Tule 천ppima Eesti Maa체likooli!
Õppekavad 4
Keskkonnakaitse
6
Keskkonnaplaneerimine ja maastikukujundus
8
Aiandus
10
Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine
Maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogia
12
Vee ja maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogia
Vee ökosüsteemide rakendusbioloogia
14
Loodusturism
Metsamajandus
16
Metsandus
Metsatööstus
18
Loodusvarade kasutamine ja kaitse
Geodeesia
20
Geomaatika
Maakorraldus ja kinnisvara planeerimine
22
Veemajandus
Tootmistehnika
24
Maaehitus
Ergonoomika
26
Tehnika ja tehnoloogia
Energiakasutus
28
Tehnotroonika
Elektroonika
30
Biotehnilised süsteemid
Mehaanika
32
Loomakasvatussaaduste tootmine
Loomakasvatus
34
Veterinaarmeditsiin
Kalakasvatus
36
Toiduainete tehnoloogia
38
Maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine
roheline mõtteviis praktilised erialad kindel tulevik teaduspõhised lahendused sõbralik õpikeskkond kaasaegne ülikoolilinnak
Keskkonnakaitse 2013. aastal põhjaliku uuenduskuuri läbinud õppekava lõpetanutel on keskkonnaspetsialistina töötamiseks vajalikud erialased alusteadmised ja oskused ning tugev põhi nii loodus- kui ka ühiskonnateadustes. Neil on süsteemne ülevaade keskkonnakaitse teoreetilistest printsiipidest ja uurimismeetoditest, arusaamine looduslike protsesside ning inimtegevuse mõjust elurikkusele, maastikele ja inimeste elukeskkonnale, nad tunnevad keskkonnakaitse olulisemaid arengusuundi ja aktuaalseid probleeme Euroopas ja Eestis, oskavad kirjeldada ja analüüsida keskkonnakaitse valdkonna probleeme ning rakendada vajalikke keskkonnakorralduse meetmeid.
Lõpetanud võivad tööle asuda keskkonnaministeeriumis ja selle allasutustes (keskkonnaamet, keskkonnainspektsioon, RMK, keskkonnaagentuur), kohalikes omavalitsustes, keskkonnaorganisatsioonides, loodushariduskeskustes ning riiklikes ja eraettevõtetes. Suurem osa keskkonnakaitse bakalaureuseõppe lõpetanutest jätkab õpinguid magistriõppes kas keskkonnahoiu või mõne lähedase valdkonna õppekaval.
Keskkonnakaitse tudengid õpivad keskkonnateadusi (keskkonnakorraldus, keskkonnaõigus, keskkonnakaitse ja –poliitika Euroopa Liidus, keskkonnamajandus, keskkonnamõjude hindamine, säästvad keskkonnatehnoloogiad, keskkonnajuhtimine ja –audit, veekaitse, säästlik metsa- ja põllumajandus, looduskaitse, maastikuhoid), loodusteadusi (maateadus, geoloogia, mullateadus, hüdroloogia, üldbioloogia, ökoloogia, Eesti loodus, Eesti floora), geoinfosüsteeme ja ühiskonnateaduslikke aineid (majanduse ja ettevõtluse alused, projektijuhtimine, õiguse alused).
Loe lisaks: www.emu.ee/keskkonnakaitse
4
Keskkonnakaitse
P천llumajandus- ja keskkonnainstituut
Keskkonnaplaneerimine ja maastikukujundus Õppekava lõpetanutel on alusteadmised ja arusaamine looduslike protsesside ning inimtegevuse mõjust elurikkusele, maastikele ja inimeste elukeskkonnale, sh maastiku- ja loodusressursside kasutusviisidest, ruumilisest ja maastikuplaneerimisest, maastikukujundusest, keskkonnakorraldusest, loodushoiust ja keskkonnaseisundit parendavatest ruumilistest meetmetest. Lõpetanud võivad asuda tööle keskkonnaplaneerimise või maastikukujunduse spetsialisti kvalifikatsiooni nõudval ametikohal keskkonnakorralduse, ruumilise planeerimise, haljasalade hooldamise ja maastikukujunduse (sh parkide ja teiste avalike alade kujunduse) valdkondades vastutava spetsialisti juhendamisel või jätkata õpinguid maastikuarhitekti kutse omandamiseks või teiste lähedaste erialade omandamiseks magistriõppes.
Magistriõppe läbimisel saadakse maastikuarhitekti kutse. Maastikuarhitektuuri pärusmaa on erinevate välisruumide kujundamine. Nii nagu arhitekt kavandab hooneid, kus inimestel oleks hea elada ja töötada, loob maastikuarhitekt mugavaid, turvalisi ja huvitavaid maastikuruume. Maastikuarhitekt aitab lahendada igapäevase elukeskkonna probleeme. Tänapäeval kavandavad maastikuarhitektid nii uusi elamupiirkondi kui ka puhke- ja mängualasid, nii avalikke linnaruume kui ka kinnistuid eraklientidele. Nad osalevad planeeringute koostamises, hindavad maastiku visuaalset kvaliteeti ja koostavad kavasid maastiku hoolduseks ning vanade parkide restaureerimiseks. Maastikuarhitekti kutse on Kutsekojas registreeritud kutsete loetelus ja looveriala arendamises osaleb Eesti Maastikuarhitektide Liit.
