Audru keskuse ruumikava 2015

AUDRU KESKUSE RUUMIKAVA

AUGUST 2015

Tellija: Audru Vallavalitsus Koostaja: Linnalabor Maria Derlõš, Kaie Kuldkepp, Regina Viljasaar

linnalabor

AUDRU KESKUSE RUUMIKAVA 1

2 AUDRU KESKUSE RUUMIKAVA

Töögrupp: Maria Derlõš, Kaie Kuldkepp, Regina Viljasaar (Linnalabor) Joonised, diagrammid, fotod: Maria Derlõš, Kaie Kuldkepp, Regina Viljasaar Ruumikava graafiline disain: Kaie Kuldkepp ja Maria Derlõš Küsimused ja kommentaarid: juhatus@linnalabor.ee

3 AUDRU KESKUSE RUUMIKAVA

4

1. SISSEJUHATUS

Lähteülessanne ja töö eesmärk 5 5 6 12 14 14 16 18 21 23 25 27

2. ÜLEVAADE

Kontekst Tööprotsess ja metoodika

3. LÄHTESEISUKOHAD 4. ETTEPANEKUD

Hubane keskusala Atraktiivne ja aktiivne jõe- ja pargiala Ühendused – kergliiklusalevik Ajalooline ja kaasaegne Pikem perskeptiiv: uushoonestus ja muud tulevikulahendused

5. JÄRGNEVAD SAMMUD 6. KOKKUVÕTE

4 AUDRU KESKUSE RUUMIKAVA

1. SISSEJUHATUS Lähteülesanne ja töö eesmärk

2014. aasta lõpus saatis Audru vallavalitsus Linnalabori meeskonnale kirjelduse alevikust ja olemasolevast olukorrast ning järgmise soovi: ootame ruumilist lahendust, mis pakuks visiooni keskusalale ja aitaks omavahel ühendada muidu laialivalguva aleviku erinevaid osi.

Teie käes olev Audru keskuse ruumikava on Linnalabori viiekuulise visioneerimisprotsessi lõppraport. Ruumikava keskne küsimus on, milline on ühe aleviku väliruum, mis oleks mugav ja atraktiivne kohalikule elanikule ning samas oleks ka mõjuv põhjus külalisele siia korduvalt tulemiseks ja pikemas perspektiivis ajend oma elu Audruga sidumiseks. Linnalabori lähenemise üks keskseid märksõnu on kohaloome ning ka Audru puhul lähtusime püstitatud ülesandele vastuse leidmiseks koha mõistest – erinedes anonüümsest, umbmäärasest ruumist, mida on meie ümber niigi küll, on kohal identiteet, millega on võimalik suhestuda. Et kohti luua või senisest paremini esile tuua, pakume ruumikavas nii kiiresti teostatavaid kui pikaajalist planeerimist vajavaid maastikuarhitektuurseid ja planeeringulisi lahendusi, mis kõik järgivad sama printsiipi – põhinedes olemasolevatel ruumilistest ja ajaloolistest väärtustel kujundavad need aleviku seni omavahel lõdvalt või külalise jaoks isegi arusaamatult ühendatud ruumitükkidest terviklikku, liikumisteedest, olulise tähtsusega kohtadest ja peatuspaikadest koosnevat süsteemi.

Ruumikava lõppdokumendis on ülevaade töökäigust ning ettepanekud viie fookusteema kohta: Audru aleviku kese; jõgi ja jõekaldad; ühendusteed; ajaloolised kihistused koos kaasaegse disainiga; ja lõpuks pikaajaline vaade võimalikule uushoonestusele keskusala servas.

Lähtematerjaliks oli meile vallavalitsuse poolt kogutud ideed, intervjuude käigus kogutud kohalike mõtted ning vaheesitlustel saadud tagasiside. Täname kõiki audrulasi ning Audruga seotud inimesi, kes on ruumikava valmimises osalenud!

24. august 2015 Maria Derlõš, Kaie Kuldkepp, Regina Viljasaar Linnalabor

5 AUDRU KESKUSE RUUMIKAVA

2. ÜLEVAADE Kontekst

Audru asukoht

(allikas: Maa-ameti geoportaal)

Audru vald, mille keskuseks on Audru alevik, paikneb Pärnu linnaregioonis. Valla külades, Lavassaare alevis ja Audru alevikus elab üle 5800 elaniku. Peamised keskused on peale Audru veel Ahaste, Jõõpre ja Lindi külad ning Lavassaare alev, kus asuvad peamised teenused: lasteaiad, põhikoolid, kauplused, raamatukogud ja rahvamajad. Just paljud külad on oma aktiivse kogukonnaga suutnud jõudsalt areneda, pakkudes oma elukeskkonnaga Audru keskusalale konkurentsi. Ehkki linna mõjusfääris paikneva valla elanikkond suureneb aasta-aastalt (viimase kümne aasta jooksul kokku 7% – valla arengukava lk 12), koonduvad uued elanikud peamiselt Papsaare, Lemmetsa ja Valgeranna küladesse. Audru alevikus ja tema keskusalas elanikkonna lisa täheldatav ei ole. Pigem on Audru oma erinevate elamupiirkondadega laialivalgunud ja hajus.

Keskusest eemal asuvate elamupiirkondade elanikud sõidavad tihtipeale teenuseid tarbima Pärnu linna ning seega ollakse igapäevaselt Pärnuga vaat et rohkem seotud kui Audru keskusalaga. Kui paljud audrulased käivad igapäevaselt Pärnus tööl, siis toimub ka vastupidine pendelränne ning vallas on pigem tööjõupuudus, mis takistab uusi ettevõtteid Audrusse tulemast. Ehkki Audrus on baasteenused (perearst, hambaarst, politsei, post) olemas, olles mugavalt koondunud vallamaja hoonesse, on teatavatest teenustest siiski ka vajaka. Puudu on

näiteks kohvik – koht, kus kohtuda, koguneda, korraldada peielaudu või tänuüritust. Samas on teada, et mitmete ettevõtjate mõtted sel suunal ka liiguvad.

Olulised keskusala maamärgid on spordihoone, kus on võimalik tegeleda erinevate väljakualadega, käia judotrennis ja jõusaalis; vabaõhu-spordiväljak spordihoone taga on populaarne kooliealiste laste seas. Samas on mõlemad objektid hetkel lahendatud utilitaarselt ning ei anna aleviku väliruumile omalt poolt palju juurde. 2009. aastal valminud staadion asub keskusalast eemal koolihoone juures ning selle kasutamine on vähemalt osa perede jaoks sõltuv ühistranspordigraafikust.

Keskusala tõmbenumber on kindlasti ka imposantne, endisest viinavabrikust ümber ehitatud kultuurimaja, kus toimub aktiivne liikumis- ja kultuuriringide programm, kuigi hetkel jääb hoone asukoha ja haljastuse tõttu varju. Üritusi korraldatakse ka kõrvalasuvas muuseumis.

Nii sündmuste kui kogu aleviku ruumi seisukohast on kõige tähtsam ilmselt keskusala põhjaservas asuv kirik koos haruldase arboreetumiga. Kuigi kirikut varjutavad põlispuud ning enamusel meie intervjueeritud inimestest sinna igapäevaselt asja pole, loetakse seda siiski vaieldamatult aleviku suureks väärtuseks.

6 AUDRU KESKUSE RUUMIKAVA

Kuid sarnaselt muuseumis korraldatavate üritustega tuntakse muret, miks rahvast väga palju ei käi (ehk kuidas on nii kiirelt tekkinud harjumus suunduda Pärnu ostukeskustesse).

Keskusala väliruumi defineerivad veel nõukogudeaegsed kortermajad, millest enamus on korda tehtud, ning mida ümbritsevad hoolitsetud välialad, mille puhul tuleb eraldi tunnustada, et rajamata on jäänud teistes linnades tavalised, kuid sellise ruumitüübiga sobimatud hoonetevahelised piirded.

Viimane ning Audru puhul ülioluline ruumikiht on mõisaansambel ja jõeäärne park kaunite rippsildadega. Olgugi et mõisa peahoone asemele nõukogude ajal rajatud ehitus ei kanna praegu olulisel asukohal välja, on üle keskusala paiknevad abihooned ja mõisa toimimisest jäänud paigad (nt sakste surnuaed) ruumi seisukohast haruldane väärtus. Samas, kuigi ruumiliselt võib mõisaansambel moodustada omavahel terviku ning disainiga saab objekte taas omavahel kõnelema panna, on reaalselt raske leida igale hoonele funktsioone. See, et iga objekt kuulub erinevale omanikule, ei pruugi seejuures ollagi suur takistus, juhul kui vallavalitsusel on võimalik silma peal hoida, et hooneid arendades peetaks meeles, et tegu on ka avaliku huviga ning järgitaks nt väliruumi disainilahenduste juures ühiseid tingimusi.

Rääkides Audru imagost, siis vähemalt Pärnu poolt vaadates teatakse, et tegu on elava ja teiste linnalähedaste paikadega võrreldes tegusa ja edeneva paigaga. Konkreetsetest objektidest või sümbolitest nimetatakse kurikuulsat rebasefarmi (suleti 2008/2009) ja legendaarset Kuld Lõvi kõrtsi, ka Audru Ringrada (mis küll kahjuks oma uue nimega auto24 ring hajutab seost Audruga), vanem generatsioon meenutab ehk meeleolukaid pargipidusid. Ent need peamised “Audru kuulsused” on pigem killud minevikust. Mis on aga Audru tugevused ja väärtused praegusel hetkel ja mis võiksid need olla tulevikus? Mis on Audru paikkondlik identiteet, millele viidata ja millega end elanikuna seostada?

Kindlasti on Audru kvaliteediks aleviku roheline ja rahulik olemus. Meri asub mõne kilomeetri kaugusel, alevikust endast voolab

läbi jõgi ja oja, moodustunud on paisjärv. Seega on vesi üks tajutav ja füüsiliselt olemasolev maastikuelement. Audru pargialad ja metsatukad, poldriala ja niidud lisavad loodusmaastikulist väärtust ning rekreatiivset potentsiaali. Olla rahulik ja turvaline väikekoht, kus majade vahel on palju “õhku” – ka see on väärtus omaette.

Valivad ju just noored lastega pered oma elukohta peamiselt selle järgi, kus on turvaline oma lapsed õue mängima saata. Vanemaealistele on sümpaatne aga võimalus teha aiatöid ja sedagi pakub Audru, kus kortermajade ümbrused on ääristatud peenramaade ja iluaedadega. Pärnu, kui Eesti ühe arvestatava linnaregiooni keskuse, lähedus võimaldab tarbida linlikke hüvesid, naastes siis ent rahulikku ja elamisväärsesse Audrusse.

