lehekuu
2013
Pelgulinna oma leht. Pausidega aastast 1993.
TERVIST HEA PELGULINLANE JA PELGULINNA SÕBER! Üle mitme aasta näeb taas ilmavalgust Pelgulinna ajaleht. Vanemal põlvkonnal on veel eelmised numbrid alles, noorem aga võibolla ei teagi, et selline leht omal ajal ilmus. Ajaleht oli nagu ajaleht ikka - “oma küla” uudised, teated, kuulutused ja heietused. Sellest lehenumbrist saate lugeda 25. mail toimuvast Pelgulinna Päevast, Pelgulinna sünnist, tänavanimede põnevast ajaloost, lugusid Pelgulinna majadest ning veel mõnest tähtsamast ja vähem tähtsamast seigast. Lehe panid kokku tublid inimesed Pelgulinnast ning Pelgulinna ja Telliskivi Seltsist. Head lugemist!
Pelgulinna Päev toob kokku naabrid ja sõbrad Pelgulinna Selts ootab kõiki laupäeval, 25. mail Ristiku põhikooli hoovi Pelgulinna Päevale, et saada tuttavaks oma naabritega ja tutvustada meie koduasumit sõpradele.
Pelgulinna Päevade traditsioon ulatub ligi 20 aasta taha. Esimest korda toimus Pelgulinna päev 1994. aastal Telliskivi tänava ääres asunud turuplatsil. Seal peeti Pelgulinna Seltsi eestvedamisel koostöös Pelgulinna Rahvamajaga asumipäevi kuni 1998. aastani. Kuna päevi korraldas toona asumi vanem põlvkond, rauges ühel hetkel jõud. Samal perioodil andis Pelgulinna Selts välja ka ajalehte Pelgulinn, kokku 36 numbrit. Lehe toimetajaks oli Pelgulinna Seltsi esimees Hugo Avila. Ajaleht oli asumi elanike seas väga oodatud lugemine. Eelmise aasta juunis korraldas pelgulinlaste noorem põlvkond Nabra tänaval väga toreda Naabrite päeva. See andis indu võtta sel aastal asi suuremalt ette ja taastada Pelgulinna Päeva traditsioon. Tookord tekkis sealsamas kohe ka aktiivne tuumik, kes asjaga tegelema hakkas. Detsembri lõpus istusid kümmekond pelgulinlast kokku ja otsustasid Pelgulinna Päeva organiseerimise kasuks. On toimunud kirglikke vaidlusi, arutelusid, käidud mööda lumist Pelgulinna parima koha otsinguil ja lõpuks otsustatud - kõige sobivam koht suurema peo jaoks on keset Pelgulinna asuv Ristiku põhikooli kaunis hoone koos suure hooviga. Koolipere oli ideega päri ja on aidanud nii nõu kui jõuga organiseerimisel. Pelgulinna Päeva motoks on “Tantsides läbi Pelgulinna”. Tants pakub tohutus ulatuses vorme, kuni igas vanuses inimeste spontaanse väljenduseni. Tantsus on ilu, lootust, traditsiooni, improvisatsiooni ja rituaali. Tants lähendab inimesi, kütab üles kirgi, seob ja innustab kõiki - tants läbi Pelgulinna, tants läbi elu. Pelgulinna päev algab kella 11:00 Mööblimaja juurest tantsijate ja FNS meeskonna meeleoluka rongkäiguga, mis liigub edasi puhkpilliorkestri helide saatel marsruudil Roo tänav-Härjapea tänav-Õle tänav-Kolde puiestee-Ristiku põhikooli õu .
Pika päeva jooksul astuvad kooli hoovis asuval laval üles kohalikud tantsijad, lauljad ja luuletajad, pillimehed ja naljamehed, näha saab tsirkust. Esinejate nimekiri on tõeliselt pikk. Samal ajal laval toimuvaga juhtub kooli hoovis ja mitmel pool Pelgulinnas väga palju huvitavat. Avatud on näitus Pelgulinna põnevast ajaloost. Retrobussiga on aga võimalik võtta ette ekskursioon mööda Pelgulinna. Lisaks saab ronida Peeteli kiriku torni, tutvuda Ristiku koolimaja ning vastremonditud Kolde lasteaia imekauni hoonega. Filmiarhiivis Ristiku tänava lõpus (endine hauptvaht) toimub eesti filmide särkide-mütside näitus. Uksed avavad ka Pelgulinna kunstigaleriid. Kooli juures hoovis toimub laat ja töötavad mitmed huvitavad töötoad ja kohvikud, lõunaks saab tasuta hernesuppi kõhuka koka käest. Omaette põnev programm on lastele. Pika päeva lõpetab öökino, näidatav film on saladus. Plaanis on panna kooli hoovi üles suur Pelgulinna kaart, kuhu kanname meie asumi olulisemad asutused ja ettevõtted ja kõigi teie majad ja korterid ja koerad ja kassid. Kindlasti ei jää tänavune asumipäev, ega see lehenumber viimaseks. Plaanide kohaselt ilmub ajaleht Pelgulinn ka suve lõpus, mil plaanime omamoodi jätkuüritusena korraldada ühe suurema meeleoluka hoovipeo. Igatahes loodame kohtuda teie kõigiga 25. mail Ristiku Põhikooli hoovis. Võtke kaasa hea tuju ja ilus ilm!