Loe lisaks: www.emu.ee/maastikukujundus
6
Keskkonnaplaneerimine ja maastikukujundus
P천llumajandus- ja keskkonnainstituut
Aiandus Õppekava lõpetanutel on alusteadmised aianduse valdkonnas, mis hõlmab nii iluaiandust kui aiasaaduste tootmist. Tudengid õpivad tundma ilutaimi, nende kasvatamist ning haljasalade ja eraaedade kujundamist, hooldamist. Õpitakse puuviljade ja köögiviljade kasvatustehnoloogiaid, säilitamist ja turustamist. Samuti omandatakse teadmisi mullateadusest, agro- ja biokeemiast ning geneetikast, lisaks majandusest. Praktilisi oskusi omandatakse Rõhu katsejaamas ja tuntud aiandusfirmades ettevõtluspraktika raames.
Lõpetanud leiavad tööd aianduslikke teadmisi ja oskusi nõudvatel ametikohtadel haljastusettevõtetes, puu- ja köögiviljade ning ilutaimedega tegelevates ettevõtetes. Samuti on võimalik töötada erialaõpetajana kutsekoolides ja pärast õpetajakoolituse läbimist loodusainete õpetajana. Laiapõhjalised teadmised võimaldavad töötada ka aiandusega seotud toodete edasimüüjate ja kokkuostjate juures, kuid ka linna- ja vallavalitsustes, ministeeriumides ja teistes riigiasutustes.
Loe lisaks: www.emu.ee/aiandus
8
Aiandus
P천llumajandus- ja keskkonnainstituut
Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine Õppekava lõpetanutel on põllumajanduslikke ning majandusalaseid teadmisi ja oskusi nõudvatel ametikohtadel töötamiseks vajalikud teadmised ja oskused. Nad oskavad analüüsida maamajandusliku tootmise tasuvust ja jätkusuutlikkust ning kavandada ettevõtete, ühistute, talude ja regioonide arendustegevust. Nad tunnevad agraarsfääri teaduslik-innovaatilisi probleeme, arengusuundi ja uurimismeetodeid ning neil on esmased teadmised ja oskused säästva ja jätkusuutliku põllumajandustootmise planeerimiseks ja korraldamiseks.
Lõpetanud võivad tööle asuda spetsialistina põllumajandusettevõtetes, -ühistutes, agrovahendite edasimüüjate, vahendajate ja kokkuostjate juures (üldjuhtimine, tootmine, turustamine), valla või maakonna arendustegevuse eksperdina, samuti tootjaorganisatsioonides ja maaelu ning loodusega seotud mittetulundusühingutes ja riigiasutustes.
Tudengid õpivad looma- ja taimekasvatust; ökonoomikat, turundust ja majandusanalüüsi; ettevõtte juhtimist; tõhusat ressursside kasutamist ja kaasaegseid meetodeid tootmise optimeerimiseks; ratsionaalse maakasutuse planeerimist ja geoinfosüsteemide rakendusi; keskkonnasäästlikku majandamist.
Loe lisaks: www.emu.ee/pollumajandussaadused
10
Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine
P천llumajandus- ja keskkonnainstituut
Vee ja maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogia Õppekava lõpetanud on vee ja maismaa ökosüsteeme tundvad teadlased ja spetsialistid, kes on omandanud alusteadmised ökosüsteemide ja nende elustiku kasutamisest ja kaitsest, inimtegevuse mõjust vee või maismaa elurikkusele ning ökosüsteemide majandamisest ja nende taastamisest. Rakendusbioloogia tegeleb nii maismaa kui ka vee ökosüsteemide majandamise, tervendamise, looduse seisundi jälgimise ja loodusmajanduse korraldamisega laiemas mõttes. Tudengid puutuvad kokku paljude uurimisvaldkondadega: ülevaateuurimused taimedest ja loomadest, globaalsed muutused looduses, produktsiooniökoloogia, ökoloogiline taastamine, järvede ja vooluvete ökoloogia, keskkonnakaitse, -poliitika ja -korraldus, toksikoloogia, looduskaitsealade ja veekogude majandamine, kalandus jne. Lõpetanud võivad tööle asuda looduskaitsespetsialisti kvalifikatsiooni nõudval ametikohal elustiku, ökosüsteemide kaitse, majandamise ja taastamise valdkonnaga tegelevates organisatsioonides (keskkonnaministeerium, keskkonnaamet, keskkonnakaitseorganisatsioonid) juhtiva spetsialisti juhendamisel, pärast õpetajakoolituse läbimist loodusainete õpetajana, või jätkata õpinguid magistriastmes.
Õppekava raames võimalikud spetsialiseerumised: Maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogia eriala
Vee ökosüsteemide rakendusbioloogia eriala
Tudengid osalevad välitöödel, analüüside tegemisel, teaduslike katsete läbiviimisel ja tulemuste analüüsimisel. Maismaa ökosüsteemide õpe kasutab välibaase mere kaldal Virtsu lähedal Puhtus ja Peipsi järve lähedal Järvseljal.
