METSATULU METSAOMANIKU INFOLEHT NR 3, APRILL 2009
Mets aitab rasked ajad üle elada
Millised on erametsaomanike põhilised ajendid metsamüügiks? Põhiliseks ajendiks on kindlasti tulu teenimine, kuid iga aastaga suureneb ka metsaomanike ring, kes soovivad, et nende mets oleks õigeaegselt hooldatud. Kindlasti on mets tänases majanduslikus olukorras oluline lisatulu allikas. Kui suur on metsaomanike keskmine metsamaa ja tulu metsamüügist? Keskmine metsamaa suurus jääb 5-15 ha kanti. Keskmist tulu välja tuua ei saa, sest see sõltub igal raielangil väga mitmetest erinevatest teguritest. Ostujuht Endel Männiste (vasakul) planeerib koos klientidega kevadisi istutustöid ja tutvustab metsaomandi sertifitseerimisvõimalusi. Suvel sai osa sellest Haljala lähedal asuvast metsast juba harvendatud, nüüd on käes uus metsamajanduskava ja on aeg ette võtte järgmisi samme.
kaugemal või suuremates linnades. Paljud metsaomanikud ei tea üldse, mis nende metsas toimub. Siin oleme meie hea nõuga abiks. Piisab vaid, kui Stora Ensoga ühendust võtta. Millal on loota puiduhindade tõusu? Kuna puiduhinnad on tihedalt
seotud üldise majandusliku olukorraga, siis hinnatõusu on täna raske ette prognoosida. Millise ettevalmistustöö peab metsaomanik enne metsamüüki ise ära tegema? Esimene samm on metsamajandamiskava tegemine. Aga see ei pea kliendil tingimata enne meie
juurde tulekut tehtud olema. Kava tellimisel ja hiljem metsateatise vormistamisel pakub Stora Enso abi. Tuleb vaid meiega kontakti võtta – seejärel läheme kohale, käime koos omanikuga metsas ja paneme vajalikud tegevused paika. Mina aitan eakamatel inimestel ka hüvitiste taotlusi vormistada. Järgneb 3. lk
Andres Tamm / www.andrefotod.com
On Eesti inimene oma metsa seisukorrast hästi teadlik? Kohapeal, st oma metsa läheduses elavad inimesed on hästi kursis oma metsa seisukorraga. Teistmoodi on aga nendega, kes elavad
Toetused metsaomanikule SA Erametsakeskuse vahendusel saavad erametsaomanikud ka sel aastal taotleda riigilt ja Euroopa Liidu meetmetest metsandustoetusi. Järgmised siseriiklike taotluste tähtajad on: 15. juuni – metsa uuendamise toetus ja 22. mai – metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise toetus. Euroopa Liidu vahenditest saab 2.-21. maini küsida toetust Natura 2000 aladele. Natura 2000 erametsamaa toetust saavad taotleda erametsaomanikud, kelle mets asub Natura 2000 alal sihtkaitsevööndis, piiranguvööndis või hoiualal. Toetuse eesmärk on kompenseerida metsaomanikule metsa kaitsepiirangute tõttu metsa majandamisel saamata jäänud tulu. Hilinenult saab taotluse esitada kuni 15. juunini, kuid sellisel juhul vähendatakse taotletava toetuse summat ühe protsendi võrra iga hilinenud tööpäeva kohta. Lisainfo erametsakeskuse uuenenud kodulehelt www.eramets.ee.
Stora Enso Rakvere metsakontori ostujuhi Endel Männiste sõnul on mets raskel ajal oluline lisatulu teenimise allikas, ent tark metsaomanik mõtleb kohe pärast raiet ka taasmetsastamise peale.
Kas on olemas ülem- või alampiir, kui suurte metsamaadega teie poole pöörduda tohib? Ei, sellist piiri meil ei ole. Aitame omanikul metsa hooldada sõltumata selle suurusest.
UUDISED
Aasta lind veebikaameras
Stora Enso teenused metsaomanikule OSTAME • metsamaterjali kogu sortimendi ulatuses: okaspuupalgist küttepuuni • kasvavat metsa – aitame metsaomanikul leida metsamajanduskava koostaja ja võtame metsaomaniku soovil enda kanda taasmetsastamise kohustuse. Maade hooldamisel ning taasmetsastamisel lähtume metsakorralduskavade soovitustest ning parimatest metsamajandamise tavadest.
TAGAME • metsaomanikule ülevaate raieprotsessist • läbipaistva ostuskeemi – enne tehingut viime omaniku kurssi kõigi asjakohaste maksuseaduste, hindade ja asjaajamistega • vastava lepingu sõlmimisel keskkonda arvestava tehnoloogilise protsessi raielangil ja transpordil • kooskõlastused kõigi erakorraliste tegevuste osas, mis töö käigus ilmnevad
TÖÖTAME ÜLES JA TRANSPORDIME • kasutame kaasaegset metsatehnikat ja raietehnoloogiat • maksimeerime väärtuslikumate sortimentide väljatuleku • kindlustame autotranspordi
METSATULU
KONSULTEERIME • aitame leida metsamajanduskava või inventeerimisandmete koostaja – omame vastavasisulisi koostöölepinguid litsentseeritud metsakorraldusfirmadega Metsaring ja Metsabüroo • metsaomanikku meie poolt raiutud alade maapinna ettevalmistamisel, taasmetsastamisel ja noorendike hooldusel
Ornitoloogiaühing annab teada, et veebikaamera abil kogu maailmas tuntuks saanud kodukaku paaril koorusid aprilli alguses neli kakutibu. Emaslind alustas munakurna haudumist 8. märtsil ja 4. aprillil koorusid väikeste vahedega kolm kakupoega. Neljas poeg koorus kaks päeva hiljem. Kakkude munemisja haudeperiood oli kohati üpris ärevusttekitav. Munemise alguses olid ööd külmad, kuni 5 miinuskraadi, ja emaslind jättis kurna paljudeks tundideks külma kätte. 22. märtsil varastas metsnugis pesast ühe muna viiest, kuid õnneks ta järgmistel öödel ei naasnud ning kurn jäi edaspidi puutumata. Lisaks häiriti kakuemandat 25. märtsil loodusfotograafide poolt. Õnneks kulges edasine juba rahulikult ning pojad koorusid õigeaegselt. Kodukaku kurna haudevältus on 28-30 päeva. Veebikaamera kaudu on kodukakke külastatud kahe kuu vältel juba 1,4 miljonil korral 115 erinevast riigist. Kodukakk on Eesti Ornitoloogiaühingu poolt valitud tänavuseks aasta linnuks, rohkem teavet leiab tema kohta www.eoy. ee/kodukakk.
