EESTI RAHVUSATLAS THE NATIONAL ATLAS OF ESTONIA
EESTI RAHVUSATLAS THE NATIONAL ATLAS OF ESTONIA
Eesti rahvusatlas on pühendatud rahvusülikooli ja eestikeelse geograafia 100. aastapäevale. The National Atlas of Estonia is dedicated to the 100th anniversary of the national university of Estonia and the founding of the study of Estonian language geography.
Tartu 2019
Koostaja / Compiler
Väljaandjad / Publishers
Taavi Pae
Tartu Ülikooli geograafia osakond / University of Tartu, Department of Geography Vanemuise 46, Tartu 51003, Eesti / Estonia www.geograafia.ut.ee facebook.com/geograafia
Toimetuskolleegium / Editorial board Anto Aasa, Rein Ahas, Raivo Aunap, Jaak Jaagus, Leida Lepik, Ülo Mander, Kiira Mõisja, Tõnu Oja, Taavi Pae, Tiit Tammaru, Erki Tammiksaar
Toimkond / Editorial team Merle Annov, Raivo Aunap, Kristel Kutsar, Tiina Kruup, Triin Laur, Leida Lepik, Mait Luidalepp, Madli-Johanna Maidla, Kiira Mõisja, Taavi Pae, Mirjam Parmasto, Kertu Uibo
Kartograaf / Cartographer Triin Laur
Kaanekujundus / Cover design
Regio OÜ Riia 35, Tartu 50410, Eesti / Estonia www.regio.ee pood.regio.ee facebook.com/regioeesti
Rahvusatlase koostööpartnerid / Cooperation partners Eesti Rahvusraamatukogu / National Library of Estonia Eesti Rahvusarhiiv / National Archives of Estonia
Mait Luidalepp, Regio
Eesti rahvusatlase koostamist toetas riiklik programm „Eesti keel ja kultuurimälu II (2014–2018)“
Kujundus ja küljendus / Design and layout
The compilation of the National Atlas of Estonia was supported by the national programme ‘Estonian Language and Cultural Memory II (2014–2018)’
Mait Luidalepp, Regio, Brand Manual
Eesti keele korrektor / Estonian language corrector Hille Saluäär
Tõlge / Translation Luisa tõlkebüroo, Jaan Pärn
Trükk / Printed by Tallinna Raamatutrükikoda / Tallinn Book Printers
Levitamine ja müük / Distribution and sale Regio OÜ Riia 35, Tartu 50410, Eesti / Estonia +372 731 0122, kaardid@regio.ee © Taavi Pae, Tartu Ülikool / University of Tartu, 2019 © Regio, 2019
ISBN 978-9949-599-62-2
SISUKORD
CONTE NTS
Saateks / Foreword . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 „Laidoneri“ Eesti kaart / Laidoner’s Map of Estonia . . . . . . . . . . . . . . . . . 13
ÜLDINE / GENERAL Eesti piir / Estonian Border . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17 Ülevaatekaart / General Map . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 29
LOODUS / NATURE Füüsiline kaart / Physical Map . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 43 Kõrgussuhted / Elevations and Depths . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 55 Geoloogia / Geology . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 63 Kliima / Climate . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 77 Navigatsioonikaart / Nautical Chart . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 89 Veestik / Hydrology . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 103 Peipsi järv / Lake Peipus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 115 Mullastik / Soil . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 125 Taimkate / Vegetation . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 135 Metsandus / Forestry . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 145
ÜHISKOND / SOCIETY Haldusjaotus / Administrative Division . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 151 Rahvastik / Population . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 165 Rahvused / Nationalities . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 175 Religioon / Religion . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 183 Haridus / Education . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 189 Majandusgeograafia / Economic Geography . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 197 Põllumajandus / Agriculture . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .209 Raudteed / Railways . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .221 Maanteed / Roads . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .235 Autobussiliinid / Bus Routes . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .249 Side / Communication . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 257 Tervishoid / Healthcare . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 267
KULTUUR / CULTURE Eestlane / Estonians . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 275 Eesti keel / Estonian Language . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .281 Rahvaluule / Folklore . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .291 Eesti väljastpoolt / Estonia as Seen by Others . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 297 Piltkaardid / Pictorial Maps . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 305 Setomaa / Setomaa . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .321 Saaremaa / Saaremaa Island . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 327
AJALUGU / HISTORY Ajalugu / History . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .335 Vabadussõda / Estonian War of Independence . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 349 Kartograafia ajalugu / History of Cartography . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .359
VARIA / MISCELLANEA Varia / Miscellanea . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 379 Kaartide bibliograafia / Bibliography of Maps . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 405 Isikunimede register / Index of Personal Names . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 412 Eesti kartograafia ajalugu. Kirjanduse bibliograafia History of Estonian Cartography. Bibliography of Literature . . . . . . . . . 415
Ăœldine General
17
EESTI PIIR ESTON IAN BOR DE R
Riigipiir on oluline osa igast riigist. See mää ratleb maa-ala, kus kehtivad riigi seadused ja tavad. Siiski seonduvad piiridega sageli probleemid, mis enamjaolt lähtuvad kahe riigi erinevast arusaamast, kust piir peaks minema. Tihti ei toeta loodus või asustus piiri lihtsat kulgemist. Nii näiteks ei tarvitse eri rahvused elada kompaktselt koos, vaid paiknevad läbisegi, muutes piiriajamise väga raskeks. Riigipiirist võib kujuneda ka omamoodi sümbol. On riike, mille kuju on silmapaistev ja äratuntav, ning nende hulka kuulub ka Eesti. Eesti kontuur on leidnud kasutamist nii raamatukujundustes kui ka meenetel. Samuti on Eesti euromündi ühe külje põhimotiiv just Eesti kontuur.
The state border is an essential part of every country. It delimits the territory within which the laws and customs of the country must be respected. Nevertheless, borders are often associated with problems. In most cases these are due to countries’ differing understanding of where the border should run. Also, nature and settlements often interfere with the marking of borders. For example, a nation may not live compactly together; instead, it may inhabit scattered areas, making it extremely difficult to draw a border. State borders can also become symbols. There are countries which have an eye-catching and well-known outline, and Estonia is one of them. Estonia’s outline has been used on books and souvenirs. It is also on our euro coins.
18
E ESTI PI I R
1919 1919 1919
Die Baltischen Länder . 1 : 725 000 Balti riigid Baltic States
Carl Flemmingu (1806–1878) poolt Berliinis asutatud kaardikirjastus andis välja mitme Euroopa piirkonna kaarte. Siinne Balti riikide kaart pälvib tähelepanu eelkõige Eesti– Läti piiri kujutamisega. Kaardi täpne koostamisaeg pole teada, kuid ilmselt on selleks keeruline aeg I maailmasõja järel (ehk 1919). Kuna piirilepingud naaberriikidega puudusid, aga kaardile oli vaja midagi panna, siis on kartograaf Eesti ja Läti vahelise piiri puhul käitunud üsna meelevaldselt. Valgast lääne pool on piir suuresti tõmmatud mööda Salatsi jõge ja kogu Pärnu–Valga raudtee on sellega joonistatud Eestile. Valgast ida pool on seevastu Valga–Alūksne (Marienburg) raudtee märgitud kogu ulatuses Lätisse ja kaardi järgi kuuluks meie lõunanaabritele ka Mõniste ja Hargla ümbrus. The map printing house in Berlin belonging to Carl Flemming (1806–1878) published maps of a number of European regions. This map of the Baltic States is especially noteworthy due to its representation of the border between Estonia and Latvia. The actual date of drawing the map is unknown, but it may be that it was made during the difficult times following World War I, i.e. in 1919. As there were no border agreements with our neighbouring countries but there was still a need to draw a map, the cartographer drew the Estonian-Latvian border quite arbitrarily. To the north of Valga, the border runs mostly along the Salaca River, thus leaving the Pärnu–Valga railway completely within the territory of Estonia. To the east of Valga, however, the Valga–Alūksne (Marienburg) railway is entirely within the territory of Latvia, as are the areas of Mõniste and Hargla.
1760
1780
1800
1820
1840
1860
1880
1900
1910
1920
1930
1940
1950
1960
1970
1980
1990
2000
2010
2019
19
ESTON IAN BOR DE R
2. veebruaril 1920 allkirjastatud Tartu rahulepingu juurde kuulus ka kaart ning piiri üldsõnaline kirjeldus. Kaardi aluseks oli kolmeverstane topograafi line kaart ja riigipiir märgiti maha aastatel 1920–1923. Rahulepingu kohaselt määrati Eesti ala ida pool Narva jõge koos Narva jõe saartega ning maariba Pihkva järvest lõunas kaheks aastaks neutraalseks, kuhu ei tohtinud juurde ehitada ühtegi kindlustust. Need alad on kaardil toodud viirutusega. Venemaa omalt poolt kohustus kuni 1. jaanuarini 1922 pidama neutraalsena Eesti piirialasid. Piiri kulgemise mõttes jäi lahtiseks Eesti, Läti ja Venemaa piirikolmnurk Kudepi ümbruses, kuna piiriläbirääkimised lätlastega olid alles toimumas. Tartu rahulepingu teksti andsid trükisena välja mitu kirjastust ja selle juurde kuulus lihtsustatud piiriskeem.
