1 Maailm kevad 2012

1 MAAILM

Vaata ja Muuda dokfilmiklubide ajaleht, kevad 2012

-

dfk.maailmakool.ee

Tutvu dokfilmiklubi juhtide Jürgen Volmeri ja Kertti Marraniga Kas on võimalik, et me sööme Indoneesia vihmametsi?

Kas priiskavatele ettevõttetele anda piitsa või präänikut? Või hoopis porgandit?

Mis-kus-kes on Illuka?

Uudised ja fotod eelmisest suvest Võsul

2 PERSOONID

Tere dokfilmiklubilised!

Käes on kevad ning paljude jaoks tähendab see eksamiperioodi. Mitmed meie parimad Vaata ja Muuda dokfilmiklubide juhid on lõpetamas kooli. Nii ka teenelised juhid Jürgen Volmer Raplast ning Kertti Maran Nõost.

Nendega saab tutvuda meie dokfilmiklubiliste veerus. Samal ajal kui abituriendid eksamipingis higistavad, teeb kevadpäike ilma soojaks ka väljas jalutajatele. Uus energia tekitab tahtmise midagi toredat ära teha. Ka käesolev ajalehenumber 1Maailm kajastab neid teemasid: kliimasoojenemist ning lahenduste leidmist.

Inspiratsiooni saime Vaata ja Muuda filmikogu uuest filmist nimega ”Green“, mis räägib orangutanist, kes on kaotanud oma elu ja kodu — vihmametsa — tarbijate järjest nõudlikumaks muutuva maitse tõttu. Tarbijatena tahame, et meie toit oleks alati värske ja tervislik, kuid säiliks kaua; mitmekesine, aga ootuspärase maitsega; toitev, ent kalorivaene; ilusti pakendatud ja isuäratav (ilusat värvi, perfektse kujuga, mugava suurusega); huvitav, ent standardne; kättesaadav, sõltumata aastaajast, ning odav. Kas ma unustasin midagi?

Tundub, et tarbijad on kui printsessid herneteral ja tootjad proovivadki karmis konkurentsis järjest rohkem printsesstarbijate meelejärele olla. Panna kommidesse vahvlitükke, mis on krõbedamast krõbedamad, või kirsse, mis on kirsimad kui kirss ise. Aga kui vaadata väikesest šokolaadikommist ja kolmesekundilisest maitsenaudingust kaugemale, näeme, et ei söö mitte kommi, vaid vihmametsa. Sööme iseenda elukeskkonda, puhast õhku, hävitame ökosüsteemi. Loe sellest täpsemalt artiklist ”Mesikäpp versus orangutan“.

Lisaks oma valikute korrigeerimisele tuleks esitada nõudmisi ka tootjatele. Aga piitsa asemel on välja mõeldud palju kavalamad vahendid. Nimelt ”porgandid“! Jah, selle asemel et mittesäästlikult käituvat söögikohta vältimisega karistada, tuleks aidata ettevõttel hoopis paremaks saada. Kuidas täpselt seda teha, loe intervjuust porgandimafjosniku Rille Pihlakuga. Viimaks ei saa me vaadata üle ega ümber inimõiguste temaatikast. Sellest on juttu uues suurepärases filmis ”Edie ja Thea: üks väga pikk kihlus.“ Eestisse saabunud varjupaigataotlejate olukorrast annab ülevaate intervjuu Kristi Ein Toodoga.

Head lugemist ja mõnusat kevadet!

kevad 2012

1 MAAILM

10 KÜSIMUST PARIMATELE DFKLASTLE 1. Kes? KERTTI MARRAN 2. Kui vana?

19 3. Kool ja dokfilmilkubi?

Nõo Reaalgümnaasium ja Nõo DFK 4. Kuna tegid dokfilmiklubi?

2010. aastal 5. Miks korraldad linatusi?

Korraldan linastusi, sest mind huvitavad maailmaprobleemid ning soovin nendega muuta teiste inimeste eelarvamusi ja läbi nende filmide saab teavitada inimesi maailmaprobleemidest.