Tudengid osalevad välitöödel, analüüside tegemisel, teaduslike katsete läbiviimisel ja tulemuste analüüsimisel. Vee ökosüsteemide rakendusbioloogia õppes kasutatakse Võrtsjärve kaldal asuvat limnoloogiakeskust.
Loe lisaks: www.emu.ee/rakendusbioloogia
12
Vee ja maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogia
P천llumajandus- ja keskkonnainstituut
Loodusturism Õppekava lõpetanutel on mitmekülgsed teadmised Eesti loodusest (taimekooslused, taime- ja loomaliigid, geoloogia, mullastik, reljeef), paikkondade eripäradest ja kujunemisloost, nad oskavad oma teadmisi kasutada jätkusuutliku ning vastutustundliku turismi arendamisel.
Lõpetanud võivad tööle asuda riigimetsamajandamise keskuses, keskkonnaametis, keskkonnaagentuuris, keskkonnainspektsioonis, omavalitsustes, turismiorganisatsioonides, turismiettevõtetes, turismitaludes, loodushariduskeskustes ja mujal.
Eesti on tuntud oma eripärase ja mitmekesise looduse poolest: siin on loodushuvilisel lootust näha nii haruldasi taimi kui loomi, puutumatuid rabamaastikke ja puisniite. Loodusturismi eesmärgiks ongi looduse mitmekesisuse tutvustamine keskkonda säästval moel, et kiirelt suurenev turistide arv ei kujutaks ohtu meie suhteliselt puutumatule loodusele. Tudengid õpivad loodusturismi aluseid, jahi- ja kalaturismi, turismiettevõtlust, projektijuhtimist ja -kirjutamist; turunduse aluseid; loodusgiidi kutsetöös vajalikke oskusi: võõrkeeli, suhtlemispsühholoogiat, riske ja tööohutust loodusturismis, fotograafiat, looduse vahendamise metoodikat; keskkonnafilosoofiat ja -eetikat, keskkonnasotsioloogiat, ökoloogiat, üldbioloogiat, geoinfosüsteeme; looduskaitse ja keskkonnakorralduse põhimõtteid.
Loe lisaks: www.emu.ee/loodusturism
14
Loodusturism
P천llumajandus- ja keskkonnainstituut
Metsandus Õppekava lõpetanutel on laiapõhjalised metsanduslikud teadmised, nad tunnevad Eesti metsaressursse ning oskavad neid jätkusuutlikult majandada, neil on teadmised nii Eestis tavapäraste kui ka mõnede haruldasemate võõrpuuliikide dendroloogilisest määramisest, kasvatamisest, hooldamisest, puude langetamisest ning puidu esmasest töötlemisest, metsade jätkusuutlikust majandamisest ning metsakorraldusest. Lisaks loengutele saavad tudengid praktilisi oskusi suviste metsapraktikumide käigus spetsiaalses praktikabaasis Järvselja õppe- ja katsemetskonnas.
Õppekava raames võimalikud spetsialiseerumised:
Metsamajanduse eriala Metsamajanduse erialal õpivad tudengid metsaressursside hindamist, metsade uuendamise, hooldamise, kaitse ja kasutamise võimalusi ning asjakohaseid seadusi. Lõpetanud võivad asuda tööle metsniku või metsaülemana nii riigi- kui erafirmades, spetsialistina puukoolides, puidutöötlemisettevõtetes ning riigiametites.
Metsatööstuse eriala Metsast saadava tooraine – puidu – efektiivseks kasutamiseks vajatakse kõrge tasemega spetsialiste, kes tunneksid põhjalikult kaasaegseid metsamasinaid ja metsakasvatustehnoloogiaid, puidu omadusi ja töötlemistehnoloogiaid, puiduenergeetikat ja -kaubandust. Need teadmised saadakse, spetsialiseerudes metsatööstuse erialale. Lõpetanud võivad asuda tööle spetsialistina metsavarumis- või puidutöötlemisettevõtetes, metskondades, riigiametites ning erametsaettevõtetes.
Loe lisaks: www.emu.ee/metsandus
16
Metsandus
Metsandus- ja maaehitusinstituut
Loodusvarade kasutamine ja kaitse Õppekava lõpetanud on laiapõhjaliste teadmistega kõiki peamisi Eestimaa looduse ressursse (maa, muld, mets, sood, põhjavesi, veekogud, maavarad, taimed, loomad jm) tundvad ning neid jätkusuutlikult majandada oskavad spetsialistid, kellel on alusteadmised ökoloogiast, geoloogiast, mullateadusest, botaanikast, metsabioloogiast, loomabioloogiast ning hüdroloogiast.
Lõpetanud võivad asuda tööle kohalikus omavalitsuses looduskasutuse ja keskkonnakaitse spetsialistidena, kaitsealade, rahvusparkide, puhkealade ja keskkonnateenistuste spetsialistidena ning loodusressursse kasutavate ettevõtete spetsialistidena. Lõpetanutel on võimalik jätkata õpinguid magistriastmes samal erialal või metsanduse, kalakasvatuse, jäätmekäitluse jne alal.
