Zaman Azerbaycan

24-25 FEVRAL 2011 WWW.ZAMAN.AZ 40 QÄPÝK

Ermänilär Qafqazýn bir hissäsini monoetnik äraziyä çeviriblär Azärbaycanýn Gürcüstandaký säfiri Namiq Äliyev deyib ki, azärbaycanlýlar vä gürcülär birläþib “Böyük Ermänistan” siyasätinin qarþýsýný almalýdýrlar: “Häm Azärbaycan, häm dä Gürcüstan ermänilärä açýq þäkildä demälidirlär ki, “Böyük Ermänistan”a burada yer yoxdur. Bunu bir yerdä deyä bilsäk, nä isä alýnacaq, bir yerdä deyä bilmäsäk, çox çätin olacaq”.

NATÝQ PÄNAHLI BAKI

Cänubi Qafqazda ermänilärin häyata

1keçirdikläri vä Ermänistanýn dövlät sä-

viyyäsindä dästäklädiyi monoetnik siyasätin bütövlükdä bölgä üçün ciddi tählükä olduðu däfälärlä vurðulanýb. Siyasi müþahidäçilär bu siyasätin bölgädä yeni münaqiþä zonalarýnýn ämälä gälmäsinä säbäb olacaðýný qeyd ediblär. Azärbaycanýn Gürcüstandaký säfiri Namiq Äliyev ermänilärin mäkrli siyasätlärinin qarþýsýný almaq üçün gürcüläri azärbaycanlýlarla birgä mübarizä aparmaða çaðýrýb.

“Abxaziya ermänilär täräfdän yaradýlan yeni monoetnik zonadýr. Söhbät täkcä Abxaziyadan getmir, söhbät häm dä Cänubi Qafqazdan gedir. Cänubi Qafqazýn artýq böyük bir hissäsi monoetnik ärazilärä bölünür. Buna ciddi diqqät yetirmäk lazýmdýr”.

Bu sözläri APA-ya açýqlamasýnda säfiri N. Äliyev deyib. Onun sözlärinä görä, Ermänistan, Cavaxetiya, Daðlýq Qarabað vä onun ätrafýnda olan yeddi rayon monoetnik zonadýr vä bu zonalarda ermänilärdän baþqa heç käs yoxdur: “Abxaziyanýn 65 faizi monoetnik zonadýr. Acarýstanda bu gün Qobuleti, Batumi vä digär rayonlar ermäni-

Novruz bayramýnda 9 gün iþ olmayacaq Novruz bayramý münasibätilä ayýnda Azärbaycanda qeyri-iþ günlärinin sayý 9 gün olacaq. Nazirlär Kabinetinin qärarýna äsasän, bayram münasibätilä 20, 21, 22, 23, 24 mart tarixläri qeyri-iþ günläridir. Lakin martýn 20-i bazar günü olduðundan ayýn 25-i dä qeyri-iþ günü olacaq. Näticädä, häftädä 5 gün iþläyänlär Novruz bayramýmünasibätilä 9 gün (19-27 mart tarixlärindä) istirahät edäcäklär.

1 mart

Ähäd Abiyev icra baþçýsý oldu Ölkä baþçýsý Ýlham Äliyev Daþ-

1käsän rayonuna yeni icra haki-

NAMÝQ ÄLÝYEV

miyyätinin baþçýsý täyin olunmasý haqqýnda säräncam imzalayýb. Säräncama äsasän Ähäd Mikayýl oðlu Abýyev Daþkäsän rayonu Ýcra hakimiyyätinin baþçýsý täyin edilib. Qeyd edäk ki, Ä. Abiyev 1995, 2000, 2005ci illärdä Milli Mäclisin üzvü seçilib.

läþdirilir, o yerlärä ermänilär köçürülür. Bu, çox böyük bir tählükädir”.

Säfir vurðulayýb ki, ermänilär üçün Qara dänizä yol açmaq yolverilmäzidir. O: “Ermä-

nilär üçün Qara dänizä yol açmaq “Dänizdän dänizä Böyük Ermänistan” ideyasýný gerçäkläþdirmäk demäkdir. Bu, açýlan yol “Böyük Ermänistan”ý yaratmaq demäkdir. 1GÜNDÄM 02

ÝSÝM: “Korrupsiyaya qarþý mübarizä aparýrýqsa, ämäkhaqlarý artýrýlmalýdýr” Ýqtisadi vä Sosial Ýnkiþaf Märkäzi

1(ÝSÝM) rüþvätxorluða qarþý mübarizä-

Vüqar Bayramov

nin gücländirilmäsi vä dayanýqlý näticälärin äldä edilmäsi mäqsädilä Antikorrupsiya Tädbirläri Paketi hazýrlayýb. Märkäzin Ýdarä Heyätinin sädri Vüqar Bayramov deyir ki, täkliflär paketi iqtisadiyyatýn bütün sahälärindä struktur islahatlarýnýn aparýlmasýný näzärdä tutur: “Täklif edirik ki, islahatlar näticäsindä “Azärsu” ASC Meliorasiya vä Su Täsärrüfatý Açýq Sähmdar Cämiyyätinä birläþdirilsin vä här iki qurumun bazasýnda Dövlät Su Agentliyi yaradýlsýn. Bundan älavä, “Azärenerji” SC-nin Dövlät Neft Þirkätinä birläþdirilmäsini

mäqbul hesab edirik”. V. Bayramov qeyd etdi ki, islahatlar çärçiväsindä Dövlät Sosial Müdafiä Fondu läðv edilmäli vä departament þäklindä Ämäk vä Ähalinin Sosial Müdafiäsi Nazirliyinä birläþdirilmälidir. Sosial islahatlara gälincä, ÝSÝM korrupsiyaya qarþý mübarizänin effektli vä davamlý olmasý, korrupsiya hallarý yaradan amillärin aradan qaldýrýlmasý üçün qärarvericilärin sosial müdafiäsinin gücländirilmäsini täklif edir: “Korrupsiyaya qarþý islahatlar çärçiväsindä mämurlarýn ämäkhaqlarý artýrýlmalýdýr. Dövlät qurumlarýnda, agentliklärindä çalýþan vä vätändaþlarla daha çox iþläyän mämurlarýn ämäkhaqlarýnýn artýrýlmasý vä sosial müdafiäsinin yaxþýlaþdýrýlmasý tädbirläri häyata keçirilmälidir”. 1 SOSÝAL HÄYAT 04

Afaq Mäsud

“Xoþbäxtlik män özümäm”

Yazýçý-dramaturq Afaq Mä-

1 sud: “Özümü gündä-gündä

yol verdiyim saysýz-hesabsýz xýrda günahlar yiyäsi sayýram. Bäzi günahlarý baðýþlaya biliräm, bäzilärini isä yox”. 1 ÜZ-ÜZÄ 07

Avropa çempionatý bu gün start götürür

“Duyun artýq”

Bu gün ölkämizdä növbäti bö-

1yük beynälxalq yarýþýn startý ve-

riläcäk. Futzal üzrä 2012-ci il Avropa çempionatýnýn äsas seçmä märhäläsinin oyunlarý ilk däfä Bakýda, Baký Ýdman Sarayýnda keçiriläcäk. Azärbaycan futzal yýðmasý ardýcýl 2-ci däfä final märhäläsinä çýxmaq üçün mübarizä aparacaq.

Sözsüz ki, qrupda äsas räqibimiz Ýspaniya millisidir. 1ÝDMAN 15

OSMAN UÇAK

Xocalýnýn dähþätlärini yerindä Äräb dünyasýnda baþ vegörän fransýz jurnalisti: “Alrän etiraz dalðasý neftin man faþistlärinin qäddarlýqlaqiymätinin yüksälmäsinä rý haqqýnda çox eþitmiþäm, täkan verib. Liviyadaký amma 5-6 yaþýndaký uþaqlarý, iðtiþaþlar näticäsindä qadýnlarý, mülki insanlarý öldürän er- neftin qiymäti son 2,5 ildä ilk däfä mänilär onlar betärdirlär”, - deyirdi. olaraq 105 dollara qalxýb.

06

09

TRT telekanalý Baký tämsilçiliyinin Xocalý faciäsinin 19-cu ildönümü ilä älaqädar çäkdiyi “Duyun artýq” sänädli filmi bu ciddi mäsälä ilä baðlý dünyaya daha bir mesajdýr.

12

02GÜNDÄM

24-25 FEVRAL 2011 ZAMAN

Magistraturaya qäbul üçün keçid ballarý aþaðý salýnýb

Prezident döyüþ bayraðýný härbi hissäyä täqdim edib

Ali mäktäblärin magistratura

Ölkä baþçýsý, Silahlý Qüvvälärin Ali Baþ

1Komandaný Ýlham Äliyev Fövqäladä

Hallar Nazirliyinin Mülki Müdafiä Qoþunlarýna döyüþ bayraðýnýn täqdim olunmasý märasimindä iþtirak edib. Fövqäladä hallar naziri, general-polkovnik Kämaläddin Heydärov dövlät baþçýsýna raport verib. Prezident Ýlham Äliyev ulu öndär Heydär Äliyevin abidäsinin önünä gül dästäsi qoyub. Mülki Müdafiä Qoþunlarýnýn komandaný, general-mayor Ýlham Abdullayev Ali Baþ Komandana raport verib. Dövlät baþçýsý äsgärläri salamlayýb. Sonra Azärbaycan Prezidenti, Ali Baþ Komandan Ýlham Äliyev döyüþ bayraðýný härbi hissäyä täqdim edib, þäxsi heyäti bu münasibätlä täbrik edib. Märasimdä Azärbaycan Respublikasýnýn dövlät himni säsländirilib. Silahlý Qüvvälärin Ali Baþ Komandaný þäxsi heyät qarþýsýnda çýxýþ edib. Prezident Ýlham Äliyev härbi hissädä yenidänqurma iþlärindän sonra yaradýlan þäraitlä tanýþ olub.

1pilläsinä qäbul üçün imtahan

verän bakalavrlarýn näticäläri qänaätbäxþ olmadýðý üçün Täläbä Qäbulu üzrä Dövlät Komissiyasý (TQDK) bäzi ixtisaslar üzrä keçid ballarýný aþaðý salýb.TQDK-nýn ictimaiyyätlä

Qafqaz Müsälmanlarý Ýdaräsinin (QMÝ)

1sädri, Þeyxülislam Hacý Allahþükür Paþaza-

dä Xocalý soyqýrýmýnýn 19-cu ildönümü ilä baðlý dünya dini liderlärinä vä beynälxalq täþkilatlara müraciät edib. Müraciätdä qeyd olunub ki, Xocalý faciäsi hälä dä tarixin mühakimäsinä verilmäyib, bu misli görünmämiþ soyqýrýmý faktý dünya ictimaiyyäti täräfindän qätiyyätlä pislänmäyib, layiqli siyasi qiymätini almayýb. QMÝ sädri müraciätindä bildirib ki, ermäni ekstremistläri törätdikläri cinayätlärä görä hälä dä mäsuliyyätä cälb olunmayýblar: “Biz bir daha bütün dünya ictimaiyyätinä müraciät edäräk Azärbaycan xalqýnýn faciäsinä biganä qalmamaða, Xocalýda törädilmiþ faciäni äsl soyqýrýmý kimi qiymätländiräräk prinsipial hüquqi vä siyasi qiymät vermäyä, Qarabað münaqiþäsinin ädalätli hälindä bizä dästäk olmaða, haqq säsimizä säs vermäyä çaðýrýrýq”.

ÄVVÄLÝ BÝRÝNCÝ SÄHÝFÄDÄ

Män baþa düþüräm ki, hansýsa bir dövlätin dänizä çýxýþý olmayanda, bu dövlät digär dövlätlärlä qonþuluq münasibäti vä iqtisadi älaqälär - ticarät, näqliyyat älaqäläri yaratmaq istäyir ki, täbii yol ilä dänizä çýxýþ äldä etsin. Lakin Ermänistan variantýnda bu, qeyri-normal bir yoldur, bu, ärazi iddialarýdýr, bu, ähalisini hämin ölkäyä köçürmäk demäkdir vä hämin ärazidä monoetnik ärazi yaratmaq demäkdir”,- deyib.

Säfir bildirib ki, bu siyasät digär millätläri sýxýþdýrmaqla häyata keçirilir: “Bu, häm härbi yol ilä, häm dä miqrasiya yolu ilä hämin äraziläri zäbt etmäk demäkdir. Bu, ermäni siyasätidir. Häm azärbaycanlýlar, häm dä gürcülär birläþib bu siyasätin qarþýsýný almalýdýrlar. Äks täqdirdä heç näyä nail ola bilmäyäcäyik. Häm Azärbaycan, häm dä Gürcüstan ermänilärä açýq þäkildä demälidirlär ki, “Böyük Ermänistan”a burada yer yoxdur. Bunu bir yerdä deyä bilsäk, nä isä alýnacaq, bir yerdä deyä bilmäsäk, çox çätin olacaq”.

1

Ýspartada Xocalý qurbanlarýnýn xatiräsinä abidä qoyulacaq Türkiyänin Ýsparta bälädiyyä baþçýsý Yusif Ziya Günaydýnla görüþdä Azärbaycan nümayändä heyätinin üzvläri, millät väkilläri Qänirä Paþayevanýn, Elman Mämmädovun, Azäri-Türk Qadýnlar Birliyinin sädri Tänzilä Rüstämxanlýnýn þähärdä Xocalý soyqýrýmý qurbanlarýnýn xatiräsinä abidä qoyulmasý ilä baðlý täklifi müsbät qarþýlanýb.

Gälän il Xocalý soyqýrýmýnýn 20-ci ildönümü olduðunu vurðulayan millät väkili Qänirä Paþayeva bildirib ki, soyqýrým qurbanlarýnýn xatiräsinä ucaldýlacaq abidä dünyaya Azärbaycan-Türkiyä qardaþlýðýnýn äbädi olmasý, Türkiyänin bu mäsäläyä hässaslýðýný nümayiþ etdirmäklä yanaþý, er-

mänilärin dinc azärbaycanlýlara qarþý törätdiyi soyqýrýmlarý artýq görün vä tanýyýn mesajýný da veräcäk: “Biz çox istärdik ki, gälän ilin fevral ayýna qädär bu abidä hazýr olsun vä biz sizinlä birlikdä Xocalý soyqýrýmýnýn ildönümünü orada keçiräk”. Y. Z. Günaydýn isä gälän ilin fevralýný gözlämädän yaxýn aylarda Ýspartanýn märkäzindä Xocalý soyqýrýmý qurbanlarýnýn xatiräsinä abidä qoyacaqlarýný açýqlayýb.

Äsrä sýðmayan faciä Naxçývan Dövlät Universitetinin fizika-riyaziyyat fakültäsindä Azärbaycan xalqýnýn tarixinä qanlý härflärlä yazýlmýþ Xocalý qätliamýnýn 19-cu ildönümü ilä älaqädar konfrans keçirilib.

Universitetin elmi iþlär üzrä prorektoru Anar Kazýmov bu qätliamý bütövlükdä bäþäriyyätä qarþý törädilän bir qätliam adlandýrýb. “Äsrä sýðmayan faciä” adlý märuzä ilä çýxýþ edän fakültä dekaný Tofiq Näcäfov beynälxalq qurumlar täräfindän Xocalý soyqýrýmýna hälä hüquqi qiymät verilmädiyini täässüflä vurgulayýb.

“Azersun Holding” vä Abdolbari Goozal mükafata layiq görülüb “Azersun Holding”in

1Ýdarä Heyätinin sädri

Bahar Azärbaycana martýn 20-dän 21nä keçän gecä, saat 03.21 däqiqädä qädäm qoyacaq. Bu barädä Milli Elmlär Akademiyasýnýn (AMEA) N. Tusi adýna Þamaxý Astrofizika Räsädxanasýnýn direktoru Äyyub Quliyev bildirib. Onun sözlärinä görä, hämin däqiqädä Azärbaycanda gecä-gündüz bärabärliyi qeydä alýnacaq. Bundan sonra Günäþ þimal yarýmküräsinä täräf häräkät edäcäk, günlär uzanacaq. Ä. Quliyev deyib ki, martýn 20-si axþam häm dä bayram axþamý hesab olunacaq.

1

Abdolbari Goozal

Aðdaþ hesabat verdi

Abdolbari Goozal Sahibkarlarýn vä Sänayeçilärin Beynälxalq Konqresi täräfindän ali mükafatlara layiq görülüb. A. Goozal istehsalatda tätbiq olunan qabaqcýl texnologiyalara görä “Minillik”, Ýntellektual cämiyyätin inkiþafýna verdiyi töhfälärä vä müasir dünyada peþäkar nailiy-

yätlärinä görä “Þöhrät çälängi” mükafatýna layiq görülüb. Här iki mükafat dünän Rusiya Prezident Administrasiyasýnýn Ýþlär Ýdaräsinin “Prezident” hotelindä täþkil olunan täntänäli märasimdä “Azersun” prezidentinä täqdim olunub. Märasimdä Rusiya ictimaiyyätinin tanýnmýþ nümayändäläri vä dövlät räsmiläri iþtirak edib.

Aðdaþda ötän ilin yekunlarýna vä

2011-ci ildä qarþýya qoyulan väzifälärä 1 häsr olunmuþ hesabat yýðýncaðý keçirilib.

Tädbirdä Aðdaþ Rayon Ýcra Hakimiyyätinin baþçýsý Rafiq Niftäliyev çýxýþ edäräk rayonun ötänilki sosial -iqtisadi göstäricilärindän ätraflý söz açýb. Qeyd edäk ki, tädbirdä millät väkili Çingiz Äsädullayev, Prezident Administrasiyasýnýn mäsul iþçisi Rasim Mämmädov dä iþtirak ediblär.

VÜQAR NÄBÝYEV AÐDAÞ

veräcäklär. Ýmtahanda onlara seçdikläri proqram istiqamäti üzrä 50 sual täqdim ediläcäk. Ýxtisaslaþma seçimindä iþtirak etmäk üçün bakalavrlarýn mäntiqi täfäkkür, xarici dil vä informatika fänni üzrä näticälärinä mähdudiyyät qoyulmayacaq.

Þeyxülislam Xocalý ilä baðlý beynälxalq täþkilatlara müraciät etdi

Ermänilär Qafqazýn bir hissäsini monoetnik äraziyä çeviriblär

Bahar ölkämizä martýn 21-dä qädäm qoyacaq

balýný 50-dän 40-a, müäyyän proqramlar üzrä isä 45-ä endirib. Komissiya räsmisinin sözlärinä görä, magistraturaya qäbulun II märhäläsi iyunda keçiriläcäk. Bu märhälädä ilk märhälädän uðurla keçän bakalavrlar ixtisaslaþma üzrä imtahan

älaqälär sektorunun müdiri Elnur Naðýzadä bildirib ki, aþaðý näticä göstäränlär daha çox xüsusi qabiliyyät täläb edän ixtisaslar üzrä imtahan verän bakalavrlar olublar. Bu säbäbdän dä TQDK xüsusi qabiliyyät täläb edän ixtisaslar üzrä keçid

“Beynälxalq müdafiä särgisi Azärbaycan üçün uðurlu keçdi” “ÝDEX-2011 beynälxalq müdafiä

1särgisi Azärbaycan üçün uður-

lu keçdi”. Bu fikirläri APA-ya açýqlamasýnda müdafiä sänayesi naziri Yavär Camalov bildirib. Onun sözlärinä görä, särgi çärçiväsindä bir sýra xarici ölkälärin räsmi nümayändä heyätläri vä dünyanýn þirkätläri ilä müdafiä

sänayesindä fäaliyyät göstärän aparýcý vä þirkätlärlä ikitäräfli görüþlär keçirilib. “Görüþlär uðurlu oldu. Biz bir sýra þirkätlärlä alqý-satqý vä birgä istehsala dair razýlaþmalar äldä etdik.

Azärbaycan müdafiä sänayesi körfäz bölgäsinä ilk däfä çýxsa da, böyük maraqla qarþýlandý”, - deyä nazir vur-

ðulayýb. Nazir hämçinin älavä edib ki, bir sýra ölkälärin þirkätläri Azärbaycandan müxtälif çaplý döyüþ sursatlarýnýn alýnmasýna dair niyyät protokollarý da imzalayýb. Qeyd edäk ki, Azärbaycan ÝDEX särgisindä 71 adda müdafiä täyinatlý mähsul (bäziläri broþür þäklindä olmaqla) nümayiþ etdirir.

“Doktoranturaya qäbul yazda keçirilmäyäcäk” “Doktoranturaya qäbul imta-

1hanýnýn yazda keçirilmäsi

mümkün olmayacaq”. Bu barädä Milli Elmlär Akademiyasýnýn (AMEA) prezidenti Mahmud Kärimov bildirib. O deyib ki, ävvälcädän doktoranturaya qäbul imtahanýnýn yazda keçirilmäsi näzärdä tutulsa da, indiki þäraitdä bu, mümkün deyil: “Hälälik doktoranturaya yeni ixtisaslar täsdiq olunmayýb.

Doktoranturaya qäbul planlarý da Nazirlär Kabineti täräfindän täsdiq edilmäyib. AMEA doktoranturaya qäbul planlarýný Nazirlär Kabinetinä göndärib. Hazýrda Nazirlär Kabinetindä bu planlar araþdýrýlýr.

Bundan sonra isä doktoranturaya qäbulla baðlý elan veriläcäk. Çox güman ki, doktoranturaya qäbul imtahaný payýzda keçiriläcäk”.

DÝZAYNER: SAMÝR SALMANOV

24-25 FEVRAL 2011 21-22 RÄBÝÜLÄVVÄL 1432 TÄSÝSÇÝ “ZAMAN-AZÄR” MMC

Baþ direktor SÜLEYMAN ÜNAL s.unal@zaman.az s.unal@zaman.com.tr

SAYI: 25/3068 Baþ direktorun müavini

Redaktor

Osman Uçak

Ürfan Mämmädli

o.ucak@zaman.az

u.memmedli@zaman.az

REDAKTOR MÜAVÝNLÄRÝ Sämäd Mälikzadä Äli Çärkäzoðlu NÖVBÄTÇÝ REDAKTOR: Sämäd Mälikzadä

ÞÖBÄLÄR REKLAM ÞÖBÄSÝNÝN MÜDÝRÝ Arif Ýbiþ MARKETÝNQ ÞÖBÄSÝNÝN MÜDÝRÝ Mehmet Þimþek MÄTBÄÄ MÜDÝRÝ Harun Aydoðdu ÜMUMÝ ÞÖBÄ MÜDÝRÝ Orhan Kýraç

Qvami Räsulov Mädäniyyät þöbäsi Nicat Ýntiqam Ýqtisadiyyat þöbäsi Natiq Pänahlý Siyasät þöbäsi Loðman Mämmädov Humanitar þöbä Ruslan Sadýqov Ýdman þöbäsi

TÄMSÝLÇÝLÝKLÄR

Ünvanýmýz: Baký, Tbilisi prospekti.

1058-ci mähällä, ev 34.

Naxçývan: (136) 452430 Gäncä: (22) 560194 Aðdaþ: (193) 55131 Quba: (169) 53810 Länkäran: (171) 52057

Mingäçevir: (147) 45896 Þirvan: (197) 51292 Zaqatala: (174) 54055 Þäki: (177) 46083 Sumqayýt: (018) 655 89 64

Tel-Faks: 530 85 81 (82, 83), web: www.zaman.az e–mail: info@zaman.az Çap: “ZAMAN-AZÄR” MMC firmasýnýn mätbääsi.

Redaksiya ilä müällifin mövqeyi färqli ola bilär, reklamlardaký mätnlärä görä redaksiya mäsuliyyät daþýmýr. z “APA” vä “AzärTAc” xäbär agentliklärinin materiallarýndan istifadä olunur. z Älyazmalar geri qaytarýlmýr z Abunä ilä älaqädar þikayätlärinizi redaksiyaya bildirmäyinizi xahiþ edirik. z Abunä indeksi: 022382

GÜNDÄM 03

24-25 FEVRAL 2011 ZAMAN

“Qarabað postsovet mäkanýndaký münaqiþälärdän än tählükälisidir” Qarabaðýn regionda än täh-

1lükäli münaqiþä olmasýna

baxmayaraq, Qärb bu problemä lazými diqqät yetirmir”. ANS PRESS-in mälumatýna görä, bu fikirläri “Chatham House” Kral beynälxalq münasibätlär institutunun eksperti Ceyms Niksi jurnalistlärä verdiyi açýqlamasýnda deyib. O : “Ekspertlärin äksäriyyäti Qarabað problemini regionun än tählükäli münaqiþäsi hesab edir-

lär. Onlarýn fikrincä, bu, Cänubi Osetiya, Abxaziya vä Dnestryaný münaqiþälärindän än tählükälisidir”-deyä vurðulayýb.

Bununla belä, ekspertin räyinä görä, Qärbin diqqäti Qarabað deyil, Ýran, Ýraq vä Äfqanýstana yönälib: “Män Qafqaz üzrä ekspert kimi düþünüräm ki, bu pis haldýr, lakin män eyni zamanda etiraf etmäliyäm ki, dünyanýn digär regionlarý ilä müqayisädä Qa-

rabað olduqca balacadýr. Pis haldýr ki, Qärb ona diqqät yetirmir, täässüf ki, bunun üçün Ruanda, Kosovo vä ya Ýraqdaký kimi dähþätli bir þeyin baþ vermäsi lazýmdýr”, - deyä ekspert qeyd edib.

