Liisi Vähi portfolio EKA väiksem by Liisi Vähi

Liisi Vähi portfoolio

valitud tööd_2006-2011

!" #$%$&' ,-..$/01&' :/;<0))&' 0A%/$?&' B0?0GF.&' J%/K00?&' BMM)N+0'+0LK0?&'

($$)$'"*+$ 2342546789 =/>$?/'@A6'B/??$..'66956 ?$$)$>/+$C1%/$?DEF% 22'H35'@9'@I'H68 J0)L$ >/O/KNL)0?$.0

P/<$;N) 5266A'DDD' 5229A5266' 522@'

J0)L$'RN.)L$/K/;00%$/ :<+$L0KLNN<'S/'($../T?/.00<$%$.0 B/??$../'B0+.$K/KQ<1KFF? =/K0.;N)/<+$L0KLNN< =FEE/'/?'U/<0'RFF?

:<+$L0KLNN<$KF.KN<)$; 5262')-1$)'

BMMKF10%N) 5227'A'DDD'

KF;/.$KN?$$KN%$.0'U0$0'($.. SN+/LN)0'0)$%00)

5262')-1$)'

,0TLD522@'A'V//.D'5229&'

J.$<F'J0)L$':,'WXXXD$E0D00Y 1<//fiK/'F)/KF../')0K<0L*< [/?LEF%'J0)L$':,'WXXXDKF.L/KL$K0)KN)D00Y T<FS0KL$SN+L R\R\':<+$L0KL$;'\]'WXXXDKFKFD00Y /<+$L0KL$'/))$)L0.L #F<;$E'PF%0'\] /<+$L0KL >/O/KNL)0?$.0

:<L$K?$;

Z0OD'522@A'VNN.D'5223&' :N1D'5223A'#F>D'5228&' U*<L)'5227A'\KLD'5227&' #F>D'5227ADDD&'

:<>NL$F)KN) :NLF!:^ :<E+$!:^ =0>$L :<L?/.L$) _FF1?0',K0LE+NT'`<F H^,LN;$F'%/a :;FO0'!,IA'`+FLF)+FTb'c??N)L</LF<

5266'K0>/;

V**A'S/'>00G0)L$>/?$'>/<$K/LN)0; J)$%0.0'KF+L =F+N.00%0'K/?%$)LN'N<.$%--< *</'%*<K$%$.0b'KFF)LMM&',/.;0<'=$$)

dRN.)L'?$../<NN%$)d ,$<T'66D2HD5266

R00?0F)KN) J0)L$'K00?&' c.1?$)0'K00?&' `</.L)N)0'K00?&' "0.0'K00?&' ,/K)/'K00?& ,FF%0'K00?&'

0%/K00? >*1/'+0/ +0/ K0)K%$.0 +0/ +0/

SISUKORD Kooli projektid ! !1. aasta

! ! ! ! !Paviljon! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !5 ! ! ! ! !Suvemaja! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !7-8

! !2. aasta ! ! ! ! !Puiteramu ! ! ! ! ! ! ! ! ! !9-10 ! ! ! ! !Väike ühiskondlik hoone ! ! ! ! !11-12

! !3. aasta ! ! ! ! !Väikevormid!

! ! ! ! ! ! ! !Detailplaneering ! ! ! ! ! ! !Haljastus ! ! ! ! ! ! ! ! ! !Korterelamu! ! ! !

! ! ! !

!14 !15-16 !18 !19-21

! !4. aasta ! ! ! ! !Sisekujundus ! ! ! ! ! ! ! ! !22 ! ! ! ! !Linnaehituse analüüs ! ! ! ! ! !23-24 ! ! ! ! !Maa-alade planeerimine ! ! ! ! !25-26 ! ! ! ! !Saalhoone ! ! ! ! ! ! ! ! ! !27-28

Töö! ! !2010

! ! ! ! !Suvemaja! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !30 Võistlused ! !2011

! ! ! ! !Rohuneeme Kalmistu Urnimüür ! !31-32 ! ! ! ! !Jääfestivali Varikatused ! ! ! ! !33-34

Lõputöö ! ! ! ! !Avaliku ruumi planeering ! ! ! ! !35-42

PAVILJON_1. semester

MIS Ülesandeks oli luua paviljon, mis annaks varju ja sobituks olemasolevasse keskkonda. KUS Rahandusministeeriumi esise autoparkla ja pargi vaheline ala. TULEMUS Lihtne laburüntjas vorm, mis kaitseb meie kehvade ilmastikuolude eest kuid säilitab avanevad vaated ning esitleb valguse murdumisi. Ruumis liikumise protsess on intrigeeriv ja mänguline. Material täidab oma eesmärki olles nii kaitsvaks kui suhestumist võimaldavaks elemendiks.

PLAAN

SUVEMAJA + sisekujundus_2. semester + 7. semester

MIS Eesmärk oli projekteerida umbes 100 m2 suvemaja. Hilijem tuli lahendada hoone sisekujundus. KUS Mere äärne, kallaku veerel asuv krunt, Salmistus, Põhjarannikul. TULEMUS Looduslikust künkast kasvab välja lihtne valge maht, mille plaan koosneb ruudukujulistest osadest. Hoone põhiosa on orienteeritud parimatele vaadetele merele, põhjasuunas. Hoone külgedel paiknevad terassid pakuvad kaitset tuule eest ja on päikesele orienteeritud. Treppidega ühendatud ruumid paiknevad kolmel tasapinnal, nii, et avatud planeeringuga interjöörid laotuvad sujuvalt maastikule.

M25

KAETUD TERASS 6,7 m!

M09

TERASS 11,6 m!

KAETUD TERASS 6,7 m! M31

KAETUD TERASS 22,1 m!

M24

M30

M09

S03

VANNITUBA 7,3 m!

S01

T4 külmik

MAGAMISTUBA 13 m!

M10

T3 ahi

M11

KÖÖK 11,7 m!

M15

M16

T2 pliit

M18 M18

M16

S04 M14

S06 S10 S05

M06 M07

S2 S02

M08

M13 S09

M17 M20 S02

M29

M26

M28

M27

S11 M21

ESIK 12 m! TERASS 12,3 m!

TERASS 12,3 m!

M02

BASSEIN 7,3 m! M15

ESIK 11 m!

DU""IRUUM 7 m! M03

M01

M04 M05

S06 S07

SAUN 3 m! S08

TERASS 6,1 m!

L-1

1. KORRUS

ELUTUBA 19 m!

0 KORRUS

WC 3,8 m!

S04

M22

SUVEMAJA + sisekujundus_2. semester + 7. semester

mattklaas

LĂ&#x2022;IGE

mattklaas

VAATED

mattklaas

VAATED

mattklaas

PUITERAMU_3. semester

4/552*'3/ +#"*)%&'

#&&% # *#"!(&'( ( #$4&1$*4 -#$($&'( #&()(*'+,"+&-) !)#%$*&'(

!* !*&./&0&!-,&'' *& . * ./&& 0 0& -, 0&!-,&' ,& ' '' ' !, !, ,&1 1/& 1 /& / 0& 0&! 0 ! !+"& !+ + "& +" "' "&' '' ' !,&1/&0&!+"&''

.(&+&-) +"#"%*&'(

*$%-.%/%*,!%&& $- / , ,! ! && *! 0 0..%/% / * 1"%& *!%0.%/%*1"%&&

#$$/ !,#"%$&'(

./0/12(*'3/ *+#*),%&'

!"#$%%&' ! #$%%&' !"! $%" '( !"!#$%"&'(

)*+,-++ '!#())%&'

7)(( ("#$*)&'(

0,12$%&&3 +#%,*&'( 56 (#"++&'(

1. KORRUS

!"#$%&&'( ! $ !" !$" &' !"#!$"%&'

2. KORRUS

MIS Eesmärgiks oli projekteerida eramu, mille materialiks oleks puit. Mudelperekonnaks oli vanem kunstnikepaar. KUS Leedrimäe uuselamurajoon Peetrikülas, Rae vallas. TULEMUS Keeruline mitmetahuline vorm sarnaneb membraaniga, mis oma kesta ekspressiivsusega vormib ka maja interjööre. Hoone moodustab ümber keskse hoovi osaliselt tõstetud aasa, mis tõuseb sissepääsu kohale. Kolmnurksetest puit-moodulitest koosnev fassaad loob maja konseptsiooni ümber avatud planeeringu. Orgaanilise vormiga pelgupaik pakub elanikele privaatsust, kuid on ka eneseväljenduse võimaluseks.