Mugav ja hubane elupaik, põnev ja rekreatiivne külastuspunkt – just selles tundub peituvat Audru potentsiaal, millele ka edasises arendustöös rõhuda.

Audru väärtused ja potentsiaal

7 AUDRU KESKUSE RUUMIKAVA

Tööprotsess ja metoodika Projektiala Ruumikava fookus on keskusala ruumiline identiteet ning keskusala ühendatus aleviku teiste osadega. Keskusala tähendab Pärna allee lõiku Tõstamaa mnt ja Ringi tänava vahel, hõlmates kirikut, vallamaja jt valla asutusi, kortermaju, mõisaansamblit ja hulka eramuid. Ühendusteede küsimus puudutab Rebasefarmi ja Tiigi elamurajoone.

Lisaks nimetatud piirkondadele käsitlesime kontaktvööndina Audrut laiemalt, kaasates mh kooli piirkonna, ning väljusime ka aleviku piiridest tutvudes Lõvi elamurajooni, golfiväljaku ja mitmete Valgeranna objektidega.

Audru alevik Audru keskusala Kontaktvöönd

aluskaart: Regio kaardirakendus

aluskaart: Maa-amet

Kohaloome

Nagu Linnalaborile tavaks, läheneme ka Audru puhul avalikule ruumile kohaloome meetodil. Kohaloome tähendab, et esmane eesmärk pole mitte elegantse arhitektuurse lahenduse leidmine, vaid see, et protsessi tulemusel

tekiks juurde koht, kus on põhjust ja tahtmist olla, Ehk lühidalt – paigad, millel on sisu ja kus on elu.

Lähtume seejuures esmajoones kohalikest, sest kui neil on seal hea olla, kehtib see ka külaliste kohta.

Pärast seda kui ruumi põhimõttelised lahendused on leitud, võib neid valada juba erinevatesse arhitektuursetesse vormidesse, sest konkreetne

8 AUDRU KESKUSE RUUMIKAVA

disain on juba maitse asi.

Kohaloome lähenemist illustreerib USA büroo Project for Public Spaces diagramm, mis kirjeldab põhilisi hea koha omadusi ning toimimise mõõdikuid. Nagu näha, pole üks koht mõeldud vaid kohaliku inimese meelelahutuseks või turistile vaatamiseks, vaid sellel on väga oluline sotsiaal-majanduslik mõju. Kui kuskil on inimestel hea olla, on seal ka turvalisem ning kohalikel äridel on rohkem tegutsemisvõimalust.

Ehk, kohaloome mõju on enamasti palju ulatuslikum kui võiks esialgu arvata, isegi kui muudatus seisneb paaris pingis või valgustatud rajas.

Kuid ainult “headest kohtadest” siin ja seal ei piisa. Ruumis elamine ja liikumine on tervikkogemus, mis eeldab, et ka pakutavad lahendused on terviklikud – näiteks ei piisa jalgrattateedest, kui sihtpunkti jõudes ei ole

jalgratast kuhugi lukustada, ega ühistranspordist, mis käib ebaloogilistel aegadel või ei paku vajatud ühendusi. Igapäevaharjumuste muutumiseks ja inimeste neile endale meeldida võiva või kasuliku kohani toomiseks on vajalik pakkuda senisele mugavusstandardile vastavaid lahendusi, mis tõstavad märgatavalt elukvaliteeti, olgu muutuseks siis selge ajavõit, tervislikum liikumisviis või elamusrohke teekond. Seejuures pole tervisliku ruumi eesmärk pelgalt visuaalselt nauditava teekonna pakkumine, vaid põnevate elementide paigutamine liikuja teele, huvi äratamine ja dialoogi alustamine. Sotsiaalteadlaste sõnul saab pikema aja vältel sellises ruumis kasvanud inimesest mugava ja kapseldunud, punktist A punkti B liikuva elaniku asemel iseenda tervem, avatum, huvitatum ja teotahtelisem elanik (vt lisaks Linnalabori projekt “Ruumiidee. 179 ettepanekut ruumi ja kogukondade kohta kuradi keeruliste probleemide aegadel”, 2014. ruumiidee. tumblr.com).

Kohaloome skeem (allikas: Mereääre ideekonkursi korraldamise juhend, Linnalabor 2015, lk 15.

Originaali allikas Project for Public Spaces, www.pps.org)

9 AUDRU KESKUSE RUUMIKAVA

Töökäik

Ruumikava esmane lähtepunkt oli vallavalitsuse poolt protsessi alguses üle antud taustadokument nimekirjaga võimalikukest lahendussuundadest. Võttes need aluseks, asusime Audrut uurima, et leida prioriteedid ja täiendused nimetatule.

tajukaardid meeldivate ja ebameeldivate, potentsiaalikate paikade, liikumisviiside ja tulevikusoovide kogumiseks.

Alates 2015. aasta märtsist kuni lõppraporti valmimiseni augusti lõpus jagunes ruumikava koostamise tööprotsess laias laastus kolme, üksteisega pehmelt kattuvasse faasi: taustatöö, kohapealne uurimustöö ja vaheesitlused.

Intervjuud ja tajukaartide vastused kinnitasid üldpilti: Audru näol on tegu turvalise, meeldiva ja arenguvõimalustega kohaga, kus oleks justkui kõik olemas. Küll aga tunti vajadust enamate väljaskäimise võimaluste järele (söögikohta mainiti väga tihti), et kohalikud inimesed tuleks rohkem nelja seina vahelt välja, et alevikku tuleks uusi inimesi juurde, et peale Valgeranna oleks külalistele veel midagi näidata ja et nii pargiala kui ülejäänud väliruum oleks korras ning meeldiv.

1. Taustatöö

Eesmärk oli saada Audru ülesehitusest ja toimimisest paremini aru ning selgitada konkreetsed küsimused, millele me saame oma tööga vastuseid pakkuda. Süvenesime esiteks valla arengudokumentidesse, kaartidesse, maa-ameti geoportaali infokihtidesse jt kättesaadavatesse materjalidesse. Vestlesime kohaliku kogukonna tegijatega, viisime läbi kuus süvaintervjuud ning saime kohtumisel vallamajas juurde taustainfot Audru arengute kohta. Kolmandaks koostasime

Lõviosa vastanute elu on seotud mitte ainult Audru keskasulaga, vaid kas Pärnuga või Audru valla küladega. Seetõttu kasutab enamus vastanuist ka pragmaatilistel põhjustel igapäevaselt autot, olgugi aitaks Audru väliruumi visuaalselt “inimtihedamaks” muuta juba see, kui osa sõitudest tehtaks auto asemel säästlikumate transpordivahenditega. Valla kergliiklusteede rohkust kiideti palju, kuid tõrvatilgana meepotis toodi tihti välja väljavalgustuse puudumist ja katkestusi rajas.

“Teeviitasid pole võõrad on hädas!” “Ühendus kooliga on täielikult bussigraafikust sõltuv!”

“Nõukogude ajal olid pargipeod ja ilutulestik...”

“Golf on 75% meeste ala, mida teevad sellel ajal naised ja lapsed?”

“Kõhe on garaažide vaheline tee pole valgustust!”

“Väliruum ei ole väga kasutuses tegevused on ikka peamiselt tubased.”

“Pärna allee on korda tehtud - mõnus ja ilus sõita!”

“Pargis on kõik peo peal - noored ei taha hängida.”

“Audrus ei ole söögikohta!”

“Audru spordimaja on oluline koht alevikus!”

“Noortekeskusele võiks mõelda!”

“Audru on rahulik, linnalähedane, mugavate inimeste mugav paik.”

10 AUDRU KESKUSE RUUMIKAVA

Väärtuslikest paikadest nimetati esimesena enamasti Valgeranda. Ilmselt on siinkohal tegu konkreetse ja ajalooliselt sissetöötatud kohaga, millega on kerge sidestuda ning millega on seotud isiklikud mälestused ja emotsioonid.

Järgmiseks nimetati meeldiva kohana Pärna alleed “piki mida on ilus sõita”. Väärtuste hulgas tuli alati jutuks ka mõisapark, kuid kahe eelneva näitega võrreldes tundus siin enamasti tegu olevat mitte niivõrd isikliku kontaktiga kui pigem tunnustuse ja lootusega, et park saaks korda ja tuleks seeläbi ka oma elus lähemale.

Valla sündmustest meenutati kunagisi pargipidusid, aga tänase osas lahknesid arvamused kaheks – ürituste korraldajad kurtsid, et puudu on kohalikust identiteedist, mis paneks inimesi ühistest asjadest huvituma ning seega on raske inimesi kodust välja saada; ürituste võimalikud külastajad ütlesid, et kohalikud sündmused väga ei tõmba ja elu on niikuinii Pärnuga seotud. Mitmed vastajad näisid tundvat, et lähedalasuvates külades, nt Lindil, on seltsielu aktiivsem ja ka vanematel inimestel on seal rohkem teha. Väljendati soovi aktiivsete inimeste järgi, kes ka Audrus elu rohkem käima tõmbaks.

Linnalabori “töölaager“ ratastel, 17.-18. august

2. Kohapealne uurimistöö

Esimene pikem Audruga tutvumine toimus 3. mail, mil vallavalitsus korraldas elanikele ja külalistele rattaekskursiooni “Külast külla”. Järgnevast mitmest kohalkäimisest kõige intensiivsem oli ruumikava meeskonna kahepäevane “töölaager” Audrus, ööbimisega kultuurimajas. Samuti ratastel ringi sõites uurisime läbi nii selle, mis silmaga näha näiteks pargi ja Pärna allee, kui ka selle, mis jääb peateest

kõrvale – näiteks sakste surnuaia ja Männituka lasteaia ümbruse. Kaardistasime töö käigus Audru ruumilisi sõlmpunkte, maamärke, ajaloolisi kihistusi ja maastikulised väärtusi ning mõtlesime potentsiaalsete arengusuundade üle. Kuna alevik on väga laiali valgunud, oli ratas suurepärane vahend ruumi “lugemiseks” ja saamaks aru, kus on ühendused, kus katkestused ning millised kohad väärivad enam esile tõstmist.

Vaheesitlus 12. augustil vallamajas

3. Vaheesitlused

Töö alguse ning lõppraporti üleandmise vahel korraldasime kaks vaheesitlust vallavalitsuse töötajatele ja teistele huvitatuile. Esimene neist toimus 18. juulil vallamajas. Meie eesmärk oli tutvustada senise uurimistöö tulemusi ning teemasid, millele otsustasime lahenduste pakkumisel keskenduda koos juba esimeste lahendussuundadega. Soovisime veenduda, kas oleme õigel teel ning koguda lisaettepanekuid.

