lehekuu
2014
Pelgulinna oma leht. Pausidega aastast 1993. Pelgulinna Pärimuspäev, Pelgulinna Rahvaste Sõpruse Päev või veel hoopis midagi muud – heal lapsel on ikka mitu nime. Sisu on sellest hoolimata üheselt mõistetav. Vägev päev Ristiku kooli hoovis
muusikat, mänge, lõbu ja naeru – tõeline perepäev.
Me ei saa veel rääkida asumis elavate inimeste ühtsest kogukonnatundest, liiati et asumis elab eri rahvusest inimesi erineva kultuuritaustaga. Aga Pelgulinna Päev võiks ju olla kohaks, kus kogukonnatunne hakkaks idanema.
Pelgulinna suurt asumipidu peame Ristiku põhikooli hoovis. Pika ja põneva päeva jooksul saab iga soovija osa asumi põnevast ajaloost ja rikkalikust kultuuritegevusest. See on sündmus, mille kogukonnaliikmed korraldavad ise. Võrreldes eelmise aastaga on tegijate-vabatahtlike read mitmekordistunud ja kõige olulisem – mõne jaoks on midagi nii suurt organiseerida esmakordne kogemus! Tänan kõiki vabatahtlikke sügava kummardusega nende ees!
Pelgulinn on Tallinna miljööväärtuslik asum, millel on aastakümnetega kujunenud oma nägu. Pelgulinn on Tallinna ajalooline eeslinn või ka vastupidi, nagu arvavad pelgulinlased ise.
24. mail saabki Pelgulinna Seltsi ja hulga vabatahtlike pelgulinlaste koostöös teoks Pelgulinna Päev. Päev on täis
Pelgulinna Pärimuspäev algab kell 11 asumirahva ja külaliste ühise meeleoluka rongkäiguga Telliskivi kirbuturu juurest. Kõnnime risti-rästi läbi Pelgulinna trummipõrina saatel loosungite ja lippude lehvides Ristiku põhikooli hoovi – peoplatsile. Keskpäeval, kell 12.00 algab kontsert, laval esinevad kümne tunni jooksul erinevatest rahvustest rahvakultuurikollektiivid ja bändid. Sealsamas toimub laat, kätt saab proovida töötubades, avatud on Pelgulinna tänavalugude näitus ja kohvikud.
Pika päeva lõpetab öökino.
Põnevat jagub ka mujale Pelgulinna
Huvilised saavad osaleda ekskursioonidel Ristiku põhikooli hoonesse, Eesti Filmiarhiivi ja Peeteli kiriku torni. Uunikumbussiga saab teha tuuri läbi Pelgulinna erinevate hoonestuspiirkondade. Päeva raames on kõigil võimalus avada oma majadetagused õued ühepäevasteks kohvikuteks või galeriideks ning endast mõista neid ka külastada ja uudistada. Lastele pakub tegevust Kolde lasteaed ning erinevad töötoad,
Pelgulinna Päev 2014
mängud ja spordivõistlused kooliõuel. Esimest korda kuulutatakse välja Pelgulinna kaunim aed. Konkursil on võimalik osaleda kõigil asumi majaomanikel ja ühistutel.
Asumipäeval on turjal paarkümmend aastat
Pelgulinna päeva peeti esimest korda 1990. aastate keskel. Pärast pausi taastati asumipeo traditsioon kaks aastat tagasi. Eelmisel aastal toimus maikuus rahvarohke Pelgulinna Päev, septembris aga peeti Pelgulinna Mahemänge. Asumipeod on aidanud liita kohalikku kogukonda ja tutvustada Pelgulinna laiemalt. Pelgulinna Päev on kujunemas iga-aastaseks oodatud suursündmuseks, mis pakub huvitavat ja haaravat kõigile asumi elanikele. Pelgulinna Selts on Tallinna vanim, 22 aasta eest asutatud asumiselts. Lähem info Pelgulinna Pärimuspäeva kohta: www.pelgulinnaselts.ee ja telefonidel 5595 7031 ja 516 3235 Kui soovid toetada Pelgulinna Päeva, anneta vastavalt oma võimalustele. Tänan juba ette! Pelgulinna Seltsi konto EE981010052031153003. Selgitusse palun panna „Pelgulinna Päev“. Meeldiva kohtumiseni peoplatsil! Pille-Maris Arro Pelgulinna Seltsi juhatuse liige
Osa vabatahtlikke Pelgulinna Päeva korraldajaid: (seisavad vasakult paremale) Jaak Juske, Age Minka, Külliki Kübarsepp, Ardo Ingar, Tarmo Song, Üllar Luup, (istuvad vasakult paremale) Juta Hiiemäe, Pille-Maris Arro, Riina Kasser.