Samuti saab õppekava läbinu laialdased teadmised majandus- ja sotsiaalvaldkonnast. Tudengid õpivad looma seoseid erinevate elusa ja eluta looduse süsteemide vahel. Eesmärk on õppida leidma tasakaalu sotsiaalsete, majanduslike ning keskkonnategurite vahel, et ka meie lapsed ning lapselapsed saaksid võrdselt kasutada meie loodusressursse. Lisaks loengutele saavad tudengid praktilisi oskusi suviste õppepraktikumide käigus spetsiaalses tudengite praktikabaasis Järvselja õppe- ja katsemetskonnas.
Loe lisaks: www.emu.ee/loodusvarad
18
Loodusvarade kasutamine ja kaitse
Metsandus- ja maaehitusinstituut
Geomaatika Õppekava lõpetanutel on alusteadmised maamõõtmise, kinnisvara ja maakorralduse valdkonnast. Tudengid õpivad meetodeid, võtteid ja tehnoloogiaid ruumiinfo kogumiseks ja töötlemiseks ning kasutavad saadud infot praktiliste ülesannete lahendamisel erinevates valdkondades nagu maakasutuse planeerimine, maakorraldus, kinnisvara planeerimine, keskkonnakaitse jm. Lõpetanud võivad asuda tööle geodeesia, kinnisvara või maakorralduse valdkonna keskastme spetsialistina avalikus või erasektoris, sh geodeesia- ja kartograafiafirmades, maakorralduse ja maakasutse planeerimisega tegelevates firmades, kinnisvara arendamise, hindamise ja vahendamisega tegelevates firmades, kinnisvara haldusfirmades, linna- ja vallavalitsustes või riigiasutustes (maa-amet, PRIA, lennuamet, kaitseministeerium jt).
Õppekava raames võimalikud spetsialiseerumised: Geodeesia eriala
Maakorralduse ja kinnisvara planeerimise eriala
Geodeesia suunale spetsialiseerumisel õpitakse süvendatult maamõõtmisega seotud aineid, näiteks infotehnoloogia geodeesias, mõõtmistulemuste töötlemine, ehitusgeodeesia alused.
Kinnisvara planeerimise ja maakorralduse suunale spetsialiseerumisel õpitakse süvendatult kinnisvara ja maakorralduse valdkonna aineid, näiteks planeerimise meetodid, maakorralduse projektide koostamine, kinnisvara hindamine ja kinnisvara ökonoomika, metsanduse alused ja metsade hindamine, maakasutuse strateegia ja mullateadus.
Loe lisaks: www.emu.ee/geomaatika
20
Geomaatika
Metsandus- ja maaehitusinstituut
Veemajandus Viieaastase integreeritud õppekava lõpetanud on veemajanduse valdkonna magistrikraadiga ehitusinsenerid, kellel on süsteemne ülevaade ja laiapõhjalised teadmised veemajanduse (veevarustuse, kanalisatsiooni, heitvee puhastamise, vesiehitiste ja maaparanduse) valdkonna mõistetest, teooriatest ja meetoditest, hõlmates sealjuures keskkonna ja ühiskonna vahelisi seoseid, oskusega leida tehnilised lahendused loodusressursside säästvaks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks.
Lõpetajad võivad tööle asuda vesiehitiste, veevarustuse, kanalisatsiooni, reovee ja jäätmemajanduse, kuivenduse ja niisutusega tegelevates projekteerimis- ja ehitusfirmades. Veeprobleemidega seonduvad riigiasutused, ettevõtted ja ühistud, maakondade keskkonnateenistused ja omavalitsused ning Euroopa Liidu institutsioonid vajavad samuti inseneriharidusega veespetsialiste – neid, kel on oskused leida lahendusi.
Õpitava saab jagada kaheks. Esiteks ehitusinseneri baasharidus, mis põhineb matemaatikal, füüsikal, tugevusõpetusel, ehitusmehaanikal, ehitusmaterjalidel – puit, teras, raudbetoon – ja nendest konstruktsioonide CAD-projekteerimisel. Teiseks vesiehitusega ja veevarustusega seotud erialaharidus, milles on tähtsal kohal vesiehitised, kuivendus ja niisutus, veevarustus ja kanalisatsioon, heitvee puhastamine ja jäätmetega seotud keskkonnaprobleemid. Erialahariduse klassikaline baas põhineb hüdraulika heal tundmisel, millele lisandub hüdroloogia, hüdromeetria ja hüdrogeoloogia, veepuhastus, veejõu kasutamine. Lõpetanutele omistatakse vastavalt kutsestandardile diplomeeritud hüdrotehnikainseneri esmane kutse (ainsana Eestis) ja diplomeeritud veevarustuse ja kanalisatsiooniinseneri esmane kutse (mõlemad tase 7).