Saime kohtumise tulemusel oma mõtetele kinnitust ning tegelikult tõdes ka vallavalitsus sama – läbi meie töö said ka nemad oma juba mõeldud plaanidele kinnitust.

Teine vaheesitlus toimus vallamajas 12. augustil, mil näitasime nii varasema esitlusega võrreldes edasi arendatud ideid kui ka uusi ettepanekuid. Selleks ajaks oli meie endi jaoks selge, et olulised teemad on Audru keskplatsi arendamine, Audru “sissepääsude” nähtavamaks tegemine ja ühendusteede parandamine, ning Audru mõisapargi ja maastikuliste väärtuste parem ärakasutamine, väljudes seejuures keskusala piiridest ka näiteks poldrile. Sel esitlusel küsiti lisainfot senise tööprotsessi kohta ning anti tagasisidet peamiselt ühendusteede ja aleviku võimaliku keskplatsi idee kohta. Eri vormis tuli näiteks jutuks väikeste peatuspaikade vajadus

11 AUDRU KESKUSE RUUMIKAVA

liikumisteede ääres, juhuks kui sõita lastega ratastel ringi või juba suurematele lastele üksi avastamiseks. Saime mitmeid väga konkreetseid, kohalikust kontekstist lähtuvaid soovitusi; korduvalt tuli jutuks pargi kordategemise tähtsus, mis on vallavalitsusel ka juba käsil. Küsimusi tekitas võimaliku perspektiivse uushoonestuse teema. Kuna vallavalitsuse soov oli saada selle ala kohta suunavaid inspiratsioonimõtteid, esitasime oma nägemuse, jäädes seejuures veel suhteliselt skemaatiliseks. Esitlusel kohalolijaid oli kõik nõus keskplatsi vajalikkusega, kuid rõhutasid, et see peab toimima arvestades Audru mastaape võrdselt hästi ka ilma ümbritsevate uusarenduseta.

12 AUDRU KESKUSE RUUMIKAVA

3. LÄHTESEISUKOHAD

Eeltöö ja kohtumiste põhjal jõudsime järgmiste seisukohtade ja nendest tõukuvate küsimusteni, millele ettepanekute peatükis vastuseid pakume: Vesi

Nii jõgi oma erinevate harudega, meri kui paisjärv – on Audru väliruumi määrav element ja midagi, mis eristab alevikku paljudest omataolistest. Vee tähtsuse rõhutamine on peamine võti köitva avaliku ruumi kujundamisel, mis pakub tegevust ja elamusi kõigile vanusegruppidele ning samas pakub võimalust aleviku erinevate osade sidumisel tervikuks. → väljakutse: kuidas vett aleviku väliruumis paremini esile tuua, arvestades looduslikke ja maakasutusest tulenevaid tingimusi ning mõeldes erinevate kasutajate huvidele, eale ja ruumikasutusviisidele?

Mõisaansambel

Teine väärtus, mille terviklikkuse silmaspidamine ka eraomanduse tingimustes on töövahend Audru identiteedi tugevdamiseks.

Soosides ühteaegu iga hoone eraldi arendamist, saab samas järgida kokkulepitud ühiseid väliruumi disainilahendusi. → väljakutse: kuidas siduda senisest enam mõisakompleksi erinevaid osi disaini abil omavahel ja ülejäänud asulaga, arvestades seejuures erinevate omanikega ja hoonetele antud funktsioonidega?

Uusarendused

Lähedus Pärnu linnale on ühtede meelest Audru arengut pärssiv, teiste meelest soosiv.

Kui audrukatel on võimalik osa saada Pärnu pakutavatest hüvedest, siis pärnakad ja muud eestimaalased tulevad Audrusse vaid selle pärast, mida nende oma asulates pole. Seega, pole

mõtet ehitada kortermajadega tühimikke täites ei väikest Pärnut ega uut Lindi küla, Sauga valla Hirvepargi elamurajooni või Tallinna lähedaste monofunktsionaalsete kinnisvarakülade sarnast elamupiirkonda. Küsimus on, millist elu saab pakkuda just Audru? Vastamisel on tähtis arvestada, et inimene hindab oma elukeskkonda tervikuna – on seal turvaline, on seal meeldiv, on ta lastel head haridusvõimalused, tal endal töökoht, milline on sotsiaalne õhkkond jne.

Maailma üha suurema avatuse juures ei konkureeri Audru elanike pärast ainult Pärnuga, vaid Soome, Londoni ja ülejäänud globaalse “eluasemeturuga”. → väljakutse: milline saaks olla Audru oma “elamisviis”, mis suudab võistelda teiste alternatiividega elamuturul ja pakub turvalist lastekasvatamiskohta kinnisvaraturul nii ihaldusväärsetele noortele peredele?

Kohalik aktiivsus

Audru väärtustest rääkides naasesime üha jälle ja jälle ühe audruka tõdemuseni, et tegu on mugava väikelinnaga, kus on ühest küljest palju väärtuslikku olemas ja veel üle harju keskmisegi, kuid teisest küljest ei ole seda hästi näha. Sõna “mugav” on seejuures mitmetähenduslik, tähistades nii meeldivat, head elu kui seda, et initsiatiivi end liigutada ja harjunud olemisest välja raputada on vähe. → väljakutse: kuidas saavad ruumilised sekkumised aidata kaasa kogukonnatunde loomisele?

Teenused

Viies läbi intervjuusid ja jälgides asula toimimist sai kiirelt selgeks, et suur osa audrukatest kasutab igapäevatoimetusteks autot. Kuigi keegi ei rõhutanud seda kui midagi negatiivset, võib pikemas perspektiivis selline sõltuvus saada arengu

13 AUDRU KESKUSE RUUMIKAVA

takistuseks – kasvõi vanurite ja laste seisukohast.

Kui asula struktuur või ühistransport ei võimalda kodu juures esmavajaduste rahuldamist, nt hõlpsalt poes käimist, suundutaksegi autoga sinna, kus valik on suurem, jättes Audru inimestest ja rahast ilma. → väljakutse: kuigi käesoleva ruumikava võimuses ei ole muuta ühistranspordigraafikuid või panna inimesi autost loobuma, siis uurida tasub siiski, milliseid alternatiive saab Audru pakkuda esiteks autoga ja teiseks Pärnus käimisele? Ühendused

Audru vallavalitsus on juba märgatavalt panustanud laialivalguva valla ühendamisele oluliste kergliiklussuundade ehitusega, kuid jääb puudu sidusast tervet aleviku hoomavast kergliiklusvõrgustikust, mis mitte ainult ei seoks omavahel olulisi pidepunkte, vaid tooks Audru väärtusi ka tajutavamalt esile. → väljakutse: millised on Audru puuduolevad ühenduslülid, et võimaldada sujuvat, selget ja mugavat liiklemist ning anda selliselt hoogu Audru ruumikasutuse rikastumisele?

Romantilised isetekkelised aiamaad, taustal Audru kirik

Eesrindlik Audru

Lõpuks, paljud Audru olemust ja toimimist puudutavad küsimused on ettevõtlusalased (nt mis saaks olla mõisa peahoone funktsioon; “millal tuleb kohvik?”) või hea PRi lahendada.

Kui enamasti käib planeerimisprotsess niipidi, et maaomanik töötab välja äriplaani ning tellib seejärel arhitektuurse lahenduse, siis sama hea on ka vastupidine lähenemine: saab tuua esile ruumi ja kogukonna seisukohast potentsiaalikad ruumitükid, millele tähelepanu pööramisel tekib nii palju väärtust juurde, et ka äriplaani leidmine saab võimalikuks. Samamoodi saab ruumiloome anda sisendit nendele lugudele, mida suhtekorraldajad saavad hakata edasipidi Audrust rääkima. → väljakutse: millistesse Audru paikadel on potentsiaali saada aleviku tunnuskohtadeks ja tegevuste käivitajateks?

14 AUDRU KESKUSE RUUMIKAVA

4. ETTEPANEKUD

Hubane keskusala

Alustame keskusala arenduse ettepanekute puhul kahest lahendusest, mis nõuavad teistest enam ressursse, kuid mille olulisuses oleme veendunud. Kui tänase Audru kaks tuumikut esiteks kiriku ja poe piirkond ning teiseks vallamaja, siis ei joonistu need külalise jaoks piisavalt selgelt välja. Kirjeldame järgnevalt nende kahe piirkonna disaini ettepanekut.

nende fassaadid ning kustpoolt oleks lähenemine loogiline, tekib tõeline telgede ristumispunkt just sellesse kohta, kus hetkel asub parkla.

“Keskväljak”

Kui vallamaja lähiümbrus on hästi defineeritud kaunite lillepeenardega, siis kohe vallamaja kõrval asub umbes 7000 m2 suurune tühi muruväljak. Ala serva on ehitatud parkla, seal kasvab uhke puu ning platsist viib üle isetekkeline jalgrada, kuid muus osas on väli hetkel kasutamata. Samas on see nii ulatuslik, et sinna mahuks täissuuruses jalgpalliväljak.

Vallamaja ees olev ulatuslik muruplats

Kui vähemalt vallamaja on saabujale praegu hästi näha, siis ei tule piisavalt esile ala lähiümbruses paiknevad valla seisukohast väga olulised muuseum ja kultuurikeskus.

Lisaks seisab samas läheduses tühjalt endine ambulatooriumihoone, mida nimetati intervjuudes paaril korral häirivana. Jõe peamine sild jääb samuti lähedusse, kuigi selle alguse võib Pärna alleed mööda tulles kergelt maha magada.

Kui analüüsida, kuhu koonduvad nimetatud objektide jõujooned st kuhu avanevad

Oluliste hoonete visuaalsete ja funktsionaalsete telgede ristumisala (aluskaart: Maa-ameti geoportaal)

Samas, viibides Audrus, vesteldes kohalikega ning kaardistades Audru ruumilisi väärtuseid hakkas meile järsku silma, et Audrul puudub praegu kindel ruumiline kese – fookuspunkt, mida saaks selgelt lugeda aleviku keskpunktiks. Tavaliselt toimivad selliste füüsiliste ja mentaalsete keskusaladena turu- või laadaplatsid, linnade keskväljakud lipuvardaga.

Need on funktsioonid mida näiteks park kanda ei saa. Seega pakume lahendust väikesest kõvakattega platsist, kus aeg-ajalt saavad toimuda ka üritused, pidevalt asuvad aga mõned pingid ning mõni mänglev ja meeldejääv disainielement, mille järgi orienteeruda. On ju pealegi ka ajalooliselt võimuhoone (vallamaja, linnavalitsuse) ees paiknenud avaram kogunemiskoht.