1920 1920
The Ta r t u Peace Treat y sig ned on 2 February 1920 was accompanied by a map and a general description of the border. The map was based on a three-verst topographic map (1:126,000), and the border was marked out physically from 1920–1923. Under the treaty, the territory of Estonia east of the Narva River plus the islands on the river and a strip of land south of Lake Pskov were declared neutral for two years, and no fortifications were allowed to be built there. These areas are hatched on the map. Russia also undertook to keep its areas adjacent to the Estonian border neutral until 1 January 1922. The Estonian-Latvian-Russian border tripoint near Kudepi (Kūdupe) was left open because border negotiations with the Latvians were ongoing. Several publishing houses printed the Treaty of Tartu and a simplified map of the border accompanying it.
Eesti Demokraatliku Vabariigi ja Venemaa Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigi vaheline piir . 1 : 126 000 Border between Estonian Democratic Republic and Russian Soviet Federative Socialist Republic 1920 1920
17601760
17801780
1800 1800
18201820
18401840
18601860
18801880
1900 1900
19101910
19201920
Eesti ja Venemaa piiri kaart . 1 : 1 900 000 Border between Estonia and Russia
19301930
19401940
19501950
19601960
19701970
19801980
19901990
2000 2000
20102010
20192019
278
E ESTLAN E
1931 1931
Eesti antropoloogilised raioonid. Hugo Reiman. 1 : 3 000 000 Antropological regions in Estonia
Hugo Reiman (1887–1957) oli ametnik, ühiskonnategelane ja pikaaegne Riigi Statistika Keskbüroo juhataja. Lisaks põhitööle huvitus ta ka füüsilisest antropoloogiast, koostades 1931. aastal teose „Eestlaste rassiline koostis“. Sealt leiame lihtsa skeemi, mida võib pidada esimeseks sellelaadseks üldistuseks. H. Reiman polnud siiski teadlane ja tema üldistus ei põhinenud teaduslikel meetoditel – seda võib pidada üheks subjektiivseks katsetuseks.
Hugo Reiman (1887–1957) was an official, a social figure and the long-term head of the National Bureau of Statistics. In addition to his main work, he was interested in physical anthropology, creating the work ‘The Racial Composition of Estonians’ in 1931. Herein we find a simple scheme that can be considered the first generalisation of its kind. However, Reiman was not a scientist and his generali sation was not based on scientific methods. It can be considered a subjective attempt.
Füüsilist antropoloogiat võib pidada üheks pärilikkusteaduse eelkäijaks, sest on ju nii mõõdetavad kui ka kirjeldatavad tunnused inimese juures sageli päritud. Üks tunnus, mis uurijaid saja aasta eest paelus, oli sõrmejälgede levik populatsioonis. Siinsel Adolf Horni (1919–1973) koostatud kaardil on esitatud sõrmejälgede varieeruvus delta indeksi abil (arvutatakse sõrmejälje mustri põhjal). Oma andmed kogus A. Horn aastail 1966–1969 enamikus koolilastelt. Kokku hõlmas andmestik 3153 eestlase sõrme jälgi. Vanemate päritolu järgi jaotati Eesti 17 regionaalseks rühmaks, kuid ühtlasi selgus, et ka piirkondade sees esineb suur variee ruvus. Nii on mitme suurema rühma sees eraldi välja toodud väiksemaid piirkondi (nt AlatskiviPala). Physical anthropology can be considered one of the predecessors of hereditary science, since both measurable and descriptive cha racteristics of a person are often inherited. A characteristic which captivated scientists a hundred years ago was the distribution of fingerprints among the population. This map by Adolf Horn (1919–1973) shows the variability of fingerprints using a delta index (calculated from the fingerprint pattern). Horn collected most of his data from schoolchildren during the years 1966 and 1969. In total, the dataset included the fingerprints of 3153 Estonians.
1760
1780
1800
1820
1840
1974 1974
1860
Deltaindeksi levik Eestis. Adolf Horn. 1 : 3 000 000 Distribution of delta-index
1880
1900
1910
1920
1930
1940
1950
1960
1970
1980
1990
2000
2010
2019
279
ESTON IANS
22°
23°
EESTLASED 60°
24°
25°
27°
60°
PAIDE RAKVERE
Loksa
TALLINN
Tln
Paldiski
HAAPSALU
Keila
HMd
Kei
Saue
Ris
Hiiumaa
Kärdla
59°
Rei
Vor
Phl Käi
Rid Mar
Emm Muhu
Han
Muh
Kaa
Aud
Kär
Khk
PÄRNU
22° Jäm
Tor
Hää
23°
Trv
Saa
KilingiNõmme
Mõisaküla
24°
(302) (304) (54) (103) (266)
22°
1760
edelaeestlased South West Estonians
Rõn
Põlva
Otepää
Räpina 58°
Urv Luk
Plv
Kan
San
VÕRU
Antsla
Krl
PÕLVA
Vas
Val
VALGA
Rõu SE
Har
VALGA
1 inimene / 1 person
Räp
Kam
Krk
VILJANDI
*Analysis is based on pairwise haplotypic similarity of genomes of 2305 Estonians.
Khk
Võn
Ote
KarksiNuia
VÕRU
5 inimest / 5 people kagueestlased South East Estonians
Nõo
Hel
Ruhnu *Analüüs põhineb 2305 eestlase genoomi omavahelise Ruh sarnasuse määral.
põhjaeestlased North Estonians
TARTU
TMr
Ran Elva
Pst
Hls Abja-Paluoja
Tõrva
(126) (52) (137) (214) (296) (157) (294)
Äks
Kod
TARTU Puh
Kõp
Eestlaste geneetilise varieeruvuse struktuur ja selle paiknemine ruumis* Spatial representation of the genetic structure of the estonian population*
2019 2019
KJn
Vil
Kallaste
MMg
Ksi
VILJANDI
Sindi
Khn Kihnu 58°
Põltsamaa
SJn
PÕLTSAMAA
Pal
Plt
Tõs
KURESSAARE
Ans
Pär
PÄRNU
Pha
Jõgeva
Suure-Jaani
Mih Var
Vll
Mustvee
Türi
Võhma
PJg
59°
Lai
Pil
Kse
Pöi
Pee
Pai
JÕGEVA
Trm
Koe
Vän
Vig
Lih Lihula Kir
Jaa
Krj
Tür
Vai
Sim
Paide
Mär
Jõh
NARVA
Iis
Ann
Rapla
JÕHVI
Püssi
Tamsalu
JJn
Rap
SILLAMÄE
Lüg
VJg
VMr JMd
LNg
Kiviõli
VNg
RAKVERE
Tapa
Amb
Juu
Kul
Rak
Kad
Kos
Nis
HAAPSALU
Saaremaa
Jür
Hag
Noa
Vormsi
HJn Kehra
NarvaJõesuu
KOHTLAJÄRVE
Hlj
Kuu
MAARDU
KOHTLA-JÄRVE
Kunda
Jõe
Mus
28°
HELSINGI
TALLINN
ESTONIANS
26°
kihelkond, nime lühend Parish, name abbreviation
23°
24°
25°
Allikas: TÜ genoomika instituut
26°
27°
1:1 500 000
2019
28°
Eestlased . 1 : 1 500 000 Estonians
1780
1800
1820
1840
1860
1880
1900
1910
1920
1930
1940
1950
1960
1970
1980
1990
2000
2010
2019
291
RAHVALUULE
FOLKLOR E
Eesti rahvaluule teemal leiame mitu huvi tavat kaarti, mis vaatlevad meie müütilist kangelast Kalevipoega. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi rahvaluuleaineil loodud Eesti rahvuseepos oli 19. sajandi keskel üks rah vusliku ärkamise suunaandjaid. „Kalevipoja“ teaduslik esmatrükk ilmus aastail 1857–1861 koos saksakeelse rööptõlkega ning 1862. aastal rahvaväljaandena. Kalevipoja aines pärineb peamiselt IdaEestis levinud muistenditest, mis räägivad hiidvägilasest Kalevipojast, kes kannab kive, loobib neid vaenlase pihta, tekitab pinnavorme ja vee kogusid, ehitab linnu ja sureb, kuna Kääpa jões lõikab mõõk tal jalad alt. Kalevipojaga seotud mälestusmärkide maastikuga seosta mine on teema, mis ikka ja jälle on inimesi huvitanud. Mitmed kohad on üldtuntud ning on täna kujunenud vaatamisväärtusteks, paljude puhul on aga seos maastikuga pigem hüpoteetiline.
There are several Estonian folklore maps about our my thical hero Kalevipoeg. Friedrich Reinhold Kreutzwald’s epos about this Estonian hero was based on our folk lore and was one of the important factors influencing our national awakening in the 19th century. The initial, academic issue of Kalevipoeg was published between 1857 and 1861 with a parallel translation in German. The popular version was issued in 1862. The material on which the book is based comes from East Estonian folktales about the giant hero Kalevipoeg, who transports rocks and throws them at foes, creates landforms and bodies of water, builds cities and finally dies when a sword in the Kääpa River cuts off his lower legs. Links between Kalevipoeg and landforms have always fascinated people. Several such places are wellknown sights, but a number of others have only hypothet ical links.
126
M U LLASTI K
1862 1862
Kerro-Moisa-Põltude Põhja-mulla-Kaart . Jaan Bauermann. Parent-soil map of Käru manor fields
Juba 17. sajandist on Eesti mõisamaade kohta koostatud arvukalt erinevaid katastrikaarte, mis aitasid mõisatel oma maid majandada ning makse arvestada. Siin esitatu on ilmselt üks esimesi eestikeelseid mullatüüpe eristada püüdvaid mõisakaarte. Selle on koostanud Käru mõisa kubjas Jaan Bauermann. Mullad jaotati lähtekivimist tulenevalt nelja terasuuruse klassi (kruus, jämeliiv, kerge liiv ja sau), lisaks kasutati mullatunnusena ka värvust (kollane, roos tene), mis iseloomustab erinevaid veeolusid.