Jurnalistlärin Qarabaðda qan töküläcäyi täqdirdä Qärbin ona diqqät yetirib vä ya yetirmäyäcäyinä dair sualýna cavabýnda ekspert deyib ki, bu gün dünya Qarabað münaqiþäsi barädä az bilir:

“Minsk deyilän proses var ki, artýq ölüb, Fransanýn äväzinä Avropa Ýttifaqýnýn burada iþtirak etmäsi daha yaxþý olardý, lakin bu da yetärli olmayacaq. Münaqiþäni häll etmäk üçün här iki täräfin bu problemä son qoymaq istämäsi, özlärinä tänqidi yanaþmalarý vä bir-birinin mövqeyini baþa düþmäläri lazýmdýr. Qärb yalnýz bu mäsälädä kömäklik göstärä bilär”.

Äli Ähmädov: “Xocalý faciäsini törädänlärin bir çoxu siyasätlä mäþðul olur” “Xocalý faciäsini törädänlär beynälxalq

1täþkilatlar täräfindän näinki cinayätä cälb

Steynberqin Baký säfärinin pärdäarxasý reallýqlarý ÄZÝZ MUSTAFA

Son bir neçä ildä ANALiZ ABÞ-ýn Cänubi Qafqazda iqtisadi-siyasi vä härbi strateji täsirlärini itirmäyä baþlamasý Obama administrasiyasýný väziyyätdän çýxýþ yolu axtarmaða mäcbur edib. Xüsusilä, strateji baxýmdan bölgänin än älveriþli coðrafi mäkanýnda yerläþän vä baþda ABÞ olmaqla Qärb dövlätlärinin Orta Asiyaya açýlan qapýsý hesab edilän Azärbaycanla Að Ev administrasiyasý arasýnda bäzi gärginliklärin yaranmasý ABÞ-ýn bölgä siyasätinin iflasý kimi däyärländirilir. Bütün bunlar isä Obama administrasiyasýný bölgäyä münasibätdä buraxýlmýþ sähvläri aradan qaldýrmaq üçün çýxýþ yollarý axtarmaða mäcbur edir. Bu baxýmdan ABÞ dövlät katibinin birinci müavini Ceyms Steynberq vä Dövlät katibinin Avropa vä Asiya mäsäläläri üzrä müavini Filip Qordonun Cänubi Qafqaz ölkälärinä, o cümlädän Albaniyaya vä Bosniya Herseqovinaya dünän baþlayan säfäri diqqäti cälb edir. Belä baþa düþmäk olar ki, Steynberq vä Qordonun digär region ölkäläri ilä müqayisädä Azärbaycanda keçiräcäyi görüþlär Vaþinqton üçün xüsusi önäm daþýyacaq. Ýþ orasýndadýr ki, son illärdä ABÞ-ýn istär Daðlýq Qarabað münaqiþäsinin hällinä, istärsä dä, Azärbaycan üçün xüsusi ähämiyyät daþýyan digär mäsälälärä münasibätdä nümayiþ etdirdiyi mövqe räsmilärimiz täräfindän däfälärlä açýq narazýlýqlarla qarþýlanýb vä Bakýda bununla älaqädar qarþý täräfin

ünvanýna särt ittihamlar säsländirilib.

Xüsusilä, ABÞ-ýn Azärbaycan torpaqlarýný iþðal edän täcavüzkar vä iþðalçý Ermänistana, hämçinin Daðlýq Qarabað separatçýlarýna här il milyonlarla dollar yardým ayýrmasý iki ölkä münasibätlärini daha da gärginläþdirmäkdädir. Hadisälärin gediþi göstärir ki, mähz bu amil artýq Vaþinqtonu da narahat etmäyä baþlayýb. Obama administrasiyasý bunu näzärä alaraq Azärbaycana münasibätdä buraxýlan sähvläri qismän dä olsa, aradan qaldýrmaða xidmät edän addýmlar atmaqdadýr. Bunu Obamanýn ötän ilin sonlarýnda Konqresin razýlýðý olmadan sälahiyyätlärindän istifadä edäräk Azärbaycan räsmiläri ilä isti münasibätlärä malik olan Metyu Brayzaný ölkämizä säfir täyin etmäsi vä indi dä özünün yüksäk säviyyäli iki räsmisini bölgäyä säfärä göndärmäsi sübut edir. Ancaq Obama administrasiyasý bu yolla Azärbaycan-ABÞ münasibätlärindä ämälä gälän gärginliyi aradan qaldýra biläcäkmi? Bu suala birmänalý cavab vermäk çätin olsa da, ortada acý bir reallýq var. Bu da yuxarýda qeyd etdiymiz säbäblärdän Steynberqin vä Qordonun Azärbaycan räsmiläri ilä aparacaðý danýþýqlarýn heç dä asan keçmäyäcäyi ilä älaqädardýr. Azärbaycan räsmilärinin ABÞ nümayändäläri ilä görüþdä onlara Daðlýq Qarabað münaqiþäsinin hälli mäsäläsindä hämsädr kimi Að Evin nümayiþ etdirdiyi qeyrisämimi, äksär hallarda pärdä arxasýndan iþðalçý dövläti dästäklämä mövqe-

yindän, separatçý rejimä vä täcavüzkar dövlätä här il milyonlarla dollar yardým ayýrmasýndan narazý qaldýqlarýný çatdýracaðý gözlänilir. Bundan älavä, ABÞ-ýn bäzi mätbu orqanlarýnda Azärbaycana qarþý çevrilän vä daha çox ermäni täxribatýna xidmät edän yazýlarýn da iki ölkä arasýnda älavä gärginlik yaratdýðý Steynberq vä Qordonun näzärinä çatdýrýlacaðý istisna edilmir. Diqqäti cälb edän bir mäsälä dä ABÞ räsmilärinin bölgäyä säfärinin Ermänistan Prezidenti Serj Särkisyanýn Rusiyaya säfäri ilä, demäk olar ki, eyni vaxta düþmäsidir. Ola bilsin ki, bu müstävidä dä ABÞ räsmiläri hansýsa yeni tövsiyälärlä çýxýþ etsinlär. Bütün bunlarla yanaþý Steynberq vä Qordonun Azärbaycana säfärinin vä burada aparacaðý danýþýqlarýn münaqiþänin hällindä hansýsa dönüþä, o cümlädän Vaþinqtonun separatçý rejimä vä iþðalçý Ermänistana här il ayýrdýðý maliyyä yardýmlarýnýn dayandýrmasýna gätirib çýxaracaðýna inanmaq sadälövhlük olardý. Mäsälänin bu täräfinä diqqäti cälb edän politoloq Rasim Musabäyovun fikrincä, Steynberqin säfäri zamaný iki ölkä arasýnda fikir ayrýlýqlarýna säbäb olan, hämçinin beynälxalq ähämiyyät käsb edän mäsälälärä münasibätdä täräflärin bir-birlärinä dästäk vermäsi barädä fikir mübadiläsi ediläcäk: “Bununla belä, Azärbaycan üçün taleyüklü hesab edilän mäsälälärä münasibätdä Obama administrasiyasýnýn mövqeyindä hansýsa ciddi däyiþikliyin baþ veräcäyi aðlabatan görünmür”.

olunmayýb, hätta onlarýn bir çoxu siyasätlä mäþðul olur”. Bunu Milli Mäclisin deputatý, Yeni Azärbaycan Partiyasýnýn (YAP) sädr müavini Äli Ähmädov jurnalistlärä verdiyi açýqlamada deyib. YAP räsmisi bildirib ki, mäqsädimiz Xocalý faciäsinä beynälxalq alämdä düzgün hüquqi qiymätin verilmäsinä nail olmaqdýr: “Belä hesab ediräm ki, bütün vätändaþlarýmýz, xüsusän dä, gänclärimiz faciänin tanýdýlmasý üçün daha çox çalýþmalýdýrlar. Biz däfälärlä ikili standartlardan þikayätlänmiþik. Bu gün dä mövqeyimizdä qalýrýq. Ayrý-ayrý beynälxalq täþkilatlarýn fäaliyyätindä ikili standartlardan istifadä olunur. Xocalý faciäsinin beynälxalq säviyyädä hüquqi qiymät vermäsi prosesindä dä bunu açýq görürük. Täbiidir ki, buna etirazýmýzý bildiririk. Cinayätkarlarýn beynälxalq mähkämäyä verilmäsinä gälincä, Azärbaycan hökumätinin mövqeyi odur ki, faciäni törädänlär beynälxalq täþkilatlarýn täzyiqläri ilä qanun qarþýsýnda cavab vermälidirlär. Täässüf ki, bu günä qädär buna nail olunmayýb”.

1 BÝR CÜMLÄ-BÝR XÄBÄR

Prezident Ýlham Äliyev 7 härbçinin öldürül-

1mäsi ilä baðlý hadisänin araþdýrýlmasýna

dair xüsusi tapþýrýq verib.

ABÞ-ýn Azärbaycandaký säfiri Metyu Brayza

1Bakýdaký iqamätgahýnda iqtidar vä müxali-

fät nümayändäläri, hämçinin qeyri-hökumät täþkilatlarýnýn rähbärläri ilä görüþ keçirib.

Elmar Mämmädyarov: “Säkkiz Azärbaycan

1vätändaþý Ukrayna täyyaräsi ilä Liviyadan

çýxarýlacaq”

Äsir vä itkin düþmüþ, girov götürülmüþ vä-

1tändaþlarla älaqädar Dövlät Komissiyasýnýn iþçi qrupunun rähbäri Firudin Sadýqov: “Ýtkin düþän 4049 Azärbaycan vätändaþýnýn 800-dän çoxu ermänilärin älindädir”.

ELAN “Þahzadä” restoranýna 2 näfär qadýn ofisiant täläb olunur. Älaqä nömräläri: (012) 564-67-77 (051) 880-67-77

“Münaqiþä hällini tapana qädär Ermänistan yalnýz zärär çäkäcäk” Azärbaycan Daðlýq Qaraba-

1ða än yüksäk muxtariyyät

vermäyä razýdýr, amma bu yalnýz Azärbaycanýn ärazi bütövlüyü çärçiväsindä mümkündür. Trendin mälumatýna görä bunu Azärbaycanýn Ýsveçdäki fövqäladä vä sälahiyyätli säfiri Rafael Ýbrahimov Xocalý soyqýrýmýna häsr olunmuþ mühazirädä çýxýþý zaDÝZAYNER: PÜNHAN ABBASOV

maný bildirib. O deyib: “Azärbaycan heç vaxt öz ärazi bütövlüyündän imtina etmäyäcäk. Danýþýqlar aparmaq imkanlarý tükänänä qädär, biz münaqiþäni sülh yolu ilä häll etmäk üçün var gücümüzü särf edäcäyik” Säfir Daðlýq Qarabað münaqiþäsinin yaranma tarixi, Azärbaycan torpaqlarýnýn iyirmi faizi-

nin Ermänistan täräfindän iþðalý haqda söz açýb vä bu hadisälärin kütlävi etnik tämizlänmä vä azärbaycanlý qaçqýnlarýn axýný ilä näticälänmäsini qeyd edib. Onun sözlärinä görä, Azärbaycan hazýrda energetika vä iqtisadiyyat sahälärindä regionda äsas partnyordur, vä ölkänin Ermänistan istisna olmaqla bütün qonþu öl-

kälärlä yaxþý münasibätläri mövcuddur.

“Biz torpaqlarýmýzýn iyirmi faizini zäbt edän ölkä ilä ämäkdaþlýq edä bilmärik. Münaqiþä hällini tapana qädär Ermänistan yalnýz zärär çäkäcäk, çünki onlar regional iqtisadi layihälärdä iþtirak etmäkdän mährum ediliblär”,- Ýbrahimov deyib.

ELAN “Þahzadä” restoranýnda mätbäxdä iþläyäcäk türk qadýn iþçi täläb olunur. Älaqä nömräläri: (012) 564-67-77 (051) 880-67-77

04SOSÝAL HÄYAT

24-25 FEVRAL 2011 ZAMAN

ÝSÝM: “Korrupsiyaya qarþý mübarizä aparýrýqsa, ämäkhaqlarý artýrýlmalýdýr” NÝCAT ÝNTÝQAM BAKI

vä Sosial Ýnkiþaf Märkäzi (ÝSÝM) dÝqtisadi rüþvätxorluða qarþý mübarizänin güclän-

dirilmäsi vä dayanýqlý näticälärin äldä edilmäsi mäqsädilä Antikorrupsiya Tädbirläri Paketi hazýrlayýb. Dünän täkliflär paketinin täqdimetmä märasimi keçirildi. Tädbirdä millät väkilläri, dövlät komitäläri vä nazirliklärin nümayändäläri iþtirak edirdilär. Märkäzin Ýdarä Heyätinin sädri Vüqar Bayramov täkliflär paketinin iqtisadiyyatýn bütün sahälärindä struktur islahatlarýnýn aparýlmasýný näzärdä tutduðunu bildirdi.

Onun fikrincä, antikorrupsiya tädbirläri çärçiväsindä struktur islahatlarý iqtisadi idaräetmänin müxtälif sektorlarýný ähatä etmälidir: “Biz täklif edirik ki, islahatlar näticäsindä “Azärsu” ASC Meliorasiya vä Su Täsärrüfatý Açýq Sähmdar Cämiyyätinä birläþdirilsin vä här iki qurumun bazasýnda Dövlät Su Agentliyi yaradýlsýn.

Bundan älavä, “Azärenerji” SC-nin Dövlät Neft Þirkätinä birläþdirilmäsini, Känd Täsärrüfatý Nazirliyinin läðv ediläräk Ýqtisadi Ýnkiþaf Nazirliyinin tärkibinä verilmäsini mäqbul hesab edirik”.

“Nazirliklärdä müþahidä

þuralarý formalaþmalýdýr” V. Bayramov qeyd etdi ki, islahatlar çärçiväsindä Dövlät Sosial Müdafiä Fondu läðv edilmäli vä departament þäklindä Ämäk vä Ähalinin Sosial Müdafiäsi Nazirliyinä birläþdirilmälidir: “Sänaye vä Energetika Nazirliyi läðv ediläräk, funksiyalarýnýn bir qismi Neft Þirkätinä verilä, o cümlädän Ýqtisadi Ýnkiþaf Nazirliyinin bazasýnda Yanacaq Energetika Departamenti formalaþdýrýla bilär”. Ýqtisadçý alimin sözlärinä görä, sahibkarlýq subyektläri vä ähali ilä daha çox iþläyän nazirliklärdä müþahidä þuralarý yaradýlmalýdýr: “Hämin þuralarýn tärkibinä yalnýz dövlät qurumlarýnýn deyil, vätändaþ cämiyyäti institutlarýnýn nümayändäläri daxil edilmälidir”.

Märkäz hämçinin korrupsiyaya qarþý mübarizänin sämäräli aparýlmasý mäqsädilä inzibati islahatlarýn gücländirilmäsini mäqbul hesab edir. V. Bayramov dedi ki, ölkämizdä “Maraqlarýn toqquþmasý haqqýnda” qanun qäbul edilmälidir: “Antikorrupsiya qanununun qäbul edilmäsinä baxmayaraq, orada “maraqlarýn toqquþmasý” müddäasý näzärdä tutulmayýb”.

“Räqabätin Müdafiäsi Agentliyi yaradýlsýn” Qurum hämçinin Ýqtisadi Ýnkiþaf Nazirliyinin tärkibindäki Antiinhisar Departamentinin nazirlikdän ayrýlmasýný vä onun näzdindä Rä-

qabätin Müdafiäsi Agentliyinin formalaþdýrýlmasýný täklif edir: “Agentliyä bazara müdaxilä, inhisar hallarýnýn qarþýsýnýn alýnmasý üçün ciddi sälahiyyätlär verilmälidir. Hazýrda MDB-nin äksär ölkälärindä bu cür sälahiyyätläri olan agentliklär fäaliyyät göstärir”. Maliyyä islahatlarýna gälincä, täkliflärdän biri naðdsiz hesablaþmalardan istifadänin geniþländirilmäsi ilä baðlýdýr: “Dövlät qurumlarýnda naðdsýz ödämälär qadaðan edilmälidir. Vätändaþlar, sahibkarlar ödämäläri yalnýz bank vasitäsilä etmälidirlär. Kommersiya qurumlarýnda, satýþ mäntäqälärindä naðdsýz hesablaþmalarýn aparýlmasý mäqsädilä Märkäzi Bank vä digär aidiyyäti dövlät qurumlarý stimullaþdýrýcý tädbirlär häyata keçirmälidir”.

“Kreditvermä mexanizmi sadäläþdirilmälidir” Ýqtisadi vä Sosial Ýnkiþaf Märkäzi hesab edir ki, banklarýn kredit vermä mexanizminin dä sadäläþdirilmäsinä ehtiyac var: “Kommersiya banklarýnýn bäzilärindä rüþvät vä “þapka” adý altýnda korrupsiya hallarýna rast gälinir. Bu da alýnan kreditlärin xärcinin artmasýna, son näticädä korrupsiyanýn real iqtisadiyyata mänfi täsir göstärmäsinä gätirib çýxarýr”. Vüqar Bayramov dedi ki, korrupsiyaya qarþý mübarizädä elektron hökumätin elementlärindän istifadä edilmäsinä ehtiyac var: “Elektron hökumätin elementlärindän yalnýz biznesdä deyil, dövlät qurumlarýnýn fäaliyyätlärindä dä istifadä olunmalýdýr. Dövlät qurumlarýnýn fäaliyyätindä, hesabatlarýn täqdim edilmäsindä, mälumatlarýn ötürülmäsindä elektron sistemä keçilmäsinä ehtiyac var. Yäni vätändaþlar bu tip proseduralarý dövlät qurumlarýna müraciät edäräk deyil,

“onlayn” formasýnda häyata keçirmälidirlär.

Mülkiyyät däyiþiklikläri ilä älaqädar özälläþmä härraclarýnýn da qeydiyyatý elektronlaþmalýdýr.

Vätändaþlarýn särbäst þäkildä härraclarda qeydiyyatdan keçmäläri tämin edilmälidir. Bu häm özälläþdirmä härraclarýnda räqabätli mühitin yaranmasýna, häm investisiya müsabiqälärinin näticälärinin ävvälcädän müäyyänläþdirilmäsinä imkan verä bilär”.

Korrupsiya hallarýnýn aradan qaldýrýlmasý üçün arayýþlarýn vä täläbnamälärin dä elektronlaþdýrýlmasý täklif edilir: “Ýnkiþaf etmiþ vä inkiþaf etmäkdä olan ölkälärdä vätändaþlarýn kommunal xidmätlärä görä borcu, yaþayýþ yerläri ilä baðlý arayýþlar elektronlaþdýrýlýb. Vätändaþlar heç bir dövlät qurumuna müraciät etmädän arayýþlarý çap edirlär. Bu sistemin bizdä dä tätbiq edilmäsinä ehtiyac var”.

“Mämurlara müäyyän sosial güzäþtlär verilmälidir” Täkliflär paketindä elektron ticarätin inkiþafý üçün bu sahänin ÄDV-dän azad edilmäsi mäsäläsi dä öz äksini tapýb. V. Bayramov bildirdi ki, bu elektron ticarätin inkiþafýna yardým göstärmäklä yanaþý “e-ticarät”in daha da leqallaþdýrýlmasýna säbäb olar.

Sosial islahatlara gälincä, ÝSÝM korrupsiyaya qarþý mübarizänin effektli vä davamlý olmasý, korrupsiya hallarý yaradan amillärin aradan qaldýrýlmasý üçün qärarvericilärin sosial müdafiäsinin gücländirilmäsini täklif edir: “Korrupsiyaya qarþý islahatlar çärçiväsindä mämurlarýn ämäkhaqlarý artýrýlmalýdýr. Dövlät qurumlarýnda, agentliklärindä çalýþan vä vätändaþlarla daha çox iþläyän mämurlarýn ämäkhaqlarýnýn artýrýlmasý vä sosial müdafiäsinin yaxþýlaþdýrýlma-

sý tädbirläri häyata keçirilmälidir”. V. Bayramovun sözlärinä görä, bir çox ölkälärdä olduðu kimi, Azärbaycanda da mämurlara müäyyän sosial güzäþtlär edilmälidir: “Qardaþ Türkiyädä olduðu kimi, mämurlara müäyyän sosial güzäþtlär - xüsusilä näqliyyat vä kommunal xidmätlärlä baðlý güzäþtlär verilmälidir”.

“Naðd hesablaþmalar aradan qaldýrýlmalýdýr” Tädbirdä çýxýþ edän iqtisadçý Qubad Ýbadoðlu bäzi täkliflärlä razýlaþmadýðýný söylädi. O, xüsusilä dä Känd Täsärrüfatý Nazirliyinin Ýqtisadi Ýnkiþaf Nazirliyinä birläþdirilmäsinin äleyhinä olduðunu vurðuladý: “Qeyri-neft sektorunun inkiþafý üçün Känd Täsärrüfatý Nazirliyinin fäaliyyätini davam etdirmäsi daha mäqbuldur.

Hätta män deyärdim ki, su vä meliorasiya mäsäläläri känd täsärrüfatý sektoruna yaxýn olduðu üçün Meliorasiya vä Su Täsärrüfatý Açýq Sähmdar Cämiyyäti bu nazirliyin tabeliyinä verilmälidir”.

Deputat Fäzail Aðamalý isä “Azärenerji”nin Dövlät Neft Þirkätinin tärkibinä verilmäsi ilä baðlý täklifin äleyhinä çýxdý. O dedi ki, bu däyiþiklik hämin qurumun fäaliyyäti üçün älavä problem yarada bilär: “Mäncä, “Azärenerji” Sänaye vä Energetika Nazirliyinä verilmälidir”.

F. Aðamalý älavä etdi ki, korrupsiya ilä mübarizänin än vacib elementlärindän biri dä naðd hesablaþmalarýn aradan qaldýrýlmasýdýr: “Çalýþmaq lazýmdýr ki, ölkä miqyasýnda vätändaþlarla ayrý-ayrý qurumlar arasýndaký hesablaþmalarýn hamýsý ancaq bank vasitäsilä häyata keçirilsin. Ägär bu, tämin olunarsa, häm korrupsiya, häm dä rüþvätxorluq hallarý aradan qaldýrýla bilär”.

Astaranýn turizm märkäzinä çevriläcäyi gün uzaqda deyil Ölkämizin dilbär guþälärindän olan Astara rad yonu bir yaþayýþ mäntäqäsi kimi zängin täbiätä vä qädim tarixä malikdir. Rayon mädäniyyät vä turizm þöbäsinin müdiri Þadoðlan Bayramov deyir ki, Astaranýn gözäl täbiäti, täbii särvätläri, xüsusilä, müalicävi mineral sularý, zängin florasý vä faunasý burada turizmin sürätli inkiþafý üçün geniþ perspektivlär açýr. Hazýrda Astaranýn çoxþaxäli turizm potensialýndan sämäräli istifadä etmäk mäqsädi ilä iþlär görülmäkdädir. Mädäniyyät vä turizm þöbäsinin, rayon gänclär vä idman idaräsinin birgä täþkilatçýÞÄHÄRLÄR SÜBH GÜNÄÞ GÜNORTA ÝKÝNDÝ AXÞAM BAKI

5.45 7.16

QUBA

5.51

13.01

16.02 18.33

GECÄ 19.53

7.23

13.06 16.06 18.37

19.59

LÄNKÄRAN 5.50 7.19 5.56 7.28 ÞÄKÝ

13.05 16.08 18.39

19.57

16.12 18.43

20.04

SABÝRABAD 5.51 7.21 NAXÇIVAN 6.04 7.33

13.06 16.08 18.39

19.59

13.19

16.21 18.52

20.11

YEVLAX

5.56 7.27

13.12

16.13 18.44 20.04

ÞAMAXI

5.50 7.21

13.06 16.07 18.38

19.58

GÄNCÄ

6.00 7.31

13.15

20.08

ZAQATALA

5.58 7.31 13.14 16.13 18.44 20.07 25 FEVRAL ÜÇÜN

13.12

16.16 18.47

lýðý ilä Astarada turizmin inkiþafý, o cümlädän turistlärä yüksäk xidmätin göstärilmäsi üçün zonalar üzrä 7 turizm marþrutu müäyyän edilib. Bu marþrutlar daþýnmaz mädäniyyät abidäläri, tarixi yerlär, ziyarätgahlar ilä yanaþý, eyni zamanda, rayonun nadir el sänätkarlýðýnýn inkiþaf etdiyi yaþayýþ mäntäqälärindän dä keçir. Astara rayonu ärazisindä fäaliyyät göstärän 4 ulduzlu “Þindan”, “Savalan”, “Xäzär”, “Gömrük” mehmanxanalarý, “Abþeron” vä “Sahil” istirahät märkäzläri bu gün turistläri yüksäk säviyyädä qäbul etmäyä hazýrdýr. Hazýrda “Relaks” firmasýnýn täþäbbüsü ilä Xäzär dänizi sahilindä turizm istirahät märkäzi inþa olunur.

