Ettevõtlusõppe uudiskiri nr8

OKTOOBER 2017

8

TOIMETAJA VEERG Head ettevõtlusõppe sõbrad! Hea meel on selle üle, et järjest rohkem tekib koolides põnevaid õppeprojekte ja tegevusi, mida teistele eeskujuks kajastada. “Ettevõtliku kooli” edulugude konkurssi tabas totaalne uputus, üks parem, põnevam, kasulikum ja originaalsem kui teine.

Neist koolides läbiviidavatest nn edulugudest võidavad kõik – õpilased uued teadmised ja väärtusliku elulise kogemuse, õpetajad laste tänulikkusest ja entusiasmist tekkiva positiivse energialaengu, kogukond projektist tekkiva uue väärtuse ja teised koolid hea praktika, mida ka ise soovi korral ellu viia. Selles Uudiskirjas räägib oma tegemistest lähemalt Vändra Gümnaasium. Hiljemalt kevadel saame kuulda uusi muljeid üldhariduskoolidelt, kes asuvad sellel õppeaastal piloteerima ettevõtlusõppe valikainekavasid, mille eesmärk on õpet veelgi ettevõtlikumaks ja praktilisemaks muuta. Esmased ideed on genereeritud ka STARTERi programmis ning neid hoolega lihvitud juba pool semestrit. Mis välja tuleb, sellest saame lugeda detsembrikuu numbris. Noortele päriselu tutvustamsel on oluline roll koolide koostööpartneritel ning seetõttu on Uudiskirjas juttu kahest ettevõtjast, kes lahkelt noortele oma kogemusi jagavad.

Head lugemist!

LIINA PISSAREV Uudiskirja toimetaja

SISUKORD 2 | Vändra Gümnaasium avab noortele ukse maailma 5 | Kirg viis edule. Aasta noor ettevõtja Kristel Kruustük innustab noori ettevõtlikkusele 6 | Haridusfestivalil tunnustatud edulood seovad õppe päriseluga ning kaasavad kogukonda 9 | Ettevõtlike koolide hulka lisandusid uued tulijad 11 | Üle 60 tiimi arendab sügissemestril ideid STARTER programmis 14 | Kuus kooli testivad ettevõtlusõppe mooduleid 15 | Koolitused 19 | Huvitavat

1

VÄNDRA GÜMNAASIUM AVAB NOORTELE UKSE MAAILMA Küsimustele vastavad Vändra Gümnaasiumi direktor MARGET PRIVITS ja õpetaja SILJA ENOK „Meie kool on uks maailma“ – nii tutvustab Vändra Gümnaasium ennast kodulehel. Kool on seadnud ettevõtlike noorte kujundamisel eesmärgiks viia õppetöö läbi nii, et lisaks teadmistele saaksid erinevate haridustasemete õppurid kaasa ka kogemusi, mille abil tulevikus edukalt karjäärivalikuid teha. Selleks pakutakse nii lisakursusi kui aktiivseid, eluski vajaminevaid tegevusi. Olulist rolli mängivad kohalikud ja kaugemad asutused, ametimehed ja kooli vilistlased, kes noortele oma põnevaid ameteid ja tegevusvaldkondi tutvustavad ning seeläbi tunniteadmised kinnistavad. ► Kas ja kuidas tehakse Vändra Gümnaasiumis ettevõtlusõppes või teistes õppeainetes koostööd ettevõtjatega?

Teeme tihedat koostööd kohalike ettevõtjate ja ettevõtetega. Tihedam koostöö toimub tavapäraselt ettevõtlusnädala või karjäärinädala raames, aga loomulikult ka muul ajal. Välja on kujunenud traditsioonilised üritused, kuhu ettevõtjad on oodatud ja vastupidi. Käesoleval aastal on meie kooli 95. juubeliaasta ja päris palju on toimunud ning toimumas. Meie väärika maja kaunist aulat ehib kohaliku firma vaip “Kulgemise killud”, mille kohalik ettevõte on meile nö eksponeerimislaenule andnud. Nagu ettevõtluses ikka, iga ettevõtmine peab olema kasumlik. Meie saame kasutada pannood, mis kaunistab ruumi ja parandab akustikat. Firma saab oma suuremõõtmelist teost eksponeerida. Viimasel aastal ajakirjanduses ilmunud piltidel ja “Keeletegu 2016” veebiülekandes on vaiba omanik ja tootja Valley OÜ saanud oma suurepärast tööd reklaamida. Pikk koostöö on kohaliku firmaga MS Balti Trafo OÜ.

► Milliseid tegevusi praktiseerivad lapsed ettevõtlusõppes?

Ettevõtlusõpe võib toimuda eraldi tunnina, lõimituna ükskõik millisesse ainetundi ja mitteformaalõppena väljaspool kooli. Vändra Gümnaasium kasutab kõiki kolme varianti. Põhikoolis on majandusõppe tunnid, gümnaasiumis valikkursustena ettevõtlusõpetus, õpioskused, projekti juhtimine, läbirääkimiste oskused, avalik esinemine. Loomulikult toimuvad ka praktilised õppekäigud ettevõtetesse. Ringkäik ettevõttes on tavaliselt kaheosaline, koosnedes õppekäigust ja õppetunnist, kus ettevõtja selgitab oma ettevõtte näite varal mingit majanduselu puudutavat mõistet. Kõige olulisem on ilmselt eelkõige arenda lastes ettevõtlikku hoiakut, millele hiljem juba lisanduvad praktilised oskused.

Majandusõppe õpetajad panustavad JA majandusõppe programmi “7 sammu” õpetades. Juba aastaid tegutseb õpetaja

2

Silja Enok sama programmi õpetajakoolitajana, andes nii oma panuse I ja II kooliastme ettevõtlusõpetajate ettevalmistamisse.

Majandusõpetuse tunnid on meie koolis tunniplaani tunnid, mis algavad I klassist ja kestavad VI klassini, jätkudes IX, X ja XI klassis. Ikka on koolis tegutsenud ka õpilasfirmasid. Väga menukas on olnud õpilaskohvik. Meie kool on olnud pilootkooliks JA mini-minifirma programmi katsetamisel.

Vändra kooli on külastanud ka Õhuseiredivisjoni ja Ämari lennubaasi operatsioonikeskuse ohvitserid, kes on ühtlasi kooli vilistlased.

► Milliste pädevuste arendamine on tänapäeva noorte puhul oluline, et toetada nende hakkamasaamist tulevikus ja mida Vändra Gümnaasiumis selleks tehakse?