6. Milline Vaata ja Muuda dokfilm on su lemmik ja miks?

Minu lemmik on Birma VJ, sest see film näitas tegelikku riigis valitsevat olukorda läbi sealsete elanike silmade. Näitas tegelikku olukorda riigis, valitseva võimu terrorit oma elanikkonna vastu ning seda, kuidas rahvas suudab üheskoos türanniale vastu hakata.

1. Kes? JÜRGEN VOLMER 2. Kui vana?

19 3. Kool ja dokfilmilkubi?

Rapla Vesiroosi Gümnaasium, filmiklubi FOOKUS 4. Kuna tegid dokfilmiklubi?

Filmiklubi loodi 2009. aasta kevadel ja mina linastasin esimest korda 2010. aasta veebruaris.

5. Miks korraldad linatusi?

Kuna need filmid meeldivad mulle ja ma tahan, et ka teised näeks neid.

Olen alati see tüüp kambas, kes õhinal iga olukorra peale mingit filmi meenutab. Seetõttu ka minu vajadus neid filme näidata.

6. Milline Vaata ja Muuda dokfilm on su lemmik ja miks?

Kindlasti Yes Man. Väga inspireeriv ning lustakas. Annab inimestele lootust, et suurte asjade tegemiseks on tegelikult vaja lihtsalt suurt tahet.

7. Mida tuleks maailmas kõige esimesena muuta?

Maailmas tuleks esimesena muuta suhtumist teistesse rassidesse ja inimestesse.

8. Soovita head lugu/bändi, mis aitab eksamistressist üle!

Leo Rodrigues ”Bara Bara Bere Bere“, lugege ka liiklusteste 9. Soovita head raamatut, mis tuleks suvel kindlasti läbi lugeda!

Kadunud Roos, Serdar Öskanilt; Edgar Hilsenrathi Nats ja juuksur.

10. Millise filmi/raamatu kangelane tahaksid ise olla? ”Karupoeg Puhh“

7. Mida tuleks maailmas kõige esimesena muuta?

Kaotada kõik relvad ning vahendid, mis loodud teise inimese eemaldamiseks.

8. Soovita head lugu/bändi, mis aitab eksamistressist üle!

Nena — 99 luftballoons 9. Soovita head raamatut, mis tuleks suvel kindlasti läbi lugeda!

Milan Kundera ”Olemise talumatu kergus“ 10. Millise filmi/raamatu kangelane tahaksid ise olla?

Suur Tõll oli suure südamega mees, miks mitte.

1 MAAILM kevad 2012

TARBIMINE 3

Mesikäpp versus orangutan Palmiõlist valminud biokütus segatakse fossiilkütusega. Kuna tegu on n-ö bio- või taastuvenergiaga — palm kannab vilja aastaid —, saab selline kütus rohelise energia märgise. Tegelikult see kütus taastuv pole, sest pärast 15-aastast saagiperioodi on istanduse maa viljatu ja see hüljatakse.

kse palmiõli kosmeetikas ja bioLisaks toiduainetööstusele kasutata ijale varjatud kujul, pakendile on kütuses. Tihti esitatakse see tarb see taimerasv tuleb ja kuidas see kirjutatud vaid ”taimerasv”. Kust tootjaid. Või ei taha teada. toodetud on, ei tea ka kodumaised

Kui esileedi Evelin Ilves rääkis transrasvadest, mida leidub näiteks ülimaitsvas Mesikäpa kommis, siis muretses ta Eesti rahva tervise pärast. Kuid transrasvad on kahjulikud mitmel teiselgi moel ning mitte ainult inimestele, vaid ka loodusele, mille vahetu osa me oleme. Kõige enam kahjustab Mesikäpp hoopis vihmametsade kahe- ja neljajalgseid elanikke.

Nimelt on transrasvade allikaks palmiõli. See on oranž taimeõli, mida saadakse ühe erilise palmi palma africana viljadest. Kommides kasutatakse palmiõli näiteks seetõttu, et see teeb kommi sees oleva vahvli mõnusalt krõmpsuvaks. Ühtlasi on see maailma odavaim toiduõli, mida saab toota ja müüa väga odava hinnaga. Ent mis on selle tegelik hind?

