PORTFOOLIO_LIISI VÄHI VALITUD TÖÖD 2006-2012
CV NIMI SÜNNIAEG AADRESS E-MAIL TELEFON EMAKEEL
LIISI VÄHI 7. VEEBRUAR RAVILA 5-1 11621 TALLINN LIISIVAHI@GMAIL.COM 00 372 56 54 318 EESTI
HARIDUS 2011-... 2006-2011 2005
EESTI KUNSTIAKADEEMIA TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL ROCCA AL MARE KOOL
ARHITEKTUUR JA LINNAPLANEERIMINE
JVR OÜ (WWW.JVR.EE) VABAKUTSELINE KODANIKULIIKUMINE MEIE LINN NORDIC HOME OÜ KOKO ARHITEKTID OÜ (WWW.KOKO.EE) KONTAKTIKESKUS AS (WWW.KONTAKTIKESKUS.EE) TELEMEDIA EESTI AS (WWW.ICE.EE)
ARHITEKT
TÖÖ MÄRTS 2012-... NOV. 2009- 2012 AUG. 2010 MÄRTS 2009- 0KT. 2009 AUG. 2007- NOV. 2008 VEEB. 2006- JUN. 2007 SEPT. 2005- JAN. 2006 ARVUTIOSKUS
KONKURSID 2010 SÜGIS 2010 TALV 2012 KEVAD 2012 AUTUMN ARTIKLID 2011 TALV KEELEOSKUS
RAKENDUSARHITEKTUUR
ARHITEKT JUHATUSE ESIMEES ARHITEKT ARHITEKTI ASSISTENT PROJEKTI JUHT GRAAFIKA OSAKONNA SEKRETÄR
AUTOCAD ARCHICAD MICROSTATION GOOGLE SKETCHUP PRO RHINO ARTLANTIS 3DSTUDIO MAX ADOBE PHOTOSHOP, ILLUSTRATOR, INDESIGN ROHUNEEME KALMISTU KOLUMBAARIUM JÄÄFESTIVALI PAVILJONID TAMMSAARE PARK ADMIRALITEEDI MAJA
ÄRAMÄRKIMINE, KOOS SANDER RIIS
“KUNST LINNARUUMIS”
SIRP (WWW.SIRP.EE)
INGLISE KEEL PRANTSUSE KEEL VENE KEEL SAKSA KEEL SOOME KEEL
SUUREPÄRANE
ESIMENE KOHT
KOLMAS KOHT, KOOS JVR
HEA HEA KESKMINE HEA
SISUKORD RAKENDUSARHITEKTUUR 6. SEMESTER
KORTERELAMU KORTERI INTERJÖÖR
03 06
KALMISTU KOLUMBAARIUM FESTIVALI PAVILJONID
07 09
AVALIKU RUUMI PLANEERING
11
MAGISTRANTUUR 1. SEMESTER 2. SEMESTER 3. SEMESTER
PLANEERING MAASTIKUD ELAMINE
19 25 29
VABAKUTSELINE 2009- 2012
SAUNA MAJA
35
TAMMSAARE PARK KONTOR + KORTERELAMU ADMIRALITEEDI MAJA IRAAGI KONSULAAT KOSE ELAMUD
37 39 40 41 42
KONKURSID 2010 LÕPUTÖÖ 2011
KONKURSID/TÖÖ 2012
si . Vilm
v
täna
5KE
32
K
36
28a
KK
E
5KE
28
5KE
34
J
19 4
38
1,5K
2 27
5KE
JUHENDAJA ANDRES PÕIME
KORTERELAMU_6. semester_koostöö: Sander Riis
KORTERELAMU_6. semester_koostöö: Sander Riis
+16,100 6 Katus
KORTERELAMU RAKENDUSARHITEKTUUR KOOS SANDER RIIS 6. SEMESTER
+16,100 6 Katus
+16,100 6 Katus
+15,500 6 Katus
+12,400 5 Korrus
+12,400 5 Korrus
+12,400 5 Korrus
+12,400 5 Korrus
+9,300 4 Korrus
+9,300 4 Korrus
+9,300 4 Korrus
+9,300 4 Korrus
+6,200 3 Korrus
+6,200 3 Korrus
+6,200 3 Korrus
+6,200 3 Korrus
+3,100 2 Korrus
+3,100 2 Korrus
+3,100 2 Korrus
+3,100 2 Korrus
±0,000 1 Korrus
±0,000 1 Korrus
±0,000 1 Korrus
±0,000 1 Korrus
-3,100 0 Korrus
-3,100 0 Korrus
VAATED -3,100 0 Korrus
-3,100 0 Korrus
LÕIGE MIS Eesmärgiks oli projekteerida kortermaja, mis pakuks erineva suurusega kortereid, rõhudes pigem luksuslikematele või suurematele korteritele perede jaoks. Ühise tulemüüri tõttu on oluline, et hoone ka naabermajaga hästi sobituks. KUS Krunt asub ajaloolises Kadrioru elurajoonis Tallinna linnakeskmes. Hoone külgneb puithoonetest koosneva miljööaala ja kivist korterelamutega. TULEMUS Kombineerides hoonet ümbritsevaid elemente sündis uus ikooniline hoone. Vorm on inspireeritud vanadest puitmajadest ja viilaktuste maastikust. Maja kõrgus tõuseb vaid pooleteisest korrusest viie korruseni. Materialikasutus on seevastu kaasaegne. Kortermaja voldib end ümber privaatse aia. Parkimine paikneb maa-aluses parkimismajas. Korterid on planeeritud korruseid ja maja läbivana, pakkumaks elanikele parimaid vaateid ja piisavalt päiksevalgust. Katuseaknad võimaldavad korterid veel paremini valgustatuks muuta. Esimese korruse korteritel on oma väike aia osa, mitmel korteril on lod!a ja mõnel ka katuseterass. Maja idee on ühendada, väärtustada ja rikastada Kadrioru keskkonda.
PANUS Idee tugevalt ümbritevate hoonetega suhestuda ja neist lähtuda, luues volditud vormi oli minu panus, mida me hiljem koos edasi arendasime, peegeldades teineteise mõtteid ja ideid.