Tuleviku tööturg ootab agiilse töötegemise ja õppimise oskusega töötajaid. Lisaks akadeemilistele teadmistele oleme oma gümnaasiumiastme õpilastele pakkunud lisakursusi, mis toetavad nende tulevikuvalikuid. Juba aastaid osaleb kool rahvusvahelistes projektides NordPlus ja NordPlus Junior. Lisaks toimuvad Keskkonnainvesteeringute Keskuse projektid kõigile kooliastmetele. Täna on see noorte jaoks huvitav viis koguda täiendavaid teadmisi ja kogeda uut rahvusvahelist kultuuriruumi. Tulevikus võib projektitöös saadud kogemus anda eelise tööturul. Valikute tegemine, projektitöös ja erinevatel ideekonkurssidel osalemine arendavad suure tõenäosusega ettevõtlikkust ja annavad loodetavasti väärtusliku kogemuseelise eakaaslaste ees.

► Milliseid toredaid üritusi koolis veel toimub?

Oleme oma koolis aasta-aastalt püüdnud aina julgemalt kaasata õppetöösse teiste elualade inimesi: kord noorteadlasi, kord ettevõtjaid või loomeinimesi. Need on olnud väga huvitavad kogemused nii lastele, kui täiskasvanutele. Külalisõpetajad, leiavad võimaluse, et kooli tulla ja võtavad oma tegevuste kõrvalt aega, et tund läbi mõelda ja ettevalmistused teha. Tund õpilastega on neile uus ja põnev algus ja õpilastele huvitav kuulamine. Üks selline kohtumine võib nii suurele kui väikesele õpetada või meelde tuletada, kuidas targalt eesmärke seada, kuidas oma hetketaset hinnata. Kahtluseta ergutavad need koolitunnid õpimotivatsiooni.

Oleme viis aastat järjest korraldanud oma koolis ettevõtlus- ja karjääripäevi. Idee oli alustamise hetkel väga uudne. Täna tehakse samalaadseid päevi mitmetes koolides. Meie koostöö ettevõtjatega on eriline selle poolest, et korraldame kohtumised kõigi vanuseastmete kõigile klassidel, st korraga on meil vaja üsna suur hulk esinejaid. Siiani oleme leidnud sobivad külalisõpetajad kõigile. Oleme igal aastal valinud teema ja sobiva peaesineja. Hoolikalt valitud esineja aulaloeng on meie tänu külalisesinejatele, kooliperele, kohalikele ettevõtjatele ja kummardus meie kooli usaldanud õpilastele.

3

Teemavalik määrab külalisõpetajate valiku. Peaesineja ajagraafik toimumisaja. Peaesinejateks oleme palunud inimesi, kelle ettevõtlikkus on mõjutanud hulka inimesi ja kelle lugu saab olla eeskujuks. Need on inimesed, kellega kuulajad tavaelus enamasti ei kohtu: Siim Kallas, Mart Noorma, Volli Kalm, Tõnu Esko, Marek Helm, Valdar Liive, Raio Piiroja, Meelis Atonen jt.

“Keeletegu 2016” korraldamine oli näide kooli, kohalike ettevõtjate ja KOV-i väga tõhusast koostööst ja õpilaste ettevõtlikkust esinemisest. Koidula ja Jakobson olid juba omas ajas väga ettevõtlikud, meie õpilased olid kontserti ja auhinnatseremooniat juhtides sama tublid. Lavakogemusega kaasnes kaamerakogemus. Ettevõtmist toetas otse või kaudselt suur hulk kogukonna liikmetest.

Vändra Gümnaasiumi korraldatud Keeletegu 2016

SÕNA SAAB ETTEVÕTJA. KUIDAS NOORTE ETTEVÕTLIKKUST KUJUNDADA? Ettevõtte Mistra-Autexi juhataja PRIIT TAMM annab juba viiendat aastat järjest Raasiku kooli 9. klaasidele ühiskonnaõpetuse raames tunde majandusest ja poliitikast.

Ettevõte teeb koostööd ka Viimsi kooli 7. ja 8. klassiga, kus Mistra tootearenduse ja tehnikaosakonna juht annab noortele inseneriteadmisi. Koostööd tehakse veel mitme kooli ja ülikooliga.

Tamme hinnangul peaks koolide esmane soov olema abistada oma kasvandikke elus edukad olema. Aidata neil leida just see, mida nad tahavad elus teha. „Selleks aga tuleb neile need võimalused luua – tutvustada ettevõtteid, erinevaid erialasid. Eriti puudutab see väikestes kohtades olevaid koole ning ehk läbi selle suudetakse peatada ka suurlinnadesse tunglemine,“ sõnas Tamm. Nii hakkavad noored mõistma, et ka nende kodukohas on olemas ettevõtted, kus neid oodatakse.

Ettevõtjad peaksid aga olema avatud soovidele, mis tulevad koolidest. „Tean, et nad seda ongi. Probleem on täna pigem koolides, kus õpetajatel pole aega ettevõtete külastamiseks ning tihti ka julgust, et ettevõttega ühendust võtta,“ selgitas Tamm.

4

KIRG VIIS EDULE. AASTA NOOR ETTEVÕTJA KRISTEL KRUUSTÜK INNUSTAB NOORI ETTEVÕTLIKKUSELE EPP JOALA, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja kommunikatsioonijuht

Oktoobri alguses tunnustati pidulikul auhinnagalal Eesti parimaid ettevõtteid. Noore ettevõtja preemia 5000 eurot ja aasta noore ettevõtja tiitli pälvis Kristel Kruustük, tarkvara testimisega tegeleva ettevõtte Testlio looja ja tegevjuht.

Kristel Kruustük on 28-aastane särav ja võimalusi õhust haarav ettevõtja. Noorena ei olnud Kristeli ambitsioon saada ettevõtjaks. Ülikooli ajal puutus ta läbi tutvuskonna kokku tarkvara testimise maailmaga, kuid peagi nägi valdkonnas kitsaskohti. Koos oma tänase abikaasa Markoga jõuti üsna kiiresti tõdemusele, et asjale tuleb läheneda teisiti ning parim võimalus selleks on luua oma ettevõte.