1901. aastal vastu võetud kinnisvara hin damise seaduse alusel korraldati Liivimaa kubermangus maade hindamine, kus ise loomustati rüütlimõisate, kuuendiku ja talumaade boniteeti. Siin esitatud kaart annab rahalises vääringus Liivimaa kihel kondade keskmise põllumaade väärtuse. Arusaadavalt erinesid põllumaad ka iga kihelkonna sees, kuid üldpildi annab selline lihtsustatud lähenemine ikkagi. Vaadates näiteks Eesti ala, on näha, et Tartu ja Viljandimaa kihelkondade maa on enamasti suurema väärtusega kui näiteks suhteliselt soise Pärnumaa põllud. Kartograafi liselt on huvitavalt lahendatud kihelkondade võrgustik. Alati ei pea piirid olema täpsed ja selline üldistus teeb kaardi lihtsamini loetavaks. Kaardi koostas agraarstatistik Ernst Gottlieb Hermann von Campenhausen (1845–1922).
The Real Estate Assessment Act was adopted in 1901, pursuant to which land assessment was conducted in the Livonian Province. The site classes of knights’ manor lands, farm lands and onesixth of lands taken by man ors from farms (pursuant to the Peasantry Act) were assessed. The map shown here depicts the average monetary value of the arable lands in Livonian parishes. Of course, the lands within each parish differed, but such a simplistic approach still provides an overview of the actual situation. For exam ple, the lands of the parishes in Tartu and Viljandi counties are usually more valuable than those in Pärnu County, where there are more mires. The parish boundaries are not as accurate as they could be, but such a sim plification makes the map more easily read able. The map was composed by the agrarian statistician Ernst Gottlieb Hermann von Campenhausen (1845–1922). 1911 1911 1911
1760
1780
1800
1820
1840
As early as the 17th century there were many cadastral maps made of manorial estates. These were useful to the manors for land management and tax calculation. This map might be one of the first soil type maps among manorial estate maps in Estonian. Its author was Jaan Bauermann, the overseer of the Käru manor. Depending on the parent rock, soils were divided into four particle size classes: gravel, coarse sand, fine sand and clay. In addition, colour (yellow or rusty) was used as a soil characteristic, referring to water conditions.
1860
Livland . Qualität des Ackers . Ernst von Campenhausen. 1 : 950 000 Liivimaa . Põllumaade kvaliteet Livonia. Quality of fields
1880
1900
1910
1920
1930
1940
1950
1960
1970
1980
1990
2000
2010
2019
127
SOI L
1925 1925
Mullastiku skeemiline kaart . Anton Nõmmik. 1 : 800 000 Schematic soil map
Eesti esimese iseseisvusperioodi tuntuim mullastikuuurija oli Anton Nõmmik (1882–1957), kes avaldas esimese üle vaatelise Eesti mullakaardi. Võib öelda, et tema 1925. aastal koostatud mullakaarti joonistati küll edaspidi mitmete isikute poolt ümber, kuid mullastikuüksuste pii rid ja klassifi katsioon jäid kehtima kuni II maailma sõjani. Esimese mustvalgena esitatud kaardi joonistas Helene Rumma (1896–1944). Esmakordselt esitati sama materjal värvilisena 1927. aastal ilmunud raamatus „Lühike ülevaade kodumaa mullastikust“, kus kaardijoonistajaks oli Aleksander Raukas (1900–1988). Huvitavad on kaardile mitmesse kohta alles jäänud küsimärgid (vt nt Saaremaa) ning Alam Pedja alal on soo märgid ilmselt vaja olnud
1760
1780
1800
1820
1840
eemaldada. Arvatavasti on korrektuuri käi gus need unustatud parandada. 1928. aastal ilmus samasisuline mullakaart, kuid modi fitseeritud värvidega Eesti põllumajandust käsitlevas statistilises albumis. 1932. aastal ilmunud „Eesti entsüklopeedias“ kohtame aga taas uute värvidega kaarti. Sama kaart ilmus ka David Koppeli (1894–1951) kooli atlastes. Selles on loobutud PõhjaEesti mul dade tavapärasest ja põhjendatud hallvärvi kasutamisest ning sinakashallid toonid on toodud hoopis LõunaEestisse. 1938. aastal ilmunud „Põllumajandusliku entsüklopee dia“ kaardi on joonistanud Villem Voore (1903–1982). Siinne mullakaartide valik on ilus näide, kuidas ühe andmestiku pealt on neli erinevat joonistajat kujundanud oma näolise kaardi.
1860
1880
1900
1910
1920
The bestknown soil scientist in the fi rst independence period of Republic of Estonia was Professor Anton Nõmmik (1882–1957), who made the first map of Estonian soils. Although his soil map from 1925 was later redrawn by several people, the classifica tion and boundaries of soil units remained unchanged until World War II. The first map, in black and white, was drawn by Helene Rumma (1896–1944). The same information was given on a coloured map for the first time in the “Short Overview of Estonian Soils” in 1927. The map was drawn by Aleksander Raukas (1900–1988). What is interest ing about this map is the question marks in several places, e.g. Saaremaa, and the mire symbols in AlamPedja, which should probably have been removed. These must
1930
1940
1950
1960
1970
have been overlooked during the review. In 1928, the same soil map (only with slightly altered colours) was issued as part of the Statistical Album on Estonian agriculture. In the Estonian Encyclopaedia of 1932, the same map has different colours again. The map was also issued in the school atlas pro duced by David Koppel (1894–1951). There, the justified use of greys in northern Estonia has been ignored, and bluishgrey colours are used in southern Estonia instead. The map published in 1938 in the Agricultural Encyclopaedia was drawn by Villem Voore (1903–1982). This selection of soil maps is an excellent example of how one set of data has been used by four different map drawers to make four different maps.
1980
1990
2000
2010
2019
316
PI LTKAAR DI D
1975 1975
Eesti kultuurilooline kaart. Olev Soans. 1 : 600 000 Cultural history map of Estonia
1975. aastal valmis Olev Soansil (1925–1995) esimene Eesti kultuurilooline kaart, mis andis nime tervele hilisemale sarjale. Parima ülevaate neist kaartidest pakub kirjastus Ilo poolt 2009. aastal välja antud album. Nimikaardist on seal esitatud kaks varianti, üks 1975. aastast ja teine iseseisvuse taastamise perioodist, kus Eesti NSV vapp on vahetunud Eesti Vabariigi
1760
1780
1800
1820
1840
vapiga ja lauluväljaku kohale on tõusnud sinimustvalge trikoloor. Hinnanguliselt on sellest kaardist kokku tuhatkond trükist, millest paljud on koloreeritud. Arvatavalt on veerand tiraažist jõudnud kingitusena välismaale ning paljud kaardid on leidnud kaunistus elemendina koha interjööris. Kokku tegi O. Soans kultuuriloolisi kaarte umbes 60 teemal.
1860
1880
1900
1910
1920
Olev Soans (1925–1995) completed his first cultural history map of Estonia in 1975. The series which followed was named after it. The best overview of these maps is given by an album issued by Ilo Printing House in 2009. It includes two versions of the map that gave the series its name: one from 1975 and the other from the period of restored independence, where the coat of arms of
1930
1940
1950
1960
1970
the Estonian SSR has been replaced by the coat of arms of the Republic of Estonia, and there is a tricolour above the Song Festival Grounds. It is estimated that around 1000 copies of the map were printed, many of them coloured. A quarter of the print-run is thought to have been sent abroad as presents, and many copies were used as wall decorations.
1980
1990
2000
2010
2019
317
PICTOR IAL MAPS
1977 1977
Lahemaa Rahvuspark. Edgar Valter. 1 : 40 000 Lahemaa National Park
1970. aastate lõpus joonistas Edgar Valter (1929–2006) Jaan Eilarti (1933–2006) ettepanekul Lahemaa piltkaardi, millest esimene eestikeelne trükk ilmus 1977. aastal ja venekeelne järgneval. Siiski olid toona ilmunud piltkaardid lihtsustused originaalist, mis keelati ära. Originaalkaart oli valminud majandite aluskaartide põhjal ning sellel kujutatud rannajoon ja teedevõrgustik olid tõetruud. See aga ei meeldinud tsensorile, tegemist oli ikkagi suuresti piiritsooni alaga. Toona ilmunud kaardid on niisiis
1760
1780
1800
1820
1840
1977/1993 1977/1993
kiiresti ümber joonistatud lihtsustused, kus rannajoon ja teedevõrk on lakoonilisemad ning kasutatud šriftid lihtsamad. Õnneks säilis siiski ka originaal ja 1993. aastal oli see võimalik välja anda. See on hea võrdlusmaterjal, mõistmaks nõukogudeaegset absurdset olukorda kaartide koostamisel.
1860
1880
1900
1910
1920
Lahemaa Rahvuspark. Edgar Valter. 1 : 40 000 Lahemaa National Park
In the late 1970s, Jaan Eilart (1933–2006) proposed that Edgar Valter (1929–2006) make a pictorial map of Lahemaa. The Estonian version was published in 1977 and the Russian version the following year. However, the published versions were simplifications of the original, which had been banned. The original was made on the basis of the maps of collective and state farms, and the coastline and road network were accurate. The censor did not approve of this, because it was a border zone. The maps as
1930
1940
1950
1960
1970
published were therefore hastily redrawn simplifications on which the coastline and road network are more generalised and the symbols simpler. Fortunately, the original was preserved and published in 1993. The comparison provides a clear understanding of the absurd situation in map publishing during the Soviet era.