LINNAEHITUSLIK LÕIGE
20 5
KORTERELAMU_6. semester_koostöö: Sander Riis
P
P
KORTER|01|2k
61,7 m2 K K
KORTER|07
65,2 m2
K
K
ik anipa 06|p m2 8,7
ik anipa 07|p m2 8,6
ik anipa 05|p m2 8,9
ark
KORTER|06|1k
KORTER|09|1k
40 m2
48,1 m2
KORTER|06|2k
36,5 m2
KORTER|02|2k P
43,8 m2 P K
ik
P
KORTER|03|2k
32,9 m2
P
ik
um abiru 2 3,8 m
anipa 10|p m2 7,4
anipa 09|p m2 8,4
ik anipa 08|p m2 12,2
ik anipa 01|p m2 9,8
ik anipa 02|p m2 9,5
ik anipa 03|p m2 9,7
21 p
ik anipa 04|p m2 8,9
ces g pla arkin kohta is 21 p im
KORTER|08
64,3 m2
15 parkimiskohta
KORTER|05
P
P
15 parking plac es 67,6 m2 KORTER|04|2k K
52,2 m2
0 KORRUS_PA RK
IMINE 1. KORRUS
21 6
3. KORRUS
KORTERI INTERJÖÖR
korteri SISEKUJUNDUS_7. semester 7. SEMESTER
terass
magamistuba
elutuba
terass
vannituba
hall
köök
L-1
M12
M12 M18 M10
M11
M09
esik 9,47 m2
M06
K
S01
M01
S06 M19S05 S03 M17 S04 vannituba 4,68 m2
L-5
L-6
L-4
S02
KORTER 08 64,22 m2
elutuba 17,97 m2
köök 14,44 m2
M08
M04
M03
M05
M07 P
magamistuba 14,99 m2
L-3
L-2
LÕIKED
S07
L-3
M15 M16
M16
L-6
M14
L-4
M02
terass 18,85 m2
L-2
PLAAN
L-5
L-1
M13
MIS Ülesanne nägi ette luua siselahendus korterile, mis asub eelmisel semestril enda poolt projekteeritud majas. KUS Eksklusiivne katuseterassiga maja läbiv korter hoone kolmandal korrusel. TULEMUS Ruumide dominandiks on dramaatiliselt langev katuslagi, mis muudab nende lahenduse ka keerukamaks. Avatud planeeringus moodustub rida erinevatest elufunktsioonidest. Materialid ja mööbel on enamasti lihtne, mõningate aksentidega jättes alles võimaluse ruumil endal mõjuda. Privaatne katuseterass on soojematel aastaaegadel justkui lisa tuba
22 7
Rohuneeme kalmistu URNIMÜÜRI KONKURSS "KIRSIAED NELI"_2010 sügis_koostöös: Sander Riis_äramärkimine
0
32!50
8 7 0 30!20
6
5
2
3
25!00
0
4
0
34!90
31 8
1
131
150
“KIRSIAED” KOLUMBAARIUM KONKURSS
131
Rohuneeme kalmistu URNIMÜÜRI KONKURSS "KIRSIAED NELI"_2010 sügis_koostöös: Sander Riis_äramärkimine KOOS SANDER RIIS ÄRAMÄRKIMNE SÜGIS 2010 207
150
207
MIS Noorte arhitektide võistlus leidmaks lahendust kalmistu urnimatmisalale ja ümbritsevale. KUS Rohuneeme kalmistu, mere ääres Tallinna ääre-alal. TULEMUS Matuseala on jaotatud kaheksaks aiaks. Inspiratsiooni ammutasime vanadest kivikalmetest ja jaapani aedadest. Urnid on paigutatud müüri kandilistesse avadesse, mis on rütmiga liigendatud. Esialgselt ei ole kõik avad urnisahtlitega täidetud, mis muudab seina veelgi huvitavamaks. Osade 'sisehoovide' keskele istutatakse kirsi puud, mis muutudes iga aastaajaga kujutab elu kulgemist. Valgustus on diskreetne ja lubab tekkival maastikul esile tõusta. PANUS Konkursitöö oli ühine looming. Siin-nähtud joonised on minu töö, visuaalid ühine tulemus.
32 9
KONKURSS COMPETITION JÄÄFESTIVALI PAVILJONID “MAJAMUUSIKA” jääfestivali VARIKATUSTE KONKURSS"MAJAMUUSIKA"_2010 sügis_esimene koht_projekteerimisel TALV 2012 ESIMENE KOHT
MIS Noorte arhitektide võistlus loomaks varjualuste/paviljonide lahendust Jää- ja Veefestivali tarbeks. Varjualused peaksid anmda varju kuid olema ühtlasi maamärgiks. KUS Pärnu Vanalinna kolmel tänaval: Hommiku, Rüütli ja Pühavaimu. TULEMUS Inspireeritud arhetüüpsest majasiluetist on vormi muudetud saavutmaks mängulist kui tuttavat tulemust. Volditud põhiplaaniga paviljonid looklevad mööda tänavaid ja võimaldavad lõputul arvul kombinatsioone erinevate funktsioonidega. Kõige tähtsam on et nad peavad vastu ilmale ja töötavad hästi ka lumekoormuse all.
33 10
jääfestivali VARIKATUSTE KONKURSS_2010 sügis_esimene koht
LINNAEHITUSLIK LÕIGE_KOHVIKU ALA
LINNAEHITUSLIK LÕIGE_LAADA ALA
34 11
JUHENDAJA ÜLAR MARK lõputöö TALLINNA RANNAPROMENAADI AVALIKU RUUMI PLANEERING NOBLESSNERI KALARANNA LÕIGUL_2011 kevad Kesklinna merepiir
Tallinna merepiir
Lynch'i linnaehituse analüüs
rannapromenaadi lõik noblesnerist kalarannani
maamärgid sõlmed teed servad alad
haljastuse liigid
LIIKLUS
magistraal
KÕRG -haljastus
HIERARHIA
ÜT+auto
jaotustänav
kergliiklus
jalgrada/väiketee
kehtestatud ja menetluses detailplaneeringud
poolavalik
MADAL -haljastus
liiklusvõrgustik
avaliku ruumi struktuur
tänav avalik
noblesneri lennusadam+patarei kultuurikatla, linnahalli ja mere vaheline ala
(kalasadama)-seisab suur patarei tn 24 kinnistu ja lähiala
5 5
LIGIPÄÄS
5
5 5
5
10
5 2
mii du
1!
! !
!
!
!
korsten
margareeta
oleviste
!
! !! !!! ! !!
!
toom nevski
niguliste jaani
laulukaar lasnamäe
d
linnamüür
!
let te kruiisilaevad linnahall
e on ho
!
!
12
orn
kõrg
! !
35
2#
pirita tee
5 toompea
!
maarjamägi ita
pir
!
kirikutornid
! !!
!
2
!
vii
! ! ! ! ! ! ! ! ! !!
TOP
10 1"
! ! !
pirita rand
veepuhastusjaam
lauge
! !
!
katarina kai
kai muu
vajalik kergliiklus
! !
paljassaare
VEEPIIR
5
vajalik auto ühendus
avanevad vaated ja vaatekoridorid
20ligipääs merele 10
5
olemasolev
ran na
rannapromenadi ligipääs ja läbitavus
m si
arhitektuuri-, ajaloo-, kultuurimälestised ja kaitseala
viru
radisson
ÜP kaksiktornid
RUUMI PLANEERING ”TALLINN RANNAPROMENAADI KALARANNA AVALIKU RUUMI PLANEERING NOBLESNERI-KALARANNA LÕIGUL” DIPLOMITÖÖ lõputöö TALLINNA RANNAPROMENAADI AVALIKU NOBLESSNERI LÕIGUL_2011 kevad
hoonestus
uus ühistransport
olemasolev hoonestus ol.ol.lammutatav DP hoonestus DP mitte arvest. projekti hoonestus märgilised ol.ol. hooned
KEVAD 2011
uued ligipääsud promenaad transpordi ligipääs kergliikluse ligipääs ol.ol.tee DP tee projekti liiklus tunnel
sild/ületamine 0
M
40
Noblesneri
parkla/maa-alune
Patarei
Kalaranna
ol.ol trammiliin
ol.ol bussiliin
MIS: Planeering käsitleb Tallinna rannapromenaadi avalikku ruumi lõigul, mis kulgeb Kalarannast Noblesnerini ning piirneb Kesklinna ja Kalamajaga. Projekt tegeleb mereäärega, mis on linna arengus üks olulisemaid alasid. Tallinna merepiir on pikk ja vahelduv, kuid tulenevalt peamiselt ajaloost on mereäärsed alad suuresti lahendamata ja välja ehitamata. Linn on merele avamata, kuid olukord ei ole ka paarikümne aasta jooksul palju muutunud.