Põhu kõrtsi tõus ja langus
Pelgulinnas on olnud mitmeid toidubaare ja õllekioskeid. Neist üks kuulsamaid, rahvasuus Põhu kõrtsina tuntud söögi- ja joogikoht asus Õle 33 majas.
Ametlikult kandis see nõukaajal kohvik Kaja nime. Põhu kõrts oli rahvas seas populaarne koht, kus aega viita ja külarahvaga õlleklaasi taga juttu vesta. Püsikundede hulka kuulusid kohalikud
taksojuhid.
Pärast iseseisvuse taastamist 1990. aastate keskel kohvik Kaja erastati. Uued omanikud avasid seal Stoori restorani, mis 2003. aastal läks soomlasest ettevõtja kätte. 2004. aastal kirjutas Eesti Päevaleht: “kaklusi tuleb Stooris ette harva ning ainult siis, kui perenaist ennast kohal pole.
Vanade puitmajade renoveerimine
Heaperemehelikku kätt väärivad kindlasti vanad puitmajad (ja kivimajad), mis on ehitatud enne Teist maailmasõda. Neid maju ehitasid käsitöömeistrid, kes tundsid materjalide eripära ja oskasid suurepäraselt materjale töödelda ja viimistleda, alates palgi mahavõtmisest talvel õige kuu seisuga kuni külmpressitud linaõlivärvi kasutamisega lõppviimistluses. Need võivad näida keerulised tööd, kuid ilma tänapäevase tipptehnikata oskasid seda kõike meie esivanemad ja seda peaksime suutma ka meie.
Mõelge omanikuna
Vanad puitmajad on sageli ilmetud. Värv on laudiselt maha koorunud, vihmaveetorud maha murtud, veelaud pehkinud ja sokli krohv irdunud. Liiga tihti
vaatame sellest lihtsalt mööda ja lööme käega – on kestnud, kestab veel. Selline mõtlemine on jäänuk nõukogude ajast, kus asjadel polnud omanikku ja kõik kuulus kõigile. Omanikena kuulub vara nüüd meile, aga see toob kaasa ka vastutuse. Vastutusele lisandub ka oskus oma vara ja rahaga ümber käia. Kinnivara väärtus säilib seda hooldades ja kulud on kõige
väiksemad siis, kui hooldada korrapäraselt. Käegalöömine oma kodule tähendab käegalöömist oma rahale.
Kuidas hoonele kulutades kokku hoida
Puitmajade renoveerimisel tuleb vaadelda hoonet tervikuna. Katuse lekked tuleb eemaldada, äärmisel juhul vahetada välja kogu katus. Vihmavee äravool peab olema tagatud katuselt maapinnani ja sealt kanalisatsiooni. Laudise seisukord tuleb hoolega üle vaadata, pehkinud laudis tuleb välja vahetada, samuti pehkinud palkkonstruktsioon selle taga. Vajalikud parandused tuleb teha ka soklis. Traditsiooniliselt on puitmajade värvimisel kasutatud linaõlivärvi.
Linaõlivärv koosneb lihtsustatult linaõlist ja värvipigmendist, parim on lisanditevaba linaõlivärv. Linaõlivärv kuivab õhuhapniku toimel oksüdeerudes ja jätab laudise õhku läbilaskvaks. Kui niiskus peaks sattuma laudisesse, siis kuivab ta sealt välja. Sünteetilised värvid kuivavad puidu pinnale kilena ega lase niiskust puidust välja, selle
tulemusel hakkab laudis määnduma ja värv koorub laudise küljest lahti. Siinkohal ei tohiks lasta mõjutada end tänapäevastest uutest „hooldusvabadest” materjalidest, mida müügimehed meile innukalt pakuvad.
Puitmajade eripära
Puitmajad on osake meie kultuuriloomingust. Seda iseloomustab käsitöömeistrite töö kõrge kvaliteet ja suurepärane materjali tundmine. Siinkohal räägime
Pelgulinna lood Linnakärast eemal, väikses kahekordses majas asuv restoran Stoori on tuntud oma tohutu suurte praadide ja hommikuni kestvate karaokepidude poolest, mis tänu omaniku, Lapimaalt pärit Seija Satokanga valvsale pilgule on linnaosa kriminaalsest imagost hoolimata üllatavalt turvalised. Seija on kujundanud Stoorist omamoodi legendi – see on koht, kus saab süüa tohutu
suuri praade, laulda neljas keeles karaoket ja märjukest mekkida, seda kella 9-st kuni järgmise hommiku kella 6-ni.”
Näiteks, kui vanal majal võtta laudis maha ja asendada plastiklaudisega, siis katuse lekke korral hakkab palgi ja plastiklaudise vahele sattunud vesi palki kiiremini määndama ja plastiklaudis ei lase niiskusel välja kuivada.