PUITERAMU_3. semester

!,#-%$

!"#$%$

!*#+&*

!%#)''

!%#&''

('#'''

.'#*''

.'#%**

VAATED

!,#-%$

!"#$%$

!*#+&*

!%#)''

('#'''

.'#*''

.'#'%' .'#%)$

VAATED

väike ÜHISKONDLIK HOONE_4. semester

MIS Ülesandeks oli kavandada väike ühiskondlik hoone vabalt valitud funktsiooniga. KUS Krunt asub Kesklinnas Pärnu maantee viadukti kõrval, külgnedes Raudtee ja Uue-Maailma elurajooniga. TULEMUS Hoone katus on muljetavaldav asümmeetriline tagurpidi püramiid, mis loob ülevalt vaadeldava maamärgi ja vormib hoone sisemaastikke. Maapinna tasandilt mõjub hoone lihtsa kastina, mis pakub lähenedes üllatusi. Hoone paikneb kahe betoonist skatepargi-maastiku vahel ja asub ühe korruse võrra maa all. Sisestruktuur paljastatakse läbi klaas-fassaadide. Majja sisenemine toimub üle külgedel asuvate sildade, kus välised maastikud jätkuvad.

väike ÜHISKONDLIK HOONE_4. semester

LÕIGE 1-1

0 KORRUS

LÕIGE 2-2

1. KORRUS

VÄIKEVORMID "VÕSA"_5. semester

MIS Eesmärgiks oli luua väikevormid, mis sobiksid erinevatesse linnakeskkondade ja stsenaariumitega. Ülesanne sisaldas pingi, pergola, lilleanuma, valgustuselementide ja prügikasti lahendamist. KUS Abstraktne. TULEMUS Pingid ja pergola on inspireeritud võsa motiivist, kandev-element ja valgustid meenutavad oma volditud pindadega puuoksi. Elemendid toetuvad elegantsele looklevale struktuurile kui mängulised tänavavalgustid justkui kummardavad maastiku kohale. Vahelduva kõrgusega struktuurid võimaldavad mitmeid paigutusi ja kasutusviise.

DETAILPLANEERING "TANTSUKESKUS"_5. semester_koostöö Ave Ventsel

X=54600 Y=67600

23/25

TLUS

9KE

VÕIS

se tn.

E ST RE

Võistlu

A A

THEATRE ADMINISTRATION COMMERIAL PINN

VMP

REHEARSAL MK

TRAINING

25 a.

ARENA

TRAINING 19

ACCOMODATION

PINNAS

BET

j ‘ PARKIMINE kl hr st ?o‘ qj k‘

J R X KOO KATUSETERASS m dki‘ r KOHVIK

TEATER j n kl ‘ r KATUSETERASS J R P KOO

sdhm d TEATER dr hl dm d FUAJEE

VÕISTLUSE TÄNAV u≤“¶•›‚ ¶ƒ?•fl

dr REKREATSIOON hl dm d LP X KR O o‘ qj k‘ PARKIMINE

j n kl ‘ r MAJUTUS

j n kl ‘ r TREENING sdhm d PROOVISAALID

f ‘ kdqhh GALERII

J R P KOO KATUSETERASS sdhm d ADMIN KATUSETERASS J QVKOO

sdhm d MAJUTUS dr hl dm d MAJUTUS

drKAUBANDUS hl dm d

VÕISTLUSE u≤“¶•›‚ ¶ƒ? •fl J QOKOO TÄNAV4°

o‘ qj k‘

KATUSETERASS J R P KOO f ‘ kdqhh GALERII

J QR KRUUM OO AVALIK J P X KR O PARKIMINE

QKS

J R T KOO KATUSETERASS

KATUSETERASS J QVKOO

DETAILPLANEERING "TANTSUKESKUS"_5. semester_koostöös: Ave Ventsel

MIS Eesmärgiks oli planeerida antud ala valides ise kohale sobiliku funktsiooni. Töö osa oli ka liikluse ja haljastuse läbi lahendamine. KUS Ala paikneb Tallinna kesklinnas Kalevi staadioni kõrval, kus toimuvad ka Tantsupeod. Teistest suundadest külgneb ala elamurajooni ja Siselinna kalmistu roheruumiga. TULEMUS Planeeritud kompleksi funktsiooniks on tantsukeskus, mis meelitab piirkonda erinevaid inimesi erinevatel aegadel. Kuus hoonet on kaks kuni neli korrust kõrged ja hõlmavad tantsuteatrit, treeningu ja prooviruume, majutusasutust, adimistratiivja kaubandusüksust. Majad moodustuvad kandilistest korruse kaupa nihkes olevatest mahtudest, mistõttu tekivad konsoolid ja katuseterassid. Teise korruse tasapinnal ühendavad hooneid volditud galeriid. Maa-alune parkimismaja on ühendatud ja osaliselt ka valgustatud avaustega, mis viivad majadevahelisse avalikku ruumi, mida ühendavad trepid Võistluse tänavaga. Väiksem väljak viib külastaja suurmale, staadioni kõrval asetsevale, kus maapind on jagatud erinevate pinnakatetega. Tantsukeskuse kogupindala on 6581 m2. PANUS Üldiselt oli tegemist hästi jagatud projektiga, kuid vormi ja põhiplaani idee, mida me koos edasi arendasime. pärines minult.

HALJASTUS_5. semester

MIS Ülesandeks oli luua olemasolevale linnapargile uus maastikuarhitektuurne lahendus ning tuua parki taas elu. KUS Musumäe park asub Vanalinna ja kaasaegse linnasüdame piiril. Paiknedes vanade müüride vahel asetseb ala Vanalinnast ja ümbritsevast kõrgemal. TULEMUS Ideeks oli luua uuelaadne maastik, mis pakuks rohkem valikuvõimalusi selle kasutamisel. Inimene saab ise otsustada kuidas erinevaid tasapindu kasutada, millel on mitmeid võimalikke otstarbeid. Uued läbimurded ja rajad on tähtsad ühendades parki linnaga ja sobitudes uuenevasse linnamustrisse.

6 36 3

28a

5KE

av i tän s m l J. Vi

1,5K

5KE

KORTERELAMU_6. semester_koostöö: Sander Riis

VAATED LÕIGE MIS Eesmärgiks oli projekteerida kortermaja, mis pakuks erineva suurusega kortereid, rõhudes pigem luksuslikematele või suurematele korteritele perede jaoks. Ühise tulemüüri tõttu on oluline, et hoone ka naabermajaga hästi sobituks. KUS Krunt asub ajaloolises Kadrioru elurajoonis Tallinna linnakeskmes. Hoone külgneb puithoonetest koosneva miljööaala ja kivist korterelamutega. TULEMUS Kombineerides hoonet ümbritsevaid elemente sündis uus ikooniline hoone. Vorm on inspireeritud vanadest puitmajadest ja viilaktuste maastikust. Maja kõrgus tõuseb vaid pooleteisest korrusest viie korruseni. Materialikasutus on seevastu kaasaegne. Kortermaja voldib end ümber privaatse aia. Parkimine paikneb maa-aluses parkimismajas. Korterid on planeeritud korruseid ja maja läbivana, pakkumaks elanikele parimaid vaateid ja piisavalt päiksevalgust. Katuseaknad võimaldavad korterid veel paremini valgustatuks muuta. Esimese korruse korteritel on oma väike aia osa, mitmel korteril on lod!a ja mõnel ka katuseterass. Maja idee on ühendada, väärtustada ja rikastada Kadrioru keskkonda.