Pille-Maris Arro Pelgulinna Seltsi aseesimees. Rauakaupmehe tütar, kolmanda põlvkonna pelgulinlane Õle tänavalt
aastal. Igati sobiv koht, kuhu Tallinna piiramise või linnavõimudega pahuksisse sattudes pelgupaika otsida. Raudtee ja suurte tööstuste rajamine 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses kujundasid aga sellest unisest piirkonnast üha kasvava elanikkonna ja hoogustuva elamuehitusega Pelgulinna asumi. Väikese puust linnakese, kus oli kõik eluks vajalik olemas. Taolised omaette saarekesed kerkisid tollal pärjana ümber Tallinna vanalinna.
Pelgulinna sünnilugu ja unustatud tänavanimed Veel 150 aasta eest oli nüüdne Pelgulinna ala metsane ja soine piirkond. Kanarbikuga kaetud männimetsad vaheldusid madalamate aladega. Tänase Timuti ja Sitsi tänava vahelist piirkonda tunti Sitsi rabana. Seda ala on kutsutud ka Sitsi ja Jürgensi heinamaaks. Karja- ja heinamaade vahel oli palju allikaid. Heina tänava alguses ja Kopli kaubajaama kohal asus kõrgem ala, kus laiusid Mäe talu maad. Paldiski maantee ääres raudteetunneli kohal asus kuusik, mida rahvas tundis Holmi metsana. Seal oli ka väike tiik. Hipodroomi poolset piirkonda kutsuti aga Seewaldi suvemõisa omaniku järgi Winkeri metsaks. Sealt läks allee Stroomi
randa. Telliskivi tänava joonel kulges tollal kitsas rada heinamaade vahel. Pelgulinna vanim hoonestus tekkis tolmuse Haapsalu ja Paldiski suunalise maantee äärde. Tänase trollipargi kohal asus ülemöödunud sajandi keskpaigas Eestimaa kubermangu maamõõtjale Johann Heinrich Schmidtile kuulunud suvemõis. Hipodroomi alal aga proua Denhile kuulunud maja koos suure aia ja heinamaaga. Piirkonnas asus lisaks väike küünlavabrik. Üksikuid hooneid oli juba ka Ristiku ja Telliskivi tänava ristmiku kandis. Halduslikult kuulus osa Pelgulinna Toompea eeslinna koosseisu, osa aga Tallinna linna sarasse. Liideti ju Toompea ja all-linn ametlikult üheks linnaks alles 1878. aastal. Selline nägi Pelgulinna kant välja enne Tallinna-Peterburi raudtee avamist 1870.
20. sajandi alguseks oli Pelgulinna asumis juba üheksa tänavat. Vanimad hooned olid Grabby maja Ristiku ja Telliskivi tänava nurgal ja Sibi Triinu maja Telliskivi tänavas otse Heina tänava ristumiskoha vastas. Esimeses asus hiljem kohalik koolimaja. Vanad puumajad lammutati vastavalt 1965. ja 1931. aastal.
teiste toredate hüüdnimede kõrval ka nii kutsunud. Oluline on rõhutada, et Tallinnas asunud Härjapea jõega pole sel midagi pistmist. See voolas läbi kesklinna. Küll võis aga Härjapea tänaval olla Heina tänava kõrval oluline roll selles, et pärast Esimest ilmasõda nimetati üha laieneva Pelgulinna uued tänavad valdavalt kõrreliste järgi. 1920. aastatel asuti hoonestama Kolde puiestee, Saue ja Nurme (1960. aastast Maisi) tänava piirkonda. 1930. aastal moodustati Aarde, Preesi, Pärja (hilisem Vaniku) ja Sõle tänav. Neist viimane oli esialgu väike umbtänav. Tänase ulatuse sai see alles 1950. aastatel. Nõukogude ajal kandis Sõle tänav Karl Marxi nime. 1931.-1932. aastal tekkisid aga linnakaardile Sõmera, Muru (hilisem Auna),
Taime 24 Arhitekt Karl Tarvas Ehitatud 1937 Nelja korteriga, kivitrepikojaga, keldris asuva pesuköögi ja vannitoaga ning panipaikadega puitelamu Taime tänaval valmis Karl Tarvase projekti alusel 1937. aastal. 1940. aastal sai maja silikaatvoodri ja krohviti. Majaomanik oli Helene Horn. Ta oli vanalinnas asunud juuksuritöökoja
omanik ja teenitud rahaga oli võimalik ehitada vanaduspäevade kindlustamisele mõeldes tagasihoidlik elamu. Ehk oleks ta võimaluse korral ehitanud ka suurema elamu - teised Taime tänaval samal ajal ehitatud elamud on kaheksa korteriga ja seetõttu on Taime 24 pisut erinev üldisest ansamblist. Helene Horni abikaasa Johannes Horn oli riigiteenistuja (töötas politseis) ning Helene Horni meenutusel ei oleks abikaasa sissetulek majaehitust võimaldanud. Abielupaaril lapsi ei olnud. 1941 küüditati mõlemad Venemaale, kus Johannes Horn 1942. aastal suri. Helene Hornil õnnestus tänu juuksuri elukutsele ka asumisel olles hakkama
1939. aasta kevadsuvel otsustas Tallinna linnavolikogu asendada vanad, isikunimelised tänavanimed uute taimenimelistega. Nii sai Oskari tänavast Ristiku, Albertist Roo, Tarabellast Timuti ja Olgast Sõnajala (hiljem Pebre) tänav. Grigori tänavast oli juba varem Õle tänav saanud. 1941. aastal asuti hoogsalt hoonestama Nisu ja Rukki tänava piirkonda, ehitustööd jätkusid pärast sõda. Tekkisid Luste ja Kaera tänav. Mitmed tänavad said pärast sõda uue nime. Mainimata on vaid Sambla tänav, mis sai uueks nimeks Nabra.
