Opplyst, utstillingskatalog på samisk

Dálááiggi vuođđu lea vássánáigi. Dán čájáhusas loktejuvvojit Norgga kulturhistorjjá muhtun válljejuvvon áidnolágan, oaidninmávssolaš ja allaárvosaš dávvirat geahččái vuorkkáid sevdnjes lanjain beaivečuovgga ovdii ja olbmuid oidnosii. Dat muittuhit min oktasaš historjjá dáhpáhusaid mat muitalit stuorra ovddáduslávkkiid, hutkás daguid čehppodaga ja mearrideaddji bajiid birra mat leat hábmen midjiide sátnecealkinsaji ja riikamet.

Nationálabibliotehka čoakkáldagas leat rájus stuorra oasit das mii lea almmuhuvvon oppa álbmoga várás 1100-logu rájes iežamet áigái. Čoakkáldat lea min oktasaš muitočoahkki, ja das mii buktit ovdan muitalusaid das geat mii leat ja gos mii leat vuolgán. Namalassii Čuvgehuvvon lea dakkár muitalus.

Sullii 1150–1200

Dat mas namma lea psálttir, lea girji mas erenoamážit leat buot Biibala Sálmmat. Dat 150 sálmma, mat gohčoduvvojit Dáveda sálbman, ledje jándora gávcci rohkadallama váldooassi, ja dat ledje juogaduvvon dihto minstara mielde vahku beivviide. Nu šattai vahkku risttalaš áigegeardun, badjin masa gulle rohkosat ja osku. Psálttir gulai gaskaáiggi dábáleamos šáŋgariid dahje ovddidanvgiid lohkui.

Dát psálttir lea 1100-logu maŋit oasi rájes ja adnojuvvo leat boarráseamos girjin mii lea ráhkaduvvon Norggas ja mii ain lea ollisin seilon. Das ledje várra álgoálggus buot sálmmat. Muhtun siiddut jávke jo gaskaáiggis, muhto 1400-logus lasihuvvojedje ođđa siiddut main lea seamma sisdoallu.

Kvikne-psálttir lea mihtilmas iežas áigái ja báikái. Dat lea gieđain čállojuvvon pergamentabáhpárii latiinnagillii, ja čála lea measta seammalágan go dat maid lei vejolaš oaidnit fidnomáhtolaččat čállojuvvon eaŋgalas psáltáriin. Norgalaš čálliin ii lean dattege seamma kalligráfalaš čehppodat go eaŋgalas čálliin, ja sii eai oppa lean ge várra čállán girjjiid ovdal. Unnán ja ovttageardánat leat hervemat.

Fragmenterejuvvon sisdoallu dollojuvvo ain čoahkis nana muorrabearpmaid gaskkas, mat dáidet leat 1200-logu ovddit oasi rájes. Duogábealde leat sárgumat, ja das leat seahkálagaid runat ja latiinnalaš bustávat mat muitalit dán dieđu: «Kvikne nammasaš girku mu eaiggáduššá».

Magnus Lagabøte eanaláhka dás:

Codex Hardenbergianus 1300-logu gaskamuttus

Gonagas Magnus Lagabøte jagi 1274 mannosaš eanaláhka lea hui dehálaš láhkagirji Eurohpá riektehistorjjás. Dat lei Eurohpás goalmmát riikkaviidosaš láhkagirji, ja dan sadjái bođii easkka jagi 1687 Christiana V Norgga láhka. Eanaláhka áibbas nuppástuhtii Norgga servodaga, ásahii láhkamearrideami stivrenreaidun, attii heajumusaide vuoigatvuođaid ja šattai Norgga stáhtaválddi vuođđun.

Eanalágas leat seilon 39 giehtačállosa ja eanet go 50 giehtačálusoasi. Codex Hardenbergianus lea dain buot čábbámus. Láhkagiehtačálus čállojuvvui Bergenis dološdárrui 1300-logu gaskamuttus, ja das leat logi hervejuvvon ja illustrerejuvvon bustáva (nu gohčoduvvon illuminašuvnnat) mat gaskkustit teavstta váldosisdoalu.

Codex Hardenbergianus lea máŋgga láhkateavstta ovttastumi čatnu. Stuorámus ja deháleamos lea eanaláhka, muhto čanus leat maid dat mat gohčoduvvojit «retterbøter» (láhkadivodussan), maŋŋelat lágat, mat ollistit dahje bohtet eanalága njuolggadusaid sadjái, ja masa gullá árkabismma Jon Raude kristtalašvuođa riekti.

Jagi 1274 eanalága maŋŋásaš deháleamos árbi lea ahte mii čuovvut mearriduvvon lágaid, eat ge divtte fámu mearridit. Eanaláhka šattai vuođđun dasa ahte mii geat riikkas eallit odne, atnit sáni láhka friđđjavuođa ja vuoigatvuođaid addevažžan masa ii gula fámu boasttugeavaheapmi ii ge vealaheapmi.

Eaiggát: Det Kgl. Bibliotek, Danmárku.

2

3 Biblia. Dat lea Bassi Čála oppalohkái, dánskkagillii 1550

Oskui gulli stuorra nuppástusat maid Martin Luther bohciidahtii jagi 1517, dagahedje maiddái mearkkašahtti kultuvrralaš lasseváikkuhusaid. Reformašuvnna váikkuhus lei ahte olbmo oktagaslaš osku nanusmuvai, dan seammás go girku gaskkusteaddji ja dulkojeaddji doaibma geanohuvai. Dan sadjái Ipmilsátni, namalassii Biibal, šattai oskkueallima deháleamos áššin. Danne fertii Biibal jorgaluvvot latiinnagielas daidda gielaide mat ledje olbmuid njálmmálaš gielat. Prentendáidda, mii leavai Eurohpái 1400-logu gaskamuttus, dagai vejolažžan buvttadit girjjiid johtileappot, hálbbibui ja stuorát meriid mielde go ovdal.

Biibala mii dás lea čájáhussan, gohččodit «reformašuvdnabiibalin», mii lea vuosttamuš dánskkagielalaš biibal. Dan prentejedje jagi 1550, ja dan vuođđun lei erenoamážit Luthera jagi 1545 jorgalan biibalhápmi, muhto dan preantabustávat ja govat ledje nugo jo ledje jagi 1534 vuolleduiskalaš biibalis. Buohkanassii «reformašuvdnabiibalis» leat 85 murrii ráhkaduvvon gova deaddiluvvon.

Norgii mearkkašii reformašuvdna dan ge ahte politihkalaš iehčanasvuohta nogai. Riika šattai Danmárkku vuollái, ja gonagas šattai girku oaivámuššan. Dán dánskkagielat biibalis gonagasa Christiana III portreahtta lea juoga maid don dallánaga oainnát girjji álggus. Gonagas geahččá almmi guvlui; hánskkáhis gieđas son doallá čálarulla mas lea Ipmilsátni. Nuppi bealde vearjogalba čájeha su máilmmálaš válddi.

Prentejeaddji: Ludowich Dietz, Københámman.

Albmereive, ovdasiidu

Meroštallojuvvon jahkái 1604

Albmereive lea sáttareive, namalassii reive mii ávžžuha vuostáiváldi dan máŋget ja earáide sáddet. Dat reive mii dás čájehuvvo, lea nubbehusčálus mii lea gieđain čállojuvvon. Álgočállosa reiveteavstta mielde «Ipmil Hearrá ieš» galgá leat dan čállán ja sádden eŋgela mielde Mikkelborgii, dálá Istambulii, gos dat mahkáš sorjái áimmus gollebustávaiguin. Dat gii čálii gieđain álgočállosa teavstta ja čájehii dan earáide, sutnje galge buot suttut ándagassii addojuvvot; son guhte ii jáhkkán ii ge čállán álgočállosa teavstta, galggai jápmit, ja su mánát galge «gillát bahás jápmima». Go duopmobeaivi boahtá, de dat olmmoš geas lea reivve viesus, galgá sestojuvvot buot biidnašuvvamiin. Teaksta nannosit ávžžuha lohkki eallit Ipmila báhkkomiid ja Jesusa sániid mielde, ja fitnat girkus sotnabeivviid. Reivve lea vuolláičállán «Mun, duohta Jesus Kristus».

Vaikke vel eai leat ge galle dákkár reivve seilon, de mii diehtit ahte albmereive lea leamaš geasuheaddji

šáŋggar reformerejuvvon Eurohpás, gos girku ii šat sáhttán gáibidit suttuid dovddasteami ja addit ándagassii. Albmereivviid teaksta lea bisson mearkkašahtti

láhkai rievddakeahttá guhká 1700- ja 1800-loguid miehtá. Reivvet nubbehuvvojedje giehtačálusin, muhto jorre maiddái prentejuvvon teakstan, mat dávjá ledje hervejuvvon ja ivdnejuvvon. Ovttasiidosaš albmereivviid lei álki fievrridit ja vuovdit. Girjeprentejeaddjit dinejedje bures albmereivviid stuorra loguid deaddileamis.

Ollugat háliidedje oastit bestojumi ja lihku ovtta dahje guovtti skillega ovddas.

4

Albmereive, duogášsiidu

Meroštallojuvvon jahkái 1604

Albmereive lea meroštallojuvvon jahkái 1604. Muhto báhpáris masa dat lea čállojuvvon, lea báitomearka mii čájeha Amsterdama gávpotgovvosa. Báitomearka duođašta ahte dat ii sáhte leat čállojuvvon árabut go jagi 1675. Manne dat leš meroštallojuvvon árabui, mii eat dieđe.

Máhcastatravddat čájehit ahte dat lea leamaš máhccojuvvon viđa háve, árvideamis danne go eaiggát sáhtii dan dolvvodit mielddis lihkkošiellan. Dat sáhttá leat dáhpáhuvvan dávjá go ravddat leat nohkan ja máhcastatčiegat leat ráiggil. Siiddut mat leat leamaš olggumusas go reive lea leamaš máhccojuvvon hámis, leat ivdnái seavdnjadeappot go eará siiddut. Orru leamen nu ahte albmereive lea leamaš geavahusas, orron lupmain dahje liikki vuostá, ja dávjá lohkkojuvvon ja čájehuvvon nuppiide.

1763

Norske Intelligenz-Seddeler rehkenastojuvvo leat Norgga boarráseamos aviisa. Dát vuosttamuš nummar almmuhuvvui Christianias miessemánus jagi 1763. Almmuheaddji ja doaimmaheaddji lei Samuel Conrad Schwach, girjeprentejeaddji guhte lei riegádan Prøyssenis ja oahpu váldán Københámmanis.

