püüavad näidata, nagu ei oleks meie Õnnistegija sünnis, surmas ja ülestõusmises olnud

midagi imeväärset.

Jeesuse tahaplaanile tõrjunud, juhivad nad maailma tähelepanu iseendile ja oma valelikele imetegudele, mida väidavad Kristuse tegusid kaugelt ületavat. Nii on maailm püünisesse haaratud ning uinutatud petlikule julgeolekule, kuni alles seitsme viimase nuhtluse väljavalamise ajal oma kohutavat eksitust taipavad. Saatan naerab, kui näeb oma plaani nii hästi korda minevat ning kogu maailma tema seatud võrkudes siplevat.

5. Orig. lk. 55 väitsin, et Taevast Isa kattis auhiilguse pilv ning Teda ei olnud võimalik näha. Mainisin ka, et nägin Isa troonilt tõusvat. Isa oli tõepoolest rüütatud valguse- ja aupilvega, nii et Tema isikut polnud võimalik näha; ometi teadsin ma, et see oli Isa ja et Temast lähtus see valgus ja auhiilgus. Kui ma nägin seda valguse- ja aupilve troonilt tõusvat, teadsin:see tulisellest,et Isa tõusis.Seetõttu ütlesingi: ManäginIsa tõusvat, Tema tegeliku kuju au ja ülevust ei ole ma näinud. Keegi ei või seda näha ja ellu jääda; ometi võis näha valguse- ja aupilve, mis Tema isikut ümbritses.

Ma mainisin ka, et "troonilähedusse näis ilmuvatSaatan, püüdes näilikulttöödjätkata". Tooksin veel teisegi lause samalt leheküljelt: "Pöördusin, et vaadata salgale, kes ikka veel trooni ees kummardus". Meenutan, et see palvetav inimsalk oli ju oma surelikus seisundis selles maailmas, ometi esitati seda mulle nägemuses trooni ees kummardununa. Ma pole kunagimõelnud,naguoleksidneedinimesedtegelikultolnudUuesJeruusalemmas.Samuti ei arva ma, nagu võiks keegi surelik eeldada, nagu usuksin ma, et Saatan tegelikult Uues Jeruusalemmas on. Kas aga Johannes nägemuses nägi suurt lendavat madu taevas olevat? Nägi küll. "Ja teine imetäht ilmus taevas, ja vaata, suur tulipunane lohe, seitsme peaga ja kümnesarvega..."(Ilm. 12:3). Millinekoletis taevas!Näib,et siin on samasugune võimalus nähtut naeruvääristada nagu selleski tõlgitsuses, mida mõned on omistanud minu väidetele.

6. Orig. lk. 48-52 on ära toodud jaanuaris 1850 saadud nägemus. See osa nägemusest, kus oli nimetatud vahendeid, millest Jumala sõnumiviijad ilma jäeti, kehtis eriliselt tolle aja kohta. Sellest peale on ajakohase tõe sõbrad saanud äratuse ning püüdnud kasutada võimalusi oma vahenditega head teha. Mõned on andnud isegi rikkalikult ja vastuvõtjatele seega kahju teinud. Ligikaudu kahe aasta kestel on mulle näidatud, et häda ei seisne mitte vahendite puuduses, pigem hoopis Issanda raha hooletus ja pillavas kasutamises.

Järgnev on võetud nägemuse kirjeldusest, mille sain Jacksonis, Michigani osariigis 2. juunil 1853. See kehtis peaasjalikult nimetatud piirkonnas elavate vendade kohta: Ma nägin, et vennad hakkasid ohverdama oma vara ning andsid selle käest, ilma et neil oleks silme ees olnud tõeline eesmärk – Jumala puudustkannatav töö. Nad annetasid liiga palju ja liialt sageli. Ma nägin, et õpetajad oleksid pidanud seda eksitust parandama ning avaldama kogudusele head mõju. Rahasse hakati suhtuma kui millessegi väga tühisesse: mida rutem sellest lahti saab, seda parem. Halba eeskuju on näidanud nii mõnedki, kes suuri annetusi vastu võttes pole vähimalgi määral hoiatanud vahendite omanikke mitte anda liiga palju ja valimatult. Võttes nii suuri annetusi vastu ilma Jumalalt küsimata, kas Tema on ikka vendadele nii rikkaliku ohverdamise kohustuseks teinud, kas on see pillav annetamine heaks kiidetud.

Need, kes annetasid, eksisid samuti, kuna ei uurinud töö vajadusi, s.t. kas tegelikult oli üldse vaja nende vahendeid. Vastuvõtjad sattusid suurtesse raskustesse. Üks vend sai palju kahju, kuna tema kätte usaldati liiga palju vahendeid. Tema polnud õppinud kokkuhoidu, vaid elas pillavalt ning andis oma reisidel raha kasutult siia-sinna välja.

Nii mõtlematult Issanda raha pillates avaldas ta halba mõju, öeldes otsekui oma südames – ja ka teistele: "J. linnas oli küllalt vahendeid – rohkem, kui neid Issanda tulemiseni oli võimalik ära kasutada." Nii mõnelegi tehti sellega suurt kahju, sest nad tulid tõe juurde ebaõigete seisukohtadega, mõtlemata, et see on Issanda raha, mida nad kasutult tuulde loobivad. Need vaesed hinged, kes äsja on kolmanda ingli kuulutuse vastu võtnud ning kellele sellist eeskuju näidatakse, peavad paljus õppima ennast salgana ning Kristuse pärast kannatama. Nad peavad õppima kergest, muretust elust loobuma – loobuma oma mugavusest, heaolust ning pidama meeles hingede väärtust. Need, kellele "häda" kuulutatakse, ei jõua enam suuri ettevalmistusi teha, et mõnusalt ja mugavustega reisida.