Meie ettepanekus on väljak jaotatud kahte tegevustsooni – tuumik, kus asub atraktiivse disainiga tänavamööbel ning pool-aktiivne ala, mis laieneb muuseumi ette, rippsilla alguseni ja kultuurimajani (soovitame rajada sinna eraldi jalgtee hoone paremaks ühendamiseks platsiga).

Kui leida funktsioon ambulatooriumihoonele (vallavalitsus on maininud kortereid, miks mitte!),ja tulevikus ääristada plats uute hoonemahtudega, tekiks platsile vajalik raamistav

15 AUDRU KESKUSE RUUMIKAVA

hoonetefront ja hubase väikelinna keskuse tunne.

Hoonete puhul pakume ridamaja tüpoloogiat, kus privaatne ala jääb teisele poole platsi.

Ambulatooriumi ees võiks hooned olla osaliselt ühekorruselised, et vanem hoone platsilt paista saaks ning tekiks juurde ruumilist kihilisust.

saab nii autorataste all kui silmale selgeks, et “oled kohale jõudnud”. Kuigi me ei soovita kasutada päris jagatud ruumi meetodit, kus eri liiklusvahenditele on antud kogu ruum vabalt liigeldavaks; näeme, et ka see lahendus mõjub liiklust korrastavalt ning jalakäija saab turvalisust juurde.

Samalaadne teekattelahendus saab jätkuda keskväljaku juures, ühendades muuseumi tänavapoolt ülejäänud väljakuga.

“Poe plats”

Kui kirik ja pood on üks olulisemaid maamärke iga asula puhul, siis Audrus on kerge neist mööda sõita, taipamata, et oled kohale jõudnud ning asula jätub pöörde taga. Meie vast kõige radikaalsem ettepanek kogu ruumikava peale on ehitada poe esine väljak üheks suureks liiklust rahustavaks, tõstetud, teekattematerjalide ja värviga tähistatud alaks. Maailmas on selleks katsetatud väga erinevaid lahendusi - teekate on tehtud krobeliseks, maalitud sinna mastaapseid pilte, efektse värvi saamiseks kasutatakse erinevaid asfaldi-, betooni- ja plasti segusid.

Võib välja kuulutada väljaku disainikonkursi, arvestades, et kujunduslikud elemendid saavad alata juba tükk maad enne väljakuni jõudmist (nagu liiklusmärgid, mis teatavad raudteele liginemisest). Kuid mis ka poleks lõplik tehniline lahendus, on meie eesmärk, et Audrusse saabudes

Poe ees on hetkel kaheksa parkimiskohta, mis varjutavad ajaloolist hoonet, eriti Pärnu poolt saabudes. Kuigi poe juures on parkimine kahtlemata oluline, soovitame kaaluda parkimise rajamist hoone kõrvale ning vähendada autosid poe ees. Sobida võib ka ristkasutusega platsike, kus autode parkimine ning väljak saavad toimida eri aegadel.

Audru poeesine plats, kust ristuvad olulised teed viivad aleviku keskusesse, poodi ja kirikusse

Audru rada

HUBANE KESKUSALA

kaugemad kergliiklusühendused ristmiku ala, liiklust rahustava teemärgistusega

Audru fookuspunktid ja kese

Audru keskusala arenduse puhul tekivad uued fookuspunktid: keskväljak ja poe plats.

Meie ettepanekus on keskne aleviku väljak jaotatud kaheks peamiseks tegevustsooniks: tuumik, kus asub atraktiivse disainiga tänavamööbel, ning poolaktiivsed keskuse alad muuseumi ja kultuurimaja esisel, jõe kaldal, kuhu on kavandatud kaldapeale promenaad ja jõeplatvorm/paadisild.

Poe plats kujuneb üheks suureks liiklust rahustavaks, tõstetud, teekattematerjalide ja värviga tähistatud alaks. Selle eesmärk on, et Audrusse saabudes saab nii autorataste all kui silmale selgeks, et “oled kohale jõudnud”.

mõisahooned ja kirik

POE PLATS

keskusala poolaktiivne ala

teetähised Audru rada kaugemad kergliiklusühendused

POE PLATS

1.

POE PLATSmõisahooned ja kirik

veepealsete platvormide võimalikud asukohad

ristmiku liiklust keskusalaala, poolaktiivne ala rahustava teemärgistusega veepealsete teetähised platvormide võimalikud asukohad Audru rada kaugemad kergliiklusühendused mõisahooned ja kirik

2.

3.

keskusala poolaktiivne ala veepealsete platvormide võimalikud asukohad

5.

4.

KESKVÄLJAK

KESKVÄLJAK

keskväljaku aktiivseim ala keskusala poolaktiivsed alad KESKVÄLJAK keskväljaku peamised jalgrajad silmatorkavad ühendused oluliste keskväljaku aktiivseim ala objektide vahel (nt teekattega) uushoonestuse ettepanek keskusala poolaktiivsed alad uushoonestust ümbritsev privaatne ala keskväljaku peamised jalgrajad KESKVÄLJAK uushoonestuse juures poolprivaatne ala (hoov; parkimine; aiandus jms) keskväljaku aktiivseim ala silmatorkavad ühendused oluliste 7.

6. keskusala poolaktiivsed alad uue jõeplatvormi võimalik asukoht objektide vahel (nt teekattega) keskväljaku Meeldejäävad väikevormid: 1. Keskväljak Rakveres 2. Promenaad Pärnus teetähised peamised jalgrajad silmatorkavad ühendused oluliste 3. Pop-upuushoonestuse restoran Veldkeukenis (Holland) ettepanek keskusala promenaad objektide vahel (nt teekattega) 4. Võimlemisvahendid Kopenhaagenis (Taani) 5. Grillikohad Kopenhaagenis uus sild uushoonestuse ettepanek uushoonestust ümbritsev ala (Taani) 6.

Pingid New Yorkis (USA) 7. Keskusalaprivaatne Telfordis (Inglismaa) uushoonestust ümbritsev privaatne ala keskväljaku fookuspunkt uushoonestuse juures poolprivaatne ala uushoonestuse juures poolprivaatne ala uus ringtee (hoov; parkimine; aiandus jms) (hoov; parkimine; aiandus jms) mõisahooned uue jõeplatvormi võimalik asukoht

uue jõeplatvormi võimalik asukoht

teetähised keskusala promenaad

teetähised

uus sild

keskväljaku fookuspunkt

8.

uus ringtee

keskusala promenaad 9.

Fookuspunkt: 8. uus Purskkaev sild Kadrioru pargis 9. Purskkaev

mõisahooned

keskväljaku fookuspunkt uus ringtee

AUDRU KESKVÄLJAK ILMA UUSHOONESTUSETA

mõisahooned 10.

11.

Väljakutena toimivad liiklussõlmed: 10. Markeeritud ristmik Londonis (Inglismaa) 11. Jagatud ruum Harenis (Holland) 12.Värvitud ringtee (Austria)

12.

13.

Kogunemispaik: 13. Hubane väliruum New Yorgis (USA) 14. Plats Portlandis (USA)

AUDRU UUED FOOKUSPUNKTID: KESKVÄLJAK JA POE PLATS AUDRU KESKUSE RUUMIKAVA

IDEEPANK

14.

HUBANE KESKUSALA

16 AUDRU KESKUSE RUUMIKAVA

Atraktiivne ja aktiivne jõe- ja pargiala

Viibides Audrus kohapeal, intervjueerides kohalikke ning analüüsides Audru ruumilist olemust, ei saa üle ega ümber loodusmaastikust – jõest ja erinevatest aleviku pargialadest.

Jõgi on kohalike seas kasutust leinud – metsikutel kallasradadel seiklevad lapsed, kalurite teerajad viivad otse veeni.

kasvõi edasi minna vallavalitsuses välja käidud ideega, rajada Audru jõele väikepaadisadam. Miks ei võiks keskusala jõekaldal ilutseda paadikuurid ja jõeruumil olla aktiivne kasutus. Avalik ruum on atraktiivne, kui seal on midagi teha. Ehk võiks suvisel hooajal Audru jõel olla ka vesijalgrataste laenutus või saaks ehk romantikud seilata “luigel”; kanuu või kajaki kasutamise võimalus pakuks vabaajaviidet aktiivsemale elanikule ja külastajale.

Ruumikogemus vee pealt lisaks Audru rohelisele keskusalale lisandväärtuse.

Käegakatsutav jõeruumi aktiviseerimise ettepanek hõlmab ent parandatud ligipääsetavust, et saaks vett käega katsuda ja varbad vette lasta.

On ju ülemaailmselt trend nii suuremates linnades kui ka väiksemates asulates arendada veeäärt, tehes seda mõnikord väga lihtsate disainivõtetega, rajades treppe, platvorme, promenaade.

Meie ettepanek on tekitada jõeäärne liikumistrajektoor. Rada, mis oma olemuselt pakub erinevat ruumikogemust ja seost jõega, olles kord vee kohal looklev laudtee, siis läbi metsikuma loodusliku kaldapealse läbiv jalgrada, kord veepiiril seilav platvorm, siis keskne promenaad.

Et tekitada mugav veeäärne liikumissuund, ei peakski tingimata kõikjal rajama üheilmselist sillutatud kergliiklusteed – ühtsena tajutavast rajast võiks aimdust anda teatud korduv element – teetähis.

Üks mitmetest isetekkelistest pääsudest Audru jõele

Aegajalt võib jõel näha ka pisikest paati, peamiselt kalastajatega. Samas tunnistavad kohalikud, et jõe kaldad on enamjaolt soised ega ole seetõttu kutsuvad. Ujumas jões suurt ei käida ning veeni jõuda ja “vett katsuda” väga mugav ei ole. Paaris kohas on eramajad lausa hõivanud kallasraja.

Vesi kui keskne telg saaks aga kenasti toimida ühenduslülina. Unistada võiks ju kunagise AudruPärnu veetee taaselustamisest või siis esmalt

Rada ühendaks erinevaid objekte ja sihtpunkte – juhataks mõisahooneteni, keskväljakuni, kultuurimajani, pargini. Teed juhatavad viidad, millel on peal huvitav fakt või lugu. Ent kindlasti ei ole ühel mõnusal trajektooril vaid sihtpunktid, oluline on ka teekond ise ehk võimalus teha ringe. Olgu see siis tervisesportlane, lapsevankriga noor vanem või jalutavad vanemad daamid, kõikidele on meeltmööda teha tiir.