Christianias son lei almmuhaddan earálágan áigodatlaš prentosiid ovdalgo son válljii ilbmadit ođasaviissa. Dan lei váttis čađahit. Stáhtadárkkástus lei garas, ja eiseválddit dikte dušše Københámmanis addit olggos ođasaviissaid, gos daid lei vejolaš miehtá áiggi gozihit. Schwach garvvii dan váttisvuođa muhtun muddui go prentii almmuhusaid, ekonomalaš áššiid ja oskkolaš árvvoštallamiid, ja muhtun muddui go son áiggi vieru mielde divššui oskkáldasvuođa oktavuođa etáhtaráđđái ja Christiania ovddeš magistráhtapresidentii, Nicolai Feddersenii. Feddersenas lei beroštupmi suodjalit Schwach: Son lei investeren ruđaid Jerusalem Papirmølle nammasaš bábermillui, mii vuvddii báhpára aviisii buriin dietnasiin.

Áiggi mielde sáhtii Norske Intelligenz-Seddeler viiddidit aviissa sisdoalu, muhto easkka jagi 1814 rájes, go Vuođđolága § 100 deattastii ahte «Prentenfriddjavuohta berre čađahuvvot», de easkka sáhtii aviisa čállit čielga politihkalaš áššiid birra. Aviisa ilmmai gitta jahkái 1920, go dat ovttastuvvui Verdens Gang nammasaš aviissain.

Almmuhii Samuel Conrad Schwach. Geahča transkriberejuvvon teavstta monterlupmas gurut bealde.

5 Norske Intelligenz-Seddeler, nr. 1, s. 2 ja 3, aviisa 1763

Dát Norske Intelligenz-Seddeler aviissa buot vuosttamuš nummar sisttisdoallá unnán dakkár čállosiid maid mii dál atnit journalistihkkan. Álggaheaddji vearsa lea lohkkiide dearvvuođaid cealkámuš, ja das deattuhuvvo ahte preanttus lea norgalaš:

Dá lea bláđđi, mas leat norgalaš muitalusat duon dán áššis, maid ságat ge dolvot.

Dás geažiduvvo ahte lea erenoamáš norgalaš vuohki dárkot máilmmi, muhto mii dovddahuvvo leat áibbas várrugas patriotisma. Muđui leat aviissas ovttageardán almmuhusat fanasjohtima áiggiid birra ja tiŋggaid birra mat leat vuovdimassii, riegádahttimiid, jápmimiid ja náitalemiid birra, duoguštuvvon suoladávviriid birra, ja artihkal das mo lea vejolaš vurkkodit sitrovnnaid vai dat seilot dálvvi miehtá Norggas.

Eanemus miellagiddevaš teaksta midjiide odne soaitá leat oanehis ja šigolašvuođa árvvoštallan das mo vitmadis olbmot sáhttet cuiggodit nuppiid olbmuid váillálašvuođaid ovdalgo sii baicce njulgejit iežaset boasttuvuođaid. Ii leat čielggas geasa dat lei jurddašuvvon jagi 1763, muhto ii han dat odne gusto hárvvibut go ovdal?

Aviissa álgohápmi lea čállojuvvon fraktur nammasaš gohtalaš čállinmearkkaiguin mat odne leat midjiide váddát lohkat. Monterlupmas olgeš bealde lea transkriberejuvvon hápmi.

Dorothe Engelbretsdatter: Siælens Sang-Offer, sálbmagirji

1685

Sálbmadiktejeaddji Dorothe Engelbretsdatter lei Danmárku-Norggas vuosttamuš norgalaš fitnolaš girječálli. Su álggaheaddji girji, Siælens Sang-Offer («Sielu sálbma-oaffar»), almmuhuvvui Christianias jagi 1678. Vuosttamuš almmuhus ii šat leat áimmuin, muhto Engelbretsdattera eallima áiggi girji prentejuvvui olles čieža geardde. Su njuolggo ja lávlluhahtti giella váikkuhii dasa ahte son šattai 1600-logu eanemus árvvus adnojuvvon girječálliin okta.

Engelbretsdattera máŋgga girjjis lei čálli govva maid gohčodedje frontispisan, mii lea dárkilis illustrašuvdna nammabláđi vuostá. Portreahtta Siælens Sang-Offer nammasaš girjji dan almmuhusas mii ilmmai jagi 1685, čájeha gaskaahkásažžan eallilan čálli nissona. Čállinbeavddis su iežas njuni ovddabealde lea oaiveskálžu ja diibmoglássa. Dat ledje barohkka symbolalaš govvosat mat galge muittuhit geahčadeaddjái eallima nohkavašvuođa. Portreahtas čujuhit symbolalaš govvosat maiddái Engelbretsdattera iežas čiekŋalis olmmošlaš vásáhusaide. Čiežas su ovcci mánás jápme unnin. Jus leš eallin sutnje maidege čájehan, de lei aiddo dat ahte jápmin lea midjiide buohkaide vuordagis. Girjji máŋgga sálmmas dat lea máhcci fáddá. «Aften Psalme» nammasaš sálmmas – mii jagi 2013 Norsk salmebok nammasaš sálbmagirjjis prentejuvvui «Dagen viker og går bort» bajilčállaga vuollai – daddjojuvvo ná:

Våre dager ser sin slutt. / Timeglasset renner ut. / Døden oss i hælen går. / Evigheten forestår.

Almmuhii Christian Geersøn, Københámman.

Gonagasriikka Norgga Vuođđoláhka, plakáhta

1836

Jagi 1814 mannosaš Norgga Vuođđoláhka lei ráđđenhápmi mii attii láhkamearridanválddi parlamentii, Stuorradiggái, ja ráddjii gonagasa fámu. Áirasat geat galge válljejuvvot, galge leat 25 jahkásaš albmát, geat ledje stáhtalahtut ja geain lei dihto mearis opmodat. Vaikke vel dat dagai dušše sullii 40–45 % buot albmáin – nissoniid vuoigatvuohta ii lean vel miige fáttáid – de lei dat radikála ortnet dalá áiggi eurohpálaš jurddašeami ektui. Vuođđoláhka ii lean dušše liberála ráđđenhápmi, muhto dat sihkkarasttii maid viehka muddui norgalaš álbmoga iehčanasvuođa dan uniovnnas mii lei Ruoŧain. Danne dat šattai norgalaš nationála searvevuođa dehálaš symbolan.

1820-jagiid prentegohte Vuođđolága plakáhtahámis, ja dát politihkalaš ikonat šadde árvvus adnojuvvon seaidnegovvan, áinnasge go ledje rábmejuvvon lásain ja rámmaiguin. Dát jagi 1836 mannosaš hápmi lea erenoamáš čáppa oaidnit. Illustrašuvdna čájeha

Eidsvollgárdina ja muhtun daid albmáid portreahtaid geat ledje leamaš mielde Eidsvollas guhtta vahku jagi

1814 giđa, dahje vuosttamuš bajimus mearrideaddji

Stuorradikkis čakčat seamma jagi, go uniovdna ásahuvvui. Vuođđoláhka lea beaiváduvvon skábmamánu

4. beaivái, muhto das leat dušše unnit rievdadusat miessemánu 17. beaivvi vuođđolága ektui. Vuolimusas leat 79 vuosttaš stuorradiggeáirasa vuolláičállagat.

Litográfa: J.C. Walter. Almmuheaddji: Prahl.

Eai buohkat dovdan iežaset seamma bures sajáiduvvan Norgga politihkalaš searvevuhtii. Arbeider-Foreningernes Blad («Bargiidservviid bláđđi») lei vuosttamuš radikála bargiidbláđđi Norggas. Dan álggahii aktivista Marcus Thrane jagi 1849. Thrane ražai áŋgirit ja duostilit dan ovdii ahte jienastanvuoigatvuohta galgá viiddiduvvot ja ahte sosiála ođastusat galget čađahuvvot, ja son lei jođiheaddji das mii gohčoduvvui Thrane-lihkadussan – Norgga vuosttamuš politihkalaš hivvodatlihkadusas. Jagi 1850 son válddii oktavuođa gonagasain ja gáibidii earret eará dábálaš jienastanvuoigatvuođa. Muhto vaikke Norgga Vuođđoláhka lei liberála áiggistis, de lei sátnefriddjavuohta ráddjejuvvon, erenoamážit go dat geavahuvvui bargiidseađu mobiliseremii: Thrane dubmehalai čieža jagi giddagassii.

Geassemánu 4. beaivvi 1853 čáhkkii ArbeiderForeningernes Blad vuosttaš siiddu evttohusaide rievdadit vihtta paragráfa Vuođđolágas, ja dán háve lei historjádutki ja politihkár Ludvig Kristensen Daa hábmen evttohusaid. Buot evttohusat guske jienastanvuoigatvuođa viiddideapmái.

8 «Draumkvedet» Maren Ramskeida lávluma mielde, giehtačálus

Sullii 1840–1850

Sivva go 1800-logus čogge ollu máidnasiid, lávlagiid, nuohtaid, suopmaniid ja dávviriid, lei dat govahallan ahte dat ledje álbmotlaš kultuvrras iešguđetlágan mearkkat main ledje čiekŋalis ruohttasat. Dehálaččat kultuvrras mii lei boaris, nationála ja vuođustis bissovaš. Čoaggin lei danne ge oktasaš álgovuolggalaš historjjá ohcamuš.

Norggas dát kulturjurddašeapmi lei nanus, mas ledje dovddus čohkkejeaddjit nugo Asbjørnsen ja Moe, Ivar Aasen, Ludvig Mathias Lindeman – ja báhppa ja sálbmadiktejeaddji Magnus Brostrup Landstad. Son čálii 1840-jagiin oktii «Draumkvedet» («Niehkolávlla») dan botta go telemárkulaš biigá Maren Ramskeid lávllui sutnje balláda. Ramskeida ja Landstada veršuvdna lea čavdámus maid mii dovdat, ja dalle dat geavahuvvui vuođđun go geahččaladde konstrueret dan álgohámi.

«Draumkvedet» govvida višuvnna mii lea nu stuoris ahte dat sáhttá muittuhit Dante Den guddommelige komedie. Odne eahpidit sihke «Draumkvedet» agi hárrái ja dan ge hárrái sáhttet go dat ollu čállojuvvon hámit gullat ovtta ja seamma balláda oasážin.

Landstada johtilit čállojuvvon giehtačállosis leat dievva divodusat ja lasáhusat. Erohus Gerhard Munthe hervejuvvon girjealmmuhusa ektui – mii lea skuffas vuolábealde – lea viehka čielggas.