Fassaad
Katus
Pesemata ja puhastamata katusest algab maja allakäik. Renni sattunud lehed ja oksapuru on suurepärane pinnas samblike, roht- ja puittaimede kasvuks. See vähendab oluliselt katuse eluiga. Plekk-katuste korral hakkab see
Lärmaka karaokebaarina käis aga Stoori maine alla ja paar aastat hiljem toidukoht suleti. Praegu tegutseb Õle 33 majas õmblusvabrik. Jaak Juske Heina tänavalt Tavaliselt kohutab inimesi vana laudis, mille värv on koorunud ja tuhmunud. See ei saa olla põhjuseks laudise täielikul vahetamisel. Vana laudise materjal on vastupidav tihedasüüline puit, mis õige hoolduse korral võib säilida sajandeid. Tüüpilise veana kistakse originaallaudis koos karniiside ja muu fassaadi kaitsva ja kaunistavaga lihtsalt maha ja lüüakse uue laudisega üle. Seejuures jäetakse tähelepanuta laudise profiil ja
Mida peaks vältima puitmajade uuendamisel ajast enne Teist maailmasõda, pärast seda muutus ehitus tööstuslikuks ja kvaliteet langes märgatavalt. Puitmajade korrastamisel peame
lähtume põhimõttest, et vajadusel asendatakse kõik samade materjalidega, see tähendab palk palgiga, takk takuga, tõrvapapp tõrvapapiga jne. Need on vabalt hingavad materjalid, mis on looduslikud ja tagavad tervisliku elukeskkonna. See ongi kõige säästlikum valik. Hingav materjal laseb niiskust välja. Kui hingavatele materjalidele vihm otse peale ei saja, säilivad nende positiivsed omadused.
2
roostetama ja soodustab lekkekohtade tekkimist. Eriti halb on olukord, kui vihmaveetoru lehtrid on lehtedega ummistunud ja vihmavesi ei jõua enam mööda toru maapinnale. Tavaliselt
fassaadi senine välimus. Arvatakse, et seina 100 mm villaga soojustamine kõrvaldab kõik probleemid.
hakkab lehter vett üle ajama ja vesi jõuab hoone fassaadile. See hakkab määndama laudist ja palk-konstruktsiooni.
vahetab pehkinud palgid ja kasutab tihendamiseks takku, mitte polüuretaanvahtu, tagab vihmavee äravoolu katuselt maapinnale ja kanalisatsiooni.
Katuse väljavahetamisel tuleks see asendada sama materjaliga. Kõige sagedasem on vanade majade puhul renniga valts-plekk-katus. See materjal on ka tänapäeval täiesti kättesaadav. Maamajade puhul sobib samuti valtsplekk ja ka kivikatus. Katuseid tuleb regulaarselt hooldada.
Kohusetundlik renoveerija
Hoone uuenduskuuri käigus tuleb üle vaadata ka aknad ja uksed, vajadusel soojustada keldri lagi ja pööningu põrand.Viimased võivad anda hoone soojapüsivusele sama suure efekti kui välisseina lisasoojustus. jätkub lk 6
lehekuu
Armsad naabrid teiselt poolt raudteed! Kalamaja segakoor õnnitleb teid asumi pidupäeva puhul ja ootab alates uuest hooajast endaga liituma rõõmsameelseid lauluhuvilisi ka teie hulgast. Oleme päris värske koor, laulame oma säravate ja innustavate dirigentide Kuldar Schütsi ning Ksenija Grabova eestvedamisel alles esimest aastat, selle aasta põhjal aga võime juba kinnitada, et meil on tore. Koguneme iga esmaspäeva õhtul Kalamaja põhikooli aulas, et saada kätte oma iganädalane rõõmudoos
sõpradega kohtumisest ja muidugi muusika kirgastavast väest. Seltskond on meil kirev ning juurde ootame ka toredaid
mehi-naisi igas vanuses ja igast rahvusest – neidki, kel varasemat koorilaulmise kogemust pole, kuid see-eest tahtmine laulda on suur. Muidugi ei piirdu me ühistege-
vused ainult kooriproovidega, esimese hooaja sisse on mahtunud ka ülesastumisi erinevatel kontsertidel, koosistumisi ja üks nädalavahetuse laululaager Türil. Samas vaimus jätkame ka edaspidi, et hoogu ja lusti ikka jaguks ning loodetavasti tuleb me praegu 40-pealisele seltskonnale laulusõpru aina juurde ja juurde. Oma huvist meiega liituda saate anda märku meiliaadressil kalamajakoor@ gmail.com või otsides meid üles Facebook’ist. Soovime teile toredat Pelgulinna päeva!