Eyni zamanda, rayonun ärazisindä mövsümi çimärlik vä dað turizminin inkiþafý üçün dä geniþ imkanlar var. Astaraya äcnäbi vä yerli turistlärin axýnýnýn tämin edilmäsi mäqsädi ilä bu potensial imkanlardan sämäräli istifadä olunmasý günün täxiräsalýnmaz väzifäläri sýrasýndadýr. Rayonda 102 tarix vä mädäniyyät abidäsi mövcuddur ki, bunlarýn da äksäriyyätini memarlýq abidäläri täþkil edir deyän Þ. Bayramov Astaranýn mätbäx mädäniyyäti rängaräng vä özünämäxsusluðu ilä hämiþä diqqäti cälb etdiyini dä vurðulayýb: “Bir söz-

lä, Azärbaycanýn cänub bölgäsinin incilärindän sayýlan Astara rayonunda turizmi prioritet sahäyä çevirmäk üçün böyük imkanlar var vä yaxýn

gäläcäkdä bu potensialýn häräkätä gätiriläcäyi artýq heç kimdä þübhä doðurmur”.

PÄNAH ABDURRAHMANLI ASTARA DÝZAYNER: SAMÝR SALMANOV

BÖLGÄ 05

24-25 FEVRAL 2011 ZAMAN

Avropa Ýttifaqý Naxçývanla älaqälärin geniþländirilmäsindä maraqlýdýr MAZLUM ATÝK NAXÇIVAN Avropa Ýttifaqýna üzv dövlätlärin ölkämizdä akkreditasiya olunmuþ diplomatik missiyalarýnýn säfir vä nümayändälärindän ibarät heyäti Naxçývan Muxtar Respublikasýnda olub. Ýkigünlük säfärläri çärçiväsindä onlar Ali Mäclisin Sädri Vasif Talýbovla görüþüblär.

Görüþdä Ali Mäclisin Sädri Azärbaycanla Avropa Ýttifaqý arasýndaký älaqälärdä, qäbul olunmuþ täräfdaþlýq proqramlarýnda Naxçývan Muxtar Respublikasýnýn da iþtirak etdiyini bildiräräk deyib: “Azärbaycanla Avropa Ýttifaqý arasýnda 1996-cý ildä Täräfdaþlýq vä Ämäkdaþlýq Saziþi imzalanmýþdýr. 2009-cu ildän etibarän isä ölkämizdä Avropa Ýttifaqýnýn Azärbaycan, Gürcüstan, Ermänistan, Ukrayna, Belarus vä Moldovaný ähatä edän Þärq Täräfdaþlýðý Proqramý häyata keçirilmäkdädir. Bu proqramda, eläcä dä Avropa Ýttifaqýnýn tähsil, bärpa olunan enerjilär, ätraf mühit, ekologiya, sularýn idarä olunmasý proqramlarýnda da muxtar respublikamýz fäal iþtirak edir.

Hämin proqramlara uyðun olaraq, artýq bir çox layihälär häyata keçirilir.

Naxçývan Muxtar Respublikasý ilä Av-

1

Tovuzda “Özünä dästäk proqramý”

striya Respublikasýnýn Þtiriya Federal Äyaläti ilä imzalanmýþ müqaviläyä äsasän, qarþýlýqlý ämäkdaþlýq mövcuddur”. Mäclisin Sädri bu säfärin dä sämäräli, gäläcäkdä qarþýlýqlý ämäkdaþlýq üçün faydalý olacaðýna äminliyini bildirib.

Nümayändä heyätinin rähbäri - Avropa Ýttifaqýnýn Azärbaycandaký Nümayändäliyinin rähbäri Roland Kobian ötän ilin iyun ayýnda muxtar respubNaxçývan Muxtar Respublikasý Ali Mäclisinin Sädri Vasif Talýbov bu säfärin sämälikaya säfäri zamaný Av- räli, gäläcäkdä qarþýlýqlý ämäkdaþlýq üçün faydalý olacaðýna äminliyini bildirib. ropa Ýttifaqýna üzv dövlätlärin Azärbaycandaký säfirlärini cümlädän Naxçývanla älaqälärin ge- däniyyät abidäläri ilä dä tanýþ olublar.

Mälumat üçün bildiräk ki, Roland Naxçývana dävät etmäk baräsindä be- niþländirilmäsindä maraqlý olduðulä bir razýlaþma äldä olunduðunu, nü- nun göstäricisi kimi däyärländiräräk, Kobianýn baþçýlýq etdiyi nümayändä mayändä heyätinin Naxçývan Muxtar bunun Naxçývan Muxtar Respublika- heyätinä Almaniya, Fransa, Ýtaliya, Respublikasýna säfärinin Avropa Ýtti- sý ilä ämäkdaþlýq imkanlarýnýn pers- Avstriya, Niderland, Latviya, Litva, faqý ilä Azärbaycan arasýndaký ciddi pektivlärini müäyyän etmäkdän iba- Çex Respublikasýnýn ölkämizdäki fövqäladä vä sälahiyyätli säfirläri, Beltäräfdaþlýðýn näticäsi olduðunu bildi- rät olduðunu vurðulayýb.

Qeyd edäk ki, nümayändä heyäti çikanýn vä Bolqarýstanýn Azärbaycanrib. O, geniþ tärkibdä nümayändä heyätinin muxtar respublikaya säfärinin säfär çärçiväsindä Naxçývan Muxtar daký säfirliklärinin müväqqäti iþlär ittifaqa üzv dövlätlärin Azärbaycan, o Respublikasýnýn tarixi vä maddi-mä- väkilläri daxildirlär.

Vätändaþlara göstärilän xidmätin säviyyäsi yaxþýlaþdýrýlýr Xidmätin räisi Mähämmäd Ýmanov bildirib ki, yeni binanýn tikilmäsindä äsas mäqsäd vätändaþlara göstärilän xidmätin säviyyäsinin yaxþýlaþdýrýlmasýdýr.

Ämäk vä Ähalinin Sosial

1Müdafiäsi Nazirliyinin

nümayändäläri Tovuz rayonunun Ermänistanla särhäd olan Vahidli kändindä aztäminatlý ailälärin “Özünä dästäk proqramý”na salýnmasý ücün monitorinq aparýblar. Nümayändä heyäti bu känddä yaþayan 5 aztäminatlý ailäyä ünvanlý sosial yardým verilmäsi ücün onlardan sänädläri qäbul edib. Yaxýn günlärdä täyinatý üzrä hämin ailälärä ünvanlý sosial yardým ayrýlacaq.

Yardým alan Nazim Abdullayev vä digärläri bizimlä söhbätlärindä bu proqramýn onlarý qane etdiyini bildirdi. Monitorinq zamaný nümayändä heyäti bir necä ailäyä dä baþ çäkib. Qeyd edäk ki, proqrama uyðun olaraq, indiyädäk ayda bir däfä ünvanlý sosial yardým alan ailälär indän sonra birdäfälik yardým alacaqlar. Mäqsäd yardým alan þäxslärin hämin mäbläðlä iþ qura bilmäsinä þärait yaratmaqdýr. Mäsälän, känd yerlärindä yaþayan ailälär bu mäbläðä ya mal-qara ala bilär, yaxud äkinçilik üçün müäyyän þärait yarada bilärlär.

Tovuz Rayon Ähalinin Sosial Müdafiä Märkäzinin direktoru Mahmud Hüseynov vurðuladý ki, aztäminatlý ailälärin yoxsulluq väziyyätindän çýxmasý üçün önämli bir proqramdýr. Onun sözlärinä görä, Tovuz rayonu üzrä 2980 ailä ünvanlý sosial yardýmla tämin olunur ki, bunlardan da 52-si Vahidli kändindä yaþayýr.

DÝZAYNER: SÜRÄYYA ÝBRAHÝMOVA

Ämlak Mäsäläläri Dövlät Komitäsinin yanýnda Daþýn-

1maz Ämlakýn Dövlät Reyestri Xidmätinin (DÄDRX) Länkäran Ärazi Ýdaräsinin yeni binasýnýn açýlýþ märasimi

olub. Xidmätin räisi Mähämmäd Ýmanov jurnalistlärä müsahibäsindä bildirib ki, yeni binanýn tikilmäsindä äsas mäqsäd vätändaþlara göstärilän xidmät säviyyäsinin yaxþýlaþdýrýlmasý, bu sahädä operativliyin, þäffaflýðýn vä etibarlýlýðýn daha da artýrýlmasýdýr. Onun sözlärinä görä, ötän il bu qurumun Qäbälä Ärazi Ýdaräsinin yeni binasý istifadäyä verilib vä yaxýn günlärdä isä Xaçmaz Ärazi Ýdaräsinin yeni inzibati binasýnýn açýlýþý olacaq: “Bu il Gäncä vä Þäkidä dä yeni binalarýn tikilib istifadäyä verilmäsi näzärdä tutulub”.

Qeyd edäk ki, yeni inzibati bina müasir täläblärä uyðun inþa ediläräk, informasiya-kommunikasiya texnologiyalarý ilä tam tächiz edilib. Yeni bina Azärbaycan Hökumäti ilä Dünya Banký arasýnda imzalanmýþ kredit saziþi çärçiväsindä ayrýlan väsaitlär hesabýna inþa olunub. Binada qeydiyyat prosesinin daha çevik vä operativ häyata keçirilmäsi mäqsädilä avtomatlaþdýrýlmýþ sänäd dövriyyäsi sistemi qurulub.

PÄNAH ABDURRAHMANLI LÄNKÄRAN

“Qonaqlarýmýz milli mätbäximizä üstünlük verirlär” Kür çayýnýn sahilindä yerläþän

1dördulduzlu “River Side” oteli

Mingäçevirä gälän qonaqlarýn vä turistlärin istirahät vä ekskursiyalarýnýn täþkilindä mühüm rol oynayýr. Bäs iki il öncä fäaliyyätä baþlamýþ bu otel iþini necä qurub?

“River Side” otelinin 2009-cu il, mart ayýnýn 3-dä ölkä baþçýsý Ýlham Äliyevin xeyir-duasý ilä fäaliyyätä baþladýðýný vurðulayan otelin icraçý direktoru Cämil Näsibov bizimlä söhbätindä dedi ki, iþimizä baþlamazdan ävväl bu sahä üzrä tanýnmýþ mütäxässislärlä fikir mübadiläsi apardýq, personalýmýza xüsusi hazýrlýq därsläri keçirildi, turizm þirkätläri ilä müqavilälär baðladýq. Onun sözlärinä görä, yay aylarýnda bu oteli seçänlärin sayý yetärincädir. Ävvällär qiymätlä baðlý müäyyän problemlärin yaþandýðýný qeyd edän Cämil müällim artýq bu mäsälänin dä hällini tapdýðýný söylädi.

Otelin Kür çayý sahilindä tikilmäsinin özälliyini vurðulayan müsahibimiz bildirdi ki, Mingäçevir deyändä ilk olaraq aðýla

Kür çayý gälir. Ona görä dä turistlär, hämçinin digär qonaqlar üçün Kürä säyahätlär dä täþkil edirik: “Xidmätlärimizdän än maraqlýsý su motosikletidir. Müþahidälärimä äsasän deyä biläräm ki, turistlär vä qonaqlar balýq ovuna, eläcä dä balýq yemäklärinä daha çox maraq göstärirlär. Bütün bunlar bir yana... çalýþýrýq ki, bura gälänlärä günün täläbläri säviyyäsindä digär xidmätlär dä göstäräk. Hätta Avropa mätbäxi dä täþkil etmiþik. Amma qonaqlarýmýz milli mätbäximizä üstünlük verirlär”. Hämsöhbätimiz xidmät sahälärini artýrmaq mäqsädi ilä yeni kotteclärin tikilmäsinin dä näzärdä tutulduðunu vurðuladý. Turizmin inkiþafýný gücländirmäk mäqsädi ilä Mingäçevirdä yeni otellärin, istirahät güþälärinin tikildiyini bildirän Cämil müällim dedi ki, bu, son anda räqabätin artmasý ilä näticälänäcäk. Räqabät isä inkiþaf, täräqqi demäkdir.

O, söhbätarasý bu ilin aprel ayýnda Bakýda keçiri-

läcäk turizm särgisinä qatýlacaqlarýný da dilä gätirdi. Cämil müällim bizimlä söhbätini bu sözlärlä tamamladý: “Ölkämizä gälmiþ här bir qonaðý Kür çayý sahilindäki mänzäräli “River Side” otelindä görmäk istärdik”.

ESMÝRA HÝDAYÄTOVA MÝNGÄÇEVÝR

Cämil Näsibov

Muzeydä därs-mäþðälä keçirilib Naxçývan Türk Liseyinin þagirdläri

1üçün Heydär Äliyev Muzeyindä

növbäti därs-mäþðälä keçirib. Muzeyin direktoru Ramil Orucäliyev muzeyin yaranma tarixi, zängin eksponatlarý haqqýnda onlara ätraflý mälumat verib.

Sonra YAP Naxçývan Þähär Täþkilatýnýn sädri Elman Cäfärli “Azärbaycan-Türkiyä bir millät, iki müstäqil dövlätlärdir” mövzusunda çýxýþ edib. O, iki ölkä arasýnda münasibätlärin geniþlänmäsindä ümummilli lider Heydär Äliyevin xidmätlärini þagirdlärä çatdýrýb. Qeyd olunub ki, Azärbaycan vä Türkiyänin siyasiiqtisadi vä mädäni älaqäläri indi dä här iki ölkänin rähbärliyi täräfindän uðurla inkiþaf etdirilir.

Xocalý anýlýr...

Gäncä Musiqi Kollecindä Xocalý

1soyqýrýmý ilä baðlý tädbir keçirilib.

Tädbirdä Ermänistan-Azärbaycan münaqiþäsinin tarixinä näzär salýnýb. Täcavüz zamaný törädilän soyqýrýmý, etnik tämizlämä, terror, insanlýða vä bäþäriyyätä qarþý digär cinayätlär, o cümlädän äsir vä girovlarla münasibätdä beynälxalq hüquq normalarýnýn pozulmasý ilä baðlý faktlar täläbä-gänclärin diqqätinä çatdýrýlýb. Kollecin tarix müällimi Abbas Abbasov dünyanýn Xocalý faciäsini nä vaxtsa soyqýrýmý kimi qäbul etmäyä mäcbur olacaðýný bildirib. Çýxýþ edänlär artýq Xocalýnýn adýnýn mähv olunmuþ þähärlär siyahýsýna düþdüyünü bildiriblär. Tädbirdä vätänpärvärlik mövzusunda þeirlär söylänilib.

Aðstafada isä Xocalý faciäsinin növbäti ildönümü ilä baðlý räsm qalereyasýnda “Xocalý-gänc rässamlarýn gözü ilä” adlý räsm müsabiqäsi täþkil olunacaq. Bu haqda Aðstafa Rayon Mädäniyyät vä Turizm Ýdaräsinin räisi Gülgün Kärimova mälumat verib. O bildirib ki, räsm müsabiqäsindä 12 gänc häväskar rässamýn äl iþläri nümayiþ olunacaq.

Onun sözlärinä görä, Xocalý ilä baðlý rayon säviyyäsindä digär tädbirlär dä keçiriläcäk. CEYHUN VÄLÝYEV AÐSTAFA

Xocalýlar müayinä olunublar Hacýkänd qäsäbäsindä mäskun-

1laþmýþ Xocalýdan olan mäcburi köçkünlär vä yerli sakinlär pulsuz tibbi müayinädän keçiriliblär. Bu barädä Gäncä Þähär Sähiyyä Ýdaräsinin räis müavini Akif Zärbäliyev mälumat verib.

Onun sözlärinä görä, hämin briqadasý 40 näfärdän ibarät olub. Müayinä üçün müraciät edänlär onlara göstärilän tibbi xidmätdän mämnunluqlarýný dilä gätiriblär.

Çaylý kändinä mavi yanacaq verilib 20 illik fasilädän sonra Göygöl ra-

1yonunun Çaylý kändinä mavi ya-

nacaq verilib. Ýlkin märhälädä ävvällär qaz alan 96 abonentin mänzilindä sayðac quraþdýrýlýb vä qaz tächizatý bärpa olunub. Bu ayýn sonuna qädär kändin digär sakinlärinin evlärindä dä mavi yanacaq olacaq.

Bu münasibätlä keçirilän tädbirdä çýxýþ edän Göygöl Rayon Ýcra Hakimiyyätinin baþçýsý Arif Seyidov bildirib ki, respublikamýzýn digär rayonlarýnda olduðu kimi, Göygöldä dä känd vä qäsäbälärin qazlaþdýrýlmasý qarþýda duran vacib mäsälälärdändir. Göygöl Qaz Ýstismar Sahäsinin räisi Cavad Mämmädov isä deyib ki, Çaylý rayonu qazla tämin olunmuþ 19-cu yaþayýþ massividir: “Pänahlýlar vä Dozular kändlärinä dä qaz verilmäsi planlaþdýrýlýr”. O hämçinin bildirib ki, Dövlät Proqramý çärçiväsindä cari ildä rayonun Topalhäsänli, Çaykänd vä Kälbäcärdän olan mäcburi köçkünlärin mäskunlaþdýqlarý Murovdað qäsäbäsinin dä qazlaþdýrýlmasý näzärdä tutulub. CEYHUN VÄLÝYEV GÖYGÖL

06 DÜNYA

24-25 FEVRAL 2011 ZAMAN OSMAN UÇAK

Därdin zirväsi - Xocalý

Qäddafi Liviyanýn þärq hissäsinä näzaräti itirib Liviyada ümumxalq aksiyasý onun-

1cu gününä qädäm qoyub. Tunis vä

Misirdäki inqilablardan vä bu ölkälärin xalqlarýnýn öz istäklärinä nail olmalarýndan ilhamlanan liviyalýlar 42 ildir ölkäni idarä edän Muämmär Qäddafini istefaya göndärmäk üçün israr nümayiþ etdirirlär.

Hätta Qäddafinin sraðagün televiziya vasitäsilä säsländirdiyi “heç bir halda istefa vermäyäcäyäm, etirazçýlara qarþý härbi gücdän istifadä edäcäyäm” hädäsi dä aksiya iþtirakçýlarýný qorxutmayýb. On minlärlä liviyalý küçälärä çýxaraq öz täläblärini iräli sürmäkdä davam edir. Aksiyalar davam etdikcä ölänlärin vä yaralananlarýn sayý da artmaqdadýr. Räsmi mänbälärdä 300-ä yaxýn insanýn öldüyü bildirilsä dä, qeyri-räsmi mälumatlara görä, ölänlärin sayý mini ötüb.

Bununla belä, Qäddafinin öz täräfdarlarýný küçälärä dävät etmäsindän sonra hökumäti dästäkläyän qruplar da dünändän etibarän aksiyalara baþlayýblar.

Paytaxt Tripolidäki Yaþýl meydanda toplaþan Qäddafi täräfdarlarý ällärindä yaþýl bayraq tutaraq “Xalqýn iqtidarý, ya da ölüm!” þüarý säsländiriblär. Onlar hämçinin, Qäddafinin þäkillärini dä özläri ilä götürüblär. “Quardian” qäzetinin müxbirlärinin hazýrladýqlarý reportajda isä qeyd olunub ki, cip markalý avtomobillärdä gäzän xüsusi täyinatlýlar ätrafda gördükläri här käsä atäþ açýrlar. Bu þäxslärin Afrikadan gätirilmiþ muzdlu döyüþçülär olduðu bildirilir. “Qäddafinin ämri ilä havadan vä qurudan açýlan atäþ näticäsindä küçälär vä meydanlar deþik-deþik olmuþ meyitlärlä doludur. Ýnsanlar qorxularýndan öz yaxýnlarýnýn cäsädlärini küçälär-

dän toplaya bilmirlär”,- qäzetdä yazýlýb.

Paytaxtýn digär küçälärindäki dükanlarýn isä äksäriyyäti qapalýdýr. Xüsusilä dä, yanacaqdoldurma mäntäqälärindä uzun növbälär ämälä gälib. Ölkänin þärq bölgäsi bütövlükdä etirazçýlarýn näzarätinä keçib. Ara-sýra gözä däyän härbçilär isä Qäddafinin ämrindän çýxdýqlarýný bildiriblär. Bölgädäki þähärlärdä Qäddafinin küçälärä yapýþdýrýlan þäkillärini qoparýblar.

Dünän yayýlan son mälumatlara görä, etirazçýlar paytaxt Tripolinin 80 kilometrliyindäki Sabratah þähärinä qädär gälib çýxýblar. Onlar bu þähärdä tählükäsizlik qüvvälärinä mäxsus binalarý talayýblar, bir çox inzibati binaya isä zärär vurublar, bäzi tikililäri isä yandýrýblar.

Aksiya iþtirakçýlarýnýn tam näzarätinä keçän bäzi þähärlärdä isä etirazçýlarýn silahlarý tähvil vermäläri barädä xäbärlär gälmäkdädir.

Bu arada Liviyanýn daxili iþlär vä ädliyyä nazirläri, eläcä dä müxtälif ölkälärdäki säfirläri ard-arda tutduqlarý väzifälärdän istefa veriblär. Qäddafinin oðlu Saif al-Ýslamýn yardýmçýsý da istefa verdiyini bäyan edib. Ädliyyä naziri istefasýndan sonra älindä M. Qäddafinin “Pan Amerikan” hava yollarý þirkätinä mäxsus särniþin täyyaräsini partlatmaq tapþýrýðý vermäsinä (1988ci ildä-red.) dair sübutlar olduðunu açýqlayýb.

Dünya etiraz edir Liviya hökumätinin öz xalqýna qarþý zorakýlýða äl atdýðý bir vaxtda dünya ölkäläri Qäddafiyä qarþý açýqlama vermäkdä

davam edirlär. Almaniya, Fransa, Ýtaliya, o cümlädän Avropa Birliyinin (AB) räsmiläri Liviyaya qarþý sanksiyalarýn tätbiq edilmäsi täklifi ilä çýxýþ ediblär. BMT Tählükäsizlik Þurasý isä zorakýlýðýn därhal dayandýrýlmasýný täläb edib.

“Assoþieyted Pres” agentliyinin mälumatýna görä, AB ölkäläri BMT-nin Ýnsan Hüquqlarý Þurasýnýn növbädänkänar iclasýnýn keçirilmäsi üçün fäaliyyätä baþlayýblar. Sabah Cenevrädä keçirilmäsi planlaþdýrýlan toplantýda qäbul ediläcäk qärarýn layihäsi dä hazýrdýr. Layihädä Liviyada baþ veränlärin insanlýða qarþý cinayät olduðu qeyd edilib.

Dünän eyni zamanda, AB ölkäläri Liviyaya silah satýþýný dondurublar. Bu barädä qurumun xarici älaqälär üzrä ali komissarý Katerin Aþtonun sözçüsü mälumat verib. Xatýrladaq ki, 2009-cu ilin mälumatlarýna görä, Avropa ölkäläri Liviyaya 323 milyon dollarlýq silah satýblar.

Türkiyädä operativ qärargah qurulub Liviyada yaþayan türklärin öz vätänlärinä qaytarýlmalarý üçün Türkiyädä operativ qärargah qurulub. Bu qärargah, hämçinin, Liviyada qalan türklärin dä aqibäti ilä maraqlanýr vä müvafiq mälumatlar toplayýr. Türkiyä hökumäti öz vätändaþlarýnýn evakuasiyasý üçün Liviyaya täyyarälär vä gämilär göndärib.

Aksiyalar zamaný Liviyada bir türkün öldürüldüyü xäbäri gälib. Onun tikintidä iþläyärkän snayperlä vurulduðu bildirilir.

Xatýrladaq ki, Liviyada ümumiyyätlä 25 min Türkiyä vätändaþý yaþayýr. Onlarýn äksäriyyäti bu ölkäyä iþlämäyä gedänlärdir.

Bähreyn Kralý Säudiyyä Äräbistanýna gedib Ýki häftädir on minlärlä insanýn 1iþtiraký ilä etiraz aksiyalarýnýn Kral

keçirildiyi Bähreyndä väziyyät stabilläþmäyib. Belä bir väziyyätdä ölkä Kralý Hamad bin Ýsa äl-Xälifä Säudiyyä Äräbistanýna säfär edib. O, bu ölkädäki räsmi þäxslärlä mäslähätläþmälär aparýb.

Xatýrladaq ki, ABÞ-ýn beþinci donanmasý Bähreyndä yerläþir. Aksiyaya qatýlanlarýn äksäriyyäti sünni xanädanlýðýna etiraz edän þiälärdir.

Kral Abdullah qayýtdý vä säräncam verdi Bu arada isä Säudiyyä Äräbistanýnýn Kralý Abdullah üç aydýr davam edän müalicäsini tamamladýqdan sonra dünän ölkäsinä qayýdýb. Bu münasibätlä ölkädä täntänäli märasimlär täþkil olunub.

Kral Abdullah ölkäsinä qayýdan kimi säräncam imzalayýb. Säräncama görä, vätändaþlara yardým vä güzäþtli kre-

Abdullah

ditlärin verilmäsi üçün näzärdä tutulan fonda 17 milyard dollar väsait köçürülüb. Säudiyyä Äräbistanýnýn vätändaþlarý evlänärkän vä ya sahibkarlýq fäaliyyätinä baþlayarkän bu fondun väsaitlärindän istifadä edä bilirlär.