KUS: Ala näol on tegemist Kesklinnale ja Vanalinnale kõige lähema ja kõige perspektiivsema alaga alates Kalasadama basseinist kuni Noblessneri sadama dokkideni. IDEE: Küsimuseks oli, kuidas tuua inimesed kesklinnast ja kalamajast mere äärde ning muuta rannapromenaad atraktiivseks. Linnasüda vajab merega sidumist. Mereäärsetes alades on peidus tohutu potensiaal, mis vaid ootab ära kasutamist. Praegune visioonikava ja ka ala detailplaneeringud kehtestavad küll, et promenaadi erinevad alad tuleb lahendada arhitektuurikonkursiga, kuid kuna promenaadi lõigud on killustatud erinevate detailplaneeringute vahel on oht, et terviklikku ja sidusat avalikku ruumi siiski ei teki. Antud lõik omab just Tallinna saabujatele ja linna keskmele märgilist tähendust, olulisena tuleb esile tuua mereääre võimalusi puhke ja rekreatsiooni alana, millest Põhja-Tallinnas puudus on. Promenaadi äärde jäävad ka mitmed ajalooliselt ja kultuuriliselt olulised objektid, väärtuslikud funktsioonid ning atraktiivsed vaated nii linnale kui merele. Antud projekti kandev idee on pärit Jüri Lotmani semiosfääri teooriast, mis väidab, et just servad on need mis ala/objekti/nähtuse defineerivad. Servad on need mis kaasavad ja välistavad. Ka linna puhul on servad need mis tema olemusest ja potensiaalist kõnelevad. Servas on sisu!
36
13
lõputöö TALLINNA RANNAPROMENAADI AVALIKU RUUMI PLANEERING NOBLESSNERI KALARANNA LÕIGUL_2011 kevad N
AA// OODD EEKK AATT KK A A VV HVVI I H KKOO
L-0 L-02 2
KAI HOONE MM DDAA SSAA MMII U U EE UUSS MMUU RREE MMEE
KK- RRSS PPUU EEVVUU KKAA LLAA AA
PIKK SELJATOEGA PINK
NN JJOO VVILIL PPAA MMAA A A DD SSAA
AAKK LLJJ VVÄÄ MMI I EEUU UUSS U U MM RREE MMEE
UUSS NNDD PPAA
ISIS UUDD RRMM LLAA TTVVOO AA PPLL UUSS NNDD PPAA
L-03 03 L-
AA NNNN KKOO EEDD GGUU OONN KKOO UUHHOO SSVV A A KK
KK AARR UUPP INGG LLIN EELL
DD IAEE SSIA KKIRIR
MM dd DDAA aaeevvaa ll SSAA RRII ääikikee T T vv EE PPEE dd jjaa ii jjaahh
IKIK ISISTT EEPP TTRR
AA// OODD EEKK AATT UUSS VVAA NNUUTT EE LLAA
LLAA NNKK TTAA
ISTE ÜHELE
OONN SSIOIO KKTT RRAA AATT
L-01 L-01
VV AAEE I ILL HHNN KKAA
!
L-01 L-01
IKIK ISISTT EEPP TTRR POTENSIAALNE ALNE KAETUD KAETUD POTENSIA PURJETAMISALA ISALA PURJETAM
VÕIMALIKUD UD VÕIMALIK TRIBÜÜNID TRIBÜÜNID
PINGID
L-0 L-02 2
! NN OORR EETT AATT VVAA
UUSS UUTT EENN ILILAA AADD PPAA
LL-03 03
SADAMAHOONE
UUSS AATT PPEE OO KKSS TTAA E E VVEE
AA NNNN KKOO GGUU UUSS KKOO AANNDD ISISTT
KK JJAA ÄÄLL UUVV NNGG MMÄÄ
EERR SSNN EESS BBLL O O NN
EELL NNNN TTUU
ISTUMIS VARJUALUNE
EE UUSS AADD AATT EEVV PPEE LLAA EE SSOO IKIKEE MMISIS AAKK VVÄÄ SSKKAA EETT E E EE VV VVEE PP IPIP SSLL
SS// AATT PPLL EELL SSEE LLVV HHAA TTAA TTEE OOID ID A A H V EEV EE H LLAA TTID ID HH JJAA
veepealsed veepealsed pinnad pinnad ((hele hele laudis) laudis) kalda kalda alune alune rada rada (betoon) (betoon) promenaad promenaad (hele (hele betoon) betoon)
EELL NNNN TTUU
UUSS NNDD PPAA
NNAA AANN LAARR KKAAL
VV NAA TTÄÄN
jalgratta jalgratta tee tee
väljak väljak (raketise (raketise mustriga mustriga betoon) betoon)
puhkeala puhkeala
jalakäijate jalakäijate sild sild (hele (hele betoon) betoon)
JALGRATTA HOIDLA PP EEPP TTRR
37
14
PAVILJON
VARJUALUNE/ TUULETÕKE
INSTALLATSIOON
lõputöö TALLINNA RANNAPROMENAADI AVALIKU RUUMI PLANEERING NOBLESSNERI KALARANNA LÕIGUL_2011 kevad
TREPIALA HOONE HOONEFRONT
L-0 -04 L 4
FFOO //ININ UUUU SSIPIP KKÄÄ
DDAA RRAA NNEE LLUU -A -A A A LLDD KKAA
SUUR TÄNAVAVALGUSTI
TÄNAVAVALGUSTI
VALGUSTI VÄIKE
ÜLEMINEKUHOONE
JAHTKLUBI
L-0 -04 L 4
TTSS LLAA I IPP RREE TTAA PPAA
MM DDAA SSAA ISIS-AALL L L KKÜÜ
0055 LL- SS LLUU UUPP KKAA
0055 LL- -
EE PPPP HHÜÜ NN RR TTOO
S-06 06 S-
AA AAVV UULL ÕÕHH BBAA VVAA
UUSS NNDD PPAA
ILILDD SS-S-S LLUU IIIIKK AA GGLL AALL R R KKEE TTEE EERR KKOO
NNDD RRAA TTEE EERR KKOO
AA SSILIL LLEE ISIS UUDD LLAA
NNEE OOOO AAHH NNNN RRAA
TTÄÄNNAAVV RANNNNAA LARA KKAALA
TTSS LLAA I IPP LLLL PPAA
S-06 06 S-
UUSS ININDD EENN TTEE
NNDD RRAA
RP RP planeeritav planeeritav hoonestus hoonestus
haljastus haljastus (muru (muru jne) jne)
ol.ol ol.ol ++ DP DP hoonestus hoonestus
puud puud
rajatised rajatised (installatsioon, (installatsioon, vaatetorn) vaatetorn)
taimed, taimed, lilled lilled
klaasobjektid klaasobjektid (paviljon, (paviljon, varjualune) varjualune)
madal madal veebassein veebassein
sissepääs sissepääs hoonesse hoonesse (peamised) (peamised)
pursk-kaevu pursk-kaevu ala ala
DD -S-SILIL UUSS KLL LLIIIIK RRGG KKEE PP P P EE TTRR
DD BBEE AARR LLAA SSTT ININEE TTUU S S I/I/EE LLAA UUBB A A L L KK KK HHTT JJAA
NNDD RRAA LLAA A A KK
IKIK DDLL OONN ISISKK ÜÜHH
SS TT AA PLL AA P NN NN RRAA LLAA KKAA
DD -S-SILIL UUSS KLL LLIIIIK RRGG KKEE
II ÄÄRR IKIK// AALL AAVV
ININEE NNIMIM RROO
EE AADD PP UUSS EEVV LLIPIP UUTT LLAA EESS IKIKEE MMISIS LLAAEENN VVÄÄ SSKKAA II EE AADD VVEE PPAA
II LLLL PPAA RRVV KKOO TTSS AA PPLL
II LLLL PPAA RRKK VVÕÕ TTSSIDID AA PPLL
PRÜGIKASTID
RIIETUMISKABIIN
AA AAVV UULL ÕÕHH BBAA VVAA
KK JA JA ÄÄLL UUVV NNGG MMÄÄ EE S S UU IRIRKK TTSS AA AALL
RR TTEE EEAA LLITIT VVÄÄ ILILDD SS-S-S LLUU IIK IIK GGLL R R KKEE P EEPPP TTRR
38 OBJEKT 2011
VETTEHÜPPE TORN
KIIGED
15
3,500
1,656
2,454
VEE-ALUNE VALGUSTUS
+1.02
TREPISTIK VETTE
TREPI ÄÄRES VALGUSTI RIBAD
0.00 -3.80
lõputöö TALLINNA RANNAPROMENAADI AVALIKU RUUMI PLANEERING NOBLESSNERI KALARANNA LÕIGUL_2011 kevad VEE-ALUNE VALGUSTUS
uued objektid funktsioonid tegevused
16
0
M
"
VÄIKELAEVADE TÖÖKODA
"!