Seega pakub meie ettepanek potentsiaalset Audru jõekallasraja trajektoori, mis avaks uued ühendused ja liikumisvõimalused. Jõeäärne rada võiks ent ühilduda kergliiklusradadega, mis ühendavad eemalolevad elamupiirkonnad (nt.

Rebasefarmi, Tiigi) keskusalaga. Samuti võiks

17 AUDRU KESKUSE RUUMIKAVA

rada jätkuda Valgeranna suunal, pakkudes nö. taskuid peatusteks.

Audru keskne pargiosa – nn. Audru mõisapark – on klassikaline park, millele on iseäralik väärikas kõrghaljastus, mis tekitab ent pargist ühtjagu pimeda roheala. Pargis asub pisike laululava, kus aegajalt toimuvad üritused.

Igapäevaselt tundub ent, et parki ei olegi asja, sest seal puudub tõmbenumber – funktsioon erinevatele eagruppidele. Avalik ruum on aga atraktiivne, kui seal on ka midagi teha. Mänguväljak, treeningatraktsioonid, kiiged, kelgumägi või discgolf on vaid mõned näited ruumi lisatavatest võimalikest kasutusfunktsioonidest.

Pargile on koostatud Audru mõisapargi rekonstrueerimisprojekt (projekteerinud kohalik maastikuarhitekt Kati Niibo, Hüüp OÜ), mille järgi kohandatakse parki – uuendatakse puistut, lisatakse põõsarinnet, pakutakse parkimisvõimalust, rajatakse lehtla jms. Selle projektiga saab park endale kindlasti uue näo.

Meie lisanduv ettepanek ongi mõisaparki vaadata laiemas kontekstis – üleüldises Audru rohealade süsteemis ning jõekaldal. Liikumistrajektooride külge tegevustaskutena haakuvad pargid, platsid ja väljakud on suurema tõenäosusega inimesest tulvil, sest läbi nende jalutatakse, tehakse jooksutiiru või sõidetakse rattaga.

Seega on oluline lülitada park osana pakutava nn Audru raja võrgustikku. Pargist läbi looklev kergrada juhatab sinna külalise, tervisesportlase ja jalutaja. Kindlasti võiks park olla eristatav teistest rohealadest, et tajuda ajaloolise kihistuse kohalolekut. Seega võiks parki lisada huvitava ajaloost inspireeritud disainielemendi (nt teetähis, huvitavalt kujundatud infotahvel vms), mis aitaks aimata, kus algab ja lõpeb Audru mõisapark ning tekitada ruumikogemuses varieeruvust. Kindlasti

Väärikas Audru mõisapark

võiks avaliku funktsiooni alla kasutusse võtta endise maneeži – vallavalitsuses välja käidud idee kontserdipaigast oleks kindlasti sobilik. Mõeldes jõeäärsete uutele platvormidele, pakub maneež romantilist vaadet muuseumi taha kavandatud jõeterrassilt, kus kasvõi koolilõpupilti teha.

Just jõgi võiks olla see keskne kude, mis Audru väliruumi kokku traageldab.

Liikuvus jõel ja kallastel traageldab aleviku kokku

ATRAKTIIVNE JA AKTIIVNE JÕE- JA PARGIALA

Audru looduskvaliteetite ära kasutamine

TERE TULEMAST Sakste paviljon ja sild

Audru värav

MAASTIKUKOGEMUS

Jõeruumi aktiviseerimise ettepanek hõlmab parema ligipääsetavuse planeerimist, et saaks vett käega katsuda ja varbad vette lasta.

Tekidades jõeäärse liikumistrajektoori, saab elavdada jõekaldad ning ühtlasi siduda erinevad keskusala punktid ühtseks tervikuks.

Rada, mis oma olemuselt pakub erinevat ruumikogemust ja seost jõega, olles kord vee kohal looklev laudtee, siis läbi metsikuma loodusliku kaldapealse läbiv jalgrada, kord veepiiril seilav platvorm, siis keskne promenaad, pakub mitmekesist ruumikogemust ja avab Audru loodusmaastiku aktiivsesse kasutusse.

Lih ul am nt

1.

2.

3.

olemasolevad ja uued sillad laudtee veeäärsed paviljonid ja paadikuurid veepealsed platvormid

a ama Tõst

mnt

Laudtee vee kohal

looduslik kallasrada promenaad

Vaateplatvorm paisjärve kohal

4.

5.

Veepealne ruumikogemus: 1. Platvormid Tartus 2. Paadisild Aarhusis (Taani) 3. Laudtee Lillebonnes (Prantsusmaa) 4. Sild Amsterdamis (Holland) 5. Sillad Kopenhaagenis (Taani)

vaateplatvorm vee kohal peatuspunktid rajal mõisahooned ja kirik

Kallasrada läbi looduse

Platvorm jõel

7.

6.

Promenaad Paadikuurid

HOOGU JUURDE! Kirbu Kohvik

9.

8.

Teeviidad

PEATUSPAIK

Pingid

11.

10.

Veeäärne ruumikogemus: 6. Promenaad Zürichis (Šveits) 7. Paviljon Kokneses (Läti) 8. Istumiskohad Ljubljanas (Sloveenia) 9. Paadisild (USA) 10. Kallasrada Lillebonnes (Prantsusmaa) 11. Veeäärne platvorm Stassfurtis (Saksamaa)

AUDRU KOHVIK

PEATUSPAIK

Linnuvaatlustorn PÄRNA ALLEE - MARKEERITUD KERGLIIKLUSTEE

12.

13.

GOLF POLDRI HOIUALA

14.

9.

Aktiivne veeruumikogemus: 12. Paat-majad Rotterdamis (Holland) 13. Bassein Göteborgis (Rootsi) 14. Paadikuur Westport Islandil (USA) 15. Ujuv kino Londonis (Inglismaa) 16. Paadikuur jõe kaldal (Inglismaa)

RULLUISU/RATTA/SUUSALAENUTUS

TERVISERAJAD

VALGERAND

AUDRU KESKUSE RUUMIKAVA

LIIKUMINE JA PEATUSPAIK JÕEKALDAL

15.

IDEEPANK

16.

ATRAKTIIVNE JA AKTIIVNE JÕE- JA PARGIALA

18 AUDRU KESKUSE RUUMIKAVA

Ühendused – kergliiklusalevik

Ühed Audru meeldivaimad paigad nagu kiriku arboreetum, jõeäärne ala ja paisjärve ümbrus jäävad paraku külalisele suures osas märkamatuks. Ka on need elanike poolt vähe kasutatud kuna paigad pole ruumiliselt piisavalt hästi seotud aleviku teiste oluliste kohtade ja trajektooridega. Teeme ettepaneku luua alevikus ühtne selgelt tähistatud radade võrgustik, mis ühendab olemasolevaid ja uusi põnevaid Audru paiku ning pakub nii avastamisrõõmu kui sportimisvõimalust. Audru raja puhul on oluline tekitada piisava distantsi ning rütmiga erinevaid peatuskohti, mis liigendaks trajektoori ning pakuks liiklejale vaheldusrikkust.

Kergliiklusvõrgustikus on kandva olulisusena Pärna allee kesktelg, mis moodustab aleviku peatänava ning jõeäärne promenaad.

Aleviku keskusalas peab rada kindlasti läbima kõiki olulisi mõisarajatisi, tuues need sel viisil tervikliku mõisakompleksina rohkem esile. Lisaks on rajal peatuspunktideks ka vähem nähtavad, kuid suure potentsiaaliga kohad, nt Audru ja Uruste jõe kohtumiskoht, mis pakub väga meditatiivset kogemust. Siin võiks asuda

Maaliline vaade Audru paisjärvelt kiriku suunas

romantiline paviljon, millest teisele poole jõge viib uue ühendusena perspektiivne rippsild (vt 4. teemakaardi peatuspunkti nr. 3). Teine perspektiivne rippsild ühendaks omavahel kultuurimaja taga olevat jõeäärset piirkonda ülejäänud mõisapargiga, et paremini siduda aleviku keskust veel vähe aktiivse parkmetsaga ning tekitada mööda tervet Audrut sidusamat liikuvust (vt 4. teemakaardi peatuspunkti nr.

11). Audru rajaga integreerime ja aktiveerime endisest paremini ka ajaloolise Orikasaare (vt 4. teemakaardi peatuspunkti nr. 21) ja korte surnuaia saare (vt 4. teemakaardi peatuspunkti nr. 22), mis on hetkel küll rippsildu mööda ligipääsetavad, kuid nagu intervjuude põhjal võib öelda, ei kuulu praegu audrulaste esmase ajaveetmiskohtade hulka. Saartele hakkab olema senisest rohkem asja, kui need on teadlikult ühendatud ühtsesse võrgustikku, pakuvad aistinguline elamusi ehk võimalust platvorme mööda vee äärde pääseda, ning olemas on ka sihtpunkt paviljoni näol.

Senisest rohkem soovime ühtse rajaga rõhutada ka kiriku arboreetumi, sealt Männituka lasteaia ja edasi Audru kooli poole viivat silda

19 AUDRU KESKUSE RUUMIKAVA

Mitmetes kohtades oleme lähtunud isetekkelistest radadest, mis tähistavad elanike tegelikke vajadusi. Kuigi jõe kallas on keskusalal tihti väga kitsas ning jätab vähe ruumi liiklemisest, on inimesed juba praegu tallanud sisse veeäärseid radasid ja ehitavad oma initsiatiivil veele pääsemiseks erinevaid treppe ja platvorme.

Jõeäärne liikumistrajektoor pole vaatamata ruumilistest kohati kitsastest oludest võimatu, võib ju rada pakkuda erinevat ruumikogemust ja seost jõega, olles kord vee kohal looklev laudtee, siis läbi metsikuma loodusliku kaldapealse läbiv jalgrada, kord veepiiril seilav platvorm, siis esinduslik promenaad.

Üks mitmetest mõisapargi isetekkelistest jalgradadest Hubane sillaühendus, mis viib Audru kiriku arboreetumist Männituka lasteaeda ja edasi Audru kooli poole

koos jalgrajaga ning paisjärve maalilist ümbrust.

Kiriku puhul on märkimisväärne tema olulisus kaugelt tajutava sõlmpuntki ja maamärgina.

Samas jääb ta hetkel logistiliselt justkui Audru tuumalast välja, olles maantee poolt ära lõigatud.

Ettepanekute esimeses peatükis kirjeldatud poe platsi uus kujunduss tõstab antud, Audru seisukohast väga olulist piirkonda senisest palju rohkem esile ning seob ümbritsevad alad tervikuks dünaamiliseks sõlmpunktiks.