Kralýn baþqa bir qärarýna görä isä, dövlät mämurlarýnýn maaþlarý 15 faiz artýrýlýb. Gänclär isä bir il müddätinä iþsizliyä qarþý sýðorta olunublar.

1992-ci ilin fevralýn 25-dän 26-na keçän gecä yaxýn tariximizin än qanlý sähifälärindän biri oldu.

Mäsum insanlara, hätta män deyärdim ki, bäþäriyyätä qarþý edilän bu böyük vähþätin - Xocalý soyqýrýmýnýn 19-cu ildönümüdür. Yüzlärlä mülki insan qätlä yetirildiyi, yüzlärlä insanýn þikäst edildiyi, hälä dä taleyi mälum olmayan nä qädär insanýn olduðu bir gecä idi. O gecä baþ verän faciä näticäsindä yüzlärlä uþaq yetim qaldý. Ýþin maraqlý täräfi odur ki, bu hadisäläri hälä dä soyqýrým kimi qäbul etmäyän bir sýra Qärb ölkäläri var ki, onlarý anlamaq mümkün deyil.

Müharibä arzuedilän bir hadisä deyil, bu, son çýxýþ yoludur. Dialoq vä sülh naminä heç bir yol qalmayanda müharibä baþlanýr. Här þeydä bir qayda olduðu kimi, müharibänin dä qaydalarý var: uþaða, qadýna, silahsýz mülki insana toxunmaq olmaz. Bu, bäþäri bir normadýr. Amma Xocalý hadisälärindä heç bir bäþäri normalara, beç bir qaydalara ämäl olunmadý. Bu vähþäti dünyada heç bir canlý, hätta heyvan belä törätmäzdi. Xocalý qätliamýnýn näticälärini yerindä görän fransýz jurnalisti, “Alman faþistlärinin qäddarlýqlarý haqqýnda çox oxumuþam, çox eþitmiþäm, amma 5-6 yaþýndaký uþaqlarý, qadýnlarý, mülki Xocalý hadisälärindä insanlarý öldürän ermäniheç bir bäþäri norma- lär onlar betärdirlär”, lara, heç bir qaydala- deyirdi. Hälä bir etiraf kira ämäl olunmadý. Bu mi qälämä alýnan Xocalý soyqýrýmýnýn birbaþa iþtivähþäti dünyada heç rakçýsý jurnalist Daud bir canlý, hätta heyXeyriyanýn “Xaçýn xätri van belä törätmäzdi. üçün” adlý kitabýnda yazdýqlarý haqqýnda danýþaXocalý qätliamýnýn raq qanayan yaralara yenäticälärini yerindä nidän duz basmaq istämigörän fransýz jurnaräm. listi, “Alman faþistlä1915-ci ildä yaþanan rinin qäddarlýqlarý uydurma ermäni qätliahaqqýnda çox oxumýný ällärindä dästävuz edäräk ermänilär qapýmuþam, çox eþitmiqapý gäzirlär. Bunu bir þäm, amma 5-6 yasoyqýrým kimi tanýtmaqþýndaký uþaqlarý, qadan ötrü däridän-qabýqdýnlarý, mülki insandan çýxýrlar. Täässüf ki, larý öldürän ermänihäqiqätä uyðun olmayan lär onlar betärdiriddialara inanan, hätta bunu qäbul edän ölkälär lär”, - deyirdi. dä var. Bu uydurmalarý soyqýrým kimi tanýyan ölkälär, nädänsä, Xocalýda törädilän soyqýrýma açýq-aþkar göz yumurlar.

Baxmayaraq ki, o vaxtlar separatçý ermäni härbi birliklärinä rähbärlik edän, bu gün isä Ermänistanýn Prezidenti olan Särkisyan hämin hadisälärin dolayý yolla soyqýrým olduðunu etiraf etmiþdir. O, ingilis jurnalisti Tomas Vaala verdiyi müsahibädä: “Xocalý hadisälärindän ävväl azärbaycanlýlar bizim mülki þäxslärä toxunmayacaðýmýzý, güc tätbiq etmäyäcäyimizi zänn edirdilär. Biz Xocalý ämäliyyatý ilä bu düþüncäläri alt-üst etdik”, - deyir. Äslindä täkcä bu ifadälär Särkisyanýn mähkämä qarþýsýna çýxmasý üçün kifayätdir, amma täässüf ki, Qärbin ikili standartlarý burada da qarþýmýza çýxýr.

1994-cü ildä Afrikanýn yoxsul ölkäsi Ruandada säbäbi hälä dä mälum olmayan vätändaþ müharibäsi baþladý. Ölkänin iki böyük qäbiläsi olan Tutular vä Hutular bir-birinä qarþý müharibäyä baþladýlar. Bu savaþ yüz günädäk davam etdi vä 800 minä yaxýn mäsum insan hälak oldu. Hutular müsälman, Tutular isä xristian idi. Avropa mätbuatý därhal Hutularý täqsirkar elan etdi. Onlar üçün hüquq, ädalät, haqlý-haqsýz önämli deyildi, äsas olan Hutularýn onlardan olmamasý idi. Täässüf ki, eyni mänzärä Xocalý faciäsindä dä özünü göstärir.

Qätlä yetirilänlär, zülmä düçar olanlar onlardan olmadýðý üçün bu hadisälär soyqýrým olaraq qäbul edilmir. Biz isä bütün gücümüzlä çalýþmalý, hadisälärä lazými qiymätin verilmäsinä nail olmalýyýq.

Bu mäsälänin ABÞ konqresindä, Türkiyä parlamentindä vä baþqa bäzi ölkälärin parlamentindä gündämä gätirilmäsi atýlan önämli addýmlardan biridir.

Xocalý soyqýrýmýnda dünyasýný däyiþänlärä Allahdan rähmät diläyiräm. Allah bir daha bu millätä belä acý günlär yaþatmasýn. o.ucak@zaman.az DÝZAYNER: PÜNHAN ABBASOV

07 ÜZ - ÜZÄ

24-25 FEVRAL 2011 ZAMAN

Afaq Mäsud, Yazýçý, dramaturq, Ämäkdar incäsänät xadimi, Respublika Tärcümä vä Ädäbi Älaqälär Märkäzinin sädri, “Xäzär” dünya ädäbiyyatý jurnalýnýn Baþ redaktoru.

“Xoþbäxtlik män özümäm”

AFAQ MÄSUD - Sizä görä häyatda än asan vä än çätin þey nädir?

- Än asan - insanlara yaxþýlýq etmäk, än çätin - nadanlýða dözmäk.

- Ucqar bir känddä yaþamaða mäcbur olsaydýnýz, dolanýþýðýnýzý necä çýxarardýnýz?

- Äkinçilik vä maldarlýqla mäþðul olardým.

- Keçdiyiniz ömür yoluna baxanda än çox näyä üzülür, näyä sevinirsiniz?

- Yazmaða vaxt tapmadýðým günlärä, aylara üzülür, yazdýqlarýmla seviniräm.

- Valideyn vä müällimlärdän baþqa özünüzü kimlärä borclu bilirsiniz?

- Valideynlärdän vä müällimlärdän dä ävväl hamýdan Uca Allaha.

- Uðrunda här þeydän keçä biläcäyiniz varlýðýn adý?

- Ýlahi.

- Özünüzü hansý peþädä daha yaxþý ifadä edä bilärdiniz? Ýndiki iþinizdän razýsýnýzmý?

- Yazýda. Bäli.

- Üzr istämäk sizä aðýr gälmir ki?

- Qätiyyän, äksinä, bundan izaholunmaz bir mämnunluq duyuram.

- Sabir deyir: “Aðladýqca kiþi qeyrätsiz olur”, siz necä düþünürsünüz?

- Ätrafýmýzda aðlamaðý bacarmayan bir xeyli qeyrätsiz kiþi görürük.

- “Kaþ ki ..... ölkädä doðulaydým, ..... xalqýn nümayändäsi olaydým” dediyiniz olurmu?

- Tez-tez olur. Älälxüsus, ciddi ädäbiyyata laqeydliklä üzläþändä.

- Evinizdä inciklik olurmu? Olursa, birinci kim barýþýr?

- ...

- Özünüzü kimin qarþýsýnda günahkar bilirsiniz vä kiminsä günahýný baðýþlamýsýnýzmý?

- Özümü gündä-gündä yol verdiyim saysýz-hesabsýz xýrda günahlar yiyäsi sayýram. Bäzi günahlarý baðýþlaya biliräm, bäzilärini isä yox.

- Sizcä azadlýq istädiyini elämäkdir, yoxsa istämädiyini?

- Täbii ki, istädiyini. Ýstämädiyini elämäk - zora märuz qalmaq deyilmi?..

- Sevgi nädir: ümid, qorxu ya xoþbäxtlik?

- Xoþbäxtlik.

- Än çox nä zaman utanýrsýnýz?

- Mäni üzümä tärifläyändä.

- Ölüm nädir?

- Bu barädä nä desäm, uydurmadan savayý bir þey olmayacaq. Ölüm barädä mänim “Duyðular imperiyam”da bir neçä izah var, oxuyun.

- Çoxlu pulunuz olsa, hara xärclärdiniz?

- Evim vä idarämlä baðlý bir sýra hälli vacib problemläri aradan qaldýrardým, bir neçä dostumun vä kasýb qohumumun häyat þäraitlärinä äncam çäkärdim, yaxýnlarýmdan olan bir ata-anasýz uþaðýn tähsil haqqýný, xärclärini ödäyärdim…

- “Män almasam, bir baþqasý alacaq, män olmasam, baþqasý olacaq” düþüncäsi näyi ifadä edir?

- Allaha þükür, hälä ki, bu sayaq düþünmäk zorunda qalmamýþam.

- Häyatda än böyük täsälliniz?

- Äsärlärim…

- Sizä hansý mövzuda sual verilmäsini heç arzulamýrsýnýz?

- O barädä düþünmämiþäm.

- Yubiley vä ad günlärindä özünüzü necä hiss edirsiniz?

- Ad günlärimi seviräm. O günläri özümü yenicä anadan olmuþ kimi hiss ediräm.

- Dünyanýn här yerindän görünän uca bir lövhäyä iki-üç kälmälik näsihät yazmaðý xahiþ etsälär, nä yazardýnýz?

- Sämaya bax!

- Sizä görä insanda än yaxþý vä än pis xarakter hansýlardýr?

- Än yaxþý - säbirlilik vä dözümlülük, än pis - ifrat emosionallýq.

- Nä vaxtsa hansýsa müðänniyä, sänätçiyä heyran, ya da aþiq olmusunuzmu?

- Ýstedadýna heyran qaldýgým bir sýra dünya sänätçilärinin adlarýný açýqlaya biläräm. Maya Plisetskaya, Frensis Ford Koppola, Stenli Kubrik, Oskar Piterson, eläcä dä digärläri.

- Övladlarýnýz sizi atsalar, onlara nä deyärdiniz?

- Yäqin ki, sarsýlardým. Amma onlara heç bir þey demäzdim. Çünki zorla aram yoxdu.

- Än çox sevdiyiniz vä sevmädiyiniz sözlär?

- Ädäbsiz sözlärdän savayý bütün sözläri seviräm. Axý män mähz onlarýn kömäyi ilä bütün agrýlarýmdan azad oluram, fikir vä duyðularýmý ifadä edä biliräm.

- Fürsät olsa, ölümqabaðý nä väsiyyät edäcäksiniz?

- Allahý sevmäyi vä yalnýz Ona arxalanmaðý.

- Än çox nädän qorxursunuz?

- Darýxmaqdan. Söhbät, bir neçä saatlýq ya günlük yox, öz içimdä häbs olunmaðýn darýxmaðýndan gedir.

- Xoþbäxt olmaq üçün näyiniz çatmýr?

- Xoþbäxtlik - män özümäm.

- Sizin kimlärä vä nä kimi xeyriniz var?

- Elä biliräm, insanlarýn bir qisminä äsärlärimlä, digärlärinä ämällärimlä kömäk edä biläräm.

- Bu dünya bir insan þäklindä qarþýnýzda dursa, ona nä deyärdiniz?

- Bir az märhämätli vä mülayim ol…

- Häyatýnýzda sizä täklif edilmiþ nädänsä imtina etmisinizmi?

- Maddi firavanlýða aparsa da, ruhumu zädäläyä biläcäk bir çox þeydän.

- Gänclik hansý yaþda bitir?

- Özündä sevinmäyä güc tapmadýðýn gündän.

- Dostlarýnýz çoxdurmu? Ýnsanlar niyä dost olurlar?

- Mänim dostlarýmýn çoxu, dünyasýný ötän qärinälärdä däyiþmiþ yazýçýlar, sufilär vä filosoflardýr… Onlarý här an yanýmda hiss ediräm.

ÄZÝZ MUSTAFA

Ömär Muxtar, Qäddafi, neft vä qan Tunisdä baþlanan vä bütün äräb ölkälärini silkäläyän “Yasämän” inqilabý dünyanýn än zängin neft ölkälärindän biri olan Liviyaný da üsyan meydanýna çevirib. Qäddafi rejiminä qarþý ayaða qalxan kütlä ilä rejimä sadiq ordu hissäläri arasýnda baþ verän toqquþmalarda mindän artýq dinc sakin öldürülüb, yüzlärlä adam isä yaralanýb. Än dähþätlisi odur ki, Liviya Prezidenti Muammär Qäddafi hakimiyyätdä qalmaq naminä älini öz xalqýnýn qanýna batýrmaqdan belä çäkinmir. Mähz onun birbaþa göstäriþi ilä ordu xalqa qarþý silah iþlätmäkdä vä dinc etirazçýlarýn üzärinä havadan raket-bomba zärbäläri endirmäkdädir. Sözün düzü, son yarým äsrdä män älini Qäddafi kimi öz xalqýnýn qanýna batýran vä öz vätändaþlarýna qarþý äsl müharibä elan edän ikinci bir diktator xatýrlaya bilmiräm.

Hätta Yaxýn Þärqin än qäddar diktatorlarýndan biri hesab edilän Ýran Þahý Mähämmäd Rza Pählävi belä, hakimiyyätdä qalmaq naminä öz xalqý üzärinä havadan bomba-raket zärbäläri endirmäyä cäsarät etmämiþdi.

1979-cu ildä etiraz aksiyalarý Qäddafi dä hakikeçirän xalqa qarþý þahýn göstäriþi ilä yalnýz polis vä daxili miyyätä dövlät qoþunlardan istifadä edildi. çevriliþi etmäklä vä qan tökmäklä Ancaq axýdýlan qanlara baxmayaraq, xalqýn öz iradäsini gälmiþdi. Ýndi o, ortaya qoyduðunu görän bu yolla da dövPählävi ölkädän qaçmaða lät baþýnda qalmäcbur oldu. Oxþar fikirläri maq istäyir. Am- Misirin günümüzdäki fironu ma hadisälärin hesab edilän Hüsnü Mübaräk gediþi göstärir ki, haqqýnda da demäk olar.

1981-ci ildän Mübaräkin ölbu däfä qan çakäni idarä etmäsi fironlar naðý onun öz baþýnda çatlayacaq. dövrünü xatýrladýrdý. Çoxlarý Misirdä baþlanan xalq häräkatýný yatýrmaq üçün Mübaräkin härbi gücdän istifadä edäcäyini düþünürdü. Amma o belä hakimiyyätini qoruyub saxlamaq üçün xalqa qarþý härbi täyyarälärdän vä härbi gücdän istifadä etmäyä cäsarät etmädi. Lakin çoxlarýnýn gözlämädiyi halda, Qäddafi tamam baþqa yol seçäräk öz xalqýna qarþý müharibäyä baþlayýb. Sraðagün televiziya ilä çýxýþýnda o, hakimiyyätini qorumaq üçün äsl bädävi kimi sona kimi döyüþäcäyini söyläyib. Amma Qäddafi bu sözläri deyändä bir þeydä yanýlýb: äsl bädävi heç vaxt älini öz xalqýnýn qanýna batýrmayýb. Bädävi tarixboyu iþðala, müstämläkä rejiminä qarþý döyüþüb vä bu yolda minlärlä þähid verib.

Bu yerdä istär-istämäz Ýtaliyanýn iþðalçýlýq siyasätinä qarþý mübarizä aparan vä “Sähra aslaný” adýný alan liviyalý azadlýq mücahidi Ömär Muxtar yadýma düþür. Ömär Muxtar sona kimi özündän qat-qat güclü olan düþmänä qarþý þäräflä döyüþüb. O, älä keçirilsä dä, özünü äsl qähräman kimi apardý vä italiyalýlarýn oyuncaðý kimi Liviyaný idarä etmäkdänsä dar aðacýný üstün tutdu. Ona görä dä Ömär Muxtar günümüzdä belä yalnýz äräblär arasýnda deyil, bütün dünyada sevilän qährämanlardan biri kimi qalmaqdadýr.

Amma Qäddafi öz säläfindän färqli yol seçib vä hakimiyyätini qoruyub saxlamaq naminä älini öz xalqýnýn qanýna batýrmaqda davam edir. Äslindä Qäddafi dä hakimiyyätä dövlät çevriliþi etmäklä vä qan tökmäklä gälmiþdi. Ýndi o, bu yolla da dövlät baþýnda qalmaq istäyir. Amma hadisälärin gediþi göstärir ki, bu däfä qan çanaðý onun öz baþýnda çatlayacaq. Burada istär-istämäz üräyimdän bir aðrý keçirmäli oluram: heyif o Ömär Muxtara ki, onun Qäddafi kimi xäläfi var. Äslindä Liviya da daxil olmaqla äräb ölkälärindä baþ verän hadisälär acý bir reallýðý ortaya çýxarýb. Adýçäkilän ölkälärin xalqlarýna neft rifah vä säadät äväzinä, qan vä bäla gätirib. Neftdän gälän gälirlär xalqýn deyil, bir qrup adamýn älindä toplanaraq, onlarýn fironsayaðý yaþamasýna vä o sayaq da ölkäni idarä etmälärinä gätirib çýxarýb. Bu da näticädä qeyri-neft sahälärinin, sänayenin inkiþaf etmäsi yolunda ciddi ängälä çevriläräk ölkädä iþsizliyi, korrupsiyaný vä mämur özbaþýnalýðýný gücländirib. Bu gün Tunisdä, Misirdä, Liviyada vä digär äräb ölkälärindä baþ verän çaxnaþmalar vä xalqýn öz hökumätlärinä qarþý etiraz aksiyalarýna baþ vurmasý da mähz bu amillärlä baðlýdýr. Göräsän analoji väziyyätdä olan digär äräb ölkäläri bu baþ veränlärdän bir näticä çýxaracaq, ibrät götüräcäklärmi? e.mustafa@zaman.az DÝZAYNER: SAMÝR SALMANOV

08 ÝQTÝSADÝYYAT

“Azeri Light” neftinin qiymäti 100 dollarý ötüb

Qatarlarýn qrafiki däyiþdirildi

d

“Azärbaycan” ÝES häftädä 18 milyon kVt-saat enerji istehsal edir ilin yanvar ayýnda “AzärbaydCari can” Ýstilik Elektrik Stansiyasýnda

(ÝES) 64,4 milyon kilovat-saat elektrik enerjisi istehsal edilib. “Azärenerji” SCdän verilän mälumata görä, hazýrda stansiyada dörd enerji bloku iþläyir vä sutkada orta hesabla 16-18 milyon kVtsaat elektrik enerjisi istehsal olunur. Üç enerji bloku isä ehtiyatdadýr. Mälumatda hämçinin qeyd olunur ki, ÝES-dä aparýlan tämir-bärpa iþläri uðurla häyata keçirilib. Näticädä bloklarýn texniki-iqtisadi göstäriciläri yaxþýlaþýb.

Stansiyanýn 1 saylý enerji blokunda yenidänqurma iþläri baþa çatdýrýlýb vä enerji bloku þäbäkäyä qoþulub. 7 saylý enerji blokunda isä yenidänqurma iþlärinä baþlanýlýb.

Rusiya ärazisindä görülän d tählükäsizlik tädbirläri ölkämizdän þimal istiqamätinä gedän

“Azärbaycan Dämir Yollarý” vätändaþlarýn näzärinä çatdýrýr ki, yeni häräkät cädväli müväqqäti xarakter daþýyýr vä fevralýn 23-dän martýn 26-däk qüvvädä olacaq.

Martýn 26-dan etibarän isä yeni häräkät cädväli tätbiq olunacaq.

qatarlarýn häräkät qrafikindä däyiþikliklärä säbäb olub. Rusiya täräfinin qärarý ilä tählükäsizliyin tämin edilmäsi mäqsädi ilä fevralýn 4-dän etibarän Þimali Qafqaz Dämir Yolunun Samur-Artezian sahäsindä särniþin vä yük qatarlarýnýn häräkätinä axþam saat 22:00-dan sähär saat 06:00-ya qädär mähdudiyyät qoyulub. “Azärbaycan Dämir Yollarý” ASC-dän verilän mälumata görä, buna säbäb son vaxtlar Þimali Qafqaz Dämir Yolunun Daðýstan ärazisindän keçän hissäsindä tez-tez neqativ hallarýn qeydä alýnmasýdýr.

Rusiya täräfinin tätbiq etdiyi mähdudiyyät näticäsindä fevralýn 4-dän bu günädäk Azärbaycandan þimal istiqamätinä häräkät edän qatarlarýn häräkätindä uzunmuddätli - 1214 saatlýq fasilälär vä längimälär yaranýrdý. Bu väziyyäti aradan qaldýrmaq üçün Azärbaycandan häräkät edän qatarlarýn qrafikinä däyiþiklik edilmäsi qärara alýnýb.

“Azärbaycan Dämir Yollarý” vätändaþlarýn näzärinä çatdýrýr ki, yeni häräkät cädväli müväqqäti xarakter daþýyýr vä fevralýn 23-dän martýn 26-däk qüvvädä olacaq.

Martýn 26-dan etibarän isä yeni häräkät cädväli tätbiq olunacaq.

FOTO: ZAMAN

Dünya bazarýnda Azärbaycan neftinin qiymäti son 2,5 il ärzindä än yüksäk häddä çatýb. Dövlät Neft Þirkätindän (ARDNÞ) verilän mälumata görä, London birjasýnda keçirilän härraclarda “Azeri Light” markalý neftin qiymäti 2,34 dollar artaraq, 109,72 dollara çatýb.

Bu son 2,5 ildä Azärbaycan neftinin än yüksäk qiymätidir. Sonuncu däfä belä qiymät 2008-ci ilin sentyabrýn 1-dä qeydä alýnýb. Neftin bahalaþmasýnýn äsas säbäbi äräb dövlätlärindä ictimai-siyasi väziyyätin gärginläþmäsidir.

24-25 FEVRAL 2011 ZAMAN

D Beläliklä, yeni häräkät cädvälinä äsasän, Baký-Moskva särniþin qatarý häftänin I, III vä V günläri saat 19:55-dä deyil, saat 22:05-dä Bakýdan yola düþäcäk. Häftänin II, IV vä VII günläri saat 08:20-dä deyil, saat 19:03-dä Bakýya çatacaq.

D Baký-Kiyev särniþin qatarý häftänin II günü deyil, III günü saat 00:40-da Bakýdan yola düþäcäk, häftänin I günü deyil, II günü saat 00:30-da Ba-

kýya gäläcäk.

D Baký-Sankt-Peterburq särniþin qatarý häftänin III günü deyil, IV günü saat 00:40da Bakýdan yola düþäcäk, häftänin III günü saat 19:03-dä Bakýya gäläcäk.

D Baký-Xarkov särniþin qatarý hätänin IV günü deyil, V günü saat 00:40-da Bakýdan yola düþäcäk, häftänin II günü deyil, III günü saat 00:30-da Bakýya gäläcäk.

D Baký-Tümen särniþin qatarý martýn 5-dän här gün saat 06:20-dä deyil, saat 06:10-da Bakýdan yola düþäcäk, saat 02:03-dä deyil, saat 03:05-dä Bakýya çatacaq.

D Rostov-Baký-Rostov särniþin qatarý häftänin I vä VI günläri saat 23:40-da deyil, häftänin II vä VII günläri saat 00:40-da Bakýdan yola düþäcäk, häftänin I vä VI günläri saat 08:20-dä deyil, saat 19:03-dä Bakýya gäläcäk.

Sänaye müässisäläri ötän ayý uðurla baþa vurub 2010-cu ilin yanvar ayý d ilä müqayisädä ötän ay äksär qida mähsullarýnýn istehsalýnda artým qeydä alýnýb. Cari ilin yanvar ayý ärzindä balýq mähsullarý istehsalý 2,3 däfä artaraq 46,8 ton, pendir vä käsmik 2,2% artaraq 3,7 min ton, ät 2,2% artaraq 21 min ton, süd 5,4% artaraq 59,1 min ton, kärä yaðý 0,8% artaraq 1,8 min ton, duru bitki yaðlarý 41,7% artaraq 8,7 min ton olub. Bu barädä Dövlät Statistika Komitäsindän (DSK) mälumat verilib.

DSK-dan verilän mälumata görä, emal sänayesinin bu sahäsindä 476 milyon manatlýq mähsul istehsal olunub ki, bu da ötän ilin analoji dövrü ilä müqayisädä 3% çoxdur.

