Onu Volgi v채rsiaabits 2004
MTÜ Mondo ehitati kuus aastat tagasi suuresti entusiasmile. Mondo tähendab esperanto keeles „maailm”. Esperanto on tehiskeel, mis on loodud eesmärgiga, et kõik inimesed saaksid ühiselt lepitud keeles teineteisest paremini aru ning oleks võimalik vältida arusaamatusi ja konflikte. Tänaseks päevaks on Mondo muutunud tõsiseltvõetavaks organisatsiooniks, millel on kindel töötajaskond, mitmekülgsed teadmised ja praktilised kogemused, püsivad toetajad ja hea maine. Muutunud on ka inimesed, keda Mondo oma tegevusega on mõjutanud nii koduses Eestis kui kaugetes Aafrika riikides ja Afganistanis. Kuigi seitse eestlast kümnest peab arengumaade inimeste toetamist oluliseks, on suhtumine arengukoostöösse pigem umbusklik ja ainult harva ollakse ise valmis panustama. Seda näitab 2012. aastal tehtud arvamusuuring. Meie töö annab siiski tunnistust, et Eesti inimeste solidaarsus muu maailmaga on jõudumööda kasvamas. Kindlasti on kasvanud nende laste ja naiste heaolu, kelle heaks töötame. Me soovime siiralt, et Mondo teavitustegevus Eestis ning läbipaistev koostöö kõige haavatavamas olukorras olevate naiste ja laste heaks maailmas innustab veelgi rohkem inimesi ning annab kinnitust sellest, et igaüks meist saab maailma paremaks muuta ja ka ise seeläbi muutuda. Mondo annab aastaraamatut välja esmakordselt. Me ei ole seda teinud kohustusest, vaid soovist pakkuda väikest entusiasmisüsti oma praegustele ja tulevastele toetajatele meiega kaasa mõtlema ja tegutsema! Mondo aastaraamat on ka Sinu aastaraamat, kuhu saad märkida oma tähtpäevad ja ettevõtmised, täita kalendri, joonistada ning värvida pildid ja pealkirjad.
et stabiilne ja hooliv maailm on võimalik, kus kõigil on võimalus inimväärsele elule. et vahetu koostöö ja solidaarsus arengumaade kogukondadega on võti vaesuse leevendamiseks ja inimeste heaolu tõstmiseks. rahvusvaheliste humanitaarprintsiipide, demokraatlike põhimõtete, inimõiguste kaitse, inimväärikuse ja sotsiaalse võrdsuse eest. inimesi kriisiolukordades, loome püsivaid ja innovaatilisi lahendusi koostöös puudust kannatavate inimestega nende iseseisvaks toimetulekuks. Me aitame oma võimete kohaselt, õigeaegselt ja vajaduspõhiselt. maailmahariduse abil teadmisi sellest, kuidas globaalprobleemid mõjutavad üksikisiku, kogukonna ja ühiskonna igapäevaelu ja kuidas igaüks meist saab mõjutada maailma. Pakume võimalikke lahendusi ja kaasame vabatahtlikke meie tegemistesse partnerriikides.
10 kuud
10 kuud
10 kuud
Kõik meie annetused on sihtotstarbelised: 95% annetatud rahast on suunatud konkreetsele toetusprojektile sihtriigis. Annetuste kogumine ja üleandmine on dokumenteeritud. 5% annetatud rahast kasutame postikulude, pangaülekannete jms otseselt annetuse analüüsi, dokumenteerimise ja üleandmisega seotud kulude katmiseks.
27.1
rahvusvaheline holokaustiohvrite m채lestusp채ev
Mondo alustab 2014. aastast koostööprojekti Jeemenis, et kirjaoskamatutest peredest pärit 12–21 aastaseid tütarlapsi koolitada ja seeläbi vähendada varajasi abiellumisi Bani Al-Harethi ja Maeni piirkondades. Kogukondades on madal teadlikkus naiste õigustest, varajased abielud põhjustavad koolist väljalangemist ja muid sotsiaalseid probleeme, mida Jeemeni MTÜ Youth Leadership Development Foundation meiega koostöös leevendada püüab. Meie teine plaan uueks aastaks on arendada Eesti ja Iraani teatrite ühistegevust, et anda Iraani lavastajatele tsensuurivaba atmosfäär poliitiliste sõnumite edastamiseks teatrilaval. Iraani lavastajad arendavad Shirazi Azadi Islamiülikoolis töötubade käigus stsenaariume, millest parim jõuab Eesti Vaba Lava teatris etendusena lavale 2014/2015 aasta hooajal. Etendused põhinevad klassikalistel näidenditel, mis on kohandatud kaasaegseks, et anda edasi poliitilist sõnumit. Mondo peab plaane ka Birma suunal. Tahame toetada lastele hariduse andmist ja tervishoiuteenuste pakkumist maapiirkondades. Mondo plaanib 2014. aastal alustada Shani osariigis koostööd kohaliku organisatsiooniga Rural Development Foundation of Shan State, mis arendab isetoimivaid algkoole kõrvalistes külakogukondades. Koostööplaanid on ka ühendusega Shan Medical Family, mis koondab erinevate valdkondade arste, kes üheskoos käivad šanide vähemusrahvuse aladel ülevaatusi tegemas, ravimeid jagamas ja tervishoiualast baaskoolitust pakkumas. Arutluse all on Mondo toetusprogrammi laiendamine wa rahvusgrupi lastekodu kasvandikele ning šani algkoolides õppivate väljapaistvate laste keskhariduse toetamine.
