiililcMi V isdruck i r o b c n d . « iinsclil der LIV O N IA

U a d i s o n , IU ü I h -ii

uim !

(ifd o ih o n

D&R v i; rrahd D&R HEVÄH&H’ PHIU3UK

Rühm korporatsioon “ Livonia" tegevliikmeid. 1868 Rebasle teater korporatsioon “ Livonias". 1887 Korporatsioon “ Livonia“ auaadress Peterburi saksa korporatsiooni “ Nevania" vilistlaskogule aastapäeva puhul Vana tudengimängu “ Fürst den T horen“ (“ Narride vürst“ ) olulisim komponent. Foto korporatsioon “Livoniast"

Katerfrühstiick (peojärgne hommikusöök) korporatsioon “Livonias“ Korporatsioon “ Livonia“ aastapäev. 1906

FRA TER N ITA S RIG ENS/S Korporatsioon “ Fraternitas Rigensise“ vapp

N EO BA LTIA

Korporatsioon “ Neobaltia“ (tõenäoliselt asutaja­ liikmed). 1879

LETTO N IA

Tartu Ui li korporatsioon “ Ixttonia" ik lil

'4

4

«

T EU T O N IA

Tartu volgasakslaste korporat­ siooni “Teutonia" vapp

s e i ’ s

f

a tt/

E E S T I Ü LIÕ P ILA STE SE L T S

✓

5

c^ivi f/ij)/tv /tafyuit

tw ««» 0|ip , \vu((i

ScA*

WviUtuXn.

^Vwvw JrtAtkW^5<X XvC4\m <ŠkU pAJLi/uJi KwdrfiU.

£j iCw • <J«l <(J .felifa

L lic S . /toulA.

(

frwu. l& lu f

Cj SU^h h*)*'$Uh* t/)i\\*< &*btA*u*J ^&1+mac^/*■ VCi)Ct-tC

■

^AApyj>^'»A ‘

fctth (ävwhw faAvit*tvUc p-*i- j*c+CC <*(v>C+<,lu»i frktAstoC >i\u-A^4\-vtu(^t tir-pi* , uiUt y'iK$Cu .. ja U^w> ■■ P. A. ]nc aU niuuUk»i >mU««#W /*^Ki l+inu*t Vu* Mffv. /»VH* f£>u'f*<W

j

/jz^cc/^C-, Jj} ^l^XL , iisOt fhtjLyLcd., itoi

fCo-ta^

J

iP - Yt '(inivi M-w-r: -tXy.

ij '/t/rJ.vi : ;'(/> |*'i(*/iK»/>j'*W/ huU^x^J- ■ I (j iWn: Cw! f^!

Vt/l K»’v!tnt Kn^KKkt J* p<Jiv*X <^v iOv.1 vtf /X1 v&l/toitrt 7**%r W.

jr~z°

&ryi 'M m

{ I I ( J. s j

Kii ^öCtX.

lcc*"U iv ^ ^ d —/

"Jti^liX

(\fA.UL w i^ L ^ nfow- oufioO- f

C^yOt^J/iK^ K4-£ol6 */ '* iusfolu. / fjv/ V nxouA^ (wu* c ja^Uy^ /hiMifL Lc

6

«M

Mikult* iCoVH^jWi .

V>v

*UU<

õfaiAiJL' ^

•

C<^/>vc 'Cxii^K»^

5t*K

ö^Vwu^,

^A<#, ^ 'U^«ti4cliX '^4‘14 •toVv/fAiu^t’ vUlt*cc

,vaa*«4,IuAu* Mu*

fpj/- C/yvCfJ^! to£t4</~U*i*<-4^

‘''fii

A^vuUt }*Chi liiti /t* K^f>n^U <^T-,r^x^

6i/CvCw

CA*tK*C+<s

liyu^*, oJ-<A h+iits>c^c,. fvj>p

i4M\kej/si*>t * C o ^ l

J'#r^t ^ / l W i < <£*i«.

v ^ i ü W a^tU^u)M^c. u>Ul^

^ kusfäi.

^W/XeOf^iXspcCi*^. Z lsl

^-com' Iä<C4 . ^Ccju* j*-rc£ti,4-

H^vh aAv i<v

^Uvvc'^ vwcw- CtyyM> y<K^M*/tM. (jvf K<tfi^ <s^<v j* , f*ca bv**.

'JCMW+sjX^.

b46j4Ai i~MUmst Up'1'Zu^i^ ■ hlj^ycu^: liyi> Sc+*k sV/AfiMcttf <jA*J. uh

*a(.A \Ct-Q-) $Ubi (SrtVVLArwi>(X

// (k

ü

ti lU

ja J ju } £ cI u >£i

iõ jn /a ä A M

^u

JaIcA^A/ • Vjtsi

A3f^(.{ \rfjL/v'* M

* ^ l-iT V i* ^

,

K^v»C

tv^»

Ov\ ^ftv ^K-UvU^ ^ icšyiU y*\A,i -

■

iW>wt•

/täb iu r& fC u ž£(~ \°fm f

e ^ C /tn O ü ^ S ü /

ic t-

l«*A- im.,..

'«. v*.m u

EUS-i “Maaisa“ (Landesvaier) laul aastast 1890 EÜS-i protokolliraamatu tiitelleht. 1908 EÜS-i lipu (Eesti esimese sini-must-valge lipu) statuut aastast 1923

Lõbus olemine EÜS-i vapitoas vilistlaspäeval. 1934 Mitme põlvkonna EÜS-lasi (vasakull leine A. Paldrock, kolmas K. Menning, seitsmes J. Kõpp). Foto ajavahemikust 1902-1907

1

Värskelt abiellunud kaasvõitleja õnnitlemine EÜS-is Värvide andmine EÜS-i aastapäeval.

1933

Värvide andmise puhul EÜS-i hallis. 1933 EÜS-i lipu 50. aastapäeva pidustused Otepääl 1934. aasta juunis (keskel värvimütsiga J. Kõpp) 1934 avatud ja nõukogude võimu ajal hävitatud EÜS-i lipu pühitsemist jäädvustavate bareljeefide taasavamine. Kõneleb EELK peapiiskop K. Pajula. Otepää, 15. juuli 1989

A. Bergmanni (Vardi) pannoo (1938) EÜS-i saali otsaseinas

EÜS-i coetus 1937 - II värvide saamise puhul. Keskel seltsi vanamees

EÜS Ühenduse esin daja kõnelemas vii!

A. H. Tammsaare ausam ba avamisel

F R A T E R N IT A S ESTIC A Korporatsioon “ Fralernitas Estica" sirkel (vääntäht)

Korporatsioon “ Fraternitas Esi ca “ “ tööhoos“ Korporatsioon “ Fraternitas E;ica“ kevadkommerss (vennastuspidu) Rootsis. 1967

ESÜ-i uue lipu sisseõnnistamine 1. detsembril 1988. Hõbenaela löömine lipuvardasse Keskel vii! P. Ojaver, vasakul vii! H. Randalu Esimene taastamisjärgne EÜS-i noorliikmete coehis 1989 - I. Keskel seltsi vanamees

Korporatsioon “ Fraternitas Estica“ põranda all. Korporatsiooni 70. aastapäeva tähistamine Tallinnas. 1977 Korporatsioon “ Fraternitas Estica" auvil! K. Pätsi ümberpiatmisel Tallinnas. 1990

E E ST I N AISÜ LIÕ P ILA STE SELTS Mardiooper Eesti Naisüliõpilaste Seltsis. 1934

Eesti Naisüliõpilaste Seltsi eksliibris Eesli Naisüliõpilaste Seltsi laasasutajaliikmed. 1989

Oleng värvide andmise puhul korporatsioon “ Ugalas". 1936?

Korporatsioon “ Ugala“ suvepäevad. Valgetes teklites külalised Turu üliõpilaskonnast. 1935

ROTALIA Korporatsioon “ Rotalia" maja Tähe tänavas (ostetud korporatsioon “ Estonialt" 1936) Katkend seinamaalingust korporatsioon “Rotalia" Tartu konvendihoone “ Purgatooriumis"

F R A TE R N ITA S U V 1E N SIS Korporatsioon “ 1'rak'i'illlilN I.ivicnnisc" vapp ja presiidiumi lutul. IV.i.i

Korporatsioon “ Fraternitas Liviensise“ orkester ja ansambel. 1937

FILIAE P ATR IA E Korporatsioon â&#x20AC;&#x153; Filiae Pntriae" esimesed rebased. 1921?

<1

ii | ii ii n l.-iloon “ India" rebaste

l p il kll p a n õ h tti. 1 9 3 9

SSSšsk

AM ICITJA Korporatsioon “ Amicitiau 15. aastapäeva õeslupidu. 1939 Korporatsioon “Amicitia“ kevadkommerss. 1990

Sõpruslepingu uuendamine korporatsioon “ Fraternitas Tarluensise“ ja Helsingi Ülikooli Kymenlaakson Osakmüa vahel Tartus. 1990 Korporatsioon “ Fraternitas Tartuensis“ novembris 1991

Tegevliikmed: Johan Ainson, Rudolf Elken, Karl Grau, Nikolai Hal­ list, Artur Jung, Jaan Kukk, Alfred Mõttus, Anton Nõmm, Jaan Piiskopp, Karl Pikk, Oskar Rciman, Jaak Ruubel, Friedrich Sauer, Karl Schlossmann, Juhan Sepp, Hans Silbermann, Hans Sulg, Hugo Tamberg, Jaan Toodo, Martin Tõnis­ son, Hans Uustalu, Fcrdinand Vellner.

Vilistlased: Peeter Kaur, Mihkel Koik, Hans Kukk, Julius Lill, Oskar Riitli, Henn Sõrmus, Aleksander Tamberg.

A V A L IK U S E L U S K U N I 1940. A A S T A N I S IL M A P A IST N U D »SAKALA« L IIK M E ID C E D E R B E R G , A R N O R A F A E L . 2. 07. 188; Uusimaa - 19. 10. 1948 Helsinki. Ajaloolane, prof. ja akad. Haridus (H.): Helsinki Ülikool (õppis usu­ teadust, ajalugu, filosoofiat ja vanu keeli) 0 3 - 12 ; dr. phil. 14. Teenistus (T .): I-Ielsinki Ülikooli dots. 13 - 19 , Tartu Ülikooli (TÜ) Eesti ja Põhjamaade aja­ loo prof. 19 -28, Akadeemilise Ajaloo Seltsi esimees 20-24, juhtivalt tegev pal­ judes teistes seltsides, alates 28 prof. Helsinki ja Turu Ülikoolis, Soome T A liige 33.

G R A U , K A R L . 31. 10. 1884 Soosaare vald (v.) Viljandimaa - 1952 Saksa­ maa. Advokaat ja ühiskonnategelane. H .: TÜ õigusteaduskond 11 (cand. jur.).

T . : advokaat Viljandis 12 - 1 8 , Viljandi linnapea 17, vandeadvokaat Tartus 18 40, Maanõukogu liige, paguluses Saksamaa Eestlaste Keskesinduse esimees kuni 1952.

H O L B E R G , JO H A N . 20. 02. 1893 Sauga v. Pärnumaa - 8. 04. 1978 Chicago.

Advokaat ja poliitik. H .: TÜ õigusteaduskond 23. T .: vandeadvokaat Tallinnas, II -I V Riigikogu, 27-28 kaubandus-tööstusminister, Riiginõukogu liige, Tiefi valit­ suse sõjaminister. Pärast sõda elas pagulasena Põhja-Ameerikas.

JA A K S O N , ER IC H . 7. 06. 1891 Koonga v. Pärnumaa - 7. 07. 1950 Rootsi.

Keemik, prof. H .: TÜ matemaatika-loodustcaduskond 22, cand. chem. 23. T .: Riikliku Katsekoja keemiaosakonna juhataja alates 36, Tallinna Tehnikaülikooli prof. 36-44, keemia- ja mäeteaduskonna dekaan vaheaegadega 39-44.

JA L A K A S , K A R L A R N O L D . 28. 01. 1901 Tallinn - 3. 08. 1942 Sverd­ lovsk. Advokaat, poliitik. H .: TÜ õigusteaduskond 29. T . : vandeadvokaat T al­ linnas, vabadussõjalaste liikumise juhte, Riigivolikogu. Arreteeriti 41, hukati Sverdlovski vanglas.

JÜ R IM A , A U G U ST . 23. 08. 1877 Vaimastvere v. Tartumaa - 15. 06 1942 Vjatka (Kirovski) oblast. Poliitik. H .: Königsbergi Ülikooli põllumajandusteadus­ kond 14. T .: Asutav Kogu, I - V Riigikogu, Riigivolikogu, minister neljas valit­ suses, sh. J. Uluotsa valitsuse (39-40) siseminister. Isamaaliidu juhtivaid tege­ lasi, mitmete teiste organisatsioonide juhatuste liige. Vangistati 40 suvel, hukati 42.

K A R L IN G , STEN . 13. 01. 1906 Barberton, Ohio - 10. 12. 1987 Stockholm.

Kunstiajaloolane, prof. H .: Göteborgi Ülikool alates 24, 27 cand. ja 31 dr. phil.

Göteborgi Ülikooli dots. 3 1- 3 2 , TÜ kunstiajaloo prof. 3 3 -4 1.

9 S p i-s

p a lr ia e

L IL L , JU L IU S. 18. 07. 1878 Tartu -- 1. 02. 1951 Stockluilm. Proviisor, majan­ dustegelane ja poliitik. H .: T Ü farmaatsia osakond 06. T .: apteeker Peterburis 0 6 -18 , apteegi, rohukaupluse ja laboratooriumi omanik Tartus 14-40, oli juhti­ valt tegev paljudes majandusorganisatsioonides, IV Riigikogu.

L IL L , PA U L. 25. 01. 1882 Helme v. Valgamaa - 13. 03. 1942 Sverdlovskis.

Sõjaväelane, kindralleitnant. H .: Nikolai Sõjaväeakadeemia 11. T . : osales I maailmasõjas ja Eesti Vabadussõjas, kaitse(sõja)minister 33-38. Arreteeriti 4 1, suri Sverdlovski vanglas.

PU K SO O , FR IE D R IC H . 23. 01. 1890 Meeksi v. Võrumaa - 18. 10. 1969 T al­ linn. H .: T Ü ajaloo-keeleteaduskond 14. T .: raamatukogu juhataja 19-44, TÜ õppejõud 27-44. Represseeritud, vangistuses 45-54- Avaldanud töid raamatu­ kogundusest ja eesti raamatu ajaloost.

R A M U L , K O N S T A N T IN . 30. 05. 1879 Kuressaare - 1 1 . 02. 1975 Tartu.

Psühholoog, prof. H .: Peterburi Ülikooli ajalooteaduskond 08 (cand. phil.). T .: T Ü õppejõud 19 -7 5 , dr. phil., prof. 38. Avaldanud mitmeid teaduslikke töid, eesti psühholoogiateaduse rajajaid.

R Õ U K , T H E O D O R . 14. 12. 1891 Viljandi - 1940 Tallinn. Advokaat ja polii­ tik. H .: Varssavi Ülikooli õigusteaduskond 15. T . : siseminister 24, 25-40 van­ deadvokaat Tallinnas, vabadussõjalaste liikumise juhte. Tappis end arreteeri­ misel.

R Ü T L I, O SK A R . 19. 12. 18 71 Ahja v. Tartumaa - 24. 07. 1949 Augsburg, Saksamaa. Advokaat, majandustegelane ja poliitik. H .: T Ü õigusteaduskond 01 (cand. jur.). T .: vandeadvokaat Tartus alates 02, I Vene Riigiduuma saa­ dik, II Riigikogu, Rahvuskogu ja Riiginõukogu liige, oli juhtivalt tegev palju­ des majandus- ja kultuuriorganisatsioonides.

SC H L O SSM A N N , K A R L . 19. 02. 1885 Puurmani v. Tartumaa - 17. 12. 1969 Stockholm. Meedik, prof., akad. H .: TÜ arstiteaduskond 1 1 , dr. med. 20. T .: TÜ õppejõud 20-44, bakterioloogiaprof. 24, arstiteaduskonna dekaan 34-37, Eesti Teaduste Akadeemia president 38-40, Rahvuskogu liige.

SEP P, H E N D R IK . 23. 03. 1888 Pati v. Pärnumaa - 5. 09. 1943 Mõisaküla lähedal. Ajaloolane, prof. ja akad. H .: TÜ ajaloo-keeleteaduskond 13 [cand. hist.), dr. phil. 30. T .: TÜ õppejõud 19 -4 3, Eesti ja Põhjamaade ajaloo prof.

38, akad. 38. Sõja- ja majandusajaloo spetsialist.

SEPP, JO H A N . 5. 06. 1884 Pati v. Pärnumaa - 1953 N ew York. H .: TÜ õigusteaduskond 1 1. T .: vandeadvokaat Tartus 20-44, kohtuminister 26-27, II ja III Riigikogu, Rahvuskogu liige.

S IL B E R M A N N , H AN S. 17. 01. 1886 Pajusi v. Viljandimaa - 1960 Tartu.

Meedik, prof. H .: TÜ arstiteaduskond 1 1 . T . : sõjaväearst, mcditsiinikolonel, 39-40 T Ü sanitaarteenistuse prof.

S IR K , A R T U R . 25. 09. 1900 Lehtse v. Järvam aa - 2. 08. 1937 Echternach, Luk­ semburg. Advokaat ja poliitik. H .: TÜ õigusteaduskond 29. T . : 23-26 sõjaväe­ lane, 26-30 advokaadi abi, 30-34 vandeadvokaat Tallinnas. Vabadussõjalaste liikumise peamisi juhte. Tema surmaga seotud asjaolud on selgitamata.

SOO TS, JA A N . 12. 03. 1880 Helme v. Valgamaa - 6. 02. 1942 Solikamski linn. Sõjaväelane, kindralmajor. H .: Peterburi Nikolai Sõjaväeakadeemia i j .

T.: osales Vene-Jaapani sõjas, I maailmasõjas ja Eesti Vabadussõjas. Üks Tartu rahu allakirjutajaid. Kaitseminister 2 1-2 3 )a 24- 2 7> Tallinna ülemlinnapea 3839, I - V Riigikogu, Rahvuskogu ja Riiginõukogu liige.

V A S A R , JU H A N . 4. 03. 1905 Põltsamaa - 26. 09. 1972 N ew York. Ajaloo­ lane, prof. ja ühiskonnategelane. H .: TÜ filosoofiateaduskond 27, dr. phil. 31.

T .: TÜ õppejõud 30-44, dots. 3 1- 3 7 , majandusteaduskonna majandusajaloo prof. 38-44, Haridusministeeriumi teaduse ja kunsti osakonna direktor 36-40, paljude ühingute juhatuse liige.

V ISN A P U U , H E N D R IK . 2. ot. 1890 Leebiku v. Viljandimaa - 3. 04. 1951 New York. Luuletaja. H .: TÜ ajaloo-keeleteaduskond (filosoofiateaduskond) vaheaegadega 17 -2 0 , Berliini Ülikooli filosoofiateaduskond 2 2-23, ci lõpeta­ nud. T .: Kultuurkapitali Kirjanduse Sihtkapitali esimees 2 7 - 3 1, 37-40 ajakirja »Varamu« toimetaja. Kahekümne luulekogu jt. kirjanduslike teoste autor.

V Ä IS Ä L Ä , K A L L E . Matemaatik T . : TÜ prof. 2 0 -2 1, Turu Ülikooli prof. alates 22. Avaldanud uurimusi kõrgema algebra ja funktsiooniteooria alalt.

W IE S E L G R E N , P E R W Ä IN Ö . 4. 08. 1900 Jönköping - 1 1 . 02, 1989. Filoloog, prof. H .: Lundi Ülikool, mag. phil. 22 ja dr. phil. 28. T .: T Ü rootsi keele prof.

3 1- 4 1. Hiljem töötas Lundi, Müncheni ja Kopenhaageni ülikoolis. Avaldanud töid eriti rootsi keele ajaloo ja rootsi vanema kirjanduse kohta.

EESTI N A ISÜ LIÕ P ILA ST E SELTS

Eesti Naisüliõpilaste Selts on Tartu ülikooli juures tegutsev organisat­ sioon, mille eesmärgiks on arendada oma liikmeid vaim selt ja seltskondli­ kult, tugevdada akadeemilist ühtekuuluvust ja järjepidevust, toetada üks­ teist moraalselt ja aineliselt. E N Ü S -i juhtmõtteks on rahvuslikkus, demokraatia, individuaalsus. Seltsi liikmeiks võivad olla kõik Tartu ülikooli eesti rahvusest naisüliõpilased.

Selliste kuivade sõnadega võiks kokku võtta E esti vanim a akadee­ milise naisorganisatsiooni tegevuspõhimõtted. K u id küllap peegeldub neis kogu seltsi ajalugu, mis sai alguse 1 9 1 1 . aasta sügisel. Siis tulid kokku arsti- ja loodusteadusi õpetava M . Rostovtsevi Eraülikooli ning ajaloo-, keele- ja õigusteaduse osakondadega A . Jassinski Kõrgem ate Naiskursuste üliõpilased Linda M arie Einbund (19 35 . aastast Eenpalu), Am alie K rim s-K otkas, Lyd ia M ahlstein-M ännik, Lucie M artna-Nipm an, Ida Johanna K u ll, A leksandra Pedussaar ja A lm a Ein-A barenkov, et asu­ tada naisüliõpilaste selts. Esim eseks juhatajaks valiti A . K rim s-K otkas.

Kord nõudis, et kui organisatsiooni liikmeteks on mitme õppeasu­ tuse õppurid, tuleb tegevusluba taotleda õppekonna kuraaatorilt. Kuraa­ tor A. Purtšenko võttiski ühel oma Tartus viibimise korral naisüliõpilaste delegatsiooni vastu, aga loodetud kinnitus jäi saamata. Kuuldi hoopis kurjakuulutavat küsimust - hüüatust: »Kes teile selle mõtte andis, kas Tõnisson?« E t esimesed aastad ci toonud võimalust seltsi am etlikult registree­ rida, otsustati 10 . märtsil 19 13 hakata tegutsema »Noor-Eesti« rühmana.

Tänu »Noor-Eesti« vastutulekule võidi kasutada viim ase ruume ja raa­ matukogu, liikmemaksu aga ei nõutud. Selleks ajaks oli seltsis juba 24 liiget ja üks vilistlane - esimene eesti rahvusest naisdoktorina Berni Ü li­ kooli lõpetanud Johanna Rebane-Sild.

19 15 . aastast lubati taas naistel astuda Tartu ülikooli. Esm akord­ selt oli see vabakuulamise õigusega lubatud juba aastail 19 0 5 -19 0 7 .

Järgm isel aastal tehti muudatus põhikirja, et leida võimude toetust, paraku asjata.

1 9 1 7- aasta uued tuuled lõid võimaluse nimetadn end Tartu Eesti Naisüliõpilaste Seltsiks, hakata jõudsamalt tegutsema, üürida oma kor­ te r . . . A insatki koosolekut ei jõutud uues korteris pidada, sest Saksa vägede saabumine 24. veebruaril 19 18 ja saksa ülikooli väljakuulutam ine sundis juba varem loodud Eesti Üliõpilasorganisatsioonide Asem ikkude Kogul (E Ü A K ) vastu võtm a otsuse eemalejäämise kohta ülikoolist.

28. novembril 19 18 algas Eesti Vabadussõda. E Ü A K otsustas astuda tn corpore rahvaväkkc. Naisüliõpilaste Seltsi liikmetest töötasid paljud tagalas arstide ja halastajaõdedena, mõned ka rindel, ülejäänud »Ühistöö« osakondades. N elja Tartu Eesti Naisüliõpilaste Seltsi liiget autasustati Vabadussõjas ülesnäidatud teenete eest mälestusmärgiga.

Esim ene koosolek E esti rahvusülikoolis toimus 22. oktoobril 19 19 , mil võeti nõuks selts taastada. Selleks valiti kolmeliikmeline toimkond, kuhu kuulusid kaasvõitlejad Linda Einbund, Salme Pruuden ja W ilhelmine Kenn. Eesti keelde tõlgitud põhikiri võeti vastu 5. novembril 19 19 .

Hakati kasutama pitsatit pealdisega »Tartu E N Ü S « . 14. novembril 19 19 kinnitas Tartu ülikooli valitsus T E N Ü S -i põhikirja. Kaheksa aastat pür­ gimusi olid kandnud vilja.

7. mail 1920 suurenes akadeemiliste naisorganisatsioonide a rv asutati E N Ü S Ilm atar. Asutajaliikm eiks endised T E N Ü S -i kaasvõitlejad Helmi Pett, E lfried e K ärner-L aas, Ida Ilus ja Aino Reiman. Lahkulöö­ mise põhjusteks nimetati karmimaks muutuvaid korranõudeid, vähest enesekasvatust ja alkoholiga liiald am ist. . .

Tõusu suunas läks ka Tartu Eesti Naisüliõpilaste Seltsi tegevus, T E N Ü S -i tunnustasid teisedki akadeemilised organisatsioonid: Tartu Üliõpilaskonna I Edustusse valiti Ida V olt kirjatoim etajaks ja M arie Reistal-Nõu.

19 2 1. aasta varakevadel sai vastuvõtmisküpseks kodukord, milles määratleti täpsemalt ka seltsi teejuhised: rahvuslus, demokraatia ja indi­ viduaalsus. Seltsi liikmed jagunesid tegev- ja noorliikmeteks. N oorliige oldi keskmiselt kaks semestrit, mille jooksul tutvuti seltsi ajaloo, kodu­ korra ja põhikirjaga, magister cantandi juhatusel õpiti laule, osaleti kõi­ gil üldkoosolekutel ja koosviibimistel. Iga noorliige valis tegevliikmete või vilistlaste seast endale akadeem ilise ema, kes aitas tal seltsielusse sisse elada. Kodukord keelas seltsi ruumes suitsetamise ja alkoholi pruukimise.

Semestri tähtsaim koosolek oli iga poolaasta lõpus peetav peakoosolek.

Seal kinnitati lõppeva semestri tegevus- ja kassaaruanded, määrati m ak­ sude suurused, võeti vastu uus eelarve ja tegevuskava, valiti uus juhatus.

Uus põhikiri kinnitati 1922. aastal. See sarnanes suuresti eelmisega, muutis vaid nimetuse, mis oli järgmise aasta jooksul E esti Naisüliõpilaste Selts Tartus ja pärast seda juba E e sti N aisüliõpilaste Selts.

10. juunil 1923 asutati seltsi vilistlaskogu, mis valis oma juhatajaks v ii! K atariin a O tto-Villiam si. Vilistlaskogu lõi toetusfondi erialaseks täiendamiseks välism aal, teaduslikuks tööks, rahalise abi võimaldamiseks

Imij;u.sc, vanaduse ja perekonnapea surma puhul. Seltsi esimeseks auvilist­ laseks valiti 1924. aasta n . aprilli üldkoosoleku otsusega helilooja Miina Hermann (19 35 . aastast Härm a).

Ju b a 1 9 1 5 . - 1 9 1 6 . aastal oli arutusel naisorganisatsioonide ühise abi­ raha loomine. 2. märtsil 1923 loodigi Eesti N aisüliõpilaste Seltsi ja E N Ü S Ilm atari poolt L illi Suburgi nimeline abiraha, et võim aldada pike­ m aajalist protsendita laenu eestlastest naisüliõpilastelc alates teisest õppe­ aastast, 1930. aastal liitus osanikega korp! Filiae Patriae.

1924. aasta sügisel leidis laialdast toetust ettepanek luua Eesti Ü li­ õpilasseltside Liit, millega liitus 20. novembri otsusega ka E N Ü S .

19 25. aastal paranenud majanduslik olukord võim aldas täiendada raamatukogu, toetada L . K oidula ausamba ehitamist ja asutada laenukassa lühiajalise protsendita laenu andmiseks E N Ü S -i liikmetele.

19 25. aastal kuulus seltsi esindajana Edustusse E lise K äer-K ingisepp, kes oli valitud ka Rahvusvahelise Üliõpilasliidu Nõukogusse (Con federation Internationale des Etudiants ) ja osales selle istungil Kopcnhaagenis.

29. märtsil 1925 pandi alus vilistlaspäevade traditsioonile. Esim e sel vilistlaspäeval määrati vilistlased E lise K äer-K ingisepp, Anna LuhtPerlits ja M argot Viirm an-Kanem ägi Rahvusvahelise Akadeem ilise N ais­ liidu koosseisu astumise tingimusi täpsustama. V eel samal aastal liituti selle organisatsiooniga.

E N Ü S -i 15 . aastapäeva tähistamine 1926. aastal kujunes pidulikuks.

M iina H ärm al oli selleks puhuks valm inud Salm e Pruudeni sõnadele E N Ü S -i hümn »Teadus, noorus, isamaa«. Samast aastast sai alguse ka seltsi kroonika kirjutamine.

12 . aprillil 1927 ilmus algselt seltsi aastapäevaks planeeritud «Üli­ õpilaslehe* erinumber.

Sam al aastal kerkis seltsi liikmete arvu kiire tõusu tõttu üliõpilasvilistlase staatuse loomise küsimus. Nõnda hakati nimetama kaasvõitle­ jaid, kes olid sunnitud kaks semestrit seltsi tööst eemal viibim a, kuigi liikmemaksu tasumise kohustus säilis. j 1930. aastal tegi Helsinki Ülikooli Eteläsuom alainen Osakunta ' (E S O ) ettepaneku tihedamaks koostööks. 10. oktoobril kirjutasidki juha­ taja ksv! Antonina Bolm ann-D ubkoff, abijuhataja ksv! Lyd ia Ilves ja v ii! M argot Viirm an-Kanem äe E N Ü S -i poolt ning kuraator L . Aho, S. V aara ja L . Juom ela E S O nimel Helsingis E S O 25. aastapäeva pidustustel alla sõpruslepingule. Selles sõnastati mõlemapoolne eesmärk «kasvatada akadeem ilist noorsugu vennasrahva tundmisele«. Sel ajal oli 633 liikmega E S O Soome suuruselt teine üliõpilasorganisatsioon.

E esti Vabariigis toimuval oli järelkaja ka seltsi tegevuses. TartuV alga prefektuuri kirjas 20. septembrist 1933 öeldi, et kõikidest koosole­ kutest tuleb teatada politseile. Poole aasta pärast ilmus koosolekutele ka

korravalvur, kes ei sekkunud sellesse küll mingil moel, kuid oma kohal­ viibimisega põhjustas siiski kõigis ebamugavustunde.

1934. aastal astus selts in corpore Naisüliõpilaste Kaitseliitu.

Juba 19 33. aasta detsembris oli loodud E N Ü S -i vilistlaskogu T a l­ linna koondis, mille esimeseks juhatajaks valiti v ii! Anni Lang.

1930. aastatel said alguse mitmed kenad traditsioonid, millest huvi­ tavaim kindlasti tali- ja suvepäevade korraldamine. Esim esed talipäevad peeti Jõgeval, esimesed suvepäevad Vorm sil. Raamatukogus leidsid endale koha mitmed erialaajakirjad (näiteks »Eesti Rohuteadlane«, »Eesti Sta­ tistik a^ , raamatuid hakati märgistama kunstnik K arin Lutsu poolt kavan­ datud eksliibrisega.

1936. aastal peetud E esti N aisüliõpilaste Seltsi 25. juubeli puhul toimus 15 . novembril aktus »Vanemuises«. Paljude õnnitlejate hulgas oli ka ülikooli rektor Johan K õpp ja linnapea A . Tõnisson. Seltsi elusole­ vad asutajaliikm ed võeti samal aktusel auvilistlasteks: Linda M arie Eenpalu, Lyd ia K rim s-K otkas, A leksandra Pedusaar, seltsi esimene vilistlane Johanna Rebane-Sild.

24. septembril 19 37 anti riigihoidja Konstantin Pätsi dekreediga (mis jõustus 1. jaanuarist 1938) üliõpilaskonnale standardiseeritud organi­ satsiooniline alus. Reform viis ülikooli valitsuse otsesesse sõltuvusse riigi­ võimust ja vähendas Tartu ülikooli autonopmiat. Üliõpilasorganisatsioo­ nidele kehtestati ühine põhikiri, mille järgi kõiki neid nimetati üliõpilaskonventideks. Vilistlaste hulgast pidi olema valitud konvendivanem, kes koos teiste samalaadsetega kuulus ülikooli üliõpilaskonna esinduse V an e­ mate Nõukogusse. Konvendivanem a kinnitamine jäi üliõpilaskonna kuraatorile. K atsed säilitada vana nimetust jäid tulemusteta ja paberites hakati figureerima üiiõpilaskonvent E N Ü S -in a. Esim eseks konvendivanemaks m äärati v ii! Salme Lehm an-Kilkson.

E esti N aisüliõpilaste Seltsi suhtlemine teiste üliõpilasorganisatsioo­ nidega muutus tihedamaks.. Läbi käidi korp! F iliae Patriae, E Ü S -i, korp!

Sakala, E Ü S R aim la, E Ü S Põhjalaga. H uvitavaks seigaks on vahest see, et kohvikus »Central« oli igal seltsil oma laud, kus üliõpilased olid sage­ dasteks külalisteks. Am etlike vastuvõtuõhtute kõrval olid nn. kellaviie­ teed, kuhu iga kaasvõitleja võis endale ise külalisi kutsuda. 19 30. aastate keskel hakati korraldam a vastuvõtuõhtuid õppejõududele. Esim esena paluti külla õigus- ja majandusteaduskonna õppejõude.

L äb i aegade lõi E N Ü S kaasa mitmetel korjandustel ja annetustel (Eesti Pimedate H oolekande Seltsi, Tartu Lastekaitse Ühingu, liivi laste jõulupuu, Jü ri V iim si mälestuse jäädvustamise tarbeks).

18. oktoobril 19 3 7 tehti sõpruslepingule E S O -g a lisaprotokoll, mis nägi ette ühenduspidaja ameti sisseseadmist igakuise õigeaegse informat­ siooni saatmiseks ja korrapärase stipendiumide vahetuse. V iim ane kat­ kestati raskete poliitiliste olude tõttu 1939.

Soov organiseeruda E esti N aisüliõpilaste Seltsi tekkis ka Tallinna

Tehnikaülikoolis õppivatel naistudengitel. Kuna Tehnikaülikool kasvas välja just Tartu ülikooli tehnikateaduskonnast, siis tundus see iseenesest­ mõistetavana. Paraku jõuti mitmete takistuste tõttu ENÜS-i Tallinna osakonna kinnitamiseni Tallinna Tehnikaülikooli valitsuses alles 14. märt­ sil 1940.

1940. aasta kevadsemestril oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi juhata­ jaks ksv! Tuui Koort. Seltsi liikmeid olid 233.

Nagu tavaliselt korraldati 30. aprilli õhtul üliõpilaste rongkäik, millele järgnesid koosviibimised konventide korterites. Ööl vastu 1. maid olid kõik uksed avatud, külas võis käia ilma ametliku kutseta. E N Ü S -is oli siiski tavaks, et meesorganisatsioonidesse esimesena ei mindud, vaid oodati ära nende külaskäik või suusõnaline kutse. Vastastikuste külas­ käikude tava oli alguse saanud juba 19 2 1. aastal ja selle propageerijaks oli just E N Ü S . 1940. aasta maiööl oli E N Ü S -i külaliste hulk enneolema­ tult suur - läbi astus 3 12 teiste organisatsioonide esindajat.

Punaarmee sissetung 1940. aastal põrmustas Eesti Vabariigi ja kõik selle juurde kuuluva. Juba 1. augustil kirjutasid H. Kruus, M. Unt ja J. Semper alla ülikoolide seaduse muutmise seadusele, mille teise punk­ tiga määrati üliõpilaskonventide ja -liitude likvideerimise korda välja töötama haridusministeerium. Kehtivuse kaotasid lepingud välisriikide akadeem iliste organisatsioonidega. 1. augustil 1940 suleti sisekaitseülema otsusega E N Ü S -i Tallinna osakond.

Seaduste ennetamiseks deponeeris E N Ü S -i õppevaheaja toimkond seltsi dokumendid Kultuuriloolises A rhiivis ning raamatukogu, maalid ja skulptuurid E esti Rahva Muuseumis. 25. novembril esitas E N S V Sise­ asjade Rahvakom issariaadi A rhiivide Talitus nõude an d a-arh iiv, doku­ mendid ja kirjavahetus üle E N S V Riigi- ja K eskarhiivi Tartu osakon­ nale.

1940. aastal oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsis ligikaudu 400 kaasvõit­

lejat ja vilistlast. Paljudel neist seisis ees teekond itta, rohkematel läände.

Uutes oludes kohanenud, hakkasid E N Ü S -i kaasvõitlejad ja vilist­ lased välism aal õige pea koos käima. Am etlikult registreeriti E esti N ais­ üliõpilaste Seltsi järgmised koondised: Rootsi (1946), Montreal (1949), Toronto ( 19 5 1) , Am erika Ühendriigid (19 50, millest 1965. aastal eral­ dus Lõuna-K alifornia koondis), A ustraalia ( 1 9 5 7 ), Inglismaa (1960), Vancouver (1969).

Omavahelisi kontakte ei kaotanud ka kodumaale jäänud seltsi liik­ med. Oldi kirjavahetuses, jätkati suvepäevade traditsiooni (iseenesest­ mõistetavalt põranda all), kanti edasi seltsi põhimõtteid ja püüti neid edasi anda ka noorematele.

Võim alus E esti Naisüliõpilaste Seltsi taastamiseks avanes 14 . novembril 1988. 1 1 taasasutajaliikm est õppis enamik ajaloo- ja filo­ loogiateaduskonnas.

ENÜS-i põhikiri kinnitati Tartu ülikooli nõukogus 25. novembril 1988, 22. oktoobril 1990 registreeriti see Tartu Linnavalitsuses.

Tegevust reguleerib kodukord, mis sarnaneb suuresti ennesõjaaeg­ sega. K ü ll on muudetud seda tänapäevasemaks. Seltsi juhatus on v iie ­ liikmeline: juhataja, abijuhataja, laekur, kirjatoimetaja ja tema abi, kes valitakse peakoosolekul üheks semestriks. Laiendatud juhatusse kuuluvad eespool nimetatute kõrval veel noortevanem, majacma ja kaks ametita liiget. Veel valitakse üheks aastaks revisjonitoimkond, kõnetoimkond, raamatukogutoimkond, arhivaar ja magister cantandi. Ülikooli lõpeta­ mise järel on võim alik ühe aasta jooksul osaleda seltsi tegevuses kaas­ võitlejana, hiljem peab ta soovi korral astuma vilistlaskokku. Iga liige on kohustatud seltsis oleku ajal esinema referaadiga.

Koos E N Ü S -i taasasutamisega alustas uuesti tööd ka vilistlaskogu, millel on koondised Tartus ja Tallinnas. Nendesse kuulub kunagiste kaas­ võitlejate kõrval noorvilistlastena ka neid Tartu ülikooli kasvandikke, kelle õpinguaeg langes seltsi keeluaastaile.

Seltsi koosolekud, noorteõhtud ja muud üritused toimuvad E N Ü S -i poolt üüritud korteris. Seal asub ka seltsi raamatukogu.

K ohe pärast taasloomist hakkas E N Ü S otsima kontakte võõrsil tegutsenud koondistega. 1990. aasta novembris uuendati sõpruslepingut Helsingi Ülikooli Rteläsnomalainen Osaknnta'g&. Sõbralikud suhted on 1990. aastast Uppsala Ülikooli Västmannlands Dalarna Nation’ iga. M aiöö aegu ja seltsi aastapäevadel võetakse Tartus vastu külalisi Soomest ja Rootsist.

Huvitavam atest ettevõtmistest võib nimetada referaatõhtuid, reisimcenutusi, loengusarja tervisest. Muidugi ei tohi unustada ühiseid jõulu­ õhtuid korp! Sakalaga, toredaid väljasõite E Ü S Põhjalaga, kohviõhtuid korporatsioonide »Filiae Patriae«, »Amicitia« ja »Indlaga«. Seltsi liikm e­ tele on korraldatud keelte- ja arvutikursusi, tutvustatud põhjalikumalt Tartu ajalugu.

19 9 1. aasta sügissemestril oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi nimekirjas 36 tegevliiget, 9 noorliiget ja 195 vilistlast.

1996. aasta kevadel oli seltsil Tartus 17 kaasvõitlejat, 20 noorliiget, 7 üliõpilasvilistlast ja 79 vilistlast; Tallinnas 95 vilistlast.

A L V E R , 13E T T I (1906-1989). Luuletaja ja tõlkija. Õppis 1924-1927 Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas. On avaldanud romaani »Tuulearmuke« (1927). luulekogud »Tolm ja tuli« (1936), »Tähetund« (1966), »Eluhelbcd«'(19 7 1). "Len­ dav linn« (1979), "Korallid Emajões* (1987). Valiti EN Ü S-i auvilistlaseks 1989-

E E N P A L U , L IN D A M A R IE (sünd. K O P LU S, 1890-1964). Õppis 1 9 1 1 1912 Jassinski Kõrgematel Naiskursustel ajaloo-osakonnas. Oli ENÜS»i asu­ tajaliige 19 11. 1920-1926 töötas J. Vcstholmi gümnaasiumi ajalooõpetajana.

1923. aastast Eesti Naisliidu juhatuse liige. 19 35-19 39 Riigi Majandusnõukogu liige, 1936 Kodumajanduskoja esinaine, 1938. aastast Riiginõukogu liige. Valiti EN Ü S-i auvilistlaseks 1936.

H Ä R M A , M IIN A (18 6 4 -19 4 1). Helilooja ja muusikapedagoog. Õppis 1883 — 1890 Peterburi Konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. 19 17 -19 2 9 Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi lauluõpetaja. 1927. aastast Tartu Muusikalise Hariduse ja Kultuuri Edendamise Seltsi (hilisem Tartu Heli­ kunsti Selts) esinaine. 1939. aastast Tartu ülikooli audoktor ja Tallinna Konser­ vatooriumi auprofessor. Kirjutanud väga tuntuks saanud koorilaule (»Meestelaul«, »Tuljak«, «Lauliku Iapsepõli«) ja soololaule (»Kui sa tuled, too mul lilli«, «Pühendan kõik kallile«). E N Ü S-i auvilistlaseks valiti 1924.

K R IM S-K O T K A S , A M A L IE (18 8 7-1977). Pedagoog ja tõlk. Õppis Jassinski Kõrgematel Naiskursustel keeleosakonnas. E N Ü S-i asutajaliige ja esimene juha­ taja. 1919. aastast töötas õpetajana Rakvere naisgümnaasiumis. 1923 asutas EN Ü S-i vilistlaskogu. Sõjajärgsetel aastatel elas Stockholmis ja töötas sealses Teaduste Akadeemias tõlgina. EN Ü S-i auvilistlaseks valiti 1936.

P E D U S A A R , A L E K S A N D R IN E (1889-1974). Õppis Jassinski Kõrgematel N ais­ kursustel, 19 13 - 19 14 ka Sorbonne’i ülikoolis. 1916 riigieksamid Tartu ülikoolis.

EN Ü S-i asutajaliige ja vilistlaskogu asutajaliige. Töötas õpetajana Tallinnas ja mujal Eestis. EN Ü S-i auvilistlaseks valiti 1936.

P R U U D E N , S A L M E (1896-1993). Astus 19 17 Tartu ülikooli filosoofiateadus­ konda, samal aastal astus EN Ü S-i. 19 30-19 36 EN Ü S-i vilistlaskogu juhataja.

1927 lõpetas Tartu ülikooli ajaloo-osakonna pedagoõgikamagistrina. Töötas Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi inspektrissina. II maailmasõja ajal organiseeris Schwerinis eesti algkooli ja gümnaasiumi. 1949 asutas E N Ü S-i Londoni koondise. On olnud Inglismaa Eestlaste Ühingu haridustoimkonna juhataja, esimeste suve­ kodude ja täienduskoolide organiseerija. EN Ü S-i auvilistlaseks võetud väliskoondiste poolt.

K O R P O R A T S IO O N „U G A L A “ V ä rv id : m ust-sinine-valge

A S U T A M IS E S T V A B A D U S S Õ JA N I ( 19 12 - 19 2 0 ) E esti akadeem iliste organisatsioonide puu hargnes järjekordselt 25. april­ lil 19 12 (vkj.), kui korporatsioonist »Fraternitas Estica« heideti vä lja üksteist kaasvõitlejat, kellest hiljem sai uue koporatsiooni - »Ugala« asu­ tajate põhiosa.

»Fraternitas Estica« asutamisest alates olid korporatsiooni liikmed olnud põhimõtteliselt eri meelel: osa liikmeid nõudis suuremat tähele­ panu vaimsetele ja rahvuslikele huvidele ning aktiivsemat osavõttu selts­ kondlikust elust, nad heitsid ka ette, et kuigi »Fraternitas Estica« rõhu­ tas oma põhimõtetes eestlust ja mittekaasaminemist saksalikult äärmus­ like buršikommetega (ka alkoholiküsimuses), oli olukord tegelikkuses vastupidine.

Vastuolu tõi laiemalt esile „ saksa ajalehtede toetus «Fraternitas Estica« konservatiivsematele liikmetele ja EÜS-i ringkondi toetava «Pos­ timehe* kriitiline hoiak viimaste suhtes, mis seadis kahtluse alla saksa­ liku organiseerumisvormi õigustatuse eesti akadeemilise noorsoo hulgas.

Arvuliselt jagunesid vaidlevad pooled «Fraternitas Estica« tegevkonvendis võrdselt, kuid vilistlaskogu asus pärast mõningaid lepituskatseid saksameelsemate poolele.

Väljaheidetud tundsid eestimeelsete ringkondade toetust, jätkasid kooskäimist ja sügiseks 19 12 küpses idee asutada uus organisatsioon korporatsioon. O ldi siiski seisukohal, et korporatiivne organiseerumisvorm ja eesti rahvuslikud ideaalid on ühendatavad.

Asutamiskoosolekuni jõudsid tarmukad aatemehed 5. detsembril 19 12 (vkj.) ksv! R . V illem si korteris Tartus. Uue organisatsiooni nimeks sai vana E esti maakonna nimi - Ugala ja värvideks rahvusliku trikoloori värvikombinatsioon. - must-sinine-valge. Lipukirjaks kinnitati »Isamaa, sõprus, ausus«. Korporatsiooni seitsmes põhimõttes rõhutati isamaalisust, töökust, ausust, vennalikkust, kõlbelisust, mõõdukust, kusjuures nõuti, et liikmed võivad olla vaid eesti soost. Alkohol otsustati pärast pikki va id ­ lusi konvendist välja jätta.

Asutajaliikmeteks olid Aleksander Alver (theol.), Hans Karu (Karro) {p h il), Jaan Keerberg (med .), Jaak Kotkas ()ur.), Paul Kuusik

(tbeol.), Eduard Kärner {meel.), Adalbcrt Lübeck (m ed .), Julius Prisko (.med .), Alfred Ruus (jttr.), Paul Ruus {med.), Helmut Torrim (theol.), Richard Villcms {med.). Esimesse eestseisusesse kuulusid Adalbcrt Lübeck (seenior), Eduard Kärner (subseenior), Hans Karu (seriba ja vanamees). Õpperingkonna kuraator kinnitas põhikirja pärast viivitusi 17 . oktoobril 19 13 ja 28. oktoobril 19 13 (uue kalendri järgi 10. novemb­ ril 19 13 ) toimus pidulik avakoosolek konvendi korteris Võru tänav 20, kus üks vilistlane ja 1 1 tegevliiget vandusid truudust korp! Ugala põhi­ mõtteile. Võeti vastu ka kuus lihtliiget.

Intensiivse sisemise ülesehitus- ja korraldustöö kõrval (puudus abis­ tav vilistlaskogu) sai esimeseks seltskondlikuks tuleprooviks E esti Rahva Muuseumi peo korraldamine 19 14 . aasta kevadel. K sv ! J . Prisko eest­ vedamisel õnnestus pidu hiilgavalt. Peo naelaks olnud etendust «Muru­ eide tütred« korrati Tallinnas. Korporatsiooni liikmeskond kasvas. »Ugala« omandas kindla ja omanäolise koha teiste organisatsioonide hulgas.

E K L - i moodustamisel 19 15 märtsis oli korp! Ugala asutajate hul­ gas. Liitu astuti tingimusega, et kolm erapooletut korporatsiooni garan­ teerivad tüliküsimuste lahendamise korp! Fraternitas Esticaga. «Üliõpi­ laste Lehe« asutamisest 19 14 esindas ksv! Hans K aru kolme semestri v ä l­ tel korporatsioonide rühma lehe toimetuses.

K u i Esimese maailmasõja algul ähvardasid Vene ametivõimud eva­ kueerida ülikooli Venem aale, kuulus korp! Ugala esindaja üliõpilaskonna kolmeliikmelissc komisjoni, mis tegutses selle plaani vastu. Tartus viib i­ vate liikmete arv kahanes alates 19 16 . aasta teisest semestrist sedavõrd, et konvendikorteri üürimisel ei olnud mõtet. Koos käidi A ia tänav 4 ksv!

H. Rägo korteris ja mujal.

Vene revolutsioonist alates kandus tegevus ka poliitilisele pinnale.

K s v ! Herbert Rägo oli 25. märtsil 19 17 alanud Eesti üliõpilaskonna esi­ mese kongressi peaorganisaatoreid.

19 17 . aasta teisest semestrist hakkas liikmeskond m ärgatavalt kas­ vam a. Konvendi korteriks üüriti Lootuse tänav 2a. Korporatsioon »Ugala« kutsus ametlike kirjadega kõiki Vene väeosades teenivaid ugalensiseid astuma Eesti rahvusväeosadesse.

O ldi saksa ülikooli boikoteerijate hulgas 19 18 . aasta kevadel. K sv !

V iktor K ru lli vahendusel tegi korp! Ugala Asem ikkude Kogus (E Ü A K ) Eesti üliõpilasorganisatsioonidele ettepaneku tulla laiema avalikkuse ette sellekohase deklaratsiooniga. Deklaratsioon saadeti ka tolleaegsetele Eesti välisdelegatsioonidele. V . Krullil lasus sel perioodil konvendi asja­ ajam ine ja esindamine. T a oli 19 17 . aasta teisest semestrist kuni 1920. aasta esimese semestrini »Ugala« seenior ja ka E Ü A K sekretär.

Vabadussõja alates tehti konvendi otsusega 12 . novembrist 19 18 oma liikmetele sunduslikuks astumine rahvaväkke enne mobilisatsiooni väljakuulutam ist ja deklareeriti, et korporatsiooni liikmed võtavad osa võitlusest eesliinil, mitte ei otsi varjulisi paiku tagalas.

Lahingutes hukkusid soomusrongi dessantsalga võitleja ksv! K a rl Kurvits ja maakuulaja ksv! Hans Ostrat. Langenute nimed raiuti hiljem mälestustahvlile, mis leidis koha konvendis. Paljud liikmed said haavata.

Vabadusristi kavalere on »Ugala« liikmete hulgas üle kahekümne.

5. detsembril 19 19 registreeriti korp! Ugala eestikeelse Tartu üli­ kooli juures. Sel puhul kogunes Tartusse suurem arv vilistlasi ja kaas­ võitlejaid. kahescmestrilisc vaheaja järel peeti koosolek ja võeti vastu kaheksa lihtliiget.

K O R P O R A T S IO O N »U G A L A « E E S T I V A B A R I I G I S (19 2 0 -19 4 0 ) Üldise akadeem ilise tegevuse elavnemise õhkkonnas ei jäänud korp! Ugala varju : kui 19 19 oli liikmete arv 58, siis 1920. aastaks tõusis see sajani.

Tollaste eestvedajate K arl K irbu, Oskar K ase, Aadu Truuvere, A leksan­ der Univeri ja Ernst Haabpihti juhtimisel korraldati »Ugala« siseelu, 1920. aasta suvel üüriti korp! Curoniale kuulunud hoone Tähe tänav 40 (hävis lahingute ajal 19 4 1. aasta suvel), kuhu konvent asus kuni uue maja valmimiseni.

E K L - i tööst hakati osa võtma 19 2 1. aastal pärast vahekordade klaarimist ja formaalsete suhete sisseseadmist korp! Fraternitas Esticaga korp! Vironia vahendusel.