Palma africana on Aafrika läänerannikult pärit taim, mis kasvab subtroopilises kliimas kindlal kõrgusel. Selles viljakas kliimavööndis asub nii Aafrikas, Aasias kui Ameerikas maailma liigirikkaim elupaik — vihmamets. Vihmametsad on otsekui maailma kopsud, mis hingavad sisse ja taas puhtana välja tänase maailma toodetud mustuse ja heitgaasid. Nad pidurdavad kliimasoojenemist.

Just seesama palmiõli on peamiseks põhjuseks, miks Malaisias ja imeilusatel Indoneesia saartel raiutakse meeletu kiirusega igivanu vihmametsi. Üksnes selleks, et istutada silmapiirini ulatuvaid otsekui joonlauaga tõmmatud õlipalmide ridu. Seejuures on palmiistandus kõike muud kui mets. Seal ei kasva isegi rohutups, sest ”umbrohu” tõrjena kasutatakse mürke. Mürkidega peletatakse ka putukaid ja linde, kellest on tehtud röövlid omaenda kodus.

Istanduste aladel elanud inimesed on oma kodudest sa-

geli ebaõiglaselt ja väevõimuga välja aetud. Keskvõimust kaugel elavad inimesed ei tea pahatihti oma õigusi, vahel on nad istanduse rajamisega isegi nõus, lootes tööd leida, või on neile koole ja haiglaid lubatud. Ent istandus on enamasti mehhaniseeritud ning vajab vaid paari noormeest, nii et paremat elu see ei too. Pered, kes varem metsast või põllundusest elatusid, on nüüd kodu ja sissetulekuta.

Samuti võib istanduste äärealadel elamine tervisele ohtlik olla, kuna mürgid on reostanud joogivee. Selline olukord valitseb näiteks Colombias.

Niisugune maaomandamine ja reostamine pole seaduslik, kuid suure kasumi tõttu kasutatakse korruptsiooni ja füüsilist jõudu. Vaatamata ebaseaduslikkusele on valitsusedki mõnikord istandustest huvitatud, sest erinevalt vihmametsast annab palmiõli eksport maksutulu.

Lisaks Kalevile ja koduma istele kohukesetootjatele kasutavad ulatuslikult palmiõli näiteks Nestlé ja Unilever (Dove’i see bid ja Knorri supid), pa lmiõli sisaldavad isegi Bo dyshopi kreemid.

4 TARBIMINE

kevad 2012

Kui palmiõli tootmine jätkub samasuguse tempoga, on 15 aasta pärast Indoneesia vihmametsad hävitatud.

Linastuseks: e filminäitamist jaga Korralda filmi ”Green” linastus. Enn me ning palu kirjelkõigile kohaletulnuile Mesikäpa kom maitseb. Räägi põgudada, mida nad tunnevad ja kuidas etööstuses. salt palmiõli kasutamisest toiduain liima/article_id-226 Loe lisaks: ww w.bioneer.ee/eluviis/k

1 MAAILM

Ka Vaata ja Muuda filmiraamatukogu uusima filmi ”Green” peategelase, orungutan Greeni saatus on kõnekas. Borneo saar on üks viimaseid inimahvide elupaiku. Orangutanid armastavad sügavat metsa, mida jääb maailmas järjest vähemaks. Nad elavad ainult puu otsas. Kui puud maha raiuda, siis nad hukkuvad. Nii juhtus ka Greeniga.

Film ”Green” pole esimene kord, kui inimahve on teavituskampaanias kasutatud. Inimahvid on tohutult armsad, ilmekad ja fotogeenilised. Veel enam, nad on läbinud nn peeglitesti. Kui anda peegel näiteks makaagile, siis ta arvab, et näeb seal teist ahvi. Orangutan mõistab seevastu kohe, et näeb peeglis ennast, ning hakkab uurima näiteks oma hambaid, mida ilma peeglita ei näe. Seega on neil eneseteadvus. Orangutan teab, et on olemas!

Just seetõttu nõuavad mitmed loomaõiguslased meie liigikaaslastele inimõigusi. On muidugi küsitav, kas inimõigused on maailma parimad, ent inimõiguste abil oleks võimalik inimahve ja nende elupaiku kaitsta. Inimahvidele antavad inimõigused kaitseks muu seas ka vihmametsi, rohuliblesid ja putukaid, kel praegu inimkonna silmis õigusi ei ole.