M 0
ELLINGU PARK SADAMAPAVILJON
SADAMAHOONE VALUKODA
PAVILJON
PAVILJONI VALGUSRIBA
00
MEREMUUSEUM
promenaad promenaad promenaad promenaad
MEREMUUSEUMI VÄLJAK
EKSPOSITSIOON
KERGLIIKLUSTEE
+2.80
PURSK-KAEVU ALA
ISTUMINE
JALUTAJAD
ISTUMINE
ISTUMINE
PURSK-KAEVU ALA +2.80
3,500
kalaranna
EKSPOSITSIOON
kohtumised kai veepealne elamuste rohe
280 M
JUSTIITSMINISTEERIUM MEREMUUSEUMI VÄLJAK KERGLIIKLUSTEE VESILENNUKI 3,500 VAATEKODA/LAENUTUS ANGAARID 5
LAEVAEHITUSE PLATS
uued funktsioonid
+6.75
ruumid liikumised
objektid funktsioonid tegevused
SUUR TÕLL
50
TANKLA
Gehl'i analüüs
1,8 km rannapromenaadi
TÄNAVAVALGUSTI
MEREMUUSEUMI SADAM
KAHNI LAEV
+6.75
TÄNAVAVALGUSTI
VAATEKODA/KOHVIK
PEETRI SADAM
!
TREPI ÄÄRES VALGUSTI RIBAD
JALUTAJAD
ISTUMINE
VEETAKSO OOTE
KAI ÄÄRE VALGUSTUS
22,574
VEETAKSO OOTEPAVILJON
KAI ÄÄRE VALGUSTUS
0.00
22,574
VEE-ALUNE VALGUSTUS
M
0.00
KALARANN
LASTEAED
A TÄNAV
SPORDIHALL
KALAMAJA KALMISTUPARK
MUUSEUM
KOGUKONNA AIAND
LOOMEKAUBANDUS KAL
ARA
NNA
patarei
VEE-ALUNE VALGUSTUS
PATAREI MEREKINDLUS LOOMELINNAK LOOMETÖÖSTUS
KAUPLUS/ TEENINDUS
TÄN
KOERTE RAND AV RANNAHOONE TEENINDUS
VETTE HÜPPED
KÜLALIS-SADAM
RAND
38
0
noblesneri 12 0
M
M KALASTUSTARBED JAHTKLUBI/EINELA
ÜHISKONDLIK AVALIK/ÄRI
PANKRANNIK KA
TSIRKUSE ALA
LA
LINNAHALL KALATURG
RA
NN
A
TÄ
NA
V
EKKM
KULTUURIKATEL RAEKODA
+8.20
+7,000
+7,000 TÄNAVAVALGUSTI
TÄNAVAVALGUSTUS, PINGID, LAUAD-TOOLID
TÄNAVAVALGUSTUS, PINGID, LAUAD-TOOLID
+4,001
+4,001 KAI VALGUSTI
LÕIGE 3
JALAKÄIJAD 8,197
JALUTAJAD 3,511
+2.70
TÄNAVAVALGUSTI
TÄNAVAVALGUSTI
PATAREI LOOMELINNAK
JALAKÄIJAD
12,185
+3,000
JALUTAJAD
8,197
TREPISTIK
3,511
LÕIGE 1
12,185
INSTALLATSIOON
KERGLIIKLUSTEE 3,500
ISTUMINE JALUTAJAD
PATAREI PLATS 1,656
2,454
TREPISTIK VETTE
+0,300 TREPI ÄÄRES VALGUSTI RIBAD
7,666
LAUDIS
KERGLIIKLUSTEE
TREPI ÄÄRES VALGUSTI RIBAD ±0,000
LAUDIS
+1.72 HALJASTUS 8,300+1.02
KAI ÄÄRE VALGUSTUS
13,238
TREPISTIK
VEE-ALUNE VALGUSTUS
7,666
KERGLIIKLUSTEE
LAUDIS
0.00 -3.80
+3,000
JALUTAJ 3
+0,300
TREPI ÄÄRES VALGUSTI RIBAD
LAUDIS
±0,000
TULEMUS: Rannapromenaad taasloob Kalamaja mereäärse ala identiteedi. Ühendab mereääre linnaga tervikuks, sidudes neid läbi avaliku ruumi. Rannapromenaad arvestab olemasolevate vaadete, väärtuslike ja ajalooliste objektide ning merega. Rannapromenaadi kavandamisel on olnud eesmärgiks uuesti defineerida mere ja linna piiri, neid lähendades. Ka arhitektuurses lahenduses on lähtutud serva esteetikast, kasutades murtud pindu ja nurgelisi vorme. Hoonestus on kavandatud ühenduste sõlmpunktidesse või olulise vaatega kohtadesse, sh ka Meremuuseumi kaile. Rannapromenaad on valgustatud ning kavandatud on linnamööbel ja väikevormid. Teatud vahemaade tagant on promenaadile ette nähtud soojad paviljonid ja hooned, et inimesed saaksid ennast vahepeal soojendada ka külmematel aastaaegade. Olenevalt kohast on promenaad viidud laskuvate trepistikega kuni veeni. Patarei ees on promenaad kahes tasapinnas, kus vee ääres on läbiv kergliiklustee ja puhkealad ning kõrgemal on vaadetele orienteeritud piiretega promenaad. Promenaad kulgeb üldjuhul vahetult vee piiril. Kalarannas on aga uus avalik ruum lahendatud terve roheala ulatuses, merest kuni kultuurikilomeetrini. +6.75
TÄNAVAVALGUSTI
PAVILJONI VALGUSRIBA
EKSPOSITSIOON
+2.80
MEREMUUSEUMI VÄLJAK
KERGLIIKLUSTEE
PURSK-KAEVU ALA
ISTUMINE
JALUTAJAD
3,500
ISTUMINE
VEETAKSO OOTEPAVILJON
KAI ÄÄRE VALGUSTUS
22,574
0.00
TÄNAVAVALGUSTUS, PINGID
VEE-ALUNE VALGUSTUS
TÄNAVAVALGUSTUS, PINGID
+8,400
TÄNAVAVALGUSTI
TÄNAVAVALGUSTI
+5,400
+3,583
RIIETUMISKABIINID JALAKÄIJAD RANNAHOONE
2,296
KERGLIIKLUSTEE 4,063
RIIETUMISKABIINID
3,647
JALAKÄIJAD
RAND
RANNAHOONE
2,296
+2,000
KERGLIIKLUSTEE 4,063
3,647 +0,300
RAND LAUDIS LESILA
LAUDIS
±0,000
LAUDIS LESILA
39
+7,000
16
TÄNAVAVALGUSTUS, PINGID, LAUAD-TOOLID +4,001 TÄNAVAVALGUSTI
Kauplus Toitlustus Vaba aeg Sport Meri Kultuur
15% KEVAD 5% SUVI 25% SÜGIS 5% TALV 10% 13%
60% 2 55% 3 30% 2 55% 1 50%
20% 2 25% 3 25% 1 30% 0 20%
50%
30%
lõputöö TALLINNA RANNAPROMENAADI AVALIKU RUUMI PLANEERING NOBLESSNERI KALARANNA LÕIGUL_2011 kevad
5% 2 15% 3 20% 2 10% 0 20%
100% 3 100% 3 100% 3 100% 0 100%
7%
100%
0 3 3 3