PANUS Idee tugevalt ümbritevate hoonetega suhestuda ja neist lähtuda, luues volditud vormi oli minu panus, mida me hiljem koos edasi arendasime, peegeldades teineteise mõtteid ja ideid.

LINNAEHITUSLIK LÕIGE

KORTERELAMU_6. semester_koostöö: Sander Riis

KORTER|01|2k

61,7 m2

KORTER|07

65,2 m2

KORTER|06|1k

ik anipa 06|p m2 8,7

ik anipa 07|p m2 8,6

ik anipa 05|p m2 8,9

ark

KORTER|09|1k

40 m2

KORTER|06|2k KO O ER

48,1 m2

36 m2 36,5 m

KORTER|02|2k P

43,8 m2

P K

KORTER|03|2k

32,9 m2

um abiru 2 3,8 m

anipa 10|p m2 7,4

anipa 09|p m2 8,4

ik anipa 08|p m2 12,2

ik anipa 01|p m2 9,8

ik anipa 02|p m2 9,5

ik anipa 03|p m2 9,7

21 p

ik anipa 04|p m2 8,9

ces g pla arkin kohta 21 p imis

KORTER|08

64,3 m2

KORTER|05

67,6 m2 2

15 parking plac es

15 parkimiskohta

KORTER|04|2k K

52,2 m2

0 KORRUS_PA RK

IMINE 1. KORRUS

3. KORRUS

korteri SISEKUJUNDUS_7. semester

terass

magamistuba

elutuba

terass

vannituba

hall

köök

M12 M18 M10

M11

esik 9,47 m2

L-5

L-6

M06

elutuba 17,97 m2

köök 14,44 m2

M08

M04

M03

M05

M07 M02

L-3

M15 M16

S01

M01

S06 M19S05 S03 M17 S04 vannituba 4,68 m2 S07

M14

L-4

L-3

S02 M09

magamistuba 14,99 m2

KORTER 08 64,22 m2

M16

L-6

M12

L-4

L-1

L-2

LÕIKED

terass 18,85 m2

L-2

PLAAN

L-5

L-1

M13

MIS Ülesanne nägi ette luua siselahendus korterile, mis asub eelmisel semestril enda poolt projekteeritud majas. KUS Eksklusiivne katuseterassiga maja läbiv korter hoone kolmandal korrusel. TULEMUS Ruumide dominandiks on dramaatiliselt langev katuslagi, mis muudab nende lahenduse ka keerukamaks. Avatud planeeringus moodustub rida erinevatest elufunktsioonidest. Materialid ja mööbel on enamasti lihtne, mõningate aksentidega jättes alles võimaluse ruumil endal mõjuda. Privaatne katuseterass on soojematel aastaaegadel justkui lisa tuba

LINNAEHITUSE ANALÜÜS_7. semester_koostöö: Jaan Kuusemets FUNKTSIOONID

reovee puhastusjaama ala 371500 m! turbaladestus 126 900 m!

PG 4000 m! ladustamine 155 m! konsentreeritud ala 20 800 m! kogu ala 56 600 m! GT 3700 m! gaasihoidla 155 m!

250 MW

kompensatisoonijaam: koostootmisjaam:

gaasiturbiin

plasma gaasitamise olemasolev reovee puhastus jaam 36 MW

UUS FUNKTSIONAALNE SKEEM

konsentreeritud ala 20 800 m! kogu ala 56 600 m! mere tuulepargid

tuulepark: 2 etappi 190+330 MW

4890 ha

kasvuhooned istandused botaanika aed

kasvuhooned tuulepark istandused botaanika

istandus-kasvuhoone-botaanika aed turva

soojus

termid spa ujula

ves

vesi

pool'i

gaasiturbiin kompensatsioonijaam

ioo

metaa vesi n

er nord

sats

reovee puhastus J

pne

-elekt

kom

plasma gaasitamise KTJ

termid-basseinid-spa 16 200 m!

gia

ner

lee

tuu

estlink

alternativiin tln gaasitrass a nordstre am

jus

termid spa

87 800 m!

soo

elekte

r tallinn

a võrk

kü tus prü

MIS Eesmärgiks oli analüüsida Paljassaare poolsaart ning pakkuda alale uusi funkstioone ja stsenaariume. KUS Paljassaare poolsaar Tallinnas. Alal asuvad hetkel gasraa!ilinnak ja tühermaa, nende kõrval laevaehitus ettevõtted, looduskaitseala ja veepuhastusjaam.

TULEMUS Idee oli säilitada ala industriaalset loomust ja ühtlasi paigutada sinna uus kõrgtehnoloogilisi tehaseid kuid samas muuta piirkond inimsõbralikuks. Tööstusalad on avalikkusele nii avatud kui võimalik. Eksponeerides tehaseid ja ümbritsedes neid rohelusega sulatuvad nad keskkonda. Tööstuse alustala on energia ja resursside ringlus. Meremadalikkele rannikust Põhjas on paigutatud tuulikud, mis varustavad Tallinnat elektrienergiaga. Arvestatud on elektrienergia kaabli ühenduse, Estlingiga (ühendab Eesti resursid skandinaavia energiabörsiga). Stabiliseerimaks tuulikutest saadavat ebaühtlast energiatarnet on alale planeeritud gaasi turbiini kompensatsioonijaam, mis kasutab ära ka veepuhastusjaama jäägi metaani. Lahendamaks prügi probleemi ökoloogiliselt on ette nähtud plasma gaasitamise jäätmekäitlus tehas, mis kasutab ära Tallinna ja ümbritsevate alade jäätmed ning saab vastu võtta ka imporidtavaid jäätmeid ümbritsevate sadamate kaudu. Tehas toodab omakorda soojust ja kütust, mida saab omakorda eksportida. Veepuhastusjaam varustab mõlemaid tehaseid jahtusveega. Lisaks on plaanitud termid ja kasvuhooned, mis kasutavad plasmagaasitamise tehase toodetavat soojust ning veepuhastusjaama toodetavat turvast ning ka vett. Tänasel oäeval vaene tööstusala muutub innovaatiliseks ja roheliseks tööstusruumiks.

LINNAEHITUSE ANALÜÜS_7. semester_koostöö: Jaan Kuusemets FUNKTSIOONIDE PÕHIMÕTTED linnukaitseala

UUS LOGISTIKA JA LIIKLUS talvised rekreatsioonivõimalused

istandused

pikakari rand

inimesele ligipääsetav tööstusmaastik

botaanika aed

vaateplatvormid vaatetornid ühendused- sillad

kasvuhooned

uued lahendused tööstuses inimese jaoks

atraktiivne katarina kai

UUS ROHERUUMI SKEEM kergliiklusteed uuded pinnavormid

peidus hoone objektipõhine valgustus

puhver

basseinid homogeenne maastikuga

teed tasapindadel-säilib rohekoridor

loodus

roheline tööstus

ühendusrajad

PANUS Plaanid ja skeemid ning roheruumide loomine olid minu panus projekti, tehnilise poolega tegeles partner. Arendus ja energiaringluse ideed olid ühised.

