Teemapäevade kalendermärkmik klassijuhatajale

Teemap채evade kalenderm채rkmik klassijuhatajale

Märkmikus kasutatud ikoonide seletused: Filmisoovitus – filmi täpsem kirjeldus ja laenutamine Maailmakool.ee portaali filmikogu kaudu Mäng – täpsemad kirjeldused leiate Maailmakool.ee portaalist rubriigist „mängud“ Näitus – näitused on üleval Maailmakool.ee portaalis, rubriigi „näitused“ all Rohkem ülesandeid Maailmakooli kalendris Maailmakool.ee

Hea klassijuhataja, hoiad käes kalendermärkmikku, mis annab ideid, kuidas sisustada klassijuhatajatundi maailmahariduslike tegevustega. ÜRO teemapäevad annavad hea võimaluse õppekava põhiväärtuste ja läbivate teemade sügavamaks käsitluseks.

Tundides mõjutame lisaks teadmistele ka väärtusi ja hoiakud, eesmärgiga kasvatada sallivaid ja solidaarseid maailmakodanikke.

Teemapäevade juures on mõned ideed, kuidas neid võiks koolis tähistada, ideedele saab täiendust internetist – enamikel päevadest on olemas ka oma kodulehekülg. Aadressil www.maailmakool.ee leiate lisaks metoodilist materjali ning taustainfo, millest võib olla abi tunni planeerimisel. Kodulehelt leiate ka „parimaid praktikaid“ selle kohta, kuidas teised koolid on teemapäevi ja nädalaid (nt. Afganistani-, Islami, keskkonnanädalaid) läbi viinud.

Maailmahariduskeskuse toel võite tundi kutsuda ka vabatahtlikke oma kogemustest ning teistest kultuuridest rääkima. Häid inglisekeelseid ideid leiate nt Oxfami kodulehelt www.oxfam.org.uk/education/resources/. Maailmahariduskeskusel on ka oma raamatukogu, kust saab laenutada raamatuid ja õppematerjale ning ka erinevaid foto- ja koomiksnäitusi.

Filmid on hea materjal klassijuhatajatunni ilmestamiseks. Märkmikus oleme esile toonud erinevaid filmisoovitusi päeva teemast lähtudes. Kõik need filmid ning mitmed teised huvitavad dokumentaalid on leitavad Maailmaharidusekekuse filmikogust, mille leiate Maailmakool.ee portaalist. Filme saate laenutada otse internetist ja need saadetakse tasuta kooli. Samas võite ka tulla ise filmidele ja teistele materjalidele Maailmahariduskeskusesse järele.

Keskuse aadress on Telliskivi 60 A, 10412 Tallinn. Külastuse kokkuleppimiseks saatke meil aadressile maailmaharidus@mondo.org.ee. Sellele aadressile võiksite saata ka oma koolis toimunud tegevuste kirjeldusi ja pilte, nii saame lisada ka teie kogemuse teisi innustama maailmakooli kodulehele www.maailmakool.ee.

Jõudu tegutsemiseks!

MTÜ Mondo Maailmahariduskeskus

September

Iga viies inimene on kirjaoskamatu.

08.09.

RAHVUSVAHELINE KIRJAOSKUSE PÄEV International Literacy Day Kirjaoskusepäeva peetakse 8. septembril, mil tuletatakse rahvusvahelisele üldsusele meelde kirjaoskuse tähtsust indiviidile, kogukonnale ja ühiskonnale.

Rahvusvahelise kirjaoskuse päeva idee sündis UNESCOl ning esimest korda tähistati seda 1965. aastal. 2003. aasta jaanuaris kuulutas ÜRO resolutsioon kirjaoskusele pühendatud aastakümne alanuks. Aastakümne 2003–2012 põhiteemaks on alghariduse kättesaadavus kõigile. Kirjaoskus on inimõigus, mis an-

2/3 kirjaoskamatutest on naised.

Ligi 70 miljonil lapsel ei ole võimalust kunagi koolis käia.

Umbes 120 miljonit last saab vaid alghariduse, suurem osa on neist tüdrukud. nab inimesele võimaluse arenemiseks, hariduse saamiseks ja oma võimete kasutamiseks. Kirjaoskus on parema tervise ja heaolu võti. Kirjaoskus on tähtis ka naiste ja meeste vahelise võrdõiguslikkuse, rahu, ühiskonna arengu ja demokraatia seisukohalt. Haridus on väga oluline tüdrukute tuleviku seisukohalt – koolis käinud tüdruk abiellub tõenäoliselt vanemana, saab vähem lapsi ja suudab laste eest paremini hoolitseda kui hariduseta tüdruk.

Arutlege kirjaoskuse olulisuse üle igapäevaelus. Õpilased koostavad nimekirja tegevustest, mille jaoks nad ühe päeva jooksul kirjaoskust kasutavad. Seejärel kujutlevad õpilased ette omavanuse tüdruku või poisi elu, kellel ei ole olnud võimalust koolis käia. Õpilased joonistavad kujutletud tegelastest pildisarju ning esitlevad neid tervele klassile. Õpilased uurivad paarikaupa, kuidas on tüdrukute ja naiste võimalused ja õigused haridusele arenenud Eesti ajaloos. Õpilased selgitavad, milliseid seadusandlikke meetmeid on ajaloo jooksul tüdrukute haridusvõimaluste parandamiseks rakendatud ning milline on olnud nende muudatuste mõju naiste elule. Õpilased koostavad oma tähelepanekute põhjal eesti tüdrukute haridustee ajatelje ning esitlevad seda kogu klassile. „Algharidus kõigile“ – Kambodža pingutab selle nimel, et harida uus põlvkond, kes suudaks riigi vaesusest välja tuua. „Pumwani tudengid“ – Keenia noored kooli lõpetamas.

September

10.09.

ENESETAPPUDE ENNETAMISE PÄEV World Suicide Prevention Day See päev on loodud maailma enesetappude ennetamiseks, enesetapukatse sooritanud inimeste aitamiseks ning avalikkuse teavitamiseks.

Umbes 3000 inimest sooritab iga päev enesetapu.

Enesetapurisk ja valitud meetod varieerub kultuurigrupiti.

Enesetappude üheks põhjuseks on diskrimineerimine, seda eriti multikultuursetes ühiskondades.

Eesti koos teiste Baltimaade, Venemaa, Soome, Ungari ja Sri-Lankaga kuulub suurima enesetapuriskiga maade hulka.

Arutlege vaimse tervise, kriisikäitumise, enesetappude põhjuste, tagajärgede ja efekti üle; rääkige ka neist, kelle enesetapukatse nurjub – kuidas oleks võimalik aidata neil eluga edasi minna. Pöörake tähelepanu ka diskrimineerimisele ning inimõigustele. „Väsinud end vihkamast“ – anoreksiaga võitleva noore Eesti neiu lugu.

September 15.09.

RAHVUSVAHELINE DEMOKRAATIA PÄEV World Day of Democracy Demokraatia on universaalne väärtus, mis põhineb inimeste vaba tahte väljendamisel, et määratleda oma poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi arusaamu, mis omakorda suurendab kodanike vabadust ja tolerantsi. Päeva eesmärk on arendada arusaamist demokraatiast ning julgustada valitsusi tugevdama demokraatiat ja oma kodanike osalemist poliitilistes protsessides. „Kampaania“ – põnev sissevaade Jaapani parlamendivalimiste telgitagustesse. „Valige mind“ – humoorikas dokumentaal, kuidas ühes Hiinas algkoolis korraldatakse esimest korda vabad valimised – klassivanema valimised.

Rahvusvahelise demokraatia päeva raames võiks koos noortega külastada näiteks Riigikogu, arutada klassiruumis demokraatia olemuse ja selle mõjude üle nii isiklikul kui ka ühiskondlikul tasandil.

16.09.

September

RAHVUSVAHELINE OSOONIKIHI KAITSMISE PÄEV International Day for the Preservation of the Ozone Layer 1987. aastal kirjutati alla Montreali lepingule osoonikihti hävitavate ainete vähendamiseks. Osoonikiht on õrn gaasikiht umbes 25 km kõrgusel Maast, mis kaitseb meie planeeti ohtlike ultravioletkiirte eest ja muudab seetõttu elu säilimise võimalikuks.

Rääkige hõrenevast osoonkihist, selle mõjust kliimamuutustele ja meie igapäevaelule ning mõelge, kuidas saaks iga inimene käituda nii, et osoonkihti oma igapäevaste tegevustega võimalikult vähe kahjustada. „Katastroofi retseptid“ – naftavaba aasta filmitegija ja tema perekonna elus. Kuidas oma otsustega vähendada CO2 tootmist?

September 21.09.

ÜLEMAAILMNE RAHUPÄEV International Day of Peace Päev on pühendatud riikidesisese kui ka rahvusvahelise rahu tugevdamiseks.

Rahupäeval tahetakse, et kõik konflikti osapooled kuulutaksid välja vaherahu.

20. sajandil sai riikidevahelistes konfliktides surma ligi 100 miljonit inimest.

Külma sõja järgsetes sõdades ja konfliktides hukkus üle 5 miljoni inimese.

1948. aastast alates on ÜRO läbi viinud kokku 63 rahuvalveoperatsiooni.

Eesti osales ÜRO rahuvalve missioonil esimest korda 1995. aastal Horvaatias. Üle maailma korraldatakse ülemaailmse rahupäeva raames algatusi – „Kallistus rahu heaks” ja Rahutuvi kampaania ning erinevaid kontserte, piknikke, spordiüritusi.

Neid võiks ka oma õpilastega ellu viia. Vaata tegevuste planeerimiseks ka kodulehte: internationaldayofpeace.org „Pabertiivul“ – Teise maailmasõja aegsest tsiviilisikute sõjategevusest Jaapanis ja USAs. „Maailmarahu ja teised 4. klassi võidud“ – maailmarahu simulatsioonimäng 4. klassis Virginias USAs.

21.09.

September

ÜLEMAAILMNE PUUDE ISTUTAMISE PÄEV ENO Tree Planting Day Ülemaailmse puude istutamise päevaga tähistatakse ENO kooliaasta algust. ENO on ülemaailmne e-kool, programm keskkonnateadlikkuse ja säästva arengu hüvanguks, milles osaleb 200 kooli 75 riigist. 21. septembril istutatakse paljudes riikides kell 12 kohaliku aja järgi puid.

Puude istutamise aeg käib koos päikesega idast läände, Aasiast Euroopasse ja Aafrikasse. ENO sümboliks on puu, mis on osa loodusest ning meenutab meie keskkonnakaitse tähtsust, teiseks on see ka koolide ülemaailmse koostöö, kultuurierinevuste, tolerantsi ja rahu sümbol.

Selle päeva raames võiks oma noortega minna puid istutama ning teha koostööd teiste koolidega. „Katastroofi retseptid“ – naftavaba aasta filmitegija ja tema perekonna elus. Kuidas oma otsustega vähendada CO2 tootmist?

September 21.09.

MAAILMA ALZHEIMERI PÄEV World Alzheimer's Day Maailma Alzheimeri päeval on keskmes haigused – alzheimer ja dementsus – ning nende mõju perele, kogukonnale ja rahvustele. Alzheimeri tõbi on üks levinumaid dementsuse vorme, mis seisneb mitmetes häiretes, mis kahjustavad mentaalset funktsioneerimist ning mis on progressiivne ja pöördumatu haigus.

Iga 71 sekundi tagant avastatakse kellelgi alzheimeri tõbi.

Tänapäeval on see haigus hinnanguliselt umbes 30 miljonil inimesel üle terve maa.

Alzheimer mõjutab umbes 10% 65-aastaseid inimesi ning see kahekordistub iga järgneva aasta järel peale 65. eluaastat.

Alzheimeri ennetamiseks soovitatakse näiteks võtta ette lühikesi matku, süüa õuna, šokolaadi, karriga maitsestatud toitu, marju, vitamiine ja veeta aega koos sõpradega.

Kutsuge tundi meditsiinitöötaja, kes selgitaks alzheimeri sümptomeid ning kuidas haigust põdevatele inimestele kõige paremini toeks võiks olla.

September

22.09.

AUTOVABA PÄEV Autovaba päeva eesmärgiks on julgustada autojuhte vähemalt üheks päevaks oma auto hülgama, et kasutada selle asemel ühistransporti, jalgrattaid ning kõndimist. Samaaegselt survestab autovaba päev linnasid töötama välja efektiivsemalt toimivat ühistranspordisüsteemi. Esimene autovaba päev toimus juba 1973. aastal naftakriisi ajal, kuid tänasel kujul on päeva tähistatud alates 90ndate keskpaigast.

Väidelge teemal: Elu ilma autota/autoga.

Korraldage väike uurimus klassikaaslaste seas, arvutades välja, kui palju õpilased sõidavad nädalas autoga ning miks. Lisaks võiks arutada üheskoos, kuidas vähendada kogu klassi nädalast läbitud kilomeetrite arvu poole võrra. „Katastroofi retseptid“ – filmitegija pingutustest oma CO2 tootmist vähendada ning elada aasta ilma naftata.

September JOM KIPPUR EHK SUUR LEPITUSPÄEV Tähistatakse Juudi kalendri järgi Tishri kuu kümnendal päeval, mis langeb tavaliselt septembri lõppu või oktoobri algusesse

Suur lepituspäev on iganädalase sabati kõrval Iisraeli rahva kõige suurem püha. See on andeksandmise päev – kahetsuse ja meeleparanduse päev igaühele, nii üksikisikule kui ühiskonnale.

Jom kippur on paastupüha. Reedesest päikeseloojangust järgmise päikeseloojanguni (25 tundi) hoidutakse nii toidust kui joogist, kahetsetakse ja palutakse Jumalalt patte andeks. Jom kippuri ajal pole töötamine lubatud. Suurt lepituspäeva tähistavad sünagoogi külastamisega ka paljud ilmalikud juudid, kes muid usukombeid ei järgi.

Tutvustage õpilastele judaismi põhitõdesid ning levikut maailmas. Võimalusel võiks külla kutsuda ka juudi, kes oskaks jagada oma kogemust juutide pühade tähistamise kohta.

September

28.09.

MAAILMA MARUTAUDI PÄEV World Rabies Day Seda päeva korraldati esimest korda 2007. aastal erinevate inimese ja looma tervisega seotud maailmaorganisatsioonide eestvedamisel. Maailma marutaudipäeva eesmärk on tõsta inimeste teadmisi marutaudi kohta ja teadvustada, kui lihtne on seda ennetada.

Maailmas sureb iga 10 minuti tagant inimene (peamiselt Aafrikast ja Aasiast pärit) marutõppe.

Inimese marutaudi põhjustab enam koerte marutaud.

September KURTIDE PÄEV Day of the Deaf Liikuv päev, mida tähistatakse septembri viimase täisnädala pühapäeval

Kurtide päeva tähistamise eesmärgiks on see, et inimesed näeksid ja mõistaksid kurte kui keelelist vähemusgruppi enda seas. Mõistaksid nende saavutusi ja kogukonna probleeme. 1951. aastal toimus Roomas esimene Maailma Kurtide Föderatsiooni (WFD) kongress ja sellest ajast hakati tähistama ka kurtide päeva.

Kurtide päeval võib noortele õpetada näiteks viipekeele märke ja vaadata videosid kurtide elu ja viipekeele kohta.

Maailmas elab ligi 72 miljonit ja Eestis umbes 1500 kurti.

Kurtidel inimestel on kollektiivitunne, nagu kuuluksid kõik kurdid ühte perekonda/kogukonda ning nende kogukonnas on rohkem füüsilist kontakti kui kuuljate hulgas, sest tähelepanu saavutatakse sageli teise inimese kätt või õlga puudutades ning hüvasti jäetakse kallistades või kätt surudes.

Kurtide kultuur hoiab traditsioone ja muutusi ei võeta kergesti vastu.

Kurtide kogukonnale on omane kurtide folkloor, mis sisaldab näiteks viipemänge, viipeluulet ja nimeviipeid.

Suheldes kurtidega, peaks vaatama kurdi inimese poole, mitte tema kätele ning silmkontakti ei tohiks katkestada.

Kurtide kultuur on seotud tehnoloogiaga, näiteks kasutatakse vibreerivat äratuskella, vilkuvat uksekella, vaadatakse subtiitritega telesaateid ja kasutatakse faksi ning tekstitelefoni. „Tummfilm kurdist tüdrukust“ – kurdi lastekodulapse olulistest otsustest – sisekõrva implanaat või mitte?

September MAAILMA SÜDAMEPÄEV World Heart Day Tähistatakse septembri viimasel pühapäeval

Esimest korda tähistas Maailma Südameföderatsioon maailma südamepäeva 2000. aastal, eesmärgiga teavitada inimesi südamehaigustest, mis on peamiseks surmapõhjuseks. Lisaks rõhutatakse tervislikke eluviise, mis aitavad haigusi ära hoida.

Südamehaigused võtavad iga aasta elu 17,1 miljonilt inimeselt.

80% südamehaiguste põhjustatud enneaegset surma saaks ennetada, kui kontrollitaks peamisi riskifaktoreid: tubaka tarbimist, ebatervislikku toitumist ja füüsilist liikumist.

Kutsuge külla meditsiinitöötaja, kes selgitaks peamisi südamehaiguste põhjuseid ning annaks nõu tervisliku eluviisi osas.

Oktoober 01.10.

RAHVUSVAHELINE TAIMETOITLASTE PÄEV World Vegetarian Day Ülemaailmset taimetoitlaste päeva tähistatakse 1. oktoobril. Esimest korda tähistati taimetoitlaste päeva 1977. aastal Põhja-Ameerika taimetoitlaste ühingus.

Rahvusvaheline taimetoitlaste liit kiitis taimetoitlusele pühendatud päeva tähistamise heaks 1978. aastal. Päeva eesmärk on edendada taimetoitlust kui positiivset, kaastundlikku ja tervislikku eluviisi.

1. oktoobril 2011. aastal toimus Tallinnas Eesti esimene taimetoidu mess, mida korraldas Eesti Loomakaitse Selts.

Taimetoit on ökoloogiline toitumisviis: Iga kanaliha kilo tootmiseks kulub 2 kg sööta, sealiha puhul 4 kg, loomaliha puhul 7 kg. Mida rohkem sööme liha, seda rohkem tuleb kasvatada teravilja, soja ja muud loomasööta. Samuti ühe loomaliha kilo tootmiseks võib kuluda ligi 100 000 liitrit vett. Kanaliha puhul kuni 3500.

Võrdluseks kulub ühe kilo kartulite tootmiseks 500 ning nisu jaoks 900 liitrit vett.

Kutsuge külla meditsiinitöötaja, kes selgitaks taimetoitluse kui tervisliku toitmise võimalusi. Arutage ka tingimusi, milles toodetakse supermarketites müüdavat liha ning katsuge leida lahendus kõige tervislikumaks ja loodusest lugupidavamaks toitumiseks. „Pig Business“ – vaata lühifilmi Internetist. „Meie toidame maailma“ – kuidas toodetakse meie toit ning kuidas on mitmes maailma piirkonnas valitsev näljahäda meiega seotud.

Oktoober 01.10.

RAHVUSVAHELINE EAKATE PÄEV International Day for Older Persons Päeva eesmärk on meeles pidada eakaid inimesi. Eakatele tähelepanu pööramine ehitab silla erinevate generatsioonide vahele, et kultuur ja traditsioonid säiliksid.

Hetkel on maailmas umbes 600 miljonit inimest üle 60 aastase ning demograafilise revolutsiooni tõttu on see arv 2025. aastaks kahekordistunud.

Enamik eakaid elab arenenud riikides.

Rääkige vananemisest – tervisest, keskkonnast, haridusest, kogukonna teenustest, maailma ja Eesti demograafilisest olukorrast, vabatahtlikkusest, mis on seotud eakatega, külastage mõnda hooldekodu või kirjutage/ meisterage midagi oma lähedasele vananevale inimesele. „Koht tähtede seas“ – Indoneesia perekonna põlvkondadevahelistest erinevustest.