Tegelikult on õiguste eristamine inimeste ja looduse omaks lihtsalt tobe. Inimesed on osa loodusest ning ilma toimiva ökosüsteemita hukkub kogu elusloodus niikuinii, sealhulgas inimesed. On kummaline mõelda, et sel murdosasekundilisel krõmpsul, mida me kommi süües tunneme, on nii kõrge hind.

Birgit Rosenberg fotod: Rettet den Regenwald

Kas piitsa või porgandit laristavatele ettevõtetele? Õige vastus on porgandit! Vähemalt siis, kui tegu on toitlustusettevõttega, kes muidu on sümpaatne, ent võiks palju rohkem keskkonnale mõelda. Just seda Porgandimaffia teebki — aitab klientide nõudmiste ja ostuotsuste toel ettevõtetel paremaks ja loodussäästlikumaks muutuda. Rille Pihlak, kes on lõpetamas arstiteaduskonda, räägib sellest, kuidas rahvusvaheline Porgandimaffia idee teostus märtsikuus Tallinna moodsas söögikohas Mamos.

Mis pani teid asutama grupeeringut Selle ingliskeelne nimi on Carrotmob ning alguse on see saanud San Frannimega Porgandimaffia? siscost USA-st. Tänaseks on PorgandiSelleni viis meid GLEN-programmi va- maffia juba 30–40 riigis üle maailma. batahtlikuteenistus. Me viiekesi (üritu- Enne GLEN-i vabatahtlikku teenistust sel oli viis korraldajat) oleme 2011. aas- toimus kaks seminari, kus räägiti erita GLEN-vabatahtlikud. Võtsime oma nevatest ettevõtmistest ja aktsiooniühised jõud kokku ning tegime koos dest. Siis me sellest esimest korda kuulsimegi. Triin, kes oli vabatahtlik Eesti esimese Porgandimaffia.

Lõuna-Aafrika Vabariigis, aitas sealgi Eesti esimese? Kust Porgandimaffia Porgandimaffiat korraldada. Tundus hea mõte ka Eestis proovida. siis pärit on?

1 MAAILM kevad 2012 Mis selle mõte siis on?

See on suisa naljakas, kui lihtne Porgandimaffia idee tegelikult on. Ühel meie määratud päeval minnakse ühte kindlasse kohvikusse ning lihtsalt tarbitakse seal. Eesmärgiks on koguda rahvast ja teha promo, et kliente tuleks rohkem kui tavaliselt. Selle päeva tulust, antud juhul 80% tulust, investeerib seesama äri enda keskkonnasäästlikumaks muutmisesse. Lisaks kohvikule või poele, kellele see kasulik on, päästab selline üritus ka ülejäänud maailma.

Kas idee, mis ettevõtted oma päevatuluga teha võiksid, tuleb neilt või teilt?

Selles osas on ettevõttel vabad käed.

Meie teeme neile vaid ettepaneku muutuda keskkonnasõbralikumaks, mille tähendus on muidugi väga lai.

Samas on Carrotmobi kodulehel ka näited selle kohta, mida on nõutud ja mida saadud. Sealt saab ideid, mida firmadele pakkuda võib. Tavaliselt firmad siiski teavad, et mida nad teha tahaksid, kuid neil pole selleks raha.

Porgandimaffia on hea viis lisaraha tekitamiseks. Ka Mamol oli mitmeid mõtteid, kuid nad uurisid ka meilt, mida varem tehtud on.

Kuidas Mamoga koostöö sujunud on?

Mamo on olnud meile uskumatult hea

MAAILMAMUUTJAD 5 partner. Kuna Soomes on see toimunud juba 15 linnas, olid nad sellest palju positiivset kuulnud. Samas oli Mamo juba varem üsna keskkonnahoidlik.

Kas proovisite seda ideed ka teistele ettevõtetele pakkuda?