1.2–7.2 4.2
usunditevahelise harmoonia nädal maailma vähihaigete päev
14.2
sõbrapäev
20.2
sotsiaalse õigluse päev
21.2
rahvusvaheline emakeelepäev
Eesti on tuttav paljudele koolilastele Ghanas, Keenias ja Afganistanis. Lapsed hüüavad kooris „Tere!” ja tunnevad sinimustvalge lipu tähendust. Samamoodi on umbes 30 Eesti kooli õpilased tuttavad nende kaugete paikade koolieluga. Mondo arendab sõpruskoolide suhteid, sest need aitavad aru saada teemadest, mis meile võõrad, kuid teistele ülitähtsad, ning näha erinevusi ja sarnasusi koolilaste elus. Mondo vahendab koolidevahelist kirjavahetust, koolitab õpetajaid ja arendab ühistegevusi. 2012. aastal oli koolide ühistegevuste teemadeks prügi ja vesi. Kongo külas Ghanas korraldati koristustalguid ja meisterdati taaskasutusmaterjalist meeneid Eesti lastele. Ghana ja Eesti koolid tegid lühifilme vee kasutusest, mida omavahel vahetati. Teineteisel on käidud ka külas. 2012. aastal osales kolm Ghana õpetajat Mondo Maailmahariduse suvekoolis, 2013. aastal külastasid Eesti kolleege inglise keele naisõpetajad Afganistanist. 2013–2014. aastal töötavad kaks Eesti õpetajat vabatahtlikena Kongo külas. Mitmed eesti koolid on algatanud toetuste kogumist oma sõpruskooli heaks. 2013. aastal sai Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi toel Gorugi kool Põhja-Ghanas endale päiksepaneeli, mille abil elektrit genereeritakse. Kongo keskkool sai hiljuti internetiühenduse. 2014. aastal jätkame koolide varustamist arvutite ja muude õppevahenditega.
„2013. aasta sügisel oli mul suurepärane võimalus viibida 10 päeva kevadõites Keenias. Kokku käisin Keenias seitsmes koolis ja andsin peaaegu kõigis ka tunde. Õpetajate tööd ja metoodikat sain vaadelda neli koolitundi. Tutvusin naistegruppide tööga ning külastasin paljusid peresid. Sain kõrvalt jälgida minu jaoks imeliste inimeste – Mondo vabatahtlike töid ja tegemisi. Mukambi põhikooliga Shianda külas seob meie kooli üks soojem side. Seal õpib Maria, tütarlaps, kelle kooliteed alates sügisest toetavad Mondo kaudu Valga Gümnaasiumi õpilased. Paljud asjad said hoopis sügavama tähenduse. Valga Gümnaasium kannab UNESCO ühendkooli tiitlit uhkusega. Loodan, et meie kooli õpilased on tänu maailmaharidusele tolerantsemad ja avatumad.”
8.3
rahvusvaheline naistepäev
21.3
rahvusvaheline rassilise diskrimineerimise lõpetamise päev
22.3
rahvusvaheline veepäev
24.3
rahvusvaheline tuberkuloosi päev
30.3
puuetega inimeste õiguste konventsiooni tähtpäev
Arengukoostöö on Mondo üks kolmest põhitegevusest. Me töötame inimestega, kes on kohalikes kogukondades kõige haavatavamad. Ghanas, Keenias ja Afganistanis on nendeks maapiirkondade naised ja ennekõike lesknaised, kelle võimalused maaharimisega elatist teenida on piiratud seoses maa kasutusõiguste andmisega ainult meestele ning meestööjõu puudumisega perekonnas. Ugandas on kõige nõrgemas positsioonis erivajadustega inimesed, kelle edukat iseseisvat toimetulekut takistavad ühiskondlikud hoiakud ning vähene toetus perekonna ja riigi poolt. Oleme kõikides kogukondades tegutsenud 2– 4 aastat, viibinud ise erinevatel perioodidel kohal ja analüüsinud kohalike partneritega vajadusi. Alates 2009. aastast arendame toetusprogramme, et suurendada naiste ja erivajadustega inimeste toimetulekuvõimalusi – viinud läbi erinevaid tööhõivet toetavaid koolitusi (punumis-, õmblus- ja muud käsitööoskused, arvutiõpe), annetanud koduloomi (kanad, kitsed, eeslid ja härjad) ja põllumajandustarvikuid, pakkunud mikrolaenusid ja toonud Eestisse sihtrühmade käsitöötoodangut. Küsitlus abisaanute hulgas Ghanas 2013. aastal näitas, et kümned naised hindavad reaalset kasu koduloomadest ning põllumajandustoetustest. Tahame järgnevatel aastatel tõsta Keenia ja Ghana maapiirkondade naiste iseseisvat toimetulekut veelgi. 2014. aastal algatame uusi ettevõtlusega seotud tegevusi külakogukonna naistele ja leiame kanalid toodangu turustamiseks õiglase kaubanduse põhimõtetel ka Eestis.
Olivia Naava on on 27-aastane noor naine, kes töötab Uganda pealinnas Kampalas asuvas kohvikus Pop Up Café. Kohviku püsikliendid tunnevad Oliviat tema suure kauni naeratuse ja rõõmust rõkkava iseloomu poolest. Erivajadus ei ole Oliviale takistuseks. Kuigi ratastoolis naisena on tema teele sattunud nii suuremaid kui väikesemaid probleeme, on ta tänu optimismipisikule alati suutnud neist jagu saada. Olivia on tänu oma tööle kohviku kassapidajana õppinud enesekindlust, mis võimaldab tal suhelda erinevate kohviku külastajatega. „Hinnake seda, mis teil on ja mida teete!” ütleb Olivia suure naeratusega.