1980
1990
2000
2010
2019
402
VAR IA
[1909?] [1909?]
Eestlaste maa. 1 : 3 000 000 Land of Estonians
[1920?] [1920?]
Eesti Wabariik. 1 : 3 000 000 Republic of Estonia
[1919?] [1919?]
[193?] [193?]
Eesti. 1 : 3 000 000 Estonia
[192?] [192?] [192?]
Eesti Vabariik. 1 : 3 000 000 Republic of Estonia
[191?] [191?]
20. sajandi alguses ilmus terve rida postkaarte, kus kujunduses oli kandvaks motiiviks Eesti kontuur. Siinses valikus on vanim postkaart pealkirjaga „Eestlaste maa“. Sarnane kaart ilmus „Lindanisa Adress-kalendris“ 1909. aastal. Postkaardi varasusele viitab nii pealkiri kui ka riigipiiri puudumine. Ka teised postkaardid võib dateerida perioodi, kus Eesti riigi piir polnud veel lõplikult selge ning piir on kaardil kujutatud üldistatuna või märgitud keele või etnograafilise piirina. 1920. aastatel New Yorgis välja antud postkaardi puhul on märgata aga nn Laidoneri kaardi mõju (vt lk 14−15).
[192?] [192?]
1760
Esthonie. 1 : 3 000 000 Eesti Estonia
Eesti. 1 : 3 000 000 Estonia
In the early 20th century, there were lots of postcards issued where the dominant motif was the outline of Estonia. The oldest postcard in this selection is entitled ‘The Land of Estonians’. A similar map was published in the Lindanisa Address Calendar in 1909. Its early origin is visible from the heading and the missing state border. Also other postcards date back to the period when the borders of Estonia were not fi xed and depict a generalised border or the linguistic or ethnographic boundary. The postcard published in New York in the 1920s has been influenced by the Laidoner’s map (see page 14−15).
Eesti. 1 : 3 360 000 Estonia
1780
1800
1820
1840
1860
1880
1900
1910
1920
1930
1940
1950
1960
1970
1980
1990
2000
2010
2019
403
M ISCE LLAN EA
2017 2017
Eesti. Markus Kasemaa Estonia
Markus Kasemaa (snd 1972) on joonistanud terve rea kaartidele tuginevaid pildisarju. Nii on valminud improvisatsioonid Eesti kontuuriga, Tartu linnapiiriga, maailmakaardiga ja veel paljude teiste geograafiliste piirkondadega. Üks maailmakaartidest on jõudnud maineka teadusajakirja Nature esikaanele (13. oktoober 2016). Markus Kasemaa (b. 1972) has drawn several series of images based on maps. Thus, improvisations with Estonia's outline, Tartu's city border, the world map and many other geographical areas have been created. One of the world maps reached the cover of the prestigious scientific journal Nature (13 October 2016).
T H E I N T E R N AT I O N A L W E E K LY J O U R N A L O F S C I E N C E
Early human expansions revealed in 787 genome sequences PAGES 179, 201, 207 & 238
THE DNA OF ANCIENT MIGRATIONS GENETIC DISEASES
PERSONALIZED MEDICINE
PLANETARY SCIENCE
DNA’S FALSE ALARMS
ALL GENOMES MATTER
CHANGING FACE OF THE MOON
The ‘lethal’ mutations that pose no threat
Bias towards a ‘European’ genomics must be corrected
PAGE 154
2017
1760
1780
1800
1820
1840
1860
1880
1900
1910
1920
2016
Tartu. Markus Kasemaa
1930
1940
1950
1960
1970
1980
PAGE 161
NATURE.COM/NATURE 13 October 2016 £10 Vol. 538, No. 7624
NASA’s orbiter measures the contemporary cratering rate PAGES 177 & 215
Nature
1990
2000
2010
2019
405
KAARTIDE BIBLIOGRAAFIA
B I B LIOG RAPHY OF MAPS
„LAIDONERI“ EESTI KAART LAIDONER’S MAP OF ESTONIA | 13 1920 Eesti kaart. Carte d’Esthonie. 1 : 600 000. [Pariis]: Pariisi Eesti Saatkond. Eesti Rahvusarhiiv, ERA.495.10.28 leht 1.
Üldine | General EESTI PIIR ESTONIAN BORDER
| 17
1919 Die Baltischen Länder. (3. Auflage). 1 : 725 000. Berlin: Geographisches Institut Carl Flemming u. C. T. Wiskott A.-G. 1920 Eesti Demokraatliku Vabariigi ja Venemaa Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigi vaheline piir. Tartu rahulepingu lisa. 1 : 126 000. 1920 Eesti ja Venemaa piiri kaart. 1 : 1 900 000. – Rahuleping Eesti ja Venemaa vahel. 1920. Tartu: Ed. Bergmann. [1920?] [Eesti-Läti piiriprobleemide kaart]. 1 : 126 000. – Eesti Rahvusarhiiv, ERA.T-6.3.1142 1921 Petseri maakond (trükitud 1923). 1 : 42 000. [Tallinn]: Sõjaväe Topograafia jaoskond. 1922 Eesti Vabariigi piirijoone pikkus. August Tammekann. 1 : 1 700 000. – Tammekann, August. 1922. Eesti Vabariigi piirijoone pikkus. Eesti Statistika Kuukiri, 3/4. 1939 Riigipiiri kujunemine Eesti-Nõukogude Vene rahuläbirääkimistel Tartus detsembris. 1 : 1 300 000. – Eesti Vabadussõda 1918–1920, II. 1939. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee. 1920 [Eesti-Vene piiri Narva rajooni kaart]. VII (8-44). 1 : 21 000. – Eesti Rahvusarhiiv, ERA.T-6.3.194 1940 Эстонская ССР. 1 : 2 500 000. – Географический атлас. 1940. Москва: Главное управление геодезии и картографии при СНК СССР.
1994
Võmmorski. 1 : 20 000. [Tartu]: E.O.Map.
1998 Eesti Vabariigi ja Vene föderatsiooni vahelise riigipiiri delimiteerimiskaart. Leht 10. 1 : 50 000. [Tallinn]: Eesti Kaardikeskus. – Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline Eesti-Vene riigipiiri leping. Lisa 2. Riigi Teataja II 2005, 18, 59. 2019
Asend ja piirid. 1 : 1 850 000. Tartu: Regio.
ÜLEVAATEKAART GENERAL MAP
| 29
1859 Läne-merre-Kubbernumangud. Ernst Wilhelm Woldemar Schultz. 1 : 1 950 000. – [Schultz, E. W. W.]. 1859. Maa Kaardi-ramat kus sees 16 Maa Kaarti. Pernos: R. Jakobi et Komp. 1914 Dr. Henry Lange›s Karte von Liv-, Est- und Kurland. (9. Auflage). 1 : 650 000. Riga: N. Kymmel. 1918 Eestlaste maa põhjapoolne osa. Johannes Leopold Jürgens. 1 : 2 000 000. – Jürgens, J., Tasak, K. 1918 (3. täiendatud ja parandatud trükk.). Geografia õperaamat. I jagu. Tallinnas: G. Pihlaka raamatukaupluse kirjastus. [1918?] Eestimaa. Guido Mamberg. 1 : 2 600 000. Tallinnas: Rahvaülikool. 1919 Ülewaatlik Baltimaade kaart. 1 : 1 000 000. Tartu: Heinrich Laakmann. 1919 Eestimaa kaart. 1 : 650 000. Tartu: Heinrich Laakmann. 1919 Eesti kaart. 1 : 1 500 000. – Sarva, Gunnar (toim). 1919. Viro ja virolaiset. Porvoo: Werner Söderström. 1919 Eestimaa kaart. 1 : 420 000. Tallinn: Sõjaväe Topograafia jaoskond. 1921 Eestimaa kaart. 1 : 300 000. [Tallinn]: Sõjaväe kartogr[a]afia jaoskond. 1919 Eesti kaart. Johan Fredrik Sevón. 1 : 750 000. Helsinki: Weilin & Göös.
1944 Eesti NSV. 1 : 300 000. [Moskva]: Geodeesia ja Kartograafia Peavalitsus.
1921 Eestimaa. Jakob Kents. 1 : 1 500 000. – Kents, J. 1921. Eestimaa geograafia õpperaamat. Tartu: K/Ü Loodus.
1946 [Карта административных районных границ]. 1 : 50 000. Москва: Генеральный Штаб Красной Армии.
1926 Эстония. Карл Тикк. 1 : 2 800 000. – Тикк, К. 1926. Эстония. Москва: Государственное военное издательство.
[1930] Eestimaa kaart. 1 : 400 000. Tallinn: Üldise Ajakirjanduse Kontor (G. Paju). 1937/38 Eesti. 1 : 500 000. Tallinn: Sõjaväe Staabi Topo-Hüdrograafia Osakond. [1942?]
Estland. 1 : 500 000. [Tallinn].