Kavandatav Audru rada ühendab poe platsi ja kirikut kaugemate aleviku osadega, minnes läbi loodusmaastiku, pargialade ja piki jõekallast. Nii on võimalik luua terviklik puhkeala, kus võiks jalutada kohalik ja uudistada külaline. Ajalooline ja vägagi eriline arboreetum saaks isegi laieneda, istutades mõningaid eripäraseid liike Audru keskusalasse tuleviku-promenaadi äärde, mille tulemusel tekiks keskusala ühendav arboreetum. Ühtset süsteemi aitaks tajuda taaskord viidandus ja selgitused liikidest.

Kuigi paljud ühendusteed ja kergliiklussuunad on tänaseks olemas, võiksid nad olla tugevamalt esile toodud läbi ühtse ja lihtsa maastikulise kujunduse. Radade visuaalseks kokkusõlmimiseks soovitame taaskasutada ajalooliste teetähiste vormi, millest on pikemalt juttu järgmises peatükis. Meeldiva ja kutsuva kergliiklusraja puhul on oluline pidada silmas hajutatud ja ühtlast valgustust, eriti on see oluline muidu pimedates pargiosades ja endise sakste surnuaia ning tänase kalmistu kandis.

Pärna allee kaudu on kergliiklusteede võrgustik ühendatav ka Valgeranna mereäärsete terviseradadega. Kaugematest sihtpunktidest viib Audru rada liiklejat edasi mööda Põllu teed Pärnu poole, pakkudes autoliikluse poolest intensiivsemale Lihula teele rahulikumat alternatiivi.

Aleviku kaugem, Rebasefarmi ala tuuakse samuti läbi kergliiklusühenduse Audru keskusele mentaalselt lähemale. Hetkel kasutuses olev rada on kõige otsem, kuid pole käijale kõige meeldivam segase alguse tõttu Rebasefarmi piirkonna

20 AUDRU KESKUSE RUUMIKAVA

garaažide vahelt ja möödudes surnuaiast. See rada peaks olema selgemalt tähistatud, valgustatud ja sillutatud. Rebasefarmi poeesine on paratamatult selle paiga olulisem sõlmpunkt, mida tasub muuta atraktiivsemaks luues Uruste oja äärde sarnase veepealse platvormi-puhkekoha kui keskusalal.

Läbi Rebasefarmist eripärase industriaalse keskkonna viib perspektiivne kergliikluskoridor Tiigi elamurajooni poole, kulgedes enamuse ajast mööda põllumaastike.

ÜHENDUSED

AUDRU KOOLI AUDRU KOOLI

N

Audru kergliiklustrajektoor ja peatuspunktid

Li h

ula

1.

AUDRU RADA

AUDRU RADA

1 km REBASEFARMI

Lemmetsa küla

REBASEFARMI PÄRNUSSE

Rebasefarmi kergliiklusühendus ja peatuspaik 3.

mn t AUDRU KOOL

Tallinnasse 120km

60

TIIGI

Audrus on palju kergliiklusteid ja meelsasti liigeldakse rattaga.

Seega saab hästi panustada veelgi ühtlasema ja selgelt tajutavama kergliiklusvõrgustiku loomisele.

Audru keskusalale on omane tähistatud rada, kus ajaloolistest teetähistest inspireeritud postid juhatavad teed, teeviidad pakuvad informatsiooni, Audrule iseäralik välimööbel võimaldab mugavat peatuspunkti. Audru nö sissepääsud on kujundatud kui silmapaistvad väravad. Ühendused eemalasuvate elamurajoonidega (nt Rebasefarmi, Tiigi) on lülitatud samasse süsteemi, olles ühtlaselt valgustatud ja tähistatud.

AUDRU MÕISAHÄRRA RADA e us or No

21 ORIKA SAAR

e te

ORIKA SAAREL PEETI MÕISA AJAL SIGU. LAADA AJAL RONITI ORIKA SAAREL RASVATATUD TEIBA OTSA.

TIIGI

REBASEFARMI

a tam Tõs

nt am

3.

Audru

mõisahooned ja kirik

PÄRN

KESKUSE PEATELG - PÄRNA ALLEE

Lõvi

USSE

Sauga mõisa

na e le al

AN DA

Audru poldri hoiuala

Audru golf

Valgeranna

mõisahooned ja kirik

ühendused aleviku kaugemate piirkondadega

60

Audru raja peatuspunktid

Pärna allee -- Audru peatelg

AUDRU PROMENAAD

promenaad

PÄRNUSSE

A ND

veepealne rada

jõeplatvormid

LÕVI

RA

paviljonid

4.

Audru rada -- keskuse kergliiklusvõrgustik

E LG VA

Valgeranna

uus ringtee uus sild

AUDRU INFOTAHVLID AUDRU TEETÄHISED

AUDRU PROMENAAD

jõeplatvormid

r Pä

ER LG VA

AUDRU VÄRAVAD

Audru raja peatuspunktid paviljonid

Audru ringrada

A

KESKUSE PEATELG - PÄRNA ALLEE

SSE PÄRNU

Põllu tee

Põldeotsa küla

2.

Pärnu lennujaam

Papsaare küla

Kaugemad ühendused

PÄRNUSSE

uus ringtee uus sild

5.

Pärnu

ühendused aleviku kaugemate piirkondadega LÕVI

Audru rada -- keskuse kergliiklusvõrgustik

A ND

veepealne rada

RA

promenaad

E LG VA

Pärna allee -- Audru peatelg

PÄRNUSSE

6.

7.

9.

8.

Teetähis / korduv detail / meeldejääv disainielement: 1. Mastvalgustid Kopenhaagenis (Taani) 2. Postid Kopenhaagenis (Taani) 3. Tähistatud sillutis Stassfurtis (Saksamaa) 4. Suunav sillutis Uus-Meremaal 5. Infotahvlid Lyonis (Prantsusmaa) 6. Kergliiklusrada Lillebonnes (Prantsusmaa) 7. Infopostid Sydneys (Austraalia) 8. Promenaad Jõhvis 9. Iseäralik skulptuur sissesõidul Kilingi-Nõmmes

SUUNAVAD TEETÄHISED JA ISEÄRALIKUD PEATUSPAIGAD AUDRU KESKUSE RUUMIKAVA

IDEEPANK ÜHENDUSED

21 AUDRU KESKUSE RUUMIKAVA

Ajalooline ja kaasaegne

Audru ruumiline väärtus on kindlasti ajalooline mõisapärand.

See terviklik mõisakompleks hõlmab tervet Audru keskusala, lisades alevikule väärtusliku ruumikihistuse, mida paraku ei ole ent kõige lihtsam leida. Mõisahooned kuuluvad erinevatele omanikele ning kui mõned hooned on renoveeritud või renoveerimisel, siis palju on ka täiesti korrastamata hooneid (nt peahoone!). Seega tundub, et mõisapärand on Audrule ka suisa nuhtluseks – kuidas organiseerida muinsuskaitsele vastuvõetavat renoveerimist, mis funktsioone hoonetesse paigutada, jm küsimused.

Ent kuidas siiski tugevdada seda arhitektuurset pärandit, mis on ajalooliselt oluline Audru keskusala olemus? Mõisahooned ei ole antud hetkel maastikus hästi märgatavad, ära tuntavad, puudub justkui tervik. Meie pakutav ettepanek hõlmabki esimese etapina tajutava terviku looomist. Eelpool mainitud Audru rada koos teeviitadega viiks ka mõisahoonete juurde. Nii saaks Audru külaline sõitagi kohale, võtta kätte kaardi ja käia läbi huvitavate peatuspunktidega raja. Ajaloolisele kihistusele viitamiseks aitaks kaasa ka mõisahoonete välja valgustamine. Avaliku ruumi disainis võiks ära kasutada ent ideid mõisapärandist – täiustada veel olemasolevaid mõisaaegseid kivimüüre maastikus, rajada uus Audru avalik õunapuuaed jms.

Mõisa peahoone nutune seisukord on kindlasti taunitav. Asudes nii keskses kohas, oluliste telgede ristumispunktis, vajaks antud asukoht midagi ruumiliselt suursugust ja avalikult kasutatavat. Üks võimalusi on ka vaheesitlusel kohalike poolt mainitud peahoone esise kurdonööri taastamine. Kindlasti oleks autentselt renoveeritud peahoone Audrule pärliks ja lisaks mõisakompleksile olulisust, kuid veelgi huvitavam võib olla kaasaegse arhitektuuri võtmes lahendus, mis järgib ajaloolisi hoonemahte. Samas kuniks seda ei õnnestu teha, ehk võiks mõelda ajutistele alternatiividele. Tühjas mõisamajas saaks toimuda kunstifestival, laste suvelaager, peatuda talgureisilised või mine tea, ehk on võimalik

rajada sinna paintballi rada? Taoliste ajutiste sündmustega saab edukalt kohta pikemaajalisteks muutusteks nö ette valmistada, saavutades kohalike osalemine, avalikkuse tähelepanu ja luues nii kohale esmane uus identiteet.

Ehk peitubki Audru mõisapärandi tulevikuidee ajaloolise ja kaasaegse ühendamises.

Audru kohta on kohalikus linnaregioonis juba kujunemas kuvand kui arenevast ja edumeelsest paigast. Miks mitte väljendada seda siis ka ruumiliselt, kasutades väliinventarina huvitavamaid lahendusi kui traditsiooniline pink või taimekonteiner. Tänavate ja ristmike lahenduses võiks kasutada Eestis senini ehk vähe kasutatud lahendusi – tõstetud ristmikud, erineva sillutisega markeerimine jms. Uushoonestus võiks samuti silma paista nii keskkonnasõbralikkuse kui ka arhitektuurse kvaliteediga. Välise ilme peale on hea mõelda terviklikult ja süsteemselt. Näiteks võiks alevikus kesksel kohal asuva spordimaja fassaadi üle lüüa laudisega ning tellida põnev värvilahendus, et oluline hoone ei meenutaks tehast ja tekitaks hubasema tunde.

Endine mõisa tall läbib uuenduskuuri ning leiab uue kasutuse

Huvitavat disaini ja kunstiliselt põnevaid lahendusi võiks kasutada kõikjal, alustades Audru väravatest ehk aleviku nö sissepääsudest, lõpetades uue keskväljakuga. Meie ettepanek on Audrule kujundada kohalik, eripärane ja terve aleviku väliinventari puhul läbivalt kasutusel olev Audru disain.

Üks elemente, mida soovitame selleks ära kasutada, on ajaloolised graniidist teetähised.