Kristeli teekond ettevõtjaks sai alguse kirest ja tänu sellele on Kristelist saanud karismaatiline juht. Vaid mõne aastaga on Kristel viinud Testlio maailmakaardile. Ettevõttel on kontorid nii Eestis kui San Franciscos, kuid testijaid asuvad kokku 40 riigis. Kristel leiab kõikide oma toimetuste juures alati aega selleks, et toetada ja innustada noori inimesi oma valitud eluteel, osaledes erinevates noortele suunatud programmides nagu Superheroes, LEAP, Hüppelaud ja Digigirls, samuti meie oma STARTERis. Kristel leiab, et noori huvitab ettevõtlus väga. “Eriti kui meil on sellised ägedad ettevõtted, nagu Skype, Transferwise, Pipedrive või Testlio, kes näitavad, et kõik on võimalik. Kõik on enda teha. Ainult mine ja tee!” Kruustük lubab teha kõik endast oleneva, et noori ettevõtlikkusele inspireerida.

Noore ettevõtja preemia 2017 esikolmikusse jõudsid lisaks Kristelile ka kaksikutest ettevõtte omanikud Ivar ja Janar Merilo Thorgate Management OÜst ning ettevõtte Estanc AS tegevjuht Mihkel Tammo.

Swedbank ASi välja pandud 5000 euro suurune preemia anti välja juba kolmandat korda.

Konkurssi korraldavad Eesti KaubandusTööstuskoda ja Swedbank AS ning algatust toetab president Kersti Kaljulaid.

5

HARIDUSFESTIVALIL TUNNUSTATUD EDULOOD SEOVAD ÕPPE PÄRISELUGA NING KAASAVAD KOGUKONDA Lagunenud sild jooksurajal lõpetab tervisejooksu katkiste põlvedega? Vanaema ei oska Skype ega Snapchati kasutada? Tavapärased tunnid panevad igavledes aknast välja vaatama? Pole probleemi! Andke aga võim noortele ja vaadake, milleks nad juba kooliajal võimelised on. Nimelt selgusid 12. oktoobril Haapsalus toimunud Haridusfestivalil parimad ettevõtlikes koolides ja lasteaedades läbiviidud projektid, kus teadmisi saadakse läbi reaalse elu tegevuste ning lastele on antud roll ja vastutus ürituste elluviimisel. Läbi aktiivsete tegevuste omandavad noored juba kooliajal väärtuslikke kogemusi ja elluviidud ideed olid kõik vajalikud ning põnevad.

Haridusprogrammi „Ettevõtlik kool“ üle-eestilise konkursi „Õppimine on põnev!“ võitjate väljaselgitamiseks oli žürii eelnevalt valinud rekordilise 142 koolide ja lasteaedade kandidaatide hulgast 15, kes said võimaluse esitleda oma läbiviidud projekti publiku ees. Näha ja kuulda sai nii tantsu, räppimist, näidendeid, kuuldemängu kui videosid. Publik valis elektroonilise hääletuse teel oma lemmikud ja nii selgus žürii ja publikuhääletuse kokkuliitmisel paremusjärjestus. Ja kuigi äramärkimisega kaasnesid ka auhinnad, on kohalikul tasandil juba paljud tublide noorte tegemistest võitnud ‒ mõnes maakonnas oskavad vanaemad nüüd tänu kooliõpilastele Snapchatiga pilte teha ja lastelastega Skypes emotikone vahetada, mujal on kogukond tänu õppuritele kursis viimaste kuumimate kohalike uudistega ja kolmandas ning neljandas maakonnas viiakse sport massidesse ühisjooksu korraldamisega või kohaliku kraavi ületava silla remontimisega, et kellelegi poleks enam viilimiseks head vabandust.

Koeru Keskkoolis haaravad noored vahepeal võimu ja korraldavad oma koolipäeva ise nii, et õpetajadki saavad noortega koos õppida.

Miks ja mille eest aga selliseid projekte juba aastatid tunnustatakse? „Ettevõtliku kooli“ üle-eestilise koordinaatori Kristi Krilovsi sõnul on konkursi edulugude valikul tähtsaimad kriteeriumid õppe seotus reaalse eluga, õppekava läbipõimitus ja noorte vastutuse osakaal tegevuste juures, mida projektide juures igal aastal ka laiemalt näha on. „Õpilasi võetakse rohkem kuulda ja neil lastakse iseseisvalt tegutseda, see tähendab, et neid usaldatakse ja neile antakse võimalus õppida läbi kogemuste,“ rääkis Krilovs. „Eriti hea meel on näha, et aina laiemalt seotakse erinevaid üritusi õppeainetega, mis annab ainetunnile lisaväärtust reaalsete oskuste omandamise näol. Samuti kaasatakse aina rohkem õppimisse kogukonda.“ Ettevõtlusõppe programmijuhi Kristi Ploomi sõnul aitavad sarnased projektid panustada sellesse, et noored õpiksid juba koolis edaspidises

6

eluks vajalikke oskusi - ise vastutust võtma, eesmärke seadma ja ellu viima, oma tugevusi üles leidma ja neid arendama. „Edulugude konkurss suurendab koolide algatuste ja ettevõtmiste mõju oluliselt, sest õpetatakse, inspireeritakse ja julgustatakse ka teisi õpetajaid-õppureid sarnaseid projekte ellu viima. Just õppimise huvitavaks ja eluliseks muutmine ning seeläbi õppurite initsiatiivi ja entusiasmi nägemine on viinud ettevõtlike koolide võrgustiku laienemise varsti juba 100 koolini,“ sõnas Ploom.

ETTEVÕTLIKE KOOLIDE JA LASTEAEDADE PAREMUSJÄRJESTUS KATEGOORIATE KAUPA ► Kategooria „HEATEGU KOGUKONNALE“ 1. Tartu Veeriku Kool / Eakate nutiring Koostöös Tähtvere Päevakeskusega korraldasid lapsed eakatele nutiringi personaalse juhendamisega. Partnerina kaasati Telia AS, kes laenutas selleks otstarbeks tahvelarvutid.

2. Heimtali Põhikool / Maastikujooksuraja silla ehitamine Heimtali parkmetsa Õpilaste ja õpetaja koostöös ehitati parkmetsa otsast lõpuni valmis uus sild.

3. Kohtla Järve Maleva Põhikool / E-kool eakatele inimestele Kohalikud eakad õppisid õpilaste abil arvutit kasutama. Eakate õpetamisel oli oluline individuaalne lähenemine. ► Kategooria „PÕNEVAIM TUND“ 1. Koeru Keskkool / Õpime Professionaalidelt Ühel unistuste koolipäeval andsid Koeru koolis tunde tuntud erinevate elualade inimesed. Nii õpilastele kui ka õpetajatele huvitavast ja arendavast koolipäevast soovitakse teha traditsioon ning kaasata ka teisi koole.