1
Hea teada
Metsatööstusettevõtted annavad 20% töötleva tööstuse käibest Eestis.
JUHTKIRI
Head lugejad! Hoiate käes juba kolmandat Metsatulu numbrit. Käesoleva infolehega jätkab Stora Enso Mets Eestimaa metsaomanike teavitamist parimatest metsamajanduslikest tavadest ja kogemustest. Läinud aasta oli Eesti metsatööstusele lähiajaloo üks väljakutseterohkemaid. Eelmise aasta lõpus on ka Stora Enso Mets teinud ümberkorraldusi oma tegevuses – oleme vähendanud metsakontorite arvu ning korraldanud protsessid ümber niimoodi, et need vastaksid muutunud turuolukorrale. Eesti kontekstis tähendab see seda, et alates 1. jaanuarist 2009 kannavad Eestis tegutsenud varumisorganisatsioon Stora Enso Mets ning tootmisorganisatsioon Stora Enso Timber ühist ärinime Stora Enso Eesti AS. Mida tähendavad need muutused metsaomaniku jaoks? Alates käesoleva aasta algusest on teie partneriks oma metsa majandamisel Stora Enso Eesti AS Stora Enso Mets. Meie metsakontorite uuenenud kontaktid leiate käesoleva infolehe neljandalt leheküljelt. Samuti on meie ostujuhid kättesaadavad telefoni teel numbritel, mille leiate kas siitsamast lehest või aadressilt www.metsatulu.ee. Olete jätkuvalt oodatud pöörduma meie metsakontoritesse ükskõik millises oma metsa puudutavas küsimuses, olgu selleks kasvõi aina enam olulisemaks muutuv energiapuit. Möödunud aasta lõpus sulges Stora Enso Timber Paikuse saeveski Pärnumaal. Kindlasti tekitas see paljudes metsaomanikes küsimuse – mis saab edasi Edela- ning Lääne-Eesti puidust? Stora Enso Mets jätkab ka edaspidi aktiivset kaasalöömist Pärnumaa puiduvarumises ning varumine jätkub samas mahus. Edaspidi saab Pärnumaalt varutud puidu aadressiks Imavere saeveski – Baltikumi suurim ning parimate järeltöötlusvõimalustega saeveski. Seega soovib Stora Enso Mets olla jätkuvalt nii Pärnumaa kui ka kogu Eesti metsaomanike esimeseks valikuks. Tänane väljakutseterohke olukord eeldab meilt kõigilt, nii metsaomanikelt kui ka metsatööstusettevõtetelt, paindlikkust ning head omavahelist koostööd. Mets, mis kasvab meie majanduse tsüklilisusest sõltumata, vajab ka rasketel aegadel arukat ja järjepidevat majandamist. Hooldamata mets ei too tulu ei metsaomanikule ega tema ressursi tarbijale – metsatööstusele. Stabiilne metsa majandamine tagab selle parema konkurentsivõimelisuse paljudeks aastateks. Selle tarbeks leiate ka käesolevast Metsatulu numbrist mitmeid näpunäiteid ning tarkuseterasid oma metsa paremaks majandamiseks. Loodan, et leiate käesolevast lehest endale meelepärast ja harivat lugemist ning olete vägagi oodatud meie metsakontoritesse ükskõik millises oma metsa puudutavas küsimuses.
Mets aitab rasked ajad üle elada Algus 1. lk Mida kliendid metsa kokkuostja puhul väärtustavad? Põhiline on õigesti hooldatud ja uuendatud mets. Peale hinna on väga tähtis see, et töö saaks hästi tehtud. Et mets ei saaks tööde käigus liialt kahjustada ja sinna oleks ka pärast meeldiv minna. Kui pikalt võtab metsamüük aega? Näiteks kui mul tuleb täna mõte, et võiks oma metsa müüa, siis kui ruttu saadate saemehed metsa? Kui kliendil on koos müügisooviga kaasas raiet lubav metsateatis, siis võib töid alustada paari päeva pärast. Kui metsamajandamiskava on alles tegemisel, siis võib kuluda kolm-neli nädalat, enne kui saemehed metsa saadame. Uuenenud metsaseadusega pole metsamajandamiskava enam kohustuslik, aga inventeerimisandmed on vajalikud. Millist puitu erilise heameelega kokku ostate? Väga tähtis on Stora Enso saeveskite varustamine okaspuupalgiga. Loomulikult ostame eraomanikult ära kõik sortimendid, mida metsast on võimalik raiuda. Metsavargused Eestis – on see probleem lõpuks kontrolli alla saadud või tõstab tänu ebakindlamatele aegadele hoopis taas pead? Metsavarguste probleem ei ole kindlasti päriselt kadunud, sest liialt palju on inimesi, kes kerge ttulu peale maiad. Minu meelest o oleks kindlasti vaja metsavargaid rrangemalt karistada. S Satute oma töö pärast palju metssa. Kas mets on pärast „Teeme ä ära!“ kampaaniat pikalt puhtana p püsinud? Mets sai mõningal määral puhttamaks küll, kuid prügi veetakse sinna kahjuks jätkuvalt.
Head lugemist!
Mis saab puidust edasi?
Marek Kase Stora Enso Eesti AS Stora Enso Mets juhataja
Eesti metsadest pärit puit jõuab erineval kujul nii Jaapanisse kui Austraaliasse. Lisaks mõistagi meie endi kodudesse, naabriteni Põhjamaades ning teistesse Euroopa riikidesse. Stora Enso tehaste toodangu võib liigitada järgmiselt:
saematerjal –
sõrmjätkatud ja liimitud komponendid ukse- ja aknatööstusele – valmivad Imavere komponenditehases ja lähevad Soome, Eesti, Norra, Rootsi, Belgia, Prantsusmaa ja Suurbritannia turule. Põhiliselt männist.