Oktoober ÜLEMAAILMNE HABITAADI PÄEV World Habitat Day Liikuv päev, mis toimub oktoobri esimesel esmaspäeval

Päeva idee on meelde tuletada inimeste elukohtade tuleviku ja urbaniseerumise kollektiivset vastutust ning linnade jätkusuutlikku arengut. Linna rahvastiku kasvades suureneb küll majanduslik ja sotsiaalne protsess, kuid sellega kaasneb ka haiguste, kuritegude, õhusaaste ja vaesuse hulk. Jätkusuutliku ja kvaliteetse linnade arengu seisukohalt tuleb tähelepanu pöörata teadlikkuse tõstmisele, linnaplaneerimisele, juhtimisele, infrastruktuurile, teenustele, rahandussüsteemile ning katastroofide haldamisele.

Arutlege linnastumise, selle põhjuste, tagajärgede, väljakutsete ja võimalike lahenduste üle erinevatest aspektidest. Näiteks Eesti linna- ja maaelanike vahekorra ning erinevuste üle. Samuti elukoha, selle keskkonna ja naabruskonna mõjude üle inimese elule, tervisele, toimetulekule ja rahulolule ning kuidas üksikisik saaks olukorda parandada (nt vabatahtlik töö vms). „Favela Rising“ – Rio de Janeiro kurikuulsate favelate noori toob vägivallast välja muusika. „Sul on õigus teada“ – Keenia slummielanike püüdlustest oma olukorda parandada.

1950. aatatel elas linnades 1/3 maailma populatsioonist, kuid 50 aastaga on linnas elavate inimeste hulk kasvanud pooleni maailma rahvastikust.

Arengumaade slummide elanikest pole 50% ligipääsu varjupaigale, veele ega sanitaartingimustele.

2030. aastal puudub umbes 40 % maailma rahvastikust oma eluruum.

Lapsed, kel puuduvad korralikud elamistingimused, kannatavad sageli füüsiliste ja vaimsete tervishäirete ja käitumisraskuste all.

Lastel, kes elavad halbades elamistingimustes, on keeruline ning ebakvaliteetne hariduslik käekäik.

02.10.

Oktoober

RAHVUSVAHELINE VÄGIVALLAVASTANE PÄEV International Day of Non-Violence Päev tähistab Mahatma Gandhi sünnipäeva.

Gandhit (1869–1948) tuntakse kui India iseseisvumiseni viinud rahvusliku liikumise juhtfiguuri ja maailma vabadusidee kandjat. Ta pühendas oma elu vägivallatusele ning õpetas ka teisi oma põhimõtete järgi elama. Vägivallavastase päevaga tuletatakse meelde rahu, sallivuse, mõistmise ja vägivallata elamise tähtsust.

Tänapäeva konfliktides osaleb ligi 300 000 lapssõdurit, kellest noorimad on ainult 8-aastased.

Esimeses maailmasõjas hukkunutest olid 15% tsiviilisikud, Teises maailmasõjas hukkunutest 65% ja tänapäeva konfliktides on hukkunutest ligi 90% tsiviilisikud.

Paarisuhte vägivald põhjustab vigastusi enamasti naistele.

Arutage vägivalla ja konfliktide olemuse, põhjuste ja tagajärgede üle nii indiviidi kui ka ühiskonna kontekstis ning mõelge, kuidas oleks võimalik konflikti vältida või rahumeelselt lahendada. Samuti võiks tutvuda Mahatma Gandhi elulooga või korraldada vägivallavastane plakativõistlus. „Gandhi jälgedes“ – film, mis läbi viidete Gandhi ideedele ja elule, heidab pilgu tänapäeva India demokraatlikule liikumisele. „Süütu“ – film Uganda lapssõduritest. „Palveta kurjus tagasi põrgusse“ – põnev dokumentaal naiste rahuliikumisest Libeerias. Liikumise juht sai Nobeli rahupreemia 2011. aastal.

Oktoober 05.10. ÜLEMAAILMNE ÕPETAJATE PÄEV World Teachers' Day Päeva eesmärgiks on tunnustada õpetajaid ja aidata tagada õpetajaameti kestvus ka tulevateks põlvedeks. Tähistatakse õpetajate kui kvaliteetse hariduse jagajate olulist rolli meie ühiskonnas. Eesmärgiks on tõsta ka õpetaja staatust. ÜRO hinnangul on 2015. aasta aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks tarvis ülemaailmselt lisaks 8 miljonit õpetajat.

Sel päeval näitavad õpilased ja lapsevanemad üle maailma austust õpetajate vastu, tehes õpetajale kingitusi või korraldades kontserte. Tunnis võib arutleda õpetajate rolli ja tähtsuse üle terves maailmas. „Lootust testides“ – nelja Lõuna-Aafrika noore pingutustest enne lõpuksameid. „Afghan Connection I ja II“ – Afganistani haridusest ja Inglismaa heategevusliku organisatsiooni saavutustest selle toetuseks.

Oktoober RAHVUSVAHELINE LOODUSÕNNETUSTE TÕRJUMISE PÄEV International Day for Disaster Reduction Liikuv püha, mida tähistatakse oktoobri teisel kolmapäeval

Päeva eesmärgiks on valmisolek ennetada loodusõnnetusi globaalsel tasemel. Katastroofiriski vähendamine on kõigi inimeste asi ning selleks peavad kõik olema valmis kaasa lööma nii kodanikeühiskonna, võrgustike, munitsipaal- ja valitsusetasandil. Linnade ja slummide inimesed on looduskatastroofile suhtes kõige haavatavamad, sest nad on sõltuvuses infrastruktuurist, teenustest, informatsiooni levikust.

Arutlege looduse ja inimkonna suhete ja kooseksisteerimise üle. Mõelge, milliseid riske toovad endaga kaasa looduskatastroofid ning kuidas oleks võimalik nende tagajärjel tekitatud kahjusid vähendada. Tuletage meelde lähiaja suurimad looduskatastroofid, nende mõju inimestele ja mõelge, kuidas on õnnetuste tagajärgedega toime tuldud.

Oktoober 10.10. ÜLEMAAILMNE VAIMSE TERVISE PÄEV World Mental Health Day Ülemaailmset vaimse tervise päeva hakati vaimse tervise föderatsiooni algatusel tähistama aastal 1992. Selle päevaga tahetakse tähelepanu juhtida vaimse tervise probleemidele, informeerida ravivõimalustest ja ennetustööst. Loodetakse, et teadlikkuse tõusuga psüühikast täieneb inimeste teadmistepagas, mis aitab vältida vaimse tervise probleemide teket ja aitab hakkama saada olemasolevatega.

Umbes pooled vaimse tervise häired ilmnevad enne 14. eluaastat.

Neljast inimesest ühel esineb aasta jooksul vaimseid häireid.

Maailma elanikkonnast 20%-l esineb vaimse tervise häireid, sõltumata nende elukeskkonnast.

Suure elanikkonnaga piirkondades on protsentuaalselt vähem vaimsete tervisehäiretega inimesi.

Depressiooni iseloomustavad kurbus, huvide kadu, millega kaasnevad ka psühholoogilised, käitumuslikud ja psüühilised sümptomid.

Suurim suitsiidiprotsent on Ida-Euroopa meeste seas.

Vaimsete tervisehäirete ilmnemine on kahekordistud kriitilistes olukordades, näiteks sõdade ajal.

Mõelge, kuidas mõjutab tänapäeva elutempo ja keskkond meie vaimset tervist ning võrrelge maa- ning linnaelu erinevusi vaimse tervise seisukohalt. Mõelge inimõiguste, töö, vaesuse, toitumise, teenuste, meedia ja poliitika mõju üle. Arutlege, kuidas saavad vaimselt ebastabiilsed inimesed hakkama meie ühiskonnas, kuidas suhtub sellesse ühiskond, kuidas kajastab seda meedia, kuivõrd esineb vaimsete tervisehäiretega inimeste diskrimineerimist ning kuidas oleks võimalik olukorda paremaks muuta. Mõelge sellele, kuidas hoida oma vaimset tervist ning kuivõrd oleneb see inimesest endast, tema elustiilist, lähedastest inimestest ja nõustamise ning riikliku tugisüsteemi olemasolust. Mõelge individualismi ja kollektivismi vahekorrast ning nende kahe mõjust inimese vaimsele tervisele.

Oktoober MAAILMA NÄGEMISE PÄEV World Sight Day Liikuv püha, mida tähistatakse oktoobri teisel neljapäeval

Seda päeva korraldati esimest korda 2002. aastal, et tähistada õigust nägemisele. Selle päeva raames pööratakse tähelepanu nägemispuudele ja vaegnägemisele, nende ennetamisele ja ravile.

80 % vaegnägemise juhtumitest võib ennetada või ravida.

Maailmas on 180 miljonit nägemispuudega inimest.

40 miljonit inimest on pimedad.

Igal aastal tuleb juurde umbes 7 miljonit pimedat – see tähendab üks iga viie sekundi tagant.

Paljudel juhtudel on pimeduse põhjuseks vaesus – ei saa hoolitseda oma silmade eest.

90 % maailma pimedatest elab arengumaades.

Selle päeva raames võiks noortega rääkida nägemise olulisusest ning oma silmade eest hoolitsemisest. Võiks näiteks käia noortega silmakontrollis ja korraldada rollimäng, kus noored peavad kaetud silmadega maailma tajuma.

Oktoober 13.10.

RAHVUSVAHELINE KATASTROOFIDE VÄHENDAMISE PÄEV International Day for Disaster Reduction Tänapäeva urbaniseerunud maailmas on loodusõnnetustel ja -katastroofidel äärmiselt traagilised tagajärjed, seega peab linnaplaneeringus arvestama loodusjõududega.

Tutvustage õpilastele viimaste aastate suurimaid looduskatastroofe ning arutlege üheskoos, mida saaksid inimesed ära teha selleks, et looduskatastroofe võimalikult vähe juhtuks ning et nendega kaasneks võimalikult vähe hukkunuid.

Aastas on 12 miljonit maavärinat.

Aastas on 100 000 äikesetormi.

Aastas on 10 000 üleujutust.

Aastas on sadu maanihkeid ja tornaadosid, orkaane, metsapõlenguid, vulkaanipurskeid, tsunaamisid, põuda.

15.10.

Oktoober

ÜLEMAAILMNE KÄTEPESUPÄEV Global Handwashing Day ÜRO initsiatiivil tähistatakse alates 2008. aastast ülemaailmset kätepesupäeva, mille eesmärk juhtida tähelepanu hügieenile ning vähendada kõhulahtisusest tingitud surmasid. Selle raames toimuvad õpetlikud koolitused, mille põhisõnumiks on hügieeni vajalikkus. Seebiga käte pesemine on lihtne võimalus ära hoida kõhulahtisust ja akuutsete hingamisteede infektsioone, mis igal aastal võtavad arengumaades miljonite laste elusid.

Kutsuge tundi mõni meditsiinitöötaja seebiga kätepesu olulisusest rääkima. Korraldada võiks ka ülekoolilise kampaania, mille raames klassi õpilased uurivad kätepesu olulisust ja olukorda arengumaades ning valmistavad ise kaasahaaravaid ja informeerivaid plakateid, mille võiks üles riputada kooli WCsse.Vaata tegevuste planeerimiseks ka kodulehte: globalhandwashingday.org.

Oktoober 15.10.

RAHVUSVAHELINE MAAPIIRKONDADE NAISTE PÄEV International Day of Rural Women ÜRO üldassamblee kuulutas 2007. aastal 15. oktoobri rahvusvaheliseks maapiirkondade naiste päevaks, õhutades liikmesmaid parandama maapiirkondade naiste eluolu rahvuslikul, piirkondlikul ja globaalsel tasandil.

Tähelepanu juhitakse toidu turvalisusele, majanduse arengule, koolitussüsteemidele, et vähendada ebavõrdsust.

Maapiirkondade naised on farmerid, kalastajad, karjakasvatajad, ettevõtjad, etnilise identiteedi säilitajad, traditsiooniliste teadmiste ja jätkusuutlike tavade edasikandjad, hoolitsejad, vanemad, eestkostjad jne.

Maapiirkondade naised esindavad veerandit kogu maailma populatsioonist.

Naised omavad kõigest 2% maad ning põllumajanduse tulust saavad nad kõigest 1%.

Naised esindavad 2/3 kirjaoskamatutest inimestest.

Maapiirkondade tööpäevad on võrreldes linna tööpäevadega 20% võrra pikemad. Maapiirkondades investeerivad töösse 20% rohkem aega kui mehed, linnas on see aga 6%.

Oktoober

Arutlege soorollide, maa ja linna naiste elu erinevuste, traditsioonide ning maapiirkondade naiste eluolu põhjuste ja tagajärgede üle ning leidke, kuidas olukorda parandada. Mõelge globaalse maapiirkondade naiste kontekstis ka Eesti maapiirkondades elavate naiste eluolust. „Libeeria Raudsed Leedid“ – Aafrika esimese naispresidendi Libeeria Ellen Johnson-Sirlefi esimene aasta ametis. „Roosad sarid“ – film naiste õiguste eest võitleja elust Indias. „Lakshmi ja mina“ – koduabilise ja tema tööandja suhe tänapäeva Indias. „Õed planeedil“ näitab, kuidas mõjutavad kliimamuutused naisi erineval pool maakera.

Oktoober 16.10. ÜLEMAAILMNE TOIDU PÄEV World Food Day Ülemaailmne toidu päev on algupäraselt FAO (Food and Agriculture Organization) poolt kinnitatud aastal 1979. Päeva eesmärk on tõsta üldist teadlikkust maailma toiduprobleemist ja juhtida tähelepanu nälja, alatoitumuse ja vaesuse vastu võitlemisele.

Aastal 1980 soovitas ÜRO üldassamblee selle päeva tähistamist, rõhutades toidu hädavajalikkust, mis on inimese toimetuleku ja heaolu vältimatu eeldus.

Ülemaailmse toidupäeva raames korraldatakse üle terve maa erinevaid spordi- ja heategevusüritusi, kontserte ja marsse.

Neid võimalusi võiks kaaluda ka Eesti noortega. Võiks arutleda ülemaailmsete toiduprobleemide, toidu kvaliteedi ja turvalisuse, toidutööstuse, tarbimiskultuuri ning õiglase kaubanduse teemadel. Kodulehelt www.fao.org/getinvolved/ leiate tähistamiseks lisaideid.

Maailmas on 925 miljonit alatoitumise all kannatavat inimest, mis tähendab, et iga seitsmes inimene ei saa piisavalt toitu, et olla terve ja elada aktiivset elu.

Nälg ja alatoitumine on ülemaailmselt suurem risk tervisele, kui seda on AIDS, malaaria ja tuberkuloos kokku.

Alatoitumine teeb inimesed haigustele vastuvõtlikuks, kahjustab nii füüsilist kui ka vaimset tervist, vähendab töövõimekust ja tõstab enneaegse suremise riski. „Bullshit“ – film globaliseerumisest ja geneetilisest muundamisest, patentidest ja biopiraatlusest tänapäeva Indias. „Banana split“ – Banaani ajalugu käsitlev film. „Mõru šokolaad“ – kas meie šokolaadis kasutatud kakao on kasvatatud lapstööjõu abil.

Oktoober STAND UP AND TAKE ACTION! Igal aastal oktoobri keskpaigas korraldatakse kolm päeva järjest igal pool maailmas üritusi, et juhtida tähelepanu üleilmsele kriisile – vaesusele – ning aidata kaasa aastatuhande arengueesmärkide täitumisele. Päeva koordineerib ÜRO aastatuhande kampaania.

Selle aktsiooni raames võiks klassiga korraldada oma aastatuhande arengueesmärke tutvustava ürituse. ÜRO aastatuhande kampaania julgustab osalejaid neid oma üritustest teavitama, et mõõta seeläbi toetajate suurust ning suurendada ettevõtmise poliitilist mõju. Vaata tegevuste planeerimiseks ka kodulehte: standagainstpoverty.org. „Inimareng“ – inimarengu indeksi järgi esimese (Norra) ja viimase (Niger) riigi elanikud räägivad, mida nad oma elust arvavad. „MDG viktoriin“ – powerpointi esitlus koos viktoriiniga aastatuhande arengueesmärkide paremaks mõistmiseks. www.mdg.ee

Oktoober 17.10.

„8“ – kaheksa kuulsa režissööri lühifilmi aastatuhande arengueesmärkidest. „Inimareng” – inimarengu indeksi esimese riigi (Norra) ja viimase (Niger) riigi elanikud räägivad, mida nad oma elust arvavad. „MDG viktoriin“ – powerpointi esitlus koos viktoriiniga aastatuhande arengueesmärkide paremaks mõistmiseks. www.mdg.ee

RAHVUSVAHELINE VAESUSE LIKVIDEERIMISE PÄEV International Day for the Eradication of Poverty 1992. aastal kuulutas ÜRO üldassamblee 17. oktoobri rahvusvaheliseks vaesuse likvideerimise päevaks. Paljud rahvad olid tähistanud seda päeva juba varemgi. ÜRO liikmesriigid uuendasid oma kohustust vaesuse vähendamiseks ja inimeste elutingimuste parandamiseks kogu maailmas. Üks ÜRO aastatuhande arengueesmärk on sügavas vaesuses elavate inimeste arvu vähendamine poole võrra aastaks 2015. Selle all mõeldakse inimesi, kes peavad toime tulema alla 2 dollariga ööpäevas. Sügavas vaesuses elab üle miljardi inimese. Vaesuse vähendamine nõuab riikidelt paljude meetmete rakendamist. See nõuab jõupingutusi haridus-, tervishoiu-, majandus- kui ka poliitsüsteemi tasemel.

Ligi pool arengumaade rahvastikust – umbes 2,6 miljonit inimest elas 2004. aastal alla 2 dollariga ööpäevas.

Maailmas on üle 200 miljoni töötava lapse. Üle 1 miljardile inimesele ei ole puhas joogivesi kättesaadav.

Ligi 3 miljardil inimesel puuduvad elamiseks korralikud sanitaartingimused.

Rahvusvahelise vaesuse likvideerimise päeva raames korraldatakse üle terve maa erinevaid kontserte ja kultuuriüritusi, kirjutatakse petitsioone. Nendele võimalustele võiks mõelda ka klassiruumis ning arutleda erinevate vaesusega seotud teemade üle, nagu näiteks tööturg, haridus, arenenud riikide ja arengumaade suhted, tervis, toit, elutingimused jne.

Korraldage kooli aulas riikide majandusliku ja sotsiaalse erinevusega seotud söögi loosimine.

Küpsetage eelnevalt kokanduse tunnis kooke ning uurige maailma erinevate riikide majanduslikku ja sotsiaalset olukorda. Seejuures pöörake tähelepanu riikide SKP-le, inimarenguindeksile, kirjaoskusprotsendile ja keskmisele prognoositavale elueale. Valmistage ette riikide andmetega sedelid ning pange need kõik ühte purki. Söögi loosimisel saab igaüks, kes purgist sedeli võtab, ühe koogitüki. Koogitüki suurus sõltub sedelil oleva riigi majanduslikust ja sotsiaalsest olukorrast. Rikka maa andmetega sedeli tõmmanu saab suurema koogitüki kui vaese maa oma.

Kõige vaesema riigi koogitükk on vaevalt suurem kui üks koogiraasuke. Pöörake tähelepanu sellele, mis mõtteid eri suurusega koogitükid külastajates tekitavad. Rääkige loositõmbamisega seoses maailma ebavõrdsusest ja inimeste eluolust erinevates maailmajagudes.

Oktoober 21.10. ÕUNAPÄEV Apple Day Õunapäeva eesmärgiks on juhtida igaaastaselt tähelepanu kohaliku mitmekesisuse olulisusele. Õun sümboliseerib seejuures kohalikku toitu ja selle mõju kogukonnale ning maastikule.

Ostes supermarketitest vaid üht liiki õunu ignoreeritakse kohalikku mitmekesisust ning see avaldab mõju nii inimeste elule kogukonnas kui ka loodusele. Alates 1990. aastast on päeva raames korraldatud üle Inglismaa mitmeid üritusi, mis juhivad tähelepanu kohalikule mitmekesisusele ning propageerivad kogukonna õunaaedu.

Koguge klassi peale kokku nii palju erinevaid õunaliike, kui suudate ning tehke neist koos liiginimedega näitus. Uurige, kui palju kohalikke õunaliike kasvab Eestis ning mis liiki õunu müüakse kauplustes. Mis maalt on pärit Eesti poodides müüdavad õunad? Vaata tegevuste planeerimiseks ka kodulehte: http://www.england-in-particular.info/cg/appleday/index.html

„Bullshit“ – film globaliseerumisest ja patenteerimisest, geneetilisest muundamisest ja biopiraatlusest aktiivse india naise Vandana Shiva näitel.