Jah, kontseptsioon seda eeldabki, me saatsime ettevõtetele e-kirju. Eeldasime, et koht peaks asuma Tallinna kesklinnas ja olema kas kohvik või söögikoht. Saatsime 50–100 e-kirja, millele vastati umbes 10% juhtudel. Kuna üritus toimub Eestis esmakordselt, tahtsime leida väga kaasamineva partneri ning seetõttu polnud Mamo väljavalimine raske.

Kes oli kõige üllatavam vastaja?

Oi, neid oli. Meie jaoks tundub idee lihtne, sest oleme selle läbi mõelnud ja kirja pannud. Kuid näiteks üks vastaja arvas, et me süüdistame neid selles, et nad pole keskkonnasäästlikud, ning proovis tõestada vastupidist.

See oli tegelikult üsna naljakas, ei midagi halba.

Mis on Porgandimaffia korraldaja ülesanne?

Kõige tähtsam ongi ürituse reklaamimine, idee klientideni viimine. Porgandimaffiat on võimalik korraldada praktiliselt ilma rahata. Infot saab jagada näiteks interneti suhtluskanalite kaudu. Meie saime teha ka flaierid ja

plakatid, millele kulus veidi raha...

Ilma flaierite ja plakatiteta oleks veidi keskkonnasäästlikum?

Ka me ise tundsime, et need lähevad ehk liiaks, kuid tellisime spetsiaalsest trükikojast, kus on keskkonnasäästlik toode. See pidi olema teise käigu paber.

Kuidas nädalapäeva valik tehti?

Võimalik, et nädalavahetus olnuks parem, kuid valik sõltub ka firma soovidest. Mamo pole lihtsalt nädalavahetusel avatud.

Eks igal päeval on oma plusse ja miinused, seega on ideaalset päeva raske valida. Kui teha nädalavahetusel, saab võtta terve päeva, kuid siis oleks kliente ehk vähem olnud.

Ja kuidas teil läinud on?

Meil on väike inimeste lugemise masin ning tunniga on käinud 88 inimest.

Praegu on hästi. Ka Mamo mõtles väga konservatiivselt. Ütlesid, et kui tuleb sada, siis on hästi, kuid loodame, et tuleb vähemalt kakssada.

Ja mida Mamo teeb?

Saali taga on Mamol päris suured ruumid, mis ei ole kogu aeg kasutusel.

Nad paigaldavad valgustitele liikumissensorid, et lambid ei jääks põlema, kui ruume ei kasutata. Aga neil on veel mõtteid.

Carrotmobil o n olemas kuju ndus, mida sa la laadida nen ab alde kodulehelt (carrotmob.co Veidi humoori m). kama kujundus e, mille tegi Ee Porgandimaffi sti a, saab Rillelt.

Rahvusvaheline porgandimaffia: www.carrotmob.com GLEN-i vabatahtlik teenistus: www.terveilm.net Porgandimaffia FB leht: www.facebook.com/porgandimaffia

6 MAAILMAMUUTJAD

kevad 2012

1 MAAILM

Mida soovitad noortele, kes sooviksid samuti Porgandimaffiat korraldada?

Tehke ära! See kontseptsioon on väga lihtne. Alguses ehk oma kodukohas ja ühes firmas. See tegevus pole väga aeganõudev ning oleme väga nõus oma kogemusega abistama. Idee on ju tore, näiteks maailmas on seda kasutatud külapoodide päästmiseks. Porgandimaffia annab võimaluse aidata kohta, mis sulle meeldib!

Intervjuu ja fotod: Birgit Rosenberg

Kristi Toodo räägib pagulastest Eestis Kristi Toodo töötab Inimõiguste Keskuses ja on spetsialiseerunud migratsiooni valdkonnale, eelkõige tegeleb ta varjupaiga- ning pagulasküsimustega Eesti Inimõiguste Keskuses.

Oled inimõiguste keskuse pagulasprogrammi eestvedaja. Kuidas jõudsid just pagulasteni?