1944 Eesti NSV. 1 : 300 000. [Moskva] Geodeesia ja Kartograafia Peavalitsus. [195?] Eesti. 1 : 1 350 000. [Göteborg]: [Eesti Skauttöö Keskus Rootsis]. 1953 Eesti NSV. 1 : 600 000. Moskva: NSVL Siseministeeriumi geodeesia ja kartograafia peavalitsus. 1955 Eesti. 1 : 500 000. Bruxelles, Montreal: Institute Cartographique P. Mantnieks. 2019
Eesti. 1 : 1 500 000. Tartu: Regio.
Loodus | Nature FÜÜSILINE KAART PHYSICAL MAP
| 43
1921 Eestimaa füüsilis-geograafiline kaart. Jakob Kents. 1 : 1 500 000. – Kents, J. 1921. Eestimaa geograafia õpperaamat. Tartu: KÜ Loodus. 1922 Eestimaa füüsiline kaart. 1 : 300 000. Tallinn: Sõjaväe Kartograafia Jaoskond. 1923 Eestimaa kooli-seinakaart. Johannes Leopold Jürgens. 1 : 300 000. Tartu: H. Laakmann. 1934 Eesti. August Tammekann. 1 : 200 000. Tartu: Kaardikoda Terra. [193?]
Eesti. August Tammekann. 1 : 1 400 000.
1934 Eesti füüsiline kaart. David Koppel. 1 : 500 000. Tartu: Orion. [1937?]
Eesti. 1 : 1 500 000.
1954 Eesti. 1 : 1 500 000. – Parijõgi, Jüri, Algma, T., Koit, J. 1954. Eesti ajalugu noorsoole. Stockholm: Vaba Eesti.
1943 Generalbezirk Estland / Eesti kindralkomissariaat. 1 : 400 000. Tallinn: Eesti Statistika Valitsus. 1959 Eesti. Aado Perandi. 1 : 800 000. USA: EstoPrinting Service. 1963 Eesti NSV füüsiline õppekaart. 1 : 600 000. Moskva: Geodeesia ja Kartograafia Peavalitsus. 1970 Eesti NSV. 1 : 2 000 000. – Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. 1970. 2. köide. Tallinn: Valgus. 1995 Eestimaa. Kiira Mõisja. 1 : 300 000. Tartu: Regio. 2019
Füüsiline kaart. 1 : 1 500 000. Tartu: Regio.
KÕRGUSSUHTED ELEVATIONS AND DEPTHS
| 55
1852 Orographische Karte von Liv-, Esth- u. Kurland. Karl Rathlef. 1 : 1 200 000. – Rathlef, K. 1852. Skizze der orographischen und hydrographischen Verhältnisse von Liv-, Esth- und Kurland. Reval: Kluge & Ströhm. 1872 Orographisch-hydrographische Karte von Ost-Estland. Ferdinand Müller. 1 : 280 000. – Müller, F. 1872. Beiträge zur Orographie und Hydrographie von Estland. II. Theil, Ost-Estland. St. Petersburg: Schmitzdorff. 1876 Hypsometrische Karte Ehstland's und Nord Livland's. Ferdinand Müller, A. Brock, Heinrich Hellmann. 1 : 400 000. Dorpat: Livländischen ökonomichen und gemeinnützigen Societät. 1883 Hypsometrische Karte Esthlands und Livlands. 1 : 500 000. Dorpat: Kaiserlich Livländischen ökonomischen und gemeinnützigen Societät. 1886 Hypsometrische Karte der Insel Oesel und Moon. Carl von Seidlitz-Meyershof. 1 : 252 000. – General-Nivellement der Inseln Oesel und Moon. 1885. Dorpat: Öselsche Ritterschaft. 1925 Orograafiline kaart. 1 : 1 200 000. – Schmidt, Viktor (koostaja). 1925. Statistiline album, vihk I. Maa ja rahvas. Tallinn: Riigi Statistika Keskbüroo. 1940 [Eesti]: kõrgussuhted. August Tammekann. 1 : 750 000. 2019
Kõrgussuhted. 1 : 1 500 000. Tartu: Regio.
412
ISI KU N I M E DE R EG ISTE R
ISIKUNIMEDE REGISTER
I N DEX OF PE RSONAL NAM ES A Adamson, Johannes 343 Ahas, Eduard 352 Allik, Peeter 318
Grenzstein, Tõnis 367
Kark, Karl 352
Lange, Henry 30
Grewingk, Constantin Caspar Andreas 65, 67
Karsten, Carl 64
Lankots, Jaks 401
Grischow, Augustin Nathanael 328
Kasemaa, Markus 403
Laugaste, Eduard 294
Kask, Arnold 288
Leiger 295 Lellep, Endel 394
Artemjev, Juri 245
H
Kaskor, Vello 179
Aul, Juhan 276, 277
Haltenberger, Michael 105, 109, 211
Kautzmann, Moritz Georg von 380
Lenk, Valdek 310
B
Hausen, Hans 66
Kenkmaa, Rudolf 336
Ligi, Herbert 329
Kents, Jakob 36, 44, 67, 78, 136, 137
Liiber, Ülle 194
Kettunen, Lauri 35, 282
Liiv, Otto (Otu) 200
Kiljako, David 393
Liiv, Tehve 330
Kingissepp, Viktor 252
Lillemaa, Alfred 125, 130, 131
Kirby, William Forsell 293
Linda 295
Kirde, Kaarel 84
Lippmaa, Theodor 139, 140
Kirilov, Ivan 359, 360, 361
Luha, Artur 68
Klaus, Peeter 232
Löffler, Gustav 66 Löwis of Menar, Karl von 30
Bach, Eduard Adolf 240 Balodis, Woldemars 342 Bauermann, Jaan 126 Bekker, Hendrik 67, 68 Bischkewitz, M. 222 Blumberg, Gustav 292
Hellmann, Heinrich 57 Helmersen, Gregor von 116 Henrik (Läti Henrik) 335, 336, 337, 338, 340, 343, 346 Hint, Aadu 270 Horn, Adolf 278
Borissov, S. 59
Hoyningen-Huene, Woldemar Alexander Michael von 258
Brock, A. 57
Hurt, Jakob 321, 322, 323, 324, 381
Kleis, Richard 48, 346
J
Koell, Johann 281
M
Jaakson, Ernst 40
Kool, Jaana 319
Maanvere, Elmar 85
Jagomägi, Jüri 148, 401
Koppel, David 45, 47, 72, 127, 153, 312
Maide, Jaan 353
Campenhausen, Ernst Gottlieb Hermann von 126
Jansson; vt Ehrenberg
Krausberg, Karl 294
Maide, Johannes 198
Jensen; vt Olvet
Malm, Julius 56, 104
E
Johansen, Paul 345
Kreutzwald, Friedrich Reinhold 291, 292, 294 Krull, Franz 344
Mantnieks, Pēteris 40, 263
Kruse, Friedrich 339
Mardiste, Heino 10, 11, 415
Kruus, Hans 185
Markus, Eduard 185, 321, 324
Kumari, Eerik 391
Martin, Merike 310
Kuperjanov, Julius 352
Masing, Otto Wilhelm 179
Kupffer, Arthur 270
Maydell, Kurt von 178
Kupffer, Karl Reinhold 66, 78, 136, 138, 139
Mellin, Ludwig August 10, 11, 120, 337, 359, 362, 363
Kurrik, Helmi 399
Merkel, Garlieb Helwig 336
Kärsna, August 109
Meyer, Heinrich Ludwig 381
Börger, Johann Ludwig 336 Bysa, Herbert 93
C
Ehrenberg, Menda 179 Eilart, Jaan 317 Eisen, Mathias Johann 33 Engelhardt, Otto Moritz Ludwig von 64
Juks, Gustav Johannes 92 Jung, Jaan 340, 346 Jõe, Heino 395 Jürgens, Johannes Leopold 31, 45, 70 Jürgenson; vt Tammekann
F
Jüris; vt Jürgens
Flemming, Carl 18
K
Friebe, Wilhelm Christian 337 Frisch, Karl-August; vt Kirde
G Gernet, (Richard Ernst) Adam 73 Granö, Johannes Gabriel 21, 68, 109, 139, 211, 398 Grenzstein, Ado 367, 382
Kalevipoeg 291, 292, 293, 294, 295, 342 Kaljo, Theodor 287 Kallas, Vello 161 Kalvet; vt Krausberg Kamdron, Hilda 284, 285 Kant, Edgar 130, 147, 169, 191, 192, 197, 198, 199, 201, 212, 240, 271, 385, 390 Karing, Peeter 84
Koch, Ernö 311
L Laakman, Heinrich 342 Laasi, Hans 213 Laasimer, Liivia 140 Laidoner, Johan 13, 15, 350, 383
Mamberg, Guido 31
Mey, Johan 92, 93, 118, 154, 387 Mieler, August 71, 120 Moora, Harri 344 Murchison, Roderick Impey 68 Must, Aadu 329, 415 Mõisja, Kiira 52
413
I N DEX OF PE RSONAL NAM ES
Mäemets, Aare 105
Pill, Mihkel 214
Schultz-Bertram, Georg Julius von 292
Trusscott, John 328
Mägi, Arvo 161, 384
Piret 295
Schultz, Carl Anton 381
Tuulik, Heino 186
Mägiste, Julius 346
Pitka, Johan 91
Schultz, Ernst Wilhelm Woldemar 30
Märka, Veiko 318
Põdder, Paul 271
Seidlitz, Carl von 59
U
Sevón, Johan Fredrik 35
Ulprecht, Ernst Marcus 64
Sild, Olaf 186
Urussov, V. V. 307
Mätik, Ella 284, 285 Mühlen, Leo von zur 106
R
Mühlen, Max von zur 105
Raid, Tõnu 10, 11
Sitska; vt Sitzka