2. Oru Kool / Kohvikute Tänav – 3 kultuuri ja 20+ riiki Koolis pandi püsti 150 meetri pikkuse letiga kohvikute tänav, kus pakuti erinevate kultuuride toite ja tutvustati vastavaid traditsioone. Esindatud olid kolm kultuuriruumi: eesti, slaavi ja inglise. Toiduainete ostuks andis laenu koolipank. Ürituse korraldamise tegevusteks lõimiti 11 õppeainet.

3. Põlula Kool / Rägavere radadel Oma kodukandi tutvustamiseks ja ka ise selle tundmaõppimiseks valmistasid õpilased aabitsa, seinakaardi, lauamängu ja Google Maps kaardi.

Põlula Kool

7

► Kategooria „PARIM KOOSTÖÖ PARTNERIGA“ 1. Koeru Keskkool / Mõttetalgud Mõttetalgute jaoks koondati ühe laua taha erinevate asutuste-koostööpartnerite esindajad, õpetajad, lapsevanemad ja õpilased.

Kuues laudkonnas käsitleti kuut koolipere silmis aktuaalset teemat. Näiteks arutati tunnikorra parandamise võimalusi, digipädevuste vajalikkust, kooli arendamise vajalikkust, ürituste olulisust ja võimalusi koolis ning õpilasseadusi.

Kiviõli I Keskkool

2. Mooste Mõisakool / Õpilaskohvikud Mooste mõisas Moostes toimuvate ürituste publikul on võimalus nautida kohalike õpilaste küpsetisi, sest ettevõtlikud noored panevad kontsertide ja etenduste ajal püsti oma kohviku.

3. Kiviõli I Keskkool / Unistuste jooks Unistuste jooks oli Kiviõli I Keskkooli gümnaasiumiõpilaste korraldatud üle-linnaline heategevuslik rahvaspordisündmus, millest linnaelanikud seni puudust tundsid. Ürituse tuludest sooviti korrastada kooli hoov ja varustada see liikumist ning puhkamist soodustavate vahenditega. Ürituse korraldamiseks kaasati hulgaliselt kohalikke partnereid ja ettevalmistused olid lõimitud õppetööga ehk läbi tegevuste said õpilased kogemuse ja teadmiste võrra rikkamaks paljudes valdkondades. ► Kategooria „NOORTE/LASTE ALGATUS“ 1. Voore Põhikool / Õpetades teisi õpime ka ise Ühiseks õppimiseks ja üksteise õpetamiseks kutsuti kooli vanavanemad ja nooremad lasteaiaeas õed-vennad, kellega koos õpiti nii arvuti kasutamist kui robootikat. 3D printeriga valmistati jõuluehteid.

2. Kiviõli I Keskkool / KRR Õpilaste eestvedamisel vahendab Kiviõli Rahva Ringhääling teatud perioodilisusega kohalikke uudiseid.

3. Kõmsi Lasteaed-Algkool / Ema, Sa võid olla mu üle uhke!

Emadepäeva kontsert viidi läbi ühiselt koristatud külaplatsil. ► Kategooria „ETTEVÕTLIK LASTEAED“ 1. Kiviõli lasteaed Kannike / Meelespeade lemmikloomad Lastele loomadest hoolimise olulisust tutvustades lubati lastel tuua lasteaeda oma lemmikloomad ning viidi üheskoos jõulude ajal loomade varjupaika kingitusi.

8

2. Kohtla-Järve lasteaed Kirju-Mirju / First Lego League Jr näitus Osalemaks First Lego League Jr näitusel kaasati nii lapsed kui üks lasteaia vilistlane ehitama ja programmeerima robotit.

3. Sillamäe LA Päikseke / See on minu oma linn Lasteaialapsed tutvusid oma kodukandiga ning tegid seda tutvustava videofilmi ja mängu.

Haridusfestivali pildid on saadaval Ettevõtliku kooli Facebooki lehel

ETTEVÕTLIKE KOOLIDE HULKA LISANDUSID UUED TULIJAD KRISTI KRILOVS, Ettevõtliku kooli üle-eestiline koordinaator

Haridusfestivalilt lahkusid paljud koolid uhke Ettevõtliku kooli tiitlit kandva lipuga. Selline lipp tuleb aga välja teenida ja kaasneb “Ettevõtliku kooli” kvaliteedimärkidega.

Aastast 2012 annab haridusprogramm „Ettevõtlik kool“ välja haridusasutuse kvaliteedimärke „Ettevõtlik kool“ ja „Ettevõtlik lasteaed“. „Ettevõtlik kool“ on kaitstud kaubamärk ning selle kasutamise õiguse saavad vaid need koolid ja lasteaiad, kes on ette võtnud oma organisatsiooni, kui terviku, süsteemse kujundamise ettevõtlikkust toetavaks.

Igal koolil ja lasteaial ei ole õigust kasutada nimetust “Ettevõtlik kool” või „Ettevõtlik lasteaed“ siis näitab see kvaliteedimärk huvigruppidele, et õppeasutus kasutab süsteemset kvaliteedijuhtimissüsteemi, viies regulaarselt läbi enesehindamisi ja läbides välishindamisi, mille tõendamiseks väljastatakse kvaliteedimärk koos autahvli ja lipuga.

Tunnustust jagatakse kolmel erineval tasemel – baas-, hõbe- ja kuldtase.

Kõikide tasemete saavutamine on märk kvaliteetsest haridusest ja väljendab tunnustust tehtud töö eest.

Baastaseme saanud õppeasutusi iseloomustab oma organisatsiooni igakülgne teadlik arendamine vastavalt ettevõtliku õppe kvaliteedisüsteemile ehk standardile.

Hõbetaseme koolid ja lasteaiad on ettevõtliku õppe vallas kogemuste kandjad ja jagajad vähemalt oma maakonna piires ehk on eeskujuks oma maakonnas.

Kuldtaseme koolid ja lasteaiad on ettevõtliku õppe liidrid nii Eesti-siseselt kui ka välismaal, ning on väga suureks toeks programmi arendamisel.