Jaak Juske Heina tänavalt
Pelgulinna esimesi tänavanimesid on seostatud Albert Koobaga, kellele kuulusid piirkonnas suured maa-alad. Kooba olevad nimetanud tänavad oma perekonnaliikmete järgi. Alberti nimi tuli tema enda nimest. Nimesid jäi aga puudu ja nii olevat Tarabella tänav saanud nime Kooba koera järgi (seda nime on seostatud ka saarlaste muistse jumalaga). Oskari tänav olevat aga nimetatud Oskar Kochi järgi, kes hiljem sealkandis Koobalt maid ostis. Grigori tänav sai nime endise maaomaniku Oskar Gregory ja Telliskivi tänav Johann Grabby tellisetehase järgi. Härjapea tänav aga sealkandis kasvanud ristiku järgi. Vanarahvas on ristikut
1995. aastal tagastati maja omaniku pärijatele; uueks omanikuks sai Helene Horni vennatütar Aime Vellevoog. Sel hetkel elasid maja neljast korterist kolmes üürnikud. Neljandas korteris elanud napsutaja oli teadmata kadunud ning korter seisis tühjana.
Taime 24 maja lugu
Orase, Söödi, Kõrre, Taime ja Aru tänav.
saada ning 1957. aastal sai ta Eestisse tagasi pöörduda. Oma koju ta tulla ei saanud - puudus luba Tallinnas elamiseks ning riigistatud maja kõik korterid olid asustatud uute elanikega. Ta elas Arukülas ning viimased eluaastad Kose hooldekodus, kus ta suri 1972. aastal Kui Hornide perekond küüditati, püüdis maja eest hoolitseda Helene Horni vend, kes 1950. aastatel vahetas oma Kadriorus asunud korteri Taime 24 oleva korteri vastu. Seal, 47 m2 korteris olid kostiliseks ka noored sugulased.
2
Pilt, mis avanes Aime Vellevoogile ja tema poja perele 1995. aastal, oli väga trööstitu: maja oli amortiseerunud, nõukogude ajal oli remont piirdunud fassaadi tumepunaseks võõpamisega. Nagu tollal tavaks, olid piirdeaiad likvideeritud, kohalike elanike teerajad viisid Taime tänavalt Nisu tänavale otse läbi aia, mis oli lootusetult võsastunud, nõgeseid ja umbrohtu täis kasvanud. Seal olid lagunenud puukuurid ja kokkukukkunud puuriidad. Maja kõrval (Taime 26 garaažide juures) oli isetekkeline prügimägi, mille vastu võitlemine tundus lootusetu. Maja taga (Nisu 17 hoovis) oli samuti juba looduslikuks muutunud prügimägi ehk kokkulükatud ehituspraht - sõjajärgsetel aastatel olid seal ajutised barakid, kus elasid Nisu ja Rukki tn elamukvartalite ehitajad. Sealsamas elasid nüüd kodutud kassid, kelle jaoks heasoovlikud inimesed olid tõstnud välja vana mööbli ja tekid. Kui tuttavad kuulsid, et olime otsustanud sinna ise elama asuda, vaatasid paljud kaastundlikult: “Kuhugi Koplisse elama hulluks läinud või?” Üsna lihtsalt õnnestus kahe korteri üürnikele leida uus elamispind - üksik vanur sai linnalt kõigi mugavustega üürikorteri ning ühele perele ostsime ise korteri Mustamäele. Algas maja renoveerimine. Sisse kolisime 1996. aasta detsembris. Maja sai uue küttesüsteemi, ülemise
korruse kaks korterit ehitasime üheks ning keldrisse ehitasime 1999. aastal sauna. Kolmas pere, kes niikuinii kasutas korterit vaid talvekuudel, otsustas kompensatsiooni eest lõplikult maale elama asuda 2002. aastal ning siis tegime remondi ka viimases korteris. Välisfassaad sai uue kuue 2005. aastal. Kogu protsess võttis aega ja energiat ning tegutseda tuli vastavalt võimalustele. Kogu kvartal on võrreldes 1990. aastatega tundmatuseni muutunud. Milline näeb meie maja ja aed välja praegu, võib igaüks tulla ja vaadata. Meie jaoks on ta mõnus kodu, kus elavad vanaema, isa ja ema. Siin on kahe noorema lapse sünnikodu (vanim laps on juba iseseisev). Aias kasvavad viljapuud ja lilled, loomaarmastajatest lastel on võimalik pidada koera, kassi ja küülikut. Meile meeldib :-) Tekst: Aime Vellevoog, Piret Lindpere
lehekuu
25. mai 2013 Ristiku tänav 69:
2013
Mujal:
12:15 Ristiku Põhikooli ekskursioon 13:00 - 17:00 Avatud Peeteli kiriku torn 13:00 - 17:00 Filmiarhiivis on näitus “Eesti filmide särgid ja mütsid” 13.30 Supikatel Kaitseliidu tegevus koos FNS liikmetega 14:30 - 15:00 Retrobussi ekskursioonid Pelgulinna tänavatel, algusega Ristiku Põhikooli eest. 14:40 - 15.10 Peeteli kirikukoori kontsert Peeteli kirikus 16:20 - 17:00 Retrobussi ekskursioonid
Platsil, Ristiku Põhikooli hoovis:
11:00 Rongkäik Mööblimaja juurest Ristiku kooli hoovile, kõik on oodatud rongkäigule - mängib Nõmme Muusikakooli puhkpilliorkester 11:30 “OMAtsirkuse” etteaste kooli hoovis 12:00 Pelgulinna Päeva avamine 12:05 Nõmme Muusikakooli puhkpilliorkestri tervitus 12:25 Pelgulinna Rahvamaja naisrahvatantsurühm ning segarahvatantsurühmad “Tontar” ja “Kelmiküla” 12:45 Pelgulinna Rahvamaja seenioritantsu trupp “Saarepiigad” 13:00 Peeteli flamenco- ja mustlastantsu trupp 13:20 Pelgulinna Gümnaasiumi laululapsed 14:00 Pelgulinna Rahvamaja naisrahvatantsurühm ning segarahvatantsurühmad “Tontar” ja “Kelmiküla”
Lastele:
11:30 - 14:30 12.30 - 13.00 13.00 - 16.00 13.00 - 15.00
Multifilmide töötuba (Leo Lätti) Jalgpall Laevukeste meisterdamise töötuba (Jürgo Nooni) Lõvi Leo, 2 piirkonna konstaablit, 2 noorsoopolitseinikut, politseiauto, meened 14.30 - 15:30 Tegevused Kolde lasteaias (vanematele ekskursioon, õpetajate etendus lastele, meisterdus-joonistuskeskus ja laulu-mängukeskus) 16:00 - 16:45 Aliase mängu esimene voor 17:00 - 17:30 Aliase mängu teine voor 17:30 - 18:00 Teatevõistlus lastele, erinevad liikumismängud Lasteala, mänguala, töötoad, spordiplats
15:15 15:25 15:40 16:00 16:15 16:45 17:15
Tantsutrupp “Desiré” Maria Trio Pelgulinna Rahvamaja kõhutantsu trupp Pelgulinna Rahvamaja mustlastantsu trupp Kaubavahetusmäng - too oma asju vahetamiseks! Eve Padari laululapsed Tsibipudinaq’ - kontsert Võrumaa lugudest ja lauludest 18:00 Miksteatri etendus “Kuidas ta seda teeb”- Ristiku kooli saalis 19:00 Üllatusesinejad 20:30 Pelgulinna Päeva 2013 kokkuvõte 21:00 - 22:30 Kinobussi kinoseansid Kaubavahetusmängust (inglise keeles Cowboy Exchange)
Tegu on vahetustehingute või vahetustehingut e jadaga, kus saad oma olemasolevaid asju või oskuseid sinu jaoks veelgi väärtuslikumate asjad peab raha olema? Oled sa kunagi mõelnud, et e vastu vahetada ILMA RAHA KASUTAMATA! Kes võid oma tolmuimeja hõbedaks vahetada või katkis ütles, et ägedate asjade saamiseks e moot orsae eest lenda ma minn a või omatehtud leiva näiteks juukselõikuse vastu vahet on üritus, mis avab silmad, et näha, kuidas on võimalik tekitada vara ja panna kokku tehinguid ada? Ühesõnaga Kaubavahetusmäng raha kasutamata. Vahetustehinguid tehakse vaid Aga mida siis vahetamiseks kaasa võtta võiks? võit-võit põhimõttel - asja tuum on millegi väärt Sisuliselt nööpnõelast pesumasinani, sõbralikust uses, aga mitte selle hinnas. käepigistusest kuni helikopterini! Ja kui sa ikka näha - SUL ON, MIDA VÄÄRTUSLIKUMAKS VAHET ei tea, et sul oleks midag i vahet ada, siis ADA, kõigil on! on sul seda enam vaja kohale tulla, et Oksjoni toimimise reeglid ja käik selgitatakse kohapeal ka loomulikult üle.
3
na U tu mb ke es va si na in st ol i si ild
Filmiarhiiv
Pel-Ra-Ko
Rukki lasteaed
Taime lasteaed
Ristiku kool
Linnateenistujate majad
Rist
peam iku tn Päev ine Pelgu kool, a l toim sündmu inna umis s e koh te t!
Oma Kolle
Kolde lasteaed
Värviliste ustega kaksikmajad
Randa Politsei Peeteli kirik
Polik
Pelgulinna sünnitusmaja
Trollipark
Einoh, täitsa hullumaja!
4
lehekuu
Nukufilm
Siin elab ja võitleb Kaarel
Kuulutus:
25.mail Õle 9A hoovis avatud uste päev ja garaažimüük. Müügil igasugu vanakraam! . Ühtlasi Õle 9A ajaloo tutvustus ! ma Tule kae
2013
Kalamaja päevad
Loomelinnak Telliskivi selts
Rahvamaja
Ansip
Pelgulinna selts Vana margariinitehas
kliinik
Mööblimaja
Gümnaasium
Kelmiküla lasteaed
Siin oli ükspäev Ao tänava sünnipäev
Mööblimaja
juurest algab Pelgulinna Päeva ro ngkäik
5
Uue Maailma päevad siin all
sillutas parkettkividega hoovist tänavale suunduvaid ülesõidukohti, istutas puid ja korrastas hekke. Oma Kolde majade ümber olid küllaltki suured aiad, mida tihti kasutati ka viljapuuaedadena. 1930. aastal ehitati veel arhitekt Johannes Pikkovi projekti järgi Ristiku, toona Oskari tänavale viis kahekorruselist tüüpsektsiooni, millest kolm keskmist olid kokku ehitatud. Ette oli nähtud ruum toidukaupluseks ja ühistegevuseks. Asum laienes ka Kõrre tänavale. Enne sõda peeti plaani asumit veelgi laiendada, kuid seda enam ellu viia ei jõutud. Nii lõpebki Kolde puiestee täna tupikuga, mis loob omamoodi toreda tänavaruumi.
Ristiku põhikooli ümbruse põnev lugu
1920. aastate keskel asuti linnavalitsuse
Pelgulinna Päeva südameks oleva Herbert
Asumi planeeringu koostasid oma aja
initsaitiivil rajama Pelgulinna ka munit-
Johansoni projekti järgi 1928. aastal
tuntud arhitektid Herbert Johanson ja
sipaalkortermaju, mille ehitust rahastati
ehitatud Ristiku põhikooli ümber asub
Eugen Habermann. Eeskuju võeti tollase
linnaeelarvest ja riiklikust ehituslaenust.