22 AUDRU KESKUSE RUUMIKAVA

Pakume, et nendega saaks ääristada kõik peamised liikumisrajad, seejuures oleneks postide sagedus liikumiskiirusest ja kasutajate arvust. Kui keskväljaku kandis on vaja markeerida olulise kohani jõudmist, on poste tihedalt; metsaraja ääres 20-30 meetriste vahedega, kuid nii, et säiliks silmside; Valgeranda viiva Pärna allee ääres veelgi hõredamalt, sest kiirused on seal suured ja silm ei haara tihedamat postiderivi. Teeäärse peatuspaiga juures annab postide tiheduse kasv taas teada olulise kohani jõudmisest. Mängida saab ka postide kõrguse ja paksusega kuni selleni, et pargis muutuvad need omaette mööbliks - aluseks lindude joogikausile või väiksele skulptuurile.

Ajaloolised teetähised on juba praegu leidnud kohalike kaasabil endale uue kuue

AJALOOLINE & KAASAEGNE Audru mõisapärandi ja uudsete lahenduste ühildamine Audru ruumilisele identiteedile on iseloomulik ajalooline mõisapärand, mis vajab ent taasavastamist ning tugevdamist.

Audru ajalooline kihistus areneb koos kaasaegse lähenemise, planeerimis- ja disainivõtetega. Mõisalegende ja ajaloolist pärandit kasutatakse ära kohaloomes ja Audru PR-praktikas, luues kõrvale uue kuvandi Audrust kui moodsast paigast.

Väliruumi lahendustes kasutatakse uudseid ja huvitavaid disainivõtteid -- inventarina on kasutatud huvitavamad lahendused kui traditsiooniline pink või taimekonteiner.

Tänavate ja ristmike lahenduses kasutatakse Eestis senini ehk vähe praktiseeritud tõstetud ristmikke, erineva sillutisega markeerimist jms.

Uushoonestus paistab silma nii keskkonnasõbralikkuse kui ka arhitektuurse kvaliteediga.

Huvitavat disaini ja kunstiliselt põnevaid lahendusi märkab kõikjal, alustades Audru väravatest ehk aleviku nö sissepääsudest, lõpetades uue keskväljakuga.

Meie ettepanek on, et Audru võiks panustada kohaliku ja eripärase Audru väliruumiilme välja töötamisse, ühildades ajaloolise ja kaasaegse.

AUDRU RAJA PUNKTID: MÕISAHOONETE JA TEISTE SIHTPUNKTIDE TÄHISTAMINE Audru värav/ skulptuur

2

ajalooline betoonsild

3

sakste surnuaed paviljon /uus sild

1

Audru värav/ skulptuur

2

ajalooline betoonsild

3

sakste surnuaed paviljon /uus sild

4

II MS hukkunute hauad

5

Kirbu kohvik ja vaateplatvorm paisjärvel6

4

II MS hukkunute hauad

5

Kirbu kohvik ja vaateplatvorm paisjärvel

mõisa kõrtsihoone

7

mõisa magasiait / Audru pood

8

kirik

9

arboreetum

10

7

mõisa magasiait / Audru pood

8

kirik

9

arboreetum

platvorm paisjärvel

10

platvorm paisjärvel

11

platvorm jõel

11

platvorm jõel

12

mõisa viinavabrik/ kultuurimaja 12 mõisa viinavabrik/ kultuurimaja

13

mõisa valitsejamaja/ 13 Audru muuseum

14

Audru keskväljak

15

vallamaja

16

Promenaad/ Paadisild

Promenaad/ Paadisild

17

mõisa peahoone

18

17 mõisa viinaait/ muuseum

mõisa peahoone

19

mõisa ait/ 18 käsitöö- ja kunstitöökojad

mõisa viinaait/ muuseum

20

viit/teadetetahvel moonakate maja suunas

21

Orikasaar/ platvorm saarel

22

“Koerte surnuaia” saar/21 paviljon saarel

Orikasaar/ platvorm saarel

23

paviljon pargis

24

mõisa maneež/ kontserdipaik

“Koerte surnuaia” saar/ paviljon saarel

laululava

26

mõisa õlleköök

19

mõisa ait/ käsitöö- ja kunstitöökojad

20

viit/teadetetahvel moonakate maja suunas

27

mõisa piimaköök

28

paadikuurid

29

mõisa koertemaja

24

AUDRU MÕISA AIT

mõisa õlleköök

27

mõisa piimaköök

30

mõisa teenijatemaja/kellatorn

31

28 mõisa tall/külaliskorterid

paadikuurid

32

Pärna allee Valgeranda/29

mõisa koertemaja

AUDRU MÕISARETK. PUNKT 8

32

8

8

10

10

2

6 7

5

5

3

3

2.

4

4

3.

KESKUSE PEATELG - PÄRNA ALLEE

KESKUSE PEATELG - PÄRNA ALLEE 12

11

12

11 mõisahooned ja kirik

13

14 15

Audru rada - keskne kergliiklus 13 Audru raja peatuspunktid

1

15 20

19

20

18

31

mõisa teenijatemaja/kellatorn

30

1

19 29

kergliiklusühendused 23 teetähised

25

17

18

27

28

mõisa tall/külaliskorterid Pärna allee Valgeranda/ kergliiklusrada peatustega

31

26

25

22 30 29

32

jõeplatvormid 5.

uus ringtee

21

Audru raja peatuspunktid paviljonid

uued sillad

21

mõisahooned ja kirik Audru rada - keskne kergliiklus

24 jõeplatvormid

16

AUDRU PROMENAAD

17

4.

paviljonid

23

22

olemasolev potentsiaalne

14

16

AUDRU PROMENAAD

mõisa maneež/ kontserdipaik

26

olemasolev 31 potentsiaalne

2

24

laululava

30

9

paviljon pargis

25

kergliiklusrada peatustega

9

mõisa valitsejamaja/ Audru muuseum

16

25

1.

7

vallamaja

23

1

6

15

22

1

1.

mõisa kõrtsihoone

6

14 Audru keskväljak AUDRU MÕISAHOONETE TÄHISTAMINE JA UUSKASUTUS

Ajutine “uus kuub” mõisa peahoonele sündmuste toimumise ajaks

1

28

27

uued sillad

Ajaloolise ja kaasaegse ühildamine: 1. Ajaloolise kirikuhoone taaselustamine kultuurikeskusena kergliiklusühendused Santpedoris (Hispaania) 2. Meeldejääv ja funktsionaalne tänavaruum vanas teetähised linnajaos Kopenhaagenis (Taani) 3. Kaasaegne uusväliinventar ringtee Kopenhaagenis (Taanis) 4. Stuudio ja näitusepind Inglismaal 5. Kaasav ruumiplaneerimine paintballiga Alidhemis (Rootsi) 26

IDEEPANK

TEETÄHISTUSPOSTIDEST INSPIREERITUD ATRAKTSIOONID 32

Tühja mõisahoone saab täita käsitöö-, kunstitöökoja, stuudio vms funktsiooniga.

AUDRU KESKUSE RUUMIKAVA

TEETÄHIS AJALOOLINE & KAASAEGNE

23 AUDRU KESKUSE RUUMIKAVA

Pikem perspektiiv: uushoonestus ja muud tulevikulahendused

Viimase teemana tegelesime vallavalitsuse palvel skemaatiliselt keskusala lääneküljes asuva suure, arendamata ala võimaliku tulevikuga (riigireservmaa piiriettepanek AT1507300021 ja tükk reformimata riigimaad). Ala kõrvale jääb kinnistu Pärna allee 3b, millele on kehtestatud 12. juunil 2008 vallavalitsuse otsusega nr 51 detailplaneering kaheksa 2-3 korruselise, kuni 1500 m2 brutopinnaga koertermaja ehitamiseks.

Hooned on mahukad ning üles kerkib küsimus, on nende proportsioonid Audru jaoks sobivad ning kas selline buumiaegsetele arendustele tavaline lahendus pakub tänapäeval huvi võimalikele uuselanikele?

Üks väärtuseid, mis vaadeldaval alal juba on, on olemasolevate korterelamute elanike hoolitsetud aiamaad. Praegune omavoliline tegevus võib näidata teed ka tulevasele väliruumile, haakudes säästlike eluviiside ideedega ning väikelinnas võimaliku eluviisiga, kus isiklik ruum laieneb nelja seina vahelt välja, pool-privaatsesse väliruumi.

Nunavik, Kanada. Arhitektuuribüroo FGMDA Architects, 2011

Nya Bruket, Rootsi. Arhitekt Ralph Erskine, 1970. aastad

Pakume vaadeldavale alale tulevikus planeeringulahenduse otsimiseks välja omapoolse lähtekoha, mille aluseks on järgmised printsiibid:

• Kasutatud on ridamaja tüpoloogiat.

Inspiratsiooniks on siinkohal üks Audru keskusala oma näiteid – Ringi tn 4, kus üks pikk hoonemaht jaguneb eri omanike vahel.

• Hooned on paigutatud viisil, et moodustuks turvalised, pool-privaatsed hoovialad, mida elanikud saavad lisaks oma ukseesisele privaatsele tsoonile ühiselt kasutadaarendada (laste mängumaaks, viljapuuaiaks, miks mitte väikse ühise saunahoone rajamiseks).

• Parklad pole mitte toodud ukse ette (kuigi ukse ette peab lühemaks ajaks autoga ligi pääsema), vaid koonduvad suurematele aladele (vt EVS 843 Linnatänavad, tabel 10.4 Parkla suurim kaugus matka sihtpunktist).

Usume, et selline, kuigi Eesti kontekstis veel vähe levinud ridamajade paigutus annab argumendi muu hulgas ka noortele peredele Audrusse kolimiseks, sest turvalised, autovabad sisehoovid koos vähemalt osa päevast olemas oleva e sotsiaalse kontrolliga (majadest avaneb vaade ühistele aladele) on võimalus laste õuesaatmiseks – võimalus, mida see sihtgrupp meie teada oluliselt väärtustab.

Erinevalt pahatihti anonüümsetest kortermajadest on selline ruumistruktuur hea

24 AUDRU KESKUSE RUUMIKAVA

vastava ehitamise soodustamist. Märgime aga seejuures, et arendust ei saa pidada üleni “roheliseks” kui inimesed jäävad oma igapäevastes toimingutes siiski autost sõltuma. Vald on juba teinud väga tänuväärset tööd kergliiklusteede rajamisel, võib-olla on võimalik ka ühistranspordivõrgu laiendamine või kaasaegsete paindlike lahenduste rakendamine, kus eraautod on lülitatud üldisesse transpordisüsteemi (Über on selle lahenduse vaid üks võimalikke ja puht-kommertslikke näiteid).