Asfalt istehsalý 9,2 däfä...

Komitädän verilän baþqa bir xäbärdä bildirilir ki, ötän ay tikinti müässisäläri täräfindän 17,2 milyon manatlýq mähsul istehsal edilib. Cari ilin yanvar ayýnda 2010-cu ilin analoji dövrü ilä müqayisädä 5,1% çox vä ya 86,5 min ton sement, 2,5 däfä çox vä ya 7,1 min ton tikinti gipsi, 60% çox vä ya 12,8 min kubmetr tikinti kärpici, 9,2 däfä

çox vä ya 42,5 min ton asfalt, 3,6 däfä çox vä ya 4 min kubmetr betondan yýðma-tikinti konstruksiyalarý, 11,5% vä ya 39,7 min ton çox hörmä üçün hazýr beton qarýþýðý istehsal edilib.

Polietilen borularýn istehsalý 6,3 däfä...

Bu ilin yanvar ayý ärzindä kimya sänayesi, äczaçýlýq mähsullarý, rezin vä plastmas mämulatlarýnýn istehsalý müässisäläri täräfindän isä 21,2 milyon manatlýq mähsul istehsal edilib ki, bu da ötän ilin analoji ayý ilä müqayisädä 5,8% azdýr. DSK-dan verilän mälumata görä, ävvälki ilin yanvar ayý ilä müqayisädä mähsul istehsalý kimya sänayesindä 35,1%, äczaçýlýq mähsullarýnýn istehsalýnda 19,5%, rezin vä plastmas

mämulatlarý istehsalýnda isä 17,5% artýb. Äsas kimya mähsullarýndan polietilen istehsalýnda 67,1%, azot istehsalýnda 31,2%, lak-boya mämulatlarýnýn istehsalýnda 49,8% artým müþahidä olunub. Rezin vä plastmas mämulatlarýndan bärk polietilen borularýn istehsalý 6,3 däfä artýb.

Benzin istehsalý isä 2,6% artýb Yanvarda neft mähsullarýnýn häcmi ötän ilin analoji ayýna nisbätän 3,6% azalýb. Ötän ay avtomobil benzininin istehsalý 2,6% artaraq 107 min ton, að neftin istehsalý 2,3% artaraq 49,9 min ton, sürtgü yaðlarýnýn istehsalý 2,1 däfä artaraq 4,5 min ton olub, dizel yanacaðýnýn istehsalý isä 11% azalýb.

DÝZAYNER: SAMÝR SALMANOV

24-25 FEVRAL 2011 ZAMAN

ÝQTÝSADÝYYAT 09

Rusiyada iþsizlärin sayý 5,7 mln näfär azalýb

ALLAHVERDÝ CÄFÄROV

2011-ci ilin yanvar ayýnda Rusiyada iþ1 siz insanlarýn sayý ötän ilin analoji dövrü ilä müqayisädä 16,4% aþaðý düþüb.

Havadan barýt qoxusu gälir

Bel ki, bu ilin yanvar ayýnda þimal qonþumuzda iþsizlärin sayý 5,7 mln. näfär olub. Bu barädä mälumatý Rusiya Federal Dövlät Satatistika Xidmäti yayýb. Mälumatda o da deyilir ki, 2011-ci ilin yanvarýnda ölkädä 15-72 yaþlarý arasýndaký (mäþðul vä iþsiz) iqtisadi fäal ähalinin sayý 75,3 mln. näfär täþkil edib.

Bu isä Rusiyanýn ümumi ähalisinin 53%-i demäkdir. Ýqtisadi fäal ähalinin 69,6 milyonu iqtisadi mäþðul insandýr. 2010-cu ilin yanvar ayýna nisbätän mäþðul ähalinin sayý 1,9 mln. näfär vä ya 2,8% artýb. ORHAN KIRAÇ

Yeni Zelandiyadaký zälzälä sýðorta þirkätlärinin “cibini” dä silkälädi Dünyanýn än nüfuzlu maliyyä þirkätlä1 rindän biri olan “J. P. Morgan”ýn hesablamalarýna görä, fevralýn 22-dä Yeni Zelandiyada baþ vermiþ zälzälä ölkänin sýðorta þirkätlärinä ciddi ziyan vura bilär. Þirkätdän verilän mälumata äsasän, 75 näfärin ölümü ilä (son mälumata äsasän) näticälänän täbii fälakät sýðorta þirkätlärini 12 mlrd. dollar häcmindä ziyana sala bilär. Xatýrladaq ki, Yeni Zelandiyanýn ikinci än böyük þähäri Kraysterçdä 6,3, 5,6 vä 5,5 bal gücündä üç zälzälä qeydä alýnýb. Þähär ähalisinin tählükäsiz yerlärä köçürülmäsinä baþlanýlýb vä yerli hava limaný baðlanýlýb. Zälzälä näticäsindä 300 näfärin hälä dä daðýntýlar altýnda qaldýðý bildirilir.

Bakýdaký birotaqlý evi bir adaya däyiþmäk olar Rusiyanýn DOKÝ daþýnmaz ämlak 1 agentliyinin ekspertläri däyäri 100 min dollarý keçmäyän dünyanýn än ucuz adalarýnýn reytinqini tärtib ediblär. Reytinqä Panamanýn Qatun adasý baþçýlýq edir. Qatun gölünün sahilindä yerläþän adanýn sahäsi 0,3 hektar, däyäri isä 30 min dollardýr. Qeyd edäk ki, bu qiymätä Bakýda birotaqlý mänzil almaq mümkündür. Ýkinci yerdä Kanadanýn sahäsi 2,53 hektar olan MakGibbon adasý gälir. Bu ada 35,3 min dollara täklif edilir. Ýlk üçlüyü Panamanýn Dolfin Bey adasý tamamlayýr. Sahäsi 0,8 hektar olan adanýn däyäri 40 min dollardýr. Ekspertlärin hesablamalarýna görä, dünyanýn än bahalý adalarý Aralýq dänizi vä Karib hövzäsi regionunda yerläþir. Bundan bir az ucuz adalar isä Kanada vä Skandinaviyadadýr.

Äräb dünyasýnda baþ veränlär neftin qiymätini yeni rekorda aparýr Äräb dünyasýnda baþ verän etiraz 1 dalðasý dünyada neftin qiymätinin yüksälmäsinä täkan verib. Ýlk kütlävi iðtiþaþlar dünya enerji bazarýnda o qädär dä rol oynamayan Tunis vä Misirdä baþ versä dä, sonra aksiyalar Liviya vä Älcäzair kimi önämli neft vä qaz ixracatçý ölkälärinä keçdi. Bunun da näticäsindä Liviyada gündälik neft hasilatý 100 min barel azalýb. Bu ölkädä baþ verän iðtiþaþlar näticäsindä neftin qiymäti son 2,5 ildä ilk däfä olaraq 105 dollara qalxýb. Ekspertlär bu gediþlä neftin qiymätinin 200 dollara çatacaðýný ehtimal edirlär.Tunisdäki uzun müddät davam edän qeyri-sabitlik bu ölkä ärazisindän keçän “TransMed” (”Trans Aralýq dänizi boru kämäri) qaz kämärinin iþinä mänfi täsir göstärä bilär.

Belä ki, Älcäzairdän Ýtaliyaya “mavi yanacaðýn” näqli mähz adýçäkilän qaz kämäri vasitäsilä häyata keçirilir. Qeyd edäk ki, räsmi Roma neft ehtiyacýnýn 25%-ni, täbii qaza olan täläbatýnýn isä 10%-ni Liviya vasitäsilä ödäyir. Bu arada Ýtaliya hökumäti ölkädä 90 günlük neft, 30 günlük isä “mavi yanacaq” ehtiyatý-

nýn qaldýðýný açýqlayýb. Bundan baþqa, Misir ärazisindän dünya ähämiyyätli iki önämli enerji ticaräti kanalý keçir. Bunlardan biri här gün 2,2 mln. barel neft daþýyan tankerlärin keçdiyi Suveyþ kanalý, digäri isä Qýrmýzý vä Aralýq dänizlärini birläþdirän “Sumed” transneft kämäridir. Bu kämärdän isä sutkada 2,3 mln. barel neft näql edilir.

1969-cu ildän Muammär Qäddafinin rähbärlik etdiyi Liviya neft ehtiyatlarýnýn häcminä görä OPEK ölkäläri arasýnda beþinci, täbii qaz ehtiyatlarýnýn häcminä görä isä Afrika qitäsindä dördüncü yerdädir. Liviyanýn gündälik neft vä qaz hasilatý müvafiq olaraq, 80 mln. ton vä 12 mlrd. kubmetr täþkil edir.

Dünyada täbii qaz ehtiyatlarýnýn häcminä görä beþinci yerdä qärarlaþan Älcäzair Avropa Birliyinin “mavi yanacaða” olan 20% täläbatýný qarþýlayýr. Bundan älavä, Älcäzairi Avropa ilä üç sualtý qaz kämäri birläþdirir. Beläliklä dä, Älcäzairdäki qeyri-sabitlik Cänubi Avropanýn enerji ilä tächizatýnda ciddi problemlär yarada bilär.

Son zamanlar istär Bakýda, istärsä dä Ýrävanda müharibä ilä baðlý käskin bäyanatlar verilir. Ävvälki illärdän färqli olaraq, cäbhä xättindä atäþ säsläri tez-tez säslänir. Xatýrlayýrsýnýzsa, atäþkäsin elan olunduðu 1994-cü ildän sonra uzun müddät münaqiþänin dinc yolla häll edilmäsinä ciddi säylär göstärilirdi. Täräflär atäþkäsä riayät etmäyä çalýþýrdýlar. Ýndi väziyyät tamamilä däyiþib. Elä bir gün olmaz ki, cäbhädä atäþ säsi eþidilmäsin. Prezident Ýlham Äliyev son zamanlar etdiyi bütün çýxýþlarda birmänalý þäkildä bäyan edir ki, Azärbaycan iþðal edilän ärazilärini geri qaytarmaq üçün bütün variantlardan, o cümlädän härbi yoldan istifadädä qärarlýdýr. Son dövrlär mätbuata açýqlama verän äksär ekspertlär müharibänin här an baþlaya biläcäyindän bähs edirlär. Bu istiqamätdä yazýlan olduqca maraqlý bir mäqaläyä sraðagün Rusiyanýn mäþhur “Nezavisimaya” qäzetindä yer verilib. Yazýda postsovet ölkälärinin sürätlä silahlanmasýndan bähs edilir. Bildirilir ki, son “2010-cu ildä büdcä- bir il ärzindä Baltikyaný ölkälär - Latvidän müdafiä xärcläya, Litva vä Estoniya rinä 1,59 milyard istisna olmaqla, digär dollar väsait ayýran 12 postsovet respubAzärbaycan bu il likasýnýn müdafiä xärcläri 2 däfä artýxärcläri ümumilikdä raraq, 3,1 milyard 23% artýb. Än yüksäk artýmýn Azärbaycandollara çatdýrýb.

Azärbaycanda müda- da olduðu qeyd olunur. Qäzet yazýr ki, fiä xärclärinin ümu2010-cu ildä büdcämi daxili mähsulun dän müdafiä xärcläri(ÜDM) 6,2%-ni täþkil nä 1,59 milyard doletdiyini yazan mäqa- lar väsait ayýran Azärbaycan bu il lä müällifi qeyd edir ki, bu näinki postso- xärcläri 2 däfä artýraraq, 3,1 milyard dolvet ölkälärindä eyni lara çatdýrýb. Azärzamanda dünyada än baycanda müdafiä yüksäk göstärici hexärclärinin ümumi daxili mähsulun sab olunur”. (ÜDM) 6,2%-ni täþkil etdiyini yazan mäqalä müällifi qeyd edir ki, bu näinki postsovet ölkälärindä eyni zamanda dünyada än yüksäk göstärici hesab olunur. Yazýda hämçinin qeyd olunur ki, Ermänistanýn härbi xärcläri 380 milyon dollar täþkil edir vä Azärbaycanýn müdafiä xärclärilä müqayisädä täqribän 10 däfä azdýr. “Nezavisimaya” qäzetinin yazdýðýna görä, postsovet ölkälärindä, o cümlädän dä Azärbaycanda härbi xärclärin artmasý dünya ictimaiyyäti täräfindän birmänalý qarþýlanmýr. Mäqalä müällifi qeyd edir ki, Azärbaycan 2011-ci il ärzindä 3,1 milyard dollardan älavä, 1,36 milyard dollar väsaiti müdafiä sänayesinä yönäldäcäk. Müällif bu qänaätdädir ki, härbi xärclärin bu säviyyädä artýrýlmasýnýn arxasýnda ciddi mäqamlar dayanýr. Hämin yazýda postsovet ölkälärinin härbi xärcläri barädä statistik räqämlärä dä yer verilib. Belä ki, Rusiyadan sonra än böyük härbi xärclär Azärbaycana mäxsusdur. “Nezavisimaya”nýn yazdýðýna görä, SSRÝ dönämindä güclü härbi potensiala malik olan Ukraynanýn müdafiä xärcläri Azärbaycanla müqayisädä 2 däfä azdýr. Äslindä xarici mätbuat bütün bunlarý yazmasa belä, här käs yaxþý bilir ki, härbi gücünä görä Azärbaycan Ermänistaný däfälärlä üstäläyir. Bäzi ekspertlär Ermänistanýn Kollektiv Tählükäsizlik Müqaviläsi Täþkilatýna (KTMT) üzv olmasýný äsas gätiräräk bildirirlär ki, Azärbaycan ordusu hücuma keçärsä, Rusiya proseslärä müdaxilä edä bilär. Ancaq KTMT-nin nizamnamäsindä açýq þäkildä göstärilir ki, härbi blok ancaq üzv dövlätlärin hansýsa birinin iþðala märuz qaldýðý an proseslärä müdaxilä edä bilär. Bu baxýmdan Daðlýq Qarabað räsmän Ermänistanýn ärazisi sayýlmadýðý üçün KTMT-nin proseslärä müdaxiläsi mümkünsüzdür. Halbuki ikitäräfli vä çoxtäräfli härbi müqavilälär baxýmýndan Azärbaycan Ermänistandan daha üstün mövqeyä sahibdir.

Azärbaycan vä Türkiyä arasýnda imzalanan härbi yardým barädä saziþ Daðlýq Qarabaðýn iþðaldan azad olunmasý zamaný Ankaranýn Bakýný härbi texnika vä lazým olarsa, canlý qüvvä ilä tämin etmäsinä imkan verir. a.ceferov@zaman.az DÝZAYNER: PÜNHAN ABBASOV

10 TÜRKÝYE

24-25 FEVRAL 2011 ZAMAN

çýkan sonuç bu... Hiçbir ihtiyat payý býrakmýyor.

Engin Alan kýsa süre önce MHP'li oldu; 29 Ocak'ta törenle bu partiye katýldý. O açýdan adaylýðý sürpriz deðil. Gölcük'te döþemelerin altýndan çýkan belgelerin ardýndan, son Balyoz CHP'nin Silivri adaylarý tartýþýlýrken bomdalgasýnda tutuklandý. Her ne kadar adaylýðý bayý MHP patlattý. CHP kimleri aday gösteresürpriz olmasa da ben Bahçeli'nin yargý sürecini ceðini konuþa dursun MHP, Silivri'de bekleyeceðini tahmin ediyordum. Balyoz sanýkBalyoz'dan tutuklu emekli Korgeneral Engin larýna mesafe koydu. Ailelerinin Anýtkabir'e Alan'ýn milletvekili adaylýðýný açýkladý bile. yürümelerine tepki gösterdi. Engin Alan'la ilgili Kesin mi? Evet, hiçbir þüpheye yer býrakfarklý bir tavýr takýndý. Silivri'den Meclis'e taþýymayacak kadar net. Açýklamayý yapan, bizzat acaðýný ilan etti. Bu siyasi bir risk deðil mi?

MHP lideri Devlet Bahçeli çünkü. Mersin'de Büyük risk. Çetin Doðan'ýn bir nugazetecilere söylediði þu sözler maralý sanýk olduðu Balyoz davasý ciddün medyada yer aldý: “Balyoz di iddialarla dolu... Henüz hüküm davasýnda tutuklanan emekli oluþmuþ deðil. Ancak iddialar da son Korgeneral Engin Alan'ýn kenderece aðýr. MHP lideri bu riski göze disi ve ailesi önce Cenab-ý aldý. Engin Alan, terörle mücadelede Allah'a, sonra MHP'ye emanetMUSTAFA ÜNAL öne çýkan isim. MHP'ye katýlýrken de tir. Artýk bizim partimizin üyesi. 'Özel Kuvvetler komutanlýðý yapan ve üstün Bizim siyasi beraberliðimiz devam eder. hizmetler veren biri' olarak anons edildi. Her TBMM'de MHP'yi birikimi ve tecrübesiyle temismi anýldýðýnda bölücü baþý Abdullah sil edebilecek bir kiþi olarak algýladýðýmýzdan Öcalan'ýn Türkiye'ye getiriliþinde rolü olduðu dolayý partimize davet edildi. Muhtemelen de söylenir. 'Terörle mücadele' askerlik hayatýnýn seçimlere girmesi gerekir.” MHP grup toplansadece bir bölümü. Bu döneme kimsenin týlarýný bitirdi. Eðer dün grup yapsaydý, Bahçeli söyleyecek bir sözü olamaz. Teröre karþý yapAlan'ýn adaylýðýný Meclis'ten kamuoyuna duyutýklarý sadece MHP tabanýndan deðil toplumun rurdu. Bahçeli'nin söyledikleri açýkça Engin genelinden destek görür. Ancak hayatýnýn baþAlan'ýn adaylýðýnýn ilaný... MHP, Alan'ý 12 ka safhalarý da var. Aday yaparken hayatýnýn Haziran seçimlerinde aday yapacak. Büyük ihtibütününe sahip çýkýyorsunuz. “Bizi yalnýzca malle de seçilecek yere, yani listenin ön sýralarýteröre karþý verdiði mücadele ilgilendirir, gerina koyacak. Yargý sürecinin tamamlanmasý sine karýþmayýz” diyemezsiniz. Risk de burada beklenmeyecek. MHP liderinin sözlerinden

Ýlk Silivri milletvekili MHP'den...

Ülkenin hayrýna olan ve olmayan

zorunda: Türk þirketlerinin en faal olduðu ülkelerin baþýnda geliyor çünkü Libya. Birçok ihtiyacýný Türkiye'den karþýlýyor... Altyapý inþaatlarý ve konut alanýnda Türk müteahhitler öncü CHP'li muhalefet, medyadaki uzantýlarýný da konumunda... Ülkenin dört bir tarafýndaki þankullanarak, Baþbakan Tayyip Erdoðan'ý Libya tiyelerde 25 bin civarýnda iþçimiz çalýþýyor... Hiç konusunda köþeye sýkýþtýrma derdinde. kuþkunuz olmasýn; temkinli davranMýsýr'da demokratik hak ve mak ve ülke çýkarlarýný gözeten bir tavýr özgürlük taleplerine sahip çýkmýþ, takýnmakla doðru hareket etmiþ oluyor ama geç kalmýþ Erdoðan, Baþbakan Erdoðan... Dýþ politikanýn Libya'daki geliþmelere ise dugünlük politikaya malzeme yapýlmasý yarsýz kalýyormuþ. CHP lideri bize özgü bir yanlýþlýk. “Kitlelere sahip Kemal Kýlýçdaroðlu'nun dilçýkýlsýn” diye yeri göðü inletenlerin, FEHMÝ KORU lendirdiði “Daha sert tepki vergöðüslerini kurþunlara siper eden Libya ilsin” tavsiyesi kimbilir kaç halkýnýn çilesini bir dakika bile düþündüklerini köþede tekrarlanýyordu dün... Baþbakan Erdoðan, herhalde sizler de sanmýyorsunuzdur. Baþbakan partisinin grup toplantýsýnda, Türkiye'nin çýkarErdoðan'ýn -kendinden önceki hemen bütün larý için en uygun olan neyse öyle davrandýðýný baþbakanlarýn da yaptýðý gibi- bir vesileyle belirterek cevap verdi eleþtirilere. Öyle de olmak Libya'ya yolunu düþürmesinin ikili ticari iliþkileri biraz daha ileriye götürmek yanýnda Türk þirketlerinin birikmiþ istihkaklarýnýn ödenmesini saðlaETÝBARSIZDIR ma amaçlý olduðunun farkýnda deðiller... Belki Länkäran rayonu, Läj känd sakini Rüstämov Ramazan farkýndalar da, farkýnda deðilmiþ gibi davranmak Gülhäsän oðluna aid, DTXK-nýn Länkäran rayon þöbäsi iþlerine geliyor. Ýnþaat malzemeleri, þekerli matäräfindän 11.10.2002-ci il tarixdä verilmiþ KOD muller, tekstil, mücevherat, kozmetik ürünleri ve 80205028 olan JN-380A nömräli torpaðýn mülkiyyätä mobilyada Libya'nýn en fazla tercih ettiði ülke verilmäsinä dair þähadätnamä itdiyi üçün etibarsýzdýr.

Türkiye... Ýkili ticaret hacmi yýllýk 2,5 milyara ulaþýyor. 200'ün üzerindeki Türk þirketi ise Libya'da 27 milyar dolarý bulan taahhüt hizmetleri üstlenmiþ durumda. ”Konuþ” diyorlar ETÝBARSIZDIR Baþbakan Erdoðan'a. Hadi ülkenin ticari çýkarAzärbaycan Dövlät Ýqtisad Universitetinin täläbäsi larýný gözden çýkarmýþ olsalar bile, 25 bin

Mähärrämov Alim Habil oðluna 2008-2009-cu il tarixindä verilmiþ qiymät kitabçasý itdiyi üçün etibarsýzdýr.

BAÞSAÐLIÐI

zaten. 2002'de 2. Kolordu komutaný iken altýna imza koyduðu bazý emir ve talimatlarýn bir kýsmý medyaya yansýdý. Ýmha edilmesine raðmen kurtarýlan belgelerde neler yok ki...

Yasa dýþý fiþleme yapýlmasý talimatý en dikkat çekici olaný. 24 Aralýk 2002 tarihli 'kiþiye özel' belgenin konusu 'Kategorili Personel Ýþlemleri ve Ýrticai Faaliyetler'.

Belgede numara, kod en ince ayrýntýsýna kadar yazýlý... Sadece bir maddeyi aktarýyorum: “Sýralý tüm sicil amirleri birliðindeki personeli ve bu personelin aile yapýsý ve yaþantýsýný çok iyi bilecektir. Özellikle birinci sicil amirlerinin bir plan dahilinde yapacaklarý ev ziyaretleri ile personelin eþ ve çocuklarýnýn da tutum ve davranýþlarý ile giyim tarzlarý gözlemlenecek.

Giyim kuþamlara belli bir ideolojiyi temsil edecek þekilde giyinen personel uyarýlacak. Bu personel titizlikle takip ve kontrol edilecektir.”

Fiþleme, askerî personelle sýnýrlý deðil. Milli Eðitim Bakanlýðý'ndaki kadrolaþmadan, imam hatip liselerindeki kýz öðrencilerin kýlýk kýyafetlerinin tespitine kadar bir dizi talimat var. Kýlýk kýyafet takibi ne terörle mücadelenin bir parçasý ne de askerlik görevinin... Bu fiþlemeleri MHP tabanýnýn kabul etmesi mümkün mü? MHP seçim meydanlarýnda “Balyoz sanýðýný yargýdan kaçýrýyor” ithamýyla da karþýlaþacak. Engin Alan'ýn adaylýðýnýn MHP açýsýndan siyasi risk barýndýrdýðý kesin.

Bahçeli bu riski göze aldýðýna göre bize de 'Ýlk Silivri milletvekilini' tarihe not etmek düþer...

iþçimizin canýný tehlikeye atma ihtimalini de mi zerre kadar önemsemiyorlar? Ortadoðu bölgesinde sýcak günler yaþanýyor; 30 ve 40 yýl sürmüþ diktatörlükleri düne kadar suskunlukla sineye çekmiþ olan kitleler bugünlerde daha fazla hak ve özgürlük talep ediyorlarsa, Türkiye'deki Ak Partili demokrasi deneyiminin bunda büyük katkýsý var. Fas'ta ayný adlý (Adalet ve Kalkýnma) bir parti zaten vardý, þimdilerde Mýsýr'da ve Cezayir'de de AKP'yi hatýrlatan isimlerle yeni partiler kuruluyor. Arap sokaklarýnda ismi dillerden düþmeyen bir ülke Türkiye ve Tayyip Erdoðan gibi birer lidere sahip olma beklentisi içinde kitleler... Ankara'dan en ufak bir destek açýklamasý duyulmasa bile, bulunduklarý ülkelerde daha fazla demokrasi talebiyle meydanlarý dolduran Arap kitleleri, arkalarýnda Türkiye'deki kardeþlerinin bulunduðunu biliyorlar zaten...

Hepimizin... Ýktidarý destekleyenler kadar, muhalefet partilerine oy verenlerin de...

Son yýllarda ülkemizde izlenen çok yönlü dýþ politika, belirsizliklerle dolu bugünün dünyasýnda, Türkiye'yi sözü dinlenen müreffeh bir ülke haline getirmeyi amaçlýyor; bu sebeple de olaðanüstü hassas dengeler üzerine oturuyor. Þimdilerde yaþanan altüst oluþlarý geride býraktýðýmýzda karþýmýzda belirecek tablo elbette Türkiye'nin daha etkili olduðu yeni bir dünya tablosu olacak; ancak o zamana kadar çok dikkatli bir çizgi izlemek þart.

O çizgiyi bozacak sýkýþtýrmalarla muhalefet ne elde etmeyi umuyorsa, o, ülkenin hayrýna deðil.

BAÞSAÐLIÐI

Närimanov Rayon Ýcra Hakimiyyätinin baþçýsý Abdin Färzäliyevin qayýnanasý

Mingäçevir “Araz” kursunun mudir müavini Äväz Qasýmovun

Gülarä xanýmýn

bacýsýnýn

väfatý ilä älaqädar därin hüznlä baþsaðlýðý verir, märhumäyä Allahdan rähmät, yaxýnlarýna säbir diläyiräm.

Qäbri nurla dolsun.

väfatý ilä älaqädar därin hüznlä baþsaðlýðý verir, märhumäyä Allahdan rähmät, yaxýnlarýna säbir diläyirik.

Çað Öyrätim Ýþlätmäläri MMM- in Ýdarä Heyätinin sädri Enver Özeren

BAÞSAÐLIÐI Närimanov Rayon Ýcra Hakimiyyätinin baþçýsý Abdin Färzäliyevin qayýnanasý

Gülarä xanýmýn väfatý ilä älaqädar därin hüznlä baþsaðlýðý verir, märhumäyä Allahdan rähmät, yaxýnlarýna säbir diläyiräm.

Qäbri nurla dolsun.

Çað Öyrätim Ýþlätmäläri MMM -in müþaviri Aðaräsul Mämmädov .

Sumqayýt “Araz” kurslarýnýn kollektivi adýndan Ramazan Uslu

BAÞSAÐLIÐI Dinläyicimiz Lalä Häsänovaya atasý

Müsällim Häsänovun väfatý ilä älaqädar därin hüznlä baþsaðlýðý verir, märhuma Allahdan rähmät, yaxýnlarýna säbir diläyirik.

Gäncä “Araz” Hazýrlýq kurslarýnýn kollektivi adýndan Sädräddin Sädrli

Siz tasfiye edilmeyeceksiniz ki...

Tunus, Mýsýr, Yemen, Fas, Sudan, Bahreyn, Cezayir ve son olarak Libya'da sokaða dökülen insanlar, canlarý pahasýna tek bir þey istiyor: Vesayet rejimlerinin yýkýlmasýný...

AK Parti iktidarýna tahammülsüzlükleri, gözlerini döndürmüþ kesim ise mevcut hükümeti bu rejimlere benzetiyor. Hatta CHP yöneticilerinin aðzýndan iktidara karþý benzer direniþ çaðrýlarý yapýlýyor. Hâlbuki tam tersi. AK Parti, þimdiye kadar hiçbir iktidarýn yapamadýðýný yaparak, Türkiye'deki vesayet rejimini tasfiyeye uðraþýyor. Tayyip Erdoðan, daha önce hiçbir baþbakanýn demediðini diyor: Ýktidarsam, muktedir de olurum... Sayýn Baþbakan'ýn, “nerede bu Ergenekon, gidip üye olayým” diyen CHP lideri Kýlýçdaroðlu'na verdiði cevap, aslýnda vesayetin suratýna indirilmiþ bir tokattý: “Danýþtay 2. Dairesi'ne bak... Sivas'a, Maraþ'a bak... Diyarbakýr'daki faili meçhullere bak...

Dersim'e bak...”

Bir Baþbakan'ýn aðzýndan, tarihe geçecek ve ezber bozan, daha çarpýcý ifade olabilir mi?

Baþbakan'ýn bu sözlerine Sayýn Kýlýçdaroðlu'nun cevabý demagojiden öte gidemedi, gidemezdi. Çünkü Kemal Kýlýçdaroðlu, Dersimlidir. Soner Yalçýn'dan alýnan, HÜSEYÝN GÜLERCE derinlerden ýsmarlama, “Horasan erlerindendir...” iyi hal kâðýdý, gerçeði deðiþtiremez. Kýlýçdaroðlu'na tek bir soru sorayým: Sabiha Gökçen'in, en alçaktan uçup, çoluk çocuk demeden kendi insanýmýzý bombaladýðý için “Ýlk kadýn savaþ pilotu” madalyasý almasýný izah eder misiniz? 1937'de savaþ yoktu. Sabiha Gökçen, hangi savaþa katýldý? Hangi savaþta kahramanlýk gösterdi? Kýlýçdaroðlu'nun gerçekten vicdaný varsa, akrabalarýnýn acýsýný yüreðinde taþýyorsa; en az 50 bin Alevi-Kürt insanýmýzýn katledildiði Dersim'de, çýksýn Sabiha Gökçen'in madalyasýný izah etsin, ben kalemimi kýracaðým... 12 Haziran'daki genel seçimler 12 Eylül 2010'daki referandumdan da önemli. 12 Eylül'de vesayetin kimyasý bozuldu. Fakat vesayetin siyaset, medya ve asker içindeki payandalarý direnmeye devam ediyor. AK Parti'nin seçim kazanmamasý, yýpratýlmasý, sendelemesi için bütün imkânlarýný seferber edeceklerdir. Taþeron terör örgütleri devreye girecektir. Karanlýk odalar, kozmik adamlar, uyuyan ajanlar; vesayet bitmesin, imkânlar, itibarlar yerle bir olmasýn diye hem de can havliyle çýrpýnýp duracaklardýr...

Bilhassa vesayetin medyasý... Çünkü o medya için önümüzdeki genel seçim bir hayat memat meselesidir. “Ergenekon'da sýra bana ne zaman gelecek?” diyen bazý meslektaþlar meselenin özünü sulandýrmaya çalýþýyor. Darbe toplantýlarýna katýlanlar, zaten kendisini bilir, benim lafým onlara deðil. Benim lafým, medyada eski düzenin süreceði umudunu hâlâ yitirmemiþ olan, sureti haktan görünüp, aslýnda vesayeti arkalamaya çalýþan ve itibar kaybýndan korkan meslektaþlara: Hedef þaþýrtmayýn, konuyu saptýrmayýn, siz tasfiye olmayacaksýnýz, kimse size “geç þuraya” demeyecek. Sizi gazete okuyucusu, gazetelerin “okuyucu milleti” sahneden inmeye davet edecek. Çünkü vesayet yýkýlýnca siz ne yazacaksýnýz? Manipülasyon yapamayacak, ihale takip edemeyecek, vergi kaçýrmasý için patronunuz adýna hükümet üyeleri ile pazarlýk peþinde koþamayacaksýnýz. Kanunlar, istediðiniz gibi geçsin diye Baþbakanlýk odalarýnda saatlerce oturamayacaksýnýz. Rakip iþadamlarýna manþetlerden þantaj yapamayacaksýnýz.

Patronun yanýnda, “komutan”la konuþma numarasý çekemeyeceksiniz. Gölbaþý'nda, darbecilere akýl veremeyeceksiniz. Yunanistan'la harp çýkaramayacaksýnýz. Katillere, “çocuk”, “ülkücü” muamelesi yapamayacaksýnýz. “Þerefsiz” manþetlerini atýp, linç kampanyalarý baþlatamayacaksýnýz. Paraya boðup tetikçi kullanamayacaksýnýz. Deðil mi, dere kenarýnda tüy diken “Vijdan”? Siz tasfiye edilmeyeceksiniz. Sizi okuyan, ciddiye alan kalmayacak. Siz kendi kendinizi itibarsýzlaþtýrdýnýz. Hâlâ “muhalif” ayaðýna yatýp vesayete destek çýkýyorsunuz.

Hâlâ kýrk dereden su getirip darbeci zihniyete cesaret veriyorsunuz. 13 Haziran'da aynalara bakacak yüzünüz olmayacak...

11 MÝZAH

24-25 FEVRAL 2011 ZAMAN

1 Hayatýn içinden

Dost, kötü günde belli olur Spor yapmak boy uzatýr mý?

DAÐISTAN ÇETÝNKAYA

”Spor boy uzatýr mý?” sorusu her zaman tartýþma konusu olmuþtur. Bazýlarý spor boy uzatýr derken bazýlarý da uzatmaz demektedir. Ama bir gerçek var ki düzenli bir hayat sürüp küçüklükten beri spor yapan çocuklarýn boyu diðer çocuklara oranla daha da uzundur. Yani saðlýklý ve yeterli beslenip, düzenli uyuyan ve gençken spora baþlamýþ kiþilerin boyunun daha uzun olma þansý daha çoktur. Boy uzatmasýnýn %75 civarý ailesel olsa da %25 gibi bir kýsmý çevresel etmenlerle alakalýdýr. %25 gibi bir oran sanýldýðýndan büyüktür. Bu çevresel etmenler arasýnda en önemlilerinden biri de spordur.

Tabii ki spor boy uzatýr deyip bulduðunuz her sporu yapmamalýsýnýz. Çünkü her spor boy uzatmaz. Halter gibi sporlar boy uzatmasýný engelliye bilmektedir. Ýþte bu yüzden fazla aðýr olmayan sporlarý tecih etmelisiniz (basketbol, voleybol, yüzme ve s. gibi). Spor tek baþýna bir iþe yaramaz. Sporun yanýnda saðlýklý ve düzenli bir hayatý da uygulamanýz gerek. Ayný zamanda kýsa kalacaðým gibi sorunlarý kafanýzdan çýkarýp kendinizi ruhsal olarak ta hazýrlamanýz gerekir.

Dünyanýn en derin noktasý nerededir?

Mariana Çukuru (Challenger Çukuru), Dünya üzerinde bilinen en derin noktadýr. Büyük Okyanus’ta, Guam Adasý’nýn güney batýsýnda, Japonya ve Endonezya arasýnda, iki ülkeye de aþaðý yukarý eþit uzaklýkta yer alýr. Derinliði, yapýlan son ölçümlerde tam olarak 11.033 metredir. Uzunluðu 2542 kilometre, geniþliði ise 69 kilometredir. Okyanusal nitelikte iki plakanýn çarpýþtýðý sýnýrda derin çukurlar oluþabilir. Mariana çukuru da, Pasifik plaka ile Mariana plakasýnýn çarpýþmasý sonucu oluþmuþ bir çukurdur ve iki plaka sýnýrýndadýr. Suyun içine atýlan 1 kilogram kütleli metalin tabana ulaþmasý, yaklaþýk olarak 1 saat sürer. Ancak, suyun yoðunluðunu ve metalin özkütlesini de hesaba katarsak, tabana ulaþma süresi arta ya da azalabilir.

Dip noktasýndaki basýnç ise yeryüzündeki basýnca göre yaklaþýk 1000 kat daha fazladýr...

Her türlü yazýlarýnýzý bekliyoruz: info@zaman.az, a.ucal@zaman.az Hazýrlayan: Aydýn Ucal

Nimeti verenin kulu olalým, nimetin deðil!.. Çok yakýn bir arkadaþým, 3–4 yaþlarýndaki oðlunu kucaðýna almýþ, telaþla muayenehaneye gelmiþti. Küçüðün ateþlendiðini ve kusmaya baþladýðýný söylüyor, oðluna duyduðu sevgi onda büyük bir üzüntü ve endiþe meydana getiriyordu. Kýsa bir muayeneden sonra, yediði bir þeyin dokunmuþ olabileceðini düþünerek sorduðumda: - Buzdolabýndaki bir kiloya yakýn dondurmanýn hemen hemen hepsini yemiþ. Biz sonra fark ettik. dedi.

Mesele anlaþýlmýþtý. Ancak çocuðuna karþý büyük bir muhabbet duyan babayý teskin etmek, çocuðu tedavi etmekten daha zor olmuþtu. Bu itibarla çocuðun da babasýný ne kadar sevdiðini göstermek, ayný zamanda hastalanmasýna sebep olan dondurma olduðunu ihsas etmek için: - Oðlum, babaný mý yoksa dondurmayý mý daha çok seviyorsun? dedim. Çocuðun cevabý: - Dondurmayý... olmuþtu.

Evet, çocuk henüz 3–4 yaþýndaydý. O sevdiði þeye fazla düþkünlüðün kendisine zararý olacaðýný, ayrýca onu temin edenin babasý olmasý cihetiyle, öncelikle onu sevmesi gerektiðini, onun için hiçbir þeyi esirgemeyenin, dondurma gibi bir þeyle kýyas bile edilemeyecek bir varlýk olan babasý olduðunu bilecek idrak þuuruna sahip deðildi. Sadece çocukluk hissini dile getirmiþti. Ýþte biz büyükler, çoðu zamanda idraksiz, þuursuz ufacýk çocuðun durumuna düþerek, bize sonsuz nimetleri baðýþlayan Yüce Rabbimize þükretmemiz, en çok O’nu severek O’na yönelmemiz gerekirken, yine O’nun lütfu olan dünya nimetlerini daha çok sevmiyor muyuz? Dünya hayatýna dalarak kulluk vazifemizi unutmuyor muyuz? Hem de bu fani dünya hayatýna fazla düþkünlüðün bize zararý olduðunu bile bile...

Dünyayý düzeltmek için...

Adam, bir haftanýn yorgunluðundan sonra, pazar sabahý kalktýðýnda keyifle eline gazetesini aldý. Bütün gün miskinlik yapýp evde oturacaðýný hayal ediyordu. Tam bunlarý düþünürken oðlu koþarak geldi ve parka ne zaman gideceklerini sordu.

Baba, oðluna söz vermiþti. Bu hafta sonu parka yasak kelime götürecekti onu ama hiç dýþarýya çýkmak istemediðinden bir bahane uydurmasý gerekiyordu. Sonra gazetenin özendirme olarak daðýttýðý dünya haritasý gözüne iliþti. Önce dünya haritasýný küçük parçalara ayýrdý ve oðluna uzattý: - Eðer bu haritayý düzeltebilirsen seni parka yasak kelime götüreceðim! dedi.

Sonra düþündü: - Oh be, kurtuldum! En iyi coðrafya profesörünü bile getirsen bu haritayý akþama kadar düzeltemez!

Aradan on dakika geçtikten sonra oðlu babasýnýn yanýna koþarak geldi: - Babacýðým, haritayý düzelttim. Artýk parka gidebiliriz! dedi.

Adam önce inanamadý ve görmek istedi. Gördüðünde de hayretler içindeydi ve oðluna bunu nasýl yaptýðýný sordu. Çocuk þu ibretlik açýklamayý yaptý: - Bana verdiðin haritanýn arkasýnda bir insan resmi vardý. Ýnsaný düzettiðim zaman dünya da kendiliðinden düzelmiþ oldu!..

Kesinlikle siz kazanýrsýnýz!..

O kadar hýzlý

Kadýnýn biri þehirlerinde yapýlacak büyük ödüllü yarýþ için sakatlýk geçiren atýný veteriner kontrolüne götürmüþ. Veteriner hayvanýn þiþmiþ sakat ayaðýný inceledikten sonra kadýn hemen sor-

Bir salyangoz yolu geçerken ona bir kaplumbaða çarpmýþ. Acil serviste gözünü açan salyangoz neler olduðu sorulduðunda kaplumbaða: - Pek hatýrlamýyorum, her þey o kadar hýzlý oldu ki, demiþ.

muþ: - Onunla yarýþabilir miyim?

- Tabii... diye cevap vermiþ veteriner. Ve þunu çok net bir þekilde söyleyebilirim, kesinlikle siz kazanýrsýnýz!..

12 MÄDÄNÝYYÄT

24-25 FEVRAL 2011 ZAMAN

“Elm vä häyat” 50 yaþýný qeyd edir Bu gün Mätbuat Þurasýnda

1 “Elm vä häyat” jurnalýnýn 50

yaþý qeyd ediläcäk. Bu barädä qäzetimizä jurnalýn þöbä müdiri Mehparä xaným Axundova mälumat verib. Ölkänin aparýcý kütlävi informasiya vasitäläri tämsilçilärinin, tanýnmýþ alimlärin vä redaksiya kollektivinin qatýlacaqlarý märasimdä mätbuatýmýzýn tarixindä özünämäxsus yeri vä rolu olan jur-

nalýn yarým äsrdä keçdiyi yola näzär salýnacaq, xatirälär säslänäcäk.

Qeyd edäk ki, “Elm vä häyat” 1961-ci ilin martýnda iþýq üzü görüb. Respublikada “Bilik” Cämiyyätinin orqaný kimi fäaliyyätä baþlayan jurnalýn ilk redaktoru Cavanþir Þirinov, fäxri baþ redaktoru isä akademik Abdulla Qarayevdir.

Yüksäk populyarlýðý ona keçmiþ Sovetlär Birliyinin ucqar guþälärin-

dä belä, oxucular qazandýrýb.

Vaxtilä tirajý 180 minä qädär yüksälän näþr 1998-ci ildä Meksikada täsis edilmiþ “Qran Pri” mükafatýna layiq görülüb.

“Elm vä häyat” 1992-ci ildän Azärbaycan Milli Elmlär Akademiyasý Räyasät Heyätinin, Arxeologiya vä Etnoqrafiya Ýnstitutunun vä jurnalýn yaradýcý kollektivinin täsisçiliyi ilä näþr edilmäkdädir.

Ötän 50 ildä elmi publisistikanýn formalaþmasýnda jurnal ähämiyyätli rol oynayýb. Burada Azärbaycanýn tarixi, ädäbiyyatý, etnoqrafiyasý ilä baðlý mäqalälärlä yanaþý, fizika, kimya, kibernetika, astronomiya vä sair elm sahälärinä aid yazýlar oxuculara täqdim edilmäkdädir.

Hämkarlarýmýzý yubiley münasibäti ilä täbrik edirik.

TRT dä dünyaya mesaj göndärdi: “Duyun artýq” QVAMÝ MÄHÄBBÄTOÐLU MEHMET ÞÝMÞEK Xocalý... Bir gecänin içindä - 1992-ci il, fevralýn 25-dän 26-na keçän gecä yerlä yeksan olunmuþ þähär. Ähalisinin 615 näfärinin soyqýrýma märuz qaldýðý, 1275 näfär dinc sakinin äsir götürüldüyü, 150 näfärin itkin düþdüyü mäkan... Adý Xatýn, Xirosima faciäläri ilä yanaþý çäkilän þähär... Lakin insan hüquqlarýnýn kütlävi þäkildä pozulmasý ilä näticälänmiþ Xocalý soyqýrýmýna hälä dä beynälxalq miqyasda hüquqi qiymät verilmäyib. Ümumbäþäri däyärlärä, beynälxalq hüquqi normalara äsasän düþünmäk vä qärar qäbul etmäyin artýq vaxtý çatýb. Nüfuzlu beynälxalq täþkilatlar Xocalý färyadýný eþitmäli, bu hadisäni törädän Ermänistana vä onun havadarlarýna qarþý sanksiyalar tätbiq etmälidir. Elä TRT telekanalýnýn Baký tämsilçiliyinin Xocalý faciäsinin 19-cu ildönümü ilä älaqädar çäkdiyi vä Türkiyänin ölkämizdäki säfirliyindä nümayiþ etdirdiyi “Duyun artýq” sänädli filmi dä bu ciddi mäsälä ilä baðlý dünyaya daha bir mesaj göndärdi.

Qeyd edäk ki, “Duyun artýq”ýn yaradýcý heyäti 30 däqiqälik ekran äsäri ilä tarixi gerçäklikläri dünyaya çatdýrmaða nail olub. Özü dä hämin

1

“Duyun artýq”ýn yaradýcý heyäti 30 däqiqälik ekran äsäri ilä tarixi gerçäklikläri dünyaya çatdýrmaða nail olub. Özü dä hämin gecänin dähþätlärini yaþayanlarýn dili ilä.

gecänin dähþätlärini yaþayanlarýn dili ilä.

TRT-nin Baký tämsilçiliyinin rähbäri Yüksel Däyärcanýn sözlärinä görä, ermäni vähþiliklärini bütün dünyaya çatdýrmaq här birimizin borcudur: “Bu faciäni olduðu kimi dünyaya tanýtmaqda davam etmäliyik.

Dünya xalqlarý bänzäri olmayan bu faciä ilä baðlý çox az mälumata malikdir”. O artýq türk dilindä säsländirilän bu sänädli filmin “TRT Avaz”la dünyaya yayýmlandýðýný da bildirdi.

Y. Däyärcan yaxýn gäläcäkdä filmin dünyanýn bir sýra dillärindä dä säsländiriläcäyini bildirdi. O, hämçinin

“Däli Domrul” apreldä nümayiþ olunacaq

Azärbaycan simpoziumlarýn mäkanýna çevrilib Bu il aprelin 7-9-da

1 Bakýda I Ümumdün-

Dövlät Pantomima Teatrýnda

1 yeni tamaþanýn hazýrlanmasý

üzärindä iþ baþlayýb. Teatrýn direktoru Elman Räfiyevin verdiyi mälumata görä, “Däli Domrul” adlanan tamaþa “Kitabi Dädä Qorqud” dastanýnýn eyniadlý boyu äsasýnda sähnäläþdirilir. Tamaþanýn quruluþçu rejissoru vä sähnä tärtibatçýsý Bäxtiyar Xanýzadä, musiqi tärtibatçýsý Elman Räfiyevdir. Tamaþada teatrýn bütün aktyor heyäti iþtirak edir.Direktor bildirib ki, artýq tamaþanýn mäþqläri gedir. Premyeranýn apreldä keçirilmäsi näzärdä tutulub.

Qaradaðlý, Aðdaban, Baðanis Ayrým faciälärini dä bu þäkildä dünyaya bäyan etmäyin vacibliyini vurðuladý.

Filmin rejissoru Nailä Äkbärova isä dedi ki, bu elä bir faciädir ki, onu araþdýrdýqca daha çox dähþätli mätläblär üzä çýxýr. O, film üzärindä iþläyärkän göz yaþlarýný saxlaya bilmädiyini dä dilä gätirdi.

Xalq artisti Nuräddin Mehdixanlý filmin ustalýqla lentä alýndýðýný, indiyädäk bu barädä häqiqäti söylämäk istämäyän beynälxalq täþkilatlarýn vicdanlarýný oyandýra biläcäyini äminliklä dilä gätirdi.

TÜSÝAB-ýn Ýdarä Heyätinin säd-

ri Yavuz Keleþ isä bu istiqamätdä häm Azärbaycan, häm dä Türkiyä diasporlarýnýn daha säylä çalýþmalarýnýn vacibliyini vurðulamaqla yanaþý, belä ekran äsärlärinin gänc näslin keçmiþimizin öyränilmäsi baxýmýndan ähämiyyätli olduðunu dedi.

Türkiyänin ölkämizdäki säfiri Hulusi Kýlýç bu film vasitäsilä türk dünyasýnýn vä dünya ictimaiyyätinin bir daha Xocalý qätliamýný izlädiyini vurðuladý.

Säfir bu günädäk susmaðýn kifayät olduðunu qeyd etdi: “Biz bütün bunlara yetär deyirik. Bu ädalätsizliyä, haqsýzlýða son qoyulmalýdýr. Dünya häqiqäti därk etmälidir. Xocalý qätliamý dünyada törädilmiþ än dähþätli faciälärdän biridir”. Hulusi Kýlýç Xocalý soyqýrýmýnýn bizim ortaq kädärimiz olduðunu deyib: “Ermänilär tarix qarþýsýndaký cinayätlärini ört-basdýr etmäk mäqsädi ilä yalan mälumatlar uyduraraq dünyaya çatdýrýr.

Biz 19 il ävväl baþ verän Xocalý faciäsini hälä dä yetärincä dünyaya çatdýra bilmirik. Bu coðrafiyada 20 ildir rahatlýq yoxdur, ädalätsizlik var. Bu haqsýzlýða tez bir zamanda son qoyulmalýdýr”.

Märasimdä millät väkilläri Gülär Ähmädova, Mälahät Ýbrahimqýzý vä Jalä Äsgärova da iþtirak ediblär.

ÄBÜLFÄS QARAYEV

ya Mädäniyyätlärarasý Dialoq Forumu keçiriläcäk.

Avropa Þurasý, UNESCO, ÝSESCO vä bir sýra beynälxalq täþkilatlarýn dästäyi ilä baþ tutacaq. Bu barädä Moskvada Rusiya Akademik Böyük Teatrýnýn äsas sähnäsindä Azärbaycan Dövlät Akademik Opera vä Balet Teatrýnýn balet truppasý artistlärinin ifasýnda Qara Qarayevin “Yeddi gözäl” baletinin nümayiþinä häsr olunan mätbuat konfransýnda mädäniyyät vä tu-

rizm naziri Äbülfäs Qarayev mälumat verib. Onun sözlärinä görä, Azärbaycan son zamanlar beynälxalq simpoziumlarýn mäkanýna çevrilib. .