TEGEVUSTE JAGUNEMINE HOOAJALISELT TULEMUS: Lisaks promenaadile ja linnamaastikule on Kalaranda ette nähtud külalissadama hoone koos kalastustarvete laentutuse- kauplusega ning Jalutamine paadilaenutus. Kalarannas paikneb ka avar supelrand koos pargiga, mis rohealana Põhja-Tallinna nappi rekreatsioonivõimaluste arvu kasvatab. Teisena lamab Puhkamine kasvav hoonefront tulevase Kalaranna tänava ääres, vahetult kaldajärsaku juures ning ühendab kõrgemal asuvat Suur-Patarei tänavat sildadega all oleva Jalgratta sõit KASUTAJAD VANUSETI Jooksmine Kalarannaga. Sillad suubuvad käidavale hoonekatusele, mis suunab külastajad juba promenaadile. Hoones on avalikud-, äri- ja teenindusfunktsioonid. Rannas on Purjetamine lisaks veel vettehüppetorn, võimalik tsirkuse ala, palliplatsid, mänguväljakud. Vee peal paikevad laudisest tasapinnad, mis on mõeldud lisapinnana rannasolijaele, Kalapüük PENSIONÄR veele lähemale pääsemiseks ning vee peal kulgemiseks. KESKEALINEUjumine Rannaelu Patarei poole liikudes tõuseb maapind järsult ning kitsasse ühenduskohta on paigutatud maastikuline hoone, mis võtab vastu ja ühendab Suur-Patarei tänavaltNOOR LAPS Kelgutamine tuleva kergliikluse Patarei ja ranna suunaga. Lisaks on sujuvaks ühenduseks kergliikluse pandused. Hoone funktsiooniks on kauplus ja muud abipinnad. Vahetult Suusatamine Uisutamine hoone kõrval paikneb koerte ala ja koerte rand, millest terves Tallinnas puudus on. Patarei juures on promenaad viidud kahele tasapinnale, üks kulgeb Patarei KEVAD SUVI SÜGIS TALV kindluse ees, teine ranniku all, osaliselt ülemise raja alla varju jäädes, pakkudes nii halva ilmaga kaitset. Samas jätkuvad ka veepealsed tasapinnad, mis nüüd kaldast lahti ja omavahel liigenditega ühendatud on. Kõrgem kaldarada on piiratud volditud pinda meenutava piirdega, mille materialiks on metall, kohati klaas, KASUTAJATE JAGUNEMINE VANUSETI mis vaated avatuks jätab. Samuti on piirdel infotekstid vaatamisväärsuste ja ümbritseva ning avanevate vaadete kohta.Terve promenaadi ulatuses on ka puhuti Elamine Töö tuule ja vihma eest varju pakkuvad klaasist varjualused (võimalik kasutada info ja kaartide esitlemisel), mis samuti läbipaistvana ümbruse nähtavust ei kahanda. Patarei ja Meremuuseumi ala vahel on järgmine sõlmpunkt, kus paikeb hoone, milles asub vaatekoda, integreeritud vaatetorn ja laenutus. Alla mereäärde viivad Kauplus Toitlustus suurejoonelised skulpturaalsed trepid ja kaks pandust kergliikluse sujuvaks kulgemiseks. Hoone taga asuvad kohalikele elanikele mõeldud kogukonnaFunktsioon istandus KONTOR ja KODU KULTUUR REKREATSIOON MERI TEENINDUS Vaba aeg HOMMIK 75% 10% 0% 5% 5% 5% LÕUNA 50% 2% 5% 0% 33% kasvuhooned. Sport 10%
NI VALGUSRIBA
PEALELÕUNA ÕHTU ÖÖ
Funktsioon Kontor Elamu Kultuur Rekreatsioon Purjetamine Teenindus
TÄNAVAVALGUSTI
LÕIGE 5
KÄSIPUU/ INFO
INSTALLATSIOON PATAREI PLATS 13,238
HALJASTUS 8,300
JALUTAJAD 3,540
7%
Hommik 75% 10% 0% 10% TÄNAVAVALGUSTI 0% 5%
4% 10% 2%
50% 10% 2% 5% 0% 33%
Pealelõuna 75% 7% 4% 2% 4% 8%
Meri
Kultuur
Sport
2% 10% 0%
PENSIONÄR
Lõuna
Vaba aeg
Toitlustus
Töö
95%
Meri 60% Kultuur
4% 8% 0%
KESKEALINE
Õhtu
Öö
2% 60% 10% 10% 8% 10%
NOOR
8% 10% 3%
LAPS
0% 95% 2% 0% 0% 3%
+5,570
VARJUALUNE
PATAREI LOOMELINNAK
75% 2% 0%
Kauplus
Elamine
EPAVILJON
+4,00 +8.20
+3,00
KERGLIIKLUSTEE 3,856
HALJASTUS
LÕIGE 5
+0,430
TÄNAVAVALGUSTI
KERGLIIKLUSTEE 9,918
Funktsioon KONTOR HOMMIK LÕUNA PEALELÕUNA KERGLIIKLUSTEE PANDUS ÕHTU ÖÖ KAUPLUS 3,511
±0,000
KODU
75% 50% 75% 2% 0%
3,500
ISTUMINE JALUTAJAD 1,656
KAI ÄÄRE VALGUSTUS
2,454
TREPISTIK VETTE
REKREATSIOON MERI 10% 5% 2% 10% 0%
KALDA-ALUNE RADA 6,532
TEENINDUS +4,000 0% 5% +3,000 0% 33% 4% 8% 8% 10% +0,440 0% 3% +0,002
+1.72 +1.02
VEE-ALUNE VALGUSTUS
TREPP
0% 2% 4% 10% 2%
AKTIIVSUS 24H (ARGIPÄEV)
+2.70
KERGLIIKLUSTEE
KULTUUR 10% 10% 7% 60% 95%
5,049
KAI VALGUSTI
Meremuuseumi ette tekib avar väljak, mida liigendavad käidav ja elamuslik pursk-kaevu ala ja tehismetsa laadsed installatsioonid. Promenaad jätkub ka meremuusemi kail, kus asuvad varjualused, koos veetakso peatuse ja paadilaenutusega. Kai lõpus asub vaateid väärtustav ja esitlev hoone koos kohviku ja restoraniga ning teine vaatetorn. Meremuuseumi kõrval asub ka sadamahoone sadama teenindamiseks. Noblesneri kai äärsete eluhoonete ette tekib samuti trepistik mis inimese vee äärde viib. Hoonete vahel paikeb muinsuskaitseline muust maapinnas allpool asuv Ellingu park. Peetri sadamas on koht Kahni kontsertlaeva jaoks ja jätkuvalt jahi- ja väikelaevasadama funktsioon, mis ohtralt vaatemänge pakub. Talvel tõstetakse paadid kai äärtele ja laevatehase platsile, mis muul ajal avaliku väljakuna toimib. Promenaad jätkub ka Peetri sadama kail, tipnedes vaatetorniga. Promenaadi lõpus paikneb taas veetakso peatus.