Oktoober 24.10. ÜRO PÄEV United Nations Day ÜRO on riikide koostöö organisatsioon, mis asutati 1945. aastal pärast II maailmasõda, et kõiki rahvaid ühendades vältida sõdu, tugevdada rahvusvahelist julgeolekut, kaitsta demokraatiat ja edendada rahvaste koostööd. ÜRO eesmärgiks on luua maailm, kus ei ole vägivalda ja inimestele on tagatud võrdsus ja heaolu. Valitsustevahelise organisatsiooni eesmärgiks sai rahvusvahelise rahu ja

julgeoleku, rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste arendamine. ÜRO tegevuse eesmärgid ja põhimõtted on kirja pandud ÜRO põhikirjas. See määratleb organisatsiooni eesmärgid, põhilised funktsioonid ja otsustamisviisid. ÜRO põhikiri jõustus 24. oktoobril 1945. Seda päeva on ÜRO päevana peetud alates 1948. aastast.

1971. aastal soovitas ÜRO üldassamblee, et ÜRO päev oleks üldine puhkepäev.

ÜRO juhtimisel on sõlmitud ligi 500 rahvusvahelist kokkulepet. ÜROsse kuulub praegu 192 liikmesriiki.

Eesti liitus ÜROga 17. septembril 1991. Eesti Vabariigi alaline esindus ÜRO juures asub New Yorgis. ÜRO on oma tegevusaja jooksul viinud läbi kümneid rahuvalveoperatsioone, aidanud kaasa koloniaalstaatusest vabanenud riikide taasiseseisvumisele, abistanud näljahädalisi ning suurte keskkonnakatastroofide ohvriks langenud piirkondi. „Darfur nüüd“ – mida saavad üksikisikud teha, et olukord Darfuris laheneks, neli võimaliku varianti. „Õiguse õed“– kahe naise püüdlused läbi Kameruni kohtusüsteemi. „854“ – avab näljahädade tagamaid.

Oktoober

ÜRO päeva raames võiks noori teavitada ÜRO põhimõtetest, eesmärkidest ja tegevusest. Kutsuge külla Välisministeeriumi esindaja või korraldage ülekooliline üritus “Maailm tuleb külla”, mille tarvis uurige ÜRO liikmesriikide tausta ning tutvustage seda koolikaaslastele.

Juba üle 60 aasta on ÜRO eesmärgiks olnud maailmas rahu ja inimõiguste edendamine, vaesuse vähendamine ning inimeste eluolu parandamine. ÜRO päeval korraldage kooli aulas näitus, millega tutvustate ÜRO aastatuhande arengueesmärke ning nende saavutamise hetkeolukorda erineval pool maakera.

Kaasake näituse ettevalmistamisse erineva kooliastme õpilasi.

Korraldage ÜRO simulatsioon, mille käigus mängige läbi üks ÜRO peaassamblee istung. Käsitlege istungil üht selle aasta tähtsatest teemadest: 2012. aastal on nendeks nt Palestiina iseseisvumine, kliimamuutused jne. ÜRO simulatsiooni juhised leiad siit: http://yrosimulatsioon.blogspot.com/2011/01/mis-on-uro-simulatsioon.html.

Korraldage ÜRO pidu, kus tutvustate organisatsiooni tegevust ja selle liikmesriike.

Paluge igal klassil valmistada peoks ette näitemäng ÜRO teemal ning kandke need teineteisele ette. ÜRO pidu võiks olla näiteks ÜRO simulatsiooni alguseks.

Oktoober 24.10. ÜLEMAAILMNE ARENGUST INFORMEERIMISE PÄEV World Development Information Day ÜRO üldassamblee kinnitas ülemaailmse arengust informeerimise päeva aastal 1972. Päeva eesmärk on suunata üldist huvi arenguprobleemidele ja rahvusvahelisele ühistööle. See, et samale kuupäevale on sattunud ka ÜRO päev, ei ole lihtsalt kokkusattumus, päevade eesmärgid on ühesugused – tõsta avaliku arvamuse huvi arenguprobleemide vastu ja tugevdada nende lahendamiseks rahvusvahelist koostööd.

Tutvu Välisministeeriumi lehel, kuidas Eesti üleilmsesse arengusse panustab. Milliseid riike on Eesti toetanud ning milliste vahenditega? Ühtlasi võiks arutleda selle üle, miks sarnase abi osutamine oluline on. Kutsu külla keegi Välisministeeriumist või organisatsioonidest, kes osutavad välisabi, esindajaid Arengukoostöö Ümarlauast või MTÜ'st Mondo. „8“ – kaheksa kuulsa režissööri lühifilmi aastatuhande arengueesmärkidest. „Inimareng“ – võrdlus inimarengu edetabelis esimese (Norra) ja viimase (Niger) vahel. Inimeste arvamused selle kohta, mis on nende riigis hästi või halvasti. „MDG viktoriin“ – powerpointi esitlus koos viktoriiniga aastatuhande arengueesmärkide paremaks mõistmiseks. www.mdg.ee

Oktoober 24.10.–30.10.

DESARMEERIMISE NÄDAL Igaaastane desarmeerimise nädal algab ÜRO loomise aastapäevaga. 1995. aastal kutsus ÜRO üldassamblee valitsusi ja vabaühendusi üles jätkama oma aktiivset osavõttu desarmeerimise nädalal.

Umbes 2 miljonit last sureb aastas relvastatud konfliktide tagajärjel.

Praegusel hetkel toimub erinevatel andmetel maailmas umbkaudu 7 sõda ning 17 sõjalist konflikti.

Palju suurem on riikide arv, mis toibuvad hiljuti lõppenud konfliktidest.

Selle nädala raames võiks arutleda maailmas toimuvate relvastatud konfliktide üle ning selle üle, mida maailmas tehakse relvade vähendamise nimel.

Samuti võiks mõtiskleda selle üle, kuidas on võimalik elada riigis, kus käib sõda ning kuidas elada sõja tagajärgedega ning ehitada riik taaskord üles. „Libeeria Raudsed Leedid“ – Aafrika esimese naispresidendi Libeeria Ellen Johnson-Sirlefi esimene aasta ametis. „Ingando – kui vaenlased naasevad“ – transiitlaagrist, kus endiseid Rwanda sõdureid valmistatakse ette tsiviilellu naasmiseks.

Oktoober ÕIGLASE KAUBANDUSE NÄDAL 43, 44 nädal

Õiglase kaubanduse nädala raames tutvustatakse erinevates Eesti kauplustes ja kohvikutes Fairtrade’i märgiga tooteid. Kahjuks ei arvesta tänapäeva maailmakaubanduse reeglid kõige vaesemate inimeste huvisid – suurem osa rahast, mida meie tarbijatena maksame, jääb vahendajatest ja sissevedajatest suurfirmadele. Madalad maailmaturuhinnad sunnivad arengumaade väiketalunikke müüma oma saaki sellise hinna eest, mis ei kata isegi tootmiskulusid. Õiglase kaubanduse ehk Fairtrade'i märk tootel tagab paremad majanduslikud ja sotsiaalsed tingimused Aafrika, Aasia ning Kesk- ja Lõuna-Ameerika talunikele ja töölistele. Õiglase kaubanduse nädal toimub Eestis alates 2007. aastast.

Korraldage õiglase kaubanduse toodete otsimise võistlus, mille raames õpilased peavad nädala jooksul kirja panema võimalikult palju poodides müüdavaid õiglase kaubanduse märgisega tooteid koos poe nimega. Samuti võib läbi viia küsitluse toidupoe klientide seas, uurides, kui paljud inimesed teavad õiglase kaubanduse märki. Kooli võiks kutsuda rääkima ka õiglase kaubanduse vabatahtlikke. Selle nädala raames võiks arutleda maailmakaubanduses toimuva ebavõrdsuse üle.

Õiglase kaubanduse filmikogu filmid leheküljel www.fairtrade.ee „Banana Split“ – film, mis kirjeldab läbi ameeriklaste ja eurooplaste suure lemmikpuuvilja – banaani – rikaste lääne tarbijate ja vaeste tootjate elude seoseid.

Banaanimäng – rollimäng, mis selgitab toodete hinna kujunemist.

Raisa Kyllikki Karjalaineni fotonäitus „Kohvi hind – pilte Nicaragua väikestest ja suurtest kohviistandustest“

06.11.

November

RAHVUSVAHELINE SÕDADE JA RELVAKONFLIKTIDE POOLT PÕHJUSTATUD KESKKONNAKAHJUDE TÕKESTAMISE PÄEV International Day for Preventing the Exploitation of the Environment in War and Armed Conflict 2001. aastal kinnitati 6. november rahvusvaheliseks sõdade ja relvakonfliktide poolt keskkonnakahjude tõkestamise päevaks, ÜRO üldassamblee tahtis pöörata tähelepanu konfliktidest tulenevatele keskkonnakahjustustele.

Konfliktid ei ole oht pelgalt inimestele, vaid ka loodusvaradele ja ökosüsteemide toimimisele. Kahjude tulemused ulatuvad veel kaugele pärast seda, kui konfliktid ise on juba ammu lõppenud.

Viimase 60 aasta sisemistest konfliktidest on 40% seotud maa ja maavaradega.

Selle päeva raames võiks noortega rääkida sõdadest ning sõjatehnika arengust, mis mõjutab meie keskkonda. Võiks arutada selle üle, milliste loodusresursside pärast on viimasel ajal relvakonfliktid tekkinud (õli, puit, mineraalid jne.) ning millised on nende konfliktide tagajärjed inimesele, loodusele, veele, õhule, metsadele, loomadele jne. „Mürgine tuli“ – Nigeeria naftaleiud pole toonud kohalikele elanikele kasu. „Veri mobiilis“ – osa mineraalidest, mida mobiiltelefonides kasutatakse, on pärit Kongo DVst, kus nende kauplemisega rahastatakse ka kohalikku relvavõitlust.

November 10.11.

MAAILMA RAHU JA ARENGU TEADUSE PÄEV World Science Day for Peace and Development Selle päeva eestvedaja on UNESCO alates 2002. aastast ning sellega pööratakse tähelepanu teaduse olulisusele.

Eesmärgiks on teavitada avalikkust teaduse olulisest rollist ühiskonna rahu ja jätkusuutliku arengu kontekstis.

Selle päeva raames võiks noortega rääkida teaduse rollist ja dialoogi olulisusest ning soovi korral ka ise mõni väike teadusprojekt korraldada. „Valige mind“ – humoorikas dokumentaal, kuidas ühes Hiina algkoolis korraldatakse esimest korda vabad valimised – klassivanema valimised. „Maailmarahu ja teised 4. klassi võidud“ – maailmarahu simulatsioonimäng 4. klassis Virginias USAs.

November MAAILMAHARIDUSE NÄDAL Global Education Week Toimub novembri keskel

1999. aastal kuulutas Euroopa Nõukogu PõhjaLõuna keskus välja maailmahariduse nädala, mille eesmärgiks on juhtida koolinoorte tähelepanu vaesuse ja sotsiaalse ebavõrdsuse küsimustele. Maailmahariduse nädalal kutsutakse koolinoori ja õpetajaid üles oma koolis ellu viima maailmahariduslikke projekte, mille raames arutletakse ebavõrdsuse ja globaliseerumise teemadel. Maailmahariduse nädal kannab igal aastal erinevat pealkirja ning keskendub erinevatele probleemidele.

Tutvustage õpilastele aastatuhande arengueesmärke. Arutleda võiks selle üle, miks on oluline rääkida koolis vaesusest ning sotsiaalse ebavõrdsuse küsimustest. Kutsuge külla MTÜ Mondo Maailmahariduse keskuse töötajaid tutvustama organisatsiooni tööd ning õpilaste võimalusi selles kaasa lüüa. „MDG viktoriin“ – powerpointi esitlus koos viktoriiniga aastatuhande arengueesmärkide paremaks mõistmiseks.

November MAAILMA KROONILISE OBSTRUKTIIVSE KOPSUHAIGUSE PÄEV World Chronic Obstructive Pulmonary Disease Day Liikuv päev, mida tähistatakse teisel või kolmandal novembri kolmapäeval

Sel päeval on tähelepanu all kroonilised obstruktiivsed kopsuhaigused ning nende ravi.

2004. aastal oli 64 miljonil inimesel obstruktiivne kopsuhaigus ning WHO ennustab, et 2030. aastaks on see haigus kolmas surma põhjustajaid maailmas.

Obstruktiivse kopsuhaiguse riskifaktoriteks on tubakas ja suitsetamine, õhusaaste, tolm ja kemikaalid.

Kutsuge külla meditsiiniöötaja, kes selgitaks õhusaaste, kemikaalide ja suitsetamise mõju tervisele. Korraldage teavituskampaania, mille raames õpilaste ülesandeks on video või plakatite abil koolikaaslastele selgitada obstruktiivse kopsuhaiguse olemust ja võimalikku levikut tulevikus.

November

14.11. ÜLEMAAILMNE DIABEEDIPÄEV World Diabetes Day

Ülemaailmse diabeedipäeva raames võiks noortele rääkida selle haiguse olemasolust, ennetusest ning tagajärgedega tegelemisest. Kui noorte seas on diabeetikuid või mõni nende lähedastest on suhkruhaige, on oluline, et haige inimese kaaslane teaks, mida kriitilises olukorras ette võtta ja kuidas aidata.

2006. aastal kinnitas ÜRO üldassamblee 14. novembri ülemaailmseks diabeedipäevaks, sest sel päeval on ka insuliini leiutanud Frederick Banting’i sünnipäev. Rahvusvaheline Diabeediühing ja WHO olid tähistanud diabeedi-

päeva juba 1991. aastast, kuulutades selle kuupäeva ÜRO päevaks. ÜRO üldassamblee tahtis julgustada liikmesriike ületama diabeedi poolt tekitatud raskusi ja pöörata tähelepanu kvaliteetsele tervishoiuteenusele.

Maailmas on 143 miljonit suhkrihaiget ning IDF prognoosib 2025. aastaks diabeeti haigestunute kasvu kuni 300 miljonini, mis on tingitud rahvastiku kasvust, vananemisest ja urbaniseerumisest. Ühe diabeetiku ravi on äärmiselt kallis ning haigekassa hüvitab suurema osa selle kuludest. Seega mõjutavad diabeetikud kogu haigekassasüsteemi ja ühiskonda, mistõttu on oluline inimeste teadlikkus.

Diabeeti on kolme eritüüpi.

Diabeet on pärilik, kuid haiguse esildumist mõjutavad ka mitmed keskkonnatingimused ja elustiil, pikkuse ja kaalu vahekord, mõne viiruse põdemine ja ka hiline sünnitusiga.

Kui diabeedi üle kaotatakse kontroll ja veresuhkru tase tõuseb väga kõrgele, võib see endaga kaasa tuua pöördumatuid tüsistusi, südamehaigusi, infarkti, neeruhaigusi, närvikahjustusi ja silmahaigusi.

Diabeedi tekkimise nähtudeks võivad olla tihene urineerimine, pidev janu, suurenenud söögiisu, kaalukaotus, väsimus, huvi ja keskendumisraskused, oksendamine, kõhuvalu, käte ja jalgade tuimus, hägune pilk, nakkushaigused ja aeglaselt paranevad haavad.

Diabeedi leevendamiseks on olulised füüsiline aktiivsus, normaalne kehakaal, tervislik toitumine, mittesuitsetamine ning tüsistuste jälgimine.

November MAAILMA FILOSOOFIA PÄEV World Philosophy Day Liikuv püha, mida tähistatakse novembri kolmandal neljapäeval

Maailma filosoofiapäeva korraldab UNESCO alates 2002. aastast. Eesmärgiks on edendada filosoofia pärandit, kriitilist mõtlemist, analüüsivõimet.

Sel päeval võiks rääkida noortele filosoofia olemusest ning algatada mõni päevakajaline debatt. „Koht tähtede seas“ – erinevad generatsioonid Indoneesia perekonnas. „Inglise kirurg“ näitab Inglise ajukirurgi heategevuslikku tööd Ukrainas. „Gandhi jälgedes“ näitab Gandhi tegevust Briti koloniaalvõimu aegses Indias ning tänase India demokraatlike kodanike lugusid.

November

16.11.

RAHVUSVAHELINE TOLERANTSUSE PÄEV International Day for Tolerance 15% eurooplastest on tundnud end diskrimineerituna.

Eurooplased tunnevad, et neid diskrimineeritakse kõige rohkem vanuse pärast.

Etnilise päritolu põhjal tunnevad diskrimineerimist eelkõige Euroopasse sisserännanud elanikud. Üle poole eurooplastest ütleb, et kui nad peaksid langema diskrimineerimise ohvriks, ei teaks nad oma õigusi.

Päeva eesmärgiks on parandada inimeste heaolu ja julgustada sallivust, austust ja dialoogi erinevate kultuuride, tsivilisatsioonide, inimeste ja organisatsioonide vahel. Üheks eesmärgi saavutamise teeks on hariduse edendamine ja avalikkuse suurem teadlikkus. Tolerantsus on oluline poliitilise polariseerumise vastu, kui stereotüübid, ignorants ja ähvardav viha suurendavad ühiskondade mitmekesisust. Tänapäeva maailm on tihedalt seotud turumajanduse ja infotehnoloogiaga, mis suurendavad veelgi vaesust, ignorantsi. Tolerants aitab suurendada inimestevahelist austust ning aitab ehitada ühtset globaalset ühiskonda.

Arutle ühiskonna erinevate inimeste sotsiaalsete võimaluste ning huvide üle. Rääkige ebavõrdsusest, diskrimineerimisest ja tolerantsusest, teistega arvestamisest ning erinevate gruppide dialoogist, kooseksisteerimisest ja koostööst, inimgruppide vabadustest, õigustest ja kohustustest. Mõelge, kuidas oleks võimalik diskrimineerimist vähendada ja tolerantsi suurendada. Võib korraldada ka näiteks meeskondlikke spordiüritusi, mis ühendavad inimesi ning kus noore sotsiaalne taust ei mängi rolli. „Võõras“ – film uurib Eesti ühiskonda ja selles peituvat viha ning hirmu segunemise ja väljasuremise ees. „Afganistan otsib superstaari“ – Afganistani populaarne telesaade kütab kirgi, mis on ühiskonnas lubatud ja mis mitte. „Ole(d) Salliv?!“ – sotsiaalreklaamid „Astu ette!“ – lihtne rollimäng, kus õpilased võtavad isikute rollid, kelle igapäevaeluga nad tavapäraselt kokku ei puutu. „Tervitused ümber maailma“ – lühike sissejuhatav mäng, mis sobib sisse juhatama tundi kultuurierinevustest.

November ÜLEMAAILMNE LIIKLUSOHVRITE MÄLESTAMISE PÄEV World Day of Remembrance for Road Traffic Victims Liikuv püha, mida tähistatakse novembri kolmandal pühapäeval

Päeva tähistamise eesmärgiks on meenutada liiklusõnnetustes hukkunuid ja toetada nende omakseid.

Liiklusõnnetused on ootamatud ja traumeerivad ning nende mõju on pikaajaline.

Igal aastal juhtub üle 1,2 miljoni liiklusõnnetuse.

Igal aastal saab liiklusõnnetustes viga umbes 50 miljonit inimest.

Turvavöö kasutamine vähendab liiklusõnnetuste korral hukkumise riski 61% võrra.

Poolte liiklusõnnetuse ohvriteks on jalakäijad, ratturid või mootorratturid.

Arengumaades on turistide suurim oht liiklus.

Rääkige liiklusohutusest, samuti ka liiklusohvrite ja nende lähedaste abist ning leinast. Kutsuge näiteks mõni spetsialist neil teemadel rääkima.

November

20.11.

AAFRIKA INDUSTRIALISEERIMISE PÄEV Africa Industrialisation Day Päeva eesmärgiks on tugevdada rahvusvahelise üldsuse seotust Aafrika tööstusliku arenemisega.

Aafrika industrialiseerimise päeva raames võiks rääkida industrialiseerumise, integratsiooni ja turuarengu teemadel. Mõelda industrialiseerimise mõjule nii arenguriikide kui ka arenenud riikide kontekstis nii ajaloolise, tänapäeva kui ka tulevikusuundade aspektist. Kasulik oleks vaadata mõnd filmi, et noortel tekiks olukorrast ka visuaalne pilt. Tööstuslike aspektide arutellu võiks sisse tuua üksikindiviidi ning üldise ühiskonnaarengu tasandi.