1 Agnes Buen Garnås: Draumkvedet, 1984

Almmuhii Kirkelig Kulturverksted | 2:24 (válljejuvvon oassi)

2 Arne Nordheim: Draumkvedet, Kringkastingsorkesteret: in, Ingar Bergby (dirigeanta), Grex Vocalis, 2006

Almmuhii Simax Classics | 4:27 (válljejuvvon oassi)

8 Moltke Moe (dh.) ja Gerhard Munthe (ill.): Draumkvæde. Et digt fra middelalderen

1904

Čábbát ráhkaduvvon Draumkvæde. Et digt fra middelalderen («Niehkolávlla. Gaskaáiggi dikta») lea Gerhard Munthe herven ja illustreren. Vel čállosa ge sárggui gieđain. Dán hámis lea dušše ieš balláda eai ge matge lassedieđuid. Dušše oanehaččat almmuhuvvo ahte teavstta lea Moltke Moe redigeren. Moe lei professor, «Norgga álbmotgiela professor dainna geatnegasvuođain ahte Norgga álbmotárbevierut maiddái galget gieđahallojuvvot», namalassii das mii maŋŋil lea gohčoduvvon folkloristihkkan. Dan fágas professoráhta lei Davviriikkaid vuosttamuš ja mearkkašii álbmotdiktema dáfus nuppástusa romantihkalaš geahččanvuogis akademihkalaš geahččanvuohkái. Moe ii galgan dušše redigeret teavstta: Son galggai maid ráhkadit dieđalaš mearkkašumiid. Bargu lei váttis, ja Moe ii goassege gárvvistan barggu. Dat heađástuhtii sihke Munthe ja almmuheaddji Forening for Norsk Bogkunst, mii áiggui almmuhit girjji iežas vuosttamuš ilbmadussan. Guhká sii doivo ahte lea vejolaš ráhkadit lassečanu komeanttaiguin, muhto dat ii ollašuvvan goassege. Nu šattai Munthe girji erenoamáš girjjálaš čikŋan, stilisttalaččat ođđaáigásaš, muhto plánejuvvon dieđalaš dimenšuvdna váillui.

Almmuhii Forening for Norsk Bogkunst, Kristiania.

Georg Ossian Sars: Nástereappás, dorskis, kreaktaelliin ja čáhppesfállás dieđalaš sárgumat

Sullii 1860–1890

Georg Ossian Sars lei njunuš norgalaš zoologa 1800logu maŋit oasis ja son ain lea okta dain luonddudutkiin geasa eanemusat čujuhit. Nuorran son lei dávjá mearaid alde, go stáhta bálkáhii su viiddidit diehtovuođu norgalaš guolástusealáhusa várás ja fállábivddu ge várás maŋŋil. Son fuomášii earret eará ahte dorskemeađđimat eai vuojo, muhto govddodit čáhcegierragis, ja jagi 1865 son lihkostuvai sahkkehit dorskemeađđima koanstavuogi mielde. Jagi 1874 šattai Sars professorin zoologiijas, ja son almmuhii ollu dutkosiid, erenoamážit kreaktaelliid birra. Dán čájáhusa materiálas boahtá ovdan man čeahpes dieđalaš sárgu son lei.

Sars gulai olmmošjovkkožii mii lei mearrideaddji dehálaš sihke diehtagis ja dáidagis norgalaš almmolaš eallimis. Su viellja Ernst šattai daláš stuorra norgalaš historjádutkin. Okta su oappáin, Mally, náitalii komponisttain ja dirigeanttain Thorvald Lammersiin. Sars eará oappáin, Eva, studerii Lammersiin ja lei ávvuduvvon románsalávlu go son deaivvai Fridtjof Nansena ja náitalii suinna, ja Nansen ge álggahii iežas virggálaš eallima zoologan – ja sárgun. Ieš Georg Ossian Sars guhte lei dasto vel čeahpes dieđaalmmái ja sárgu, hálddašii bures maid fioliidnačuojaheami. Sarsa barggut leat das ovdamearkkat mo dáidda ja dieđa váikkuhit nubbi nubbái.

9

Charles Darwina reive Georg Ossian Sarsii

1877

Máinnasčoaggi Peter Christen Asbjørnsen ii lean nu mearkkašahtti buorre dutki go Georg Ossian Sars, muhto son ge lei zoologa, ja ii ba unnimusat ge dannego son lei okta dain vuosttamuččain gii oahpásmahtii Darwina ovdánanoahpa norgalaš álbmogii. Jagi 1853 son fuomášii amas nástereabbášlája Hardangervuonas mearkkašahtti čiekŋalasas: 380 mehtera čikŋodagas. Olbmot eai diehtán ahte eallit ledje dan čikŋodagas. Son gohčodii dan Brisinga endecacnemos, nissonipmila Frøya Brisingamen nammasaš čeabetčiŋa mielde.

Vásse guhttanuppelot jagi Asbjørnsena maŋŋá, go Sars fuomášii vel ovtta nástereabbášlája, Brisinga coronata, nu čiekŋalasas go 600 mehtera čikŋodagas, Lofuohta olggobealde. Sars čálii artihkkala eaŋgalasgillii gávdnosa birra, mii almmuhuvvui jagi 1875.

Dan artihkkala son sáddii iehčasii Charles Darwinii ge, guhte vástidii ustitlaččat ja rámidii su unna reivvežis cuoŋománus jagi 1877:

Dear Sir,

Allow me to thank you much for your kindness in having sent me your beautiful memoir on Brisinga. It contains discussions on several subjects about which I feel much interest. I congratulate you on your discovery of the new proofs of Autography which promises to be of much service to those who like yourself are good draughtsmen.

With the most sincere admiration for your varied works in Science, I remain, dear Sir

Yours very faithfully

Charles Darwin

Henrik Ibsen: Peer Gynt. Et dramatisk digt, vuosttamuš almmuhus ja nubbi almmuhus Ibsena iežas gieđalaš divodusaiguin

1867

Henrik Ibsena Peer Gynt. Et dramatisk digt («Peer Gynt. Dramáhtalaš dikta») adnojuvvo Norgga girjjálašvuođa váldodagusin, muhtumassii girjji gielalaš kvalitehtaid geažil, ja muhtumassii Peer Gynta máŋggabealat dutkama geažil – maid ollugat atnet norgalašvuođa dutkkusin. Ibsen čálligođii čájálmasbihtá Romas jagi 1867 ja eanaš oasi son čálii Ischia nammasaš sullos Napoliluovttas. Measta logi jagi dan maŋŋá, jagi 1876, dat vuosttažettiin čájehuvvui Christiania Theateris, Edvard Griega musihkain.

Inspirašuvnna Peer Gynt-skihkadassii gávnnai Ibsen

P.C. Asbjørnsena girjjis Norske Huldre-Eventyr og Folkesagn (1845), mas Per Gynt ovdanbuktojuvvo «dološ

báhččin Kvam nammasaš báikkis». Son galggai maid leat fámuidisguin birgen várretruollain ja duoinna mii gohčoduvvo «store Bøjg Etnedálas». Ja son galggai vissa vel leat leamaš «máidnasiid ja hoahkamiid dahkki».

Ibsena Peer Gynt han lea maiddái dakkár guhte láve báhtarit ja máinnasta iežas eret duohtavuođas. Bihtá

álggus láhttesta mor Aase: «Peer, don gielistat!». Dás ii giige go son ieš, muhto nugo lávki son ge lea siskkimus váibmosa haga, ja gosa son fal manaš, de lea Bøjgen ge su giktalaleamen ja dájuheamen go dadjá «garvve».

Vuosttamuš almmuhusa ilbmadii Den Gyldendalske Boghandel (F. Hegel) Københámmanis.

Nubbi almmuhus (1867) divodusaiguin, eanaš gielalaš ođasmahttimiiguin, Henrik Ibsena iežas ja earáid ge bokte goalmmát almmuhussii (1874).

10

Go NRK álggahii iežas virolaš, riikkamiehtásaš TV-sáddagiid jagi 1960, de easkka álggahuvvon TV-teáhter šattai dehálaš kulturguoddi norgalaččaide. Dan bokte olle klassihkalaš ja ođđaáigásaš čájálmasat álbmogii dakkár mearis maid ovdal ii lean vejolaš jáhkkit. Ii ba unnimusat ge šadde Henrik Ibsena čájálmasat, ja erenoamážit su iežas áiggi drámát, almmustussan ollu norgalaččaide, geat ovdal dušše dovde Ibsena lohkamiin dahje máinnašemiin. Sierra teáhterásahussan, bissovaččat virgáduvvon čuojahanjoavkkuin, TV-teáhter nogai jagi 1990. Dan sadjái bođii ođđa prográmmaossodat man namman šattai NRK Drama, mii dan rájes hárve ja dušše spiehkastahkan lea buvttadan

čájálmasaid lávdedramatihka vuođul.

Buvttadus Peer Gynt jagi 1993, mas Paul-Ottar Haga lei váldoneavttár, lei dan láhkai spiehkastat, namalassii čájálmas mii heivii sihke «ovddeš» TV-teáhtera profiilii ja ođđa máŋggaoasat TV-čájeheapmái maid teknihkalaš ovdáneamit dál dahke vejolažžan. Dat bođii erenoamáš čielgasit ovdan Dovregubbens hall-scenas.

Čuhppojuvvon oasit vižžojuvvon NRK-arkiivvas.

Henrik Ibsen: Et Dukkehjem. Skuespil i tre akter, giehtačálus ja vuosttamuš almmuhus

1879

«Mun ferten guorahallat, geas lea riekta, servodagas vai mus», láhttesta Nora Et Dukkehjem. Skuespil i tre akter («Vávváruoktu. Golmma-oasat čájálmas») loahpageahčen, mii lea Henrik Ibsena nubbi guoktenuppelot iežas áigái gulli čájálmasas. Goalmmát juovlabeaivvi čuovganeapmái guođđá son isidis ja golbma mánás. Ibsena geavahuvvon retrospektiiva teknihka bokte mii maŋŋá šattai nu dovddusin, leat daláš geahččit jo beassan oaidnit go čájálmasa loahppa lea nu riidduvuloš, ahte vássán áiggi Nora ja Helmera náittosdili vuođus leat leamaš giellásat ja dahkaluddamat.

Et Dukkehjem (1879) šattai Ibsena stuorra riikkaidgaskasaš lihkostuvvančájálmas. Dat lea sus dat čájálmas mii lea eanemusat nektojuvvon máilmmi miehtá, ja dat lea jorgaluvvon eanet go čiežalot gillii.

Nissoniid dilli servodagas lei riidduvuloš fáddá almmolaš divaštallamis 1800-logu maŋit oasis. Camilla

Colletta náittosromána Amtmandens Døttre (1854–55) gulai daid girjjiid searvái mat árrat garrasit divaštallojuvvojedje. Boarráseamos merkestumiin Et Dukkehjem

čájálmassii čállá Ibsen: «Guokte leat vuoiŋŋalaš lága, guokte oamedovddu, nubbi lea albmás ja nubbi fas nissonolbmos». Čájálmasbihtás son dutká mat váikkuhusat dás vulget nissonolbmuid geavatlaš eallimii.

Vuosttamuš almmuhusa ilbmadii Gyldendalske Boghandels Forlag (F. Hegel & Søn) Kábenhámmanis.