Oluline on aga ka töökohtade teke asulas endas, et saaks võimalikuks kaasajal populaarseks saav “elan-töötan-puhkan ühes kohas” elustiil.

Veskitammi, Tallinn. Arhitektuuribüroo Kosmos, 2003

Magasini 29, Tallinn. Arhitektuuribüroo Eek & Mutso.

Ehitamisel.

alus kogukonnatunde tekkimiseks, mille läbi on võimalus ka ühiselt mitmete sotsiaalsete vajaduste lahendamiseks, nt päevase lastehoiu rajamiseks või sõiduki jagamiseks Pärnu teenuste tarbimisel.

Veel hoogsamalt mõeldes saaks kaaluda omalaadset public-private-private partneship (PPPP), kus vallavalitsus on esmane arendaja, ehitades välja peamised kommunikatsioonid ja hoonete puhul kandvad seinad, mis võimaldab uutel omanikel maja oma maitse järgi lõpule viia. Selline lahendus vähendab kulusid, sest kinnisvaraarendaja jääb vahelt ära ning on seetõttu paljudele taskukohasem ja lahenduste paindlikkuse tõttu ka atraktiivsem. Juhul kui küsimuse all on Rebasefarmi kortermajade tulevik, tasuks – paljude praktiliste ja inimlike takistuste kiuste – kaaluda võimalust just munitsipaalarenduse teel sealsete inimeste ümberkolimist keskusala poole.

Kindlasti soovitame, nagu ka vallavalitsus on ise esile toonud, säästva ehituse standardile

Minnes tuleviku-visioonidega veelgi kaugemale, ehk on Audrul perspektiivi kui moodsate jagamismajanduse ning rohelise ja sotsiaalse ettevõtluse katselava. Audru valla üheksa päikesepatareidel bussipeatust on seejuures väike, aga väga sümpaatne näide. Rakvere linn on teinud targast ehitusest ühe oma lipukirja; ka Tallinn ning Tartu mõtlevas samas suunas (milline linn veel ei mõtleks!), kuid Audru võib olla paraja suurusega terviklahenduste väljatöötaiseks, kus ühendatud on energia ja toidu toomine, transport, hoonestus, tööturg ja vaba aja veetmine. Kus auto/pesumasina/sauna jne omamise asemel on tähtsam ligipääs hetkel vajaminevale ressursile.

Audru keskusala võimalik tihendamine uushoonestuse ettepanek uushoonestust ümbritsev privaatne ala uushoonestuse juures poolprivaatne ala (hoov, parkimine, aiandus jms) kehtiva planeeringu järgsed hooned kehtiva planeerungu järgsed tänavad võimalik teedevõrk

25 AUDRU KESKUSE RUUMIKAVA

5. JÄRGNEVAD SAMMUD

Käsitlesime eelnevates peatükkides nelja põhiteemat ning viiendat, pikaajalisemat vaadet Audru keskuse arengutele (uushoonestus).

Vallavalitsusel on juba töös pargi arendamine, ka kergliiklusteede võrgustiku väljaehitamine jätkub, seega soovime ise esile tõsta keskväljaku arendamist. Kohas, kuhu meie hinnangul kuulub väljaku tuumikpunkt, asub hetkel parkla. See, kas ja kuidas tulevikus parklale alternatiivi leida vallamaja läheduses või samas keskväljakul ajutise kasutusena, vajab edasist analüüsi koos väljaku projektiga. Senimaani soovitame alustada muuseumi, kultuurimaja ja Pärna allee paremast üksteisega ühendamisest nii jalgteede kui silmside mõttes. Teiseks, kuigi esialgu võib olla raske hakata praegusest tühjast väljast atraktiivset platsi voolima, saab siiski hakata kohta sisse töötama

ajutise tänavamööbliga, mis valmib näiteks kohalikke kokkutoovas välimööbli ehitamise töötoas (selline üritus toimib hästi ka kohaliku identiteedi tekitajana) või kooli tööõpetuse tundides. Linnalabor on sarnast lähenemist järgi proovinud näiteks eestlaste-rumeenlaste ühisprojektis 2013. aastal, mille tulemusel valmis üllatusipakkuva disainiga tänavamööbel Tartusse.

Kohalike poolt olulise vajadusena välja toodud teeviitade küsimus on vallavalitsusel samuti töös, näiteks on kavandamisel kivist laeva kuju aleviku alguse ristmikule. Siinses töös pakkusime välja viitade süsteemi, mis ühendab endas nii aleviku algust ära märkivaid objekte kui konkreetsete hoonete tähistusi. Sellist süsteemi saab ellu viia etapiliselt, pannes esialgu

Eesti ja Rumeenia noortevahetuse raames valmivad Annelinna noortekeskuse hoovi vanadest autokummidest kiiged. Linnalabor 2013

26 AUDRU KESKUSE RUUMIKAVA

rõhku aleviku piiridele, hõlbustamaks külaliste orienteerumist. Edaspidi saab keskenduda erinevate objektide tähistamisele, alustades olemasolevatest mõisahoonetest ning jätkudes läbi aastate, mil võivad valmida siinses töös välja pakutud ruumisekkumised.

Üks teema, mis aga ei sõltugi niivõrd objektide valmimisest, on kohabränding.

Maastikuarhitektuursed lahendused – näiteks atraktiivne park või osalt salapärased jõeplatvormid – saavad selleks küll toitu anda, kuid selleks, et inimesed kohale tuleks, tuleb need ka neile “pähe istutada”. Kui vähemalt pärnakatele ongi juba teada, et Audru on tegus ning tõusev koht, siis saab läbi tavatute ettevõtmiste seda kuvandit veelgi toita. Mõisaansambli ekskursioonid ja kohaloome läbi ürituste (just nagu ülalnimetatud mööbli valmistamise

töötuba) on hea alus edasi arendamaks arusaama Audrust kui kohast, mis on nii mugav, ajaloos põlistatud kui ka uuendusmeelne.

Kuid mida kõige enam soovime rõhutada on see, et meie poolt pakutud lahendused on alles algus Audru väliruumi rikastamisel. Need saavad olla inspiratsiooniks edasisel tööl, mis koondab kogukonda ühise eesmärgi nimel. Kui tööprotsessi peatükis kirjeldasime kohaloome lähenemist, siis olgu siin ära toodud mõned lisaaspektid (vt tabelit allpool).

Loodame, et ruumikava raport ei ole seega mitte teatud ideede lõppfaas enne teostamisele asumist, vaid sisend diskussioonidesse, kuhu, mida ja kuidas rajada.

Kohaloome on:

Kohaloome ei ole:

• kogukonna juhitud • visioonil põhinev • funktsioon enne vormi • kohandatav • kaasakiskuv • sihtkohtade loomisele keskenduv • paindlik • kultuuriteadlik • muutuv ja arenev protsess • distsipliinidevaheline • kontekstist juhinduv • konteksti muutev • koostööl põhinev • seltskondlik

• ülevalt alla suunatud • reageeriv • disainile keskenduv • kõiki probleeme käsitlev lahendus • väljajättev • monoliitne arendus • ülearu autosõbralik • üks lahendus, mis sobib kõigele • staatiline • distsipliinist juhinduv • privatiseeritud • ühemõõtmeline • sõltuv reguleerivast kontrollist • maksuvus-/tasuvusanalüüs • projektile keskenduv • kiire lahendus

Kohaloome tunnused (allikas: Mereääre ideekonkursi korraldamise juhend, Linnalabor 2015, lk 10-11.

Originaali allikas Project for Public Spaces, www.pps.org)

27 AUDRU KESKUSE RUUMIKAVA

Neli soovitust järgmisteks sammudeks: • keskväljak on ruumilahenduste prioriteet, alustada saab väljaku “sissetöötamist” ajutise inventariga • keskväljaku kõrval on oluline ühenduste ning aleviku sissepääsude viidasüsteemi korrastamine • kardinaalsete, töö- ja ressursimahukate ümberehituste asemel saab nii uut disaini kui uute funktsioonidega katsetusi teha – juba lisaks eelmainitud keskväljakule näiteks mõisahoonete visuaalsel kokkusidumisel, jõeplatvormide ehitamisel, pop-up kohvikuna.

• pakutud lahendustest elluviidavate lahendusteni jõudmine on haruldane võimalus kohalike kaasamiseks oma elukeskkonna üle otsustamisesse ja seeläbi kogukonnatunde kasvatamisesse.

Tööriistaks saavad olla näiteks töötoad, sihipärased ekskursioonid projektialadel, teemaõhtud. ideede realiseerimist saab seejuures jaotada pikema aja peale, vaadates, kuidas “ruumikude” ajapikku aina rikkalikumaks saab. Ning lõpuks on hea ruum ka hea kõneaine ja väga arvestatav müügiartikkel Audru brändimisel.

28 AUDRU KESKUSE RUUMIKAVA

6. KOKKUVÕTE

Audru ruumikava raport koondab ettepanekud neljal asula jaoks kesksel teemal: aleviku keskväljak; jõgi ja selle kaldad; pärand koos uue disainiga; ja ühendusteed. Pakutud maastikuarhitektuursed sekkumised on peamiselt keskusala kohta, kuid maamärgid ning ühendusteed ulatuvad ka aleviku teistesse osadesse. Lisatud on ka kaugem visioon uushoonestuse võimalikust tüpoloogiast.

Lisaks ettepanekutele koondab siinne raport ülevaate töökäigust, uurimistöö põhjal tehtud järeldustest, küsimustest, millele vastuseid otsisime, ja järeldustest, millele ettepanekud tuginevad. Kirjeldame Audru väärtuseid, töögrupi muljeid ning kohalike intervjuudest kogunenud teavet ja hoiakuid. Töö viimases peatükis toome välja mõned suunad, mille puhul näeme, et oleks hea alustada, seejuures enne esimeste objektide valmist.

Oleme töö käigus avastanud Audru näol enda jaoks seni võõra, kuid süvenedes väga rikkaliku paiga, mille väärtuste esiletoomiseks ja aleviku ruumi paremaks toimimiseks ei ole tarvis sugugi suuri sekkumisi. Loodame, et meie ettepanekud on aluseks kohalike poolt soovitud kohaidentiteedi suurenemiseks. Kuigi usume, et juba heal ruumil endal on võime luua juurde kohauhkust, siis veelgi põnevam tee on projektide elluviimise kasutamine kaasamistööriistana, nii kavandamise kui paigaldamise faasis – tuues inimesi kokku, andes kõneainet, pakkudes aleviku arengutest osasaamise elamust.

AUDRU KESKUSE RUUMIKAVA august 2015