Woodpax tooted – välis- ja sisevoodrilauad, põranda-
lauad, ka värvitud kujul. Valmivad Näpi hööveltehases ja valmistatakse põhiliselt kuusest. Põhiturgudeks Eesti, Saksa, Poola ja Austria.
masintugevussorteeritud puit – valmib Näpi hööveltehases ja läheb otse elamuehituseks või puitkilpmajade tehastele. Valdavalt kuusest. Põhiturud Eesti ja Austraalia.
kuusk ja mänd. Põhilisteks ostjateks on mööbli, uste ja akende, puitkilpmajade, aiamajade ja pakkealuste tootjad.
liimpuittalad –
“Metsatulu” on erametsaomanikele mõeldud infoleht. Ilmub kolmandat korda. Väljaandja: Stora Enso Mets, Liivalaia 13/15, 10118 Tallinn Tel 714 0050, E-post mets@storaenso.com, www.storaenso.com/mets Trükk: Kroonpress
2
valmivad Imavere talatehases ja lähevad 100% Jaapani turule. Liimpuittalasid tehakse valdavalt männist, kuid järjest rohkem ka kuusest.
METSATULU
Hea teada
Iga kolmas puu Eesti metsades on mänd.
Lihtsustub väikemetsaomandite sertifitseerimine Keskkonnasäästlikku metsamajandamist väärtustavate erametsaomanike jaoks muutub oma metsa sertifitseerimine lihtsamaks. Küllap on paljud metsaomanikud kuulnud metsamajandamise ja puidukaubanduse sertifitseerimisest, mille eesmärgiks on anda lõpp-tarbijale koos toodanguga garantii, et omandatud toode on varutud keskkonnasõbralikult ning asukoha riigi seadusi, tavasid ja sotsiaalseid väärtusi arvestades. Eestis on metsa sertifitseerimise kaubamärgina tuntud FSC (Forest Stewardship Council), mis omistatakse metsamajandajale või puidufirmale, kes arvestab oma tegevuses kõigi FSC kriteeriumitega. Täna omab Eestis FSC metsamajandamissertifikaati (FSC FM) riigimetsa majandaja RMK ning tarneahela sertifikaati (FSC CoC) enamik Eesti puidutööstusettevõtteid. Väljastatud roheliste märgiste suur arv – üle 40 – näitab, kuivõrd oluliseks peetakse lääne-suunal puittoodete müüki koos keskkonnasõbralikkuse garantiiga. Palju bürokraatiat Kui riigimetsa majandaja on oma sertifikaati järjepidevalt hoidnud ja uuendanud, siis erametsanduses pole sertifitseerimine metsaomanike seas erilist kõlapinda leidnud. Erametsade sertifitseerimist on proovitud ja katsetatud nii üksikisikute kui metsaühistute tasandil, kuid seni kahjuks ilma eriliste edusammudeta. Sellised kogemused on ka Stora Ensol. Nimelt sai neli aastat tagasi seitsme aktiivse metsaomaniku baasil asutatud FSC metsaomanike grupp lootuses, et peagi tekib ka teiste metsaomanike seas asja vastu huvi. Nii see paraku läinud pole, põhjustena võib välja tuua kolm aspekti: 1) liigne bürokraatia – suur aruandluskohustus nii liikmetele kui ka grupijuhile 2) siiani on kriteeriumites väikemetsaomanikule suurel hulgal selliseid erinõudeid, mille täitmine nõuab omanikult liigset ajakulu ja investeeringuid 3) omanik on siiani sertifikaadi
FSC nõuded Mõned metsaomanikule esitatud nõuded uuest FSC standardist: • metsa majandamisel peab järgima kõiki riiklikke ja kohalikke õigusnorme ja haldusnõudeid • metsaomanikul peavad olema seaduslikku omandi- või kasutusõigust tõendavad juriidilised dokumendid • metsaomanik peab tagama, et juhul, kui raietöid teeb omanik ise või teevad seda vabatahtlikud abilised, järgitakse ohutusnõudeid täie rangusega • metsaomanikul peab olema kehtivate õigusaktidega kooskõlas olev metsakorralduskava • metsaomanik tagab tema maadel asuvate vääriselupaikade täieliku kaitse
Peagi on säästva metsamajandamise standardiga liitumine metsaomanikule tasuta.
eest pidanud maksma tasu, ise samal ajal deklareerides, et väldib oma metsas raieid (loe: tulu saamist), mida naabrimees ilma igasuguse süümepiinata oma metsas teeb. Neile põhjustele võib lisada ka asjaolud, mis pärsivad huvi igasuguse sertifitseerimise vastu erametsanduses. Nimelt pakutakse veel tänagi metsaomanikele võimalust müüa oma mets “mustalt” – st maksuameti eest tulusid varjates. Igasugune sertifikaadi omandamine välistab sellise tegevuse täielikult. Jääb vaid loota, et riik revideerib väga põhjalikult metsaomanike maksustamise põhimõtteid ning aitab seeläbi kaasa läbipaistvamatele tehingutele puidu ja kasvava metsaga. Kui maksuteemad korras, pole metsaomanikul raske langetada otsust sertifitseerimise kasuks.
Vähem vaeva Tänaseks on aru saadud, et senise skeemi kohaselt erametsanduse sertifitseerimine Baltikumis edasi ei liigu ning koostöös mitmete keskkonnaorganisatsioonidega (WWF; Rainforest Alliance ja NEPCon) on Stora Enso kaasatud projekti, mille eesmärgiks on uue, väikemetsaomanikele mõeldud FSC standardi väljatöötamine ja testimine. Uue lähenemise idee on lihtne – selle põhjal sertifitseeritakse metsatööstusettevõte, kes saab sertifikaadi üle kanda metsaomanikule, kellega ta raiete võõrandamislepingut sõlmib. Seda muidugi vaid juhul, kui omanik aktsepteerib standardist tulenevaid tingimusi ja nõudeid oma metsade keskkonnasäästliku majandamise kohta. Standardiga liitumine on metsaomanikule tasuta.