10

Go NRK álggahii iežas virolaš, riikkamiehtásaš TV-sáddagiid jagi 1960, de easkka álggahuvvon TV-teáhter šattai leat dehálaš kulturguoddi norgalaččaide. Dan bokte olle klassihkalaš ja ođđaáigásaš čájálmasat álbmogii dakkár mearis maid ovdal ii lean vejolaš jáhkkit. Ii ba unnimusat ge šadde Henrik Ibsena čájálmasat, ja erenoamážit su dalá áiggi drámát, almmustussan ollu norgalaččaide, geat ovdal dušše dovde Ibsena lohkamiid dahje máinnašemiid vuođul.

Jagi 1973 Et dukkehjem («Vávváruoktu») nammasaš buvttadus, mas Lise Fjeldstad neavttašii Nora, lei vuosttamuš norgalaš TV-ivdneteáhterčájálamas. Čájálmas lei aiddo TV várás buvttaduvvon, muhto dattetge das ledje čanastagat dovddus Ibsena árbevirrui mii lei norgalaš teáhteris. Dattetge das lei ođđaáigásaš lágidanvuohki go das ledje govat váldojuvvon hui lahka ja máŋgga kámerahálttis, ja mas ledje gehppes ságastallanvuohki ja johtilis neavttašanvuogit. Ovdamearka lea dovddus tarantella lávdádeapmi mas lea guoskkaheaddji ealšu, ja dávjá lea váttis nu bures lihkostuvvat lávdemiin.

Čuhppojuvvon oasit vižžojuvvon NRK-arkiivvas.

Henrik Ibsen: Hedda Gabler. Skuespil i fire akter, giehtačálus ja vuosttamuš almmuhus

1890

Barggadettiinis Hedda Gabler. Skuespill i fire akter («Hedda Gabler. Njealje-oasat čájálmas»), mii almmuhuvvui jagi 1890, čállilii Henrik Ibsen ovtta dain jurdagiin mii sus lei čájálmasbihttái: «Dábálaš boasttujurdda lea ahte okta almmáiolmmoš heive ovtta nissonolbmui». Eará čálesteamis son čállá čuovvovačča muhtun dihto nissonšlájas maid son oaivvilda iežas leat dárkon: Váldočuoggát:

1) Sii eai leat buohkat sivdniduvvon leat eatnit.

2) Sis leat oaččálaš himut, muhto sii ballet hirbmadit heahppášumis.

3) Sii dovdet ahte eallindoaibmamušat livčče eallimis, muhto daidda sii eai ole.

Muitalus generála nieidda Hedda Gablera birra guhte loahpas iežas báhčá, bohciidahtii dalá áiggi hirpmus divaštallama. Moaiti árvvoštallit ledje árpmuheamit. Sis máŋggas oaivvildedje ahte bihtás livččii galgan leat čielgasat morála go das váillui čielga jurdda.

Nugo namma muitala, de lea Hedda Gabler iežas áhči nieida eambbo go son lea iežas isida eamit. Son ahkiduššá eallit Jørgen Tesmaniin, geainna son náitalii vai ealihuvvo. Áhčistis son ii lean árben eará go portreahta ja guokte pistovlla. Go son ii oainne geainnu friddjavuhtii, de son vállje «jápmit čáppisin».

Ingrid Bergman, Isabelle Huppert ja Cate Blanchett leat sin searvvis geat leat ealáskahttán Hedda Gablera lávdái.

Vuosttamuš almmuhusa ilbmadii Gyldendalske Boghandels Forlag (F. Hegel & Søn) Københámmanis.

10

Go NRK álggahii iežas virolaš, riikkamiehtásaš TV-sáddagiid jagi 1960, de easkka álggahuvvon TV-teáhter šattai leat dehálaš kulturguoddi norgalaččaide. Dan bokte olle klassihkalaš ja ođđaáigásaš čájálmasat álbmogii dakkár mearis maid ovdal ii lean vejolaš jurddašit. Ii ba unnimusat ge šadde Henrik Ibsena čájálmasat, ja erenoamážit su iežas áiggi drámát, almmustussan ollu norgalaččaide, geat ovdal dušše dovde Ibsena lohkamiid dahje máinnašemiid vuođul.

TV-teáhtera Hedda Gabler, mas Monna Tandberg lei váldoneavttár, čájehuvvui vuosttamuš gearddi jagi 1975, Nationálateáhtera jagi 1971-čájálmasa vuođul. Dat ii lean njuolgga govviduvvon teáhterlávddis, go dat lei studiobuvttadus mii lei heivehuvvon TV-media várás. Čájálmas lei gielalaččat heivehuvvon, ja kámerageavaheapmi sirddii gehččiid lagat neavttáriid, ja dat lei juoga mii earret eará dagahii loahppascena oahpes áššin gehččiide. Muhto čájálmasbihtá heiveheapmi lávdái čuovui muđui čavgadit čájálmasa álgogiehtačállosa nu ahte geahččit dovdájedje dan árbevieru man mielde Ibsena dramatihkka čájehuvvui guoktelogát jahkečuođis.

Čuhppojuvvon oasit vižžojuvvon NRK-arkiivvas.

Peter Christen Asbjørnsen ja Jørgen Moe: Eventyrbog for Børn. Norske Folkeeventyr, čanut I–III

1883–1887

1830-jagiid loahpas álggaheigga Peter Christen

Asbjørnsen ja Jørgen Moe ovttasbarggu man boađus leat norgalaš álbmotmáidnasiid máŋga čoakkáldaga, Eventyrbog for Børn. Norske Folkeeventyr («Máinnasgirji mánáiid várás. Norgga álbmotmáidnasat»). Vuosttamuš almmuhus almmustuvai čakčat jagi 1841. Soai mátkkošteigga riikka miehtá, čokkiiga ja čáliiga muitalusaid mat dassážii ledje leamaš dušše njálmmálaš árbevierut. Girječállit nugo Henrik Ibsen ja Bjørnstjerne Bjørnson gulle daid searvái geat atne máidnasiid inspirašuvdnan.

Jagi 1883 bođii vuosttamuš čatnu golmma čanus main ledje máidnasaat mánáid várás – ja main ledje

Theodor Kittelsena, Erik Werenskiolda ja Otto Sindinga illustrašuvnnat. Vejolaš lea gal divaštallat man heivvolaččat muhtun balddihahtti máidnasat ledje

nuoramus mánáide, muhto čoakkáldagat ledje dalá áiggi mearkan das ahte diđolašvuohta mánáin ja nuorain lei lassáneamen.

Goalmmát čanu loahpas lei lista sátnečilgehusaiguin. Lohkkit dihte bures gii Espen Askeladd lei, muhto maid mearkkašii «Askeladd»? Jo: «nuoramus máŋgga vieljas (dat gii čohkká ain ruovttus ja skurbá gunaid, go earát leat olgun barggus)». Ná šadde máidnasat, sihke mánáide ja rávesolbmuide, gáldun gielalaš máhttui.

Almmuhii Gyldendal, Københámmanis.

11

Ivar Aasen: Norsk Ordbog med dansk Forklaring

1873

Go norgalaččat ain čálle dánskkagillii, de dagai gielladutki ja diktár Ivar Aasen vuođu dasa ahte ođđadárru šattašii čállingiellan Norggas. Jagi 1850 son almmuhii Ordbog over det norske Folkesprog. Girji sisttisdoalai eanet go 25 000 ohcansáni, ja dat lei suopmaniid jagiid guhkkosaš čoaggámušaid ja systematiserenbarggu boađus. Norsk Ordbog med dansk Forklaring («Dárogiel sátnegirji čilgehusaiguin dánskkagillii», 1873) lea viiddiduvvon ja dárkkistuvvon almmuhus mii čájeha Aasensa stuorra čehppodaga gielladutkin.

Ivar Aasena gielladieđalaš ovdavázzi bargu dáhpáhuvai seammás go norgalaš nationálastáhta hápmašuvai eará ge surggiin. Odne leat guokte almmolaš giela Norggas: dárogiella masa gullet dásseárvosaš girjedárru ja ođđadárru, ja sámegiella sámi hálddašanguovlluin. Sámegiella lea máŋgga giela oktasaš namahus, ja dat leat riikka boarráseamos unnitlohkogielat.

Ivar Aasen lei 58 jagi boaris go govvideaddji Carl Christian Wischmann govvidii vuosttamučča oktiibuot golmma portreahttagovas sus. Dat soittii leamen sutnje seagáš vásáhus. Čakčamánu 11. b. 1871 Aasen čálista beaivegirjásis: «Govvideaddji luhtte». Čakčamánu 13. beaivvi son muitalastá eanebuš: «Govvideaddji luhtte […] Heajos mielas».

Almmuhii Mallings Boghandel, Christiania.

12

Carl Christian Wischmanna protokolla

1870–1874

Fotografiija almmuhii vuosttamužžan jagi 1839 fránskalaš Louis Daguerre, gii ráhkadii vuosttamuš nu gohčoduvvon daguerreotypiijaid. Álggus ii lean gallásis várri ja vejolašvuohta válddihit alddis gova, muhto loahpageahčen 1800-logus šattai govvaválddiheapmi dađistaga dábálebbon.

Carl Christian Wischmann lei dánska-norgalaš portreahttagovvideaddji geas eallima maŋimuš njealljelot jagi lei ateliera Christianias. Wischmanna protokolla lea kataloga buot su govvideaddjibargguin jagi 1870 rájes jagi 1874 rádjai. Protokolla čájeha unna oasáža dan áiggi Christiania ássiin, ja dat addá midjiide áidnalunddot áigegova. Govat leat darvvihuvvon boares rehketdoalloprotokollii maid muhtun skuovvačeahppi lei eaiggáduššan. Duogábealde ja govaid gaskkas lea vejolaš oaidnit boares skuovvačeahpi bargguid merkestumiid, nugo stevvelhivvodaga: «Guovttitlogit riidenstevvelat, ođđa nammalassii». Wischmanna fotografiijat leat beaiváduvvon ja biddjojuvvon kronologalaš ortnegii. Gaskamearálaččat son govvidii golbmasa beaivái. Portreahtain leat olbmot juohke agis ja juohke servodatseađus. Muhtumat gehččet govvidanáhtii, muhtumat vulos, earát fas nuppos. Eanaš ámadajut leat apmasat, muhto muhtumiid mii dovdát. Čakčamánu 11. b. jagi 1871 govvidii Wischmann Ivar Aasenis vuosttamučča buohkanassii golmma govas. Dat govva mii dás čájehuvvo, lea sus dovdoseamos govva.

Edvard Grieg: Concert op. 16 (a-molla-konsearta),

1868

Jagi 1868 geasi ja čuovvovaš dálvvi čálii Edvard Grieg iežas áidna klaverakonseartta, a-mollas. Cuoŋománu 3. b. jagi 1869 čuojahuvvui konsearta vuosttaš háve Tivolis Københámmanis. Grieg lei ieš erenoamáš čeahpes pianista, muhto sus ledje eará doaimmat ii ge son lean das go su ustit Edmund Neupert šattai konseartta vuosttamuš solistan. Morgenbladet čálii maŋŋil «erenoamáš miellagiddevaš barggu» birra, mas áinnas guokte maŋimuš musihkkaoasi jierásmuhtte guldaleddjiid.