üks Pelgulinna aritektuurselt põneva-
Inglise ja Saksa (eriti Dresden-Hellerau)
1927. aastal said neist esimesed valmis
maid piirkondi.
töölisaedlinnade planeeringutest.
Mulla tänava ääres. Paar aastat hiljem kerkis järgmine linnaametnike kor-
Kõik algas 1922. aasta novembris, mil
1924. aasta jõuludeks oli viis maja valmis
termajade grupp vastvalminud Ristiku
Tallinna linnavolikogu otsusega anti
ja mitme maja vundamenditööd pooleli.
tänava koolimaja, toonase 17. algkooli
Pelgulinna taga asunud vabad maad
1925. aastal valmisid kaks maja raudtee-
taga Maisi, siis Nurme ja Auna tänava va-
ehitusühingule Oma Kolle. Uue elurajooni
poolses osas, 1926. aastal Kolde 28–34
helisel alal. Ka selle, kahekorruselistest
ehitamisele oli tõukeks tollane odav
ning teisel pool tänavat asuv maja.
kõrge viilkatusega kivimajadest koosneva
riiklik neljaprotsendiline ehituslaen.
Majade betoonseinad valasid ehitajad
ansambli projekteeris Herbert Johanson.
kohapeal. Samas valminud katusekivide Kokku sai Oma Kolle linnalt 3000
pressimiseks telliti Saksamaalt masin.
Maisi 6 koosneb seitsmest neljakor-
ruutsülda maad ainult kolmesendise
Sellega sai valmistada üle 200 katuse-
terilisest 2-3 kaupa kokku ehitatud
obrokimaksuga ruutsüllalt, kuid see-eest
kivi päevas. Vaheseinakivid valmistati
sektsioonist, mis paiknevad U-kujuliselt
pidi ta välja ehitama tänavad, kanali-
kivisöešlaki, liiva ja betooni segust.
ümber laste mänguväljaku. Korterid on
satsiooni ning valgustuse. Leping nägi ette, et kolme aasta jooksul tuleb ehitada kaheksa sektsiooniga ridaelamu, milleks sai ühisus riiklikust ehituslaenust 4,1 miljonit marka laenu.
2-toalised köögi ja käimlaga. Esimesel Ehitusühisus pidi rajama ka teed ja
korrusel on igal korteril omaette sisse-
haljasalad. Näiteks aukliku ja roopalise
pääs, ühistrepp viib teisele korrusele läbi
sõiduteega Kolde tänava parandamiseks
fassaade ilmestavate tuulekodade teiselt
ostis ühing 1926. aastal kõnniteeplaate,
poolt maja. Dekoor hoonete fassaadil on kohmakas. Tänavaäärsed Maisi 4 ja 8 majad on vähem mugavate ja väiksemate korteritega. Korterid üüriti linna palgal olevatele inimestele, tahtjaid oli väga palju. Eelistati lastega peresid ning arvestati ka elanike maksujõudu – tegu oli siiski suhteliselt kallite üürikorteritega. Omaaegsest korterisaajate kandidaatide nimekirjast selgub, et enamik taotlejaist olid keskmise või alama järgu ametnikud, väga palju oli õpetajaid. Pered olid
Kolde Lasteaia ajalugu ja tänapäev
Kolde Lasteaed on täna Tallinnas üks vanimaid läbi aegade pidevalt töötanud lasteaedu Kopli ja Tallinna Jaan Poska Lasteaia järel. Kolde Lasteaias on töötanud mitmed pedagoogid, kes on tuntuks saanud oma loomingulise tegevuse kaudu. Tuntumad neist on Liina Raudsik ja Lea Nurkse. 1928. aasta hilissügisel pidas linnavalitsuse hariduskomisjon vajalikuks avada Pelgulinna vanas koolimajas lastepäevakodu 55- 60 lapsele. Maja kohandati lasteaiaks. Lasteaed alustas ametlikult tööd VI Lastepäevakodu nime all 1. septembril 1929 aadressil Telliskivi tn.19. Esimeseks juhatajaks sai Anna Soolo. 13. märtsil 1952. aastal võeti vastu otsus rajada 125- kohaline lasteaed Ristiku, Timuti ja Kolde tänava vahele suhteliselt väikesesse kvartalisse, mille senine hoonestus hävis 9. märtsi 1944 pommitamise ajal. Uus lasteaiahoone avati 24.detsembril 1954.a. Aadressil Timuti 24. 21.10.1999 nimetati Tallinna Linnavalitsuse määrusega 6.lasteaed ümber Kolde Lasteaiaks. Aastal 2012 aprill - detsember Kolde Lasteaed rekonstrueeriti. Tänu sellele saime juurdeehitusena saali, sõimerühmaruumid ning korraliku varikatusega kõrvalhoone mänguvahendite hoidmiseks ning õuesõppe läbiviimiseks. Suured tänud Kellukese, Taime ning Sitsi Lasteaiale, kes ulatasid meile oma abikäe võimaldades need 9 kuud oma lasteaia ruumides tegutseda. 2. jaanuaril 2013 avas Kolde Lasteaed taas uksed ning praegu tegutseb Mesimummide, Liblikate, Maipõrnikate, Lepatriinude ja Sajajalgsete rühmas kokku 114 last ning 21 töötajat. Lasteaial on välja kujunenud oma traditsioonilised üritused: õpetajate päeva tähistamine koos Pelgulinna Gümnaasiumi õpilastega, isadepäev, jõulupidu, õpetajate näidend lastele lasteaia sünnipäeva puhul, laat, tervisenädal, emadepäev, perepäev. Igal aastal korraldame lähtuvalt õppeaasta eesmärkidest 2-3 lasteaiasisest näitust ning kevadel on aasta tööde näitus, kus on eksponeeritud igalt lapselt üks aasta jooksul valminud kunstiteos. Kõige paremini iseloomustab meie lasteaeda jaanuarikuu avamispäeval ühe lapse suust öeldud lause „See on nüüd maailma parim ja ilusam lasteaed!“ Ootame kõiki huvilisi meie majaga tutvuma 25. mail kell 14.30- 15.30.