19 2 1 kinnitati parandatud kodukord, mille järgi alkoholi tarbimine konvendis oli taas lubatud. Vastavas otsuses rõhutati alkohoolsete joo­ kide mõõduka tarvitamise kasvatuslikku tähtsust.

1923 seati üles Saksam aalt tellitud konvendi vapp. V apil oli kolm vä lja : valgel väljal seisab tamm, sümboliseerides »Ugala« liikmeskonda, sinisel väljal - seitse tähte, märkides »Ugala« seitset põhimõtet, mustal väljal - võitleja käsivars odaga, tähistades »Ugala« liikmete valm idust alati, relv käes, astuda välja kõige tähtsama - isamaa kaitseks.

1923 võeti seisukoht liikmete põhiliste ülesannete ja kohustuste kohta. Tõdeti, et vabariigi ülesehitamist silmas pidades on vähenenud üliõpilase poliitiline roll, peavajadusena nähti sel ajajärgul valm istum ist erialaseks kutsetööks. Konvendi siseelu stabiliseerus - korraldati refe­ raadi- ja vaidlusõhtuid, täienes raamatukogu, liikmed võtsid osa eri­ alaste - teaduslike ja kultuuriliste organisatsioonide tööst.

Kõigis selle ajajärgu üliõpilaskonna edustustes oli korporatsioon esindatud ühe liikmega. K ahel korral olid ta liikmed üliõpilaskonna esi­ meesteks (Aadu Truuvere, Heino Sein) ja kahel korral üliõpilaskonna abiesimeesteks.

Avardunud hõimusuhtlus tõi sõpruslepinglase Soomest ka korporat­ sioon »Ugalale«. 1929. aasta septembris Tartus peetud Soom e-E esti üli­ õpilaspäevadel viibinud Turu üliõpilaskonna esindajad külastasid teiste hulgas »Ugala« konventi. Turulastele oli sümpaatne »Ugalas« rõhutatav isamaaline joon. Eelleping sõlmiti ülikooli aastapäeval detsembris 1929

Tartus ja pidulik sõpruslepingu allakirjutam ine Turu üliõpilaskonna ja korporatsioon »Ugala« vahel leidis aset i i . mail 1930 Turu ülikooli aulas. Suhted sõpruslepinglaste vahel polnud formaalsed, teoks said rohkearvulised delegatsioonide vahetused aastapäevadel ja suvepäevadel, Turu üliõpilaskonnaga vahetati stipendiaate. Tartus õppinud Turu üli­ õpilasi võeti vastu »Ugala« liikmeiks.

19 30. aastate alguses tekkisid »Ugala« liikmetel eraviisilised side­ med R iia L äti Ülikooli juures tegutseva korporatsioon »Tervetia« liikme­ tega. 15 . detsembril 1934 muudeti suhted ametlikeks kahe korporatsiooni vahelise kartell-lepingu sõlmimisega Riias. Korporatsioon »Tervetiaga« (asutatud 30. aprillil 1922 grupi R iia Ülikoolis õppivate ohvitseride poolt) sidus »Ugalat« rahvustunnet rõhutav meelsus. Teoks said vastas­ tikused külaskäigud, oma maad ja rahvast tutvustavad referaadid ning ühised väljasõidud.

Tallinna Tehnikainstituudi avam ine 1936. aasta sügisel viis mitmed »Ugala« tegevliikmed pealinna. Tekkis mõte luua korporatsiooni Tallinna osakond. See teostus 19. mail 19 37 Tallinna konvendi registreerimisega Tallinna Tehnikainstituudi juures. Konvent üüris korteri L a i tänav 3 1, kust 1939. aasta sügisel koliti Toompuiestee 12 asuvasse hoonesse. T a l­ linna konvent oli juriidiliselt iseseisev organisatsioon. K ahte konventi ühendas ühine kodukord, mõlemad allusid ühendatud koosolekule. T a l­ linna konvent täienes oluliselt Tallinna Tehnikumi juures tegutsenud korporatsioon »Ugandala« liikmete liitumisega.

Korporatsioonis esitatav apoliitilisuse nõue omandas mõnevõrra teise tähenduse seoses sisepoliitilise olukorraga 19 30. aastate keskel, kui parteide keelustamine 19 34 tõi korporatsioonide tegevusse rahvuspolii­ tilisi sugemeid. 1936. aastal esineti vilistlaskogu algatusel ajakirjanduses deklaratsiooniga, mis pooldas riigivanem Konstantin Pätsi ettepanekut uus põhiseadus välja töötada.

Korporatsioon »Ugala« vilistlaskogu, kelle »vaimse isana« tuleb märkida vii! A dalbert Lübeckit, tegutses konventi majanduslikult toeta­ des juriidiliselt iseseisva isikuna, olenemata ülikooli valitsusest. V ilistlas­ kokku võeti üksikjuhtudel vastu ka liikmeid teiste kõrgemate õppeasu­ tuste - Kõrgem a Sõjakooli, »Pallase« kunstikooli lõpetanute hulgast.

19 3 3. aastal 20. aastapäeva ühendkoosolekul otsustati, arvestades korporatsiooni liikmete juurdekasvu, uue maja ehitamise küsimus. 1938. aasta kevadel osteti krunt Kuperjanovi tänav 16 ja sama aasta sügisel alustati v ii! Arnold Matteuse projekti järgi ehitust. Ehituse jaoks mää­ rati erirepart. M aja valmis ruttu ja 1939. aasta sügisel peeti aastapäeva juba uues majas.

1940. aasta esimesel semestril oli »Ugala« E K L -is presidceriva korporatsioonina E K L - i 25. aastapäeva organiseerijaks.

Ilmus kolm »Üliõpilaslehe« erinumbrit korporatsiooni aastapäevade puhul - 1928, 1933 ja 1938.

O K U P A T S IO O N I- J A S Õ J A A E G A D E L (19 4 0 -19 4 4 ) Nõukogude okupatsiooni algul keelustati korporatsioonide tegevus, augus­ tis 1940 võeti üle korporatsiooni varad. Sõja algus ja Saksa vägede edasi­ tung tõi vaid vähest lohutust, ka natsionaalsotsialistlikul Saksam aal oli korporatsioonide tegevus rangelt keelustatud. Juulis 19 4 1 leidis siiski uue konvendimaja vastas asuvas restoranis aset koosolek, kus jagati vastas­ tikku informatsiooni juhtunust ja liikmete saatusest. M õned päevad leh­ vis konvendihoonel ka »Ugala« lipp, siis võtsid maja oma kasutusse saksa sõjaväelased. Siiski leidsid liikmed võim alusi suuremateks mitteam etli­ keks kokkutulekuteks eelkõige korporatsiooni aastapäevadel. K orporat­ siooni 30. aastapäeva tähistamisest 30. oktoobril 1943 Tartu politseikasiinos ja Kvissentalis võttis osa ligi 80 inimest. A astapäeva pühitseti ka Tallinnas. Need jäid ka viimasteks suuremateks kogunemisteks E e s­ tis. Aastapäevapidustustel korraldatud korjanduste tulemusena tasuti v ii­ mased uuel konvendihoonel lasunud võlad.

Paljud ugalensised astusid võitlustesse idarindel.

Vii! Karl Keerdoja toob 1963. aastal ilmunud »Ugala« juubelialbu­ mis järgmisi andmeid ugalensiste saatusest sõjaaegadel seisuga x. oktoo­ ber 1944. 1940. aasta esimesel semestril nimekirjas seisnud 385 liikmest pääses vabasse maailma 14 7 ; küüditati, arreteeriti või Nõukogude armeesse mobiliseeriti 9 3; langes ja mõrvati 33; kodumaale jäi 58; suri 17 ; teadmata kadunuid oli 37.

KORPORATSIOON »UGALA« VÄLISM AAL (19 4 4 -19 9 2 ) E r i teid pidi kommunistliku režiimi haardeulatusest vä lja jõudnud uga­ lensised lõid peatselt sidemeid organisatsioonikaaslastega.

Geislingeni põgenikelaager USA tsoonis Saksamaal oli 19 4 5 - 19 5 0

paljude ugalensiste elu- ja tegevuspaigaks. Korporatsioon hakkas tegut­ sema - võeti vastu ka uusi liikmeid Saksa ülikoolidesse õppima asunud eesti noorte hulgast. Võimalust mööda rakendus tavadekohane konvendi siseelu. Oldi kontaktis ka mujal asuvate korporatsioonikaaslastega, aidati kaasa edasirändamisel teistesse maadesse. 1947. aastal saadi Rootsi koon­ diselt ulatuslikku toidu- jm. abi, mis jaotati liikmete vahel. Pärast uga­ lensiste ümberasumist Saksamaalt moodustati »Ugala« koondised Aust­ raalias, Kanadas ja USA-s.

U SA -sse jõudsid esimesed ugalensised 1949. aasta veebruaris. U S A koondise asutamisajaks loetakse 26. veebruarit 1950 , mil kümme ugalcnsist olid koos E esti V abariigi aastapäeva tähistamisel N e w Y o rgi Beethoven H allis ja v ii! Hugo Pärlini üleskutsel pidasid spontaanse asu­ tamiskoosoleku.

1 9 5 0 - 19 5 1 loodi tihedamad sidemed U SA -s olevate liikmete vahel

ja Rootsi koondisega, aidati kaasa konvcndikaaslastc emigreerumisele U SA-sse. 19 5 1 —1952 tegevus stabiliseerus ja järgnevatel aastakümnetel jätkus edukalt. Tihedad olid sidemed korporatsioon »Tervctinga«. Peeti ühiseid suvepäevi koos K anada koondisega.

U SA koondise juures on tegutsenud lääneranniku osakond (asutati 5. novembril 1955). Paikkonniti on aktiivsed olnud Chicagos, Connecti­ cutis, Baltim orc'is ja Lakcw oodis asunud liikmete rühmad.

Eelkõige viimasel ajal on liikmete arv langenud, põhjuseks liikmete elukohavahetustest tulenenud hajumine, noorte järelkasvu vähesus, oma ruumide puudumine. Praegu on liikmeid 70 ümber.

Kanadas on ugalensiste peamisteks kogunemiskohtadeks olnud Toronto (esimene ametlik kokkutulek leidis aset 10. juunil 19 5 1) ja M ont­ real (6. detsembril 1952 asutati Kanada koondise Montreali osakond).

Torontos on koondisel ruumid Toronto Tartu Kolledži juures. Nagu teis­ tegi koondiste puhul on K anadas kombeks meeles pidada vilistlasi nende ümmargustel tähtpäevadel, kuhu tavaliselt ka kogu »Ugala« pere on kut­ sutud. Viim asel ajal on koondisel olnud järelkasvu. Suuruselt ületatakse U S A koondist.

A ustraalia koondis asutati Sidneys 10. juunil 19 5 1. Esialgu langes tegevuskeskpunkt Sidnevssc, kus oli võimalus kasutada sealse E esti M aja ruume. 1952 võeti juba vastu uusi liikmeid. Praegu on ugalcnsistel konvendikorter ja tegevus toimub põhiliselt M clbourne’is, kus osakond asu­ tati 25. septembril 1959. »Ugala« osakond tegutseb ka A delaide’is.

Paljud ugalensised on A ustraalias silmapaistvalt tegutsenud eestluse a la l­ hoidmisel ja edendamisel. V ill A . Urmi eestvõttel on rajatud Thirlm ere’ i vanade puhkekodu. V äga hästi õnnestusid E S T O 88 aegsed korporat­ sioon »Ugala« 75. aastapäeva pidustused M elbourne’is. A ustraalia koon­ dise juurde on asutatud E . K esa nimeline stipendiumifond, kust on juba toetatud välism aal õppivaid noori Eesti ugalensiseid. Liikm ete arv on ligi nelikümmend.

R.ootsis toimus esimesi kogunemisi 14. aprillil 1945 Uppsalas resto­ ranis »Lejonet«, kus kuus ugalensist - August K a la , Eugen K iim an, Jaan K ä ä r, H arald Penna, Paul Saretok ja V ladim ir T iit - otsustasid «alus­ tada ja jätkata korp! Ugala tegevust Uppsalas, luua kontakt sõjajärgse generatsiooniga järelkasvu soetamiseks ja aktiivselt kaasa töötada eest­ luse organiseerimisel ka väljaspool konvendi raame«. Liikm ete arv Root­ sis kasvas üha, nii et 20. mail 1945 kiideti juba 15 liikme poolt heaks »Ugala« koondise asutamine Rootsis. 1946 anti värvid esimestele uutele lihtliikmetele.

Seoses liikmete ümberasumisega sai edasiseks koondise keskuseks Stockholm ja on seda praegugi. Rootsi koondis on korduvalt täitnud ka peakoondise ülesandeid. Samuti tegutseb Rootsis korp! Ugala ülemaa­ ilmne vilistlaskogu. Rootsi koondisel on konvendikorter Stockholmi Eesti Majas.

Rootsi koondisel on tihe läbikäimine korporatsiooni »Tervetia« liik­ metega. Kuni 1960. aastateni olid tihedad sidemed Turu üliõpilaskon­ naga, mis katkesid Soome poole soovil. 2 1. ja 22. mail 1960 toimus Stockholmis pidulik sõpruslepingu 30. aastapäeva tähistamine.

Vilistlaskogu annab Rootsis välja V id rik Saluste ja Rudolf Sõmermaa nimelisi stipendiume. V äga oluliseks suunaks on pärast korp! Ugala taastamist Tartus olnud noore konvendi igakülgne aitamine. Alates 1989. aastast on paljud Rootsi koondise liikmed viibinud kommerssidel ja aas­ tapäevadel Tartus. 1990. aasta kevadel viibis kevadkommersil Stockhol­ mis 15 ugalensist Tartust. Eesti liikmete plaanilised külaskäigud Stock­ holmi on jätkunud ka edaspidi. Liikm eid on Rootsi koondises (nimekirja kuuluvad ka üksikud liikmed teistes riikides) üle poolesaja.

K okkuvõtlikult tuleb märkida, et korporatiivne aade on kodumaast eemal viibivatele ugalensistelc olnud väga südamelähedane ja korporat­ siooni tegutsemine 011 oluliselt aidanud kaasa isamaalise vaimsuse säili­ misele ajal, kui Eestis valitsesid kommunistid. »Ugala« koondiste tegevusel on olnud palju ühisjooni, osaletud on akadeemilises tegevuses ( E K L !) asukohamaades, vä lja on antud kokku kümme numbrit albumit »Ugalensis«, 1963 ilmus mahukas juubelialbum «Korporatsioon Ugala 1 9 1 3 —1963«, sagedaseks on kujunenud väljasõidud üksikute liikmete kodudesse, sideme hoidmine korporatsioon »Tervctiaga«. Samuti on ühesugused olnud koondiste mured - väliseestlaste nooremate põlvkondade võitmine eestlusele, suured vahem aad liikmete vahel, võim aluse puudumine konvendi normaalseks tegevuseks jm. A la ­ tes »Ugala« taastamisest Tartus 1988 on täheldatud mõningast tõusu tege­ vuses, kõigi koondiste liikmeid on viibinud Eestis siinse »Ugala« külalis­ tena. Koondiste ja paljude üksikliikmete toetus on väga palju aidanud korporatsioon »Ugalat« Tartus.

TEGEVU SE TAASTAMINE JA JÄTKAM IN E EESTIS (19 8 8 -19 9 2 ) Sügisel 1987 oli üliõpilaste sõpruskondlik teatritrupp «Tähtvere Stuu­ dio* (sealhulgas viis hilisemat ugalensist) etendanud Tartus näitemängu »Buršide kodune konvent«, kus heideti profaanne pilk poole sajandi tagu­ sesse tudengiellu.

K evadeks 1988 oli ülalmainitud ringis küpsenud idee asutada uus korporatsioon, mis ühendaks bioloogiaüliõpilasi. 2 1. märtsil 1988 toi­ muski »Fratres Naturac« asutamiskoosolek, hulka arvati ka kolm nais­ tudengit. Põhikiri esitati rektorile ja peeti läbirääkim isi korporatsiooni kinnitamiseks. Hangiti korter Tähe 1 8 - 8 , kus praegu asub »Ugala« kon­ vent. Hoolimata ametliku kinnituse puudumisest astuti pidulikult üles bioloogia-geograafiateaduskonna avaaktusel 1. septembril 1988, kandes sini-rohe-valgeid särpe.

10 Spcs palriae

145

Põhikirja täpsustamisel olid juhuse tahtel abiks »Ugiila« vilistlased En del Truus ja Otto Nuut, kes tegid ettepaneku asml.i »l l;>,nla« tegevuse taastamisele Eestis. 17 . oktoobril 1988, pärast iigednt vaidlust, võeti »Ugala« vilistlaste ettepanek vastu. Kiiresti asuti läbirääkimistesse »Ugala« koondisega Rootsis ja saadi ülemaailmse vilistlaskogu toetus. Ü li­ kooli nõukogus kohati esialgu halvasti motiveeritud vastuseisu mõnede professorite poolt, teisel ja põhjalikumalt ettevalmistatud katsel 25. novembril 1988 saadi ülikooli nõukogu toetus.

17 . detsembril 1988 toimus pidulik ülesastumine. I.ipp õnnistati Tartu Pauluse kirikus vii! Johannes Jõgi poolt. Korporatsioon »Ugala« tegevliikmeks võeti kümme ja lihtliikmeks üheksa Tartu Ülikooli üliõpi­ last. Must-sini-valge lipp heisati Kuperjanovi tänava konvendihoonele. »Ugala« sai esimeseks Eestis taas tegevust alustanud korporatsiooniks.

Järgnevas tegevuses on väga olulisel kohal olnud enne 1940. aastat »Ugalasse« astunud liikmed. Nende poolsalajased kooskäimised Eestis muutusid regulaarsemateks 1960. aastatel. Tähistati tähtpäevi, liikmete juubeleid, käidi matustel. Vanad mehed pidasid lauas istudes au sees korporatsiooni kombeid. Peeti aru, korjati liikmemaksu ja tehti v ä lja ­ sõite. Noortele kuulus »vanade olijate« täielik toetus. Praeguseks on vanu vilistlasi jäänud kümmekond. N ad on jõudnud noortele edasi anda '>UgaIa« vaimsuse. Nüüd on küsimus selles, kuidas seda hoida suudetakse.

Praeguseks on »Ugala« liikmete arv ületanud saja piiri. K uldsirklit mustal teklil kannavad esimesed pärastsõjaaegsed kuldrebased - Robert Tomasson ja Meelis Pärtel. Suuremal hulgas saadakse kokku kevad- ja sügiskommerssidel, mil tähistatakse aastapäeva. Traditsioonilistest suveja talvepäevadest võtab osa peamiselt tegevkonvent ja nooremaid vilistlasi.

Taastatud on sidemed korporatsioon »Tervetiaga« Riias ja Turu üli­ õpilaskonnaga, leitud on uusi sõpru Saksam aal ja Skandinaavias. Tartu akadeemilistest organisatsioonidest on kõige lähedasemad suhted Eesti Üliõpilaste Seltsiga.

Praegune »ügala« konvendikorter Tähe 18 - 8 kunagise »ügala« hoone naabruses on olnud oma kitsusele vaatam ata avatud kõigile korpo­ ratsiooniga ühinenutele. Seal on raamatukogu, televiisor, arvuti, »Ugala« uued laulikud, noolemäng, külmutuskapp . . . A ga mis peaasi, alati võib sealt ees leida sõpru ja teisipäeviti toimuvad koosolekud.

17 . novembril 1994 tegi Tartu linnavalitsus otsuse tagastada korpo­ ratsioon »Ugala« vilistlaskogule J . Kuperjanovi 16 asuv m ajavaldus ja krunt. Peamiselt väliskoondiste toetusel on alustatud maja põhjalikku remonti. Projektid on tehtud, tööd ootavad tegemist.

Värvid: sininc-must-roheline

Korporatsiooni »Rotalia« asutasid 19 13 . aastal Peterburi E esti Üliõpilaste Seltsist sisemiste lahkhelide tõttu lahkunud liikmed. N ende eesmärgiks oli luua kindel, tugeva sisekorraga, sõprussidemeid arendav rahvusliku värvinguga organisatsioon. Pärast pikaajalist arutelu jõuti järeldusele, et neile nõudmistele vastab kõige rohkem korporatiivne tudengiühendus.

Olles teadlikud korporatsioonide mõningatest negatiivsetest eluavaldus­ test, leiti siiski, et nullist alustades on uuel korporatsioonil kergem neid pahesid vältida kui vanadel oma traditsioonidest vabaneda.

Eesti mandri läänepoolseima maakonna järgi valiti nimeks «Rota­ lia», et sel moel m ärkida vastupanu ida mõjudele. K una võimudele tuli näidata, et tegu on puhtalt akadeem ilise organisatsiooniga, mis vennastuspõhimõtteid taotledes igasugusest poliitikast kaugel seisab, kasutati kuni 19x4. aastani ametlikes paberites nime Fraternitas Rotalia. V ä rv id võeti eesti loodusest - sinine taevas, must muld ja rohelised aasad, mis tähendavad vastavalt truudust, muresid ja lootust. D eviisiks valiti «Ausus, kindlus, iseteadvus ja ühistunne«, eriti rõhutades ühistunnet.

Rahvusliku vaimu väljendusena sai korporatsiooni lipukirjaks «Eesti­ maa, mu isamaa«. Juristid Robert Treikelder, Otto T ie f ja Jü ri Uluots koostasid esimese põhikirja, üldjoontes tänaseni kehtiva kodukorra autor oli Paul M ägi. A sjaajam ise hõlbustamiseks kinnitati põhikiri ainult Peter­ buri ülikooli juures, mis tähendas, et ametlikult said »Rotalia« liikmeteks olla vaid selles kõrgkoolis õppivad üliõpilased. Tegelikult oli neid kõi­ gest üks kolmandik liikmete üldarvust.

10. novembril, täpselt kuu pärast põhikirja kinnitamist, peeti esi­ mene korraline konvendi koosolek. Sellel osalenud asutajaliikm ed olid Florian E riks (rer. for.), M ihkel Luht (ing .) (laekur), Johannes M asik (matb .), Leo M ägi (rer. for.), Paul M ägi (ing.) (olderman), Johannes Reindorf (m ed), Otto T ie f (iur.) (seenior), D aniel T iks (matb .) (kirja­ toimetaja), Robert Treikelder (iur.) ja Jü ri Uluots (iur.) 29. novembril andsid asutajaliikm ed äsja üüritud konvendikorteris (C !Q !) piduliku vandetõotuse, sel päeval kanti ka esmakordselt «Rotalia« värve.

Esim ene kommerss peeti i. märtsil 19 14 .

»Rotalial« ei läinud korda luua läbikäimist üksikute Peterburi eesti üliõpilasseltsidega, küll aga tehti nendega koostööd tudengkonna ürituste raames, samuti ka kohaliku eesti seltskonna rahvuslikes ja heategevus­ likes üritustes. Head sidemed tekkisid naabruses asuva vene korporat­ siooni »Neo-Rutheniaga«, muude Peterburis tegutsevate korporatsiooni­ dega kontakte ei olnud. »Rotalia« oli üks neist viiest eesti korporatsioonist, kes 2 5 .-2 8 . veebruarini 19 15 . aastal Tartus E K L - i asutamiskoosolekut pidasid ja vastava liidulepingu sõlmisid.

Liikm eskond kasvas aeglaselt kuni 19 16 . aastani, siis katkes juurde­ kasv sõja tõttu. Selleks ajaks oli 8 vilistlasest (vii.), 17 tegevliikmest (t!l!) ja 2 rebasest (reb!) V ene armeesse mobiliseeritud 20 rotalust.

A inuke langenu ja üldse esimene surma läbi lahkunu »Rotalia« perest oli t!l! M ihkel M ats. H aavatuid oli 5. Aum ärke said 5 meest. »Rotalia« tegevus Peterburis kestis kuni 19 17 . aasta lõpuni, mil lik­ videeriti kõik sealsed üliõpilasorganisatsioonid. V aradest õnnestus päästa vaid kaks rapiiri.

Vahepeal loodud eesti rahvuslikud väeosad võimaldasid suuremale osale rotalustest naasta Eestisse, legaalseid ja illegaalseid teid pidi jõud­ sid kodumaale ka ülejäänud. Tegevust otsustati jätkata Tallinnas, kuna sinna oli koondunud »Rotalia« tuumik.

Peatselt alanud Vabadussõda viis mehed jällegi laiali. 25 rotalusest läks vabatahtlikult rindele 18 , ülejäänud olid kas tsiviilteenistuses või tervislikel põhjustel sõjaväkke kõlbmatud. K una enamik rotalusi oli teh­ nilise haridusega, siis teeniti põhiliselt mere- ja suurtükiväes ning soomus­ rongidel. Ju b a sõja algul, 3 1. detsembril, langes t!l! Richard Reiman.

Rindeolude otsesel mõjutusel haigestus t!l! Paul V assil ja suri varsti pärast rahu sõlmimist. Rohkem kaotusi »Rotalias« ei olnud. Vabadussõ­ jas paistis eriti silma t!l! O. T ie f, kes oli lahingutegevuse algusest lõpuni K alevlaste M aleva tegelikuks juhiks. Sädetelegraafiroodu looja ja ülem oli t!l! Friedrich Olbrei. Vabadusristiga autasustati 6 rotalust.

V aatam ata sõjale ei vaibunud konvendi tegevus Tallinnas. 19 19 . aasta algul üüritud C !Q !-s võis sageli kohata kaasvendi. Rahuajal algas aga korporatsiooni liikmete hajumine - kes võttis teenistuskoha, kes asus õpinguid jätkama. Tekkisid probleemid järelkasvuga, kuna Tallinnas puu­ dus kõrgkool. V äljapääs leiti endiste Peterburi üliõpilaste ja vilistlaste koopteerimises. Kõrgem sõjaväeline haridus võrdsustati akadeemilise haridusega. Otsus oli tol ajal eesti üliõpilaskonnas ainulaadne, hiljem asu­ sid sam ale seisukohale ka teised üliõpilasorganisatsioonid.

E K L oli pärasj: »Vironia« ülekolimist muutunud sisuliselt Tartu lii­ duks. Kuna Tallinnas asuva »Rotalia« osavõtt EKL-i tööst oleks jäänud katkendlikuks ja seega EKL-i ettevõtmisi häirivaks, ei vaidlustanud »Rotalia« oma väljaarvamist.

Vaatamata koopteerimistele konvendi tegevus vaibus liikmete vähe­ suse tõttu Tallinnas. »Rotalia« elu juhtimine läks 19 22. aastal loodud vilistlaskogu kätte.

19 23 . aastal avaldas kümmekond Berliini kõrgkoolides õppivat eesti tudengit soovi liituda »Rotaliaga«. Vilistlaskogu andis tol hetkel ainsale Saksam aal tudeerivale tegevliikmele M axim ilian Urikole volituse võtta vastu rebaseid ja lihtliikm eid ja vastavalt kodukorrale neid ka tegevliikmeteks edutada. Märtsikuus said musta tekli pähe esimesed kuus lihtliiget, hiljem lisandus veel neli. Peagi osutus võimalikuks konvendi regist­ reerimine Charlottenburgi Amtsgericht’\s (arvestades Berliini Tehnika­ ülikoolis valitsevat välism aalastevastast meeleolu, oleks kinnitamine üli­ kooli juures kujunenud väga raskeks). »Rotalia« tegutses Berliinis vaid kolm semestrit, kuid kogu korporatsiooni jaoks oli see lühike aeg suure tähtsusega - uuesti algas pärast paariaastast mõõna korp!-i tegevus kõi­ gis ta eluavaldustes, sisendades kodumaal viibijatesse optimismi tuleviku suhtes.

19 23. aasta sügissemestril arutati »Rotalia« vilistlaskogus Tartusse konvendi asutamise võim alusi. Samal ajal pidas grupp põllumajandustea­ duskonna üliõpilasi ja õppejõude koosolekuid oma korp!-i asutamise asjus. Tõenäoliselt tänu algatusrühma liidri, prof. Peeter Kõpu ja Jü ri Uluotsa om avahelistele kontaktidele leidsid üksteist vilistlaskogu ilma konvendita Eestis ja uut korporatsiooni luua soovivad tudengid. A asta lõpul avaldasid viim ased soovi »Rotaliasse« astuda. 24. detsembril võeti vastavalt Berliini konvendi otsusele lihtliikmetena vastu 15 agronoomiatudengit. 24. m ail, päeval, mil Tartu ülikooli valitsus kinnitas »Rotalia« põhikirja, said kõik lihtliikmed värvikandjateks. Juuni alguspäevil saa­ bus Berliinist kiri, milles teatati ametliku tegutsemise lõpetamisest ja asjaajam iste, ülesannete ning varade üleandmisest Tartu konvendile.

Sügissemestriks kuulus »Rotaliasse« 59 liiget, neist 49 asus T allin ­ nas. 19 25. aasta lõpuks tõusis rotaluste arv Tartus 39-ni, seega küllaltki hoogsalt. A astad 19 2 3 - 19 2 6 jäid peaasjalikult asutamisajaks, mille kestel püüti juurdekasvust oma peret kujundada.

1924. aasta sügisel avaldas »Rotalia« soovi taas osa võtta E K L - i töödest ja tegemistest. Formaalsused ei võtnud palju aega, kuna kadu­ nud oli ainuke väljaarvam ise põhjus. Sel ajal oli Tartus peale viie E K L - i kuuluva korp!-i veel vähem alt teist niisama palju iseseisvuse ajal asu­ tatud meeskorporatsiooni. Enam ikul ei läinud korda võita vanemate korp!-ide umbusku ja üleolekut. Loom ulikult tekitas selline suhtumine uutes korp!-ides pahameelt ja põhjustas palju asjatuid ekstsesse. T aasta­ nud oma koha E K L - is , hakkas »Rotalia«, kes pidi Tartus kohanema ja tunnustust võitm a, parandama suhteid väljaspool E K L - i seisvate korp!-idega ja otsima teid vastuolude lahendamiseks. Peatselt jõuti nii kaugele, et 1928. aastal liitus E K L -ig a korp! Revelia ja 1930. aastal korp! Fraternitas Liviensis. Mõlemal korral presideeris E K L - is »Rotalia«.

Alates 1926. aastast hakkas liikmeskond jõudsalt kasvama. 1930. aastal kuulus »Rotaliasse« 172 liiget, neist 70 vilistlast, 71 tcgcvliiget ning 31 rebast ja lihtliiget. J ä rgmistel aastal liitus »Rotaliaga« enamik lik­ videeritavast korp! ^VaBjeatafct^ 1935. ‘aastal inkorporeeriti korp! K aljola.

K iiresti suurenevale konvendile jäi senine C !Q ! Lille tänavas peagi kitsaks ja 19 32. aastal koliti korp! Estonia käest üüritud majja Tähe 29 (praegu Tähe 3). 1936. aastal osteti maja vilistlaskogu poolt päriseks.

Muu tegevuse kõrval ei jäetud unarusse ka sporti. 1930. aastatel saavutas »Rotalia« korduvalt kõrgeid kohti üliõpilaskonna meistrivõist­ lustelt korv- ja võrkpallis, kergejõustikus ja talispordialadel. Kaitseliidu korraldatud iga-aastaste laskevõistluste rändkarika võitmine muutus vahe­ peal suisa meeldivaks traditsiooniks. »Rotalia« moodustas Kaitseliidu Tartu M aleva neljanda malevkonna viienda kompanii.

Ainsana E K L - i korp!-idest oli »Rotalial« osakond välism aal - 1934. aastal asutatud Varssavi osakond. Liikm eid ei olnud palju - nimekirja­ des seisis eri aegadel 4 - 1 1 kaasvenda. Tegevus lõpetati II maailmasõja puhkedes.

Arenesid ka korp!-i välissuhted. 19 33. aastal kirjutasid »Rotalia« ja Helsingi Ülikooli Varsi?iaissuomalaine?i Osakunta (VSO ) alla sõprus­ lepingule. Leedu korp! Fraternitas Baltiensisega tekkinud läbikäimise katkestas okupatsioon enne lepingu sõlmimist.

Tartu ülikooli tehnikateaduskonna reorganiseerimine Tallinna Teh­ nikainstituudiks 1936. aastal võimaldas taastada »Rotalia« tegevuse pea­ linnas. 9. oktoobril registreeriti Tallinna osakond Tehnikainstituudi juu­ res. Koos Tartu ülikooli immatrikuleeritud, kuid Tallinnas elavate rotalustega oli osakonna koosseisus umbes 40 kaasvenda. Novem bris üüriti C !Q ! Mustpeade K lubi majas. Tavaks muutusid coetus’ te vastastikused külaskäigud, kevadkommerss peeti nüüdsest Tallinnas.

Kolm andat korda suurenes E K L jällegi »Rotalia« presideerimise ajal - 1937- aasta kevadel liitus korp! Fraternitas Tartuensis. »Rotalia« poolt töötati välja ka kartell-lepingud korp! W äinla ja korp! Tehnolaga.

Tähistamaks esimese veerandsaja juubelit, anti »Rotaiia« asutamis­ päeval, 10. novembril, »Üliõpilaslehe« numbrina (nr. 9/10) vä lja aastapäevaalbum. Asutajaliikm eid Jüri Uluotsa ja Paul M äge dekoreeriti esi­ meste rotalustena auvärvipaelaga.

1939. aasta talveks kuulus »Rotaliasse« 515 meest, nii et »Rotalia« oli suurim korporatsioon. Pere koosnes 246 vilistlasest, 183 tegevliikmest ja 4 1 rebasest. Juriste ja insenere oli ca 2 5 % , majandusteadlasi ca 1 8 % , põllumajandust õppis ca 1 4 % , metsandust ja arstiteadust ca 5 % - T a l­ linnast, Tartu- ja Viljandim aalt oli pärit 1 3 % igaühest, V algam aalt 9 % , V iru-, Võru- ja H arjum aalt 8 % igaühest, Pärnumaalt 7 % , Läänem aalt ja Tartu linnast võrdselt 4 % , Saare- ja H iium aalt kokku 3 , 5 % rotalusi. Ülejäänud pärinesid väljastpoolt Eestit.

Tartu üliõpilaskonnas kutsuti »Rotaliat« vahel aasides roheliseks korporatsiooniks, põhjuseks ilmselt peale kolmanda värvi - rohelise põllumajandusteaduskonna tudengite suur osakaal.

18. juunil 1940 saabus Tartu linnavalitsusest käsk anda korp!-i maja üle Vene vägedele. Värviesem ed ja tseremooniaatribuudid, samuti ajaloolist võ i kultuurilist väärtust omavad esemed deponeeriti Eesti Rahva Muuseumi, mööbel, raamatukogu ja arhiiv anti üle ülikoolile.

Muu vara peideti vilistlaste juurde. Tegevus jätkus põranda all. K õ ik rebased said värvid , uute liikmete vastuvõtmisest hoiduti ettevaatuse mõttes.

K a Saksa okupatsiooni ajal ei olnud võim alik tegevust avalikult alustada. Viim ane Tartu konvendi seenior Heikki Leesment rentis üli­ koolilt majataguse aia heina- ja kapsamaaks. Seal käidi niisama koos ning õpetati üheksale uuele rebasele kodukorda ja traditsioone. »Rotalia« on ilmselt ainuke üliõpilasorganisatsioon (või üks vähestest), kes jätkas sel ajal noorliikmete vastuvõttu.

Soome põgenes üle veerandsaja rotaluse, kellest enamik võitles 200. jalaväerügemendi ridades. T !l! Endel Toigeri innukal organiseerimisel asutati »Rotalia« Soome koondis, mis 1944. aastal muutus Helsingi osa­ konnaks. O saleti V S O aastapäevapidustustel, rindel võeti vastu uusi rebaseid. A prillis langes t!l! K alju Põdersoo, teadmata kadunuks jäi reb!

Venda K ask. K u i augusti keskel algas eesti rügemendi kodumaale saat­ mine, valis selle tee suurem osa rotalusi. Võitlustes Eestis langes t!l!

Endel Lalli.

V abasse maailma pääses ainult 195 kaasvenda, neist 109 Saksa­ maale ja 82 Rootsi.

Saksamaal asuti laiali umbes 20 põgenikelaagris, mis loomulikult raskendas ühist tegevust. Suurimates rotaluste kogunemispaikades Augsburgis ja Geislingenis hakati varsti uusi liikmeid vastu võtma (kokku 33). »Rotalia« koondis Saksamaal oli tegev aastatel 19 4 6 -19 5 2 , konvent Erlangeni Ülikooli juures 19 4 7 -19 5 0 . Likvideerum ise põhjuseks oli pidev väljaränne peamiselt U SA -sse ja Kanadasse. Praegu elab Saksamaal kõi­ gest mõni rotalus.

1946. aastal moodustati »Rotalia« koondis Rootsis, lühikest aega eksisteerisid konvendid Lundis ja Göteborgis. »Rotalia« initsiatiivil kut­ suti ellu professor Jü ri Uluotsa nimeline stipendiumifond, millega liitus hiljem 20 eesti üliõpilasorganisatsiooni. Rootsi koondise üks tähtsamaid ülesandeid oli ühenduse pidamine V SO -ga. E rin evalt enamikust Soome osakunta dest, kes katkestasid sidemed paguluses viibivate sõpruslepinglastega, jätkas V S O vaatam ata survele lepingu täitmist. Rootsi koondise algatusel sõlmis vilistlaskogu sõpruslepingu Turu Ü likooli V SO -ga.

Praegu elab Rootsis 66 rotalust.

U SA -sse koondunud rotalused asutasid 1949. aastal N ew Y o rgi koondise. 19 5 6 -19 7 9 tegutsesid eraldi konvent ja vilistlaskogu (s. t.

struktuur oli sarnane Eesti Vabariigi aegsega). N ew Y orgi konvendi algatusel sõlmiti 1976. aastal kartell-leping läti korp! Lettgalliaga. Samuti N ew Y orgi koondise algatusel hakkas ilmuma »Rotalia« ülemaailmne internne ajakiri »Meie Side«. Lühikest aega tegutses koondis Chicagos.

1960 moodustati Los Angclese, 1962 Seattle’ i, 1982. aastal Washingtoni koondis varem tegutsenud Baltim ore-W ashington-W ilm ingtoni koondise asemele. Praegu elab U SA -s 145 rotalust.

1950. aastal organiseeriti »RotaIia« koondis Kanadas allkoondisega M ontrealis. Nagu U SA -ski eraldati konvent ja vilistlaskogu. 1959. aastal loodi Vancouveri osakond. 1962. aastal osteti enesele Torontos ruumikas maja. 1979. aastal liituti taas koondiseks. Praegu elab Kanadas 162 rota­ lust, neist 120 Torontos. »Rotalia« koondis A ustraalias loodi 19 53. aastal nelja liikme poolt.

1986. aastal see likvideerus liikmete vähesuse tõttu, praegu elab Rohe­ lisel M andril kõigest kuus rotalust. »Rotalia« koordineeriv keskus on Ülemaailmne Vilistlaskogu, mille juhatus vahetub eri koondiste vahel.

Paguluses on »Rotalia« annetanud auvärvipaelu teenekatele vilistlastele Peeter Kõpule, M ihkel Luhtile, Abel Käbinale (1924. aastal esi­ mene Tartu konvendi seenior), Artur Lossmanile (esimene vilistlane), Ernst V ilvalile, Vam bola Klaurenile ja Helmut Suursöödile.

Kodum aale jäänute vaheline side oli üpris tihe, väikestes gruppides tähistati korp!-i aastapäevi ja peeti isegi kommersse. 1988. aastal sai tänu vabanevatele oludele võimalikuks tegevuse taastamine. 30. detsembril registreeriti korp! Rotalia taas T R Ü juures. Mõned päevad hiljem kin­ nitati ka Tallinna osakond T P I ja T P e d l juures. 26. aprillil anti esma­ kordselt pärast 50-aastast vaheaega Eestim aal noortele tudengeile õigus kanda »Rotalia« värve. M ais peeti esimene legaalne kommerss pärast oku­ patsiooni algust. 19 9 1. aasta sügissemestril oli nimekirjades 72 vilistlast, 45 tegevliiget ja 42 rebast (tegevliikmed ja rebased koos Tallinna osa­ konnaga).

Alates 1993. aasta sügisest on kogu Tartu konvendihoone, mis asub aadressil Tähe 3, taas korp! Rotalia valduses.

1996. aasta veebruaris kuulus Tartu konventi 32 tegevliiget, 39 rebast ja 36 vilistlast. Tallinna koondises oli 1995. aastal 6 1 tegevliiget, 17 rebast, 5 lihtliiget ja 44 vilistlast.

D R E D E , H E R B E R T . 25. 04. 1888 Püssi vald (v.)

6. 10. 1942 Norilsk.

Sõjaväelane, 1935 kindralmajor. Haridus (H .): 1910 Mihhaili suurtükiväckool; 1929 Ecolc Supericurc de Gucrrc. Teenistus (T .): suurtükiväe inspektor, K S K lektor, 1934 Tallinna garnisoni ülem. Sõjaajalugu, strateegia. VR 1/2. Repres­ seeritud 1941.

JA A K S O N , A L E K S A N D E R . 29. os. 1892 - 2. 10. 1942 Kirov. Sõjaväelane, 1940 kindralmajor. H .: 19 13 Tartu Õpetajate Seminar, 19 2; K S K , 1927 Ecolc Supericurc dc Gucrrc, 1936 TÜ inr. T .: sõjaväe ühendatud õppeasutuste abi ja 1933 ülem, 1936 haridusminister, 1939 sõjavägede staabiülem. V R 1/5. Rep­ resseeritud 1940.

K Õ PP, P E E T E R . 3. 04. 1888 Kärstna v. - 20. oS. 1960 Chicago. H .: Königs­ bergi Ülikool agr. 1914, Helsinki Ülikool 19 21. T .: TÜ agraarökonoomia prof.

1928— 1944, 19 2 1-19 4 0 A PS esimees, Riigimajandusnõukogu liige 19 35; Rah­ vuskogu. Uurimused, artiklid.

R E E K , N IK O L A I. 1. 02. 1980 Uuemõisa v. - 8. 05. 1942 Solikamsk. Sõja­ väelane, 1926 kindralmajor, 1938 kindralleitnant. H.: Tšugajevi sõjakool 1910, Nikolai kindralstaabi akadeemia 19 17. PK S. T . : Kindralstaabi kursuste juha­ taja, 19 27-1928 ja 1939 sõjaminister, 19 34-1938 sõjaministri abi. V R 1/2 V R II/2 V R II/3. Represseeritud 1940.

T A M M E L O , IL M A R . 25. filosoof. H .: T Ü iur. 1936, vardi, Oxfordi, Columbia, õigusfilosoofia prof. 1973;

02. 19 17 Narva - 8. oz. 1982 Sydney. Jurist, õigusMarburgi Ülikool dr. iur. 1947. T . : külalisprof. HarSaarimaa, Brüsseli, Kcio ülikoolis, Salzburgi Ülikooli Bologna ülikooli dr. hon. causa. Uurimused, artiklid.

T E E M A N T , JA A N . 24. 09. 1872 Paatsalu v. - 1941 ? Advokaat, riigitegelane.

H .: Peterburi ülikooli iur. 1914. T . : Riigikogu II, III, IV , riigivanem 1925 — 1927, 1932. Eesti Maanõukogu Liige, TÜ dr. iur. hon. causa. Represseeritud 1940.

T IE F , O TTO . 14. .08. 1889 Rapla - 5. 03. 1976 Ahja. Jurist, riigitegelane.

Peterburi Ülikool iur. 19x6, TÜ iur. 1920. T .: III Riigikogu, töö ja hoolekande ja kohtuminister 19 26 -19 27, peaministri asetäitja 19 4 1-19 4 4 . Represseeritud 1940.

U LU O TS, JÜ R I. 13. 01. 1890 Kirbla - 9. 0 1. 1945 Stockholm. Õppejõud, riigitegelane. H .: Peterburi ülikool iur. 1915. T .: TÜ rooma õiguse dots., Eesti­ maa õiguse ajaloo prof. 1924-1944. Õigusteaduskonna dekaan, TÜ prorektor.

Dr. iur. hon. c., E T A liige. Asutav Kogu, I, II, IV Riigikogu, Rahvuskogu, Riigivolikogu esimees 19 38-1939 , peaminister 1939-1940, peaminister presi­ dendi ülesannetes 1940-1944. Põllumeeste erakonna liider. Uurimused, artiklid.

KO RPORATSIO O N «FRATERNITAS LIVIENSIS“ Värvid: violett-roheline-valge

Aastail 19 0 7 - 19 13 tekkis Tartu ülikooli juurde mitmeid uusi üli­ õpilasorganisatsioone. Nende tekkepõhjusteks olid eesti üliõpilaste suur juurdekasv ja ärganud eestlus, eriti nooreestlus, mis innustas tungi ise­ tegevusele ja enesemääramisele tolleaegse võõrrahvusliku surve all. Tartu ülikoolis valitses neil aegadel hoopis erilaadne vaim ja üliõpilaspere oli kirju ning rahvusvahelise ilmega. Niisam a mitmekesised olid ka vaated ja mõtted. Silmatorkav oli killustumine kitsamatesse ringidesse, mida põhjustasid kas ühised õpingud, m aailm avaade, aated, rahvuslus, kutseala või muud asjaolud. Üks selliseid ringe oli ka nende üliõpilaste rühm, kes tahtis asutada korporatsioon «Fraternitas Liviensist«.

Soov alal hoida rahvuslust, vaim uvabadust ja tahe oma kutsealal kõrgele tasemele jõuda sundisid ka rohuteadust õppijaid koonduma. Ü hi­ sed õpingud ja ühised kutsealased mured tegid liidu tugevaks. K äid i koos, peeti nalja- ja õlleõhtuid. N eil koosviibimistel tekkis mõte asutada erialane meesorganisatsioon. Eeskujuks olid varem tekkinud ja jõudsalt arenevad eesti üliõpilasorganisatsioonid. Ühel järjekordsel koosviibimisel peeti rohuteadust õppijate eestlaste koosolek, kus koostati tegevuskava ja valiti ajutine juhatus (esimees J. Mõistus, abiesimees Sulg ja kirjatoime­ taja N. M ihkelson), kelle ülesandeks jäi koostada põhikiri ja palvekiri, täita kõik vajalikud formaalsused ja nõutada tegutsemisluba.

V alitud juhatus esitas 19 12 . aastal Tartu ülikooli rektorile kinnita­ miseks rohuteadust õppivate eestlaste allkirjadega põhikirja, mille alusel taheti asutada erialalist meesorganisatsiooni.

Registreerimiseks esitatud organisatsiooni põhialused olid järgmised: 1) eesmärk - koondada kõik eesti soost rohuteadlased ühiseks pereks ja hoida neid valgum ast samalaadsetesse, võõrrahvuslikesse orga­ nisatsioonidesse; 2) ülesanne - teha kõik selleks, et eesti rohuteadlasel oleks vääri­ line seisund oma maa apteegi ja rohuteaduse alal, et olla samaväärne võõrrahvusest põlvnevate rohuteadlastega; 3) koondumisvorm - rajada organisatsioon korporatiivsele maailma­

vaatele, mis annaks võimaluse arendada individuaalsust, kuid samaaeg­ selt ka võimsat ühistunnet; 4) põhimõtted - vennalik läbisaamine, vastastikune üksteise hinda­ mine, solidaarsuse edendamine, ausameelsusc ja hoolsuse kasvatamine ning isamaa-armastus; 5) nimi - «Fraternitas Liviensis«, pikkade vaidluste tulemus, mille

eeskujuks oli varem tegutsenud »Fraternitas Viliensis« ja asjaolu, et ena­ mik asutajaid oli pärit Liivimaalt. Ristiisaks oli A. Rosenberg; 6) värvid - violett-roheline-valge. V ärvide kombinatsiooni koosta­ misel mängis tähtsat osa värvide rõõmsailmelisus. V ärvid e tähendused: violett - rõõm, roheline - lootus, valge - rahu. Kombinatsiooni koosta­ sid A . Palis ja N . M ihkelson; 7) välism ärgid - peakate ja värvipael violett-roheline-valge kombi­ natsioonis.

Vastust andis oodata ja see oli mitmekordsete järelepärim iste ning pika ootamise peale eitav. Äraütlem ist ei põhjendatud. Hiljem seletati, et asutatava organisatsiooni nimekirjas olevatest isikutest polevat mõned tasunud oma õppemaksu, teised olevat juba ülikooli lõpetanuks tunnista­ tud jne. Tõenäoliselt keelduti organisatsiooni registreerimast põhjusel, et eesti rohuteadlaste tihedat organiseerumist ei peetud tolleaegse haridus­ poliitika seisukohalt kuigi soovitavaks.

V eel kord katsetati 19 13 . aasta sügissemestril. Eestvedajaiks olid küll uued mehed, aga mõte ja eesmärk jäid endiseks. Siin tuleb mainida D . Lipsonit, kes tol ajal oli kogu ettevõtmise eesotsas (suri 1928. aas­ tal vilistlasena). Vastus saabus märksa kiiremini, kuid oli jälle eitav.

Sellega katkes esimene periood korp! Fraternitas Liviensise a ja ­ loos. Järgnev m aaailmasõda lõi segamini kogu akadeem ilise elu ja tege­ vuse. Nõnda katkes side ka korp! Fraternitas Liviensise mõttekandjate vahel tükiks ajaks.

A astaid väldanud maailmasõja lõpul leidsid uute vabam ate aegade saabudes uuesti kontakti ka korp! Fraternitas Liviensise asutamismõtte kandjad. K uigi varasem ad katsed olid ebaõnnestunud, otsustati siiski uuesti proovida.

Energiliselt asusid asja etteotsa tol ajal rohuteadust õppivad J. Pertens, H. Sang jt.

Endiste eeskujul koostati uus põhikiri ja palvekiri ning esitati vas­ tavatele instantsidele loa saamiseks. E t ettevõte ei äparduks, selleks sõi­ tis H. Sang isiklikult Peterburi, palvekiri taskus. K õigi püüdluste tulemu­ sena saadi 17 . detsembril 19 17 haridusministrilt ülikooli rektori kaudu luba. M õte oli saanud teoks. Erialane meesüliõpilaste organisatsioon võis alustada tegutsemist.

5. jaanuaril 19 18 peeti vormiline asutamiskoosolek, millest võtsid osa Tartu ülikoolis rohuteadust õppivad noormehed Johannes Pertens, Hans Sang, Arm and Sild, Juhan Teder, Robert Koger, Peeter Jä r v ja

R udolf Hiir. V aliti korporatsiooni esimene juhatus järgmises koosseisus: esimees J . Pertens, abiesimees H. Sang, kirjatoimetaja A . Sild. Sama koosolek otsustas omaks võtta kõik 19 12 . aasta põhimõtted. Avam ispäevaks määrati 15 . jaanuar 19 18 .

Küm ne päeva jooksul muretseti korter, mööbel, ajutine vapp ja muud hädavajalikud esemed. 15. jaanuaril 19 18 peeti kutsutud külaliste ja esindajate osavõtul avaaktus ja heisati esmakordselt oma värvidega lipp. Organisatsiooni esimene korter asus Küütri tänavas.

Asutatud organisatsiooni üldine eesmärk ja põhimõtted olid samad, mis olid üles seatud juba 19 12 . aastal. Nendele lisati veel järgmised: 1) korporatsioon taotleb oma tegevuses apoliitilist põhimõtet, kuid on sealjuures alati valmis astuma vastu võõra võimu ja vaimu sissetungi­ misele; 2) korporatsioon tahab iseseisvalt rajada ja juhtida oma tegevust, ei kavatse end mingil moel segada ükskõik millise organisatsiooni siseasja­ desse, kuid ei luba ka ühelgi teisel organisatsioonil suruda peale endale võõraid ideid ja võõrast tahet, vaid korraldab, juhib ja valitseb end ise; 3) korporatsioon püüab koondunud liikmeid kasvatada tublideks, mitmekülgselt arenenud isiksusteks, kellel oleks isamaaline meelsus, v a ja ­ lik seltskondlik käitumine ja tarvilik hariduslik tase oma kutsealal.

„ Koostati korporatsiooni kodukord, mis pidi põhikirja täiendusena andma täpsemaid juhtnööre organisatsiooni liikmeile. Põhkiri tuli koos­ tada venekeelsena, kodukord oli aga eesti keeles.