Min musihkalaš árvvoštallit leat dán komposišuvnna birra dovddahan stuorra rámi ja deattuhan dan álgovuolggalaš ja mihtilmas davviriikkalašvuođa maid dat dovddaha.

Máŋga árvvoštalli deattuhedje davviriikkalaš vuoiŋŋa mihtilmassan a-moll-konsarttas – ja dakkár áigodagas vel mas lihkatkeahtes, luondduviđá eanadat dahkkojuvvui riikka nannoseamos symbolaid searvái.

Seammás heivii dáiddadagus eurohpálaš konseartaárbevirrui, ja dat ásahuvai viehka johtilit riikkaidgaskasaš repertoárii. Grieg dárkkistii ja divodii konseartta olles iežas viidásat eallima, ja eanemusat son barggai dan stuorra rahpanakkordda orkestreremiin. Odne dovdájit ollugat konseartta jo dakko. Ain dál ge adnojuvvo dagus Norgga musihkkahistorjjá ikonan.

1 Allegro molto moderato | 13:22

2 Adagio | 6:45

3 Allegro moderato molte e marcato | 10:06

Edvard Grieg (1843–1907), váldon Norgga Kulturráđi klassihkárráiddus. Jens Harald Bratlie, piáno. Oslo-Filharmonien, dirigeanta Mariss Jansons. Polygram Records A/S, Oslo, 1988.

1888

Norgga Nissonáššesearvvi vuođđudeigga jagi 1884 radikála nisonáššiid dáistaleaddji Gina Krog ja mearálaš gurutbellodaga politihkkár Hagbard Berner. Dat lei riikka vuosttamuš nissonolbmuid áššiid beroštusorganisašuvdna. Ulbmilparagráfas čuoččui ahte searvi galgá «váikkuhit dasa, ahte nissonolmmoš galgá oažžut alcces gulli vuoigatvuođa ja saji servodahkii». Guovvamánus jagi 1887 ilmmai searvvi Nylænde nammasaš áigečállaga vuosttamuš nummar, ja Krog lei dan doaimmaheaddji. Jagi 1894 válddii Krog ieš badjelasas almmuhandoaimma.

Oktasaš jienastanvuoigatvuohta sihke nissoniidda ja albmáide lei guhká Norgga Nissonáššesearvvi menddo radikála ulbmil. Gina Krogii lei dat čađat čielga dáistalanášši. Jagi 1888 Nylænde miessemánu nummara doaimmaheaddjičállosis mas lei vuođus sáhka «Jienastanvuoigatvuođas» čujuha doaimmaheaddji dasa man «guorus ja álmmeheapme» rievttálašvuođa ja olmmošárvvu ákkat šaddet jus doaba almmolaš jienastanvuoigatvuohta dušše «čuoldá buot nissonolbmuid eret». Nylænde lei dehálaš orgána, ii dušše Norgga jienastanvuoigatvuođa dáistaleapmái, muhto maiddái dan láhkai ahte nissonat ožžo sátnesaji almmolaš servodagas.

Jagi 1913 šattai Norga mailmmi njealját riikan mii čađahii sihke albmáid ja nissoniid almmolaš jienastanvuoigatvuođa.

Almmihii Norgga Nissonáššesearvi, Kristiania.

Gina Krog (dh.): Nylænde, nr. 9, áigečála

14 Camilla Collett ja Emilie Diriks: Forloren Skildpadde, nr. 1–5 ja 7, gieđain čállojuvvon áigečála

1837

Girječálli Camilla Collett lea erenoamáš dovddus iežas romána Amtmandens Døttre (1854–55) geažil. Son lei feminista ja Norgga Nissonáššesearvvi vuosttamuš gudnemiellahttu. Dađistaga son maid šattai Nylænde áigečállagii dovdoseamos čálliin okta.

Geasset jagi 1837 son ii lean vel almmuhan ovttage girjji girječállin. Sutnje ja su ustibii Emilie Diriksii bohciidii jurdda čálligoahtit áigečállaga. Bláđđi galggai ilbmat oktii vahkus «fiinna poastabáhpáris», ja dat galggai johtit «unna válljejuvvon nissoniid jovkkožis» gieđas gihtii. Áigečállaga namma šattai Forloren Skildpadde, ja dat gohčoduvvui borramuša mielde maid dan áiggi juohke nisu vurdojuvvui máhttit ráhkadit. Emilie Diriksis ja Camilla Wergelandas (nieiddanamma) ledje stuorát áigumušat: Soai háliideigga ráhkadit girjjálaš «biepmu» mas lea «Nissoniid jurddafápmu ja sielu čábbodat váldoáššin».

Bláđđi čállojuvvui ja almmuhuvvui guhttii. Doaimmaheaddji guovttos almmuheigga bláđi albmáid namaiguin, namalassii: Hr. CW (Camilla Wergeland) ja Hr. ED (Emilie Diriks), ja soai čáliiga ieža buot teavsttaid. Áigečállagis ledje juohkelágan čállosat esseyaid ja noveallaid rájes gitta mátkemuitalusaid ja hutkojuvvon jápminalmmuhusaid rádjai, ja daid lea vejolaš áddet sudno viggamuššan láhčit saji iežaska oaiviliidda – ja nu vel dakkár ge áiggi go nissonolmmoš hárve beasai searvat almmolaš servodahkii.

Edvard Munch: Selvportrett med knokkelarm

1895

Edvard Munch lea máilmmibeakkán norgalaš grafihkkár ja málár. Son lei okta modernismma deháleamos dáiddáriin, guhte eanet go guhttalot jagi geahččalattai máŋga stiilašlája ja máŋggalágan teknihkaid, earret eará grafihka, sárguma, málema ja skulptuvrra. Selvportrett med knokkelarm («Iešportreahtta oktan dáktegieđain») lea litografiija – jagi 1895 mannosaš geađgedeaddileapmi. Dat iešportreahtta mii dál lea erenoamáš dovddus, gullá su árra litografiijaide. Gova huksemis leat garra vuostálasvuođat. Ámadadju lea vielgat, measta goakšat, ja duogáš bihkkačáhppat. Gova vuolimusas lea vilges dáktegiehta jápmima muittuhussan.

Govva deaddiluvvui Berliinnas, gos Munch lei orron árra 1890-jagiid rájes, oktanaga eará dáiddáriiguin nugo Sigbjørn Obstfelderiin, Gustav Vigelandain ja August Strindbergain. Berliinnas dat rahppojuvvui ge Muncha nu gohčoduvvon «skandálačájáhus», dáiddasearvvis, skábmamánu 5. b. jagi 1892. Viđa beaivvi maŋŋá giddejuvvui čájáhus dannego dáiddaárvvoštallit ja erenoamážit dáiddasearvvi stivrra eanetlohku oaivvildedje ahte govat eai lean gárvásit dahkkojuvvon ja ledje álgoskoválaš hámis. Čájáhus ii dattetge lean eisege skandála Muncha almmolaš sajádahkii; dat baicce mearkkašii su riikkaidgaskasaš lihkostuvvama. Jagi maŋŋil, 1893, son málii iežas beakkáneamos gova. Skrik nammasaš govva, oktanaga ollu su maŋŋelat ikonalaš dahkosiiguin leat addán sutnje áidnalunddot sajádaga dáiddahistorjái.

Snorre Sturlason: Kongesagaer 1899

Islándalaš diktaduojár ja oaivámuš Snorre Sturlason čálii iežas stuorra barggu norgalaš gonagasaid birra, Heimskringla, várra 1230-jagiid ovddit oasis. Áigi man birra teaksta lea, gokčá Norgga myhtalaš álggu gitta soađi rádjai Re nammasaš báikkis Vestfolddas jagi 1177. J.M. Stenersens Forlag almmuhii muitalusaid jagi 1899. Easkka go Kongesagaer («Gonagasságat») ilmmai mas ledje Snorre muitalusaide govat, olbmot álge daid lohkat. Ságamuitalusat eai dušše lean dábálaš lohkamušat; dat maiddái váikkuhedje Norgga girjjálašvuhtii ja historjjálaš románii šáŋggarin.

Girjelágádus dat dagai álgaga almmuhussii, ja vuosttamuš illustrerejeaddjit geain jerrojuvvui, ledje Halfdan Egedius, Christian Krohg, Gerhard Munthe, Erik Werenskiold, Eilif Peterssen ja Wilhelm Wetlesen. Maŋŋá bálkáhuvvui Gustav Storm jorgalit girjji dološdárus dárogillii. Werenskiold oaččui váldoovddasvástádusa illustrašuvnnain, Munthe fas hervemiin.

Ovttas soai attiiga Norgga gaskaáigehistorjái áibbas ođđa ja čielga dovddahusa, mas ledje čielga čatnasat sudno dalá áigái. Werenskiold geavahii Fridtjof Nansena hámi sáŋgárgonagasa Olav Tryggvassona mállen. Munthe erenoamáš art noveaux-herven fas šattai dáiddaindustriijas ja stohpoortnetarkitektuvrras árvvus adnojuvvot – vaikke vel Snorre-almmuhusa vuosttamuš cealkka deattastii ahte «Girjji sisdoalu juohkelágan geavaheapmi lea lobiheapme.»

Almmuhii J.M. Stenersens Forlag, Kristiania.

Hulda Garborg: Heimestell. Uppskrifter og rettleidingar for smaae hushald, helst paa lande, málestangirji

1899

Jagi 1845 gievkkan šattai leat girjjid sadji, go Hanna Winsnes almmustahtii málestangirjji Lærebog i de forskjellige Grene af Husholdningen. Dovddus esseyas bohkosahtii girječálli Arne Garborg Winsnesa váillálaš diđolašvuođa iežas buorredilálaš eallima hárrái: Olmmoš váldá … váldá… váldá … váivvástuvakeahttá dan hárrái mas olmmoš dan galggaš váldit. Gárvvesmáilmmis.

Hulda Garborgas lei eambbo ovdánan nákca go iežas isidis oaidnit mávssolašvuođa Winsnesa geavatlaš lahkaneamis viessobargguide. Iežas málestangirjjis, Heimestell. Uppskrifter og rettleidingar for smaae hushald, helst paa lande («Dállodoallu. Unna dállodoaluide málestanrávvagat ja eará ge rávvagat, erenoamážit olbmuide doaresbeliin», 1899) – dan šaŋgaris mii ovddimusat lei álbmotgillii, ja das lei sierra kapihtal «Doavkkes almmáiolbmuid» birra» – son vieččai viehka ollu Hanna Winsnesa girjjiin. Muhto Garborga miella lei eambbo gitta riikkaidgaskasaš jurddafáttáin, erenoamážit duiskka vegetarianismmas. Ođđa ja duostilis ášši dat ge lei go son rávvii čoaggit ja geavahit guobbariid, mat ledje njálgát, dearvvašlaččat ja nuvttá.