Uuspuu, Villem 186
Müller, Ferdinand 57
Raik, Ants 401
Sitzka, Jaan 341, 342
Müllerhof, Ülo-Hjalmar 160
Rathlef, Karl Albert 56, 104
V
Raukas, Aleksander 127
Sivers, Maximilian Friedrich Oscar von 105, 136, 137, 146, 391
Reiman, Hugo 278
Soans, Olev 305, 311, 316
Valk, Heiki 347
Nemirovitš-Dantšenko, Vassili 226, 241
Reinars, Alur 286
Soots, Jaan 349
Valter, Edgar 317
Neubaum, Vilhelm; vt Uuspuu
Remm, Kalle 397
Spohr, Edmund 139
Varep, Endel 10, 11, 364
Norvel, Richard/Riks 286
Renno, Olav 391
Sreznevski, Boriss 79, 81
Nugis, Arnold 393
Riikoja, Heinrich 105, 109, 110
Stalin, Jossif 206
Vassiljev, Lev 10, 11, 172, 193, 194, 204, 205
Nõmmik, Anton 125, 127, 128, 129
Rittikh, Aleksandr 177, 184
Starke, Carl 78
Nõmmik, Salme 201
Rooma, Igna 132
Stieler, Adolf 30
Velner, August 81, 107, 138
Rosenthal, Walther 225
Struve, Friedrich Georg Wilhelm 55, 56, 57, 364
Viidas, Erich 308 Villard, Johannes Adolf 45
Stryk, Leonhard Gottlieb Karl von 152, 236
Vilms, Jüri 352
Subbotin, Naum 355
Vinkel; vt Voore Voiman, Vello 132
N
O
Rostovtsev, Mihhail 202
Ohu, Aleksander 83
Rumma, Helene 127, 271, 385
Ojavere, Elve 203, 230
Rumma, Jaan 107, 110
Olev 295
Russwurm, Carl Friedrich Wilhelm 176
Suur Tõll 295, 332, 362, 363
Olvet, Jaan 343
Rõõm, Anita 294
Oras, Eduard 46
Ränk, Gustav 180, 323
T
Oras, Sven 397 Orviku, Karl 64, 68, 71
Rücker, Carl Gottlieb 146, 152, 359, 364, 365
Ošiņš, Aleksandrs 40
Rümmel, Vladislav 90
Oxford, Viktor Konstantin 388
P
S Saaberg; vt Saareste
Packer, Thomas 306
Saaberk; vt Saareste
Parmakson, Paul 270
Saarepuu, Endel 315
Parrot, Georg Friedrich 338
Saareste, Andrus 283, 284, 285, 286, 288
Parrot, Johann Leonhard von 338
Saarniit, Joann 395
Peko 323
Saidlo, Jakob 355
Pelkonen; vt Tammekann, Anna Irene
Salo, Vello 331
Perandi, Aado (Adolf) 50
Schlater, Georg Friedrich 292
Perrou, Wilhelm 59
Schmidt, (Carl) Friedrich 64, 65
Petseri vägimees 295
Schmidt, Johann Heinrich 222, 359, 365
Tallents, Stephen George 20 Tammekann, Anna Irene 168 Tammekann, August 9, 21, 45, 46, 47, 48, 52, 55, 60, 72, 153, 166, 168, 171, 191, 192, 331 Tamm, Peeter 331 Tarmisto, Vello 202, 203
Vaeden, Erik 200
Veber, Karl 141
Voore, Villem 127, 169, 185, 199, 200, 331 Väljan, Teodor 270
W Wanradt, Simon 281 Wellner; vt Velner Werner, Adolf 78 Westenberg, Georg 314
Tarvel, Enn 346
Ö
Tasak, Kaarel 31
Öngo, Eduard 118
Tiitso, Richard 148 Tikk, Karl 37
Ü
Tode, Johanna 313
Üprus, Voldemar 271
Tomasik, M. I. 307 Traksmaa, August 353 Traksman; vt Traksmaa Triumph, Karl 259, 261
415
EESTI KARTOGRAAFIA AJALUGU
HISTORY OF ESTONIAN CARTOGRAPHY
KIRJANDUSE BIBLIOGRAAFIA
B I B LIOG RAPHY OF LITE RATU R E Heino Mardiste
Vajadus Eesti kartograafia ajaloo bibliograafia järele tekkis 1980. aastate lõpus, kui kadusid okupatsiooniaegsed ranged kaartide koostamise, kasutamise ja hoidmise piirangud ning ilmnes, kui pinnapealsed olid meie teadmised varem välja antud kaartidest. 1990. aastate keskpaigast kuni 2005. aastani luges TÜ geograafia osakonna dotsent Heino Mardiste (snd 1936) koos arhiivinduse professori Aadu Mustaga (snd 1951) kartograafia ajaloo valikkursust. Nii loengukursuse kui ka ettekannete ja artiklite koostamine nõudis aga tagapõhja tundmist ning nii hakkas H. Mardistel kogunema Eesti kartograafia ajaloo bibliograafia. Otseselt kartograafia ajaloo käsitluste kõrval kogunes rohkesti ka ajaloolisi kaarte sisaldavaid uurimusi, vanu kaarte puudutavaid ajaleheartikleid ja lühiteateid. Nüüdseks on bibliograafias umbes 730 kirjet. Rahvusatlase loetellu on sellest valitud 420 olulisemat tööd, mis hõlmavad ajaperioodi 19. sajandi keskpaigast 2019. aastani.
The need for a bibliography of the history of Estonian cartography arose in the late 1980s when the strict restrictions in place during the Soviet occupation on the compilation, use and storage of maps were lifted and it became evident how superficial our knowledge was of maps that had previously been issued. From the mid-1990s to 2005, docent Heino Mardiste (b. 1936) from the Department of Geography of the University of Tartu taught an elective course on the history of cartography alongside archival science professor Aadu Must (b. 1951). Their course, along with their compilation of presentations and articles, required background knowledge, so H. Mardiste began to gather information for a bibliography of the history of Estonian cartography. Today, there are around 730 entries in the bibliography. Of these, 420 of the most important works were selected for the National Atlas, covering the period from the mid-19th century up to 2019.
416
KI RJAN DUSE B I B LIOG RAAFIA
Ahman, E. 1935. Kaitseväe kaardiasjandusest. – Sõdur, 3/4, 49–52. Ahman, E. 1936. Kohanimedest topograafilisel kaardil. – Sõdur, 43/44, 1089–1094. Alamaa, E. 1966. Silmapaistvamaid isikuid Tallinna topograafilise kujutamise ajaloos. – Tallinn. Linna asustus- ja ehitusajaloolisi materjale seitsmes köites. Tallinn, Eesti NSV Riiklik Ehituskomitee. RPI “Eesti Projekt”, Köide VII, 128–184. (Rotaatoripaljundus). /Allikaviited ja kommentaarid: Köide I, 329–357/. Ambur, O. 1993. Mõõdistamise ja kaardistamise arengust Eestis. – Geodeet, 4 (28), 14–22. [Ambur, O.?], Raiend, V. Ajalooline ülevaade kaardistamisest ja kartograafiast Eestimaal. – Vaba Eestlane, 91 (8.12.1992), 92 (10.12.1992), 93 (15.12.1992), 95 (22.12.1992), 96 (24.12.1992), 97 (31.12.1992), 1 (7.01.1993). Amelung, F. 1885. Baltische Culturstudien aus den vier Jahrhunderten der Ordenzeit (1184–1561). Ptk: Die ältesten See- und Landkartenbilder der Ostseeprovinzen. Dorpat, 318–349. Andrejeva, S. 2007. Narva tänavad 17.–21. sajandi linnakaartidel. – Narva Muuseumi toimetised, 7, 108–127. Summary: Narva Streets on Town Maps of the XVII–XXI Centuries. Резюме: Улицы Нарвы на городских картах XVII–XXI вв. Arbusow, L. 1935. Vorläufige Übersicht über die Kartographie Alt-Livlands bis 1595.– Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Altertumskunde zu Riga. Vorträge vom Januar bis November 1934. Riga, 33–119. Arbusow, L. 1936. Die Hauptrichtungen in der Entwicklung des Baltischen Kartenbildes bis gegen 1600. – Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Altertumskunde zu Riga. Vorträge zur Hundertjahrfeier am 6.–9. Dezember 1934. Riga, 20–35. Arbusow, L. 1943. Aus der Entstehungsgeschichte des Baltischen Kartenbildes. – Ostland. Monatsschrift des Reichskommissars für das Ostland, 9. Riga, 13–17. Bach, E. 1924. Topograafiliste tööde ülevaade. – Kindralstaabi IV osakonna topo-hüdrograafia aastaraamat 1924, 44–65.
