Küsimustele vastab Euroopa meister

- JAHIKULTUUR Küsimustele vastab Euroopa meister

Innar Uus on nüüd mõnda aega saanud harjuda teadmisega, et on hirvepeibutamises valitsev Euroopa meister.

Kui nüüd sellele võistlusele Ungaris tagantjärele mõtled, kas see tuli ootamatult? Mida võistlustulle astudes ootasid?

Muidugi tuli võit mulle sama ootamatult nagu kõigile teistele. Eks läksime Ungarisse ühegi pingeta, võib-olla minu enda ainuke eesmärk oli, et Eesti poistest võiks ettepoole ikka puhuda.

Kuivõrd sa eelnevalt teadsid ja tundsid konkurente? Mitu korda oled varem EM-il osalenud?

Olen osalenud Euroopa meistrivõistlustel kolm korda. Konkurendid on juba nägupidi vanad tuttavad ja eks nende häält saa tundma õppida ka võistluste videote vaatamisest, ka Youtube’i videotest. Need, kes EM-il võistlevad, on ikkagi oma maa parimad pojad hirvepeibutamises.

Kuidas üldse sattusid hirvepeibutamise juurde? Kui kaua oled sellega tegelenud?

Hirvepeibutamise juurde sattusin juhuslikult, põdrapeibutamise kõrvalt viiskuus aastat tagasi. Meie jahtkonnas on peibutusjaht põdrale toimunud juba aastaid, seega sai ka hirv sinna lisatud. Eks algul oli see suhteliselt tume maa kõigile, teati, et hirv teeb tugevat ja möirgavat häält ning sellega asi piirdus. Väikese tõuke andis ka Jaan Ärmuse koolitus Võrumaa jahimeestele, eks sealt sai ka üht-teist kõrva taha pandud.

Oled Võrumaal Mõniste jahiseltsi jahimees. Kas kasutad ka jahipidamisel oma peibutamisoskusi?

Jah, ikka kasutan, kui aeg on õige! Peab väga täpselt teadma, millal on jahiulukitel jooksuaeg, siis on kõige parem nendega jutustada. Kui metsas hirvepulliga jutule saad, siis see on asi, mida meenutada. Alati ei pea peibutamine lõppema Eestlaste edu äratas tähelepanu. Innar Uus võidukarikaga Tallinnas telemaja ees.

uluki küttimisega, see emotsioon ja adrenaliin, mille sealt saab, on võimas!

Kui suurt rolli mängib peibutamisel muusikaline kuulmine või matkimisoskus? Kuidas sa harjutad ja valmistud sellisteks võistlusteks?

Võib-olla mängib rolli, ei tea seda, sest muusikalist kuulmist mul pole, aga matkimisoskus peab olema, ilma selleta ei tule midagi välja. Kõige lihtsam on mul võistlustel pinged maha saada sellega, kui suudan end mõtetes viia septembrikuu metsa, kus päike vaikselt tõuseb ja temperatuur on 0 ⁰C ümber ning teisel pool lanki lärmab hirvepull, näed ainult möirgava hirve hingeauru. Tänu sellele mõttelennule suutsin seekord võistluslaval jääda rahulikuks. Meie hirvepeibutamise pundil on tavaks saanud, et

TEKST JAANUS VAIKSOO FOTO ANDRA HAMBURG

saame enne võistlusi paar korda kokku ja harjutame kõik hääledistsipliinid läbi.

Kui sul on erinevad hääled tehniliselt selgeks õpitud, siis kuidas neid kinnistad? Kas keegi kuulab ja parandab ehk kuidas käib peibutamise treening?

Hirvepeibutamise hääle tegemisel on oluline, et ei tekiks köharefleksi. Selleks peab end pidevalt hääleliselt vormis hoidma, mul on alati üks toru autos ka olemas, saan üksi häält teha, ilma et keegi vihastaks. Nagu ennist mainisin, saame aeg-ajalt kokku oma hirvepeibutamise pundiga, üritame luua meistrivõistlustega võimalikult sarnased tingimused ja nõnda harjutame, kuni hääl vastu peab.

Kui suur on oht võistluspinges n-ö „metsa puhuda“?

Ülioluline on minna lavale võistlushäält tegema võimalikult pingevabalt ja rahulikult. Eks võistlustel ole see esimene noot kõige tähtsam. Kui kohtunik kuuleb, et see oli mingi jama ja hääl värises, siis võib olla kindel, et punktid tulevad pigem madalamad.

Sinu võit ja Eesti võistkondlik kolmas koht ei tekitanud tähelepanu ainult jahimeeste hulgas, vaid seda pandi tähele kogu Eestis. Kuidas võtsid su võidu vastu koduseltsi jahimehed Mõnistes?

Eks see olnud neile sama suur üllatus nagu mulle endale. Eks jagasime vastastikku meeneid esimesel kohtumisel!

Millised on järgmised tähtsamad võistlused?

Järgmine EM on juba uue aasta 5. veebruaril Dortmundis. Eks kõik olene viiruseolukorrast Euroopas.