O, Azärbaycanýn öz sänät incilärini dünyaya çýxarmaqda davam etdiyini dä bildirib. Onun sözlärinä görä, bu il nazirlik Azärbaycan rässamý Tahir Salahovun Rusiyanýn bir çox þähärlärindä särgilärinin keçirilmäsini, Azärbaycan teatrlarýnýn Rusiya þähärlärinä qastrol säfärlärinin täþkilini dä planlaþdýrýr

“Varlý qadýn” indi Daðýstandadýr Daðýstanýn paytaxtý Mahaçqala

1þähärindäki Alimpaþa Salavatov

adýna Kumýk Dövlät Musiqili Dram Teatrý azärbaycanlý yazýçý-dramaturq Äli Ämirlinin “Varlý qadýn” komediyasý üzärindä iþi yekunlaþdýrýb. Ýslam Qazýyevin quruluþ verdiyi tamaþanýn kumýk dilindä premyerasýnýn martda keçirilmäsi näzärdä tutulur.

Qeyd edäk ki, Äli Ämirlinin 1999cu ildä qälämä aldýðý bu äsär elä hämin ildän baþlayaraq, bir çox teatrlarýmýzda sähnäläþdirilib. “Varlý qadýn” xarici ölkä teatrlarýnýn da diqqätini cälb edib. Hätta M.Vohidov adýna Tacikistan Dövlät Gänclär Teatrýnýn “Varlý qadýn” komediyasý äsasýnda hazýrladýðý tamaþa Orta Asiya ölkälärinin II Beynälxalq Teatr Festivalýnda iki nominasiya üzrä qýzýl medala layiq görülüb.

“Aktrisa”ya baxýþ keçiriläcäk Martýn 5-dä Teatr Xadimläri Ýt-

1 tifaqýnýn tamaþa zalýnda Mä-

däniyyät vä Turizm Nazirliyinin sifariþi ilä “Pozitiv Media” Prodüser Märkäzindä istehsal olunmuþ “Aktrisa” bädii filminä ilk baxýþ keçiriläcäk.

Mädäniyyät vä Turizm Nazirliyinin mätbuat xidmätindän verilän mälumata görä, quruluþçu rejissoru Rövþän Ýsax olan kriminal-dram janrýnda çäkilmiþ filmdä bir-birinin ardýnca törädilmiþ 3 qätl hadisäsindän bähs edilir. Peþäkar müstäntiq inanýr ki, bu qätllärin üstünün açýlmasý bir parolun tapýlmasýndan asýlýdýr.

“Aktrisa” bädii filminin ssenari müällifläri Ýlqar Fähmi, Rövþän Ýsax, quruluþçu-operatoru Rövþän Quliyev, bästäkarlarý Vasif Arifoðlu, Nazim Ähmädovdur. Filmdä äsas rollarda Fuad Poladov, Alesa Kaçer, Ýlham Hüseynov, Rövþän Ýsax, Þövqi Hüseynov, Mälahät Ähmäd, Räþad Säfärov, Salam Ýsmayýlov vä baþqalarý çäkiliblär.

Aþýq Äläsgärin 190 illiyi qeyd ediläcäk Bu il görkämli saz-söz ustadý

1 Aþýq Äläsgärin anadan olmasý-

nýn 190 ili tamam olur. Bu münasibätlä Azärbaycan Aþýqlar Birliyi 2011-ci ili “Aþýq Äläsgär ili” elan edib vä silsilä tädbirlär häyata keçirmäyi planlaþdýrýb. Aþýqlar Birliyinin katibi Musa Näbioðlunun sözlärinä görä, Mädäniyyät vä Turizm Nazirliyi ilä birlikdä keçiriläcäk ilk tädbir 2011-ci il martýn 11-dä Bakýda Heydär Äliyev Sarayýnda baþ tutacaq. Bu tädbir Aþýq Äläsgärin ustadý olmuþ böyük sänätkar Aþýq Alýya häsr olunub. Xatýrladaq ki, bu il hämçinin Aþýq Alýnýn anadan olmasýnýn 210 ili tamam olur. Aþýq Äläsgärlä baðlý tädbirlärä ilin sonunda yenä Heydär Äliyev Sarayýnda yekun vurulacaq.

DÝZAYNER: SÜRÄYYA ÝBRAHÝMOVA

1

üüü Täräddüd etmädän deyä bilärik ki, ermänilärin häyasýzcasýna mänimsädikläri däyärlärimizin baþýnda ana dilimiz dayanýr. Müasir ermäni dilindä Azärbaycan mänþäli sözlärin sayý minlärlädir. Bizdän oðurladýqlarý sözlärlä özlärinä qondarma ana dili düzäldiblär. Ermänilärin “qädimlik” iddiasýný ifþa etmäk üçün onlarýn dilinä näzär salmaq kifayätdir. Äslindä bunu zaman-zaman ermänilärin özläri dä etiraf ediblär. Mäsälän, müasir ermäni ädäbiyyatýnýn banisi hesab olunan, yazýçý-pedaqoq Xaçatur Abovyan “Ermänistanýn yaralarý” (“Raný Armenii”) kitabýnda qeyd edir: “Türk (Azärbaycan) dili länätä gälsin, ancaq bu dil Allahýn xeyirduasýný alýb. Bütün þadlýqlarda vä toy märasimlärindä biz türkcä oxuyuruq. Bizim dilin än azý 50%-i türk sözlärindän ibarätdir”. Baþqa bir ermäni alimi, ädäbiyyatþünas, akademik Manuk Abeqyan isä “Xalq näðmäläri” (“Narodnýe pesenki”) äsärindä belä yazýr: “Bädbäxtlikdän bizim dil çoxmänalý sözlär, oxþar mäna daþýyan ifadälär baxýmýndan kasýbdýr vä buna görä dä biz yaxþý bildiyimiz türk (Azärbaycan) dilinä müraciät edirik”. üüü Ermänilär sözlärimizi o qädär häyasýzcasýna mänimsäyiblär ki, äksär hallarda onlarý “redaktä” etmäyä belä ehtiyac hiss etmäyiblär. Müasir ermäni dilindä geniþ þäkildä iþlädilän sözlärä diqqät etdiyimiz zaman bunu açýq þäkildä görmäk mümkündür. Mäsälän, özlärinä heç bir äziyyät vermädän, bizim bäxtävär sözünü oðurlayýb baxtavor þäklindä täläffüz edirlär. Yaxud qamýþa qomeþ, qanuna qanon, gilasa qeras, zäng etmäyä zanqel, zurna-qabala zurna-qhol, täzäyä taza, tamaþaçýya tamaþavar, cýdýra cýdroþ, rezinä redin, yaða yuð, naziyä nazuk, niþanlýya nþanaç, kefcilä kefamol, köçmäyä koçel, harama haramaqan, þabalýda þabanaq deyirlär. Ermäni dilinä az-çox bäläd olanlar yaxþý bilirlär ki, bu dildä minlärlä bu cür oðurlanmýþ kälmälär var. Baþqalarýnýn dilini bu þäkildä, häyasýzcasýna mänimsäyän ermänilär, hälä utanmadan “qädimlik” iddiasýna da düþürlär. “Gorus2010: Absurd Teatrý mövsümü” kitabýnda akadämik Ramiz Mehdiyev bu mäqama toxunaraq yazýr: “Ermänistan prezidentinin yaxýn vaxtlarda bäyan etdiyi “käþfinä” görä, onlarýn dilinin nä az, nä çox - 8 minillik tarixi vardýr. Serj Sarkisyanýn bu häyasýz çýxýþlarý ermänilärin sayýqlamalarýna äslindä artýq värdiþ etmiþ dünya tarixçiläri arasýnda homersayaðý qähqähä olmasa da, än azý anlaþýlmazlýq doðurmaya bilmäzdi. Azärbaycan cämiyyätindä isä bu mäsälä qäzäbdän çox, istehzaya säbäb olmuþdur. Çünki Ermänistan prezidentinin bu çýxýþý bir daha täsdiq etdi ki, Ermänistan cämiyyätindä ciddi bir xästälik yayýlmýþdýr”. üüü Äslindä ermänilärin ciddi xästäliyä - baþqalarýnýn maddi vä mänävi däyärlärini oðurlayaraq mänimsämäläri dünya xalqlarýna çoxdan mälumdur. Bu barädä XI äsrdä qälämä alýndýðý mälum olan, mähþur “Qabusnamä” äsärindä belä yazýlýr: “Ermänilärin eybi: bädfel, kündäbädän, oðru, gözügötürmäyän, bir ayaðý qaçmaqda olan, ämrä baxmayan, yersiz hay-küy salan, väfasýz, riyakar, söyüþ sevän, üräyi xýltlý, aðasýna düþmänçilik edän. Ümumuyyätlä, onlar baþdan-ayaða müsbätdän çox mänfiyä yaxýndýlar”. Tanýnmýþ Ýsveçrä þärqþünasý Adam Metsin (1869-1917-ci illär) 1966cý ildä Moskvada, “Nauka” näþriyyatýnda çap olunan “Müsälman intibahý” (“Musulmanskiy renessans”) äsärinin 140-cý sähifäsindä isä belä bir qeyd var: “Qara därili qullarýn än pisi zäncilär olduðu kimi, að därili qullarýn än pisi ermänilärdir. Eybäcär ayaqlarý var, abýr-häyalarý yoxdur, oð-

ruluqlarý ilä mäþhurdurlar. O, däyänäk altýnda vä qorxudan yaxþý iþläyir. Tänbällik etmäsi heç dä zäiflikdän deyil, äksinä, o bundan häzz alýr. Belä olduqda däyänäyi götürüb yaxþýca kötäklämäk vä istädiyini yerinä yetirmäyä mäcbur etmäk lazýmdýr”.

nuni oðru” Armen Kazaryanýn rähbärlik etdiyi quldur dästäsini ifþa etmiþdi. “Pzo”nun qeyri-qanuni yollarla dövlät qurumlarýndan 163 milyon dollar oðurladýðý bildirilirdi.

Häbs edilän “qanuni oðru”nun Ermänistanýn keçmiþ prezidenti Robert Koçaryan vä indiki prezident Serj Sarkisyanýn qardaþý Aleksandr (Saþik) Sarkisyanla yaxýn münasibätlärinin olduðu här käsä mälumdur. Bu barädä istär ABÞ, istärsä dä Rusiya mätbuatýnda däfälärlä xäbärlär yayýlýb. Xatýrladaq ki, Ermänistan prezidentinin qardaþýnýn adý daha ävvällärdä müxtälif kriminal qruplarla iþbirliyindä hallanýb.

Görünän odur ki, ermänilär artýq bütün dünya üçün bälaya çevrilirlär. Baþqalarýna mäxsus däyärläri oðurlamaq onlarda saðalmaz xästäliyä çevrilib.

üüü XIX äsrdä yaþayan Ýsveçrä þärqþünasýnýn da dediyi kimi, ermänilär oðurluqlarý ilä mäþhurdular vä bu mäsälädä heç kimi onlarla müqayisä etmäk mümkün deyil. Ermänilär oðurluq etmäk üçün bütün vasitälärdän istifadä edä biläcäk “istedada” sahibdirlär. Amerika Birläþmiþ Þtatlarýnda (ABÞ) yaþayan hämyerlimiz, bu ölkädä näþr olunan “Babil-Azärbaycan” (“Babylon-Azerbaijan”) jurnalýnýn baþ redaktoru, þumerþünas alim Tariyel Azärtürk þahidi olduðu bir hadisäni belä näql edir: “Bir neçä il ävväl ABÞ-da, Kaliforniya mähkämäsindä ermäni millätindän olan iki qardaþý mühakimä edirdilär. Onlarýn günahlarýnýn nä olduðu ilä maraqlandým. Sän demä, bu ermänilär ABÞ-da qaçqýnlara yüksäk mäbläðdä yardýmlarýn verildiyini bildikläri üçün Ýrävanda yaþayan atalarýný azärbaycanlý qaçqýn kimi ABÞ-a aparýrlar.

Ona qaçqýn statusu düzäldib, dövlätdän yardýmlar almaða baþlayýrlar. Bir müddätdän sonra bu qardaþlarýn qoca atalarý väfat edir. Yardým ala bilmäk üçün qardaþlar atalarýnýn ölümünü dövlätdän gizlädirlär. Lakin atalarýnýn barmaq izi olmadan bu yardýmlarý almaq mümkün deyilmiþ. Ermänilär här zaman olduðu kimi, buna da özlärinämäxsus bir “çarä” tapýrlar. Onlar atalarýnýn barmaðýný käsäräk çürümämäsi üçün “farmelin” mählulunda saxlayýrlar. Beläliklä, bu iki ermäni fýrýldaqlarýnýn üstü açýlana qädär ABÞ dövlätinä külli miqdarda zärär vururlar”. Bax, budur ermäniläri baþqa xalqlardan färqländirän äsas xüsusiyyät.

üüü Bu gün ermänilär Rusiyanýn Krasnodar vilayätindä dä ärazi iddialarý qaldýrýrlar. Utanmadan Armavir þähärinin “Böyük Ermänistan”ýn paytaxtý olduðunu söyläyirlär. Ruslarýn yardýmý sayäsindä Ýrävaný älä keçirän ermänilär indi dä Rusiyanýn özündän torpaq qopartmaq istäyirlär. Krasnodar vilayätindä ermänilärin sayý sürätlä artýr vä çox güman ki, yaxýn zamanlarda bu torpaqlarý älä keçirmäk üçün ciddi fäaliyyätä baþlayacaqlar. Necä ki, vaxtilä bunu Qafqazda etdilär. 1829-cu ildä rus generalý Qraf Paskeviç Erivanskinin ämri ilä Ý.Þopen yeni yaradýlan “Ermäni vilayäti”ndä ähalini vä yaþayýþ mäntäqälärini siyahýya alýb. Bu siyahýya görä, yaþayýþ mäntäqälärinin 831-i Ýrävan äyalätindä, 221-i Naxçývan äyalätindä, 58-si isä Ordubad dairäsindä yerläþib ki, bunlardan yalnýz 62-si ermäni yaþayýþ mäntäqäsi olub. Ý.Þopenin hesablamalarýna görä, “Ermäni vilayäti”nin ärazisindä täxminän 23 min 730 ailä vä ya 118 min 650 näfär yaþayýb. Ähalinin täxminän 81 min 749 näfärini vä ya 69%ni müsälman tatarlar, 25 min 131 näfärini vä ya 21%-ni er-

üüü

Oðurluðu özlärinä

peþä

seçänlär... ÝLLÜSTRASÝYA: ZAMAN

ALLAHVERDÝ CÄFÄROV Uzun illärdir Azärbaycan xalqýna qarþý ermänilär täräfindän soyqýrým, täcavüz vä deportasiya siyasäti häyata keçirilir. Son 200 il ärzindä ermänilär min bir hiylä ilä Ýrävan, Zängäzur, Göyçä, Däräläyäz, Vedibasar kimi tarixi torpaqlarýmýzý älä keçiriblär. Ýndi dä Qarabaðý älä keçirmäk üçün öz mänfur siyasätlärini davam etdirirlär. Bu illär ärzindä ermänilär täkcä torpaqlarýmýzý vä digär maddi särvätlärimizi deyil, dilimizi, mädäniyyätimizi, folklorumuzu bir sözlä “ällärinä keçän” bütün däyärlärimizi oðurlayýblar. Ermänilär bizdän oðurladýqlarý maddi vä mänävi särvätlärin hesabýna özlärini dünyaya qädim xalq, böyük millät kimi täqdim edirlär. Azärbaycan Milli Elmlär Akademiyasýnýn häqiqi üzvü, filosof-alim Ramiz Mehdiyev yeni näþr olunan “Gorus-2010: Absurd Teatrý mövsümü” kitabýnda mähz bu mäsäläyä toxunaraq bildirir ki, köçäri häyatý barädä xatirälärdän baþqa heç näyi olmayan bu gälmä xalq (ermänilärin köçäri xalq olmasýný görkämli rus þärqþünasý Ý.M.Dyakonov da qeyd etmiþdir) getdikcä häyasýzlaþaraq baþqasýnýn torpaðýný, onun tarixini, mädäniyyätini, däyärlärini hissä-hissä mänimsäyäräk, “qädim” xalqa xas olan bütün zäruri atributikaya yiyälänäräk, bu gün dä “qädimlik” iddiasýnda olmaqla bütün dünya birliyinin zähläsini tökmüþlär.

Yuxarýda qeyd etdiyimiz kimi baþqalarýna mäxsus däyärläri mänimsämäk yalnýz ermänilärä mäxsus bir xäsälikdir.

Oðurluq etmäyi özlärinä peþä seçän ermänilär harada yaþamaqlarýndan asýlý olmayaraq öz bäd ämällärindän äl çäkmirlär.

Täqribän 10 gün ävväl ABÞ-da ermänilärdän täþkil olunan mütäþäkkil cinayätkar dästä ifþa olundu. ABÞ-ýn mäþhur “Los Angeles Tayms” (”Los Angeles Times”) qäzetinin yazdýðýnma görä, “Ermäni gücü” (“Armenian Power”) adlanan bu quldur dästäsini häbs etmäk üçün häyata keçirilän ämäliyyata bilavasitä ABÞ Federal Tähqiqat Bürosunun direktor müavini Stiven Martines vä ädliyyä naziri Andre Birottun baþçýlýq ediblär. Qäzetin yazdýðýna görä cinayätkar dästänin 102 üzvü barädä cinayät iþi qaldýrýlýb vä onlardan 99 näfäri tutulub. Tutulanlarýn hamýsýnýn ermäni olduðu bildirilir. Qruplaþma üzvläri reketçilik, qätllär, adam oðurluðu, quldurluq vä baþqa cinayätlärdä ittiham olunurlar. üüü Ötän ilin oktyabrýnda isä ABÞ-ýn hüquq-mühafizä orqanlarý “Pzo” läqäbli ermäni “qa-

mänilär, 11 min 770 näfärini vä ya 10%-ni isä kürd vä digär millätlär täþkil ediblär. Ýndi isä hämin torpaqlarda yaþayanlarýn 99%-i ermänidir. Belä gedärsä, yaxýn gäläcäkdä Krasnodar vilayätindä yaþayanlarýn da böyük äksäriyyäti ermänilär olacaq. üüü Ermänilär baþqalarýnýn torpaqlarýný yaþamaq üçün älä keçirmirlär. Ägär ermänilär älä keçirdikläri torpaqlarda yaþasaydýlar, bu gün Ermänistan adlanan Ýrävan, Göyçä, Zängäzur vä digär ärazilärdä yüzlärlä xarabazara çevrilmiþ yaþayýþ mäskänläri olmazdý. Ermänilärin bu xüsusiyyätini britaniyalý jurnalist Fitroy Plaken belä täsvir edir: “Görünür, ermänilär yad torpaqlarda rahatca yaþaya bilirlär. Bälkä dä, onlara kifayät qädär väsait verilsä idi, iþðal etdikläri torpaqlarý tärk edärdilär”. Ermänistan Milli Statistika Xidmätinin açýqladýðý hesabatda (bax: www.armstat.am) göstärilir ki, 1999-2009cu illär ärzindä ölkä ähalisinin sayýnda ciddi azalma baþ verib. Mäsälänin än maraqlý täräfi isä odur ki, Ermänistanda iqtisadi fäal ähalinin, yäni iþ görä biläcäk insanlarýn sayý daha sürätlä azalýr. Milli Statistika Xidmätinin açýqladýðý hämin hesabatda göstärilir ki, son 10 il ärzindä iqtisadi fäal ähalinin sayý 376 min näfär azalýb.

Bu ümumi ähalinin 12%-i demäkdir. Ermänilär Ermänistaný tärk edib Rusiya, ABÞ vä digär ölkälärä üz tuturlar. Çünki Ermänistanda däyärläri oðurlanacaq, torpaqlarý älä keçiriläcäk baþqa xalqlar qalmayýb.

Bu yazý Azärbaycan Respublikasýnýn Prezidenti yanýnda Kütlävi Ýnformasiya Vasitälärinin Ýnkiþafýna Dövlät Dästäyi Fondunun keçirdiyi müsabiqäyä täqdim edilir.

ARAÞDIRMA13

24-25 FEVRAL 2011 ZAMAN

sirli vä müämmalý qitä (2)

A

ntarktidada gölündän älavä, tädqiqatçý alimlär Antarktidanýn “Quru vadilär” adlý yerindä dä axtarýþlarla mäþðuldurlar. “Quru vadilär”i färqländirän än mühüm amil adýçäkilän sahäyä iki milyon ildän bäri yaðýþýn düþmämäsidir.

Amma demäk olmaz ki, Antarktida quru torpaq sahäsi yoxdur. Nä qädär qäribä olsa da, Antarktidanýn 1 faizini mähz quru sahä täþkil edir. Kilometrlärlä uzanan quru sahälärä alimlär täräfindän Viktoriya, Master vä Teylor vadiläri adlarý verilib. Bu vadilärdä buzun yoxluðuna säbäb havanýn çox quru olmasýdýr. Alimlärin fikrincä, adýçäkilän ärazilär dünyanýn än quru yerläridir.

Antarktidada insanlarý heyrätä salan maraqlý sahälär var. Onlardan biri dä Antarktika “vahä”läridir. Bu “vahä” 1903-cü ildä amerikalý tädqiqatçý Robert Skott täräfindän käþf edilib. Sonralar o bununla älaqädar yazýrdý: “Biz bu “vahä”dä här hansý bir canlýya rast gälmädik. Hätta orada þibyä dä yoxdur... Älbättä, bu, Ýncildä adý çäkilän Ölülär vadisidir”.

Amma

Hitlerin Antarktidada son dayanacaðý iddia edilän yer

här halda adý çäkilän vadidä häyatýn varlýðý istisna edilmirdi. Sonralar aparýlan araþdýrmalar da sübut etdi ki, “Quru vadilär”dä qeyri-adi orqanizmlär mövcuddur. Belä ki, 1978-ci ildä Amerika bioloqlarý ora-

Hitlerçilär Antarktida sahillärindä

da däniz bitkiläri, göbäläk, hätta daþlarýn daxilindä bakteriyalar aþkar etdilär.

HÝTLERÝN SON DAYANACAÐI

A

ntarktidanýn qeyri-adiliyi vä äsrlär boyu sirli qalmasý bu qitä haqqýnda çoxlu sayda yeni äfsanälärin meydana çýxmasý ilä müþayiät olunmaqdadýr. Bunlardan biri, vaxtilä dünyaya meydan oxuyan vä bäþär tarixindä än qanlý müharibälärdän birini - II Dünya savaþýný baþladan Adolf Hitlerlä baðlýdýr. Bäzi tädqiqatçýlarýn fikrincä, Hitler äslindä özünü öldürmäyib.

Onlarýn iddiasýna görä, Hitler vä yaxýn älaltýlarý Avropadan qaçaraq, Antarktika buzlaqlarý arasýnda gizläniblär. Ýþ orasýndadýr ki, hälä 1938-1939-cu illärdä alman tädqiqatçýlar Antarktidaya ayaq açaraq, orada hälä dä gizli qalmaqda davam edän iþlärlä mäþðul olurdular. Mäqsäd Antarktidaný gäläcäkdä Almaniya ärazisi elan etmäk vä oraný faþistlärin poliqonuna çevirmäk idi. Amma buna qeyri-adi, inanýlmaz bir iþ kimi baxanlar da az deyildi. Mäsälän, bununla älaqädar “Neyþnl polis” qäzeti yazýr: “Bu çoxsaylý, aðlagälmäz ekspedisiyalarý (alman ekspedisiyalarý näzärdä tutulur) Antarktidada tapmaq, onun izinä rast gälmäk belä mümkün deyil. Axý Antarktidaný, onun äbädi buzlaqlarla örtülmüþ düzlärini, daðlarýný bir-bir axtarmaq mümkün deyil. Bunun üçün xüsusi axtarýþ avadanlýqlarý ilä tächiz

olunmuþ on minlärlä gämi, täyyarä, vertolyot lazýmdýr” Amma o da faktdýr ki, faþist Almaniyasý Hitler hakimiyyätä gäldiyi ilk günlärdän Antarktida ilä maraqlanmaða baþlamýþdý. Bu maraq isä faþist Almaniyasý rähbärinin gäläcäk planlarý ilä älaqädar idi. Dünya aðalýðý fikrindä olan Hitleri Antarktida maqnit kimi özünä cälb edirdi. Ola bilsin ki, Hitler Antarktida barädä o dövrdä gäzän çoxsaylý äfsanälärin täsiri altýna düþäräk, orada özünün dünya aðalýðýný tämin edäcäk qüdrätli vä sehrli bir dayaq qazanacaðýna ümid baðlayýrdý. Här halda mähz Hitlerin täklifi vä täþäbbüsü ilä alman alimläri 1938-ci ildä Antarktikada daimi baza yaradýlmasý layihäsi üzärindä iþlämäyä baþladýlar.

Bu dövrdän dä Almaniyadan Antarktidaya daimi däniz reysläri täþkil edilmäyä baþladý. Bu mäqsädlä Antarktidaya o dövrün än mükämmäl texniki avadanlýqlarý ilä tächiz edilmiþ “Þvabiya” adlý gämi göndärildi.