Hulda Garborg áŋgirušai álbmotlaš kultuvrrain ja barggai hutkan dihtii oktasaš nationála kulturdovddahusa. Son vuođđudii dan mii galggai šaddat Det Norske Teatret ja hágai ja gilvvii dieđuid álbmotbiktasiid ja álbmotdánsumiid birra. Poastakoarta monterskuffas čájeha su sogiid gaskkas nationála ikonan, bunáda vel badjelis.

Almmuhii Den 17de Mai nammasaš aviisa, Kristiania. Poastakoartta govvideaddji: Eivind Enger.

Jienastanlihput – jo ja ii – álbmotjienasteamis

monarkiija birra

1905

Norgalaš álbmotjienasteamis Ruoŧa uniovnna heaittiheami áššis borgemánu 13. b. jagi 1905 jienastii čielga eanetlohku, namalassii 99,95 %, dan heaittiheami – dušše 184 jienastaga ledje vuostá. Dát čájehii Ruŧŧii ahte norgalaš álbmot doarjjui Stuorradikki geassemánu 7. b. mannosaš mearrádusa guođđit uniovnna, ja dan anii Ruoŧŧa váldegomihussan. Norgalaš nissonat, geat eai beassan jienastit, álggahedje viiddis vuolláičállinakšuvnna. Vuosttamuš gearddi jagi 1380 rájes lei Norga áibbas iehčanas stáhta.

Dušše golmma mánu maŋŋil jienastedje fas boahtteáigásaš stivrenvuogi hárrái: Galgá go Norga leat monarkiija vai republihkka? Boađus ii lean seamma čielggas go borgemánus, ja Stuorradiggi ii háliidan čađahit ođđa álbmotjienasteami mii sáhttá bohciidahttit politihkalaš moivvi. Muhto republihka bealušteaddjit gáibidedje dadjamuša áššis, ja dánskka prinsa Carl, gii lei ožžon fálaldaga šaddat Norgga gonagassan, dáhtui jienastuvvon luohttámuša. Ođđa jienastus čađahuvvui skábmamánu 12. beaivvi ja 13. beaivvi, ja das galggai ovttageardánit leat «jo» dahje «ii» prinsa Carlii.

Mearkkašahtti lea dan guovtti jienastanlihpu erohus. «Jo» lea čállojuvvon stuorát bustávaiguin, mat leat jorbaseappot ja main leat stuorát áibmogaskkat; «ii»-vástádusa jienastanlihpus ledje unnit bustávat, ja dat dovdojedje bastileabbon čalbmái. Jienasteami boađus almmuhii ahte 79 % dorjo ja 21 % vuostálaste fállat Carlii Norgga kruvnnu.

18 Kong Haakon, dronnet Maud ja kruvdnaprinsa

Olav bohtet Norgii, filbmemat

1905

Dušše guokte vahku álbmotjienasteami maŋŋil, skábmamánu 25. b. jagi 1905, bođii prinsa Carl – dál gonagas Haakon VII – Norgii ovttas dronnet Maudiin ja kruvdnaprinsa Olaviin. Dat lei stuorra dáhpáhus ii dušše iehčanas Norgii, muhto maiddái easkka-álggahuvvon filbma- ja kinofidnosuorgái.

Máŋga skandinávialaš filbmagovvideaddji čuvvo mielde gonagasbearraša mátkkis Københámmanis, vuos dánskka gonagasskiippa «Dannebrog» mielde, ja dasto, go borjjastedje sisa Kristiániai, norgalaš skiippa «Heimdal» mielde. Boađusin ledje máŋga oanehis ođasfilmma mat čájehuvvojedje kinoin earret eará oaivegávpogis moatte beaivvi maŋŋil. Dat oanehis čuohpus mii dás čájehuvvo, lea okta máŋgga seilon filbmemis. Govat čielgasit čájehit ahte filbmejeaddjis ledje váttis bargodilit ollu olbmuid gaskkas ja muohtaborgga geažil. Danne ii leat álot álki oaidnit ođđa gonagasa – guhte lei guhkes ja njulges olmmoš.

Dalá filbmemat ledje oanehaččat, dábálaččat dat eai bistán eambbo go moadde minuhta, ja ođasfilmmat ledje dehálaš oassi kinorepertoáras. Filmmat dan beaivvis gullet áramus filbmemiid lohkui Norggas, ja gonagasa boahtin riikii lea vuosttamuš almmolaš dáhpáhus Norggas, mii lea duođaštuvvon filmmain.

Govvideaddji Peter Elfelta filbmemat. Eará namat eai leat dihtosis, muhto vejolaš lea ahte earát ge leat filbmen filmmaid osiid.

Dæmonen, sensurerejuvvon filbmačuhpposat

1911

Norgga kinoláhka mearriduvvui jagi 1913 ja bođii fápmui jagi maŋŋá. Dáinna lágain mearriduvvui ahte filmmaid galgá ovddalgihtii sensureret, ja ahte álo galgá seamma instánsa dan dahkat. Evttohuvvui maiddái ahte kinodoaimmas galggai lean gielddalaš dárkkástus. Ovdal jagi 1913 lei politiijas váldi sensureret teáhteriid, filmmaid ja varietéaid: Virggálaš geahčai filmma seamma beaivvi go dat čájehuvvui, ja de sáhtii maŋŋá sensureret dan.

Dat njeallje oasi Dæmonen («Bahávuoigŋa», 1911) nammasaš jienahis filmmas mat leat seilon, leat sensurerejuvvon čuhpposat. Filmma lea filbmadahkki

Jens Chr. Gundersen buvttadan, gii dan áiggi oamastii máŋga kino Oslos. Son ráhkadii filmmaid Danmárkkus. Doppe ledje hui buorit filbmadahkanstudiot ja divrasat neavttašangárvvut, muhto muhtumiid mielas čuzii dakkár filmmaide maid dakkár eahpešigolašvuohta man geažil dánskka filmmain lei bahás beaggin. Sensurerejuvvon oasážat čájehit gehppesmielalaš servvoštallamiid, oaččálašvuođa lahkonemiid ja álkis fránskalaš dánsunvugiid – mat maiddái sáhtte

állanit oaččálašvuhtii. Muđui neavttaša dovddus norgalaš málejeaddji Per Krohg dan albmá gii dánsu.

Dæmonen lea okta dain vuosttamuš neavttašanfilmmain mat buvttaduvvojedje jagi 1911 rájes dassážiigo kinoláhka mearriduvvui.

A/S

Buvttadii

Norsk Films Kompani. Regiija: Alfred Lind.

«Lullibuollareive», Roald Amundsena reive

gonagassii Haakon VII

1911

Juovlamánu 14. b. jagi 1911 ollii Roald Amundsen

Lullibullii ovttas mátkejoavkku válljejuvvon lahtuiguin: Olav Bjaaland, Helmer Hanssen, Sverre Hassel ja Oscar Wisting. Sii ceggejedje tealttáža čalmmustahttin dihtii, oinnosmahttin dihtii ja ráhkadan dihtii ieš buollačuoggá, ja Bjaaland govvidii joavkku eará lahtuid tealttá olggobealde. Njealji beaivvi maŋŋá sii doapmaledje máhccat johtilit «Fram» nammasaš fatnasii vai sii ovddimusat sáhttet almmuhit ođđasa. Mátki lei plánejuvvon dárkileamos láhkai ja lei maiddái dárkilit lágiduvvon, máilmmiviidosaš mediadáhpáhussan.

Gilvaleaddji brihtalaš mátkejoavku, maid Robert F. Scott jođihii, ollii bulli badjel mánu dan maŋŋá, go

Amundsen ja su albmát ledje dušše vahku guhkkosaš

johtima «Frama»-skiippas eret. Scotta mátkejoavku

gávnnai tealttá ja reivve maid Amundsen lei čállán

Norgga gonagassii – dainna várašemiin ahte eai soaitte

nagadit máhccat ruovttoluotta. Amundsen guđii maid lihpoža mas bivddii Scotta postet dan reivve, mii lei máhpas maid ledje gorron tealttá ávdnasis.

Buot Scotta mátkejoavkku lahtut dušše máhcadettiineaset. Reive, mii lei gorrojuvvon máhpas, gávdnui

Scotta bálddas, ja nu dat šattai sihkkaris duođaštussan dasa ahte maiddái sii ledje fitnan buollasajádagas.

Dát guokte gova čájehit Robert F. Scotta albmáid buollačuoggás ođđajagimánu 18. b. jagi 1912. Nuppi govas čužžot njeallje albmá dan Norgga tealttá luhtte mii čalmmustahtii ahte Lullibuolas ledje jo fitnan olbmot; nuppi govas fas leat buot mátkelahtut brihtalaš ja eaŋgalas leavggaiguin. Rahčamuš ja hearddohisvuohta orro leamen čuohcan garrastit sidjiide. Midjiide geat oaidnit govaid maŋit áiggis, lea veadjemeahttun geahčadit dáid govaid smiehtakeahttá dan duohtavuođa ahte ii oktage sis máhccan heakkas.

Negatiivvat gávdnojedje Scotta jápmán goruda alde ja ledje iđihuvvon jo tealtásajis. Govain lea áidnalunddot kvalitehta. Dain sáhttá oaidnit loavddasávnnji ja kámera ráđasárppu mii lea Edgar Evansa gieđas. Govaid maŋábealde leat teavsttat maid erenoamáš čeahpes govvideaddji Herbert Ponting lea čállán. Son lei vuordán Scotta ja duoid earáid tealtásajis. Maŋŋá gohčodii Ponting Scotta govaid dakkárin mat leat: «várra máilmmi miellagiddevaččamuš govat joavkku surgadis loahpa geažil».

Bajimuččas: Discovery of Amundsen’s tent at the South Pole by Captain Scott’s party. January 18th. 1912. This print was made from a negative in the roll ffilm which lay for 8 months beside Scott’s body before it was found by the Search Party, & later developed.

Vuolimuččas: Captain Scott, Dr Wilson, Captain Oates, Lieut Bowers and Petty Officer Evans at the South Pole. January 18th 1912. – This print was made from a negative in the roll ffilm which lay for 8 months beside Scott’s body before it was found by the Search Party, and later developed.

Arbeidernes leksikon, čanut I–VI

1932–1936

Sođiid gaskasaš áiggi mii politihkalaččat lei moivvas, hápmašuvai Norgga sierralágan leksikondahku: Jagi

1931 hábmegohte dan mii oaččui namahusa Arbeidernes leksikon («Bargiid leksikon»), maid Arbeidermagasinets forlag nammasaš girjelágádus almmuhii áigodagas 1932–1936 ja man doaimmaheaddji guovttos leigga Jacob Friis ja Trond Hegna. Artihkkaliid čálle Mot Dag nammasaš joavkku lahtut, ja joavku lei organisašuvdna mii 1920-jagiid vuos gulai Bargiidbellodahkii, ja dasto Kommunistabellodahkii, ovdalgo dat šattai iehčanas revolušuvnnalaš searvin jagi 1929.