2013 2014
Kodukanti purjetama
10 minuti jalutuskäigu kaugusel saab iga Pelgulinna elanik Noblessneri sadamas osa võtta purjekooli trennidest või lihtsalt nautida merd. Noblessneri jahisadam on löönud õitsele – väravad on avatud nii maarottidele kui ka tõsistele merekarudele. Sadamas tegutseb mitmendat aastat aktiivselt purjekool, suvel on avatud nii kohvik kui ka Bagjumpi keskus, kai serv täitub alustega, valukojas on põnevaid kontserte. Trenni saab tulla alates 7. eluaastast – purjekoolil on aluseid alates Optimistist ja surfilauast kuni katamaraanideni. Treeningutel võib osaleda ka ainult suveperioodil, kui lastel suvevaheajal vaba aega on. Iga päev kell 9 – 23 on avatud nii BLRT värav Tööstuse tänaval kalmistupargi kõrval, kultuurikilomeetrit sadamaga ühendav värav kui ka mereäärne Noblessnerit ja Lennusadamat ühendav värav. Purjekooli tegemisi uudista NYCS Sailing School Facebook’i lehelt või helista treenerile Jaak Lukkile, tel 525 2550.
Sportlikud tervitused pelgulinlastele!
Üritan alati leida võimalusi, kuidas teha liikumine ja sportimine inimestele lihtsamaks ja meeldivamaks.
Põhja-Tallinna Valitsus on korraldanud kepikõnnitreeninguid Stroomi rannas juba nüüdseks kolm aastat ja treeningud jätkuvad ka sel aastal. Stroomi rannamaja juures (Pelguranna 30) kogunetakse igal neljapäeval kell 13.00, kepid saab kohapealt ja treeneri juhendamisel on võimalik üks korralik jalutuskäik teha.
8.
Selle kolme aasta jooksul on aga minu poole pöördunud paljud inimesed murega, et neil ei ole võimalik treeningutel osaleda, kuna kas ei sobi aeg või ei sobi päev. Tihtipeale ongi heade asjadega nii, et igale poole ei jõua ja arvestades tänapäeva kiiret elutempot, on see ka mõistetav. Seega sel aastal otsustasin teha ka nii, et kõik inimesed, kellel ei ole võimalik tulla neljapäeval kõndima, saavad minna Stroomi
!
3
randa, võtta sealt treeningvarustuse ja lühiõpetuse ning õppida kepikõndi iseseisvalt. Stroomi rannamaja kohvikust on võimalik laenutada kuni 10 paari kepikõnnikeppe, mida saab kasutada igal nädalapäeval ajavahemikul 10.00 – 18.00. Laenutamise tingimuseks on, et harrastaja jätab pandiks 15 eurot, mis hiljem tagastatakse, ja käitub spordivahenditega heaperemehelikult. Seega oleks iga inimese trenniaeg just siis, kui tema seda tahab! Kindlasti tuleks kasuks osaleda ka mõnel neljapäevasel treeningul, et saada teada põhitõed hilisemaks harjutamiseks. Sportlikku suve! Sten Svetljakov Põhja-Tallinna Valitsus
11.00 Rongkäik (algus Telliskivi kirbuturu juurest) 11.40 OMAtsirkus 12.00 Avamine 12.10 Trummitrupp Kuku 12.30 Ristiku põhikooli laululapsed 12.55 Pelgulinna gümnaasiumi tantsulapsed 13.10 Pelgulinna rahvamaja tantsurühmad Tontar ja Kelmiküla ja Pelgulinna rahvamaja naisrühm 13.35 Folkloori- ja tantsuansamblid Bukuria ja Norok (moldova), Akrida (vene), Terek (kabardiini), Ariran (korea) 14.10 Pelgulinna rahvamaja tantsurühmad Tontar ja Kelmiküla ja PR naisrühm 14.35 Tuulekandled ja Kannelkond 15.10 Tantsuansambel Nartsana (tšerkessi) 15.25 Tantsustuudio Desiree 15.35 Pelgulinna rahvamaja mustlas- ja kõhutantsijad 16.00 Timur Fishel (juudi rahvalaulud kitarri saatel) 16.25 Kalamaja segakoor 16.35 Astra Lastelaulud 17.10 Allikabänd 17.45 Kaunima aia väljakuulutamine 18.00 Anna-Liisa Niinemets 18.20 Lambiööbikud 18.45 Klarika Tänav 19.05 Mirror Phase 19.40 Uus Energia 20.25 The Brackets 21.00 Hrr! 21.45 Padamadaam 22.00 Pelgulinna gümnaasiumi kooriansambel, Pelgulinna laul: Lambiööbikud, Klarika Tänak, Pelgulinna Blues Band 22.30 Kino 4
lehekuu
2013 2014
Töötoad Pelgulinna päeval viiakse läbi palju toredaid töötube ja tegevusi! Lisaks tuletõrjeautole, massaažimeistritele, näomaalijatele ja paljudele tegevustele laste jaoks saab osa võtta praktilistest töötubadest, mille käigus valmib mõnigi tore ehe või aksessuaar. Olulist tähelepanu pöörame sel aastal, nagu Pelgulinna päeva tunnuslausegi ütleb, pärandile, täpsemalt selle säilitamisele.