9

2017. AASTAL VÄLJA JAGATUD TASEMED: ► BAASTASE: 1. Hargla Kool (Valgamaa) 2. Antsla Gümnaasium (Võrumaa) 3. Väätsa Põhikool (Järvamaa) 4. Järva-Jaani Gümnaasium (Järvamaa) 5. Mooste Mõisakool (Põlvamaa) 6. Vastse-Kuuste Kool (Põlvamaa) 7. Mikitamäe Kool (Põlvamaa) 8. Värska Gümnaasium (Põlvamaa) 9. Voore Põhikool (Jõgevamaa) 10. Jõhvi Lasteaiad (Ida-Virumaa) 11. Avinurme Lasteaed Naerulind (Ida-Virumaa) 12. Kohtla-Järve Tammiku Põhikool (Ida-Virumaa) 13. Maidla Kooli Lasteasutus (Ida-Virumaa) ► HÕBETASE: 14. Kohtla-Järve Linna Lasteaed Kirju-Mirju (Ida-Virumaa) 15. Kohtla-Järve Järve Gümnaasium (Ida-Virumaa) 16. Sillamäe Vanalinna Kool (Ida-Virumaa) ► KULDTASE: 17. Kiviõli I Keskkool (Ida-Virumaa)

PALJU ÕNNE!

Voore Põhikool

10

ÜLE 60 TIIMI ARENDAB SÜGISSEMESTRIL IDEID STARTER PROGRAMMIS STARTER alustas septembris suurejooneliste avaüritustega sügissemestrit ja sellel hooajal arendatakse ideid juba erinevates Eestimaa nurkades Tallinnast Pärnu ja Ida-Virumaani.

KINDLUSTUSKAITSE EKSAMIL LÄBIKUKKUMISE VASTU OLI SELLEAASTASE ÄRIARENDUSPROGRAMMI STARTERTECH ESIMENE IDEE. STARTERtechi avaüritusel esitlesid suurfirmade juhid tudengitele oma valdkonna trende ja probleeme, mida lahendada. Teiste seas rääkisid Pipedrive, Microsoft Estonia, Soome Geoloogia Instituudi, Avokaado, ERGO, Grant Thorntoni, InCap Estonia, LHV, Playtechi, Tieto Estonia ja Startup Estonia juhid.

11

Õppurite meeskonnad pakkusid juba esimesel üritusel välja lahendusi: näiteks ERGO kindlustusele pakuti uueks tooteks kindlustuskaitset eksamil läbikukkumise puhul. Samuti tehti ettepanekud mitmete rakenduste loomiseks: nutikad koosolekud, kus toimub häältuvastus ja vestluste automaatne transkribeerimine, geenipõhine tervisliku seisundi jälgimine, sõrmejälje ja silmaiirise skaneerimine emaili ja teistesse rakendustesse sisse logimiseks.

NELJAS LOOMEHÄKK: EESTI SÜNNIPÄEV, VIRTUAALREAALSUS JA VIDEOTÖÖSTUSE VÕIDUKÄIK Tavapärane STARTERcreative avapauk, loomemajanduse 48 tunnine arendusmaraton Loomehäkk tõi kokku rekordarvu rahvusvahelisi meeskondi ja auhindu. Loomehäki võitjaks tunnistas žürii meeskonna Scope, kes toob lähemate kuude jooksul turule üritusel välja arendatud videotootmistarkvara.

Teise koha sai tiim Japira, kes 48 tunni jooksul töötas välja green screen tehnoloogial põhineva rakenduse Eesti Vabariigi 100 juubeli tähistamiseks. Kolmanda koha pälvis meeskond Sandbox Mafia, kes sai kahe päevaga valmis esmase prototüübi mitme osalejaga liitreaalsusmängule nutitelefonides.

Järjekorras neljandale Loomehäkile registreerus üle 120 inimese viiest riigist. Lõpuesitlusteni jõudis kokku 11 meeskonda, kelle tööd hindas 8-liikmeline ekspertide žürii. Seekordse Loomehäki üldteemaks oli loov ruum.

12

HARIDUSTASEMETE JA REGIOONIDE PIIRE LAHUSTAV STARTER Starter@Pärnumaa raames arendavad sügissemestril koos ideid TÜ Pärnu kolledži, Pärnumaa Kutsehariduskeskuse, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli ning Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpilased. Pärnu Keskraamatukogus toimunud avaüritus oli pühendatud ideede genereerimisele ja meeskondade moodustamisele. Päeva lõpetas väljamõeldud äriideede esitlemine ja ideede laat peagi avatavas Pärnu esimeses koostöötamiskeskuses Forwardspace. Laada mõte oli viia kokku ideed ja meeskonnad ehk siis kellel puudus idee, sai valida väljapakutute hulgast sobiva ja liituda tiimiga. Ehitustandril peetud laada käigus tekkis Pärnus 7 meeskonda, kes lahendavad põnevaid probleeme disc golfi ketaste kadumisest kuni liiga paljude kiiruseületajateni. Mõeldi ka, kuidas poodide turvaelemente mugavamaks ja efektiivsemaks teha ning maanteede ääres kiirtoidu asemel tervislikku pakkuda. Ära kaovad mured neile, kes hommikuti nõutult kapi ees seisavad- uudne rakendus ühendab peegli ja ilmajaama ning soovitab ilmastikule sobivat riietust. Samuti puudub Eestis hetkel hiphopi raadio, kuid loodetavasti mitte kauaks.

Täiesti uue projektina käivitus koostöös TTÜga STARTERi põhiprogramm Virumaal.

STARTER@Pärnumaa

STARTER Advanced programmi pakutakse sellel semestril oma ala professionaalide abil edasijõudnud tiimidele Tartus, toetades sel viisil nende teekonda esimese maksva kliendini

13

KUUS KOOLI TESTIVAD ETTEVÕTLUSÕPPE MOODULEID JUTA JAANI, Edu ja Tegu üldhariduse töörühma juht Edu ja Tegu programm katsetab oma väljatöötatud materjale sellel sügisel ja kevadel ka praktikas. Põhikooli ja gümnaasiumi ettevõtlusõppe valikainekavasid piloteerivad 2017/2018. õppeaastal kuus kooli: Kambja Põhikool, Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium, Võru Gümnaasium, Kiviõli I Keskkool, Pääsküla Gümnaasium ja Virtsu Põhikool. Pilootkoolide hulgas on nii ettevõtlusõpet pikka aega õpetanud koole kui ka selliseid, kelle jaoks ettevõtlus on alles uus teema.