Arbeidernes leksikon galggai leat vuosteleksikon – dat galggai leat borgárlaš konversašuvdnaleksikonaide vuostedeaddu. Leksikon redigerejuvvui dan jurdaga vuođul ahte ii dieđalaš máhttu ge leat politihkalaččat neutrála. Sin ovdagovva lei stuorra sovjehtalaš leksikon. Álgga lei bargiidlihkadusas ja Arbeidermagasinetii gulli birrasis. Áigumuš lei čuvgehit

bargiidseađu, ja lihkadusa «iežas servodatovdáneami ja servodatdiliid oaidnu galggai leat vuođus».

Girječielggi govus čájeha dihto oainnu das mii máhttu lea: Lohkamuš buktá áddejumi ja dieđuid.

Almmuhii Arbeidermagasinets forlag nammasaš girjelágádus, Oslo.

22 Dagsnytt nammasaš rádio-ođđasat cuoŋománu

9. b. 1940 ja ođđasat Londonis miessemánu

7. b. 1945, NRK

1940 ja 1945

Go nubbi máilmmisoahti bođii Norgii cuoŋománus jagi 1940, de oaččui sáttatmedia mearrideaddji mearkkašumi. NRK rádiofitnodat lei ásahuvvon jagi 1933, viđa jagi maŋŋágo vuosttamuš rádiosáddagat álggahuvvojedje Norggas. Oanehis áiggis leavai rádio sakka ja oaččui searvádeaddji doaimma.

Soađi áiggi jotkkii NRK sáddagiid Londonis, gos maiddái ráđđehus ja gonagasviessu ledje riikkabáhtarusas. Jagi 1941 čavčča duoguštii duiskka vuollástanfápmu norgalaččaid rádioapparáhtaid.

Cuoŋománu 9. b. 1940 sáhtii NRK earret eará Toralv Øksnevada bokte – gii fargga šattai dovddusin namahusain «jietna Londonis» – muitalit ahte duiskalaččat ledje boahtán gáddái máŋgga Norgga gávpogii. Duiskka sáttatalmmái galggai leat ávžžuhan norgalaččaid heaitit vuostálastimis. Evttohussii vástidii ovttajienalaš ráđđehus ahte dasa sii gal eai mieđa.

Viđa jagi maŋŋá, miessemánu 7. b. 1945, dieđihii NRK Hartvig Kirana bokte ahte duiskalaččat ledje vuollánan. Sáddaga loahpas bohte guhttanuppelohkái sierradieđáhusa, earret eará: «Guovttejuolggat rieban», «Deardna iđitbiebmun» ja «Ráhkesvuohta suohkuid haga». Dat ledje kodejuvvon dieđut Milorg nammasaš organisašuvdnii ja brihtalaš ageanttaide mat ledje Norggas. Dan sáddagis lei maid vejolaš gullat victory sáddejuvvon morse-signálaiguin.

1 Dagsnytt nammasaš rádio-ođđasat cuoŋománu 9. b. jagi 1940 | 41:30

2 Ođđasat Londonis miessemánu 7. b. jagi 1945 | 3:11

Georg W. Fossum: Norgga juvddálaččaid deportašuvdna, 35 mm filbmanegatiiva

1942

Skábmamánu 26. b. jagi 1942 deporterejuvvojedje 529 norgalaš juvddálačča Oslo hámmanis. Duiskalaš gálvofanas «Donau» vulggii Oslos maŋŋágaskabeaivvi ja láddii Stettinii moatte beavvi maŋŋel. Maŋimuš bisánanbáiki lei Auschwitz, gos eatnašat sis goddojedje gássakámmáriin. Dan 529 olbmos cevze ovccis. Deportašuvnna lágidedje Norgga politiijat ja vuollástanfápmu.

Georg W. Fossum lei guoktelotjagiid lohpas jagi 1942. Son govvidii soađi áiggi Oslo ruovttufrontta ovddas, ja lei hámmanis dan skábmamánu beaivvi dannego sutnje lei muhtun politiijabálvá cavgilan ahte juoga galgá doppe dáhpáhuvvat. Govva čájeha olmmošjoavkku mii čuožžu kámerai selggiid ja geahččá go «Donau» lea stivremin Vippetangena birra, dakko gokko Hovedøya vel oidno duogábealde.

Govva ii čájehuvvon almmolaččat ovdal ođđajagemánu 26. b. jagi 1994 Aftenpostenis, maŋŋágo journalista Liv Hegna lei ohcalan govaid deportašuvnnas. Soađi áiggi sáddii ruovttufronta iđitkeahtes

filmmaid kurerain Stockholbmii, muhto dán dáhpáhusas gávnnahalai kurera ja filbma bázii Norgii, ja jáhkehahtti lea ahte dat ii iđihuvvon ovdal goas nu ge soađi maŋŋil.

Odne govva lea čielga muittuhus das mo norgalaččat ledje mielde juvddálaččaid jávkadeamis.

23

Ekofisk-oljobogahaga almmolaš rahpan,

1971

Golmma jagi ohcama maŋŋá Norgga nannánjuolggis Phillips Petroleum Company gávnnai čakčat 1969 máilmmi stuorámus oljobogahaga. Bogahat gohčoduvvui Ekofisk. Geologat álggus unnán jáhkke ahte Ekofisk lea roggan- ja geavahanveara, muhto geahččalanbuvttadeamit čájehedje ahte oljoávkkástallan sáhttá erenoamáš bures gánnáhit. Geassemánu 9. b. jagi 1971 bođii stáhtaministtar Trygve Bratteli, ovttas muhtun Stuorradiggeáirasiiguin ja ráđđehuslahtuiguin ja eará sisriika- ja olgoriikagussiiguin, Gulftide nammasaš sirddihahtti bohkanlávdái. Das čađahii stáhtaministtar bogahaga almmolaš rahpama.

«Dát beaivi sáhttá šaddat stuorra beaivin min ekonomalaš historjjás,» dadjá Bratteli dán čuhpposis mii lei Dagsrevyenis rahpandilálašvuođas. «Mun doaivvun ahte dat vuordámušat mat leat oljobuvttadeapmái, ollašuvvet.» Hui oanehis sártni maŋŋil rohtte son unna, ovttageardán gardiinnaža ja almmustahttá plakeahta mii lea lávddi seainnis. Dát vuollegis rahpanmeannu álggaha Norgga servodahkii dramáhtalaš nuppástusa.

Oljoindustriija ii nuppástuhttán dušše riikka ekonomiija, muhto oppa Norgga doaibmamuša ja mearkkašumi máilmmis.

Vuosttamuš 20 sekundda leat TV-čuhpposis dušše jienat eai ge govat.

Arvid Sveen: «Bis’tevaš ráfádat’tin

Álahæjo-Guov’dagæino æno!», plakáhta

1979

Jagi 1968 bijai Čázádat- ja energiijadirektoráhta ovdan plánaid hukset elfápmorusttega Álaheaju-Guovageainnu čázádahkii. Plánat dagahedje garra ja organiserejuvvon vuostálastima, dannego dat mearkkašedje stuorra váikkuhusaid, sihke birrasii, báikkálaš ássamii ja báikkálaš beroštumiide, ja ii ba unnán ge boazodoalloealáhussii. Huksema vuostálasti Álbmotakšuvdna vuođđuduvvui jagi 1978 ja dat čohkkii 15 000 doarjjavuolláičállosiid, muhto Stuorradiggi mearridii čađahit huksema, masa earret eará gulai 110 mehtera allosaš buođđu Čávžu-eatnoskurčui, mii lea dovddus iežas rikkis fáuna geažil.

Riidu lassánii hirbmadit. Jagi 1979 nealgudedje sámi miellačájeheaddjit iežaset Stuorradikki ovddabealde, ja akšunisttat bissehedje ráhkadusbargguid.

Seammás viidánii riidu báikkálaš ja riikkalaš dásis ja šattai dađistaga dakkár áššin mii bovttii beroštumi álgoálbmotvuoigatvuođa áššiin riikkaidgaskasaš dásis ge. Arvid Sveena plakáhta čájeha Álaheaieanu billisteami ja suodjaleami gaskasaš, industriija ja vuođđoealáhusaid gaskasaš ja stáhtalaš badjeseađu ja dábálaš riikaálbmoga gaskasaš rádján.

Norgga sámepolitihka ulbmil lea guhká leamaš dáruiduhttin. Álaheaju-Guovdageainnu ášši šattai historjjálaš jorggáldahkan. Dat buvttii áigái njuolgga ođđa sámelága ja vuođđoláhkaparagráfa ja Sámedikki, mii rahppojuvvui jagi 1989. Dalle lei fápmorusttet doaibman jo guokte jagi.

© Arvid Sveen / BONO 2020.

Darkthrone: A Blaze in the Northern Sky, LP-skearru 1992

A Blaze in the Northern Sky almmuhuvvui dálvet jagi 1992 ja lea čuojahanjoavkku Darkthrone nubbi álbum. Eará norgalaš čuojahanjoavkkuiguin ovttasráđiid, ovdamearkka dihtii Mayhem nammasaččain, definerii Darkthrone dan mii dađistaga gulustuvai namain norgalaš black metal.

Almmuhus dássádaddá varrás duohtavuođa ja teatrálalaš lávdema gaskka. A Blaze in the Northern Sky álbuma olggoš čájeha gova, mas lea heajos čuokkesčoahkkáivuohta, joavkku ovtta lahtus geas leat muođut liikan málejuvvon ja gii lea girkogárddis. Jietna lea roattus, riff-vuđot ja lo-fi, lávlus lea fasttes čottajietna. Teavsttat muitalit jápmima, soahteolbmuid, hávdekámmáriid ja báhkinvuođa birra.

Musihkkabihttá «The Pagan Winter» álga birohástalusain: «Horned master of endless time / Summon thy unholy disciples».

Norgalaš black metal lei guhká čiegus musihkkakultuvra. Miehtá 1990-jagiid fuomášišgohte eanebut

šáŋgara variánttaid go mediain čálle olmmošgoddimiid ja girkoboaldimiid birra, ja maŋŋágo black metaljoavkkut ohcaledje eambbo gávppálaš ilbmadanvugiid ja kultuvrralaš dohkkehusa. Muhto Darkthrone gullá dáid muitalusaid olggobeallái. A Blaze in the Northern Sky ilmmai ovdal dovddus heahpatvuođaid ja lihkohisvuođaid. Čuojahanjoavku ii leat dáhtton dohkkehit gávppálašvuođa, go dat jorrá selggiid dábálaš kulturalmmolašvuhtii ii ge leat doallan konsearttaid 1990-jagiid rájes.

Almmuhii Peaceville Records.

1. «Kathaarian Life Code» | 10:35

2. «In The Shadow Of The Horns» | 6:58

3. «Paragon Belial» | 5:22

4. «Where Cold Winds Blow» | 7:21

5.