Puitmajade akende ja uste renoveerimine Pelgulinnas
Töötoas selgitatakse loengu ja õpitoa vormis miljööalade majade eripära, millega arvestada enne restaureerimistööde alustamist, ja tööde õiget järjekorda. Samuti antakse nõu õigeks materjalivalikuks, näidatakse sagedamaid vigu renoveerimisel ja milliste vahenditega teha viimistlust ja hooldust. Praktilised näited akna renoveerimisel! Toimuvad lühiloengud, näiteks Tarmo E. Elvisto selgitab energiatõhusust väikse ettekandega, küsimustele vastamisega ja nõustamisega, mis puudutab säästvat renoveerimist. Töötuba juhib Madis Ahman.
Kuidas hoida armsaid asju
Töötoas antakse nõuandeid ja soovitusi, kuidas hoida armsaid asju (raamatud, dokumendid, pildid, fotod, kirjad, talukaardid jms) nii, et need kestaksid võimalikult kaua. Selgitatakse, kuidas tunda ära ohumärke (hallitus, koid, niiskus) ja mida teha, kui on toimunud veeavarii või asjad on olnud tolmu (nt vanad panipaigad, remont) või kuumakahjustuse käes (küttekeha lähedus, päike, tulekahjustused). Antakse nõu, kuidas anda esmaabi kannatada saanud objektidele, kuidas neid säilitada, millega parandada. Väga teretulnud on, kui inimesed oma armsaid asju kaasa võtaksid ja neist räägiksid! Konkreetsete näidete varal arutatakse koos, kuidas neid paremini hoida. Näidatakse ka lühifilmi ühe raamatu restaureerimisest. Töötuba juhib Mandragora OÜ.
Tegevused lastele
11.30 - 16.00 Laste purjetamiskool (Anni Malva) 11.30 - 16.00 Ponidel ratsutamine (Margit Bahtin) 12.00 Jalgpall lastele 12.30 - 15.30 Tuletõrjetehnika tutvustamine 12.30 - 13.10 Mänguteater laste osavõtul koos lastekirjaniku Piret Räniga (Astra lastelaulud) 13.00 - 15.00 Laevukeste meisterdamine (Rannamõisa laevaselts) 14.30 - 15.30 Tegevused Kolde lasteaias 15.30 Lõvi Leo 16.00 Joonistusvõistlus (Jüri Mäemat) Lastele valmistavad rõõmu ka ehtne korstnapühkija ja koerpoiss Nublu.
Mujal Pelgulinnas
10.00 Beebi- ja lastefolk Folgihoovis (Telliskivi 56) 13.00 – 15.00 Peeteli kirik on avatud. Huviline pääseb torni ja igal pooltunnil on soovijatel võimalus tutvuda Peeteli kiriku sotsiaalkeskuse tööga (Preesi 5) 13.00 – 17.00 Külastajatele on avatud Filmiarhiiv (Ristiku 84) 13.00 – 16.00 Retrobussi ekskursioonid 14.00 ja 16.00 Ekskukrsioonid Ristiku Põhikoolis (Ristiku 69) 14.30 Tegevused lastele Kolde lasteaias (Timuti 24) Päev läbi: Kohvik Timuti poe ees (Ristiku 57) Saun Timuti poe vastas (Timuti 15)
Avatud hoovid
Nabra 3/2 Nabermanni hoovikohvik. Oma kohvikus pakume maitsvaid küpsetisi, jahutavat smuutit ja mekkimiseks isetehtud käsitööõlut. Lisaks on lastel võimalus elektriautoga ringi kimada ja liivakastis kaevata. Aarde 2 Aardevaniku Hoovis PIPIK’u lauamängud väikestele ja suurtele, hennamaalingud, vaniku meisterdamise töötuba, märgimaania – rinnamärgi kaunistamine värviliste Washi teipidega, kehakinnitus. Pebre 8 Flo Kasearu Majamuuseum on pidevalt ümberkujunev ekspositsioon kunstniku loomingust tema kodu kahel korrusel, pööningul, keldris ja hoovis. Ristiku 79 Väike kohvik – muusika, koduvein, isetehtud pestoga grillvõileivad, juustukook ja panna cotta. Õle 12 Ave Nahkuri Trepikoja Galerii ja kohvik. Pakutakse pannkooke erinevate täidistega, küpsetisi ja suppi. Saab külastada ka maja! Õle 9A Avatud on hoov “Elektrik aitab”. Müüme oma käsitööd ning maale. Avatud on väike kirbuturg! Nisu 17 Grillinurk Ristiku 57 Timuti poe ees on Tänavakohvik. Sügisel avataval kohvikul on suurem rõhk šokolaadile, suhkrule ja hooajalistele marjadele. Valikus on nii tordid, koogid, küpsised, trühvlid, moosid, määrded kui ka magusad kingipakid. Hoidke kõhud tühjad ja tulge Pelgulinna päeval meile mekkima! Kui magusast kõht täis, hellitame teid veel sooja supi ja grillvõileibadega. Igasugune tagasiside on teretulnud!