Loe lisaks: www.emu.ee/veemajandus
22
Veemajandus
Metsandus- ja maaehitusinstituut
Maaehitus Viieaastase integreeritud õppekava lõpetanud on kutsestandardile vastavad magistrikraadiga ehitusinsenerid, kes suudavad kavandada ehitisi vastavalt arhitektuuritavadele ja ehitusfüüsika nõuetele ning lahendada ehitusega seotud projekteerimisalaseid ja tehnoloogilisi probleeme, sealhulgas looduskeskkonna ja maaelu eripäradest lähtuvalt. Tudengid õpivad tugevusõpetust, ehitusmehaanikat, ehitusmaterjale ning nende rakendamist ehituskonstruktsioonide kavandamisel; traditsiooniliste ja kaasaaegsete puit-, teras-, raudbetoon-, kivi- ja komposiitkonstruktsioonide projekteerimist; nõuetele vastavate maaehitiste projekteerimist ja ehitamist, k.a. elu- ja tootmishooned; olemasolevate tootmis-, talu- ja eluhoonete kaasajastamist või renoveerimist; kohalike ja loodussõbralike ehitus- ja soojustusmaterjalide (puit, paekivi, savi, saepuru, pilliroog jne.) kasutamist ehitamisel.
Maaehituse õppekava lõpetajatele antakse diplomeeritud ehitusinseneri esmane kutse üldehituses (tase 7). Lõpetanud võivad tööle asuda projekteerija-konstruktoritena projekteerimisfirmades, töö-, objekti- ja projektijuhtidena ehitusfirmades, ehitusnõunike ja ehitusjärelevalveinseneridena kohalikes omavalitsustes, ehitusekspertiiside tegijatena ning õppejõududena kutse-, rakenduslikes ja kõrgemates õppeasutustes ehituserialaga seotud ainetes.
Loe lisaks: www.emu.ee/maaehitus
24
Maaehitus
Metsandus- ja maaehitusinstituut
Tehnika ja tehnoloogia Õppekava lõpetanutel on laiapõhjalised tehnikaalased teadmised tootmistehnikast, ergonoomikast ja energiamajandusest. Tudengitel on kasutada parimad erialalaboratooriumid ja õppejõududeks on noored innovaatilise mõtlemisviisiga õppejõud.
Õppekava raames võimalikud spetsialiseerumised: Tootmistehnika eriala
Ergonoomika eriala
Energiakasutuse eriala
Tootmistehnika valdkonnas on nõutud spetsialistid, kes on pädevad nii põllumajandustehnika kui ka masinaehituse valdkonnas, tunnevad arvutiga juhitavaid seadmeid masinaehituseettevõttes, loomafarmis ja põllul. Tudengid õpivad autode ja traktorite konstruktsiooni, automaatikat, elektroonikat, insenerigraafikat, raalprojekteerimist, materjalide töötlemistehnoloogiat. Lõpetanud võivad asuda tööle joonestaja, tehniku või esmatasandi tootmisjuhina.
Ergonoomika uurib inimest ja inimrühmi tööprotsessis töövahendite ja -tingimuste optimeerimise ning ettevõtte töökvaliteedi parendamise eesmärgil. Ergonoomika eesmärgiks on uurida ja luua ergonoomilis-majanduslikku tootmis- ja töötehnoloogiat. Tudengid uurivad tööstus- ja põllumajandusettevõtetes töökeskkonda, töötamiskohtade ergonoomikat, mikrokliimat, valgustatust, müra, vibratsiooni ja teisi ohutegureid. Lõpetanud võivad tööle asuda töökeskkonna, -tervishoiu ja -ohutuse spetsialistina, riskianalüütikuna ning konsultandina.
Bakalaureuseastmes õpivad tudengid infotehnoloogiat, matemaatikat, füüsikat, elektrotehnikat, automaatikat ja soojusõpetust. Lõpetanud tunnevad arvutus- ja mikroprotsessortehnikat ning suudavad luua uut tarkvara, neil on head teadmised energiakasutuse, taastuvenergeetika ja energiasäästu valdkonnas. Lõpetanud võivad tööle asuda energeetikaettevõtetes keskastme juhtidena, energiasüsteemide projekteerijatena ning infotehnoloogia- ja arvutispetsialistidena. Energeetikaspetsialistide järele on suur nõudlus.
Loe lisaks: www.emu.ee/tehnika
26
Tehnika ja tehnoloogia
Tehnikainstituut
Tehnotroonika Nelja-aastasel rakenduskõrghariduse õppekaval saab alusteadmised inseneriasjandusest. Tudengid omandavad tehnoloogilisi teadmisi ja praktilisi oskusi, mille eesmärgiks on intelligentsete süsteemide loomine ja nende arvutijuhitava funktsioneerimise tagamine. Tudengid läbivad mitmeid praktikaid erialaga seotud tööstusettevõtetes. Rakenduskõrgharidusõppe vältel omandatakse süvendatud teadmised insenerigraafikast, visuaalprogrammeerimisest, raalprojekteerimisest, elektriahelatest, elektroonikast, elektrimõõtmistest, diferentsiaal- ja integraalarvutusest, inseneri- ja masinamehaanikast, majandusteaduse alustest, protsesside juhtimisest, masinaelementidest ning robotitehnikast. Lõpetanud võivad tööle asuda tootmis- või arendusettevõttes tehnikaspetsialisti, tehnoloogi, hooldusjuhi või projekteerijana. Õppekava suunitlus toetab erialaga seotud ettevõtlusega alustamist. Võimalik on jätkata õpinguid magistrantuuris.