keskmiselt 4–5-liikmelised. Majja kolis peale linnaametnike ka teisi inimesi, näiteks elas mõned aastad Mulla tänava majas kirjanik Artur Adson koos abikaasa, luuletaja Marie Underiga Maisi tänava majad moodustavad koos Oma kolde majade ja Ristiku põhikooliga ühtses stiilis kaitsealuse arhitektuuriansambli. Kaitse all on ka Mulla tänava vanad munitsipaalmajad.
Jaak Juske Heina tänavalt
6
Helje Õismaa Kolde Lasteaia õppealajuhataja
Pelgulinna Rahvamaja koondab üle 30 huviringi Pelgulinna Rahvamaja, kaunis kultuuripärl Pelgulinna asumis tegutseb aadressil Telliskivi 56 aastast 1957. Kena arhitektuuriga maja on ehitatud 1932. aastal Seitsmenda Päeva Adventistide Liidule, kes püüdis seda 1990. aastatel enda omandisse tagasi saada, kuid tänu rahvamaja töötajate ja asumi rahva aktiivsele sekkumisele jäi maja siiski edasi tegutsema rahvamajana kui vajalik sotsiaalobjekt Põhja –Tallinnas. Pelgulinna Rahvamajas tegutseb täna 30 erinevat huviringi erinevas vanuses inimestele. Korraldatakse sündmusi rahvakalendri tähtpäevade tähistamiseks, pika traditsiooniga kontserte nagu Eesti Vabariigi aastapäevakontsert, Toomapäevakontsert, tehakse koostööd erinevate seltside ja ühendustega, vähemusrahvuste organisatsioonidega. Traditsiooniliselt toimuvad Pelgulinna Seltsi korraldatavad teeõhtud asumi eakatele iga kuu 3. reedel (v.a suvekuudel). Lisaks tavapärastele ringidele korraldatakse erinevaid põnevaid projekte, õpitubasid ja kursuseid: ilukirjakursus, masinkudumine, rahvusliku näputöö kursus, Olga Kublitskaja niplispitsi õpitoad, Hiina tervisevõimlemine Qigong, laste suvine kunsikursus, tiffany-vitraazi kursus jms. Igal sügisel alustavad klaveriõpe, kitarriõpe, kõhu- ja mustlastants, Pelgulinna Folklooriklubi, noorte soololaulu õpe, naisrahvatantusrühm, segarahvatantsurühmad Tontar ja Kelmiküla, memmede tantsurühm, seenioritants, samuti õmbluskursus, masintikkimine, Vello Vaheri võimlemine väikelastele, beebi- ja lastefolk, laste kunstistuudio, showtantsurühm Desirè, laulu-ja liikumisring Muusikatuba, Katariina energiatreening, shindo ning eakate võimlemine. Praegu on õige aeg registreerida laste suvisele kunstikursusele (toimub juunikuus), masintikkimise- ja ilukirja kursustele (toimumisega 2013. aasta sügisel) ja masinkudumise kursusele (toimumisaeg 2014. aasta kevad-talvel). Täpsem info rahvamajas toimuvate sündmuste ja huviringide kohta rahvamaja kodulehelt: www.pelgulinn56.ee. Tule, osale ja tunne rõõmu!
lehekuu Pilte eelmisest ja juttu sellest Pelgulinna Päevast Fotod: Sigrid Peterson
2013
lapsed kui täiskasvanud, algajad kui ka edasijõudnud Individuaaltunnid toimuvad üks kord nädalas kolmapäeviti või laupäeviti, tunni pikkus on 60 min. Klaveriõpetaja on Diana Tunijeva
Kitarr ja laul Kitarrikursus
OMAtsirkus OMAtsirkus on noorte ja laste kollektiiv, kes tegeleb tsirkuse ja akrobaatikaga sellisega, nagu ise tahavad. Olgu see siis kellegi jaoks uus või kellegi jaoks vana, aga tegijatel on puhas rõõm. Meie kõige pisemad tsirkuse artistid on kolme-aastased ja vanimad viiekümne kuuesed. Neljateistkümne aasta jooksul on OMAtsirkuse töös osalenud ligi kakstuhat last ja noort. Tegevus on laienenud niivõrd, et treeningrühmade töös osaleb 145 last, lisaks avasime ka Antiigi trupi, mille töös osalevad täiskasvanud. OMAtsirkuse jaoks pole kõik trikid köitel ja trapetsitel, monoratastel ja rõngastega, kurikate ja pallidega, žongleerimine, akrobaatika ja tasakaalukunst eesmärk omaette. Trikk kui selline on säärase tsirkuse puhul küll olemas, aga see ole asi iseeneses, pigem osake tervikust. Sellise tsirkusega võib teha ja väljendada sisuliselt kõike – miski pole võimatu. Rohkem infot www.omatsirkus.ee / info @omatsirkus.ee Rõõmsa kohtumiseni OMAsaalis (Kopli25)!