E esti keel valitses ka organisatsiooni muudes eluavaldustes. Jä rg ­ mise ülesandena sisustati konvendi korter, mis pidi saama teiseks koduks igale liikmele. Pidevalt jätkati ka mõttekaaslaste koondamist. Semestri lõpus, 5. mail 19 18 , peeti korporatsiooni esimene kommerss 22 liikme osavõtul.

K u i korporatsiooni avam ise ajal asuti veel vabariikliku Venemaa pinnal, siis 24. veebruaril 19 18 elati juba E esti V abariigis, päev hiljem aga Saksa okupatsioonivõimude raudse rusika ja sama aasta lõpul enam­ liku vägivalla all. See kõik mõjutas verivärske üliõpilasorganisatsiooni elu ja tegevust. Rahvuslikul alusel seistes polnud võim alik jääda passiiv­ seks tolleaegsetes üritustes, nagu saksa ülikooli boikoteerimine ja hiljem E esti Vabadussõda. Koos teiste eesti organisatsioonidega kirjutati alla protestile ja keelati oma liikmetel osavõtt saksa ülikooli õppetööst. Koos teistega mindi rindele, et astuda vastu idast läände valguvale punasele laviinile.

See. kõik pani siseelu täielikult seisma. Loovutati isegi organisat­ siooni korter, et vältida kulusid, sisustus anti ühe Tartus elava liikme hoolde ja jäädi ootama paremaid aegu.

E esti iseseisvuse ja Eesti Vabariigi tõsiasjaks saamisega loodi ka E esti Vabariigi Tartu Ülikool. 5. detsembril 19 19 registreeriti kä' korpi Fraternitas Liviensis Tartu Ülikooli juures.

5. septembril 1920 kogunesid korp! Fraternitas Liviensise liikmed ühe kaasvõitleja korterisse, kus peeti esimene koosolek pärast mitmesemestrilist vaheaega.

Organisatsioonile muretseti korter K arlova tänav 28 ja asuti elus­ tama vaibunud tegevust. Peamine rõhk otsustati panna sisemise elu kor­ raldamisele, kuid jõudumööda taheti kaasa lüüa ka välistes üritustes.

Siseelus arendati füüsilist vastupidavust vehklemise ja võimlemise näol; harrastati laulu; seati sisse kohustuslik referaatide esitamine (iga liige pidi koostama vähem alt ühe referaadi); soetati raamatukogu, mille tarvis iga organisatsiooni liige pidi tasuma teatud kindla summa.

K u i korporatsioon loodi, siis lepiti algul lihtsa väikese vapiga, mis kujutas enesest värvikilpi kahe lipuga. Uue, suure ja täielikuma vapi muretsemiseks moodustati komisjon juba algaastail. E n t asi hakkas pai­ gast nihkuma alles 1924. aasta teisel semestril. Kuulutati välja vapi kavandite võistlus. Vastuvõetavaks osutus korporatsiooni liikme Boris M irovi esitatu. Uus vapp püüti teha võim alikult omapärane, välditi rüütliaja sugemeid. 30. jaanuaril 1926, korporatsiooni aastapäeval, avati uus vapp, millesse oli koondatud ühiseks tervikuks korporatsiooni aade ja põhimõtted: vendlus, ausus, hoolsus. Vendlust sümboliseerib kett, millel seitse lüli (asutajaliikmete arv), ausust päike ja hoolsust sipelgad. N ii­ sama kindel, kui oli seitsme liikme liit, niisama ausalt, kui käib päike oma igapäevast teed, ja niisama hoolsalt, kui teevad sipelgad oma kodu ülesehitavat tööd, olgu iga korp! Fraternitas Liviensise liige oma väike­ ses peres, ühiskonnas, rahvas ja eraelus.

Umbes samal ajal telliti ka korporatsiooni lipulaul. Korporatsiooni liikme J. V ild i energilisel kaasabil kirjutas luuletaja P. G rünfeldt sõnad ja helilooja T . Vettik viisi.

Pärast kommunistlikku mässukatset 1. detsembril 1924 astuti Kaitseliitu selleks, et teostada omakaitset. Tartu linna Kaitseliidu ülema korraldusel jäeti korp! Fraternitas Liviensise liikmete valve alla linna elektrijaam , kus peeti järjekindlat valvekorda hädaohu likvidee­ rimiseni.

Oluline sündmus korporatsiooni ajaloos oli kartell-lepingu sõlmimine Eesti Korporatsioonide Liiduga. K uigi omavahel tunnistati aumõistet ja auvahekordade lahendamist kindlate reeglite järgi, sõlmiti kindlama sideme loomiseks 4. mail 1925 kartell-leping.

Põletavaim aks küsimuseks kujunes korporatsiooni põhikirja muut­ mine. Olles asutatud puht erialase organisatsioonina, võisid korp! F ra ­ ternitas Liviensise liikmeiks astuda vaid rohuteadlased ja rohutcaduse üliõpilased. See piiras liigselt korporatsiooni edukat arenemist ja taotles liiga ühekülgseid sihte. Pealegi tuli ette, et organisatsiooni liige, kes pike­ mat aega võtnud osa korporatsiooni elust, oli teaduskonda vahetades sun­ nitud liikmeskonnast lahkuma. Pikkade arutluste tulemusena muudeti 4. oktoobril 1925 põhikirja nii, et see võim aldas astuda korporatsiooni

I "i.i il

konnnst.

r.niii ülikooli ccsti soost meesüliõpilastel, olenemata

teadus-

Paralleelselt arenes igapäevane elu kõigi oma mitmekesiste eluaval­ dustega nii sise- kui välistegevuses. 1925. aasta lõpuks oli korporatsiooni liikmeskond kasvanud 77-ni, neist vilistlasi 42 ja konvendi liikmeid 35.

Organisatsiooni üldiimeliseks muutumisega mitmekesistus liikmes­ konna koosseis, süvenesid sidemed ja laienes tegevus. Mitmete huvialade kokkupuutumine arendas siseelu ja sundis tegema ümberkorraldusi palju­ des varasemates tõekspidamistes. K ui eelmisel perioodil oli põhisuund koL-poratsiooni siseelu ilmestamine, siis edaspidi pöörati sügavamat tähe­ lepanu väliselulistele probleemidele ja ühistele ettevõtmistele teiste orga­ nisatsioonidega.

Siseelus algas huvialade arendamine. Tekkisid orkester ja laulukoor, mitmesugused spordimeeskonnad, näiteks jalgpalli-, võrkpalli- ja korvpallivõistkond. Võeti osa võistlustest ja saavutati häid tulemusi. Harras­ tati tennist.

Akadeemilise töö kõrval võeti järjekindlalt ja edukalt osa ülikooli iga-aastasest auhinnatööde võistlusest. Sealjuures jätkus igapäevatöö ka organisatsiooni sees.

Pärast viieaastast kartell-lepingut E esti Korporatsioonide Liiduga (E K L ) kandideeris korporatsioon 1930. aastal E K L - i liikmeks ja võeti vastu 28. novembril 1930.

Tähtis sündmus korporatsiooni tolle aja elus oli sõpruslepingu sõl­ mimine Keskisuomalainen Osakuntaga. Sõprussuhete pioneerideks olid ksv! E . Elm an (stipendiaadina Soomes 1934. aasta suvel) ja ksv!

A . M ägi (19 35 . aasta suvel). M õlemad peatusid Soomes olles Keskisuomalainen Osakunta juures ja siit tekkiski tihedam kontakt kahe vennas­ rahva üliõpilasorganisatsiooni vahel, mis viis sõpruslepingu sõlmimiseni.

19 35. aasta kevadsemestril tehti otsus ja 10. novembril 1935 kirjutati lepingule alla.

K u i organisatsioon alustas tegevust, siis koosnes ta vaid konvendist.

Aastatega kasvas vilistlaste arv ja 19 2 1. aastal asutati konvendi juurde vilistlaskogu. Hiljem registreeriti vilistlaskogu Siseministeeriumis ja ta tegutses edasi juriidilise isikuna.

Tehnikateaduskonna Tartust Tallinna viim isega ja Tallinna Tehni­ kainstituudi asutamisega siirdus Tallinnasse õpinguid jätkama palju korp!

Fraternitas Liviensise liikmeid. Nende eestvõttel tekkis Tallinna Tehnika­ instituudi juurde korp! Fraternitas Liviensise konvent.

Suurejooneliselt korraldatud ja hästi läbiviidud 20. aastapäeva pidustustele järgnev aeg oli tulvil hoogsat ja edukat tegevust. K onven­ did Tartus ja Tallinnas koondasid noori - liitujaid oli palju. 1938. aasta teise semestri nimekirjas oli 106 vilistlast, 1 1 3 tegevliiget, 22 üliõpilasvilistlast ja 22 noorliiget - kokku 263 liiget. 16. juuniks 1940 oli see arv kasvanud kolmesajani.

Sel ajajärgul oli suur S O O V oma maja muretseda, kuna üürimaja jäi kitsaks üha kasvavale liikmeskonnale ja laienevale tegevusele. Selleks otsiti sobiv koht ja osteti majaplats Lossi tänavale Inglisillast linna poole, Toomemäe kõrge müüri varju otse Tähetorni all asuvale mäeservale.

Koguti hoolega raha ja hellitati lootust olla peatselt oma kodus.

E K L - i tööst võeti osa võrdõiguslikuna ja võrdvõimelisena kõigis tema eluavaldustes. N iisam a aktiivselt osaleti ka üliõpilaskonna töös ja tegevuses valitud esindajate kaudu. 1939. aastal valiti üliõpilaskonna esi­ meheks frater livicnsis J. Koort. Esm akordselt valiti ü l i õ p i l a s k o n n a esi­ meheks korporant väljastpoolt E K L - i asutanud korporatsioone. See sea­ dis »Fraternitas Liviensise« avaliku elu fookusse ja esitas uusi kohustusi.

Saatuse tahtel tuli etendada hoopis erakorralist osa erakorraliste sünd­ muste käigus, mis mõjutasid Eesti ühiskonda 1940. aastal. Tartu ülikoolivalitsus tagandati ametist ilma mingi seadusliku aluseta. Suleti üliõpilas­ kond ja üliõpilaskonvendid. Üle tuli anda kõik varad, dokumendid, rek­ visiidid, ürikud ja mälestusesemed. Selle kõige korraldamisel kogu üli­ õpilaskondliku elu ulatuses tuli tegelda «Fraternitas Liviensisek eriti.

Tegevus jätkus siiski konspiratiivselt: peeti koosolekuid ja nõupidamisi.

Läbirääkim iste tulemusena saavutati kokkulepe, mis võim aldas paigu­ tada vapid, lipud, ürikud, rekvisiidid ja mälestusemed E esti R ahva Muuseumi. Vägivallavõim tegutses raudse järjekindlusega. Öö-öölt kadus eesti mehi ja naisi, nende seas ka frater liviensiseid. Arreteerim ised, küüditamised ja mobilisatsioon viisid teadmatusse ligikaudu ühe kol­ mandiku «Fraternitas Liviensise« perest ja väheste edasise saatuse kohta on andmeid.

Saksa okupatsiooni aeg lõi küll veidi avaram aid võim alusi, vähe­ malt näiliselt polnud terrorivõimu ja inimestel leidus nagu enam julgust.

Ometi ei loonud see erilisi võimalusi tegutsemiseks, pealegi olid liikle­ misolud minimaalsed. Tähtsaim ettevõtmine sel ajal oli kommerss Tallin ­ nas v ii! Otto Kieseli ettevõtmisel Pedagoogiumi ruumes, millest vaata­ mata erakordsele olukorrale ja rasketele liiklusoludele võttis osa 43 fra­ ter liviensist. Kokkutulek oli ületamatu oma hoogsuses ja uljuses. Oleks nagu aim atud: see on viim ane «Fraternitas Liviensise kokkutulek vaba E esti pinnal.

1944. aastal lahkus Eestist umbes 11 0 frater liviensist, neist kolm­ kümmend Rootsi ja ligikaudu kaheksakümmend Saksamaale. K s v ! Juhan Piankeni mälestustest võib järeldada, et koht, kus sündis korp! Frater­ nitas Liviensis võõrsil, oli Geislingen - «eestlaste suurlinn Saksamaal«.

Seal peeti 1946. aasta jaanuaris ka esimene aastapäev võõrsil. Samuti oli Geislingen stardipaigaks, kust mõne aasta pärast igasse maailma­ kaarde edasi rännati. Saksamaal jõuti aga vastu võtta ka üks selline otsus, mis hiljem tuli kehtetuks tunnistada. N im elt mitte võtta uusi liikmeid mujalt kui ainult kaasvendade järglaste seast.

A astatel 19 4 9 - 19 5 1 lahkus Saksamaalt enamik sealseid vendluspere

liikmeid. Enim mindi U SA -sse (37 liiget), K anadasse läks 14, A ustraa­ liasse samuti 14 ja Inglismaale 5 fraterit.

Rootsi läinud kolmekümnest kaasvennast rändas »scgastel aastatel« ( 19 5 0 - 19 5 2 ) Kanadasse seitse liiget ja kaks isegi Lõuna-Aafrikasse.

Pärast pikki rännakuid otsisid aga fraterid jälle üksteist üles ja asu­ tasid korp! Fraternitas Liviensise koondised mitmel maal. Vaatamata elu­ raskustele, nagu võõras keel, igapäevase leiva teenimine, peavarju otsi­ mine jne., jätkus liviensistel siiski aega ka omavahel kokku saada ja mitmesuguseid üritusigi korraldada.

K õige jõulisem väliskoondis on U SA -s. Selle asutamisajaks loetakse 1950. aastat. Praeguse U S A koondise, ühtlasi Esinduskoondise Võõrsil esimees on auvil! Victor N igol. U S A koondise tegevus kulgeb rahulikku rada. Peetakse ametlikke ja perekondlikke kokkutulekuid, suvepäevi, kommerssc jne. Hiilgeaegadel oli U SA koondises 6 1 aktiivset liiget.

Nüüdseks on see arv peaaegu poole võrra väiksem (30 -4 0 ), kuigi võe­ takse vastu ka uusi liikmeid väljastpoolt frater liviensiste suguvõsasid (tühistati Saksamaal vastuvõetud otsus). Tähelepanuväärne on fakt, et kunagise »farmatseutide konvendi« koosseis U SA -s jaguneb teaduskon­ dade järgi hoopis selliselt: insenere 13 , majandusteadlasi 6, arste 4, farmatseute 4 ning veel mõned väiksem a arvuga teaduskonnad.

K o rp! Fraternitas Liviensise Kanada koondis sündis 19 5 1. aasta alguses. Praeguseks on liikmeid umbes 15 . Vaatam ata liikmete kahane­ vale arvule, ei jäeta vahele ühtegi üritust. Üheskoos tähistatakse ka kõiki sünnipäevi, mis tavaliselt toimuvad K an ad a looduskaunites kohtades.

K an ad a koondises on ka üks teenekaid liikmeid - H arry Pärkm a (sünd. 1907), kes on ajakirja »Fraternitas« tegevtoimetaja.

K o rp! Fraternitas Liviensise A ustraalia koondis sai alguse 19 53. aasta augustis. Praeguseks on liikmete arv kahanenud neljateistkümnelt kuuele. K a kokku saadakse Austraalias harvemini kui U SA -s või K a n a ­ das. Siiski peab märkima, et allesjäänud kaasvennad on aktiivsed, vaata­ mata aastatele, mis nende turjal. Heaks näiteks on auvil! doktor Hugo Salasoo, kes oli Eesti A rh iivi Austraalias (E A A ) asutaja ja arhivaar.

E A A sisaldab 12 miljonit tööd 46 erinevas keeles.

»Fraternitas Liviensis« alustas Rootsis oma tegevust neljakümnen­ date aastate lõpul. Keskuseks on Stockholm. Algaastate aktiivne tegevus on vähenenud, sest paljud liikmed siirdusid Ameerikasse ja Kanadasse.

Praegu on Rootsis liikmeid kümmekond. Koondis tegutseb peamiselt pere­ kondlikul pinnal läbikäimise näol.

Suhted Keskisuomalainen Osakunta’ga olid kuni 1960. aastateni tihedad ja soojad. Hiljem, president Kekkose salajase käsu tõttu, tuli suhted ametlikult katkestada.

Eestisse jäi pärast Teist maailmasõda kaks kolmandikku frater liviensiseid. Neist pooled läksid kaduma Venemaa avarustes, kuhu nad

vägivaldselt oli viidud. Nendest, kes Siberist tagasi tulid jn ki• imekom bei Eestisse jäid, on praeguseks veel elujõus ligikaudu kolmkümmend meest.

1988. aasta emotsionaalsed puhangud äratasid uuesti ellu ka üliõpi lased. A asta lõpuks hakkas kerkima ja jõudu koguma laine, mille hnr jal taastasid oma tegevuse paljud Eesti Vabariigi päevil tegutsenud iili õpilasorganisatsioonid.

N ii nagu see oli 19 12 . aastal, kui «Fraternitas Liviensiseo loojaiks olid farmaatsia üliõpilased, juhtus see ka nüüd. Esim esed organisatsiooni loomise mõtted tekkisid novembris 1988, kuid jäid teostamata. Uuesti muutus mõte farm aatsia meesüliõpilaste seas aktuaalseks detsembri algus­ päevil, kui avalikkuse ette oli astunud E Ü S ja oli kuulda korporatsioon »Ugala« kinnitamisest ülikooli nõukogus. Organisatsiooni loomise eest­ vedajaks oli ksv! Ja a k Koppel. Kuna enamik farm aatsia üliõpilasi on tänapäeval aga õrnema soo esindajad, siis tekkis algselt mõte, et tuleb luua segaorganisatsioon.

Korporatsioonist selgema pildi saamiseks kohtuti mitmete organi­ satsiooni vilistlastega, nagu Boris Luik, E ed a Kook, G u stav Pukk. Pärast neid kohtumisi jõuti veendumusele, et taastatakse korporatsioon «Fraternitas Liviensis« ja mitte ainult farmatseutide organisatsioonina, vaid eri­ nevate erialade meesüliõpilasi koondavana.

Taastamiskoosolek tuli kokku 29. detsembril 1988 ksv! Eston

Krooni kodus Peetri tänavas. Kohal oli kuus üliõpilast, viis neist - Jaak Koppel, Peeter Pärn, Eston Kroon, Andres Kaup ja Harry Maar - far­ maatsia erialalt, kuues - Alar Sepp - oli meditsiinitudeng. Temal oli juba siis mõte taastada korp! Sakala tegevus ja nii hiljem juhtuski.

Kuna üldine pind arenguks oli soodus, siis liitus organisatsiooniga esimese kuu jooksul palju huvilisi. 28. jaanuaril 1989 tähistati Tallinnas Nõmm e Kultuurim ajas koos vilistlastega korporatsiooni 7 1. aastapäeva neljateistkümne noore mehe osavõtul. Ühtlasi oli see ka esimene suurem tutvus E esti V abariigi aegsete liikmetega.

Korporatsiooni ametlikuks kinnitamiseks vajalikud dokumendid esi­ tati ülikooli nõukogule ja korporatsioon «Fraternitas Liviensise kinnitati ülikooli juures 3. märtsil 1989.

Esim ene am etlik väljaastum ine toimus 1989. aasta volbriööl.

30. aprilli hommikul toimus korporatsiooni Eesti V abariigi aegses korte­ ris pidulik koosolek, kus vilistlased annetasid kümnele liikmele värvid .

N eed olid: Ja a k K oppel, Peeter Pärn, Eston K roon, Andres K aup , H arry M aar, Raul Sarandi, M artin Reinik, Uko M aran, A gur Lehis, Lennart K rassikov. N ende kümne kaasvõitleja kõrval oli korporatsioonis niisama palju noorliikmeid. Koosolekule järgnes pidulik koosviibimine konvendi ruumes.

6. mail 1989 taaselustati ka korporatsiooni tegevus Tallinnas. Peeti II Sp cs palr ia c

vormikohane asutamiskoosolek ksv! Ants Toominga suvilas. Taastati T a l­ linna koondis, elab ju pealinnas enamik korporatsiooni vilistlasi.

Korporatsiooni lipp oli ajaloo keeristes kaduma läinud. 22. sep­ tembril 1989 pühitses praost Otto Tallinn korporatsiooni lipu Tartus Peetri kirikus.

Sügisel 1989 taastati ka sõprussidemed Keskisuomalainen Osakuntaga.. Sellest on tänaseks välja kasvanud tihedad kontaktid kahe hõimu­ rahva vahel. Sõprussidemeid on arendatud ka Läti suunas. 30. jaanuaril 1993 kirjutati alla sõprusleping Riias tegutseva korporatsiooniga «Frater­ nitas Livonica« ja 1. juulil 1995 Jelgavas tegutseva korporatsiooniga »Ventonia«.

N ende sündmustega oli korporatsiooni taastamise tsükkel läbi. Jä t­ kus igapäevane mitmekülgne elu. Korporatsioonile leiti ruumid, et aren­ dada sisulist tegevust. K äiakse tihedalt läbi teiste üliõpilasorganisatsioo­ nidega ja osaletakse aktiivselt üliõpilaskonna töödes ja tegemistes.

Korporatsioonil on oma ajakiri - »Fraternitas«, mis ilmub alates 1952. aastast. A jakirja autor ja teostaja on auvil! Johannes Koort. Ideel ja teostusel oli ka edasikandjaid - auvil! Harry Pärkma ja auvil! Viktor N igol. Esialgu võõrsil ilmunud ajakirja eesmärgiks oli olla sidemeks ja info vahendajaks kaasvendade vahel, kes olid laiali üle maailma. A jakiri kajastas korporatsiooni tegevust, liikmete ühiseid rõõmu- ja murepäevi, olles tegelikult korporatsiooni kroonikaraamat. A lates 1989. aastast jõud­ sid »Fraternitase« kaante vahele ka Eesti sündmused korporatsiooni elus.

1989. aasta number oli peaaegu tervenisti pühendatud korporatsiooni taastamise loole. Alates 1994. aastast on ajakirja sisuline ja tehniline toimetamine täielikult Eestisse üle tulnud. Toimetuse tööd Eestis on juh­ tinud ksv! Ants Tooming. Nõu ja jõuga on abiks olnud paljud konvendikaaslased. A jak irja sisu ja ülesehitus on muutunud: kajastamist leiavad lisaks eespool mainitud suundadele ka väljaspool korporatsiooni toimuvad üritused, kus «Fraternitas Liviensise« liikmetel on nõu ja jõuga olnud võ i­ malus kaasa lüüa. Nagu algaastail valmib ajakiri ka nüüd detsembris ja jõuab iga liikmeni jõuludeks. Seoses korporatsiooni 75. aastapäevaga 1992. aastal anti välja juubelialbum, kuhu on koondatud üksikasjalik üle­ vaade korporatsiooni ajaloost, tegemistest ja liikmetest.

Korporatsioon andis 1990. aastal välja ka oma lauliku. Tegelikult oli see 1938. aastal ilmunud lauliku »Lemmiklaulud« kordustrükk. Uus laulik ilmus 1995. aasta novembris.

1995. aasta kevadsemestril oli «Fraternitas Liviensise« pere 168-liikm eline: vilistlasi 10 5, kaasvõitlejaid 4 1, noorliikmeid 18 , üliõpilasvilistlasi 4. Konvendikorter Tartus asub Akadeem ia 4, Tallinnas Pärnu mnt. 292.

H E N N O , O L E V . 13. 03. 19 14 - 1. 04. 1993. Metsateadlane, metsakorralduse pro­ fessor, doktor. Alates 1944 TR Ü metsakorralduse kateedri assistent, 1950-1956 Kuremaa Metsakooli lektor ja õpetaja. Edasi Põllumajanduse Akadeemia metsa­ korralduse kateedri õppejõud (vanemõpetaja, siis dotsent ja 1978-1988 professor).

Avaldanud teaduslikke töid (70) ja raamatuid oma kutsealal. Pensionärina jätkas konsultant-professori ametis. Viimastel eluaastatel valmis »Eesti taimede määraja« teine köide.

JÜ R ISSO N , K A R L . Sünd. 10. 10. 1900 (aastast 1940 teadmata kadunud).

Rohuteadlane, magister. Ajakirja »Pharmacia« toimetuse liige, Rohuteadlaste Koja esimees 19 35-19 4 0. A/S Ephag juhatuse esimees 1939-1940. Võttis osa Rotary liikumisest. Eesti Vabariigi Riigivolikogu liige 19 37-19 40. Kuulus Isa­ maaliitu. 1940 juuli valimistel oli esitatud vastaskandidaadina Eesti Töötava Rahva Liidu kandidaatidele. Arreteeriti 1940 sügisel, edasine saatus teadmata.

K O O R T , JO H A N N E S . 29. 06. 1904- 6. 09. 1979. Auvilistlane. Eesti Vaba­ riigi aegse viimase üliõpilaskonna esimees. Paguluses mitme Eesti organisat­ siooni asutaja ja juhatuse liige. New Yorgi Eesti Haridusseltsi kauaaegne esi­ mees. Eesti Keskorganite Paguluses juhtivliigc.

E E R IK K U M A R I (SITS). 7. 03. 19 12 -8 . 01. 1984. Bioloogiaprofessor, doktor, zooloog, ornitoloog. Alates 1947 töötas Zooloogia ja Botaanika Instituudis, kus oli viimased 25 aastat teadusala direktor. 1961 Teaduste Akadeemia korrespon­ dentliige. Rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane ornitoloogia ja looduskaitse vald­ konnas. Rohkem kui 250 teaduslikku tööd (»Eesti N SV linnud«, «Eesti lindude välimääraja«). Elutööks võib pidada tema koostatud »Punast raamatut«. Eesti Loodusuurijate Seltsi aupresident, Soome, Hispaania ja Ungari ornitoloogide selt­ side ning Briti Ornitoloogide Liidu auliige. Alates 1989 antakse välja Eerik Kumari nimelist looduskaitsepreemiat.

A R V O M Ä G I. 13. 06. 19 13. Auvilistlane. Kirjanik, kultuuriajaloolane, ajakir­ janik ja näitekirjanik. 14 romaani, 7 novellikogu, 2 luulekogu, 11 lavastatud näi­ dendit. Peale selle on ta avaldanud hulga kirjandusloolisi teoseid eesti, soome ja inglise keeles ning teosed «Eesti rahva ajaraamat" ja «Euroopa rahvaste aja­ raamate Mitme kirjandusauhinna omanik.

H U GO SA L A SO O . 27. 1 1 . 19 0 1-12 . 10. 1991. Auvilistlane. Farmaatsiadoktor.

1934. aasta II semestrist kuni 1940. aasta I semestrini Tartu ülikooli farmatseutilise keemia dotsent. Kuni 1940. aastani töötas Sotsiaalministeeriumi Farmaat­ siaosakonna direktorina. Rohuteadlaste Koja direktor. Paguluses alates 1953. aastast. Austraalia Eesti Seltside Liidu juhatuse liige. Samast aastast alates Eesti Arhiiv Austraalias asutaja ja arhivaar. Avaldanud teaduslikke töid ja erialalisi kirjutisi farmaatsia ja botaanika alal. Oli ajakirja »Eesti rohuteadlane« toimetuse liige ja tegelik toimetaja 19 28 -19 33. Eesti Farmakopöa (1937) toim­ konna esimees ja tegelik toimetaja. Teenete eest farmaatsia ala korraldamisel ja Eesti farmakopöa koostamisel ning väljaandmisel annetatud Eesti Vabariigi valit­ suse poolt Valge Tähe teenetemärgi II järgu rist kaelaskandmiseks.

A L F R E D T O O M IN G . 5. 07. 19 0 7 -;. 10. 1977. E N S V aegne peapiiskop.

O L E V T R Ä SS. 9. io. 19 31. Professor Toronto Ülikoolis keemiainseneri ja teh­ noloogilise keemia teaduskonnas. Toronto Eesti Seltsi esimees 1960-1964.

Toronto Ülikooliga seotud Tartu Instituudi asutava komitee liige ja kauaaegne direktor. Tartu Kolledžis nõukogu liige. Üks Kotkajärve Metsaülikooli asutajaid ja selle esimene rektor. Juhtivalt tegev paljudes Kanada Eesti organisatsiooni­ des. Aktiivselt tegev Tartu Ülikooli Fondi Torontos loomisel.

N IK O L A I V E ID E R P A S S . 19. 04. 1887-2. 05. 19 71. Professor, farmaatsiadoktor. Alates 1925. aastast farmatseutilise keemia eradotsent. 1936. aastast ala­ tes pani ta töö aluse Rakendusfarmaatsia Instituudi loomisele. Oli galeenilise farmaatsia ja apteegi retseptuuri õppetooli juhataja. Töötas sellel ametikohal 1966. aastani. Akadeemilise Rohuteaduse Seltsi asutajaliige ja esimees 19 241940. Osales 1937. aastast Eesti farmakopöa koostamisel. Ajakirja »Ecsti Rohuteadlane« asutajaliige. 1938. aastast alates valiti arstiteaduskonna pro­ dekaaniks. Oli mitmetel juhtivatel kohtadel ka E N S V perioodil.

EESTI ÜLIÕPILASTE SELTS „VELJESTO"

Uute sihtide ja võimaluste otsimise tähe all sündis E esti V abariigi algu­ ses mitmeid uusi üliõpilasühendusi, nende hulgas ka E Ü S Veljesto. »Veljesto« ei tekkinud mitte ainult opositsioonist Eesti Üliõpilaste Seltsiga, kust rühm noori välja astus. Seltskonnaks kujunemise algeid võib näha juba Kam seni kaubanduskoolis Viljandis, kus I maailm asõja päevil õppis tulevastest veljestolastest koosnev sõpruskond - Jaan K angilaski, A lb ert K ivik as, Jaan T ak laja, A lfred Koort ja Jaan Puusild. 19 17 . aastal loodi Tartu kommertskooli eesti ja prantsuse keele õpetaja Johannes A avik u eestvõtmisel õpilasorganisatsioon Eesti Noorsoo Rahvuslik Liit. A k tiiv ­ sete E N R L -i tegelaste hulgas olid ka mitmed »Veljesto« asutajad: H arri M oora, August Annist, Jaan K angilaski jt. Samuti võitlesid mitmed eel­ nimetatud noored koos Vabadussõjas. N ii olid õppursõdureina rindel J. K angilaski, A . K ivik a s, A . Koort, A . O ras, E . Raudsepp jt.

Pärast sõja lõppu kogunesid tegudehimulised noored taas Tartu.

Veebruaris 1920 lõid Ants Oras, N ikolai Roosa (hilisem E nn Terasm äe) ja O skar Loorits »Vanemuise« aias käed. Seda K reu tzw ald i-F aeh lm an n iNocksi V iru vannet meenutavat käelöömist on hiljem peetud »Veljesto« sünniloos otsustavaks hetkeks, mistõttu seltsi sünnidaatumiks määrati 24. veebruar, Eesti V abariigi aastapäev. 1920. aasta kevadel toimusid mitmed koosviibimised, kus arutati uue seltsi loomise küsimust. N endel koosviibimistel oli peamiseks kõneaineks rahulolematus seniste üliõpilas­ organisatsioonidega ja uue seltsi asutamise vajadus. Seega oli 1920. aasta kevadeks seltsi asutamine enem-vähem kindlalt otsustatud, kuid tegelike sammude astumine lükkus sügiseks. Suvel veel kaheldi uue seltsi v a ja ­ likkuses ja elujõus, eriti kardeti m ajanduslikke raskusi.

Esim ene seltsi asutajaliikm ete koosolek toimus 16. septembril 1920 Lossi tänav 2 8 -5 . Seltsi nimes ühisele otsusele veel ei jõutud. Igale tule­ vasele liikmele m äärati 500 marka sisseastumismaksuks, mis oli ette näh­ tud seltsi edendamiseks.

17 . septembril peetud koosolekul pakkus N . Roosa seltsi nimeks E esti Üliõpilaste Ühing, mis ka heaks kiideti.

Samas luges A . K oort ette oma põhikirja projekti, mis väikeste muuda­

tustega vastu võeti. Seltsi kodukorda peeti aga tarbetuks. Ainuke selles valdkonnas vastuvõetud punkt oli, et selts on karske. Seltsi tegevus, isegi ruumid, pidid avalikud olema. Kogu energia otsustati suunata seltsi vaim se elu hoogustamisele. Kolm as E Ü Ü asutajaliikm ete koosolek toi­ mus 19. septembril Hetseli tänav 1. V aliti ajutine juhatus: esimees A . K oort, abiesimees N . Roosa, sekretär J . Kangilaski. K irjutati alla põhikirjale. Nüüd veenduti selleski, et seltsile on vaja kodukorda. Jä rg ­ mine E Ü Ü koosolek, mis peeti 22. septembril, oli vaidlusrikas. K as astuda E Ü S -ist välja või mitte, missugune näeks välja uus selts - see püüti selgeks vaielda. Eelkõige Looritsa veenmistöö tulemusena nõustu­ sid Moora ja teised E Ü S-ist lahkuma: »Aga Oku Loru oli rahutu ja unis­ tas ja hüppas ja tormas kuni olime kõik nõus ära tulema E.Ü .S-st.« 2. oktoobriks 1920 seadis Loorits kokku E Ü S -ist väljaastum ise teada­ ande, millele saadi 22 allkirja. Samas võeti asutajaliikm ete poolt vastu ka E Ü Ü põhikiri, mis saadeti Tartu ülikooli rektorile Heinrich Koppelile. Viim ane saatis aga selle tagasi, pannes ette, et uus selts võtaks endale mingi erilise nime, kuna temal, vanal inimesel, on siis seltsi kergem mee­ les pidada. 1 1 . oktoobril asutigi nime üle aru pidama. M itme võimaluse hulgast valiti välja Annisti pakutud E Ü S Veljesto. »Veljesto« põhikiri registreeriti ülikooli valitsuse poolt 13 . oktoobril 1920. 15. oktoobril otsus­ tati kodukorda mitte korraga välja töötada, vaid seda aja jooksul ise­ enesest kujuneda lasta. Sam al päeval oli arutusel, kas seltsil võib olla ka naisliikmeid. Mõnest vastuhäälest hoolimata otsustati, et »Veljesto« peab olema segaselts (naisliikme nimetus on sõts, meesliikmel veli).

EÜS Veljesto asutajate soov oli, et »Veljestost« saaks e e s t i üli­ õpilaste selts, kes aitaks kasvatada mitte härrasharitlasi, vaid rahvainimesi, kelle ülesandeks on rahvaga ühenduses, tema vaimus ja tema sih­ tide kohaselt töötada.

1920. aastate alguse »Veljestot« iseloomustab aktiivne tegevus mit­ mel rindel. Veljestolased olid Emakeele Seltsi, Soome-Eesti Klubi, Üli­ õpilaste Karskusühenduse asutajaiks, aktiivselt võeti osa muudegi orga­ nisatsioonide tegevusest, Akadeemilisest Põllumajanduse Seltsist ja Spor­ diklubist alates ning Akadeemilise Filosoofia Seltsi ja Kristliku Üliõpilas­ ühinguga lõpetades, lisaks veel mõned maakondlikud üliõpilaskogud.

Mitteakadeemilistest üritustest olgu mainitud osavõtt ajakirja »Uudismaa« ja Eesti Kirjanduse Seltsi tööst, loengud sõdurite kodus ja rahva­ ülikoolis. Pidades üliõpilasorganisatsiooni peamiseks ülesandeks liikmete vaimsete võimete arendamist, oldi opositsioonis igasuguste formaalsete kodukordade ja traditsionaalsete elamisviisidega, mis näisid üliõpilast suruvat iabloonsuse ja individualismivastasuse kitsaisse piiridesse. Selts ise kujunes intiimseks koduks, kust väljas tööl käidi. Seega valitses igati vabameelne õhkkond, liikmetele anti vabad käed oma tegevuse kujun­ damisel, astuti üles rohkem üksikisikutena kui organisatsioonina. Küll aga esineti koos seltsi väljaannetes »Mõtteid valmivast intelligentsist« (19 23)

ja »Üliõpilaslehe« erinumbris (19 25). Julius M ägiste sõnutsi iseloomus­ tas algaastate »Veljestot« apoliitiline rahvus-kultuurilis-hõimumeeliskarskusaateline värving. Ja selle äärmise vabameelsuse tõttu polnud selt­ sil ühtlast poliitilist ilmetki. N ii pole ime, et »Veljestot« süüdistati ühe­ aegselt punasuses ja reaktsioonilisuses. 1924 asutati vilistlaskogu, millega peale omade ülikoolilõpetajate liitus seltsiga sõprussidemeis olnud kul­ tuuritegelasi, nagu Johannes A avik , Juhan A avik , Peeter T arvel, kellest sai vilistlaskogu esimees kuni 1940. aastani, soomlased A . M . Tallgren, K . Teräsvuori, I. Manninen jt.

1920. aastate teisel poolel hakkas algaastate ülevoolav vabameelsus tasapisi vaibum a. Seltsi suhtumise põhialuste määramiseks osutus para­ tamatult vajalikuks välja töötada üksikasjalisem kodukord ja põhialused.

Muutustest hoolimata jäädi truuks algusaastail sõnastatud põhimõttele: kasvatada seltsi liikmeist teovõimsaid haritlasi, kes oleksid oma maale ja rahvale väärilised kultuuritöö tegijad. Seltsi vilistlaskogu kaudu võttis »Veljesto« osa ka Üliõpilasseltside Vilistlaskogude Liidu tegevusest selle asutamisest alates. Pärast väljaastum ist Üliõpilasseltside Liidust lõi »Veljesto« Edustuse töös kaasa radikaalsete üliõpilaste rühmas. Edustuse tööd püüti suunata rohkem üliõpilaste sotsiaalsete, majanduslike ja õppetöö tingimuste parandamisele ning võidelda väheviljakate, ent kulukate välis­ esinduste vastu. 23. veebruaril 1930 sõlmiti sõprussidemed Helsingi Ü li­ kooli Satakutitalainen Osakuiita'ga.

Varasem ast enam hakati tähelepanu pöörama seltsi siseelule. K aks korda nädalas korraldati koosolekuid: neljapäeviti arutati jooksvaid küsi­ musi, laupäeviti peeti kultuuri- ja teadusalaseid ettekandeõhtuid. Näiteks 1930. aastal koondati referaadid tsüklisse »Isik ja ühiskond«, mis käsit­ les peamiselt intelligentsi ülesandeid ühiskondlikus elus. Referaatkoosolekute kõrval korraldati ka följetonide ja paroodiate võistlusi, algupäraseid kirjandusõhtuid, kirjanduslikke kohtuid, näidendilavastusi, muusikalisi ettekandeid, kunstinäitusi jne. 1928. aastast alates loodi igal mardipäe­ val mardiooper, mis parodeeris nii seltsi kui ka üldisi väärnähteid ja mis oma algupäraste lööklauludega on tunduvalt rikastanud seltsi püsivat lauluvara. Populaarsed olid ka aastapäeva järelpäeval peetud vilistlasõhtud oma noorte vilistlaste »promoveerimistega«, samuti uute doktorite »sisseõnnistamised«. Seltsi liikmete aktiivse kaasalöömise tõttu arvati »Veljesto« väljaanneteks opositsiooniline koguteos »Dünamis I. M õtteid võitlevast vabariigist« (1928) ja kirjanduskriitiline ajaleht «Kirjanduslik Orbiit« (1929/30). Päris seltsi väljaandena ilmus 19 32. aastal Tartu üli­ kooli 300. juubeli puhul koguteos »Kultuuri ja teaduse teilt«, mis sisal­ das mitmeid programmilisi ja erialaseid kirjutisi. 1930 anti vä lja ka »Üliõpilaslehe« erinumber.

1930. aastatel hakati »Veljestos« üha rohkem rõhutama seltsi aktiiv­ set ja intensiivset kaasalöömist nii sotsiaal- kui ka rahvuskultuuris. Siit johtus ka seltsi ülesanne: säilitada vaim set värskust, õhutada nooruslikku

tungi vastsete kultuuriväärtuste loomiseks. Toonase »Veljesto« sihti on Julius M ägiste nimetanud rahvusriiklik-sotsiaalseks. D em okraatlikke põhi­ mõtteid järgiva seltsina ei pooldanud »Veljesto« vabadussõjalaste liiku­ mist. K u i 1936 . aasta märtsis allutati ülikooli majandus- ja administratiivala haridusministeeriumile ning ametisse määrati majandusdirektor, asus »Veljesto« koos teiste üliõpilasseltsidega ja korporatsiooniga »Filiac Patriac« opositsiooni. 2. oktoobril võeti osa meeleavaldusest ülikooli pea­ hoones. Pärast 16 . oktoobri m eeleavaldust rakendatud sanktsioonid ci jätnud puutumata ka »Veljestot«. Tartu poliitilises politseis kuulati üle Heinrich M ark, üks meeleavalduse organiseerijaid. K uigi oli ka teisiti m õtlevaid veljestolasi, ei kõigutanud see seltsi üldist joont. »Kõik E esti ja eesti kultuuri eest!« ja »Meie ei marsi taktis, kuid liigume üldiselt siiski õige ühtlases suunas« - neid põhimõtteid järgisid ometi kõik. Seltsi siseelus ei muutunud palju. Koosolekutel olid küll vahetevahel päevakor­ ral distsipliini pinguldamise ja kodukorra paragrahvide pikendamise küsi­ mused. V aieldi palju, kuid vanu vabadusprintsiipe m ärkimisväärselt ei kõigutatud. Kasvatuse huvides loodi siiski onu ja tädi institutsioon ning ebaam etlikult läks osalt käiku isegi buršiaegade rudimendina akadeemi­ lise isa ja akadeemilise ema harrastus. Välism ärgi osas anti alles Saksa okupatsiooni ajal ( 1943 ) nii palju järele, et muretseti »Veljesto« sümbo­ lina rahvusornamentidega kolmekordse V-ga (V aim su s-V en d lu s-V ab adus) sini-must-valge-emaililine sõrmus. 1935 anti vä lja ka järjekordne »Üliõpilaslehe« erinumber.

Saatusliku juunipöörde eel ilmunud »Veljesto« viim ane vabariigiaegne koguteos »Võim ja vaim« (1940) võtab kokku seltsi kahekümne­ aastase tegevuse, kajastades samas ka murranguaegadel eriti teravaks muutunud võimu ja vaimu konflikti. »Nüüd vaim on vardas ja väntab härg« - nii iseloomustas seda koguteoses ilmunud luuletuses Betti A lver.

V abariigi lõpuaastatel, mil oli juba päris selge, et iseseisvust enam kauaks ei jätku, ei varjanud »Veljesto« oma eitavast suhtumist mõlemasse E e s ­ tit ohustavasse suurvõimu. »On ükskõik, kumma alla me jääme, kas sõiduauto [Saksam aa] või veoauto [V en e m aa ],« sõnastas selle E e v i Lassen-End. A rusaadavalt kiusati veljestolasi taga nii Vene kui ka Saksa okupatsiooni ajal. »Veljesto«, nagu kõik teisedki üliõpilasorganisatsioonid, suleti 3 1. juulil 1940. Okupatsioonide ja sõja keerises hukkus nii seltsi liikmeid kui ka vilistlasi: Rudolf Laanes, Jaan K angilaski, Jaan T ak laja, Heiti T a lv ik , Peeter T arvel jt. Nõukogude okupatsiooni ajal koostas üks Tartu ülikooli pahempoolne õppejõud N K V D -le soovitusnimekirja neist veljestolastest, kes tuleks arreteerida. Selle tulemusel vangistati kümneid veljestolasi. Saksa okupatsiooni päevil jälitati vastupanuliikumisega seo­ tuid - Ants O rast, E erik Laid i, Heinrich M arki.

Enne sulgemist kuulus »Veljestosse« 178 liiget, kellest 69 õnnestus jõuda vabasse maailma. 3 1 veljestolast asus elama Rootsi, ülejäänud siir-

elusid U SA -sse, Kanadasse, Austraaliasse jn mujale. Liikmete vähesuse ja iaialipillatuse, aga ka nende suure koormatuse tõttu »Vcljcsto« pagu­ luse algusaastail organisatsioonina peaaegu ei tegutsenud. Rootsi jõudnud püüdsid välja selgitada Saksamaale ja mujale paisatud scltsiknaslastc aadresse, 1947 ja 1948 saadeti Saksamaal DP-laagrites viibivaile vcljestolastcle toidupakke. 1950. aastate algul, kui oli selgeks saanud, et maa­ paos tuleb olla arvatust kauem, hakati ka »Veljesto« edasise tegevuse peale mõtlema. 1954 laiali saadetud ringkirjas sõnastas Julius Mägiste seltsi deviisiks vaimu võidu orjastava võimu üle. Kuna Rootsis elas ligi pool Läände pääsenud veljestolastest, elavnes seltsi tegevus eeskätt seal.

13 . mail 1957 Stockholmis peetud koosolekul otsustati ametlikult jätkata paguluses »Veljesto« tegevust ja võtta vastu ka uusi liikmeid (paguluse vältel umbes 20). Seltsi esimeheks valiti Julius Mägiste. Hiljem on seltsi esimeesteks olnud E v a ld Blumfeldt, Jakob K o it ja Heinrich M ark. 1959. aastal toimusid Esttorpis (Rootsis) »Veljesto« suvepäevad. Sam al aastal asutasid »Veljesto«, E Ü S «Põhjala« ja Eesti Teaduslik Selts Rootsis ühise auhinna üliõpilaste parimate võistlustööde premeerimiseks. Sõprusside­ med jätkusid vastastikuste külaskäikude näol ka Helsingi Ülikooli Scitakuntalainen Osakunta'ga. Esinduslikumalt tähistati »Veljesto« 40. aasta­ päeva veebruaris 1960, mille puhul organiseeriti koosviibimine nii Stock­ holmis kui ka Lundis. V aliti ka esimesed seltsi auliikm ed: Johannes A avik ja Juhan A avik. Hilisematest »Veljesto« suurematest kokkutuleku­ test olgu nimetatud Baltimore 1976, Stockholm 1980, Wilmington 1982 (Põhja-Am eerika veljestolaste kokkutulek) ja Toronto 1984. Rootsis ilmus ka kaks seltsi väljaannet: «Tervitus K arl Ristikivile« (1962) ja »EÜ S Veljesto i9 2 o -i9 7 5 « (19 75).

Paguluses lõid veljestolased aktiivselt kaasa igal pool: poliitikas, kultuurieius, teaduses. Kirjandus- ja kirjastuselu vedas aastakümneid Bernard Kangro, kes andis ka üle neljakümne aasta välja ajakirja «Tulimuld«. Paljude poliitiliste ja teaduslike organisatsioonide juhtivaid isik­ susi oli Erik Laid (Eesti Büroo, Vabariiklik Ühing, Eesti Rahvusfond, Eesti Teaduslik Selts Rootsis jt.). Eesti Komitee ja Eesti eksiilvalitsuse kauaaegseid liidreid on olnud Heinrich Mark. Veljestolaste hulgas on mitmeid kirjanikke - Karl Ristikivi, Bernard Kangro, Albert Kivikas, Ilmar Talve; ülikoolide professoreid - Aleksander Aspel, Evald Blum­ feldt, Ivar Ivask, Gustav Must, Julius Mägiste, Ants Oras, Ilmar Talve, Lauri ja Vootele Vaska. «Veljesto« tegevus paguluses sarnaneb paljuski seltsi algaastaile, mil põhirõhk pandi välisele kultuuritööle. Selts ise oli koht, kus vahetevahel oli hea koos käia ja omavahel mõni sõna juttu puhuda ja kust siis asuti taas igapäevase, peamise juurde. Nii ei olegi palju rääkida «Veljesto«-nimelise organisatsiooni tegevusest pagulu­ ses, küll aga on seda tema liikmete tehtust.

Eestis ei saanud >>Veljesto« aastakümneid organisatsioonina tegut­ seda, kuid järgida seltsi põhimõtet - kõik Eesti ja eesti kultuuri eest! -

saadi siiski. Nagu paguluses, oli ka okupeeritud Eesti nimekamate tead­ laste hulgas mitmeid veljestolasi: Paul Ariste, Arnold Humal, Harri Moora, Voldemar Vaga jt. Viimane suurem kokkusaamine oli 1970. aas­ tal Tallinnas FU kongressi ajal. Seks puhuks oli kohale tulnud ka pagu­ luses elavaid veljestolasi: Julius Mägiste, Otto Aleksander Webcrmann jt.

1980. aastate lõpul, kui järgemööda taassündisid üliõpilasorganisatsioo­ nid, kerkis päevakorrale ka »Veljesto« tegevuse jätkamine.

Idee luua humanitaarsete huvidega üliõpilasi ühendav selts tekkis 1988. aasta kevadel. Selle mõtte sünni juures olid Marika ja Toomas Liivamägi, Tago Holsting, Tõnu Tender ja Tartu ülikooli kirjandusõppe­ jõud Peeter Olesk (hiljem EÜS) koos abikaasa Sirjega (hiljem ENÜS).

Teostamiseni jõuti sama aasta sügisel. 28. oktoobril tunnustas ülikooli nõukogu EÜS Logost ülikooli juures asuva seltsina. Esimesi üritusi oli Jaan Tõnissoni 120. sünniaastapäevale pühendatud ettekandekoosolek novembris 1988. Aasta lõpul võeti suund »Veljesto« taastamisele, milleni jõuti läbi tuliste vaidluste. 24. veebruaril 1989, kui »Veljesto« sünnist möödus 69 aastat, sai teoks logoslaste ja veljestolaste kohtumine. »Logos« tutvustas oma tegevust, seltsi töö korraldust ja liikmeskonda. Arutati, milliseks peaks kujunema praegune üliõpilaskond, mida võtta kaasa 1940. aasta eelsest kogemusest, mida teha teistmoodi, missugune koht peaks taastataval »Veljestol« olema teiste üliõpilasorganisatsioonide seas. Loodi EÜS Veljesto Taastav Kogu. Tarviliku organiseerimistöö usaldasid veljestolased logoslastele, olles ise kaastegevad nõuandjatena. Tähtpäevaüritusena korraldati ülikooli raamatukogus näitus »EÜS Veljesto 19 2 0 1 989«.

26. mail 1989 kinnitas ülikooli nõukogu E Ü S Veljesto Tartu ülikooli juures tegutseva organisatsioonina. Samal päeval ilmus ajalehe «Tartu R iiklik Ü likook seltsi erinumber, kus teatati, et E Ü S Logos on oma tege­ vuse lõpetanud. 12 . ja 13 . augustil olid üle pika aja taas »Veljesto« suve­ päevad, sedapuhku Kõrvem aal. Tehti jalgsimatk läbi okupatsiooniarmee polügooni. Teised seltsi suvepäevad olid 19 9 1. aasta juuli algul Võru­ maal. 22. septembril 1989 oli Tartus »Veljesto« pidulik taasavamine, samal päeval moodustati ka seltsi vilistlaskogu. 23. septembril toimus Tartus »Veljesto« eestvõttel seminar «Filoloogilist Uku Masingu pärandist«. »Veljesto« 70. aastapäeva tähistati 23. veebruaril 1990 konverent­ siga Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumis. Seltsi aastapäeva puhul ilmus Pekka E relti koostatuna »Veljesto« lauluvara valim ik »Mardiöö unenägu« (1989). Uku Masingu viiendal surma-aastapäeval 25. aprillil 1990 kor­ raldas »Veljesto« koos Õpetatud Eesti Seltsiga mälestuskonvrentsi. Sama aasta kevadel kirjutati alla sõpruslepingule Helsingi Ülikooli Satakunta-

lainen Osakunta’ga.

1990. aasta lõpul asutas »Veljesto« Anton Suurkase kirjandusau­ hinna, millega hinnatakse kirjanikke, kes on tõhusaimalt kaasa aidanud lugeja maitse mandumisele ja õõnestanud tema põikpäist usku sõna

jõusse. 19 9 1 sai auhinna Heino Kiik («Kuidas end tunned, kuueküm­ nene?*), 1992 Vello Lattik (»Sirge Säär Sukas Roosas«). 1992 ilmus »Veljesto« koguteos »Vanad ja noored«, 1995 »EÜS Veljesto i9 2 0 -i9 9 5 « .