6. «The Pagan Winter» | 6:34

4:53

«A Blaze in the Northern Sky» |

Oslonett ásahuvvui jagi 1991 ja vulggii Oslo universitehta informatihkkabirrasis, mas máŋggas geavahedje interneahta dutkanvuogádahkan. Fitnodat lágidii interneahta priváhta olbmuide ja fitnodagažiidda ja doalai ealáhusaide kurssaid ođđa informašuvdnateknologiija geavaheami birra. Jagi 1993 álggahedje Norgga vuosttamuš gávppálaš neahttasaji, www.oslonett.no.

Lillehammera olympiagilvvuid áiggi jagi 1994 bijai Oslonett gilvvuid bohtosiid dađistaga nehttii. Beroštupmi lei hirpmus stuoris: Eanebuš go jándora maŋŋil guovvamánu gaskamuttus vásihii Oslonett

130 000 deivosa, mii dalle lei riikkaidgaskasaččat ge mearkkašahtti alla lohku. Čakčat seamma jagi govččai neahttasadji maiddái EU-jienasteami. Maŋŋil leat dáid dáhpáhusaid njuolggagokčamat ožžon oasi dan gutnis ahte sin geažil dan mađe ollu dállodoalut árrat lavttihedje iežaset internehttii.

Jagi 1995 almmuhii Oslonett ohcanbálvalusa Kvasir amerihkálaš Yahoo málle mielde! Kvasir lei áiggistis portála mas lei vejolaš friddja ohcat teakstadieđuid ja dasa lassin ge gávdnat dieđuid fáluid deattašemiin. Seamma jagi osttii Schibsted Oslonett, vuosttamuš lávkin iežas áŋgiruššamii multimedia-suorggis.

2016

Čakčat 2015 lei ođđa neahttadrámáráiddu vuosttamuš sátta ja dan lei Julie Andem čállán ja lávden ja NRK P3 lei dan buvttadan. Ráiddu namma lei SKAM ja dat šattai johtilit kulta-iđan, erenoamážit nuoraid gaskkas, ja dasto dat geasuhii juohkeahkásaš gehččiid ja loahpas dat šattai vel riikkaidgaskasaš media-iđan.

SKAM-ráiddus mii deaivat ustitjoavkku Hartvig Nissena joatkkaskuvllas mii lea Frogneris Oslos. Ráiddus leat njeallje sesoŋgga ja lea ožžon dan rámi ahte dat lea váldán nuoraidkultuvrra duođas, ja dannego dat lea váldán ovdan váttes fáttáid nugo homofiliija, veagalváldima, psyhkalaš dávddaid ja oskkoldaga. SKAM čájehuvvui ráiddu neahttasiiddus, masa dađistaga biddjojuvvojedje čuhpposat, dieđáhusat ja árvalusat sosiála mediain. Čuhpposat čohkkejuvvojedje juohke

vahku episodan maid TV sáddii. Ráiddu hutkojuvvon olbmuin ledje duohta profiillat sosiála mediain nugo Facebookas ja Instagramas – čoavdinvuohki mii loktii

ráiddu almmolašvuhtii áibbas ođđa vuogi mielde. Go Noora ja Williama gaskasaš ráhkesvuođamuitalus lei sáddejuvvomin sesoŋggas 2, de dat beroštahtii máŋga čuohteduhát olbmo searvat hastagenii (fáddáfaggái)

#WILLIAMMÅSVARE («#WILLIAMFERTEVÁSTIDIT»).

Goalmmát sesoŋga lea Issáha birra, guhte oanehis eahpidan-ja biehttalanáiggi maŋŋá mieđai ahte son duođaid lea ráhkásmuvvan Evenii. Andema kommeanttat giehtačállosiin čájehit earret eará ahte ollu scenain ledje dasttánaga čovdosat.

Nationálabibliotehka oaččui jagi 2018 drámáráiddu SKAM seso ŋ gii 3  episodaid 5 ja 8 giehtačállosiid. Materiála čuovgahearkivuođa geažil molsašuddet čájehuvvon siiddut.

SKAM, filbmačuhpposat sesoŋggas 3,

episoda 8, NRK

2016

Nuorravuođas árjaluvvet ohcaladdamat das gii olmmoš lea, gosa olmmoš gullá, geanin olmmoš háliida leat, ja ii ba unnimusat ge gii olmmoš máhttá leat. Ja geasa olmmoš ráhkásmuvvá, veadjá loahpas mearridit. Isak, gean Tarjei Sandvik Moe neavttaša, lea SKAM goalmmát sesoŋgga váldoneavttár, gii govvida guovtti gándda gaskasaš ráhkásmuvvama. Isaka ja Evena gaskavuohta, maid Henrik Holm neavttaša, lea čuolbmái, muhto ii dárbbaš leat nu sudno homofiilavuođa geažil. Vel eambbo mearkkašahtti lea dat ahte Evenis jo lea moarsi ja ahte sus leat maniijalaš vuorut, ja ahte Isakis lea váttes gaskavuohta iežas váhnemiidda, ja eadni ge gii sutnje sádde kristtalašvuođa sárdnideaddji dieđáhusaid. Seammás dát goalmmát sesoŋga duođas váldá dan ahte boatkaneapmi heteronormatiivavuođa dábiin mearkkaša olbmui liigenođiid mat leat su identitehtii gullevaččat. Jagi 2016 ge.

Čuhpposat vižžojuvvon NRK-arkiivvas.

29 Karpe Diem: Heisann Montebello

2015–2017

Hiphop-guvttodat Karpe Diem (jagi 2017 rájes dušše gohčoduvvon Karpe) leaba Chirag Rashmikant Patel, gii lea bajásšaddan Oslos indialaš váhnemiiguin, ja Magdi Omar Ytreeide Abdelmaguid, son ge šaddan bajás Oslos, norgalaš etniin ja egyptalaš áhčiin. Sudno álgoskearrus jo, EP-skearrus Glasskår (2004), soai lávluba dan birra mo nuorra olmmožin lea eallit máŋggakultuvrrat duogážiin.

Heisann Montebello («Hei gul, Montebello») adnojuvvui guvttodaga čielgaseamos politihkalaš prošeaktan maŋŋá álgoskearru: Skábmamánus jagi 2015 almmuhuvvojedje vuos golbma siŋggal-skearru – dain okta

máinnaša justiisaministara Anders Amundsena «árgin».

Jagi 2016 guovvamánu ja geassemánu gaskkas bohte vel golbma ođđa siŋgala, ovdalgo «Gunerius» bođii

borgemánus ja gaskaboddii jorbii álbuma. Buot siŋgalat almmuhuvvojedje sierra musihkkavideoin ja maŋŋil dat almmuhuvvojedje čokkáldahkan. Guvttodat almmuheigga velá guokte musihkkabihtá: «Dup-i-dup» ja «Rett i foret» juovlamánu 2017, go soai leigga ráhkadan maŋŋil njealji erenoamáš kinovideo main geahččalattaiga bargat musihkkafilmmain man namma lei Adjø Montebello.

«Gunerius»-videos seaguhuvvojedje priváhta filbmačuhpposat sudno bajásšaddamis čuhpposiguin dan áiggi Norggas mii čilgii mii Norga lei: Gro ja Kåre digaštallamin, miellačájáhusat EU beali ja vuostá, oljobohanlávddit, Rosemarie Køhna vihaheapmi, Arve Beheim

Karlsena goddin. Magdi dadjá: «Mun dánssun áiddi alde, vuovdnáivuođa ja gudneáŋgirvuođa gaskkas.»

Almmuhii Karpe Diem DA.

1. «Au Pair. Regi: Kristian Berg». | 5:45

2. «Hvite menn som pusher 50». Regi: Marie Kristiansen | 4:01

3. «Lett å være rebell i kjellerleiligheten din». Regi: Kavar Singh | 5:12

4. «Hus/hotell/slott brenner». Regi: Stian Andersen | 4:39

5. «Attitudeproblem». Regi: Torgeir Busch, Thea Hvistendahl og Kristoffer Klunk | 5:01

6. «Den islamske elefanten». Regi: Thea Hvistendahl | 7:32

7. «Gunerius». Regi: Erik Treimann | 6:18

8. «Dup-i-dup». Dušše jietna | 2:36

9. «Rett i foret». Dušše jietna | 4:18

Politihkalaš ja oskkoldatlaš álbmotlihkadusat,

prentosaččat

1771–1994

Juohke áidna dálážis norgalaš almmolašvuođa historjjás leat dievva eai dušše vássánáiggi dáhpáhusat, muhto maiddái vaikke makkár vejolaš boahtteáiggit ge. Nationálabibliotehka lea dan láhkai eambbo go dušše historjjálaš čoakkáldat, go dat lea maid dakkár báiki masa leat vurkkoduvvon ovddeš áiggiid boahtteáigedoaivagat ja -vuordámušat – aŋkke jo jus leat goasge prentejuvvon. Dát prentosaččat duođaštit juoidá das maid ovdáneami geažil norgalaš álbmotlihkadusat leat rahčan.

Máŋga dáin dáistalanáššiin leat maid ollašuvvan, nugo nissonat Stuorradiggeáirrasin ja Norga EU olggobealde bissun. Muhtumat, nu mo ávžžuhusat gonagassii addit Šloahta almmolašvuhtii, leat báhcán orrut imaš dáhpáhussan. Eará dáistalanáššit ledje siviilaservodahkii ovdal deháleappot, eai ge dál šat. Dat ii ba unnan ge guoskka álbmoga oskkuservviid bargguide mišuvnna ovddideami várás ja Norgga kristtalašvuođa ovddideami várás.

Politihkalaš, oskkoldatlaš ja ideologalaš álbmotlihkadusat šadde dehálaš kanálan juksan dihtii politihkalaš dadjamuša miehtá 1800-logu. Dat nuppástuhtte Norgga ja ovttastedje álbmoga oktasaš áššiide. Sihke ákkat ja fáttát eaktodáhtolaš servviid historjjás mannet nu latnjalassii ahte dat bohciidahttet jurddašeami, ovdamearkka dihtii Riksmålsforbundet nammasaš lihtu 1960-jagáš gáibádus ahte dohkkehuvvon árvu ja vuoigatvuođat galge leat sis giellageavaheaddji joavkun – ja dat vuoigatvuođa gáibideaddji jurdda šattai maŋŋá váikkuhit eará unnitloguid nanosmahttimii.

ČÁJÁHUS

Jorgaleaddjit: Rolf A. Olsen ja Tor Magne Berg

Hábmen: Nissen Richards Studio

Čuovgga geavaheapmi: Studio ZNA

Čájáhusa leat dahkan vejolažžan Eckbos Legat ja

Sparebankstiftelsen DNB

TEAKSTAKATALOGA

Hábmen: Superultraplus Designstudio AS

Prenten: Erik Tanche Nilssen AS