5
algus lk 2 Fassaad, kui arhitekti käekiri, peab säilima, selle lisasoojustamisel tuleb aknad ja uksed nihutada väljapoole. Puitfassaade on soovitav värvida traditsioonilise linaõlivärviga, värv on vastupidav ja toonid on ajastutruult pastelsed.
Aknad
Originaalpuitakna asendamine plastikaknaga on suurim viga, mida võib teha. Plastikaken on küll odav, aga ei kesta – seda ei
Vanad puitaknad on kõrge puidukvaliteediga ja alati taastatavad. Kindlasti on vana akna restaureerimine odavam kui plastikakna ost. See on sama, kui osta odav kodumasin, mis vajab peagi remonti ja taas remonti ja siis tuleb uus kodumasin osta, sest enam remontida ei saa. Külmakindluse saavutamiseks on mõistlik paigutada siseraamidesse pakettklaas. Plastikaken oma labasuselt ja ilmetuselt jäägu pigem tööstushoonete ja kastmajade avatäiteks.
ku paraaduks külalise jaoks nagu visiitkaart. Kui me asendame välisukse metalluksega, on kadunud osa meie kultuurist ja kannatada saab kogu maja fassaad. Ükski uks pole vargakindel ja lõpuks on lukk ju ainult looma jaoks. Vanad uksed on ehitatud eriti kõrge kvaliteediga puidust ja nad on restaureeritavad. Ukse sisse sattunud niiskus peab sealt välja saama ehk uks peab vabalt käima ja viimistluskihid peavad olema hingavad. Samamoodi on korterites/majades enamasti säilinud originaaluksed, mis väärivad kindlasti säilitamist.
hinnast kulub suurem osa heategevuseks, seda ka Tallinnas. Dr Heitmann tasus ühe koduta jäänud mehe ettemaksu ja esimese kuu üüri oma nurgakese eest.
koguduseliikmest tantsupedagoog Lehti Kostabi. Kindlasti märkasite meie mustlasi juba möödunud aastal Ristiku kooli õues. Neid ei saa lihtsalt mittte märgata.
Maikuu algul ilmus lugu meie koostööst sealses maakonnalehes, seda on kajastatud ka Õhtulehes, Sõdurilehes ja eelmises Pelgulin-
Kogudus on tänulik võimaluse eest osaleda kodukandi elus. Äsja võtsime vastu Kalamaja Seltsi
Hoidke unikaalsust
Eesti linnades on puitmajasid väärtustama hakatud. Tallinnas on loodud miljööväärtuslikke alasid, kuhu kuuluvad teiste seas ka Kalamaja ja Pelgulinn. Samasugust tunnustamist väärib tegelikult iga Eesti alevik või küla, kus majad ei pruugi olla nii uhked, kuid siingi on mängus käsitöömeistrite pädevus ja vastupidavad materjalid.
saa hooldada ega üle värvida. Plastikakna tellimisel ei arvestata originaali ruudujaotisega, sellega rikutakse kogu hoone välisilme ja kannatada saab terve elu-keskkond.
Uksed
Originaalsete puituste asendamine metall-, plastik-, või valmis pappustega on kahjuks sage. Vanad välisuksed on tihti kaunistustega ja vanasti oli majaomani-
Tehkem puitmajad eeskujulikult korda, nii säästate raha ja saate nautida unikaalset elukeskkonda!
Peeteli kirik avab end üha enam kogukonna rahvale. Kirikutagune mänguväljak on aktiivses kasutuses, eriti hindavad kodukandi lapsed projektirahadega loodud turnimisvõimalusi. Sadade väliskülaliste kõrval, kes igal aastal külastavad meie kirikut kui kohalikku vaatamisväärsust, on hakanud kirikus rohkem käima ka naabruskonna inimesed. Kindlasti on oma osa siin ka kirikukella kumiseval kutsel.