Õmbleja Sherry Okwaro on nelja lapse ema ja kuue lapse vanaema. Ta peab väikest põldu Shianda külas Lääne-Keenias, kus kasvatab pere tarbeks maisi, maapähkleid ja tomateid. 2012. aastal õppis ta Mondo koolitusel õmblema ja nüüd juhendab koolivormide õmblemist eestlaste toel koolis käivatele lastele. Tema korraldada on õmblustööd pisikeses kontoris küla keskuses, kus asub neli mehaanilist ja üks elektriline õmblusmasin. Sherry koolitab ka keskkooli pooleli jätnud tüdrukuid, et nad saaksid õmblusoskustega endale elatist teenida.
Bolga korvid on maailmas tuntud ja hinnatud. Veta vera ehk kohalikus keeles „elevandirohu” nime all tuntud kõrrest punutud korvid on Põhja-Ghana suurim ekspordiartikkel, mis tagab põllupidamise kõrval lisasissetuleku rohkem kui 10 000 naisele. Kongo küla naistel traditsioonilisi korvipunumisoskusi ei ole, kuid abielludes külla kolinud naised on oma oskused kaasa toonud ja valmis ka teisi naisi õpetama. Küla parim korvipunuja on lesknaine Victoria Tampoka Nyaabila, kes tänu punumistööle suudab kooli saata oma viis last.
2.4
maailma autismiteadvustamise päev
7.4
rahvusvaheline tervisepäev
22.4
rahvusvaheline maa päev
23.4
rahvusvaheline raamatute ja autoriõiguste päev üleilmne hariduskampaania suur reede
Mondo on üks peamisi kodanikuühendusi, kes tegeleb Eestis aktiivselt maailmaharidusega. Maailmahariduse abil jagame teadmisi sellest, kuidas globaalprobleemid mõjutavad üksikisiku, kogukonna ja ühiskonna igapäevaelu ja kuidas igaüks meist saab mõjutada maailma. Aastatel 2012–2014 on Mondo Maailmahariduskeskus viinud läbi rohkem kui kümme õpetajatele, koolidele ja noortele suunatud teavitusprojekti. Hindame oma töö tulemusi igal aastal. Tore on märgata õpetajate hoiakute muutumist ja õpilaste teadmiste kasvu. Maailmahariduse teemad ja meetodid aitavad väärtuskasvatust ja õppeaineid praktilisel moel lõimida. Ka vene õppekeelega koolid on leidnud enda jaoks Mondo koolitused ja materjalid. Mondo Maailmahariduskeskuse koolitused õpetajatele toimuvad aastaringselt, suvel korraldame juba traditsiooniks saanud suvekooli Võsul. 2012. aastal koostas Mondo Maailmahariduskeskus Maailmahariduse täiendõppekursuse õppekava ja materjalid koostöös
professor Vanessa Andreottiga Oulu ülikoolist. Kursuse maht on 60–80 akadeemilist tundi ja sisaldab lisaks teoreetilistele teemadele ka maailmahariduse praktilisi meetodeid. Kursusel osalejad viivad läbi projektitöö oma koolis. Aastatel 2012–2013 läbis kursuse 80 Eesti õpetajat. Maailmahariduskeskuses tegutseb raamatukogu ja filmikogu, kust kõik huvilised saavad tasuta laenutada maailmaharidust puudutavate teemavaldkondade materjale ja filme. Filmikogus on 180 dokumentaalfilmi, igal aastal laenutatakse neid üle 500 korra. Koolidele suunatud materjalid on saadaval lehel www.maailmakool.ee. Julgustame aktiivsete noorte sõpruskondi looma koolide ja noortekeskuste juurde dokumentaalfilmiklubisid (DFK), et korraldada dokfilmide linastusi ja arutelusid. Selleks pakume toetust, filme ja eksperte. Häid soovitusi, kuidas luua filmiklubi ja selle abil maailma paremini mõista leiab lehelt www.1maailm.ee. 2014. aastal avab uksed Mondo Maailmaharidus- ja koolituskeskus Telliskivi Loomelinnakus. Sinna on oodatud Mondo tegevusi uudistama kõik huvitatud inimesed. Keskuses korraldatakse koolitusi ja töötube, teemaõhtuid ja filmiüritusi. Samast saab laenutada raamatuid ja filme. 2013. aastal tunnistati Mondo Maailmahariduskeskuse poolt koostatud õpik „Globaliseeruv maailm” kasvatustööde riikliku konkursi õpikute laureaadiks. Õpetajale suunatud õppematerjal on mõeldud 35 tunnise valikõppekursuse läbiviimiseks interaktiivsete õppemeetodite abil. Venekeelne versioon õpikust ilmub 2014. aastal.