Õppekava raames võimalikud spetsialiseerumised: Elektroonika eriala
Mehaanika eriala
Elektroonika suuna ained läbinud üliõpilane tunneb arvuti põhikomponentide ning mikrokontrollerite ehitust ja tööpõhimõtet, oskab kontrollereid programmeerida, suudab projekteerida ning reaalselt käivitada riistvarasüsteeme, tunneb telekommunikatsiooni aluseid ja reaalajasüsteemide tööd. Moodul lõpeb riistvaraprojekti koostamisega.
Mehaanika suunale spetsialiseerudes õpitakse tundma elektri-, pneumo- ja hüdroajameid, erinevaid materjalide töötlemistehnoloogiaid, arvprogrammjuhtimisega (CNC) tööpinke. Moodul lõpeb tooteprojekti koostamisega.
Loe lisaks: www.emu.ee/tehnotroonika
28
Tehnotroonika
Tartu Tehnikakolled탑
Biotehnilised süsteemid Nelja-aastase rakenduskõrghariduse õppekava lõpetanud on tehnikaspetsialistid, kellel on alusteadmised põllumajandussaaduste tootmisest ja töötlemisest, nad oskavad kavandada põllumajandussaaduste tootmiseks ja esmatöötluseks vajalikku masinaparki, korraldada ja juhendada selle kasutamist, planeerida tööjõu vajadust, juhtida töid, pidada majandusarvestust, suhelda klientide ja tarnijatega.
Lõpetanud võivad tööle asuda tootmis- või arendusettevõtte tehnoloogi, tehnikaspetsialisti, hooldus- või müügijuhi või keskastme juhina.
Õpetus biotehnilistest süsteemidest uurib ja arvestab inimese, looma, taime ja masina koostoimimist töökeskkonnana kõige otstarbekamal viisil. Rakenduskõrghariduse põhialuse annavad klassikalised inseneriõpetuses rakendatavad õppeained, milleks on ennekõike matemaatika, füüsika, insenerigraafika, automaatika jne, mis annavad võimaluse mõista ja edasipidi luua erialaseid teoreetilisi mudeleid. Samuti õpitakse elektroonika aluseid, pneumo- ja hüdrosüsteeme, tehnilise infrastruktuuri aluseid ning integreeritud tootearendust.
Loe lisaks: www.emu.ee/biotehnilised
30
Biotehnilised süsteemid
Tartu Tehnikakolled탑
Loomakasvatussaaduste tootmine Õppekava lõpetanutel on alusteadmised ja oskused loomsete toiduainete tootmiseks ja töötlemiseks. Esimesel õppeaastal saadakse baasteadmised biostatistikast, geneetikast, koduloomade anatoomiast, füsioloogiast ja tähtsamatest biokeemilistest protsessidest organismis, mikrobioloogiast, botaanikast ja agronoomiast. Teisel ja kolmandal õppeaastal õpitakse tundma erinevate põllumajandusloomade ja -lindude bioloogilisi iseärasusi, tõuaretust, söötmist, pidamist, tervishoidu, põllumajandusökonoomikat ning liha- ja piimatoodete valmistamist ja toiduohutuse aspekte. Lõpetanud võivad asuda tööle loomakasvatussaaduste tootmise valdkonna teadmisi ja oskusi nõudvatel ametikohtadel: tootmisjuhina loomakasvatusettevõtetes või kalakasvandustes, nõustajana või spetsialistina erialaorganisatsioonides või riigiasutustes, müügiesindajana loomakasvatuse või kalakasvatusega seonduvate toodete turustusettevõtetes, või jätkata õpinguid magistriõppes loomakasvatuse või kalakasvatuse õppekavadel.
Õppekava raames võimalikud spetsialiseerumised: Loomakasvatuse eriala
Kalakasvatuse eriala
Tudengid õpivad loomapidamise mehhaniseerimise, sigimisõpetuse ning karja tervise ja veterinaarprofülaktika aluseid. Loomakasvatuse eriala eeldab tänapäeval selliseid teadmisi ja praktilisi oskusi, mis võimaldavad efektiivselt ja keskkonnasäästlikult korraldada kvaliteetsete ja tervislike loomse päritoluga toiduainete tootmist ja turustamist.
Tudengid õpivad kalade bioloogiat, kalakasvatust, ihtüopatoloogiat, akvaariumiteadust, hüdrobioloogiat, veekogude elustikku ja ökoloogiat. Saadakse teadmisi kalade ja vähkide bioloogiast, veepuhastussüsteemide insenertehnilistest lahendustest ja hüdrokeemiast kuni kalapüügi, kalatöötlemise ja turunduse alusteni.