Valmis trükis säästlikust metsandusest Eestis Äsja ilmus Eesti rahvuslikku FSC metsamajandamise standardit tutvustav trükis, mis pandi kokku metsanduslike huvigruppide koostöös. Tegemist on hetkel kõige detailsema indikaatorite kogumiga, mis kirjeldab säästvale metsandusele Eesti kontekstis esitatavaid nõudeid. Enamus standardi sisust töötati välja ja lepiti konsensuse alusel kokku 2007.-2008. aasta jooksul toimunud üheksal töökoosolekul. Vaid ühes punktis jäi üksmeel saa-
METSATULU
vutamata, s.o. kas Eestis on põlisrahvaid või mitte. Eraldi töökohtumisi läks veel vaja seoses metsakuivendusega ja metsakorraldusega ning mõningate keskkonnakaitseliste teemadega. Pärast testimist praktikas ning 60 päeva pikkust avalikustamist esitatakse standard kinnitamiseks rahvusvahelisele FSC-le. Eesti FSC standard on vabatahtlik kokkulepe metsandusega seotud huvigruppide vahel selle kohta, kuidas Eesti metsi majanduslikult
tasuvalt, sotsiaalselt õiglaselt ja loodushoidlikult majandada. Pärast Eesti FSC standardi tunnustamist FSC poolt on see aluseks Eestis metsade sertifitseerimiseks FSC sertifitseerimisskeemi alusel. Standardi väljatöötamise protsessi rahastasid MTÜ Eesti FSC Töögrupp, Eestimaa Looduse Fond, RMK ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. Trükisega saab tutvuda aadressil www.fsc.ee/failid/Eesti_FSC_standard.pdf.
Lisanõudena on oluline teada, et sellise skeemi alla mahuvad metsaomanikud, kelle metsamaa suurus jääb alla 50 ha. Üheks eeltingimuseks on ka see, et sertifikaadi omanikul ehk raieettevõttel on kohustus perioodiliselt kontrollida, kas metsaomanik täidab standardist tulevaid nõudeid (vt lisakasti). Vastutasuks saab metsaomanik FSC metsamajandamissertifikaadi ning tema poolt Stora Ensole müüdud puiduressurss omab FSC-väärtust ehk on lõpp-tarbijale samavõrd keskkonnasõbralik kui puit, mis pärineb näiteks riigimetsast. Samuti puudub omanikul aruandluskohustus ning sertifikaadi haldamiskulud katab metsatööstusettevõte. Hetkel on alustatud uue töökorralduse testimisega. Kõigil metsaomanikel, kes soovivad endale FSC metsamajandamissertifikaati ning tunnevad asja vastu huvi, tasub ühendust võtta Stora Enso esindustega maakondades.
Eesti FSC standard MTÜ Eesti FSC Töögrupp | Eesti FSC standardi töörühm Kinnitatud MTÜ Eesti FSC Töögrupp üldkoosolekul 24.04.2008 Hakkab kehtima pärast FSC-s kinnitamist Tartu-Tallinn-Ojaäärse-Sagadi-Palupõhja | 2009
UUDISED
Eesti kõrge koht Metsad moodustavad Eesti maismaa pindalast 56%, millega oleme Euroopa Liidus viiendal kohal. ELi kõige metsarikkam riik on Soome, kus mets katab 77% riigi maismaast. Järgnevad Rootsi 75, Sloveenia 65 ja Hispaania 57 protsendiga, teatas Eurostat. Suhteliselt kõige metsavaesemad riigid ELis on Malta, Iirimaa, Holland ja Suurbritannia. Metsad katavad keskmiselt 42% ELi maismaaterritooriumist ja nende kogupindala ühenduse 27 riigis on 177 miljonit hektarit. Pindalalt on metsa kõige rohkem Rootsis, Hispaanias ja Soomes – vastavalt 31, 28 ja 23 miljonit hektarit. Eesti on 2,4 miljoni hektariga ELi 27 liikmesriigi seas 16. kohal. Lätis on metsa rohkem ja Leedus vähem kui Eestis.
Üks looduskeskus juures Riigimetsa Majandamise Keskus RMK avas Lääne-Virumaal Oandul looduskeskuse, kus keskendutakse metsandusliku pärandkultuuri tutvustamisele. Looduskeskuse juurde kuulub ka käbitareks nimetatud kõrvalhoone ning suur küün erinevate näituste eksponeerimiseks. Lisaks eelmiste põlvkondade elu ja töö jälgedele tutvustatakse looduskeskuses ka tänapäevaseid igaüheõiguse võimalusi riigimetsas. Infot saab lähedalasuvate loodusobjektide kohta (liikumisrajad, lõkkekohad, telkimisalad, metsamajad ja metsaonnid) ning lisa võib küsida ka matka- ja loodusõppe võimaluste kohta. Kokku tegutseb riigimetsamaadel 15 kõigile avatud looduskeskust.
Metsanädal meenutab – mets toidab ja katab Tänavune metsanädal toimub 4.-10 maini ning on järjekorranumbrit juba 17. Seekordseks tunnuslauseks on „mets toidab ja katab“. Metsanädal avatakse 4. mail Viljandis, mis on ühtlasi valitud tänavuseks metsapealinnaks. Läbi seitsme päeva toimub üle Eesti rohkelt metsaga seotud harivaid ja meelelahutuslikke ettevõtmisi, samuti kuuluvad programmi metsaistutustalgud. Erinevaid üritusi viiakse läbi ka RMK puhkealadel ning sarnaselt eelmisele aastale pääsevad kõik huvilised 9. ja 10. mail Elistvere loomaparki tasuta. Vaata metsanädala programmi www.metsaselts.ee.
3
Hea teada UUDISED
Ülevaatlik infoportaal Eesti Metsaseltsi eestvedamisel avati veebikeskkond aadressil www.metsainfo.ee. Portaal on mõeldud abistama inimesi alates looduses puhkajaist kuni metsaärimeesteni. Eesti Metsaseltsi projektijuht Marek Mühlbergi sõnul on vastvalminud digitaalsele infokeskusele pandud kõrged ootused. “Tegemist on eelkõige vahendiga leidmaks ühest kohast erinevat metsandusega seotud teavet,” selgitab Mühlberg. Uue infovärava täiendamisse saavad oma panuse anda kõik metsandusest huvitatud inimesed. Oodatud on asjalikud arvamusartiklid, küsimused, avalikuks kasutamiseks mõeldud dokumendid, kaasalöömine foorumis ning ettepanekud teabekeskuse arendamiseks.