12.5
rahvusvaheline õdede päev
15.5
rahvusvaheline perede päev
17.5
maailma infoühiskonna päev
21.5
rahvusvaheline kultuurilise mitmekesisuse ja vastastikuse mõju päev
22.5
rahvusvaheline bioloogilise mitmekesisuse päev
29.5
rahvusvaheline ÜRO rahuvalvajate päev
31.5
ülemaailmne tubakavaba päev emadepäev maailmapäev
Mondo on tegutsenud Afganistanis alates 2008. aastast, mil Helmandi provintsi lähetatud tervishoiueksperdid aitasid üles ehitada piirkonna meditsiinialast süsteemi. Alates 2011. aastast oleme aidanud koolitada Põhja- ja Ida-Afganistani piirkondade naisi ja erivajadusega inimesi ning toetanud tüdrukute kooli Jalalabadis, kus õpivad erivajadustega inimeste lapsed ja orvud. Kohalike partnerite vahendusel oleme koolitanud naisi õmblema kotte ja ketrama villa, mis on palju stabiilsema sissetulekuga tööd kui senised hooajalised ja juhutööd nagu pulmariiete õmblemine. 2013. aastal said Afganistani põhja-piirkondade külade naised tervishoiualast koolitust, et avada oma külades nõustamispunkt, kus inimesed saavad esmaabi ja lapseootel naised nõuandeid. Erivajadusega inimesed on saanud koos koolitusega kitse või kitsetalle, mis annab neile suurema kindlustunde ja võimaluse enesega toimetulekuks. Pärast tiinete kitsede poegimist annavad abisaajad ühe emase talle Mondo partnerorganisatsioonile tagasi – nii tagatakse toetussüsteemi stabiilsus ja jätkusuutlikkus.
45-aastasel kitsekasvatajal Mastuura Soghral on 9 tütart ja 2 poega. Ta kaotas jala Nõukogude Liidu sõjalennuki pommirünnakus, kus kõik tema veresugulased surma said. 2001. aastal sai Mastuura endale tiine kitse ja õppis Mondo toetatud koolitusel, kuidas looma eest hoolt kanda, haigusi ennetada, piima ja juustu valmistada. Pärast poegmist andis ta ühe kitsetalle koolitajale tagasi, teiste kitsede müügist plaanib ta raha teenida. „Piima ma müüma ei hakka, plaanin seda naabritele tasuta anda, ka nemad on hädas.” Mastuura ise on kirjaoskamatu, aga kõik tema 11 last on saanud hariduse või käivad veel koolis. Nüüd on tal juba ka 3 lapselast. „Lapsed vajavad piima. Üks mu lapselaps oli väga nõrk. Kui ma talle kitsepiima andsin, muutus ta kohe tugevamaks.”
1.6
rahvusvaheline lastekaitsepäev
4.6
rahvusvaheline süütult vägivalla ohvriks langenud laste päev
5.6
maailma keskkonna päev
8.6
maailma ookeanide päev
12.6
rahvusvaheline lapstööjõu kasutamise vastane päev
14.6
maailma veredoonorluse päev
17.6
rahvusvaheline kõrbestumise ja kuivuse ennetamise päev
20.6
maailma pagulaste päev
23.6
rahvusvaheline leskede päev Maailmahariduskeskuse suvekool
Mondo korraldab kampaaniaid õiglasema maailma nimel. 2013. aastast osaleme üle-euroopalises õiglase šokolaadi kampaanias Make Chocolate Fair!, mille eesmärk on teavitada tarbijaid kakao tootmistingimustest ning koguda 100 000 allkirja petitsioonile,mis nõuab suurfirmadelt vastutuse võtmist ning šokolaadi tootmisele sotsiaalsete ja keskkonnaalaste nõuete sätestamist. Paljusid meist häiris BBC poolt 2010. aastal eetrisse lastud dokumentaalfilm „Šokolaad: kibe tõde” Lääne-Aafrika kakaoistandustes toimuvatest inimõiguste rikkumistest ning ebainimlikest töötingimustest. Maailma ühes servas elavad miljonid põllumehed, kes vaevu ots-otsaga kokku tulevad. Maailma teises servas asume meie, tarbijad, kelle šokolaaditarbimine päev-päevalt kasvab, ent kes tunnevad end olukorra muutmiseks liiga abitult või ei ole põllumeeste raskest olukorrast üleüldse teadlikud. Kahe maailma vahel seisab käputäis suurfirmasid, kes valitsevad globaalset kakaoturgu ning korjavad tööstusest hiiglaslikku kasumit. Igal šokolaadisõbral on õigus teada, kust pärineb see maiustus, mida Euroopas süüakse igal aastal keskmiselt 5.2 kg inimese kohta. Kui on teada, et Lääne-Aafrika kakaoistandustes töötab veel täna kaks miljonit last ning rikutakse süsteemselt inimõigusi, siis on vaja selle vastu välja astuda. Šokolaadifirmadel on vastutus, kohustus ja võimalus lõpetada kakaotalunike ekspluateerimine. Kohalikud magusatootjad juba plaanivad sertifitseeritud tooraine kasutamist tootmises. Nõudmisi šokolaadifirmadele saab lugeda ja allkirja anda www.et.makechocolatefair.org. Milliseid õiglase kaubanduse sertifikaadiga šokolaade hetkel Eestis müügil on saab uurida lehelt www.fairtrade.ee.
Koostöös portaaliga Lastekas.ee valminud multikas „Jänku-Jussi šokolaadipäev” selgitame lastele, kust kakao pärineb ning kuidas olla kindel, et šokolaadi valmistamisel pole kasutatud lapstööjõudu. Multikaga koos on värviraamat, mida on tore koos väiksemate lastega värvida.