Loe lisaks: www.emu.ee/loomakasvatussaadused
32
Loomakasvatussaaduste tootmine
Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut
Veterinaarmeditsiin Õppekava lõpetanutel on teadmised ja kliinilised oskused ning muud praktilised kogemused erinevates veterinaariaga seotud tegevusvaldkondades töötamiseks: loomaarstina suur- ja väikeloomameditsiini valdkonnas, riigiteenistuses (veterinaar- ja toiduamet, ravimiamet ning põllumajandusministeeriumi toidu- ja veterinaarosakond), Euroopa Komisjoni veterinaarstruktuurides või rahvusvahelistes veterinaarorganisatsioonides (OIE, FAO), loomade haiguste diagnostika ja toidukontrolli laboratooriumides (veterinaar- ja toidulaboratoorium), veterinaarravimite ja loomasööda tootmise ja turustamisega tegelevates ettevõtetes. Lõpetanud võivad osaleda veterinaarmeditsiini ja toiduhügieeni alases pedagoogilises ja uurimistöös. Praktilist õpet saavad tudengid maaülikooli loomakliinikus.
Kuueaastane õpe jaguneb kolmeks etapiks. Esimestel aastatel õpivad tudengid veterinaarmeditsiini alusteadusi (zooloogia, botaanika, geneetika ja rakubioloogia, biokeemia, mikrobioloogia, viroloogia ja parasitoloogia), terve looma ehitust (loomade anatoomia) ja funktsioone (loomade füsioloogia) ning loomakasvatuse põhitõdesid.
Teise aasta kevadsemestril alustatakse haigusprotsesside tundmaõppimist loomorganismis ehk patoloogilise anatoomia ja füsioloogiaga ning omandatakse esmased oskused nende avastamiseks. Samuti tehakse sissejuhatus veterinaarse rahvatervishoiu temaatikasse ja pööratakse tähelepanu looma ja inimese tervise seostele.
Kolmas etapp ehk kliiniline õpe annab tudengitele põhjalikud teadmised loomaliikide (k.a. linnud ja kalad) olulisematest haigustest ning oskused nende diagnoosimiseks, raviks ja ennetamiseks. Samuti saavad tudengid põhjalikud teadmised veterinaarsest rahvatervishoiust, riiklikust veterinaarjärelevalvesüsteemist ning veterinaarsest seadusandlusest.
Loe lisaks: www.emu.ee/veterinaarmeditsiin
34
Veterinaarmeditsiin
Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut
Toiduainete tehnoloogia Õppekava lõpetanutel on laiapõhjalised tehnoloogiaalased teadmised toiduainetööstuse või toiduahela muude sektorite jätkusuutlikuks majandamiseks, st alusteadmised taimsete ja loomsete toiduainete tootmise tehnoloogiatest, toiduahelate funktsioneerimisest ning teaduslik-tehnilisest arengust. Toiduainete tehnoloogia õppekava ühendab toiduahela seisukohast ühtseks tervikuks toidu- ja loodusteaduslikud, tehnilised, majandusalased jm õppeained.
Lõpetanud võivad tööle asuda toiduainete tehnoloogidena toiduainetööstustes (piima-, liha-, joogi-, konservi-, pagaritööstustes) ja teistes toidukäitlemisettevõtetes. Samuti leiavad nad tööd toiduainete järelevalvega seotud ning tarbijakaitseorganisatsioonides.
Toiduainete tehnoloogi elukutse on elulähedane ja selle sisu võib lühidalt kirjeldada kui keemia-, füüsika-, bioloogia-, mikrobioloogia- ja tehnika-alaste teadmiste rakendamist selleks, et tööstuslikult toota jooke, liha- piima-, pagari- ja kondiitritooteid, maiustusi ning konserve. Õppekava läbinud tudengid omavad süsteemset ülevaadet toidutoorme tootmisest ning oskavad hinnata toidu tooteahela terviklikkust toorme tootmisest toiduainete tarbimiseni; tunnevad erinevate toiduainete tootmise, säilitamise ja konserveerimise aluseid ja tehnoloogiaid, neis kasutatavaid protsesse ja seadmeid; tunnevad toiduainete kvaliteedi ja ohutusega seotud aspekte ja toiduainete sensoorse hindamise aluseid; suudavad otstarbekalt lahendada toiduainete tehnoloogias ja toidu tooteahelas esile kerkivaid probleeme.
Loe lisaks: www.emu.ee/toiduained
36
Toiduainete tehnoloogia
Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut
Maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine Õppekava lõpetanud on maamajandust tundvad spetsialistid, kellel on laialdased teadmised majanduslike protsesside üldistest seaduspärasustest ning maaelu arendamisest ja juhtimisest. Nad tunnevad majandusarvestuse korraldamise põhimõtteid äriettevõtetes, on suutelised asutama, juhtima ja arendama ettevõtet, planeerima tootmist ja äritegevust ning koostama ja ellu viima äriplaane ja -projekte.
Omandatud erialased teadmised võimaldavad lõpetanutel tööle asuda majandusspetsialistina (ökonomist, majandusanalüütik, raamatupidaja, finantsist, tootmis- ja müügikorraldaja, ostujuht) ettevõtetes, kohalikes omavalitsustes jt riigivalitsusorganites, mittetulundussektoris või enda poolt asutatud ettevõttes.