kogudus jätkuvalt ka vähekindlustatud perede ja puudustkannatavate lastega. Selles töös on meile abiks toetajad nii kodu- kui välismaalt. Pelgulinna väikeettevõtjad on juba aastaid toetanud koguduse lastetööd. Rohu tänaval asuv Kassetikeskus on juba aastaid tasuta hooldanud meie kontoritehnikat, Tattoo klubi Pirados paigaldas kiriku tagahoovi korvpallilaua ning kaunistas kunstgraffitiga selle ümbruse. Nii nagu autoremonditöökoda Rein
pastorist isa meie kirikutorni tõstetud kella omal ajal valada lasi. Ilma ja inimesi näinud ja ka Aafrikas AIDSI-ennetusega
Koguduse kammerkoor kuulub EELK valikkooride hulka ning on tuntud ka väljaspool Pelgulinna. Koori juht Eve Padar töötab õpetajana Vanalinna Hariduskolleegiumis, naabruses elav esitenor Margus Liiv osaleb mitmes kooris, sealhulgas ka Tehnikaülikooli meeskooris. Kahjuks ei saa koor osaleda sel aastal Pelgulinna päeval, sest viibib samal ajal kontsertreisil Tamperes, kus koos Harju sõpruskogudusega kantakse ette Urmas Sisaski Eesti Missa.
Madis Ahman Renovedur OÜ
Peeteli kirku lapsed Pelgulinna päeval 2013 na lehes. Pelgulinna lehe juures on aktiivselt ametis koguduse asutajaliige Pille-Maris Arro. Nii on kogudus ja kogukond omavahel lõimunud. Hea meel on Merle Allikvee algatatud eakate kooskäimistest, mis on koguduse taastamisest alates pidevalt toimunud. Merle Allikvee pälvis läinud aastal peapiiskopi tänukirja. Tänavu saab EELK teeneteristi juhatuse esimees Mati Sinisaar. EELK Laste- ja Noorteühendus märkis aukirjaga ära Fea Üpruse tegevuse kultuuriürituste korraldajana. Fea lööb kaasa ka aktiivselt
rahvast, Pelgulinna päeval on kella 13 – 15 kõigile külastamiseks avatud nii saal kui ka kirikutorn: soovijad saavad end pildistada kirikukella auväärses seltskonnas ning peatuda hardushetkeks altari ees. Aga loomulikult ootame naabruskonna peresid ka pü-hapäevastele Jumalateenistustele, mis algavad tavapärasel ajal kell 11.00
Avatud kirik
Aktiivse ringitöö kõrval töötab
ja Vello OÜ on ka Pirados mitmel aastal kogunud annetusi koguduse sotsiaalkeskuse tööks. Eriline rõõm oli meil aga ansamblis Põhja-Tallinn ja saates „Su nägu kõlab tuttavalt“ kuulsust kogunud lauljatarist Maia Vahtramäest, kes annetas lastetööks saates auhinnaks saadud 10 000 eurot. Aprilli lõpus külastas Peeteli kogudust dr Dieter Heitmann Rotenburgist Saksamaalt, kelle
tegeleva mehe heldimust oli kaunis vaadata. Lõpuks ometi on Heitmannide perekonna unistus täitunud ja kell aidatud uuele elule. Kella müügi-
6
Peeteli lapsed koos kasvatajatega 2013 a lastekaitsepäeval Peeteli kiriku õues tegutsevas flamencot ja mustlastantsu harrastavate naiste grupis, mida juhendab
Avo Üprus Pelgulinna Peeteli Koguduse õpetaja
lehekuu The Brackets The Brackets on Eesti bänd, kes tegutseb siinsamas, Pelgulinnas. Kui te ei ole neist veel kuulnud, siis sellepärast, et bänd sündis alles eelmisel aastal. Kuid ärge
Pelgulinna päeva bändidUus Energia
muretsege, pärast seda kontserti hakkate neist aina rohkem kuulma. Üsna pea saab raadiotes kuulda nende esimesi singleid.
HRR! HRR! – karje peegeldumas koopasüsteemi seintelt sinu kõrvu, pidevas muutumises, eneseotsingutes, kord kasvav, kord kahanev, avaldamas armastust ebamäärase diktsiooniga emakesele maale täiskuu valgel ööl.
iga etteastet pidada omamoodi eriliseks ja kordumatuks.
Uut Energiat saab kindlasti pidada Eestis ainulaadseks. Kui juba üle-maailmselt leidub üsna kesine number bände kes on ette võtnud 70ndate Jamaica stuudiomuusikast inspireeritud reggae dubi mängimise, siis seda suurema rõõmuga kostitab Uus Energia Eesti publikut oma orkestrimõõtu koosseisuga.
Padamaadam Padamadaam kõnnib jazzi ja blues’i kõverat selgroogu mööda, utreerides metafoore ning dissonantsi, kandes endas sarkastilist
2014 2013
lüürikat kauni meloodia varjus. Padamadaam on hüpnotiseeriv, ürgse jutustuse sulam.