Hüvitis lõhutud tarude eest Alates septembrist makstakse keskkonnaministeeriumi määruse alusel hüvitist karu- ja hundikahjustuste eest. Peale suurkiskjate (karu, hunt, ilves) tekitatud kahju hüvitab Eesti riik ka hallhülge, viigerhülge, euroopa naaritsa, merikotka, kalakotka ning rändel olevate sookurgede, hanede ja laglede tekitatud kahjustusi.
Talupojatarkusega metsa Kuitahes hea või halb seis valitseb puiduturul, metsaomanik peaks ikka meeles pidama järjepideva metsamajandamise põhialuseid. Kui omanik on rajanud metsakultuuri, tuleb see kultuur ka väärikalt noorendikueani välja kasvatada, mis tähendab pidevat metsakultuuri kasvamise jälgimist, rohu tallamist jms. Noorendiku eas on vajalik õigeaegselt läbi viia valgustusraie põhimõtetele tuginevad võtted: nt väheväärtuslikum puit välja lõigata, et see tagaks kasvuruumi soovitud puuliikidele. Õigeaegsed ning heaperemehelikud harvendusraied keskealistes metsades – selle metsa kujundamisel tasub metsaomanikul mõelda vanaema porgandimaa peale. Kõik sellised talupoja mõistusest lähtuvad metsamajandamisvõtted annavad omanikule tulevikus tulu mitmekordselt tagasi. Kui neid vilju ei saa maitsta tänane metsaomanik ise, siis tema lapsed või lapselapsed kindlasti.
4
Puiduga kaetakse täna vaid 10% Eesti energiavajadusest.
Ole kursis muutunud metsaseadusega Selle aasta 1. jaanuarist jõustusid mitmed olulised muudatused metsaseaduses. Ülevaate neist annab keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Marku Lamp. Ühe olulisema seadusemuudatusena kaotati ära metsamajandamiskavade kehtestamine. Metsa majandamise aluseks on ülevaate omamine metsa olemist ja metsateatis. Metsaomanik saab oma metsa kohta metsainventeerimisandmed tellida tegevusloaga metsakorraldajalt. Metsakorraldajate ja tegevusloaga metsakorraldusettevõtete andmed on kättesaadavad Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse kodulehel www.metsad.ee. Kui andmed on registrisse kantud, tekib metsaomanikul võimalus esitada Keskkonnaametile metsateatis. Tagatisraha Seadusest kadus ka metsa uuendamise tagatisraha tasumise kohustus erametsaomanikele lageraiete tegemisel. Endiselt jäävad kehtima teised metsa uuendamisele suunatud sätted. Metsaomanik peab kahe aasta jooksul lageraiest (või metsa hukkumisest) rakendama metsa uuendamise võtteid ulatuses, mis viis aastat pärast raiet (või metsa hukkumist) tagaksid uuenenud metsa. Riik tagab vajadusel metsade uuenemise läbi ettekirjutuste ja sunnivahendi rakendamise. Metsaseaduses toodud meetmetele lisaks on riik seadnud ka eesmärgiks erametsaomanike toetamise metsade uuendamise kohustuste täitmisel. Toetused Erametsaomanikele suunatud toetustaotluste paremaks administreerimiseks töötati välja toetuse taotluste hindamise kord ja hindamiskriteeriumid, mis on aluseks toetuste määramisel. Toetusteks jagatav rahasumma on kindel suurus, mis varasemalt jagati kõikide taotlejate vahel võrdselt. Suurema taotluste arvu korral on toetuste määrad väga madalad. Seaduse muudatusega volitati keskkonnaministrit kehtestama vastav hindamise kord ja hindamiskriteeriumid. Täpsem info toetuste taotlemise tingimuste ja võimaluste kohta on leitav Erametsakeskuse kodulehel www.eramets.ee. Trassi puhastamine Lihtsamaks muutus metsamaal oleva trassi puhastamine mittelikviidsest puidust, milleks loetakse alla 8-sentimeetrise diameetriga puid ja põõsaid. Metsaomanik ei pea esitama metsateatist, kui tegemist on näiteks olemasoleva kraavi äärte või piirisihi puhastamisega või liinialustega. See ei vabasta trassi (või tee, raudtee, vms kaitsevööndi) puhastajat kohustusest kooskõlastada tegevus maaomanikuga, kui selline nõue tuleneb eriseadustest.
Metsaseaduse muudatuste üheks eesmärgiks on suurendada metsaomanike huvi metsa majandamise vastu.
Raadamine Seadusemuudatustega vaadati üle raadamise menetlus ning kaotati dubleeriv ja topeltkontrolli sätestav regulatsioon. Raadamine on raie, mille tegemiseks peab olema metsateatis. Keskkonnaamet peab metsateatise menetlemisel kontrollima tegevuse seaduspärasust, seega raadamise korral selle tegemiseks õigusliku aluse olemasolu. Oma tarbeks puit Oma tarbeks puidu omandamisel, samuti ühe majapidamise otstarbeks küttepuude võõrandamisel ei pea esitama raieõiguse ning metsamaterjali müügi- ja ostutehingu teatist. Seaduse järgi võib metsaomanik oma kinnistult ühe kalendriaasta jooksul raiuda ilma metsateatist esitamata kuni 20 tihumeetrit puitu, kuid mitte enam kui 3 tihumeetrit metsamaa ühe hektari kohta. Lageraie Kehtiva seaduse rakendamise käigus on nähtud ohtu suurte kontsentreeritud lagedate alade tekkeks erinevatel kinnistutel tehtavate lageraiete liitmisel. Suurte lagedate alade tekkega kaasnevad olulised negatiivsed muutused keskkonnatingimustes, sh tuulekiiruste suurenemine, mulla niiskusja temperatuurirežiimi muutumine, muutused elustikus jne. Selliste ohtude vältimiseks võib edaspidi erinevate omanike kinnistutel olenemata langi laiusest üksteisega piirnevate raielankide kogusuurus olla kuni seitse hektarit. Valikraie Valikraiet on lubatud teha üksikute puude väljaraiumise teel kaitstaval loodusobjektil kaitseeesmärkidel looduskaitseseaduse või kaitse-eeskirja alusel. Samuti
väljaspool kaitstavat loodusobjekti puistus, mis on saavutanud seaduses sätestatud raievanuse. Valikraiet võib teha karusambla, sinika, karusambla-mustika, kanarbiku, jänesekapsa, pohla, leesikaloo, kastikuloo, sambliku, jänesekapsa-pohla, mustika ja jä-
nesekapsa-mustika metsakasvukohatüübis puistutes, mille enamuspuuliigi keskmine vanus ei ole väiksem eeskirjaga sätestatud lageraievanusest. Ühel aastal võib valikraiega välja raiuda maksimaalselt 10% puistu kasvava metsa tagavarast.