„Libeeria Raudsed Leedid“ – Aafrika esimese naispresidendi Libeeria Ellen Johnson-Sirlefi esimene aasta ametis.

IFAD filmid: „I Spy“ ja „Trading Futures“ – turumajandusest Aafrikas.

November 20.11.

ÜLEMAAILMNE LASTEPÄEV Universal Childrens' Day Ülemaailmset lastepäeva tähistatakse paljudes riikides 20. novembril, päeval, mil 1989. aastal võeti vastu lapse õiguste konventsioon. Konventsiooniga on liitunud kõik ÜRO liikmesriigid, välja arvatud USA ja Somaalia. Eesti ühines konventsiooniga 1991. aastal. Rahvusvahelise lapse õiguste päeva eesmärk on tõsta inimeste arusaamist lastest ning edendada laste heaolu. Sel päeval pööratakse tähelepanu laste õigustele, vabadustele, lapstööjõule, laste kuritarvitamisele ja kaitsele, laste identiteedile, haridusele, toidule, tervisele ja suremusele. „Punase külmiku teekond“ – 17-aastane Nepaali poiss ronib mööda mägiteid, et teenida raha oma hariduse jaoks. „Mõru šokolaad“ – kas meie šokolaadis kasutatud kakao on kasvatatud lapstööjõu abil? „Punam“ – 9-aastase Nepaali tüdruku raskest elust. „Thula Mntwana lapsed“ – laste rõõmudest ja raskustest Lõuna-Aafrikas.

November Igal aastal sureb umbes 10 miljonit alla 5 aastast last haigustesse, mida oleks olnud võimalik vältida või ravida.

Sahara-alune Aafrika regiooni enam kui pooled lastest saavad haridust vähem kui 4 aastat.

Iga neljas 5-aastane laps maailmas kannatab alatoitumise all.

40% Sahara-aluse Aafrika ja Kagu-Aasia lastest peab jooma vett, mis ei ole neile tervislik ning 65 % neist pole korralikku tualeti kasutamise võimalust, mis põhjustab eluohtlikke haigusi.

2007. aastal ei registreeritud üle 51 miljoni lapse sündi, millest enamus oli arenguriikides ning mistõttu ei saa need lapsed kunagi migreeruda teise riiki, saada tulu sotsiaalteenustest ja kaitsest.

Igal aastal kannatab vägivalla all umbes 500 miljonit kuni 1,5 miljardit last ning seksuaalse vägivalla ohvriks langeb 150 miljonit tüdrukut ja 73 miljonit poissi.

Umbes 2 miljonit last sureb aastas relvastatud konfliktide tagajärjel.

Rääkige lapse õigustest ning nende olukorrast maailma eririikides. Vaadake teemakohast filmi ning arutlege, kuidas saaks laste õiguslikku olukorda maailmas parandada.

Sageli öeldakse, et mäng on laste töö. Ka laste õiguste konventsioon rõhutab laste õigust puhkusele ja vabale ajale. Korraldage sellest lähtuvalt ülemaailmse lastepäeva tähistamiseks rahvusvaheliste mängude päev. Ettevalmistuseks uurige erinevates õppetundides, milliseid mänge lapsed erineval pool maakera mängivad ja valmistage tööõpetuse tunnis ette lihtsad mänguvahendid. Ülemaailmsel lastepäeval korraldage ülekooliline spordipäev, kus esitlete klasside kaupa erinevaid mänge ja pakute huvilistele võimalust neid proovida.

Korraldage ka teemapäev, kus tutvustate laste igapäevaelu erinevates riikides. Selgitage, millistes oludes lapsed elavad, kui paljud lapsed peavad käima tööl ning kui paljud ei saa koolis käia. Korraldage töötavate laste elu käsitlevaid rollimänge: proovige näiteks vee toomist ja raskete asjade kandmist, korvi ja vaiba kudumist või kingade viksimist.

Samuti võiks korraldada teavitusürituse oma kooli aulas. Üritusel võiks rääkida laste elutingimustest maailma eri paigus ning linastada teemakohaseid filme. Mõelge ka ise, kuidas saaks laste olukorda maailmas parandada.

November 21.11.

ÜLEMAAILMNE TELEVISIOONI PÄEV World Television Day Riike on õhutatud sel päeval tähelepanu pöörama rahu, turvalisust, majanduslikku ja ka sotsiaalset arengut ning kultuuri käsitlevate teleprogrammide vahendamisele. Televisiooni roll tänapäeva ühiskonnas on suur, sest see on üheks põhiliseks infoallikaks, mis annab inimestele teada neid ümbritsevast maailmast. Televisioonil on ka universaalne roll kasvatada inimeste ühiseid arusaamu ja tolerantsi.

Rääkige televisiooni rollist meie igapäevaelus, kuidas tarbitakse televisiooni ning milline on meie meediavalikute mõju hoiakutele, suhetele ja ühiskonnale terviklikult. Rääkida võiks ka televisiooni iseseisvusest ning riskidest ja sellest kuivõrd oluline on kriitiline infotarbimine meie elus. Võite ka viia läbi küsitluse televisiooni vaatamise kohta või väitluse „Kas kõik on tõene info, mida meedia kajastab?“ Külla võib kutsuda mõne tuntud meediategelase. Õpilased võivad toota ka oma uudiseid või vaadata ja analüüsida uudiseid kodu- ja välismaisest meediast. „Burma VJ“ – film, mis tutvustab teravalt ohtlikku ajakirjaniku tööd ja dissidentlust politseiriigis Burmas. „Yes men parandab maailma“ – kaasaja Robin Hoodid võitlevad meedia abil kurjade korporatsioonide vastu.

November OSTUVABA PÄEV Buy Nothing Day Ameerikas tähistatakse päeva pärast tänupüha ja muudes riikides sellele järgneval päeval

Ostuvaba päev on rahvusvaheline protestipäev liigse tarbimise vastu. Ameerikas tähistatakse seda tänupühajärgsel päeval, mis on üks kümnest suurimast poodlemise päevast riigis. Esimene ostuvaba päev toimus 1992. aastal Kanadas ning nüüdseks osaleb selles üle 65 riigi. Rahvusvahelisele tasandile tõi ostuvaba päeva tuntud väliseestlasest kultuurikriitik ja ajakirja Adbusters peatoimetaja Kalle Lasn.

Uurige individuaalselt oma ökoloogilist jalajälge ning arutlege üheskoos, kuidas saaksid õpilased ise igapäevaselt vähem tarbida, nii et meie planeedist jätkuks ka tulevastele põlvedele. Ostuvaba päeva raames korraldab juba mitu aastat näitusi ja üritusi ka Eesti Roheline Liikumine. „Katastroofi retseptid“ – vaimukas film perekonnast, kes püüavad üle minna naftavabale tarbimisele. „Ökoloogiline jalajälg“ – pooletunnine ülevaade ökoloogilise jalajälje terminist. „Mardi Gras: Made in China“ ja „Meie ostame, kes maksab“ – filmid Läänemaailma tarbijatest ja tarbitava tootmistingimustest. „Jõuluvana töötuba“ – dokumentaalfilm, mis viib vaataja Hiina mänguasjatehaste hirmuäratavasse tõelisusse.

November 25.11.

RAHVUSVAHELINE NAISTE VASTU SUUNATUD VÄGIVALLA LÕPETAMISE PÄEV International Day for the Elimination of Violence against Women Päeva eesmärk on teadvustada naiste vastu suunatud vägivalda, millel on mitmeid vorme – füüsiline, seksuaalne, psühholoogiline ja majanduslik. Naiste vastu suunatud vägivald mõjutab naiste tervist kui ka tema perekonna ja kogukonna heaolu.

Rääkige naiste vastu suunatud vägivalla olemusest, levikuulatusest ja tagajärgedest. Lugege klassiga nt. Khalid Hosseini ramatuid Afganistanist.

Naiste vastu suunatud seksuaalse vägivalla protsent on riigiti väga erinev: alates 6% Jaapanis, lõpetades 59% Etioopias.

Iga viies naine satub oma elu jooksul vägistamise või vägistamiskatse ohvriks.

Mitmetes riikides eelistatakse majanduslike kasutegurite tõttu tüdruklastele poisslapsi ning tehakse tüdruklastest teada saamise korral aborti.

15–44 aastastel naistel on suurem risk langeda vägistamise ja koduvägivalla ohvriks kui vähi, autoõnnetuse, sõja ja malaaria ohvriks. Üle 60% 15–24 aastastest HIV-positiivsetest on naised. „Kui kuu ei paista“ – Taani Nigeeriast toodud prostituudid räägivad oma loo. „Afganistani naiste lühiportreed“ – julgetest naistest Afganistanis, kes avalikus sfääris sõna võtavad. „Suurim vaikus“ – vägistamistest Kongos.

29.11.

November

RAHVUSVAHELINE PALESTIINA RAHVALE SOLIDAARSUSE OSUTAMISE PÄEV International Day of Solidarity with Palestinian People ÜRO üldassamblee kinnitas 29. novembri rahvusvaheliseks Palestiina rahvale solidaarsuse osutamise päevaks 1977. aastal.

Päeva tähistamise taustaks on 29. november 1947, kui ÜRO üldassamblee kiitis heaks Palestiina jagunemist puudutava resolutsiooni. Palestiina küsimus on üks maailma riike kõige rohkem puudutav teema.

Uurige Palestiina hetkeolukorda ning arutlege, milline võiks olla kriisi lahendus. Korralda väitlus teemal: „Palestiina peaks olema iseseisev riik.“

„SlingShot Hip-hop“ – Palestiina noored astuvad vägivalla vastu räpiga. „Rahu esimene õppetund“ – film erakordsest koolist Iisraelis, kus koos õpivad nii palestiinlased kui juudid.

Detsember 01.12.

RAHVUSVAHELINE AIDSI PÄEV World AIDS Day Esimest ülemaailmset AIDSi päeva tähistati 1988. aastal. Päeva eesmärk on informeerida maailma AIDSi ohtudest ning osutada solidaarsust ja tuge AIDSi ohvritele üle kogu maailma. AIDS on üks maailma keerulisematest haigustest. Ühtekokku umbes 33,4 miljonil inimesel maailmas on HIV-nakkus. Üks aastatuhande arengueesmärke on maailmas AIDSi leviku peatamine aastaks 2015.

Rahvusvahelise AIDSi päeva raames võiks kutsuda noortele AIDSist rääkima mõne spetsialisti. Sel päeval kantakse üle maailma punast linti, mida võiks ka koolis kanda. Samuti võib teha klassis rühmatöö AIDSist – koostada ennetusplakateid, teha näidendeid või korraldada viktoriine. (Teemadeks näiteks haiguse avastamine, levik, põhjused, tuntumad isikud, ennetustöö, diskrimineerimine, riikide kogemus.)

33,3 miljonit inimest elab HIV viirusekandjana ning nendest 2,5 miljonit on lapsed.

2/3 HIV kandjatest elab Sahara-aluses Aafrikas.

Viirus mõjutab inimese immuunsüsteemi ning seega on HIV viirusega inimene avatud teistele viirustele, mis võivad osutuda eluohtlikeks.

Paljud HIV kandjad ei tea, et nad viirust kannavad, sest neil ei esine mingisuguseid sümptomeid. „Punane lint ümber minu maja“ – vapustava naise Pinky lugu AIDSi ennetustööst. „Me oleme koos“ – Lõuna-Aafrika AIDSi-orbude koorist.

02.12.

Detsember

RAHVUSVAHELINE ORJUSE LÕPETAMISE PÄEV International Day for the Abolition of Slavery Päeva tähistamisega meenutatakse ÜRO üldassamblee poolt 1949. aastal heaks kiidetud lepingut inimkaubanduse ja ärakasutamise lõpetamiseks. Tänapäeva peamised orjuse vormid on pärisorjus, võla- ning sunnisorjus ja konsolideeritud orjus, naiste ja laste inimkaubandus, koduorjus, prostitutsioon, sunnitud abielu ja naistemüük, lapstööjõud. Tänapäeva orjus mõjutab meid kõiki, sest see nõrgendab legitiimset majandust, lõhub perekondi, loob vägivalda, ähvardab avalikku turvalisust ja tervist jne. Seega on oluline võidelda orjuse vastu ning pöörata tähelepanu vabadusele ja inimõigustele.

Tänasel päeval on orjus maailmas levinum, kui see on olnud varem ning hetkel on maailmas 27 miljonit orja.

Kõige rohkem on orjust Indias ja Aafrikas.

Uurige, milline oli transatlandiline orjakaubandus ja selle tagajärjed. Samuti võiks analüüsida, milline on Eesti orjuse ajalugu ning analüüsida tänapäeva orjuse näiteid. „Mardi Gras: Made in China“ – film Läänemaailma tarbijatest ja tarbitava tootmistingimustest. „Mõru šokolaad“ – kas meie šokolaadis kasutatud kakao on kasvatatud lapstööjõu abil? „Muuda maailm sotsiaalselt õiglasemaks“ sotsiaalreklaam.

Detsember 03.12.

RAHVUSVAHELINE PUUETEGA INIMESTE PÄEV International Day of Disabled Persons Rahvusvahelist puuetega inimeste aastakümmet tähistati aastatel 1983–1992. Selle aastakümne lõppedes kinnitas ÜRO üldassamblee 3. detsembri rahvusvaheliseks puuetega inimeste päevaks.

Maailmas on 600 miljonit puudega inimest, mis on peaaegu 10% kogurahvastikust.

80% puuetega inimestest elab arenguriikides.

Puuetega inimesi, oli Eestis 2009. aasta alguse seisuga üle 118 000 isiku, moodustades 8,8% rahvastikust. Valdavalt on tegemist eakate inimestega – 59% kõigist puuetega inimestest on 63-aastased ja vanemad, pisut üle kolmandiku, ehk 35% tööealised ning 6% olid vanuses 0–17 aastat.

Puuetega inimeste sotsiaalhoolekande ja sotsiaalkindlustusega Eestis tegeleb nii riik kui ka kohalikud omavalitsused.

Räägi noortega puuetega inimeste eluolust ning probleemidest erinevate valdkondadega seotult (töö, transport jne).

Samuti tolerantsusest ja diskrimineerimisest ning sellest, mida saaks iga inimene teha, et puuetega inimeste elu kergem oleks. „Itaalia arst“ – film kummalise elueesmärgiga Itaalia mehest: päästa iga Afganistani miiniohvri inimväärikus. „Cambodia Trust“ – film Kambodžas elavate miinide tõttu invaliidiks jäänud inimeste elust ja nende õiguste eest võitlemisest. „Tummfilm kurdist tüdrukust“ – kurdi lastekodulapse olulistest otsustest – sisekõrva implantaat või mitte? „Astu ette!“ – lihtne rollimäng, kus õpilased võtavad isikute rollid, kelle igapäevaeluga nad tavapäraselt kokku ei puutu.

05.12.

Detsember

RAHVUSVAHELINE VABATAHTLIKE PÄEV International Volunteer Day for Economic and Social Development Päeva eesmärgiks on lisada teadlikkust vabatahtlikkuse tähtsusest ja õhutada rohkemaid inimesi vabatahtlike organisatsioonidega liituma.

Vabatahtliku tegevuse tutvustamisega Eestis tegeleb Vabatahtlike Värav.

Euroopa Vabatahtlik Teenistus pakub 18–30 aastastele noortele võimalust teha välisriigis 2–12 kuud vabatahtlikku tööd ja sealjuures tutvuda selle riigi keele, inimeste ja kultuuriga.

Vabatahtliku tegevuse käigus omandatud oskused ja kogemused saab tulevikus stipendiumitele või töökohtadele kandideerimiseks kirja panna vabatahtliku passi.

Rääkige vabatahtlikkuse olulisusest nii abisaajale kui ka vabatahtlikkule endale ning võimalusest ise selles kaasa lüüa. Kutsu rääkima kedagi, kes on ise olnud vabatahtlik, et noortel tekiks sellest elav kujutlus ning nad saaksid innustust. Organisatsioone, kes saadavad vabatahtlikke arengumaadesse on mitmeid, näiteks Arengukoostöö Ümarlaud, MTÜ Mondo ja Continuous Action. „Itaalia arst“ – film kummalise elueesmärgiga Itaalia mehest: päästa iga Afganistani miiniohvri inimväärikus. „Inglise kirurg“ näitab Inglise ajukirurgi heategevuslikku tööd Ukrainas. „Darfur nüüd“ – mida saavad üksikisikud teha, et olukord Darfuris laheneks, neli võimalikku varianti.

Detsember 09.12.

RAHVUSVAHELINE KORRUPTSIOONIVASTANE PÄEV International Anti-Corruption Day Päeva eesmärk on tõsta inimeste teadvust korruptioonist, et seda ennetada. Korruptsioon on probleemiks paljudes riikides üle terve maakera ning see õõnestab inimeste ausust ja demokraatiat. Korrumpeerunud juhid kasutavad oma võimu ebaausate eesmärkide saavutamiseks.

Arutlege, millised on korruptsiooni põhjused ja tagajärjed. Rääkige nii väikesema- kui ka suuremamahulisest, igapäevasest ja süstematiseeritud ning poliitilisest korruptsioonist. Teemadega seoses rääkige ka eetikast.

Maailmas on umbes 211 miljonit 5–14-aastast töötavat last. Umbes 61 % neist elab Aasias ja 23 % Sahaaras, lõunapoolses Aafrikas.

Inimkaubaks satub aastas umbes 800 000–900 000 inimest.

Umbes 80% sellest moodustab naiste ja tütarlaste seksuaalne väärkohtlemine. Umbes pooled ohvritest on lapsed.

Eesti on ratifitseerinud kõik peamised ÜRO inimõigusalased konventsioonid. „Õigusemõistmine“ – väga informatiivne ja kaasahaarav film Rahvusvahelise Kriminaalkohtu igapäevatööst. „Astu ette!“ – lihtne rollimäng, kus õpilased võtavad isikute rollid, kelle igapäevaeluga nad tavapäraselt kokku ei puutu.

Detsember

10.12.

INIMÕIGUSTE PÄEV Human Rights Day ÜRO üldassamblee kiitis 1948. aastal 10. detsembril heaks inimõiguste ülemaailmse deklaratsiooni. Inimõiguste päeva eesmärk on tähistada konventsiooni olemasolu ning austada neid õigusi, mis meil igapäevaselt on. Inimõigused ei ole iseenesestmõistetavad kogu maailmas. UNESCO on andnud välja deklaratsiooni inimkonna ühistest vastutustest: Universal Declaration of Human Responsibilities. Selle järgi on igaühe kohustuseks kohelda teisi inimlikult ja hakata vastu fanatismile, vihale ja tõrjutusele.

Korralda väitlus või arutelu inimõiguste teemal. Tutvusta õpilastele erinevaid kuulsaid inimõiguste eest võitlejaid (Nelson Mandela, Gandhi, Aun San Suu Kyi jne.) või rääkige tänapäeva suurimaist inimõiguste rikkumistest. Kutsu külla inimõigusi edendavate organisatsioonide esindajaid. Samuti võiks kasutada juhtumianalüüse – võrrelda Ghana kullakaevanduses töötava lapse ja Eesti õpilase inimõigusi. Neid leiate Maailmakool.ee portaalist. Õpilased tutvuvad paarikaupa inimõiguste deklaratsiooniga http://www.coe.ee/static/ files/ ning joonivad alla nende arvates olulisemad kohad. Arutlege, kuidas deklaratsioonis toodud inimõigusi rakendatakse Eestis ja mujal maailmas.

Samuti võiksid õpilased ühe nädala jooksul meedia kaudu jälgida inimõiguste olukorda maailmas. Õpilased valivad paarikaupa või väikestes gruppides välja inimõiguste deklaratsioonist ühe artikli ning jälgivad nädala jooksul ajalehtedes või ajakirjades käsitletud küsimusi, mis seostuksid deklaratsioonist valitud artikli teemaga. Õpilased hindavad kogutud materjali põhjal inimõiguste rakendamist. Kas foto või uudis räägib inimõiguste piiramisest või nende tagamise positiivsetest saavutustest? Õpilased koostavad valitud fotodest ja artiklitest kollaaži, pealkirjastavad oma töö vastavalt valitud inimõiguste deklaratsiooni artiklile ning esitlevad oma tööd kogu klassile.