MAA-ALADE PLANEERIMINE "STROOMI ELAMUALA"_7. semester_koostöös: Sander Riis, Silver Soe, Jaan Kuusemets

KAUBANDUS

HARIDUS

LASTEAED

KAUBANDUSKESKUS

ELAMURAJOON

TURG

ELAMURAJOON KOOL PARK

TERASSIDEGA TORNELAMUD

MIS Eesmärgiks oli analüüsida olemasolevat elamuala oma sovieti aegsete tüüphoonete- hru!ovkadega. Valik kas hooneid saneerida või rajada uus hoonestus oli iga grupi enda teha. KUS Rannikuäärne Tallinnas.

RAND

Stroomi

elamuala

KONTORID HARIDUS AVALIK RUUM

SKYSTREET

ELURUUMID

SKYSTR

PARKIMINE KAUBANDUS

RAND KOOL

Üldkasutatavad haljasalad Piiratud kasutusega haljasalad Tänavahaljastus

tee

serv

maamärk

sõlm

Olemasolevad rohekoridorid Vajalikud rohekoridorid

K. Lynch linnehituse analüüs

ala

LINNAEHITUSLIK LÕIGE_MEREGA RISTI

KAUBANDUS KESKUS

EET

VABA AEG

PARK

LINNAEHITUSLIK LÕIGE_MEREGA RISTI

LINNAPARK

MAA-ALADE PLANEERIMINE "STROOMI ELAMUALA"_7. semester_koostöös: Sander Riis, Silver Soe, Jaan Kuusemets

NAABERARENDUS

RAND

PARK

SKYSTREET

KANAL

TERASSID

LINNAEHITUSLIK LÕIGE_MEREGA PARALLEELNE

TERASSID KÄIK

KANAL

KERGLIIKLUS+TÄNAV

KÄIK

KERGLIIKLUS+TÄNAV

TULEMUS Elamuala kandvaks ideeks on inimkesksus. Eesmärk oli luua hea, inimväärne ja mitmekülgne elukeskkond, kus on väärtuslik avalik ja poolavalik ruum. Hoonete vorm tekitab ohtralt terassipindu, käike, ja põnevaid liigendusi. Planering tekitab kvartalite sisse privaatsema avaliku ruumi, mis lähtub väljakujunenud miljöös väärtusliku majadevahelise ruumi säilitamisest. Ka hoonete fukntsioonid taotlevad mitmekesisust ja püüavad kvartalisse tuua erinevaid inimesi erinevatel aegadel. Esimestel korrustel on avalikud funktsioonid, teenindus jms. Ülemistel korrustel asuvad kontoripinnad ja elamine. Projektiga asendatakse olemasolev kool, mis saab olema eesti- vene segakool ning rajatakse lasteaed. Hetkel tühjalt seisvale platsile on planeeritud kaubanduskeskus, mille kõrval säilitatakse turu funktsioon.

PANUS Jagasime ala kvartaliteks, mille planeerimise omavahel ära jagasime. Minu lahendatud on tornmajad ja looklev hoonetefront koos skystreet'dega. Samuti olid minu ülesandeks siin ära toodud analüüsid, linnaehituslikud lõiked ja palju muud.

SAALHOONE "kultuuri KÜLA"_7. semester

0 KORRUS

1. KORRUS

2. KORRUS

SAALHOONE "kultuuri KÜLA"_7. semester

MIS Eesmärgiks oli projekteerida saalhoone vabalt valitud funktsiooniga. KUS Tallinna Kesklinnas, tulevase Tallinna Raekoja krundil, mere ääres, kahe maamärgist hoone vahel. TULEMUS Saalhoone näol on tegemist kultuuri külaga, uus hoonetüüp, kus erinevad funktsioonid on asetatud ühe volditud katuse alla. Seetõttu tekib põnev siseruum ja -tänavad, mis suhtlevad välismaailmaga. Interjöör toimib alternatiivse avaliku ruumina, mis on eriti tähtis külmematel aastaaegadel. Hoone ühendab ümbritsevat galeriidega, siseruume skystreet'ga. Katus on ühtlasi maastikuks, millel liikuda. Asetades kokku erinevad funktsioonid tekivad uued võimalused ja situatsioonid. On ühendatud kultuuri loomine ja tarbimine

SUVEMAJA Tabasalus_ehitamisel 9!000 5!000 4!650

250 930

930

2!000

100

930

4!000

100

900

300

2!800

960

100

10 31

100

250

DRENAA"

960 960

5!000

23,6 m2

4!800

960

ACO EUROLINE RENN

960

G_L-5-5

100 1!000

850

1!700

12!000

11!709

4!000

11,8 m2

5!800 1!500

2!250 3!750

G_L-6-6

G_L-4-4

250 1!150

DRENAA" ACO EUROLINE RENN

1!000

1!800 900

G_L-1-1

1!000

G_L-1-1

4!000

1!000

G_V-4

12!000

850

G_V-2

100

TERASPOST 100x100

250

3,8 m2 3!000

GRILL KÖÖGITASAPIND 250

KAMIN

250

SUITSUAHI

3!000

G_L-2-2

13,0 m2

2!500

G_L-2-2

5!250 250

800

4!750

250

U-1

950 1!500

2!000 250

2!000

7!000

2!000

G_V-3

G_L-3-3

G_L-6-6

PLAAN 1:50

G_L-4-4

9!000

GS-01 Sõlm

1 VEENINA

K1 KÕRGENDUSLATT (kaetud plekiga) KATTELAUDIS LIIMPUIT-TALA

+2,600 KIIRGUR 2,3 kW

KIIRGUR 3kW

KLAASINGU SIIN

FIBO 3/250

TERASPOST 100x100

GS-02 Sõlm 15 mm P1 1.2. kiviplaat tasanduskiht 15 mm

±0,000

-0,140

-0,280

3. betoon 340 mm 4. kile 5. liiv/tihendatud pinnas

DRENAA"

VEENINA

ACO EUROLINE RENN

±0,000

GEOTEKSTIIL

-0,110 -0,290

LÕIGE 1-1 1:50 2!000 2!000

-1,000

2!000

1!800

TALDMIK 490 -1,200

3!200 7!000

9!000

MIS Suvemaja olemasoleva villa tagahoovis. KUS Tallinna lähedases Tabasalu pangapealses elurajoonis. TULEMUS Lihtne klaasinguga struktuur järgib olemasoleva hoone funktsionalistlikku vormi.

Rohuneeme kalmistu URNIMÜÜRI KONKURSS "KIRSIAED NELI"_2010 sügis_koostöös: Sander Riis_äramärkimine

32!50

8 7

30!20

25!00

34!90

131

Rohuneeme kalmistu URNIMÜÜRI KONKURSS "KIRSIAED NELI"_2010 sügis_koostöös: Sander Riis_äramärkimine

150

207

MIS Noorte arhitektide võistlus leidmaks lahendust kalmistu urnimatmisalale ja ümbritsevale. KUS Rohuneeme kalmistu, mere ääres Tallinna ääre-alal. TULEMUS Matuseala on jaotatud kaheksaks aiaks. Inspiratsiooni ammutasime vanadest kivikalmetest ja jaapani aedadest. Urnid on paigutatud müüri kandilistesse avadesse, mis on rütmiga liigendatud. Esialgselt ei ole kõik avad urnisahtlitega täidetud, mis muudab seina veelgi huvitavamaks. Osade 'sisehoovide' keskele istutatakse kirsi puud, mis muutudes iga aastaajaga kujutab elu kulgemist. Valgustus on diskreetne ja lubab tekkival maastikul esile tõusta. PANUS Konkursitöö oli ühine looming. Siin-nähtud joonised on minu töö, visuaalid ühine tulemus.

jääfestivali VARIKATUSTE KONKURSS"MAJAMUUSIKA"_2010 sügis_esimene koht_projekteerimisel