Seltsisisestest üritustest on mainimisväärt korralised kohtumis- ja vaidlus­ õhtud. Oktoobris 19 9 1 oli kunstiteadlase Harry Liivranna juhitud õhtu professor Voldemar Vagaga. Kuulajaterohke oli ka kohtumine Linnar Priimäega veebruaris 1992. »Veljestol« on oma siseväljaanne »Punanc Porgand«, mida on praeguseni ilmunud kolm numbrit. »Veljestosse« kuulub praegu (1995. aasta lõpp) 38 liiget ja umbes 100 vilistlast. Seda pole palju, kuid liikmete suur arv pole kunagi eraldi eesmärgiks olnud. A lati on aga austatud põhimõtet: veljestolaseks ei saa välise templimärgiga, vaid veljestolane olla on ikka tähendanud olla rahvuskultuurilisel alal aktiivne või vähemalt huviga kaasamõtlev (j. M ägiste). »Veljesto« deviisiks oli ja on nüüdki: »Öige V A IM S U S E kaudu V E N D L U S E L E , nende mõlema kaudu V A B A D U S E L E !«

EÜ S V E L JE S T O T U N T U M A ID L IIK M E ID A A V IK , JO H A N N E S . 8. X II 1880 Kõiguste vald (v.) - 18. III 1973 Stock­ holm. Keeleteadlane. Haridus (H.): Helsingi Ülikool 10. {cand. phil.). Teenistus (T .): TÜ eesti keele lektor 26-33, haridusnõunik ning koolide peainspektor 34-40. Eesti kirjakeele sõnavara ja grammatika silmapaistev arendaja, keele­ uuenduse algataja, teoreetik ja rakendaja. Tõlkinud ka ilukirjandust. Välismaal 44-73. Coetus (C.) 1924 (organisatsiooniga liitumise aasta või semester). Vii. A A V IK , JU H A N . 29. I 1884 Holstre v. - 27. X I 1982 Stockholm. Helilooja ja dirigent. H .: Peterburi konservatoorium trompeti erialal 07 ja kompositsiooni erialal 1 1. T .: »Vanemuise« ja »Estonia« orkestri dirigent, mitme laulupeo üld­ juht. Tallinna konservatooriumi õppejõud ning 33-40 ja 4 1-4 4 direktor. Mitme­ külgse heliloomingu kõrval avaldanud ka töid eesti muusika ajaloo alalt. Välis­ maal 44-82. C. 1924 (vii.)

A D A M S, V A L M A R . 30. I 1899 Peterburi - 15. III 1993 Tartu. Kirjandustead­ lane ja luuletaja. H .: TÜ 29 (mag. phil.). T .: TÜ vene kirjandues õppejõud 32-70.

Avaldanud uurimusi vene kirjanduses:, eesti riimist, retoorikast, stilistikast jm. ning mitu luulekogu. C. 1925.

A N N IS T (aastani 1936 A N N I), A U G U ST. 28. I 1899 Võisiku v. - 6. IV 1972 Tallinn. Kirjandusteadlane ja folklorist. H .: TÜ phil. 23; dr. phil. 35. T . : TÜ õppejõud 24-45, T A K K I vanemteadur aastast 58. Uurinud 19. sajandi eesti kirjandust ja selle rahvaluuletausta ning eeposi. C. asi. Represseeritud

45-57A S P E L , A L E K S A N D E R . 10. V I 1908 Mustvee - 21. III 1975 Iowa City.

Kirjandusteadlane. H .: TÜ phil. 38; dr. phil. 46. T .: eesti keele lektor Pariisis 38-46, aastast 46 prantsuse keele ja kirjanduse õppejõud (aastast 56 prof.)

USA-s Iowa Ülikoolis. Avaldanud monograafiaid, esseid ja tõlkeid prantsuse kirjandusest. Välismaal 3 8 -7 ;. C. 1926.

A R IS T E (aastani 1927 B E R G ), PA U L. 3. II 1905 Torma - 2. II 1990 Tuttu.

Keeleteadlane. I L : TÜ phil. 29; dr. phil. 39. T . : TÜ õppejõud 33-38 (aastast 49 prof.), E N S V T A akad. 54, Ungari T A auliige 66, Soome T A välisliige 69, Soome Akadeemia välisliige 80. Algatanud eesti foncctikateaduse, uurinud eesti sõnavara päritolu, murdeid, vanemat kirjakeelt, vadja jt. läänemeresoome keeli, rajanud fennougristika koolkonna. C. 1925.

B L U M F E L D T , E V A L D V A L E N T IN . 25. V III 1902 Taali v. - 17. V II 1981 Stockholm. Ajaloolane. H.: TÜ {mag. phil.) 30. T . : TÜ prof. 40-44. Rootsis arhiivitööl 45-68. Töid Eesti agraar- ja sotsiaalajaloo, kultuuri- ja majandusajaloo alalt. Välismaal 44-81. C. 1924.

E R M , V O L D E M A R . 15. V 1905 Tori v. Kunstiteadlane. H .: TÜ phil. 30.

T .: »Eesti entsüklopeedia* toimetuse sekretär 30-40, Tallinna Kunstimuuseumi direktor 4 1-5 0 . Uurimusi ja monograafiaid eesti kunsti ajaloost. C. 1925.

H U M A L (aastani 1936 T U D E B E R G ), A R N O L D . 10. III 1908 Tallinn 13. X II 1987 Tallinn. Matemaatik. H .: TÜ mat. 30; dr. phil. nat. 34. T . : TÜ õppejõud 2 8 -4 1, TPI õppejõud aastast 44 (aastast 4; prof.), E N S V T A akad.

51. Uurimusi rakendusmatemaatika, geomeetria aksioomide ja konstruktsioonide ning kujutava geomeetria alalt. C. 19 2;.

IV A S K , IV A R V ID R IK . 17. X II 1927 Riia - 23. IX Fountainstown, Iirimaa. K ir­ jandusteadlane ja luuletaja. H .: Marburgi Ülikool 49, Minnesota Ülikool 52; D. Litt. 53. T . : 67-91 Oklahoma Ülikooli prof. ja ajakirja «World Literature Today« peatoimetaja, Neustadti rahvusvahelise kirjandusauhinna žürii alaline liige.

Uurimusi peamiselt saksa- ja hispaaniakeelse kirjanduse kohta ning impressionist­ likku laadi luulet. Välismaal 44-92. C. 1956.

K A N G IL A S K I, JA A K . 10. X II 1939 Viljandi. Kunstiteadlane. H .: TÜ phil.

1963; kunstiteaduse kandidaat 69. T . : 6 7-71 TÜ ja 71 alates E R K I õppejõud, 87-94 rektor. Töid Põhjamaade ja 19. sajandi lõpu ning 20. sajandi väliskunsti alalt. C. 1989 (vii.).

K A N G IL A S K I, OTT. 14. I 19 11 Viljandi - 28. IV 19 7 ; Tallinn. Kunstnik, publitsist. H .: TÜ phil. 3 1 - 3 ; , 43 lõpetas Tartus kõrgemad kujutava kunsti kursused graafika alal. Tegutsenud följetonisti ja karikaturistina, avaldanud kunstikäsitlusi ja illustreerinud raamatuid. C. 19 31.

K A N G R O , B E R N A R D . 18. IX 19 10 Vana-Antsla v. - 25. III 1994. Lund. K ir­ janik ja kirjandusteadlane. H .: TÜ (mag. phil.) 38. T . : Eesti Kirjanike Koopera­ tiivi direktor 51-9 4 , ajakirja »Tulimuld« toimetaja 50-94. Juhtivaid pagulaskirjanikke. Avaldanud hulgaliselt luulekogusid, romaane, näidendeid, kirjandus­ teaduslikke artikleid ja uurimuse «Eesti soneti ajalugu*. Koostanud ja toime­ tanud mitmeid kirjandus- ja kultuuriloolisi väljaandeid. Välismaal 44-94. C. 1929.

K A R E V A , D O R IS. 28. X I 19 5S Tallinn. Kirjanik. H .: TÜ phil.

Alates 81 avaldanud viis luulekogu. Tõlkinud inglise kuulct. C. 1989.

1983. T .:

K IV IK A S , A L B E R T . 18. I 1898 Suure-Jaani - 19. V 1978 Lund. Kirjanik.

H .: T Ü phil. 2 0 -2 1 (ei lõpetanud). T . : ajakirjanik 3 1-3 8 , »Estonia« dramaturg 38-40. Avaldanud proosaminiatuure, realistlikke külajutte, ekspressionistlikke novelle, romaane. Välismaal 43-78. C. asi.

K O O R T , A L F R E D . 29. I 1901 Viljandi - 28. IX 1956 Tartu. Filosoof. H.TÜ phil. 24; dr. phil. 34. T . : aastast 27 TÜ õppejõud (aastast 39 prof.), TÜ rektor 4 4 -5 1, E N S V T A akad. 46. Uurinud loogika, keele ja mõtlemise, ka pedagoogika ja psühholoogia küsimusi. C. asi.

L A ID , E E R IK . 30. X I 1904 Nõo kihelkond - 15. IX 1961 Tärnsjö, Rootsi.

Arheoloog, etnograaf ja ühiskonnategelane. H .: TÜ phil. 27; dr. phil. 5 4 - T . : Eesti muinsuskaitseinspektor 36-40. Paguluses osales rahvuslikes ja teadusorganisatsioonides. Riiklik stipendiaat Põhja Muuseumis ja Stockohlmi Ülikoolis.

Uurinud eesti muinaslinnu jm. Välismaal 4 4 -6 1. C. 1922.

L A U G A S T E (aastani 1935 T R E U ), E D U A R D . 22. V 1909 Taagepera v. 30. V III 1994 Tartu. Rahvaluuleteadlane. H.: TÜ phil. 35; filol. dr. 72. T .: 44-91 TÜ õppejõud (aastast 74 prof.). Uurimusi eesti rahvaluule ja kirjanduse kohta, algatanud eesti rahvaluulcaincstiku filmimise. C. 1927.

L A U R IS T IN , M A R JU . 7. IV 1940 Tallinn. Poliitik, sotsioloog, ajakirjandusteadlanc. H .: TÜ phil. 66; filoloogiakandidaat 76. T . : TÜ sotsioloogialabori juhataja 70-72, seejärel ajakirjandusõppejõud, TÜ žurnalistikakateedri juhataja 87-89. Eestimaa Rahvarinde algatajaid 88. Eesti Komitee ja Ülemnõukogu saa­ dik, E SD P esimees 90-94. Uurimusi ajakirjanduse ja sotsioloogia alalt. C. 1989 (vii.).

L E P IK , M A R T (M A R TIN ). 18. XI 1900 Varangu v. - 17. X II 1971 Tartu.

Arhivaar ja kirjandusteadlane. H .: TÜ 2 1-2 9 (e> lõpetanud). T . : Kirjandus­ muuseumi direktor 40-41 ja 44-45, selle käsikirjade osakonna juhataja 5 1-6 5.

Uurinud eesti vanemat kirjandust, kommenteerinud ja publitseerinud käsikirju.

C. 19 21.

L IIV , O TTO . 6. IX 1905 Narva - 10. X II 1942 Tartu. Ajaloolane ja arhiivindustegclane. H .: TÜ phil. 27; dr. phil. 35. T .: Eesti Riigi Keskarhiivi direktor 29-42, TÜ õppejõud 34 -4 1, «Ajaloolise Ajakirja« peatoimetaja 37-40. Toime­ tanud arhiivindusteoseid ja arhiiviainese publikatsioone, avaldanud uurimusi Eesti ajaloost. C. 1923.

M A N N IN E N , ILM A R I. 2. IX 1894 - 14. VI 1935. Soome etnograaf, Helsingi Ülikool 12, dr. phil. 22. T . : Eesti Rahva Muuseumi direktor 22-28, TÜ dot­ sent 24-28, Soome Rahvusmuuseumi etnograafiaosakonna juhataja. Eesti etnograafiaalase uurimis- ja muuseumitöö alusepanija. Põhjapanevaid uurimusi eest­ laste ainelise kultuuri ajaloost. C. 1922.

M A R A N , IK O . 1 1. III 1915 Pihkva. Kirjanik. H .: TÜ 40 jur. T . : raadio kir­ jandussaadete toimetuses 40-41 ja 4 5 -5 1, Draamateatri kirjandusala juhataja 53-59, Noorsooteatri kirjandusala juhataja 6 5 -7 1. Kirjutanud laste- ja noorsooraamatuid ning näidendeid. Tegutsenud ka tõlkijana. C. 1936.

M A R K , H EIN R IC H . 1. X 19 11 Kõlkste v. Poliitik. H .: TÜ jur. 38. T .: advokaat 39-40 ja 43, TÜ sekretär 40, Tartu linnavolikogu liige, liberaaldemok­ raatliku rühma sekretär 39-40, vastaskandidaat Riigivolikogu »valimistel« 40, Eesti Komitee büroojuhataja 45, 53-82, esimees 75-8 2, auesimees alates 82, Eesti Rahvusnõukogu (Rootsis) peasekretär 51-79 , Eesti Vabariigi riigisekretär (eksii­ lis) 5 2 -7 1, Eesti Vabariigi valitsuse eksiilis peaministri asetäitja 7 1-9 0 , peaminis­ ter vabariigi presidendi ülesandeis 90-92. Välismaal alates 43. C. 1934.

M O O llA, H AR RI. 2. III 1900 Kuremaa I-I.: TÜ phil. 25; dr. phil. 38. T .: TÜ Õ ES-i esimees 36-50, E N S V T A akad. eesti ja naaberrahvaste etnilist ajalugu ja rajanud arheoloogiakoolkonna. C. asi.

v. - 2. V 1968 Tallinn. Arheoloog. õppejõud 30-50 (aastast 38 prof.), 57. Uurinud Baltimaade rauaaega, ühiskondlik-majanduslikku arenemist,

M Ä G IS T E (aastani 1922 M Ä L SO N ), JU L IU S. 19. X II 1900 Kudina v. 1 1 . III 1978 Lund. Keeleteadlane. H .: TÜ pbil. 23; dr. phil. 28. T . : TÜ prof.

29-44, Lundi Ülikooli dotsent 50-67. Uurimusi läänemeresoome, soome-ugd ja eesti keele, eriti häälikuloo, morfoloogia ja etümoloogia alalt. Välismaal 44-78.

C. asi.

N IIN IV A A R A (aastani 1930 P E D R IK S ), E E V A . 20. X II 1901 Kurista v.

Kultuuritegelane ja tõlkija. H .: TÜ phil. 1939; mag. phil. T .: 45-69 Helsingi Ülikooli eesti keele lektor. Tutvustanud eesti kultuuri Soomes, avaldanud töid eesti keele ja kirjanduse alalt. C. 1925.

N U R M E K U N D , P E N T (aastani 1936 A R T U R RO O SM A N N ). 16. X II 1906 Kilingi v. Keeleteadlane. H .: TÜ 1935 (mag. p h il). Täiendas end Kopenhaagenis, Berliinis, Pariisis jm. romaani ja germaani filoloogia ning idakecltc alal.

TÜ õppejõud 40-44 ja aastast 55. Orientaalkeelte õpetamise ning uurimise eest­ vedajaid. C. 1933.

O RA S, A N T S. 8. X II 1900 - 21. X II 1982 Gainesville, Florida. Kirjandustead­ lane ja tõlkija. H .: TÜ phil. 23, B. Litt. 28. T .: aastast 28 TÜ õppejõud, prof.

(34 T Ü ; 49 Florida Ülikool), Florida Ülikooli audoktor 75. Uurimusi ja esseid peamiselt inglise kirjanduse kohta. Välismaal 43-82. C. asi.

PO RT, JA A N . 9. II 1891 Holstre v. - 24. I. 1950 Tartu v. Botaanik. H .: TÜ rer. nat. 26; dr. phil. nat. 32. T .: TÜ botaanikaaias 30-37, Tartu Õpetajate Seminari direktor 37-40. Töid aianduse alalt. C. 1922.

PÕ L D M Ä E , R U D O L F. 27. II 1908 Rae v. - 7. II 1988 Tartu. Kirjandus­ teadlane ja folklorist. H .: TÜ phil. 3 ;; mag. phil. 40. T . : Eesti Rahvaluüle Arhiivis 35-40, Kreutzwaldi-nim. Kirjandusmuuseumis 40-44 ja 56-62, T A K K I teaduslik töötaja aastast 62. Kogunud rahvaluulet, avaldanud uurimusi eesti vanema kirjandus- ja kultuuriloo alalt. C. 1928. Represseeritud 44-56.

R IS T IK IV I, K A R L . 16. X 1912 Paadrema v. - 19. V II 1977 Stockholm. K ir­ janik. H .: TÜ rer. nat. 41. Avaldanud 17 romaani, ühe luulekogu, ühe novelli­ kogu, lühikese eesti kirjandusloo, lühimonograafia Bcrnard Kangrost, rohkesti artikleid ja arvustusi. Eesti silmapaistvamaid prosaiste. Välismaal 43-77.

C. 1938.

S A N G , A U G U ST . 27. V II 1914 Pärnu - 14. X 1969 Tallinn. Luuletaja ja tõl­ kija. H .: TÜ phil. 34-42 (ei lõpetanud). T .: Eesti Rahva Muuseumis, Akadee­ milises Emakeele Seltsis jm., aastast 46 kutseline kirjanik. Avaldanud kolm luulekogu, biograafia «Heinrich Hcine« 38, tõlkeid: Goethe »Faust«, Heine »Saksamaa«, Schilleri »Don Carlos«, Lermontovi »Valik luuletusi« jt. C. 1934.

S IL V E T (SC H W A LB E), JO H A N N E S . 12. V 1895 Tartu - 17. II 1979 Elva.

Inglise filoloog. H .: TÜ 25, mag. phil. T .: Täiendas end Oxfordi ja Londoni ülikoolides, TÜ õppejõud 40-50 ja 56-72. Kirjutanud esseid Inglise ja Amee-

tika kirjandusest, tõlkinud ja toimetanud teiste tõlkeid. Peateoseks inglise-eesti sõnaraamat. C. 19 21.

D E S IV E R S , F A N N Y (sünd. ISA K ). 26. X 1920 Pärnu. Keeleteadlane. H .: TÜ 38 -4 1, Breslau Ülikool 4 1-4 4 , Innsbrucki Ülikool, riigieksam Würzburgi Ülikoolis. TÜ külalisõppejõud 93. Töötanud tõlgina ja sekretärina Prantsusmaa riigiasutustes, uurijana-kecleteadlasena. Avaldanud uurimusi eesti ja üldkeeletea­ dusest ning teistelt aladelt. C. 1960.

T A L L G R E N , A A R N E M IC H A E L . 8. II 1885 Soome - 13. IV 1945 Soome.

Arheoloog. H .: 1905 Helsingi Ülikool, dr. phil. 1914. T .: arheoloogiaprofessor Tartus 20-23, Helsingis 2 3 -4 ;. Soome T A liige 26, esimees 37-38, TÜ au­ doktor 32, Õ ES-i auliige. Eesti arheoloogia rajajaid. Uuris peamiselt IdaEuroopa ja Põhja-Aasia ajalugu. C. 1922 (vii.).

T A L V E , IL M A R . 17. I 1919 Mga, Ingerimaa. Etnoloog ja kirjanik. H .: TÜ phil. 42 (mag. phil.), Stockholmi Ülikool 51 phil. (fil. lic.), dr. phil. 60. Eesti Rahva Muuseumi assistent 40-43, etnoloogiaalasel tööl Rootsis ja Soomes, Turu Ülikooli assistent 59-60, rahvateaduse professori kt. 60-62, prof. 62-86. Mitmete teadusseltside liige ja auliige. Paljude erialaste uurimuste kõrval avaldanud ka ühe novellikogu ja kolm romaani. Välismaal aastast 43. C. 1938.

T A L V IK , H E IT I. 9. X I 1904 Tartu - 18. V II 1947 Endõr. Luuletaja. H .: TÜ phil. 34. Avaldanud kaks luulekogu, kriitikat ja luuletõlkeid. 30. aastate välja­ paistvamaid luuletajaid. Represseeritud 45. C. 1926.

T A R V E L (aastani 1935 T R E IB E R G ), P E E T E R . 11. V II 1984 Vihula v. 19. X 1953 Omsk. Ajaloolane. H .: Peterburi Ülikool phil. 17 ; cand. hist. 21.

T .: TÜ õppejõud 2 5 -4 1, 44-45, prof. 36. Uuris peamiselt Suure Prantsuse revo­ lutsiooni historiograafiat, avaldas rohkesti kirjutisi Eesti ja üldajaloost, kultuuriprobleemidest jm. Represseeritud 45. C. 1924 (vii.)

U N D L A -P Õ L D M Ä E , A IN O . 9. V 1910 Undla v. - 16. II 1992 Tallinn.

Kirjandusteadlane. H .: TÜ phil. 36. T . : Akadeemilise Kirjandusühingu sekre­ tär 37—39, järgnevalt Riikliku Kirjandusmuuseumi (41) ja T A K K I teaduslik töötaja 47-49. Sundasumisel 49-55. Uurinud X IX sajandi naiskirjanikke, mit­ meid uurimuslikke käsitlusi Koidulast. C. 1931.

V A G A , V O L D E M A R . 29. V I 1899 Tallinn. Kunstiajaloolane ja kunstnik. H .: TÜ phil. 25; kunstitead. dr. 64. T . : TÜ kunstiajaloo kabineti abiõppejõud 23-44, TÜ dotsent 44, prof. 46-69, Pallase lektor 2 5 -4 1, Tartu Kunstiinsti­ tuudi prof. 44-50, E N S V T A kunstiajaloo sektori juhataja 47-50. Uurinud eriti gooti ja klassitsistlikku arhitektuuri ja X IX sajandi balti-saksa kunsti, käsitlenud ka üldkunstiajalugu. C. 1923.

V A S K A , L A U R I. 7. V 1925 Rakvere. Keemik. H .: Balti, Göttingeni ja Texase ülikool. Ph. D. 56. T . : fundamentaaluurija Northwesterni Ülikoolis 56-57 ja Melloni Instituudis 57-64. Alates 64 professor Clarksoni Ülikoolis. Teinud teed­ rajava avastuse kompleksühenditc keemias. Vaska Compoud e. Vaska’s Complex esineb tänapäeva keemia õpperaamatuis kui üks olulisemaid avastusi 20. sajandi teisel poolel. C. 1963.

Värvid: valge-punane-roheline

Eesti riigi loomine esitas kõigile elualadele, kõigile inimgruppidele, kogu ühiskonnale väljakutse end uuendada, uusi väärtusi luua, uusi võimalusi ära kasutada. Noor riik vajas igaühe panust, ja see vajadus langes kokku naiste soovi ja valmisolekuga tegutseda ühiskondlikel aladel.

E n t väga visalt taandus terveid põlvkondi normatiivsena püsinud patriarhaalne kujutlus alandlikust, kodukesksest, avaram ate vajaduste ja ka võimeteta naisest, kelle vaim se eneseteostusega käiks tingimata kaasas traditsiooniliste naiselike väärtuste ja pereelu ohverdamine. V eel 1924. aastal arvati: »Sec viib aeglaselt rahva tasapinna langusele, kui parem osa naistest eelistab vallalist ametniku kutset pereema kutsele, ja seda teevad praegu akadeemilise haridusega naised.« (Üliõpilasleht. 1924.

N r. 1.)

Uute võimaluste ja traditsiooniliste väärtuste ristteel küpses Tartu naisüliõpilaste hulgas neid kahte poolt ühitav arusaam : haritud naine võib edukalt teha kutsetööd, olla mitmekülgsete huvidega ning tegev riiklikus, ühiskondlikus ja kultuurielus, samal ajal sugugi mitte loobudes perekonnast ja emaülesannetest. Sündis omalaadne süntees konservatiiv­ susest ja edumeelsusest - kujutelm naiselikust, kõlbelisest, karskest ja mitmekülgselt haritud, iseteadvast, majanduslikult iseseisvast euroopali­ kust eesti naisest.

Rahuolematutena ühelt naisüliõpilasorganisatsiooni tutvumisõhtult tulles tekkiski kolmel naisüliõpilasel 1920. aastal mõte luua nende ideede alusel uut tüüpi üliõpilasorganisatsioon - naiskorporatsioon. »[. . .] süm­ patiseeris korporatsiooni distsipliin ja tihe side liikmete vahel. Loomule võõrast loobuti, asendati omasega. K a autoritaarne kasvatusmeetod omandas leebe, naisele sobiliku iseloomu. Tegu oli pigem enesekasvatu­ sega.* {Lukas, L. Korporatsioon »Filiae Patriae« 70 // Eesti Naine. 1990.

N r. 10.)

Pärast rektori põhimõttelist nõusolekut alustati eeltöid. »Meie arut­ luste tulemused olid järgmised: r a h v u s t u n d e s ü v e n d a m i s e kõrval on vajaline tõsta n a i s e i s e t e a d v u s t . Oli kuidagi piinlik näha, et koosolekuil, välja arvatud üksikud erandid, võtsid sõna ainult

mchcd, naised nõustusid vaikides kõipga, mida kõneldi või otsustati.

Puudus täielikult julgus ja üheväärsuse tunne mehega. [ - - - ] M eie leidsime, et tuleks tagasi pöirduda naise omapära j u u r d e , loobuda mehe kopeerimisesi ja mehestumisest. [ --------] K a h ­ julik on igasugune liialdatud vabadus joomises, suitsetamises ja selts­ kondlikus käitumises. Ilmtingimata oi vajalik n a i s e e n e s c d i s t siplineerimine, vaimsete huvide tõstmine ja s e l t s k o n d l i k k a s v a t u s.« {Rsenber g-J ürgenstein, M. K orpo­ ratsioon Filiae Patriae algupäevilt // Ülõpilaslcht. 19 35. N r. 12.)

Nim eks võeti patriootlik »Filiae ’'atriac« (Isamaa Tütred), lipukir­ jaks: »Eesti tütar, E esti kodu tugevasi seotud olgu!« V ärvideks (autor Saima Vares) valiti sümboolsed valge (põhjamaa lum eväljad, hingeline puhtus, hariduspüüd), punane (koiditaevas, isamaa-armastus, õestus, noorustuli), roheline (Eesti metsad ja pilud, julge lootus, energia, paremuspüüe). K u id ülikoolis levinud uibusalduse ja isegi pahatahtliku kumu tõttu ei saadud täis asutamisek vajalikku liikmete arvu, nii et tuli veenda immatrikulecruma üks asutjjalnkme õde.

Asutamiskoosolek peeti M arta Jügensteini kodus N äituse tänavas.

27. oktoobril 1920 sündinud korp! F ilic Patriae asutajaliikm ed on E rik a H aller, H ella Jürgenstein, M arta Jürgnstein (esimees), Em ile Kirschbaum, E rn a K utsar, A lm a M itt, Seim; M itt, Johanna R aig, E lsa Sepp, Saima V ares, noorliikmed N atalic K u ttr ja E lla Sirg. »Ja nii siis regist­ reeris Tartu ülikooli rektor* prof. Peetc Põld naerusui uue ettevõtte esi­ mese E esti naiskorporatsiooni - korp! Fiiae Patriae - Tartu ülikooli juu­ res. Kuuldus sellest levis Tartu seltskonns pommiplahvatusena. A rvati, et nüüd siis algab tüdrukutel meeskorporasioonidele omane buršielu kommeršide, mensuuride ja õllejoomisega . .. Ja kui esimest korda terves koosseisus - värviteklid peas ja värvipalad nähtavad - läbisime pärast­ lõunal Rüütli tänava, mis oli Tartu kesdinna pikim ja tuntuim jalutus­ paik, oli see linna eesti seltskonnale siurimaks sensatsiooniks.« (R a idJürgenstein, H. M õtteid K orp! Filiae Patriae asutamisest 60 aastat ta g a s i/ / K o rp ! F iliae Patriae, i92o-i9S<. Toronto, 1980. L k . 3.)

Vaid osa üliõpilasorganisatsioone vastas asutamisteatele õnnit­ lusega. Ajakirjanduse suur tähelepanu ol sageli vaid halvustav vastuseis: »Nagu näha, tahavad nad ka korra väi/iteklis hiilgada, et mitte mees­ tele ses suhtes järele anda.« (Päevaleht. 1920. 9. nov.) Ilmus solvavaid karikatuure, epigramme.

Seni naeruvääristatud naiskorporantdele osutati esimest korda üldist poolehoidu ksv! A lm a Vandereri matustl 19 22. N endest osavõtuga tun­ nistasid teised organisatsioonid »Filiae P,triae« endaga üheväärseks. L iik ­ meks soovijate a rv kasvas järsult, kui päast pikka võitlust õnestus E d u s­ tuse valim istel kandideerida ühises nimkirjas eesti meeskorporatsiooni-

* Tegelikult hoolekandja. - Toim.

12 Spes patriae

17 7

dcga. Naiskorporatsiooni eluõiguse lõpliku tunnistusena asutati neid 1924. aastal veel kolm. M õnigi kord osutus sisemine võitlus omaksvõetud põhimõtete pärast raskemaks välisest. E nt pereheit - kümne liikme lah­ kumine 19 25. aastal - ei toonud enam kaasa kriisi.

Algusest peale rõhutati rahvuslikke sihte. 19 25. aastal ühineti koos E N Ü S -i ja E N Ü S Ilm atariga L illi Suburgi nimelise A biraha Toim kon­ naga. 1926. aastal koonduti koos teiste naiskorporatsioonidega N aiskodu­ kaitse IV jaoskonnaks. Mitmel aastal oli Akadeem ilise Hõimuklubi esi­ meheks korp! Filiac Patriac liige, 1930. aastal sõlmitud sõprusleping Soome Hämäläis-Osakimta 'ga kohustas muu hulgas õppima ja õpetama teineteise keelt. Hämäläis-Osakimta naisstipendiaadid Tartu ülikoolis said »Filiae Patriae« välisliikm cteks. 24. veebruaril 1933 toimus esimene kõnelend ingeri hõimude juurde ja need omapärased äratusretked E esti Ingcrisse kestsid iseseisvuse katkemiseni. Endastm õistetavalt õpiti ja osati mit­ meid keeli, ent tollal domineerinud magusaid saksa buršilaule asuti va ra ­ kult tõlkima, püüti eelistada ja kasutusele võtta eesti laule, eestistada üliõpilasoskussõnu. Õige eesti keele omandamiseks paluti koguni eesti filoloogidel korrigeerida kaaslaste sõnastust.

Igati toonitati naise hariduspüüdu ja ülikooliõpinguid. T egevliik­ meks vastuvõtm isel arvestati tehtud akadeem ilist tööd, silmaringi. Ü ld i­ selt apoliitiline organisatsioon ootas oma liikmeilt kursisolekut kaasaja maailma probleemidega, sest ». . . veel paljud naised, kahjuks liiga pal­ jud, ei ole teadlikud selles, milleks neid kättevõideldud õigused kohusta­ v a d .« (Poska, N . K a s naine vajab poliitilist kasvatust? // Üliõpilasleht.

19 35. N r. 12 .)

1926. aastal loodud topeltkvartett kosus neljakümneliikmeliseks nais­ kooriks, omaloomingukatsetustest väljakasvanud näitering lavastas küm­ mekond teost. 1926. aastast pidevalt tegutsenud võrkpallinaiskond tuli mitmel korral üliõpilaskonna meistriks. A jakirjad »Jõulualbum« ja »Rebasurg« jäid omavahelisteks, korporatsiooni 15 . aastapäevaks aga anti vä lja »Üliõpilaslehc« sisukas erinumber. Raamatukogu alusepanijaks võib pidada professor S. Talvikut, kes 1920. aastal kinkis korporatsioo­ nile oma väitekirja »Die Lepra im Kreise Ösel«. Juurde muretseti pea­ miselt sõnastikke, käsiraamatuid ja teaduskirjandust. 1925. aastal tegi A do V abbe kolm romantilist eksliibrist - teadus- ja ilukirjandusele ning teatmikele. Pärast rohkeid asukohavahetusi (Pepleri, Tiigi, Tähe, K a s ­ tani tänavas) jõuti 19 27. aastal esindusliku seitsme toaga korterini Ü li­ kooli ja G ild i tänava nurgal. N agu tõeline kodu oli konvent alati igale liikm ele avatud, sealses õdusas õhkkonnas oldi alati oodatud ja oma.

P idevalt osaleti Edustuse töös, ka toimkondade juhajatena. 19 3 1. aastal moodustati koos korp! Am icitiaga Edustuses esimene puhtnaisrühm - E esti Naiskorporatsioonide Rühm. »Filiae Patriae« eeskujul tekkis esimene Läti naiskorporatsioon »Daugaviete«, kirjutamata sõprusleping oli L äti naiskorporatsiooniga

»Gundega«. Leedu »Filiac Lithuaniac« palus asutamisel eeskujuks C ! 1 •11 põhikirja.

27. oktoobril 1926 asutatud vilistlaskogu registreeriti 19 3 5 . aastal, mil vilistlaste arv oli tõusnud ligi sajani. Vilistlaskogu moraalne ja aine­ line abi konvendile oli märkimisväärne. A rvukaks ja teovõimsaks kuju­ nes 1930. aastal Tallinna koondis. »Filiac Patriae« üks sihte oli naiselikkuses rõhutada daamilikku tahku, omandada ka väline lihv. Kellaviieteedel ja konvendi vastuvõt­ tudel püüti muu hulgas õppida ka seltskondlikku etiketti. Kõlbelisuse ja karskuse rõhutamiseks kehtestati üldine suitsetamiskeeld, konvendi ruu­ mides oli keelatud alkoholi tarvitamine. (Algusaastate jäik välise naise­ likkuse nõue - lühikeste juuste ja rippuvate käekottide keeld - muidugi taandus.)

Liikm ete hulgas olid ülekaalus filosoofia- ja majandusteaduskonna kasvandikud, palju oli farmatseute ja arste. Suurim hulk vilistlasi töötas õpetajatena. N eljandik filiaist (19 35) oli pärit Tartu E esti Noorsoo K a s ­ vatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumist.

Pooltõsiselt tavatseti öelda, et »Filiae Patriaesse« kuuluvad vaid ilu­ sad, targad ja rikkad. K u id nagu seda juba tollalgi kommenteeriti: ilu­ sad on kõik noored tüdrukud ja tarkuse järele on Tartusse tuldudki kas need kaks pole siis tõepoolest suur rikkus!

1940. aastal oli »Filiae Patriacs« 380 liiget (243 vilistlast ja üliõpilasvilistlast, 109 tegevliiget, 28 noorliiget). O lem asolevail andmeil küü­ ditati või vangistati neist esimese Nõukogude okupatsiooni a jal 24, sõja­ keerises pääses Läände 2 14 .

1940. aasta suvel tuli organisatsiooni sunniviisilisel sulgemisel ära anda kõik armastusega kogutud varad - mitme toa esinduslik mööbel, vapitoolid, käsitsim aalitud rahvusliku ornamendiga serviis, raamatukogu, väärtuslikud kunstiteosed (K . M ägi »Otepää maastik«, E . W iiralti »Jutlustaja« jt.), teiste organisatsioonide kingitused. Üksikuid esemeid õnnes­ tus kodudesse peita. »Ometi ei olnud see ei Filiae Patriae ega teiste tema taoliste luige­ lend. M e elame edasi, elame edasi kõige kiuste, kuigi isamaa tütarde laulud ei kaja nüüd kahjuks enam Em ajõe kaldal, vaid M älari, Hudsoni, Ontario järve ja suurte ookeanide kallastel. K uid nad kajavad endiselt, kuni nad viiakse kord taas Tartusse, meie päriskodusse ja isam aale.« (Jürma , M . K õ ik , mis kunagi oli // Korporatsioon Filiae Patriae, 19 2 0 1960. N ew Y o rk , 1960).

Rootsis kogunesid juba 27. oktoobril 1945 korporatsiooni aastapäeva tähistama 42 filiat. Ametlikuks tegevuse alguseks märgitakse 1949. A lgul võeti liikmeteks vaid filiate õdesid ja tütreid, 1952 otsustati vastu võtta teisigi kõrgkoolides õppivaid eesti naisüliõpilase kaugem tulevik oli kind­ lustatud. Noorliikm e välism ärgiks sai kitsas hõbedast käevõru C !F P sirk­ liga vapil, sest majanduslik jõud ei küündinud veel tekliteni. Rootsi koon­

dise Göteborgi osakond loodi 1956. aastal, Lõuna-Rootsi osakond 1967. Ühendriikides alustati kooskäimist 1946. 1950. aastaks oli sinna jõud­ nud 46 kaasvõitlejat ja samal aastal asutati Ühendriikide koondis.

Toronto koondis kogunes esmakordselt 1950, 19 52 asutasid 15 filiat selle ametlikult. Montreali koondis loodi 1 9 5 1 Vancouveri koondis 1959. aas­ tal. A ustraalias kogunesid 7 filiat 1954- aastal Sydneys, ametlikuks algu­ deks sai 1956.

Paguluseski kandis korp! Filiae Patriae eelkõige edasi eesti keelt ja kultuuri, siseelus igati eestlust rõhutades. M ajanduslikult kosudes tehti selle heaks välistegevuseski palju - osaleti rahvuslikes fondides ja siht­ kapitalides, anti välja toetusi ja stipendiume, finantseeriti väljaandeid, abistati puudustkannatavaid põgenikke jms. Ju b a 50. aastapäeval oli korporatsioonil väljaspool E estit üle 600 liikme, 60. aastapäeval aga ainu­ üksi vilistlasi 464. »Filiae Patriae« 40. aastapäevaks kirjutas Bernard K angro: »Kõik, mis kallist meil, Eestile anda - / E lu , õnn ja armastus! / V alget, punast ja rohelist kanda / Ükskõik kui kaua ja kus.« Eestisse jäänud liikmed suutsid seda - vaimus ja südames. Leidus vaid üks, kes oma õestussidemeid salates ise need katkestas.

O m avaheline side ei katkenud kunagi. Vahetult pärast sõda hakati tasapisi kogunema sünnipäevadel. 1950. aastatel liitusid tagasi saabuvad küüditatud. Üksteist aidati materiaalselt, moraalsest toest rääkim ata. T a l­ linnas kohtuti olude leebudes iga nädal »Moskva« kohvikus ja nimetati oma seltskond lõbusa varjunim ega T o N a K o - Toredate N aiste Koondis.

1980. aastate lõpul tõusis peapeale pööratud elu aegamöööda tagasi jalgele. Paljude üliõpilasorganisatsioonide taastamise mõtted liikusid üli­ õpilaskonnas ja ka »Filiae Patriae« taasloomise plaani ümber koondus 1988. aastal kümmekond tüdrukut (geograafid, ajaloolased, filoloogid, arstid). Vilistlastega leiti algusest peale ühine keel ja saadi toetust taastamisplaanile.

17 . veebruaril 1989 õnnistati Pauluse kirikus (praost H arald Tam -

mur ja õpetaja M argit N irgi) korp! Filiae Patriae uus lipp ja 14 taasasutajat said vilistlastelt värvid C !F P endiste ruumide laepealsel, »Edasi« toimetuse saalis. Korporatsiooni uuestisünni juures oli ka asutajaliige Erna Kutsar. Järjepidevuse sümbolina andis viim ane okupatsioonieelne esimees V aik e Pärtsel uuele esimehele K a d i Tarandile üle hõbedase koosolekujuhatamise kellukese.

Oma konvendiruumide puudusel on kasutatud »Postimehc« (»Edasi«) saali, ülikooli Ajaloo Muuseumi, Kunstnike Maja, Kirjanike Maja, H. Treffneri Gümnaasiumi, ülikooli vana kohviku jt. ruume, koos­ olekuid peetud kaavõitlejate üürikorterites. Sellest hoolimata on sÕpruskondlik ring väga kodune, pakkudes liikmeile toetust, innustust, lähedus­ tunnet, laadides üksteist uue energia ja ideedega. Intensiivselt ja tegu­ salt osaletakse Tartu üliõpilaselus. Taastati suhted Hämäläis-Osakunta'ga,

uueks sõpruslepingupartneriks sai Soome Nylaruls Ncttion (Uusimaa N a t­ sioon). Vilistlaskogu on kasvanud kümmekonna taastamisjärgselt ülikooli lõpetanud ja sama paljude uute vilistlaste liitumise arvel. 19 9 1. aastal oli liikmeid 12 5 : vilistlasi 8 1, üliõpilasvilistlasi 6, tegevliikmcid 26, noor­ liikmeid 10 , välisliikm eid 2. (Kes olid 1940. aasta suvel tegevuse kat­ kemisel üliõpilasvilistlasteks jäänud, võeti vastu vilistlasteks. «Filiae P at­ riae» pole loonud auvilistlase statuuti, rõhutades seega võrdset lugupida­ mist kõigi vilistlastest liikmete vastu.)

«K õrvaltvaatajal on ehk raske näha, et alalhoidlikkus mõtetes ja moraalis on suuresti olnud just eestlaste pääsetee, omamoodi edasiviiv, mitte pidurdav jõud [. . .]« ( I n t, E . Konservatiivsus - kas iganenud v ä ä r­ tus või väärtusetu igand? // Edasi. 1990. 26. okt.) N ii elasid aastaküm­ nete eest leitud väärtused ületalve ja paljud neid osutuvad elujõulisteks.

K u i sajandi algul oli valitsenud range sooline rollijaotus ja naised püüd­ lesid avaram ate eneseteostusvõimaluste poole, siis nüüd oli nõukogude ühiskond lasknud kogeda armutut hoolimatust naise eriomaste vajaduste suhtes, nivelleerivat survet rahvuslikule eripärale ja intellektuaalsetele võimetele, kaasaegne tarbijalik maailm kipub kõike standardiseerima. Sel taustal kõlab taas värskelt ja ajakohaselt «Filiae Patriae« toonane ideaal eneseteadlikult oma naiselikku ja rahvuslikku omapära hoidvast, majan­ duslikult ja vaim selt iseseisvast, end mitmekülgselt teostavast haritud eesti naisest. Ootamatu uudsuse saab vana lipukiri «Eesti tütar, E esti kodu tugevasti seotud olgu!«, andes endisest avaram asse maailma õppima, töötama ja elama suundujaile kaasa identiteeditunde.

Korporatsiooni uuema ajaloo suursündmusel, 70. aastapäeval, saadi teistelt organisatsioonidelt südamlikemal viisil tuge oma pürgimustele.

Tänu vilistlastele on korporatsioonile ostetud korter Tartus R iia t.

8 -9 , mis on liikmetele saanud teiseks koduks, kuhu tullakse alati hea meelega. K a korporatsiooni pere on suurenenud: 1995. aasta I semestri seisuga oli Eestis 108 vilistlast, 14 üliõpilasvilistlast, 30 tegevliiget ja 2 välisliiget.

1995. aasta sügisel tähistati pidulikult korporatsiooni 75. aastapäeva.

KO RPO RA TSIO O N „REVELIA‘ V ä rvid : m ust-valge-roheline

i. detsembril 19 19 avati pidulikult Eesti V abariigi Tartu Ülikool. H il­ jem, pärast Vabadussõja lõppu vabanes sõjaväest hulgaliselt üliõpilasi, kes poolelijäänud õpinguid jätkasid. Peamiselt vabatahtlikena sõja läbi teinud eestlastest tudengite lahinguis karastunud rahvuslik vaimsus eel­ das nüüd uute põhimõtetega intiimorganisatsioonide asutamist.

Uue korporatsiooni loomise idee tekkis 1920. aasta märtsis ühel arstiteaduskonna üliõpilaste koosviibimisel.

Otsene organiseerimistöö algas sama aasta maikuus, mil toimus rühma tudengite, peamiselt sakalanuste väljasõit H aaslavale, Pihlapuu tallu. Hiljem on seda üritust nime­ tatud poolnaljatamisi ka »SakaIa« teiseks kommersiks. Pärast suvevaheaega algasid 1920. aasta septembris korralised koosolekud põhikirja väljatöötam iseks. »Revelia« tegelikuks asutamiskuupäevaks võib lugeda 19. septembrilt 1920.

Esimesest koosolekust alates kandis uut korporatsiooni tugev rah­ vuslik vaim ja üksmeel. Asuti seisukohale, ct karm drill võib küll harju­ museks muuta teatud kombeid ja käitumist, ci suuda aga kasvatada ise­ loomu. Seetõttu rõhutati näiteks noorliikmete kasvatamisel individuaalset lähenemist ja tähelepanu igal üksikul juhul.

Asutajaliikm ed tulid valdavalt senistest korporatsioonidest: «Saka­ last# 6, »Ugalast« 2, »Fraternitas Academicast« 1, peale nende 2 organi­ seerimatud N eed n noormeest olid K arl Hanson, M artin Hendre, Julian Peeter K arolin, Jakob Kükam ees, Arthur Luik, Johannes M att, Arnold M ägar, M ihkel Nanelson, Herbert Normann, Artur Odrats ja Johannes Põderson.

N im i »Revelia« valiti ülikooli keeleteadlastest õppejõudude soovitu­ sel ja see tähistas Eesti vanemas ajaloos Tallinna ümbrust - muistset RävaLa maakonda. Lipuvärvideks valiti kunstiteadlaste soovitusel must­ valge E esti lipust ja roheline ühest varasemast C. R. Jakobsoni poolt kavandatud rahvuslipu projektist. Roheline väljendab lootust ja töö­ armastust, must ausust ja õiglust, valge puhtust, vendlust ja koostööd

rahvaga. Lipukirjaks võeti »üks kõigi, kõik ühe eest« ning see pidi haa­ rama laiemas mõttes tervet eesti rahvast.

Põhikiri võeti lõplikult vastu z. novembril 1920 ja esitati ülikooli valitsusele, kus see kinnitati 3. detsembril 1920. Seda päeva loetaksegi korp! Revelia asutamise aastapäevaks. Välism ärkides astus uus korporat­ sioon esmakordselt avalikkuse ette 8. detsembril 1920.

Juba septembris alanud konvendi siseelu jätkus. Pärast mitmeid korterivahetusi jäädi pidama m ajja V eski tänav 35. Seda maja taheti hiljem päriseks osta, kuid üritusele tõmbas kriipsu peale 1940. aastal ala­ nud okupatsioon.

Korporatsiooni vapp kinnitati konvendi koosolekul 27. veebruaril 19 2 1. Selle rohelisel pinnal on »R.evelia« asutamise kuupäev 3. X I I 1920 kahe kuldse loorberioksa vahel, mis on seotud hõbedase lindiga. M us­ tal pinnal on kolm Tallinna vapilt pärit hõbeleopardi kullatud krooni­ dega ja valgel hõbedane »Revclia« sirkel-vääntäht. Sirkel koosneb täh­ tedest V . C. F. ja R ning selle tähendus on: V ivat, crescat et floreat R evelia! (Elagu, kasvagu ja õitsegu R evelia!).

A lgul ei osaletud aktiivselt üliõpilaskonna tegevuses, sest pearõhk pandi siseelu väljakujundam isele. 1924. aastal kandideerisid ka revelused eesti korporatsioonide nimekirjas Üliõpilaskonna Edustusse. 1924. aasta 1. detsembri punase mässukatse ajal oli »Revelia« esimesi Tartu üliõpilasorganisatsioone, kes astus in corpore Kaitseliitu. Ju b a samal, 1. detsembri õhtul asuti relvastatult vahiteenistusse.

Hea läbisaamine oli E K L - i liikmeskorporatsioonidega, kuid nendega liitumine lükkus edasi juba mainitud siseelu korraldam ise vajaduse tõttu.

27. märtsil 1928 võeti »Revelia« vastu E K L - i täieõiguslikuks liikmeks.

Sestsaadik on »Revelia« osalenud kõigis liidu ettevõtmistes ja aidanud kaasa E K L - i positsiooni tugevnemisele eesti üliõpilaskonnas.

19 3 1 avaldas soovi »Reveliaga« liituda Tallinna korp! Justitia, kelle liikmeist kolm võeti vastu vilistlasteks ja 13 lihtliikmeiks.

A rendati hõimusuhteid. 30. novembril 1930 kirjutati Tartus alla sõprusleping Helsingi Ülikooli vanim a organisatsiooni - Viipurilainen Osakuntaga. Läbikäim ise elavusse on läbi aegade hinnatava panuse and­ nud soomlasest revelus Boris Karpela.

Seoses liikmeskonna hoogustuva ümberasumisega pealinna tööle ja õppima alustas 1920. aastail tegevust Tallinna koondis. E sitati taotlus koondise registreerimiseks Tehnikaülikooli juures, ent sellegi ürituse nur­ jas Nõukogude okupatsioon.

A lgaastail oli liikmeskonnas suur osakaal V iljandim aalt pärit kaasvendadel, aegamööda saavutasid ülekaalu Tallinna ja Põhja-Eesti noor­ mehed. Teaduskondlikult olid arvukam alt esindatud juristid ja majan­ dusteadlased, neile järgnesid arstiteadlased ja matemaatikud. Suhteliselt vähe liitus filolooge, farmatseute ja veterinaare. Oma panuse korporat­ siooni kujunemisse andsid kunstiinimesed, arendades ja suunates liikmes­

konna kultuurihuvc. Vilistlaspere kasvas jõudsalt, nii et 1926. aastal asu­ tati korp! Revelia vilistlaskogu, kes toetas konventi nii nõu kui jõuga.

A lgusest peale oli keelatud propageerida konvendis oma poliitilisi Veendumusi. Samuti ei võeta liikmeiks totalitaarsete režiimide poolehoid­ jaid. See ei tähenda poliitilise tegevuse keeldu, lihtsalt tuleb oma süm­ paatiad n.-ö. konvendikorteri ukse taha jätta. Revelused on E esti a va ­ likus elus agaralt kaasa löönud, veel viim asesse Riigivolikokku kuulus kaks »Revelia« liiget.

1940. aastal likvideeriti korporatsioon okupatsioonivõimude poolt ning konfiskeeriti arhiiv, raamatukogu, protokolli- ja arveraamatud.

Konvendikorterisse paigutati Punaarmee haigla. Tihe läbikäimine ja infovahetus kaasvendade vahel jätkus, koos käidi v ii! O . Linde korteris.

Saksa okupatsiooni ajal 19 4 1 - 19 4 4 olukord paranes, suurem osa üritusi toimus sünnipäevade tähistamise sildi all. 4. detsembril 1942 pühitseti Tartu restoranis »Kuld Lõvi« »Revelia« 22. aastapäeva O . Linde sünnipäevapeo ettekäändel. A asta hiljem toimus pereõhtu, kus viibis üli­ kooli rektor E . K an t abikaasaga ja teisigi õppejõude. N ii Nõukogude kui ka Saksa okupatsiooni ajal aitas E . K ant korp! R eveliat suuresti oma nõuannetega.

Nõukogude okupatsioon ja järgnenud maailmasõda nõudsid korpo­ ratsioonilt ränki ohvreid, olid ju 70 protsenti revelustest reservohvitserid.

V abasse maailma pääses hiljem alla viiendiku kaasvendadest. Osa revelusi jätkas kommunismivastast võitlust Soomes, kust hiljem siirduti Rootsi.

17 . septembril 1947 toimus omaaegse vanamehe K . Bom ani maja keldri­ korrusele ehitatud väikeses konvendikorteris esimene korrapärane koos­ olek. Sellest päevast algas korp! Revelia tegevus võõrsil. 1947. aastal võeti vastu juba kolm noorliiget, läbikäimine hoogustus ja pere kasvas, kuni edasirännu aastail osa kaasvendi lahkus peamiselt Kanadasse, U SA -sse ja Austraaliasse.

Teine suurem grupp revelusi sattus sõjakeerises Saksamaale. Seal algas koondise tegevus 1947. aastal Geislingeni põgenikelaagris. Seoses raskete oludega ei võetud vastu uusi liikmeid, pealegi kandsid järgnevad aastad pere jälle laiali. 1949 lõppes koondise tegevus Saksamaal.

K anadasse jõudsid esimesed revelused 1949. aastal peamiselt Saksa­ maalt. Sealt oli juba olemas omavaheline kontakt, mistõttu koondise töö oli algusest peale hoogne ja side kaasvendade vahel hea. Hiljem saadi Rootsist värsket verd juurde.

U SA -s jäi enamik revelusi peatuma N ew Y o rgi lähiümbrusse, algas uus organiseerumine, mille tulemusena loodi koondis 19 5 1. Esialgu ei võetud uusi liikmeid vastu, hiljem see otsus tühistati.