KÄSIPUU/INFO
JALUTAJAD
0.00 -3.80
TREPI ÄÄRES VALGUSTI RIBAD
Hommik Lõuna Pealelõuna Õhtu
+6.75
TÄNAVAVALGUSTI
PAVILJONI VALGUSRIBA
Öö KONTOR
KODU
KULTUUR
REKREATSIOON
MERI
TEENINDUS
EKSPOSITSIOON +2.80
+8,400
MEREMUUSEUMI VÄLJAK
KERGLIIKLUSTEE 3,500
+5,400
PURSK-KAEVU ALA
ISTUMINE
JALUTAJAD
ISTUMINE
AKTIIVSUS 24H (ARGIPÄEV) 0.00 VEE-ALUNE VALGUSTUS
+3,583
+2,000
+0,300 LAUDIS
VEETAKSO OOTEPAVILJON
KAI ÄÄRE VALGUSTUS
22,574
TEENINDUS MERI REKREATSIOON KULTUUR KODU KONTOR
±0,000
Hommik
Lõuna
Pealelõuna
Õhtu
Öö
40 17
TALLINN BEACHPROMENADE PUBLIC SPACE PLANNING IN THE SECTION OF NOBLESSNERI KALARANNA
41 18
42 19
MAGISTRANTUUR PLANEERING UUS ELAMINE NICE-SAAR KOOS OVE OOT SÜGIS 2011
7 000
12 000
18 000
23 000 inimesi
10 000
25 0004
0 000
ÜHENDUSED
2050
2040
55 000 AASTA
AJATELJED
HOME
URBAN SPACE
DYNAMIC
SHOPPING STREET
PUBLIC SPACE
CARACTERE OF SPACE STATIC
GARDEN BALCONY TERRACE
URBAN SPACE
FUTURE
SHOPPING STREET
GARDEN BALCONY TERRACE
HOME
10 000
ARENGU ALGORITM
AMOUNT AND PLACEMENT OF SPACE TODAY
20
8 000
2030
2015
MIS: Planeering, mis tegeleb uute elamisviisidega KUS: Naissaar- kaunis, peaaegu asustamata saar Tallinna lahes, mitmete laevaliinide tee peal. Saar on kui tabula rasa, mis võimaldab end kasutada, kui uue elu laboratoorium. PANUS: Ideed ja nende edasiarendus olid ühised, projektlahenduses keskendusin enam skeemidele, struktuuri ruumilisele välja arendamisele- 3d mudeli loomisele ja kujuduslikkule. IDEE: Mängisime tuleviku elamise kontseptsiooniga küsides endalt millisena kujutame ette võimalikku uut eluviisi. Kuidas on ülesehitatud tuleviku ühiskond, mis on tähtis ja kuidas saab arhitektuur seda toetada? Me visioneerisime uue totaalset laadi arhitektuuri, mis toimib võrgustikuna ökonoomsel ja tõhusal toimimisel. Aeglaselt arenev ja alati muutuv võrgustik levib üle kogu saare jättes samas puutumata võrgustiku lünkadesse jääva metsiku looduse. Struktuur on paindlik ja lähtub olemasolevatest teedest ja maastikust. Kõik võimalikud funktsioonid on lahendatud ühe struktuuri raames- ehitis hõlmab nii avaliku ruumi, hoonestust, teid ja ülejäänud infrastruktuuri. Katused ja sisetänavad toimivad teedena ja kõike loov avalik ruum, samas kui aatriumid ja väljakud on nii valguskaevud kui vertikaalse ühenduse pakkujad. Struktuuri sees paiknev hoonestus võib varieeruda erinevates vormides ja viisides. Superstruktuuri vorm pakub aga demokraatlikke vaated, piisavat päevavalgust ja ühendab ruumi ümbritseva loodusega. Võrgustik pakub stabiilsust ja vahelduvat ruumi. Uuelaadne hübriidmaja on küll universaalne, kuid lähtub kohalikest asjaoludest ja on alati erinev.
5 000
2020
2 000
3 000
JUHENDAJAD ALVER : KAASIK : RÜNKLA Virbi tuletorn AKTIIVSPORDI ALA SURF
ENERGIA KESKJAAM KASIINODE ALA
Kunila mägi
Suured mäed
IT AKADEEMIA Suursadam
MILITAARMUUSEUM
SKYPE Miinilaod
Mädasadam
Noodamaja plääž
IT AGENTUUR KÜBERKAITSEKESKUS
Surnuaed Kirik Omari küün
Lõunasadam
STRUKTUURI ARENG
SAARE PLAAN
21
CENTRAL POSITION
EST FIN
PROXIMITY
ISLAND
FORTRESS
UNCOMPRESSION
INTACT NATURE
WHY NAISSAARE?
22
FOOTPRINT
INDEPENDENCE
TABULAR ASAN
EW LIVING LAB
HIGH-RISE
EXPANDING
DENSIFICATION
REGRESSION
RURAL
URBAN
LOW-RISE
MOBILE
NEW ENDS
NEW MEANS
SEDENTARY
FAMILY
PARTICIPATORY
CAPITALISM
EMPHATIC
CENTRALIZED
YOUNG
OLD
ALONE
23
KÄIV ITAJ AD - MOO SADA TORI MET MAD DALUS ÜLIK ROOS ÕLM TRUK TURI OOL TUUR SKYPSM I "L OOJA KASI E Suur D" KÜBEINO Talsi sadam , IT AG RKAI IT Ak nki peat Mädas ENTU TSEK adam Aktii adeem us UR ESKU S Peak vturism ia, Cam pu orte (s r, Te urf jn s, Uu emap e), Te ringu teke em ark, skus IT Av apark astu (mili skes taar, IT), kus Mat kara jad,
AVALIK RUUM
Spa-
Sana
toor
ium
KÄIVITAJAD
MOTOR EDUCATION TOURISM SPORTENTER
BUILDING PUBLIC SPACE SQUARE
1:
HÜBRIIDMAJA PLAAN
AVALIK RUUM HOONESTUS AATRIUM VÄLJAK LOODUS
24
STRUKTUUR
SISU
FUNCTIONING NETWORK
DIVERGING
FOLDED SPACE
LINEAARNE
EMBRACED BY NATURE
CONNECTED SURROUNDS
ALTERNATING ENVIRONM.
EXISTING EMPTY SPACE
SITTING IN LANDSCAPE
REDUC.WIND CORRIDORES
EVEN SUNLIGHT
DEMOCRATIC VIEWS
HOONE PÕHIMÕTE
LINEAR
RTAINMENT COMMERCE
FUNKTSIOONID
STRUKTUURI PÕHIMÕTTED JA ARENG
25
MAGISTRANTUUR MAASTIKUD NAISSAARE KOOS OVE OOT 2. SEMESTER 2012
LÕIGE
LÕIGE 26
JUHENDAJAD KOOV : SCHALK
LANDSCAPE DESIGN FOR NAISSAARE PLANNING: MAASTIKU GEOMEETRILINE LAHENDUS ON HOONESTRUKTUURIST LÄHTUV JA JÄTKAB SEALT TUTTAVAT ESTEETIKAT JA LINEAARSUST. TAIMESTIK ON OMA LOOMULT MINIMAL- land ISTLIK JA TUGINEB SAAREL OLEMASOLEVALE FAUwaiting NALE.