Mõningaid on õhutatud tööpõllule asuma, kuigi Issand neid tegelikult kutsunud ei ole. Paljudele on see kõik mõju avaldanud ning nad pole tajunud kokkuhoiu vajadust; nad ei oska kõnelda, et on tarvis ennast ära salata ja ka oma vahendeid Issanda varakambrisse panna. Nad mõtlevad: "On ju teisi, kel on küllalt vahendeid; küll nemad annetavad meie ajakirja tarvis. Minul ei ole tarvis midagi teha. Ajakirja antakse välja ka ilma minu abita."

Mulle on olnud suureks katsumuseks, kui võetakse minu nägemustest mõned osad, kus on mainitud omandi ohverdamist Jumala töö teostamiseks, ning kasutatakse neid vääriti. Vahendeid kulutatakse pillavalt, samal ajal aga ei pöörata tähelepanu nägemuste teistes osades esitatud põhitõdedele. Orig. lk. 50 võime lugeda järgmist: "Nägin, et Jumala töö oli takistatud ja teotatud mõnede poolt, kes küll ringi reisisid, kuid kel polnud Jumalalt mingit kuulutust. Sellised peavad Jumalale aru andma iga dollari eest, mida nad on kasutanud, reisides sinna, kuhu nende kohus polnud minna, kuna selle rahaga oleks võinud kaasa aidata Jumala tööle." Ka järgmine tsitaat on lk. 50: "Nägin, et need, kel on võimalus oma kätega tööd teha ning Jumala tööd toetada, on samavõrra vastutavad oma jõu eest, nagu teised oma materiaalsete vahendite eest."

Juhiksin siinkohal erilist tähelepanu samateemalisele nägemusele, mis on ära toodud lk. 57. Lühidalt kokku võttes: "Õnnistegija sõnade mõtet (Luuka 12:33) ei ole selgesti esitatud." Ma nägin, et "müümise eesmärk ei ole anda neile, kes võiksid ise töötades end ülal pidada, vaid tõe leviku toetamine. On patt selliseid inimesi toetada ning edendada laiskust nende juures, kes ise on suutelised tööd tegema. Mõned külastavad innukalt kõiki koosolekuid, kuid mitte selleks, et austada Jumalat, vaid "leiva ja kala" pärast. Oleks palju parem, kui sellised oleksid koju jäänud ning oma kätega tööd teinud, et oma perekondade vajadusi rahuldada ning et neil oleks midagi anda ka ajakohase tõe levitamiseks." Minevikus oli Saatana plaansisendada mõnedeletormakatvaimu, etliigavabaltja pillavalt vahendeid kasutada ning mõjutada vendi mõtlematult omandit ära müüma. Hooletult ja tõtlikult välja antud vahendite külluse kaudu on hingedele kahju tehtud ja neil lastud kaduma minna. Nüüd, mil tõde peab hakkama levima palju ulatuslikumalt, annab see eriti tunda. Saatana plaan on mõningal määral korda läinud.

Issand on näidanud mulle paljude eksitust, kes arvavad, et meie kirjandustööd peavad toetama ainult need, kel on varandust. Kõik peaksid tegema oma osa. Need, kel on jõudu töötada ning teenida vahendeid, et tõde toetada, on samavõrra vastutavad oma jõu eest kui teisedoma varanduseeest.IgaJumalalaps,kes tunnistab enduskuvatajakohasttõde,peaks innukalt teostama oma osa töös.

Juulikuus 1853 mulle näidati, et Jumalale kuuluv ja Tema poolt heakskiidetud ajakiri eitohiksilmuda niiharva.Meieajalnõuab Jumalatöö,etajakiri ilmuksiganädal.(Märkus: Ajakirja "Review and Herald" anti enne kõnesolevat aega välja äärmiselt ebaregulaarselt, sel ajal aga kaks korda kuus). Vaja on avaldada ka palju rohkem brošüüre, et paljastada meie ajal üha sagenevaid eksitusi. Vahendite puudumise tõttu on töö takistatud. Ma nägin, et töö peab minema edasi ning et me ei tohiks olla liiga kartlikud. Parem on, kui kolm ajakirja või brošüüri satuvad sinna, kus neid ei vajata, kui et üks inimene, kes neid hindab ja nende kaudu kasu saab, neist ilma jääb. Ma nägin, et selgesti tuleks esitada viimaste päevade märke, kuna Saatana tegevuse ilmingud levivad üha enam. Saatana ja tema käsilaste väljaanded levivad, nende vägi kasvab ning kõik, mida meie võime teha tõe levitamisel, tuleb teha kiiresti.

Mulle näidati, et tänapäeval avaldatud tõde jääb püsima, kuna see on tõde viimaste päevade jaoks. See jääb elama ning tulevikus ei ole vaja neist asjadest enam nii palju rääkida. Paberile ei ole tarvis panna liiga palju sõnu, et õigustada seda, mis kõneleb ise enda eest ning särab oma selguses. Tõde on otsekohene, lihtne ja selge ning kaitseb julgelt iseennast. Eksitusega ei ole lugu sugugi nii. Eksitus on nii käänuline ja käest libisev, et seda tuleb kõvera, moonutatud olemuse tõttu hulgaliste sõnadega selgitada. Ma nägin, et mõnedes paikkondades on inimesed saanud valgust ainult ajakirjade veergudelt. On hingi, kes nende põhjal on tõe vastu võtnud ning seda ka teistele edasi andnud. Nii on need vaikivad sõnumiviijad äratanud praeguseks mõnelgi pool mitmeid ajakohase tõe uskujaid. Need sõnumid olid neile ainsaks kuulutajaks. Vahendite puudus ei tohiks tõe levitamist takistada.