1 9 5 1. aastal elas Austraalias kuus vilistlast ja neli buršvilistlast, kes omavahel tihedalt läbi käisid, kuid koondist ei asutanud, lootes Sidney A kadeem ilise Koondise organiseerivale rollile. Seal tehtav töö jäi aga nõrgaks ning 30. mail 19 54 asutati korp! R evelia koondis Austraalias.

Kõik koondised on omavahel tihedas kontaktis ja tegutsevad ühiste printsiipide alusel. Tööd juhib koordineeriv koondis, kes valitakse iga kolme aasta järel. Värske vere vähesuse tõttu on esialgne elav tegevus Rootsi ja Austraalia koondistes mõnevõrra soikunud.

N iipea kui ühiskondlik mõte Eestis muutus veidi vabam aks, taas tati korporatsioon »Revelia« Tartus. Alates 1989. aasta veebruarist peeti korrapäraseid koosolekuid. Loodi kontakte vilistlastega ning 12. märtsil 1989 toimus v ii! Silla kodus algatusrühma liikmete ja vilistlaste kokku saamine, kus otsustati taastada korp! Revelia tegevus Eestis. 22. märtsil valiti eestseisus. Esim eseks pärastsõjaaegseks »Revelia« esimeheks kodu­ maal sai Peeter Pulk. V õeti vastu põhikiri ja esitati Tartu Ülikooli nõu­ kogule avaldus korporatsiooni taasregistreerimiseks. 3 1. märtsil 1989 kin­ nitatigi taasloodud »Revelia« põhikiri.

Algas korporatiooni sisuline taastamine, mille kulminatsiooniks oli rohe-must-valge lipu sisseõnnistamine Simuna kirikus 22. oktoobril 1989.

Jumalateenistuse pidasid »Revelia« vilistlased A . Eenm aa ja L . Üllaste.

Sel päeval said 12 noort revelust värvid : A ivo A abloo, A iv a r Hinrikus, Andres Järviste, O lavi K elle, Hardo L illeväli, Indrek Pehk, Andres Peiker, Peeter Pulk, Jü ri Ruut, Anti Ronk, Margus Sardis ja Toomas Sula.

Kohe võeti vastu ka kolm rebast.

Jätku vad sidemed teiste Eesti üliõpilasorganisatsioonidega, osaleti E K L - i taastamisel. 1989. uuendati sidemed Vüpurilamen Osakuntaga.

Olemas on kontakt väliskoondistega.

1990. aasta detsembris peeti korp! Revelia 70. aastapäeva. 2. det­ sembril 1990 taastati vilistlaskogu tegevus.

Vivat, crescat et floreat Revelia!

T U N T U M A ID R E V E L U S I A A V IK , JU H A N . 29. 0 1. 1884 Holstrc vald (v.) - 26. 1 1 . 1982 Stockholm, helilooja ja dirigent. Haridus (H .): Peterburi konservatoorium: trompet 1907, teooria ja kompositsioon 1 9 1 1. Teenistus (T .): »Vancmuise« ja »Estonia« orkestri dirigent, laulupidude üldjuht. Eesti Helikunsti Seltsi ja Eesti Lauljate Liidu esimees, Tallinna konservatooriumi õppejõud (1928 prof., 19 33-19 4 0 ja 19 4 1 1944 direktor). Alates 1944 Rootsis. Sümfooniad, kontserdid, koorilaulud, klaveritsüklid, ooper, uurimused.

K A L M E T , L E O . 2. 03. 1900 Tallinn - 16. 09. 1975 Tallinn, lavastaja ja teatripedagoog, E N S V teeneline kunstnik 1964. H .: Draamastuudio 1924. T . : alates 1927 Draamateatri juht, hiljem lavastaja ja lavapraktika õppejõud, 19 50 1955 represseeritud. Lavastused, mälestusteraamat.

K A L M U S , A R N O L D . 1. 02. 1982 Paide - i t . 08. 1942 Tallinn, maalikunstnik.

H .: 19 0 8 -19 14 Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi joonistuskool, 19 18 — 1920 kunstiakadeemias, 19 2 5 -19 2 7 täiendas end Pariisis. T . : joonistusõpetaja Tallinnas. Portreemaalid.

N IE L Ä N D E R , A U G U ST, USA, muusikategelane ja juhatas puhkpilliorkestreid. kus Saksamaale, alates 1949

i. 09. 1887 Vana-Kuuste v. - 30. 01. 1986 Bowic, dirigent. H .: Peterburi konservatoorium 1910. T .: 19 19 -19 2 6 Tartu Muusikakooli direktor. 1944 lah­ USA-s. Mälestusteraamat.

N O R M A N N , H E R B E R T . 7. 03. 1897 Tartu - 12. 03. 1961 Tartu, arstitea­ duse ajaloolane ja terapeut, dr. mcd. 1928. H .: T Ü 1923. T .: TÜ arstiteaduse ajaloo õppejõud 19 32-19 39 , aastast 1939 sisehaiguste prof., juhatas kateedreid.

Uurimusi.

U U STA L, A B N E R . 22. 01. 1915 Mustjala v. - 22. 01. 1985 Tartu, õigustead­ lane, dr. jitr. 1962. H.: TÜ 1940. T .: aastast 1950 T R Ü rahvusvahelise õiguse õppejõud, prof. 1965. Uurimusi, õpikuid.

V A R IS T E , JÜ R I. 10. 10. 1907 Vohnja v. - 4. 03. 1989 Tallinn, koorijuht ja pedagoog, E N S V rahvakunstnik 1956, prof. 1962. H .: TÜ filosoofiateaduskond inglise keele erialal 1932, Tallinna konservatoorium muusikapedagoogika erialal 1941. T .: aastast 1944 Tallinna konservatooriumi õppejõud. 1944-1947 RAM -i dirigent, Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni segakoori asutaja ja peadirigent 19 45-19 58. Juhatanud taidluskoorc, aastast 1950 korduvalt üldlaulupidude ja koolinoorte laulupidude üldjuht, Tallinna konservatooriumi konsultantprofessor aastast 1978. Koorilaule, tõlkinud ilukirjandust.

Värvid: must-roheline-valge

19 18 . aatal avati Tallinnas E esti Tehnika Seltsi tehnilised erikur­ sused. 1920. aasta lõpuks oli nendest kursustest välja kujunenud 270 üli­ õpilasega riiklik õppeasutus - Tallinna Tehnikum.

Koos kõrgema õppeasutuse arenemisega ilmnes Tallinna tekkivas üliõpilasperes vajadus organiseeruda, üliõpilaskonda esindada ja uuele õppeasutusele tunnustust leida. K a sõdade ja revolutsiooni tagajärjel noor­ soo hulgas levinud lõtv ellusuhtumine kiirustas asutama organisatsioone, kus kindla distsipliini all saaks kasvatada väärikaid E esti haritlasi.

Tollane Tallinna üliõpilaskond koosnes suures osas Vabadussõjas osalenud meestest, kes oma pooleli jäänud õpinguid jätkates tahtsid rah­ vuslikus ülesehitustöös jõudumööda kaasa lüüa. Niisuguste üliõpilaste eestvedamisel hakkas 19 2 1. aasta sügissemestril 1 2-liikmeline sõpruskond endale organiseerumisvormi otsima. Pikem ate kaalutluste järel jäädi pea­ tuma korporatiivse kuju juurde. Leiti, et sellelaadilise organisatsiooni distsipliinivõimelisem sisekord, mis tugineb autoritaarsele kasvatusmeeto­ dile ja vanuseprintsiibile, tagaks kasvatussihtide edukamat teostamist.

K u id sellega ei otsustatud senituntud korporatsioonide radadele asuda, milledes tol ajal endiste aegade pärandina valitsesid juurdepoogitud võõ­ rad kombed ja drastilised kasvatusviisid. A sutatavat korporatsiooni püüti rajada vabana kõigist neist negatiivsetest harjumustest ja võõrast mõjust. Ü ritati luua uusi aluseid E esti rahvusliku omapära süvendami­ seks ja sobiva õhkkonna tekkimiseks tõsiseks tööks nii teaduslikul kui ka ühiskondlikul põllul.

Asutajaliikm etena kirjutasid põhikirjale alla August Laupa, Paul Piller, Heinrich Leevald , O skar Piibar, Richard Jaanus, V aller Leevald , August Lond, E d u ard Pruuler, V illem Tõnisson, O skar Lubi, Anton Trumm ja Johannes Kuresson.

Põhikirja koostamisele aitas kaasa tehnikumi õppejõud Johannes K iive t, kes valiti korporatsiooni esimeseks auvilistlaseks.

K s v ! O . Lubi ettepanekul otsustati korporatsiooni nimeks võtta »Tehnola«, kuna see oli asutatud peamiselt tehnikaüliõpilaste poolt.

Välisteks tunnusvärvideks valiti m u st-roh eline-valge (must - kohuse­ truu, roheline - nooruse lakkamatu püüe, valge - edu poole).

23. oktoobril 19 2 1 kinnitas Tallinna Tehnikumi juhatus korp! Tc nola põhikirja. Esim esse juhatusse valiti: esimees A . Laupa, abi V . Tõnisson, kirjatoim etaja O. Lubi, abi R . Jaanus, laekur H . Leevald.

K un a asutajaliikm ete hulka kuulusid kolm Tartust ületulnud üliõpi­ last, kes seal juba samalaadses organisatsioonis tegevliikmed olid olnud, siis kaaluti ka Tartu ülikooli juures osakonna avam ist. Pikemate v a id ­ luste käigus jõuti aga seisukohale, et noorel organisatsioonil kujuneb üle jõu käivaks kahes kohas tegutsemine, nii et esialgu sellest kavatsusest loobuti. See otsus osutus igati õigeks, kuna selgus, et loodetud heataht­ likkuse asemel kujunes Tartu organisatsioonide suhtumine üsna jahedaks.

N ii asuti täie energiaga korporatsiooni aluste kindlustamisele T a l­ linnas. Esialgu käidi koos kaasvõitlejate erakorterites, kuid peagi üüriti aiam ajake N a rv a maanteel. Vilistlaskogusse võeti vastu kaks Läänes õppinud inseneri - endised Saksa buršid ja kahe esimese tegevusaasta jooksul matkiti üsna laialt saksa korporatsioonide sisekorra elemente.

Täitm ata jäi korporatsiooni loomisel ülesseatud siht - luua võõrapärastest kommetest vaba, rahvuslikul omapäral põhinev sisekord.

Kolm andaks tegevusaastaks oli N a rva maantee aiam ajake kitsaks jäänud ja üüriti uus C !Q ! K laasingi tänaval.

Selgusele jõuti ka võõrapäraste kommete ning korporatsiooni asuta­ misel ülesseatud sihtide ebakõlas. Tekkis initsiatiivgrupp, kelle survel muudeti kodukord ja sõnavara eestipärasteks. Initsiatiivgrupi teiseks tee­ neks jäi korporatsiooni siseelu käsitleva ajakirja »Vita Nostra« asuta­ mine. »Vita Nostra« ilmus tavaliselt korporatsiooni tähtpäevadel ja seal avaldati peale tõsiste artiklite ja referaatide ka humoristlikke palasid ja karikatuure. A jak irja üksikuid numbreid on välja antud ka paguluses ja alates 1963. aastast põranda all Eestis.

Pärast 1924. aasta 1. detsembri mässukatset ei jäänud korp! Tehnola passiivseks pealtvaatajaks, vaid astus in corpore Kaitseliitu, moo­ dustades hiljem tehnilise malevkonna juures eri rühma.

5. aastapäevaks sai korp! vilistlaskogult kingitusena vapi, mis v a l­ mistati ksv! O. Lubi kavandi järgi. V app kujutab korporatsiooni v ä rv i­ dega kolmeks jaotatud kilpi, mis on ümbritsetud tammeokstega ja ilusta­ tud: must - korporatsiooni sirkliga, roheline - riigi ja pealinna vapi kolme leopardiga, valge - tehnika ja edu sümboliga - viikingilaevaga.

1926. aastaks oli lõppenud siseelu korraldam ine ja tegevus hakkas kulgema väljakujunenud rada pidi. Rebaskolleegiumides pandi rõhku kas­ vatustööle, isamaalisuse ja üksmeele süvendamisele ning seltskondliku lihvi andmisele. Tegeldi spordi ja muusikaga, aktiivselt osaleti. Tallinna üliõpilaskonna organiseerimisel ja suhete korraldam isel Tartu üliõpilas­ konnaga. O sa võeti ka S E L L - i* konverentsidet ja E esti-P o o la akadee­ milise ringi asutamisest. * Soom e, E esti, L äti ja L eedu üliõpilaskondade koordineeriv organ.

1928. aastaks oli liikmete arv kasvanud sajani ja tegevus oli igati aktiivne. Siis kerkis päevakorda Tallinna Tehnikumi sulgemine, noorte juurdekasv vähenes ja 19 30. aastal lakkas hoopis. Kuigi puudus selgus edasi tegutsemise võimalustest, ei soikunud elu korp!-is. Korraldati praktikavahetust - mitmed tehnolused käisid Poolas ja SELL-i riikides suve­ praktikal.

Pärast 19 3 3 . aasta maipäeva tõrvikurongkäiku andis Riigi Ringhää­ ling otseülekandes eetrisse korporatsiooni piduliku koosoleku.

Murrangu korp! Tehnola ellu tõi 13 . aastapäeva peakoosolek, kus otsustati tegevust jätkata Tartus. 24. mail 19 3 ; kinnitas Tartu ülikooli valitsus korp! Tehnola põhikirja ja kümme tchnolust seenior B . K oorti juhtimisel alustasid sama aasta sügissemestri alguses tegevust Tartus.

C !Q ! üüriti Kuperjanovi tänav 17 , kus toimus ka sama aasta 26. oktoob­ ril vastuvõtt üliõpilaskonna juhatusele ja E K L - i korporatsioonide esinda­ jatele. Püsima jäi ka C !Q ! Tallinnas, ja tihti käidi vastastikku külas.

K atse ühitada tehnika- ja humanitaarülikooli osutus ebaotsarbekaks ja koos Tallinna Tehnikainstituudi asutamisega lõpetas »Tehnola« oma tegevuse Tartus. 14. oktoobril 1936 registreeriti »Tehnola« taas tema sünnilinnas Tallinna Tehnikainstituudi juures. Lõplik tehnilise kõrghari­ duse korraldus Eestis kujunes selliseks, nagu tehnolused seda soovisid.

Selle saavutamiseks olid nad saatnud mitmeid delegatsioone ja märgu­ kirju haridusministrile, riigikogu rühmadele ja Tallinna linnavalitsusele.

Uus, senistest suurem C !Q ! üüriti L a i tänav 32. E K L - ig a sõlmiti kartell-leping. Helsingi Polütehnikumi üliõpilasorganisatsiooniga »Tekniikan Ylioppilaat« sõlmiti sõprusleping. V õeti osa nimede eestistamise kampaaniast, mille käigus enamik saksapäraste nimedega tehnolusi cestistas oma nimed.

Asutati korp! Tehnola naisklubi, kuhu kuulusid kaasvõitlejate ja vilistlaste abikaasad. Klubi ülesandeks oli abistada konventi koosviibi­ miste korraldamisel, organiseerida iseseisvalt klubiõhtuid ja kellaviietee­ sid ning aidata kaasa tehnoluste perekondade omavahelise läbikäimise süvendamisele. »Tehnola« pidulikud sündmused olid seni toimunud ilma lipulau­ luta, kuna oma jõudude loominguna ei olnud see veel tekkinud, välisabi aga ei soovitud. 19 37. aastal valmis tekst vii! K a rl Jõgiselt. K ulus aga veel mitukümmend aastat, enne kui paguluses vii! M an ivald Loite sellele ka viisi lõi.

19 38. aasta kevadsemestril toimus korporatsiooni ajaloos esimene

ja seni ainuke õnnestunud rebastelend. Ühel C!Q!-s toimunud perekonna­ õhtul läksid rebased etteasteks valmistumise ettekäändel kõrvaltuppa, tegelikult aga nurga taga ootavasse bussi ja sõitsid Kloogale, kus pidut­ sesid kolm päeva. Salaja tagasi pääsemine õnnestus reb! Karinil läbi kaminalõõri. Järgmine rebaste coetus ei tahtnud kehvem olla ja 1939. aasta kevadsemestril toimus teine lend. Pidutsemiskohaks valiti siis Aeg­

viidu. C!Q!-ssc üritati tagasi pääseda läbi lae, kuhu oli eelnevalt auk saetud. Puutumata jäetud õhuke krohvikiht osutus siiski nii tugevaks, et sinna peale hüpanud rebasel läksid jalad läbi, ülemine kehaosa aga mitte.

Nii ta seal kõlkus, jalad läbi lae ja rapiiridega kaasvõitlejad all ootamas, kuni lõpuks alla sai. See lend loeti ebaõnnestunuks, rebased pidid ise oma kulud kinni maksma ja said armutult sisse.

Kui Nõukogude Liit üritas 1940. aasta okupatsioonile uue riigikogu valimistega seaduslikku ilmet anda, astusid punastele vastaskandidaati­ deks vii! Richard Jaanus Tartus ja üks Eesti elektroonikatööstuse rajaja­ test vii! Valdar Tamera Tallinnas. Nad kõrvaldati valimistelt, arreteeriti ja kadusid jäljetult. »Tehnola« suleti nagu teisedki ^õpilasorganisatsioonid siseminister M . Undi dekreediga 3 1. juulist 1940. K orp! Tehnola vara määrati üle­ andmiseks Balti M anufaktuuri kommunistlike noorte ühingule.

Hoolimata ähvardavast ohust säilisid ühtekuuluvustunne ja sõprus ning »Tehnola« aastapäeva puhul toimus 1940. aasta sügisel salajane kommerss ühes tühjas erakorteris. Osavõtt oli arvukas, julgeoleku taga­ miseks olid välja pandud vahipostid. »Tehnola« kaotused esimesel okupatsiooniaastal olid suured. Paljud kadusid arreteerimiste ja küüditamise läbi, osa mobiliseeriti Venemaale.

K a Saksa okupatsiooni ajal ci lubatud korporatsioonide tegevust taas­ tada. Kokku tuldi ebakorrapäraselt ja väikeste gruppidena. K u i 19 4 1. aasta oktoobris Tallinna restoranis »Du Nord« suurema kogunemisega »Tehnola« 20. aastapäeva tähistati, selgus, et ennesõjaaegsest 180-liikmelisest perest on 60 surnud või teadmata kadunud.

Pärast Teise maailmasõja lõppu oli Läände emigreerunud 40 tchnolust. Satuti peamiselt Rootsi või Saksamaale. Rootsis võisid kaasvõitle­ jad juba varsti normaalset elu alustada. Loodi omavaheline side ja juu­ nis 1948 alustas tegevust Rootsi koondis. 1949. aastal astuti in corpore E esti Akadeem ilise Koondise liikmeks. Rootsis lahendus ka »Tehnola« vastuvõtt E K L - i liikmeks esinduskogu otsusega 5. novembrist 19 5 1. Pidu­ lik vandetõotuse allakirjutam ine toimus 25. jaanuaril 1952 Stockholmis.

Saksamaale sattunud tehnolused elasid aastaid laialipillutuna põge­ nikelaagreis, töötades õpetajate ja inseneridena. Mõned kaasvõitlejad jät­ kasid katkenud õpinguid Saksa ülikoolides. Saksamaalt siirduti põhiliselt Rootsi, USA-sse, Kanadasse ja Austraaliasse.

Austraaliasse rännanud väike rühm tchnolusi elab hajutatult suurtes kaugustes ja aktiivset tegevust pole arendanud.

Põhja-Am eerika mandril algas »Tehnola« tegevus 19 52. aasta veeb­ ruaris N ew Y orgi koondise rajamisega. Sama aasta E K L - i kevadkommersil tähistati koondise liitumist E K L - i perega. Suvepäevadel 17 . augustil 1958 loodi koos K anad a tehnolustcga ühine Põhja-Am eerika koondis.

Uueks elujõuliseks ja siduvaks traditsiooniks on Põhja-Am eerika koondi­ ses kujunenud iga-aastased perekondlikud suvepäevad. N eed toimuvad

tavaliselt USA iseseisvuspäeva pikal nädalalõpul mõnes looduslikult kau­ nis ja sobivas kohas.

Korporatsiooni tegevuse jätkamine paguluses püsis peamiselt vilist­ laste õlul, kuid vanemate meeste lahkumise, nooremate vähesuse ja haju­ tatuse ning kodumaaga sidemete puudumise tõttu 011 väliskoondiste aktiivsus vähenenud.

Eestis hakkasid tehnolused vii! Villem Seidra eestvedamisel koos käima alates 19 55. aastast. Kokkusaam ised toimusid tavaliselt mitmesu­ gustel tähtpäevadel, juubelitel ja matustel. »Tehnola« nime asemel kasu­ tati nimetust »vanad sõbrad«. Suurematel kokkusaamistel osales kuni 40 tehnolust.

24. aprillil 1989 toimus Tallinna Polütehnilises Instituudis 12 üli­ õpilase, ühe õppejõu ja viie korp! Tehnola vilistlase osavõtul esimene sõjajärgne korp! Tehnola koosolek Eestis. Otsustati taastada korporat­ siooni tegevus ja võeti vastu põhikiri. Uude juhatusse valiti: seenior U. Kannelm äe, subseenior - A . Eipre, seriba - E . Rebane.

Tallinna Tehnikaülikooli Õpetatud Nõukogu registreeris korp! Teh­ nola 22. mail 1989. Põhitöö noortele kommete ja traditsioonide õpetami­ sel tegid ära vill Eino Pillikse, kes oli ka pikemat aega vanamehe ameti­ kohal, ja vii! Tan Raamat. Ametlikud ja vabakorra laulud tegi selgeks vii! Hardi Tiidus.

K orp! Tehnola lipu õnnistamise pidulik jumalateenistus toimus 27. detsembril 1989 Pühavaimu kirikus. Esimene kommerss toimus 1990. aasta 1. juunil väljasõiduga Lahele. Pärast internatsidc mässukatset T a l­ linnas Toom peal osaleti Kadrioru lossi valvam isel koos Kodukaitsega, kuid K aitseliidu ega Kodukaitse liikmeks in corpore ei astutud, kuna leiti, et neid organisatsioone kasutatakse poliitilistel eesmärkidel. T rad it­ siooniks on saanud volbripidustustest osavõtt Tartus. A ktiivselt osale­ takse T T Ü üliõpilaselu korraldamisel.

19 2 1. aastal asutajaliikm ete poolt ülesseatud tegevuse põhialused pole muutunud ka tänapäeval. Korporatsioon püüab oma liikmetes kas­ vatada kohusetundlikkust, ausust, kultuursust, mitmekülgset haritust, isa­ maalisust ja seltskondlikku käitumist. Korporatsioonis tekib sõprade ring, kellele võib alati kindel olla. V iiakse läbi tantsukursusi, referaadiõhtuid, pidusid, tegeldakse korvpalli, paukimise ja bridžiga. K o rp ! Tehnola kon­ venti Eestis kuulus 19 9 1 26 liiget, vilistlaskogus oli 37 liiget.

A L L IK M A T E R JA L ID Üliõpilasleht (korp! Tehnola erinumber). 1936. Nr. 9.

Vita Nostra. Tallinn, 1939. Nr. 36-43.

Vita Nostra. N ew York, 1966.

Eesti Korporatsioonide Liit - 50. Toronto, 1966.

Tallinna Tehnikum 19 18 -19 2 8 . Tallinn, 1928.

A N N U SSO N , JÜ R I ( u . oi. 1884 - 1965) lõpetas 19 10 Tartu ülikooli cand. cbe/n. akadeemilise kraadiga. Töötas mitmetes koolides õpetaja ja direktorina. Oli Tallinna Koolivalitsuse ja Tallinna Tehnikumi keemiaosakonna juhataja. Aastail 19 2 0 -19 2 1 oli Eesti Vabariigi haridusminister. 1923 oli Eesti Haridusliidu asutaja ja selle esimees. Aastail 19 26 -19 37 töötas Eesti Vabariigi konsulina USA-s. Am eerika-Ecsti Liidu president ja Ameerika eestlaste 1. kongressi (1933) esimees. Asutas New Yorgis Eesti Haridusseltsi lastekoöli ja oli selle juhataja. Kolmanda ülemaailmse välis-ccsti kongressi (1938) üks juhte. Emigree­ rus. 1944. V ii!

E IP R E , T IIT (26. 09. 1904-24. 02. 1986) sündis Tallinna linna piiril Im (Nehatu) külas vallakooli õpetaja perekonnas. 1923 lõpetas Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasiumi, astus Tallinna Tehnikumi ja lõpetas selle insenerkultuurtehniku diplomiga. 1941 asus tööle Hüdrometeoroloogiatcenistuse Valit­ susse, kus töötas kuni oma surmani. 1946-1985 juhatas pinnavete hüdroloogia alaseid töid Eestis, olles vastava osakonna ülem. Põhitöö kõrvalt õpetas hüdro­ loogiat TPI-s, TRÜ-s ja EPA -s. Rohkem kui 100 Eesti pinnavee hüdroloogiat, hüdrograafiat ja varusid käsitleva trükise autor, koostaja või toimetaja, E N S V teeneline insener. Endla Riikliku Looduskaitseala keskuses Toomal on T. Eiprele püstitatud bareljeefiga mälestuskivi. Vii! H O M M IK , K A R L (8. 09. 1904-5. 02. 1983) sündis Harjumaal Kuivajõe val­ las vallakirjutaja-talupidaja peres. Õppis Tallinna Reaalgümnaasiumis ja T al­ linna Tehnikumis, kus lõpetas kultuurtehnika haru 1929. 19 50-19 56 oli noorem­ teadur, vanemteadur ja direktori asetäitja E N S V T A Maaparanduse ja Sookultuuri Instituudis, selle reorganiseerimise järel 1956. aastast kuni surmani vanemteadur Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Insti­ tuudi maaparanduse osakonnas. Tehnikakandidaat 1955 ja tehnikadoktor 1967.

K . Hommik avaldas üle 90 teadusliku artikli hüdroloogia ja melioratsiooni alal, töötas välja maaparanduse arvutusvalemid Eesti tingimustele. V ii!

K IIV E T , JO H A N N E S (10. 08. 1879-1967) lõpetas 19 13 Peterburi Ülikooli cand. math. akadeemilise kraadiga. Töötas mitmetes koolides õpetaja ja direkto­ rina (ka Prantsuse Lütseumis Tallinnas). Oli üks Tallinna Tehnikumi asuta­ jaid, selle hoolekogu esimees ja füüsika-matcmaatika õppejõud. Alates 1922. aastast oli Haridusministeeriumi nõunik kutsekoolide alal, hiljem kutsehariduse peainspektor ja alates 1938. aastast Haridusministeeriumi kutseoskuse osakonna abidirektor. Osales aktiivselt kutsehariduslikes organisatsioonides, oli Tallinna Rahvaülikooli Seltsi esimees kuni seltsi sulgemiseni 1940. Korp! Tehnola esi­ mene vii! ja vanem alates 1938. V ii!

L E E V A L D , V A L T E R (15. 09. 19 0 1-18 . 07. 1936) sündis Vägeval põllumehe perekonnas. Lõpetas Tallinna Tehnikumi 1934 vesiehituse alal. Korp! Tehnola asutajaliige ja pikaaegne esimees, Kaitseliidu Tallinna tehnilise malevkonna pea­ lik, Tallinna Tehnikumi Üliõpilaskonna esimees (1931 —1933), Tallinna Akadee­ milise Rahvusliku Kultuuriühingu asutajaliige ja esimees, Poola-Eesti Ühingu asutajaliige. Uppus Vaivara rannas suplemisel. Vii! M A R K U S , JO H A N N E S (H ANS) (17. 08. 1884) lõpetas 19 12 Peterburi Ü li­ kooli cand. math. akadeemilise kraadiga. Töötas 19 2 1-19 2 7 välisministeeriu­ mis. 19 2 7 -19 34 oli nõunik saatkondades Berliinis ja Londonis. Aastail 1935 —

1939 oli Eesti Vabariigi saadik ja täievoliline minister Poolas, sügisest samal ametikohal Ungaris. Jä i 1 9 4 0 emigratsiooni. Vill

alates 1939

R A U D S E P P , W A L T E R (3. 04. 1 9 1 0 - 15 . 08. 1983) sündis Viljandimaal Raudna vallas kooliõpetaja ja põllumehe perekonnas. 19 10 lõpetas Viljandi Maakonna Poeglaste Reaalgümnaasiumi, seejärel Tondi Sõjakooli ja Tallinna Tehnikumi vesiehituse ja melioratsiooni alal. Töötas Eesti Hüdrometeoroloogia Instituudis hüdroloogia osakonna juhatajana. Emigreerus Saksamaale, sealt Kanadasse, kus töötas mitmete vesiehitusprojektide peainsenerina. 19 6 3-19 73 töötas Briti Kolumbia osariigi maa-, metsa- ja veeressursside aseministrina, osa­ les ÜRO keskkonnakonverentsidcl Kanada delegatsioonis. V ill

ÜLIÕPILASSELTS „RAIMLA“ Värvid: helesinine-valge

Üliõpilasselts »Raimla« registreeriti Tartu ülikooli juures septembris 19 22.

Asutajateks olid 15 üliõpilast (Artur Indus, Johannes K aru, Jaan K ran ig /K alviste/, M ihkel K u ll, Juhan K õdar, Villem Luik, Adolph Lüsi, Juhan M artinson, Hans M ännik, August Niineman /Niinem aa/, Aleksander Oinas, Jaan Rumma, Henrik Rurama, A do Vceberg /Valmet/, Arnold Veiss /Veimre/, kes peale paari erandi olid seni kuulunud E Ü S Ühen­ dusse. Nendega liitusid veel enne »Raimla« avalikkuse ette astumist kolm üliõpilast (Kusta Rumma, H arry Busch, Arnold Palmet). M õni kuu pärast »Raimla« registreerimist asutati ka Ü S Raim la vilistlaskogu.

Asutajateks olid kolm senist E Ü S Ühenduse vilistlast (Richard Räägo, Hans Madisson, Juhan Vilm s).

»Raimla<( asutajate »Ühendusest« lahkumise peamiseks ajendiks olid organisatsiooni struktuuri ja sisekorra küsimused. Rahulolematud »Ühenduse« liikmed olid soovinud segaseltsi muutmist meesseltsiks, noorliik­ mete institutsiooni kasutuselevõtmist, valikut uute liikmete vastuvõtmisel ja mitmeid teisi muudatusi. EÜS Ühendus andis lahkujatele kaasa poole oma vallasvarast, püsima jäi sõbralik vahekord.

Seltsi esimeseks esimeheks valiti stud. hist. Aleksander Oinas. »Raimla« pere hakkas peagi märgatavalt kasvama. Algaastail liitus seltsiga hulk endise Peterburi Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmeid, kelle orga­ nisatsioon oli Eesti Vabariigi kehtestamise järel oma tegevuse lõpetanud.

Tallinna Tehnikumi juures asunud Üliõpilasselts »Valgma« astus pärast Tallinna Tehnikumi sulgemist ja üliõpilaste ületoomist Tartu ülikooli teh­ nikateaduskonda 19 35. aastal in corpore »Raimlasse«. Tallinna Tehnika­ instituudi (1938. aastast Tallinna Tehnikaülikool) asutamisel 1936 regist­ reeriti ÜS Raimla ka seal.

19 2 9 .-19 3 0 . aastal tuli seltsil üle elada sisekriis, mis lõppes küm­ mekonna liikme lahkumisega. Äraminejad leidsid, et osa seltsi liikmeid ei osuta küllalt tähelepanu teadusliku töö süvendamisele ja lubavad endile seltsi põhimõtetega vastuolus olevaid eluviise. Nõuti viimaste lah­ kumist, enamik seltsi liikmeid leidis aga süüdistused põhjendamata ole­ vat ja nii tuli süüdistajail endil lahkuda.

Poliitiliselt nõudis »Raimla« oma liikmetelt vaid positiivset suhtumist omariiklusesse ja jõukohast panust selle kindlustamisel. Poliitilised tõeks­ pidamised polnud takistuseks seltsi kuulumisele. K u igi ainsaks parteiks, mille tippkujusid on kuulunud »Raimla« perre, oli Tööerakond, ei saa seltsi vaadelda selle partei filiaalina. Pigem võis täheldada »Raimla« liik­ mete poliitilist passiivsust.

Hinnates seltskondlikku korrektsust käitumises ja sisendades oma liikmeisse kohuse- ja korratunnet nii enda kui kaaskodanike suhtes, aus­ tas »RaimLa« sealjuures isiku omapära. Tähtsaks peeti õpingute jätkamist ja enda erialast täiendamist pärast ülikooli lõpetamist. ÜS Raim la oli ainus E esti üliõpilasorganisatsioon, kus toimis eriline funktsionäär - vaimuvanamees kelle ülesandeks oli sisendada noortesse töötahet akadee­ milises töös ja anda selleks vajalikke juhiseid.

A inult oma kitsale erialale keskendumise vältimiseks korraldas »Raimla« oma liikmetele mitmesuguseid ettekandeid. N eid esitasid eri­ teadlased, ülikooli õppejõud ja kirjanikud. Toim usid ka poliitilised deba­ tid. Seltsi vaim se taseme eest hoolitses vanematekogu, mis koosnes seltsi ja vilistlaskogu esindajaist viim ase esimehe juhtimisel. Iga semestri tege­ vuskava pidi heaks kiitma vanematekogu.

Alkohoolseid jooke seltsi ruumides saadaval polnud ja ettevõtmis­ tel neid ei pruugitud. »RaimIa« oli ainus üliõpilasorganisatsioon, kus pol­ nud lubatud pöörduda vahetult vilistlaste poole laenu käenduse taotlu­ sega. Seda võis teha vaid seltsi juhatuse loal. Selts pidas vääraks ka oma liikmete protežcerimist ainult seltsi kuulumise pärast. »Raimlas« ei kujunenud domineerivaks üksikud teaduskonnad.

1939. aastal sügissemestri alguses oli »Raimlal« 361 liiget. N eist kuu­ lusid vilistlaskogusse 2 16 , Ü S Raim lassc Tartu ülikooli juures 1 1 1 ja Tallinna Tehnikaülikooli juures 34.

K ü llaltki suur oli »Raimla« pere see osa, kes jätkas oma erialast stuudiumi pärast ülikooli lõpetamist. »Raimla« on andnud palju töötah­ telisi mehi erinevatel aladel. Ainuüksi ülikooli õppjeõude tuli »Raimlast« üle 30.

1940. ja järgnevate aastate sündmused tabasid »Raimla« peret valu ­ salt. Küm m e liiget sai surma sõjategevuses. Nõukogude okupatsioonivõi­ mude poolt hukati kaheksa ja Saksa okupatsioonivõimude poolt viis lii­ get. Nõukogude võimud küüditasid 25 seltsi liiget, neist jõudis Eestisse tagasi neli. M itm ed »Raimla« liikmed jäid teadmata kadunuks. Läände pääsenud »Raimla« liikmeist ja pagulusaastail »Raimla« perega liitunuist asuvad suuremad grupid Rootsis, U SA -s ja K an ad as, väiksem grupp (kuus liiget) A ustraalias ja üksikuid mujal. »Raimla« koondis Rootsis sai alguse 2. juunil 1946 Uppsalas. E s i­ meheks valiti A rtu r M ägi. Koondis alustas oma tegevust erilise abistamis­ fondi loomisega, millest hakati andma abi majanduslikesse raskustesse

sattunud »Raimla« liikmeile ja nende peredele. Otsustati ka, et koondis ci sekku poliitikasse, küll aga on igal liikmel õigus talitada oma tõeks­ pidamiste kohaselt, i. veebruarist 1947 hakkas koondis saatma abipakkc raimlalastele Saksamaal. Samal aastal sai alguse ka suvepäevade tradit- 7 sioon. 1947. aasta detsembri andmeil oli »Raimla« liikmeid väljaspool Eestit Rootsis 42, Saksamaal 45 ja teistes riikides viis.

19 5 1. aasta detsembris pöördus juhatus kõigi »Raimla« liikmete poole tungiva soovitusega, et neis maades, kuhu on saabunud »Raimla« liikmeid suuremal arvul, kujundataks kohalikud koondised Rootsi ees­ kujul.

19 52. aasta 6. septembril moodustatigi »Raimla« U S A koondis, esi­ meheks sai A lbert Mölter. Koondise aktiivseim aks keskuseks kujunes N e w Y o rg i linn ja selle lähem ümbrus. Tihedam at koostööd teevad veel omaette grupid Clevelandis Ohio osariigis ja Washingtoni ümb­ ruses M arylandi osariigis. Ü lejäänud piirkondades on raim lalasi hõre­ damalt ja võim alusi koostööks vähem. Tegevuse eesmärgiks sai eestluse säilitamine. Koosviibim isi on olnud 5-8 aastas, keskmine üritusest osa­ võtjate arv püsib 1 0 - 1 1 ümber. Traditsiooniliste suvepäevade kavas on ka seltsi peakoosolek.

K an adas asusid suuremad grupid raim lalasi Torontos - 7, M ont­ realis - 6, üksikuna elas 5. K u ni 1956. aastani kuulusid K an ad a raimlalased seltsi Rootsi koondise kaudu, selle aasta 2 1 . jaanuaril loodi aga Torontos »Raimla« K anad a koondis, esimeheks valiti Ants N urklik.

K an adas tegutsetakse kahes grupis - Toronto ja M on treal-O ttaw a.

Austraalias elab kuus »Raimla« liiget. Nende vahel tihedamat läbi­ käimist pole ja omaette koondist ei ole moodustatud. Osa võetakse koha­ liku Eesti Seltsi tegevusest.

Raimla ajakirja »Raimla Side« hakkas esialgu välja andma Rootsi koondis. Esimene number ilmus 19 52. aasta septembris. Hiljem koostati ajakirja vaheldumisi Euroopas ja Ameerikas, esimene USA-s toimetatud number ilmus 19 55. aastal. «Raimla Side<< väljaandmise tihedus sõltub materjalide laekumisest ja materiaalsete vahendite olemasolust. »Raimla« on välja andnud ka kolm koguteost: «Omariikluse süvendamisek (seltsi 15 . aastapäeva puhul 19 37), «Omariikluse taustak (19 55) ja «Üliõpilasselts Raimla i9 2 2 -i9 7 2 « (19 72).

Seoses teise koguteose kirjastam iskuludega asutati »Raimla« erifond, mille põhikiri võeti vastu 1957- aastal. Eesm ärgiks oli luua laenufond, mida saaks kasutada »Raimla« teoste kirjastamiseks ning »Raimla« liik ­ mete õppe- ja teadustöö toetamiseks. Kahjuks pole fond täitnud lootusi laekumiste ärajääm ise tõttu.

»Raimla« välismärgiks on sõrmus, mille kavandi valmistas Paul Luhtein. 1950. aastate lõpul tekkis mõte hankida seltsile lipp. Värvideks võeti ÜÜ Valgma lipu eeskujul helesinine ja valge, kujundus pärineb vii!

Otto Puustalt, kes kasutas »Raimla« sõrmuse heraldikat. Valm is sai lipp 1959. aastal.

K una eestlaste külaskäigud Soome tihenesid pidevalt, otsustas »Raimla« erakorraline peakoosolek 7, septembril 1960 sõlmida sõprusside­ med Soome Satakuntalainen Osakitntaga (SA T O ). V astav leping kirju­ tati alla Helsinkis 26. märtsil 1962. E sialgu oli »Raimlal« S A T O -ga tihe suhtlemine, vahepeal see hõrenes, kuni kodukoondis suhted taas üles soo­ jendas.

A egade muutudes tekkis võimalus seltsi taastamiseks kodumaal.

2. septembril 1989 võtsid kodukoondise vilistlased seltsi tegevliikmeteks vastu kuus üliõpilast: M ait Lepiku, K a lju Saarepuu, P riit K aasiku , Ü llar Lanno, Tanel Laisaare ja Margus Punabi. Pidulik taasasutamistseremoonia koos lipu õnnistamisega Kanepi kirikus v ii! Raim ond Peikeri poolt toimus 29. novembril 1989. Kodukoondise suuremateks üritusteks on olnud taasasutamise esimese aastapäeva pidu koos jumalateenistusega Tartus Pauluse kirikus 1. detsembril 1990 ja seltsi suvepäevad 8 .-9 . juu­ nini Raadnal. Suurematest üritustest on osa võtnud vilistlased välism aalt ning aastapäevapidustustest ka SA T O -lased. Loomisel on sõprussidemed kahe Rootsi seltsiga.

Tegevliikm eid oli seltsil 1996. aasta kevadel 16 , noorliikmeid 8 ja lihtliikmeid 8. Esim eheks on Tarm o Pihlak. 1996. aasta seisuga oli vilist­ lasi kodukoondises 62, esimees V ald ar Parve, Tallinna koondist juhib Ilm ar Pihlak; Rootsis 33, esimees Sulev N urm iste; Põhja-Am eerikas 15 , esimees A rno Tamm. Üliõpilasselts »Raimla« traditsioonide vaimus.

jätkab oma ajaloo

vältel

väljakujunenud

ÜS R A IM L A L IIK M E ID A L T T O A (aastani 34 A L T O ), V IL L E M . 31. 10. 1898 Karepa - 3. 06. 1975 Tartu. Kirjandusteadlane ja pedagoog. H .: TÜ pbil. 29, d r.p h il. 6 1. T .: TÜ väliskirjanduse õppejõud 4 5-75, prof. 63. Emakeeleõpikud, väliskirjanduse antoloogiad, uurimused eesti ja väliskirjanduse kohta.

A N D E R K O P P , A D O . 18. 01. 1894 Massu vald (v.) - 30. 06. 1941. Poliitika­ tegelane. Haridus (H.): Peterburi Ülikool iur. 1 3 - 1 7 , T Ü iur. 22. Teenistus (T.): Asutav Kogu ja Riigikogu, sõjaminister 23-24, sise- ja kohtuminister 3 0 -3 1. Töö­ erakonna keeskkomitee esimees 23-29. »Vaba Maa« peatoimetaja 2 1-2 9 . Olnud juhtival kohal Eesti spordiliikumise organiseerimisel. Represseeritud 40.

A U L (aastani 31 K L E IN ), JU H A N . 15. 10. 1897 Are v. - 29. 08, 1994 Tartu.

H .: TÜ biol. 28, dr. biol. 38. T .: T Ü õppejõud 39-82. Eesti antropoloogia rajaja, zooloog. Antropoloogiaalascd tööd ja õpikud.

E L A N G O (aastani 23 JO H A N S O N ), A L E K S A N D E R . 21. 02. 1902 Mccri v.

Pedagoogikateadune, H .: TÜ 27, pedagoogikakandidaat 46. T . : TÜ pedagoogika kateedri juhataja 51 —63, E N S V teeneline õpetaja 77. Uurimused kooli ja peda­ googika ajaloost ning kasvatusteooriast.

H A L D R E (aastani 34 G R Ü N T H A L ), JÜ R I. 5. 05. 1896 Koigi v. - 3. 02. 1949 Tartu. Röntgenoloog ja radioloog. H .: TÜ 24, dr. med. 31. T . : TÜ prof. 40.

Osales 39 radioloogia instituudi ja kliiniku asutamisel ülikooli juurde ning 46 Tartu onkoloogiadispanseri asutamisel. 45-49 E N S V pearöntgcnoloog.

JA A K S O N , H E R M A N N . 25. 0 1. 1891 Uue-Võidu v. - 28. 08. 1964 Kiidjärve.

Matemaatik. H .: T Ü 13, Pariisis 23-24, dr.m ath. 25. T .: 27-36 majandusprorektor, 44-59 matemaatilise analüüsi kateedri juhataja. Töid lõpmatute võrran­ disüsteemide, topograafiliste kaartide probleemide alalt.

K A A R D E (aastani 36 K A R L S O N ), JO H A N N E S . 31. 05. 1896 Kurista v. 3. 07. 1976 Tartu. Loomaarstitcadlane. H .: T Ü 2 1, Viinis 24-26, d r.m e d .vet.

26 (Viin). T .: TÜ prof. 38, T Ü õppejõud 2 1 - 5 1 , E P A õppejõud 51-76 , E N S V teeneline teadlane 56. Koduloomade haigusi käsitlevad tööd ja õpikud.

K A L B U S , T Õ N IS. 5. 12. 1880 Tori v. - ?. Poliitikategelane. H .: T Ü iur. 13.

T .: vandeadvokaat Rakveres 1 3 - 1 9 , Tallinnas 19-40, Asutava Kogu ja kõigi Riigikogude liige Tööerakonna rühmas. Kohtuminister 25-26, 27-28, kohtu- ja siseminister 28-30. Represseeritud 40.

K IV IM Ä E (aastani 34 S T E IN B E R G ), A R N O L D . 19. 12. 1908 Eiverc v. 28. 08. 1988 Uppsala. Loomakasvatusteadlane. H .: TÜ 3 1, dr. agr. 59 (Uppsala).

T .: T Ü assistent 29-34, Kuusikul õpetaja 34 -35, Põllutöökoja loomakasvatus­ nõunik 35-40, põllutööministeeriumi loomakasvatuse valitsuse juhataja 40-44.

44 Soome, hiljem Rootsi. Rootsi Koduloomade Söötmise ja Hoolde Instituudi 1. assistent 44-55, alates 56 Uppsala Ülikooli osakonna juhataja. Avaldanud üle 440 töö loomakasvatusest. ÜS Raimla auliige.

K L E IS , R IC H A R D . 6. 10. 1896 Tallinn - 18. 06. 1982 Tartu. Ajaloolane ja filoloog. H .: Peterburi Ülikool 1 5 - 16 , TÜ ajalugu 2 1-2 5 , tnag. pbtl. 34, cand. hist. 46. T .: TÜ dots. 4 1, 44-50, 54-, E N S V T A instituudi direktor 47-50, E N E peatoimetaja asetäitja 66-69. »Ecsti entsüklopeedia* peatoimetaja 30-40.

Välja andnud õpikuid.

K O G E R M A N , PA U L N IK O L A I. 5. 12. 1S91 Tallinn - 28. 07. 19 51 Tallinn.

Keemik, põlevkivikeemia rajajaid. H .: TÜ 18, Londonis 19 -2 2, keemiadoktor 34, Teaduste Akadeemia liige 38, E N S V T A akadeemik 46. T .: TÜ 2 1-3 6 , prof. 23; 26 ja 33 ühtlasi Zürichi Tehnikaülikoolis ning 27-28 Harvardi Ü li­ koolis põlevkivi uurimise labori juhataja 25-40. TTÜ õppejõud 36 -4 1, 1. rek­ tor 36-39. Haridusminister 39-40. Sverdlovski oblasti vangilaagris 4 1-4 5 . T P I kateedri juhataja 4 5 - 5 1, E N S V T A Keemia Instituudi direktor 47-50. Uuri­ nud peamiselt põlevkivi.

K O T IR A N T A , A N T T I. 15. 12. 1930 Lavia kihelkonnas Soomes. Stomatoloog ja seltskonnategelane. H .: Helsinki Hambaarstide Ülikool 53. T . : erapraksis 5370, Soome Hambaarstide Liidu esimees 63-66, 70 -75, Helsinki linnavolikogu liige 82-. ÜS Raimla auliige 82.

K O T K A , G E O R G . 14. 09. 1898 Torma v. - 1993. Insener. H .: Tallinna Tehni­ kum 25. T .: Pärnu maavalitsuse teede osakonna insener 26, sama Viru maa­ valitsuses 27-40, Pärnu maakonna teede osakonna juhataja 40-44. Rootsis ala­ tes 44. Uppsalas arhitekt 45-47, Stockholmi Kuningliku Teede ja Vesiehitistc Valitsuse insener 47-67. ÜS Raimla auliige 72.

L A JA , F E R D IN A N D . 17. 04. 1889 Meeksi v. - 2. or. 1956 Tartu. Loomaarstitcadlane. H .: Tartu Veterinaaria Instituut 17, dr.vet. 29, E N S V T A aka­ deemik 46. T .: T Ü assistent 2 1-2 8 , õppejõud 2 9 -5 1, prof. 32, E P A õppejõud 5 1-56 . E N S V T A Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudi rajajaid, 47-50 direktor. Uurinud loomade nakkushaigusi ja nende tõrjet.

L IV L Ä N D E R , R O B E R T -JO H A N N E S . 1. 02. 1903 Tallinn - 6. 10. 1944 Läänemerel teel Saksamaale. Astronoom ja geodeet. H .: TÜ 25, Potsdamis 29, dT.pbil.nat. 33. T .: Tartu Tähetorn 2 2 -35, T Ü õppejõud 35-36, T T Ü õppe­ jõud 36-44. Uurimusi peamiselt astromeetria, geodeesia ja gravimeetria alalt.

M U U G A , A U G U ST . 27. 08. 1902 Rasina v. - 7. 1 1 . 1992 Tartu. Loomakasvatus­ teadlane. H .: TÜ 28. T . : TÜ assistent, õppejõud, E P A kateedrijuhataja 44-68, prof. 62, E N S V teeneline teadlane 65. Uurimusi loomade söötmise alalt.

M Ä G I, A R T U R . 29. 08. 1904 Väinjärve v. - 9. 1 1 . 1981 Uppsala, õigustead­ lane ja poliitikategelane. H .: TÜ iur. 29, mag. iur. 35, dr. iur. 38. T . : Rahvus­ kogu peasekretär 37, Riiginõukogu peasekretär 38-40, ajakirja »Õigus« toime­ tuse sekretär ja tegevtoimetaja 30-38. Rootsis alates 44. Uppsala Ülikooli sti­ pendiaat 47. Uurinud Eesti Vabariigi põhiseaduse ja parlamentarismi kujune­ mist. ÜS Raimla auliige.

N Õ U, E N N . 2. 10. 1933 Tallinn. Kirjanik, arstiteadlane. Rootsis alates 44 - .

H .: Uppsala Ülikool 6 i, lic. med. 6 1, dr. mcd. 78. T .: kopsuhaiguste eriala dot­ sent Uppsala Ülikoolis alates 79, kopsukliiniku ülemarst alates 8 3 -. Rohkesti töid oma erialalt, lühiproosa ajakirjanduses, 4 romaani ja 1 novellikogu.

N Õ U , JO O S E P . 24. 07. 1906 Muhu v. Agronoom ja agraarökonoom. H .: TÜ 31, mag. agr. 34, lic. agr. 55, dr. agr. 67 (Uppsala). T .: T Ü assistent 3 0 -3 1, Kuremaal õpetaja 33-37 , Polli põllundus- ja aianduskooli juhataja 37-38 , põl­ lumajanduskoolide inspektor 38 -4 1, põllumajanduse kutsehariduse osakonna juhataja 4 1-4 4 . Rootsis alates 44. Uppsala Lantbrukshögskolan assistent 44-67, dotsent 67-73. Avaldanud töid agraarökonoomia ja selle teadusajaloo alalt. ÜS Raimla auliige.

O IN A S, A U G U ST . 29. 03. 1898 Õisu v. - 28. 07. 1965 Buenos Aires. Ajaloolane ja ajakirjanik. H .: T Ü filosoofia 18, 20-24. T .: Eesti Sugukondade Uurimise Büroo juhataja alates 3 1, »Vaba Sõna« peatoimetaja detsembrist 33 oktoobrini 34, »Uue Sõna« peatoimetaja alates 34. Teose »Eesti rahva ajalugu« toimetajaid 32-40.

P A R IJÕ G I (aastani 35 P A R IN B A K ), JÜ R I. 2. 09. 1892 Kunda-M alla v. 9. 07. 1941 Tartu. Noorsookirjanik ja pedagoog. H .: T Ü 2 9 -3 1. T .: õpetaja

Rakveres ja Tartus, Tartu Õpetajate Seminari direktor 4 0 -4 1. Jutukogud, matkakirjeldus, noorsoojutustus, muinasjutukogu, õpikud, pedagoogika käsiraamat.

Mõrvatud 41.

^' P E E T S , R U D O LF. 9. 04. 1893 Rae v. - 15. 08. 1991 Prantsusmaa. Arst, Eesti Vabariigi aukonsul Marokos. H .: T Ü med. 22. T .: Tallinna kooliarst 23-28, arst Alžeerias 28-29, Prantsusmaal 29, Marokos 29-74, Eesti Vabariigi aukonsul Maro­ kos 32-40, Prantsusmaal alates 74. ÜS Raimla auliige 72.