LINEARPARK
LINEARPARK
comleted structure
HALJASTUS ON JAOTATUD OS- ADEKS. HOONEKOE VAHEL PAIKNEVAD TÜHIMIKUD ON LIIGITATUD ERINEVAT TÜÜPI VÄLJADEKS- LINNAVÄLJAK, VEEVÄLI, TAIMEVÄLI (MUSTIKAD-POHLAD), LOODUS, AJALOOLINE VÄLI JA KAETUD AATRIUMID. KOE ÄÄREAL- ADEL ON LÜNKADES METSIK NAISSAARE LOODUS VÕI RAN- NAMAASTIK. TEINE OLULINE MAASTIK ON OOTEALAD EHK LINEAARPARGID, MIS MAR- KEERIVAD TULEVAST HOON- ESTRUKTUURI NING TÄITUVAD AEGAMÖÖDA HOONEMAH- TUDEGA. LINEAARPARK SAAB STRUKTUURIGA ÜHEKS, MILLE OSADEKS ON KATUSE TÄNA- VAD, SISETÄNAVAD, HOONE ALUSED PARKIMISALAD JA MAAPEALSED LIIKUMIS- TEED. OLULINE ON ET HOONE JA LOODAV MAASTIKUKUJUN- DUS SUUDAVAD OLEMASOLE- VAGA SUJUVALT LIIKUDA JA OLLA SELLEGA HARMOONIAS. PUUD-PÕÕSAD ON MÄND JA ROOMAV KADAKAS NING RANNAALADELT TUTTAV KIBU- VITSAPÕÕSAS. METSAST ON SISSE TOODUD KANARBIKKU JA MUSTIKAID- POHLI. MURU ASEMEL SOBIB KA VARJULISE- MATESSE PAIKADESSE SAM- BLAKATE. KA MATERIALIVA- LIK ON LIHTNE JA LOODUSLIK, KUS PEALE GRANIITSILLUSE (VIIDE NAISSAAREL LEVINUD GRANIITRÄNDRAHNUDELE) JA BETOONPINDADE ON KA LAUDISEGA KAETUD TEID JA LIIVAPINDU. VÄIKEVORMID LÄHTUVAD HOONE VOLDITUD VORMIST NING NURGELISEST LAADIST, MATERIALIKS ON VALGE TERAS. TEHISMAASTIK JA LOODUS MOODUSTAVAD HARMOONILISE JA TEINE- TEIST TÄIENDAVA TERVIKU.
PLAAN
27
MAGISTRANTUUR MAASTIKUD NAISSAARE KOOS OVE OOT 2. SEMESTER 2012
MENU LANDSCAPE LANDSCAPE MENU
kanarbikku toodud sissesisse toodud kanarbikku
FLOW FLOW
a t r i u m
tive tissue) = flow-connections-(connectissue) STREET STREET = flow-connections-(connective PRIVATE PRIVATE-PUB VS VS = gap-pause-node-place SQUARE SQUARE = gap-pause-node-place
+ ATRIUM + SQUARE ROOF STREET = INNER PUBLIC PUBLIC SPACESPACE = INNER STREETSTREET + ROOF+ STREET + SQUARE + ATRIUM + PARK+ + YARDS??? = HOME PRIVATE PRIVATE SPACESPACE = HOME + YARDS???
is... SQUARE SQUARE is... SEMIPRIVATE?? SEMIPRIVATE??
SQUARES SQUARES atrium atrium
waterÞeld waterÞeld
square citycity square parkpark
MENÜÜ: KOOSTISOSAD wilderness wilderness LINNAKUDE: ALATI MUUTUV JA PAINDLIK STRUKTU historical Þeld AVALIK RUUM = SISETÄNAV + KATUSETÄNAV + VÄLJAK + AATRIUM + PARKIMINE + LOODUS
28
SISETÄNAVAD:historical AVALIKKU RUUMI ÞeldDEFINEERIV ELEM KATUSETÄNAV: HOONE KATUSED ON KUI KÕNNITA VÄLJAKUD: OSA STRUKTUURIS OLEVATEST AUKUD field TÄNAVATE fieldAATRIUM: VAHELE ON PLANEERITUD VÄ PARKIMINE: ASETATUD STRUKTUURI MUIDU KASU METSIK LOODUS: LOODUS ÜMBRITSEB ELUKESKKO OOTEALAD: MAASTIKU KULTIVEERITAKSE PLANEER NII VIITAB MAASTIKUARHITEKTUUR TULEVIKUS EHI
landscape design 2012
city squares
linear park
UUR ASETATAKSE PUUTUMATU METSIKU LOODUSE RÜPPE MENT ON NII STRUKTUURI LOOJAKS KUI LOOJAKS AV MAASTIK_ DEST ON AVATUD VÄLJAKUD ÄIKSEMAD KAETUD VÄLJAKUD, MIS ON VERTIKAALSETEKS ÜHENDAJATEKS UTUTESSE OSADESSE (SEES, ALL) SAMAS ON TRANSPORDI VIIS ERINEV TÄNAPÄEVASEST (HÕLJUKID) ONDA. METSIK JA INIMTEKKELINE KESKKOND ON TEINETEIST DEFINEERIVAD ELEMENDID. RINGUST LÄHTUVALT- ALA MUUDETAKSE PARGIKS KUNI SEE ASENDATAKSE EHITATUD STRUKTUURIGA. ITATAVALE KESKKONNALE.
waterfields
roof
streets
p a r k i n g
fields
historical
fields
29 juhendajad Katrin Koov, Günter Schalk
MAGISTRANTUUR ELAMINE 2. SEMESTER 2012 74,5 m2
78,6 m2
53,1 m2 2
90,3 m
63,4 m2
KOBARPERE KORTER:
24,9 m2
SUUR ELAMISPIND, MITMELE PEREKONNALE, KUS JAGATAKSE KODUSEID ‘AVALIKKE FUNKTSIOONE’. IGAL PEREL ON ERALDI PRIVAATRUUMID: MAGAMINE, SANITAAR, VÄIKE PUHKEALA. KORTERITE VAHEL ASUVAD ÜHISED RUUMID: ELUTUBA, SUUR KÖÖK, MÄNGURUUMID, AATRIUM-AED, SÖÖGITUBA, SAUN. KÕRVALASUVATEST KORTERITEST AVANEVAD VAATED KA ÜHISRUUMIDELE. ÜHISRUUMID ON AVATUD JA LÄBIPAISTVAD, LIIGENDATUD TSOONIDEKS, ET OLEKS VÕIMALIK NÄITEKS TEISES RUUMI OTSAS MÄNGIVATEL LASTEL SILMA PEAL HOIDA. KODU ON NAGU VÄIKE LINNA MUDEL, KUS ON VÕIMALIK SOTSIALISEERUMISEKS KOKKU KOGUNEDA, SAMAS VAJADUSEL PRIVAATSETESSE RUUMIDESSE TÕMBUDA. ÜHISELT SAAB KASVATADA JA VALVATA LAPSI, SÜÜA, AEGA VEETA. TAOLINE KORTER SAAB TOIMIDA NII ÜHE SUGUVÕSA ERINEVATE PÕLVKONDADE, ÕDEDE-VENDADE KOOS ELAMISENA, KUI KA TEKKINUD SÕPRUSKONDADE KOOS ELAMISENA. TEINETEISE AITAMINE JA SUUREM SOTSIAALNE SEOTUS MEENUTAB NII TALU AJAL LEVINUD ELUVIISI. LISAKS HOITAKSE NIIVIISI KOOS ELADES, TEGELIKULT PINDA KOKKU, SAADES ENDALE SAMAL AJAL LUBADA SUURI, AVARAID ELURUUME.