MIS Noorte arhitektide võistlus loomaks varjualuste/paviljonide lahendust Jää- ja Veefestivali tarbeks. Varjualused peaksid anmda varju kuid olema ühtlasi maamärgiks. KUS Pärnu Vanalinna kolmel tänaval: Hommiku, Rüütli ja Pühavaimu. TULEMUS Inspireeritud arhetüüpsest majasiluetist on vormi muudetud saavutmaks mängulist kui tuttavat tulemust. Volditud põhiplaaniga paviljonid looklevad mööda tänavaid ja võimaldavad lõputul arvul kombinatsioone erinevate funktsioonidega. Kõige tähtsam on et nad peavad vastu ilmale ja töötavad hästi ka lumekoormuse all.

jääfestivali VARIKATUSTE KONKURSS_2010 sügis_esimene koht

LINNAEHITUSLIK LÕIGE_KOHVIKU ALA

LINNAEHITUSLIK LÕIGE_LAADA ALA

lõputöö TALLINNA RANNAPROMENAADI AVALIKU RUUMI PLANEERING NOBLESSNERI KALARANNA LÕIGUL_2011 kevad Kesklinna merepiir

Tallinna merepiir

Lynch'i linnaehituse analüüs

rannapromenaadi lõik noblesnerist kalarannani

maamärgid sõlmed teed servad alad

haljastuse liigid

liiklusvõrgustik LIIKLUS

magistraal

KÕRG -haljastus

HIERARHIA

ÜT+auto

jaotustänav jalgrada/väiketee

kergliiklus

kehtestatud ja menetluses detailplaneeringud

poolavalik

MADAL -haljastus

avaliku ruumi struktuur

tänav avalik

noblesneri lennusadam+patarei kultuurikatla, linnahalli ja mere vaheline ala

(kalasadama)-seisab suur patarei tn 24 kinnistu ja lähiala

5 5

! !

korsten

margareeta

oleviste

linnamüür toom nevski

orn let te kruiisilaevad linnahall

niguliste jaani

laulukaar lasnamäe

!! !!! ! !!

pirita tee

maarjamägi

ita

pir

! !

kõrg

! !

TOP

lauge

5 2

kirikutornid

! !!

! !

pirita rand

veepuhastusjaam

toompea

! ! ! ! ! ! ! !!

muu

miid

katarina kai

kai

vii m

! !

5 5

avanevad vaated ja vaatekoridorid paljassaare

VEEPIIR

vajalik auto ühendus vajalik kergliiklus

20ligipääs merele

nna

LIGIPÄÄS olemasolev

ura

rannapromenadi ligipääs ja läbitavus

arhitektuuri-, ajaloo-, kultuurimälestised ja kaitseala

viru

radisson

ÜP kaksiktornid

lõputöö TALLINNA RANNAPROMENAADI AVALIKU RUUMI PLANEERING NOBLESSNERI KALARANNA LÕIGUL_2011 kevad hoonestus

uus ühistransport

olemasolev hoonestus ol.ol.lammutatav DP hoonestus DP mitte arvest. projekti hoonestus märgilised ol.ol. hooned

uued ligipääsud promenaad transpordi ligipääs kergliikluse ligipääs ol.ol.tee DP tee projekti liiklus tunnel

sild/ületamine 40

Noblesneri

parkla/maa-alune

Patarei

Kalaranna

ol.ol trammiliin

ol.ol bussiliin

MIS: Planeering käsitleb Tallinna rannapromenaadi avalikku ruumi lõigul, mis kulgeb Kalarannast Noblesnerini ning piirneb Kesklinna ja Kalamajaga. Projekt tegeleb mereäärega, mis on linna arengus üks olulisemaid alasid. Tallinna merepiir on pikk ja vahelduv, kuid tulenevalt peamiselt ajaloost on mereäärsed alad suuresti lahendamata ja välja ehitamata. Linn on merele avamata, kuid olukord ei ole ka paarikümne aasta jooksul palju muutunud. KUS: Ala näol on tegemist Kesklinnale ja Vanalinnale kõige lähema ja kõige perspektiivsema alaga alates Kalasadama basseinist kuni Noblessneri sadama dokkideni. IDEE: Küsimuseks oli, kuidas tuua inimesed kesklinnast ja kalamajast mere äärde ning muuta rannapromenaad atraktiivseks. Linnasüda vajab merega sidumist. Mereäärsetes alades on peidus tohutu potensiaal, mis vaid ootab ära kasutamist. Praegune visioonikava ja ka ala detailplaneeringud kehtestavad küll, et promenaadi erinevad alad tuleb lahendada arhitektuurikonkursiga, kuid kuna promenaadi lõigud on killustatud erinevate detailplaneeringute vahel on oht, et terviklikku ja sidusat avalikku ruumi siiski ei teki. Antud lõik omab just Tallinna saabujatele ja linna keskmele märgilist tähendust, olulisena tuleb esile tuua mereääre võimalusi puhke ja rekreatsiooni alana, millest Põhja-Tallinnas puudus on. Promenaadi äärde jäävad ka mitmed ajalooliselt ja kultuuriliselt olulised objektid, väärtuslikud funktsioonid ning atraktiivsed vaated nii linnale kui merele. Antud projekti kandev idee on pärit Jüri Lotmani semiosfääri teooriast, mis väidab, et just servad on need mis ala/objekti/nähtuse deneerivad. Servad on need mis kaasavad ja välistavad. Ka linna puhul on servad need mis tema olemusest ja potensiaalist kõnelevad. Servas on sisu!

lõputöö TALLINNA RANNAPROMENAADI AVALIKU RUUMI PLANEERING NOBLESSNERI KALARANNA LÕIGUL_2011 kevad A/

OD EK AT VA VIK H O K

T TE

L-02 IO TS

K RA

M DA

VÄ

V AE IL

A/ OD EK S AT U VA NUT E LA A NN KO ED GU ON KO UHO SV A K

P GU

SIA KIR

ISTE ÜHELE

A NN KO GU US KO AND IST

ÄL

MÄ

ad AM AD elaev IS TR väik E PE d ja i jah

LIN

IS RM UD LA TVO A PL PA

IST

L-03

PIKK SELJATOEGA PINK

ILA

E ER

S UU

ILJ

POTENSIAALNE KAETUD PURJETAMISALA

KRS PU EVU KA LA A

IST

VÕIMALIKUD TRIBÜÜNID

A VA

E VE

L-01 01

PINGID

L-01

N OR

L-03

SADAMAHOONE

U SE

L-02

KAI HOONE

ISTUMIS VARJUALUNE

T EE

E US AD EV E LA IKE MIS VÄ SKA E VE P IP SL

S/ AT L PL E SE ALV T HA TE OID A EV E H A ID L HT JA

veepealsed pinnad (hele laudis) kalda alune rada (betoon) promenaad (hele betoon)

L NE

jalgratta tee

väljak (raketise mustriga betoon)

puhkeala

jalakäijate sild (hele betoon)

JALGRATTA HOIDLA

LAR

TÄ NA

37 PAVILJON

VARJUALUNE/ TUULETÕKE

INSTALLATSIOON

lõputöö TALLINNA RANNAPROMENAADI AVALIKU RUUMI PLANEERING NOBLESSNERI KALARANNA LÕIGUL_2011 kevad

TREPIALA HOONE HOONEFRONT

L-04

/IN UU

SIP

KÄ

JAHTKLUBI

S AT

L-04

R OE

-SIL

LII

E PP HÜ N R TO

S-06

L-

E RT

E P AD S EV SLIP TU E LA NU IKE MIS AE VÄ SKA IL E AD VE PA

SIL

E KO

NAV NNA TÄ

O HO

LII

haljastus (muru jne)