Detsember 16.12.

RAHVUSVAHELISE KODANIKUÕIGUSTE JA POLIITILISTE ÕIGUSTE PAKTI VASTUVÕTMISE TÄHTPÄEV Rahvusvaheline pakt kodanikuõiguste ja poliitiliste õiguste kohta avati allakirjutamiseks New Yorgis 16. detsembril 1966. aastal. Eesti ühines kodanikuõiguste ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga 1991. aastal. Paktile allakirjutanud riigid kohustuvad kinni pidama üksikisiku kodanikuõigustest ja poliitilistest õigustest, sealhulgas õigusest elule, usuvabadusest, sõnavabadusest, kogunemisvabadusest, valimisõigusest ja õigusest õiglasele kohtumõistmisele. Paktile pole alla kirjutanud 19 ÜRO riiki, muuhulgas Burma. „Saades bangladeshlaseks“ – kodakontsuseta Bihaaride võimalus esimest korda oma riigis hääletada. „Valgevene õppetund“ – film, milles näeme, kuidas ja kas on võimalik teismelistel muuta maailma, milles nad elavad ning hakata vastu totalitaarsele korrale Valgevenes. „Burma VJ“ – film, mis tutvustab teravalt ohtlikku ajakirjanikutööd ja dissidentlust politseiriigis Burmas.

Detsember

18.12.

RAHVUSVAHELINE MIGRANTIDE PÄEV International Migrants Day Sel päeval 1990. aastal kiitis ÜRO peaassamblee heaks migrantidest tööliste ja nende pereliikmete kaitset puudutava üldlepingu. Päeva tähistamise eesmärgiks on rõhutada võõrtööjõu inimõigusi, vabadusi ning kaitset. Migrandid aitavad kaasa majanduse kasvule ja arengule, nad rikastavad ühiskondi kultuurilise mitmekesistumisega, teadmiste ja tehnoloogiatega ning nad aitavad tasakaalustada inimeste vanuselist demograafilist jaotumist.

Iga 35. inimene maailmas on migrant.

Migrandid moodustavad 41 riigis 20% rahvastikust.

Arutlege migratsiooni, selle põhjuste, tagajärgede, ohtude teemadel nii globaalselt kui ka Eesti kontekstis. Kutsu kooli näiteks immigrandist külaline, IOMi (International Organisation for Migration) või Migratsiooniameti esindaja. „Hanna ja Violka“ – väga isiklik film Itaalia haige mehe eest hoolitsevast Poola naisest. „Bristoli rattaprojekt“ – on sümpaatne film ratastest, ringlusest ja pagulusest Suurbritannias. „Paradiis – kolm reisi selles maailmas“ – miks Aafrika noor pigem sureb teekonnal Euroopasse, kui jääb kodupaika?

IFAD: „Sending money home“ – räägib migrantide poolt teenitud töötasu tagasi koju saatmise ülemaailmsest ulatusest ja voogudest. „Qadir“ – siiras ja haarav dokumentaal noorest afgaani põgenikust, kes kodumaale tagasi pöördub.

Detsember 18.12.

NAISTE DISKRIMINEERISMISE VASTASE KONVENTSIOONI VASTUVÕTMISE TÄHTPÄEV 1979. aastal võeti ÜRO egiidi all vastu konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta. Rahvusvaheline leping sätestab meetmed naistevastase diskrimineerimise kõrvaldamiseks konventsiooniga ühinenud riikides. Eestis jõustus konventsioon 20. novembril 1991. aastal.

„Umoja, küla, kuhu mehi ei lubata“ – hüljatud vägistamiseohvrid on asutanud oma küla Keenias. „Fala di Mindjeris“ – Guinea-Bissau naiste elu mõjutavad usk ja traditsioonid. „Libeeria Raudsed Leedid“ – Aafrika esimese naispresidendi Libeeria Ellen Johnson-Sirlefi esimene aasta ametis. „Tööl ja kodus ehk sooline võrdõiguslikkus Eestis“ – kolm lühifilmi võrdõiguslikkuse olukorrast Eestis.

Arutlege naiste võrdõiguslikkuse võimalustest maailmas ja Eestis. Miks makstakse naistele sama tööd tehes vähem palka? Mis ametikohadele eelistatakse palgata mehi? Miks?

Ligi 70% maailma vaestest on naised.

Kaks kolmandikku maailma 876st miljonist kirjaoskamatust inimesest on naised ja kolm viiendikku maailma lastest, kes koolis ei käi, on tüdrukud.

Naised teevad kaks kolmandikku kogu maailma tööst, kuid teenivad ainult ühe kümnendiku kogu maailma sissetulekust ning omavad ainult ühte sajandikku kogu maailma varast.

Maailma mastaabis saavad naised keskmiselt 75% meestele makstavast palgast.

Euroopas on töötaval naisel keskmiselt rohkem kui poole vähem vaba aega kui tema mehel.

Vaid 15,6% kõigist maailma parlamentide liikmetest on naised.

Eestis on loodud soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ametikoht, kelle ülesandeks on jälgida soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmist. Üle 70 miljoni lapse ei käi pere vaesuse tõttu koolis ning nende seas on rohkem tüdrukuid kui poise.

Detsember

19.12.

ÜRO LÕUNAÜHISTÖÖ PÄEV United Nations Day for South-South Cooperation

Arutlege globaalsete väljakutsete ning erinevate arengutasemega maade koostöö üle. Tee õpilastega aastatuhande arengueesmärkidega seotud harjutusi, mis on seotud vaesuse, nälja ja haigustega.

Maailmahariduskekusest leiad ohtralt õppematerjale nende kohta. Vaata sel teemal ka www.mdg.ee portaali.

Päeva eesmärgiks on laiendada Lõuna-ühistöö võrgustikku, partnerlust ning ehitada rahul põhinevat, jõukat ja õiglast maailma. Arengumaade omavahelisel koostööl on oluline roll rahvusvahelistes organisatsioonides, kus nad saavad sellega tugevamalt oma hääle kuuldavaks teha. Koostöö võimaldab arenguriikidel paremini arendada oma majandust ning jätkusuutlikku arengut.

Iga viies inimene maailmas on äärimiselt vaene (elab alla $ 1,25 päevas) ja pool maailma elanikonnast elab vaesuses (alla $ 2,5 päevas).

Umbes 1 miljonil inimesel pole korralike sanitaartingimusi või ligipääsu puhtaale veele.

Kliimamuutus, humanitaarabikriis ja relvastatud konfliktid mõjutavad enim arenguriike ja kõige haavatavamaid inimesi. „Inimareng“ – võrdlus inimarengu edetabelis esimese (Norra) ja viimase (Niger) vahel. Inimeste arvamused selle kohta, mis on nende riigis hästi või halvasti. „Libeeria Raudsed Leedid“ – Aafrika esimese naispresidendi Libeeria Ellen Johnson-Sirlefi esimene aasta ametis. „MDG viktoriin“ – powerpointi esitlus koos viktoriiniga aastatuhande arengueesmärkide paremaks mõistmiseks.

Detsember 20.12.

MAAILMA INIMLIKU SOLIDAARSUSE PÄEV International Human Solidarity Day Esimesel vaesusevastasel aastakümnel (1997–2006) kinnitas ÜRO üldassamblee 20. detsembri rahvusvaheliseks inimliku solidaarsuse päevaks. Üldassamblee tuletas meelde, et aastatuhandevahetusel on solidaarsus üheks neist universaalsetest väärtustest, millele inimeste ja rahvaste vaheline suhtlemine peaks uuel aastatuhandel tuginema. Päeva eesmärgiks on rõhutada mitmekesisust, teadvustada avalikkusele solidaarsuse olulisust, julgustada debatte, mis on seotud solidaarsuse ja vaesuse vastu võitlemisega, et liikuda turvalisema ja rahumeelsema maailma poole.

Korraldage plakatite või sotsiaalreklaamide konkurss. Rääkige solidaarsusest ja arutlege, kui solidaarsed on õpilased üksikisikute, klassi, eestlaste või maailmakodanikena. „Lillede saar“ – irooniline saaga tänapäeva ebavõrdsest maailmast. „Ole(d) salliv!?“ sotsiaalreklaamid. „Inglise kirurg“ näitab Inglise ajukirurgi heategevuslikku tööd Ukrainas.

21.12.

Detsember

RASSILISE DISKRIMINEERIMISE VASTASE KONVENTSIOONI VASTUVÕTMISE TÄHTPÄEV Rahvusvaheline konventsioon rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta koostati New Yorgis 21. detsembril 1965. aastal ja see on vanim ÜRO inimõigustealane konventsioon. Eesti suhtes jõustus konventsioon 20. novembril 1991. Konventsiooni kohaselt kohustuvad osalevad riigid likvideerima rassilise diskrimineerimise ja tagama kõigi inimeste võrdõiguslikkuse seaduse ees, tegemata vahet rassi, nahavärvuse, rahvusliku või etnilise päritolu järgi.

Selgitage õpilastele rassilise diskrimineerimise piiravat mõju ühiskonnale ja üksikisikule. Arutleda võiks kas Eestis on tagatud inimeste võrdõiguslikkus tema rassist, nahavärvusest või rahvuslikust päritolust sõltumata. „Võõras“ – film uurib Eesti ühiskonda ja selles peituvad viha ning hirmu segunemise ja väljasuremise ees. „Valge terror“ – analüüsib paremäärmuslikke liikumisi Rootsis, Ameerikas ja Venemaal.

JÕULUAEG Tutvustage jõulutraditsioone erinevates maailma paikades ning arutlege, mida teevad teiste uskude esindajad jõulude asemel.

Jaanuar 02.01.

DAISAKU IKEDA SÜNNIPÄEV Jaapanlane Daisaku Ikeda (sünd 2. jaanruar 1928) on Rahvusvahelise Sõka Gakkai president, mis on 12 miljoni liikmelise Nichireni budistliku koolkonna asutus. Ikeda on loonud ka mitmeid hariduslikke, kultuurilisi ning rahuuuringutega seotud institutsioone, mis väärtustavad maailmarahu ehitamisel dialoogi pidamist.

1983. aastal määrati Ikedale tema väsimatute püüdluste eest maailmarahu nimel ÜRO rahupreemia.

Arutlege, miks on olulised rahumeelsed läbirääkimised rahvusvahelise rahu tagamiseks, kuid ka näiteks väiksemate vastuolude lahendamiseks. Korraldage läbirääkimistepõhiseid rollimänge, kus erinevaid seisukohti esindavad noored peavad tunni lõpuks jõudma üksmeeleni. „Gandhi jälgedes“ – näitab Gandhi tegevust Briti koloniaalvõimu aegses Indias ning tänase India demokraatlike kodanike lugusid.

Jaanuar MARTIN LUTHER KING JR. PÄEV Martin Luther King Jr. Day Ameerika Ühendriikide liikuv riigipüha, mida tähistatakse jaanuari kolmandal esmaspäeval

Martin Luther King Jr. (15. jaanuar 1929 – 04. aprill 1968) oli mustanahaliste inimõiguste eest võitleva liikumise juht Ameerika Ühendriikides. Kingi tegevus oli suures osas motiveeritud Mahatma Gandhist ning ta uskus, et rõhutute tugevaim vahend vabaduse saavutamiseks on vägivallatu vastupanu. King korraldas kampaaniaid, mille eesmärgiks oli juhtida tähelepanu ameeriklaste ebaõiglastele seadustele ja diskrimineerimisele ning võidelda mustade valimisõiguste eest.

Rahumeelsetele protestidele vastati sageli vihase ja vägivaldse reageeringuga ning mitmel korral King vahistati. Üldine arvamus aga muutus ja seeläbi sai võimalikuks kodanikuõiguste seaduse reguleerimine. 1964. aastal võeti vastu diskrimineerimisvastane kodanikuõiguste seadus ja aasta hiljem keelustati mustanahaliste diskrimineerimine hääletamisprotsessis. Samal aastal sai King Nobeli rahuauhinna. 1968. aasta aprillis langes King Memphises atentaadi ohvriks.

Tutvusta õpilastele Martin Luther Kingi elulugu ning võitlust mustanahaliste inimõiguste eest Ameerika Ühendriikides. Rääkige diskrimineerimisest üldisemalt ning arutlege, kui tolerantne on Eesti ühiskond. „Valge terror“ – analüüsib paremäärmuslikke liikumisi Rootsis, Ameerikas ja Venemaal. „Astu ette!“ – lihtne rollimäng, kus õpilased võtavad isikute rollid, kelle igapäevaeluga nad tavapäraselt kokku ei puutu.

Jaanuar 27.01.

RAHVUSVAHELINE HOLOKAUSTIOHVRITE MÄLESTUSPÄEV International Day of Commemoration in memory of the victims of the Holocaust Selle päevaga mälestatakse Teise maailmasõja aegset tagakiusamist, milles hukkus üks kolmandik maailma juutidest ja lugematu hulk muude vähemuste esindajaid. Tagakiusamise meenutamisega juhitakse tähelepanu rassismi, eelarvamuste ja viha ohtlikkusele. Loodetakse, et tagakiusamise meenutamine toimib kui hoiatav näide, et sellised õudused ei korduks. Lisaks leinale on päev mõeldud ka vastavateemalise haridustöö ergutamiseks.

Klooga koonduslaager oli esimeseks paigaks maailmas, kus dokumenteeriti holokausti koledused. Saksa armee põgenedes jäid surnukehad osaliselt hävitamata. Veel enne, kui Vene armee saabus, sai rahvusvaheline meedia Kloogalt tõese pildi holokaustist.

Holokausti mälestuspäeva tähistamine Kloogal on muutunud iga-aastaseks traditsiooniks, mida korraldab Jeruusalemma Rahvusvaheline Kristlik Suursaatkond koostöös MTÜga Eesti Juudi Kogukond alates 2003. aastast.

Euroopas mõrvati hitlerliku poliitika tulemusel ligi kuus miljonit juuti, kellest veerand olid lapsed.

Kutsu tundi kooli ajalooõpetaja või juudi kogukonna esindaja rääkima holokaustist. Korraldada väljasõit Kloogale või viige läbi lühike uurimistöö.

YouTubist leiab palju huvitavaid lühifilme holokausti kohta, mida õpilastele näidata. Arutada võiks teemal: kas selline asi võiks korduda või on kusagil kordunud või juhtumas. Mida teha, et selliseid asju vältida?

Veebruar 01.02.–07.02.

USUNDITEVAHELISE HARMOONIA NÄDAL World Interfaith Harmony Week Vastastikune mõistmine ja religioonidevaheline dialoog on oluline eeldus maailmas rahu tagamiseks. Nädala eesmärk on juhtida tähelepanu inimestevahelisele mõistmisele, hoolimata nende usulistest kuuluvusest.

Rääkige religioonidevahelisest dialoogist.

Korraldage kohtumine erinevate religioonide esindajatega Eestis või organiseerige külastuskäik näiteks Tallinna sünagoogi. „Rahu esimene õppetund“ – film erakordsest koolist Iisraelis, kus koos õpivad nii palestiinlased kui juudid. „Püha mägi“ – film Mari loodususust. „Iga hea abielu algab pisaratega“

Veebruar 04.02.

MAAILMA VÄHIHAIGETE PÄEV World Cancer Day Päeva eesmärgiks on rõhutada vähi ennetustööd ning vähihaigete ravi. Päeva eestvedajaks on Rahvusvaheline Vähivastane Ühendus (UICC) ning maailma vähihaigete päeva on korraldatud alates 2006. aastast.

2008. aastal suri vähki 7,6 miljonit inimest, kellest 70% olid pärit madala sissetulekuga riikidest.

40 % vähist saab ennetada, jälgides tervislikke eluviise.

Anna infot vähi olemuse, ennetuse ja ravi kohta. Sel päeval kantakse üle terve Maa roosat linti. Tehke tunnis roosa lint, mida kanda. „Inglise kirurg“ näitab Inglise ajukirurgi heategevuslikku tööd Ukraina elanike ajukasvajaid opereerides.

Veebruar 20.02.

MAAILMA SOTSIAALSE ÕIGLUSE PÄEV World Day of Social Justice Sotsiaalne õiglus on aluseks edukal kooseksisteerimisel, mis põhineb rahul. Sotsiaalse õigluse raames puutume kokku võrdsete õiguste tagamisega kõigile inimestele, sõltumata nende soolistest, vanuselistest, rassilistest, etnilistest, religioossetest ja kultuurilistest erinevustest. Sotsiaalse õigluse päeva raames toetatakse rahvusvahelise kogukonna püüdlusi vaesuse vähendamiseks, väärikaid töövõimalusi, soolist võrdõiguslikkust ja kõigi isikute võimalust õiglusele ja sotsiaalsele heaolule.

Arutlege, millistel gruppidel on Eesti ühiskonnas piiratud ligipääs võrdsetele õigustele ning kuidas seda olukorda muuta saaks. Kuidas on globaalses mõttes sotsiaalne õiglus inimestele erinevalt tagatud? Kuidas on Eestis tagatud võrdsed võimalused näiteks meestele ja naistele, erivajadustega inimestele, noortele ja vanadele? Kas ja kuidas on Eesti nendes aspektides erinev muude riikidega võrreldes – näiteks arengumaade või Skandinaaviaga?

Vaadates lühifilmi „Muuda maailm sotsiaalselt õiglasemaks“, võiks filmi järel arutleda sotsiaalaktsioonide üle, mida õpilased ise saaksid läbi viia. Kokku võiks panna ka fotovaliku, mida vaadates võiks klassis arutleda, millised kujutatud situatsioonid on õiglased/ebaõiglased ning miks.

Külla võiks kutsuda ka vabatahtliku, kes on töötanud arengumaades või Eestis elava pagulase. „Inimareng“ – võrdlus inimarengu edetabelis esimese (Norra) ja viimase (Niger) vahel. Inimeste arvamused selle kohta, mis on nende riigis hästi või halvasti. „Muuda maailm sotsiaalselt õiglasemaks“ – lühifilm sotsiaalsest õiglusest. „Lakshmi ja mina“ – koduabilise ja tema tööandja suhe tänapäeva Indias. „MDG viktoriin“ – powerpointi esitlus koos viktoriiniga aastatuhande arengueesmärkide paremaks mõistmiseks.

Veebruar 21.02.

RAHVUSVAHELINE EMAKEELEPÄEV International Mother Language Day ÜRO üldkogu otsustas 2002. aastal tähistada 21. veebruari rahvusvahelise emakeelepäevana. UNESCO on tähistanud seda päeva juba alates 1999. aastast. Keel on üks kõige olulisem instrument oma kultuuripärandi säilitamisel ja arendamisel.

Arutle emakeele olulisuse üle kultuuri säilimise kontekstis. Mõelge ka teiste rahvuste keeltele ning rahvusvaheliste keelte rollile meie riigi kontekstis. Keelel on oluline roll ka ühiskonna tolerantsuse ja diskrimineerimise ulatuse seisukohast ning see ühendab inimesi ning aitab teineteist mõista. Lugege näiteks emakeelseid luuletusi ning mõelge ka sellele, kuidas meie keel aja jooksul on muutunud, mis seda on põhjustanud ning kuidas säilitada oma keelt.

„Sülem“ – idamaride kogukonna põhilisest tegevusalast, mesindusest.

Märts 05.03.

TUUMARELVADE LEVIKU TÕKESTAMISE LEPINGU TÄHTPÄEV Tuumarelvade leviku tõkestamise lepingu eesmärk on takistada tuumarelvade levikut ning edendada olemasoleva tuumaarsenali hävitamist. Lepingus jõuti üksmeelele aastal 1968 ja see jõustus kaks aastat hiljem viiendal märtsil. Tuumarelvi omavad liikmesriigid kohustuvad ära hoidma tuumarelvade levikut teistesse riikidesse ning osalema läbirääkimistel, mille eesmärk on hävitada juba olemasolev tuumarelvade arsenal. Tuumarelvavabad liikmesriigid

nõustuvad pöördumatult sellega, et nad ei arenda tuumarelvi ja kasutavad võimalikke tuumatehnoloogiaid rahumeelsetel eesmärkidel. 2011. aasta novembri seisuga on lepinguga liitunud 189 riiki, millest viis on tuumarelvi omavad riigid: USA, Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Hiina. On teada, et neli lepinguga mitteliitunud riiki omavad tuumarelvi: India, Pakistan, Põhja-Korea ja Iisrael, kuigi viimane pole relvade omamist avalikult kinnitanud.