96,7 m2
105,5 m2
51,0 m2 Magamistuba Magamistuba 3,1 m2 Vannituba
Maj. 1,4 m2
Korter 1 65,4 m2 ±0.000
5,6 m2 Vannituba
Puhkeruum -0.500...±0.200
63,6 m2
Magamistuba
-0.5
00
±0.000
Söögituba ±0.000
Köök ±0.000
Terass-aed -0.200...+0.200
Maj. 1,4 m2 Esik ±0.000
WC 1,7 m2 Elutuba -0.500...+0.800
Esik-tambur 3,0 m2
+0.500
67,5 m2
Ühisala 136,9 m2 Mänguruum +0.500...+1.200
Magamistuba Puhkeruum +0.600...+1.000
Puhkeruum +1.200...+1.500
Magamistuba Vannituba 3,2 m2
Magamistuba Vannituba 2,9 m2
Korter 2 72,4 m2
Korter 3 81,2 m2
WC Maj. 2,2 m2
Vannituba 5,9 m2
58,0 m2
+1.500
+1.000
Magamistuba
Magamistuba
Magamistuba
4,2 m2 Vannituba
Magamistuba Vannituba 4,4 m2
72,6 m2
125,3 m2
49,6 m2
73,0 m2
74,4 m2
93,7 m2
50,3 m2 80,3 m2
60,5 m2
68,7 m2
79,3 m2 62,3 m2 77,4 m2
2
58,2 m
87,8 m2
62,2 m2 50,4 m2
PERSONAL SPACE TODAY
73,5 m2
13,8 m2
FUTURE
55,6 m2
12,0 m2
71,5 m2
83,6 m2
54,8 m2 26,5 m2 68,4 m2
PERSONAL SPACE
PUBLIC SPACE
PERSONAL SPACE
74,7 m2
PUBLIC SPACE
57,8 m2 87,5 m2
8,6 m2
66,2 m2
50,8 m2 107,4 m2
42,3 m2
30
56,4 m2
KOBARPERE KORTER: 3 üksust: Korter 1 - 59,4 m2 Korter 2 - 72,4 m2 Korter 3 - 81,2 m2 Ühisala - 159 m2 Kokku 372 m2
JUHENDAJAD ALVER : KAASIK : RÜNKLA LÕIGE
1 LÕIGE
1. korruse plaan
Magamistuba
3,1 m2 Vannituba
2
Maj. 1,4 m2
Korter 1 65,4 m2 ±0.000
5,6 m2 Vannituba
Puhkeruum -0.500...±0.200 Magamistuba
-0.5
00 ±0.000
Söögituba ±0.000
LÕIGE
Terass-aed -0.200...+0.200
Maj. 1,4 m2
WC 1,7 m2 Elutuba -0.500...+0.800
Rõdu
Esik ±0.000
Esik-tambur 3,0 m2
2
2. korruse plaan
Köök ±0.000 22,1 m2 +2.500 Pesuruum 5,1 m2
Leil 9,2 m2
+0.500
Ühisala 136,9 m2 Mänguruum +0.500...+1.200
LÕIGE
2
Magamistuba Puhkeruum +0.600...+1.000
Puhkeruum +1.200...+1.500
Magamistuba Vannituba 3,2 m2
Magamistuba Vannituba 2,9 m2
Vannituba 5,9 m2
Korter 2 72,4 m2
Korter 3 81,2 m2
WC Maj. 2,2 m2
+1.500
+1.000
Magamistuba
Magamistuba
Magamistuba
4,2 m2 Vannituba
LÕIG
E1
Magamistuba Vannituba 4,4 m2
ELANIKUD: LÕIGE
2
Korter 1 3-4 in. Korter 2 3-4 in. Korter 3 4-5 in.
31
MAGISTRANTUUR ELAMINE 2. SEMESTER 2012
KOBARKORTER
Moodul
L천ige 1
32
L천ige 2
33
MAGISTRANTUUR ELAMINE 2. SEMESTER 2012
34
35
VABAKUTSELINE SAUNA MAJA 2011
F
36
MIS: ARHAILIST MAJA INTERPRETEERIV HOONE PAIKNEB AJALOOLISES KÄSMU KÜLAS. JUSTKUI MAJA LAHTI HARUTADES ON KATUS VÄLJA VENITATUD JA HOONE ÜMBER MOODUSTUB TERASS. MATERIALID ON TULETATUD KOHALIKEST TRADITSIOONIDEST NING TAASLOOVAD KULUNUD KALURIKÜLA ATMOSFÄÄRI.
37
TÖÖ/KONKURSS UUS RUUMILINE LAHENDUS TAMMSAARE PARGILE “KÕRVEMAA” KEVAD 2012 KOOS JVR
MIS: Konkurss leidmaks uut ruumilist lahendust Tammsaare pargile KUS: Ajalooline park Tallinna linnasüdames PANUS: 3D mudeli ja visuaalide loomine IDEE: Tammsaare pargi uus lahendus lähtub võistlusala ajaloolisest liigendusest ja loob endisest mitmekesisema pargiruumi. Park jaguneb vtsoonideks: Estonia teatri kõrval asunud turuhoone jagas tänase pargi ala omaette tsoonideks. Võistlustöö lahenduses on endise turuhoone asemele kavandatud vabaõhuteater, mis jagab pargi kolmeks erineva funktsiooniga ruumiks. Tammsaare kuju esise avaliku linnaväljaku asemele on kavandatud uus efektne puhkeala „Tammsaare park“. Passiivses kasutuses oleva Estona teatriga külgneva endise Uue Turu ala asemele on kavandatud seda pargiosa aktiveeriv avalik linna- ja pargiruum- Linnaväljak ja Teatripark. Tammsaare pargi puhkeala keskmes on kirjaniku kuju ette rajatud madal tiik ja lõunakaarde avatud reljeefne maastik. See lahendus loob kuju ümber rahustatud pargiruumi ning suunab aktiivse liiklemise kujust mööda. Tammsaare kujule on loodud uus kontekst- voogav maastik väikese ’järvega’, milles võib märgata vihjet Tammsaare kodukandile. Uue teatrihoone ’välimised löövid’’ on aastaringses kasutuses kioskite, kohviku ja wc-dena. Keskööv on kavandatud suviseks vabaõhuteatriks. Hoonest on võimalik luua sillaga ühendus Musumäele. Väljak on mõeldud avalikeks üritusteks ning selle alla on kavandatud maa-alune parkla. Vabaõhuteatri ehk „Rohuteatri“ seinte oluliseks „ehitusmaterjaliks“ on ronitaimed. Kolmme teatri vahele kujuneb iseseisev pargiruum, mille arhitektuurne käsitlus erineb Tammsaare pargi omast. Kujundus tuleneb ruumiliste moodulite geomeetriast, mille inspiratsiooniks on teatrite fuajeedele viitav klassikaline parketimuster.inspiratsiooniks on teatrite fuajeedele viitav klassikaline parketimuster.
38
TÖÖ/KONKURSS
39
TÖÖ/KONKURSS KONTOR + KORTERELAMU KOOS JVR SUVI 2012
MIS: KONTOR + KORTERELAMU KESKLINNAS PANUS: FASSAADIKUJUNDUS, 3D MUDEL JA VISUAALID
40
KOOS JVR ADMIRALITEEDI MAJA TÖÖ/KONKURSS SUVI 2012
MIS: KONTOR + KORTERMAJA KESKLINNAS SADAMA-ALAL PANUS: OSALEMINE KONTSEPTSIOONI ARENDUSES, FASSAADIKUJUNDUS, 3D MUDEL JA VISUAALID
66 41
TÖÖ IRAAGI KONSULAAT SOOMES KOOS JVR SÜGIS 2012
MIS: IRAAGI SAATKONNA KONSULAARHOONE SOOMES HELSINKIS PANUS: FASSAAD, 3D MUDEL JA VISUAALID
42
KOOS JVR KOSE ELAMUD TÖÖ SÜGIS 2012
43 PANUS: 3D MUDEL, VISUAALID
TÄNAN!