Põhikooli ja gümnaasiumi valikainekavasid piloteerivad koolid saavad programmist erinevaid koolitusi, kus käsitletakse nii ettevõtlikkuspädevuse olemust, ettevõtluse sisu kui ka ettevõtluse õpetamisega seotud teemasid. Igal piloteerivad koolil on programmi poolt ka konkreetne tugiisik, kes aitab koolil lahendada piloteerimisel tekkivaid küsimusi ja kogub koolilt tagasisidet.

Planeeritud on pilootkoolidele pakkuda võimalusi ka omavahelisteks kogemuste vahetamiseks ja aruteluks. Piloteerivad koolid annavad ettevõtlusõppe moodulite väljatöötajatele tagasisidet selle kohta, mis toimis ja mis mitte ning miks ei toiminud. Samuti pakuvad õpetajad enda õpetamiskogemusele toetudes välja alternatiivseid tegevusi õpitulemuste saavutamiseks.

Peale seda, kui koolid on katsetanud, kas, mis ja kuidas väljatöötatud valikainekavades toodud tegevustest õppetöös toimivad ja mis mitte, kogutakse koolidelt valikainete kohta tagasisidet, arutatakse tehtud ettepanekud läbi ning saadud tagasiside põhjal tehakse valikainekavadesse täiendusi või muudatusi. Koolide vajadusi arvestatakse ka ettevõtlusõppe alaste õppematerjalide väljatöötamisel.

Kõige suurem muudatus võrreldes praegu kehtivate valikainekavadega on tegevuspõhisus, mis tähendab, et valikainekava on üles ehitatud erinevatele ettevõtlusõppega seotud tegevustele, mille kaudu kujundatakse õpilastes teadmisi, oskusi ja hoiakuid. Selleks, et saaksime öelda, et kool on ettevõtlik, ei piisa siiski vaid üksikute valikainete õpetamisest, tuleks ettevõtlikkuspädevust väärtustada ja kujundada koolis tervikuna, kõikides õppeainetes ja kooli tegevustes üldisemalt. ► Vaata lähemalt: Võru Gümnaasiumi direktor Karmo Kurvits rääkis ettevõtlusõppe programmi videos, kuidas tema koolis ettevõtlikke noori kasvatatakse.

Videot näeb Edu ja Tegu You Tube kanalis

14

Selle klaveri soetasid Virtsu kooli ettevõtlikud õpilased Hooandja toel.

KOOLITUSED ÕPETAJATELE JA MENTORITELE Ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu raames korraldatakse õpetajatele ja õppetöö läbiviimisse kaasatud spetsialistidele erinevaid koolitusi, et Euroopa Liidu Sotsiaalfondi toel koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga toetada koolides ettevõtlusõppe moodulite rakendamist ja õppijate ettevõtlikkust ja ettevõtluspädevuste arendamist.

Sel õppeaastal on kavas nii moodulite rakendamist toetavad kui ettevõtlus- ja majandusõpetajate pädevusi arendavad koolitused. Nii sügisel kui kevadel toimuvad ettevõtlusõpetajate baasoskusi arendavad koolitused, jätkatakse populaarsete, erinevaid õppemetoodikaid tutvustavate ja juhendamisoskusi arendavate koolituste korraldamist, eesmärgiga arendada õppetöö läbiviijate professionaalsust ja pädevust interaktiivse ja tulemusliku õppetöö korraldamisel.

Koolituste väljatöötamisel on lähtutud programmi raames väljatöötatud ettevõtlusõppe moodulitest ja pädevuste mudelist aga ka õpetajate vajadustest.

Võime öelda, et ettevõtlusõpe on juba kogunud tuntust ja noored peavad oluliseks saada ettevõtlusalaseid teadmisi ja kogemusi koolist, et laiendada oma karjäärivalikuid tulevikus.

Seetõttu on Junior Achievment Eesti (JA) keskendunud uute majandus- ja ettevõtlusõpetajate koolitamisele iga kooliastme õpilaste jaoks ning augustis toimusid JA kõigi programmide koolitused. Koolituste korraldamisel lähtume põhimõttest, et jagame koolitustel metoodilisi võtteid ja materjale tunnis praktiliseks rakendamiseks. Seepärast on ka koolitused ise tegevuspõhised, kus õpetajad saavad läbi teha erinevaid õpilastele suunatud harjutusi“. JA ettevõtlusõpetajate täienduskoolitused muudavad praktiliseks Erasmus+ rahvusvahelise projekti „See on minu tulevik“ raames Rootsi partnerite poolt põhikooli III astme õpilastele valminud e-õppe materjalid ja metoodikad, mida õpetajad saavad kasutada ettevõtluse tutvustamiseks ja koostööks ettevõtjatega. Algklasside ettevõtlusõpetajatel oli võimalus omandada meie programmi „7 sammu“ uusi meetodeid ettevõtluse õpetamiseks II kooliastmes õpilaste miniminifirmas tegutsemise kaudu.

SA Innove koostöös JA Eestiga korraldab 20.-21. novembril Tallinnas 2-päevase metoodilise koolituse ettevõtluse õpetamiseks ja finantskirjaoskuse arendamiseks, mida viivad läbi USA suure rahvusvahelise koolituskogemusega professionaalid Colorado Ülikooli majandushariduse keskuse juhataja professor John Brock ja California Ülikooli majandushariduse keskuse juhataja professor Jane S. Lopus. Eesmärk on jagada õpetajatele erinevaid aktiivõppe meetodeid isiklike rahaasjade, investeerimise ja ettevõtluse põhitõdede omandamiseks. Kuigi koolitus toimub inglise keeles on seekord õpetajatele tagatud sünkroontõlge.

Oktoobris alustati ka majandusõpetajate baaskoolitustega, et arendada nende majandus- ja ettevõtlusõpetajate pädevusi, kellel erialane baasharidus puudub.

Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainori koolituste puhul on rõhutatud sisu praktilisust ja kohest rakendatavust. Näiteks

15

Ettevõtlusõpetajate ettevõtluspädevuste koolitusel andsid teoreetilisi teadmisi Aet Kull ja Mare Kurvits. Ülane Vilumets oli kaasatud praktikuna ja tema jagatud praktilised kogemused tema enda ettevõtja-elust on leidnud väga sooja vastuvõtu ning alati saanud suurepärase tagasiside osaliseks. Praktikajuhendajate koolitusel on alati toredat elevust tekitanud ja osalejaid loominguliselt mõtlema pannud Andres Rõigase „Ideedeturg“. Detsembris on huvilised oodatud nende uuele koolitusele „Naised ettevõtluses“.