Nõmme Muusikakooli puhkpilliorkester Dirigendid Aigar Kostabi ja Mart Kivi. 18. mail tähistab orkester oma 21. sünnipäeva. Orkester on esinenud Nõmme Muusikakooli avalikel kontsertidel ja saavutanud hinnalisi kohti vabariiklikel konkurssidel 1994. aastal võitsime vabariiklikul konkursil Gran Prix ja reisi Bad Krozingenis toimunud puhkpilliorkestrite festivalile. 2005. a võitsime vabariiklikul konkursil esimese koha esimeses kategoorias ja kulddiplomi. 2006. a. võitsime konkursil “Orkestrite Turniir” hõbediplomi.
Erika Põlendik toob esinema 3 tantsutruppi, kes käivad koos Pelgulinna Rahvamajas. Segarahvatantsurühma “Tontar” Segarahvatantsurühma “Tontar” ajalugu algab aastast 1955. Nimi „Tontar” on eestlaste kõnepruugist „taaskasutusele” võetud ja tähendab väikest kodust tantsupidu.
Segarahvatantsurühm “Kelmiküla” Segarahvatantsurühm “Kelmiküla” loodi 1965. aastal. “Kelmiküla” nime kannab rühm alates 1999. aasta kevadest.
Seenioritantsurühm “Saarepiigad” Seenioritants on eakatele mõeldud tants, mis oma olemuselt asetub ringmängu ja rahvatantsu vahele – see on veidi tantsulisem kui ringmäng ja liikumiselt lihtsam kui rahvatants. Seenioritantsus on kõige olulisem muusika. Igal tantsul on oma muusika, mis võib põhineda erinevate rahvaste rahvamuusikal või ka seltskonnatantsude meloodiatel – valss, polka, samba, rumba jne. Seenioriantsu tantsitakse ringis. Iga tants koosneb lühikestest sammude sarjast, mida muusika saatel korratakse. Juhendajaks on Eve-Mall Saar.
Tantsutrupp “Desirè” Tantsutrupp Desiré treening koosneb soojendus- ja venitusharjutustest ning tantsuelementide õppimisest. Põhiliselt tegeleme showtantsuga, mille juurde lisame akrobaatilisi elemente. Desirè põhituumik on tantsinud juba 8 aastat.
Pelgulinna Rahvamaja kitarrikursus annab õpilastele muusikalist ja esteetilist kasvatust. Õpitakse kitarrimängu, antakse algteadmisi elementaarteooriast ja improvisatsioonist ning tutvustatakse erinevaid muusikastiile, põhiliselt levimuusika valdkonnas. Tunnid toimuvad iga õpilasega individuaalselt üks kord nädalas, a 60 min. Tunnis õpetatakse heliredeleid, etüüde, polüfoonilisi kitarripalu, harmooniat ja selle käsitlemist ning improvisatsiooni. Täiskasvanud õpivad individuaalse programmi alusel. Kitarri õpetavad Peep Ojaveski ja Tiit Kõrvits
Kõhutantsu trupp
Kõhutants on pärit islami-araabia kultuuri aladelt. Enne islamiusu tekkimist oli kõhutants naiste maailma iseenesest mõistetav osa. Tuhandeid aastaid anti tantsuoskusi edasi emalt tütardele. Idamaise tantsu algupära on seotud viljakusrituaalidega, jumala kummardamisega. Mida annab kõhutants kehale? Kõhutantsu nimetatakse ka lihaste tantsuks, sest tantsus kasutatakse vaheldumisi erinevate kehaosade lihaseid, seega arendab kõhutants suurepäraselt kehatunnetust. Tantsides kõhutantsu hakkavad liigesed paremini painduma, liikumised puusadele ja kõhule valmistavad lihaseid ette sünnituseks. Kõhutants annab ilusa kehahoiaku ja tantsides vabanete argipäeva pingetest. Kõhutantsu võivad tantsida kõik. Tund algab soojendusharjutustega. Järgneb kõhutantsu tehnika ja liigutuste kombinatsioonide õppimine. Seejärel tantsivad õpilased treeningul omandatud liigutusi kasutades improvisatsioonilise tantsu.
Pelgulinna Rahvamaja mustlastantsu trupp
Juhendajad Signe Kirt ja Stella Veskimäe on kahel viimasel aastal edukalt osalenud festivalil “Koolitants”. Mõlemal aastal võitsime eripreemia - kord vabatantsu, kord estraaditantsu kategoorias.
Juhendaja Liina Remmelg toob esinema 2 tantsutruppi : Mustlastants Mustlastantsu trennis õpime kombineeritult nii vene, hispaania kui ka ungari mustlastantsu. Kui tuled trenni, võta kaasa pikk ja väga lai seelik ning jalga kingad või sussid.
Noorte soololaul
Tsibipudina on välja kasvanud 2005.
Noorte soololaulu tunnid toimuvad individuaalselt kord nädalas esmapäeviti. Tunnis toimub töö vastavalt huvilise hääle eeldustele ja võimalustele. Repertuaar on mitmekülgne: rahvalaulust pop-jazz lauluni. Juhendaja on Ulvi Kanter.