D -SIL

ol.ol + DP hoonestus

puud

rajatised (installatsioon, vaatetorn)

taimed, lilled

klaasobjektid (paviljon, varjualune)

madal veebassein

sissepääs hoonesse (peamised)

pursk-kaevu ala

K HT

EIN

BI/

RIIETUMISKABIIN

ÕH

ÄR

/ LIK

INE

LIT

VÄ

IRK TS A AL

NIM

ÄL

MÄ

-SIL

II GL

A AL

IK DL

ISK

ÜH

PA RV KO TS A PL

I LL PA RK VÕ TSID A PL

IND

S AT

I LL

KALARA

RP planeeritav hoonestus

PRÜGIKASTID

S-06

ÕH

IS AL

KÜ

-SA

0 L-

SUUR TÄNAVAVALGUSTI

-A

L KA

TÄNAVAVALGUSTI

VALGUSTI VÄIKE

ÜLEMINEKUHOONE

ILD

S-S

IIK

R KE

OBJEKT 2011

VETTEHÜPPE TORN

KIIGED

lõputöö TALLINNA RANNAPROMENAADI AVALIKU RUUMI PLANEERING NOBLESSNERI KALARANNA LÕIGUL_2011 kevad VAATEKODA/KOHVIK

PEETRI SADAM

KAHNI LAEV

TANKLA

VÄIKELAEVADE TÖÖKODA

1,8 km rannapromenaadi

JUSTIITSMINISTEERIUM VESILENNUKI ANGAARID

VALUKODA KALARANNA

MEREMUUSEUM TÄNAV

SPORDIHALL

KALAMAJA KALMISTUPARK

kai veepealne elamuste rohe

280 M

uued funktsioonid

ruumid liikumised

objektid funktsioonid tegevused

SUUR TÕLL

ELLINGU PARK SADAMAPAVILJON

SADAMAHOONE

LAEVAEHITUSE PLATS

LASTEAED

Gehl'i analüüs

uued objektid funktsioonid tegevused

MEREMUUSEUMI SADAM

kalaranna

kohtumised

promenaad promenaad promenaad promenaad

VAATEKODA/LAENUTUS 500 M

patarei

MUUSEUM

KOGUKONNA AIAND

PATAREI MEREKINDLUS

LOOMEKAUBANDUS KAL

LOOMELINNAK LOOMETÖÖSTUS

ARA

NNA

KAUPLUS/ TEENINDUS

TÄN

KOERTE RAND AV RANNAHOONE TEENINDUS

VETTE HÜPPED

KÜLALIS-SADAM

RAND 0

noblesneri

M KALASTUSTARBED JAHTKLUBI/EINELA

ÜHISKONDLIK AVALIK/ÄRI

PANKRANNIK KA

TSIRKUSE ALA

LINNAHALL KALATURG

TÄ

EKKM

KULTUURIKATEL

RAEKODA

+8.20

+7,000 TÄNAVAVALGUSTI

TÄNAVAVALGUSTUS, PINGID, LAUAD-TOOLID +4,001 KAI VALGUSTI

+2.70

TÄNAVAVALGUSTI

LÕIGE 3

JALAKÄIJAD 8,197

+3,000

JALUTAJAD 3,511

12,185

LÕIGE 1

KERGLIIKLUSTEE 3,500

ISTUMINE JALUTAJAD 1,656

KAI ÄÄRE VALGUSTUS

2,454

TREPISTIK VETTE

+0,300 TREPI ÄÄRES VALGUSTI RIBAD

7,666

KERGLIIKLUSTEE

LAUDIS

+1.72 +1.02

TREPISTIK

VEE-ALUNE VALGUSTUS

TREPI ÄÄRES VALGUSTI RIBAD

0.00 -3.80

±0,000

TULEMUS: Rannapromenaad taasloob Kalamaja mereäärse ala identiteedi. Ühendab mereääre linnaga tervikuks, sidudes neid läbi avaliku ruumi. Rannapromenaad arvestab olemasolevate vaadete, väärtuslike ja ajalooliste objektide ning merega. Rannapromenaadi kavandamisel on olnud eesmärgiks uuesti deneerida mere ja linna piiri, neid lähendades. Ka arhitektuurses lahenduses on lähtutud serva esteetikast, kasutades murtud pindu ja nurgelisi vorme. Hoonestus on kavandatud ühenduste sõlmpunktidesse või olulise vaatega kohtadesse, sh ka Meremuuseumi kaile. Rannapromenaad on valgustatud ning kavandatud on linnamööbel ja väikevormid. Teatud vahemaade tagant on promenaadile ette nähtud soojad paviljonid ja hooned, et inimesed saaksid ennast vahepeal soojendada ka külmematel aastaaegade. Olenevalt kohast on promenaad viidud laskuvate trepistikega kuni veeni. Patarei ees on promenaad kahes tasapinnas, kus vee ääres on läbiv kergliiklustee ja puhkealad ning kõrgemal on vaadetele orienteeritud piiretega promenaad. Promenaad kulgeb üldjuhul vahetult vee piiril. Kalarannas on aga uus avalik ruum lahendatud terve roheala ulatuses, merest kuni kultuurikilomeetrini.

lõputöö TALLINNA RANNAPROMENAADI AVALIKU RUUMI PLANEERING NOBLESSNERI KALARANNA LÕIGUL_2011 kevad TULEMUS: Lisaks promenaadile ja linnamaastikule on Kalaranda ette nähtud külalissadama hoone koos kalastustarvete laentutuse- kauplusega ning paadilaenutus. Kalarannas paikneb ka avar supelrand koos pargiga, mis rohealana Põhja-Tallinna nappi rekreatsioonivõimaluste arvu kasvatab. Teisena lamab kasvav hoonefront tulevase Kalaranna tänava ääres, vahetult kaldajärsaku juures ning ühendab kõrgemal asuvat Suur-Patarei tänavat sildadega all oleva Kalarannaga. Sillad suubuvad käidavale hoonekatusele, mis suunab külastajad juba promenaadile. Hoones on avalikud-, äri- ja teenindusfunktsioonid. Rannas on lisaks veel vettehüppetorn, võimalik tsirkuse ala, palliplatsid, mänguväljakud. Vee peal paikevad laudisest tasapinnad, mis on mõeldud lisapinnana rannasolijaele, veele lähemale pääsemiseks ning vee peal kulgemiseks. Patarei poole liikudes tõuseb maapind järsult ning kitsasse ühenduskohta on paigutatud maastikuline hoone, mis võtab vastu ja ühendab Suur-Patarei tänavalt tuleva kergliikluse Patarei ja ranna suunaga. Lisaks on sujuvaks ühenduseks kergliikluse pandused. Hoone funktsiooniks on kauplus ja muud abipinnad. Vahetult hoone kõrval paikneb koerte ala ja koerte rand, millest terves Tallinnas puudus on. Patarei juures on promenaad viidud kahele tasapinnale, üks kulgeb Patarei kindluse ees, teine ranniku all, osaliselt ülemise raja alla varju jäädes, pakkudes nii halva ilmaga kaitset. Samas jätkuvad ka veepealsed tasapinnad, mis nüüd kaldast lahti ja omavahel liigenditega ühendatud on. Kõrgem kaldarada on piiratud volditud pinda meenutava piirdega, mille materialiks on metall, kohati klaas, mis vaated avatuks jätab. Samuti on piirdel infotekstid vaatamisväärsuste ja ümbritseva ning avanevate vaadete kohta.Terve promenaadi ulatuses on ka puhuti tuule ja vihma eest varju pakkuvad klaasist varjualused (võimalik kasutada info ja kaartide esitlemisel), mis samuti läbipaistvana ümbruse nähtavust ei kahanda. Patarei ja Meremuuseumi ala vahel on järgmine sõlmpunkt, kus paikeb hoone, milles asub vaatekoda, integreeritud vaatetorn ja laenutus. Alla mereäärde viivad suurejoonelised skulpturaalsed trepid ja kaks pandust kergliikluse sujuvaks kulgemiseks. Hoone taga asuvad kohalikele elanikele mõeldud kogukonna istandus ja kasvuhooned.

