Seitse: 7 muusikainstrumenti Piiblis, lk

Tekst Grete Naissoo Fotod Pixabay.com, Pexels.com7

muusika- instrumenti

Simbel (1Aj 15:16) Simblid olid 8–20 cm läbimõõduga vasest taldrikud, mida hoiti horisontaalselt või vertikaalselt ja löödi üksteise vastu. Neid kasutasid preestrid ja muusikud Jumala ülistamisel ning pidustustel löökpillidena. Simbleid oli kahte tüüpi: tänapäeva kastanjette meenutavad kokkuseotud vasktaldrikud, mis tekitasid kõva heli, ning suuremad taldrikud, mida hoiti kummaski käes ja löödi kokku. Simbleid kasutati ka sõjaväes. 3 Piiblis on muusikal tähtis roll nii ilmalikes kui ka sakraalsetes tegevustes. Helide tekitamiseks kasutati erinevaid instrumente inimese häälest trompetite ja harfideni – nii pidustustel ja Jumala ülistamiseks kui ka signaalidena lahingus. Piiblis

2

Kellad (2Ms 28:33–35)

Kui Moosese vend Aaron preestriks pühitseti, olid tema ametiriietel kuldkellukesed vaheldumisi sinisest, purpurpunasest ja helepunasest lõngast granaatõuntega, et ta pühamusse Issanda ette minnes või sealt väljudes ei sureks. Kellukeste helin näitas, et ta oli Jumala poolt vastu võetud.

Laul (Ap 16:25) Laulu peamine roll oli Jumala ülistamine. Piiblilugudes kutsutakse sageli just lauldes Issandale kiitust ja tänu avaldama ning ka Jumala vägevatest tegudest tunnistama. Mitmed pühakirja võtmeisikud on neile osaks saanud Jumala väest ja päästest andnud tunnistust lauldes, näiteks Hanna, kui Issand oli talle poja kinkinud (1Sm 2), Sakarias Ristija Johannese sünni järel ja Maarja pärast Eliisabetiga kohtumist (Lk 1). 1

Tamburiin (1Sm 18:6)Piiblis mainitud tamburiinid olid tänapäevastest tamburiinidest suuremad. Neid tõenäoliselt kõige sagedamini kasutatud löökpille mängiti erinevatel pidustustel ja mängijad olid enamasti naised. Tamburiinid võeti käiku nii Jumala ülistamisel kui ka näiteks erinevate tantsude saateks. Moosese õde Mirjam juhtis naisi tantsu ja tamburiiniga, olles põgenenud Egiptusest (2Ms 15). 4

5

Harf (Ps 144:9) Antiikne harf oli kümne keelega näppepill, millega saadeti sageli lauljaid. Harfi keeled jooksid rööbiti resonantspõhjaga või asusid selle suhtes vertikaalselt. Piiblis on harfi tõlgitud ka naabliks. Harfi keeled olid mõlemal küljel ning neid mängiti nagu tänapäevalgi ühelt poolt ühe, teiselt poolt teise käe sõrmedega. Harf oli meloodiline instrument, mis kordas tihti laulu viisi.

6

Lüüra (Ps 98:5) Lüüra oli harfitaoline, kuid väiksem, kõverama resonantspõhja ja harilikult seitsme või kaheksa keelega näppepill, millega ülistati Jumalat ning saadeti laulu. Piiblis on lüüra mitmes kohas tõlgitud kandleks. Lüürat mängisid eelkõige preestrid sakraalsetel üritustel (2Aj 5). Ka kuningas Taavet mängis lüürat ja tema pillimäng tõi kurjast vaimust vaevatud Saulile kergendust (1Sm 16). 7

Trompet ja pasun (Esr 3:10) Trompet oli sirge saleda toruga metallpill, umbes ühe küünra pikkune ja ilma ventiilita. Trompeteid kasutati peamiselt signaalide andmiseks lahingus ja rahva kogumiseks. Neil oli küll olemas huulik, kuid puudusid pumpventiilid, millega helikõrgust muuta. Sakraalsete toimingute ajal puhuti tavaliselt kahte trompetit. Lisaks olid kasutuses veel sarved ja pasunad, heebreakeelse nimetusega šofarid. Puhkpillid mängisid olulist rolli suurtel pühadel, aga ka näiteks Jeeriko müüri langemisel (Jos 6). Ilmutuse raamatus puhuvad inglid seitset trompetit (Ilm 8–11).