7
Bändi rikkalikku helikeelde on põimitud roots-reggae ja jazzi mõjusid, dubile omaselt loob muusikale eraldi dimensiooni ohtrate efektide kasutamine. Kuna lugude täpne mahamängimine ei ole kunagi olnud Uue Energia eesmärgiks, siis saab bändi
2012 ilmus plaadifirma Superpandiit alt Uue Energia debüütalbum “Studio Live Dub”, mille helikeelt on muuhulgas iseloomustatud näiteks sõnapaariga filosoofiliselt optimistlikfatalistlik. Peale albumi ilmumist on Uue Energia ümber koondunud veelgi uusi muusikuid, ikka selleks, et üheskoos luua lõunamaiselt mahedaid rütme ja meloodiaid.
Pelgulinna Päev toimub ja ajaleht ilmub tänu toredatele Pelgulinna inimestele ning Pelgulinna ja Telliskivi Seltsi tegelinskitele.
Ka Sinu kirjatükk võiks olla järgmises Pelgulinna lehes! Saada see e-posti aadressile: marispille.arro@gmail.com või tavalisele, ilusasle Pelgulinna maja aadressile: MTÜ Pelgulinna Selts Pelgulinn Õle 34 või Õle 1
TÄNAME PELGULINNA PÄEVA TOETAJAID:
Pelgulinna oma saun
Ristiku ja Timuti tänava maja soklikorruse akendel ilutseb lisaks teatele saunast kiri “Ilmandu Vanatehnika ja Saunaklubi”. Küsimustele vastab klubi eestvedaja Kristo Pals. Kes või mis on Ilmandu Vanatehnika- ja Saunaklubi? Nagu nimigi ütleb, oleme Ilmandu küla saunahullud, kes naudivad leili võtmist ja saunajutte. Meie klubi sai alguse bussist, mille ehitasime ümber saunaks ja mida juba mitu head aastat
ekspluateerinud oleme. Oleme ühendanud oma huvi vanatehnika ja saunade vastu ühtseks tervikuks – saun ja kümblustünn loodud vanatehnika baasil, Ristiku saun ehitatud majja, mis tähistab 100. juubelit. Lisaks on meil masinaid, mis on lihtsalt vanad, kuid ei ole otseselt saunadega seostatavad. Kust tekkis idee teha saun Ristiku tänavale? Asjad tulevad teinekord iseenesest meie juurde. Suure masu ajal pani Tallinna linn mõistliku hinnaga müüki ruumid Ristiku
tänaval, ostuotsus sai tehtud ainult piltide põhjal – pigem investeeringuna, kindlat plaani polnud. Pelgulinn, traditsioonilised puumajad ja kohalik aura on meile alati meeldinud. Ruume üle vaadetes me midagi ilusat ei leidnud – kinnimüüritud aknad, kooruv värv, mädanevad puitlaastplaatidest seinad, praht ja 10 cm sügavune vesi põrandal. Tänavale viiv uks oli kinni keevitatud, koridoris olev uks aga pärani lahti ja andis kuive-matel hetkedel asotsiaalsetele inimestele peavarju. Ühtegi kasutatavat kommunikatsiooni ei olnud, ülemised naabrid olid hädas pidevalt külmuvate torude ja jaheda põrandaga. Kuna me midagi muud teha ei osanud, siis tegime sinna sauna. Mis on neis ruumides varem olnud? Oleme liiga noored, et kõike teada, aga ümberkaudsed inimesed on rääkinud pontšikubaarist, mille omanikud on üle lombi emigreerunud. Üle tee olevasse endisesse Timuti poodi pidi nüüd taas väidetavalt tulema pagaritöökoda – ajalugu kordub. Kümmekond aastat
tagasi pakuti ruume rendile kui laopinda. Kellele on mõeldud Ristiku saun? Me ei ole äriettevõte ja meil ei ole nn kliente. Eelkõige tegime selle iseendale, kuid meil ei ole kahju lasta saunamõnusid nautida ka teistel inimestel. Juba vanas Roomas olid saunas kõik aadlikud ja orjad võrdsed, nii ka meil. Meie saunas on käinud inimesed oma sünnipäeva, poissmeeste ja tüdrukute õhtut tähistamas, lihtsalt hea seltskonnaga leilitamas. On kujunenud paar seltskonda,
Ajalehe trükkis: AS Printall; tiraaž: 1500 Seda ajalehte tehes ei saanud kannatada ükski loom. Teekannu pilt siin all on välja mõeldud.
8
kes iga nädal kindlal päeval sõpruskonnaga tulevad ja naudivad iidset viisi ihu harimisel. Kuidas tähistate Pelgulinna päeva? Teeme lahtiste uste päeva – kütame sauna soojaks ja pakume huvilistele võimalust leili võtta. Kuna meil on kõiki ruume üks, siis on tegemist segasaunaga – see tavaliselt tähendab seda, et mehed on saunas ja naised segavad. Saunalinad ja vihad kaasa ning tulge uudistama! Hüva leili! Aitäh, leili tarvis!