1.7–31.7
Mondo puhkab
11.07
maailma rahvastiku päev
18.07
rahvusvaheline Nelson Mandela päev
30.07
rahvusvaheline sõpruse päev ramadaan
Keegi meist ei ole masin. Ent ka patareisid laadides on m천telda m천nus ja joonistada l천bus. Pakume soojaks suvekuuks Mondo tegevustega seotud nuputamist, joonistamist ja k체psetamist.
Vastused leiad Mondo aastaraamatust. Kuidas on võimalik maailma paremaks muuta? a) võimalikult palju tarbides b) laiseldes c) annetades rikastele d) ennast ja teisi inimesi harides Mis on sõna Mondo tähendus? a) kreatiivne b) tulnukas c) maailm d) headus võidab Kuidas mõjutavad kliimamuutused Ghana põhjaosa põllupidajaid? a) kõrbestumise tõttu on saagid väiksemad b) neil on rohkem aega puhata c) üleujutuste tõttu võib saak hävineda d) tänu suuremale saagile nad rikastuvad Kui palju lapsi töötab Lääne-Aafrika kakaoistandustes? a) mitte ühtegi b) 1 laps c) 200 000 last d) 2 miljonit last
Kus asub Zaatari pagulaslaager? a) Saaremaal b) Iraagis c) Jordaanias d) Jeemenis Miks Mondo andis välja aastaraamatu? a) kohustusest b) raha jäi üle c) soovist pakkuda entusiasmisüsti oma toetajatele d) tänutäheks toetajatele Mis materjalist on punutud Bolga korvid? a) Juta saara kõrrest b) Jaka joru kõrrest c) Veta vera kõrrest d) Vata viro kõrrest Miks jätavad tüdrukud Ghanas kooli tihti pooleli? a) nad abielluvad b) ei viitsi koolis käia c) rasestuvad d) nad on juba niigi targad
Leia elevant, l천vi, gepard, p체hvel, j천ehobu, kits, rott, krokodill, lehm, ahv, kaelkirjak ja ninasarvik.
1. Keenia valuuta 2. Millest on UGALI tehtud? 3. Kana suahiili keeles 4. Ohtlik veekogudes elav loom Aafrikas 5. Valge inimene Keenias kannab nime … 6. Kuidas läheb? – suahiili keeles 7. Keenia liikluspolitsei igapäevane lisateenistus 8. Keenia naaber põhjapool 9. Kõrbeelanike tähtsaim vara 10. Mida joovad keenialased igal hommikul 11. Keenia linn, kus treenivad Eesti tippjooksjad 12. Keenia populaarseim telefonifirma 1. shilling, 2. maisijahu, 3. kuku 4. jõehobu, 5. mzungu, 6. habari, 7. altkäemaks, 8. somaalia, 9. kitsed, 10. chai, 11. iten 12. safaricom
Kardemonipirnid 6 pirni pudel valget Fairtrade veini 1 sl jahvatatud kardemoni (Fairtrade vürtside sarjast!) 1 dl Fairtrade demerara suhkrut kaunistamiseks mandlilaaste Koori pirnid, lõika alumine osa veidi ära, et pirnid püsti seisaks. Varrejupp jäta alles. Tõsta pirnid potti, vala peale vein, lisa suhkur ja kardemon. Keeda 30 minutit tasasel tulel, siis tõsta pirnid välja. Keeda kastet veel 30 minutit. Tõsta pirnid taldrikule püsti, vala peale paar lusikatäit kastet ja puista üle mandlilaastudega. Serveeri vahukoore või jäätisega.
Retsept: Martiina Anni
Krõbeda kattega rabarbrimuffinid Taigen: 200 g nisujahu 100 g Fairtrade demerara suhkrut noaotsaga soola 1 tl küpsetuspulbrit 2 muna 100 ml rapsiõli 100 ml piima 300 g rabarbrit Kate: 70 g Fairtrade demerara suhkrut 30 g nisujahu 1 tl kaneeli 35 g võid
Sega omavahel kuivad ained: Jahu, suhkur, sool ja küpsetuspulber. Klopi munad lahti, lisa õli ja piim. Sega õrnalt kuivainetega. Lõpuks sega ettevaatlikult taigna sisse tükeldatud rabarber. Täida muffinivormid ääreni. Katte tegemiseks lõika või väikesteks kuubikuteks. Sega omavahel suhkur, jahu ja kaneel ning mudi koos võitükkidega sõrmede vahel peenikeseks puruks. Pudista kate muffinitele. Küpseta 200 kraadi juures 20–25 minutit.
Retsept: Mari-Liis Ilover
Kaerapätsikesed šokolaadiga 150 g toasooja võid 1 muna 125 g Fairtrade demerara suhkrut 5 dl kiirkaerahelbeid või tavalisi kaerahelbeid 100 g nisujahu 1 sl magustamata Fairtrade kakaopulbrit 75 g tumedat Fairtrade šokolaadi 1 tl küpsetuspulbrit Vahusta toasoe või suhkruga kohevaks, seejärel lisa muna ja vahusta veel minutike. Sega omavahel kuivained ja lisa muna-võivahule. Sega lusika abil ühtlaseks. Haki 50 g šokolaadi tükkideks ja sega taignasse. Vormi käte abil taignast pisikesed pallikesed, vajuta lapikuks ja aseta ahjuplaadile. Küpseta 175 °C ahjus 12–15 minutit, kuni küpsised on tahked ja kergelt pruunikad. Seejärel tõsta küpsised ahjust välja ja lase jahtuda. Kaunistamiseks sulata allesjäänud 25 g šokolaadi vesivannil ja nirista küpsistele. Lase taheneda.