Teeme
metsa
koos
Tegutse kohe!
Ostame kasvava metsa raieõigust! Küsi lähemalt Stora Enso ostujuhtidelt! Endel Männiste
Mando Kadarik
Tambet Song
Ida-Harjumaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa Näpi tee 2a, Näpi küla, Sõmeru vald 44305 Tel 505 7011, 322 5951
Pärnumaa Niidu 17, 80010 Pärnu Tel 517 8910, 445 5490
Lääne-Harjumaa, Läänemaa, Raplamaa Niidu 17, 80010 Pärnu Tel 534 31484, 445 5490
Illar Võhma
Indrek Pütsepp
Harri Puusepp
Saaremaa, Hiiumaa Tallinna mnt 30, 93816 Kuressaare Tel 520 2647, 453 3348
Viljandimaa, Järvamaa, Jõgevamaa 72401 Imavere Tel 534 00161, 384 9331
Põlvamaa, Tartumaa, Võrumaa, Valgamaa Tel 504 3399
Stora Enso Mets Liivalaia 13/15, 10118 Tallinn Tel 714 0050 metsakontor@storaenso.com www.storaenso.com/mets www.metsatulu.ee
METSATULU
Hea teada
Eesti metsad on elupaigaks ligi 20 000 taime-, seene- ja loomaliigile.
UUDISED
Loodi metsaomanike hoiu-laenuühistu Märtsis asutatud Metsa Hoiu-Laenuühistu aitab parandada metsaomanike laenuvõimalusi. Ühistu hakkab tegelema oma liikmete raha hoiustamisega, liikmetele laenude andmisega ja laenuressursi vahendamisega. Liikmeks saada soovija ei pea olema Erametsaliidu ega muu organisatsiooni liige. Kui tavapäraselt toimivad hoiu-laenuühistud vaid piirkondlikult, siis Metsa Hoiu-Laenuühistu hõlmab peaaegu kogu Eestit. Ühistut juhib Läänemaa erametsanduse tugiisik Sven Köster.
Metsamapp koolides
Lageraie on emotsionaalne otsus
Vanad kõverikud jäägu alles Samas sõnab Tust, et kuivõrd metsanduses on tegijaid palju ja nende töökultuur erinev, siis on teatud ettevaatlikkus ja skepsis täiesti mõistetavad. „Lageraie on paratamatult emotsionaalne samm ning seda saab teha mitut moodi. Saab teha nii, et metsast on vaid mülkad järel ja saab teha teisiti.“ Teisiti tähendab seda, et lageraie käigus jäetakse langile alles „vanad kõverikud“ ehk elustiku mitmekesisuse tagamise puud ning seemnepuud. Viimaseid tuleb alles jätta 20-70 seemnepuud hektari kohta ning nende – valdavalt mändide, arukaskede, saarte, tammede, sangleppade, künnapuude või jalakate ülesandeks on tagada järgmise metsapõlve kasvamahakkamine. Kuuski tänu nende tormihellusele seemnepuuks ei jäeta, haabadest pole reeglina huvitatud metsaomanikud. Sageli on kontroll loodusliku mitmekesisust säilitavate tegurite
METSATULU
üle lageraies üsna väike ja nii võib juhtuda, et tundmatumad tegijad turul ei jäta alles piisavalt putukate söögilauaks olevaid vanu kõverikke või seemnepuid. Samuti on suurimateks lageraiega seotud ohtudeks maapinna lõhkumine ja langipiiridest välja jäävate puude vigastamine. Need on vead, mis oskustega metsamehe puhul olemata jäävad. Taasmetsastamine kahe aasta pärast Lageraie võetakse Stora Enso metsandusjuhi kinnitusel puistus ette siis, kui puud on piisavalt vanad, enam mahtu juurde ei kasvata ning oma küpsuse või maksimaalse rinnasdiameetri saavutanud. Lageraie vajadusele võib viidata ka puude väljanägemine. „Näiteks vaigujooksud kuusikutes või korbastunud tüved kaasikutes,” toob Indrek Tust näite. “On võimalik, et mets pole oma küpsusvanust ega -diameetrit veel saavutanud, aga vähemalt pool metsast on hukkunud või kahjustatud. Sellisel juhul tuleb appi kutsuda metsapatoloog, kes annab hinnangu metsa olukorrale ning teeb ettepaneku määrata kahjustatud metsaala sanitaar-lageraiesse.“ Enne lageraie planeerimist tasub mõelda ka raielangi taasmetsastamisele. Kiirustada sellega aga ei
“
Lageraie
Väinu Rozental / Äripäev
Lageraie seostub paljude jaoks millegi lubamatu ja äärmuslikuna, ent sageli on see metsamajandamise vorm möödapääsmatu. „Oma töös tajume valulikku suhtumist lageraiesse valdavalt väheaktiivsete metsaomanike poolt,“ kinnitab Stora Enso metsandusjuht Indrek Tust. „Maainimene on reeglina praktilisem. Tema näeb looduse ringkäiku ja tsüklit nagu põllumeeski, mõtleb pikemas perspektiivis ja teeb vajadusel ka lageraiet.“
Indrek Tust.
maksa, sest värske raiesmiku oksavaaludesse teevad endale meelsasti pesa putukad, kes toituvad läheduses leiduvatest taimedest. Kui uued puud mulda panna liiga ruttu, võivad putukad nende juured või juurekaelad ära süüa ning taim jääb kiratsema või hukkub. Seetõttu peaks lageraie järgne lank kaks aastat niisama seisma ning alles seejärel saab ette võtta selle taasmetsastamise.