TEGEVUSTE JAGUNEMINE HOOAJALISELT Jalutamine Puhkamine Jalgratta sõit Jooksmine Purjetamine Kalapüük Ujumine Rannaelu Kelgutamine Suusatamine Uisutamine

KEVAD

SUVI

SÜGIS

TALV

KASUTAJATE JAGUNEMINE VANUSETI Elamine Töö Kauplus Toitlustus Vaba aeg Sport Meri Kultuur

PENSIONÄR

KESKEALINE

NOOR

LAPS

TÄNAVAVALGUSTI

+5,570

VARJUALUNE

PATAREI LOOMELINNAK

LÕIGE 5

KÄSIPUU/ INFO

INSTALLATSIOON PATAREI PLATS

13,238

HALJASTUS 8,300

JALUTAJAD 3,540

KÄSIPUU/INFO

JALUTAJAD

+4,000

+4,00

+3,000

+3,00

KERGLIIKLUSTEE 3,856

HALJASTUS

+0,430 KERGLIIKLUSTEE 9,918

KERGLIIKLUSTEE PANDUS +0,440

LÕIGE 5

±0,000

Meremuuseumi ette tekib avar väljak, mida liigendavad käidav ja elamuslik pursk-kaevu ala ja tehismetsa laadsed installatsioonid. Promenaad jätkub ka meremuusemi kail, kus asuvad varjualused, koos veetakso peatuse ja paadilaenutusega. Kai lõpus asub vaateid väärtustav ja esitlev hoone koos kohviku ja restoraniga ning teine vaatetorn. Meremuuseumi kõrval asub ka sadamahoone sadama teenindamiseks. Noblesneri kai äärsete eluhoonete ette tekib samuti trepistik mis inimese vee äärde viib. Hoonete vahel paikeb muinsuskaitseline muust maapinnas allpool asuv Ellingu park. Peetri sadamas on koht Kahni kontsertlaeva jaoks ja jätkuvalt jahi- ja väikelaevasadama funktsioon, mis ohtralt vaatemänge pakub. Talvel tõstetakse paadid kai äärtele ja laevatehase platsile, mis muul ajal avaliku väljakuna toimib. Promenaad jätkub ka Peetri sadama kail, tipnedes vaatetorniga. Promenaadi lõpus paikneb taas veetakso peatus.

KAUPLUS 3,511

TREPP KALDA-ALUNE RADA 6,532

5,049

+0,002

AKTIIVSUS 24H (ARGIPÄEV) Hommik Lõuna Pealelõuna Õhtu Öö KONTOR

KODU

KULTUUR

REKREATSIOON

MERI

TEENINDUS

lõputöö TALLINNA RANNAPROMENAADI AVALIKU RUUMI PLANEERING NOBLESSNERI KALARANNA LÕIGUL_2011 kevad

planeering UUS ELAMISMUDEL NICE-SAAR _2011 sügis STRUKTUURI ARENG

SAARE PLAAN

ARENGU ALGORITM

AJALINE TELG

LIGIPÄÄS

éä~åÉÉêáåÖ=r r p=bi ^j fpj r a bi =k f`bJp^^o | OMNN=ëşÖáë

AVALIK RUUM j fpW =mä~åÉÉêáåÖ=âŠëáí äÉÄ=q~ääáåå~=ê~åå~éêçã Éå~~Çá=~î ~äáââì =êì ì ã á=ä¼áÖì äI=ã áë=âì äÖÉÄ=h~ä~ê~åå~ëí =k çÄäÉëåÉêáåá=åáåÖ=éááêåÉÄ=hÉëâäáåå~=à~ h~ä~ã ~à~Ö~K=mêçàÉâí =í ÉÖÉäÉÄ=ã ÉêÉŠŠêÉÖ~I=ã áë=çå=äáåå~=~êÉåÖì ë=şâë=çäì äáëÉã ~áÇ=~ä~ëáÇK=q~ääáåå~=ã ÉêÉéááê=çå=éáââ=à~=î ~ÜÉäÇì î I=âì áÇ=í ì äÉåÉî ~äí éÉ~ã áëÉäí =~à~äççëí =çå=ã ÉêÉŠŠêëÉÇ=~ä~Ç=ëì ì êÉëí á=ä~ÜÉåÇ~ã ~í ~=à~=î Šäà~=ÉÜáí ~ã ~í ~K=i áåå=çå=ã ÉêÉäÉ=~î ~ã ~í ~I=âì áÇ=çäì âçêÇ=Éá=çäÉ=â~=é~~êáâşã åÉ ~~ëí ~=àççâëì ä=é~äàì =ã ì ì í ì åì ÇK

HOONESTUS

hr pW =^ä~=åŠçä=çå=í ÉÖÉã áëí =hÉëâäáåå~äÉ=à~=s ~å~äáåå~äÉ=â¼áÖÉ=äŠÜÉã ~=à~=â¼áÖÉ=éÉêëéÉâí ááî ëÉã ~=~ä~Ö~=~ä~í Éë=h~ä~ë~Ç~ã ~=Ä~ëëÉáåáëí =âì åá k çÄäÉëëåÉêá=ë~Ç~ã ~=ÇçââáÇÉåáK

VÄLJAK

fa bbW =hşëáã ì ëÉâë=çäáI=âì áÇ~ë=í ì ì ~=áåáã ÉëÉÇ=âÉëâäáåå~ëí =à~=â~ä~ã ~à~ëí =ã ÉêÉ=ŠŠêÇÉ=åáåÖ=ã ì ì í ~=ê~åå~éêçã Éå~~Ç=~í ê~âí ááî ëÉâëK=i áåå~ëşÇ~=î ~à~Ä ã ÉêÉÖ~=ëáÇì ã áëí K=j ÉêÉŠŠêëÉí Éë=~ä~ÇÉë=çå=éÉáÇì ë=í çÜì í ì =éçí Éåëá~~äI=ã áë=î ~áÇ=ççí ~Ä=Šê~=â~ëì í ~ã áëí K=mê~ÉÖì åÉ=î áëáççåáâ~î ~=à~=â~=~ä~ ÇÉí ~áäéä~åÉÉêáåÖì Ç=âÉÜí Éëí ~î ~Ç=âşääI=Éí =éêçã Éå~~Çá=ÉêáåÉî ~Ç=~ä~Ç=í ì äÉÄ=ä~ÜÉåÇ~Ç~=~êÜáí Éâí ì ì êáâçåâì êëáÖ~I=âì áÇ=âì å~=éêçã Éå~~Çá=ä¼áÖì Ç=çå âáääì ëí ~í ì Ç=ÉêáåÉî ~í É=ÇÉí ~áäéä~åÉÉêáåÖì í É=î ~ÜÉä=çå=çÜí I=Éí =í Éêî áâäáââì =à~=ëáÇì ë~í =~î ~äáââì =êì ì ã á=ëááëâá=Éá=í ÉâáK=^åí ì Ç=ä¼áâ=çã ~Ä=àì ëí =q~ääáåå~ ë~~Äì à~í ÉäÉ=à~=äáåå~=âÉëâã ÉäÉ=ã ŠêÖáäáëí =í ŠÜÉåÇì ëí I=çäì äáëÉå~=í ì äÉÄ=ÉëáäÉ=í ì ì ~=ã ÉêÉŠŠêÉ=î ¼áã ~äì ëá=éì ÜâÉ=à~=êÉâêÉ~í ëáççåá=~ä~å~I=ã áääÉëí =m¼Üà~J q~ääáåå~ë=éì ì Çì ë=çåK=mêçã Éå~~Çá=ŠŠêÇÉ=àŠŠî ~Ç=â~=ã áí ã ÉÇ=~à~äççäáëÉäí =à~=âì äí ì ì êáäáëÉäí =çäì äáëÉÇ=çÄàÉâí áÇI=î ŠŠêí ì ëäáâì Ç=Ñì åâí ëáççåáÇ=åáåÖ ~í ê~âí ááî ëÉÇ=î ~~í ÉÇ=åáá=äáåå~äÉ=âì á=ã ÉêÉäÉK=^åí ì Ç=éêçàÉâí á=â~åÇÉî =áÇÉÉ=çå=éŠêáí =gşêá=i çí ã ~åá=ëÉã áçëÑŠŠêá=í Éççêá~ëí I=ã áë=î ŠáÇ~ÄI=Éí =àì ëí =ëÉêî ~Ç çå=åÉÉÇ=ã áë=~ä~LçÄàÉâí áLåŠÜí ì ëÉ=ÇÉÑáåÉÉêáî ~ÇK=pÉêî ~Ç=çå=åÉÉÇ=ã áë=â~~ë~î ~Ç=à~=î Šäáëí ~î ~ÇK=h~=äáåå~=éì Üì ä=çå=ëÉêî ~Ç=åÉÉÇ=ã áë=í Éã ~ çäÉã ì ëÉëí =à~=éçí Éåëá~~äáëí =â¼åÉäÉî ~ÇK=pÉêî ~ë=çå=ëáëì >