Retsept: Martiina Anni
9.8
rahvusvaheline maailma põlisrahvaste päev
12.8
rahvusvaheline noorsoopäev
15.8
Ghana ja Keenia laste uue kooliaasta toetuste tähtaeg
19.8
maailma humanitaarabi päev
23.8
orjakaubanduse ja selle lõpetamise mälestuspäev
Umbes 70 miljonil lapsel maailmas pole võimalust koolis käia. Sahara-taguses Aafrikas, kus hariduse tase on piirkonniti väga erinev, ei käi koolis umbes 30 miljonit last. Näiteks kui Ghana riigis tervikuna läheb kooli 84% lastest, siis Põhja-Ghana lastest jõuab koolipinki vaid 56%. Kooli mitteminek või selle poolelijätmine on suur probleem. Kiratseva ja ebastabiilse põllumajanduse tõttu napib peredel, eelkõige lesknaistel sissetulekuid. Seepärast on keeruline tagada lastele küllaldane toit ja regulaarne koolis käimine. Ghana ja Keenia kogukondades, kus Mondo tegutseb alates 2009. aastast, leidub palju peresid, kus lapsi kasvatab ainus elus olev vanaema. Vanemate surma korral on lapsed sunnitud tööl käima, et hoolitseda nooremate õdede-vendade eest. Tüdrukud jätavad kooli pooleli ka varajase abielu või raseduse tõttu, vahel lihtsalt seepärast, et koolitee on pikk ja ohtlik või lähedased ei näe kooliskäimisest otsest praktilist kasu. Mondo toetusprogramm pakub eesti inimestele võimalust kaasa elada ühe konkreetse lapse käekäigule ja edusammudele Ghanas ja Keenias, ning avastada enda jaoks kauge maa kultuur ja kombed. Pakume toetust nii põhikooli-, keskkooli- kui erivajadustega lastele. Kõik meie toetusprogrammis olevad lapsed on kaotanud ühe või mõlemad vanemad või on nende pered majanduslikult äärmiselt raskes olukorras. Kui meie toetusprogrammi esimesel aastal läks eestlaste toel Kongo külas kooli 30 last, siis 2013–2014 aastal käib eestlaste toel Ghanas ja Keenias koolis üle 230 lapse. Suurem osa neist käib põhikoolis; mõnikümmend last on Mondo Tarkusefondi stipendiaadid, keda toetame keskkooliõpingutes. Mondo toetusprogrammiga saab ühineda www.muudamaailma.ee
Millicent Abaa on 17-aastane tüdruk, kes Eesti toetaja abil lõpetas põhikooli ja alustab 2013–14 õppeaastal õpinguid Gowrie Keskkoolis. See ei olegi nii tavapärane uudis, kui esmapilgul tundub – keskkooli jõuab Põhja-Ghanas elavatest tüdrukutest vaid murdosa, lõpetab selle veelgi vähem tüdrukuid. Millicent on üks 14st tublist õppurist, kes sai 2013. aastal Mondo Tarkusefondist toetust keskkooliõpinguteks. Lisaks temale veel neli tüdrukut ja üheksa poissi. Millicent on pärit neljalapselisest perest, kelle ema ja isa surid AIDSi juba siis, kui laps oli väike. Nüüd on Millicent päris üksi, sest hiljuti said õnnetult surma ka tema kasuema ja vanaisa.
8.9
rahvusvaheline kirjaoskuse päev
15.9
rahvusvaheline demokraatia päev
16.9
rahvusvaheline osoonikihi kaitsmise päev
21.9
ülemaailmne rahupäev
21.9
ülemaailmne puude istutamise päev
21.9
ülemaailmne Alzheimeri päev
22.9
autovaba päev
28.9
maailma marutaudi päev kurtide päev maailma südamepäev
Mondo sai oma esimesed humanitaarabi ristsed Ukrainas ja Moldovas üleujutuste tagajärgede leevendamisel 2007–2011 ning Afganistani Helmandi provintsi tervishoiusektori ülesehitusel 2008–2011. aastatel. 2013. aastal käivitasime humanitaarabi projekti Jordaanias. Rajati arvutiklass Zaatari pagulaslaagris, mis pakub kursusi Süüriast põgenenud noortele. Lisaks sellele, pakub Mondo pagulaslaagri 1500 lapsele 3 kuu vältel mahlajooki, mis annab jõudu kooliteed läbida. 2013–2014 töötas Mondo välja humanitaarabi osutamise klastripõhise mudeli humanitaarkriisidele reageerimiseks, humanitaarabi käsiraamatu ja lõi kiireloomuliste annetuste kogumise süsteemi. Eesmärgiks on missioonivalmiks koolitada vähemalt 20 Eesti eksperti ja laiendada missioonikogemust koostöös suuremate humanitaarabi andvate partneritega. Mondo peab väga oluliseks arengukoostöö elluviimisel katastroofi riskide maandamise võimekust. Eesmärk on arendada erinevaid riskide maandamise ja katastroofide ennetamise mudeleid, piirkondades, kus Mondol on arengukoostöö programmid. Näiteks on Ghana põhjaosas viimastel aastakümnetel selgelt näha kõrbe levik Saharast lõunapoole. Nigela saagi tõttu napib paljudel peredel kuiva perioodi lõpus toitu. 2011. aastal said Kongo küla lesknaised Eestist annetusena härja ja adra, et õigeaegselt põldusid ette valmistada ning mikrolaene, et kindlustada toidu kättesaadavus aastaringselt. 2014. aastal aitame Põhja-Ghana Nabdami piirkonnas istutada koolide ja naistegruppidega kohalikke puuliike, mis parandava keskkonnatingimusi.