Bach, E. 1929? Kaartidel tarvitatavad tingmärgid ja kirjatähed (2. Täiend vlj). 13 lk. Bach, E. 1926. Topograafiliste tööde ülevaade. – Kindralstaabi IV osakonna topo-hüdrograafia aastaraamat 1926, 19–29. Baltikum und Pommern in alten Ansichten und Karten (16. bis Ende 19. Jahrhundert). Austellung von 15. September bis zum 15. Oktober 1989. Lübeck, 1989. 80 S. Bong, O. 1961. Das baltische Kartenbild. – Baltische Hefte, VII(2), 83–91. Brazuniene, A. 2006. Collections of early cartography in Lithuania: maps of Estonia. – Books and libraries in the Baltic Sea Region from the 16th to the 18th century. Papers of the academic conference, April 4–5, 2002. Tallinn, 78–85. Brik, E. 1977. 15.–17. sajandi atlased ja geograafilised kaardid TRÜ Teaduslikus Raamatukogus. – TRÜ Teadusliku Raamatukogu 7. teaduskonverents. Ettekannete teesid. Tartu, 19–21. Dick, W. R. 1994. Wilhelm Struve and the Europäische Gradmessung. – Geodeet, 6(30), 25–27. Resümee: Wilhelm Struve ja Euroopa kraadimõõtmine. Dunsdorfs, E. 1950. Der grosse schwedische Kataster in Livland 1681–1710. Textband. – Kungl. Vitterhets-, Historieoch Antikvitets Akademiens handligar, 72. Stockholm, 196 S. Eesti Geodeetide Ühing 1926–2006. Eesti Geodeetide Ühingu väljaanne. Tartu, 2006. 110 lk. Eesti kaardid 1918–1944. Bibliograafia. Koost. E. Tang. Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinn, 1996. 75 lk. Eesti loots. Meresõidu ja lootsiasjanduse käsiraamat. Hüdrograafiline kirjeldus Eesti rannikust ja merest. – Koostanud J. Mey. Kindralstaabi IV (topo-hüdrograafia) osakond, Tallinn, 1927. XVIII + 207 lk. Eesti merikaartide kokkuseadmise ja väljatöötamise kord. Välja töötanud ja kokku seadnud erikommisjon. Sellele on lisaks “Eesti meri- ja maamärgid meetrimõõdulistel merikaartidel ja kaardisõnastiku kogu”. Sõjaministeeriumi väljaanne. Tallinn, 1924. VIII + 22 lk. Eesti rahvusbibliograafia. Kaardiväljaanded 1988–1996. Eesti Rahvusraamatukogu, 1998. 67 lk.
Eesti rahvusbibliograafia. Kaardid. / Estonian National Bibliography. Maps. 1997–1998. Eesti Rahvusraamatukogu, 1999. 54 lk.
S.+ Hypsometrische Karte Esthland’s und Nord-Livland’s; 2., 3. und 4. (Schluss-) Lief. Dorpat, 1883. 557 S.+ Hypsometrische Karte Esthlands und Lieflands.
Eesti rahvusbibliograafia. Kaardid. / Estonian National Bibliography. Maps. 2003–2004. Eesti Rahvusraamatukogu, 2005. 92 lk.
2. osa eraldi: General-Nivellement von Livland der Kaiserlichen, Livländischen Gemeinnützigen und Ökonomischen Sozietät. Dorpat, 1887. 447 S.
Eesti rahvusbibliograafia. Raamatud. Kaardid. Registrid. 1999. Eesti Rahvusraamatukogu, 2000. 375 lk. /Kaardid lk 287–375/.
Golovkova, A. 1997. Tallinna linnaplaanide ajaloost. – Tallinna Linnamuuseumi aastaraamat 1996/97, 29–44. Summary (pealkirjata)
Eesti rahvusbibliograafia. Raamatud. Kaardid. Registrid. 2000. Eesti Rahvusraamatukogu, 2001. 335 lk. /Kaardid lk 313–335/.
Golovkova, A. 1998. “Tallinn linnulennult” – näitus Tallinna Linnamuuseumis. – Muuseum, 4, 24–25.
Eesti rahvusbibliograafia. Raamatud. Kaardid. Registrid. 2001. Eesti Rahvusraamatukogu, 2002. 323 lk. /Kaardid lk 285–323/.
Grewingk, C. 1879. Erläuterungen zur zweiten Ausgabe der geognostischen Karte Liv-, Est- und Kurlands. – Archiv für die Naturkunde Liv-, Est- und Kurlands, 1. Ser., 8, 4, 343–466.
Eesti rahvusbibliograafia. Raamatud. Kaardid. Registrid. 2002. Eesti Rahvusraamatukogu, 2003. 305 lk. /Kaardid lk 274–290/.
Haltenberger, M. 1925. Der Stand des Aufnahme- und Kartenwesens in Eesti. – Acta et Commentationes Universitas Tartuensis, A IX.5. 7 S.
Eestimaa rootsiaegse kindralkuberneri arhiivi kataloog. II. – Eesti Riigi Keskarhiivi toimetised, 4 (1:2). Tartu, 1936. (kaartide loend).
Hansar, L. 2009. Eesti vanalinnade plaanistruktuuri tüpoloogia 13.–17. sajandil. – Muinsuskaitse ja restaureerimise ajaloost. Pühendatud Villem Raami 100. sünniaastapäevale. – Kunstiteaduslikke Uurimusi, 3–4(18), 45–76. Summary: Plan structure typology of old Estonian towns in the 13th–17th centuries.
Ehrensvärd, U. 1977. Peter Gedda’s maritime atlas of the Baltic, 1695. – Imago Mundi, 29, 75–77. Ehrensvärd, U. 2000. Svensk kartläggning i Baltikum. – Ymer, 120, 225–239. Ehrensvärd, U. 2001. Topographica Estoniae. Handritade kartor och ritningar över Estland i svenska offentliga samlingar / Handgezeichnete Karten und Zeichnungen von Estland in schwedischen öffentlichen Sammlungen. – Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat XII. 1991–1999. Stockholm, 5–289. Eichhorn, W. F. 1973. Johann Heinrich Schmidt. – Baltische Hefte, 19, 155–162.
Hansar, L. 2009. Eesti 17. –19. sajandi linnaplaanid ja võimalused nende kasutamiseks uurimisallikana. – Aja lugu. Muinsuskaitse ja restaureerimise ajaloost, 45–92. Summary: 17th–19th century city plans in Estonia and their proposed utilization for research purposes. Hansar, L. 2010. Linnast muinsuskaitsealaks. – Dissertationes Academiae Artium Estoniae, 4. Tallinn, 288 lk.
Gadebusch, Fr. K. 1777. Livländische und kurländische Landkarten. – Livländische Bibliothek nach alphabetischer Ordnung, II. Riga, 153–157.
Hermann, K. A. 1895. Arabia kirjamees Idrisi ja eestlaste maa. – K. A. Hermanni raamat: Uurimused Eesti rahva muinasajast. Jurjev, 66–76. Sama: Postimees, 1895, 108; Olevik, 1895, 22.
General-Nivellement der Inseln Oesel und Moon. Oeselsche Ritterschaft. Dorpat, 1886. 77 S.
Hermann, U. 1968. Millest räägib rootsiaegne teedeatlas. – Eesti Loodus, 8, 536–537.
General-Nivellement von Livland. Herausgegeben von der Kaiserlichen Livländischen ökonomischen und gemeinnützigen Sozietät. 1. Lief. Dorpat, 1877. 128
Hiob, M. 2012. Planeeringuline kujunemine. Supilinn 17.–21. sajandi linnakaartidel ja -plaanidel. – Acta architecturae
417
B I B LIOG RAPHY OF LITE RATU R E
naturalis. Supilinn. Maastikuarhitektuurseid Uurimusi, 2, 51–76. Summary: Development of Supilinn’s street and plot structure. Supilinn on maps and plans between 17th and 21st centuries. Hiiop, H. 1999. Ludwig August Mellin ja Liivimaa atlas. – Johann Wilhelm Krause Liivimaa-ainelised joonistused. – Johann Wilhelm Krause. 1757–1828. Kataloog, 1. Tallinn, 52–55. Zsfass: Die Zeichnungen J. W. Krause von Livland. Jaanson, E. 1994. Eesti ja Läti vanemad kaardid Tartu Ülikooli raamatukogus. – Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat, 28, 189–194. Jaanson, E.-L. 1996. Ühe kaardikogu käekäigust. – Raamatukogu, 5, 14–18. Jagomägi, J. 2000. Kaardikultuur raamatuaastal. – Raamatulooline Eesti. Kodumaa tundmise allikad. Tartu, 94–98. Jagomägi, J. 2018. Planeerimisalastest uuringutest kaardifirma Regio’ni. – Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat, 44, 236–270. Summary: The journey from regional planning to mapping company Regio. Jagomägi, J., Mardiste, H. 1994. Maps and mapping in Estonia. – GeoJournal, 33(1), 81–90. Jansson, U. 2005. Ruhnu (Runö) – katastrikaardid ja maastikud 17. sajandist tänapäevani. – Rannaalade väärtused ja nende kaitse. Koost. K. Peterson ja P. Kuldna. Tallinn, 73–87. Johansen, P. 2005. Saksa kohanimedest Eestis. – Kaugete aegade sära. Tartu, 24–49. (Orig.: Über die deutschen Ortsnamen Estlands. – Sonderabdruck aus dem “Revaler Boten”. Reval, 1930. 30 S. Tõlkinud J. Kivimäe).