Tartu Ülikoolis toimus oktoobris koolitus „Loovustehnikad ettevõtlusõppes“, mille viis läbi väga positiivse tagasiside saanud koolitaja ja raamatu „Loovustehnikad. 99 viisi ideede leidmiseks“ autor Elina Kallas. Kursusel õpetajatel oli võimalik omal käel praktiseerida ja rakendada erinevaid loovust arendavaid rühmatöö tehnikaid õpilaste õpetamiseks ja juhendamiseks ettevõtlusõppe ainetes ja praktilistes töödes. 16. oktoobril algas Marge Täksi ja Eneken Titovi koostöös valminud kursus „Ettevõtluspädevuse, sh ettevõtlikkuse lõimimine õppeprotsessi“, mille eesmärgiks on omandada vajalikke teadmisi ja oskusi ettevõtluspädevuse sh ettevõtlikkuse toetamiseks ja metoodiliseks rakendamiseks õppetöös ning kus osalejad töötavad välja oma õpetamise kavandi, kuidas ettevõtlikkust ettevõtlusõppes toetada.

Mõlemaid koolitusi on kavas uuesti korraldada ka kevadsemestril. Novembris tutvustatakse koostöös Tallinna Ülikooliga sotsiaalse ettevõtluse võimalusi ja detsembris toimub Silicon Valley’st pärit koolitsaja ja sTARTUp Day peaesineja poolt läbiviidud Rick Rasmusseni koolitus „Best Practices for Innovation – driving and accelerating changes“.

Tallinna Ülikooli poolt korraldatavate koolituste fookuses on sel sügisel ettevõtlikkus- ja ettevõtluspädevus ning selle arendamise võimalused. Sealjuures keskendutakse koolitustel just süsteemsema arusaama tekitamisele ettevõtlusõppest ning õpetajate võimalustele toetada kõikide õppijate ettevõtlikkust. Koolitus toimub koostöös Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli, JA Eesti ja Ettevõtluskõrgkool Mainori teadurite ning õppejõududega ja võimaldab arutleda teemade üle just oma valdkonna spetsialistidega. Lisaks on koolitusele kaasatud ka tegevõpetajad, et teemade käsitlus ei jääks tegelikust keskkonnast eemalolevaks. Koolitusel saavad õpetajad ka nippe erinevate materjalide näol, mida õppijate parimaks mõistmiseks ja toetamiseks kasutada. Koolitused „Õpilase ettevõtlikkus- ja ettevõtluspädevuse kujundamine üldhariduskooli majandus- ja ettevõtlusõppes“ toimuvad 3. ja 17.11 ning 10. ja 24.11. Novembris toimuvad ka teenusettevõtlust ja teenuste disaini ning sotsiaalset ettevõtlust käsitlevad kursused.

Tallinna Tehnikaülikooli ja Estonian Business School’i oktoobri-novembri kursused on suunatud mentorlusoskuste arendamisele, et seeläbi toetada noorte ettevõtluspädevusi ja oma firmade loomist. Programmi koolituste valik on tõesti lai ja kindlasti ei ole õpetajal võimalik ega ka vajalik kõikidel koolitustel osaleda. Kindlasti tuleks õpetajatel kaaluda, kas iga tasuta koolitus on talle ja koolile vajalik. Kuna majandus- ja ettevõtlusolud muutuvad küllalt kiiresti, siis on enesetäiendamine ja meie koolitustel osalemine ikkagi oluline ja koolitustel on alati võimalusi ka kogemuste vahetuseks ja uute koostööpartnerite leidmiseks.

Enamik Edu ja Tegu programmi koolitustest on välja töötatud kahe või enama kõrgkooli koostöös ja läbiviimisse on kaasatud praktikuid nii erinevatest haridusasutustest kui ka ettevõtetest ning koolituse sisus ja ülesehituses on arvestatud, et koolitus oleks võimalikult praktiline ja läbitavaid teemasid saaks võimalikult lihtsalt integreerida õppetöösse.

Seetõttu annavad need koolitused ka suuremat lisandväärtust.

16

VANA KALA ÕPETAB NOOREMAT JA VASTUPIDI EHK KOOLITUS MENTORITELE Tulemas on ka koolitusi mentoritele. Novembrikuu koolitaja Uku Visnapuu julgustab ettevõtjaid koolitusel osalema, sest aktiivsed mentorid vajavad mingil hetkel süsteemsemat lähenemist mentee parimaks arendamiseks. „Mentorlus on delikaatne mittesümmeetriline partnerlussuhe. Sageli on mentor vanem ja mentee noorem. Vana kala ja valdkonda siseneja, näiteks ettevõtja ja õpilane,“ jutustab Visnapuu. Eeldatakse, et mentor on omal alal kogenud, elutark ja moraalseks eeskujuks – või vähemalt üks neist kolmest. Mentori ülesanne on olla menteele arengul abiks, selle käigus õpib ta maailma nägema mentee vaatenurgast. Kui viljakaks kujuneb partnerlus, sõltub kasutatavast mentorlusmudelist, mida võib nimetada ka lihtsalt lähenemiseks mentorlusele. ► Üks lähenemine on oma eeskuju ja kogemuste lahtimõtestamisega pühendada mentee parimate praktikate saladustesse, rääkida oma ämbritest ja avada järgmisi uksi. ► Teine on toetada menteed eneseusu ja -kindluse saavutamisel, keskenduda tema potentsiaali avastamisele ja eneseteostusele, julgustada ja tunnustada. ► Kolmandaks võib aidata menteel end hinnata ja treenida ametikirjeldusele või rollimudelile vastama, suunata sellele toetudes õppima ja harjutama. ► Neljas on ühiselt uurida mentee praktikat, tema mõtteid ja tundeid seoses sellega, mida ta juba teinud on ja mida kavatseb teha. Seda kutsutakse vahel kriitilise sõbra lähenemiseks ja Uku Visnapuu on peamiselt seda mudelit kasutanud koolitajate, noorsootöötajate ja õppejõudude toetamisel.

Igal mentoril on oma lähenemiste repertuaar ja tema jaoks on mõned mentorlusmudelid loomupärasemad kui teised. Nii nagu iga hea asi liialdusena või vales kohas muutub koormaks, kahjustab ka sobimatu mentorlusmudeli valik suhet. Need neli mentorlusmudelit tulevad koolitusel ka lähema vaatluse alla, õpitakse ka seda, kuidas menteest lähtudes valida paindlikult sobivat mudelit.

Mentoritele mõeldud koolitustel saavad osalejad omandatud teadmisi ja tööriistu kohe praktiliste ülesannete kaudu järele proovida ning vastastikku tagasisidet saada.

Hea koolitus pakub nii teadmisi, praktikat kui elevust.

Ettevõtlusõppe programmi koolitused ei lase käsipõsakil istuda.

17

JÄRGMISED KOOLITUSED NOVEMBER 2. ja 3.11.2017 Info visualiseerimine ja infograafika loomine Ülikooli 20, Tartu (Tartu Ülikool) 3. ja 17.11.2017 Õpilase ettevõtlikkusja ettevõtluspädevuse kujundamine üldhariduskooli majandus- ja ettevõtlusõppes Narva mnt 25, Tallinn (Tallinna Ülikool) 9.11.2017 Mentori valikud ettevõtlusõppes: mentorlusmudelid Akadeemia tee 3, Tallinn (Tallinna Tehnikaülikool) 7. ja 14.11.2017 Sotsiaalne ettevõtlus Narva mnt 25, Tallinn (Tallinna Ülikool) 10. ja 24.11.2017 Õpilase ettevõtlikkusja ettevõtluspädevuse kujundamine üldhariduskooli majandus- ja ettevõtlusõppes Narva mnt 25, Tallinn (Tallinna Ülikool) 14. ja 24.11.2017 Teenusettevõtlus ja teenuste disain Narva mnt 25, Tallinn (Tallinna Ülikool)

20.-21.11.2017 Ettevõtluse ja rahatarkuse õpetamine tegevusõppe kaudu SEB Innovatsioonikeskus, Tornimäe 2, Tallinn (Innove ja JA) 20. ja 29.11.2017 Sotsiaalne ettevõtlus Ülikooli 20, Tartu (Tartu Ülikool) 27.11.2017 Turg ja turundus Lõõtsa 4, Tallinn (Innove)

DETSEMBER 1.12.2017 Ettevõtluse juhtimine Lõõtsa 4, Tallinn (Innove) 7.12.2017 Best Practices for Innovation – driving and accelerating changes koolitaja Rick Rasmussen USAst Ülikooli 20-320, Tartu (Tartu Ülikool) 11.12.2017 Finantsid Lõõtsa 4, Tallinn (Innove) 13.12.2017 Naised ettevõtluses Suur-Sõjamäe 10a, Tallinn (Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor)

Programmi Edu ja Tegu koolitused on õpetajatele tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerimine. Tutvu programmi Edu ja Tegu koolitustega veebilehel www.ettevõtlusõpe.ee/koolitused. Jälgi meid ka Facebookis.

► LISAINFO koolituste kohta: Ülle Kesli, ulle.kesli@ut.ee ► ETTEVÕTLIKU KOOLI koolitustega saab tutvuda veebilehel http://evkool.ee/koolitused, täpsem info ja registreerumine: Kristi Krilovs, kristi.krilovs@ivek.ee ► JUNIOR ACHIEVEMENT EESTI ettevõtlusprogrammide metoodiliste koolitustega saab tutvuda veebilehel http://ja.ee/koolitus, täpsem info ja registreerimine: Merike Elmik, junior@ja.ee, tel 621 0998.

18

HUVITAVAT

Ethiko Foods

STARTERtechi kevadsemestri võitjatiim Ethico Foods võitis Kopenhaagenis toimunud University Startup World Cup’i. PALJU ÕNNE!

ETTEVÕTLIKUD INIMESED JAGAVAD OMA KOGEMUSI EDU JA TEGU YOU TUBE KANALIS! Edu ja Tegu You Tube kanal asub siin:

Üleval on põnevad videointervjuud erinevate ettevõtlike persoonidega. ► Konguta kooli õpetaja Pille Granovski räägib, kuidas tema ettevõtlusõpet huvitavaks teeb. ► Võru Gümnaasiumi direktor Karmo Kurvits tutvustab oma mõnusat ja aktiivset kooli. ► Aktiivne noor Uku Lilleväli on läbi käinud kõikvõimalikud projektid ja programmid ning tuuritanud ümber maailma, et hankida teadmisi sotsiaalsest ettevõtlusest ja jagada neid nüüd ka teistega. ► Kolm mentorit räägivad mentorlusest – mida endast teistele annavad ja kuidas see neid endid arendab. ► Ettevõtja Tiit Niilo julgustab noori läbi iseenda kogemuse hakkama ettevõtjaks kasvõi kaugel piiri ääres – vahel võib selline asukoht olla takistuse asemel konkurentsieelis. ► Ettevõtlusküla eestvedajad on nii ettevõtjad kui ettevõtlusõppe arendajad. Kes ei ole veel Ettevõtluskülla sattunud, võib video abil sinna sisse kiigata. ► Kaarel Kotkas on edukas noorettevõtja, kes julgustab noori katsetama ja proovima erinevaid asju ning jagab oma ettevõtlusega alustamise kogemusi. ► Benedikte Peitrutis asutas oma firma Jätsu OÜ juba keskkoolis – kuidas? Uuri järgi. ► Kes on ettevõtja? Kust tuleb raha? Sõna saavad lapsed.

19

LÄHEMALT PROGRAMMIST: ettevõtlusõpe.ee hm.ee/ettevotlusope facebook.com/ettevotlusope

KONTAKTID: KRISTI PLOOM - Haridus- ja Teadusministeerium, programmijuht Kristi.Ploom@hm.ee MARGE TÄKS - Tartu Ülikool, programmi sisujuht, metoodika ja õppevara tegevussuuna juht Marge.Taks@ut.ee ÜLLE KESLI - Tartu Ülikool, täienduskoolituse tegevussuuna juht ulle.kesli@ut.ee@ut.ee KATRIN KIVISILD - SA Innove, ettevõtliku kooli tegevussuuna juht Katrin.Kivisild@innove.ee PIRET ARUSAAR - Tartu Ülikool, eelinkubatsiooni tegevussuuna juht Piret.Arusaar@ut.ee LIINA PISSAREV - Tartu Ülikool, teavituse ja tunnustuse tegevussuuna juht Liina.Pissarev@ut.ee INES KERIKMÄE - Tartu Ülikool, programmi finantsjuht Ines.Kerikmae@ut.ee

Uudiskirjas kasutatud fotod: Digix, Mektory, Ideelabor, Tallinna Ülikool, “Ettevõtlik kool”, Haapsalu kutsehariduskeskus, Vändra Gümnaasium, Virtsu Keskkool, Eesti kaubandus-Tööstuskoda

20