Uurige, mis on saanud Hiroshimast ja Nagasagist, mida tabasid tuumapommid 1945. aastal. Korraldage väitlus tuumarelvade hävitamise poolt ja vastu. Külla võiks kutsuda ka vabatahtliku, kes on töötanud arengumaades või Eestis elava pagulase.

„Pabertiivul“ – Teise maailmasõja aegsest tsiviilisikute sõjategevusest Jaapanis ja USAs.

Märts 08.03.

RAHVUSVAHELINE NAISTEPÄEV International Women's Day Nii arenenud maades kui ka arengumaades on alates 1970. aastatest tehtud palju naiste olukorra parandamiseks. Siiski on veel palju teha. Naistepäev annab võimaluse märgata naiste saavutusi ja tuua esile kitsaskohti.

Igal aastal sureb maailmas ligi 700 000 naist abordi tagajärjel.

Tänapäeval toimuvatest konfliktidest on üle 95% naiste ja laste vastu suunatud raske vägivald. Üle 40% soome naisi on sattunud meeste füüsilise või seksuaalse vägivalla ohvriks enne 15-aastaseks saamist.

Naised moodustavad maailma ligikaudu 1,3 miljardist vaesest 70 %.

Rääkige naiste rollist ühiskonnas ning perekonnas, soolisest võrdõiguslikkusest, hariduse ja tööturu jaotusest, naiste kohtlemisest, feminismist jne. „Libeeria Raudsed Leedid“ – Aafrika esimese naispresidendi Libeeria Ellen Johnson-Sirlefi esimene aasta ametis. „Roosad sarid“ – naiste õiguste eest võitleja elust Indias.

Kadri Aaviku fotonäitus „Albaania naiste argipäev” (2010), kus peateemadeks aastatuhande arengueesmärgid ja naised.

Märts 21.03.

RAHVUSVAHELINE RASSILISE DISKRIMINEERIMISE LÕPETAMISE PÄEV International Day for the Elimination of Racial Discrimination Rahvusvahelist rassismivastast päeva peetakse 21. märtsil. 1960. aastal avas politsei tule ja tappis 69 rahumeelsel meeleavaldusel osalejat Lõuna-Aafrikas Sharpeville’s. 1966. aastal kuulutas ÜRO üldassamblee selle päeva (21. märtsi) rahvusvaheliseks rassismivastaseks päevaks ja kutsus üles rahvusvahelist üldsust suurendama oma panust rassilise diskrimineerimise vastu.

Sellest päevast algab ka rassismivastane nädal.

Aruta rassilise diskrimineerimise olemuse, põhjuste ja tagajärgede üle nii indiviidi kui ka ühiskonna seisukohalt. Mida saaks igaüks teha, et rassilise diskrimineerimise vastu võidelda?

Tutvusta klassile Lõuna-Aafrika ajalugu. Kutsu külla sealt pärit inimene. Uurige välja, milliste diskrimineerimisjuhtumitega tegeleb Eesti võrdse kohtlemise volinik. Õppematerjal: „Paha ring“, mille saab alla laadida Maailmakooli portaalist.

Koostage oma koolile diskrimineerimise ja kiusamise vastased juhised. Kirjutage need suure paberi peale ning kinnitage juhised kooli aula seinale.

Koostage näitus, millega tutvustate kõigi oma koolis käivate õpilaste rahvusgruppe. Näitust sobib ette valmistada näiteks kunsti, tööõpetuse, emakeele, ühiskonnaõpetuse või usundiõpetuse tundide raames. Koguge näituse jaoks kokku erinevaid kultuurielemente: pilte, joonistusi, riideid, muinasjutte ja muusikat. Pakkuge näituse avamisel kokanduse tunnis valmistatud maailma rahvustoite ning valmistage muusikatunnis ette kogum erinevatest helidest ja lauludest.

Kutsuge kooli erineva päritoluga külalisi (nt õpilaste vanemaid) ja paluge neil rääkida oma sünniriigi kommetest, traditsioonidest ja tähtpäevade tähistamisest.

„Valge terror“ – analüüsib paremäärmuslike liikumisi Rootsis, Ameerikas ja Venemaal.

Märts 21.03.

RAHVUSVAHELINE NOWRUZi PÄEV International Day of Nowruz ÜRO üldassamblee korraldab seda päeva 2010. aastast. Nowruz on esivanematelt päritud pidulik esimese kevadpäeva ja looduse ülesärkamise tähistamine. See jagab väärtusi rahu ja solidaarsuse kohta erinevate generatsioonide ja peresiseste suhete raames.

Edendatakse ka kultuurilist mitmekülgsust ning erinevatest kogukondadest pärit inimeste sõprussuhteid.

Arutle põlisrahvaste elu üle, räägi maausulistest. „Koht tähtede seas“ – generatsioonidevahelised konfliktid Indoneesia perekonnas. „Püha mägi“ – film Mari loodususust.

Märts 22.03.

RAHVUSVAHELINE VEEPÄEV World Water Day Ülemaailmse veepäeva tähistamise eesmärk on eelkõige teadvustada, kuidas majanduslik tootlikkus ja sotsiaalse heaolu kasv mõjutavad veevarude vähenemist.

Koos ülemaailmse veepäevaga peetakse ka rahvusvahelist sanitaarpäeva. Puhas vesi, kanalisatsioon, hügieenilised WC-d ja puhtus on elutähtsad vaesuse, haiguste ja eriti laste suremuse vähendamisel.

25 % maailma mageveevarudest on tervisele ohtlikult saastunud.

Igal aastal sureb maailmas ligi 2 miljonit last reostunud veest põhjustatud haigustesse.

Suuremal osal maailma rahvastikust läheks toimetulekuks vaja ainult 1/3 sellest veekogusest, mida nad igapäevaselt tarbivad.

Ligi 90% maailma katastroofidest on seotud veega.

Rääkike vee tähtsusest tänapäeva sotsiaalses, poliitilises ja majanduslikus kontekstis, selle säästlikust tarbimisest ning vee tähtsusest meie ökosüsteemile.

Koostage paarikaupa nimekiri tegevustest, mille jaoks kasutate ühe päeva jooksul vett. Võrrelge koostatud nimekirju ning arutlege selle üle, kuidas oleks võimalik hakkama saada üks päev ilma veeta. Koostage vee tarbimise plaan, arvestades, et päeva jooksul on kasutada vaid 20 liitrit vett. Mille arvelt hoiaksite veetarbimisel kokku? „Püha vesi“ – India kogukondade protest Coca Cola tehaste vastu, mis kasutavad ära põhjavee. „Anna rohelist“ – Hooldatud murulappide jaoks kulub palju väärtuslikku joogivett. Filmist tuleb välja, mis vahe on kastmisel ja vee maha valamisel.

Märts 24.03.

JUBILEE VÕLA KAMPAANIA ALGUSE TÄHTPÄEV Mitmed MTÜd, kirikud, ametiühingud jt organisatsioonid on loonud juba üheksakümnendate aastate keskel koalitsiooni, mis nõuab erinevate kampaaniate abil vaeste riikide ebaõiglaste võlgade tühistamist. Jubilee võlakoalitsioon (Jubilee Debt Coalition) ühendab Inglismaa riiklikke organisatsioone ja kohalikke gruppe, kes nõuavad ühise kampaaniana, et tühistataks vaeste riikide ebaõiglased välisvõlad. Maailma vaesei-

mad riigid on kohustatud igapäevaselt maksma miljoneid dollareid maailma rikastele võla kustutamiseks, samal ajal kui nende enda riikides surevad vaesuse tõttu miljonid inimesed. Koalitsioon on juba edukalt surunud laenude kustutamise küsimuse lääneriikide ja organisatsioonide arutelude päevakorda, kuid palju on veel teha. Välisvõlg on üheks suurimaks põhjuseks, miks ebavõrdsus põhja ja lõuna vahel ei vähene, vaid kasvab.

Arengumaade võlad tekkisid juba 70ndatel aastatel, kui rikkamad riigid pakkusid vaestele riikidele ohtralt odavat laenu.

Aastate jooksul on mõned arengumaad maksnud laenatud raha mitmekordselt tagasi, aga intresside tõttu on nad ikka võlgades.

Globaalselt arvatekse, et oleks vaja 17 miljardit dollarit aastas, et pakkuda kõikidele maailma lastele haridust. Nt. 2005. aastal maksid arengumaad selle summa 30kordselt intresside katteks.

Mängi tunnis läbi välisvõlateemaline rollimäng, kus õpilased esindavad küsimusi esitades erinevaid huvigruppe: panka, mõnd arenenud riiki, Rahvusvahelist Valuutafondi, areneva riigi valitsust ning arengukoostööle pühendunud MTÜd. Eesmärgiks on jõuda kokkulepeteni võla tagasimaksmise osas. „Libeeria Raudsed Leedid“ – Aafrika esimese naispresidendi Libeeria Ellen JohnsonSirlefi esimene aasta ametis. Filmil on ka välisvõlateemaline taustamaterjal.

Märts 24.03.

RAHVUSVAHELINE TUBERKULOOSI PÄEV World Tuberculosis Day

Tutvusta tuberkuloosi olemust, selle ennetamist, ravi ning selle vastu võitlemist. Kutsu külla arst või külasta Tervishoiumuuseumi.

Maailma tuberkuloosipäeva tähistatakse selleks, et anda infot haigusest ja sellest hoidumisest. Suures osas maailmas on tuberkuloos ikka veel haigus, mis tapab miljoneid inimesi aastas. 24. märtsil 1882. aastal andis doktor Robert Koch Maailma Teadusühingutele teada, et on avastanud tuberkuloosi põhjustaja – TB bakteri.

Avastus tegi teed haiguse diagnoosimisele ja ravimisele. 2008. aastal käivitatakse ülemaailmne kampaania haiguse peatamiseks. Kampaania tunnuslause on: I am stopping TB (Ma peatan tuberkuloosi).

Üle 2 miljardi inimese on nakatunud tuberkuloosibakteriga ning iga 10. neist jääb tuberkuloosi. Üle maailma sureb tuberkuloosi umbes 4700 inimest päevas.

Tuberkuloos on rohkem levinud arengumaades.

Eestis nakatub aastas tuberkuloosi umbes 330 inimest.

Eestis on probleemiks HIV-positiivsete inimeste nakatumine tuberkuloosi.

Tuberkuloos levib õhu kaudu.

„Võitlus haigusega“ – tutvustab vaeste riigide võitlust haigustega Mali näitel.

Märts 24.03.

RAHVUSVAHELINE RASKETE INIMÕIGUSTE RIKKUMISE ÕIGUSE JA OHVRITE VÄÄRIKUSE PÄEV International Day for the Right to Truth concerning Gross Human Rights Violations and for the Dignity of Victims Selle päeva eest vastutab ÜRO üldassamblee alates 2010. aastast. Päeva eesmärgiks on austada inimõiguste rikkumise ohvriks langenud inimesi ja nende lähedasi ning teavitada neid nende õigustest. „Õigusemõistmine“ – väga informatiivne ja kaasahaarav film Rahvusvahelise Kriminaalkohtu igapäevatööst.

Märts 25.03.

RAHVUSVAHELINE ORJUSE OHVRITE JA TRANSATLANTILISE ORJAKAUBANDUSE MÄLESTUSPÄEV International Day of Remembrance of the Victims of Slavery and the Transatlantic Slave Trade

Rääkige tunnis rahvusvahelise orjuse ohvrite ja transatlantilise orjakaubanduse teemadel ning ajaloost. Laske noortel endil valmistada ette selleteemalisi presentatsioone. Pöörake tähelepanu inimväärikusele, õigustele, vabadustele ja kaitsele. Samuti võiks analüüsida, milline on Eesti orjuse ajalugu ning analüüsida tänapäeva orjuse näiteid.

Rahvusvahelist orjuseohvrite ja transatlantilise orjakaubanduse mälestuspäeva tähistatakse 25. märtsil. ÜRO üldassamblee kinnitas mälestuspäeva 2007. aastal, väljendades muret, kui vähene on üleüldine teadlikkus orjakaubandusest. Samas andis üldassamblee ÜRO peasekretärile ülesandeks koostada koolituskava, mille eesmärgiks on kasvatada teadlikkust orjusest ja orjakaubandusest, nende põhjustest, tagajärgedest ning ajaloolisest õppetunnist ning tuua esile rassismiga kaasnevaid ohtusid.

Transatlantiline orjakaubandus on jäänud ajalukku, sest see kestis umbes 400 aastat ning selle aja jooksul on orjastatud 17 miljonit inimest, kui transpordi käigus hukkunud inimesed välja arvata.

Tänapäeval on sunnitööl 5,7 miljonit last ning 1,2 miljonit inimkaubanduse ohvrid. „Kui kuu ei paista“ – Nigeeriast Taani toodud prostituudid räägivad oma loo. „Natasha ei ole müügiks“ – inimkaubandusest Euroopas. „Muuda maailm sotsiaalselt õiglasemaks“ – sotsiaalsest õiglusest maailmas.

Märts 30.03.

PUUETEGA INIMESTE ÕIGUSTE KONVENTSIOONI TÄHTPÄEV ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon avati allkirjastamiseks 30. märtsil 2007. aastal. 2011.aasta oktoobri seisuga on sellega liitunud 106 riiki, sealhulgas Euroopa Liidu liikmesriigid.

Konventsiooni eesmärgiks on kaitsta puuetega inimeste väärikust ja õigusi.

Sellega liitunud riigid on kohustatud edendama, kaitsma ja tagama puuetega inimeste täielikud inimõigused ning tagama täieliku võrdsuse seaduse ees.

Maailmas on 600 miljonit puudega inimest, mis on peaaegu 10% kogurahvastikust.

80% puuetega inimestest elab arenguriikides.

Räägi noortega puuetega inimeste eluolust ning probleemidest (töö, transport jne). Arutlege tolerantsuse ja diskrimineerimise üle ning proovige välja mõelda, mida saaks iga inimene teha, et puuetega inimeste elu kergem oleks. „Astu ette!“ – lihtne rollimäng, kus õpilased võtavad isikute rollid, kelle igapäevaeluga nad tavapäraselt kokku ei puutu.

Märts MAA TUND Earth Hour Tähistatakse märtsi viimasel laupäeval

Maa tund on üleilmne maailma loodusefondi korraldatav üritus, mis kutsub üles majapidamisi ja ettevõtteid lülitama üheks tunniks välja tuled ja muud elektroonilised seadmed, et juhtida tähelepanu vajadusele kliimamuutuste suhtes midagi ette võtta. Maa tund toimus esmakordselt 2007. aastal Sydneys, mil 2,2 miljonit inimest lülitasid välja ebavajalikud tuled.

Arvutage klassis igaühe ökoloogiline jalajälg ning süsinikujalajälg (neid saab arvutada Internetis leitavate kalkulaatoritega). Arutlege, kuidas oma tarbimist vähendada ning milline on kliimamuutuste mõju erineval pool maakera. Plaanige üht ühist aktsiooni keskkonna heaks ja viige see läbi. „Katastroofi retseptid“ – naftavaba aasta filmi autori ja tema perekonna elus. Kuidas ta oma otsustega vähendada CO2 tootmist? „Õed planeedil“ – näitab, kuidas mõjutavad kliimamuutused naisi erineval pool maakera.

Aprill 02.04.

MAAILMA AUTISMITEADVUSTAMISE PÄEV World Autism Awareness Day ÜRO üldassamblee kuulutas 2007. aastal 2. aprilli maailma autismiteadvustamise päevaks. Eesmärgiks on kasvatada ÜRO liikmesriikides ühiskonnateadlikkust autismist.

Autistidel on keeruline leida sotsiaalset kontakti, neil on raskusi nii verbaalse kui ka mitteverbaalse eneseväljendamisega, neil on piiratud ja ebaharilik käitumine ning seega on ka huvid ja tegevused kindlates piirides.

Autistid on endassetõmbunud, nad kiinduvad objektide mõningatesse omadustesse, neil on mõtestatud ja tähelepanelik pilk ning hea ruumitaju, mehhaaniline mälu ja kõrge intellekt.

Räägi autismist ning teadvusta noortele autistliku käitumise taga olevaid põhjuseid. Arutada võiks ka tolerantsuse, hoolivuse ning abistamise teemadel. „Astu ette!“ – lihtne rollimäng, kus õpilased võtavad isikute rollid, kelle igapäevaeluga nad tavapäraselt kokku ei puutu.

Aprill 04.04.

RAHVUSVAHELINE MIINIDEVASTANE PÄEV International Day for Mine Awareness and Assistance in Mine Action ÜRO kuulutas 2005. aastal 4. aprilli rahvusvaheliseks miinidevastaseks päevaks. Eesmärgiks on anda infot miinide ohtlikkusest ja arendada rahvuslikke miinitõrjeüksusi nendes maades, kus miinid ja muud sõjaaja plahvatusohtlikud relvad on tõsine turvarisk ja takistus majanduslikule ning sotsiaalsele arengule.

Igal aastal kaotab elu maamiinide läbi 10 000 inimest. Paljud saavad pöördumatuid vigastusi või kaotavad kalli inimese.

Suure osa surmasaanutest või vigastanutest moodustavad tsiviilelanikud, sealhulgas naised ja lapsed.

Lõhkemata maamiine leidub siiani 65 riigis.

2011. aasta septembri seisuga on 157 maailma riiki alla kirjutanud Ottawa ehk jalaväemiinide keelustamise lepingule. „Itaalia arst“ – film kummalise elueesmärgiga Itaalia mehest: päästa iga Afganistani miiniohvri inimväärikus. „Cambodia Trust“ – film Kambodžas elavate miinide tõttu invaliidiks jäänud inimeste elust ja nende õiguste eest võitlemisest.

Miinimäng – mäng juhib tähelepanu maamiinide probleemile maailmas, pannes õpilased hetkeks miiniohvriks langenud inimestega sarnasesse olukorda.

Aprill SUUR REEDE Reede enne ülestõusmispüha, liikuv püha, mis langeb märtsi või aprilli

Suur reede on kristlik püha, mil kristlased mälestavad Kristuse ristilöömist.

Ehkki see on päev, mil kirik elab leinas, usutakse, et Kristus on surnud meie eest ning toonud meile lepituse. Eestis on suur reede riigipüha ja puhkepäev.

Aprill 07.04.

RAHVUSVAHELINE TERVISEPÄEV World Health Day Maailma tervisepäeval soovitakse meeles pidada ÜRO alla kuuluva maailma tervishoiuühingu tegevust. Maailma tervisepäeval on igal aastal erinev teema, mille abil parandatakse teadlikkust tervishoiuteemadel rahvuslikul ja globaalsel tasandil.

Räägi tervise olulisusest, selle hoidmisest ning ebatervisliku elustiili tagajärgedest. Sel päeval oleks sobilik võtta ette liikumis- ja spordiüritusi ja rääkida tervislikust toitumisest. Võib külastada ka Tervishoiumuuseumi. „Võitlus haigusetega“ – tutvustab vaeste riigide võitlust haigustega Mali näitel. „Väsinud end vihkamast“ – anoreksiaga võitleva Eesti tüdruku lugu.

Aprill 07.04.

RWANDA GENOTSIIDIOHVRITE MÄLESTAMISE PÄEV Day of Remembrance of the Victims of the Rwanda Genocide ÜRO üldassamblee pühendas 2004. aastal 7. aprilli Rwanda genotsiidiohvrite mälestamise päevaks. Selle päeva raames mälestatakse umbes 80 000 Rwanda inimest, kes langesid genotsiidi ohvriks ning toetatakse mahajäänud kogukondi ja rahvast.

Genotsiidi ennetamine on nii kollektiivne kui ka individuaalne vastutus.

Selle päeva raames võiks noortele rääkida genotsiidist, selle mõjust rahvale.

Rwanda austuseks seista vaikuseminuti. Arutada ja uurida, kas veel kusagil maailmas toimub sarnaseid juhtumeid, rääkige sellega seoses nt Darfurist. Tutvuge ka Eesti Ravusvahelise kooli projektiga „Change the World by Monday“ Facebook'is. „Õigusemõistmine“ – väga informatiivne ja kaasahaarav film Rahvusvahelise Kriminaalkohtu igapäevatööst. „Darfur nüüd“ – mida saavad üksikisikud teha, et olukord Darfuris laheneks, neli võimaliku varianti. „Ingando – Kui vaenlased naasevad“ – transiitlaagrist, kus endiseid Rwanda sõdureid valmistatakse ette tsiviilellu naasmiseks.

