1.2.16 Aju lähitsooni ehk kvaasistatsionaarsed väljad

on virtuaalsel footonil võimalik anda vastastikmõju ja seda siis Δt jooksul. Elektromagnetjõudude mõjuraadius võib olla mistahes suur, sest footoni energia

saab olla ükskõik kui väike. Valguse osakesi ehk footoneid kirjeldabki kvandienergia võrrand E = hf, kus f on laine sagedus ja h on Plancki konstant väärtusega h = 6,62*10-35 J*s.

1.2.16 Aju lähitsooni ehk kvaasistatsionaarsed väljad

Kui makroskoopiline keha on elektriliselt laetud, ümbritseb seda keha elektriväli. Selle laengu moodustavad laetud mikroosakesed ( ehk elementaarlaengud ). Makroskoopilise keha laeng ja mikroosakeste laengud võivad ajas ja ruumis olla püsivad. Sarnaselt makroskoopilise keha laenguga on tegelikult sama ka inimese ajuga. Näiteks kõik neuronid laenglevad ja seega aju on nagu „üldiselt laetud“. See tähendab omakorda seda, et inimese peaajus eksisteerib üldine elektriväli. Kuna ajutegevus inimese elujooksul ei lakka, siis aju üldine elektriväli on ajas ( mitte küll kõikides ruumipunktides ) pidevalt eksisteeriv. Kuid neuronid laenglevad ajas perioodiliselt ja nende laengud on ajas ja ruumis pidevas muutumises, siis seega ka aju üldine elektriväli on ajas ja ruumis pidevas muutumises. Aju suremise jooksul lakkab järk-järgult aju üldine elektriväli. Tuhandete neuronite laenglemine lakkab ja koos sellega ka aju üldine elektriväli.

Neuronite ( ja neuronipopulatsioonide ) aktiivsused ehk laenglemised on seotud närviimpulsside liikumistega närvikoes. Näiteks kui impulss saabub neuronisse ( neuronipopulatsiooni ), siis muutub neuronipopulatsioon aktiivseks. See tähendab seda, et mingi ajupiirkonna aktiivsus tähendab ( info ) impulsside vastuvõtmist, töötlemist või edasi saatmist. Seda sellepärast, et neuronite aktivatsioon ja impulside liikumine ajus on omavahel väga tihedalt seotud. Membraanipotsentsiaali ja aktsioonipotentsiaalide vahel on väga tugev seos, kuid membraanipotentsiaalis võib esineda palju muutusi, mis aktsioonipotentsiaalides ei kajastu. Neuron või neuronite populatsioon aktiveerub alati siis, kui neile saabub impulss ( nad võtavad impulsse vastu ) või siis, kui nad ise saadavad impulsi mõnele teisele neuronile. Neuronite süsteemide aktiivsuste suurenemist või vähenemist mõistetakse närviimpulsside sageduse muutumisena. Aktiivsustel võivad olla ajalised mustrid ja rütmid.

Muutuvad väljad on võimelised eksisteerima sõltumatult neid tekitavatest laengutest. Elektri- ja magnetväljade tugevused võivad ajas ja ruumis muutuda ja see muutus levib välja ruumis lainena. Elektri- ja magnetväli võivad üksteiseks muutuda, mis tähendab seda, et elektrivälja muutumisega kaasneb magnetvälja teke ja magnetvälja muutumine põhjustab elektrivälja tekke jne jne. See levib ruumis ( laenguta ) lainena edasi. Elektromagnetlainel puudub laeng. Inimese ajus eksisteerivad elektri- ja magnetväljad ning ka elektri- ja magnetvälja üksteise muundumised, mille tulemusena võiks tekkida elektromagnetlainetused, kuid paraku need ei levi aju ruumist edasi. See tähendab seda, et inimese aju ei „kiirga“ elektromagnetlaineid ümbritsevasse ruumi, nagu seda teeb näiteks raadio saatja antenn.