Jordaanias asuvas Zaatari pagulaslaagris elas 2013. aasta sügisel 130 000 süürlast, neist 45 000 lapsed. See on suuruselt teine pagulaslaager tänapäeva maailmas, kus lapsed peavad kõndima mitmeid kilomeetreid, et koolini jõuda. Kuuma päikese käes on koolitee kurnav, raske on tühja kõhuga õppida, veel vähem sellest rõõmu tunda. Mondo korraldas 2013. aasta sügisel annetuskampaania Süüria laste koolilõunate toetuseks, millega kogusime 1079 eurot. Eraldi kiitust väärivad Tallinna Inglise Kolledži noored, kes korraldasid suvel heategevusliku kontserdi ning saadud tulu Mondo kaudu pagulaste olukorra parandamiseks annetasid.
1.10
rahvusvaheline taimetoitlaste päev
1.10
rahvusvaheline eakate päev
2.10
rahvusvaheline vägivallavastane päev
5.10
ülemaailmne õpetajate päev
10.10
ülemaailmne vaimse tervise päev
13.10
rahvusvaheline katastroofide vähendamise päev
15.10
ülemaailmne kätepesupäev
16.10
ülemaailmne toidu päev
17.10
rahvusvaheline vaesuse likvideerimise päev
21.10
õunapäev õiglase kaubanduse nädal Eestis
Kas Eesti tarbijat huvitab, kes on kasvatanud kohvi ja tee, mida igal hommikul joome või millistes tingimustes on valminud meie teksapüksid ja sporditossud? Osa toodetest, mida me igapäevaselt kasutame võivad olla laste poolt valmistatud. Lääne-Aafrika kakaofarmides töötab ligi 2 miljonit last. 2013. aasta uuringu kohaselt usub üks kolmandik vastanuist, et õiglane kaubandus teenib arengumaade põllumeeste ja tööliste huve ja pooled vastanutest on valmis ostma õiglase kaubanduse tooteid. Üle kolme neljandiku vastanutest on veendunud, et maksumaksja raha ei tohi kulutada toodetele, kus töölised on saanud ebapiisavat tasu või kasutatakse laps- ja orjatööd. Tõepoolest, õiglane kaubandus ei ole heategevus, vaid kaubandussuhetel põhinev eetiline äri arengumaade ja heaoluriikide vahel. Õiglase kaubanduse teavitustööd ja Fairtrade toodete müüki on Eestis propageeritud alates 2007. aastast. 2013. aastast koordineerib seda tööd Mondo. Lisaks tarbijatele ja ettevõtetele suunatud tegevuse, tahame kaasata ka Eesti omavalitsusi jätkusuutlikuma ja eetilisema ühiskonna edendamisel. Teeme seda Soome õiglase kaubanduse linnade Tampere, Espoo ja Joensuu eeskujul ja nende kogemusel. 2013. aasta viimastel kuudel avas Mondo kaheks kuuks Pop Up poe, kus pakkus Eestis saadaolevaid õiglase kaubanduse ehk Fairtrade sertifikaadiga tooteid ja meie sihtriikide kogukondades valmistatud käsitööd. Tutvustasime inimestele Fairtrade toodete maaletoojaid ja müügikohti korraldasime õpitubasid ja uurisime ostjate valmisolekut toetada arengumaade toodangut. Mondo poe kasumi suuname käsitööd valmistanud kogukondade iseseisva toimetuleku toetuseks. Järgmistel aastatel on meil plaanis süsteemsemalt arendada sotsiaalset ettevõtlust kui võimalust edendada arengukoostööd.
Shea-puu ehk karité pähklitest õli tootmine on Lääne-Aafrika naiste traditsiooniline oskus, mida antakse edasi emalt tütrele. Nii on seda õppinud ka Ndaabon Taab ja teised Kongo küla naised Põhja-Ghanas, kes shea-või valmistamisega endale põllupidamise kõrvalt pisut raha teenivad, et toidulauda rikastada ja laste koolitasusid maksta. Külas aga shea-võile suurt turgu ei ole – kui vaja, siis valmistatakse seda ise, mitte ei osteta turult. Mondo ostab shea-võid otse küla tootjatelt, tagades neile õiglase tasu ja pakkudes Eesti tarbijale võimalust tutvuda selle imelise tooraine kosmeetiliste omadustega.
Mondo Pop Up poes olid müügil Uganda Bluesky erivajadustega laste kooli õpilaste tehtud külmkapimagnetid ja kõrvarõngad. Õpilased valmistavad neid limonaadipudeli korkidest. Nad koguvad korgid kokku ümbruskonna äridest ning tooteid tehes õpivad tundma värve ning treenima kätetööd. Bluesky erivajadustega laste internaatkoolis õpib ja elab 25 last. Magnetite ja kõrvarõngaste müügist teenitud raha eest jätkatakse koolimaja pooleliolevaid ehitustöid.