II Dünya müharibäsi baþlayandan sonra isä Antarktidaya “Hitlerin mühafizäsi” adlý härbi sualtý qayýqlar ayaq açdý. Bu sualtý härbi divizionun tärkibindä 35 submarin (xüsusi täyinatlý sualtý qayýq) vardý. II Dünya savaþý baþlayana kimi Antarktidadaký “Þvabiya” adý verilän bazanýn inþa edilmäsi mäqsädi ilä oraya dað-mädän qazma avadanlýqlarý, dämiryol relsläri, elektrovozlar, vaqonlar, traktorlar, qaya käsän däzgahlar gätirmiþdilär. Bundan älavä, Þirmaxer körfäzindä 211 saylý daha bir baza yaradýlmýþdý. Bu baza Antarktidanýn daxilinä yükdaþýma limaný-märkäzi rolunu oynayýrdý. Hämin dövrdä Antarktidaya çoxlu sayda alimlär, mühändislär, yüksäkixtisaslý fählälär gätirilmiþdi.”

Qýsa müddät ärzindä havadan 350 minkvadrat kilometrlik ärazinin þäkli çäkilmiþ, bir

o qädär äraziyä dä üzärindä faþist niþaný olan15 min metal výmpel basdýrýlmýþdý. Bu isä ärazilärin Almaniyaya mäxsusluðu anlamýna gälirdi.

Bundan älavä, xäritädä Antarktidadaký Mod kraliçasý torpaðýnýn adýný däyiþdiräräk onu “Yeni Þvabiya” adlandýrmýþdýlar. Bäzi ehtimallara görä, Hitlerin Antarktidaya maraðý häm dä onun müharibädä mäðlub olacaðý halda, dünyanýn än ucqar vä älçatmaz bu yerindä gizlänmäsi ilä baðlý idi. Ola bilsin ki, Hitler öncädän II Dünya savaþýnda mäðlub ola biläcäyini istisna etmämiþdi. Här halda II Dünya savaþýndan sonra Hitlerin bäzi täräfdaþlarý ilä birgä sualtý qayýqlarla mähz Antarktidaya gäldiyini güman edänlärin sayý heç dä az deyil. Bu ehtimallarýn doðruluðunu gücländirän bäzi faktlar da mälumdur. Mäsälän, müharibä vaxtý Almaniyanýn 54 submarini sualtý qayýðý yoxa çýxýb. Härbi ekspertlärin fikrincä, onlardan yalnýz 11-i minalara rast gäläräk partlaya bilärdi. Bäs qalanlarý necä olub? Bu suala isä indiyä kimi cavab tapýlmayýb. Digär täräfdän dä, II Dünya savaþýnýn qýzðýn çaðýnda Almaniya sualtý härbi däniz qüvväläri komandaný Karl Denits täsadüfän aðzýndan qaçýrmýþdý ki, onlar Antarktidada Hitler üçün äsl sýðýnacaq inþa ediblär. Öz növbäsindä, Hitlerlä baðlý materiallar toplayan tädqiqatçý yazar Aleksandr Surpin qeyd edir ki, II Dünya savaþý zamaný Almaniya härbi däniz donanmasý gämiläri Antarktida vä onun ätraf ärazilärindä xeyli fäallaþmýþdýlar. O ärazilärä hätta müharibädä iþtirak etmäyän vä özlärinin neytrallýðýný elan edän dövlätlärin balina ovlayan gämilärini belä buraxmýrdýlar. Müharibänin sonlarýnda isä Almaniyanýn Kil þähärindäki sualtý qayýqlardan härbi sursatý çýxararaq, onlara külli miqdarda ärzaqla dolu konteynerlär, o cümlädän xüsusi aparatlar vä gizli sänädlär yüklämiþdilär. Bu sualtý qayýqlarýn sonraký taleyi mälum deyil.

Onlarýn Antarktidaya çatýb-çatmamasý barädä tädqiqatçýlarýn älindä här hansý sänäd, fakt yoxdur.

Mäþhur sovet yazýçýsý vä tarixçisi M. Demidenko “Üçüncü Reyxin sirläri” adlý kitabýnda yazýr ki, o, vaxtilä SS-in gizli arxivlärini araþdýrarkän bäzi maraqlý sänädlärä rast gälib.

Hämin sänädlärdä göstärilirdi ki, alman sualtý qayýqlarý Yeni Þvabiyada isti hava ilä birläþdirilän maðaralar sistemini aþkar ediblär. Almaniyanýn sualtý härbi däniz qüvväläri komandaný Karl Denits 1938-ci ildä “Mänim sualtý qayýqlarým Antarktidada äsl cännät tapýblar”,-deyä aðzýndan qaçýrmýþdý.

SERÝAL14

Antarktida

24-25 FEVRAL 2011 ZAMAN

Yazýný internet materiallarý äsasýnda Äziz Mustafa hazýrlayýb.

DÝZAYNER: SÜRÄYYA ÝBRAHÝMOVA

15 ÝDMAN

24-25 FEVRAL 2011 ZAMAN

Bu gün Avropa çempionatý start götürür Bu gün ölkämizdä növbäti bö-

1yük beynälxalq yarýþýn startý ve-

häläsi gälän il Xorvatiyada keçiriläcäk.

dur. Amma buna görä zala mäðlub durumda çýxmayacaðýq. Yerli publika qarþýsýnda oynayacaðýq. Häm dä ispanlar parket üzärindä oynamaða öyräþiblär. Bizim zalda oynamaq onlara çätin olacaq. Bundan istifadä etmäliyik”. Yýðmanýn üzvü qarþýya mäqsäd kimi bu däfä finala yüksälmäyin qoyulduðunu da qeyd edib: “Ötän il Avropa çempionatýnda dördüncü pilläni tutduq. Bu däfä finalda oynamaq istäyirik. Täbii ki, öncä märhälä adlamalýyýq. Ancaq bunu reallaþdýra biläcäk gücdä olduðumuzu deyä biläräm”.

riläcäk. Futzal üzrä 2012-ci il Avropa çempionatýnýn äsas seçmä märhäläsinin oyunlarý ilk däfä Bakýda, Baký Ýdman Sarayýnda keçiriläcäk. Azärbaycan futzal yýðmasý ardýcýl 2-ci däfä final märhäläsinä çýxmaq üçün mübarizä aparacaq. Sözsüz ki, qrupda äsas räqibimiz Ýspaniya millisidir. Ýspanlarýn son Avropa çempionu olduqlarýný näzärä alsaq, futzal tariximizdä indiyädäk belä titullu komanda ölkämizä gälmäyib. Ýspanlarla görüþ qrupda son oyunumuzdur vä bunadäk Qazaxýstan vä Fransa ilä vacib matçlara çýxacaðýq.

Bu görüþlärdä qäläbä final märhäläsinä çýxmaq þansýmýzý artýracaq. Reqlamentä görä, seçmä märhälälärdä olan 6 qrupun qalibläri birbaþa väsiqä qazanýr. 2-ci yerläri tutan 6 yýðmadan isä 5-i bu väsiqäyä sahib çýxýr. Demäli, 2ci yeri tutmaq final märhäläsindä iþtirakýmýzý böyük ölçüdä häll edir. Här halda, evdä oynasaq belä, qrupumuzun aþkar favoriti olan Ýspaniya ilä 1-ci yer uðrunda mübarizädä qalib olmaq çox çätindir. Yýðmamýz bu mäsul turnirä hazýrlýq çärçiväsindä Bakýda beynälxalq turnirin qalibi olub. Ötän il komandamýz qrupda mähz än yaxþý 2-ci kimi final märhäläsinä çýxdý. Macarýstanda keçirilän hämin yarýþ futzal tariximizdä böyük zäfär oldu. Belä ki, millimiz 4-cü yeri tutmaqla, Avropanýn än güclü komandasý arasýna düþdü.

Qeyd edäk ki, bu däfä final mär-

24 fevral 18:30 Ýspaniya – Fransa 21:00 Azärbaycan – Qazaxýstan

Elxan Mämmädov “Þtutqart” – “Benfika” oyununa täyinat aldý

Rednik Rumýniya yýðmasýnýn täklifinä münasibät bildirdi

AFFA-nýn baþ katibi Elxan yeni täyinat alýb. Mämmädov Avropa Liqasýnýn 1/16 final märhäläsinin cavab oyunlarý çärçiväsindä bu gün keçiriläcäk “Þtutqart” (Almaniya) – “Benfika” (Portuqaliya) oyununun UEFA nümayändäsi olacaq. Qeyd edäk ki, baþ katib indiyä kimi bir neçä däfä Avropa Liqasý oyunlarýnda UEFA nümayändäsi olub.

1Mämmädov

25 fevral 18:30 Qazaxýstan - Ýspaniya 21:00 Azärbaycan – Fransa 27 Fevral 18:30 Fransa – Qazaxýstan 21:00 Ýspaniya – Azärbaycan

Kapitan Avropa çempionatýnýn finalýný istäyir Avropa çempionatýnýn äsas seçmä märhäläsindä Ýspaniya, Qazaxýstan vä Fransa yýðmalarý ilä qarþýlaþacaq millimiz hazýrlýðýný davam etdirir. Täbii ki, yenä äsas hädäf final märhäläsinä yüksälmäkdir. Bunun üçün dä qrup märhäläsinä uðurlu start götürmäyi düþünän futzalçýlarýmýz ilk 2 oyundan maksimum xal toplamaq istäyirlär.

Bunu milli komandamýzýn kapitaný Rizvan Färzäliyev dä deyir: “Ýlk iki oyunda Qazaxýstan vä Fransa milliläri ilä qarþýlaþacaðýq. Buna görä dä mütläq qäläbä qazanmalýyýq. Çünki qruplarda ikinci yeri tutan 6 komandadan 5-i final märhäläsinä adlayacaq. Buna nail olsaq, mäsäläni 70 faiz häll etmiþ olarýq. Ýspaniya qrupun favoriti sayýlýr”. Bununla belä, kapitan Ýspaniya ilä oyuna mäðlub ab-havada çýxmayacaqlarýný da vurðulayýb: “Ýspaniya sonuncu dünya vä Avropa çempionu-

Adý Rumýniya millisinin baþ

1mäþqçisi postuna namizädlär

siyahýsýna daxil edilän “Xäzär Länkäran”ýn çalýþdýrýcýsý Mirça Rednik þanslarý däyärländirib. O, özü ilä yanaþý, bu posta iddiaçý sayýlan Dan Petresku, Ýoan Ovidiu Sabeu vä Dorinel Muntyanunu müqayisä edib: “Ýndiki baþ mäþqçi Razvan Luçesku hälä gäncdir. Ägär mäni näzärä almayýb, digär 3 na-

Da Silvanýn 22-ci oyunu Artýq bu gün ilk matçdaký räqib Qazaxýstan millisi olacaq. Bu, yýðmamýzýn baþ mäþqçisi Joze Alesio da Silvanýn bu postda 22-ci matçý olacaq.

2008-ci ilin dekabrýnda bu väzifäyä täyin olunan braziliyalýnýn rähbärliyi altýnda baþ tutan qarþýlaþmalarda millimiz müsbät balansa malikdir.

Belä ki, klublarla deyil, yalnýz yýðmalarla keçirilän 21 oyundan 14-dä komandamýz qalib gälib. 4 heç-heçäsi vä 3 mäðlubiyyäti olan komandamýz räqib qapýlarýndan 92 top keçirdiyi halda, 49 däfä özü märkäzä dävät edilib. Avro-2012-nin Bakýda keçiriläcäk seçmä oyunlarý Silva üçün yubiley ähämiyyät dä käsb edä bilär. Buraxýlan 50-ci qolun bu 3 matçdan birindä qeydä alýnacaðý qaçýlmaz görünürsä, 100-cü däfä räqib qapýsýna yol tapmaq da mümkündür.

mizädä baxsaq görärik ki, onlardan biri kral, digäri isä yaþlýdýr. Namizädlärin son vaxtlar göstärdiyi näticälärä baxsaq, Dan Petresku favoritdir. Mäncä, milli komandanýn baþ mäþqçisi dä Petresku olmalýdýr”.

Qeyd edäk ki, daha bir namizäd Kosmin Olaroyu ilkin danýþýqlar zamaný bu väzifäni tutmaqdan imtina edib.

RUSLAN SADIQOV

“Þäfa”nýn þäfaya ehtiyacý var Deyiräm, yaxþý ki, “Þäfa” stadionu var. Yoxsa Azärbaycan futbolunun därd-särini, yükünü kim çäkärdi? 3 gün ärzindä 8 oyun qäbul etmäk här stadionun iþi deyil e. Premyer Liqanýn 4 klubu bu stadiondan istifadä edir. Äväzedicilär isä, ümumiyyätlä, “Þäfa”nýn qeydiyyatýndadýrlar. Ötän häftä dä burada 8 oyun keçirilmiþdi. Qarþýdaký turu da näzärä alsaq, ümumilikdä “Þäfa”da 10 günä 16 oyun düþür. Yazýq stadionun da axý þäfaya, dincälmäyä ehtiyacý var. Nä qädär täpik yemäk, top-top oynayanlarý çiynindä gäzdirmäk olar? Görün futbolumuz nä gündädir ki, Avropa standartlarýna cavab vermäyän stadiona Azärbaycan möhtacdýr.

Här þey öncädän qurulub?

Azärbaycan futbolunda här cür anormallýqlar olur. AFFA da sanki anormallýqlarla gündämä gälmäk istäyir. Ölkä çempionatýnda ilk märhälänin son turunda 2 klub - “Baký” vä “Qäbälä”dän biri ilk “altýlýð”a adýný yazdýracaq. Gözläyirdim ki, här iki klubun oyunu eyni anda baþlayacaq. Amma AFFA qeyri-peþäkarlýðýný bir daha nümayiþ etdirdi. Yadýmdadýr, 2007-08 mövsümünün son turunda “Olimpik”lä (indiki AZAL) “Ýnter”in çempionluq þansý qalýrdý. Lakin bu komandalarýn oyunlarý färqli saatlarda keçirildi. Hämçinin ötän mövsümün sonlarýnda da oyunlar färqli vaxtlarda keçirildi. Çox maraqlýdýr ki, bütün bunlara klublar da narazýlýq etmirlär. Sanki här þey öncädän quruQarþýdaký turu lub, “Baký” ilä “Qäbälä” dä hansý “altýlýq” uðrunda yarýþacaqlarýný bilirlär. da näzärä al-

saq, ümumilikdä “Þäfa”da 10 günä 16 oyun düþür. Yazýq stadionun da axý þäfaya, dincälmäyä ehtiyacý var. Nä qädär täpik yemäk, top-top oynayanlarý çiynindä gäzdirmäk olar?

Vaqif Paþayev yetirmälärini müdafiä etmäklä özünü “yandýrýr”

“Çempion” qäzetinin dünän çýxan sayýnda Vaqif Paþayevin müsahibäsini oxuyanda bilmädim gülüm, yoxsa aðlayým. Paþayevin Azärbaycan futboluna xidmätläri danýlmazdýr. O, bir neçä üzdä olan oyunçunun ilk mäþqçisi olub. Amma indi çýxýb hämin yetirmälärini bu cür müdafiä etmäklä özünü “yandýrýr”. Vaqif müällim deyir ki, Räþad Sadýqov Türkiyä yýðmasýna qol vurduðu üçün “Eskiþehirspor”da ehtiyata salýndý, oynadýlmadý. “Män Räþadýn “Eskiþehirspor”da ehtiyatda oturmasýnýn säbäbini Azärbaycan - Türkiyä oyununda axtarmaq istäyiräm. Mähz hämin oyunda vurduðu qol Räþadýn Türkiyä karyerasýnýn üstündän xätt çäkdi.

Hälä oyun günü Türkiyäyä qol vuranda dedim ki, Räþad artýq “Eskiþehirspor”daký yerini itirdi. Sual verärdim, necä oldu hämin qola qädär Räþad Türkiyädä äsas heyätin oyunçusu kimi meydançaya çýxýrdý, amma qoldan sonra birdän-birä ehtiyata göndärildi?” - deyän Vaqif müällimä xatýrlatmaq istäyiräm ki, Azärbaycan - Türkiyä oyununa qädär “Eskiþehirspor”u çalýþdýran Rýza Çalýmbay Räþada 1 däqiqä dä þans vermämiþdi. Elä hämin äräfädä kluba baþ mäþqçi täyin edilän Bülänt Uyqun Türkiyä millisi ilä oyundan sonra Superliqada ardýcýl 4 oyun Räþadý start heyätindä meydançaya buraxdý. Vaqif müällim, deyirsiniz ki, türkiyälilär belä þeyläri heç dä isti qarþýlamýrlar. Amma Räþad mähz Türkiyäyä vurduðu qoldan sonra bu ölkädä sevilmäyä baþladý. “Eskiþehirspor” azarkeþläri hätta Räþadý oynatmadýðý üçün Çalýmbayý tänqid atäþinä tutmuþdular. Räþad, sadäcä, räqabät apara bilmädi, asan yolu seçib qayýtdý “Qarabað”a. Paþayev, görünür, Türkiyäni Azärbaycanla sähv salýr.

Vaqif Paþayev digär yetirmäsi Vaqif Cavadovun Hollandiyadan gälmäsini dä düzgün hesab etmir. Cavadovun buraya qayýtmasýnýn äsas säbäbi isä stadion problemidir.

Futbolçunun ayaðý kälä-kötür meydançalara o qädär öyräþmiþdi ki, Hollandiyada çýxdýðý ilk mäþqdäcä zädäländi.

Yazýq ayaðý da qýnamýram. Birdän-birä düz meydançaya çýxýb özünü itirib dä.

Legioner azalsa, AFFA-nýn gäliri dä azalar Son olaraq isä Azärbaycandaký legionerlärdän yazmaq istäyiräm. Legioner limiti barädä çox yazýlar gedib, amma bu, AFFA-nýn vecinä deyil. Hazýrda 12 klubda ümumilikdä 172 azärbaycanlý, 145 legioner futbolçu var. Hämin 145 oyunçunun içindän isä 4-5 säviyyäli legioner ancaq tapmaq olar. Ýddialý komandalar arasýnda än az äcnäbi “Qarabað”dadýr ki, orada da 7 legioner var. Rumýniyalaþan “Xäzär Länkäran” bu sarýdan liderdir - 18 äcnäbi. Bu statistikaný ona görä yazýram ki, Azärbaycan futbolunun kimlärin älindä olduðunu biläsiniz. Zarafat deyil e, legioner rüsumuna görä, AFFA bir mövsüm üçün 3 milyon 375 min manat pul qazanýr. Däli deyil ki, limiti azaltsýn. Gül kimi pulunu qazanýr da. Bu, bir daha göstärir ki, Azärbaycan futbolunun inkiþafý cavabdeh qurumlarý maraqlandýrmýr. r.sadiqov@zaman.az

w w w . z a m a n . a z

24-25 FEVRAL 2011

Burada sað äl verärdi, sol äl bilmäzdi ehtiyacla imtahan edir; birinä övlad verir, onunla imtahan edir, birinä dä vermir, elä imtahan edir... Här käs här gün imtahan içindädir.

Särväti olub, imkansýzlarla paylaþmaq Allaha da xoþ gedär, bändälärä dä. Uca dinimiz Ýslamýn biz müsälmanlardan istädiyi äsas keyfiyyätlärdän biri dä elä fädakarlýqdýr, paylaþmaqdýr, imkansýza äl tutmaqdýr. Ýslamýn tämäl prinsiplärindän olan zäkat mäsäläsi dä äslindä cämiyyätdä särväti paylaþmaq, insanlar arasýnda sämimiyyät, qardaþlýq hissini inkiþaf etdirmäkdir.

Bu mänada sädäqäni müsälmanlar arasýnda qardaþlýq körpüsü adlandýranlar heç dä yanýlmayýblar. Zäkat da sädäqädir. Sädäqä isä qulun Allah qarþýsýnda öz sädaqätini täsdiq etmäsidir. “Bir täbässüm dä sädäqädir,”- buyuran sevimli Peyðämbärimiz nä qädär dä xoþ müjdä verib bizlärä. Yäni bir müsälman qardaþýnýn könlünü almaq üçün üzünä täbässümlä baxmaq belä sädäqädir.

Sädäqä vermäyin ädäbi var, häm dä az qala elä özü qädär däyärlidir. Yenä Uca Peyðämbärimizä üz tutaq: “Sað äl versin, sol äl bilmäsin” Ägär verdiyini insanlarýn räðbätini qazanmaq üçün verirsänsä, niyyätin nädirsä, qazancýn da o olacaq. Yox, ägär Allah rizasý üçün verirsänsä, daha insanlarýn bilmäsinin nä önämi varmýþ ki?..

Mühüm olan da elä budur. Häzräti-Ýbrahimi mancanaqla oda atýrlar, havada ikän mäläklär yaxýnlaþýr vä “Allahýn dostu” ünvanýna layiq görülmüþ bu ulu Peyðämbär nä qädär dä möhtäþäm bir cavab verir: “Allah mänä yetär. O mänim här halýmý bilir. Män O böyük dostu qoyub, bir baþqasýndan yardým dilämäkdän häya ediräm.”

Bäli, häqiqät dä elä budur: Allah bildisä, daha yetär; baþqalarý bilsä, näyä yarar, bilmäsä, näyä yarar.

Bu düþüncäni, bu säviyyäni, bu mädäniyyäti insanlarýn dünyagörüþünä yerläþdirmäk äslindä çox böyük tähsil vä tädrislä mümkündür. Amma sizä qäribä gälmäsin, tarixdä bunun çox parlaq örnäkläri var.

Bu gün Ýstanbulun müxtälif rayonlarýnda camaatýn nä olduðunu bilmädiyi qäribä tikililär var. Adam boyundan bir azca hündür olan bu tikililär äslindä möhtäþäm bir mädäniyyätin, mänäviyyatýn niþanäsidir. O tikililärä sädäqä daþlarý deyilir. Täkcä Ýstanbulda deyil, Osmanlý dövlätinin äksär þähärlärindä bu cür sädäqä daþlarý olub. Özü dä bu sädäqä daþlarý camilärin (böyük mäscid), mädräsälärin, täkkälärin (täriqät ählinin ibadät evi) yaxýnýnda vä bulaq baþlarýnda, adamlarýn gur olduqlarý yerlärdä tikilärdi. Xeyirxahlar gecänin bir vaxtýnda vermäk istädiyi sädäqäni gätirib burada müäyyän olunmuþ yerä qoyub gedär,

Osmanlý dövründä Ýstanbulda 160 sädäqä daþý räsmi qeydiyyatda olub. Deyilänä görä, þähärdä bu cür xeyirxah ünvanlarýn sayý daha çox imiþ. Ötän bu müddät ärzindä sädäqä daþlarýnýn äksäriyyäti daðýdýlsa da, bu gün þähärin müxtälif yerlärindä 35-inin qaldýðý bildirilir. Ýndi Ýstanbuldu gäzärkän ara-sýra sädäqä daþlarýna rast gälmäk olur.

FOTOLAR: ZAMAN

Allah-Täala här bändäsini bir cür sýnaða çäkir: biri-

1nä särvät verir, onunla imtahan edir; birinä vermir,

Sivasdaký Qala mäscidinin baðçasýndaký sädäqä daþý

Ýstanbul. Qocamustafapaþa Sümbüläfändi mäscidinin baðçasýndaký sädäqä daþý

Ýstanbul. Qazlýçeþmädäki sädäqä daþý

ehtiyacý olanlar isä sähärä yaxýn gälib buradan ehtiyacý olduðu qädär götürüb gedärdilär. Beläliklä, sädäqä veränlä alan bir-birini görmäzdi. Verän öz sädäqäsini Allah üçün verib gedär, alan da Haqq-Täalanýn älindän alýrmýþ kimi alýb aparardý.

Deyirlär ki, bu sädäqä daþlarý neçä baþsýz ailälärin Allahdan aþaðý ümid yeri olub. Yetimlär kimsädän minnät götürmädän, kimsänin qarþýsýnda sýxýlmadan bu sädäqä daþlarýna qoyulmuþ pullarla böyüyüblär. Kimsädän min-

nät götürmäyiblär, amma kimsäyä dä qarþý hörmätsiz olmayýblar. Deyirlär ki, bu ünvana Allahýn verdiyi bäräkätdän näsibini almýþ bir yetim böyüyüb zängin iþ adamý olandan sonra här gecä hämin sädäqä daþýna bir ätäk pul qoymadan evinä gedib, baþýný yataða qoymazmýþ.

Osmanlý dövründä Ýstanbulda 160 sädäqä daþý räsmi qeydiyyatda olub. Deyilänä görä, þähärdä bu cür xeyirxah ünvanlarýn sayý daha çox imiþ. Ötän bu müddät ärzindä sädäqä daþlarýnýn äksäriyyäti daðýdýlsa da, bu gün þähärin müxtälif yerlärindä 35-inin qaldýðý bildirilir. Ýndi Ýstanbuldu gäzärkän ara-sýra sädäqä daþlarýna rast gälmäk olur.

Bir xüsusu da demäyi lazým bilirik ki, bu cür sädäqä daþlarý camilärä, çeþmälärä, adamlarýn gur olduqlarý yerlärdä tikilsä dä, äsasän görünmäyän, diqqät çäkmäyän, heç kimin görmäyäcäyi yerlärdä olurdu ki, sädäqä götüränlär tanýnmasýn. Qäribädir ki, bu gün hämin sädäqä daþlarýnýn sapsaðlam qalmasýnýn da äsas säbäbi elä o cür äl-ayaq altýndan uzaq olmasýdýr.