Juske, A. 1993. Eesti lõunapiiri rajamisest kahe maailmasõja vahel. – Geodeet, 5(29), 59–60. Juske, A. 1999. Vanad merekaardid. – Käsmu Meremuuseumi toimetised, 4, 41–43. Juske, A. 2003. Vanad kaardid. – Käsmu 550. Käsmu, 30–37. Jäger, E., Bong, O. 1972. Das Atlas von Livland des Grafen Mellin (1798). Lüneburg, 16 S. – Mellini atlase järeltrüki lisa. Jäger, E. 1990. Zur Entwicklung der Kartographie in der Hansezeit. – Die Hanse und der deutsche Osten (Her. Norbert Angermann). Verlag Norddeutsces Kulturwerk, Lüneburg, 133–169. Jänes-Kapp, K. 1996. Kaardikunsti koguja [Ilo Käbin]. – Horisont, 1, 49–50. Järvanurm, E. 1990. 18. sajandi geograafilised kaardid Tartu Ülikooli Raamatukogus, nende säilivus ja konserveerimismeetodid. – Raamat – aeg – restaureerimine, 6. Tartu, 58–77. Zsfass: Die geographischen Karten des XVIII. Jahrhunderts in der Universitätsbibliothek Tartu, ihre Haltbarkeit und Methoden der Konservierung. Резюме: Географические карты 18 века в библиотеке Тартуского университета, их хранение и методы консервации. Järvet, A. 1997. Mida võiks tähele panna uue kooliatlase kasutamisel. – Kägu. Bioloogia- ja Geograafiaõpetajate Liidu toimetised, 6, 69–72. Jürgenson, H. 1996. Eesti-Vene riigipiiri koordinaatide arvutus 1995. – Geodeet, 10(34), 12–16. Jürgenson, H. 1997. Eestis kasutatud kaardiprojektsioone ja koordinaatsüsteeme. – Geodeet, 14(38), 9–12.
Jonuks, T., Lätti, P. 2006. Radar – interaktiivne kultuurilooline kaart. – Võim ja kultuur, 2. Koost. M. Kõiva. Tartu, 401–408.
Kaavere, V. 1987. Karl Rathlef – ajaloolane või geograaf. – Eesti Loodus, 9, 612–615.
Juhend kaardi mõõdus 1 : 50 000 valmistamiseks. Tallinn, Kaitsevägede Staabi topo-hüdrograafia osakond, 1935. 20 lk.
Kaitsevägede staabi Topo-hüdrograafia osakonna poolt välja antud kaardid ja publikatsioonid. – Topo-hüdrograafia aastaraamat 1928/29. 1930, 89–91.
Juske, A. 1991. “Eesti Maamõetjate Ühisuse” asutamisest 1909. aastal. – Geodeet, 1(25), 21–22. Juske, A. 1993. Eesti lõunapiiril. – Geodeet, 4(28), 32–33.
Kaljundi, J., Raie, R. 1981. Pärnu plaanid Rootsi sõjaarhiivis. – Pärnu linnas ja rajoonis. Kodu-uurijate seminarkokkutulek 20.–23. augustini 1981. Tallinn, 109–118. Kant, E. 1970. Über die ersten absoluten Punktkarten der Bevölkerungsverteilung.
Bemerkungen zur Geschichte der thematischen Kartographie. – Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat V, 1965–1969, 100–111. (Äratrükk: Lund Studies in Geography, B, 36). Kaptüg, V. 2002. General review of the history of the manuscripts related to the Struve-Tenner arc measurements. – Struve Arc 150. Reports of the International Scientific Conference. Tallinn–Tartu, 68–71. Karmo, M. 1990. Taas kahekümnendate tasemel? – Horisont, 2, 32–37. Kartograafilised materjalid. – Läänemaa väärtuslikud maastikud. 2006. Haapsalu, 20–23. Kartografia wojskowa krajów strefy bałtyckiej XVI – XX w. 1996. Pod red. S. Alexandrowicza, Z. Karpusa, W. Rezmera. Toruń, 286 s. Kildema, K. 1974. Esimestest eestikeelsetest geograafiaatlastest. – Horisont, 12, 27–28. Kivi, A. 1966. Tallinna linnasarase mõõdistamise ajaloost. – Tallinn. Linna asustus- ja ehitusajaloolisi materjale seitsmes köites, VII. Tallinn, 71–127. Kivimägi, T. 1997. Merekaartide koostamisest Eestis pärast 1991. aastat. – Eesti laevanduse aastaraamat 1997, 67–72. Summary: On the publication of sea maps in Estonia after 1991. Kletnieks, J. 1996. The first Livonian special map by Dutch cartographer Joanne Portantio. – Old maps of the Baltic. Baltijas senās kartes. 15th International Symposium, 6–9 October 1966. Abstracts. Rīga, 39–42. Kletnieks, J., Strauchmanis, J. 1996. The geographic coordinates of the Baltic towns on the 13th – 17th century maps. – Old maps of the Baltic. Baltijas senās kartes. 15th International Symposium, 6–9 October 1966. Abstracts. Rīga, 43–46. Kokkonen, P. 1992. Map printing in early eighteenth-century Russia. – Fennia, 170(1), 1–24. Kokkonen, P. 1997. Practice of marine cartography and the Russian representation of the Baltic sea in the eighteenth century. – Fennia, 175(1), 1–96. Kollo, K., Valder, V. 2012. Struve kaar. – Geodeet, 42(66), 42–44. Kollo, K., Leppik, L., Randjärv, J., Valder, V. 2011. Võidujooks mailma mõõtmisele: Struve–Tenneri kaar = The
race to measure the world: The Struve– Tenner Meridian arc. – Tartu tähetorn = Tartu old observatory. 42–54. Kongo, L. 1998. Kartograafiaalased tööd Eesti Looduseuurijate Seltsis. – Eesti Looduseuurijate Seltsi aastaraamat, 78, 257–265. Summary: Cartographic work in the Estonian Naturalists’ Society. Kongo, L. 2003. Eesti Looduseuurijate Seltsi 150 tegevusaastat. 1853–2003. Tallinn, 471 lk. – Ptk 9.1.4. Kartograafiakomisjon, 130–131. Koppel, K. 2001. GIS on tööriist: geograafilise infosüsteemi rakendamisest ajalooliste katastrimaterjalide uurimisel. – Ajalooline Ajakiri, 4(115), 87–104. Summary: GIS is an instrument: on the implementation of Geographical Information System in researching on historical cadastral registers, 126–127. Koppel, K. 2002. Kuidas kaardid kõnelesid: 17.–19. sajandi katastriplaanide esitusmudel. – Eesti Ajalooarhiivi toimetised, 9(16), 13–32. Zsfass: Woreiber Katasterkarten berichten können: Modell zur Präsentation von Katasterplänen des 17.–19. Jahrhunderts. Koppel, K. 2005. Kupits. Ajalooarhiivi kaardiserver on toonud Eesti ajaloolised halduspiirid internetti. – Horisont, 3, 30–31. Koppel, K. 2005. Kaardikogu ja GIS Ajalooarhiivis. – Rahvusarhiivi tegevusülevaade 2003–2004. Tartu, 40–42. Koppel, K. 2010. Kaardikogu [F. 2072, 1664–1965]. – Arhiivijuht III. Vabad ühendused. Ettevõtted. Kollektsioonid. Eesti Ajalooarhiiv. Tartu, 366–367. Kreem, J. 1995. Sebastian Münster ja Liivimaa. – Akadeemia, 3, 508–524. Kreem, J. 1996. “...ultima germanorum & christianorum prouintia...”. Outlines of the image of Livonia on maps from the thirteenth to the middle of the sixteenth century. – Quotidianum estonicum. Aspects of daily life in medieval Estonia. – Medium Aevum Quotidianum, Sonderband 5. Krems, 14–28. Kreem, J. 1998. Muhu väin. Keskaegne laevatee ja selle kirjeldused 16. sajandil. – Läänemaa Muuseumi Toimetised, II, 62–74. Summary: Moonsund – medieval sailing route and its descriptions from the 16th century.
Hoiate käes esimest Eesti rahvusatlast. Selle ligikaudu 500 ajaloolist ja tänapäevast kaarti koos kaasahaaravate selgitustega aitavad mõtestada Eesti loodust, kultuuri ja ajalugu. Atlase juhatab sisse Eesti riigi sünniaegu meenutav kindral Johan Laidoneri allkirjadega Eesti kaart, millega 1920. aastal näidati maailmale noore vabariigi paiknemist ja piire. Tõsisemate teemakaartide kõrval leiab atlasest ka kaardid kama ja verivorsti levikust Eestis, 1938. aastal koostatud kaardi Eesti eliidi sünnikohtadega ja ühissaunade paiknemise kaardi 1967. aastast. Eesti rahvusatlas on sündinud Tartu Ülikooli geograafide ja Regio kaardimeistrite koostöös. Ajalooliste kaartide eest oleme aga tänulikud meie eelkäijatele möödunud sajanditest. Rahvusatlas võiks olla olemas igas kodus, koolis, asutuses ja ettevõttes. Põnevat ja mitmekesist Eesti kartograafiat tutvustades on see teos hea teejuht kaartide imelisse maailma. Eesti rahvusatlas on pühendatud rahvusülikooli ja eestikeelse geograafia 100. aastapäevale.
You hold in your hands the first National Atlas of Estonia. It contains nearly 500 historical and contemporary maps, along with fascinating explanations that help give meaning to Estonian nature, culture and history. The atlas opens with a map of Estonia featuring the signature of General Johan Laidoner. This map marks the birth of the Republic of Estonia and was used to show the location and borders of the young republic to the world in 1920. Next to traditional thematic maps, the atlas also presents several intriguing maps from the history of Estonian cartography. The National Atlas of Estonia was born out of cooperation between geographers from the University of Tartu and map makers from Regio. For historical maps we are grateful to our predecessors from earlier centuries. The National Atlas of Estonia is dedicated to the 100th anniversary of the national university of Estonia and the founding of the study of Estonian language geography.
ISBN 978-9949-599-62-2
9
789949
599622