Pagulaste teemast sain esimest korda aimu ülikooli ajal, kui õppekavas oli valikainena ”Refugee Studies”. Tundus huvitav! Loengus lahkasime erinevaid pagulasi puudutavaid kaasusi, tegime simulatsioone stiilis, kuidas võiks üks pagulane ennast tunda olukorras, kus tunniga on vaja pakkida kokku kõik eluks vajalik, kaasa võtta vajalikud dokumendid ning põgeneda teadmata täpselt kuhu ja milline on elu nädala pärast jne. Seda olukorda on meil nii raske ette kujutada, läbi mängida ja lõpuni mõista.

Peale ”Refugee Studies” kursust tuli juba bakalaureuse lõputöö pagulaste teemal ning sealt edasi mõnevõrra loogilise jätkuna töötamine selles valdkonnas.

Kirjelda ühe varjupaigataotleja teekonda Eesti riiki sisenedes?

Eestisse sisenedes, peale varjupaigataotluse esitamist ning vastu võtmist, majutatakse varjupaigataotleja Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskusesse, mis asub mõne kilomeetri kaugusel Venemaa piirist ja Tallinnast seega ca 230 km kaugusel. Lähim linn Jõhvi asub ca 50 km kaugusel. Menetlus võtab reeglina aega kuus kuud ning selle aja jooksul on taotlejal ehk 1–2 korda võimalus Tallinnas ametnikega intervjuul käia. Positiivse otsuse korral (mil inimene saab Eestis elamisloa) võib ta Illukalt kolida ükskõik millisesse Eesti linna ning seal oma elu alustada.

Millises suunas näeksid Eestit pagulaste teemal edasi liikuvat?

Reaalsuses on Eestil käia väga pikk tee, alustades avalikkuse teadlikkuse tõstmisest antud valdkonnas ning lõpetades kohustuste täitmisega, mida Eesti riik on endale erinevate seadustega võtnud. Eesti võiks olla palju sallivam ja avatum võõraste ja “teistsuguste” suhtes.

Millistest riikidest peamiselt Eestisse põgenetakse ja too mõningaid põhjusi, miks üldse põgenetakse?

2011. aastal on erakordselt suur arv, võrreldes eelnevate aastatega, varjupaigataotlejaid erinevatest Aafrika riikidest. Kongo on esireas 11 taotlejaga. Samuti on veidi enam taotlusi Afganistaani, Gruusia ja Valgevene kodanikelt.

Peamiseks põhjuseks on ikka kas kodusõda või poliitiline olukord päritoluriigis, vähem, kuid mitte vähem tähtsad põhjused, on usuline tagakiusamine või kuulumine teatud etnilisse või sotsiaalsesse gruppi.

Siseminister Vaher on öelnud, et Eestisse tullakse siiski head elu otsima. Kuidas seda kommenteeriksid?

Mina niimoodi ei üldistaks. Igasse Euroopa riiki saabub nii parema elu otsijaid kui ka varjupaigataotlejaid, kelle elu päritoluriigis on tõsiselt ohus ning kelle tagasipöördumine koju on võimatu. Seda väidet toetavad ka Eesti poolt tehtud rahvusvahelise kaitse andmise otsused, millega varjupaigataotlejatest on saanud pagulane ning millega kaasneb Eestis elamise luba. Eesti karm migratsioonipoliitika tähendab ühtlasi ka iga taotluse põhjalikku tausta uurimist ning analüüsimist ning kergekäeliselt ühtegi positiivset otsust ei tehta.

Tuginedes 6 aastasele töökogemusele sihtrühmaga, võin julgelt väita, et Eestisse tullakse ka märksa tõsisematel põhjustel kui parema elu otsimine ning arvestades eestlaste võrdlemisi suurt sallimatust ja eelarvamusi kõikide “teistsuguste” suhtes, võib küsida, kas siin on ikka hea elu?

Intervjuu: Eesti Inimõiguste Keskus

1 MAAILM kevad 2012

UUDISED

7

Uudised Vaata ja Muuda dokfilmi suvekool toimub sel aastal taas Võsul Männisalu puhkekeskuses. Kuupäevadeks on 25.–27. juuni. Osalema on oodatud kõik dokfilmiklubid. Broneerige see kuupäev toredaks koolituseks ja jälgige reklaami täpsema informatsiooniga!