Vastupidiselt mõningatele viimasel ajal esitatud väidetele liigsest majandusspetsialistide ettevalmistamisest, on vajadus ettevõtlust tundvate ja majanduslikku analüüsi teha oskavate inimeste järele isegi suurenenud. Põllumajanduses ja maaelus toimunud muutused ja arengud näitavad, et on tekkimas kasvav vajadus põllumajanduspoliitika väljatöötajate, toetusskeemide kujundajate, taotluste menetlejate ja toetuste administreerijate järele, kellel on ulatuslikud teadmised majandusest, sealhulgas põllumajandusest, ning kes tunnevad ka maaelu arengu seaduspärasusi.
Loe lisaks: www.emu.ee/majandus
38
Maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine
Majandus- ja sotsiaalinstituut
Vaba aeg Üliõpilaselu
Sport
Ühiselamud
Maaülikooli ligi viiel tuhandel tudengil on palju valikuvõimalusi enda oskuste ja teadmiste realiseerimiseks väljaspool õppetööd – võimalik on osaleda üliõpilasesinduse töös, liituda mõne koori või tantsuansambliga või tegeleda hoopis spordiga spordiklubi koosseisus.
Maaülikooli 4600 ruutmeetri suuruses efektse välimusega ja nauditavaid vaateid pakkuvas spordihoones on profi- ja harrastustasemel võimalik tegeleda paarikümne alaga. Sportijate käsutuses on kaasaegsed pallimängu-, aeroobika-, tõste- ja jõusaalid, suusabaas. Suure saali üks otsasein on muudetud ronimisseinaks, võimaldades seal harrastada alpinismi. Kuna maaülikoolis on pikad maadlustraditsioonid, siis on hoones avar maadlussaal koos hädavajalike ronimisköitega ning täismõõtmes maadlusmatiga. Mängida saab ka lauatennist ning piljardit. Hoonest väljapoole jäävad rannavolle- ja tänavakorvpalliplatsid, auto- ja jalgrattaparklad. Maaülikooli spordihoones on loodud parimad tingimused tegelemaks kas professionaalselt või harrastustasemel minimaalselt 15 spordialaga.
Tudengite käsutuses on kaks ühiselamut – Betton ja Torn, milles asuvad moodsad möbleeritud toad koos köögi, duširuumi ja tualettruumiga. Ühiselamutes saab kasutada pesumasinaid ja rohelise ülikoolina oleme taganud turvalised jalgrattahoiuruumid. Igas toas on internet. Loodud on kõik tingimused selleks, et tudengid saaksid pühenduda oma põhitegevusele – õppimisele.
Loe lisaks: sport.emu.ee
Loe lisaks: yhikas.emu.ee
Maaülikoolis tegutseb väga palju tudengite erialaseltse, mille tegevuses kaasa lüües saad lisaks teadmistele, kogemustele ja uutele oskustele ka hulgaliselt hinnalisi tutvusi. • • • • • • • • •
Eesti Metsaüliõpilaste Selts Eesti Maastikuarhitektuuri Üliõpilaste Selts Eesti Toiduainete Tehnoloogia Selts Eesti Maaülikooli Kunsti- ja Disainigrupp Majandus- ja sotsiaalinstituudi Üliõpilaste Selts Tehnikaüliõpilaste Selts Eesti Maaülikooli Keskkonnakaitse Üliõpilaste Selts Ehitustudengite Selts Veterinaarmeditsiini Üliõpilaste Selts
Loe lisaks: ye.emu.ee
40
Vaba aeg
Miks valida maaülikool? Miks astuda sisse ja jätkata oma õpinguid just Eesti Maaülikoolis? Meie kõrgkool on viimastel aastatel läbinud pika ja põhjaliku uuenduskuuri, mille raames on põllumajanduserialade kõrvale loodud hulk uusi õppekavu. Ikka selle nimel, et meie lõpetajad oleksid tööturul hinnatud tegijad, aga eelkõige head peremehed oma kodumaal, kelle kätte võib usaldada maad, metsad, õhu ja vee. Maaülikoolis õpitakse loodusressurssidega ümber käima, kusjuures meie õppe- ja teadusvaldkonnad ei kattu teiste ülikoolidega. Siin tehakse maailmatasemel teadust – meil on iga aastaga järjest enam välisõppejõude ning -tudengeid.
Siin, Tähtvere väljal on silmside kaugusel õppehooned, raamatukogu, renoveeritud ühiselamud, uhiuus spordihoone ning spordi- ja matkarajad. Siinsamas on ka kauplused ning kesklinngi asub lühikese jalutuskäigu kaugusel. Tule õppima Tartusse, tule õppima Eesti Maaülikooli!
Loe lisaks: www.emu.ee
42
Miks valida maaülikool?
Info sisseastumise kohta www.emu.ee/sisseastujale e-post: vastuv@emu.ee telefon: 731 3890 J채lgi meid Facebookis: www.facebook.com/maaylikool