10.11
maailma rahu ja arengu teaduse päev
12.11
Mondo sünnipäev
16.11
rahvusvaheline tolerantsuse päev
20.11
ülemaailmne lastepäev
21.11
ülemaailmne televisiooni päev
26.11
kodanikupäev maailma filosoofia päev ostuvaba päev maailmahariduse nädal
Juba mitmendat aastat järjest palub üks Eesti mees oma sünnipäeva puhul kolleegidel lilled ostmata jätta ning teha hoopis annetus Mondo sihtriikide kogukondadele. Lilleraha eest on Afganistani koolitüdrukud saanud endale koolitarbed, Keenia naised õmblusmasina, Ghana lesknaised kitse ja Uganda puuetega noori tööle palkav kohvik tõsta oma teenuste kvaliteeti. Ühest teadlikust otsusest võib kasvada välja väga mitu head ja olulist tegu maailma erinevas paigus. Head teod on nakkavad. Kui mitte muul ajal, siis aasta lõppedes mõeldakse ikka rohkem andmisele ja kingituste tegemisele. Mondo pakub võimalust teha sõbrale või töökaaslasele jõuludeks või mõneks muuks tähtpäevaks tavalise kingi asemel eetiline kingitus. Mondo veebipoes saab kingitusi ise valida: kits või eesel Ghana lesknaisele, õmblusmasin või seemned Keenia naisteguppidele, või – miks ka mitte – Mondo värskeim kingiidee – välikäimla Afganistani koolile. 95% Eestis kogutud toetustest suuname otse sihtriiki. Eetilisi kingitusi saab teha lehel www.muudamaailma.ee. Mondo aitab rajada Põhja-Afganistani maapiirkondade tüdrukute koolide juurde välikäimlaid. Ühe kempsu rajamine maksab 150 eurot, millest poole kogume annetustena. Ülejäänud summa koguvad kohalikud elanikud ise. Igal kolmandal inimesel maailmas ei ole ligipääsu puhtale ja privaatsele kempsule ning 1,1 miljardit ajab oma häda ära lageda taeva all. Korraliku kempsu puudumine põhjustab haiguste nagu düsenteeria levikut, mille tagajärjel sureb veel enne 5-aastaseks saamist palju lapsi.
1.12
rahvusvaheline AIDSi päev
2.12
rahvusvaheline orjuse lõpetamise päev
3.12
rahvusvaheline puuetega inimeste päev
5.12
rahvusvaheline vabatahtlike päev
9.12
rahvusvaheline korruptsioonivastane päev
10.12
inimõiguste päev
18.12
rahvusvaheline migrantide päev
20.12
maailma inimliku solidaarsuse päev
Isiklikud sidemed ja kogemus on parim viis õppida uut ning kujundada hoiakuid. Kui inimestel on võimalus otsekontaktideks, kujunevad nende arvamused ka positiivsemaks. Mondo kogemus näitab, et isiklikku raha annetatakse heategevusse, kui ollakse kindlad, et annetus jõuab kohale ja sellel on positiivne mõju. Meie toetusprogrammi senine edu on sõltunud võimalusest vabatahtlikel kohal käia ja oma silmaga veenduda, kuidas Mondo kogutud raha kasutab. Mondo vabatahtlikud on erialaste teadmiste ja töökogemusega inimesed, kes suudavad pakkuda reaalseid lahendusi kohalikele probleemidele. Mida positiivsem kogemus lähetusest jääb, seda suurema veendumusega räägitakse arengukoostööst ka teistele. 2013–2014. aastal on MTÜ Mondo projektipartnerite juures arengukoostööd ellu viima aitamas kuus vabatahtlikku eksperti Eestist. Kaks vabatahtlikku töötab Keenias ettevõtluse arendamisega ja kaks Ghanas hariduse kvaliteedi tõstmisega. Kõikide praeguste ja eelmiste aastate Mondo vabatahtlike emotsioone ja tegemisi saab jälgida nende blogide www.mondo.org.ee/blogid vahendusel.
Kaie Laaneväli on majandusmagistri taustaga põllumajandusettevõtet juhtiv noor Eesti naine. Keenias koolitab ta naistegruppe ettevõtlusvallas. Kaie kaugemaks sihtkohaks enne Keeniasse minekut oli Rootsi – lennukiga polnud ta varem lennanud. Ent siiski oli ta valmis lendama ekvaatorile ja jagama naistegruppidele ettevõtlusteadmisi ja kogemusi. Veigo Kell arendab Keenia pealinna Nairobi suurimas slummis Kiberas pilootprojekti, et hinnata, kas ja kuidas haakuvad Mondo abivõimalused ja kohaliku kogukonna vajadused. Ääsmäe põhikooli õppealajuhataja ja inglise keele õpetaja Anu Jooni ülesandeks on tegeleda koolitoetust saavate laste andmebaasi uuendamise ning õpetajakoolitustega. Kogenud Kohila Gümnaasiumi ja Tallinna Reaalkooli füüsikaõpetaja Mart Kuurme viib lisaks oma teadmistele Ghana lastele ka teleskoobi ja rohelise laseri, et üheskoos täielikku päikesevarjutust jälgida.
www.muudamaailma.ee www.maailmakool.ee www.1maailm.ee www.fairtrade.ee /muudamaailma /Maailmakool /mondopood
nabti keeles
twi keeles
luanda keeles
suahiili keeles
shukran, araabia keeles
tashakor, dari keeles
Ghanas: Kongo Community Development Association Keenias: Western Focus Community Organization Ugandas: PopUp Limited Afganistanis: Tolo Service and Cultural Organization ja Afghan Disables and Vulnerable Society Jordaanias: Finn Church Aid ja Relief International
MTÜ Mondo aastaraamatut aitasid teoks teha Vabaühenduste Fond ja Eesti Välisministeerium. © MTÜ Mondo, 2013