Suvel saab valmis uus noorteportaal 1Maailm. Visuaalsele uuendamisele läheb ka dokfilmiklubide veebileht. Sellega seoses on portaali sisselogimine ja filmide tellimine häiritud. Filme tellige palun otse koordinaatorilt aadressil dfk@maailmakool.ee

Rahvusvaheline dokfilmi suvekool leiab sel aastal aset Poolas. Professionaalse filmitiimi juhendamisel valmib dokkfilm teemal ”Üleilmne ja kohalik: globaliseerumise märgid meie igapäevaelus.“ Lisaks lubame osalistele, et jääb aega ka puhata ja mängida!

Suvekool toimub augusti lõpus ning sinna on oodatud kandideerima kõik dokfilmiklubide juhid. Kandideerimise koos ülesannetega kuulutame välja mai lõpus. Eestist valitakse osalema 4 tublit dokfilmiklubi noort.

UUED FILMID

EDIE JA THEA: ÜKS VÄGA PIKK KIHLUS Susan Muska, Greta Olafsdottir / USA / 2010 / 61 min / EST, ENG Nagu nimigi viitab, on dokumentaal ”Edie ja Thea: üks väga pikk kihlus“ reis läbi elu. Lisaks samasooliste õigusele abielluda, kostavad peategelased Edie ja Thea veel väga erinevatel teemadel. Need kaks, pea 80-aastast prouat, on täis elurõõmust kantud elufilosoofiat ning võitlusvaimu. Oma ühise eluga paralleelselt meenutavad Edie ja Thea Ameerika eluolu kuldsetel kuuekümnendatel ja hullumeelsetel seitsmekümnendatel, räägivad avameelselt oma suhtest, vanadusest, haigusest, julgusest, kodanikuaktiivsusest, perekonnast ja iseendast, vürtsitades kõike eluterve huumoriga.

PUNAM Lucien ja Natasa Muntean / Serbia / 2006 / 28 min / EST, ENG, RUS ”Punam“ on dokumentaalfilm samanimelisest 9-aastasest Nepali tüdrukust. Tüdruku raskest elust ning süngetest elutingimustest. Punami ema suri, kui ta oli kõigest viie aastane. Ta jäi oma isa, vastsündinud õe ning kaheaastase vennaga.

Lapsed näevad isa harva, sest isa töötas tehases päikesetõusust loojanguni. Isa teenib raha, et lapsed saaksid koolis käia.

Nii võtab Punam päevasel ajal perekonnapea rolli enda kanda, koolis muutub ta aga tavaliseks õpihimuliseks väikeseks tüdrukuks.

GREEN Patrick Rouxel / Prantsusmaa, Indoneesia / 2010 / 48 minutit / film on tekstita Et emase orangutani ja ka filmi nimi on Green (inglise k. roheline) on igati tähenduslik. Sest Greeni elukeskkond ei ole enam roheline rikkalik vihmamets, vaid hoopis betoonpõrand. Läbi selle nurka inimahvi saatuse ja silmade näme karmi reaalsust: Indoneesia vihmametsades toimub röörvaie, et toota globaalse turu jaoks palmiõli. See sõnatu film on ülimalt emotsionaalne ning kõnekas näide meie tarbmisharjumuste pöördumatust ja laastavast mõjust.

Film on vaadatav ka online’is http://www.greenthefilm.com/

8 DOKKOOMIKS

2

kevad 2012

Meenutusi eelmisest suvest:

suvekool Võsul

1 MAAILM

Lihtne aga keeruline on see meeskonnatöö selgus katses tõsta ühisel jõul ühe sõrmega üheaegselt üles üks pulk.

Männid. Undercover.

Soome noorte aktivistidegrupeeringu juht Piia Rytila jagab oma kogemusi.

Orienteerumismängu tipphetked: leia kõne ning pea see ära!

Lõpp

Sellel aastal toimub Eesti dokfimi suvekool 27.–29. juunil taas Võsul. Kõik praegused ja tuevased dokfilmiklubilised on väga oodatud!

Projekti kaasrahastab Euroopa Komisjoni kaudu Euroopa Liit. Projekti toetab Eesti Välisministeerium arengukoostöö ja humanitaarabi vahenditest.