R A JA M A A , H E R M A N . 4. 08. 1902 Jõhvi v. - 29. 08. 1987 Stockholm. Kee­ leteadlane, pedagoog. H .: TÜ phil. 27, m ag.pbll. 27. T . : õpetaja, Lihula kesk­ kooli direktor, koolide inspektor Järva- ja Virumaal. Rootsis alates 44. Stock­ holmi kindlustusseltsi revident, eesti koolide inspektor Rootsis. Koostanud eesti keele õpikuid ja lugemikke.

R ID A L A , V A S SIL . 9. 03. 1906 Muhu-Suure v. - 19. 02. 1985 Tartu. Looma­ arstiteadune. H .: TÜ 30, dr. vet. 33. T .: TÜ professor alates 36, E P A kateedri juhataja alates 51, E N S V teeneline teadlane 69. Töid põllumajanduse loomade ja lindude patomorfoloogia ja parasitoloogia alalt. Nõukogude Eesti preemia 67.

R IIK O JA (aastani 24 R E IC H E N B A C H ), H E IN R IC H . 8. 03. 1891 Rakke 31. 10. 1988 Tartu. Zooloog, eesti hüdrobioloogia rajaja. H .: T Ü 18, dr. biol.

42. T Ü õppejõud 18 —58, prof. 26, E N S V teeneline teadlane 4 ;, T Ü rektor 40, Avaldanud zooloogiaalaseid õppe- ja käsiraamatuid.

UIBO PU U , V A L E V . 19. 10. 19 13 Vana-Antsla v. Kirjanik ja keeleteadlane.

H .: Otepää gümnaasium (küpsuseksam Stockholmis), Helsinki Ülikool 53, Lundi Ülikool 44-53, dr. phil. 70. T .: ajakirjanik Valgas ja Tallinnas. »Vaba Maa« toimetuses 36-43. Soome 43. Ajalehe »Malevlane« toimetaja. Rootsis ala­ tes 44. Stockholmis »Välis-Eesti« toimetuses, Lundis Eesti Kirjanike Koopera­ tiivi esimees alates 54. Lundi Ülikooli dotsent 7 1 - 8 1 . Lühiproosa, jutustused, 7 romaani, 5 novellikogu, uurimused, esseedekogu.

V A G A , A U G U ST . 15. 03. 1893 Kehra - 1 1 . 12. 1960 Tartu. Botaanik. H .: TÜ 23, dr. biol. 40, E N S V T A akadeemik 54. T .: õpetaja, T Ü kateedri juha­ taja 44-56, prof. 46, E N S V T A Bioloogia Instituudi direktori asetäitja ja botaanika sektori juhataja 47-52. Uurimused geobotaanikast ja botaanika aja­ loost, kirjutanud mitu osa koguteosest »Eesti N SV floora«.

V A U , E L M A R . 10. 02. 1903 Mäo v. - 1. 10. 1968 Tartu. Loomaarstiteadlane.

H .: T Ü 29, dr. vet. 32. T .: T Ü õppejõud 3 1 - 5 1 , prof. 34, E P A õppejõud 5 166. Uurimusi koduloomadest.

V E ID E R M A (aastani 3; V E ID E R M A N ), ALEKSAN D ER A U G U ST. 7. 04. 1888 Vaikna v. - 23. 02. 1972. Haridustegelane. H .: Peterburi Ülikool math. 14. T . : Tallinna linnanõunik ja koolivalitsuse juhataja 24-28, alates 25 ühtlasi koolinõunik. Tallinna tütarlaste kommertsgümnaasiumi ja kaubanduskooli direktor alates 28. Asutav Kogu, Rahvuskogu 1. koja liige 36. Avaldanud õpikuid.

V ILM S, JU H A N . 22. 09. 1893 Kabala v. Viljandimaal - 22. 02. 1952 Argen­ tiina. Arstiteadlane ja seltskonnategelane. H .: T Ü 1 4 - 1 7 , Tomski Ülikool med.

17 - 19 , T Ü dr. med. 23. T .: T Ü patoloogia instituudi assistent 20-24, praktisee­ riv arst alates 26. 4. Riigikogu liige. Erakonna »Rahvuslik töökoondus« asuta­ jaid 31. Mitmeid brošüüre karskus-, spordi- ja paljudel muudel teemadel.

KO RPO RA TSIO O N „INDLA“ Värvid: kirsipruun-valge-roheline

1923 1924 -

1926 1929 1930 1936 1938 1940 1945 1974 1988 1 989

-

19 9 1 -

24. oktoober - esimene koosolek, arutatakse uue naisorganisatsiooni loomise mõtet 1. veebruar - võetakse vastu otsus asutada naiskorporatsioon 10. veebruar - naiskorporatsioon saab nimeks I N D L A .

19. veebruar - võetakse vastu põhikiri, valitakse vä rv id ja juhatus 7. märts - Tartu ülikooli valitsus kinnitab korp! India põhikirja astutakse Naiskodukaitse liikmeks kartell-leping korp! F iliae Patriaega korp! India esindaja esmakordselt Üliõpilaskonna Edustuses Sõprusleping H elsinki Ülikooli Savolainen Osakimtags. astutakse L . Suburgi nimelise toetuskapitali liikmeks stipendiaatide vahetam ise leping Helsinki Ü likooli Savolainen Osakunta' ga 3 1, juuli - likvideeritakse korp! India Tartus algab korp! India tegevus paguluses 50. juubel, ilmub album »Korp! India I9 2 4 -I9 7 4 « 16. detsember - taastamiskoosolek Tartus 3. märts - Tartu ülikooli nõukogu registreerib taas korp! India põhikirja 3 1. märts - korp! India ametlik taasasutamine Tartus 27. oktoober - taastatakse sõprusleping Helsinki Ü likooli Savo­

lainen Osakunta’ga 19 23. aastaks oli Tartu ülikoolis kolm naisorganisatsiooni - kaks seltsi ja üks korporatsioon. Viim ane tegeles küll juba vaimu kasvatam i­ sega, mis oleks vastandiks valitsevale salongitsemisele ja kergele toonile.

Siiski leidsid kümme naisüliõpilast vajaliku olevat luua uus organisat­ sioon. Lühidalt seisnesid nende tõekspidamised töökuses, kohusetundes, aususes, tõsirahvuslikkuses ja täiskarskluses, mis oligi peamine erinevus

tti.icst naisorganisatsioonidest. Kui siia lisada veel kodukultuuri tähtsus­ tamine, kõlblus ja austus iseenda ja teiste vastu, saame põhimõtted, mis seati eesmärgiks ja mida peeti vajalikuks haritud naisele.

Pärast intensiivseid eeltöid sobiva vormi leidmisel, põhikirja ja kodu­ korra väljatöötam isel, põhimõtete seadmisel jõuti lõpuks nii kaugele, et 1924. aasta 7. märtsil kinnitas Tartu ülikooli valitsus naiskorporatsioon »Indla« põhikirja, millele asu tajaliikm etelt oli alla kirjutanud kümme kaasvõitlejat - M ari Pung, A d ele Krahe, M agda K ristall, Salme Prikk, Elisabeth Rang, A lice N aelapea, Linda K allipera, A lid e Vannak, Salme Ojanson ja Thekla Puusepp-Zirk.

M iks korporatsioon? See organisatsioonitüüp kui intiimsem ja kinni­ sem tundus olevat sobivam organisatsioonile, mille liikmeid sidus tihe sõp­ rus ja vastastikune toetus. Leiti, et kitsamas ringis on lihtsam endale sea­ tud sihte saavutada. Põhimõtete peegeldajaiks said korporatsiooni nimi ja välism ärgid - värvitekkel ja -lint. N im e valikul jäädi pidama J. A aviku sõnal ind (in d ~ inmi), mis tähendab hoolsust, agarust, virkust, ning tule­ tati sellest IN D L A - koht, kus hoitakse au sees eespool nimetatud oma­ dusi. Tõsirahulik kirsipruun-valgc-roheline värvikombinatsioon sümboli­ seerib sõprust, kainust ja noorust. Lipukirjaks sai: «Sõnasse kindlust, teosse ausust, kodule armastust.« Ehkki algul tuli silmitsi seista m ajanduslike muredega, muutus korp! India sisetegevus peagi mitmekülgseks - referaat- ja ettekandekoos­ olekud, vaidlus- ja kõneõhtud, kantustunnid, kevad- ja suvepäevad, raa­ matukogu ja lugemislaud, külaskäigud ja külaliste vastuvõtud. Pärast paari korterivahetust sai indlaensistele püsivaks koduks Lossi tänav 9 üürimaja.

Esim estel aastatel kasvas liikmete a rv aeglaselt. Paljudest külalis­ õhtutel käinutest astusid korporatsiooni vähesed, sest kui selgusid täpselt korp! India põhimõtted, leiti, et seal valitsev vaim pole küllalt ajakohane.

E n t korp! Indlagi tegi rebaskandidaatide hulgast hoolika valiku, et juurdetulijad kasvaksid kokku »Indla« perega ja võiksid hiljem aateid edasi kanda. 1920. aastate lõpuks kujunes välja tugevate traditsioonidega sõpruskond ning aktiivse sisetegevuse kõrval tõusis nüüd tähtsale kohale ka töö kogu üliõpilaskonna heaks ja sidemete loomine teiste üliõpilas­ organisatsioonidega.

Esimesed vastastikused külaskäigud tehti juba 1924. aastal korpo­

ratsioonidega »Filiae Patriae« ja »Ugala«. Viimaselt oli saadud abi ja juhatust asutamispäevilgi. Kartell-leping korp! Filiae Patriaega 1929. aas­ tal pidi ühendama kahe naiskorporatsiooni tegevuse, ent leping katkes­ tati aasta pärast, kui selgus, et välistegevuses olid väga suured lahku­ minekud. 1930. aastal võttis korp! India esmakordselt osa Üliõpilaskonna Edustuse tööst. Sellest ajast peale töötati nii Edustuse juhatuse liikme­ tena, välistoimkonna juhatajatena kui ka »Üliõpilaslehe« peatoimeta­ jana (Erika Viirsalu). 1934. aastal ilmus »Üliõpilaslehe« korp!

India erinumber. Lisaks osalemisele mitmete akadeemiliste erialaseltside töös oldi,abiks üliõpilaskonna ühisüritustel, kus esines ka korp! India naiskoor.

E t indlaensiste hulgas oli aktiivseid Akadeem ilise Hõimuklubi liik­ meid, oli ootuspärane, et 1930. aastal sõlmiti sõprusleping H elsinki Ü li­ kooli Savolainen Osakunta’ Kontaktid said alguse isiklikest tutvustest ning lisaks ametlikele külaskäikudele jätkus ja tihenes üksikute liikmete omavaheline läbikäimine. 1938. aastal sõlmiti stipendiaatide vahetam ise leping.

Sporti tehti »Indlas« enamasti tervisespordi tasemel, kuid vahel­ duva eduga seisid korp! India korv-, käsi- ja võrkpallinaiskonnad üli­ kooli võistlustel kõrgematelgi kohtadel.

Korporatsioonidele annavad sära rebased. N em ad toovad jõudu ja uusi ideid, neile antakse edasi traditsioonid ja kogemused. O li levi­ nud arvam us, ct rebasele pole miski võimatu . . . ». . . Tem a vaim on alati valm is ja meel elevil. [. . .] Sirvin jälle mälestustelaekas rebaspõlvest, ega meile antud aega laiselda. Saabusime täpselt rebastundi, laulsime oma noored südamed pakatama cantus-tunnis ja vabal ajal tegelesime uute tempude ja vempude avastam isega . . .« (Kollist, S. K ild e ja killukesi Tartu p ä e v ist/ / K o rp ! India 19 2 4 -19 7 4 . Toronto, 19 74. Lk. 30.) Rebaslennud, sünnipäevalaste varahommikused üleslaulmised, nn. hapukapsaõhtud, öised külaskäigud tegevliikm ete juurde, näitemängud jms. said erilist hoogu, kui 19 27. aastal tuli »Indlasse« nn. masuurikate coetus - M andi, Selma, Erna ja Elleni fantaasiale ei tulnud kunagi lõppu ja tegevliikmetena rakendasid nad oma energiat korp! India juhatuse liikmetena.

1940. aastal lõpetas okupatsioon korp! India tegevuse E esti V a b a ­ riigis. Viim ased rebased võeti vastu 1940. aasta veebruaris, viim ase sisse­ kande külalisraamatusse tegi kaasvõitleja E Ü S Veljestost sama aasta juu­ nis. 3 1. juulil 1940 likvideeriti korp! India Tartus.

T eise m aailm asõja ajal lahkus Eestist palju haritlasi, nende hulgas ka korp! India liikm eid, ja nii nagu teistelgi üliõpilasorganisatsioonidel jät­ kus pärast sõda ka korp! India tegevus paguluses. Umbes sada emigree­ runud indlaensist oli laiali mitmetes riikides. Enim U SA -s, K an ad as, Rootsis ja A ustraalias. Nendes maades kujunesidki korp! India koondi­ sed. Esim esena alustati 1945. aastal Rootsis, järgnesid U S A , A ustraalia ja K anada ning 1960. aastate alguses korp! India Lääne koondis (U S A läänerannikul, Los Angeleses). Eesm ärk oli üks: hoida alal oma keel ja kultuur, kanda edasi rahvuslikku elujõudu. Seda kõike korp! India põhi­ mõtete kaudu. N ii algasid omavahelised kooskäimised, mis pikkade vahe­ maade tõttu olid küll harvad, kuid see-eest andsid võim aluse puhata iga­

päevasest kiirest elust ja tunda end rohkem oma rahvuse liikmena. Taas toimusid kommersid ja omavahelised õhtud, tõsteti ausse vana tudengi* laul. K irjavahetus koondiste vahel aitas koordineerida tegevust ja hoidis kursis korp! India liikmete eluga teistes maades. Lisaks sidemetele teiste üliõpilasorganisatsioonidega oldi toeks muudelegi välis-E csti ühiskonna ettevõtmistele. Iga-aastased naisorganisatsioonide koosviibimised Toron­ tos, Rootsi koondise rahaline toetus ühele eestlasest naisüliõpilasele Sak­ samaal (19 54), U S A koondise abi H . Hooveri muuseumi täiendamisel Baltikum i puudutavate m aterjalidega (19 6 7 -19 6 8 ) ja hilisem toetus K . Pätsi 100. sünniaastapäeva puhul ingliskeelse raamatu väljaandm i­ sel - see on üks osa korp! India koondiste välistegevusest.

1974. aastal pidas oma elujõudu välism aal tõestanud korp! 1’ndla pere 50. juubelit, mille puhul anti välja album »Korp! India I9 2 4 -I9 7 4 « .

Usus, et tuleviku Eesti vajab ka neid inimesi, kes on paguluses kasva­ nud, ja rahvuse alalhoidmiseks võeti »Indla« liikmeskonda vastu noori, juba välism aal hariduse saanud eestlasi (v. a. Rootsis, kus arvestati asu­ tajaliikm e E . Veltm ann-Rangi soovi uusi liikmeid mitte vastu võtta). N ii kujunes järjepidevus, millel põhineb korp! India väliskoondiste tegevus tänagi, mil »Indla« liikmete arv välism aal ulatub pisut üle kahesaja.

K u id see salatung, mis noori omal ajal Tartusse tõi, on tulena tuha all edasi hõõgunud ka neis indlaensistes, kes Eestisse jäid. Hoolimata sellest, et ametlikult tegutseda polnud võim alik, käidi siiski koos - püha­ päeviti kohvilauas ja kevaditi toomingapäeva pidamas. Tänaseni. K u i vabam ad tuuled Eestim aa ja Tartu kohal puhuma hakkasid, leidus kor­ raga kümme naisüliõpilast, kellele »Indla« põhimõtted jälle ajakohased tundusid. Taastam ise idee tuli 1988. aasta sügisel tookordsetelt bioloogia viim ase kursuse neidudelt. Kursuse meespool tegeles samal ajal korp!

U gala ennistamisega. N eilt saadi taas esimesi soovitusi. 16. detsembril kohtuti Tartus korp! India vilistlastega, kes taastamismõttega päri olid, ning otsustati vajalike eeltöödega alustada. Naiskorporatsioon »Indla« õigusjärglane registreeriti Tartu ülikooli juures 3. märtsil ja taasasutati pidulikult 3 1. märtsil 1989 tänu- ja palvejumalateenistusega Tartu Pau­ luse kirikus. Avakoosolekul astusid tegevliikme seisusse kümme ja noor­ liikme seisusse seitse üliõpilast. V ä rvid anti ka A ustraalias E S T O päe­ vadel rebaseks saanud Anu K aalu le, kes arvati korp! India auvilistlaseks.

M illega tegeldakse korp! Indias täna? Tartu vaimu otsimisega, sest see peaks meie meelest olema parim vaim maailmas (mis ta ka iganes ei oleks). Püüdlem e akadeemilisuse poole, tahame olla iseseisvalt mõtlevad inimesed, kuna teame, et kõige suurem mõnu on oma mõtete realiseeri­ mises. Sisuliselt erineb see, millega tegelesime taastamisaastal* tublisti sellest, mida teeme praegu. Alguses oli vajalik mitmesuguste struktuuride loomine ja mõtteviisi teisenemine. Taotlem e mõtte iseseisvust, tegutse­ mistahet ja -vabadust ning -oskust.

Välistegevust, see tähendab teiste organisatsioonidega läbikäimist, on mõnede arvates vähe. Enam asti piirdubki see vastastikuste külaskäi­ kude-ja üksikute ühiste ettevõtmistega. Sidemed Helsinki Ülikooli Savo­ lainen Osakunta ’ga uuenesid 1989. aasta suvel, 19 9 1. aasta oktoobris taastasime sõpruslepingu. Sagedamini seovad organisatsioonide liikmeid aga isiklikud tutvused. Peamine 011 sõbralikkus ja ühtekuuluvus Tartu üliõpilaskonnas, mille aluseks on tihe tutvusring ja üksteise tingimusteta tunnustamine. Igatahes ei jää ükski indlaensis ükskõikseks, kui volbriööl meie värve nähes tõusevad lendu sajad meesorganisatsioonide teklid.

Sellega pole muidugi öeldud, et üks organisatsioon vaid teiste pärast peaks olemas olema. E t midagi jagada, peab endal küll ja rohkem olema. »Indla« siseelu on üldjoontes arvatavasti sarnane teiste omataolistega.

Ikkagi koosolekud, rebaskollecgiumid, laulutunnid, referaatõhtud ja päe­ vakohased üritused. E i, sukka me seal koos ei koo, ehkki osalesime ühel jõulumüügil, kohvitame küll, aga eks kõigil organisatsioonidel ole omad iseärasused. A lgusest peale on päevakorral olnud kombeõpetus, etikett.

Pole ju tähtsusetu, kuidas lävim e' ümbrusega. K u igi etikett on põhiole­ muselt mäng, peab siiski teadma reegleid, et sellest võidukana v ä lja tulla.

On läbi viidud tantsukursusi, et mc end tantsupõrandalgi hästi tunnek­ sime. Uuritud on mitmete rahvaste kultuurilugusid, E estigi pole tähele­ panuta jäänud. H uvitavaid käike oleme teinud muuseumidesse ja näitus­ tele, kohtunud põnevate inimestega. K evad - ja suvepäevade lahutam a­ tuks osaks on paiga loodust ja kodulugu tutvustavad retked.

Kontaktid väliskoondistcga tekkisid juba taastam ispäevil - neilt saadi toetust ja kinnitust Tartu noortele. Vastastikuste kirjade ja külas­ käikudega vahendam e üksteise tegemisi ja mõtteid.

E d u k a sisetegevuse ja kestvuse tagatis on oma korter. A lles siis tekib see õige õhkkond. Siia tullakse, tuuakse sõpru kaasa, vesteldakse ja arutatakse maailma asju. »Indla« teab, mis see tähendab, kuid teab ka seda, mis tunne on kord nädalas õhtul tühjaksjäänud peahoones koos­ oleku pidamine, mille järel hiliseid õhtutunde lööva raekoja kella ja hoone uksel naeratava valvuritädi saatel üksteisele nägemist öeldakse.

Pole siis ime, kui üldises vaikuses mõni naishääl sealtpoolt kostma hak­ kab, sest »Indlas« on lauljaid küll, vähem alt nii palju, et ansamblit teha ja Eestim aa kirikutes ringi reisida - H alliste, K ark si, T arvastu, V õru, Rõuge jt. J a mitte ainult kirikutes. K orp! India sõpruskonnas on kokku saanud ka mõned briti rahvaste laulude austajad ja isekeskis häält sead­ nud. K ä tt on proovitud näitemängude lavastam isel ning loomulikult ei puudu ka rebasteater.

Oleme üks osa üliõpilaskonnast ja E esti V abariigist ning loodeta­ vasti mitte tähtsusetu. Milliseks kujuneb tulevik, näitab aeg. Sedagi, kas mõnevõrra vanamoeline organisatsioonitüüp suudab veel läbi lüüa.

K A A L , A N U (s. K IN D L A M ). 4. 11. 1940. Tallinn. Lauljanna (sopran). Hari­ dus (H.): Tallinna Riiklik Konservatoorium 1968, Milano La Scala 19 7 1-19 7 2 .

Teenistus (T.): »Estonia« ooperitrupp 1963, solist 1967; N S V L rahvakunstnik 1981. Korp! India auvil! 1989.

K E R N , L Y D IA (s. LU ST). 25. 12. 1922 Virumaa Kam ja küla. H .: Tartu üli­ kool, farmaatsia ja arstiteadus. T .: Jaanilinna Lusti ja Peetri apteegi juhataja, apteeker Tallinnas ja Stockholmis. Stockholmi Eesti Maja üks asutajaid. Alates 1994 tegevliige h. c.

N IV A N K A , E R IK A (s. V E ID E N B A U M , V IIR S A L U ). 28. 01. 1909 Rakvere 26. 06. 1988. H .: Tartu ülikool, eesti keel ja kirjandus, rahvaluule ja pedagoogika 19 26 -19 32. Helsinki Ülikooli stipendiaat 1932. T . : Riigi Ringhäälingu esimene naisdiktor, valitsuse propagandatalituse kultuuriosakonna sekretär, nõunik ja juha­ taja, Eesti Kodumajanduse ja Sotsiaalinstituudi sotsiaalpedagoogika õpetaja. T al­ linna Perenaiste Seltsi ja Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse vanematekogu liige.

Naisliidu teenetemärk, Naiskodukaitse aurist. Pärast abiellumist 1938. aastal Soome raamatukogundusteadlase Eino Nivankaga siirdus Helsinkissc. Oli Helsinki Eesti Seltsi juhataja ja Siiomalaisuuden Liitlo juhatuses. 1951 —1953 elas Pariisis, 19 5 3 1958 Stockholmis. 1960. aastast töötas Helsinki Ülikooli Füüsika Instituudi raa­ matukoguhoidjana.

SA A R M A , V A L V E (s. L U B E R G ). 23. 0 1. 1920 Tallinn. Terapeut, meditsii­ nikandidaat 1956, meditsiinidoktor 1972, prof. 1974, E N S V teeneline arst. H .: T R Ü 1945. T .: T R Ü alates 1944. Endokrinoloogia, väliteraapia, polikliinilinc arstiabi, kutsehaigused, ravikehakultuur.

SIM M , H E L L E (s. L U B E R G ). 23. 01. 1920 Tallinn - 7. 10. 1991 Tallinn.

Farmakognostik, hüdrobioloog ja hüdrokecmik, farmaatsiakandidaat 1952, bio­ loogiadoktor 1972, prof. 1976, E N S V T A korrespondentliige 1977, akadeemik.

H .: T R Ü 1945. T .: T R Ü 19 44-1950, E N S V T A Z B I 19 5 0 -19 9 1. Uuris ravim­ taimede biokeemiat, Eesti pinnavee keemilist koostist ja järvede tüüpe ning kaitset.

V ä rvid : sirclililla-tüm crohcline-kuldne

19 23. aastal Tallinna Linna Tütarlaste Gümnaasiumi lõpetanud neidu­ dest asus üle poole õppima Tartu ülikooli. Kuna läbikäimist jätkati ka Tartus, tekkis idee luua uus üliõpilasorganisatsioon, kus valitseks sõprus ja üksmeel ning kõiki ühendaks isafnaa-armastus, vaim uvabadus ja enese­ harimine.

Ettevalm istustööd algasid 1924. aasta alguses. Paari kuu jooksul peeti 56 koosolekut, viid i end kurssi korporatsioonide comment’ idega, hangiti põhikirja ja kodukorra skeemid. See oli suure töö ja vaimustuse periood.

Tallinnas kohtuti teise tütarlaste grupiga, mis pidas samuti organiscerumisplaane. Selgitati põhimõtteid ja otsustati ühineda. N ii saidki kokku kõik 12 asutajaliiget: Linda Konrad (esimene esinaine), Anna Poska (abiesinaine), E rik a Zeich (kirjatoimetaja), H ildegard Brett, G erda K enapea, Lenna Koppel, Agnes Müür, Aleksandra Puurman, M aria Puurman, E m ilie Ruubel, H ilda Sagris, Ida Verret.

Samas tekkis ka küsimus, millised värvid valida. Tingimused seati nii, et värvid e kombinatsioon oleks ilus, elegantne, naiselik. V ii! E m ilie Ruubel tegi selleks 92 värvikombinatsiooni. V älja valiti sirelililla, tume­ roheline ja kuldne. V ärvid pidid sümboliseerima julgust, lootust ja ausust.

2 1. novembril 1924 kinnitati Tartu ülikooli valitsuse poolt korp!

Am icitia põhikiri ja tolleaegne rektor professor Koppel ulatas esimesena käe õnnitluseks. A vapidu peeti aga 13 . detsembril Tallinnas, kus esimest korda pandi pähe uued teklid. Teklid kutsusid esile tolle aja tudengite vaimustuse ja nii mõnigi kadestas peakatte õnnestunud toone.

Naiskorporatsioon oli oma tegevuses algul seotud suurte raskustega, sest tolleaegne avalikkus oli vaenulik korporatsioonide, eriti naiskorpo­ ratsioonide suhtes. Võitluseta aga ei saavutata võite, mis ühendavad ja teevad tugevam aks, luues ühtse terviku. Sellest tingituna valiti motoks: »Per aspera ad astra« (läbi raskuste tähtede poole).

Võrdlemisi ruttu tekkisid suhted ka teiste organisatsioonidega. Tal­ linnas saadi esimene kutse kohviõhtule korp! Tehnolalt. Samuti viibiti

külas vcnc korporatsioonil »Bojeteja«, mis jäi mccldc lihtsuse ja armsuse poolest.

10. jaanuaril 1925 algas korp! Am icitia Tartu periood. Esimeseks mureks oli korteri leidmine. Uues konvendikorteris Lod ja 19 - 6 võeti vastu vanem õde korp! F iliae Patriac. Sügisel vahetati korterit. Järgm i­ seks asupaigaks sai L ai 1 7 - 2 , kus olid avaram ad ruumid. 1930. aastast algas tegevus aadressil A ia 8, mis jäi konvendi asupaigaks kuni 1940. aastani.

Esim est korda esineti avalikult värvides E esti V abariigi aastapäe­ val 19 25. Kodukorra ja uususte viimistlemise kõrval töötati välja refe­ raatide kava. Loodi inglise, saksa ja vene keele õppegrupid. Moodustati võrkpallinaiskond ja võeti osa üliõpilaskonna esivõistlustest.

Esim esena Tartus kutsusid amicad külla korp! V ironia. K utse võeti vastu. Sellega avati ka Tartus oma akadeem iliste kaaslastega suhtlemine seltskondlikul tasandil. Vastuvõtuks oli kaetud suurepärane rootsi laud.

V esteldi, kuulati laulu, tantsiti. E eskavaks oli rapiiriskandaali demonst­ ratsioon. Saabus kesköötund. A m icad olid endile tellinud kojusõiduks viis »’Z .weispanner’\x.v. Viroonused saatsid voorimehed aga kiiresti ära ning saatsid kõik amicad koju in corpore. O ldi noored ja elamus oli era­ kordne, mida mäletatakse veel 65 aastat hiljemgi!

Tartu üldsusele tutvustas uut organisatsiooni advokaat O skar Rütli, sakalanus. V arsti suheldi aktiivselt peaaegu kõikide akadeem iliste üli­ õpilasorganisatsioonidega, ent eriti tihe oli läbikäimine korp! Rotalia ja läti korporatsiooniga »Imeri<<.

K o rp ! Fraternitas Esticaga jäid aga suhted loomata, sest esticused arvasid, et amicad kui nooremad peaksid enne küllakutse esitama. N ii see jä ig i. . .

K o rp! Lem bela esindaja heitis ühel ühisel kohviõhtul amicadele ette, et need hoidvat liialt nina püsti. Tolleaegne esinaine Helene Poska tänas seepeale külastuse eest ja palus neid kindlasti uuesti tulla, ent mitte varem kui 7 -8 aasta pärast.

1928. aasta sügissemestril sai juhtpositsioonile noorem põlvkon Eesotsas tolleaegse esinaisega teostati mitmed reform id, mille tagajärjel elu konvendis hoogustus ja muutus sisukamaks. K asvas raamatukogu; korraldati üldhariduslikke referaatõhtuid, maskeraade, kodukaunistusõhtuid, vastla- ja m ardipäevi, kirjandusõhtuid; harrastati laulu ja muu­ sikat, tehti sporti. Samas kasvas sisseastujate arv nii suureks, et uute liik­ mete vastuvõttu tuli piirata.

K onvendi siseelu arenguga kaasnes tõus Tartu üliõpilaskonnas, osa korp! A m icitia liikmeid valiti ka Edustusse. A lgselt töötati E esti K o rpo ­ ratsioonide Rühma juures, siis moodustati põhimõtete lahkumineku tõttu koos korp! Filiae Patriaega E esti Naiskorporatsioonide Rühm.

Ju b a korporatsiooni asutamisest peale leidsid kõik kultuuriväärtu­ sega seltskondlikud üritused, isamaalised ja üliõpilaskondlikud ettevõtmi-

scd amicade hulgas jõukohast toetust. In corpore kuuluti N aiskodukaitse IV jaoskonda, võeti osa Akadeem ilise Hõimuklubi, Akadeem ilise M ajan ­ duse Seltsi, Akadeem iliste N aiste Ühingu, A nglo-Ecsti Ühingu, A kadee­ milise M aleklubi tööst. (1940. aastal tuli ülikooli malemeistriks ksv! E lsa Utt.) K orraldati ka ekskursioone mööda Eestim aad, käidi külas Hclsinki organisatsioonidel, kasutati võimalust õppida Inglism aal, Rootsis ja Soomes.

19 37. aastal moodustati pealinna asunud vilistlaste ja kaasvõitlejate ühenduseks korp! Amicitia Tallinna koondis. Samal aastal sai alguse ka traditsioon pidada suvepäevi, enamasti Tallinnas või selle läheduses.

Samal ajal tekitas kogu üliõpilaskonnas elevust uue ülikoolide sea­ duse kehtimahakkamine, mille põhjal kõik üliõpilasorganisatsioonid pidid oma tegevuse rajam a normaalpõhikirja alustele. N ii toimus ka korp!

Amicitia ümberregistreerimine üliõpilaskonvcndiks »Korp! Am icitia*.

Am icade sädelemine seltskonnas jätkus. 1939. aasta oktoobris kut­ sus Soome aukonsul neid kohviõhtulc, et ühtlasi õnnitleda saabuva aas­ tapäeva puhul. A ktus toimus 1939. aasta 19. novembril konvendi ruumi­ des koos muusikaliste ettekannetega ja vaim uliku talitlusega õpetaja H aameri poolt. Õhtul ballil mängis kohvik »Athena« orkester. Juubeli puhul ilmusid pildid ja kirjutised «Üliõpilaslehes*.

K orp! Am icitia auvilistlastcks valiti: Em ilie Aam isepp-Ruubcl.

Linda G rom off-K on rad, M aria Laidoner-Kruszew ska, Agnes M üür, Xenia Poska, Lenna Saarekivi-Koppel, H ilda Sagris, E rik a Zeich, Anna Tõrvand-Tellm ann, Helene Vachman.

1940. aastal likvideerisid okupatsioonivõimud kõik akadeem ilised organisatsioonid kui »rahvavacnulikud« koondised, sealhulgas ka korp!

Am icitia, kus oli selleks ajaks 260 liiget. Tolleaegne esinaine Cita PreesTellmann tõi ühel sügisesel päeval vii! Lyd ia Suursöödile kodukorra ja protokolliraamatu, öeldes, et nende kodu K ose-Liikatil on punaste va lv e all. See kohtumine jäi viim aseks. Cita ja ta ema, auvil! Anna TõrvandTellmann, arreteeriti ja küüditati Siberisse.

Umbes kaheksakümnel amical õnnestus terrori eest vabadusse pää­ seda. K una K anadas elas kümmekond amicat, tekkis mõte asutada korp!

Am icitia Toronto koondis. Eestvedajaks oli v ii! Lyd ia Suursööt. Esim ene koosolek peeti 27. veebruaril 1952. Mälu järgi taastati põhidokumendid, raskusi oli värvidega. 19 54- aasta novembris tähistati esimese suurema üritusena perekonnaõhtu vormis konvendi 30. juubelit, kus värvides oli 13 amicat. Tänaseks on korp! Amicitia Toronto koondis täis elujõudu, liikmete arv on kasvanud üle 130.

1950. aastate algul kujunes N ew Y orgis kaasm aalaste peamiseks kohtumiskohaks E esti M aja, mille tulemusena asutati 4. märtsil 1955 korp! Am icitia N ew Y orgi koondis. Aktiivsem aiks koondise organiseerijaiks olid peamiselt N e w Y o rgi linnas ja selle lähistel elavad endised Tartu-aegsed amicad. Praeguseks ületab liikmete arv juba 40 piiri.

14 S pcs p atrinc

209

Aktiivselt võetakse osa Eesti Üliõpilaskonna ja rahvusgrupi tegemistest.

Nii võeti osa ka Eesti Akadeemiliste Naisorganisatsioonide asutamisest.

1969. aastal asus kolm amicat Seattle’isse. Kuna liikmeks astuda soovijate arv aasta-aastalt kasvas, otsustati tõhusama töö huvides asu­ tada iseseisev koondis. K orp! Amicitia Seatt!e’ i koondise asutamisajaks sai 18. juuli 1976. Liikm ed on peamiselt noored. Energiliselt tegeldakse rahvatantsu, laulu, spordi ja muuga.

K una osa amicasid siirdus San Franciscosse, jäädi kauguse tõttu eemale Seattle’ i koondise tegevusest. Siin tegutsesid mitmed Tartu-aegsete korporatsioonide koondised. E t ühineda akadeem ilise tegevusega, tekkis möödapääsmatu vajadus kutsuda ellu korp! Am icitia San Fran­ cisco koondis. See toimus 6. detsembril 1984.

Teadaolevail andmeil elab amicasid veel Bermudal, Austraalias, Rootsis, Saksamaal ja Prantsusmaal.

19 8 8 -19 8 9 ärkasid varjusurmast akadeemilised üliõpilasorganisat­ sioonid Eestis. K orp! Am icitia taastamisidee hakkas küpsema 1989. aasta veebruaris. Üsnagi suurt osa etendas selles juba taastatud organisatsioo­ nide olemasolu. K uid süüdistamist kampaanialikkuscs ei saa siiski õigeks pidada, sest vajadus üliõpilaste organiseerumise järele oli juba varemgi ilmselge. T arvis oli leida vaid õige vorm ning mis võiks olla veel parem kui läbiproovitud ja elujõudu näidanud vanade põhimõtete järgi ühine­ mine.

Esimesed - kokkupuuted korp! Am icitiaga olid tulevastel amicadel arhiivis, muuseumides ja raamatukogudes säilinud materjalide näol.

Arhiivi kaudu said kokku ka kaks korp! A m icitiat taastavat gruppi, kel­ lele teineteise olemasolu oli parajaks üllatuseks. 27. märtsil 1989 sai esma­ kordselt kokku kogu korp! Am icitiat taastav seltskond. Oma rõõmuks kogesime, et arusaamad korporatsiooni edasisest tegevusest olid üsna sar­ nased ning et üheksa tütarlast on ka inimestena üksteisele vastuvõeta­ vad. Seega olid olemas kõik eeldused tugeva sõprussideme loomiseks.

20. märtsil saadi esimest korda kokku korp! Amicitia Tartu vilistlastega. M eid võeti vastu sõbralikult ja anti ühtlasi moraalne õigus asjaga edasi tegelda.

Aprillikuu möödus suure töö tähe all. Tegeldi vana põhikirja ümber­ töötamisega. Põhikirja projekt kiideti Tallinnas vilistlaskogu poolt heaks, kusjuures kohal oli kaks asutajaliiget: Agnes M üür ja E rik a Zeich. Anti ka juba täiesti ametlik nõusolek korp! Am icitia taastamiseks.

Esim est korda esitleti end vanematele õdedele-vendadele korp!

India lipu pühitsemise pidustustel.

K una organisatsioonide (taas)asutajatele on harilikult üht-teist roh­ kem lubatud, sh. kalduda kõrvale ka tavalisest tegutsemiskorrast, viidi eestseisuse valim ised läbi juba 1 1 . aprillil, mil oldi veel korporatsiooni asutava kogu staatuses. V ilistlaste üksmeelsel otsusel ja taasasutajate toe­ tusel sai korp! Amicitia esinaiseks Terje T ari (stud. jur.), abiesinaiseks

Lea Morgen {stud. m e d .), kirjatoimetajaks Piret Lemming (s tu d . ju r.), laekuriks Maire Verlin {stud. m e d ) . Seega olid esmatähtsad ametikohad täidetud, ülejäänud valimistega ei peetud vajalikuks kiirustada.

Pärast väikesi sekeldusi kinnitati 28. aprillil 1989 Tartu ülikooli nõukogus korp! Amicitia põhikiri. Sama päeva pidulikul koosistumisel valmistasid vilistlased meile meeldiva üllatuse - saime õnnelikeks rebas­ teklite kandjateks.

Avalikult tutvustati end volbriööl - 30. aprilli rongkäigul - ja sel­ lele järgneval peoõhtul koos korp! Fraternitas Liviensisega, kes meid kui kodutuid lahkelt oma majas võõrustas.

Sidemed korp! Am icitia Toronto koondisega tekkisid 1989. aasta suvel. Ülemaailmsete Eesti Noortepäevade külalistena olid Eestisse sõit­ nud amicad M alle Taylor-Puusepp ja A nita N ipak. Suvel saadi küll harva kokku, kuid osaleti siiski mitmetel suurematel üritustel - juunis metsaülikoolis K äärikul ja mujalgi.

T2. september 1989 oli korp! Am icitia taasasutajatele erakordne päev - kõik üheksa taasasutajat said värvid . See oli vilistlaste suure vaeva vili. K ohe toimus ka esimene värvid e demonstratsioon, mis leidis aset korp! R otalia lipu pühitsemise pidustustel.

Nüüd võis juba hakata mõtlema järelkasvule. Kolme külalisõhtuga olime: saanud endalegi üllatuseks palju rebas- ning vilistlaskandidaate.

Et mitte lõhkuda meie tugevat sõpruskonda, otsustasime rebasteks võtta vaid kandidaadid, kes eranditult kõikidele meie tegevliikmetele vastu­ võetavad on. Sõelale jäi üheksa rebast ja neli vilistlaskandidaati. Senini on tulnud oma valikut ainult imetleda.

16. novembril 1989 koondus korp! Am icitia pere ülikoolilinna tähis­ tama oma korporatsiooni 65. aastapäeva. Juubeliüritused algasid vaikse õhtuga, kus kõigi liikmete vahel peab valitsema rahu ja üksmeel. Seal andsime värvikandjatele pidulikult kätte kommersilindid ning rebastele ja lihtliikmetele mustad teklid.

17 . novembril õnnistati Peetri kirikus korp! Am icitia lipp. Ju m ala­ teenistusele järgnes juubeliaktus Tartu ülikooli aulas. Õhtul toimus pere­ konnaõhtu, kus nii amicad kui ka külalised m eeldivalt aega said veeta, laulda ja ülikooli kammerorkestri saatel tantsida. Järgm isel päeval toi­ mus jälle üle tüki aja esimene õestuspidu. Olgu siinkohal öeldud, et tänaseks (19 9 1) on amicade arv Eestis kasvanud juba üle 70.

Suhtleme aktiivselt ka teiste organisatsioonidega. Traditsiooniks on kujunenud jõulupidu koos korp! Tehnolaga Tallinnas ja väljasõidud koos korp! U galaga. On toimunud kohviõhtu korp! V ironiaga ja tantsukursused korp! Rotalia, korp! U gala, korp! Revelia ning korp! Sakalaga. 19 9 1. aasta aprillis toimus aga amicade eestvedamisel korp! A m icitia, korp!

Lem bela, korp! Fraternitas Liviensise ja korp! Vironia stiilipidu.

Loomulikult võetakse aktiivselt osa ka kogu akadeemilise tudeng­ konna ühisüritustest, milleks on ülikooli ja Eesti Vabariigi aastapäev

ning romantiline volbriöö, mis amicadcl on siiani lõppenud järgmisel hommikul Em ajõel.

Suheldakse ka teistest rahvustest üliõpilastega. Selle tunnistuseks on Läti korporatsiooniga »Imeria« 27. aprillil 19 9 1 Tartus taastatud sõprus­ leping ja 28. aprillil sõlmitud leping Helsinki Ü likooli juures asuva W ii pitrilaincn Osakunta’ga.

Korporatsiooni taastamisega seotud töövaimustus on asendunud rahulikuma suhtumisega. Korporatsioon on lapsekingadest välja kasvanud ning vaatab kainelt ja elumõistvalt tulevikku.

Alates 1994. aasta oktoobrist asub korp! Am icitia konvent Tartus K alevi t. 4 7 -6 .

1995. aastal oli korporatsioonil 95 liiget: 44 vilistlast, 39 tcgcvliiget ja 12 rebast. K orp! Amicitia väliskoondised asuvad Torontos, N ew Y o r ­ gis, Seattle’ is, San Franciscos. Liikm ete koguarv maailmas on 300.

K A S U T A T U D K IR JA N D U S Korp! Amicitia 1924-1984. Toronto, 1984. Üliõpilasleht. 1939. Nr. 10.

KO RPO RATSIO O N ^FRATERNITAS TARTUENSIS" V ä r v id : roh elin e-valge-violett

K o rp! Fraternitas Tartucnsis loodi kevadel 1929. Tolleaegne noorus oli kahesuguste vaadetega ja tõekspidamistega. Ühelt poolt vanaaegse üli­ õpilaskonna kindlakskujunenud tõed ja traditsioonid (tollal näivalt lõp­ likud ja muutumatud), .teiselt poolt noorte haritlaste kriitiline meel, otsi­ mas uusi teid ja väärtusi.

Korp! Fraternitas Tartuensise asutasid Tartu ülikooli loomaarstitea­ duskonna üliõpilased, kellel oli sel ajal valida kas fakultatiivne balti­ saksa korp! Fraternitas Dorpatcnsis või teised organisatsioonid.

K o rp ! Fraternitas Dorpatensis rajati Tartu Veterinaariakooli juurde 5. aprillil 1854, kuus aastat pärast eelmainitud kooli avam ist. 1873. aas­ tal muudeti veterinaariakool nelja-aastase kursusega Tartu V eterinaaria­ instituudiks ja korp! Fraternitas D orpatensise tegevus jätkus selle kooli juures. K u i 1920. aastal rajati Tartu ülikooli juurde loomaarstiteadus­ kond, avas korp! Fraternitas Dorpatensis uksed ka loomaarstiteadus­ konna üliõpilastele, registreerudes ülikooli valitsuse juures 1922. aastal.

Nii oli korp! Fraternitas Dorpatensis alates registreerimisest ülikoo­ lis kuni korp! Fraternitas Tartuensise asutamiseni ainsaks fakultatiivseks organisatsiooniks loomaarstiteaduskonnas. Sellega liitumine tundus igale korporatsiooni eelistavale üliõpilasele loomaarstiteaduskonnast sobivana.

Eestiaegse loomaarstiteaduskonna üliõpilaskond oli arvuliselt tundu­ valt väiksem Tartu Veterinaariainstituudi aegsest. Täielikult olid muutu­ nud üliõpilased rahvusliku kuuluvuse poolest, sest seoses Eesti iseseisvu­ misega jäid Tartusse veterinaariat õppima peamiselt eestlased. K o rp!

Fraternitas D orpatensise konvent ja vilistlaskogu ei arvestanud neid üli­ õpilaskonnas toimunud muutusi. Säilitades endist viisi baltisaksa meel­ sust ja vananenud tavandeid siseelus, muutus korp! Fraternitas D orpa­ tensis eestlastest üliõpilastele võõraks ja ebapopulaarseks.

Peamiseks põhjuseks oli püüd säilitada saksa keelt ametliku kee­ lena konvendis veel palju aastaid pärast E esti V abariigi sündi. K uni 1926. aastani protokolliti koosolekuid saksa keeles. Konvendi ruumes kõnelesid üliõpilased omavahel eesti keelt, kuid ametlikuks keeleks oli saksa keel, ka laulud olid saksakeelsed.

Saatuslikuks kujunes korp! Fratcrnitas Dorpatcnsisclc 19 2 8 .-19 2 9 . õppeaastal 75. aastapäevale pühendatud vennastuspidu. K avas oli noor­ liikmetele selgeks õpetada saksa keeles vennastuspeo tavand ja hulk vanu saksakeelseid üliõpilaslaule. Nõnda ei võinud see kaua kesta.

1929. aasta veebruari keskel, kui toimus korp! Fratcrnitas Dorpatensise tavaline koosolekuõhtu, tõsteti rahvuslaste poolt päevakorda küsi­ mus nime muutmisest korp! Fratcrnitas Tartuensiseks. Vaidlused konser­ vatiivide ja edumeelsete rahvuslaste vahel kestsid hommikuni viim astele tulutult. Selle peale esitas grupp tgevliikmeid (Paul A lekand, K arl Jcnson, A lfred Kütt, Johannes Raudsepp ja Herman Rull) lahkumispalve.

Rebased lahkusid in corpore.

Juba 8. märtsil toimus korp! Fratcrnitas Tartuensise asutamiskoos­ olek, mille algatajaiks endised korp! Fratcrnitas Dorpatensise liikmed.

Lipuvärvideks võeti roheline-valge-violett, lipukirjaks: »Töö, tõde, clurõõm«, mis lahtimõtestatult on järgmine: pidevas töös, tõe valguses elu­ rõõmsalt tulevikku. Roheline lipuvärv sümboliseerib tööd, valge tõde ja violett elurõõmu.

Sisekorralt pidi korp! Fratcrnitas Tartuensis kujunema eesti rahvus­ likule omapärale rajaneva kodukorraga korporatsiooniks.

Algusaastail ei tohtinud ametlikel koosviibimistel laulda saksakeel­ seid tudengilaule. Kodukord muutus võrreldes teiste meeskorporatsiooni­ dega liberaalsemaks. Vilistlastel ei olnud koosolekutel hääleõigust, küll aga sõnaõigus. Välditi kõike seda, mille pärast korp! Fratcrnitas Dorpatensisest lahkuti.

Teised tudengiorganisatsioonid Tartus olid imestunud ja üllatunud, kui loodi korp! Fraternitas Tartuensis. Olid ju selleks ajaks oma tege­ vuse lõpetanud paljud organisatsioonid. Algul ei usutud uue korporat­ siooni elujõusse ja arvati, et ka see organisatsioon lõpetab kiiresti. Kõik kujunes aga hoopis teisiti. Ülikoolile esitatud põhikiri kinnitati 27. märtsil 1929. Seda päeva tähistavadki tartuenslased oma veljeskonna aastapäevana. Alustati idee­ list võitlust korporatsiooniga «Fratcrnitas Dorpatensis«. Oldi veendunud, et kasina üliõpilaste arvuga loomaarstiteaduskonna juures ei saa tegut­ seda kaks korporatsiooni. Üks kahest pidi taganema.

Kui dorpatenslased toetusid tugevale vilistlaskogule, korralikule konvendikorterile ja kolmveerandsajandi pikkusele kogemusele, siis tar­ tuenslased olid alles asutamisjärgus, vilistlaskoguta ja üldsusele tundma­ tud. Eeliseks oli aga rahvuslik vaimsus ja ajakohane kodukord.

Juba 1929. aasta sügisest hakkas vaekauss kalduma tartuenslaste poolele. Sel aastal loomaarstiteaduskonda astunud eesti üliõpilased lii­ tusid kõik korp! Fraternitas Tartuensisega. Selline suund jätkus ka hil­ jem. Palju tuli ka üle korp! Fraternitas Dorpatensise liikmeid ja vilist­ lasi. Lisaks koopteeriti veel organiseerumata loomaarste.

Seetõttu oli võim alik juba 19 3 1. aasta kevadel asutada korp! Frater­ nitas Tartuensise vilistlaskogu.

K orp! Fraternitas Dorpatensis likvideeriti 19 3 1. aastal. N ende kor­ teri (Barclay de T olly korter, praegu K ivisilla pildigalerii) pärisid tartuenslased. 19 3 3. aastal avas korp! Fraternitas Tartuensis uksed ka kõigi teiste teaduskondade üliõpilastele ning muutus seega üldiseks, nagu olid teised Tartu ülikooli juures tegutsevad korporatsioonid.

Samal aastal sai korp! Fraternitas Tartuensis kogu üliõpilaskonna tunnustuse kui elujõuline korporatsioon. Kohe algasid läbirääkim ised Eesti Korporatsioonide Liiduga kartell-lepingu sõlmimiseks. M ärtsis 19 34 kirjutatigi sellele alla. Tollal oli presideerivaks korporatsiooniks «Frater­ nitas Liviensis«. Tartuenslaste poolt kirjutas alla seenior K allistrat Liik .

Sellega tuli vastu võtta katseaeg, mille kestel pidi külastama kõiki E K L - i korporatsioone vanuse järjekorras. Katseaeg läbiti edukalt ja 29. mail 19 37 võeti korp! Fraternitas Tartuensis vastu E K L - i. Sellega kuulus E K L - i kaheksa meeskorporatsiooni. 1937. aasta kevadsemestri lõpul võis E K L - i Seenioride Konvent konstateerida fakti, et kõik Tartus tegutsevad eesti meeskorporatsioonid kuuluvad E K L -i.

19 35. aasta aprillis otsustati võtta kontakt mõne Soome V abariigi üliõpilasorganisatsiooniga. V alik langes Kymenlaakson O sakuntale, noo­ rimale ja väikseim ale Helsingi organisatsioonile. A lgas kirjavahetus sõp­ ruslepingu osas. Sama aasta jaanikuul toimus Tartus koosolek, kus oli ka esindaja Kymetilaakson Osakunta&t - Tauno Rissanen. Sõprusleping k ir­ jutati alla 26. veebruaril Helsingis ja 29. märtsil Tartus.

K u i 1940. aastal Nõukogude L iit Eesti okupeeris ja vabad üliõpi­ lasühingud suleti, lähenes korp! Fraternitas Tartuensise liikmeskond juba kahesajale. Enam asti olid liikmeiks juba teiste teaduskondade üliõpila­ sed, noorliikmete hulgas oli loomaarstiks pürgivaid tudengeid alla vee­ randi.

V aatam ata lühikesele tegutsemisajale suutsid tartuenslaste lipukiri ja põhimõtted oma liikmeid nii palju liita, et tegevus katkes ainult nel­ jaks aastaks.

N eed, kes olid üle elanud 19 4 1. aasta repressioonid ja kellel õnnes­ tus pääseda vabasse maailma, hakkasid uuesti organiseeruma sõja lõpul põgenikelaagreis. Noorliikm eid värvati ka paguluses, kuni leidus kodu­ maal osalise või kõrgema hariduse omandanud noori, 1950. aastate lõpul loobus korp! Fraternitas Tartuensis mitmel põhjusel noorliikmete värb a­ misest, välja arvatud erijuhud.

Paguluses tegutsevad korp! Fraternitas Tartuensise koondised PõhjaAm eerikas, Austraalias ja Rootsis (Euroopa koondis). Praegu on pagulu­ ses liikmeid viiekümne ringis. Floridas elab igivana tartuenslane, korp!