Aprill 22.04.

RAHVUSVAHELINE MAA PÄEV International Mother Earth Day ÜRO eestvedamisel korraldatakse seda päeva alates 1970. aastast. Sel päeval pööratakse tähelepanu Maal elutsevatele erinevatele looma- ja taimeliikidele ning inimese mõjule ja jätkusuutlikule harmoonilisele kooseksisteerimisele maal. Vaata kindlasti www.earthday.org kodulehelt lisaideid päeva sisustamiseks.

Räägi erinevatest liikidest, ökosüsteemist, evolutsioonist, looduse tasakaalust ning majanduslikest/sotsiaalsetest/keskkondlikest mõjudest ja vajadustest. Arvutage välja oma ökoloogiline jalajälg (kalkulaatoreid on leida Internetist). Mõelge välja üks ühine heategu keskkonna heaks ja viige see läbi. Osalege „Billion acts of Green“ kampaanias (lisainfo Earth Day kodulehelt). „Ökoloogiline jalajälg“ – tutvustab mõistet huvitavate faktide ja analüüside abil.

Aprill 22.04.

PAGULASSEISUNDI KONVENTSIOONI JÕUSTUMISE TÄHTPÄEV Pagulasseisundi konventsiooni eesmärk on tagada, et kõik inimesed, kes on sunnitud oma kodumaalt põgenema, saavad elamisloa teises riigis, kuni nende kodumaale naasmine on ohutu. Konventsioon defineerib pagulase termini ning esitab asüülistaatuse saanud isikute õigused ning riikide kohustused, kes asüüli tagavad. Konventsioon määratleb ka selle, kes ei ole pagulased, näites sõjakurjategijad. Konventsioon jõustus 22. aprillil 1954. aastal. 2011. aasta aprilli seisuga on sellega liitunud 147 riiki. „Bristoli rattaprojekt“ – sümpaatne film ratastest, ringlusest ja pagulusest Suurbritannias. „Mu kallis muslim“ räägib Poolas asüüli ootavate Tšetseenia põgenike loo. „Astu ette!“ – lihtne rollimäng, kus õpilased võtavad isikute rollid, kelle igapäevaeluga nad tavapäraselt kokku ei puutu.

Kullar Viimse fotonäitus “Maapähklitaevas” (2007) – Põhja-Uganda põgenikelaagrites tehtud fotod.

Aprill 23.04.

RAHVUSVAHELINE RAAMATUTE JA AUTORIÕIGUSTE PÄEV World Book and Copyright Day Rahvusvaheline raamatute ja autoriõiguste päeva peeti esmakordselt 1995. aastal UNESCO peakontoris Pariisis ning selle eesmärgiks on siiani julgustada kõiki avastama lugemise mõnusid ja tõsta inimeste austust kirjanike vastu, kes on oma teostega andnud edasi inimlikkuse sotsiaalset ja kultuurilist progressi. Sel päeval edendatakse autoriõiguste ning intellektuaalse omandi kaitset, tolerantsi ning eetilist mõtlemist.

Aruta noortega, mida lugemine neile pakub. Tutvusta huvitavat kirjandust erinevatest maailmaosadest. Arutleda võiks ka autoriõiguste üle ning külastada mõnda raamatukogu, näiteks Eesti Rahvusraamatukogu Tallinnas või Eesti Kirjandusmuuseumi Tartus. Telli klassile laenuks „Lohejooksja“ raamatud, mille kaudu saate tutvuda Afganistani ajalooga.

Kuula huvitavate inimeste jutte internetist „Ted talks“ lehelt, näiteks Nigeeria kirjaniku Chimamanda Ngozi Adichie huvitavat lugu sellest, kuidas oli kasvada kirjanikuks Aafrikas.

Aprill ÜLEILMNE HARIDUSKAMPAANIA Global Campaign for Education Leiab aset iga aasta aprillis

Vähemalt 120 riigis toimuv üleilmne hariduskampaania on aeg, mil lapsed, õpetajad, lapsevanemad üle maailma ühinevad ja nõuavad üheskoos tasuta kohustusliku hariduse tagamist kõigile. Kampaania tutvustab juurdepääsu haridusele kui inimõigusele. Tegeleb aktiivselt avalikkuse teadlikkuse tõstmisega, et valitsuste ja rahvusvahelised organisatsioonid suudaksid täita antud lubadused – tagada kõigile maailma lastele tasuta juurdepääs haridusele.

Vaata ideede saamiseks kindlasti ka kampaania kodulehte www.campaignforeducation.org Arutlege tunnis hariduse vajalikkuse üle. Näiteks võib paluda õpilastel kirjutada essee teemal „Mida ma teeksin, kui ma poleks oma elus päevagi koolis käinud“. Arutlege ka põhjuste üle, miks arenguriikides lapsed sageli kooliharidust ei saa. Õpilased võiksid arutleda selle üle, mida peaksid poliitikud tegema selleks, et kõigil lastel oleks võimalik koolis käia. „Lootust testides“ – nelja Lõuna-Aafrika noore pingutustest enne lõpuksameid. „Afghan Connection I ja II“ – Afganistani haridusest ja Inglismaa heategevusliku organisatsiooni saavutustest selle toetuseks.

Mai 03.05.

RAHVUSVAHELINE VABA AJAKIRJANDUSE PÄEV World Press Freedom Day ÜRO üldassamblee kuulutas maailma vaba ajakirjanduse päeva välja aastal 1993. Juba inimõiguste deklaratsiooni artiklis aastast 1948 öeldakse, et igalühel on õigus vabalt oma arvamust väljendada ja et see õigus sisaldab ka ideede otsimist ja levitamist meediakanalites. Ajakirjandusvabaduse päeval tahetakse edendada maailmas eelmainitud vabadust ja õigust ning meenutada, et ajakirjandusvabadus ei ole iseenesest selge ja lihtne – paljud korrespondendid trotsivad oma tööga vanglat või surma.

Rääkige ajakirjanduse rollist meie elus, ühiskonnas ja ka globaalsel tasandil. Arutleda võiks ka informatsiooni kättesaadavuse, kriitilise lugemise, sõnavabaduse, korruptsiooni, ajakirjanduse kui ühiskonna peegli ja valvekoera rolli üle. „Burma VJ“ – film, mis tutvustab teravalt ohtlikku ajakirjaniku tööd ja dissidentlust politseiriigis Burmas. „Valgevene õppetund“ – film, milles näeme, kuidas ja kas on võimalik teismelistel muuta maailma, milles nad elavad ning hakata vastu totalitaarsele korrale Valgevenes.

Mai

05.05.

BASELI KONVENTSIOONI TÄHTPÄEV Baseli konventsioon ehk ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontroll on üks olulisematest rahvusvahelistest keskkonnaalastest kokkulepetest, millega on 2011. aasta novembri seisuga liitunud 176 riiki üle maailma, sealhulgas Eesti. Kuigi suur osa maailma riikidest on selle konventsiooniga liitunud, ei taga see veel tõhusat kontrolli, sest üks peamiseid probleeme on järelevalve puudumine.

Baseli konventsiooni pole veel ratifitseerinud üks suurima tarbijaskonnaga riike maailmas – USA. 80% Ameerika Ühendriikides ”ümbertöötlemisele” minevatest elektroonikaseadmetest eksporditakse Aasia riikidesse, näiteks Hiinasse.

Mittetöökorras olevaid seadmeid (st jäätmeid) on ebaseaduslik eksportida.

Tööstusriikide tarbija jaoks moraalselt vananenud, kuid töökorras elektri- ja elektroonikaseadmete eksport nn arengumaadesse on siiski legaalne.

Uurige välja, mis juhtub teie vanade elektroonikaseadmetega. Kutsu sel teemal rääkima Eesti Looduse Fondi või Mobiilringlus OÜ esindaja. Vaata tegevuste planeerimiseks ka kodulehte: campaignforeducation.com „Eksportides ohtusid“ – film elektrooniliste jäätmete ümbertöötlemisest Hiinas. „Digitaalne prügimägi“ – film globaalsete elektrooniliste jäätmete kuhjumisest Nigeerias.

Mai 08.05.–09.05.

TEISE MAAILMASÕJA OHVRITE MÄLESTUSPÄEV Time of Remembrance and Reconciliation for Those Who Lost Their Lives during the Second World War ÜRO üldassamblee kuulutas 8.–9. mai Teise maailmasõja ohvrite mälestuspäevaks 2004. aastal. Päeva tähistamisega osutatakse au üle 60 miljonile inimesele, kes hukkusid Teises maailmasõjas.

Suurbritannias ja Commonwealth'i riigides kantakse sel päeval punast paberlille. Sellest tuleb ka päeva nimeks mooni päev (Poppy Day). Meisterdage ka endale kandmiseks punased moonid. „Pabertiivul“ – Teise maailmasõja aegsest tsiviilisikute sõjategevusest Jaapanis ja USAs.

Mai

12.05.

RAHVUSVAHELINE ÕDEDE PÄEV International Nurses Day Rahvusvahelist õdede päeva tähistatakse Rahvusvahelise Õdede Nõukogu (IND) poolt alates 1965. aastast, et inimesed märkaksid õdede panust meie ühiskonnas.

Maailmas on WHO hinnangul puudu 4,6 miljonit medõde.

Aastatuhande arengueesmärgide viies eesmärk on pühendatud emade tervisele. Suurem osa arengumaade naistest sünnitab ämmaemanda abita.

Globaalselt on puudu 350 000 ämmaemandat.

Rahvusvahelise õdede päeva raames võiks näiteks kutsuda mõne õe klassiruumi oma tööst rääkima või siis külastada mõnda haiglat või hooldekodu, kus noored näeksid vahetult õdede tööd.

Mai 15.05.

RAHVUSVAHELINE PEREDE PÄEV International Day of Families ÜRO 1993. aasta üldassamblee otsustas, et 15. maid tähistatakse rahvusvahelise perede päevana. Päeva tähistamise eesmärgiks on lisada teadlikkust pereküsimustes ja parandada rahvaste valmisolekut, arutledes peresid puudutavate probleemide üle erinevaid tegevusmalle kasutades. Arutletakse, kuidas mõjutavad perekonda erinevad sotsiaalsed, majanduslikud ja demograafilised protsessid.

Räägi noortega pere rollist, sellest, kuidas erinevad ühiskondlikud protsessid mõjutavad pere käekäiku ja heaolu. Võiks arutleda ka Eesti peremudeli iseloomu ning selle kujunemise põhjuste ja tagajärgede üle. Võiks mõelda sellele, kuidas Eestis riiklikul tasandil pereelu reguleeritakse ning milliseid perepoliitika meetmeid kasutatakse nii meil kui ka globaalsel tasandil (näiteks Hiinas). Sel päeval võiks innustada noori oma perega midagi toredat ette võtma. „Hing on sees“ – lastekodulapsed räägivad oma elust ja unistustest. „Koht tähtede seas“ – erinevad generatsioonid Indoneesia perekonnas. „Tahan saada bossiks“ – nelja noore hiinlase ettevalmistumine kooli lõpueksamiteks.

Mai

17.05.

MAAILMA INFOÜHISKONNA PÄEV World Telecommunication and Information Society Day Telekommunikatsioonipäeva tähistati esimest korda aastal 2006, enne seda oli sama päeva tähistatud televisioonipäevana alates 1969. aastast. Tele- ja infotehnoloogia arenedes on tähtis, et ühiskonnad püsiksid arenguga kaasas ja võtaksid omaks uusi infovahetuse meetodeid. ÜRO tahab toetada avatud ja inimõigustega kooskõlas infotehnoloogia arengut.

2011. aastal on maailmas protsentuaalselt kõige enam interneti kasutajaid Islandil (95%), Eesti elanikkonnast kasutab internetti 74%, Nigeerias 28,5% ja Malawis 2,26%.

Me elame eksponsiaalsel ajastul. Esimene SMS saadeti 1992. aastal. Iga päev saadetud ja vastuvõtud SMSide arv ületab täna maailma rahvastiku koguarvu.

Raadio jõudis 50 miljoni kasutajani 38 aastaga, televiisor 13 aastaga, internet 4 aastaga, iPod 3 aastaga, Facebook 2 aastaga.

MySpace'l on üle 200 miljoni registreeritud kasutaja. Kui MySpace oleks riik, siis oleks tegu suuruselt maailma viienda riigiga.

Agengumaade ligipääs uuele tehnoloogiale sh Internetile on üks aastatuhande arengueesmärgidest (8. eesmärk: partnerlus). „Veri mobiilis“ – osa mineraalidest, mida mobiiltelefonides kasutatakse, on pärit Kongo DVst, kus nende kauplemisega rahastatakse ka kohalikku relvavõitlust. „Calcutta Calling“ – kõnekeskuse töötaja lugu Indiast. „Yes men parandab maailma“ – kaasaja Robin Hoodid võitlevad meedia abil kurjade korporatsioonide vastu.

Mai 21.05.

RAHVUSVAHELINE KULTUURILISE MITMEKESISUSE JA VASTASTIKUSE MÕJU PÄEV World Day for Cultural Diversity for Dialogue and Development

Arutlege, mil moel avalduvad Lääne kultuuris erinevate kultuuride mõjud. Tutvuge Aafrika, Afroameerika, Ladina-Ameerika ja Aasia kultuuri mõjudega. Kas Eesti kultuuris on mitteeuroopalikke kultuurimõjusid?

Kui nii, siis milliseid, miks ja kuidas avaldavad need mõju tänapäeva Eesti kultuurile?

Päev kuulutati välja aastal 2001 ning see aitab süvendada arusaamist kultuurilise ja religioosse mitmekesisuse tähtsusest, õpetab tolerantsust ning edendab kultuuridevahelist dialoogi. Eesmärgiks on kaasa aidata ühiskonna rahumeelsele ning jätkusuutlikule arengule. Päeva raames tuletatakse inimestele meelde ka inimõigusi ja üldkehtivaid vabadusi.

2010. aastal elas Eestis u 418 000 (31,2%) muust rahvusest inimest 2000. aasta rahvaloenduse järgi elas Eestis 1387 muslimit. Nende seas on palju erinevaid rahvaid: aserbaidžaanid, abhaasid, kirgiisid, türkmeenid, usbekid, tadžikid.

Eestis elavad inimesed kõnelevad emakeelena ligi 110 erinevat keelt.

Amnesty Internationali 2010. aasta Eesti riigi kohta käivas raportis mainitakse Eestis elavate vähemusrahvaste keelepõhist diskrimineerimist. „Iga hea abielu hakkab pisaratega“ – Briti-Bangladeshi perekonna erimeelsused tulevad esile, kui on aeg hakkata tütreid mehele panema. „Võõras“ – film uurib Eesti ühiskonda ja selles peituvat viha ning hirmu . „Astu ette!“ – lihtne rollimäng, kus õpilased võtavad isikute rollid, kelle igapäevaeluga nad tavapäraselt kokku ei puutu. „Tervitused ümber maailma“ – lühike sissejuhatav mäng, mis sobib kultuurierinevuste tundi sisse juhatama.

Mai

22.05.

RAHVUSVAHELINE BIOLOOGLISE MITMEKESISUSE PÄEV International Day for Biological Diversity Maailm muutub kiiremini kui kunagi varem.

Rahvastiku kasv ja lisanduv tarbimine rõhuvad ning lisavad ohte looduslikule mitmekesisusele. Looduse mitmekesisuse päeval võiksime tuua esile kõikide vastutuse looduse kaitsmises ja selle säilitamises. Päeva eesmärgiks on lisada teadlikkust ja arusaamist looduse mitmekesisusest. Tähtis on tutvustada keskkonnakaitset, pidevat loodusliku mitmekesisuse kasulikkust ja sealt saadava kasu võrdset jagunemist.

Laske õpilastel uurida, millised toidulettidelt leitavad hõrgutised on tegelikult peaaegu väljasuremisohus. Samuti võiks tutvuda kampaaniatega, mida on liikide säilitamiseks üle maailma läbi viidud.

Seni on globaalne majanduse areng pöördvõrdelises seoses planeedi elurikkuse säilimisega: aastatel 1975–2003 maailma SKP kolmekordistus, samas kui planeedi elurikkus kahanes 30%.

Viimase 35 aastaga on hävinud üle neljandiku planeedi elurikkusest.

05. juunil 1992 allkirjastati Rio de Janeiros bioloogilise mitmekesisuse konventsioon elurikkuse säilitamiseks, selle komponentide säästvaks kasutamiseks ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava kasu õiglaseks jagamiseks. ÜRO on kuulutanud perioodi 2011–2020 ÜRO bioloogilise mitmekesisuse kümnendiks. „Bullshit“ – film globaliseerumisest ja patenteerimisest, geneetilisest muundamisest ja biopiraatlusest aktiivse India naise Vandana Shiva näitel.

Mai 29.05.

RAHVUSVAHELINE ÜRO RAHUVALVAJATE PÄEV International Day of United Nations Peacekeepers Rahukaitsmine on arenenud ajaloo jooksul, see ei ole enam ainult relvarahude valvamine. Tänapäeva ÜRO rahuvalve ülesanded on mitmekülgsed – institutsioonideehitamine, seaduste järgimine, majanduse ülesehitamine, valimiste kontrollimine, relvade riisumine, humanitaarprojektide koordineerimine ning pagulaste uuesti taasasustamine. ÜRO rahuvalvajad teevad oma parima, et tagada konfliktipiirkondades kestev rahu ja turvalisus.

Rahvusvahelisel rahuvalvajate päeval on põhjust meelde tuletada, et ka kõige kallim rahuturvamisoperatsioon maksab vähem kui kõige odavam sõda. „Darfur nüüd“ – mida saavad üksikisikud teha, et olukord Darfuris laheneks, neli võimaliku varianti.

Mai

31.05. ÜLEMAAILMNE TUBAKAVABA PÄEV World No Tobacco Day Ülemaailmse tubakavaba päeva raames teavitatakse inimesi tubaka negatiivsest mõjust tervisele. Tubakavaba päeva algatajaks oli 1987. aastal maailma terviseorganisatsioon (WHO).

Kutsuge külla meditsiinitöötaja, kes selgitaks suitsetamise mõju tervisele. Laske õpilastel otsida internetist suitsetamisevastaseid kampaaniaid ning tutvustada klassikaaslastele kõige mõjuvamaid leide.

„Suits“ – www.kuukulgur.ee/suitsufilm/

Mai MAAILMAPÄEV EESTIS Toimub igaaastaselt nädalavahetuse päeval mai lõpus – juuni alguses

Kogupereürituse maailmapäeva eesmärk on suurendada meie teadlikkust arengukoostööst ja globaalprobleemidest ning anda ülevaade Eesti riigi ja vabaühenduste tegevusest selles valdkonnas.

Esimene maailmapäev korraldati MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud initsiatiivil 2005. aastal ning nüüdseks on sellest saanud iga-aastane traditsiooniline üritus. Maailmapäeva raames tutvustavad oma tegevust erinevad organisatsioonid nii Eestist kui välismaalt, toimuvad töötoad ja vestlusringid, sõna võtavad arvamusliidrid ning arengukoostöö vallas tegutsevad eksperdid, suurel laval kõlab maailmamuusika ning linastub filmiprogramm.

Uurige välja www.terveilm.net lehelt, kus ja millal toimub järgmine maailmapäev ning kuidas teie klass võiks sellel osaleda.

Juuni

01.06.

RAHVUSVAHELINE LASTEKAITSEPÄEV Lastekaitsepäeva tähistamine sai alguse 1925. aastal Genfis toimunud üleilmsel konverentsil. Lastekaitsepäeva tähistatakse erinevates riikides erinevatel aegadel. Eestis tehakse seda 1. juunil. 1925. aasta samal päeval kutsus Hiina konsul traditsioonilise Hiina draakonifestivali tähistamiseks San Franciscos kokku Hiina orbudest lapsed. Sealt sai alguse traditsioon tähistada lastekaitsepäeva igal aastal juunikuu esimesel päeval. Eestis alustas Lastekaitse Liit lastekaitsepäeva tähistamist 1980. aastate lõpul.

04.06.