Klaver ja laul Klaveriõpe Klaveriõppe kursus on üles ehitatud lastemuusikakoolide eeskujul 7 aastale. Õpitakse klaveriõppe klassikalise ainekava alusel (suurvormid, polüfoonilised- ja karakterpalad, etüüdid, heliredelid). Õpingule lisavad hoogu esinemised jõulu- ja kevadkontserditel. Kursuse lõpuks on õppija omandanud peale klaverimänguoskuse algteadmised ka muusikaloos ja solfedžos. Klaverimängu õppima on teretulnud nii
aastal esietendunud Theatrumi etendusest “Pido pahandusõga”. Praeguses kavas jutustame rahvapärimuslikke jutte, mis on kokku kogutud Emakeele Seltsi murdekorrespondentide poolt aastatel 1940-61 ning kõneldud kohalikus vanemas murdekeeles ning räägivad enne 1900. aastat sündinud võrukate elu-olust, aga ka nende esivanemate mälestusi imelistest aegadest kui lambad veel laulsid ja kassid mängisid kannelt. Lisaks laulame ja mängime Võrumaa lugusid, mis on kõrvu jäänud rahvamuusikalaagritest, tantsuklubidest, Viljandi Folgilt ja mujalt. Eva Kalbus – Laul, väikekannel , hiiu kannel Kristi Pumbo - Laul, väikekannel Toivo Tähemaa – Laul, mandoliin, plokkflööt
7
Tarmo – kitarr, laul
Miksteatri etendus “Kuidas ta seda teeb” Proov ühes vaatuses. Kulisside taha kiigata on saanud vähesed. Meie tahame vaatajatele seda võimalust pakkuda. On kaks näitlejat, kes teevad proovi ühe tekstiga, et minna casting’ule. See oleks nende elu võimalus läbi lüüa, pääseda suurele lavale. Aga see ei ole lihtne, sest hakkama tuleb saada ise. Lavastajat ei ole, kunstnikku ei ole, muusikalist kujundajat ei ole, valgustajat ei ole, inspitsienti ei ole, isegi koristajat ei ole. Ideed ka ei ole. On ainult lehekülg dialoogi, mis tuleb silmapaistvalt ette kanda. Aga millestki tuleb ju alustada. Miks teater? Mis on teatri mõte? Mis on elu mõte? Kuidas teater toimib? Kuidas näitleja roll valmib? Kuidas ta seda teeb? Lavastuses teevad kaasa autoritena, lavastajatena, näitlejatena, kunstnikena, lavameistritena, valgustajatena, rekvisiitoritena ja muusikaliste kujundajatena Kristo Toots ja Kaido Rannik. Maskide autor: Rosita Raud, kostüümikunstnik: Jana Wolke, muusika autor: Kaido Rannik. 2007. aastal loodud Miksteater pakub kõrgetasemelist ja omanäolist teatrikunsti noortele vaatajatele üle Eesti.
Maria Trio: Maria Teresa Kalmet õpib Tallinna Õismäe Gümnaasiumi 9. klassis. Laulnud on ta terve oma elu, kuid laulmist õppinud on kolm aastat. Mariat saadavad vend Markus Anselm Kalmet kitarril ja Karl Haavamägi trummidel.
Eve Padari laululapsed: Peeteli kirikus musitseerivad Hanno Padar ning Peeteli koguduse muusikud. H. Padar on lõpetanud VHK gümnaasiumi ja muusikakooli, laulnud Püha Miikaeli poistekooris, Ühe Õhtu Kvartetis, juhendanud gümnaasiumi õpilasena Peeteli kiriku tütarlasteansamblit, laulnud kitarri saatel mitmetes kirikutes Eestis ja sõpruskogudustes mujal maades. Eve Padar on folkloori- ja muusikaõpetaja VHK-s ning Peeteli kiriku organist ja koorijuht. Pelgulinna Päeval esinevad VHK folkloorirühmade õpilased.
Pelgulinna Gümnaasiumi laulurahvas tervitab piirkondliku ühismeele päeval kogu Pelgulinna ärksat kogukonda. Oleme Põhja-Tallinna linnaosa ainuke tegutsev koolisegakoor ning üles astub väike valik meie soliste koos saatjatega - Mari Ling, Kevin Chris, Brigitta, Glen-Ander, Karolina, Teele. Me ei jäta maha ka nooremaid - üllatusesinejana võtame kaasa noorema kooliastme lauluvõistluse võitja, kes selgub vahetult Pelgulinna Päevaks. Kooli muusikaõpetajad Kertu Mutli, Ruth Johanson ja Maris Kaldaru tänavad Pelgulinna Seltsi toreda esinemisvõimaluse eest.
Peeteli flamenco ja mustlastantsu trupp on koos käinud 1,5 aastat. Õpetaja Lehti Kostabi juhendamisel tantsivad Peeteli kiriku sotsiaalkeskuse lapsed, kasvatajad ja sõbrad.
Aga tule parem ise kaema, niisama murule istuma, lobisema või “selle sõbraliku näoga mehega, kes igal hommikul akna tagant mööda läheb, aga pole seni tere ütelnud, kuna ei tunne ju” tuttavaks saama.
Pelgulinna Päev toimub ja ajaleht ilmub tänu toredatele Pelgulinna inimestele ning Pelgulinna ja Telliskivi Seltsi tegelinskitele.
Pelgulinna Päeva kulusid ja kirju saab aidata katta, annetades Pelgulinna Seltsi arvele: SEB 100052031153003, MTÜ Pelgulinna Selts Tallinn , Õle 1 www.pelgulinna selts.ee
Järgmisse Pelgulinna lehe numbrisse
TÄNAME PELGULINNA PÄEVA TOETAJAID:
on oodatud teie kõigi mälestused (sh pildid) nii vanemast kui uuemast ajast e-posti aadressile: marispille.arro@gmail.com või tavalisse, ilusasse Pelgulinna maja postkasti aadressile: MTÜ Pelgulinna Selts Pelgulinn Õle 34 või Õle 1
Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital
Ajalehe trükkis: AS Printall; tiraaž: 1500 Seda ajalehte tehes ei saanud kannatada ükski loom. Teekannu pilt siin all on välja mõeldud.
8