Fraternitas Tartuensise asutaja noorliige auvil! Ja a k K u k k , kes on kor­ raldanud ka korp! Fraternitas Tartuensise ajaloo jäädvustam ise ja toime­ tanud trükki viis korporatsiooni ajalugu käsitlevat tähtteost.

Uue rahvusliku ärkam isajaga seoses 011 viim astel aastatel üles tõs­ tetud palju juba ununema kippunud traditsioone ja on taastatud enamik Eesti Vabariigi ajal tegutsenud organisatsioone.

K uigi Tartu Ülikool 19 5 1. aastal M oskva diktaadi alusel jagati kaheks kõrgkooliks, on püüdlused akadeem ilise elu järele olemas ka põl­ lumeeste suurkooli üliõpilastel.

N ii otsustasidki neli Eesti Põllumajanduse Akadeem ia ja viis Tartu ülikooli tudengit 1988. aasta sügisel asutada korporatsiooni, mis seoks kahe kõrgkooli üliõpilasi. Alguses oli plaanis luua uus korporatsioon, siis aga nõustuti juba taasloodud korp! Ugala soovitusega taastada mõni vanadest.

K una E P A tudengitest asutajaliikm ed olid veterinaarid, jäädi Eesti V abariigi aegsete üliõpilasorganisatsioonide ajalugu uurides hetkegi kõhk­ lemata pidama korp! Fraternitas Tartuensisel.

Hoidmaks vanu traditsioone, otsustati korp! Fratcrnitas Tartuensis registreerida E P A Õpetatud Nõukogus. O li ta ju omal ajal alguse saa­ nud just loomaarstiteaduskonnast. K a enamik kodumaal elavaid vilistlasi on endised loomaarstiteaduskonna kasvandikud. Üldse elas kodumaal tol ajal veel kakskümmend kolm vilistlast, kellest üheksat ci ole praegu (mai 1995) enam meie hulgas.

T a lv läbi käisid ettevalmistused korporatsiooni elu korraldamiseks ja vilistlastega kontakteerumiseks. 3. märtsil 1989 registreeriski E P A Õpetatud Nõukogu korp! Fraternitas Tartuensise põhikirja. Liikm eid oli siis üksteist, kellest kuus ülikoolist ja viis E P A -st.

29. aprillil 1989 andsid vilistlased üheteistkümnele üliõpilasele vä r­ vid ja samal päeval toimus Tartu Pauluse kirikus korp! Fraternitas T a r­ tuensise lipu õnnistamise pidulik jumalateenistus, mille viisid läbi praost H arald Tam m ur ja tartuenslane v ii! Elm ar K u ll.

Loodud on side kõikide väliskoondistega. Samuti on loodud side Helsingi Ülikooli Kymenlaakson Osakunta'g&, kellega taastati sõprus­ leping 24. märtsil 1990. Vilistlaskogusse on koopteeritud mitmeid õppe­ jõude ja loomaarste, esimesed tegevliikm cdki on üle läinud vilistlasko­ gusse. Liikmeskond on kasvanud seitsmekümnele. Sõprussuhted loodi L äti V abariigi R iia Ülikooli korp! Fraternitas Letticaga. 6. aprillil 19 9 1 olidki selle korporatsiooni esindajad Tartus, et alla kirjutada sõprus­ leping. M uide, korp! Fraternitas Lcttica ja korp! Fraternitas Tartuensise A ustraalia koondistel on sam alaadne leping sõlmitud juba kakskümmend viis aastat tagasi. See oli ka põhjuseks, miks sõlmiti kartell-leping just korp! Fraternitas Letticaga.

Nüüdseks on korp! Fratcrnitas Tartuensisel ka esialgne konvendikorter valm is ning eeldused ja tingimused korporatiivseks eluks loodud.

1994. aasta sügisel otsustati «Fraternitas Tartuensise« põhikiri ümber registreerida Tartu Ülikooli, sest tartuenslaste ridadesse, kuhu kunagi

kuulusid põhiliselt loomaarstid, on koondunud ka Tartu Ü likooli üliõpila­ sed, moodustades praeguseks juba enamuse. 1995. aastaks oli kor­ poratsiooni liikmeid peaaegu sada (neist 60 vilistlast). Korporatsiooni 65. aastapäevaks valm is vanade piltide ja jooniste eeskujul «Fraternitas Tartuensise« uus vapp. Muuseumidest on tagasi saadud korporatsioonile kuulunud vara.

Tartuenslaste sihiks on jäänud tõe valguses pidevalt töötades elu­ rõõmsalt tulevikku minna. M c ci unusta neid, kes on meie hulgast jää­ davalt läinud ja kes andnud kõik meie konvendi heaks käekäiguks.

K A S U T A T U D K IR JA N D U S Fraternitas Tartuensis I. Toronto, 1956.

Fraternitas Tartuensis II. Toronto, 1962.

Fraternitas Tartuensis III. Toronto, 1972.

Fraternitas Tartuensis IV . Toronto, 1979.

Põllumajanduse Akadeemia. 1989. ;. okt.

K O R P ! F R A T E R N IT A S T A R T U E N S IS E A U V IL IS T L A S E D K E E R D , M IH K E L . 2. 09. 1887 Lukc vald (v.) - 1982 N ew York. Looma­ arst. Haridus (H .): T Ü vet. 33. Teenistus (T.): Tartu Tapamaja loomaarst 3440, direktor 40-44.

K U K K , JA A K . 8. 1 1 . 1904 Võisiku v. Loomaarst. H .: TÜ vet. 36. T .: Eesti Vabariigi sõjaväe loomaarst 40, Eesti Korpuse 182. diviisi veterinaarteenistuse ülem 42, jaoskonna veterinaararst Vastseliinas, Toris 44, veterinaararst Rootsis 48, Kanada Liiduvalitsuse liha järelvaatuse inspektor. Asutaja noorliige.

L A IS K , E L M A R . 14. 06. 1907 Saadjärve v. - 14. 04. 1988 Austraalia. Füüsik.

H .: T Ü matemaatika-füüsika 39; M.Sc. New South Walesi Ülikool 6 1. T . : Tartu Telefonivabriku osakonnajuhataja 44, elektroonikaspetsialist Perthi Teh­ nika Kolledžis 54, füüsikalaboratooriumi juhataja. New Englandi Ülikoolis 55, füüsika õppejõud N ew South Walesi Ülikoolis 56-58, Macquarie Ülikoolis 68-79.

L E H T M E T S , V A L F R ID . 5. 06. 1900 Tallinn - 14. 06. 1984 Rootsi. Looma­ arst. H .: T Ü vet. 38. T .: jaoskonna veterinaararst Vaivaras 38, Antslas 44, veterinaararst Linköpingis, Jönköpingis. Asutaja tegevliige.

L IIK , K A L L IS T R A T . 16. 03. 1908 Võru - 23. 02. 1974 Austraalia. Looma­ arst. H .: T Ü vet. 38. T .: Riikliku Seerumiinstituudi nooremteadlane 4 1, diagnostikaosakonna juhataja 44, Sydney repatricerimishaigla »Concord« laboratoo­ riumi abijuhataja, biokeemik 49-73.

O JA SA L U (O LT), A R V O (A U GU ST), 22. 06. 1881 Tartumaa 1949 Elva.

Loomaarst. H .: Tartu Veterinaaria Instituut 05. T . : veterinaararst Taga-Kaukaasias, jaoskonna veterinaararst Tõrvas, Tallinna Linna Tapamaja loomaarst 19, Loomatervishoiu Peavalitsuse sekretär 19 - 3 1. Eesti Loomaarstide Seltsi asu­ taja, esimene sekretär. Korp! Fraternitas Tartuensis lipulaulu sõnade autor.

P A A B O , A L B E R T . 3. 12. 1907 Tartu - 1. 12. 1985 Austraalia. Loomaarsti­ teadune. H .: TÜ vet. 32; dr. med. vet. 59. T . : TÜ loomasischaiguste kliiniku nooremassistent 34, vanemassistent 40, parasitoloogia prof., väikeloomade klii­ niku juhataja 44, Giesseni Ülikool, Leipzigi Ülikooli prof. 46, Balti Ülikooli prof. 49.

S E L L I, PH ILIPP. 30. 01. 1909 Türi. Loomaarst. H .: T Ü vet. 55. T .: jaoskonna veterinaararst Lelles 39, Lihulas 44, veterinaararst Eskilstunas alates 44. Kaua­ aegne Rootsi koondise esimees, Eesti Veterinaararstide Ühing Rootsis asutaja­ liige.

S Õ E R D , E V A L D . 28. 08. 1905 Tartu - 7. 1 1 . 198; Kanada. Loomaarst. I L : T Ü vet. 29, Saskatchewani Ülikool vet. 53. T . : Tartu Tapamaja loomaarst 31, Tallinna piiriveterinaararst, Lihaväljaveo Kontrolljaama juhataja 33, Lasnamäe ja Kopli eksporttapamajade juhataja 3 ;, Tallinna Linna Tapamaja loomaarst, direktor 44, Dresdenis, Baieris lihahügiceni veterinaararst 48, omandas Kanada loomaarsti õigused 49, Edmontonis veterinaarinspektor 53, leg. vet. 53-.

T A M M E M Ä G I, H IL L A R . 16. 10. 1912 Tartu. Loomaarst. H .: TÜ vet. 37.

T .: T Ü loomasisehaiguste kliiniku assistent 37-38, Eesti Korpuse 180. diviisi 2 1. laskurpolgu vanemveterinaararst 4 0 -4 1, Duktša sovhoosi veterinaararst, peaveterinaararst kuni 56, Keila sovhoosi peaveterinaararst 56-62, Viimsi veterinaariajaoskonna juhataja 62-63, Harju Rajooni L H T J veterinaararst 63-68, Harju Rajooni L H T J juhataja 68-74. Esimene vilistlaskogu esimees pärast kor­ poratsiooni taastamist 1989.

T A M M E M Ä G I, L E IN O . 26. 07. 1909'Tartu - 22. 1 1 . 1994. Loomaarstiteadune.

H .: T Ü vet. 32; dr. med. vet. 44; B.V.S.c. Sydney Ülikool 51. T . : TÜ loomasisehaigustc kliiniku nooremassistent 33-32, Tallinna Linna Tapamaja veterinaararst 37-43, veterinaaria valitsuse abijuhataja 44, vetcrinaarpatoloqg Queenslandi R iik­ likus Veterinaaria Instituudis Brisbanc’is 52-60, vanempatoloog 60-65, ülempatoloog 65-74, Townsville’i harulaboratooriumi juhataja 6 1-6 6.

U N T , JA A N . 20. 07. 1894 Lõve v. - 24. 12. 1974 Ontario Surreys Kanadas.

Kolonelleitnant, raamatupidaja. H .: TÜ majandus 39. T . : Kaitseliidu Tartu­ maa maleva pealik 2 4 -3 1, Tartumaa politseiprefekt 26-27, raamatupidaja T al­ linnas 39-40, Tallinna politseiteenistuses 40-44, Tartumaa Omakaitse rüge­ mendiülem 44, linnukasvatuse omanik Vancouvcris 48-67. I 1. 2. j., II 1. 3. j.

Vabadusrist.

Esim ene eesti üliõpilasorganisatsioonidevaheline organ Tartus moodustati x9 1 4. aastal «Üliõpilaste Lehe« väljaandmiseks. Selles lõid kaasa ka R iia, Peterburi ja M oskva eesti tudengid. K uigi toimetusse kuulus ka korpo­ ratsioonide esindaja, ei jõutud üksmeelele ning juba teises «Üliõpilaste Lehe« numbris alustati korporatsioonide ründamist ja jätkati seda kogu aastakäigu vältel. Ilm selt oli siin tegu traditsioonilise vastuoluga seltside ja korporatsioonide vahel. Seltsidesse koondusid radikaalsem a maailma­ vaatega üliõpilased, kuna korporandid paistsid silma suhteliselt suurema alalhoidlikkuse poolest.

T erav kriitika «Üliõpilaste Lches« ja »Postimehes« ning tihedama koostöö vajadus ongi ilmselt olulisemad põhjused, miks korporatsioonide seas tõusis päevakorrale omavahelise liidu sõlmimise idee. V anim a eesti korporatsioonina võttis esmase organiseerimistöö enda kanda »Vironia«, kes 16. veebruaril 19 15 väljasaadetud ringkirjas kutsus üles probleemi arutama. 19 15 . aasta ülestõusmispühade ajal toimus Tartus korp! Sakala konvendi korteris esimene korporatsioonide asemike koosolek, millel töö­ tati vä lja E esti Korporatsioonide Liidu lepingu projekt. K ohal olid esin­ dajad »Vironiast«, «Fraternitas Esticast«, »Sakalast«, »Ugalast« ja »Rotaliast«.

Esim ene koosolek liidulepingu alusel toimus 3 1. augustist 1. sep­ tembrini 19 15 . Otsustati püüelda läbikäimise süvendamise ja vaim se kas­ vatuse tõhustamise poole, millele pidid kaasa aitam a ühised kõneõhtud ja külaskäigud. Rõhutati Eesti ajaloo, eesti keele ja kirjanduse parema tundmaõppimise vajadust, samuti võeti seisukoht «Üliõpilaste Lehe« suhtes.

Niisiis tingis esimese eesti korporatsioonide koostööorgani loomise vajadus kaitsta end ühiselt väljastpoolt tulevate rünnakute vastu. Terav kriitika tuli sageli just vasakpoolsetest üliõpilasringkondadest.

Korporatsioonide rahvuslik alus oli eriti vastukarva tsaarivõimule.

Korporantidel keelati isegi välism ärkide kandmine. Selle keelu tühistas alles 26. märtsil 19 17 Venem aa A jutise Valitsuse siseministeerium.

Järgnenud tormilisel ajajärgul võim aldas sõlmitud liiduleping koor­ dineerida korporatsioonide aktiivset osavõttu olulistest sündmustest ccsti rahva elus. 26. märtsil 19 17 toimus Tartus üliõpilasorganisatsioonide rahvuslik meeleavaldus, 2 5 .-2 7 . märtsini esimene üliõpilaste kongress.

19 17 . aasta lõpus protesteeriti M aapäeva laialisaatm ise vastu. 19 18 boikoteeriti Saksa okupatsioonivõimude poolt saksastatud ülikooli. V abadus­ sõtta mindi vabatahtlikena ja kohustuslikult rindesõduriks.

6. oktoobril 19 19 alustas Tartus tööd rahvuslik ülikool, mille juures 5. detsembril registreerusid »Sakala« ja »Ugala«, 19. mail 1920 »Fraternitas Estica« ja 13 . novembril 1920 »Vironia«, kes asus R iiast Tartusse.

K a sõja kõrvalt tuli noormehi ülikooli, ehkki täie hoo saavutas õppetöö alles pärast rahulepingu allakirjutam ist Nõukogude Venemaaga.

19 15 . aasta liiduleping loeti kehtivaks, kuid uues olukorras peeti seda vähetõhusaks ja nii algas eeltöö E esti Korporatsioonide Liidu ellu­ kutsumiseks.

Endisest teravam alt kerkis vajadus üliõpilaskonna keskorgani loo­ miseks. 17 . mail 1920 peeti ülikooli aulas üliõpilaste üldkoosolek, millel otsustati asutada Tartu Üliõpilaskond ja valiti 1 5-liikmeline Ajutine Keskesitus.

Enne üldkoosolekut asus Tartus vaid kolm E K L - i liikmeskorporatsiooni: »Fraternitas Estica«, »Sakala« ja »Ugala«. Uue keskorgani suhtes asuti seisukohale, et sinna on va ja saata esindajad ja korporatsioonide ettepanekuid peab vastastikku toetama. Tekkis idee registreerida E K L ametlikult ülikooli juures.

Esimeses Üliõpilaskonna Keskesituses said korporandid neli kohta.

«Fraternitas Estica«, »Sakala« ja »Ugalaga« liitus sellal rohuteadlaste kor­ poratsioonina tegutsenud »Fraternitas Liviensis«. 24. novembril 1920 võeti vastu Tartu Üliõpilaskonna Edustuse valimisseadus. Edustuse va li­ mistele mindi korporatsioonide ühise nimekirjaga, kus nüüd lõi kaasa ka Tartusse kolinud »Vironia«. Peale lepinguosaliste osalesid nimekirjas taas »Fraternitas Liviensis« ja vastmoodustatud »Revelia«. Korporandid said Edustuses üheksa kohta, järgnesid seltsid kaheksa ja organiseerima­ tud viie kohaga. E Ü S Põhjala, kes kandideeris iseseisvalt, sai ühe koha.

Edustuse esimeheks valiti K . Peterson »Fraternitas Esticast«.

N üüd teostati varem tekkinud id e e .E K L -i registreerimisest. 7. april­ lil 19 22 kinnitati E esti Korporatsioonide Liidu põhikiri ülikooli valitsuse juures. K ohe pärast registreerimist algas tõsine töö liidulepingu ajakohas­ tamise ja uue kodukorra väljatöötam ise kallal. 19 23 . aastal loodi liidu kohus, kes andis kaaluka panuse korporatsioonidevahelise läbikäimise distsiplineerimisse. 1924 alustas Tartus tegevust »Rotalia«, kes võeti E K L - i liikmeks kandideerim isajata, kuna ta oli olnud E K L - i lepingu asutajaliikm eks. 1923 loodi E K L - i meeskoor, mis eksisteeris lühikest aega, sest enamik lauljaid liitus Akadeem ilise M eeskooriga. 19 38. aastal

hakkas revelus August Nieländeri juhtimisel taas tegutsema oma mees­ koor. Esineti EKL-i ja EKVL-i üritustel.

Korporatsioonid osalesid K aitseliidu Tartu m aleva asutamisel.

25. oktoobril 1924 toimus selles küsimuses E K L - i koosolek, millest võ t­ sid osa ka «Fraternitas Liviensise« ja »Revelia« esindajad. Üksmeelselt otsustati ühineda K aitseliiduga. K u i 1. detsembril 1924 toimus Tallinnas enamlik riigipöördekatse, asus E K L veel samal õhtul Tartus relvastatud valveteenistusse koos «Fraternitas Liviensise« ja »Reveliaga«. Edaspidi moodustasid korporandid Kaitseliidu Tartu m aleva I V malevkonna.

Jätkus osavõtt Edustuse tööst. Valim istel esineti alati ühise nime­ kirjaga, millega kutsuti kaasa ka E K L - i m ittekuuluvaid korporatsioone.

19 25. aastal töötati v ä lja Eesti Korporatsioonide Rühma arengukava, milles olulisemate suundadena märgiti rahvustunde süvendamist ja üliõpi­ laste sotsiaalse olukorra parandamist. 19 3 1. aastal kinnitati selgepiirili­ sem kodukord. Edustuse valim isel kasvas toetus korporatsioonidele aasta­ aastalt, nii saadi 1929. aasta valim istel juba ix kohta. E K Rühm kasvas suurimaks rühmituseks Edustuses.

1930. aasta märtsis asutati Tallinnas Eesti Korporatsioonide V ilist­ laskogude L iit. N agu E K L -is k i läks seal presideerimine semestrite viisi vanuse järjekorras ühelt liikmeskorporatsioonilt teisele. A lanud N õuko­ gude okupatsioon lõpetas sellegi organi tegevuse, paguluses on E K L ja E K V L liitunud E K L -ik s .

1926. aasta märtsis sai »Revelia« liitu kandideerivaks korporatsioo­ niks ja võeti 27. märtsil 1928 vastu EKL-i kuuendaks liikmeks. Alates 19 25. aastast oli EKL-iga kartell-lepingus «Fraternitas Liviensis«. Kuju­

nenud algsest rohuteadlaste korporatsioonist teaduskondadevaheliseks, võeti «Fraternitas Liviensis« 28. novembril 19 30 EK L-i täieõiguslikuks liikmeks. 19 34 sõlmiti kartell-leping loomaarstide korporatsiooniga «Fra­ ternitas Tartuensis«, kes hiljem samuti muutus teaduskondadevaheliseks ja võeti 19 3 7 . aastal EK L-i kaheksandaks liikmeks. Kodumaal ei jõutud enam uusi liikmeid vastu võtta, paguluses astusid EK L-i korporatsioonid »Tehnola«, »Wäinla«, »Leola« ja «Fraternitas Ucuensis«.

19 32. aastal oli E K L - il liikmeid 1439. 1939. aastaks oli arv k asva­ nud 27 9 1-le, niisiis seitsme aasta jooksul liikmeskond pea kahekordistus.

1939. aastal otsustati soome päritoluga akadeem ilised isikud tunnistada võrdseiks eesti hõimuvendadega. Sellega avanes neile pääs E K L - i liikmeskorporatsioonidesse.

19 37. aastal toimusid üliõpilasorganisatsioonide siseelus mõningad muutused seoses E esti V abariigi valitsuse esitatud konventide põhimõtte ja riikliku ustavuse nõudega, mille pidi tagama nn. konvendi vanem , hari­ likult keegi lugupeetavam vilistlane. Korporantide elu see kuigivõrd ei muutnud, seltsides aga oli rahulolematus küllaltki suur. Opositsioonilises ajakirjanduses sagenesid taas rünnakud korporatsioonide aadressil.

D ram aatilise 19 39 . aasta augustis tegi president K . Päts külaskäigu

Tartusse. Vaatamata esialgsetele erimeelsustele mitmete üliõpilasseltsi­ dega, korraldatud vastuvõturongkäik õnnestus. Järgmisel päeval algas II maailmasõda, mistõttu president kiiresti Tallinnasse tagasi pöördus.

Viimane Tartu Üliõpilaskonna Edustus valiti 1939. aasta lõpul.

1940. aastal käis üliõpilaskonna delegatsioon presidendi jutul ja $ai täie toetuse oma algatustele. 1 4 .- 1 6 . juunini 1940 toimus Tallinnas Balti üli­ õpilaskondade konverents, millest ka E K L osa võttis.

Pärast juunipööret E K L - i tegevus keelustati. Tegevus kodumaal katkes pea 50 aastaks. Paljudel liidu liikmetel õnnestus pääseda vabasse maailma. 13 . veebruaril 1945 kutsus korp! Sakala auvilistlane J . L ill Stockholmis kokku E K V L - i kuulunud korporatsioonide esindajad. Seda päeva loetakse E K L - i koondise Rootsis asutamise päevaks. K ohal olid kõigi Eestis tegutsenud liikmeskorporatsioonide esindajad peale «Frater­ nitas Liviensise«. Tööd alustas seenioride konvent. 1947 moodustati E sin ­ duskogu, mille ülesandeks oli ürituste korraldamine ja sidepidamine liik­ meskorporatsioonide vahel. E K L võttis osa ka E esti Akadeem ilise K lubi ümberkorraldamisest laiemale alusele, millest sündis E esti Akadeem iline Koondis Rootsis. Alates 1949. aastast kuuluvad sinna kõik Rootsis tegut­ sevad eesti üliõpilasorganisatsioonid ja organiseerimatud akadeemilised isikud.

E K L - i tegevuse alguse kohta Saksamaal on andmeid kahjuks vähe.

Teadaolevalt toimus E K V L - i esimene koosolek Geislingenis 2 1 . augustil 1947. Kuni 19 5 1. aasta lõpuni kestnud väljarändam islaine kahandas olu­ liselt E K L - i peret Saksamaal.

Austraaliasse jõudis umbes üks kümnendik Eestist lahkunud’ E K L - i liikmeid. Samas kasvas 1950. aastate alguses noorte eesti soost tudengite arv Sidney ja N ew South W alesi Tehnikaülikooli juures. Loodi E esti Akadeem iline Koondis ja Sidney Eesti Üliõpilaskond. Peatselt tekkis vajadus tihedamaks kooskäimiseks ja üliõpilaste püsivamaks rahvuslikuks organiseerimiseks. E K L - i esimene kokkutulek Austraalias toimus Sidneys sakalanus E . M ägi algatusel 1 9 5 4 - aastal.

19 5 1. aasta veebruaris alustas E K L tegevust U SA -s ja juba sama aasta märtsis toimus 36. aastapäeva kommerss E esti M ajas umbes 40 osa­ võtjaga. Hoogustuva siseelu käigus kehtestati auasjade ajam ise kord, leina- ja matusekord ning E K L - i kommersikord. Toetati mitmeid rah­ vuslikke algatusi. Regulaarselt toimuvad E K L - i aastapäevapidustused, millest osavõtt on meeldivalt rohkearvuline vaatam ata kaasvendi lahu­ tavatele miilidele.

Esimeseks suuremaks E K L - i ürituseks K anadas kujunes 40. aasta­ päeva pühitsemine 19 55. aastal presideeriva korp! Revelia korraldusel.

1956 töötati välja oma kodukord ja auasjade lahendamise kord. A idati kaasa pagulaskonna ühistele üritustele, muu hulgas ka Toronto E esti M aja hankimisele. Traditsiooniks on saanud E K L - i uue aasta vastuvõtu ballid, millest osa võtma on kutsutud kõiki eesti akadeemilisi organisat­

sioone. 1963 avati pidulikult Korporatsioonide M aja, mida kasutas järg­ nevalt ka E K L . 1964 kutsuti ellu Nõuandev Kogu, mille ülesandeks 011 konventides esilekerkivate ideede ja algatuste ettevalmistamine otsusta­ miseks Esinduskogus.

1990. aasta kevadel kirjutasid Tartus E K L - i taastamise lepingule alla korporatsioonide »Vironia«, «Fraternitas Estica«, »Sakala«, »Ugala«, »Rotalia«, »Fraternitas Liviensis«, »Revelia«, »Fraternitas Tartuensise, )>Tehnola« ja »Leola« esindajad.

1. detsembri ball 1989 oli taastamisel oleva E K L - i tegevuse esi­ mene reaalne tulemus. 1990. aasta märtsi lõpul peeti Tartu ülikooli aulas E K L - i 70. aastapäeva aktus, aasta hiljem toimus korp! Rotalia majas E K L - i kommerss.

EESTI Ü LIÕ PILA SSELTSID E L IIT 19 2 4 -19 4 0

1920. aastatel algas ülikooli ja üliõpilaskonna ajaloos uus etapp, mis eri­ neb eelmistest eelkõige selle poolest, et üliõpilaskond sai omavalitsuse.

K u i siiani elas enamik üliõpilasorganisatsioone peamiselt sissepoole, siis nüüd, seoses Edustuse valimistega tekkis vajadus tegutseda aktiivselt ka väljaspool intiimorganisatsioone. Valim isvõitlus ja ka tegevus Edustuses sundis aga üksteisega sarnaseid organisatsioone liituma. See ongi üks pea­ põhjusi, mis sai eelduseks E esti Üliõpilasseltside Liidu tekkimisele.

Teiseks oluliseks põhjuseks oli teatav soov luua vastuseis korporat­ sioonidele. Siin tuleks siiski näha väikesi erinevusi. Korporatsioonide ja E esti Ülõpilaste Seltsi vastuseis oli tingitud peamiselt soovist üliõpilas­ konnas domineerida. Väiksem ate seltside puhul oli tegemist ideoloogiliste või põhimõtteliste erinevustega. K u n a väikeseltsid olid enamasti karsked ja kippusid kaldum a ka ilmavaatelises mõttes pahemale, oli siin ka pinda korporantidele vastuseismiseks. Samas ei jätnud väikeseltsid, kui võim a­ lik, ka mainimata, et E Ü S seisab oma sisemise ülesehituse ja põhimõtete poolest palju lähemal korporatsioonidele kui seltsidele. Ja nii juhtuski 19 2 0 .- 19 3 0 . aastate jooksul sageli, et kui E Ü S -il oli korporatsioonidega lahkarvam usi, siis konstateerisid väikeseltsid oma väga head läbisaamist korporantidega ja vastupidi. Põhiliselt oli aga väikeseltside suhtumise määrajaks see, kui tugevalt avaldus neis pahempoolsus. K õigele sellele vaatam ata suutsid seltsid koostööd teha. Koostöö alus oli küllalt rabe ja tülid seltside vahel olid igapäevased. M õnevõrra õigustatud oli ka süü­ distus, et E Ü S püüab väikeseltse korpide vastu siis ära kasutada, kui see on talle kasulik, muidu suhtub aga teistesse seltsidesse teatud üleolekuga.

Pikapeale selgus, et lahkarvam used on parasjagu nii suured, et ei suu­ deta koonduda selgepiirilisema katusorganisatsiooni alla, küll aga oli võ i­ malik teha koostööd Edustuses. Omavahelistest vastuoludest saadi üle alles 19 30 . aastate keskpaiku, mil tekkisid uued eeldused suurema seltse ühendava organisatsiooni loomiseks ja seda eelkõige vahepeal tekkinud E esti Üliõpilasseltside Vilistlaskogude Liidu (Ü V L ) õhutusel. Oluliseks põhjuseks, mis takistas üksmeelt seltside vahel, oli suhtumine poliitilisse

tegevusse. Osa väikescltse püüdis osaleda ka poliitilistes liikumistes, osa aga oli kategooriliselt selle vastu.

Teatavat eeskuju seltside liidu loomiseks andis ka juba mõne aja tegutsenud EK L. Kui esialgu tuli algatus põhiliselt EÜS-ilt, siis edaspidi suutsid ühineda just väikeseltsid ja seda eelkõige vajadusest omada suu­ remat kaalu üliõpilaskonna asjade otsustamisel enesele soodsamas suunas.

Edaspidi ilmnes aga, et ei ole võimalik rajada mingit kindlamat organi­ satsiooni, kuna osa seltse ci tunnustanud vahekohut ja ka häälteenamu­ sega vastuvõetud otsuseid. Tihtipeale tunnistati, et oleks vaja saavutada mitte kohustuslik, ainult enamuse poolt aktsepteeritav seisukoht, vaid kõiki rahuldav kompromiss. Sellele vaatamata oli see kohati võimatu ja mitmed seltsid talitasid korduvalt erinevalt liidu otsustest, mistõttu ühis­ tegevus muutus tihtipeale küsitavaks. Liidu liikmed rõhutasid ka ise aeg-ajalt, et liidu töö kipub võrduma nulliga ja sellisel kujul polevat lii­ dul üldsegi mõtet. Kõigele vaatamata eksisteeris liit erineva seltside arvu juures 1924. kuni 1940. aastani ja just eriti viimasel kolmel aastal oli tegevus küllaltki aktiivne.

Kui vaadelda seltside liidu välistegevuse kõrval ka sisetegevuse põhilisi suundi, tuleb kohe märkida, et siingi toimus kõik suurte tõusude ja mõõnadega, kuigi oldi vahest edukamadki kui välistegevuses. Esimes­ tel tegevusaastatel rõhutati eelkõige vajadust üksteisele läheneda ja soo­ vitati isegi lähendada põhikirju ja kodukordi. Selline suund vaibus aga iseenesest ja selle teostamiseks ei tehtud erilisi katseid. Korraldati oma­ vahelisi referaatõhtuid ja lihtsalt piduõhtuid, kuid ka selleni ei jõutud mitte igal semestril. Üritati ka väljasõite ja mitmesuguseid sportlikke ühisüritusi, mis õnnestusid samuti vahelduva eduga. Kõige selle juures ilmnes küllaltki lihtne tõde: kõik õnnestumised on pöördvõrdelised juha­ tuse aktiivsusega. Ühe suunana, mis liidu tegevuses ikka ja jälle esile tõusis, võiks veel märkida organiseerimatutele üliõpilastele mõeldud üritusi. Korral­ dati peamiselt üldisi kõnekoosolekuid, mis tavaliselt muutusid agiteerimiseks seltside poolt ja korporatsioonide vastu. Niisuguseid koosolekuid planeeriti küll üsna tihti, kuid korraldamiseni kahjuks nii tihti ei jõutud. Ühtlasi puuduvad igasugused andmed koosolekute külastatavuse kohta.

Ka Edustuses püüti metsikute heaks midagi ära teha, kuid see omandas tihtipeale valimisvõitluslikke eesmärke teeniva ilme või enesele uute liik­ mete otsimise sihi.

Veel püüti korraldada seltside noorliikmete ja lihtliikmete ühiseid loenguid või tunde, kuid needki jäid ära osa seltside küllaltki terava vastuseisu tõttu.

Seltside liidu ajaloos jääb suurimaks saavutuseks ajak irja »Akadeemia« väljaandm ine alates 19 37. aasta sügisest. A jak irja anti v ä lja küll koos vilistlaskogudega, kuid üliõpilaste osa tollases ajakirjas oli piisavalt suur. Üldse tundub, et seltsidevaheline koostöö hakkas sel ajal minema 15 Spes patriae

225

tõusuteed, kuid katkes 1940. aastal. Viim astel aastatel töötas liidule aktiivselt vastu ka ülikooli valitsus, kuid see tüli katkes samuti pooleli­ olevana samal aastal. Suur osa energiast aastail 19 3 7 - 19 4 0 kuluski tüli­ küsimuse lahendamiseks. A ktiivselt osaleti ka üliõpilaskonna uue põhi­ kirja koostamise kavades 1939. aastast alates, millega seoses jõuti ka tihedama koostööni korporatsioonidega.

Järgnevalt vaatleksim e lähemalt üksteisele järgnenud liitude tege­ vust. N agu juba mainitud, tegutsesid liidud aastail 19 2 4 -19 4 0 . Sellesse aega mahub kolm erinevat liitu, mida võiks vaadelda kui üksteise järg­ lasi, kuigi iga kord asutati iga liit uuesti. 19 2 4 -19 2 6 eksisteeris Eesti Ü li­ õpilasseltside Liit, 19 2 6 - 19 3 7 Üliõpilasseltside L iit (ÜL) ning 19 37— 1940 E esti Üliõpilasseltside L iit (E Ü L ). Liidu liikmete arv oli kaunis erinev, nii näiteks ühendas liit aastail 19 2 6 - 19 3 7 vähem seltse, kui neid sellest organisatsioonist väljapoole jäi. Sel perioodil oli tunduvalt oluli­ sem vilistlaskogude liidu tegevus, millest tuleks aga rääkida täiesti oma­ ette.

E E S T I Ü L I Õ P I L A S S E L T S ID E L IIT 19 2 4 -19 2 6

Esimese EÜL-i tegevus jäi õige lühikeseks ja hõredaks. Põhiliseks oli teotsemine Edustuses ja selle valimistel. Esimese liidu lagunemise tingis aga EÜS-i tüli »Veljestoga«.

Liidu loomise algatus tuli E Ü S -i poolt, kes tõi selleks palju üldisi põhjendusi, peamiseks jäi aga organiseeritum osalemine Edustuse va li­ mistel. E Ü L loodi 17. detsembril 1924 ja registreeriti ülikooli juures 20. märtsil 19 25. Liitu kuulusid kõik sel ajal registreeritud üliõpilasselt­ sid - E Ü S , E Ü S Ühendus, ÜS L iivik a, E Ü S Põhjala, E N Ü S , E Ü S V eljesto, E N Ü S Ilm atar, ÜS Raim la, Ü S Concordia ja E N Ü S A hava. Selt­ side liidu regulaarselt tegutsev organ - Edustajate Kogu - valiti pro­ portsionaalselt seltsi liikmete arvuga (1 esindaja iga 75 liikme kohta).

See oli ka üks vastuolu põhjusi, kuna E Ü S oli tunduvalt arvukam kui teised seltsid. Ainsaks esimeheks valiti ksv! Janno (E Ü S). A valik u lt dek­ lareeriti, et soovitakse leida seltside ühist ideoloogiat. Selle tarvis peeti kaks avalikku kõnekoosolekut, millest osavõtt oli väga rahvarohke. K oos­ olekuid kiideti küll oma lühikeste ja sisutihedate ettekannete poolest, kuid tegelikult olid need suunatud avalikult korporatsioonide vastu ja muutu­ sid oma lõpuosas lihtsalt agiteerimiseks seltside kasuks. Teisel koosolekul tekkis ka küllaltki äge mõttevahetus kohal viibinud korporantidega.

Poleemika kandus üle ka üliõpilaslehe veergudele. Oma lühikese eksis­ tentsi jooksul korraldati ka paar koosviibimist. Sellega põhiliselt esimese E Ü L -i tegevus ka piirdus.

Ü L IÕ P IL A S S E L T S ID E L I I T 19 2 6 - 19 3 7 Asutamiskoosolekuks sai koosolek teemal «Üliõpilasseltside esindajate koosolek seltsidevahelise koostöö uuendamise asjus« 12 . märtsil 1926 ÜS Raim la ruumes. Peale võõrustajate olid veel kokku tulnud Ü S L iivik a, E Ü S Põhjala, Ü S Concordia, E Ü S Huljchiis, E Ü S , E N Ü S , E N Ü S A hava, E Ü S Veljesto ja E Ü S Ühendus. E N Ü S Ilm atar oli jäänud ära­ ootavale seisukohale. Kohaletulnuist olid kõik koostööks valm is, välja arvatud E Ü S , kes oli nõus vaid põhimõtteliseks koostööks. Põhjuseks ioodi konflikt »Veljestoga«, kellega koostööks esindajatel puuduvat vo li­ tused. K a E Ü S Huljehiis teatas, et on kohal ainult informatsiooni kogumise eesmärgil, kuna pole varem liidu töös osalenud. Koosolek lei­ dis, et seltside omavahelised konfliktid tuleks ka omavahel ära klaarida.

Põhjuseks oli ilmselt see, et »Veljesto« ei tunnistanud vahekohut. A ru ­ tati ka liidu põhikirja ja valiti uue põhikirja väljatöötam ise komisjon.

K una põhimõtteliselt, ei jõutud E Ü S-iga ühistele seisukohtadele, teatas E Ü S oma eemalejäämisest. Lõpuks moodustasid uue liidu kõik eespool nimetatud seltsid, vä lja arvatud E Ü S ja E N Ü S Ilm atar. Põhikiri võeti vastu 23. aprillil 1926. Selle järgi oli liit akadeemilistes küsimustes ühi­ selt tegutsev, avalikel esinemistel alkoholi mitte tarvitav organisatsioon.

Liidu tegutsemiseks pidi tarvidust mööda kokku astuma liidu E sin dajate Kogu ( E K ) , kes teostab oma otsuseid ise või liidu juhatuse läbi. Tege­ likult näitab juba see punkt, et pidevaks kooskäimiseks puudus vajadus.

Tavaliseks kujunes olukord, kus semestris peeti vaid üks või kaks E K koosolekut. E K võidi kokku kutsuda juhatuse või liidu ühe liikme nõu­ del. E K -s oli igal liidu liikmel üks hääl ja kaks esindajat. Selle võrdse esindatuse vastu oli E Ü S , kes soovis esindatust proportsionaalselt iga seltsi isikliikmete arvuga. Hiljem , 19 37. aastal, E Ü S selle ka saavutas. Ühenduse teatavat nõrkust näitas ka paragrahv 13 , mille järgi igal liidu liikmel oli õigus nõuda enese E K otsuse täitmisest vabastam ist. Otsused pidid jõustuma, kui keegi ei protesteeri kolme ööpäeva jooksul. Tegeli­ kult oli sageli va ja märksa kiiremini tegutseda ja neid kahte punkti sageli tõsiselt ei arvestatud ega kasutatud. Liidust väljaastunuks loeti liige siis, kui ta oli sellest juhatusele kirjalikult teatanud. Liidu tegevuse lõpetami­ seks oli v a ja kas E K otsust või olukorda, kus liidu liikmete arv oleks langenud alla viie. Hiljem oldi sunnitud küll liikmete minimaalset arvu vähendama kolmeni.

Esim ese E K koosolekuni jõuti 26. aprillil 1926. Siis algasid v a id ­ lused selle üle, kas kaasata ikkagi ka eemale jäänud seltsid või mitte.

V astava ettepaneku tegi E N Ü S , soovitades kaaluda läbirääkim isi E Ü S -iga, rõhutades eriti vajadust ühineda Edustuse valim isteks. Ü ks­ meelele selles küsimuses ei jõutud. Järgm ine koosolek toimus alles sügis­ semestril, mil võeti vastu ka esimene tegevuskava. Hiljem muutusid tege­

vuskavad ja ka aruanded üsnagi trafaretseteks ega erinenud sisuliselt millegi poolest. Lahkarvam used tekkisid ka kavandatava, liitu selgitava koosoleku suhtes. E N Ü S , »Concordia« ja »Raimla« nõudsid, et ci pro­ pageeritaks liitu, vaid seltside põhimõtteid. Lõpptulemusena otsustati koosolekut mitte pidada. Sam al semestril astuti veel Haridusliidu liik­ meks. N agu hiljem selgus, piirdus sealne tegevus liikmemaksu maksmi­ se g a .. K üllaltki kummaline oli kolmeliikmelise toimkonna moodustamine, kelle ülesandeks pidi olema toimkondadele juhtnööride andmine. Tõsised lahkhelid tekkisid seoses E Ü S -i ettepanekuga minna valim istele ühiselt.

Liidu liikmeil olid niivõrd erinevad arvam used, et ühisele seisukohale ci jõutudki. Lisaks nõudis E N Ü S »Veljesto« ja »Ühenduse« suhtes hukka­ mõistvat otsust, kuna viim ased olid otsustanud valim istele minna eraldi, nn. radikaalse ilm avaate alusel. K riis süvenes veelgi 19 27. aasta esimesel semestril, kui selgus, et võimatu on valida uut juhatust kandidaatide keeldumise tõttu. T u li lubada vanal juhatusel tööd jätkata. Tekkisid dis­ kussioonid liidu iseloomu üle. E N Ü S nägi liidus kindlat, kohustavat ter­ vikut, mis tegutseb ühiselt. Selle seisukohaga ühinesid ka »Raimla«, »Ahava«, »Huljehiis«, »Concordia« ja »Põhjala«. V iim ane ei soovinud >>Veljestot« ja »Ühendust« hukka mõista. »Liivika« leidis, et sellised küsi­ mused peaks igakordselt otsustama E K . »Ühendus« soovis vabam aid vorme, tahan - ei taha suhet, »Veljesto« pooldas autonoomiat liidus. J ä l­ legi ci läinud läbi ükski pakutud resolutsioon ja pika arutamise peale jõuti väga hajuva kompromissini - Ü L -i liikmed näevad olevat loomu­ liku ühise solidaarse esinemise Ü L -i ettevõtmistes ja tegevuses. Veebruari keskel valiti uus juhatus ja võeti vastu leinakord, mille vastu »Veljesto« küll protesteeris. 19 27. aasta sügisel tekkis mitu korda ägedam mõtte­ vahetus Edustuse üle, kuid siingi ei jõutud ühisele arvam usele. 1928. aasta alguses sai Ü L m aa-alalistelt üliõpilaskogudelt ettepaneku minna valim istele ühiselt. L iit jagunes jällegi poolt ja vastu, vä lja arvatud »Ühendus«, kes teatas, ct ta valim istel ei osale. »Veljestol« oli aga ka oma miinimumprogramm, mis kõigepealt ka Ü L -il täita tuleks. E daspidi siiski rahuneti ja võeti vastu otsused vahekohtu moodustamiseks ja ühise esinemise kohta tegevuskavaga Edustuse valim istel. Samuti leiti olevat võim alik ühineda Edustuse töös maakondlike üliõpilaskogudega. »Veljesto« nõudis aga samas, et »maa-alalised« võtaksid vastu nende miini­ mumprogrammi, kus propageeriti organiseerumist m aailm avaate järgi ja loobuti aukohtust. Ülejäänud leidsid, et see pole tegevuskava, ja peaks propageerima seda, mida soovitakse teha Edustuses. »Veljesto« lahkus koosolekult ja 16. veebruaril 1928 teatas oma lahkumisest ka Ü L-ist. V a s ­ takaid arvam usi põhjustas ka võim alik liitumine valim istel E Ü S -iga.

K un a otsustati E Ü S -iga mitte läbi rääkida ning kuna E N Ü S -i ja »Raimla« vahel tekkis vaidlusi nimekirja järjekorra üle, teatas E N Ü S , et ta ei osale enam koosoleku töös. L iit otsustas koguda valim iste ajaks Tartusse maksimaalselt kaasvõitlejaid ja kontrollida nende osalemist

valimistel. Samuti tehti neile moraalseks kohuseks liidu propaganda ja organiseerimatute toomine valimistele. 13 . märtsil 1928 teatas E Ü S Huljehiis oma lahkumisest liidust. E N Ü S teatas oma lahkumisest 20. märtsil 1928. Põhjuseks toodi »Liivika« väide, et naiskandidaat nimekirja alguses diskrediteerib kogu nimekirja. Samuti süüdistati liitu väheses koostöös teiste seltsidega. »Liivika« püüdis küll kuidagi vaban­ dada, kuid olukorda see enam ei muutnud. E N Ü S -ile otsustati vastata kirjaga, mis tema süüdistused ümber lükkab. Samas teatas »Ahava«, et ci osale valim istel ning 3. mail 1928 järgnes tcadc Ü L -ist lahkumise kohta.

1928. aasta teisel semestril algasid vaidlused, kas pühenduda sise­ misele või välim isele tegevusele. Leiti mõneti põhjendatult, et lahkunud on seltsid, kes liitu ei sobinud ja nüüdsest on Ü L -i eksistents loomulik, vajadus on aga ka ühtse ideoloogia järele. 1929. aasta alguses süüdistas juhatus liikmeid passiivsuses (võistlused jäid pooleli, ei vahetatud kodukordi, nagu oli lubatud). Ä ra jäi ka kõnekoosolek, sest organiseerimata üliõpilastele ei leitud referente. Kurdeti veel, et Edustuses puudub üks­ meel, seal öeldakse üksteisele isegi teravusi. Taas saabuvad valim ised põhjustasid jällegi vaidlusi. Taktikalistel kaalutlustel esineti eri nimekir­ jadega, hiljem Edustuses tehti koostööd ka teiste seltsidega. K una v a li­ mistel kaotati neli kohta korporatsioonidele, kurdeti jällegi isikliikmete äärmist passiivsust. Selgus veel, et osa kaasvõitlejaid oli osalenud radi­ kaalsete üliõpilaste nimekirjas, mida siiski hukka ei mõistetud. K erkis üles ka küsimus korporatsioonidele niiviisi vastuseismisest, et nad ei saaks kogu tööd Edustuses enda nimele kirjutada. 1929. aasta sügisel kaaluti ka liidu laiendamist, kuid leiti, et hetkel on liidus omavahel sobi­ vad seltsid ja sellest tulenevalt initsiatiivi näidata ei tuleks. See küsimus kerkis üles pea igal aastal ja iga kord oli E K lõplik otsus ühesugune.

Otsustati asuda ka kodukorra väljatöötam isele. 1930. aasta valim istele mindi ühise nimekirjaga, kusjuures isikliikmetele tehti osavõtt kohustus­ likuks. 1930. aasta sügisel alustati tegevust niivõrd hilja (24. oktoober), et »Concordia« keeldus juhatuse valimistest põhjendusega, et semester on peatselt lõppemas. Seepärast otsustati uue semestri juhatus valid a edas­ pidi eelmise semestri lõpus. Ü L -i viienda aastapäeva tähistamiseks leiti olevat vajalik vä lja anda üliõpilaslehe erinumber. Üldiselt arutati juba varem mitmel puhul võim alusi sekkuda rohkem üliõpilaste ajalehe v ä lja ­ andmisesse, kuna lehe stiili peeti liiga korporantlikuks. K aalu ti ka ühise sümboolika võim alusi ja otsustati propageerida vilistlaskogude liidu mõtet. Selleks ajaks oli juba märgata liidu selgema mõtte kadumist. Iga liige tegutses tegelikult täiesti omaette. A lates 19 30. aastate algusest algas aga liidu tegevuses teatav aktiviseerumine. V aliti toimekamad esimehed ja juhatuse liikm ed. E riti selgelt ilmnes soov säilitada liitu ka siis, kui sealt lahkub »Concordia«. 19 30 . aasta teisel semestril toimus ainult üks koosolek, kus kõneldi peamiselt vilistlaskogude liidu moodustamisest.

Huvitavana võiks märkida ksv! Tasso (»Liivika«) märkust, ct ta loodab siiski vilistlaskogudes liidu idcclc poolehoidu leidvat, kuigi side 011 tun­ duvalt nõrgem kui korporatsioonide vilistlaskogude vahel, sest viimased ci kartvat kohustusi. 19 3 1. aastal viidi liidu minimaalne liikmete arv kolmele endise viie asemel. 3 1. jaanuaril 19 3 1 teatas »Concordia« väga teravasisuliscs kirjas, ct lahkub Ü L-ist. Põhjused olid kahjuks väga eba­ määrased ja näisid olevat seotud valimistega. Jõuti ka kodukorra vastu­ võtmiseni, kuid samas protesteeris juba vastuvõetud kodukorra vastu »Liivika«, kuna see ci olevat tema vastava dokumendiga kooskõlas.

19 32. aasta kevadel otsustati lahkuda Haridusliidust, kuna puudu­ sid kontaktid selle ühendusega ja liikmemaks leiti olevat liiga kõrge. K ii­ deti heaks ka üliõpilasseltside esindajate koosoleku otsus minna E d u s­ tuse valimistele ühise nimekirjaga. Seda, et seltsid oma liidu otsuseid õieti millekski ei pidanud, isegi vaatam ata oma varem antud heakskiit­ vale häälele, näitab »Ühcnduse« käitumine, mille tagajärjel liitu ähvar­ das koguni lagunemine. N im elt teatas varsti pärast otsust minna ühiselt valim istele liidu esimees ksv! Enno oma tagasiastumisest, kuna «Ühen­ dus* oli siiski esinenud oma nim ekirjaga ja pealkirja all, millel on polii­ tiline kõrvalm aik ja millega on rikutud Ü L -i kui terviku põhimõtet. K una nimekirja pealkiri oli Dem okraatlike Üliõpilaste Liit, leiti, et »Ühcndus« rõhutab sellega teiste üliõpilasorganisatsioonide ebademokraatlikkust ja kaldub üldse poliitikasse, mis iseenesest 011 juba taunitav. E riti karmilt süüdistas »Ühendust« »Põhjala«. »Ühendus« kaitses end väitega, et nii­ kuinii lähevad kõik eri nimekirjadega (lõpuks see ka nii tõepoolest oli), ja lisas veel, et üliõpilaslehes solvatavat teatud maailm avaatega inimesi või nende seisukohti, vastuseks aga sõna ei antavat. Siiski sooviks »Ühendus« ka edaspidi koostööd teha, kuna korporantism on kõigi ühine vaenlane, kuid ühise tegevuskava suhtes lubas ta jätta enesele vabad käed. Tüli paisus õige suureks, kui selgus, et »Ühenduse« blokki kuulub ka Akadeem iline Sotsialistide Ühing. A vald ati isegi arvamust, et ülejää­ nud seltside tegevuskavad on palju lähemal korporatsioonide omadele kui »Ühenduselc«. Vahepeal saabus aga suvi, pooled rahunesid ja küsi­ mus »Ühcnduse« kuulumisest liitu päevakorda enam ci kerkinud. Samuti tõmbus »Ühendus« oma seisukohtades tunduvalt tagasi. Sügisel arutati ka laiema liidu loomise võim alusi, eriti seetõttu, et Ü V L -i kuulub roh­ kem seltse kui Ü L -i, kuid leiti see olevat võimatu eelkõige »Veljesto« ja E Ü S -i vahelise tüli tõttu.

19 3 3. aasta oli suhteliselt rahulik. Kartes ilmselt eelmise aasta sündmuste kordumist, jäeti valim istele minek iga seltsi eraasjaks. E r a ­ vestlustest saadi andmeid ka »Concordia« passiivsest soovist liitu naasta, kuid otsustati initsiatiivi mitte näidata.

19 3 3. aasta teisel semestril korraldati auhinnatööde võistlus, mis ka õnnestus. V ii! Rägo tegi Ü V L -ist eraviisilise ettepaneku luua laiaulatus­ lik üliõpilasseltside liit, kuid liidu juhatus, otsustas initsiatiivi mitte ene-

sclc võtta. Semestri iõpus võis täie õigusega konstateerida, et seltside isikliikmete vaheline läbikäimine on järjest elavnenud.