RAHVUSVAHELINE SÜÜTULT VÄGIVALLA OHVRIKS LANGENUD LASTE PÄEV International Day of Innocent Children Victims of Aggression ÜRO üldassambleed kohutas 1982. aasta 19. augusti hädaistungi ajal Iisraeli agressiivsest käitumisest tulenev Palestiina ja Liibanoni lapsohvrite suur hulk ja seetõttu otsustati omistada üks päev kõigile lastele, keda on rünnatud. Rünnakute ohvriteks langenud laste mälestuspäeva on peetud 1982. aastast.

Juuni 05.06.

MAAILMA KESKKONNA PÄEV World Environment Day 15. detsembril 1972 otsustas ÜRO üldassamblee kuulutada 5. juuni maailma keskkonna päevaks. Kuupäev meenutab Stockholmi 1972. aasta ÜRO keskkonnaistungi avamispäeva. Istungi tulemusena loodi ÜRO keskkonnaprogramm UNEP. Keskkonnakaitse päeva eesmärgiks on meie keskkonnas toimuvatele muutustele tähelepanu juhtimine. Kliimamuutused, kliimasoojenemine ja kasvuhooneefekt põhjustavad eriti suuri probleeme arengumaadele, kus ollakse kõige haavatavamad. Samuti on kliimamuutuste mõju märkimisväärselt suur ka Arktikale. Kliimasoojenemine mõjutab peale taimestiku ja loomastiku ka inimeste toimetulekuvõimalusi.

08.06.

MAAILMA OOKEANIDE PÄEV World Oceans Day ÜRO üldassamblee kuulutas 2008. aastal 8. juuni maailma ookeanide päevaks.

Ookeanidest sõltub meie edaspidine käekäik ja jätkusuutlik areng. Ookeanid on peamisteks toidu ja meditsiiniliste resursside allikaks ning lisaks mängivad need äärmiselt olulist rolli meie biosfääris.

Ookeane kutsutakse ju lausa maailma kopsudeks.

Juuni

14.06.

MAAILMA VEREDOONORLUSE PÄEV World Blood Donor Day

12.06.

RAHVUSVAHELINE LAPSTÖÖJÕU KASUTAMISE VASTANE PÄEV

Maailma veredoonorluse päeva eesmärgiks on tõsta inimeste teadlikkust ohutust veredoonorlusest, kusjuures rõhutatakse, et doonorlus võib päästa elu.

World Day against Child Labour Rahvusvaheline tööorganisatsioon (ILO) käivitas 2002. aastal rahvusvahelise lapstööjõu kasutamise vastase päeva, et pöörata tähelepanu lapstööjõu ulatusele globaalsel tasandil. Hetkel on maailmas umbes 215 miljonit lapstöötajat, kellest on 115 miljonit seotud ohtliku tööga ning ILO eesmärgiks on 2016. aastaks elimineerida hullemaid lapstööjõu vormid.

Hetkel peavad paljud lapsed töötama pikki tööpäevi ohtlikes tingimustes ning need lapsed on üldiselt seotud vaesusega ja haridus pole neile kättesaadav.

17.06.

RAHVUSVAHELINE KÕRBESTUMISE JA KUIVUSE ENNETAMISE PÄEV World Day to Combat Desertification and Drought ÜRO kuulutas 1994. aasta üldistungil 17. juuni rahvusvaheliseks kõrbestumise ja kuivuse ennetamise päevaks. Samal päeval ja samal aastal kiideti heaks ÜRO lepe kõrbestumise vältimiseks. Riikidel soovitati lisada teadlikkust rahvusvahelise koostöö tähtsusest kõrbestumise ja kuivuse vastu võitlemisel.

Juuni 20.06.

MAAILMA PAGULASTE PÄEV

19.06.

AUNG SAN SUU KYI SÜNNIPÄEV Aung San Suu Kyi (sünd 19.06.1945) on Birma (praeguse Myanmari) opositsiooni poliitik ja erakonna Rahvuslik Liit Demokraatia Eest liider. 1990. aastal võitis Aung San Suu Kyi' erakond üldvalimistel 59% häältest. Paraku oli ta juba enne valimisi riigijuhtide poolt koduarestis. Ehkki talle pakuti võimalust riigist lahkumiseks, otsustas Aung San Suu Kyi Birmasse jääda ning veetis alates 1989. aastast ligi 15 aastat koduarestis, kuni ta vabastati 13. novembril 2010. aastal.

1991. aastal sai ta Nobeli rahuauhinna.

World Refugee Day ÜRO üldassamblee otsustas 2000. aasta üldistungil alustada maailma pagulaste päeva tähistamist. Esimene pagulaste päev oli 2001. aastal. Samal juunikuu päeval oli juba varemgi tähistatud Aafrika riike ühendava organisatsiooni (OAU) poolt Aafrika pagulaste päeva.

Juuni

23.06.

RAHVUSVAHELINE LESKEDE PÄEV International Widow's day Rahvusvahelist leskede päeva peeti esimest korda 2010. aastal ÜRO üldassamblee eestvedamisel. Päeva eesmärgiks on pöörata erilist tähelepanu leskede ja nende laste täbarale olukorrale, et tagada nende inimõigused ja leevendada nende vaesust. Eesmärgiks on tagada kõigile naistele võrdne osalus ühiskonnas ning see peaks olema sammuke lähemale vaesusevabale ja rahulikule maailmale.

26.06.

RAHVUSVAHELINE NARKOOTIKUMIDE JA NARKOKAUBANDUSE VASTANE PÄEV International Day Against Drug Abuse and Illicit Trafficking ÜRO kuulutas 1987. aasta üldistungil 26. juuni rahvusvaheliseks narkootikumide ja narkokaubanduse vastu võitlemise päevaks. Päeva eesmärgiks on tugevdada ja parandada rahvusvahelist koostööd narkootikumide ja narkokaubanduse tõrjumiseks.

Juuni 26.06. ÜRO RAHVUSVAHELINE PIINAMISOHVRITE TOETAMISE PÄEV United Nations International Day in Support of Victims of Torture ÜRO rahvusvahelist piinamisohvrite toetamise päeva peeti esimest korda 1997. aastal ÜRO üldassamblee eestvedamisel. 26. juunil 1987. aastal jõustus ÜRO piinamisevastane konventsioon. Konventsiooni kohaselt on sellele allakirjutanud riigid kohustunud võtma kasutusele meetmeid nende riigis aset leidva piinamise ennetamiseks ning keelab saata neist riikidest välja tagasi kodumaale inimesi, kui on põhjust uskuda, et nad võivad seeläbi piinamise ohvriks langeda.

Piinamisvastane konventsioon on üks kõige rohkem kontrollitud rahvusvahelisi inimõigustealaseid konventsioone.

28.06.

MUHAMMAD YUNUS'I SÜNNIPÄEV Muhamad Yunus (sünd 28.06.1940) on Bangladeshi majandusteadlane mikrokrediidi kontseptsiooni autor. Tema loodud Grameeni pank pakub vaestele inimestele ilma tagatiseta väikeseid laene, et aidata klientidel tagada majanduslik iseseisvus. 2006. aastal pälvis Yunus ja Garameeni pank Nobeli rahuauhinna.

Juuli 11.07.

MAAILMA RAHVASTIKU PÄEV World Population Day 1989. aastal soovitas ÜRO arenguprogramm UNDP, et 11. juulit tähistataks kui maailma rahvastikupäeva.

1989. aasta 11. juulil ületas maailma rahvaarv 5 miljardi piiri ning seetõttu oli see kuupäev sobiv meenutamaks rahvastikuprobleemide tähtsust.

18.07.

RAHVUSVAHELINE NELSON MANDELA PÄEV Nelson Mandela International Day Nelson Mandela on inimõiguslane, rahvusvahelise rahu eest seisja ja esimene demokraatlikult valitud president LõunaAafrikas. Sel päeval avaldatakse läbi vabatahtliku töö ja kogukonda panustamise austust Mandela levitatavatele väärtustele.

Mandela päev kutsub globaalselt inimesi üles tegutsema idee nimel, et iga üksikisik on võimeline maailma muutma ja mõjutama.

Sel päeval võiks tunnis tutvuda Mandela elulooga ning tema rolliga Lõuna-Aafrika Vabariigi apartheidi lõpetamises. Samuti võiks arutleda selle üle, kuidas õpilased saaksid ise läbi vabatahtliku tegevuse maailma paremaks muutmisse panustada.

Juuli RAMADAAN Islami kalendri üheksas kuu, Gregoriuse kalendris liikuv kuu, mis katab 34 aasta jooksul ära kogu aasta

Ramadaan on islami kalendri paastukuu, mil iga täiskasvanud täie mõistuse juures olev terve moslem peab päikesetõusust päikeseloojanguni hoiduma toidust, joogist ja seksuaalvahekorrast. Ramadaan kestab 29 või 30 päeva ning selle eesmärgiks on õpetada moslemitele kannatlikkust, vaimsust, alandlikkust ja allaheitlikkust jumalale. Lisaks paastumisele on ramadaani ajal tavapärasest veelgi olulisemal kohal palvetamine ja heategevus. Nimelt õpetab paastumine moslemitele ka enesedistsipliini ja empaatiat.

2000. aasta rahvaloenduse järgi elas Eestis 1387 muslimit. Nende seas on palju erinevaid rahvaid: aserbaidžaanid, abhaasid, kirgiisid, türkmeenid, usbekid, tadžikid jpt.

Tutvuge Islami kommetega. Tellige selleks Maailmahariduskeskusest õppematerjal „Islami maailm“, mis sisaldab ohtralt kasulikku taustinfot ja õppetegevusi. Võimaluse korral võiks näiteks tundi rääkima kutsuda mõne Eestis elava moslemi. „Iga hea abielu algab pisaratega“ – film Inglismaal elavast läänelike kommetega moslemitüdrukust, kes valmistub abielluma konservatiivsema Bangladeshi noormehega. „Verised karikatuurid“ – film Taani päevalehes avaldatud prohvet Moslemi karikatuuri skandaalist.

30.07.

RAHVUSVAHELINE SÕPRUSE PÄEV International Day of Friendship Rahvusvahelise sõpruse päeva korraldas esimest korda ÜRO üldassamblee 2011. aastal. Päeva eesmärgiks on edendada kultuuridevahelist rahu, harmooniat ning dialoogi tsivilisatsioonide vahel, solidaarsust, vastastikku arusaamist ja leppimist.

August

01.08.–07.08. ÜLEMAAILMNE RINNAGA TOITMISE NÄDAL Ülemaailmset rinnaga toitmise nädalat tähistatakse enam kui 170 riigis eesmärgiga julgustada imetamist ning parandada seeläbi imikute tervist. Rinnaga toitmine on parim meetod selleks, et pakkuda vastsündinuile eluks vajalikke toitaineid. Maailma terviseorganisatsioon soovitab vaid rinnaga toitmist kuni lapse kuuenda elukuuni ning imetamist koos lisatoiduga kuni lapse teise eluaastani.

06.08.

HIROSHIMA KATASTROOFI MÄLESTUSPÄEV 6. augustil 1945. aastal heitis Ameerika Ühendriikide lennuk Enola Gay Hiroshimale tuumapommi, millele järgnevas plahvatuses hukkus umbes 140 000 inimest. Kolm päeva hiljem heitsid USA lendurid tuumapommi Nagasaki linnale, tappes 70 000 inimest.

Need kaks juhtumit on seni maailma sõjaajaloos ainsad tuumapommi kasutamise juhud. Tuumapommi mälestuspäeval valmistatakse valgeid pabertuvisid, mis mälestavad Hiroshima katastroofis hukkunuid. Legendi kohaselt püüdis 9-aastane plahvatusejärgselt haigestunud jaapani tüdruk Sadako Sasaki valmistada enne surma 1000 tuvi.

August 09.08.

RAHVUSVAHELINE MAAILMA PÕLISRAHVASTE PÄEV International Day of the World's Indigenous People ÜRO üldassamblee otsustas 1994. aastal kuulutada 9. augusti rahvusvaheliseks maailma põlisrahvaste päevaks. Kuupäev tuleneb sellest, et just 9. augustil 1992 kogunes esimest korda põlisrahvusi käsitlev töörühm ÜRO inimõiguste edendamise ja kaitsmise alatoimkonnas.

Sel päeval peetakse meeles põlisrahvaid, nende kultuuri, teeneid ja saavutusi; tahetakse pöörata tähelepanu, et kõiki põlisrahvaid ei kohelda õiglaselt ja nende inimõigusi austavalt.

12.08.

RAHVUSVAHELINE NOORSOOPÄEV International Youth Day Rahvusvahelist noorsoopäeva tähistati esimest korda 2000. aastal. Idee päeva tähistamiseks tuli noortelt, kes kogunesid 1991. aastal ÜRO korraldatud noorsoofoorumile Viinis. Foorum soovitas maailma noorsoopäeva tähistamist – mõte oli ka päeva tähistamisega anda toetust ÜRO noorsoofondile. ÜRO üldassamblee kuulutas 12. augusti rahvusvaheliseks noorsoo päevaks 1999. aastal.

August

EID AL-FITR liikuv püha, ramadaani lõpp

Eid al-Fitr on suur püha, mis muslimite jaoks tähistab ramadaani lõppu. Eid on araabiakeelne sõna, mis tähendab pidustust ning Fitr tähendab paastu lõpetamist. See püha tähistab 29 või 30 päeva kestnud ramadaanikuu lõppu, mille jooksul koidust päikesetõusuni ei sööda ega jooda. Sel päeval peetakse eriline palvus ja jagatakse almusi. Muslimid püüavad sel päeval ka unustada ja andestada erimeelsusi, mis aasta jooksul võivad olla tekkinud. Tavaliselt ärgatakse Eidi päeval vara, juba enne päikesetõusu, pestakse, pannakse selga uued või parimad riided ning piserdatakse end parfüümiga. Perekonnad kogunevad pidulikuks eineks, lastele ja lähisugulastele jagatakse kingitusi, süüakse magusaid toite. Sel päeval on keelatud paastuda!

Eid al-Fitr-it tähistatakse 1–3 päeva. Tüüpiline tervitus neil päevil on araabiakeelne „Eid Mubarak!” („Õnnistatud Eid”) või Eid Sa'eed (“Head Eid-i”).

19.08.

MAAILMA HUMANITAARABI PÄEV World Humanitarian Day Esimest korda tähistati maailma humanitaarabipäeva 2008. aastal ÜRO üldassamblee eestvedamisel, et tunnustada ja edendada humanitaarabi tööd.

August

23.08.

ORJAKAUBANDUSE JA SELLE LÕPETAMISE MÄLESTUSPÄEV Day for the Remembrance of the Slave Trade and Its Abolition Orjakaubanduse ja selle lõpetamise mälestuspäeva algatajaks oli UNESCO ning selle päeva eesmärgiks on tuletada inimestele meelde orjakaubanduse tragöödiat ning panna inimesi mõtlema selle ajaloolistele põhjustele ning orjakaubanduse meetoditele ja tagajärgedele. Selle päeva eesmärgiks on edendada tolerantsi ja inimõigusi ning tutvustada noortele peale orjakaubanduse ajaloo ka selle tänapäevast rolli meie ühiskonnas.

Sel päeval võiks noortega rääkida kultuurilisest mitmekesisusest, rahvastevahelisest dialoogist ning uue identiteedi ja kodakondsuse arengust.

30.08.

ANNA POLITKOVSKAJA SÜNNIKUUPÄEV Anna Politkovskaja (30.08.1958–7.11.

2006) oli vene ajakirjanik, kirjanik ja inimõigusteaktivist, keda teatakse peamiselt tema kriitika tõttu Tšetšeenia konfliktile ja tollasele Venemaa presidendile Vladimir Putinile. 7. oktoobril 2006. aastal tulistati teda tema kodumaja liftis, mille tulemusel ajakirjanik suri. Lahendamata mõrv pälvib jätkuvalt rahvusvahelist tähelepanu.

Aastatuhande arengueesmärgid 2000. aastal võttis ÜRO Peaassamblee vastu aastatuhande deklaratsiooni ning seadis maailma suuremate arenguprobleemide lahendamiseks 8 eesmärki.

1. Likvideerida äärmine vaesus ja nälg.

2. Saavutada üleilmselt alghariduse kättesaadavus.

3. Edendada sugupoolte võrdõiguslikkust ja luua naistele enam eneseteostusvõimalusi.

4. Vähendada laste suremust.

5. Parandada emade tervislikku olukorda.

6. Võidelda HIV/AIDS'i, malaaria jt haigustega.

7. Tagada loodussäästlikum keskkond.

8. Luua ülemaailmne partnerlusvõrk arengu edendamiseks.

Aastatuhande arengueesmärkide tunnis käsitlemiseks leiad ohtralt ideid Maailmakool.ee ja mdg.ee portaalidest. Lisaks on maailmahariduskeskus koostanud TeachMDGs projekti raames erinevaid aastatuhande arengueesmärkide teemalisi materjale (nt mälumäng, õpetaja raamat, pildikogu).

Aastatuhande arengueesmärke ja teisi tähtsaid ÜRO teemasid tasub erinevates õppeainetes käsitleda terve aasta jooksul. Tehtut võite koolikaaslastele tutvustada näiteks ÜRO päeval (24.10) või vaesuse likvideerimise päeval (17.10).

Globaalne sotsiaalne õiglus Üleilmne ebavõrdsus kasvab. Kõige vaesemal osal inimkonnast on kõigest 1% kogu maailma jõukusest. Vaesuses elamine tähendab aga rohkem kui lihtsalt madalamat sissetulekut: see on peamine inimõiguste rikkumine. See tähendab piiratud või mittemingisugust juurdepääsu ressurssidele (nagu maa, toit, tervishoid jms). Vaesuse ring hävitab poole inimkonna füüsilisest ja vaimsest võimekusest.

Globaalse „põhja“ ja „lõuna“ vaheline püsiva lõhe on mitmete kõrgelennuliste kampaaniate nagu Live8 ja Make Poverty History kaudu avalikkuse huviorbiidis pidevalt olemas. See näitab, et vajadus muuta globaalset ebavõrdsust on suur. Samas puuduvad siiani seda lõhet selgitavad detailsemad faktid ning probleemi ümbritsevate küsimuste mõistmine. Nende teadmiste tutvustamiseks võib 20. veebruaril, üleilmsel sotsiaalse õigluse päeval võtta arutlusele küsimused: „Milline on minu roll vaesuse ja ebaõigluse säilitamisel?“ „Mis on tegelikult globaalse vaesuse põhjused?“ Rohkem infot vt ka www.globaalneoiglus.org.

Globaalse sotsiaalse õigluse teema on oluline osa maailmaharidusest, millega saab muuta noorte käibelolevat ja harjumuslikku teadmist, kuidas nende igapäevased otsused kas säilitavad või nõrgestavad ebaõiglast ühiskonnakorraldust.

UNESCO ühendkoolid Üleilmne UNESCO koolide võrgustik (Associated Schools Project Network) alustas oma tegevust juba 1953. aastal ning tänaseks kuulub võrgustikku juba rohkem kui 8500 haridusasutust 176 riigist. UNESCO koolis on tähtsal kohal inimõigused ja demokraatia, teiste kultuuride tundmaõppimine ja jätkusuutlik areng. Tähtis on koolis käsitleda pidevalt ja põhjalikult maailma väljakutseid ja ÜRO rolli nende lahendamisel. UNESCO koolis uuritakse teemasid nagu üleilmne vaesus ja sellest tingitud sotsiaalsed probleemid, samuti erinevaid keskkonnateemasid nagu kliimamuutused.

Aastal 2011 oli Eestis kokku 18 UNESCO ühendkooli. Osalus ühendkoolide võrgustikus pakub koolidele rahvuslikku ja rahvusvahelist tunnustust ning uusi võimalusi koostööks nii Eesti sees kui väljapool Eesti piire.

Igal aastal ootab UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon uusi koole UNESCO ühendkoolide võrgustikku. Kui teie kool tahab kuuluda UNESCO ühendkoolide auväärsesse seltskonda, kirjuta oma soovist õppeaasta alguses UNESCO Eesti Rahvuslikule Komisjonile. Kirja palume panna kooli nime, aadressi, kontaktisiku nime ning kirjelduse selle kohta, kuidas kool plaanib järgmise õppeaasta jooksul tuua esile UNESCO väärtuseid oma koolikultuuris ja tegevustes.

Lisainfo: http://www.unesco.ee/hariduse-alune-menuu/

Kalendri on koostanud MTÜ Mondo Maailmahariduskeskus ja selle valmimist on toetanud

Klassijuhataja Telefon

Email