Maainimene on praktilisem, tema näeb looduse ringkäiku ja tsüklit nagu põllumeeski.
“
• Keskmine lageraielank Eestis on 2 ha, suurim võimalik 7 ha. • Seemnepuudeks jäetakse hea tüvevormi, kitsa võre, kiire kasvu ja hea tervisliku seisundiga hajali või mõnepuuliste gruppidena paiknevad elujõulised puud. • Seemnepuude jätmine pole kohustuslik langi selles osas, mis asub lähemal kui 30 meetrit seemnekandvuse eas männiku või 50 meetrit seemnekandvuse eas arukaasiku servast. • Seemnepuid võib koristada sanitaarraie korras pärast nende ülesande täitmist, kuid mitte varem kui kolm aastat pärast raiet. • Lageraielangil tuleb elustiku mitmekesisuse tagamiseks säilitada kasvavaid puid või nende säilinud püstiseisvaid osi tüvepuidu kogumahuga vähemalt 5 ha/tm kohta. • Nn ökopuude valikul eelistatakse kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade ja suurte okstega puid. • Suurematel lankidel säilitatakse puud gruppidena. • Elustiku mitmekesisuse puid hiljem ei koristata ja need jäävad metsa alatiseks.
Eesti Metsatööstusettevõtete Liidu programmi “Tee metsa” raames on valminud metsa ja metsandust tutvustav õppemapp põhikoolidele ja gümnaasiumidele. Mapp tutvustab metsa kui terviksüsteemi, Eesti peamisi puuliike ning puidukasutust. Õppevahendit saavad kasutada bioloogia, geograafia ja loodusõpetuse õpetajad, mapp sisaldab lisaks tekstile ka statistilisi andmeid ning õpiülesandeid.
Tulumaks pärsib majandamist Euroopa metsanädala raames mullu Salme kultuurikeskuses toimunud konverentsi „Sihid ja piirid erametsanduses“ ettekannetes tõdeti, et metsandussektori olukorra parandamiseks on vaja vähendada metsasaaduste müügilt makstavat tulumaksu. Raiutava puidukoguse suurendamisel 10% võrra tekib täiendav maksutulu, mis korvab kogu senise maksutulu, mis saadakse maksudena metsaomanikelt. 1 miljon tihumeetrit kodumaist puitu annab võrreldes imporditavaga 313 miljonit krooni täiendavat maksutulu ja 940 miljonit krooni SKP-sse.
5
Hea teada UUDISED
E-kinnistusraamat nüüd 100% elektrooniline Aprilli algusest on e-kinnistusraamatu andmed täielikult elektroonilised, vahendab ERR. Seega ei pea kinnistu omanik enam tehingute tegemiseks pangas, notaris või omavalitsuses esitama kinnistu andmete tõestamiseks lisadokumente. Kõik kodanikud saavad oma kinnistu andmetega tasuta tutvuda riigiportaalis aadressil www.eesti.ee/ est/teemad/xtee/kinnistusregistri_andmekogu. Juhul, kui keegi täheldab oma kinnistusregistriosas mingeid puudusi või vigu, tuleks sellest teada anda aadressil rik.info@just.ee.
Jaht on kirglik hobi umbes 13 000 Eesti inimesele.
Meisterda mõnuga Kodumetsast pärit puit pakub erinevaid võimalusi nutikaks meisterdamiseks. Puiduskulptor Rein Veskus jagab ideid.
Eesti metsandusülevaade 2005-2008 kaante vahel Eestimaa Looduse Fondil (ELF) on valminud trükis "Ülevaade Eesti metsandusest 2005-2008". Trükises hinnatakse viimase kolme aasta jooksul Eesti metsanduses juhtunut ja seda, kuidas on muutunud metsandusettevõtete toormevarumispraktikad. Positiivse arenguna võib esile tuua, et Eesti metsanduses on oluliselt langenud illegaalse metsanduse osatähtsus, samuti on suurenenud maksuameti võimekus piirata maksupettusi metsasektoris. Probleemne on, et seadusandlike muudatustega on kohati kahjustatud Eesti metsandusstatistika usaldusväärsust, samuti pole suudetud tagada vanade väärtuslike metsaosade kaitset. Murettekitav on ka, et õigusvastaselt võõrandatud tagastamata maid on asutud müüma oksjonitel ilma nende alade loodusväärtusi eelnevalt inventeerimata, mille tõttu võivad mitmed loodusväärtused sattuda hävimisohtu. Uuringus leiti, et kuigi üha suurem osa Eesti ettevõtteid omab keskkonnapoliitikat ja rahvusvahelisi metsandussertifikaate, on siiski keskkonnakaitse olulisuse teadvustamisel veel arenguruumi (näiteks on ELFi vääriselupaiga moratooriumiga ühinenud ainult Stora Enso). ELFi arvates peavad metsandussektori ettevõtted tegema rohkem kui seaduses nõutud, et tõsta Eesti metsanduse mainet. Trükise saamiseks võib pöörduda Kaupo Kohvi poole (kaupo@elfond.ee), samuti on trükise pdf-versioon alla laetav ELFi kodulehelt.