AATRIUM MAASTIK-LOODUS

planeering UUS ELAMISMUDEL NICE-SAAR _2011 sügis

VÕIMALIKUD ARENGUD

KESKNE ASUKOHT

EST-FIN

PUUTUMATA LOODS

JALAJÄLG

MIKS NAISSAAR?

STRUKTUURI SISU JA OLEMUS

LÄHEDUS

SAAR

ISESEISVUS

TABULA-RASA

KINDLUS

UUE ELU LABOR

planeering UUS ELAMISMUDEL NICE-SAAR _2011 s端gis ARENGUTELJED

planeering UUS ELAMISMUDEL NICE-SAAR _2011 sügis

TÜPOLOOGILINE LÕIGE

HÜBRIIDMAJA

planeering UUS ELAMISMUDEL NICE-SAAR _2011 sügis VÕIMALIKUD SISUD

STRUKTUURI PÕHIMÕTTED

DEMOKRAATLIKUD VAATED

ÜHTLANE PÄIKSEVALGUS

TUULEKORIDORIDE VÄHENDAMINE

LINEAARNE

MAASTIKUS ISTUV

OLEMASOLEV TÜHIRUUM

VAHELDUSRIKAS

HARGNEV

ÜMBRUSEGA SUHESTUV

TÖÖKINDEL VÕRGUSTIK

LOODUSE RÜPPES

VOLDITUD RUUM

# $%&&'%%()#*%(+,#-,..%(//&,-,')#-%0).1/')#,1))23.2/(''#456789:;;<=>,,&,+%=>%-?#@A"@ B;CDEF#G0,.)#,1))-%0).1/'#.,.+#H1#I%#?,'/%%-,1)#-33&,.) JK99F#$%&&'%%()#*%(+,#//'#-%0).1/'#-L0>/M#?N,'>-/'%-%#%I%-33-,')'>#-,,+).O

1/')'>#I%#-33M#).1,')'>#&,>&)2)',')&%#*%(+,(//&,P#B%(2#I%+/.)M#?>'33.O ,1)2'F#9'>3.,%#>)%>(,#2N(?%-#%'/./1#>/(/033.)#I%+%'#>L.%')#*%(+,#%-%# 3&%)>>)#>'33.,1)2'P#8N,'>-/'>QQ#-%0).1/')'#3.#).1,')#>/(/033.)#%')&)-)# 2%?%.1%>/1#?%M%N0/>)%>)(R#&,'#I%+%M#*%(+,#23-&)2'#)(,.)?%#S/.2>',33.,+%# (//&,2'P##$%&&'%%()#2/I/#)',')#%?%-,2/#-,..%?L-I%2/#%')&)-)#3.#2%?%.1%O >/1#//'#)S)2>.)#*/02)%-%#T$%&&'%%()#*%(24P#B%'',,?')'#2%'/>/')'#3-)?%# 9'>3.%#>)%>(,+%#2G-+.)?%#).1,')#D/)#$/(/#%-%#%')&)-)#3.#2%?%.1%>/1#')1%# *%(+,3'%#%2>,?))(,?#%?%-,2#-,..%O#I%#*%(+,(//&O#U,..%?L-I%2#I%#$)%>(,*%(2P#

' !"##$""%&'("%)*'+*,,"%--#*+*$&'+".&,/-$&'*/&&01,0-%$$'234567899:;<**#*)";<"+='>?@>

!"##$""%&'("%)*'+*,,"%--#*+*$&'+".&,/-$&'*/&&01,0-%$$'234567899:;<**#*)";<"+='>?@>

' !"##$""%&'("%)*'+*,,"%--#*+*$&'+".&,/-$&'*/&&01,0-%$$'234567899:;<**#*)";<"+='>?@> CD77E'!"##$""%&'("%)*'(-.0&"+"'0&$0#&$'1,'0*%F",*0-'0-F-'&<<&'%"F"<-/'#"/"+'<**0'F"'+G-,"0""%/&'"="<-/'%&+F&&H,&'#""$<*0I'J&&'+".&,/-$'+11K'0-F-'L#K&%'

!"#$%&"&$'()"!*+!$$,+(-+-*(%$$-".("/&++0%1(2++/21,+%1(/$3$%&(,44'"5(6",,%""!1(/$3$21(7-(277'$'($$%(/7-&1/%&8(077*"0(,""%&+/(09+/1%1(:39!01*":;(,+221%( =G*K''#M%)"<"'=*.F&<'!"##$""%&'01/-0",/*+&I' <$1(&1"&!+#77-1(:092+,+%1'(2440+'::(7-(""%&"!+-*%1%(/"%$&$%1%(/+7%/+&1;(/7#0+/$(3"(=>8'1-"5(?1%/440(7-(/"0"-'"&$'(%$0+%1/%(0"."@#$&1"&!+/%5((A77-1%&( 1,'=G*#"+*0'+--"'$*++")"'L.&,/-$'8-$-#M&+&I'6M+F"0'1,'#G&+/-/'"="+*0&0$'L%*<-$<&0$',*,)'$&++&'"++"'1,'0"=",/"<-/'#""N"+-,&'("%0+"I'6"K"G.-<&"<%*'&.0' O51.-<&"<%*2'$&*,<&'1+-+*$&0$'O&.*<-$#"<&%F"+*0$2'1,'%1,*<"*#&/I' ?72,,1(&1"&!+(0"#121(/$3$-1.(+%1%1+%10()"!*+!$$,;(,+221("!#+&1/&$$!-1(/9%+&2$%(1!+-1.((6",,%""!1()"!*+(7,"%&5(?$3$-'$%(&$21-1.(!$$,+2+%&1(,77'$2+&1( *17,11&!+"%&;(,+221(+-%)+!"&%+77-+/%(7-(&1"&!+&1(B$"311'121(0++&"0(/2"%%+/"2+-1()"!/1&+,$%&1!5+-%)+!"&%+77-+/%(7-(&1"&!+&1(B$"311'121(0++&"0(/2"%%+/"2+-1()"!N 0&<*#-$<&%I