Neuronite poolt tekitatud väljade lainelised omadused ( mis tingiksid väljade eraldumist ajust ) tekiksid alles väga suures mastaabis, s.t. väga kõrgetel sagedustel ( ehk väga väikeste lainepikkuste puhul ). Reaalsuses see nii siiski olla ei saa, sest ajus esinevad ainult väga väikesed ( kuni 2000 Hzni ) võnkesagedused. Elektromagnetlaine sagedusvahemik on aga 104 -1024 Hz. 58

Ajus eksisteerivatel aatomituumadel on olemas impulsimomendid ehk spinnid, sest need pöörlevad. Seepärast tekitavad prootonid ( aatomituumades olevad prootonid omavad positiivset laengut, kuid neutronid on ilma laenguta ) magnetvälja, mille mõlemad poolused asuvad aatomituuma pöörlemisteljel. Kuid neid pöörlemistelgi on võimalik pealeasetatud magnetvälja abil mõjutada nii nagu on võimalik suunata näiteks kompassi nõela. Seetõttu võivad aatomituumad „ergastuda“ ehk tekib aatomituumade resonants. See aga omakorda põhjustab elektromagnetlaine tekkimist, mis liigub ruumis edasi. Näiteks kehavedelikes ja vesinikuaatomi tuum ( mida leidub väga paljudes molekulides ) on väga head resonaatorid.

Sellise nähtuse „piltlikustamiseks“ võtame näiteks mobiilside. Oletame, et mobiiltelefon on võimeline edastama ka videosid ja muusikat. Mobiil ise on nagu inimkeha, kiibid aga nagu närvikude. Informatsioon, mis on kuvarilt paista, eksisteerib mobiilis kui kehas. Kui aga saata mõnele teisele mobiilile videosalvestus või muusikat, siis see toimub elektromagnetlainete abil, mis on muundatud vastavates mobiili elektroonilistes detailides. Nagu näha on – mobiilis sisalduv info on võimeline ka eksisteerima ilma mobiili olemasoluta. Täpselt sama on võimalik ka inimese kehaga. Närvikoes olev info on võimeline eksisteerima ka ilma närvikoeta –seda siis elektromagnetenergiana. Sellisel juhul on väljade kombinatsioonil energia ja ka informatsioon. Kõik mida inimene varem on läbi kogenud või on teadnud, on „talletatud“ ka sellesse väljade kombinatsiooni, mis enne eksisteeris närvirakkude vahelises ruumis. Ruumi asukoht on nüüd aga muutunud. Väli kannab endas energiat ja infot.

Kuid selliselt tekkivad elektromagnetlained, mis võivad inimese ajust eralduda, ei ole aga ruumis püsivad. See tähendab seda, et need lained ei saa olla üksteise suhtes paigal, sest need liiguvad vaakumis kiirusega c. Sellisel juhul need lained hajuvad üksteisest ajust eraldumisel ja lainete ehk väljade omavahelist konfiguratsiooni ei saa tekkida, millel võiks baseeruda inimese psüühika ja teadvus.

Peale elektri- ja magnetvälja omavahelise seose on need väljad seotud ka veel aegruumiga. Järelikult kui muutuvad väljad ajus ei põhjusta väljade eraldumist ajust, siis ehk väljade seos aegruumiga?

Elektromagnetväljal ja aegruumil eksisteerib omavahel väga tihe seos. Näiteks on üldteada tuntud fakt, et elektrilaengud suudavad mõjutada aegruumi meetrikat, kuid elektromagnetiline vastastikmõju ise ei ole tingitud aegruumi kõverusest. Ja veel üheks heaks näiteks võib tuua elektromagnetlaine ( näiteks valguse ) levimist vaakumis kiirusega c. See tähendab seda, et mida lähemale keha liikumiskiirus jõuab valguse kiirusele vaakumis, seda aeglasemalt liigub aeg ja keha pikkus lüheneb. Kaasaegne füüsikateadus neid elektromagnetismi ja aegruumi vahel olevaid seoseid ei põhjenda ja ka tuntud Maxwelli võrrandid ( mis kirjeldavad kogu elektri ja magnetismi õpetust ) neid seoseid ka ei kirjelda. Maxwelli neli võrrandit on kõige üldisemal ja lihtsamal kujul esitatavad aga järgmiselt:

kus D = ε0εE, B = μ0μH ja j = σE. Need võrrandid kirjeldavad elektromagnetismi füüsika põhialuseid: