Ebareaalsed ja reaalsed ootused meie usuelus

Kui me räägime teistele oma usust, siis kohtame sageli vastureaktsioonina ebareaalset kartust: kui usklikuks saan, siis ei või ma enam midagi põnevat teha ja elu saab olema mõttetult igav. Tunnistan ausalt, et see oli ka minu suurim hirm, mis mind päris pikka aega pöördumise otsuse tegemisest tagasi hoidis. Kuid täna, 36 aastat hiljem, võin öelda, et see oli kellegi, kurja kõrvasosistaja lausvale. Tegelikkus on vastupidine. Elu muutus täistuuridel põnevaks ja tähendusrikkaks ning järjest paremaks läheb.

Mida oodata?

Aga mida päriselt saab inimene, kes oma elu Jumalale on andnud, oodata sellelt teistmoodi elult? Teine äärmus on oodata pudrumägesid ja piimajõgesid – luua illusioon usuelust, mis üldse ei eksisteeri. Palju oleneb muidugi sellest, kes Sind usu juurde juhatas ja milline oli usuelust maalitud pilt. Kas lubati, et koos Jeesusega saab elu olema vaid lust ja lillepidu ning kõik raskused sulavad kevadise lumememmena kohe, kui vaid pöördumispalve „aameniga“ lõpetad? Küllap oled juba avastanud, et selline kuvand on nagu erakondade valimislubadused, millel ei ole sageli reaalse eluga mingit pistmist. Kui hakkad avastama seda, mida Kristus päriselt pakub, siis mõistad, et selle nimel tasub Teda järgida. Uurime, mida võime reaalselt oodata meie suhtelt Jumalaga ja räägime mõnest ebareaalsest ootusest, mida võime endale kergesti luua.

Kas lubati, et koos Jeesusega saab elu olema vaid lust ja lillepidu ning kõik raskused sulavad kevadise lumememmena kohe, kui vaid patuse palve järel jõuad „aamen“ öelda?

Suhe teeb mind õnnelikuks

Piiblis võrreldakse algusest lõpuni inimese ja Jumala vahelist suhet abielusuhtega. Olen ise oma abikaasaga 38 aastat õnnelikus abielus. Seega arvan enda olevat suhteliselt kompetentne rääkima abielusuhte võlust ja valust. Ja olles elanud pea sama kaua suhtes Jumalaga, olen nende kahe suhte võrdlusest midagi ka õppinud.

Tihti seatakse esikohale enda õnn. Meenub ühe armsa noorpaar pulm, kus peigmees lubas kõikide külaliste ees, et tema pühendab nüüdsest oma elu sellele, et oma naine õnnelikuks teha. See oli külalistele tõeline vau moment! Kuid olgem ausad, tegelikult on abiellujate ootused üksteise suhtes tihti vastupidised ja abiellutakse, et ise õnnelikuks saada.

Astudes suhtesse Jumalaga, on meil sageli sarnased ootused. Arvatakse, et nüüd on mul Jumal, kes on pühendunud minu vajaduste täitmisele, minu kaitsmisele, hoolitsemisele… Nii nagu abielus, nii on ka suhtes Jumalaga, et kui kallutame selle õnnelikkuse raskuspunkti liialt enda poole, siis lakkab suhe lõpuks toimimast.

Kui armastus hakkab suhtest märkamatult tagauksest välja hiilima, hakatakse seadma suhtes rolle ja regulatsioone. Kui Sina teed seda ja mina teen teist, siis peaks suhe toimima. Nii arvas religioosne maailm Jeesuse ajal ja nii arvavad ka mõned abielusuhtesse astujad täna. Kord tuli Jeesuse juurde üks kogenud seadusetundja ja küsis: „Õpetaja, milline käsk Seaduses on suurim?” Jeesus vastas käsutundjale, näidates sellega, et on regulatsioonidest paremgi viis: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega!“ (Matteuse 22:37).

Ma ei ole ammu kuulnud seda, et me kristlastena üksteisele ütleksime: ARMASTA JUMALAT!

Sama mõtte leiame Ilmutuse raamatu teises peatükist, kus Jeesus räägib Efesose kogudusega. Nad olid innukad koguduse ehitajad, kuid olid lubanud armastuse kireleegil Issanda vastu muutuda suitsevaks tahiks. Jeesus kutsus neid tagasi pöörduma armastussuhtesse (Ilmutuse 2:5). See on võimalik nii suhtes Jumalaga kui ka abikaasade vahelises suhtes.

Kui oled minuga siiamaani nõus, siis tahan veel Sinu tähelepanu, armas lugeja, suunata ühele nüansile nendes kirjakohtades, millest vahel kergelt üle libiseme. Mõlemas kirjakohas, on rõhutatud seda, et meie armastaksime Jumalat. Meie rõhutame vastupidist – seda et Jumal meid armastab. Pole kahtlust selles, et Jumal meid armastab. Seda näeme igal päeval väikestes ja suurtes märkides enda ümber. Kuid sageli on probleem just selles, et meie tahame olla Jumalast armastatud nii väga, et unustame, et Jumal ootab ka meie armastust. Ma ei ole ammu kuulnud seda, et me kristlastena üksteisele ütleksime: ARMASTA JUMALAT!

Latt liiga kõrgel

Aastaid tagasi kohtasin ühte vast abiellunud paari, kes olid tõelised romantikud, linnukesed oksal, kes olid teineteisesse kõrvuni armunud. Seda kuni julm romantikatapja – argipäeva rütm – nende suhtes sisse lülitus. Saabusid maksmist vajavad arved ja uksele koputasid igapäeva vajadused. Naine muutus rahulolematuks: „Mees too rohkem raha sisse, me ei saa hakkama!“ Mees tundis endal perepea vastutust ja võttis õhtul veel teise töö, et rohkem teenida. Nüüd paranes nende aineline olukord ja sai üht-teist ka lubada. Kuid ei läinud kaua aega, kui naine hakkas taas poleemitsema: „Mees, ma peaaegu ei näegi sind. Kui koju jõuad, oled väsinud ja meil ei ole enam üldse teineteise jaoks aega.

Elame nagu kaks võõrast sama katuse all. Ma vajan sind, mitte raha.“ Kui mees hakkas vähem tööl käima ja naisele aega pühendama, siis oli esimene nurin peatselt tagasi.

Suhtesse astudes, on meil teineteise suhtes ootused. Inimestena peame hoidma meeles seda, et sa oled abiellunud luust ja lihast inimesega, kellel on võimete piirid. Nagu juba mõistad eelmisest näitest, siis ootus, et vaadata teineteisele 24/7 silmadesse, istuda teineteise kaisus ja omada samaaegselt suurt sissetulekut lihtsalt ei ole realistlik ootus.

Astudes aga suhtesse Jumalaga, on meil lihtsam, sest Jeesus mõistab Sind. Ta teab, et oled ebatäiuslik, et langed vahel oma himudesse, vihastud, ütled valesid sõnu, kuid ometi kutsus ja valis Ta Sind, selleks, et olla Sinuga suhtes ja pühitseda Sind. Meie ei tea enamasti seda, mis on meie väljavalitu peidetud negatiivsed omadused. Neid hakkame alles palju hiljem avastama. Abielludes oleme kindlad, et oleme leidnud täiusliku olendi, kellel pole ainsatki viga. Erinevalt meist, teab Jumal meid valides kõiki meie häid ja halbu omadusi – ka neid mida me isegi veel endast ei tea. Kuid ometigi Ta valis meid.

Tahan sinu raha

Kui abielluvad 75-aastane multimiljonär ja 18-aastane kena neiu, siis on üleliigne kommenteerida seda, mis on nende suhte alus. Siin lõhnab vaid selle järele, et üks neist loodab üsna peatselt saada väga rikkaks pärijaks. See väga drastiline võrdlus võib ilmestada paljude südamehoiakut Jumala suhtes.

Jaakobus hoiatab meie sellise salakavala südame kalduvuse eest: „Te abielurikkujad, eks te tea, et maailma sõprus on vaen Jumala vastu? Kes nüüd tahab olla maailma sõ - ber, see saab Jumala vaenlaseks. Või arvate, et Kiri asjata ütleb: "Kadeduseni ta himus tab vaimu, kes meis elab?“ (Jaakobuse 4:4-5)

Jumalat põhjalikumalt tundma õppides mõistame, et Ta suudab ja tahab meid õn nistada, meile anda häid andeid. Endale märkamatult võime leida ennast selle noo re pruudi rollist, kes mõistab oma abikaa sa varakust ja hakkab head nägu tegema, et saada temalt järjest kalleimaid kingitusi. Peatselt oleme kohas, kus me hoolime oma abikaasa rahakotist küll, kuid temast en dast mitte niipalju. Võime selle enda juures ära tunda sümptomina, et palvetame vaid siis, kui meil on midagi Jumalalt vaja.

Lõpetuseks tulen tagasi Jeesuse sõnade juurde, mida Ta ütles käsutundjast varise rile: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega!“ (Matteuse 22:37)

See on Jumala ootus meie suhtes - Ta on loonud meid armastuse objektiks, kellelt peegelduks Temale tagasi siirast ja omakasupüüdmatut armastust. Ainult selliselt toimib meie suhe Jumalaga ja ainult nii võime sellest tunda rõõmu.

Tekst Neemo Raasik

Fotod erakogu ja Pixabay.com