6
Tähtsad kontaktid Abi metsamajandamises . . . . . . . . . . .www.storaenso.com/mets, 714 0050 Nõuanne erametsaomanikule. . . . . . . . . . . . . .www.eramets.ee, 652 5333 Erametsaomanike piirkondlikud esindused . . . . . . .www.eramets.ee, 652 5888 Puhkus riigimetsas . . . . . . . . . . . . . . . www.rmk.ee, 676 7500 Info looduskeskkonna kahjustuste kohta . . . . . . . www.kki.ee, 1313 Info metsapõlengutest . . . . . . . . . . . . . . . www.rescue.ee, 112 Piirangud kaitsealadel . . . . . . . . . . . . . . www.lk.ee, 627 2193 Metsanduslik kõrgharidus . . . . . . . . . . . . mi.emu.ee, 731 3156 Metsanduslik kutseharidus . . . . . . . . . www.luua.edu.ee, 776 2111 www.tihemetsa.ee, 449 1061 Eesti Metsatööstuse Liit . . . . . . . . . . . . . www.emtl.ee, 767 7643 Puidu kasutusvõimalused . . . . . . . . . . www.puuinfo.ee, 656 7643 Metsapoliitika . . . . . . . . . . . . . . . . www.envir.ee, 626 2802 Ülevaade metsavarudest . . . . . . . . . . www.metsad.ee, 733 9464 Keskkonnakaitselised vabaühendused . . . www.eko.org.ee, 742 2195
METSATULU
Hea teada
Metsad ja puittooted talletavad süsinikku ja aitavad seeläbi leevendada kliimaprobleeme.
Elutark siil jagab metsanõu Stora Enso klientideni jõuavad paljud metsatarkused siil Endli suu läbi. Muhedale ja elutargale siilikesele puhus elu sisse karikaturist Urmas Nemvalts. Kas metsatarkuste-siil on sama, kes “Mürakarude” ja sinu uue koomiksi “Linnaloom” siil? Ei, tegemist pole kindlasti sama siiliga minu teistest koomiksitest. Stora Enso siil on vana tark olija, kes tegelenud metsandusega juba eelmise Eesti Vabariigi ajal. Tal on oma taust ja iseloom, igat asja teda tegema panna ei saa. Näiteks ei kujuta ma ette, et saaksin Endlit arutult mööda metsa ringi jooksma panna. Kui palju sa joonistamise käigus tegelasi enda jaoks lahti mõtestad? Seda peab ikka tegema. Minu jaoks on metsatarkusi jagav siil selline mõnusalt aeglane, rahulik, mõtlik. Tark, aga üritab mitte targutada ja oma tarkustega teistele liialt pinda käia. Kas sinu suhtumine metsandusse on koomiksi joonistamise käigus ka kuidagi muutunud? Eks pisut värvilisemaks on pilt kindlasti läinud. Oma rohelise maailmavaatega pole ma metsatarkuste õppelehti tehes küll vastuollu pidanud minema ja see, et ma joonistades ka midagi uut õpin, on ainult positiivne.
Telli metsatarkused koju! Kui tahad olla kursis siil Endli seniste ja tulevaste metsatarkustega, siis telli metsatarkuste õppelehed endale tasuta koju! Täida ära ja postita tagasisideleht Metsatulu tagaküljel ja juba varsti võid kuulda siili toanurgas tarkuseteri pobisemas.
Mis on mis? Boniteet
Harvendusraie
Küpsusvanus
Rinnasdiameeter
Valgustusraie
Sanitaarraie
Kasvukoha suhtelise headuse näitaja, iseloomustab kasvukoha sobivust teatud puuliigi kasvamiseks. Boniteet oleneb peamiselt mulla liigist, reljeefist ja veerežiimist.
Raie, mille abil suurendatakse allesjäävate puude väärtust, parandades nende kasvu- ja arengutingimusi. Harvendusraie võimaldab ära kasutada nende puude puidu, mis lähitulevikus niikuinii välja langeksid.
Vanus, millest alates puistu loetakse küpseks ja mille juures saadakse parimad ökonoomilised tulemused raielangi ühe aasta kohta.
Puu läbimõõt (diameeter) 1,3 meetri kõrgusel juurekaelast.
Noorendikes tehtav raie peapuuliigi puude valgus- ja toitumistingimuste parandamiseks ning koosseisu kujundamiseks.
Nakkusallikateks olevate või kahjurite paljunemist soodustavate puude eemaldamine metsadest, samuti ohuallikaks mitteolevate surevate või surnud puude raiumine, kui see ei ohusta bioloogilist mitmekesisust.
METSATULU
7
Hea teada
Metsamajanduse eluring kätkeb endas puude istutamist, harvendamist, hooldust, raiet ja taasmetsastamist.
Tahad võita korralikku võsalõikurit? Kas sinul või sinu perel on metsa?
jah
ei
Kas soovid saada tasuta Metsatarkuste infolehti?
jah
ei
Kas oled nõus, et sinuga võtab ühendust Stora Enso spetsialist?
jah
ei
Kõigi saatjate vahel loositakse enne jaanipäeva välja korralik võsalõikur. Võitjaga võetakse ühendust. RISTSÕNA TÄITJATELE KINKEKAART! Kirjuta siia ristsõna lahendussõna: ..................................... Loosi läheb kaks 500-kroonist Matkaspordi kinkekaarti. Võitjatega võetakse ühendust. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (nimi)
SAAJA
TASUB POSTIKULU LUBA NR 1556
MAKSTUD VASTUS EESTI
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (aadress) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (e-post) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (telefon)
AS STORA ENSO METS LIIVALAIA 13/15 10118 TALLINN
Võida auhind!
Täida ära allolevad väljad, lõika kupong välja ja saada ära hiljemalt 15. juunil. Postimaks on tasutud. Vastused võib saata ka e-posti aadressile mets@storaenso.com.
Kes või mis on arborist? Luua metsanduskoolis hakati koolitama arboriste ehk õppinud puuhooldajaid. Arborist oskab teha puude tervisliku seisundi tagamiseks vajalikke hooldustöid, lähtudes seejuures puittaime anatoomiast, füsioloogiast,
asukohast ja sanitaarsest seisundist ning tema bioloogilisest, esteetilisest ja kultuuriajaloolisest väärtusest. Hetkel pakutakse Luual võimalust arboristiks saada töökohapõhises õppevormis. Kokku kulub õppekava läbimiseks 60 koolituspäeva.
LENDORAVALE
Lendorav on haruldane loom ja jääb kahjuks üha haruldasemaks. Koos saame teda kaitsta! Eestimaa Looduse Fond seisab hea selle eest, et lendoravate elukohad säiliksid. Eestimaa Looduse Fondi arveldusarved: • Swedbank, 221005100292 • SEB, 10102001506006 Märksõna: lendoravale
8
Uuri: www.elfond.ee
METSATULU