Laiendatud liidu küsimus kerkis taas päevakorrale 1934. aasta esi­ mesel semestril. K un a pealekäijaiks olid peamiselt vilistlaskogud, leiti, et liidu stuktuur 011 ju olemas ja kõigil on võimalus sinna astuda. «Lii­ vika* pakkus ka võim alust, et loodakse uus liit, kuid säiliks ka vana, kuid see ei leidnud üldist poolehoidu. K u i aga selgus, et uue liidu pea­ siht oleks vastukaal E K L -ilc , arvati üsnagi põhjendatult, et üliõpilas­ konda tuleks liita, mitte lõhestada. Õige oli samuti konstateering, et väikeseltside suhted E K L -ig a on head, küll aga on need üsnagi halvad E Ü S -il. Siit jõuti kiiresti järelduseni, et uue liidu algatus tuleb E Ü S -ilt, kes soovib väikeseltse lihtsalt ära kasutada. »Põhjala« küll arvas, et tema ei ole midagi sellist kogenud, kuid põhimõtteline otsus oli siiski olemas.

Vilistlaskogudele aga pandi pahaks, et pöördumises uue liidu loomise asjus on Ü L -ist kui tervikust mööda mindud. 1934. aasta lõpuks oli eriti märgata »Põhjala« aktiivsuse kasvu. T a tegi korduvalt mitmesuguseid ettepanekuid liidu reorganiseerimiseks, kuid ülejäänud jäid passiivseks.

Toetati ka rahaliselt üliõpilasorganisatsioonide nimede eestistamise komisjoni.

19 35. aasta esimesel semestril leiti siiski olevat vajalik võtta töö­

kavasse ka laiendatud liidu loomine. Ühe lähendava abinõuna otsustati ka valimistele minna ühiselt teiste seltsidega. Sellise suuna jätkuna võiks vaadelda otsust kutsuda omavahelistest koosviibimistest osa võtma ka ENÜS ja »Veljesto«, hiljem aga ka EÜS-i esindajad. Valimistele läksid >>Ühendus« ja «Põhjala« siiski eri nimekirjadega, aga tüli see enam ei tekitanud. Eriti lustlik juhatus valiti 19 35. aasta teisel semestril, eesistu­ jaks ksv! Raa Koort. Juhatus otsustas hakata korralisi koosolekuid pidama iga nädala esmaspäeval kell 13.0 0 kohvikus »Athena« (seda traditsiooni järgnevad juhatused kahjuks enam ei jätkanud). Sel semest­ ril olid alanud ka ÜVL-i korraldatud klubiõhtud, mistõttu ei olnud enam tarvilik pidada ÜL-i omavahelisi koosviibimisi.

1936. aasta esimesel semestril valiti liidu arhivaar ja ka abiesimees, sest käes oli Ü L -i tegevuse kümnenda juubeli tähtpäev, nii et tegemist arvati tulevat tunduvalt rohkem kui varem . Plaaniti . aastapäevaaktust »Liivika« ruumes ja »Üliõpilaslehe« erinumbrit. Viim aks aga arvati, et erinumbril puudub mõte, kuna liitu sisuliselt ei eksisteeri. Erinum ber jäetigi välja andm ata, piirduti vaid artikliga samas lehes. Arutluse käi­ gus liidu kompaktsemaks muutmise üle jõuti arvam usele, et liitu laien­ dada on raske ja õieti puudub usaldus omavahelgi. Samal kevadel seati sisse normaalsed suhted »Concordiaga«. 1936. aasta teisel semestril jõuti Ü V L -i õhutusel nii kaugele, et otsustati kutsuda kokku kõigi üliõpilas­ seltside esindajate koosolek tulevase liidu probleemide üle läbirääkim i­ seks. Siit alates tegeldi ainult uue liidu loomisega ja sisuliselt Ü L enam ei eksisteerinud. Am etlikult toimus viim ane E K koosolek 28. aprillil

1 9 3 7 - Seega oli nn. Väike Seltside Liit oma tegevuse lõpetanud. Vaata­ mata kohatistele lahkhelidele, suudeti koostööd siiski säilitada, eriti ÜL-i isikliikmetc üksteisele lähendamisel.

E E S T I Ü L I Õ P I L A S S E L T S ID E L I I T 19 3 7 -19 4 0 Selle viim ase seltse ühendava organisatsiooni eellugu on küllaltki pikk, ulatudes 19 3 2 .- 19 3 3 . aasta vahetuse aegadesse. Initsiatiiv pärines Ü V L -ilt, aga ka E Ü S -ilt. Läbirääkim ised olid pikad. Kum m aline tun­ dub olevat tõik, et uut liitu luues ei pöördutud Ü L -i kui terviku poole, vaid iga Ü L -i liikme poole eraldi, mis põhjustas kahtlusi ja nuri­ nat. Ilmselt loodeti sel teel kergem olevat esialgsele kokkuleppele jõuda.

Igatahes peab kohe märkima, et juba alates esimesest koosolekust oli uus liit tunduvalt teovõimelisem ja -tahtelisem. A lahinnata ei tohi ka märksa tihedamat koostööd Ü V L -ig a, mis eelmisel liidul oli kaunis tühine. K a h ­ juks oli E Ü L sunnitud palju energiat raiskama oma tegevuse legaliseeri­ miseks. Põhjus tulenes uuest üliõpilasorganisatsioonide seadusest ( 1. jaa­ nuarist 19 38), mille täitmisele ülikooli valitsus pööras väga suurt tähele­ panu. K una E Ü L avalikult seadusele vastu ei seisnud, tundub ülikooli valitsuse väga tõrjuv hoiak E Ü L -i suhtes olevat tingitud hoopis muudest asjaoludest. K a ülikooli valitsus ise tunnistas, ct E Ü L oma tegevuses ei ole rikkunud mitte mingisuguseid seadusi, kuid ometi üritati igati veni­ tada E Ü L -i põhikirja kinnitamisega, mis 1940. aasta sündmuste tõttu jäigi lõpuks tegemata. E Ü L -i suurimaks saavutuseks jäi aga kindlasti ajakirja »Akadeemia« väljaandm ine.

E Ü L -i nõukogu ja juhatuse esimene koosolek toimus 7. märtsil 19 37. K ohe leiti olevat vajaliku asutada oma häälekandja. Põhjenduseks toodi »Üliõpilaslehe« ühekülgsus, mis tulenevat korporatsioonide liigsest mõjust toimetuses. Seetõttu valiti ajakirjaga tegelemiseks toimkond. Juba samas märtsikuus pandi paika uue ajakirja nimi - »Akadeemia«. K õ ige tõenäolisemalt on ajakirja ristiisaks ksv! J . Ots (»Põhjala«). K u igi algul arvati, et selline nimi 011 liiga pretensioonikas, sai ta siiski kõigile ruttu omaseks. E sialgu otsustati ajakirja vä lja anda E Ü L -i egiidi all. Toim e­ tus pidi koosnema nii vilistlastest kui kaasvõitlejatest, peatoimetajaks sooviti mõnda vanemat vilistlast. Tellim ine soovitati teha kõigile kaas­ võitlejaile kohustuslikuks. Hiljem selgus aga, et ajakirja ilmumise luba antakse ainult juriidilisele isikule, mida paraku ei E Ü L ega ka Ü V L ei olnud. Seepärast tuli esialgu piirduda albumiga.

Liidu tegevus oli üsna hoogne muudelgi aladel. A suti ühise orkestri ja laulukoori moodustamisele, korraldati klubiõhtuid jne. Siiski ei puu­ dunud ka vastuolud. N im elt tegi juhatus ettepaneku loobuda x. mai

rongkäigust, tuues põhjuseks olukorra ülikoolis, kus puudub üliõpilas­ konna enese poolt valitud ja üliõpilaskonna enamuse usaldust cv iv E sin ­ dus. Sellisele otsusele olid vastu »Põhjala«, »Raimla« ja »Ilmatar«. H il­ jem otsustati kompromissvariandina piirduda vaid rektori tervitam isega. Üliõpilaskonna omavalitsuse küsimus aga jäigi päevakorda ja nii otsus­ tati pöörduda E K L - i poole nende suhtumise väljaselgitam iseks. Hiljem koostati veel kavatsetava reformi asjus märgukiri ülikooli nõukogule ja Eesti V abariigi valitsusele. E t suurendada seltside kaasvõitlejate ak tiiv­ sust ühiskondliku elu küsimustes, otustati 19 37. aasta sügisel kutsuda ellu ühiskondlike küsimuste õppering, mis käsitleks ajalooalaseid, majandus­ likke ja poliitilis-riigiõiguslikke teemasid. Samuti peeti soovitavaks, et liidu kaasvõitlejad astuksid ülikooli juures tegutsevatesse erisihilistesse ühingutesse vaim se kultuuri levitam ise eesmärgil.

19 37. aasta lõpus kerkis üles küsimus, kuidas tegutseda edasi uues olukorras, mille kujundas alates 1. jaanuarist 1938 kehtima hakanud üli­ õpilasorganisatsioonide seadus. See leiti enesele sobimatu olevat, kuid otsustati siiski kohandada põhikirja ja see uue seadusega vastavusse viia.

Vastuseis uuele seadusele oli üliõpilasseltside hulgas vägagi tugev ja nii püüti vana põhikirja võim alikult endisel kujul säilitada, mis kutsuski esile kestva konflikti ülikooliga. V äliselt meenutas see konflikt küll mõt­ tetut vägikaikavedu juriidilise terminoloogia ja sõnastuse üle, kuid tege­ lik põhjus oli eelkõige selles, et seltsid ei soovinud alluda akadeem ilisi vabadusi kitsendavale seadusele.

19 38. aasta algupoolel otsustati ajakiri »Akadeem ia « anda üle vilist­ laste juhatada tingimusel, et ajakiri ilmuks kaheksa korda aastas. V ä lja jäeti ajakirjast siseelu puudutav kroonika. N ii muutus ajakiri algselt pla­ neeritud üliõpilaslehest hoopis tõsisema sisuga väljaandeks. Põhjus tule­ nes iseenesest 19 38. aasta seadusest, mis nõudis üliõpilasorganisatsioo­ nide ümberregistreerimist üliõpilaskonventideks ja tegevuse peatamist kuni registreerimiseni. N ii ei saanud ka E Ü L alates 1. jaanuarist 1938 ametlikult tegutseda ja 1938. aasta esimesel semestril am etlikke koosole­ kuid ka ei toimunud. Uueks nimeks otsustati võtta E esti Üliõpilaskonventide L iit »Eesti Üliõpilasseltside Liit«. Ülikooli valitsus otsustas aga vaatam ata nimevahetusele E Ü L -i likvideerida. 1938. aasta sügissemestril otsustati tegevust siiski alustada. T olle aja Eesti ühiskonnas valitseva­ test oludest annab tunnistust tõik, et liit pidi oma koosolekutest teatama politseiprefektile ja ka ülikooli valitsusele. Samuti tuli ülikooli prorekto­ rile esitada oma tegevuse aruanne ja juhatuse valim iste tulemused kinni­ tamiseks. Segadus valitses ka ülikooli juhtkonnas. V aatam ata sellele, et üliõpilaskonna kuraator oma kirjas teatas E Ü L -i sulgemisest, kiitis üli­ kooli prorektor (küll suuliselt) E Ü L -i tegevuse heaks ja andis suulise loa tööd jätkata. N ii otsustatigi tegevust jätkata. Liidu avalikust tööst otsustasid täielikult loobuda »Raimla« ja »Põhjala« seniks, kui E Ü L -i pole uuesti registreeritud. Haridusministri vahendusel jõuti nii kaugele,

ct ülikooli valitsus tühistas E Ü L -i likvideerimisotsuse ja E Ü L lubas viia oma põhikirja vastavusse i. jaanuaril 1938 kehtima hakanud seadusega.

E Ü L leidis küll, et ettekirjutatu täitmine tähendaks teise E K L - i loomist, kuid saavutati vaid uue põhikirja esitamise tähtaja pikendamine. Seda tähtaega pikendati nüüd edasi kuni 1940. aasta suveni, avalik konflikt ülikooliga aga enam nii teravaks ci läinud, nii ct liit sai jälle keskenduda oma sisemisele tegevusele.

1939. aasta sügisel otsustati ellu kutsuda näitering. Tekkinud uues poliitilises olukorras tekkisid aga liidus mõtted, ct E Ü L tuleks kujun­ dada rahvuspoliitiliseks organisatsiooniks. Seetõttu erineb 1939. aasta sügisel vastuvõetud tegevuskava tunduvalt eelmistest ja sarnaneb rohkem poliitilise manifestiga. E t seegi dokument iseloomustab tolleaegset õhk­ konda ja erineb am etlikult avaldatud ajakirjanduse seisukohtadest, olgu siin esitatud mõni iseloomulik katkend: »Meie jaoks on muutunud ole­ matuks sõltumatu välispoliitiline orientatsioon. Esinevad peadtõstvalt ise­ seisvust ja omariiklust eitavad mõtestikud, mille tulemusel kipub kaduma teadlik rahvuslik ideoloogia. [. . .] M õtlemapanevaim kõigis on aga, et teadmatus, mis ilmneb häirimatus loiduses, leiab pinda isegi aka­ deemilises peres. Akadeem iline haritlaskond on tõsisemalt kui kunagi süvendama teadlikkust ja kindlust. A ga veel enam 011 va ja selgitada meie rahvusliku omapära eluõigust ning ainusobivust eestlasele ja eestlusele.« E d a si sarjatakse veel üliõpilaskonna apoliitilisust, seda ilmse vihjega kor­ poratsioonidele. Tegevuskava teostamiseks valiti ka poliitiliste küsimuste fikseerimise toimkond ja ühiskondlike küsimuste õpiringi toimkond. E d a s­ tati ka märgukiri haridusministrile, kus juhiti tähelepanu mitmesugustele puudustele kehtivas üliõpilaskonna seaduses. V õeti vastu ka uus, seadu­ sega vastavusse viidud põhikiri. Eelneva tegevuskava täitmiseks soovi­ tati läbi viia nn. rahvuslikku üritust. K erkis ka küsimus intelligentsi kaasamisest esinejatena. Sellest siiski loobuti, kuna E Ü L -is valitseva arvam use kohaselt oli intelligents suurelt osalt bolševiseeritud ja närvi­ line. Koosolek jäi ikkagi pidamata, kuna selle keelas T a rtu -V a lg a polit­ seiprefekt, ning hiljem eksmatrikuleeriti veel sel põhjusel E Ü L -i esimees ja kirjatoim etaja. 1940. aasta alguses saadeti peaministri juurde delegat­ sioon üliõpilaskonna uute seadusprojektidega seonduvate küsimuste lahen­ damiseks.

1940. aasta aprillis jõuti vastu võtta kodukord, kuid jätkus tüli üli­ kooli valitsusega E Ü L -i põhikirja üle. Otsustati mitte osaleda ka üritus­ tel, mille korraldajateks 011 üliõpilaskonna organid, mistõttu ci osaletud ka 1. mai rongkäigus. Jõuti veel algatada üliõpilaskonna põhikirja muut­ mine, leides soodsat vastukaja korporatsioonidelt. Liidu tegevus lõppes mais 1940. Juhatus pidas oma viim ase koosoleku 7. mail ja liidu nõu­ kogu 14. mail. M ingit ametlikku kirjalikku otsust selle kohta, et liit ennast ise laiali oleks saatnud,- Eesti A jalooarhiivis pole leitud.

Kogu viimase kolme aasta jooksul oli aktiivselt tegutsenud ka kul-

tuuritoimkond, kelle mitmelaadilise tegevuse kõrval tuleks esile tuua püüdu kaasata aktiivsele koostööle ka organiseerimatuid.

K ahjuks lõppes 1940. aastal esimese tõeliselt teovõimsa üliõpilas­ seltside ühenduse tegevus. Täielikult uue suunana laiemas plaanis võiks märkida just püüdu osaleda rahvuspoliitilises liikumises, mis eelneval ajal üliõpilasorganisatsioonide juures puudus pea täielikult ja oli isegi taunitav. Viim aste aastate sõnavõtud olid tingitud eelkõige sellest, et seltsides valitsenud tõekspidamised olid valitsevate ringkondadega opo­ sitsioonis, mistõttu puhkeski tüli ülikooli valitsusega ja osaleti aktiivselt ka uue üliõpilaskonna seaduse algatamisel.

Ü L IÕ P IL A S S E L T S ID E L IID U JU H A T A JA D RO O ST PA A S K Ä B IN TREU FELD SAH KEN BERG PU SKAR RU BEL PO GER M UH EL SPR ID IS PU N G TA SSO E IN E R H U IK KUREM AA ENNO SIIT A N EN N O TA SSO SA R V A D A M SO N SIID A M LAHE ZASTRO V TEH VE V IN K E L M ÄGI KOORT KUKK PUUST UIBO L IIG A N D

Põhjala Concordia Raimla Liivika Raimla Põhjala Liivika Liivika Ühendus Raimla Põl|jala Liivika Ühendus Ühendus Raimla Põhjala Raimla Põhjala Liivika Ühendus Raimla Raimla Põhjala Liivika Ühendus Raimla Raimla Põhjala Põhjala Liivika Ühendus Raimla

1926 1926 1927 1927 192S 1928 1929 1929 1929 1930 1930 1931 1931 1931 1931 1952 1932 1932 1932 1932 19 3 3 1 933 1933 1 93 4 1934 1935 1935 1935 1935

1936 1936 19 37

I II I II I II I I II I II I II II II I I I II II I I II I II I I II II I II I

sem. scm. scm. scm. scm. scm. scm. sem. scm. scm. sem. scm. sem. sem. sem. sem. sem. scm. sem. sem. scm. sem. sem. scm. scm. scm. sem. sem. sem. scm. scm. sem.

(kuni 22. 03.) (alates 22:. 03.)

(kuni 9. 10.) (alates 9. 10 - 17 . 10) (alates r 7. 10.) (kuni 28. 02.)

(28. 02-/(. 03.) (alates 4. 03.) (kuni 21 . 10.) (alates 2 1. 10.) (kuni 6. '02.) (alates 6. 02.)

(kuni 6. 02.) (alates 6. 02.) (kuni 22 . 10.) (alates 22. 10.)

E E S T I Ü L IÕ P IL A S S E L T S ID E L IID U E S IM E H E D ksv! M A R K

„ „

T A N IM Ä E RA SK A

Vcljcsto

EÜ S EÜ S

1937 I ja II scm. (sisuliselt ka 1938 I, kuna ametlikult oli E Ü L suletud ja uut esimeest ei valitud) 1938 II sem. ja 1939 I sem.

1939 II scm. ja 1940 I sem.

Ü LIO P ILA SK O N D VA BA D U SSÕ JAS

Sel ajal kui vanem põlvkond, kes juba oma eale vastava realiteedi- ja enesealalhoiutundega 19 18 . aasta novembris kõhkles, kas ja kuidas m aale tungivatele enamlikele vägedele vastu astuda, oli kogu üliõpilaskonna vastus kindel - vabatahtlikena väeliinile noort vabariiki kaitsma.

V ääriliselt k a ja sta ti. neid võitlusi E esti Vabariigi aegsetes ajalehtedes-ajakirjades jä ajalooraam atutes. Pean siinkohal silmas just J . V asara toimetusel ilmunud koguteost »Tartu üliõpilaskonna ajalugu seoses eesti üliõpilaskonna ajalooga« (Tartu, 19 32) ja eelkõige muidugi «Üliõpilaslehte«, kus aastate vältel ilmus palju selleteemalist m aterjali. O kupat­ siooni viiel aastaküm nel vaikiti see teema kas maha või räägiti kodan­ liku kliki poolt klassisõtta tõmmatud tudengeist ja muud säärast.

Tänapäeval on üliõpilaste osalemist Vabadussõjas uurida päris kee­ rukas. Enam ik arhiivim aterjale (näiteks Tartu ülikooli õppursõdurite nimekirjad jm.) ei kajasta piisavalt täpselt üliõpilaste sõjateid (sama probleem oli muide ka E esti V abariigi päevil). M uidugi on arhiivim ater­ jalid vahepeal tugevasti kannatanud (pean siinkohal silmas just V abadu s­ sõja A rhiivi).

19 18 . aasta novembriks olid Saksa väed E estist lahkumas. Sõlm iti kokkulepe Saksam aa peavoliniku August W innigi ja E esti A jutise V a lit­ suse vahel, millega kogu võim Eestim aal läks A jutise V alitsuse kätte.

See aga tähendas ka riigi kaitsmise kohustust, sest viim ased Saksa üksu­ sed pidid peatselt rindelt lahkuma. 16. novembril kuulutati välja vab a­ tahtlike mobilisatsioon, millega loodeti saada püssi alla 25 000 meest.

22. novembril alustasid Punakaardi salgad pealetungi N a rv a le, mis löödi tagasi E e s ti-S a k sa ühendatud jõududega. Teiste tapetute seas jäi võ it­ lusväljale ka punakaartlaste juht J . Sihver.

O lukord jäi endiselt keerukaks. 23. novembril teatas kindral A. Lark a M aapäeva koosolekul, et vabatahtlike mobilisatsioon on kokku toonud ainult 4000 meest ja neistki ei ole osa poliitiliselt usaldusväärsed.

Kuidas reageerisid toimuvale üliõpilased? Ka Tartus oli olukord segane, sest mitte osaledes 19 18 . aastal asutatud saksa ülikooli - Landes-

universität'i töös, olid paljud tudengid kodudesse laiali sõitnud. O rgani­ seerunud üliõpilased arutasid olukorda konventide koosolekuil ja juba 12 . novembril võttis korp! Ugala vastu põhimõttelise otsuse in corpore vabatahtlikult rahvaväkke astuda. Pärast 22. novembri rünnakukatset olu­ kord teravnes. 22. novembril kohustas E Ü S oma liikmeid vabatahtlikult rahvaväkke astuma. 25. novembril võttis korp! Fratcrnitas Estica koos­ olek vastu otsuse pöörduda tungiva palvega oma liikmete poole juba järg­ misel päeval vabatahtlikult rahvaväkke astuda. Seda tehtigi, isegi regist­ reerumata Tartu mobilisatsioonipunktis, mis avati alles 28. novembril.

26. novembril arutas sõjaväljale minekut Üliõpilaste Asem ikkude Kogu ja võttis vastu järgmise otsuse: »Asemikkudc Kogu, ära tundes silmapilgu tõsidust ja hädaohtu, mis ähvardamas meie noort vabadust, otsustas oma istumisel 26. X I 1 91 8 kõiki üliõpilasi üles kutsuda vabatahtlikult astuma rahvaväkke, üksiku­ tele organisatsioonidele vabaks jättes kohustada oma liikmeid sisse astuma.

Asem ikkude Kogu loodab, et ükski vaba üliõpilane, kel meie vabariigi saatus kallis on, ei unusta oma püha kohust kodumaa ja enese vastu.« Tõsi küll, vastu võeti see otsus pea viim asel minutil (ülejärgmisel päeval kuulutati välja üldmobilisatioon), kuid vabatahtlike mobilisatsiooni hal­ vas organiseerimises süüdistati siiski peamiselt Sõjaministeeriumi.

Samadest asjadest räägiti ka järgmisel päeval toimunud üldisel eesti üliõpilaste koosolekul, kus viibisid ka A jutise Valitsuse esindaja A dam Bachmann ja Sõjaministeeriumi esindajana üliõpilane Schipai.

Koosolekut juhatas dr. August A rrak, protokollis Hugo K u k k e (hilisem üliõpilaskonna esimees). Koosolekul osales 92 inimest. Arutuse all olid kaks põhiküsimust: eelmise Asemikkude Kogu otsuse täideviim ine ja kas moodustada üliõpilastest eraldi väeosa, nagu seda olid kooliõpilaste pataljonid, või jaguneda teiste väeosade vahel. Lõplik otsuse tegemine viimases küsimuses jäeti sõjaväelaste teha, võeti vastu põhimõtteline otsus minna maale agiteerima rahvaväkke astumise poolt. Tingimuseks seati, et üliõpilastel endil tuleb rahvaväkke astuda enne üldmobilisat­ siooni, mis kuulutati välja järgmisel päeval — 28. novembril.

Pärast üldmobilisatsiooni väljakuulutam ist võttis Asem ikkude Kogu vastu uue resolutsiooni: «Asemikkude Kogus esitatud organisatsioonid on sellekohase kon­ ventide otsuse põhjal kohustanud omi liikmeid vabatahtlikult astuma rahvaväkke. Väljaspool Tartut viibivad ksv.ksv. ilmugu otsekohe oma äranägemise järele kas Tartu ehk lähemasse vastuvõtm ise komisjoni.

V äk ke astumise kohustusest võivad vabastatud saada ainult need juba väljakuulutatud sunduslikku mobilisatsiooni mittekuuluvad ksv.ksv., kes tähtsamates riigi-, omavalitsuse- ehk ühiskondlikkude asutuste teenistuses, kui need asutused nende paigalejäämist peavad tingimata tarvilikuks.« Pärast 27. novembri koosolekut saadeti üliõpilane J . K a iv saadi­ kuna Riiga sealsete eesti üliõpilaste koosolekule teatama, millistele otsus-

tclc on Tartus jõutud. 30. novembril toimuski korp! Vironia R iia korte­ ris eesti üliõpilaste koosolek, mille vaim kujunes palju otsustavamaks kui Tartus. N im elt otsustati Riias astuda kohe rahvaväkke, määrati kohtu­ mispaigaks spordiselts »Kalevi« ruumid Tallinnas, kogunemiskuupäevaks 5. detsember.

V äga raske on täpselt öelda, kui palju ja kus täpselt üliõpilased sõdisid. Fr. Puksov arvab, et Vabadussõjast võttis osa umbes 75 prot­ senti Tartu ja R iia üliõpilastest, M oskva ja Peterburi osa oli tunduvalt väiksem. E esti üliõpilaste üldarvuks annab ta ligi 800, mittesõdinud mees- ja naisüliõpilasi arvestades võiks sõdinute arv olla umbes 400.

K ü llalt suur oli langenute arv, mis pole samuti täpselt teada ja arvatakse olevat 3 5-4 0 .

Tudengid sõdisid peamiselt soomusrongidel ja ratsaväes, suurtükija mereväes, aga loomulikult oli neid ka kõigis teistes väeliikides. T äh ­ tis osa oli arstidel ja arstiteaduse üliõpilastel. K orp! Ugala vilistlase rittmeister (hiljem kindral) G . Jonsoni juhitud 1. ratsapolgus sõdis mitmeid tudengeid, kaotused olid polgus suured.

Loomulikult ei kujutanud sõjaliselt väljaõpetam ata tudengid endast mingit erilist sõjalist löögijõudu (erandiks muidugi maailm asõjast osa võt­ nud vilistlased ja vanem ad kaasvõitlejad). N ende osaks oli just see kart­ matu algatus ja esmane toetus noore vabariigi veel nõrkadele relvajõu­ dudele. Selle eest vääristati neist paljusid pärast sõja lõppu tollal ainu­ kese Eesti V abariigi aumärgiga - Vabadusristiga.

Omaette küsimus on muidugi saksa soost tudengite käitumine Vabadussõja päevil. Sellest on varem kahjuks küllalt vähe räägitud, kuigi asi on seda väärt. N eil raskeil päevil võis sakslasi leida rinde mõle­ mal poolel, nii L andesw ehri st kui E esti vägede koosseisu kuulunud Balti Pataljonist (sks. k. Baltenregiment) , mis sõdis väga tublilt ja mille koosseisus oli palju üliõpilasi (ka langenute seas paraku).

Pärast Vabadussõja lõppu, enamasti aga veidi varem gi, oli üliõpi­ lastel taas võimalus asuda auditooriumidesse, autasuna sõdimiste eest juba priikoolitusega. Sama kehtis ka sõjategevuses osalenud kooliõpilaste kohta. E t seda võim alust usinasti kasutati, näitab üliõpilaste suur arv kahekümnendail aastail, mis kolmekümnendail, suuremate majanduslike raskuste ajal, tublisti kahanes. Selleks ajaks oli ülikool seljataga mui­ dugi ka paljudel õppursõduritel.

N ii oli noor riik tasunud oma rahva noorte helgete peade õilsa sammu eest esimesena teda kaitsma tõtata ja teinud seda väärikaim al moel. V abadussõja jäljed aga avaldusid üliõpilaskonna elus veel aastaid pärast sõja lõppu. Jä rg sellele saabus 1940. aastaga.

VABADUSSÕJAS LANGESID E E S T I Ü L IÕ P IL A S T E SE L T S IS T A L E K S A N D E R R E IN IK V O L D E M A R L E IE R ARN O LD A D LE R V IL L E M M A N N F R IE D R IC H P O O R M E IST E R KARL KADAK K A R L M Ä N D IK JU H A N U IN JÜ R I K O R IK A L E K S A N D E R L A IP M A N JU H A N T R E U M A N JA A N U U ST A L T H E O P H IL L U K K

50.

21.

243114.

29.

2.

22.

28.

1 1.

29.

20.

1.

dets. 1918 jaan. 1919 jaan. 1919 jaan. 1919 veebr. 1919 veebr. 1919 sept. 1919 sept. 1919 jaan. 1920 veebr. 1920 veebr. 1920 märts 1920 mai 1920

K O R P ! F R A T E R N IT A S E ST IC A S T H U G O L A N K {stud. med.)

H E IN R IC H R A M M U L {stud. med.)

A R N O K A S P E R {stud. med.)

6. jaan. 1919 28. nov. :[ 919 10. märts 1920

ÜS L IIV IK A S T JA A N N A A R IS {stud. rer. mere.)

15 -

jaan. 1919

A R N O L D JÜ R G E N S (cand. rer. mere.)

K O R P ! R O T A L IA ST

R IC H A R D R E IM A N

jaan. 1919

KO RP! SAK A LA ST O TTO M IC H E L M A N (stud. jur.)

18. jaan. 1919

K O R P! U G A LA ST K A R L K U R V IT S {stud. med.)

H A N S O ST R A T {stud. rer. oec.)

24. märts 1919 1. veebr. 1919

A L E K SA N D E R KAHRO A L E K S A N D E R B A L IN A R T U R H E N D R IK S O N M A R T IN H O L B E R G A LEK SA N D ER RAAV M IH K E L M A T T IN

EÜ S Ü H E N D U S E S T G U S T A V P A R T S {stud. j,tr.)

M A R T S A A R E P E R A {stud. rer. nat.)'

6. veebr. 1920

K O R P ! F R A T E R N IT A S A C A D E M IC A S T A R T U R F IS C H E R {stud. med.)

15 mai 1919 H E IN R IC H H IR S C H F E L D T {stud. agr. oec.) 21. juuni 1919 E R IC H W Ü H N ER {stud. agr. oec) 1 1 . jaan. 19Z0

K O R P ! E S T O N IA S T E D U A R D S T R IE D T E R {stud. cbem.) 29. mai 1919

K O R P ! N E O B A L T IA S T A L F R E D B A E R E N T {stud. theol.)

G U STAV W E ST B E R G

15. sept. 1919 28. veebr. 1919

A L L IK A D JA K IR JA N D U S

Järgnevalt antakse tccjuhiseid huvilisemale lugejale, kes tahaks lähemalt tut­ vuda käesoleva raamatu kirjutamisel kasutatud allikate ja kirjandusega. Loetelu on liigendatud vastavalt raamatu ülesehitusele: üksikuid üliõpilasorganisat­ sioone käsitlevas osas on organisatsioonid asutamisaastatc järjekorras. Kuna üliõpilaselu ja üliõpilasorganisatsioonide ajalugu puudutavat kirjandust on maa­ ilmas ilmunud väga palju, ei leia nõudlikum lugeja siit tõenäoliselt mitutki temale teadaolevat teost. Samal ajal on loetletud kirjanduse enamik kättesaadav Eesti suuremates raamatukogudes, sellega seletub ka selle vanema kirjanduse suhteliselt suurem osatähtsus, mis puudutab üliõpilasorganisatsioonide ajalugu Euroopas.

Eesti Ajalooarhiivis leiduvate arhiivimaterjalide puhul on piirdutud vaid fondi numbri, säilikute arvu ja piirdaatumitega, kuna need materjalid on uni­ kaalsed ja nende kasutamine võimalik vaid Eesti Ajalooarhiivi lugemissaalis, kus kunagi ei kcelduta asjatundlikust abist mingi konkreetse toimiku leidmisel. Ü L IÕ P IL A S O R G A N IS A T S IO O N ID E A JA L U G U E U R O O PA S J A S A K S A M A A L Kirjandust (K .): Denifle, H. D ic Entstehung der Universitäten des Mittelalters bis 1400.

Berlin, 1885. Bd. 1, 2.

Rberhard, E . H. Handbuch des studentischen Verbindungswesens an den Hochschulen des deutschen Sprachgebiets. Leipzig, 1925.

Einst und Jetzt: Jahrbuch des Vereins für Corpsstudentische Geschichtsforschung. Scharnhorst f. Verden/Emskirchen, 19 56-19 9 3.

Fabricius, W. Die Deutschen Corps: Eine historischc Darstellung der Entwicklung des studentischen Verbindugswescn in Deutschland 18 15 , der Corps bis zur Gegenwart. 2. Aufl. Frankfurt a. M., 1926.

Gladen, P. Geschiclue der studentischen Korporationsverbände. Bd. 1: Die schlagenden Verbände: stand Pfingsten 1981. Würzburg, 19 8 1; Bd. 2: Die nichtschlagenden Verbände und Nachträge zu Bd. 1: Stand Herbst 1985. Würz­ burg, 1985.

Handbuch des deutschen Corpsstudenten / Im Auftrage des Corpszeitungausschusses hrsg. von W. Meissner u. F. Nachtreiner. Frankfurt a. M., 1930.

Haupt, H. Quellen und Darstellungen zur Geschichte der Burschenschaft und der deutschen Einheitsbewegung. Bd. 1 - 1 7 . 1. Aufl. 19 10, 2. Aufl. 1977.

Helanen, V. Suuri murros. Helsinki, 1935.

Historia Academica: Schriftenreihe des Coburger Convents. Heftc 1 —14.

Kaujmann, G. Dic Geschichte dcc Deutschcn Universitäten. Bd. i : Vorgeschichte. Stuttgart, 1888; Bd. 2: Entstchung und Entwicklung dcr deutschcn Universität bis zum Ausgang dcs Mittclaltcrs. Stuttgatt, 1896 Kett, Richard, K eil, Robert. Gcschiclitc dcs Jcnaischen Studentenlcbcns von der Gründung dcr Universität bis zum Gcgenwart (154 8 -18 58 ): Eine Festgabe zum 300-jährigcn Jubiläum dcr Universität Jcna. Leipzig, 1858.

Kefi/.er, H., Mies, H. Viclfalt und Einhcit der deutschcn Korporationsverbändc/ / D er Convent: Schriftcnreihc dcs C D K /C D A . Aachen, 19 91. Hcft r.

Klinge, Ai., Kolbe, L. Suomcn Ylioppilas. Keuruu, 1 991.

Lauckharcl, F. Ch. Magister F. Ch. Lauchkards Leben und . Schicksalc.

Stuttgart, 1908. Bd. 1, 2. (Gckürztc Ausgabe in eincm Band.)

Paulsen, F. Die deutschcn Univcrsitäten und das Universitätsstudium.

Hildesheim, 1966.

Rashdall, H. The Universities of Europe in thc Middle Ages. Oxford, 1895. Vol. 1 : Salerno, Bologna, Paris; Vol. 2, Part 1: Italy, Spain, Francc.

Gcrmany, Scotland; Vol. 2, Part 2: English Universities. Student Life.

Scbidze, F., Ssymank, P. Das deutschc Studcntcntum von den aeltesten Zeiten bis zut Gegenwart. Leipzig, 1910.

Steiger, G. Aufbruch: Ur-Burschenschaft und Wartburgfest. Leipzig, 1967.

Wentzcke, P. u. andere. Darstcllungen und Qucllen zur Geschichte dcr Burschenschaft und dcr deutschcn Einhcitsbcwcgung. Bd. 1 1 , 19 5 7 -19 8 1.

T A R T U Ü L IK O O L I Ü L IÕ P IL A S E L U Ü L D IS E L T .

Arhiivimaterjale (A .): Tartu Ülikool. E A A . F. 402. 72451 säilikut (s.). 179 9 -19 18 .

Tartu Ülikool. E A A . F. 2100. 31383 s. 19 18-194 4 .

Tartu Vctcrinaariakool / Tartu Vetcrinaariainstituut. E A A . F. 404. 5416 s.

18 4 8 -19 18 .

Tartu Eraülikooli Kursused. (Professor M. Rostovtsevi loodusteaduste ja meditsiini eraülikooli kursused.) E A A . F. 1734. 4603 s. 1907-1920.

Tartu Saksa Korporatsioonide Esindajate Konvent (Chargierlenconvenl).

E A A . F. 2090. 412 s. 18 2 1-19 3 8 .

Eesti Korporatsioonide Liit. E A A . F. 176 1. 59 s. 19 15-19 4 0 .

Eesti Korporatsioonide Vilistlaskogude Liit. E A A . F. 1763. 2 s. 1936-1940.

Eesti Üliõpilasorganisatsioonide Poliitilist Kihutustööd Korraldav Toim­ kond. E A A . F. 2466. 12 s. 19 17.

Tartu Ülikooli Üliõpilaskonna Esindus. E A A . F. 1776. 741 s. 1920-1940.

Soome-Eesti-Läti-Leedu Üliõpilaskondade Keskbüroo (SE L L ). E A A . F. 2464. 73 s. 19 23-19 38 .

Eesti Üliõpilasseltside Liit. E A A . F. 1766. 56 s .. 1924-1940.

Eesti Üliõpilasseltside Vilistlaskogude Liit.

E A A . F. 1748. 29 s.

19 31-19 4 0 .

Eesti Korporatsioonide Rühm. E A A . F. 2618. 9 s. 1929-1934. Üliõpilaskonventide Likvideerimiskomisjon. E A A . F. 1840. 5 s. 19 4 0 -19 4 1.

K .: Academisches Jahrbuch dcr Deutsch-baltischen Studentenschaft. Dorpat, 1927.

Die Universitäten Dorpat/Tartu, Riga und Wilna/Vilnius, 1579—1979: Beiträge zu ihrer Geschichte und ihrer Wirkung im Grenzbereich zwischen West und Ost. Köln-Wien-Böhlau, 1987 // Qucllen und Studien zur baltischen Geschichte. Bd. 9.

Die Verfassung des Dorpater Burschenstaates. Dorpat, 1918.

Engelbardt, R. v. Die deutsche Universität Dorpat in ihrcr geistcsgcschichtlichen Bedeutung. Reval, 1953. (Nachdruck Hannovet-Döhrcn, 1969.)

Gertiet, A. v. Das Ringen des landsmannschaftlichen und burschenschaftlichen Princips in Dorpat: Eine historische Skizze. [Dorpat], 1893.

Gernet, A. v. Die im Jahte 1802 eröffnete Universität Dorpat und die Wandlungen in ihrer Verfassung. Reval, 1902.

Hasselblatt, A., Otto, G. Album Academicum der Kaiserlichcn Universi­ tät Dorpat, 1802-1889. Dorpat, 1889.

Kangro, B. Universitas Tartuensis. Lund, 1970.

Mälestusi Tartu ülikoolist. / Koost. S. Issakov. Tallinn. 1986.

Neander, T. Die Keimbildung der Dorpater Landsmannschaften. Mitau, 1884.

Rimscha, H. v. Baltisches Burschentum. Heidelberg, 1968.

Tartu ülikooli ajalugu. I—III. Tallinn, 1982.

Tartu üliõpilaskonna ajalugu seoses eesti üliõpilaskonna ajalooga / Toim.

J. Vasar. Tartu, 1932. Ülikool. Aeta Publica Universitatis Tartuensis. Tartu, 1989.

CU RO N IA K .: Album Curonorum, 1808-1932. Riga, 1932.

Becker, H. Geschichte der Curonia. I: 1808-1858. Riga, 1933.

Raison, ]. Erinnerungen an das Dorpater Burschenleben. [O. O., O. J.] E ST O N IA A .: E A A . F. 1843. 698 s. 1808-1939.

Vilistlaskogu. E A A . F. 3173. 2 s. 19 0 9 -19 13.

K .: Album Estonorum. Tallinn, 1939.

Estonia, 18 2 1-19 7 1. Marburg, 1971.

Geschichte der Estonia / Unter Mitwirkung von F. Stillmark, bearb. von A. v. Gernet. St. Petersburg, 1893.

Gruenewaldt, O. v. Erinnerungen: Studentenzeit. Reval/Dorpat, 1927.

Müblendahl, E. v. Nachtrag zum Album Estonorum, 1939 / Hrsg. im Auftrage des Philistervereins det Estonia. Bovenden, 19 5 ;.

Nachträge zum Album Estonorum. Jurjew, 1898-1907.

L IV O N IA A .: E A A . F. 1844. 64 s. 1822-1939.

Vilistlaskogu. E A A . F. 3146. 29 s. 19 11-19 3 8 .

K .: Album Livonorum / Bearb. von W. Lenz. Lübeck, 1972.

Beiträge zur Erinnerung an die Livonia Dorpati 1822-1962 / Hrsg. von Philisterverein der Livonia. Hamburg, 1963.

F R A T E R N IT A S R IG E N SIS K .: Album Fratrum Rigensium / Bearb. von Robert Gross und Heinz MeyerEltz. München, 1981.

[Bosse, H.] Von einem alten Dorpater Studenten. Riga, 1862 (1. Aufl.); 1897 (2. Aufl.).

[Fehre, E.] Gcschichtc dcc Fcatcrnitas Rigcnsis. St. Pctersburg, 1898.

Fcatecnitas Rigcnsis, 18 23-19 7 3: Rückschau und Ausblick: Eine Gcdcnkschcift anläfilich dcs 150. Jubiläums / Hcsg. von T. Wichcct. Göttingcn, 1974A R M IN IA A . : Usuteaduse üliõpilaste Selts (mõned dokumendid ka »Anninia« pccioodist).

E A A . F. 1867. 873 s. 1843-1939.

K.: Album des thcologischcn Abcnds und dcc Arminia. 1SS0-1900. Jurjcw, 1900.

Wai/z, H. Geschichte des Wingolfs. 3. Aufl. Darmstadt, 1926.

E E S T I Ü L IÕ P IL A S T E SELTS A .: E A A . F. 1767. 2324 s. 1870-1940.

Vilistlaskogu. E A A . F. 1780. 61 s. 1884-1940.

K .: Eesti Üliõpilaste Seltsi albumid I-X V I. Kõpp, J. Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalugu. I: 1870-1905. Tactu, 1925 (1. tt.); Uppsala, 1953 (2. tr.).

Grönberg, A. Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalugu. II: Iseseisvuse eelvõitluses (19 0 6 -19 17 ); Omariikluse saavutustes (1918-1940). Montreal, 1985.

Eesti Üliõpilaste Selts 100 aastat, 18 70-1970: Ajalooline koguteos. 1 / Koost. A. Grönberg. Toconto, 1971.

Lender, H. Eesti Üliõpilaste Selts. Biograafilisi andmeid. 1. kd.: 18701905. Stockholm, 1965; 2. kd.: 1906-1918. Stockholm, 1970; 3. kd.: 19 19 1940. Stockholm, 1990.

F R A T E R N IT A S P H A R M A C E U T IC A / B A L T O N IA A .: E A A . F. 3247. 15 s. 1872-1939.

Vilistlaskogu. F. 1848. 26 s. 1900-1940.

K .: Album Baltonorum et Gotonorum, 1872-1976 / Bearb. von W. Seidcl.

Hamburg, 1977.

Festschcift zum neunzigjährigen Jubiläum der Baltonia-Gotonia, 18 721962. [O. O.], 1962.

N E O B A L T IA A .: E A A . F. 1845. 265 s. 1879-1939.

Vilistlaskogu. E A A . F. 2836. 76 s. 19 10-19 39.

K .: Album Neobaltorum, 1879-1956 / Bcacb. von Bruno v. Lingcn und Georg v. Rieder. Bovenden, 1956.

Nachtrag 1971 zum Album Neobaltorum 19 5 6 /Bearb. und hrsg. von Bruno v. Lingen. [O. O., O. J.] F R A T E R N IT A S A C A D E M IC A A .: E A A . F. 2470. 13 s. 18 8 1-19 38 .

Vilistlaskogu. E A A . F. 1847. 9 s. 19 11-19 4 0 .

K .: Album Fratrum Academicorum / Hrsg. vom Philistervcrband der Frater­ nitas Academica; zusammengetragen von Johann Brockhausen. München, 1981.

EÜS PÕ H JA LA A .: E A A . F. 177}. 155 s. 1909-1940.

K.: Minevikust tulevikku - From thc Past to the Future. LX X . EÜS Põh­ jala koguteos. Stockholm, 1954.

EÜS Põhjala matrikkcl, 1944-1977. Stockholm, 1978.

V IR O N IA A .: E A A . F. 1764. 100 s. 189S-1940.

Vilistlaskogu. E A A . F. 1745. 4 s. 1950-1940.

K .: Korp! Vironia, 1900-1950. Stockholm, 19 51.

Vironia aastaraamat. Toronto, 1972. Nr. 3.

FR A T E R N IT A S E ST IC A A .: E A A . F. 1765. 230 s. 1907^1940.

Vilistlaskogu. F. 1744. 9 s. 1907-1940.

K .: Korp! Fraternitas Estica, 1907-1957. Stockholm, 1957. ÜS L IIV IK A A .: E A A . F. 1769. 744 s. 1907-1940.

K .: Tappa/i, E. S. Riia Üliõpilaste Seltsist Liivikasse. Tartu, 1934. ÜS Liivika kolmkümmend aastat. Tartu, 1939.

SAK A LA A .: E A A . F. 1760. 79 s. 1908-1940.

Vilistlaskogu. E A A . F. 1743. 21 s. 19 11-19 4 0 .

K .: Korp! Sakala, 1909-1934. Tartu, 1934.

Verbum habet Sakala, 1909-1959. New York, 1959.

Vcrbum habet Sakala, 1960-1961. New York, 1963.

Verbum habet Sakala: Korporatsioon Sakala koguteos. New York; Stock­ holm; Toronto, 1974.

Verbum habet Sakala: Korporatsioon Sakala koguteos. Toronto, 1989. Üks kõigi, kõik ühe eest!: Korp! Sakala album. Stockholm, M CM LII. T E U T O N IA A .: E A A . F. 1846. 14 s. 19 07-1918 .

K .: Seewann, H. Teutonia Dorpat / Tübingen - eine Verbindung deutschet studierender Kolonistensöhnc aus RuBland (19 0 8 -19 3 3 )//Einst und Jctzt. 1983.

Bd. 34. S. 197-206.

F R A T E R N IT A S N O R M A N N IA K .: Album Normannorum St. Pctcrsburg-Dorpat / Bearb. von Georg voh Rauch. München, 1968.

Klait, S. Wir hatten g e b a u e t...: Zum fiinfundzwanzigsten Jubelfest der »Freien deutschen Burschenschaft Fraternitas Normannia«, 1909-1934. Tartu, 1934.

E E S T I N A ISÜ LIÕ P IL A ST E SE L T S A .: E A A . F. 178 1. 316 s. >911-1940.

Vilistlaskogu. E A A . F. 1778. 31 s. 1923-1940.

K .: Eesti Naisüliõpilaste Selts, 19 11-19 3 6 . Tartu, 1936.

Eesti Naisüliõpilaste Selts, 19 11 —1961. Stockholm, 1961.

UGALA A .: E A A . F. 1759. 298 s. 1912-1940.

Vilistlaskogu. F. 1758. 16 s. 1925-1940.

K .: Korporatsioon Ugala, 19 13-19 6 3. Stockholm, 1963.

Korporatsioon Ugala, 19 13 -19 9 3. Tartu, 1993.

Ugalensis. III. Kanada, 1962; IV. Rootsi, 1962; V. Kanada, 1962; VIII. Toronto, 1966; IX. Austraalia. (Üldse 13 vihikut.) Ugalensis, X I: Korporat­ sioon Ugala, 19 13-19 9 0 . Tallinn, 1990.

R O T A L IA A .: E A A . F. 1757. 240 s. 19 13-19 40.

Vilistlaskogu. F. 1799. 6 s. 19 23-19 18 .

K .: Korporatsioon Rotalia, 19 13-19 5 3. Toronto, 1953.

Meie side: Korp! Rotalia ajakiri. 1989 - suvi 1990. USA, 1990.

Meie side: Korp! Rotalia ajakiri. Erinumber Eestis. Tallinn, 1990.

F R A T E R N IT A S LIV IE N SIS A .: E A A . F. 1754. ii 2 s. 1918-1940.

Vilistlaskogu. F. 1755. 1 s. 1938-1940.

K .: Fraternitas Liviensis. Tartu, 1993.

EÜS V E L JE S T O A .: E A A . F. 1770. 205 s. 1920-1940.

Vilistlaskogu. E A A . F. 1779. io s. 1925-1940.

K:

Võim ja vaim: Album EüS »Veljcsto« 20-ks aastapäevaks. Tartu, 1940.

EÜS »Veljesto«: Vanad ja noored. VII koguteos. Tallinn, 1992.

F IL IA E P A T R IA E A .: E A A . F. 1740. 344 s. 1920-1940.

Vilistlaskogu. E A A . F. 1739. 6 s. 1926-1940.

K .: Korp! Filiae Patriac, 1920-1980. Toronto, 19S0.

R E V E L IA A .: E A A . F. 1752. 57 s. 1920-1940.

Vilistlaskogu. 5 s. 1925-1940. ÜS R A IM L A A .: E A A . F. 1775. 102 s. 1922-1940.

Vilistlaskogu. E A A . F. 1736. 14 s. 1923-1940. Üliõpilasselts Raimla, 1922-1972. Uppsala, 1972.

IN D L A A .: E A A . F. 1792. 49 s. 1924-1940.

Vilistlaskogu. E A A . F. 1791. 4 s. 1933-1940.

A M ICITIA A .: E A A . F. 1794. 66 s. 1924-1940.

Vilistlaskogu. E A A . F. 1793. 2 s. 1934-1939.

FR A T E R N IT A S T A R T U E N SIS A .: E A A . F. 1751. 62 s. 1929-1940.

Vilistlaskogu. E A A . F. 1750. 10 s. 19 31-19 4 0, K .: Fraternitas Tartuensis. 1. kd.: Societas studiosorum Univcrsitatis Tar­ tuensis, M CM XXIX-M CM LIV. Toronto, M C M LV I; 2. kd.; M CM XXIXM CM LIX. Fraternitas studiosorum ct philistrorum Estonorum. Toronto, M C M LX II; 3. kd.: M CM XXIX-M CM LXIX. Fraternitas scholasticorum et alumnorum estonorum in tempore rei publicae propriae et in exsilio. Toronto, M CM LXXII; 4. kd.: M CM XXIX-M CM LXXIX. Fraternitas scholasticorum et alumnorum estonorum in tcmporc rei publicac propriae ct in exsilio. Toronto, M CM LXXIX. A R H IIV IM A T E R JA L E E E SP O O L K Ä S IT L E M A T A Ü L IÕ P IL A SO R G A N ISA T SIO O N ID E K O H T A : Korpi Korpi Korp!

Korp!

Korp.

Korp!

Fraternitas Aeterna. F. 1749. 91 s. 1926-1940.

Fraternitas Dorpatensis. E A A . F. 1842. 143 s. 18 7 1-19 2 5 .

Fraternitas Slavia vilistlaskogu. E A A . F. 1849. 7 s. 1932-1940.

Kaljola. E A A . F. 1756. 31 s. 19 22-19 35.

Lettonia. E A A . F. 3145. 3 s. 1900-1908.

Metraine, end. Läti Üliõpilaste Selts. E A A . F. 1797. 40 s. 1926-

1936.

Korp! Vicinia, end. Societas Studiosorum Narvensium. E A A . F. 274. 2 s.

19 2 2 -19 3 1.

Ilmatar, naisüliõpilaste selts. E A A . F. 1772. 88 s. 1920-1940.

Saksa Naisüliõpilaste Selts (Verein Deutsch-baltischen Studentinnen).

E A A . F. 2156. 1 s. 1926-1928.

EüS Ühendus. E A A . F. 17 7 r. 169 s. 1907-1940.

Concordia, end. Harjumaa üliõpilaskogu. E A A . F. 1768. 1 1 1 s. 1923-1940.

Valvila. E A A . F. 1742. 65 s. 1922-1940.

AS

» Ü h is e lu «